RAPORT Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

27.3.2018 - (2017/2138(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Ingeborg Gräßle


Menetlus : 2017/2138(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0116/2018
Esitatud tekstid :
A8-0116/2018
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

(2017/2138(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet[1],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0249/2017)[2],

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[3],

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust[4] 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[5], eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0116/2018),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

(2017/2138(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0116/2018),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise mõistet ning head tava inimressursside juhtimisel;

1.  märgib, et kontrollikoda täheldas oma 2016. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemade osas olulisi puudusi;

2.  märgib, et 2016. aastal oli Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve kogumaht 545 054 000 eurot (2015. aastal oli see 541 791 500 eurot) ning selle täitmise määr oli keskmiselt 93,5 %; märgib, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2016. aasta eelarve suurenes 3,3 miljoni euro võrra (ehk 0,6 %);

3.  kordab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks teineteisest lahutada, et suurendada institutsioonide finantsjuhtimise läbipaistvust ja parandada kummagi institutsiooni vastutust;

4.  väljendab toetust komisjoni eelarveplaneerimises tulemuspõhise eelarvestamise suunas toimunud edukale paradigmamuutusele, mille asepresident Kristalina Georgieva viis algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames sisse 2015. aasta septembris; kutsub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles kasutama seda meetodit ka oma eelarve planeerimises;

5.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ombudsman leidis oma 9. veebruaril 2018 lõpule viidud strateegilises uuringus „Läbipaistvus nõukogu õigusloomeprotsessis“ (OI/2/2017/TE), et nõukogu praegune tava, mis takistab liidu õigusaktide eelnõude kontrolli, kujutab endast halduslikku omavoli; nõuab tungivalt, et nõukogu järgiks ombudsmani soovitusi ja ettepanekuid olukorra parandamiseks, et hõlbustada üldsuse juurdepääsu dokumentidele; rõhutab, et läbipaistvus on nõukogu puhul tähtis, sest tal on liidu kodanike ees liidu seadusandjana aruandluskohustus; soovib, et parlamenti teavitataks nõukogu vastusest ja menetluse käigust;

6.  märgib, et halduse peadirektoraadis andsid delegatsioonide sõidukulud ja suulise tõlke kulud 2016. aastal ikka veel märkimisväärse osa alakasutusest; võtab teadmiseks, et liikmesriikidega peetakse läbirääkimisi uue poliitika üle, mis peaks selle probleemi lahendama;

7.  palub nõukogul esitada üksikasjalikud andmed Athena mehhanismi käsutuses olevate inimressursside ja vahendite kohta, et tagada seoses kõnealuse mehhanismiga maksimaalne läbipaistvus;

8.  tunneb jätkuvalt muret 2016. aastast 2017. aastasse üle kantud assigneeringute väga suure summa pärast, eriti mis puudutab tehnilist sisseseadet, seadmeid ja arvutisüsteeme; tuletab nõukogule meelde, et assigneeringute ülekandmine on eelarve aastasuse põhimõtte suhtes erand ja peaks kajastama tegelikke vajadusi;

9.  kordab oma nõudmist, et inimressursside kohta esitataks ülevaade kategooriate, palgaastmete, soo, kodakondsuse ja kutseõppe kaupa;

10.  märgib, et nõukogu peasekretariaadis eksisteerib soolise tasakaalu poliitika; peab tervitatavaks asjaolu, et naiste esindatus juhtivatel kohtadel on suurenemas ning 2016. aasta lõpus oli see jõudnud 31 %-ni; kutsub nõukogu üles jätkama soolise tasakaalu poliitikat, et jõuda juhtivatel ametikohtadel mõlema soo tõeliselt tasakaalustatud esindatuseni;

11.  tunneb heameelt teabe üle, mis puudutab nõukogu peasekretariaadi endiste kõrgemate ametnike kutsealast tegevust pärast teenistusest lahkumist[6] 2016. aastal;

