Menetlus : 2017/2145(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0128/2018

Esitatud tekstid :

A8-0128/2018

Arutelud :

PV 18/04/2018 - 10
CRE 18/04/2018 - 10

Hääletused :

PV 18/04/2018 - 12.25

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0130

RAPORT     
PDF 541kWORD 64k
28.3.2018
PE 613.512v02-00 A8-0128/2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus

(2017/2145(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Marco Valli

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus

(2017/2145(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8-0256/2017)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99 ja 164–167,

  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 07/2016 „Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0128/2018),

1.  annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus

(2017/2145(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0128/2018),

1.  märgib, et Euroopa välisteenistus on jätkanud oma halduseelarve täitmist olulisel määral vigadest mõjutamata ning et halduseelarve kulupoole üldine veamäär on kontrollikoja hinnangul 0,2 %;

2.  tunneb kahetsust, et kontrollikoda leidis taas kord, nagu ka 2015. aastal, puudusi liidu delegatsioonide korraldatud hankemenetlustes lepingute puhul, mille summa jäi alla 60 000 euro;

3.  võtab teadmiseks, et Euroopa välisteenistus tegi mitu algatust, et vähendada hankemenetlustes esinevaid vigu, ning parandas selleks hangete läbiviimise eest vastutavatele delegatsioonide töötajatele pakutavat koolitust, tuge ja nõustamist; palub siiski Euroopa välisteenistusel jätkata pingutusi delegatsioonides hanke-eeskirjade ja hankemenetluste rakendamise aktiivsel toetamisel ja järelevalves, et parandada hankemenetluses ja lepingute haldamisel üldiselt nõuetele vastavust ja tõhusust; ergutab Euroopa välisteenistust kaaluma võimalust kehtestada mitut liidu delegatsiooni hõlmavad üleilmsed või piirkondlikud hankemenetlused, et asendada üksikud madala maksumusega lepingud; palub Euroopa välisteenistusel hinnata, millises ulatuses saaks niisuguse korra abil vähendada hankemenetluste puudusi, ning teavitada selle analüüsi tulemusest parlamendi eelarvekontrollikomisjoni;

4.  märgib, et eelmisi soovitusi töötajate isiklikku olukorda puudutavate andmete ajakohastamise, asjaomaste tõendavate dokumentide ja peretoetuste haldamise kohta on suuremalt jaolt rakendatud;

5.  võtab teadmiseks, et 20 kontrollikoja läbi vaadatud kulukohustusest 15 olid valmistatud ette enne aasta lõppu, kuid asjaomased teenused, kaubad ja vastavad maksed jäid osaliselt või täielikult 2017. aastasse; tuletab meelde, et järgmisse eelarveaastasse ülekandmine on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja peaks jääma erandiks, mitte olema viis, kuidas aasta lõpus assigneeringute kasutamise protsenti maksimeerida;

6.  võtab teadmiseks finantstehingute eelkontrolli käigus tuvastatud kõrvalekallete kõrge määra, pannes samas tähele, millist tüüpi vigade ja rikkumistega on tegu, näiteks tõendavate dokumentide puudumine või kulutuste abikõlbmatus; tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse ulatusliku teenistusesisese aruandlussüsteemi üle, mis võimaldab võimalikke vigu ennetada ja aitab seeläbi kaasa kontrollikoja poolt tuvastatud madalale veamäärale; ergutab Euroopa välisteenistust võtma meetmeid kõnealuse kõrvalekallete kõrge määra alandamiseks; rõhutab siiski, et eelkontrolli käigus tuvastatud kõrvalekallete vähendamine ei tohiks toimuda madala veamäära säilitamise arvelt;

7.  märgib kahetsusega, et talitluspidevuse ja dokumentide haldamise osas on sisekontrollistandardites läbi aastate säilinud sama nõrkus, mis toob kaasa ohu, et delegatsioonide tegevuste ja projektide järelevalves ja aruandluses kasutatava põhilise juhtimisteabe kättesaadavus ja usaldusväärsus on häiritud; tuletab meelde, et dokumentide läbipaistvus oleks kasulik mitte ainult järelevalve ja kontrolli paremaks muutmiseks, vaid ka tõhus vahend pettuse ja korruptsiooni ennetamiseks;

8.  märgib, et ainult üks delegatsioon, mis kuulub Euroopa piirkondliku keskuse pädevusalasse, on hangete juhtimisega seotud kinnitavas avalduses esitanud ja uuendanud reservatsiooni; palub Euroopa välisteenistusel pöörata tähelepanu ja mõelda sidususele tõhusa või ainult formaalse sisekontrollistandardite rakendamise ja liidu delegatsioonide juhtimisalase kindluse vahel;

