Menetlus : 2017/0004(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0142/2018

Esitatud tekstid :

A8-0142/2018

Arutelud :

PV 10/12/2018 - 14
CRE 10/12/2018 - 14

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0488

RAPORT     ***I
PDF 666kWORD 104k
11.4.2018
PE 613.290v02-00 A8-0142/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(COM(2017)0011 – C8-0010/2017 – 2017/0004(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Claude Rolin

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

(COM(2017)0011 – C8-0010/2017 – 2017/0004(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0010/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0142/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Direktiivi 2004/37/EÜ eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust mõjutavate ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal, ning selles on kättesaadavate teaduslike ja tehniliste andmete põhjal kehtestatud asjakohased miinimumnõuded, sealhulgas piirnormid.

(1)  Direktiivi 2004/37/EÜ eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust mõjutavate ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal, ning selles on kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete, sotsiaalsete aspektide ja majandusliku teostatavuse mõju põhjaliku hindamise ning töökeskkonnas toimuva kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite kättesaadavuse põhjal kehtestatud asjakohased miinimumnõuded, sealhulgas siduvad töökeskkonnas toimuva kokkupuute piirnormid, mida ei tohi ületada.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Piirnormidele vastavuse tagamine ei mõjuta tööandjate muid direktiivist 2004/37/EÜ tulenevaid kohustusi, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset, eelkõige vähendades kantserogeenide ja mutageenide kasutamist töökohal, ennetades või vähendades töötajate kokkupuudet kantserogeenide ja mutageenidega ning võttes meetmeid selle saavutamiseks. Need meetmed peaksid niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik, hõlmama kantserogeenide ja mutageenide asendamist ainete, segude või protsessidega, mis ei ole töötajate tervisele ohtlikud või on vähem ohtlikud, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset, edendades sealjuures innovatsiooni.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) ning mikroettevõtjatel, kes moodustavad suure osa liidu ettevõtjatest, on finants-, tehnilised ja inimressursid piiratud. Nõuetele vastavus tuleks muuta VKEde ja mikroettevõtjate jaoks lihtsamaks, säilitades samal ajal kõigile töötajatele võrdse kaitsetaseme. Sellega seoses võivad konkreetsed meetmed, stiimulid ja digitaalsed vahendid aidata VKEdel ja mikroettevõtjatel täita lihtsamalt oma kohustusi vastavalt direktiivile 2004/37/EÜ ja liikuda kantserogeenidest või mutageenidest tuleneva ohu kõrvaldamise suunas ning sotsiaalpartnerid peaksid vahetama parimaid tavasid.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud nõuete eesmärk on kaitsta töötajaid kantserogeenide ja mutageenide eest liidu tasandil ja neid tuleb pidada miinimumnõueteks. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemaid piirnorme ja kaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 d (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

(1 d)  Komisjon hindab 2019. aasta esimese kvartali lõpuks teaduslike teadmiste uusimate arengusuundade põhjal võimalust muuta direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala, et laiendada seda reproduktiivtoksilistele ainetele ja esitada asjakohasel juhul selle alusel ja pärast konsulteerimist tööturu osapooltega seadusandlik ettepanek.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „teaduskomitee“)55 aitab komisjonil eelkõige hinnata uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha töötajate kaitseks keemiliste ohtude eest ettepanekuid töökeskkonnas toimuva kokkupuute piirnormide kohta, mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ56 ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil. Võeti arvesse ka muudest allikatest pärit teaduslikku teavet, mis oli piisavalt usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav.

(3)  Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „teaduskomitee“)55 ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee55 a (edaspidi „nõuandekomitee“) aitavad komisjonil eelkõige teha kindlaks, hinnata ja üksikasjalikult analüüsida uusimaid kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid ja teha töötajate kaitseks keemiliste ohtude eest ettepanekuid töökeskkonnas toimuva kokkupuute piirnormide kohta, mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ56 ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil. Võeti arvesse ka muudest allikatest, eelkõige Rahvusvaheliselt Vähiuurimiskeskuselt, Maailma Terviseorganisatsioonilt ja liikmesriikide asutustelt pärit teaduslikku teavet, mis oli piisavalt usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav.