12.  märgib, et 2016. aastal avaldas nõukogu peasekretär otsuse 3/2016, millega võetakse vastu siseeeskirjad tõsistest rikkumistest teatamise kohta – menetlused personalieeskirjade artiklite 22a, 22b ja 22c rakendamise kohta (edaspidi „rikkumisest teatamine“); tuletab meelde, et rikkumistest teatajate kaitsmine on küsimus, millesse suhtutakse liidu avalikus halduses tõsiselt ja mida tuleb alati hoolikalt käsitleda;

13.  osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

14.  täheldab, et nõukogu ametikohtade loetelu eesmärk pidada kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 % täideti 1. jaanuaril 2017;

15.  märgib murelikult, et Europa hoone hilinenud üleandmine avaldas Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2016. aasta eelarvele märkimisväärset mõju; palub end teavitada selle edasilükkamise rahalisest kogumõjust; peab kahetsusväärseks, et endiselt puudub kinnisvarapoliitikat ja sellega seonduvaid kulusid puudutav teave, mis peaks olema avalik, et anda Euroopa kodanikele märku läbipaistvusest;

16.  kordab oma nõudmist, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile esitataks teave Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kinnisvarapoliitika kohta; märgib rahuloluga, et nõukogu peasekretariaat sai 2016. aastal oma hoonetele EMASi sertifikaadi;

17.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel ühinenud liidu läbipaistvusregistriga, kuigi on ise liidu otsuste tegemises üks tähtsamaid institutsioone; nõuab seetõttu nõukogu eesistujariigi, Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajate vahelistel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel eduka tulemuse saavutamist, mis viiks lõpuks nõukogu ühinemiseni läbipaistvusregistriga;

18.  peab Ühendkuningriigi otsust liidust välja astuda kahetsusväärseks; märgib, et praegusel hetkel ei ole võimalik prognoosida väljaastumisega seotud finants-, haldus-, inim- ja muid tagajärgi, ning palub Euroopa Ülemkogul ja nõukogul teha mõjuhinnangud ja teavitada parlamenti nende tulemustest 2018. aasta lõpus;

Ülevaade olukorrast

19.  märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumine ei ole seni toonud kaasa mingeid tagajärgi; rõhutab, et selline olukord tuleks liidu kodanike huvides võimalikult kiiresti lahendada; tuletab meelde, et parlament on ainus kodanike poolt otse valitud institutsioon ning tema roll eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on otseselt seotud kodanike õigusega saada teavet selle kohta, kuidas avaliku sektori raha kulutatakse;

20.  märgib, et parlamendi eelarvekontrollikomisjon esitas parlamendi esimeeste konverentsile 11. septembril 2017 ettepaneku pidada nõukoguga eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse osas saavutatava kokkuleppe üle läbirääkimisi;

21.  märgib, et esimeeste konverents kiitis 19. oktoobril 2017 heaks taotluse anda eelarvekontrollikomisjoni esimehele ja fraktsioonide koordinaatoritele volitused alustada parlamendi nimel läbirääkimisi, et saavutada parlamendi ja nõukogu vahelise koostöö kohta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastastikku rahuldav kokkulepe, võttes täielikult arvesse nende kahe institutsiooni erinevat rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

22.  märgib ka, et 9. novembril 2017 saadeti nõukogu peasekretärile kiri, milles paluti edastada parlamendi ettepanek nõukogu vastutavale organile, et alustada vastavalt esimeeste konverentsi poolt heaks kiidetud tingimustele läbirääkimisi;

23.  märgib, et vahepeal kutsus parlamendi eelarvekontrollikomisjon nõukogu peasekretäri osalema teiste institutsioonide peasekretäridega peetavas arvamuste vahetuses, mis toimus 4. detsembril 2017, ning et nõukogu peasekretärile saadeti 26. novembril 2017 kirjalik küsimustik; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu on kinnitanud oma seisukohta, mille kohaselt ta arvamuste vahetuses ei osale ning et nõukogu talitustele saadetud parlamendiliikmete küsimustik on jäänud vastusteta;