9.  avaldab toetust järelkontrolli kulutõhususe analüüsimisele ja täiustamisele, võrreldes järelkontrolli tegevuste kulusid leitud vigade väärtusega; märgib, et vigade tuvastamise ühiku maksumus (kulu ühe euro kohta) oli 2016. aastal 23 senti; võtab teadmiseks, et see ühiku maksumus on seotud madala veamääraga ning oleks seetõttu madalam, kui vigadest mõjutatud summa oleks suurem;

10.  tunneb heameelt uute suuniste vastuvõtmise üle kontrollkülastuste tsükli kohta 2016. aastal, sh järgmiste kriteeriumite loomise üle delegatsioonide kontrollide prioriteetide seadmiseks: esmakordsed liidu suursaadikud, konkreetsete raskustega silmitsi seisvad delegatsioonid, eelmisest kontrollist möödunud aeg ja delegatsioonide suurus, kusjuures suuremaid delegatsioone tuleb kontrollida iga viie aasta järel; ergutab Euroopa välisteenistust jätkama oma kontrollitsüklite kindlaksmääramist niisuguste riskipõhiste kriteeriumide alusel ning kutsub Euroopa välisteenistust üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uute suuniste kasutamisel saadud kogemustest ja tulemustest;

11.  märgib, et 2016. aasta esialgne eelarve oli 633,6 miljonit eurot, st et eelmise eelarveaastaga võrreldes toimus 5,1 %-line kasv, sh 18,9 miljonit eurot, et kompenseerida euro väärtuse vähenemist ja assigneeringuid delegatsiooni avamiseks Iraanis, Somaalia delegatsiooni Nairobist Mogadishusse üleviimiseks ning töötasude kohandamist aasta lõpus; märgib, et heaks kiideti 2,5 miljoni euro ulatuses täiendavaid assigneeringuid julgeolekumeetmete paketi rakendamiseks kogu liidu delegatsioonide võrgustikus, seda eelkõige piirkondlike julgeolekuametnike värbamiseks, julgeolekualaseks tegevuseks või Euroopa välisteenistuse töötajate sihtotstarbeliseks koolitamiseks, kusjuures Euroopa välisteenistuse lõplik eelarve ulatus 636,1 miljoni euroni;

12.  täheldab, et Euroopa välisteenistuse lõplik 2016. aasta 636,1 miljoni euro suurune eelarve oli aasta lõpu seisuga täidetud kulukohustuse osas 99,7 % ulatuses ja maksete osas 87,5 % ulatuses;

13.  võtab teadmiseks eelarve jagunemise hetkeseisu, nimelt on 222,7 miljonit eurot mõeldud Euroopa välisteenistuse peakorteri jaoks ja 413,4 miljonit eurot delegatsioonide jaoks;

14.  täheldab, et Euroopa välisteenistuse peakorteri eelarvest eraldati 65,1 % ehk 144,2 miljonit eurot koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate töötasude ja toetuste maksmiseks, 13 % ehk 30 miljonit eurot läks hoonete haldamisele ja sellega seotud kuludele ning 14 % ehk 30,8 miljonit eurot kulus IT-süsteemidele (sh salastatud teabesüsteemid) ja seadmetele;

15.  märgib, et liidu delegatsioonide 413,4 miljoni euro suurune eelarve jagunes järgmiselt: 109,1 miljonit eurot (26,4 %) kulus koosseisuliste töötajate töötasudeks ja toetusteks, 64,3 miljonit eurot (15,6 %) koosseisuväliste töötajate ja sisseostetavate teenuste jaoks, 25,2 miljonit eurot (6,1 %) muudeks personaliga seotud kuludeks, 169 miljonit eurot (40,9 %) hoonetele ja nendega seotud kuludele ning 45,7 miljonit eurot (11,1 %) muude halduskulude katteks; märgib, et Euroopa välisteenistus sai komisjonilt delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate halduskulude katteks 185,6 miljonit eurot (va sihtotstarbeline tulu), mis jagunes komisjoni V rubriigi (50,4 miljonit eurot), rakenduskavade haldustoe eelarveridade (89,9 miljonit eurot) ja Euroopa Arengufondi (45,4 miljonit eurot) vahel; märgib, et 2016. aastal maksis Euroopa Arengufond tema rahastatud komisjoni töötajate eest esimest korda delegatsiooni üldkulude osas inimese kohta kindla summa;

16.  rõhutab, et on oluline omada Euroopa välisteenistuse eelarvest läbipaistvat ja tõhusat ülevaadet; väljendab kahetsust, et selle vahendite killustatus muudab teabe hindamise keeruliseks; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles andma ligipääsu tema missioonide kuludega seotud andmetele;

17.  rõhutab, et Euroopa välisteenistuse halduseelarve täitmine peaks eelkõige just delegatsioonide korral muutma eelarvet tõhusamaks, kuna teatud delegatsioonid on saanud delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate halduskulude katmiseks komisjonilt toetust 33 erinevalt eelarverealt; kutsub komisjoni üles tegema nõukogu ja Euroopa Parlamendiga eelarve lihtsustamise eesmärgil koostööd, et parandada eelarve haldamist ja anda liidu kodanikele kulutustest läbipaistev ülevaade;

18.  tuletab Euroopa välisteenistusele meelde, et majandusdiplomaatia ja lobitöö vaheline piir on ähmane, ning palub seetõttu Euroopa välisteenistusel kehtestada lobitööd käsitlevad eeskirjad nende kahe eristamiseks ning lobitöö läbipaistvuse tagamiseks nii peakorteris kui ka delegatsioonides;

19.  märgib tunnustavalt, et alates 2016. aastast rahastati kõigi delegatsioonide büroode ühiseid üldkulusid (üür, julgeolek ja muud üldkulud), kaasa arvatud Euroopa Arengufondi delegatsioonide kulusid, täielikult Euroopa välisteenistuse eelarveridadelt, mis on eelarve ratsionaliseerimisel märkimisväärne edusamm; kutsub Euroopa välisteenistust üles eelarve allikaid ja töökorraldust veelgi enam niimoodi lihtsustama;

20.  toetab Euroopa välisteenistuse viimase kahe aasta järjepidevaid jõupingutusi, et muuta üldist korraldust ja juhtimiskorda sujuvamaks ja et seda ratsionaliseerida, otsides tugevamat teenuste lõimitust ning täiustatud aruandluse ja teabevoogusid; leiab, et Euroopa välisteenistuse teeninduskultuuri tugevdamine mõjuks Euroopa välisteenistuse toimimisele hästi; märgib, et viimase kahe aasta jooksul juhtide vähendamise nimel tehtud pingutuste tulemusena moodustas 2016. aastal juhtivtöötajate arv töötajate koguarvust 6,4 % erinevalt 7,5 %-st 2014. aastal;

21.  tervitab prioriteete, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus seadsid kooskõlas liidu üldise strateegiaga üleilmsete probleemide lahendamiseks, mis hõlmab ka rände, narkootikumide ja inimkaubanduse küsimustele pööratavat tähelepanu ning inimõiguste diplomaatia rakendamist, et kooskõlastatud meetmete abil edukamalt tegeleda tekkivate rahvusvaheliste väljakutsete ja poliitiliste prioriteetidega; rõhutab lisaks, et Euroopa välisteenistuse tähtsus rahu, julgeoleku ja inimarengu valdkonnas tehtavas rahvusvahelises koostöös aina kasvab, mida näitab muu hulgas tema vahendaja- ja esindajaroll sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO ning Iraaniga sõlmitud tuumakokkuleppe läbirääkimistel ja alalhoidmisel, samuti vahendajaroll Iisraeli ja Palestiina konfliktis või Brüsseli juhitavas Süüria protsessis;

22.  rõhutab, et geograafiline tasakaal, mis tähendab proportsionaalset suhet konkreetse kodakondsusega töötajate arvu ja asjaomase liikmesriigi suuruse vahel, peaks jääma üheks ressursside haldamise juhtpõhimõtteks, seda eelkõige liikmesriikide puhul, kes liitusid liiduga 2004. aastal või hiljem; tuletab samuti meelde komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt parlamendi ees võetud kohustust käsitleda riikide diplomaatide senist üleesindatust delegatsioonide juhtide ametikohtadel;

23.  peab kahetsusväärseks, et 136 liidu delegatsiooni juhist on vaid 21 pärit 13 liikmesriigist, mis ühinesid liiduga pärast 2004. aastat; kutsub Euroopa välisteenistust üles hindama põhjalikult oma töölevõtmispoliitikat, et võimaldada paremini rakendada Euroopa välisteenistuses järgitavat geograafilise tasakaalu poliitikat;

24.  on siiski mures, et Euroopa välisteenistuse personaliprofiilis puudub endiselt kodakondsuse osas tasakaal; märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli 31,7 % Euroopa välisteenistuse töötajatest pärit liikmesriikidest (25,3 % peakorteris ja 40,8 % delegatsioonides), 2015. aastal oli see näitaja 32,9 %; nõuab töötajate tasakaalustatumat jagunemist kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL(6); väljendab heameelt, et komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on lubanud parlamendile, et käsitleb riikide diplomaatide senist üleesindatust delegatsioonide juhtide ametikohtadel;

25.   märgib, et 19,6 % kõigist Euroopa välisteenistuse administraatori kategooria ametikohtadest on täidetud liiduga pärast 2004. aastat ühinenud 13 liikmesriigist pärit töötajatega ning see määr on jõudmas lähemale nende osakaalule liidu elanikkonnast (20,6 %); juhib samas tähelepanu asjaolule, et nendest riikidest pärit töötajate suhtarv juhtivatel ametikohtadel on vaid 13,28 %, ja toonitab, et tulemuspõhist töölevõtmispoliitikat järgides saaks seda tasakaalustamatust tulevastes töölevõtmismenetlustes paremini arvesse võtta; tõdeb murelikult, et need liikmesriigid on eriti alaesindatud kõrgematel haldustasanditel, ning märgib, et selles valdkonnas oleks vaja edusamme;

26.  palub Euroopa välisteenistusel anda 30. juuniks 2018. aastal täiendavaid selgitusi lähetatud riiklike ekspertide arvu kasvu kohta, mis jõudis 2016. aastal 445-ni (85 % neist asus Brüsselis), samas kui 2015. aastal oli neid 434 ja 2014. aastal 407;

27.  väljendab taas muret soolise tasakaalustamatuse pärast Euroopa välisteenistuse juhtkonna tasandil; võtab teadmiseks, et juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste arv on veidi tõusnud, ning rõhutab, et praeguse määra tõstmiseks on veel arenguruumi (22,7 %, millest 14 % töötab kõrgemas juhtkonnas, st 6 ametikohta kokku 44 ametikohast, ning 25 % keskastme juhtivpersonalis, st 53 ametikohta 215 ametikohast); kutsub liikmesriike üles ergutama aktiivsemalt naisi kandideerima Euroopa välisteenistuse juhtkonna tasandi ametikohtadele;

28.  tunneb sellega seoses heameelt, et on loodud tööalase arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste ning õppimis- ja arendusraamistiku töörühmad, samuti võrgustik „Naised ja Euroopa välisteenistus“, mis aitavad oluliselt parandada Euroopa välisteenistuse toimimist; usub, et nende algatustega võidakse määratleda atraktiivsemaid karjäärivõimalusi, muuta töölevõtmine sujuvamaks ning tagada pädevate isikute ametissenimetamine, pädevuste piisavus ning sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused nii soolisest kui ka etnilise kuuluvuse alasest seisukohast vaadatuna; kutsub liikmesriike üles tegema rohkemat, et edutada juhtivatele ametikohtadele kvalifitseeritud naisi, et vähendada soolist tasakaalustamatust; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kavatsuse üle tagada, et töötajate rotatsiooni sagedus ei kahjustaks ei välisteenistuse peakorteri ega delegatsioonide tasandil olemasolevate eriteadmiste ja -pädevuste pidevust;

29.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa välisteenistuse vahendusteenistus sai 2016. aastal 75 kaebust konfliktide, ahistamise või halva töökeskkonna kohta ning et aasta lõpus oli 23 juhtumit endiselt avatud; märgib, et 65 juhtumist olid 2015. aasta lõpus endiselt avatud 36 ning järelikult aasta lõpus endiselt avatud juhtumite suhteline arv 2016. aastal vähenes; tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse kehtestatud hoiatussüsteemi üle, mis võimaldab kaebuste suhtes võtta süsteemseid järelmeetmeid, ning võtab rahuloluga teadmiseks meetmed, mida võetakse selle nähtuse vastu võitlemiseks ning mis seisnevad selliste tugiteenuste väljatöötamises nagu vahendamine, konfidentsiaalne nõustamine, meditsiiniline ja psühholoogiline tugi, teadlikkuse suurendamine ja asjakohased distsiplinaarmeetmed; palub Euroopa välisteenistusel muuta ka edaspidi oma poliitikat selles osas paremaks, et vältida igasugust psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist ning konflikte, ning teavitada toimunud arengust eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni;

30.  osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

31.  täheldab, et siiani on Euroopa välisteenistus pidanud kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada viie aasta jooksul töötajate arvu 5 % võrra, 2016. aastal kaotati 17 ametikohta, siiani on kaotatud kokku 68 ametikohta ning 2017. aastaks tuleb määrata kindlaks veel 16 ametikohta, et saavutada 2017. aastal lõppeva viieaastase perioodi jaoks Euroopa välisteenistuse kogueesmärk 84 ametikohta; juhib tähelepanu sellele, et liidu kohapealse tegevuse tõhusus ei tohiks kannatada töötajate ülemäärase töökoormuse tõttu, seda eriti väikestes delegatsioonides või siis, kui mõni delegatsioon vastutab rohkem kui ühe riigi eest;

32.   tuletab meelde ombudsmani soovitust Euroopa välisteenistuse tava kohta pakkuda liidu delegatsioonides tasustamata praktikakohtasid ning rõhutab, et on oluline maksta kõigile Euroopa välisteenistuse praktikantidele asjakohast toetust, et pakkuda piisavat hüvitist praktikantide jõupingutuste eest ja mitte suurendada majanduslikku diskrimineerimist; tunneb seepärast heameelt meetmete üle, mida Euroopa välisteenistus on võtnud oma praktikaprogrammi ümberkujundamiseks, ning selle üle, et ta hakkab pakkuma ELi delegatsioonides korraldatavate praktikate puhul stipendiume; on siiski mures asjaolu pärast, et antavate stipendiumite arv on 2016. aastal delegatsioonides pakutud praktikakohtade arvust palju väiksem; kutsub Euroopa välisteenistust üles otsima muid viise, kuidas pakkuda tasustatud praktikat, et tagada võrdsed võimalused, näiteks koostöös ülikoolide või muude avaliku sektori institutsioonidega;

33.  tunneb muret asjaolu pärast, et liidu delegatsioonide hankemenetlustes (pakkumismenetlused, konkursikutsed jm) esines 2015. ja 2016. aastal puudusi 87 projektis, mille kogumaksumus oli 873 197 910 eurot; leiab, et on väga oluline, et delegatsioonide juhte ka edaspidi regulaarselt koolitataks ja et neile meenutataks enne tööle asumist teavitamisel, eriseminaridel või saadikute iga-aastasel konverentsil lisaks nende poliitilistele kohustustele nende keskset rolli Euroopa välisteenistuse kindluse andmise ahela konsolideerimisel ja seda, et nad vastutavad täielikult nii halduskulude ja projektide portfooliote juhtimise eest, milleks on vaja asjakohast hindamist, kui ka erinevate komponentide arvesse võtmise eest, mis võivad tõenäoliselt tuua kaasa reservatsiooni esitamise;

34.  rõhutab, et 2015. ja 2016. aastal delegatsioonide juhtide teatatud peamisteks probleemideks olid märkimisväärsed puudused sekkumisloogikas, eeldustes või riskianalüüsis, mis olid seotud 293 projektiga kogusummas 2 574 730 715 eurot; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teha põhjaliku analüüsi, et parandada projektide juhtimist, st hinnates nõuetekohaselt riske, geograafilisi prioriteete, ELi delegatsioonide suutlikkust tulla toime töökoormusega ja keskenduda jätkuvalt toetusvaldkondadele, et suurendada abi mõju;

35.  märgib, et Euroopa välisteenistuse 185 hoone ja 144 residentsi aastaeelarve ulatub umbes 160 miljoni euroni, mis moodustab Euroopa välisteenistuse eelarvest 20 %; tunnustab jõupingutusi, mida Euroopa välisteenistus on alates viimasest eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest teinud, et kohandada ja parandada erinevaid kinnisvarapoliitika osi; kinnitab siiski uuesti, et täielike kulude jälgimist ja katmist ja valikumenetlust tuleb süvendada; rõhutab, et on oluline leida tasakaal julgeolekuküsimuste, keskkonnapoliitika, puuetega inimeste juurdepääsetavuse ning vajaduse vahel kinnisvara valdkonnas rohkem säästa; rõhutab, et lepingute läbirääkimised on olulised, et kinnisvarapoliitika valdkonnas säästa ja järjepidevust pakkuda; soovitab Euroopa välisteenistusel teha kõikide liidu delegatsioonide tervikliku analüüsi, et selgitada välja, mis riikides oleks delegatsioonidel kulutõhusam osta büroo- või eluhooneid, mitte neid rentida;

36.  tunneb heameelt jõupingutuste üle suurendada liidu delegatsioonidele peakorteri poolt pakutavat kooskõlastatud toetust hoonete haldamisel, mis hõlmab muu hulgas hoonete haldamise IT-vahendi (IMMOGEST) ajakohastatud versiooni kasutuselevõttu või välisteenistuse peakorteris lepinguliste spetsialistide arvu suurendamist; kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama kontrollikoja eriaruandes „Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma“ esitatud soovituste rakendamist; palub Euroopa välisteenistusel vaadata uued meetmed läbi ja teavitada Euroopa Parlamenti selle tulemustest(7);

37.  on veendunud, et töötajate julgeoleku seisukohast on piirkondlike julgeolekuametnike ühtne võrgustik oluline;

38.  leiab, et kõigis Euroopa välisteenistuse peakorteris kokku lepitud uutes kinnisvarafailides või -tehingutes tuleb tagada büroode ja residentside üüritingimuste või väljaostuvõimaluste põhjalik kontroll; võtab teadmiseks, et alates 2016. aastast on Euroopa välisteenistus parandanud oma kinnisvara ostmise kontrolli süsteemi ning kasutanud selleks väliseid finantshinnanguid ja tehnilisi auditeid, mida teevad tunnustatud eksperdid, ning kutsub Euroopa välisteenistust üles esitlema kõnealuste meetmete tulemusi; palub Euroopa välisteenistusel jätkata kontoripinna järelevalvet, et saavutada ettenähtud eesmärgid; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal vähendati natuke delegatsiooni hoonete keskmist suurust, kuid avaldab kahetsust, et Euroopa välisteenistus ületas ülemmäära 35 m² ruumi inimese kohta büroos ning see tõi kaasa 7,4 miljoni euro ulatuses lisakulutusi; võtab teadmiseks, et delegatsioonide võime vähendada oma hoonete suurust on piiratud, kui nad on näiteks seotud kehtivate rendilepingutega;

39.  palub samuti Euroopa välisteenistusel teha kinnisvara haldamise valdkonnas kindlaks liikmesriikide parimad tavad, mis võiksid aidata kaasa välisteenistuse kinnisvarapoliitika kulutõhusale tugevdamisele; märgib, et alates 2016. aastast on Euroopa välisteenistusel sõlmitud ühe teenuseosutajaga leping turuteabe süsteemseks jälgimiseks ja investeeringutasuvuse arvutamiseks, et teha võrdlusi praeguste rendivõimalustega; 

40.  väljendab heameelt liikmesriikidega moodustatud töörühma üle, kus keskendutakse olulisele poliitilisele küsimusele, nimelt diplomaatilistes valdustes ruumide ühiskasutusele ja selle võimalikule laiendamisele; märgib, et 2016. aastal lepiti kokku 11 uut ühiskasutuse projekti, kokku on selliseid kokkuleppeid nüüd 91;

41.  avaldab tunnustust institutsioonidevahelistele kokkulepetele, mida hoonete jagamiseks ja kulude vähendamiseks Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) ja Euroopa Investeerimispangaga koostöös ette valmistatakse; palub Euroopa välisteenistusel kulude jälgimise raames laiendada selliseid vastastikuse mõistmise memorandumeid teistele liidu üksustele.

42.  rõhutab väärinfo paljastamise vajalikkust, eelkõige idanaabruses, Lääne-Balkani riikides ja lõunas, ning märgib sellega seoses idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma tehtud tööd;

43.  väljendab heameelt, et ÜJKP missioonidele keskse haldustoe pakkumiseks on loodud missioonide toetamise platvorm; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tegeleda platvormi rahastamisega selle vahendite eraldamiseks ja kasutamiseks ette nähtud selge ja läbipaistva raamistiku kaudu, et suurendada olemasolevate kulutasemete mõju ja tagada selle kasutusele võtmisel nähtav ja jälgitav tulemus;

44.  kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles täitma oma õiguslikku kohustust edastada Euroopa Parlamendile viivitamata ja ilma viimase nõudmiseta kõik rahvusvaheliste lepingute üle peetud läbirääkimistega seotud asjakohased dokumendid, sealhulgas läbirääkimisjuhised, kokkulepitud tekstid ja iga läbirääkimiste vooru protokollid vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10, mille kohaselt „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel“; tuletab nõukogule ja Euroopa välisteenistusele meelde, et Euroopa Liidu Kohus on artikli 218 lõike 10 rikkumise tõttu juba tühistanud nõukogu otsuseid mitme lepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta, ning rõhutab, et Euroopa Parlament võib ka edaspidi peatada nõusoleku andmise uutele lepingutele, nagu laiaulatuslik ja laiendatud partnerlusleping Armeeniaga, kuni nõukogu ja Euroopa välisteenistus hakkavad täitma oma õiguslikku kohustust;

45.  märgib, et Euroopa välisteenistus ei ole veel järginud kontrollikoja eriaruandes nr 14/2013 esitatud soovitust, milles nõutakse üksikasjaliku tegevuskava koostamist, et suurendada Palestiinale antava liidu toetuse tõhusust; julgustab Euroopa välisteenistust seda soovitust koostöös komisjoniga täielikult rakendama;

46.  märgib, et praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt esitab Euroopa välisteenistus oma iga-aastase tegevusaruande kontrollikojale juunis, kontrollikoda esitab seejärel oma aruande Euroopa Parlamendile oktoobris ja Euroopa Parlament hääletab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle täiskogul hiljemalt mais; märgib, et kui eelarve täitmisele heakskiidu andmist edasi ei lükata, jääb raamatupidamise aastaaruande koostamise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpetamise vahele vähemalt 17 kuud; juhib tähelepanu sellele, et erasektori auditeerimisel järgitakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleb muuta sujuvamaks ja kiiremaks; nõuab, et Euroopa välisteenistus ja kontrollikoda järgiksid erasektori parimaid tavasid, teeb sellega seoses ettepaneku kehtestada iga-aastase tegevusaruande esitamise tähtajaks eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsi ja kontrollikoja aruande esitamise tähtajaks 1. juuli; teeb ettepaneku vaadata läbi ka parlamendi kodukorra IV lisa artiklis 5 sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava, nii et hääletus eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle toimuks parlamendi täiskogu novembri osaistungjärgul ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpetataks seega ühe aasta jooksul pärast asjaomase eelarveaasta lõppu.

31.1.2018

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus

(2017/2145(DEC))

Arvamuse koostaja: Cristian Dan Preda

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt, et Euroopa välisteenistus täitis 2016. aasta halduseelarvet nii, et see ei olnud mõjutatud olulistest vigadest; võtab teadmiseks järelkontrollidega välja selgitatud veamäära suurenemise 2015. aastaga võrreldes; rõhutab tungivalt, et finantstehingute eelkontrolli käigus tuvastatud märkimisväärse anomaaliate määra vähendamiseks tuleb rohkem pingutada;

2.  märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli 31,7% Euroopa välisteenistuse töötajatest pärit liikmesriikidest (25,3 % peakorteris ja 40,8 % delegatsioonides); nõuab töötajate tasakaalustatumat jagunemist kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL(8); väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt parlamendi ees võetud kohustuse üle käsitleda riikide diplomaatide senist üleesindatust delegatsioonide juhtide ametikohtadel;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 19,6 % kõigist Euroopa välisteenistuse AD-kategooria ametikohtadest on täidetud liiduga pärast 2004. aastat ühinenud 13 liikmesriigist pärit töötajatega ning see määr on jõudmas lähemale nende osakaalule liidu elanikkonnast (20,6 %); juhib samas tähelepanu asjaolule, et nendest riikidest pärit töötajate suhtarv juhtivatel ametikohtadel on vaid 13,28 %, ja toonitab, et seda protsenti tuleks tulemuspõhise värbamispoliitikaga kooskõlas veelgi suurendada, et Euroopa välisteenistus kajastaks nende osakaalu liidu elanikkonnas;

4.  väljendab taas muret soolise tasakaalustamatuse pärast Euroopa välisteenistuse juhtkonna tasandil; võtab teadmiseks juhtivatel ametkohtadel töötavate naiste arvu väikese suurenemise ja toonitab, et praeguse määra (23,99 %) suurendamiseks tuleks rohkem pingutada; väljendab sellega seoses heameelt, et Euroopa välisteenistuse peasekretär lõi sooküsimustega tegeleva rakkerühma;

5.  märgib, et Euroopa välisteenistuses rakendati 2016. aastal jätkuvalt koosseisuliste töötajate arvu kohustuslikku vähendamist 1 % võrra; rõhutab siiski, kui tähtis on anda liidu välispoliitika üldises strateegias kindlaks määratud ulatuslikele eesmärkidele piisavad vahendid nii peakorteris kui ka liidu delegatsioonides; juhib tähelepanu sellele, et liidu kohapealse tegevuse tõhusus ei tohiks kannatada töötajate ülemäärase töökoormuse tõttu, seda eriti väikestes delegatsioonides või siis, kui mõni delegatsioon vastutab rohkem kui ühe riigi eest;