__________________

__________________

55 Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

55 Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

 

55 a Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (2003/C 218/01) (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

56 Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

56 Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Teaduskomitee töö on vastutustundliku poliitilise protsessi jaoks otsustava tähtsusega ning tuleks läbipaistvuse ja tõenduspõhise poliitikakujunduse huvides avalikustada. Kui teaduskomitee töö tuleb ümber korraldada, tuleb tagada tööks vajalikud sihtotstarbelised ressursid ja vältida epidemioloogia, toksikoloogia, töötervishoiu ja tööhügieeni alaste eriteadmiste kaotsiminekut.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Käesoleva direktiiviga, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ ja mis on järgmine samm selle direktiivi pikemas ajakohastamise protsessis, kehtestatakse lisaks direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud kantserogeenidele veel kaheksale kantserogeenile piirnormid ja märked aine kokkupuute kohta nahaga. Töötajate parema kaitse tagamiseks tuleks direktiivi 2004/37/EÜ pärast teaduskomitee ja nõuandekomiteega konsulteerimist pidevalt läbi vaadata ning vajaduse korral tuleks seda kättesaadava teabe, sealhulgas uute teaduslike ja tehniliste andmete, näiteks jääkriski andmete põhjal muuta. Kõnealuse direktiivi järgmiste muudatuste raames tuleks käsitleda töötajate kokkupuudet kantserogeensete või mutageensete ainetega ohtlike, sealhulgas tsütotoksiliste ravimite valmistamise, manustamise ja kasutuselt kõrvaldamise tagajärjel, ja tööd, millega kaasneb kokkupuude kantserogeensete või mutageensete ainetega ohtlike ravimitega saastunud materjalide puhastamisel, transportimisel ja pesemisel (eelkõige pesupesemisel) ja nende ohtlike ravimite jäätmete kõrvaldamisel ning ohtlike ravimitega ravitavate patsientide isiklikul hooldamisel.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Kooskõlas teaduskomitee soovitustega ja kui see on asjakohane, esitatakse märge aine kokkupuute kohta nahaga (märkus „Nahk“) ja/või kehtestatakse sissehingamise teel toimuva kokkupuute piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnormid) ning teatavate kantserogeenide ja mutageenide puhul lühemate võrdlusperioodide (tavaliselt viisteist minutit) aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võtta arvesse lühiajalisest kokkupuutest tulenevaid toimeid.

(4)  Kooskõlas teaduskomitee ja nõuandekomitee soovitustega ja kui see on asjakohane, esitatakse märge aine kokkupuute kohta nahaga (märkus „Nahk“) ja/või kehtestatakse sissehingamise teel toimuva kokkupuute piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes (pikaajalise kokkupuute piirnormid) ning teatavate kantserogeenide ja mutageenide puhul lühemate võrdlusperioodide (tavaliselt viisteist minutit) aegkaalutud keskmise suhtes (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et vähendada võimalikult palju lühiajalisest kokkupuutest tulenevaid toimeid. Arvesse tuleks võtta ka muid teadusliku teabe allikaid, mis on piisavalt usaldusväärsed ja üldkasutatavad.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Loodete ja tulevaste põlvkondade tervise kaitse üldeesmärk eeldab konkreetsete meetmete kehtestamist fertiilses eas naiste jaoks. Need meetmed peaksid hõlmama muu hulgas spetsiifilisi ajakohastatud teadusandmeid, tööandjatele ja töötajatele mõeldud juhenddokumente ning vajaduse korral teatud ainetega kokkupuute ajutist vältimist.

Selgitus

Rahvatervise tulevik ja majanduslikud väljakutsed ELis sõltuvad muu hulgas loote kaitsmise tasemest, mis omakorda sõltub fertiilses eas naiste töökeskkonna kaitse tasemest. Konkreetsed riiklikud meetmed, nagu lihtsad teavituskampaaniad, mida on juba võetud näiteks Rootsis, on mõjusad vahendid, mis aitavad nii tööandjatel kui ka töötajatel paremini saavutada ühiselt rahvatervise eesmärke.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Sisepõlemismootorites määrdeainena ja mootori liikuvate osade jahutamiseks eelnevalt kasutatud õlide kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendusmaterjali. Kõnealused kasutatud mootoriõlid tekivad protsessi käigus ning seega ei klassifitseerita neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/200857. Teaduskomitee tegi kindlaks, et need õlid võivad olulises koguses imenduda naha kaudu, ja jõudis järeldusele, et töökeskkonnas toimub kokkupuude naha kaudu, ning soovitas tungivalt lisada märge aine kokkupuute kohta nahaga. Seega on asjakohane kanda tööd, millega kaasneb kokkupuude sisepõlemismootorite liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks kasutatud õlidega, direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse ning lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(5)  Sisepõlemismootorites määrdeainena ja mootori liikuvate osade jahutamiseks eelnevalt kasutatud õlide kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendusmaterjali. Kõnealused kasutatud mootoriõlid tekivad protsessi käigus ning seega ei klassifitseerita neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/200857. Teaduskomitee tegi kindlaks, et need õlid võivad olulises koguses imenduda naha kaudu, ja jõudis järeldusele, et töökeskkonnas toimub kokkupuude naha kaudu, ning soovitas tungivalt lisada märge aine kokkupuute kohta nahaga ning nõuandekomitee nõustus kasutatud mootoriõlide kandmisega direktiivi 2004/37/EÜ I lisas loetletud ainete, segude ja menetluste hulka ja sellega, et need õlid võivad olulises koguses imenduda naha kaudu. Seega on asjakohane kanda tööd, millega kaasneb kokkupuude sisepõlemismootorite liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks kasutatud õlidega, direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse ning lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

__________________

__________________

57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, milles käsitletakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Diiselmootorites diislikütuse põlemisel tekkivate heitgaaside kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendusmaterjali. Diiselmootori heitgaasid tekivad protsessi käigus ja seepärast ei klassifitseerita neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/20081 a. Nõuandekomitee on nõustunud sellega, et kokkupuude tavapärase diiselmootori heitgaasidega kantakse direktiivi 2004/37/EÜ I lisas loetletud kantserogeensete ainete, segude ja menetluste hulka, ja on palunud teha täiendavaid uuringuid uuemat tüüpi mootorite teaduslike ja tehniliste aspektide kohta. Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC, edaspidi „vähiuurimiskeskus“) on liigitanud diiselmootorite heitgaasid inimestele kantserogeenseteks (IARCi 1. kategooria) ja on täpsustanud, et kuigi uuemat tüüpi diiselmootorite puhul on tahkete osakeste ja kemikaalide hulk väiksem, ei ole veel selge, kuidas kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muudatused muudavad tervisele avalduvat mõju. Vähiuurimiskeskus on ühtlasi märkinud, et tavaliselt kasutatakse kokkupuute markerina elementaarset süsinikku, mille osakaal kõnealustes heitgaasides on märkimisväärne. Arvestades eespool esitatut ja kõnealuste heitgaasidega kokku puutuvate töötajate arvu, on asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse tööd, millega kaasneb kokkupuude diiselmootorite heitgaasidega, ja kehtestada direktiivi III lisa A osas diiselmootorite heitgaaside piirnorm, mis arvutatakse elementaarse süsiniku põhjal. Komisjon peaks selle piirnormi uusimate teaduslike ja sotsiaal-majanduslike andmete põhjal läbi vaatama. Direktiivi 2004/37/EÜ I ja III lisa kanded peaksid käsitlema kõigi diiselmootori tüüpide heitgaase.

 

________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Uue tehnoloogia puhul, millega on oluliselt vähendatud diiselmootorite heitgaase ja elementaarse süsiniku massi ruumalaühiku kohta, ei pruugi elementaarne süsinik olla kokkupuute näitajana võrdselt kasulik. Tõenäoliselt oleks asjakohasem kasutada uuel tehnoloogial põhinevate diiselmootorite heitgaasiga kokkupuute näitajana lämmastikdioksiidi. Kuna töökohtades kasutatakse erineva vanusega ja eri tüüpi mootoreid ning heitgaaside järeltöötlussüsteeme, võib olla asjakohane kehtestada diiselmootorite heitgaaside kokkupuute piirnormid töökeskkonnas nii sissehingatava elementaarse süsiniku kui ka lämmastikdioksiidi kohta. Komisjon peaks need piirnormid uusimate teaduslike ja sotsiaal-majanduslike andmete põhjal läbi vaatama. Töökohtadel, kus tegeletakse diiselmootoritega, tuleb järgida mõlemaid norme. Kuigi puuduvad andmed, mis võimaldaksid otseselt võrrelda uuel ja vanemal tehnoloogial põhinevate diiselmootorite heitgaaside kantserogeense toime ohtu, on uus diiselmootorite tehnoloogia muutnud diiselmootorite heitgaaside kvaliteeti ja kvantiteeti ning vähendanud nendega seotud kantserogeense toime ohtu, kuid mitte seda kõrvaldanud. Uuel tehnoloogial põhinevate diiselmootorite heitgaaside massi märkimisväärne vähenemine ruumalaühiku kohta peaks vähendama kopsuvähi riski (kWh kohta). Seda toetavad ühe loomkatseseeria põhjal saadud tulemused, mis näitavad vähest või kaduvväikest in vivo genotoksilisust kopsudele ja oksüdatiivset DNA kahjustust pärast uuel tehnoloogial põhinevate diiselmootorite heitgaaside sissehingamist. Väga kasulik oleks määrata kindlaks asjakohased kokkupuutenäitajad uuel tehnoloogial põhinevate diiselmootorite heitgaaside kohta, võttes muu hulgas arvesse osakeste jaotust suuruse järgi ja erinevaid osakestega kokkupuute indikaatoreid (nt arv võrrelduna massiga ruumalaühiku kohta). Oluline on võrrelda ka uuel ja vanemal tehnoloogial põhinevate diiselmootorite heitgaaside ohtu ühe massiühiku kohta. Samuti on vaja täiendavat teavet kokkupuute tasemete kohta töökohtadel, kus kasutatakse uusi diiselmootoreid.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Teatavad polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, mis sisaldavad benso[a]püreeni, vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeenid. Teaduskomitee tegi kindlaks, et need segud võivad olulises koguses imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(6)  Teatavad polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige segud, mis sisaldavad benso[a]püreeni, vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeenid. Teaduskomitee tegi kindlaks, et need segud võivad olulises koguses imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee nõustus, et vaja on kehtestada polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega kokkupuute piirnorm töökeskkonnas, ja soovitas teha tööd teaduslike aspektide hindamise nimel eesmärgiga esitada tulevikus ettepanek töökeskkonnas kokkupuute piirnormi kohta. Seepärast on asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele. Vaja oleks teha ka edasisi uuringuid, et hinnata vajadust täiendada I lisa punkti 2 nii, et see hõlmaks ka põlemisprotsesse, sealhulgas kõrge temperatuuriga põlemisprotsesse käsitlevat tööd, ning kehtestada benso[a]püreeni piirnorm, mis võimaldab töötajaid polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segude eest paremini kaitsta.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Trikloroetüleen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada trikloroetüleeni piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi (pikaajalise kokkupuute piirnorm) ning lühema võrdlusperioodi (15 minutit) suhtes. Teaduskomitee tegi kindlaks, et see kantserogeen võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas trikloroetüleeniga pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnormid ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele. Uute teadusandmete tekkimisel vaadatakse kõnealuse aine piirnormid ka edaspidi eriti tähelepanelikult läbi.

(7)  Trikloroetüleen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada trikloroetüleeni piirnormid kaheksatunnise võrdlusperioodi (pikaajalise kokkupuute piirnorm) ning lühema võrdlusperioodi (15 minutit) suhtes. Teaduskomitee tegi kindlaks, et see kantserogeen võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ning nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas trikloroetüleeniga pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnormid ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele. Uute teaduslike ja tehniliste andmete tekkimisel vaadatakse kõnealuse aine piirnormid ka edaspidi eriti tähelepanelikult läbi.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  4,4'-metüleendianiliin (MDA) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada 4,4'-metüleendianiliini piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et see kantserogeen võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas 4,4'-metüleendianiliini piirnorm ja lisada direktiivi III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(8)  4,4'-metüleendianiliin (MDA) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada 4,4'-metüleendianiliini piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et see kantserogeen võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ning leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas 4,4'-metüleendianiliini piirnorm ja lisada direktiivi III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Epiklorohüdriin (1-kloro-2,3-epoksüpropaan) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et selle läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et epiklorohüdriin võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (s.o „nõuandekomitee“) leppis kättesaadava teabe (sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete) alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas epikloroetüleeni piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(9)  Epiklorohüdriin (1-kloro-2,3-epoksüpropaan) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et selle läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et epiklorohüdriin võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ja nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas epikloroetüleeni piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Etüleendibromiid (1,2-dibromoetaan, EDB) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et selle läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendibromiid võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (s.o „nõuandekomitee“) leppis kättesaadava teabe (sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete) alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas etüleendibromiidi piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(10)  Etüleendibromiid (1,2-dibromoetaan, EDB) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Teaduskomitee jõudis järeldusele, et selle läviväärtuseta kantserogeeniga kokkupuute tervisepõhist piirnormi ei ole võimalik tuletada ning soovitas vältida kokkupuudet töökeskkonnas. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendibromiid võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ja nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas etüleendibromiidi piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan, EDC) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada etüleendikloriidi piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendikloriid võib olulises koguses imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas etüleendikloriidi piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

(11)  Etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan, EDC) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega direktiivi 2004/37/EÜ määratluse alusel kantserogeen. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada etüleendikloriidi piirnorm. Teaduskomitee tegi kindlaks, et etüleendikloriid võib olulises koguses imenduda naha kaudu, ja nõuandekomitee leppis kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kokku praktilise piirnormi, rõhutades samas, et eelkõige toimemehhanismi kohta puuduvad usaldusväärsed ja ajakohased teadusandmed. Seepärast on asjakohane kehtestada direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osas etüleendikloriidi piirnorm ning lisada III lisa B osasse märge aine kokkupuute kohta nahaga, mis osutab naha kaudu olulises koguses imendumise võimalikkusele.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Sotsiaalpartnerite kokkulepped, nagu sotsiaaldialoogi alusel saavutatud kokkulepe töötajate tervise kaitse tagamiseks kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete nõuetekohase käitlemise ning kasutamise kaudu (NEPSI), mis tagavad lisaks reguleerivatele meetmetele juhised ja vahendid direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud tööandjate kohustuste tõhusa rakendamise toetamiseks, on kasulikud vahendid reguleerivate meetmete täiendamiseks. Komisjon peaks julgustama sotsiaalpartnereid selliseid kokkuleppeid sõlmima. Nende kokkulepete järgimine ei tohiks aga anda alust eeldada, et tööandjate kohustused, mis on sätestatud direktiivis 2004/37/EÜ, on täidetud.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Komisjon konsulteeris nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega asutatud tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Samuti viis komisjon läbi ELi toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega.

(13)  Komisjon konsulteeris nõuandekomiteega ja viis läbi ELi toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsultatsiooni Euroopa sotsiaalpartneritega.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud piirnormid vaadatakse läbi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)58 rakendamise ning Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamustega, eelkõige selleks, et võtta arvesse direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud piirnormide ja annuse-toime seoste vastastikust mõju, teavet tegeliku kokkupuute kohta ja olemasolu korral DNEL-väärtusi (tuletatud mittetoimiv tase), mis on kõnealuse määruse kohaselt tuletatud ohtlike kemikaalide jaoks.

(15)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud piirnormid vaadatakse läbi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)58 rakendamise ning Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamustega, eelkõige selleks, et võtta töötajate tõhusa kaitse eesmärgil arvesse direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud piirnormide ja annuse-toime seoste vastastikust mõju, teavet tegeliku kokkupuute kohta ja olemasolu korral DNEL-väärtusi (tuletatud mittetoimiv tase), mis on kõnealuse määruse kohaselt tuletatud ohtlike kemikaalide jaoks.

__________________

__________________

58 ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

58 ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kuna liikmesriigid eraldi ei saa piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on elu- ja töötingimuste parandamine ning töötajate tervise kaitse kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate spetsiifiliste ohtude eest, vaid neid on võimalik saavutada paremini liidu tasandil, võib Euroopa Liit vastu võtta meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei ületata käesoleva direktiiviga nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku.

(16)  Kuna liikmesriigid eraldi ei saa piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on elu- ja töötingimuste parandamine ning töötajate tervise kaitse kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate spetsiifiliste ohtude eest, vaid neid on pigem võimalik saavutada paremini liidu tasandil, võib Euroopa Liit vastu võtta meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiibi ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei ületata käesoleva direktiiviga nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2004/37/EÜ

Artikkel 13 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 13a

 

Sotsiaalpartnerite kokkulepped

 

Komisjon julgustab sotsiaalpartnereid sõlmima sotsiaaldialoogi alusel saavutatud kokkuleppeid, millega tagatakse juhised ja vahendid tööandjate käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste tõhusa rakendamise toetamiseks. Need kokkulepped loetletakse IVa lisas. Kõnealust loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.“

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Direktiiv 2004/37/EÜ

Artikkel 18a – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 a.  Artiklisse 18a lisatakse järgmine lõik:

 

„Komisjon hindab direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17a osutatud hindamisega seonduvalt käesoleva direktiivi rakendamise järgmise hindamise käigus ka võimalust täiendada direktiivi 2004/37/EÜ I lisa kehtivat punkti 2 nii, et see hõlmaks põlemisprotsesse, sealhulgas kõrge temperatuuriga põlemisprotsesse käsitlevat tööd, ja kehtestada benso[a]püreeni piirnorm, et kaitsta töötajaid paremini polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segude eest. Komisjon esitab asjakohasel juhul kõnealuse ainega seotud vajalikud muudatusettepanekud.“

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Direktiiv 2004/37/EÜ

Artikkel 18a – lõik 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 b.  Artiklisse 18a lisatakse järgmine lõik:

 

„Hiljemalt 30. juuniks 2019 hindab komisjon pärast liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega konsulteerimist vajadust muuta diiselmootorite heitgaaside piirnorme. Komisjon esitab asjakohasel juhul kõnealuse protsessiga seotud vajalikud muudatusettepanekud.“

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)

Direktiiv 2004/37/EÜ

Artikkel 19 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 c.  Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriigid teavitavad komisjoni riigisisestest õigusnormidest ja tavadest, millega tagatakse, et nende pädevatel asutustel on piisav arv koolitatud töötajaid ja muud vajalikud vahendid käesoleva direktiivi nõuetekohase ja tõhusa rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks. See teave lisatakse rakendamisaruannetesse, mille liikmesriigid esitavad iga viie aasta järel kooskõlas nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikliga 17a.“

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2004/37/EÜ

I lisa – punkt 5 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.   I lisasse lisatakse järgmine punkt:

 

„5 b.  Töö, millega kaasneb kokkupuude diiselmootorite heitgaasidega.“

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1

Direktiiv 2004/37/EÜ

III lisa – A osa

 

Komisjoni ettepanek

CASi nr (1)

EÜ nr (2)

MÕJURI NIMETUS

PIIRNORMID

ÜLEMINEKUMEETMED

8 tundi (3)

