Menetlus : 2017/2137(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0105/2018

Esitatud tekstid :

A8-0105/2018

Arutelud :

PV 18/04/2018 - 10
CRE 18/04/2018 - 10

Hääletused :

PV 18/04/2018 - 12.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0124

RAPORT     
PDF 701kWORD 100k
26.3.2018
PE 612.130v01-00 A8-0105/2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

(2017/2137(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Derek Vaughan

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

(2017/2137(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0248/2017)(2),

–  võttes arvesse 2016. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(7), eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0105/2018),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2016. aasta raamatupidamisaruande vastu 28. juunil 2017. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 10. juulil 2017. aastal, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused annavad aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõike 1 kohaselt peavad kõik liidu institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

(2017/2137(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0105/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda ning finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

B.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 141 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul avalikult;

C.  arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise ülevaade

1.  märgib, et parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise järelevalvesüsteem koosneb järgmisest neljast peamisest komponendist:

– lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamine parlamendi peaarvepidaja poolt;

– siseaudiitori aastaaruanded ja tema arvamus sisekontrollisüsteemi kohta;

– hinnang, mille on kõikide liidu institutsioonide, sealhulgas parlamendi haldus- ja muudele kuludele andnud selle välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“);

– eelarvekontrollikomisjoni ette valmistatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille tulemusel parlament otsustab, kas anda presidendi tegevusele parlamendi eelarve täitmisel heakskiit või mitte;

2.  väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda on parlamendi tehingute valimit suurendanud, ja innustab kontrollikoda samamoodi jätkama, sest kuna finants- ja eelarvevead võivad institutsiooni reputatsioonile negatiivset mõju avaldada, on mainerisk suhteliselt suur;

3.  soovitab kontrollikojal kaaluda, kas parlamendi spetsiifiliste tegevusvaldkondade (nagu parlamendi kommunikatsioonipoliitika ning Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele eraldatavate toetuste haldamine) saaks koostada rohkem eriaruandeid ning pöörata neis eritähelepanu tulemuspõhisele eelarvestamisele;

4.  väljendab heameelt järelmeetmete üle, mida administratsioon on võtnud, et suurendada koosseisuliste töötajate teadmisi aruannetest ja audititest, luues liidu institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate liikmete jaoks teenistuse, kes aitab raamatupidamise aastaaruandeid ja auditiaruandeid mõista ja nende tulemusi tõlgendada;

Euroopa Parlamendi eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

5.  märgib, et parlamendi 2016. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 838 613 983 eurot, mis moodustas kõigi liidu institutsioonide 2016. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku(8) 5. rubriigist 19,39 %, ning lõplikud assigneeringud oli 2015. aasta eelarvest (1 794 929 112 eurot) 2,4 % suuremad;

6.  märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 183 381 513 eurot (2015. aastal 176 367 724 eurot), millest 30 589 787 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2015. aastal oli see 27 988 590 eurot);

7.  rõhutab, et 69,92 % kulukohustuste kogusummast oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad;

8.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2016. aastal suleti:

a) Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2016. aastaks ette nähtud assigneeringud

1 838 613 983

2015. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

2015. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud

289 323 907

2016. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

30 589 787

2015. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

103 055 269

Kokku

2 261 582 946

b) Assigneeringute kasutamine 2016. aastal (eurodes)

Kulukohustused

2 225 465 435

Tehtud maksed

1 900 199 164

Automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud

324 909 094

Mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

Tühistatud assigneeringud

36 094 295

c) Tulu (eurodes)

2016. aastal saadud tulu

183 381 513

d) Bilansi summa 31. detsembri 2016. aasta seisuga (eurodes)

1 574 480 381

9.  juhib tähelepanu sellele, et kulukohustustega seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest 99,2 % (1 823 844 172 eurot) ja tühistamismäär oli 0,8 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 538 531 527 eurot, mis tähendab 84,4 % täitmismäära, mis on eelmise aasta määrast 0,7 % võrra kõrgem;

10.  rõhutab, et 2016. aasta tühistatud assigneeringud, mille summa oli 14 769 811 eurot, olid seotud peamiselt töötasu ja muude õigustega ning taas hoonetega seotud kuludega;

11.  märgib, et 2016. aastal kiideti kooskõlas finantsmääruse artiklitega 27 ja 46 heaks seitse ümberpaigutust, mille summa oli 66 655 000 eurot, st lõplikest assigneeringutest 3,6 %; märgib murelikult, et enamik ümberpaigutusi oli järjekordselt seotud parlamendi kinnisvarapoliitikaga, eelkõige Konrad Adenaueri hoone projektiga; on seisukohal, et ümberpaigutatud assigneeringujääkide summa on endiselt väga suur; on kindlalt veendunud, et kui eelarvet hallata tõhusalt, peaks olema võimalik vähendada neid ümberpaigutusi nii palju, et piirdutakse minimaalselt vajalikuga; nõuab tungivalt, et parlamendi kinnisvarapoliitika määrataks eelarvestrateegias piisavalt selgelt kindlaks;

Kontrollikoja arvamused 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

12.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab kõikide liidu institutsioonide haldus- ja muude kulude kui ühtse kuluvaldkonna kohta erihinnangu; juhib tähelepanu sellele, et haldus- ja seonduvad kulud hõlmavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 60 %, ning hoonete, seadmete, energia, teabevahetuse ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

13.  tuletab meelde, et auditi käigus kontrolliti 100 maksetehingust koosnevat representatiivset valimit, sealhulgas riskipõhist valimit 20 kulukohustusest, mis olid heaks kiidetud 2016. aasta lõpus ja kanti automaatselt üle 2017. aastasse, et kontrollida eelarve kasutamist vastavalt aastasuse põhimõttele;

14.  võtab kontrollikoja andmetele tuginedes teatavaks, et üldiselt võib auditi tõendusmaterjali põhjal järeldada, et halduskuludes olulisel määral vigu ei esinenud; märgib, et 12 kvantifitseeritud vea alusel on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (halduskulud) hinnanguline veamäär 0,2 % (vähem kui 2015. aasta 0,6 %);

Fraktsioonide rahahaldus

15.  tuletab meelde, et juhatuse poolt antud volituste piires vastutavad fraktsioonid parlamendi ees neile eraldatud rahasummade haldamise eest; märgib murega, et kontrollikoda leidis puudusi Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni (ENF) kulude kinnitamise ja haldamise kontrollimehhanismides ning selles, et tehti makseid, mille aluseks ei olnud hankemenetluse põhjal sõlmitud lepingud; ; rõhutab, et välisaudiitor Ernest and Young esitas märkusega arvamuse; palub parlamendi juhatusel võtta ENFi suhtes vajalikud meetmed, sh nõuda vajaduse korral hüvitist;

16.  võtab teadmiseks leiud, mis kontrollikoja 2016. aasta aruandes on esitatud parlamendi kohta; märgib, et ühele fraktsioonile tehtud makse puhul leidis kontrollikoda puudusi selle kinnitamise ja haldamise kontrollimehhanismides (kulutus oli tehtud 2015, kuid kiideti lõplikult heaks alles 2016); märgib peale selle, et kontrollikoda leidis, et oli tehtud makseid, mille aluseks ei olnud hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingud; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis 2015. aastal samalaadseid puudusi ühe teise fraktsiooniga seotud tehingus;

17.  võtab teadmiseks vastused, mille parlament ärakuulamismenetluses kontrollikojale andis; palub, et kontrollikoda hoiaks vastutavat komisjoni kursis sellega, kuidas viiakse ellu tema soovitus, mille kohaselt tuleb fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise järelevalve raamistikku muuta ning jälgida tähelepanelikumalt, kuidas nad kulude kinnitamise ja haldamise eeskirju kohaldavad ning hankemenetlusi korraldavad;

18.  innustab parlamendi sekretariaati jätkama suuremate pingutuste tegemist, et aidata fraktsioonidel finantsjuhtimist parandada ja anda neile paremaid suuniseid; kutsub fraktsioone üles kulude kinnitamise ja haldamise eeskirju veel paremini kohaldama ning hankemenetluste läbiviimist parandama ja veel rohkem ühtlustama;

Siseaudiitori aastaaruanne

19.  märgib, et 23. jaanuaril 2018. aastal siseaudiitori osavõtul toimunud pädeva komisjoni avatud koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ja luges üles järgmised teemad, mille kohta ta 2016. aastal auditi koostas:

–  uue finantsjuhtimissüsteemi projekti läbivaatamise 3. etapp

–  siseauditiaruannetes nimetatud pooleliolevate tegevuste järelkontroll

–  audiovisuaalsektor

–  ametnike ja ajutiste teenistujate töölevõtmismenetlus

–  välisekspertide arvamused infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ehitustööprojektide kohta

–  tegevusaruandlus

–  lepinguliste töötajate töölevõtmismenetlus

–  IT- taristu ja -toimingud ning andmekeskuse inventuur ja välisekspertidega tegelemine;

20.  tuletab meelde, et iga-aastane tegevusaruanne on parlamendi juhtimissüsteemi lahutamatu osa; rõhutab, et tegevusaruandluse auditi alusel, milles keskenduti iga-aastaste tegevusaruannete (tänu millele on võimalik aru anda vastutusest ja tulemustest) tulemuslikkusele, esitas siseaudiitor järgmised soovitused:

–  vastu tuleks võtta planeerimise ja aruandluse integreeritud raamistik; see peaks hõlmama nii strateegiliste eesmärkide kui ka iga peadirektoraadi iga-aastaste tegevuseesmärkide kindlaks määramist, peamiste tulemusnäitajate kehtestamist ning iga-aastastes tegevusaruannetes tulemuslikkusest paremini aru andmist;

–  peasekretär peaks määrama talituse, kellel on tegevusaruandluse protsessi kooskõlastamiseks ja järelevalveks laiendatud volitused;

–  sisekontrolliraamistiku hindamist ja sellega seotud aruandlust tuleks parandada ning selleks tuleb igas peadirektoraadis määrata sisekontrolli koordinaator, peadirektoraatidele tuleb anda vajalikud suunised ja vahendid ning iga-aastastes tegevusaruannetes tuleb tagada sisekontrolli kohta ühtne aruandlus;

–  vastu tuleks võtta suunised selle kohta, kuidas koostada parlamendi kinnitavat avaldust ja hinnata parlamendiga seotud võimalike reservatsioonide tegemise vajadust;

21.  märgib, et 2016. aasta järelmeetmete tulemusena suleti 48 pooleliolevast kontrollitud meetmest 22, samuti jätkus 2016. aastal tähtajaks võtmata meetmete riskiprofiili järkjärguline vähendamine; märgib eelkõige, et aasta lõpu seisuga oli 26 pooleliolevast meetmest 10 suure riskiga ja ülejäänud 16 mõõduka riskiga;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

22.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis 4. oktoobril 2017. aastal esitati eelarvekontrollikomisjonile 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning pärast seda parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse; rõhutab, et küsimusi, mis on seotud parlamendi eelarve ja selle täitmisega, tuleb peasekretäriga eelarvekontrollikomisjonis arutada sagedamini;

23.  rõhutab veel kord, et muutmaks institutsiooni ja eeskätt selle otsustusprotsessi läbipaistvamaks, tuleb parlamendisiseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse tööd ja ennekõike otsustusprotsessi toetada ja muuta see avatumaks; nõuab, et juhatuse päevakorrad avaldataks intranetis aegsasti ja koosolekute protokollid avaldataks palju kiiremini; märgib, et enne avaldamist ei ole vaja oodata, kuni need on kõikidesse keeltesse tõlgitud; tunnustab kvestorite kogu selle eest, et on teinud selles edusamme, eeskätt on ta oma otsuste avaldamiseks võtnud vastu uue poliitika;

24.  palub peasekretäril esitada käesolev resolutsioon juhatusele ja tuua esile kõik meetmed, mille juhatus peab võtma, ja otsused, mille see peab tegema; kutsub peasekretäri üles koostama tegevus- ja ajakava, mille alusel saab juhatus parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavates resolutsioonides esitatud soovitusi järgida ja järelmeetmeid võtta, ning lisama tulemused iga-aastasesse järelevalvearuandesse; palub peasekretäril anda eelarve- ja eelarvekontrollikomisjonile aegsasti aru kõigist juhatusele esitatud projektidest, millel on suur eelarvemõju;

25.  avaldab aga kahetsust, et paljusid 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni soovitusi ei ole järgitud ja et seda pole põhjendatud ega selgitatud; on väga mures selle pärast, et juhatus ega peasekretär ei ole esitanud eduaruannet ega teinud paljude meetmete võtmisel või otsuste tegemisel piisavalt edusamme;

26.  kordab palvet, et juhatus võtaks kõigi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 25, kodukorra IV lisa artiklile 6 ja finantsmääruse artiklile 166 järelmeetmed;

27.  tuletab meelde, et nii parlamendi 2014. aasta kui ka 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis paluti tehnilist lahendust, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kasutada parlamendi veebilehel oma isiklikku lehekülge, et avaldada vabatahtlikult teavet huvirühmade esindajatega peetavate kohtumiste kohta; nõuab tungivalt, et juhatus ja peasekretär teeksid selle viivitamatult võimalikuks;

28.  palub peasekretäril teavitada parlamendiliikmeid iPACSi projekti (mille eesmärk on muuta parlamendi inimeste, hoonete ja vara julgeolek paremaks ja nüüdisaegsemaks) edusammudest; märgib, et projekt kiideti heaks juhatuse 9. märtsi 2015. aasta otsusega; rõhutab, et tingimata tuleb selgitada, kas parlamendi jaoks niivõrd oluline projekt, mis on ka olnud väga kulukas, edeneb kavakohaselt;

29.  palub peasekretäril võtta meetmeid, et leida lahendus Strasbourgis väga palju tõusnud hotellihindadele, mis on aastast aastasse väga palju kasvanud ja mis on eriti kõrged täiskogu istungjärgu ajal; soovitab edendada transporti Strasbourgi ja Saksamaa piirialade vahel, kus hinnad on tunduvalt madalamad (seda võiks näiteks korraldada Kehli ja parlamendi hoone vahelise bussiveoga);

30.  väljendab heameelt peasekretäri plaani üle vaadata läbi tegevuse jätkamise ja kriisiohjamise strateegia, et parlament saaks paremini toime tulla parlamendi tegevust mõjutavate suurõnnetustega (mis tahes laadi, kuid mis puudutab ITd, julgeolekut, ruume), mida käsitleti juhatuse 3. mai 2016. aasta otsuses;

Parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

31.  märgib, et 23. jaanuaril 2018 toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal arvamuste vahetus, millest võttis osa ka siseaudiitor;

32.  märgib, et juhatus arutas Ühendkuningriigis 23. juunil 2016. aastal toimunud referendumi tagajärgi oma 4. juuli 2016. aasta koosolekul; võtab teadmiseks, et presidendi seisukoht on, et seni, kuni Ühendkuningriik jääb liidu täisliikmeks, on Ühendkuningriigi parlamendiliikmetel ja töötajatel täpselt samad õigused ja kohustused kui kõigil teistel parlamendiliikmetel ja töötajatel; märgib, et kord peab olema paindlik ja jääma kõigi Brexiti läbirääkimiste võimalike tulemustega kooskõlla; märgib, et Ühendkuningriigi parlamendiliikmete ja töötajate olukord võib muutuda üleminekuperioodi ajal, mida ei ole veel kindlaks määratud;

33.  tunnistab, et referendumi tulemusel oli parlamendikomisjonide sekretariaatidele, uuringuüksustele ja poliitiliste peadirektoraatide horisontaalsetele teenistustele suur mõju; märgib, et parlamendi teenistused on koostanud teabekogumistöö tulemusena analüütilise materjali, mille alusel hinnata, kuidas Ühendkuningriigi väljaastumine nende poliitikavaldkondi ja asjaomaseid õigusakte mõjutab; tunnistab ühtlasi, et selles küsimuses eesseisev töö on õiguslikult väga keerukas ning komisjonide sekretariaatides ja poliitikaosakondades kogutud teadmisi saab vastavalt tehtavatele poliitilistele otsustele kasutada väljaastumisprotsessi järgmistes etappides;

34.  väljendab heameelt selle üle, et parlament ja selle asukohariikide ametiasutused, eelkõige Belgia ametiasutused, on teinud tõhusamat julgeolekukoostööd;

35.  ergutab peasekretäri pidama Belgia raudteeveo-ettevõtjaga läbirääkimisi, et pakkuda Brüsseli Luxembourg’i raudteejaama ja Zaventemi lennujaama vahel parlamendiliikmete saabumise ja lahkumise tippajal rohkem otseühendusi, et parlamendiliikmete sõiduaega kokku hoida ja vähendada nende CO2-jalajälge; palub sekretariaadil parlamendiliikmete hulgas rongiga sõitmist propageerida;

36.  tuletab meelde, et avatus üldsusele on üks parlamendile iseloomulikke tunnuseid; toetab ideed korraldada parlamendi kolmes töökohas kõigi parlamendi hoonete sissepääsud ümber ja parandada neid vastavalt uuele turvalisuskontseptsioonile, mis tagab parlamendi tegevuseks ohutu töökeskkonna, kuid säilitab samal ajal parlamendi avatuse; märgib, et need sissepääsud, mida ajakohastati 2015. aastal, on varustatud uute sissepääsukontrollisüsteemidega ja ühendatud uue keskse integreeritud füüsilise sissepääsu kontrolli süsteemiga; rõhutab, et Strasbourgis asuva Louise Weissi (LOW) hoone sissepääs on üks neist, mida parlamendiliikmed, liidu institutsioonide töötajad ja külastajad kasutavad täiskogu istungite ajal kõige rohkem; rõhutab, et see on Strasbourgis tegelikult kõige nähtavam sissepääs; avaldab kahetsust, et LOW hoone sissepääsu juures toimuv ajutine turvakontroll on muutunud tegelikult alaliseks; innustab peasekretäri pakkuma muu lahenduse, et LOW hoonesse sisenemist lihtsustada, kuid säilitada julgeolekutase ja sissepääsu atraktiivsus;

37.  märgib, et tulemuspõhisele eelarvestamisele pööratakse eri peadirektoraatides tähelepanu endiselt erineval määral ja teatavates administratsiooniüksustes on see ikka veel algfaasis; kutsub peasekretäri üles tagama, et kogu administratsioonis seatakse selged ja mõõdetavad eesmärgid ning et nende täitmist kontrollitakse;

38.  märgib, et kontrollikoja andmetel on parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suurus aastas 114 miljonit eurot; märgib, et parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis liidu institutsioonide asukoha kohta tehti kindlaks, et kõigist personalieeskirjadega hõlmatud parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest 78 % on tingitud parlamendi mitmest asukohast; tuletab meelde, et mitme asukoha keskkonnakahju on hinnanguliselt 11 000 – 19 000 tonni CO2-heidet; palub nõukogul maksumaksjate raha sellisele raiskamisele lahendus leida;

39.  märgib, et Euroopa mõõtme puudumise kohta avaldati seitse aruannet ja Euroopa lisaväärtuse kohta viis hinnangut (neist viimane 2016. aastal);

40.  võtab teadmiseks, et registreeritud assistentidele parlamendi kolme töökoha vaheliste ametisõitude jaoks makstavate hüvitiste määrad vaadati läbi; märgib, et parlamendi ametnike ja muude teenistujate jaoks seati Strasbourgi lähetuste majutuskulude ülemmääraks 180 eurot ja päevarahaks 102 eurot, mis teeb ühe päeva hüvitiseks kokku 282 eurot; arvestades, et registreeritud assistentidele makstakse väiksem summa: parlamendiliikme äranägemisel kas 137 eurot, 160 eurot või 183 eurot päevas; tuletab aga meelde, et muude kui Strasbourgi lähetuste puhul on registreeritud assistentidel õigus saada sama suurt päevaraha, kui makstakse ametnikele ja muudele parlamendi töötajatele; kutsub juhatust kolmandat aastat järjest üles võtma töötajate võrdse kohtlemise nimel kiiresti meetmeid, et viia registreeritud assistentide Strasbourgi lähetuste päevaraha vastavusse ametnike ja muude töötajate päevarahaga; palub veel kord, et juhatus viiks ametnike, muude teenistujate ja registreeritud assistentide hüvitised omavahel täielikult kooskõlla;

41.  tunneb heameelt selle üle, et peasekretär soovib leida lahenduse, ja kordab, et nõuab toimivat lahendust nendele registreeritud assistentidele, kes on töötanud järjest kahel ametiajal, kuid kellel puudub praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõpus pensioniikka jõudmisel õigus saada Euroopa pensioniõiguste skeemist makseid, sest neist ja neid tööle võtnud parlamendiliikmest sõltumatutel asjaoludel ei täitu neil vajalikku kümmet teenistusaastat, kuna 2014. aasta valimised toimusid aasta esimeses pooles ning pärast 2009. ja 2014. aasta valimisi tekkis registreeritud assistentide uute lepingute valideerimisel personalitöötajate suure töökoormuse tõttu viivitus; nõuab seetõttu, et kaht koosseisu ametiaega võetaks arvesse kümneaastase aktiivse teenistusena; kutsub peasekretäri üles andma personali peadirektoraadile juhiseid, kuidas otsida kiiresti võimalikke lahendusi, ja hoida registreeritud assistentide esindajaid asjade käiguga kursis ning neid sellesse kaasata; palub komisjonil esitada selle probleemi lahendamiseks 1. septembriks 2018 seadusandlik ettepanek;

42.  märgib, et mõne lähetuse puhul viibib hüvitiste maksmine väga kaua, ja soovitab uurida, kuidas saaks hüvitisi tasuda mõistliku aja jooksul;

43.  on seisukohal, et eelarverea 422 „Parlamendiliikmete assistentide kulud“ assigneeringuid tuleb ka edaspidi veidi suurendada, sest töökoormus suureneb, kuna Ühendkuningriik astub liidust välja, kolmepoolseid kohtumisi on rohkem ning ajutisi ja erikomisjone tekib juurde – praeguseks on neid enneolematult palju, sest alalisi ja ajutisi komisjone on kokku 25 – ning ametiaja lõpp langeb kokku mitmeaastase finantsraamistiku seadusandlike ettepanekute keerulise paketiga;

44.  palub peasekretäril edastada komisjonile registreeritud assistentide uue põhimääruse hindamise aruanne, mis koostati vastavalt 28. aprillil 2016. aastal 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta vastu võetud resolutsioonile ning millele osutatakse määruse (EÜ) nr 160/2009 artiklis 3;

45.  innustab juhatust kaotama eelmisel aastal kehtestatud, külastajate rühmi käsitlevate uute eeskirjade hindamisel võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistent, sest see tekitab tööalaseid, õiguslikke, eetilisi ja andmekaitseprobleeme;

46.  märgib, et parlamendiliige sõlmib oma palgatud praktikantidega eraõigusliku lepingu, mis ei anna praktikantidele parlamendis samasugust staatust nagu teistel parlamendi töötajatel ega võimalda saada parlamendilt stipendiumi (Schumani stipendium); peab kahetsusväärseks, et finantsküsimuste peadirektoraadis ei ole ette nähtud ühtegi vahendit ega õiguslikku raamistikku, mis võimaldaks seada sisse korra, et praktikantidele tehakse enne lähetust ettemaks – ehkki muude töötajate jaoks on sellised võimalused olemas –, sest ilmselgetel põhjustel on neil äärmiselt raske nende kulude eest ise ette tasuda; rõhutab, et parlamendiliikmed võivad leppida praktikandi ja makseagendiga ettemaksete tegemises üksikjuhtumipõhiselt eraldi kokku; märgib aga, et paljud parlamendiliikmed nende juures töötavatele praktikantidele tasu maksmiseks makseagendi teenuseid ei kasuta, ning palub parlamendil võimalikult kiiresti hinnata, kas sellist otsemaksete süsteemi saaks rakendada;

47.  märgib murega, et kuigi parlamendikoosseisu ametiaeg on kestnud juba pikka aega, ei ole parlamendi ametlikul veebisaidil enam kui poolte parlamendiliikmete profiilis elulookirjeldust endiselt avaldatud; palub, et peasekretär võtaks viivitamata meetmeid, et kõikide parlamendiliikmete elulookirjeldus oleks ametlikul veebisaidil olemas;

48.  on seisukohal, et sõltumatumate ja usaldusväärsemate arvamuste ning uuringute saamiseks tuleb parlamendikomisjonide palgatud ekspertide huvide konfliktide kohta koostada eeskirjad;

49.  tuletab meelde, et 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides märgiti, et parlamendi veebisaiti ei ole eriti mugav kasutada, ning palub kommunikatsiooni peadirektoraadil seetõttu veebisaiti kiiresti parandada ja võtta kasutusele tõhusama otsingumootori; rõhutab, et veebsaidi atraktiivsuse ja köitvuse kallal tuleb veel tööd teha ning sotsiaalmeedia platvorme tuleb veel mitmekesisemaks muuta; nõuab, et viidaks ellu uus strateegia, milles on kõikide sotsiaalmeedia eri vormide võimalusi kõigiti arvesse võetud;

50.  võtab teadmiseks infobüroode (edaspidi „bürood“ (juhatus võttis otsuse vastu 2017. aasta novembris)) uuendatud missioonikirjelduse; rõhutab igati, et nende peamine ülesanne on kohalikul tasandil teavet anda ja parlamendi nimel suhelda, et anda kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil väliste sidusrühmade tegevuse kaudu teavet liidu ja selle poliitika kohta; rõhutab, et uute kommunikatsioonitehnoloogiate ja -viiside kasutamist tuleb optimeerida ning kasutada ära seda, et need bürood asuvad geograafiliselt kodanike lähedal, ja tegutseda kohalikul tasandil veel aktiivsemalt, näiteks korraldada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna liikmetega arutelusid, mille eesmärk on inimesi kuulata ja teha nendega koostööd; juhib tähelepanu sellele, et nende ürituste tulemusena internetis tekkivad arutelud ja meediakajastus peaksid aitama veel paremini kodanikeni jõuda; nõuab, et vastuvõetud strateegiat parlamendi infobüroosid puudutavas osas parandataks, ja nõuab tungivalt, et kommunikatsiooni peadirektoraat otsiks lahendusi probleemile, et hoonetele ja töötajatele tehtud kulutused ei ole tasakaalus nende büroode peamiste ülesannetega, milleks on kohalike sidusrühmade ja kodanikega otse suhtlemine;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

51.  tuletab meelde, et kommunikatsiooni peadirektoraadi jaoks on võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja see, kui palju on suudetud parlamendi kõigi kommunikatsiooniplatvormide ja -kanalite kaudu teavitustegevust teha; märgib, et parlamendi kohaolu meedias ja keskmine kajastamine kuus suurenes võrreldes 2015. aastaga 12 % ja võrreldes 2014. aastaga, mil toimusid valimised, 7 % ; tunnistab, et parlament on sotsiaalmeedia kasutamist parandanud, ja peab kiiduväärseks meetmeid, millega on suurendatud noorte teadlikkust; juhib aga tähelepanu sellele, et parlamendi teavitamistegevust peaks ka edaspidi parandama, eelkõige tuleks suurendada sotsiaalmeedia kasutamist, mis praegu on väiksem kui parlamentaarsele institutsioonile kohane; rõhutab, et eriti 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu tuleb töötada välja põhjalik sotsiaalmeedia strateegia ja see ellu viia; rõhutab, et strateegia peab peegeldama, kui palju tööd parlamendis tehakse, võttes samas arvesse mitmesuguseid huve, muresid ja ideid, mida kodanikud Euroopa tuleviku suhtes on väljendanud;

52.  märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraat algatas aastateks 2016–2019 meedia ja ürituste korraldamise valdkonnas toetuste andmiseks uue mitmeaastase tööprogrammi; võtab teadmiseks, et meediavaldkonnas toetuse andmiseks sõlmiti 102 partnerluse raamlepingut ja edukaks tunnistati 48 toetustaotlust kogusummas 3,99 miljonit eurot; märgib, et ürituste korraldamise valdkonnas valiti toetuse andmiseks välja 18 projekti koguväärtusega 0,8 miljonit eurot; palub, et kommunikatsiooni peadirektoraat pööraks põhitähelepanu sellele, kuidas tegeleda aktiivsemalt nende kodanikega, keda parlamendi tegevus ei huvita või kes võivad olla parlamendi töö suhtes lausa skeptilised;

53.  võtab teadmiseks parlamendi avalikul veebisaidil tehtud tehnilised ja sisulised täiustused, eelkõige veebisaidi otsingumootori optimeerimise; kiidab kommunikatsiooni peadirektoraati selles valdkonnas tehtud edusammude eest, kuid lisab, et edasimineku tempo on endiselt liiga aeglane; märgib, et 2016. aastal käivitati ja viidi veebisaidi teatavates osades edukalt ellu kiiresti toimiva veebidisaini projekt ja tellimisel esitatavate videote platvormi uuendamise projekt, mille eesmärk on veebisait ümber kujundada, et seda oleks võimalik kohandada igat liiki seadmetega; nõuab nende projektide jätkamist ja rakendamist kõigis parlamendi veebisaidi osades; märgib, et palju on veel teha, et veebileht ja suhtlusvahendid oleksid tõhusad; rõhutab, et uuendamine peab toimuma kiiresti, sest parlament peaks olema nähtav ja juurdepääsetav aegsasti enne 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, kuid kõige hiljem valimiste ajaks; rõhutab, et läbipaistev ja juurdepääsetav veebisait on kodanike kaasamiseks kõige tähtsam;

54.  märgib, et kodanike teabenõuete üksusele (AskEP) esitatavate päringute arv on alates 2014. aastast märkimisväärselt suurenenud, mille peamiseks põhjuseks on ilmselt koordineeritud kampaaniad, milles on kutsutud üles esitama päevakajalistel teemadel kirjalikke pöördumisi; soovitab teha parlamendi vastused teatavaks ka parlamendiliikmetele, kes ei pruugi nende olemasolust teadlikud olla;

55.  juhib tähelepanu parlamendi tellitud viimasele Eurobaromeetri uuringule, kus esitati küsimus parlamendi maine kohta; väljendab heameelt selle üle, et uuringu kohaselt on parlamendist positiivsel arvamusel olevate kodanike osakaal suurenemas, sest see kasvas 25 %-lt 2016. aastal 33 %-ni 2017. aastal; märgib rahuloluga, et sama palju, kui parlamendi kuvand on positiivsemaks muutunud, on negatiivne arvamus vähenenud: 7 % võrra 28 %-lt 2016. aastal 21 %-ni 2017. aastal; juhib tähelepanu sellele, et hoolimata selgetest paranemise märkidest on teha endiselt palju;

56.  innustab juhatust kaotama eelmisel aastal kehtestatud, külastajate rühmi käsitlevate uute eeskirjade hindamisel võimalus määrata rühmajuhuks registreeritud assistent;

57.  nõuab, et süsteem, mille alusel arvutatakse parlamendiliikmete rahastatavate külastajarühmade reisikulude hüvitisi, vaadataks läbi, et tagada kõikide liidu kodanike võrdne kohtlemine ja soodustada keskkonnahoidlikumate transpordiviiside kasutamist, sest praeguses süsteemis, mis põhineb vahemaade arvutamisel, ei võeta arvesse teatavate liidu piirkondade eraldatust ja geograafilisi takistusi ega kaeta kulusid, mis tekivad reisimisel kohtadesse, kus saab kasutada kiiremaid ja keskkonnahoidlikumaid transpordiviise;

58.  märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga töötas sekretariaadis kokku 5375 ametnikku ja ajutist töötajat (16 inimest vähem kui 31. detsembril 2015) ning fraktsioonides töötas kokku 806 ametnikku ja ajutist töötajat (35 inimest rohkem kui 31. detsembril 2015); märgib, et koos lepinguliste töötajatega vastutas personali peadirektoraat 9617 töötaja eest (264 inimest rohkem kui 31. detsembri 2015. aasta seisuga);

59.  juhib tähelepanu sellele, et 1. jaanuaril 2016. aastal kaotati parlamendi ametikohtade loetelust kooskõlas 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamise ja 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga 57 ametikohta;

Personali peadirektoraat

60.  väljendab heameelt selle üle, et parlamendi personalipoliitikas pööratakse endiselt põhitähelepanu võrdsete võimaluste loomisele; märgib, et 2016. aastal jätkus juhatuse poolt 2015. aastal heaks kiidetud soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava rakendamine koos selle konkreetsete eesmärkide ja kõigi muude sellega seotud meetmetega;

61.  väljendab heameelt selle üle, et võeti vastu parlamendi peasekretariaadi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava; märgib, et tegevuskavas on ette nähtud konkreetsed meetmed ja selge ajakava, mille alusel võtta juhtimismeetmeid, teha ametialast koolitust, teavitada soolisest võrdõiguslikkusest, võtta töö ja eraelu tasakaalustamise meetmeid, ning soolise tasakaalu üle statistika abil korrapärase järelevalve tegemine;

62.  väljendab heameelt selle üle, et peasekretäri poolt ametikohale määratud üksuse juhtide seas on sooline võrdõiguslikkus suurenenud 21 %-lt 2006. aastal 36 %-le 2016. aastal ning et naistele antud ametikohade põhjal võib järeldada, et naistele antud ametikohtade kvaliteet on paranenud rahuldavalt;

63.  peab kahetsusväärseks, et sooline tasakaal peadirektori ametikohtadel vähenes 33,3 %-lt / 66,7 %-lt 2015. aastal 16,7 %-le/ 83,3 %-le 2016. aastal; märgib, et sooline tasakaal direktorite hulgas jäi aastatel 2015–2016 stabiilseks, sest see oli vastavalt 29,2 % / 70,8 % ja 29,8% / 70,2 %; on seisukohal, et see on vastuolus parlamendi peasekretariaadi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga;

64.  märgib, et teatud tegevuste puhul, näiteks toitlustamine ning puhastus- ja koristustööd, on parlament eelistanud teenuseid väljast osta ning seetõttu võib teatavates peadirektoraatides olla koosseisuväliseid töötajaid isegi rohkem kui ametnikke;

65.  kordab oma seisukohta, et koosseisuvälise personali abil ei tohiks kompenseerida ametikohtade arvu vähendamist, milles lepiti kokku 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisel ja kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus;

66.  märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga töötas parlamendis 1924 registreeritud assistenti (aasta varem oli neid 1791); nõuab, et registreeritud assistentide ja kohalike assistentide õigustele pöörataks eritähelepanu, sest nende lepingud on otse seotud selle parlamendiliikme mandaadiga, kelle juures nad töötavad, pidades silmas, et registreeritud assistendid töötavad parlamendiga sõlmitud töölepingute alusel, kuid kohalike assistentide töölepingute suhtes kohaldatakse eri liikmesriikide õigusakte;

67.  väljendab veel kord muret parlamendiliikmete väidetava tava pärast kohustada registreeritud assistente minema lähetustele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ja ilma, et neile hüvitataks lähetuskulud ja ka lihtsalt reisikulud; on seisukohal, et see võib soodustada kuritarvitamist, sest kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad kulud ise katma ja samuti puudub neil tööga seotud kindlustus; palub peasekretäril sellist väidetavat tava uurida ja sellest aasta lõpuks aru anda;

68.  kordab, et kutsub esimeeste konverentsi ja juhatust üles veel kord kaaluma, kas registreeritud assistentidel võiks teatavatel tingimustel, mida ei ole veel kehtestatud, lubada saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud; palub peasekretäril uurida, kuidas need lähetused mõjutaksid eelarvet ning millist korraldust ja logistikat need vajaksid;

69.  märgib, et parlament eraldab personalikomiteele eelarve, ning nõuab sarnast eelarvet registreeritud assistentide komiteele, sest need assistendid täidavad Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruses ja selle rakendusmeetmetes ettenähtud ülesandeid, mis on kasulikud kõigile institutsioonidele ja parlamendiliikmetele;

70.  palub administratsioonil kaasata registreeritud assistentide komitee otsuste tegemisse kõigi eeskirjade puhul, milles võidakse käsitleda üksnes registreeritud assistente või registreeritud assistente koos kõigisse teistesse personalikomitee esindatud kategooriatesse kuuluvate töötajatega;

71.  väljendab heameelt huvi üle jätta alles Ühendkuningriigi kodakondsusega töötajad, kellest on saanud Euroopa ametnikud, ning palub peasekretäril anda aru Ühendkuningriigist pärit töötajaid ähvardavate võimalike ohtude ja selle kohta, kuidas tagada, et need töötajad Brexiti tõttu ei kannataks ning et eeskirjadest tulenevad, lepingulised ja omandatud õigused oleksid täielikult kaitstud;

72.  märgib, et kuna kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(9) tuli ametikohtade arvu 5 % vähendada, eemaldati parlamendi 2016. aasta ametikohtade loetelust 57 ametikohta; märgib, et lisaks eemaldati veel kaks ametikohta, et need seoses institutsioonidevaheliste IT-projektidega komisjonile anda; märgib peale selle, et tulenevalt eelarvepädevate institutsioonide otsusest pidi parlament 1. jaanuari 2017. aasta seisuga vähendama ametikohtade loetelu veel 76 ametikoha võrra;

73.  on seisukohal, et #metoo-kampaaniat arvestades peaks parlament saavutama kõigi vägivalla vormide suhtes täisleppimatuse, ükskõik kas tegemist on struktuurilise, seksuaalse, füüsilise või psühholoogilise vägivallaga; nõuab seetõttu, et

– süütegude toimepanijad vastutaksid täielikult ning et võimalikke karistusi ja sanktsioone kasutataks täielikult;

– ahistamisjuhtumitest teatamiseks loodaks keskne kaebekeskus;

– parlamendis oleks kõigil võimalik pöörduda sõltumatu ahistamiskomitee poole, millesse ei võeta üle sisemisi võimustruktuure ja milles parlamendiliikmeid ei ole;

– ohvreid ja vägivallast teatajaid kaitstaks nii, et neile tagatakse täielik anonüümsus ja diskreetsus;

– arstide, sotsiaaltöötajate ja nõustajatega keskne organ annaks ohvritele psühholoogilist abi;

– parlamendiliikmed ja võimupositsioonil töötavad ametnikud peaksid kohustuslikus korras osalema seksuaalse ahistamise ja kiusamise teemalisel koolitusel;

– töötajaid koolitataks ja teavitataks, kuidas seksuaalset ahistamist ära tunda ja et nad teaksid oma õigusi;

74.  on seisukohal, et kuigi 2016. aastal esitati töökohal ahistamise ärahoidmisega tegelevale nõuandekomiteele ja registreeritud assistentide poolt suhteliselt vähe ahistamiskaebusi, võib see tähendada asjakohaste kanalite puudumist; rõhutab, et personalieeskirjades tunnistatakse kaht tüüpi ahistamist (psühholoogiline ja seksuaalne); on seisukohal, et võitlus igasuguse ahistamise vastu peaks olema peasekretäri jaoks üks olulisimaid küsimusi; väljendab sellega seoses heameelt peasekretäri ettepaneku üle luua võrgustik konfidentsiaalsetest sõltumatutest nõustajatest, kelle poole registreeritud assistendid, parlamendiliikme heaks töötavad praktikandid, fraktsioonide töötajad ning muud töötajad ja praktikandid saaksid pöörduda; võtab teadmiseks, et need nõustajad valitakse kogemuste ja suhtlusoskuse alusel ning nad läbivad vastava koolituse; innustab ahistamiskaebustega tegeleva nõuandekomiteede koosseisu läbi vaatama, et tagada selles parlamendiliikmete, parlamendiliikme registreeritud assistentide ja töötajate võrdne esindatus ja sooline tasakaal; kutsub juhatust üles uurima, kas siseprotsesside edasiseks parandamiseks saaks määrata välisaudiitori;

75.  kordab, et registreeritud assistendid ja parlamendiliikmete praktikandid on rikkumisest teatajate kaitse eeskirjade mõttes kaitsetus olukorras; hoiatab peasekretäri, et kui parlament ei suuda ka edaspidi parlamendiliikmete rikkumistest teatavatele registreeritud assistentidele nõuetekohast rikkumisest teatajate kaitset pakkuda, võib see tuua kaasa majanduslikke tagajärgi; nõuab tungivalt, et peasekretär parandaks seda olukorda kiiresti;

76.  nõuab, et parlamendivälise tegevuse jaoks nähtaks ette nädalad, mida tuleb kasutada eelkõige parlamendiliikmete assistentide koolitamiseks, sealhulgas keeleõppe intensiivkursused;

77.  rõhutab veel kord, et parlament on õigupoolest ainuke institutsioon, mille töökorraldusse ei ole sisse viidud paindlikku tööaega, ehkki peaaegu kõik teised institutsioonid, eelkõige komisjon, tegid seda juba aastaid tagasi, ja selle tõestatud tulemuseks on suurem tööviljakus ja töötajate parem elukvaliteet; nõuab, et parlamendis võetaks paindlik tööaeg kasutusele niipea kui võimalik ja eelarvekontrollikomisjoni hoitaks kursis, kuidas eesmärgi täitmine edeneb;

78.  kordab – nagu on sätestatud parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis (lõige 89) –, et stipendiumiga üliõpilastel peaks nende sissetulekut arvestades olema õigus saada parlamendi restoranides suuremat hinnasoodustust;

79.  märgib suure murega, et parlamendiliikmete nõudlus individuaalsete prantsuse ning eelkõige hispaania ja itaalia keele kursuste järele on vähenenud, eriti alates 2009. aastast; märgib, et vaid inglise ja saksa keele kursuste hulk on jäänud samaks ja isegi suurenenud; tuletab peasekretärile meelde, et mitmekeelsus on Euroopa integratsiooniprotsessis väga tähtis ja administratsioon peaks soodustama liidu kodanike valitud esindajate hulgas keelte õppimist, sest keeleoskust on arusaamiseks ja suhtlemiseks vaja ka parlamendiliikmete kohustuste täitmisel; palub, et administratsioon annaks parlamendiliikmetele sobivate vahendite (peale olemasoleva teatmiku ja veebis oleva teabe) abil korrapäraselt teada kõigist parlamendis pakutavates võimalustest, pannes eelkõige rõhku keeleõppele, mis toimub asutusesiseste keeleõpetajatega Brüsselis ja õpetajatega, kes on vajaduse korral olemas Strasbourgis, sest see on kõige paindlikum lahendus, mis sobib nende vajaduste ja töötingimustega kõige paremini ning millel on ka parim hinna ja kvaliteedi suhe; nõuab ühtlasi tungivalt, et peasekretär leiaks selles valdkonnas mitmekeelsuse edendamiseks vajalikud vahendid ning parandaks muu hulgas asutusesiseste keeleõpetajate kättesaadavust ja teeks lõpu ebakindlusele, mida paljud neist oma töökoha pärast tunnevad; märgib, et parlamendiliikmete täiendusõppe üksus viidi finantsküsimuste peadirektoraadist personali peadirektoraati, et luua parem koostoime personali koolitusüksusega, kes juba on personali peadirektoraadis; palub peasekretäril hoida end kursis tulemustega, mida ta sellega soovib saavutada;

80.  palub peasekretäril töötada välja vabatahtlikkusel põhinev ja läbipaistev liikuvuspoliitika, milles võetakse karjäärijuhtimise strateegia raames arvesse töötajate huve ja oskusi;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

81.  märgib, et parlamendi keskmise pikkusega perioodi kinnisvarastrateegia kohta esitatavas ajakohastatud ettepanekus tuleks Luxembourgi ja Strasbourgi hoonetes tehtud hiljutisi muudatusi arvesse võttes pöörata põhitähelepanu Brüsseli hoonetele, eelkõige Paul-Henri Spaaki hoone tulevikule; kutsub juhatust peale selle üles hindama Strasbourgis asuva Salvador de Madariaga hoone taristu vanust; märgib ühtlasi, et üliolulised Brexitiga seotud tegurid, millest kinnisvarapoliitika tulevik sõltub, nagu Brexiti võimalik mõju mitmekeelsusele, ametikohtade loetelus olevate ametnikukohtade arvule ja Euroopa Parlamendi liikmete arvule, on endiselt teadmata; võtab teadmiseks, et usaldusväärseid plaane saab hakata koostama alles pärast Brexiti-protsessi lõppemist; kutsub juhatust üles töötama välja riskide vähendamise strateegiaid, milles võetakse arvesse, et tuleb vältida tõrkeid, mida Brexiti-teemalised läbirääkimised võivad edaspidi põhjustada; palub peasekretäril esitada üksikasjaliku kava selle kohta, kuhu paigutatakse personal, kes töötab hoonetes, mida hakatakse renoveerima või rekonstrueerima;

82.  nõuab tungivalt, et vastutavad talitlused selgitaksid, kuidas nad kavatsevad täita parlamendi, nõukogu ja komisjoni lubaduse olla energiatõhususe direktiivi rakendamisel oma hoonetega eeskujuks, võttes arvesse, et 2020. aastaks seatud tähtaeg läheneb;

83.  märgib, et juhatus volitas peasekretäri töötama Paul-Henri Spaaki hoone renoveerimise võimaluste kohta välja üksikasjalikke ettepanekuid; märgib peale selle, et nendes ettepanekutes tuleks käsitleda kõiki võimalikke variante, sealhulgas varianti mitte midagi ette võtta, mitte remontida ega rekonstrueerida, ning et ettepanekutele tuleks lisada üksikasjalik hinnang projektide teostatavuse kohta ja käsitleda kõiki asjakohaseid õigusküsimusi; märgib, et infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi koostatud üksikasjalikud ettepanekud tuli juhatusele esitada 2018. aasta alguses;

84.  märgib, et enamik parlamendi hoonetest ei ole planeeritud ega ehitatud nii, et nende puhul oleks võetud arvesse eurokoodeksis struktuurse terviklikkuse kohta sätestatud nõudeid, sest nende ehitamise ajal ei olnud neid norme olemas; märgib, et ainsad hooned, mis eurokoodeksi struktuurse terviklikkuse standarditele vastavad, on Willy Brandti ja Wilfried Martensi hoone; võtab teadmiseks, et eri hoonete konstruktsiooni võimalikest puudustest tulenevat riski leevendavad osaliselt infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi võetud operatiivsed meetmed ning et selle küsimuse lahendamiseks on ette nähtud täiendavad organisatsioonilised muudatused;

85.  tuletab meelde, et juhatus võttis oma 11. aprilli 2016. aasta koosolekul vastu ettepaneku muuta parlamendiliikmete transporditeenus parlamendisiseseks teenuseks; märgib rahuloluga, et kord, mille alusel sõidukijuhtide teenus parlamendisiseseks teenuseks muudeti, on parandanud parlamendiliikmetele osutatavate teenuste kvaliteeti ja suurendanud mahtu ning võimaldanud ettenägematute hädaolukordade või ootamatult suure nõudluse korral tõhusalt ja tulemuslikult tegutseda; avaldab kahetsust, et parlamendi transporditeenuse jaoks inimeste tööle võtmisel ei peetud kinni soolise tasakaalu põhimõttest; palub peasekretäril töötada välja ettepaneku praeguse olukorra parandamiseks; on peale selle mures juhtide palgaastmete erinevuse pärast ning soovib juhatuselt teada, kas viimane plaanib kaaluda ühtlustamist, et võidelda võimalike ebaõiglaste tasustamissüsteemide vastu;

86.  väljendab heameelt, et alustati katseprojekti, mille käigus peavad infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi taotlust esitav talitus ja Strasbourgi kinnisvara hooldamise üksuse kulukohustuste eelkontrolliteenistus hakkama üksteisega tõendavaid dokumente vahetama digitaalselt; märgib rahuloluga, et kuna tulemused olid positiivsed, siis kaasati projekti ka Strasbourgi kinnisvaraprojektide üksus; innustab infrastruktuuri ja logistika peadirektoraati edastama digitaalset nii palju dokumente kui võimalik, et vähendada kulusid ja suurendada seotud teenuste tõhusust;

87.  märgib, et parlamendi iseteenindussöökla hindu tuli muuta, et lõpetada subsideeritud teenused ja sõlmida kontsessioonilepingu tüüpi leping, kus toitlustusteenuse pakkuja kannab täit majanduslikku ja äririski; väljendab heameelt selle üle, et parlamendi praktikantidel on kõikides Brüsseli ja Luxembourgi iseteenindusrestoranides endiselt õigus saada pearoalt 0,50 euro suurust ja Strasbourgis 0,80 euro suurust allahindlust; palub infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadil jälgida, et ka edaspidiste hinnatõusude korral oleks tagatud teenuste asjakohane ja õiglane hind;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat

88.  võtab teadmiseks, et tõlkide uute väljundnäitajatena määrati kindlaks, et teenuse osutamise vähim aeg nädalas on keskmiselt 11 tundi ja pikim aeg keskmiselt 17 tundi; märgib, et aeg, kui kaua koosseisulised tõlgid nädalas keskmiselt tõlkekabiinis tõlketeenust osutasid, suurenes 2014. aasta 11 tunnilt ja 54 minutilt 2016. aastal 13 tunnile ja 25 minutile; märgib, et 2014. aastal toimusid valimised ja siis oli suulist tõlget vähem vaja; rõhutab, et suulise tõlke vajadus suurenes 2014–2016 seetõttu, et parlament pöördus tagasi tavapärase komisjonide, fraktsioonide, Strasbourgi ja siniste nädalate süsteemi juurde; tuletab meelde, et kui personalieeskirjad 2013. aastal läbi vaadati, suurenes kõigi Euroopa institutsioonide töötajate iganädalane tööaeg 37,5 tunnilt 40–42 tunnile, mis tõi kaasa ka suulise tõlke teenistuse iganädalase tööaja pikenemise; innustab ametiühinguid ja peasekretäri tegema edaspidi koostööd, mille puhul tuleks keskenduda õiglastele töötingimustele, kuid tagada samal ajal parlamendi sujuv töö; juhib tähelepanu sellele, et peasekretäri ja personalikomitee vahel on praegu käimas arutelu, ja nõuab, et pooled jõuaksid kokkuleppele; märgib, et muude töötajate jaoks eraldatud kulukohustustega seotud assigneeringute suurenemise tingis osaliselt see, et 2016. aastal oli välist suulist tõlget vaja rohkem (2015. aastaga võrreldes 2,2 miljonit eurot rohkem); märgib peale selle, et fraktsioonide ja komisjonide koosolekute puhul ei ole tellimiseeskirja tõttu võimalik tellida suulist tõlget kõikidesse keeltesse; märgib ühtlasi, et komisjonide koosolekute ajakava muutmisel on tulnud paljusid koosolekuid pidada ebatavalisel kellaajal ja see on osaliselt tingitud sellest, et suulise tõlke tõhus kasutamine ei ole eriti paindlik;

89.  märgib rahuloluga, et juhatus on võtnud vastu parlamendi konverentsikorralduse ajakohastamise strateegia, mille talle esitas peasekretär; võtab teadmiseks, et strateegias nähakse konverentside korraldajatele ette ühtne kontaktpunkt ja tugi ning seda peaks toetama integreeritud konverentsiteenistus, kes kasutab spetsiaalset IT-platvormi; märgib peale selle, et ka koosolekuruumide tehnilise vahendite jaoks luuakse ajaks, kui üritus käib, järk-järgult ühtne kontaktpunkt ning ühtne korraldus ja tugi;

Finantsküsimuste peadirektoraat

90.  tuletab meelde, et juhatus kinnitas oma 26. oktoobri 2015. aasta koosolekul uue tegutsemisviisi, mille eesmärk on suurendada kliendikesksust ja vähendada parlamendiliikmete halduskoormust, luues selleks kaks uut vahendit – parlamendiliikmete portaal ja e-portaal (e-Portal); tunneb heameelt 2016. aasta juulis täies mahus toimima hakanud parlamendiliikmete portaali üle, mille kaudu saab täita kõiki rahaliste ja sotsiaalsete õigustega seotud formaalsusi; märgib, et parlamendiliikmete portaali elektrooniline versioon e-Portal on olnud kättesaadav alates 2015. aasta jaanuarist ning see sisaldab kehtivate eeskirjade ja parlamendiliikmete kehtivate õiguste kohta kokkuvõtlikku teavet; rõhutab, et halduskorda ei tohiks lihtsustamaks muuta ainult sellega, et osa halduspersonali tööst antakse parlamendiliikmetele ja nende büroodele;

91.  nõuab, et töölevõtmismenetlusi lihtsustataks ning kohalikele assistentidele hüvitataks lähetus- ja sõidukulud; avaldab kahetsust, et need protsessid on tihti keerulised ja pikad ja nendega kaasneb pikki viivitusi; palub finantsküsimuste peadirektoraadil käsitleda seda küsimust esmatähtsana;

92.  märgib, et kehtiv leping parlamendi reisikorraldusteenistusega lõpeb 2018. aasta lõpus ja ettevalmistamisel on avatud hankemenetlus, et valida uus reisibüroo, kes parlamenti tööga seotud reiside haldamisel ja korraldamisel abistaks; nõuab, et uus leping sisaldaks rangemaid tingimusi, eelkõige piletihindade ja selle kohta, et reiskorraldusteenistuse kõnekeskus peab olema kättesaadav kogu aeg, sealhulgas nädalavahetusel; rõhutab, et puuduste kiireks esiletoomiseks peab olemas olema lihtne ja kasutusmugav kaebuste esitamise mehhanism, mille abil saab kõikidele probleemidele kiiresti lahendusi otsida; rõhutab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata parlamendiliikmete spetsiifilistele nõudmistele ja sellele, et nad vajavad just neile kohandatud teenuseid;

93.  julgustab järgmist reisibürood püüdma kujundada parlamendi tööga seotud reiside jaoks kõige konkurentsivõimelisemad hinnad;

Vabatahtlik pensionifond

94.  märgib et vabatahtlik pensionifond loodi 1990. aastal juhatuse täiendava (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivate eeskirjadega ja parlamendiliikmed said sellega liituda kuni parlamendi kuuenda koosseisu ametiaja lõpuni (13. juuli 2009); juhib tähelepanu sellele, et fond loodi parlamendiliikmetele pensioniskeemi pakkumiseks, sest varem seda olemas ei olnud;

95.  tuletab meelde, et Euroopa Kohus otsustas 2013. aastal, et juhatuse otsus tõsta fondi liikmete pensioniiga 60 eluaastalt 63-le, vältimaks kapitali varajast ammendumist ning viimaks tingimused parlamendiliikmete uue põhimäärusega kooskõlla, oli õigustatud;

96.  märgib, et vabatahtlik pensionifond suurendas oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki: 2015. aasta lõpus oli see 286 miljonit eurot ja 2016. aasta lõpus 326,2 miljonit eurot; märgib peale selle, et 2016. aasta lõpu seisuga oli arvesse võetavate netovarade väärtus 146,4 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 472,6 miljonit eurot; märgib, et need prognoositud tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele, kuid 2016. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 16,6 miljoni euro eest;

97.  juhib tähelepanu sellele, et kui ühtegi hüvitise saajat ei valita 2019. aastal (tagasi) või et nad ei võta endale muul moel mõnda Euroopa mandaati, lisandub pensioniikka jõudvate parlamendiliikmete näol, kellel on tänu fondi tehtud sissemaksetele õigus saada väljamakseid, järgmise viie aasta jooksul uusi pensionisaajaid vahemikus järgmises arvus: 2018. aastal 21, 2019. aastal 74, 2020. aastal 21, 2021. aastal 12 ja 2022. aastal 17;

98.  avaldab kahetsust, et pensionifondi praeguse olukorra hinnang ei ole ikka veel kättesaadav; tuletab meelde 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punkti 109 ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punkti 112, milles vabatahtliku pensionifondi praeguse olukorra hindamist nõuti; palub, et juhatus koostaks hinnangu vabatahtliku pensionifondi praeguse olukorra kohta võimalikult kiiresti, hiljemalt 30. juuniks 2018;

99.  kordab, et vabatahtlik pensionifond on endiselt probleemne, ning palub juhatusel ja peasekretäril võtta meetmed, et hoida ära fondi enneaegne maksejõuetus, ilma et mõjutaks parlamendi eelarvet;

100.  märgib, et parlament peab tagama pensioniõigused ka juhul, kui fond ei suuda oma kohustusi täita; tunneb heameelt selle üle, et peasekretär andis teada, et ta esitas juhatusele tegevuskava;

101.  märgib, et arvestades fondi finantsvarade praegust väärtust, tulevasi iga-aastasi maksekohustusi ja finantsturgudel tehtud investeeringute tootluse muutumist, saabub vabatahtliku pensionifondi eeldatav maksejõuetus 2024.–2026. aastal;

Üldkulude hüvitis

102.  avaldab heameelt juhatuse otsuse üle luua üldkulude hüvitise kasutamise eeskirjade koostamiseks ja avaldamiseks ajutine töörühm; tuletab meelde ootusi, mida parlament väljendas 2018. aasta eelarvet käsitlevas 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonis(10) ja 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis(11), milles nõuti, et üldkulude hüvitis oleks läbipaistvam, ja märgiti, et tuleb sätestada täpsemad eeskirjad, kuidas selle hüvitise alla kuuluvatest kuludest aru anda, ilma et see tekitaks parlamendile lisakulusid; kordab oma palvet, et juhatus teeks üldkulude hüvitise maksmise korras kiiresti järgmised muudatused:

– üldkulude hüvitist tuleb kõikidel juhtudel käsitleda eraldi pangakontol;

– parlamendiliikmed peavad kõik üldkulude hüvitisega seotud kviitungid alles hoidma;

– üldkulude hüvitise kasutamata osa tuleb parlamendiliikme mandaadi lõppemisel tagasi maksta;

103.  tuletab meelde parlamendiliikme mandaadi sõltumatuse põhimõtet; rõhutab, et valitud parlamendiliikmetel on kohustus kasutada seda hüvitist parlamentaarseks tegevuseks ning et soovi korral võivad parlamendiliikmed avaldada üldkulude hüvitisega kaetud kulud oma isiklikul veebilehel;

104.  usub, et iga kord, kui üldkulude hüvitise kord läbi vaadatakse, tuleks arvesse võtta soovitusi, mille täiskogu on läbipaistvuse ja finantsaruandluskohustuse kohta vastu võtnud;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

105.  tuletab meelde, et avatud kommunikatsiooniga maailmas on IKT turvalisuse suurendamine parlamendi jaoks keskse strateegilise tähtsusega; märgib, et küberturvalisuse tegevuskava alla kuuluvas nn küberturvalisuse kultuuri osas keskendutakse teavitus- ja koolitustegevusele, tagamaks, et parlamendi IKT kasutajad on ohtudest teadlikud ja aitavad küberturvalisuse tagamisele igati kaasa; võtab teadmiseks küberturvalisusega seotud ohtudest teavitamise kampaania, mis hõlmab parlamendi ruumides kasutatavaid visuaalseid meeldetuletusi, parlamendisiseses uudiskirjas avaldatavaid küberturvalisusteemalisi artikleid ning parlamendiliikmetele, assistentidele ja töötajatele mõeldud teabeüritusi; väljendab aga muret küberjulgeolekut ähvardavate ohtude pärast; avaldab heameelt selle üle, et ametisse määrati infoturbe juht ja loodi IKT turbeüksus, kus on olemas turvalisuse juhtimise ja julgeolekuoperatsioonide meeskond; palub peasekretäril uurida, kas on võimalik võtta kasutusele süsteem, mille kohaselt on kõik vajalikud eriteadmised täielikult parlamendisisesed, seda ka selleks, et vältida suurt tööjõu voolavust;

106.  on seisukohal, et IT-teenuste puhul peaks olema esmatähtis tagada hea internetiühendus, kuid praegu esineb internetiühenduse katkestusi liiga palju;

107.  võtab teadmiseks projekti ICT3MEPs, tänu millele peaksid paranema IKT teenused, mida parlamendiliikmed ja nende personal saavad kasutada valimisringkonnas tööd tehes; märgib, et projekti esimene etapp viidi ellu 2016. aasta oktoobris ning sellega võeti kasutusele kohalike assistentide juurepääsu haldamise süsteem; märgib, et projekti saab siiski veel paremaks teha; kutsub asjaomaseid teenistusi üles projekti rakendamist kasutajate vajadusi arvesse võttes jätkama;

108.  väljendab heameelt selle üle, et parlamendi külastajatel on võimalik kasutada wifiühendust, tänu millele on parlament muutnud digitaalselt kaasavamaks; juhib aga tähelepanu sellele, et IKT turve peaks jääma esmatähtsaks ning et parlamendi sisevõrk peaks olema kaitstud väljastpoolt tulevate võimalike kuritahtlike rünnakute eest; rõhutab, et osutatavat teenust tuleb väga palju parandada, seda eelkõige Strasbourgis, ning ootab, et läbitulevikus võetaks selleks vajalikud meetmed;

109.  kutsub juhatust üles töötama koostöös tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadiga välja riskide vähendamise meetmed, et parlament saaks süsteemi rikete või katkestuste ajal tõrgeteta tööd jätkata; rõhutab, et väga oluline on esmatähtsate teenuste loetelu, milles esitatud järjekorras teenused võimalikult kiiresti taastatakse, et põhiteenused toimiksid ka küberrünnaku korral; palub juhatusel töötada välja kava, mille alusel lahendatakse hädaolukord, kui süsteemis tekib pikaajaline katkestus; soovitab andmekeskustel hoida servereid mitmes eri asukohas, et parandada parlamendi IT-süsteemide julgeolekut ja talitluspidevust;

110.  kordab 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis esitatud nõuet luua hädaolukorras kasutatav kiirhoiatussüsteem, mille abil on tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil võimalik saata koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadiga kiirteateid SMSi või e-posti teel neile Euroopa Parlamendi liikmetele ja töötajatele, kes on nõus lisama oma kontaktandmed sellisesse spetsiifilistes hädaolukordades kasutatavasse kontaktandmete nimekirja;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

111.  võtab teadmiseks turvalisusega seotud ülesannete korraldamiseks mõeldud uue optimeeritud süsteemi, mille peasekretär esitas juhatusele 2018. aasta jaanuaris; võtab peale selle teadmiseks, et uues süsteemis arvestatakse turvatöötajate rolli ja ülesannete eripära; loodab säilitada avatud arutelu, et panna tähele selle väga pingelistes julgeolekuoludes töötava töötajaterühma vajadusi;

112.  tunneb heameelt selle üle, et parlamendi tööruume ja nende ümber olevaid alasid püütakse pidevalt ohutumaks ja turvalisemaks muuta; märgib, et parlamendi puhul tähendab ohutus seda, et tuleb leida optimaalne tasakaal – ühest küljest tuleb võtta arvesse eri kaitsemeetmeid, kuid samas tuleb vältida üleliia karmi turvarežiimi kehtestamist, mis takistaks parlamendi tööd; rõhutab sellele vaatamata, et parlament tuleks veel turvalisemaks muuta, ja kordab, et peasekretär peaks tagama, et töötajad saaksid korraliku väljaõppe ja oleksid võimelised oma ülesandeid, ka hädaolukorras, asjatundlikult täitma;

113.  palub turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi turvatöötajatel kontrollida evakueerimise korral hoolikalt kogu hoonet, mille eest nad vastutavad, et tagada selle täielik evakueerimine ja aidata evakueerimisel kuulmis- või muu puudega inimesi;

Keskkonnahoidlik parlament

114.  tuletab meelde, et juhatus algatas 19. aprillil 2004 parlamendis keskkonnajuhtimissüsteemi projekti; märgib, et juhatus võttis 2016 vastu läbivaadatud keskkonnapoliitika, milles korratakse ja kinnitatakse, et parlamendi eesmärk on keskkonnahoidlikkust pidevalt parandada;

115.  tunnustab parlamendi pühendumust keskkonnahoidlikele avalikele hangetele; märgib, et 2016. aasta juunis kiideti heaks Euroopa Parlamendi keskkonnahoidlike avalike hangete korraldamise suunised, mille eesmärk on aidata parlamendi eelarvevahendite käsutajatel hakata tulemuslikult ellu viima keskkonnahoidlikku ostupoliitikat ja keskkonnahoidlikke menetlusi; tunneb heameelt selle üle, et keskkonnahoidlike avalike hangete jaoks loodi institutsioonidevaheline kasutajatugi; nõuab, et hinnataks, millised kriteeriumid tuleb kehtestada, et teatavat rahalist künnist ülevate ja teatavate tootekategooriate jaoks korraldavate avalike hangete puhul peetaks keskkonnahoidlike avalike hangete kasutajatoega kohustuslikus korras nõu; võtab teadmiseks, et Altiero Spinelli hoonesse rajatakse taimedega kaetud sein, ja on seisukohal, et selle kasulikkus ei kaalu mingil juhul üles sellele tehtavaid kulutusi; kutsub keskkonnajuhtimissüsteemi üles otsima lahendust, mille puhul võetakse ökoloogilise mõõtme kõrval arvesse ka hinna ja kasulikkuse suhet;

116.  tunnustab joogikraanide ja uue korduskasutatavate klaaspudelite süsteemi kasutuselevõttu; märgib, et joogikraane reklaamitakse vähe ja kontoriruumidesse ei ole neid veel paigaldatud; avaldab kahetsust, et kuigi hanke tingimustes nõuti plastijäätmete vähendamist, müüdi parlamendi toitlustuskohtades ühekordselt kasutatavates pakendites eineid rohkem; nõuab, et toitlustuskohtades tekkivate plastijäätmete andmed oleksid läbipaistvad; märgib, et parlamendi koosolekutel jagatava pudelivee tootemark on vähem kui kahe aasta jooksul vahetatud kolm korda, mis ei tundu olevat kooskõlas varem välja kuulutatud hanke kestusega, ja see on endiselt plastpudelis; tõdeb, et komisjon enam joogivee jaoks plastpudeleid ei kasuta ja palub parlamendil koostada komisjoni järgimiseks kava, sest parlament peab eelkõige andma eeskuju ja täitma Euroopa plastijäätmete strateegia algatust;

117.  märgib, et juhatus kinnitas peasekretäri esitatud tegevuskava, mille alusel minna üle elektriautodele; võtab teadmiseks, et 2017. aasta lõpuks peaksid pooled parlamendi sõiduautidest ja mikrobussidest olema elektrisõidukid või pistikühendusega hübriidsõidukid ning 2018. aastast alates peaksid kõik sõidukid, mis parlamendi autoparki soetatakse, olema pistikühendusega hübriid- või elektrisõidukid; märgib, et 2020. aastaks peaksid kõik parlamendi autopargi sõidukid olema elektrisõidukid või pistikühendusega hübriidsõidukid ning 2021. aastaks peaks sama kehtima ka parlamendi mikrobusside kohta; rõhutab eriti, et iga kord, kui suurt osa autopargist uuendatakse, tuleb kõigepealt teha kulude-tulude analüüs ning eelarvekontrollikomisjonile tuleks esitada kulude-tulude analüüsi, mis tehti enne elektriautodele ülemineku tegevuskava rakendamist; palub aktiivse liikuvuse edendamiseks rohkem pingutada, sh pakkuda atraktiivsemaid, parema juurdepääsuga ja turvatud jalgrattaparklaid;

118.  palub, et juhatus ei piirduks keskkonnahoidlikuma lahenduse otsimisel ainult elektriautodega, sest nende tootmisel (sh vajalike ressursside piisav kättesaadavus) ja olelustsükli lõpus toimuval akude kõrvaldamisel esineb murekohti; avaldab kahetsust, et parlamendiliikmeid ei teavitatud analüüsist, kus käsitleti alternatiivseid kütuseid nagu biokütused, sünteetilised kütused ja vesinikkütuse elemendid; rõhutab, et keskkonnahoidliku autopargi mitmekesistamine vähendaks sõltuvust ühest tarnijast ja sellega saaks vältida võimalikke tulevasi tarnedefitsiite;

119.  märgib, et parlament peab järgima asjakohaseid piirkondlikke ja kohalikke õigusakte, ning palub parlamendi teenistustel üksikasjalikult selgitada, kuidas parlament on Brüsseli piirkonnas kehtivat õigusakti Code Bruxellois de l’air, du climat et de la maîtrise de l’énergie rakendanud, eelkõige töötajatele pakutavate parkimiskohtade puhul;

120.  peab aastani 2030 ja pärast seda kehtiva liidu kliima- ja energiapoliitika seisukohast kiiduväärseks lisameetmeid, mis on ette nähtud vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks; palub parlamendil süsinikdioksiidi kompenseerimise poliitikat edasi arendada;

Sõlmitud lepingute aastaaruanne

121.  tuletab meelde, et finantsmääruses(12) ja selle kohaldamise eeskirjades(13) on sätestatud teave, mis tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele esitada lepingute kohta, mille institutsioon on sõlminud; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleb avaldada lepingud, mille väärtus on üle 15 000 euro – väärtus, mis vastab künnisele, mille ületamisel muutub hankemenetlus kohustuslikuks;

122.  märgib, et 2016. aastal sõlmitud 219 lepingust põhinesid 77 avatud või piiratud menetlusel (väärtusega oli 436 miljonit eurot) ja 141 läbirääkimistega menetlusel (koguväärtusega 64 miljonit eurot); märgib, et läbirääkimistega menetluste alusel sõlmitud lepingute koguarv oli 2016. aastal 14 % väiksem (141 lepingut võrreldes 151 lepinguga 2015. aastal) ning väärtuse langus oli 29 % (64 miljonit eurot võrreldes 90 miljoni euroga 2015. aastal);

123.  võtab teadmiseks 2016. ja 2015. aastal sõlmitud lepingud liikide kaupa:

Lepingu liik

2016

2015

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Teenused

Tarned

Ehitustööd

Kinnisvara

169

36

13

1

77 %

16 %

6 %

1 %

194

34

18

8

77 %

13 %

7 %

3 %

Kokku

219

100 %

254

100 %

Lepingu liik

2016

2015

Väärtus eurodes

Protsent

Väärtus eurodes

Protsent

Teenused

244 881 189

49 %

539 463 943

70 %

Tarned

155 805 940

31 %

78 424 245

11 %

Ehitustööd

97 640 851

19 %

92 889 168

12 %

Kinnisvara

1 583 213

1 %

55 804 154

7 %

Kokku

499 911 194

100 %

766 581 510

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2016. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 6).

124.  võtab teadmiseks 2016. ja 2015. aastal sõlmitud lepingute jaotuse menetluse liigi alusel:

Menetluse liik

  

2016

2015

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

70

7

141

1

32 %

3 %

64 %

1 %

93

10

151

37 %

4 %

59 %

Kokku

219

100 %

254

100 %

Menetluse liik  

2016

2015

Väärtus eurodes

Protsent

Väärtus eurodes

Protsent

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

406 408 732

29 190 756

64 284 705

27 000

81 %

6 %

13 %

0 %

636 333 284

40 487 367

89 760 859

83 %

5 %

12 %

Kokku

499 911 194

100 %

766 581 510

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2016. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 8).

Fraktsioonid (eelarveartikkel 4 0 0)

125.  märgib, et 2016. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarveartikli 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2016

2015

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

PPE

17 400

8 907

18 303

105,19 %

8 005

17 440

10 198

17 101

98,06 %

8 745

S&D

15 327

5 802

15 713

102,51 %

5 417

15 256

5 748

15 379

100,81 %

7 633

ECR

6 125

2 518

5 835

95,25 %

2 809

5 959

1 614

5 065

84,99 %

2 779

ALDE

5 759

2 366

6 448

111,98 %

1 676

5 692

2 517

5 865

103,03 %

2 839

GUE/NGL

4 340

1 729

4 662

107,43 %

1 407

4 305

1 256

3 832

89,02 %

2 156

Verts/ALE

4 180

1 557

3 921

93,82 %

1 815

4 153

1 293

3 890

93,67 %

2 078

EFDD

3 820

1 873

2 945

77,10 %

1 910

3 843

1 643

3 629

94,45 %

1 919

ENF**

1 587

0

827

52,09 %

793

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

772

216

616

79,90 %

257

1 627

533

1 001

61,51 %

214

Kokku***

57 723

24 968

58 443

101,25 %

23 296

59 860

24 803

56 588

94,53 %

29 155

*   Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

**  Fraktsiooniga ENF seotud rahastamiskõlblike kulude lõplikud summad tehakse kindlaks hiljem.

***  Kogusumma ei hõlma fraktsiooniga ENF seotud summasid.

126.  märgib murelikult, et ühe fraktsiooni kohta esitas sõltumatu välisaudiitor märkusega auditiarvamuse; on eriti mures selle pärast, et audiitor tuvastas, et eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringute kasutamise eeskirja oli eiratud teatavate kulude puhul, mille kohta ei olnud võimalik saada piisavaid tõendavaid dokumente, ning 10 teenuseosutajat ei olnud täitnud hankekohustusi;

127.  väljendab muret kahju pärast, mida iga selline rikkumine võib parlamendi mainele tekitada, ja on veendunud, et on vaja kiireid ja tõhusaid meetmeid, millega samalaadseid rikkumisi tulevikus ennetada ja käsitleda;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

128.  märgib, et 2016. aastal kasutati erakondadele ette nähtud eelarveartikli 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt(14):

Erakond

Lühend

Omavahendid

EP toetus

Kogutulu(15)

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 734

6 918

10 650

85 %

304

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 408

7 154

9 512

85 %

12

Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei

ALDE

611

2 337

3 162

85 %

88

Euroopa Roheliste Partei

EGP

502

1 795

2 587

85 %

78

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

472

2 292

3 232

85 %

-240

Euroopa Vasakpartei

EL

335

1 594

2 119

85 %

25

Euroopa Demokraatide Partei

PDE

107

518

625

85 %

4

ELi Demokraadid

EUD

54

238

341

85 %

11

Euroopa Vabaliit

EFA

158

777

1 008

85 %

5

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

109

493

665

85 %

0

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

68

391

459

85 %

-40

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss

AEMN

61

229

391

85 %

0

Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine

MENL

189

785

1 020

85 %

0

Rahu ja Vabaduse Ühendus

APF

62

329

391

85 %

-5

Kokku

 

5 870

25 850

36 160

85 %

242

 

129.  märgib, et 2016. aastal kasutati poliitilistele sihtasutustele ette nähtud eelarveartikli 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt(16):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid

EP lõplik toetussumma

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitikauuringute Keskus)

WMCES

PPE

965 665

4 878 174

5 843 839

85 %

Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus)

FEPS

PES

1 041 910

4 430 253

5 472 163

84 %

European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)

ELF

ALDE

248 996

1 126 430

1 375 426

85 %

Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)

GEF

EGP

204 866

1 090 124

1 294 990

85 %

Transform Europe (Euroopa muutmine)

TE

EL

217 209

901 484

1 118 693

85 %

Institute of European Democrats (Euroopa demokraatide instituut)

IED

PDE

50 690

272 033

322 724

85 %

Centre Maurits Coppieters (Maurits Coppieters’ keskus)

CMC

EFA

71 952

318 411

390 362

85 %

New Direction - Foundation for European Reform (Uus sund – Euroopa reformimise sihtasutus)

ND

AECR

316 916

1 503 964

1 820 880

85 %

European Foundation for Freedom (Euroopa vabaduse sihtasutus)

EFF

EAF

41 923

226 828

268 751

85 %

Organisation For European Interstate Cooperation (Euroopa riikidevahelise koostöö organisatsioon)*

OEIC

EUD

21 702

126 727

148 429

99 %

Christian Political Foundation for Europe (Euroopa kristlik poliitiline sihtasutus)

SALLUX

ECPM

61 024

326 023

387 047

85 %

Identités & Traditions européennes (Euroopa Identiteedid ja Traditsioonid)

ITE

AEMN

37 896

184 685

222 581

85 %

Foundation for a Europe of Nations and Freedom (Rahvaste ja Vabaduse Euroopa Sihtasutus)

FENL

MENL

96 726

549 357

646 084

85 %

Europa Terra Nostra

ETN

APF

37 461

151 403

188 864

85 %

Kokku**

 

 

3 414 937

16 085 895

19 500 832

85 %

(*)  OEIC lõplik toetus moodustab kuludest 99 %, sest mõned neist liigitati ümber rahastamiskõlbmatuteks kuludeks, mistõttu jäi rahastamiskõlblike kulude kogusumma väiksemaks.

(**)  Toetuse andmise lõpetamise menetluse tõttu 2016. aastal ei ole tabelis esitatud IDDE andmeid.   Otsust toetuse andmise lõpetamise kohta ei ole veel tehtud.

 

 

 

 

 

 

130.  on mures selle pärast, et hiljuti avastati rikkumisi mitme Euroopa tasandi erakonna ja sihtasutuse kuludes ja omavahendites;

131.  väljendab muret kahju pärast, mida iga selline rikkumine võib parlamendi mainele tekitada, ja on veendunud, et on vaja kiireid ja tõhusaid meetmeid, millega samalaadseid rikkumisi tulevikus ennetada ja käsitleda; on aga seisukohal, et sellised rikkumised puudutavad ainult väikest arvu erakondi ja poliitilisi sihtasutusi; on seisukohal, et nende rikkumiste tõttu ei tohiks seada kahtluse alla teiste erakondade ja poliitiliste sihtasutuste finantsjuhtimist; on seisukohal, et parlamendi sisekontrollimehhanisme tuleb tugevdada;

132.  kutsub peasekretäri üles andma selle aasta 1. maiks vastutavatele komisjonidele aru kõikidest meetmetest, mida on määratud toetuste väärkasutuse vastu võitlemiseks võetud;

133.  nõuab, et hiljuti asutatud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet esitaks pärast esimest tegevusaastat, st 2017, parlamendile eduaruande; kutsub peasekretäri üles tagama, et asutuse käsutuses oleks kõik vahendid, mida ta ülesannete täitmiseks vajab;

134.  on seisukohal, et kui erakonnad või sihtasutused võtavad inimesi tööle, tuleb täielikult täita selle liikmesriigi tööõigust ja sotsiaalõigusnorme, kus tööd tehakse; nõuab, et selle küsimuse analüüsimiseks tehtaks siseauditeid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Wolf Klinz, Arndt Kohn, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gerben-Jan Gerbrandy, Brian Hayes, Andrey Novakov, Miroslav Poche

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Gerben-Jan Gerbrandy, Wolf Klinz

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Brian Hayes, Andrey Novakov, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, John Howarth, Arndt Kohn, Miroslav Poche, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Benedek Jávor, Bart Staes

1

ENF

Jean-François Jalkh

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 48, 24.2.2016.

(2)

ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)

ELT C 266, 11.8.2017, lk 1.

(4)

ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(5)

ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(6)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)

PE 422.541/Bur.

(8)

Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

(9)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0114.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA_PROV(2017)0408.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 966/2012,

mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012).

(13)

Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012

(mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L, 362, 31.12.2012).

(14)

Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(15)

Kogutulu hõlmab vastavalt finantsmääruse artikli 125 lõikele 6 eelmise aasta ülekantud summasid.

(16)

Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

Viimane päevakajastamine: 12. aprill 2018Õigusalane teave