24.  tuletab meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus igale liidu institutsioonile ja asutusele eraldi on pikaaegne tava, mida tunnustavad kõik teised institutsioonid peale nõukogu, ning et see menetlus on välja töötatud selleks, et tagada läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus liidu kodanike ees;

25.  kordab, et nõukogu peab iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalema täielikult ja heas usus, nagu teised institutsioonid seda teevad, ning peab kahetsusväärseks probleeme, mis on seni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tekkinud;

26.  rõhutab, et vastavalt aluslepingutele on parlament liidu ainus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon ning et kuigi nõukogu rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses soovitusi andva institutsioonina tuleb täielikult tunnustada, tuleb parlamendi ja nõukogu eri rollidel vahet teha, et järgida aluslepingutes ja finantsmääruses sätestatud institutsioonilist raamistikku;

27.  tuletab meelde, et parlament annab teiste institutsioonide eelarvete täitmisele heakskiidu pärast seda, kui on läbi vaadanud esitatud dokumendid ja küsimustele antud vastused ning kuulanud ära teiste institutsioonide peasekretärid; peab kahetsusväärseks, et parlamendil on nõukogult vastuste saamisega pidevalt raskusi;

28.  on seisukohal, et liidu eelarve täitmise tulemuslik järelevalve vajab parlamendi ja nõukogu koostööd, ning jääb ootama läbirääkimiste alustamist, et jõuda vastastikku rahuldavale kokkuleppele;

29.  märgib, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 253 on Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohtu) liikmete nimetamine liikmesriikide ülesanne; rõhutab, et kohtunike õigeaegne nimetamine ja ametisse määramine mõjutab oluliselt Euroopa Kohtu toimimist; nõuab uut eeskirja, millega kehtestatakse konkreetne tähtaeg kohtuniku (taas)nimetamisele enne tema mandaadi lõppu, ning palub nõukogul järgida uute Euroopa Kohtu kohtunike ametisse nimetamisel kulude ja tulude suhet; kritiseerib Avaliku Teenistuse Kohtu esimese astme kahe kohtuniku ilma konkursita ebakorrektset ametisse määramist ametiajaks, mis kestis liiatigi kõigest 14. aprillist 2016 kuni 31. augustini 2016; märgib kahetsusega, et antud juhul ulatusid ühe kohtuniku puhul neli kuud kestnud tegevuse alustamise ja lõpetamisega seotud kulud 69 498,25 euroni, millele lisandub kohtunikule makstud töötasu; mõistab sellise liidu maksumaksjate raha raiskamise hukka;

30.  märgib lisaks, et Üldkohus (apellatsioonikoda, 23. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-639/16 P)[7] pidas Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu teist koda, milles osales üks nn nelja kuu mandaadiga kohtunik, ebaseaduslikuks, mis muutis nimetatud kohtuasjas tehtud otsuse ja kõik muud teise koja selles koosseisus tehtud otsused tühiseks; palub Euroopa Kohtul täpsustada, milliseid teise koja selle koosseisu otsuseid Üldkohtu otsus mõjutab; nõuab, et nõukogu kommenteeriks seda viga ja täpsustaks, kes selle eest vastutab.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Raffaele Fitto, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Notis Marias, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Julia Pitera, Miroslav Poche

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

22

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

ECR

Raffaele Fitto, Notis Marias

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Miroslav Poche, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes, Indrek Tarand

1

ENF

Jean-François Jalkh

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

  • [1]    ELT L 48, 24.2.2016.
  • [2]    ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.
  • [3]    ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.
  • [4]    ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.
  • [5]    ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
  • [6]    ELi ametnike personalieeskirjade artikli 16 kolmas ja neljas lõige.
  • [7]  ECLI:EU:T:2018:22.
Viimane päevakajastamine: 12. aprill 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika