Menetlus : 2017/2285(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0136/2018

Esitatud tekstid :

A8-0136/2018

Arutelud :

PV 02/05/2018 - 24
CRE 02/05/2018 - 24

Hääletused :

PV 03/05/2018 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0200

RAPORT     
PDF 504kWORD 63k
4.4.2018
PE 616.859v02-00 A8-0136/2018

ühtekuuluvuspoliitika ja valdkondliku eesmärgi „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ elluviimise kohta – ühissätete määruse artikli 9 punkt 7

(2017/2285(INI))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Andrey Novakov

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Aastakümneid on ELi ühtekuuluvuspoliitika olnud ainus kõige nähtavam Euroopa lisaväärusega vahend. ELi eelarve kaudu tehtavad investeeringud mitte ainult ei aita kaasa liidu pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, vaid mõjutavad ka kõiki kodanikke, kohalikke kogukondi ja ettevõtteid. Ühtekuuluvuspoliitika olemasolu kohalikul tasandil on suurendanud usaldusväärsust ja nähtavust edulugude kaudu.

Transporditaristu investeeringud valdkondliku eesmärgi „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ all kuuluvad ühtekuuluvuspoliitika kõige käegakatsutavamate saavutuste hulka ja aitavad kaotada erinevusi ELis ning luua konkurentsivõimelise Euroopa saavutamiseks tugeva ühtse turu.

Käesolev raport on esitatud ühissätete määruse artikli 9 punkti 7 kontekstis ja selle eesmärk on hinnata saavutusi, anda ülevaade probleemidest ning osutada 2020. aasta järgsele perioodile. Viimane on eriti oluline, võttes arvesse tulevast mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut, järgnevaid läbirääkimisi ja järgmise programmitöö perioodi õigusraamistikku.

Investeeringutest saadud kasu ja mõju aastatel 2007–2013

Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T, ELi toimimise lepingu artiklid 170–172) eesmärk on töötada välja integreeritud mitmeliigiline võrgustik, millega võimaldatakse inimestel ja kaupadel liikuda kiiresti ja hõlpsalt kogu ELis. Nagu on esitatud laiaulatuslikus algatuste kogumis „Muutuv Euroopa“, aitab see kaasa kõigi eurooplaste konkurentsivõimelisele, ühendatud ja keskkonnasäästlikule liikuvusele.

Alates 2013. aastast (määrus (EL) nr 1315/2013) on Euroopa Liit välja töötanud uue TEN-T poliitika, mille peamine tunnusjoon on süstemaatiline üleeuroopaline võrgupõhine lähenemisviis. Sellega kehtestatakse prioriteetsed tegevusvaldkonnad, eelkõige piiriüleste lõikude puhul. Samuti käsitletakse taristu erinevusi ja ebapiisavat koostalitlusvõimet, selle abil parandatakse mitmeliigilisi ühendusi, vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja pööratakse rohkem tähelepanu ühendustele kolmandate riikidega. TEN-T programmile aastate 2007–2013 finantsperspektiivis eraldatud 8,013 miljardi euro suuruse kogueelarve puhul olid kaasrahastamise määrad (kuni 30 % projekti taristutööde eelarvest ja 50 % uuringuteks) siiski ebapiisavad, eriti madalaima taristukvaliteediga riikides.

Aastatel 2007–2013 eraldati ELi 27 liikmesriigis kokku 81 miljardit eurot ehk peaaegu kolmandik (31 %) Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi toetuse kogusummast transporti investeerimiseks. Sellest üle kahe kolmandiku (69 %) suunati kõige uuematele liikmetele (EL 12 riigid, umbes 55,6 miljardit eurot), kus transpordiinvesteeringute vajadus oli kõige suurem. See tähendab, et Euroopa Komisjoniga läbiräägitud 309 rakenduskavast (ERF ja Ühtekuuluvusfond) 238 sisaldas toetust transpordisektorile. Neist enamus viidi ellu riiklikul tasandil (moodustades 67 % eraldise kogusummast). Selle tulemuseks on 4900 km uusi teid ja 28 000 km rekonstrueeritud teid peamiselt kõige uuemates liikmesriikides, uute raudteede ehitamine 1100 km ulatuses ja raudteeliinide uuendamine 3900 km ulatuses (2600 km raudteeliinidest ehitati või uuendati TEN-T võrgus). See tagas ühenduse veel 8,2 miljonile elanikule ja vähendas sõiduaega.

Samuti on palju häid näiteid aastatel 2007–2013 transpordisektorisse tehtud Euroopa investeeringutest – Trakia kiirtee väljaehitamine Sofiast Musta mere Burgase sadamani, ühendades majanduskeskusena toimiva pealinna suurima sadamaga ja aidates märkimisväärselt kaasa Bulgaaria majanduse arengule; raudteeliini E30/C-E 30 moderniseerimine lõigul Kraków–Rzeszów Poolas; riigimaantee DN6 Alexandria–Craiova rekonstrueerimine Rumeenias; Votice – Benešov u Prahy lõigu moderniseerimine Tšehhi Vabariigis; Leipzigi raudteetunnel (moodulid 5 ja 6) Saksamaal ning paljud teised.