6.  väljendab heameelt, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidele keskse haldustoe pakkumiseks on loodud missioonide toetamise platvorm; juhib tähelepanu, kui tähtis on tegeleda platvormi rahastamisega selle vahendite eraldamiseks ja kasutamiseks ette nähtud selge ja läbipaistva raamistiku kaudu, et suurendada olemasolevate kulutasemete mõju ja tagada selle kasutusele võtmisel nähtav ja jälgitav tulemus;

7.  väljendab heameelt 200 miljoni euro suuruse laenurahastu üle, mis on ette nähtud kinnisvarapoliitika paremaks haldamiseks, ning nõuab selle laenurahastu suurendamist;

8.  märgib, et Euroopa Kontrollikoda leidis nii 2015. kui ka 2016. aastal puudusi liidu delegatsioonide korraldatud hankemenetlustes lepingute puhul, mille summa jäi alla 60 000 euro; väljendab heameelt 2018. aastast algatatavate esildatud muudatuste üle koolituse ja lepingute vormide osas ning loodab näha selles valdkonnas edasiminekut;

9.  kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles täitma oma õiguslikku kohustust edastada Euroopa Parlamendile viivitamata ja ilma viimase nõudmiseta kõik rahvusvaheliste lepingute üle peetud läbirääkimistega seotud asjakohased dokumendid, sealhulgas läbirääkimisjuhised, kokkulepitud tekstid ja iga läbirääkimiste vooru protokollid vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10, mille kohaselt „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel“; tuletab nõukogule ja Euroopa välisteenistusele meelde, et Euroopa Liidu Kohus on juba artikli 218 lõike 10 rikkumise tõttu tühistanud nõukogu otsuseid mitme lepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta, ning rõhutab, et Euroopa Parlament võib ka edaspidi peatada nõusoleku andmise uutele lepingutele, nagu laiaulatuslik ja laiendatud partnerlusleping Armeeniaga, kuni nõukogu ja Euroopa välisteenistus hakkavad täitma oma õiguslikku kohustust;

10.  märgib rahulolevalt, Euroopa Kontrollikoja audiitorite 2015.–2016. aasta järelduste järel, mille kohaselt esines mõningaid puudusi delegatsioonide kohalike töötajate värbamismenetlustes ja delegatsioonide korraldatud hankemenetlustes, on astutud samme selleks, et parandada alates 2018. aastast Euroopa välisteenistuse algatatud menetluste kvaliteeti; märgib siiski, et need parandused peavad olema sisulised ning väljenduma Euroopa välisteenistuse aruandekohustuse ja läbipaistvuse seisukohast selgete ja mõõdetavate edusammudena;

11.  märgib, et Euroopa välisteenistus ei ole veel järginud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 14/2013 esitatud soovitust, milles nõutakse üksikasjaliku tegevuskava koostamist, et suurendada Palestiinale antava liidu toetuse tõhusust; julgustab Euroopa välisteenistust seda soovitust koostöös komisjoniga täielikult rakendama;

12.  tunneb heameelt liidu otsuse üle pakkuda vastavalt Euroopa Ombudsmani soovitusele oma välisdelegatsioonides tasustatud praktikavõimalusi, muutes need kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega kättesaadavaks ka piiratud rahaliste vahenditega noortele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

6

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brando Benifei, Rebecca Harms, Marek Jurek, Jo Leinen, Miroslav Poche, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Tiemo Wölken

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

49

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iveta Grigule-Pēterse, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Jozo Radoš, Ivo Vajgl

ECR

Amjad Bashir, Bas Belder, Marek Jurek, Ryszard Antoni Legutko

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

PPE

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Barbara Kudrycka, Eduard Kukan, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés, Traian Ungureanu

S&D

Francisco Assis, Brando Benifei, Goffredo Maria Bettini, Victor Boştinaru, Eugen Freund, Jo Leinen, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Miroslav Poche, Tiemo Wölken

Verts/ALE

Klaus Buchner, Rebecca Harms, Tamás Meszerics, Alyn Smith, Bodil Valero

6

EFDD

James Carver

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat

NI

Georgios Epitideios

2

0

GUE/NGL

Sofia Sakorafa

NI

Janusz Korwin-Mikke

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Raffaele Fitto, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Notis Marias, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Julia Pitera

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Derek Vaughan

Verts/ALE

Bart Staes, Indrek Tarand

3

ECR

Raffaele Fitto, Notis Marias

ENF

Jean-François Jalkh

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)

  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)

  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)

  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)

  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)

  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(7)

  Kontrollikoja eriaruanne nr 07/2016: Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma.

(8)

  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

Viimane päevakajastamine: 13. aprill 2018Õigusalane teave