Menetlus : 2017/2146(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0123/2018

Esitatud tekstid :

A8-0123/2018

Arutelud :

PV 18/04/2018 - 10
CRE 18/04/2018 - 10

Hääletused :

PV 18/04/2018 - 12.18

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0123

RAPORT     
PDF 441kWORD 76k
27.3.2018
PE 612.030v02-00 A8-0123/2018

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2017/2146(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Barbara Kappel

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2017/2146(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2017)0364 – C8-257/2017),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2017)0299),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2016 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2016. aastal (05078/2018 – C8-0053/2018, 05079/2018 – C8-0054/2018, 05080/2018 – C8-0055/2018, 05082/2018 – C8-56/2018),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (Benin)(3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous (Burkina Faso)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(5),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(6) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(7) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(8) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(9) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(10) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(11) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8-0123/2018),

1.  annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2017/2146(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2017)0364 – C8-257/2017),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2017)0299),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2016 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(14),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(15) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2016. aastal (05078/2018 – C8-0053/2018, 05079/2018 – C8-0054/2018, 05080/2018 – C8-0055/2018, 05082/2018 – C8-56/2018),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (Benin)(16) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous (Burkina Faso)(17),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(18),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(19) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(20) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(21) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(22) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(23) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(24) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(25) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(26) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8-0123/2018),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib Euroopa Parlament rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada ELi institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.  annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

(2017/2146(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8-0123/2018),

A.  arvestades, et Cotonou lepingu kui liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) vaheliste suhete raamistiku põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja lõplik kaotamine kooskõlas selliste eesmärkidega nagu kestlik areng ning AKV riikide ning ÜMTde järkjärguline integreerimine maailmamajandusse;

B.  arvestades, et Euroopa Arengufondid (EAFid) moodustavad liidu peamise rahastamisvahendi, mille kaudu antakse AKV riikidele ja ning ÜMTdele arengukoostööabi;

C.  arvestades, et liikmesriikide ajaloo tõttu on liit kohustatud toetama AKV riikide arengut ja koostööd ÜMTdega, mis on seotud liidu tulevikuga geopoliitika, üleilmastumise ja üleilmsete probleemide, näiteks kliimamuutuste mõju ja demograafiliste muutuste tõttu;

D.  arvestades, et komisjon on rakendusorganina vastutav EAFide eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest;

E.  arvestades, et uute üleilmsete probleemide esilekerkimine muudab põhjalikult abi andmise viise, mis sunnib kõiki arenguvaldkonna sidusrühmi kaaluma uut lähenemisviisi abile ja praeguse välisabi raamistiku muutmist;

F.  arvestades, et kestlikkuse, poliitika sidususe ja tulemuslikkuse põhimõtted on liidu uue valdkonnaülese arengualase lähenemisviisi väljatöötamiseks väga olulised, pidades silmas arenguabi ja saavutatavate tulemuste positiivse mõju suurendamist;

G.  arvestades, et läbipaistvus ja aruandekohustus on eeltingimused nii demokraatlikule kontrollile kui ka liidu arengumeetmete kooskõlale muude osalejate (liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused või mitmepoolsed arengupangad) eesmärkidega;

H.  arvestades, et tulemuslik koordineerimine on keskse tähtsusega selleks, et piirata abi killustatuse ohtu ning suurendada võimalikult palju mõju sidusust ja arenguprioriteetide omaksvõttu partnerite poolt;

I.  arvestades, et arengu ühisrahastamise ja ühiste arenguprogrammide raames tuleks eesmärke paremini suunata, selgitada välja koostoime ja jagada teavet, mis on saadud eri organisatsioonide tulemuste raamistikest;

J.  arvestades, et uute sekkumismooduste, näiteks segarahastamise, investeerimissuutlikkuse või -platvormide ja spetsiaalsete usaldusfondide väljakujundamine on viis, kuidas võimendada rahastamist nii, et see ei piirduks vaid ametliku arenguabiga, tehes seda aga vastavalt läbipaistvusega seotud tingimustele, võimaldades täiendavust ja avaldades kohapeal positiivset mõju;

K.  arvestades, et erasektori vahendite kasutamine ja lisainvesteeringute ligimeelitamine on rahastamispuudujääki arvestades ülimalt olulised kaugeleulatuvate arengueesmärkide saavutamiseks ning selleks, et tagada parimad kestliku arengu alustalad toetust saavates riikides nende endi haldussuutlikkuse ja ühiskondliku struktuuri raames;

L.  arvestades, et eelarvetoetusega, mis on üks tähtsamaid muutuste soodustamise ja peamiste arenguprobleemide lahendamise vahendeid, kaasneb märkimisväärne usaldusrisk ning seda tuleks anda ainult siis, kui on tagatud piisav läbipaistvus, jälgitavus ja aruandekohustus ning sellega kaasneb partnerriikide selge kohustus oma poliitikat reformida;

M.  arvestades, et arenguabi kasutatakse keerulistes ja ebakindlates geopoliitilistes tingimustes, mida mõjutavad sellised probleemid nagu nõrgad valitsemisraamistikud, korruptsioon, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, relvakonfliktid, kriisiolukorrad või kriisijärgsed olukorrad, mis toovad kaasa rände või sundrände, või tervisekriisid;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et EAFid lisataks liidu üldeelarvesse;

Kinnitav avaldus

2016. aasta rahalise rakendamise põhijäreldused

1.  tunneb heameelt komisjoni talituste jätkuvate jõupingutuste üle parandada EAFide üldist finantsjuhtimist seoses vanade täitmata eelmaksete kulukohustuste ja maksetega;

2.  märgib eelkõige, et seatud 25 % vähendamise eesmärki veidi ületati, sest vanu täitmata kulukohustusi vähendati rohkem, st 28 % ja vanu kasutamata kulukohustusi vähendati 36 %;

3.  juhib tähelepanu ka avatud aegunud lepingute vähendamise ja lõpetamise meetmetele, sest viivitused, mis ületavad 18 kuud tegevusperioodi lõppemisest, kujutavad endast olulist korrektsusega seotud vigade esinemise riski, sest tõendavad dokumendid ei pruugi enam kättesaadavad olla ja ka nende lepingute haldamise eest vastutavad töötajad ei pruugi enam tööl olla, et tagada toimingute piisav järjepidevus;

4.  täheldab, et aegunud lepingute üldine osakaal komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi portfellis oli 2016. aasta lõpus 15,15 % (eesmärk oli 15 %); peab kahetsusväärsekst, et 1896 aegunud lepingust 1058 (ehk 56 %) on seotud EAFi toimingute haldamisega ja et mainitud 1058 lepingust aegus 156 EAFi aegunud lepingu tegevusperiood enam kui viis aastat tagasi ning et viimati nimetatute rahaline väärtus on 323 miljonit eurot;

5.  peab siiski kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangu kohaselt olid järelevalve- ja kontrollisüsteemid endiselt ainult osaliselt tulemuslikud;

EAFide raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

6.  tunneb heameelt kontrollikoja arvamuse üle, et 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta lõplik raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi Euroopa Arengufondide finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning et nende majandustulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas EAFi finantseeskirjade sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid, et lahendada probleem, mis on seotud selliste kulutamata eelmaksete sissenõudmisega, mis ebakorrektselt kajastati põhitegevusest laekunud tuluna, sest niisuguse põhitegevusest laekunud tulu ebakorrektse kajastamise tõttu tuli teha korrektsioone suurusjärgus 3,2 miljonit eurot;

8.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõnealuseid sisestamisvigu on sissenõudekorralduste haldamisel esinenud juba alates 2015. aastast; märgib siiski, et 2016. aastal esitas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat oma töötajatele üksikasjalikud juhised seda liiki sissenõudekorralduste korrektse sisestamise kohta;

EAFide tehingute seaduslikkus ja korrektsus

9.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

10.  kordab oma muret asjaolu pärast, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse hindamisel tegi kontrollikoda kindlaks, et need on olulisel määral vigadest mõjutatud;

11.  märgib, et vastavalt kontrollikoja aastaaruandes esitatud hinnangule on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kulude hinnanguline veamäär 3,3 %, mis kujutab endast väikest alanemist, kuna 2014. ja 2015. aastal oli see 3,8 %, 2013. aastal 3,4 % ja 2012. aastal 3 %;

12.  märgib ja peab kahetsusväärseks, et 24 % kontrollitud tehingutest (35 tehingut 143st) sisaldas vigu; võtab teadmiseks projektide valimikontrolli tulemused, mille kohaselt oli vigadest mõjutatud 35 makset 130st (27 %), ja eelkõige asjaolu, et sellest 35 maksest 26 (st 74 %) kvalifitseeriti kvantifitseeritavate vigadena ning üheksa lõpptehingut kiideti heaks alles pärast kõikide eelkontrollide tegemist;

13.  märgib murega, et kahe kvantifitseeritavate vigade juhtumi puhul olid komisjoni talitused oma haldussüsteemidest saanud piisavalt teavet, et vältida, tuvastada või parandada viga enne kulude aktsepteerimist, millel oleks olnud otsene positiivne mõju hinnangulisele veamäärale, mis oleks olnud 0,7 protsendipunkti madalam, ja et viit vigast tehingut ei tuvastanud ei välisaudiitorid ega järelevalveasutused;

14.  täheldab, et eelarvetoetuse korral ja eeldava lähenemisviisi alusel rahvusvaheliste organisatsioonide poolt rakendatavate mitme rahastajaga projektide korral piiravad nende projektide rahastamise olemus ja maksetingimused vigade esinemise ohtu tehingutes; kordab oma püsivat muret nii liidu rahaliste vahendite ühendamise pärast muude rahastajate poolse rahastamisega, eelkõige tõsiasja pärast, et liidu rahalised vahendid ei ole eraldatud sihtotstarbeliselt konkreetsete tuvastatavate kuluartiklite jaoks, ja ka kontrollikoja auditeerimistööle seatud piirangute pärast, mis on tingitud nn eeldava lähenemisviisi kohaldamisest;

15.  väljendab muret vigade korduvuse ja püsiva tüpoloogia pärast, eelkõige avalike hangete valdkonnas, vaatamata järjestikuste parandusmeetmete kavadele, nt hankeid reguleerivate sätete mittejärgimine juhtumite korral, mil teenuslepingud sõlmiti ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta, kandmata või rahastamiskõlbmatud kulud või tõendavate dokumentide puudumine; võtab teadmiseks, et kõnealused vead seondusid ühtlasi tehingutega, mis olid seotud programmi eelarvestuse, toetuste ning komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste rahalist toetust käsitlevate lepingutega; kutsub komisjoni üles tegelema kiiremas korras lepingute haldamise, valikumenetluste, dokumendihalduse ja hankesüsteemi valdkonnas esinevate puudustega;

16.  kordab, et komisjon peaks nendes konkreetsetes koostöövaldkondades tegema riskijuhtimismeetodite parandamise ning kontrollisüsteemide ja talitluspidevuse üldise tõhustamise raames suuremaid jõupingutusi, st täiustama kehtestatud parandusmeetmete kava, eriti kui kvantifitseeritavad vead osutavad sellele, et rahvusvaheliste organisatsioonide tehtav kontroll lepingutingimuste täitmise üle on puudulik;

17.  kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles pöörama nõuetekohast tähelepanu maksete sisestamisele ja järelevalvele, et pidada kinni tähtaegadest, mis on kehtestatud raharingluses ja töövoos;

Kontrolliraamistiku tulemuslikkus

18.  väljendab heameelt rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi jätkuvate jõupingutuste üle oma kontrolliraamistiku rakendamise parandamisel, eelkõige suurema tähelepanu pööramise üle sellistele suure riskiga valdkondadele, mis on seotud vahenditega, mida hallatakse kaudse eelarve täitmise raames koos rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenguametitega, ning otsese eelarve täitmise raames antavate toetustega; võtab teadmiseks, et reservatsiooni laiendati ka kaudse eelarve täitmise raames antavatele toetustele ja programmide eelarvestusele;

19.  tunnistab, et arenguabi rakendatakse sageli keerulistes, ebastabiilsetes või kriitilistes olukordades, kus võivad tekkida vead;

20.  kordab oma nõudmist, et vankumatut tähelepanu tuleb pöörata korduvatele puudustele, mida on täheldatud peamiste kontrollisammude teostamisel, eelkõige enne projektimaksete tegemist tehtud eelkontrollide ja kulutuste välisauditi kontrolli haavatavusele; märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat tegeleb praegu auditite ja kontrollide tehniliste tingimuste muutmisega, et saada teavet, mis võimaldaks teha kvaliteedihindamist;

21.  tunneb heameelt asjaolu üle, et jääkvigade määra uuring tehti viiendat aastat järjest jääkvigade määra metoodikat järgides ning seega on see rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kindluse tagamise protsessi oluline osa;

22.  tunneb heameelt asjaolu üle, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat kõrvaldas kõik Euroopa Kontrollikoja poolt 2013. aastal välja toodud puudused, kuid märgib siiski, et jääkvigade määra põhine hindamismeetod jätab konkreetsete veamäärade puhul endiselt liiga palju otsustusruumi;

23.  märgib huviga, et esimest korda hinnati 2016. aasta jääkvigade määra käsitlevas uuringus jääkvigade määraks 1,7 %, mis on allpool olulisuse piirmäära (2 %) ja kinnitab alates 2014. aastast täheldatud langust, kusjuures veariski sisaldav summa oli 105 miljonit eurot (ehk 1,9 % 2016. aasta kulutustest) ja selle korrektsioonivõime (või hinnanguliste tulevaste korrektsioonide) väärtus oli 25 miljonit eurot (24 %), pidades samas meeles tuvastatud puudusi, mis olid seotud sissenõudekorralduste sisestamisega raamatupidamissüsteemi; leiab, et erilist tähelepanu tuleks siiski pidevalt pöörata eelarvetoetuse tehingutele, arvestades nende suurt olemuslikku riski;

24.  kordab oma toetust üleminekule üldreservatsioonilt diferentseeritud reservatsioonide esitamisele, nagu on nõudnud Euroopa Parlament oma eelmistes EAFe käsitlevates resolutsioonides, et tugevdada järk-järgult erinevate toimingute kinnitamise kaardistamist i) reservatsiooniga, mis põhineb nelja kõige suuremate riskidega valdkonna veamääradel, nimelt otsese ja kaudse eelarve täitmise alusel antavad toetused, kaudne eelarve täitmine koos rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenguametitega ning programmide eelarvestus, ja ii) konkreetse uuendatud reservatsiooniga Aafrika rahutagamisrahastu jaoks; ergutab komisjoni jätkama oma juhtimisprotsesside täiustamist vastavalt riskile ja finantsmahtudele ning vajaduse korral lisama täiendavaid tingimusi;

25.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on säilitanud Aafrika rahutagamisrahastuga seotud reservatsiooni, mis puudutab fondide haldamisel parandusmeetmete võtmise alast juhtimist ja aruandlust; kordab komisjonile esitatud üleskutset jätkata sambapõhise hindamise raames jõupingutusi, mille eesmärk on tugevdada Aafrika rahutagamisrahastu haldamise ja toimimise jälgimise kontrollisüsteemi, et kaitsta EAFe ebaseaduslike ja ebakorrektsete kulutuste eest; palub komisjonil tugevdada lepingu tasandil jätkuvalt parandusmeetmete ülesehitust ja tulemuslikkust;

26.  märgib, et õigusnormide rikkumistest ja vigadest tingitud alusetute maksete hüvitamiseks nõuti sisse 14,16 miljonit eurot;

27.  nendib, et kontrollide kulud ulatusid 280,17 miljoni euroni ehk 4,26 %ni kõigist rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi poolt 2016. aastal tehtud maksetest; on sellega seoses veendunud, et piisavate tagatiste tagamiseks tuleks teha korrapäraselt tööd kontrollimeetmete raamistiku üldise tulemuslikkuse ja selle nimel, et need täiendaksid hea valitsemistava põhimõtteid;

28.  on seisukohal, et säilitada tuleb järjepidev kontrollistrateegia, millega tagatakse tasakaal partnerriikide kasutussuutlikkuse, nõuete järgimise alaste sätete austamise ja tulemuslikkusega seotud eesmärkide vahel ning mida tuleks nõuetekohaselt kajastada erinevate abioperatsioonide ja abi andmise viiside haldamisel;

29.  on seisukohal, et EAFide kaudu rahastatud taristuprojektide kohta tuleb teha sõltumatu eelhindamine, mille puhul võetakse arvesse projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju ning lisaväärtust;

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi eesmärkide saavutamiseks tehtava töö tulemuslikkuse seire ja aruandlus

30.  kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles parandama oluliselt oma seiramise ja tulemustest aruandmise korda, tagamaks, et põhinäitajaid, mis on kehtestatud erinevates tulemuslikkuse süsteemides, seiratakse süstemaatiliselt ja korrapäraselt ning et kõrgemale juhtkonnale esitatakse õigeaegselt asjakohane ja usaldusväärne teave; kordab, et arengueesmärkide hindamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte;

31.  on seisukohal, et seiramise ja aruandmise sagedus tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse seiratavate eesmärkide laadi, näitaja liiki ja kogumismeetodeid ning seire- ja aruandlusvajadust;

32.  kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati koos muude välisküsimuste sidusrühmadega üles arendama edasi oma teabevahetusstrateegiat ja -vahendeid, tuues esile põhilised saavutatud eesmärgid, ning suurendama veelgi EAFidest toetust saanud projektide üldist nähtavust, et jõuda laiema üldsuseni, esitades asjakohast teavet liidu panuse kohta üleilmsete probleemide lahendamisse;

33.  peab liidu delegatsioonide 86 välisabi haldamise eduaruannet kasulikuks panuseks nii iga liidu delegatsiooni kindluse andmise ahelasse kui ka tulemuslikkuse mõõtmisse, ning rõhutab samal ajal, kui oluline on kõnealuses aruandluses kasutatavate andmete usaldusväärsus; võtab teadmiseks, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis on liidu delegatsioonide tulemuslikkuse valdkonnas toimunud positiivne areng, kuna 2016. aastal saavutati eesmärgid 24 võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast (KPI) 21 puhul (seevastu 2015. aastal 20 ja 2014. aastal 15 puhul), erandiks oli kolm KPId, mis on seotud otsuste tegemise finantsprognooside täpsusega, kolmekümnepäevase tähtaja jooksul tehtud maksete protsendiga ja ELi delegatsioonides personali kasutamise jaoks ette nähtud paindlikkuskorra austamisega;

34.  väljendab siiski muret selle pärast, et 980 projekti 3151-st (31 %) kvalifitseeriti problemaatilisteks ja et kuus liidu delegatsiooni jäävad endiselt allapoole roheliste võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate 60 %st sihttaset; palub komisjoni talitustel jälgida pingsalt neid liidu delegatsioone, kes on hiljuti saavutanud või just ületanud 60 % sihttaseme, et täpsustada ja tugevdada liidu delegatsioonide suundumuste analüüsi;

35.  kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles kaaluma 60 % sihttaseme ümberkavandamise või tõstmise võimalikkust; kordab, et samuti võiks vaadata läbi teatavate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate määratluse, sõltuvalt kindlakstehtud probleemide tüpoloogiast või iga liidu delegatsiooni riskikeskkonnast, et leida uusi parandusvõimalusi;

36.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tagada, et programmid oleksid sihipärased ja mitte liiga ambitsioonikad, sest vastasel korral seaks see ohtu abi oodatavad tulemused; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil liidu delegatsioonide tulemuslikkuse seiramise tulemusi arvesse võttes säilitada liidu delegatsioonide puhul realistlik arv projekte;

37.  leiab, et on väga oluline, et delegatsioonide juhtidele meenutataks ka edaspidi korrapäraselt eri- või piirkondlikel seminaridel lisaks nende poliitilistele kohustustele ka nende keskset rolli rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kindluse andmise ahela konsolideerimisel ja seda, et nad vastutavad üldiselt projektide portfooliote haldamise eest, milleks on vaja niisuguste erinevate komponentide asjakohast hindamist ja arvessevõtmist, mis võivad tõenäoliselt tuua kaasa reservatsiooni esitamise; märgib, et 2016. aastal ei esitanud mitte ükski liidu delegatsioon oma välisabi haldamise aruandes reservatsiooni;

38.  palub komisjonil anda viivitamata aru konkreetsetest parandusmeetmetest, mida on võetud, kui projekt on kahel järjestikusel aastal liigitatud „punaseks“, et vaadata kiiresti uuesti läbi projekti esialgne kavand, jaotada vajaduse korral rahalised vahendid ümber elujõulisematele projektidele ja vajadustele või isegi kaaluda projekti peatamise võimalust;

Liidu usaldusfondide järelevalve ja haldamine

Vastastikune täiendavus ja mõju

39.  rõhutab, et arenguvaldkonna rahastamisvahendite sidusus ja vastastikune täiendavus EAFide strateegia ja liidu arengupoliitika üldeesmärkidega peaks olema kogu aeg tagatud;

40.  tunnistab, et liidu usaldusfondid loodi selleks, et võtta vahendite puudumise korral kiireid poliitilisi meetmeid teatavates kriitilistes olukordades või suurte kriiside korral, nagu rändekriis, või olukordades, kus on vajalik ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi;

41.  mõistab, et sellistel asjaoludel pakuvad liidu sihtotstarbelised usaldusfondid paindlikkust ja eri võimalusi, kombineerides geograafilisi ja valdkondlikke sekkumisi erinevate komponentide abil;

42.  rõhutab siiski, et komisjon peab tagama, et sellised usaldusfondid annavad olemasolevatele meetmetele lisaväärtust, aitavad suurendada liidu välistegevuse ja pehmete jõudude nähtavust ning vältida muude rahastamisvahendite dubleerimist;

43.  märgib, et kõigi liidu usaldusfondide kogu rahastamiskohustusest (5026 miljonit eurot 2017. aasta novembri lõpu seisuga) tuleb 2403 miljonit eurot EAFidest, kusjuures 2290 miljonit eurot on ette nähtud ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondile (Aafrika usaldusfond) ja 113 miljonit eurot ELi Kesk-Aafrika Vabariigi usaldusfondile (Bêkou usaldusfond);

44.  tuletab siiski meelde suuri olemuslikke riske, mida need arenguvaldkonna rahastamisvahendid seni põhjustavad, ja nende rakendamisel siiani saadud vastuolulisi kogemusi; kordab vajadust tagada nende vahendite kasutamisel maksimaalne läbipaistvus ja aruandekohustus;

45.  tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 11/2017 „Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond“ üle; tunnistab, et hoolimata mõningatest puudustest oli Bêkou usaldusfond lootustandev algus, ning märgib, et usaldusfond loodi kiire vastusena vajadusele ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi; kutsub komisjoni üles järgima kontrollikoja soovitusi, et valmistada ette suunised abi andmise vahendi valiku kohta (usaldusfond või muu); on arvamusel, et sellised suunised peavad kajastama usaldusfondidega seotud võimalikke riske ja puudusi ning neis tuleb arvesse võtta usaldusfondide kasutamisel seni saadud vastuolulisi kogemusi; peab kahetsusväärseks, et Bêkou usaldusfond ei ole märkimisväärselt parandanud üldist rahastajate koordineerimist;

46.  nõuab, et selgitataks välja parimad tavad, et aidata kaasa eri rahastajate kahepoolse abi ja abi andmise vahendite paremale koordineerimisele;

47.  tuletab meelde, et liidu usaldusfondide kohaldamisala tuleb siduda täiendavuse pakkumisega, eelkõige selleks, et reageerida asjakohaselt konfliktijärgses või katastroofijärgses olukorras olevate partnerriikide vajadustele ja prioriteetidele ning keskenduda samal ajal valdkondadele, kus lisaväärtus ja strateegiline mõju on kõige suuremad;

48.  on arvamusel, et nii ühe riigi liidu usaldusfondid kui ka need liidu usaldusfondid, millega toetatakse mitme riigi programme, on tulemuslikumad, kui neil on formaalne ja sidus juhtimisstruktuur, millega saab tugevdada sidusrühmade häält, edendada nende väärtusi ja ühiseid tulemuste raamistikke;

49.  peab oluliseks, et liidu usaldusfondide eesmärk oleks koondada täiendavaid rahalisi vahendeid liikmesriikidest, erasektorist ja muudelt rahastajatelt;

50.  rõhutab asjaolu, et liidu usaldusfondidega loodud tulemuste selektiivsust, järelevalvet ja aruandekohustust tuleb partnerlusprogrammides suurendada ning et need peavad tuginema esialgsele hinnangule, mis käsitleb liidu usaldusfondide suhtelisi eeliseid teiste abikanalitega võrreldes; tuletab meelde vajadust tagada täielik läbipaistvus ja juurdepääs andmetele ning kontrolli ja seire selged eeskirjad;

Bêkou usaldusfond

51.  tunneb heameelt Bêkou usaldusfondi loomise ja selle panuse üle rahvusvahelisse reageeringusse Kesk-Aafrika Vabariigis valitsevale kriisile; tunnistab, et kõnealust esimest usaldusfondi saab mitmes mõttes pidada oluliseks katseprojektiks ja et tagatiste saamiseks tuleb süsteemsema lähenemisviisi alusel välja töötada täpsemad suunised rahastajate koordineerimise, seiramise ja hindamisega seotud süsteemsete probleemide kohta;

52.  on arvamusel, et vaja on rohkem aega, et nõuetekohaselt hinnata Bêkou usaldusfondi tulemuslikkust ja õppida rohkem selle tegevuslikust rakendamisest;

53.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka liidu usaldusfondide tulemuslikkusele ja poliitilisele juhtimisele ning sellele, et eraldatud vahendite lõpliku kasutamise suhtes puuduvad tagatised ja järelevalve;

54.  on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata Bêkou usaldusfondi piiratud mõjule sidusrühmade tegevuse omavahelisele koordineerimisele ja et komisjon peaks tegema kõik, mis võimalik, et kasutada kogemusi, mida ta on saanud seoses EAFide tegevusega sellistes valdkondades nagu mitmepoolsete investeeringute rakendamine ja koordineerimine ning tulemuste omaluse haldamine;

55.  väljendab muret selle pärast, et liikmesriikide rahaline osalus Bêkou usaldusfondis on siiani olnud suhteliselt väike; palub liikmesriikidel suurendada osalust, tagamaks, et Bêkou usaldusfond täidab oma eeldatavad poliitikaeesmärgid;

56.  on veendunud, et nõuetekohaselt tuleks hoolitseda selle eest, et halduskulude haldamisel pööratakse tähelepanu nende suhtele sissemaksete kogusummasse, et arvutatakse haldamise kogukulud ja leitakse viisid, kuidas suurendada lõplikele abisaajatele eraldatava abi osakaalu;

57.  palub komisjonil rakendada terviklikke kontrollimehhanisme, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi poolne poliitiline kontroll kõnealuste uute rahastamisvahendite juhtimise, haldamise ja rakendamise üle; peab oluliseks töötada liidu usaldusfondide jaoks välja konkreetsed järelevalvestrateegiad koos konkreetsete eesmärkide, sihtide ja läbivaatamistega;

Eelarvetoetuse meetmete rakendamine

Rahastamiskõlblikkus ja olemuslikud riskid

58.  märgib, et eelarvetoetuse maksed, mida EAFid 2016. aastal rahastasid, vastasid 644 miljonile eurole; märgib, et EAFide käimasolevate eelarvetoetuse meetmete arv oli 2016. aastal 109 ja väljamakseid tehti 56;

59.  tunnistab, et õigusnormide laia tõlgenduse tõttu on komisjonil paindlikkus selle hindamisel, kas üldised rahastamiskõlblikkuse tingimused maksete tegemiseks partnerriigile on täidetud (diferentseerimine ja rahastamiskõlblikkuse dünaamiline käsitlus), ja tunneb muret ülekantud rahaliste vahendite lõppkasutamise ning jälgitavuse puudumise pärast juhul, kui liidu rahalised vahendid liidetakse partnerriigi eelarvevahenditega;

60.  nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks tulemustele suunatud eelarvetoetust, määratledes paremini arenguvaldkonnas igas eelarvetoetuse programmis ja sektoris saavutada soovitavad tulemused, ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsiooni, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat või kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike; nõuab, et loodaks korruptsioonivaba kulutuste ahel; on seisukohal, et riikides, kes saavad eelarvetoetust, on kõige tähtsam siduda see toetus tõhusa korruptsioonivastase võitlusega;

61.  tuletab meelde, et vahendite mujale suunamise riskid on endiselt suured ja et korruptsiooni- ning pettuseriskid on sageli seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja reformidega; kordab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kõnealustele riskidele poliitikadialoogi ja tulevaste eelarvetoetuse lepingute strateegia kavandamise raames, eelkõige selleks, et hinnata valitsuse reageerimisvõimet ja suutlikkust jõustada reforme; juhib tähelepanu sellele, et riske ning eel- ja järelkontrolli tulemusi tuleb hoolikalt jälgida;

62.  palub komisjonil siiski tagada eelarvetoetuse ja vahendite väljamaksmise läbivaatamine, sellega viivitamine, selle vähendamine või tühistamine juhul, kui ei täideta selgeid ja algseid eesmärke ning võetud kohustusi ja/või kui kaalul on liidu poliitilised ja finantshuvid;

63.  tuletab meelde, et EAFe peab iseloomustama maksimaalne avatus ja läbipaistvus; toetab eelarvetoetuse programmidega seotud asjakohase eelarveteabe avalikustamist, et suurendada läbipaistvust ja kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanike endi vastutust ning vastutust nende ees;

Eelarvetoetuse kasutamine siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks Sahara-taguses Aafrikas

64.  rõhutab, kui oluline on siseriiklike tulude kasutuselevõtt arenguriikides, sest see vähendab sõltuvust arenguabist, viib avaliku sektori juhtimise paranemiseni ja täidab keskset osa riigi ülesehitamisel; nõuab, et hea valitsemistava ja arengu lepingutes tõhustataks konkreetselt siseriiklike tulude kasutuselevõtuga seotud väljamaksetingimuste kasutamist;

65.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ei ole veel tõhusalt kasutanud eelarvetoetuse lepinguid, et toetada siseriiklike tulude kasutuselevõttu Sahara-taguse Aafrika madala ja keskmisest madalama sissetulekuga riikides; märgib siiski, et komisjoni uue lähenemisviisiga suurendati selle abi vormi potentsiaali toetada tulemuslikult siseriiklike tulude kasutuselevõttu; kutsub komisjoni üles pakkuma oma eelarvetoetuse aruannetes rohkem teavet eelarvetoetuse lepingute kasutamise kohta siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks;

66.  rõhutab tõsiasja, et maksusüsteemide tugevdamine aitab kaasa mitte ainult prognoositava tulu suurendamisele, vaid ka valitsuste aruandekohustusele, luues otsese sideme maksumaksjate ja valitsuse vahel; toetab siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamise sõnaselget lisamist komisjoni selliste põhiliste arengualaste ülesannete loetellu, mida täidetakse eelarvetoetuse abil;

67.  juhib tähelepanu probleemidele, mis on seotud maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogudega; kutsub komisjoni üles juhinduma siseriiklike tulude kasutuselevõtu aspektidega seotud makromajanduslike ja avaliku sektori finantsjuhtimise hindamiste läbiviimisel oma suunistest, et saada parem ülevaade kõige olulisematest probleemidest, nt maksusoodustuste ulatus, siirdehinnad ja maksudest kõrvalehoidumine;

68.  kutsub komisjoni lisaks üles suurendama oma kohustusi võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksualaste kuritarvituste vastu, vähendades musta nimekirja kuuluvatele maksuparadiisidele rahalise toetuse andmist EAFide vahendite kaudu, et tekitada nimekirja kantud, kuritarvitavaid maksutavasid soodustavatele riikidele stiimul täita liidu õiglase maksustamise kriteeriume;

69.  juhib tähelepanu selliste asjakohaste seirevahendite puudumisele, mille abil hinnata, kuivõrd eelarvetoetus on kaasa aidanud siseriiklike tulude kasutuselevõtu üldisele soodustamisele;

70.  on veendunud, et äärmiselt tähtis on jätkata ausate ja läbipaistvate siseriiklike maksusüsteemide edendamist maksupoliitika valdkonnas, suurendada oma toetust järelevalveprotsessidele ja -asutustele loodusvarade valdkonnas ning jätkata selliste valitsemistava reformide toetamist, millega edendatakse loodusvarade säästvat ja läbipaistvat kasutamist;

71.  rõhutab, et siseriiklike tulude kasutuselevõtuga seotud eritingimusi tuleb sagedamini kohaldada, kuna need seostavad eelarvetoetuse väljamaksed selgelt partnerriigi siseriiklike tulude kasutuselevõtu reformide alaste edusammudega;

72.  julgustab komisjoni laiendama eelarvetoetuse puhul suutlikkuse suurendamise komponenti, kuna seeläbi luuakse kindel alus pikaajalisele majanduslikule ja sotsiaalsele ümberkujundamisele ning käsitletakse avaliku sektori tulude tõhusa kogumise peamisi takistusi;

73.  kutsub komisjoni üles kõigi olemasolevate ja tulevaste eelarvetoetuse lepingute puhul, mis sisaldavad sihtotstarbeliselt siseriiklike tulude kasutuselevõtule suunatud suutlikkuse arendamise komponenti, suurendama partnerriikide teadlikkust seda liiki toetuse kättesaadavusest ja lihtsustama selle kasutamist, eelkõige täitmaks suutlikkuse arendamise vajadusi, millega teised rahastajad ei ole veel tegelenud;

Rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö suurendamise vajalikkus

74.  märgib, et EAFide maksed mitme rahastajaga projektidele, mida rahvusvahelised organisatsioonid viisid ellu 2016. aastal, ulatusid 914 miljoni euroni;

75.  on veendunud, et arenguvaldkonna mitmepoolsed finantseerimisasutused peaksid töötama selle nimel, et muuta segarahastamine tulemuslikumaks, eriti täiendavuse osas;

76.  rõhutab, et mitmepoolsed arengupangad peaksid andma oma kooskõlastatud ja ühtlustatud panuse 2030. aastaks seatud ÜRO ambitsioonikate kestliku arengu eesmärkide valdkondliku rahastamise teostamiseks, eelkõige kasutades tulemuslikult segarahastamist ja võimendades erasektoripoolset rahastamist, et suurendada abi rahastamise tõhusust ja mõju;

77.  ergutab komisjoni kasutama rohkem mikrokrediidirahastut, mida peetakse tähtsaks ja tulemuslikuks vaesuse vastu võitlemise ja kohalike majanduste edendamise vahendiks;

78.  tuletab meelde, et EAFide rahastamisvahendid peavad meelitama ligi lisainvesteeringuid erasektorist; ergutab komisjoni koostama tegevuskava, milles käsitletakse seda vajadust, ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni tehtud edusammudest;

79.  palub komisjonil kahel eesmärgil, nimelt läbipaistvuse ja liidu nähtavuse huvides, esitada oma järgmises aruandes täiendavat teavet liidu vahenditega hallatavate projektide kohta; on veendunud, et ühiste koostöövahendite lihtsustamise ja suurema läbipaistvuse eesmärgil tuleks süvendada dialoogi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Maailmapanga Grupiga;

80.  kutsub komisjoni üles avaldama mitte üksnes valitsusväliste organisatsioonide rahastamise andmeid, vaid ka rahastatud projektide üksikasjalikke aruandeid; tunneb muret hiljuti teatavate valitsusväliste organisatsioonide väidetava väärkäitumise kohta esitatud teadete pärast; palub komisjonil olukorra arengut tähelepanelikult jälgida ja vajaduse korral määratud rahastamine läbi vaadata;

Uute üleilmsete arenguprioriteetide käsitlemine

Tegevusega seotud ülesanded ja uued mõjurid

81.  tunnistab vajadust töötada välja arenguabi rahastamisvahendite ja seotud tingimuste kujundamise uued viisid vastavalt kestliku arengu eesmärkidest tulenevatele kohustustele ja uuele Euroopa arengukonsensusele, et reageerida uutele kriitilistele asjaoludele, nagu arengu ja humanitaarabi seos, arengu, rände ja liikuvuse seos, kliimamuutuste seos ning rahu ja julgeoleku seos;

82.  rõhutab, et pidades silmas puudujääki rahastamises, mida on vaja kaugeleulatuvate kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, võib otsustavat rolli täita erasektor; märgib, et lisaressursside kaasamisel võib olla kasulikuks vahendiks segarahastamine, tingimusel et selle kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud, selle lisaväärtus on tõendatud ja see vastab arengu tulemuslikkuse põhimõtetele;

83.  rõhutab siiski, et EAFid ei peaks minema kaugemale oma kohaldamisalast ning et uue seose loomine uute probleemidega tegelemiseks ei tohiks kahjustada muude arengueesmärkide saavutamist ja nende loomisega peavad kaasnema täpsed, selged ja läbipaistvad eeskirjad, mis on kindlaks määratud komisjoni sätestatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;

84.  on seisukohal, et ülimalt oluline on parandada eri rahastajate ja abi rahastamise vahendite kaudu pakutava toetuse koordineerimist ja koostoimet; kutsub eri sidusrühmi üles parandama kohapeal tegevuse tulemuste raamistiku kvaliteeti ja arengueesmärke;

85.  tunnistab, et esinenud on tegevusega seotud raskusi ja probleeme, eelkõige mis puudutab konsensuse loomist, eriti kui kaalul on suure arvu rahastajate tegevuse koordineerimine muutuvates ja keerulistes tingimustes ning muutuvate vajaduste kontekstis;

86.  on seisukohal, et ebastabiilses olukorras olevatesse riikidesse investeerimine on jätkuvalt liidupoolse sekkumise üks peamine prioriteet, samas kui läbimõeldud seirealane lähenemisviis võib vajaduse korral viia rahastamise peatamiseni; on veendunud, et ebastabiilses või konfliktiolukorras olevate riikide puhul tuleb tugevdada tulemusreitingute tava ja nende jagamist;

87.  toetab jõupingutusi, mida tehakse arengu tulemuste jätkusuutlikkuse küsimuste käsitlemisel, kui kaalul on siseriiklike tulude kasutuselevõtt, omalus ja poliitökonoomia;

88.  tuletab meelde asjaolu, et kliimamuutused on üks tõsisemaid probleeme, millega liit ja valitsused üle kogu maailma silmitsi seisavad; kutsub komisjoni tungivalt üles täitma omale Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustusi tugevdada liidupoolse rahastamise kliimatingimusi, et rahastada ainult kliimasõbralikke projekte, mis kajastavad liidu kliimaeesmärke, mis nõuab valikukriteeriumide suuremat sidusust;

89.  tunneb muret kontrollikoja leiu pärast, mille kohaselt ei ole liidu biokütuste säästlikkuse sertifitseerimissüsteem täiesti usaldusväärne(27); rõhutab võimalikke negatiivseid tagajärgi arenguriikidele, sest nagu kontrollikoda märkis, „ei nõudnud komisjon vabatahtlikelt kavadelt kontrollimist, et sertifitseeritavate biokütuste tootmine ei põhjusta olulist negatiivse sotsiaal-majandusliku mõju riski, nagu maa valdamisega seotud konfliktid, sunniviisiline töö või laste tööjõu kasutamine, põllumajandusettevõtjate kehvad töötingimused, oht tervisele ja turvalisusele“, ning palub seetõttu komisjonil seda probleemi käsitleda;

90.  ergutab võtma poliitikameetmete kavandamisel arvesse ka eetilist mõõdet;

91.  nõuab kindlalt, et liidu vahenditest, sh PEGASE (Mécanisme Palestino-européen de Gestion de l’Aide Socio-économique) raames rahastatavad õppematerjalid vastaksid hariduse kaudu edendatavatele vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühistele väärtustele, mille liidu haridusministrid võtsid vastu 17. märtsil 2015. aastal Pariisis; palub komisjonil tagada, et liidu vahendeid kasutatakse kooskõlas hariduse valdkonnas UNESCO poolt kehtestatud rahu ja sallivuse standarditega;

Arengu ja rände seose rakendamine

92.  võtab teadmiseks, et heaks kiideti 106 projekti, mille maksumus oli 1589 miljonit eurot, kusjuures 594 miljoni ulatuses sõlmiti lepinguid ja 175 miljonit eurot maksti 2016. aastal rändevoogude paremaks haldamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemiseks Aafrika usaldusfondi ja seotud piirkondlike komponentide kaudu; märgib, et üks kokkulepitud eesmärkidest on seotud hästi hallatava rändepoliitikaga;

93.  kutsub komisjoni üles andma struktureeritud viisil aru Aafrika usaldusfondi raames käivitatud programmide mõjust, eelkõige liidu tulemustele suunatud seire ja Aafrika usaldusfondi tulemuste raamistiku põhjal, et tuua esile ühised saavutused;

94.  märgib sellega seoses ühtlasi, et uus Euroopa Kestliku Arengu Fond kui osa Euroopa välisinvesteeringute kavast on suunatud Sahara-taguse Aafrika riikidele, kusjuures EAFidest on eraldatud 400 miljonit eurot;

95.  toetab AKV tulemusliku rahastamise vahendile (mis on AKV investeerimisrahastu eraldiseisev komponent) ette nähtud summade suurendamist 300 miljoni euro võrra, et jõuda 800 miljoni euro suuruse suutlikkuse kogusummani, et tegeleda sihtotstarbeliste projektidega, mis käsitlevad otseselt rände algpõhjuseid, ja toetab selle muutmist uuendatavaks fondiks;

96.  märgib, et Euroopa Investeerimispank (EIP) toetab AKV investeerimisrahastuga peamiselt projekte, millega edendatakse erasektori arengut, samas kui rahastamiskõlblikke avaliku sektori projekte võetakse arvesse ka AKV rändepaketi raames; väljendab heameelt selle üle, et EIP poolt hallatava AKV investeerimisrahastu kontekstis arendatakse uusi partnerlusi; palub EIP-l siiski pakkuda lisateavet finantsvõimenduse komponentide kohta, pidades eelkõige silmas vastavaid osasid, mis on pärit omakapitalist ja liidu avaliku sektori poolsest rahastamisest või muudest mitmepoolsetest arengupankadest, ning tagasisaadavaid vahendeid, mis on uuesti investeeritud AKV investeerimisrahastu toimimisse;

97.  toetab komisjoni rände-eeskirjade loomisel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee raames, et suurendada seotud rahastamise tulemuslikku kasutamist ja jälgitavust;

Uue AKV-partnerluse loomine

98.  ootab, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks 11. EAFi vahekokkuvõtte teemal ja et teda teavitataks täielikult kõnealusest vahekokkuvõttest, milles tuleks võtta arvesse kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses, aga ka austada täielikult arengu tulemuslikkuse põhimõtteid, mida kinnitati taas ülemaailmse partnerluse Nairobi kõrgetasemelisel foorumil, ja eelkõige toetust saavate riikide isevastutust prioriteetide eest;

99.  kordab oma nõudmist lisada EAFid liidu üldeelarvesse.

2.2.2018

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2017/2146(DEC))

Arvamuse koostaja: Doru-Claudian Frunzulică

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toetab eelarvetoetuse kasutamist, kuid nõuab tungivalt, et komisjon määratleks paremini arenguvaldkonnas igal konkreetsel juhul saavutada soovitavad tulemused ja hindaks neid selgelt ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsiooni, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat või kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike; võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 35/2016 eelarvetoetuse kasutamise kohta siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks Sahara-taguses Aafrikas, milles leitakse, et komisjoni eelhindamised siseriiklike tulude kasutuselevõtu kohta ei ole piisavalt üksikasjalikud ega järgi komisjoni enda suuniseid, et komisjon ei hinda sageli maksuvabastusi ja kapitali ebaseaduslikku väljavoolu ning et ta ei võta nõuetekohaselt arvesse kaevandamisdividende ega seda, kas loodusvaradele juurdepääsu litsentsitasud on makstud; on mures, et komisjon kasutab siseriiklike tulude kasutuselevõtu tingimusi eelarvetoetuse lepingutes vähe ja mõnikord asjakohatult;

2.  peab kahetsusväärseks hanke-eeskirjade korduvat eiramist Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite kasutamisel(28); rõhutab, et see on pidev probleem, millele Euroopa Kontrollikoda on aastaid tähelepanu juhtinud; kutsub komisjoni üles leidma sellele probleemile lahenduse, mis võib muutuda veelgi olulisemaks, kuna ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames tehtavaid hankeid on kiirendatud;

3.  peab kiiduväärseks Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 11/2017 Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfondi kohta; tunnistab, et vaatamata mõnedele puudustele oli usaldusfond lootusrikas algus, ning märgib, et usaldusfond loodi kiire vastusena vajadusele ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi; kutsub komisjoni üles järgima kontrollikoja soovitusi, et valmistada ette suunised rahastamisvahendi valiku kohta (usaldusfond või muu); on arvamusel, et sellised suunised peavad kajastama usaldusfondidega seotud võimalikke riske ja puudusi ning neis tuleb arvesse võtta usaldusfondide kasutamisest seni saadud vastuolulisi kogemusi; peab kahetsusväärseks, et usaldusfond ei ole märkimisväärselt parandanud üldist rahastajate koordineerimist;

4.  ootab, et Euroopa Parlamenti hoitakse täielikult kursis 11. EAFi vahekokkuvõttega ja temaga konsulteeritakse sellel teemal, milles tuleks võtta arvesse kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses, aga ka järgida täielikult arengu tõhususe põhimõtteid, mida kinnitati ülemaailmse partnerluse Nairobi kõrgetasemelisel foorumil, ja eelkõige toetust saavate riikide isevastutust prioriteetide eest;

5.  rõhutab, et pidades silmas puuduolevat rahastamist, mida on vaja kaugeleulatuvate arengueesmärkide saavutamiseks, võib otsustavat rolli täita erasektor; märgib, et lisaressursside kaasamisel võib olla kasulikuks vahendiks segarahastamine, tingimusel et selle kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud, selle lisaväärtus on tõendatud ja see vastab arengu tõhususe põhimõtetele;

6.  palub komisjonil kasutada arengu valdkonnas stiimulipõhist käsitlust, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on seisukohal, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega edusamme demokraatlike institutsioonide rajamisel ja tugevdamisel, korruptsiooni väljajuurimisel ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisel, seda enam toetust peaks ta liidult saama; rõhutab, et selline positiivsel tingimuslikkusel põhinev käsitlus ning suur rõhuasetus maakogukondade väikesemahuliste projektide rahastamisele võib tuua kaasa tõelise muutuse ning tagada, et liidu maksumaksjate raha kulutatakse säästvamal viisil; mõistab teisalt kindlalt hukka kõik katsed viia toetus sõltuvusse piirikontrollist;

7.  väljendab muret selle pärast, et Euroopa Kontrollikoja avalduse(29) kohaselt on tõsine oht, et liit ei suuda täita oma eesmärki võtta kliimamuutusi arvesse kogu liidu eelarve ulatuses ega saavutada eesmärki kasutada 20 % oma kulutustest kliimaga seotud meetmetes;

8.  väljendab muret Euroopa Kontrollikoja järelduse pärast, et ELi säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem ei ole täielikult usaldusväärne(30); rõhutab võimalikke negatiivseid tagajärgi arenguriikidele, sest nagu kontrollikoda märkis, „ei nõudnud komisjon vabatahtlikelt kavadelt kontrollimist, et sertifitseeritavate biokütuste tootmine ei põhjusta olulist negatiivse sotsiaal-majandusliku mõju riski, nagu maa valdamisega seotud konfliktid, sunniviisiline töö või laste tööjõu kasutamine, põllumajandusettevõtjate kehvad töötingimused, oht tervisele ja turvalisusele“, ning palub seetõttu komisjonil seda probleemi käsitleda.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Doru-Claudian Frunzulică, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, György Hölvényi, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleftherios Synadinos, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ádám Kósa, Paul Rübig, Judith Sargentini, Adam Szejnfeld

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jean Lambert, Miroslav Mikolášik

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Charles Goerens

NI

Eleftherios Synadinos

PPE

György Hölvényi, Ádám Kósa, Miroslav Mikolášik, Paul Rübig, Adam Szejnfeld, Bogdan Brunon Wenta

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Elly Schlein

Verts/ALE

Jean Lambert, Judith Sargentini

0

4

0

EFDD

Ignazio Corrao, Mireille D'Ornano

GUE/NGL

Lola Sánchez Caldentey

PPE

Joachim Zeller

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Benedek Jávor, Barbara Kappel, Wolf Klinz, Arndt Kohn, Miroslav Poche, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gerben-Jan Gerbrandy, Brian Hayes, Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Wolf Klinz

EFDD

Marco Valli

ENF

Barbara Kappel

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Brian Hayes, Andrey Novakov, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt

S&D

Inés Ayala Sender, John Howarth, Arndt Kohn, Miroslav Poche, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Benedek Jávor, Bart Staes

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

  ELT C 322, 28.9.2017, lk 281.

(2)

  ELT C 322, 28.9.2017, lk 289.

(3)

  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4)

  ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5)

  ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6)

  EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(7)

  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(8)

  ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(9)

  ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10)

  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11)

  ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12)

  ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13)

  ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(14)

  ELT C 322, 28.9.2017, lk 281.

(15)

  ELT C 322, 28.9.2017, lk 289.

(16)

  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(17)

  ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(18)

  ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(19)

  EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(20)

  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(21)

  ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(22)

  ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(23)

  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(24)

  ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(25)

  ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(26)

  ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(27)

  Eriaruanne nr 18/2016 „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“.

(28)

Eelarveaasta 2016 aastaaruanne 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta, Euroopa Kontrollikoda.

(29)

Eriaruanne nr 31/2016 „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“, Euroopa Kontrollikoda, 2016.

(30)

Eriaruanne nr 18/2016 „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“.

Viimane päevakajastamine: 13. aprill 2018Õigusalane teave