Aastatel 2014–2020 tehtud edusammud

Võrreldes aastateks 2007–2013 välja töötatud TEN-T programmiga eraldab Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogramm aastateks 2014–2020 rohkem vahendeid kaugemas rakendamisjärgus olevatele projektidele, töödele või kombineeritud projektidele (mis hõlmavad uuringuid ja ehitustöid). Euroopa ühendamise rahastu raames taristuprojektidele ette nähtud 24,05 miljardit eurot viib transpordi rahastamise 47 euroni Euroopa kodaniku kohta. Aastatel 2014–2015 Euroopa ühendamise rahastu raames rahastatud 20 suurimast projektist on 79 % raudteeprojektid.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest nähakse kokku umbes 70 miljardit eurot ette aastateks 2014–2020 kavandatud transpordiprojektideks: transpordile 35,6 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist ja 34,5 miljardit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Hoolimata programmitöö perioodi rakendamise edasilükkumisest, ei ole ilmnenud olulist negatiivset mõju transpordiinvesteeringutele. Ühtekuuluvusfondi raames tehtud investeeringute edenemine on siiski palju paremini nähtav maanteetranspordis kui raudteetranspordis. 9647 km rekonstrueerimiseks kavandatud maanteedest on heaks kiidetud juba 1973 km; 3103 km ehitamiseks kavandatud maanteedest on heaks kiidetud juba 1195 km. Raudteeinvesteeringute puhul on statistika erinev, mille kohaselt 7052 km rekonstrueerimiseks kavandatud teedest on heaks kiidetud juba 982 km ja 628 km kavandatud uutest teedest on heaks kiidetud üksnes 16 km.

Transporditaristu probleemid

Taristukvaliteet on kogu ELis erinev. Taristut tuleb ajakohastada ja hooldada. Vajalik rahastamine peab olema kättesaadav nii avaliku kui ka erasektori rahastamisallikatest. Aastaks 2050 on oodata kaubavedude kasvu 80 % ja reisijateveo kasvu üle 50 %. Puuduvad ühendused ja olemasolevad kitsaskohad on suured liiklusvoo takistajad. Võttes arvesse, et taristu kujundab liikuvust, on vajalik võrdselt väljaarendatud taristu ELi ida- ja lääneosas. Vastasel juhul on jätkuvalt olemas negatiivse mõju oht majandusele, tööstusele ja ühiskonnale, eriti seoses liiklusummikute, surmajuhtumitega teedel, keskkonnamõjuga jne.

Liiklusummikud mõjutavad nii maantee- kui ka lennuliiklust ning lähevad Euroopale maksma ligikaudu 1 % aastasest SKPst. Olukord halveneb, sest kauba- ja reisijatevedude maht tõenäoliselt kasvab. Samal ajal on kogu ELis liiklusõnnetustes hukkunute arv aja jooksul märkimisväärselt vähenenud, viimase seitsme aasta jooksul peaaegu 40 %.

Siiski on vaja 2050. aastaks edendada vähesaastavat keskkonnahoidlikku transporti, kuna EL peab transpordiheiteid vähendama vähemalt 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega, kui ülemaailmse soojenemise ülempiiriks soovitakse seada vaid 2 °C. Energiatõhususe suurenemisest hoolimata sõltub transpordi energiavajadus endiselt 96 % ulatuses naftast.

Teine tõsine probleem on välisinvestorite suurenenud huvi Euroopa transpordivõrgu vastu ja tungiv vajadus Euroopa tasandil tegutsemiseks, et tagada transpordi ümberkujundamise viisi kindlaksmääramine pigem koos meie partneritega kui mujal maailmas.

ELi transporditaristusse investeerimise probleemid

ELi investeeringud materiaalsesse taristusse suurendavad liidu nähtavust ja usaldusväärsust kohalikul tasandil. Taristu väljaarendamine peab vastama Euroopa transpordialase nõudluse prognoositavale tõusule. Viimase eeldatav maksumus 2030. aastani on 1,5 triljonit eurot. Lisaks sellele prognoosib komisjon, et kuni 2020. aastani on ligikaudu 500 miljardit eurot vaja üksnes üleeuroopalise võrgu väljaehitamiseks ja sellest summast on peaaegu pool vaja peamiste kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Kuigi ELi eelarve pakub märkimisväärseid vahendeid Euroopa taristu rahastamiseks, tuleb suurem osa projektide rahastamisest siiski liikmesriikidest.

Esiteks eeldab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 2020. aasta järgne keskne roll ka märkimisväärseid eelarvelisi ja rakendamiskohustusi, et katta ELi piirkondliku transporditaristuga seotud ambitsioonid, mis on majanduskasvu ja arengu eeltingimuseks. Ambitsioonide tase ja kavandatud investeeringud praegu veel ületavad olemasolevaid ressursse.

Teiseks on tulemuste optimeerimine väga vajalik. Transpordisektori konkurentsivõime säilitamiseks ülemaailmsel turul ja transpordisektori tehnoloogilise arengu tipptasemel hoidmiseks on aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi 6,3 miljardi euro suurune eelarve aastateks 2014–2020 programmis „Horisont 2020“ väga ebapiisav, mis tähendab taas ettepanekute ülepakkumist ja kvaliteetsete projektide vähest rahastamist.

Kolmandaks esineb teatavaid puudusi ka projektide ettevalmistamise tõhususe alal. Nende elluviimine on ajakavast maas tohutu keerukuse, rahastamise ja/või finantstagatiste puudumise, koordineerimatuse, haldusasutuste, toetusesaajate ja töövõtjate halduskoormuse, projekti ettevalmistamise ja kavandamise ning regulatiivsete piirangute tõttu.

Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenusumma piirdub tavaliselt 50 %ga projekti investeeringutest, mis võib olla ebapiisav suurte strateegiliste projektide puhul riikides, kus transpordiinvesteeringuid on kõige rohkem vaja. Samal ajal ei ole liikmesriikidel endiselt võrdset suutlikkust finantsinstrumentidega töötamiseks, avaliku ja erasektori partnerluste korraldamiseks ja erinevate rahastamisviiside koostoime rakendamiseks, mis mõjutab negatiivselt nende edusamme. Vähese suutlikkuse suurendamiseks olemas olevad tugiteenused ei ole tegelikus elus kohalikul tasandil kättesaadavad.

Lõpuks ei tohiks olla ühtset strateegiat Euroopa piirkondadesse investeerimiseks, sest mõnel juhul muudab statistiline hälve terve piirkonna abikõlbmatuks, kuna olemasolevas NUTS 2 liigituses on majanduslikult tugevaid suurlinnakeskusi. Teatavates liikmesriikides ei vasta NUTS 2 tüpoloogia piirkondlikule juhtimisstruktuurile, mis toob kaasa raskusi kavandamisel ja rakendamisel.

Euroopa vajab ka üleeuroopalise transpordivõrgu funktsionaalsust ja potentsiaali täielikku ärakasutamist selle täieliku väljaehitamise ja piiriüleste piirkondade ulatusliku ühenduvuse kaudu. Olemasolevate vahenditega ei hõlmata selles etapis projekti tasandil nõustamist ega suutlikkuse suurendamist. Tungivalt on vaja toetada piirialade majandust ja tööhõivet.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühtekuuluvuspoliitika ja valdkondliku eesmärgi „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ elluviimise kohta – ühissätete määruse artikli 9 punkt 7

(2017/2285(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühtekuuluvuspoliitikat ja valdkondlikku eesmärki „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ – ühissätete määruse artikli 9 punkt 7(1),

–  võttes arvesse ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 37 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate rahastamisvahendite kohta(2),

–   võttes arvesse Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 5 punkti 7 säästva transpordi edendamise ning oluliste võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise kohta(3),

–  võttes arvesse Ühtekuuluvusfondi määruse (EL) nr 1300/2013 artikli 4 punkti d säästva transpordi edendamise ja oluliste võrgutaristute nn pudelikaelade kõrvaldamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(7),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mahajäänud piirkondade kohta(8),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni õige rahastamisvahendite kombinatsiooni kohta Euroopa piirkondadele: rahastamisvahendite ja toetuste tasakaalustamine ELi ühtekuuluvuspoliitikas(10),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(11),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni üleeuroopalise transpordivõrgu tulevast poliitikat käsitleva rohelise raamatu kohta(12);

–  võttes arvesse komisjoni 9. oktoobri 2017. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat seitsmendat aruannet „Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik“ (COM(2017)0583),

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatist „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta teatist „Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas“ (COM(2013)0913),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse komisjoni 4. veebruari 2009. aasta rohelist raamatut „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine – Paremini integreeritud üleeuroopaline transpordivõrk ühise transpordipoliitika teenistuses“ (COM(2009)0044),

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta augusti kokkuvõtvat aruannet „WP1: Kokkuvõttev aruanne: perioodi 2007–2013 hõlmavate ühtekuuluvuspoliitika programmide järelhindamine, milles keskenduti Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile“,

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta juuni kokkuvõtvat aruannet „ELi piirkondliku arengu suunad – WP1: Kokkuvõttev aruanne: perioodi 2007–2013 hõlmavate ühtekuuluvuspoliitika programmide järelhindamine, milles keskenduti Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile“,

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta mai lõpparuannet „TÖÖPAKETT 5: perioodi 2007–2013 hõlmavate ühtekuuluvuspoliitika programmide järelhindamine, milles keskenduti Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 10. aprilli 2017. aasta töödokumenti „Konkurentsivõime väikse sissetuleku ja aeglase majanduskasvuga piirkondades: mahajäänud piirkondi käsitlev aruanne“ (SWD(2017)0132),

–  võttes arvesse komisjoni 4. mai 2010. aasta töödokumenti „Arutelu üleeuroopalise transpordivõrgu tulevikupoliitika üle“ (COM(2010)0212),

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete aruannet „Approximated European Union greenhouse gas inventory: Proxy GHG emission estimates for 2016“,

–  võttes arvesse parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) tellitud uuringut „The world is changing, transport, too“ (maailm muutub, transport samuti), märts 2016,

–  võttes arvesse parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) tellitud uuringut „The future of the EU’s transport infrastructure“ (ELi transporditaristu tulevik), jaanuar 2010,

–  võttes arvesse Eurostati 2016. aasta statistikaraamatut „Energeetika-, transpordi- ja keskkonnanäitajad – 2016. aasta väljaanne“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0136/2018),

A.  arvestades, et valdkondliku kontsentreerumise raames, mille eesmärk on suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust ning toetada piirkondade jõupingutusi strateegia „Euroopa 2020“ rakendamisel, suunati seitsmenda valdkondliku eesmärgi alla kuuluvad investeeringud sihilikult transporditaristu kvaliteedi parandamisse, mis hõlmab ka olemasoleva taristu tõhusat kasutamist;

B.  arvestades, et Ühtekuuluvusfondist ja ERFist antakse toetust nii TEN-T võrgu arendamiseks kui ka TEN-T välise piirkondliku ja kohaliku transporditaristu arendamiseks, eelkõige vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades, kus tuleb veel teha märkimisväärseid jõupingutusi puuduvate ühenduslülide loomiseks, kitsaskohtade kaotamiseks ning veeremi ajakohastamiseks;

C.  arvestades, et transpordisektor ja selle sektori taristu on iga riigi arengu keskmes ning arenguks ja liikmesriigi elanikkonna heaoluks hädavajalikud ning et just seetõttu jääb transpordisektor investeeringute põhivaldkonnaks, mis edendab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja arengut iga ELi piirkonna majanduspotentsiaali suurendamise abil, soodustades seejuures majanduslikku ja sotsiaalset sidusust, toetades siseturgu ja hõlbustades sellega sidusust, integratsiooni ning sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist, võideldes piirkondade vahelise ebavõrdsuse vastu, soodustades teenuste ja koolituse kättesaadavust kõige äärepoolsemates piirkondades, mida praegu ähvardab elanikkonna väljavoolu oht, ning tugevdades ettevõtlusega alustamise ja selle arendamise võrgustikke;

D.  arvestades, et aastatel 2007–2013 investeeriti transporditaristusse 81 miljardit eurot ehk peaaegu kolmandik (31 %) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest; arvestades, et ELi transporditaristu investeeringute väga suur positiivne mõju on eriti ja konkreetsemalt nähtav Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu eraldati 69 % kogu transpordi rahastamisvahenditest;

E.  arvestades, et aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus suurenes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa ühendamise rahastu eelarve; arvestades, et hiljutise majandus- ja finantskriisi kahjulikust mõjust ning programmiperioodi rakendamise edasilükkumisest hoolimata ei ole ilmnenud olulist mõju transpordiinvesteeringutele; arvestades, et ELi transporditaristu investeeringud kuuluvad selliste meetmete hulka, mis annavad kõrgeima Euroopa lisaväärtuse ülekanduva mõju tõttu, muu hulgas ühisturul, mis muudab tegelikult kõik liikmesriigid investeeringu netosaajateks;

F.  arvestades, et ELi eelarvest toetust saavaid maantee-, raudtee- ja sadamaprojekte hõlmavad edulood aitavad kaasa majandusele, majanduskasvule, tööstusele, ekspordile, turismile, kaubandusele, töökohtade loomisele, piirkondade elavnemisele ja rahvastikukao suundumuse vastupidiseks pööramisele; arvestades, et on näiteid ELi lisaväärtuse kohta, nagu raudteeliini E30/C-E30 moderniseerimine Krakówi ja Rzeszówi vahel Poolas, Sofia ja Plovdivi vahelise raudtee moderniseerimine Bulgaarias, Leipzigi raudteetunnel (moodulid 5 ja 6) Saksamaal, Votice ja Benešov u Prahy vahelise lõigu moderniseerimine Tšehhi Vabariigis, Tallinna Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Eestis, riigimaantee DN6 taastamine Alexandria ja Craiova vahel Rumeenias, Madridi ning Valencia ja Murcia vaheline kiirraudtee Hispaanias, Trakia kiirtee väljaehitamine Sofiast Musta mere Burgase sadamani, Budapesti 4. metrooliin Ungaris, Sofia metrooliinid Bulgaarias ja paljud teised;

G.  arvestades, et investeeringud TEN-T ja transporditaristusse, nagu maantee-, (kiir)raudtee-, sisevee- ja õhutransport, on ELi prioriteedid ning Euroopa investeeringute mahajäämuse korral võib välismaiste otseinvesteeringute suurenemine täita puudujäägi, suunates kasumi, maksud ja töövõimalused väljapoole ELi ning suurendades võib-olla piirkondade sõltuvust ja makromajanduslikku ebastabiilsust; arvestades, et selline protsess kahjustaks liidu piirkondlikku esindatust ja poliitikat pikas perspektiivis ning tooks kaasa killustatuse ja lahknevused;

H.  arvestades, et põhivõrgu koridoride arendamine hõlmab tervet rida lahutamatuid komponente, nagu alternatiivkütuste taristu (laadimisseadmed) ning intelligentsed ja uuenduslikud transpordisüsteemid, ning see etendab olulist rolli, võimaldades vähendada süsinikdioksiidi heidet transpordisüsteemis tervikuna;

I.  arvestades, et arukad, tulevikukindlad, jätkusuutlikud ja omavahel täielikult ühendatud transpordi-, energia- ja digitaalvõrgud on Euroopa ühtse turu väljakujundamise ja tõrgeteta toimimise ning Euroopa maailmaturuga ühendamise vajalik tingimus; arvestades, et need on Euroopa majandusliku tootlikkuse kasvu, territoriaalse ühtekuuluvuse ja kodanike heaolu tõelised tuiksooned;

J.  arvestades, et transporditaristusse tehtavate investeeringute lõimitum käsitusviis kaotab kitsaskohad, parandab eri transpordiliikide ühenduvust ja suurendab investeeringuid vedude maanteedelt raudteele ümbersuunamisse ning keskkonnasäästlikesse sõidukitesse, näiteks elektrisõidukitesse, samuti raudteetransporti ja veeteedesse; arvestades, et see toob kaasa transpordi energiaallikate mitmekesistamise ja keskkonnasäästlikumad transpordivõrgud, vähendades nii kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandades õhukvaliteeti ning pakkudes stiimuleid täiendavateks kliimamuutustega võitlemise meetmeteks;

K.  arvestades, et transport on ELi energia- ja kliimapoliitika tähtis osa, ja arvestades, et ELi taastuvenergia minimaalse osakaalu ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma transpordi märkimisväärse osaluseta;

1.  rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu, Ühtekuuluvusfond ja ERF peaksid jääma valdkondliku eesmärgi „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ raames järgmisel programmitöö perioodil ELi peamisteks transporditaristu investeeringute rahastamisallikateks; teeb ettepaneku, et suure Euroopa lisaväärtuse ja ulatusliku ülekanduva mõju tõttu peaksid need rahastamisallikad olema jätkuvalt kättesaadavad ning pakkuma rahastamist tasakaalustatult kõigile ELi liikmesriikidele ja piirkondadele, et aidata kaasa ELi ühtekuuluvuspoliitika elluviimisele;

2.  märgib, et ELi transporditaristu investeeringute sekkumisloogika peaks olema jätkuvalt keskselt juhitud ja koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise tasakaalustatud süsteem, et rahuldada poliitika ja rahastamise vajadusi; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu eesmärk on käsitleda keskselt kogu ELi hõlmavat TEN-T põhikoridoride prioriteeti, sealhulgas ohutuse ja tehnoloogilise uuendamise alaseid ning keskkonnaaspekte; tuletab samuti meelde, et ERFil ja Ühtekuuluvusfondil on tugev piirkondlik mõõde, mis vastab kohalikule nõudlusele (linna- ja linnalähipiirkondades) ja piirkondlikele erijoontele; juhib tähelepanu, et nad toetavad ühenduvust TEN-T võrku ja liikuvust teise ja kolmanda astme liiklussõlmede ning mitmeliigiliste terminalide kaudu (TEN-T üldvõrk); rõhutab sellega seoses, et kolme rahastamisallika asjakohaseid eelarvelisi vahendeid tuleb suurendada tasakaalustatult, et vältida investeeringute ebaühtlast jaotumist tasemete vahel; kutsub komisjoni üles aitama töötada välja lihtsustatud, õigeaegseid ja paindlikke menetlusi ressursside ülekandmiseks piirkondade, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade ja programmi tegevussuundade vahel, et reageerida asjakohaselt muutuvale majanduslikule olukorrale ja piirkondlikule nõudlusele;

3.  on seisukohal, et täiendavate allikate, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja rahastamisvahendite roll tuleb kindlaks määrata, pidades silmas nende vastastikust täiendavust ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga ning nende täiendavust EIP laenutehingutele; märgib, et Euroopa ühendamise rahastu 2017. aasta transpordi segarahastamise projektikonkursi eesmärk on ka sellise koostoime tugevdamine, kuid samuti on vaja, et liikmesriigid vahetaksid parimaid tavasid, ja rohkem on vaja toetada suutlikkust; rõhutab sellega seoses, et EFSI peaks olema avaliku ja erasektori partnerluste platvorm finantsinstrumentide sobitamisel erainvesteeringutega ning riikliku või piirkondliku rahastamisega projekti tasandil; märgib, et lisaks ERFi, Ühtekuuluvusfondi või Euroopa ühendamise rahastu rahastamisele tuleks laenukõlblikke taristuprojekte toetada peamiselt laenude, ELi tagatiste või segarahastamisega; on siiski veendunud, et toetused peaksid olema jätkuvalt säästva ühistranspordi rahastamiseks tehtavate investeeringute peamine rahastamisallikas;

4.  märgib, et taristu puhul tuleb enne eelarve ja eraldamise meetodite kehtestamist objektiivselt hinnata nõudluse ja tulevaste vajaduste suurust; rõhutab, et nende tähtsa võrgutaristuga seotud eesmärkide raames peaks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toetuskõlblikkuse kriteeriumide puhul olema võimalik võtta arvesse praegust nõudlust asjakohasel territoriaalsel tasandil; märgib samuti, et üleeuroopalise, piirkondliku ja kohaliku transpordivõrgu modelleerimine võib mõjusalt näidata, kus looks investeering kõige paremini Euroopa lisaväärtust;

5.  kutsub komisjoni üles koostama säästva transpordi edendamise ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise eesmärgil toetuskõlblikkuse kriteeriumide kontrollnimekirja, mis väljendab paremini kohalikke ja piirkondlikke transporditaristuga seotud vajadusi, et aidata määrata kindlaks transpordile ettenähtud vahendite kogusumma, vajalikud investeeringud ja seatavad prioriteedid; märgib, et oluline on võtta aluseks ELi transpordi tulemustabeli andmed, mis on kvaliteetsed, usaldusväärsed, ajakohased, struktureeritud ja kättesaadavad; märgib lisaks, et see kontrollnimekiri võib sisaldada selliseid elemente nagu eri transpordiliikide ühenduvus, kohalikud ja piirkondlikud eripärad, alternatiivsete transpordiliikide kättesaadavus, liiklus- ja raudteeohutus ning keskkonnamõju;

6.  märgib, et vaja on rohkem integreeritud investeeringuid transpordi põhitaristutesse vähem arenenud piirkondades, et mägistesse, kaugetesse, hõreda asustusega või raskesti ligipääsetavatesse äärepoolseimatesse piirkondadesse tuleks intensiivsemalt suunata ERFi, Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi transporditaristu investeeringuid, kui piisava kulude-tulude analüüsiga on kindlaks tehtud ELi lisaväärtus, ning et eri transpordiliikide ühenduvuse alast tööd on vaja tõhustada; rõhutab, et juurdepääsetavuse parandamine nendes piirkondades on majandusliku arengu eeltingimus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama projekti elluviimisele eelneva avaliku konsultatsiooni kaudu avaliku sektori aktiivsemat osalemist transpordilahendustes riigi, piirkonna, aga ka kohalikul või linna- ja maapiirkonna tasandil, eesmärgiga töötada välja optimaalsed transpordiinvesteeringud;

7.  märgib, et transpordi puhul eeldavad jätkusuutlikud uuendused kolme peamise vahendi – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ ning selle jätkuprogrammi – koostoimet ja vastastikust täiendavust;

8.  nõuab, et ERFi toetust Euroopa territoriaalsele koostööle suurendataks lisaressursside kaudu, keskendudes investeeringutele esmatähtsasse säästvasse transporditaristusse (näiteks piiriülesed veeteed, sadamad, sillad, raudteed, transpordiliikide ja terminalide omavaheline ühendamine jne); mõistab, et keskenduda tuleks ühenduvusele piiriülestes piirkondades, sealhulgas ELi välispiiridel, ning projekti tasandil nõustamisele ja suutlikkuse suurendamisele; nõuab takistuste kaotamist, et hõlbustada investeeringuid, eelkõige piiriüleseid investeeringuid (sisevee-, raudtee- ja maanteetransporti), ning juurdepääsu välisturgudele;

9.  nõuab seoses integreeritud transpordiprojektidega lünkade kaotamist transporditaristus Lääne-Balkani riikidega, keskendudes ühenduvusse täiendavate investeeringute tegemisele ja transpordi kitsaskohtadega tegelemisele, pidades eelkõige silmas komisjoni teatist Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete kohta; tuletab sellega seoses meelde Euroopa territoriaalse koostöö ja makropiirkondlike strateegiate olulisust integreeritud transpordiprojektide jaoks, võttes samal ajal teadmiseks vajaduse transpordikavu ja -projekte paremini koordineerida, eesmärgiga kaotada transpordialased lüngad, näiteks Lääne-Balkani riikidega; tuletab sellega seoses lisaks meelde, et meresadamad ja veeteed on väga sageli piiriülesed üksused ning nende suhtes tuleks kohaldada sama kaasrahastamise määra nagu piiriüleste raudtee- ja maanteeprojektide puhul;

10.  rõhutab vajadust integreerida ühtekuuluvuspoliitikasse seoses säästva transpordi eesmärgiga kliimakaitse, et täita nii ELi eesmärki vähendada CO2 heitkoguseid; kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt, et nad integreeriksid rahastamiskõlblike projektide heakskiitmise ja kavandamise protsessi ELi keskkonnaalased õigusaktid, eelkõige Natura 2000, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnamõju hindamise, õhukvaliteedi direktiivi, veepoliitika raamdirektiivi, elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi ning Euroopa Keskkonnaameti transporti ja keskkonda käsitleva aruandluse mehhanismi;

11.  rõhutab, et aruka liikluskorralduse edendamist tuleks rohkem toetada, muu hulgas digiteerimise kaudu, kasutades olemasolevat taristut tõhusamalt ja suunates liikluse ümber tipptunnivälisele ajale;

12.  nõuab piisavat ja ambitsioonikat ühist Euroopa transpordipoliitikat, mis põhineb integreeritud ja ELi transpordialaste vahenditega koordineeritud rahastamisraamistikul; peab vajalikuks säilitada temaatiline keskendumine, et võimaldada lihtsustamist ja koostoimet erinevate rahastamisallikate vahel projekti tasandil; teeb ettepaneku kehtestada ühtsed eeskirjad kõigi rahastamisallikate jaoks, mis on seotud kõigi valdkondlike eesmärkidega; peab vajalikuks ühtlustada, standardida ja kiirendada avalike hangete ja riigiabi vastavuskontrolli;

13.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkata järgmisel programmitöö perioodil projektide kaasrahastamist kohustusliku kasutamise põhimõtte alusel;

14.  väljendab heameelt algatuse „Ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks“ (JASPERS), Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse eksperdikeskuse (EPEC) ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse töö üle; loodab siiski, et EIP grupi transporditaristu alaste toimingutega ELis eraldatakse oluliselt rohkem vahendeid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning riikide ametiasutustele põhjaliku nõustamise pakkumiseks ELi lisaväärtusega projektide kindlakstegemise ja eelhindamise varajases etapis;

15.  palub, et komisjon esitaks 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika uu(t)e määrus(t)e raamistikus ettepaneku linnadele olemasolevatest rahastamisvahenditest suuremate summade eraldamiseks, et korraldada ühiseid pakkumisi niisuguse taristu või tehnoloogia valdkonnas, mis aitaks kaasa linnatranspordi CO2-heite ning maanteesõidukitest tuleneva õhusaaste vähendamisele;

16.  toetab piisavate vahendite eraldamist teadusuuringutele, programmidele ja projektidele, millega edendatakse Euroopas liiklusohutust vastavalt Valletta deklaratsioonile liiklusohutuse kohta;

17.  rõhutab vajadust tagada vahendite kättesaadavaks tegemine selleks, et toetada säästvat linnalist liikumiskeskkonda, intelligentsete transpordisüsteemide arendamist, projekte jalgratturite ja jalakäijate jaoks ning transpordi juurdepääsetavuse parandamist puudega inimeste jaoks;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 343.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 358.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 295.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 284.

(5)

ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.

(6)

ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

(7)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0067.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0316.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0222.

(11)

ELT C 316, 22.9.2017, lk 155.

(12)

ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 35.


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (20.3.2018)

regionaalarengukomisjonile

ühtekuuluvuspoliitika ja valdkondliku eesmärgi „säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine“ – ühissätete määruse artikli 9 punkti 7 – kohta

(2017/2285(INI))

Arvamuse koostaja: Kosma Złotowski

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et valdkondliku kontsentreerumise raames, mille eesmärk on suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust ning toetada piirkondade jõupingutusi strateegia „Euroopa 2020“ rakendamisel, suunati seitsmenda valdkondliku eesmärgi alla kuuluvad investeeringud sihilikult transporditaristu kvaliteedi parandamisse, mis hõlmab ka olemasoleva taristu tõhusat kasutamist;

B.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikat tuleb tõhustada, et peatada üha suurenevaid erinevusi liikmesriikide vahel, sealhulgas Euroopa Liidu eelarve suurendamise abil;

C.  arvestades, et Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist antakse toetust nii üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamiseks kui ka üleeuroopalise transpordivõrgu välise piirkondliku ja kohaliku transporditaristu arendamiseks, eelkõige vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades, kus tuleb veel teha märkimisväärseid jõupingutusi puuduvate ühenduslülide loomiseks, kitsaskohtade kaotamiseks ning veeremi ajakohastamiseks;

D.  arvestades, et transpordisektor ja selle sektori taristu on iga riigi arengu keskmes ning arenguks ja liikmesriigi elanikkonna heaoluks hädavajalikud ning et just seetõttu jääb transpordisektor investeeringute põhivaldkonnaks, mis edendab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja arengut iga ELi piirkonna majanduspotentsiaali suurendamise abil, soodustades seega majanduslikku ja sotsiaalset sidusust, toetades siseturgu ja hõlbustades sellega sidusust, integratsiooni ning sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist, võideldes piirkondade vahelise ebavõrdsuse vastu, soodustades teenuste ja koolituse kättesaadavust kõige äärepoolsemates piirkondades, kus praegu ähvardab elanikkonna väljavoolu oht, ning tugevdades ettevõtlusega alustamise ja selle arendamise võrgustikke;

E.  arvestades, et sellised komponendid nagu alternatiivkütuste taristu (laadimisseadmed) ning intelligentsed ja uuenduslikud transpordisüsteemid on põhivõrgu koridoride arendamise lahutamatu osa ning etendavad olulist rolli, kuna võimaldavad vähendada süsinikdioksiidi heidet transpordisüsteemis tervikuna;

F.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu kaudu on rahastamisperioodil 2014–2020 eraldatud umbes 24 miljardit eurot, eelkõige raudteeprojektidele;

G.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu kogueelarve aastateks 2014–2020 on 24,05 miljardit eurot, millest 11,305 miljardit eurot tehakse kättesaadavaks nende liikmesriikide territooriumil asuvatele projektidele, mis on Ühtekuuluvusfondi jaoks toetuskõlblikud;

H.  arvestades, et jätkusuutlikul investeerimisel on oluline roll mitte ainult piiratud suutlikkuse ja taristu seisukorra halvenemise vastu võitlemisel, vaid ka pikaajalise hoolduse tagamisel;

I.  arvestades, et liikmesriigid seisavad silmitsi ühise probleemiga, mis seisneb transporditaristu rahastamises nappide eelarvevahenditega ja niisuguse võrgu loomises, mis integreeriks ja ühendaks eri transpordiliike paremini ning tagaks tõhusad transporditeenused ja reisijate ohutuse;

J.  arvestades, et enamikku transpordi jaoks eraldatavatest ELi vahenditest hallatakse mitte liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis, vaid komisjoni teistes peadirektoraatides ning selline olukord ei soodusta ühtset arusaama TEN-T lõpuleviimise kohta;

1.  märgib, et edusammud, mida on tehtud TEN-T põhivõrgu ja üldise võrgu strateegiliste osade väljakujundamisel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi raames kavandatud projektide kaudu, on endiselt piiratud ning väljavalitud projektide arv on väike; peab kahetsusväärseks praeguse programmitöö perioodi rakendamise edasilükkumist, mis on avaldanud raudteetranspordiinvesteeringutele märkimisväärset negatiivset mõju; kutsub komisjoni seetõttu üles uurima, kuidas rakendamise praegustest piirangutest üle saada, ja palub tal esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas väljavalitud projektide arvu suurendada;

2.  tuletab meelde, et liikmesriigid olid kohustatud eeskirjade ja komisjoniga sõlmitud partnerluslepingute kohaselt esitama 2016. aasta lõpuks oma transpordistrateegiad kuni aastani 2030; palub komisjonil seetõttu esitada Euroopa Parlamendile hinnang riiklike strateegiate, riiklike rakenduskavade ja TEN-T ettepanekute kohta ning koostada ja avalikustada mitteametlik transpordistrateegia, mis põhineb liikmesriikide poolt partnerluslepingute raames koostatud siseriiklikel strateegiatel; palub komisjonil koostada ka rahastamisperioode 2007–2013 ja 2014–2020 käsitlev kaart TEN-T transpordiprojektidest, mida liikmesriikide rakenduskavade raames rakendatakse või mille kohta on tehtud ettepanek, see avalikustada ja seda pidevalt ajakohastada; palub Euroopa Kontrollikojal koostada projektide rakendamise kohta liikmesriikides eriaruanded, milles käsitletakse projektide ettevalmistusaega, hankemenetlusi, teostatavus- ja tehniliste uuringute maksumust, ehituskulusid ja majanduslikku tõhusust; palub ühtlasi, et komisjon võtaks kontrollikoja eriaruandeid arvesse ja hindaks võimalust jagada parimaid tavasid, et ühtlustada menetlusi ja kehtestada standardkulud, mis võimaldaksid kasutada ELi raha paremini;

3.  palub komisjonil vaadata läbi oma sisemised halduseeskirjad, et suurendada liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi osalemist transpordiga seotud projekte ja menetlusi käsitlevates otsustes; palub komisjonil ühtlasi hinnata võimalust parandada ja tugevdada vastutavate peadirektoraatide kaasamist transpordiga seotud rakenduskavadesse, et TEN-T määrust paremini rakendada;

4.  kutsub komisjoni üles kasutama eespool nimetatud hindamise tulemusi 2020. aasta järgse transpordipoliitika eeskirjade jaoks;

5.  rõhutab, et mõnes liikmesriigis esineb endiselt mahajäämust ELi selliste ühiste transpordipoliitika põhieesmärkide täitmisel nagu heitkoguste vähendamine, ühelt transpordiliigilt teisele üleminek, nimelt üleminek raudteele ja säästvatele siseveekogudele, eelkõige kui võrrelda Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriike Lääne-Euroopa liikmesriikidega; juhib tähelepanu sellele, et nende konkreetsed vajadused ei ole alati kooskõlas ELi investeerimisprioriteetidega, ning nõuab seetõttu komisjonilt vajalikku toetust ja abi transpordiprojektide Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastamisel ning toetust keskpikkadele ja pikaajalistele investeerimisprogrammidele; soovitab ka, et komisjon eraldaks tehnilist abi riikidele, mis on ELi peamiste transpordisektori eesmärkide saavutamisel maha jäänud;

6.  nõuab jätkuvat ja tasakaalustatud toetust TEN-T põhi- ja üldvõrgule ning horisontaalsetele prioriteetidele ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama Euroopa piiriüleste infrastruktuuriprojektide jaoks täielikult ära Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi potentsiaali, et viia lõpule üleeuroopalise transpordivõrgu põhi- ja üldvõrk, ning hoidma, täiustama ja uuendama olemasolevaid taristuid ja paremini integreerima riigisiseseid transpordiühendusi piiriüleste ühendustega selles osas, mis puudutab transpordivõrkude vastastikust sidumist, mitmeliigilisust ja koostalitlusvõimet; rõhutab sellega seoses, et 2020. aasta järgses transpordi- ja ühtekuuluvuspoliitikas tuleb ette näha piisavad eelarvevahendid ja selgelt struktureeritud rahastamisprogrammid, keskendudes eelkõige piirkondlikele piiriüleselt puuduvatele ühendustele, mis on kasutuselt kõrvaldatud ja maha jäetud;

7.  võtab teadmiseks segarahastamise ulatuslikuma rakendamise; nõuab siiski märkimisväärselt tihedamat parimate tavade vahetamist, tehnilise abi andmist ja ettevalmistavate töövahendite ettenägemist liikmesriikidele, et levitada rahastamisvahendeid käsitlevat teavet; tuletab ühtlasi meelde, et rahastamisvahendid ei ole alati raudtee-, siseveeteede või piiriüleste projektide rahastamiseks asjakohased ning väiksematel riikidel esineb raskusi avaliku ja erasektori partnerluste rakendamisel; rõhutab selles kontekstis avaliku ja erasektori rahastamise stimuleerimise vajadust, et viia TEN-T põhivõrk 2030. aastaks lõpule; rõhutab ka vajadust säilitada ELi poolse toetuse suur osa, sest toetused jäävad oluliseks vahendiks erainvestorite ligimeelitamisel ja liikmesriikide vaheliste erinevuste kaotamisel, aga ka kasumi ja kahjumi jaotamise õiglase tasakaalu tagamisel avaliku ja erasektori investorite vahel; soovitab komisjonil teha kindlaks sobivad rahastamisvahendid, et tagada kogu ELis vastastikune seotus, millele lisanduvad tõhusamad ja ohutumad transporditeenused; rõhutab siiski, et uusi ELi rahastamisvahendeid või uusi ELi fonde ei tohi luua transpordipoliitika rahastamise või mis tahes transpordiga seotud rahastamispaketi arvel;

8.  rõhutab ELi transpordipoliitika ees üleilmsel turul seisvate tulevaste probleemide valguses, eelkõige mis puudutab uusi tehnoloogiaid, intelligentseid transpordisüsteeme ja suurenevat turukonkurentsi, et rahastamine ELi transpordi investeerimisprojektidele on vaja säilitada vähemalt samal tasemel;

9.  nõuab ühtekuuluvuspoliitika vahendite eraldamist mitmeliigilise transpordi taristu arendamisele, sh toetust mitmeliigilise transpordi terminalide kavandamisele ja intelligentsete transpordisüsteemide väljatöötamisele kombineeritud vedude jaoks;

10.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkata järgmisel programmitöö perioodil projektide kaasrahastamist kohustusliku kasutamise põhimõtte alusel;

11.  julgustab liikmesriike ja piirkondi rakendama oma teedevõrgustike kasutustasude kehtestamisel „kasutaja ja saastaja maksab“ põhimõtet, et edendada keskkonnahoidlikku logistikat ja saada tulu, mis võib suurendada riigi eelarvet;

12.  toetab piisavate vahendite eraldamist teadusuuringutele, programmidele ja projektidele, millega edendatakse Euroopas liiklusohutust vastavalt Valletta deklaratsioonile liiklusohutuse kohta;

13.  ergutab komisjoni, liikmesriike ja piirkondi suurendama toetust jalgrattataristule, näiteks EuroVelo võrgustiku edasiarendamisele kombineeritult Euroopa raudteeühendustega;

14.  rõhutab vajadust tagada vahendite kättesaadavaks tegemine selleks, et toetada säästvat linnalist liikumiskeskkonda, arendada intelligentseid transpordisüsteeme, jalgratturite ja jalakäijate projekte ning parandada juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Georges Bach, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Mark Demesmaeker, João Pimenta Lopes, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Gilles Lebreton

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička, Matthijs van Miltenburg

ECR

Mark Demesmaeker, Jacqueline Foster, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Peter van Dalen,

EFDD

Daniela Aiuto, Peter Lundgren

ENF

Georg Mayer

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Dieter-Lebrecht Koch, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp

S&D

Lucy Anderson, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Miltiadis Kyrkos, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Claudia Țapardel, Janusz Zemke

Verts/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

3

EFDD

Jill Seymour

GUE/NGL

Merja Kyllönen, João Pimenta Lopes

1

0

ENF

Gilles Lebreton

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Raymond Finch, Iratxe García Pérez, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Paul Nuttall, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elena Gentile, Elsi Katainen, Ivana Maletić, Tonino Picula, Bronis Ropė, Davor Škrlec, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ricardo Serrão Santos


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller

S&D

Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Iratxe García Pérez, Elena Gentile, Constanze Krehl, Tonino Picula, Liliana Rodrigues, Ricardo Serrão Santos, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Damiano Zoffoli

10

EFDD

Rosa D'Amato, Raymond Finch, Paul Nuttall

ENF

Steeve Briois

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee, Ángela Vallina

NI

Konstantinos Papadakis

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Davor Škrlec

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 27. aprill 2018Õigusalane teave