Lühiajaline (4)

 

mg/m3 (5)

ppm (6)

f/ml(7)

mg/m3

ppm

f/ml

 

79-01-6

201-167-4

Trikloroetüleen

54,7

10

_

164,1

30

_

 

101-77-9

202-974-4

4,4′-metüleendianiliin

0,08

_

_

_

_

_

 

106-89-8

203-439-8

Epiklorohüdriin

1,9

 

106-93-4

203-444-5

Etüleendibromiid

0,8

0,1

_

_

_

_

 

107-06-2

203-458-1

Etüleendikloriid

8,2

2

_

_

_

_

 

________________________________________

1 CASi nr: Chemical Abstracts Service’i number

2 EÜ nr, st EINECS, ELINCS või NLP, on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number, nii nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa punktis 1.1.1.2.

3 Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes.

4 Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15minutilisel võrdlusperioodil, kui ei ole märgitud teisiti.

5 mg/m3 = milligrammi õhu kuupmeetri kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mm elavhõbedasammast) juures.

6 ppm = mahumiljondikku õhus (ml/m3).

7 f/ml = kiudu milliliitri kohta.

Muudatusettepanek

Direktiivi 2004/37/EÜ III lisa A osasse lisatakse järgmised kanded:

CASi nr (1)

EÜ nr (2)

MÕJURI NIMETUS

PIIRNORMID

ÜLEMINEKUMEETMED

8 tundi (3)

Lühiajaline (4)

 

mg/m3 (5)

ppm (6)

f/ml(7)

mg/m3

ppm

f/ml

 

Diiselmootorite heitgaasid

0,05 (7 a)

 

Diiselmootorite heitgaasid

 

0,5 (7 b)

 

79-01-6

201-167-4

Trikloroetüleen

54,7

10

_

164,1

30

_

 

101-77-9

202-974-4

4,4′-metüleendianiliin

0,08

_

_

_

_

_

 

106-89-8

203-439-8

Epiklorohüdriin

1,9

 

106-93-4

203-444-5

Etüleendibromiid

0,8

0,1

_

_

_

_

 

107-06-2

203-458-1

Etüleendikloriid

8,2

2

_

_

_

_

 

________________________________________

1 CASi nr: Chemical Abstracts Service’i number

2 EÜ nr, st EINECS, ELINCS või NLP, on aine Euroopa Liidus ametlikult kasutatav number, nii nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa punktis 1.1.1.2.

3 Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise võrdlusperioodi aegkaalutud keskmise suhtes.

4 Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15minutilisel võrdlusperioodil, kui ei ole märgitud teisiti.

5 mg/m3 = milligrammi õhu kuupmeetri kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mm elavhõbedasammast) juures.

6 ppm = mahumiljondikku õhus (ml/m3).

7 f/ml = kiudu milliliitri kohta.

7 a Mõõdetud elementaarse süsiniku põhjal.

7 b Mõõdetud lämmastikdioksiidi põhjal.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1

Direktiiv 2004/37/EÜ

III lisa – B osa – rida 1

 

Komisjoni ettepanek

_

_

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike benso[a]püreeni sisaldavad segud, mis on kantserogeenid käesoleva direktiivi tähenduses.

Nahk

Muudatusettepanek

_

_

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, sealhulgas benso[a]püreeni sisaldavad segud, mis on kantserogeenid käesoleva direktiivi tähenduses.

Nahk

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2004/37/EÜ

IV a lisa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lisatakse järgmine lisa:

 

„IVa lisa

 

Loetelu sotsiaaldialoogi alusel saavutatud kokkulepetest, millega tagatakse juhised ja vahendid tööandjate kohustuste rakendamise tõhusaks toetamiseks

 

1. Kokkulepe töötajate tervise kaitse tagamiseks kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete nõuetekohase käitlemise ning kasutamise kaudu*.

 

__________________

 

* ELT C 279, 17.11.2006.“

(1)

  ELT C 288, 31.8.2017, lk 56.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Komisjon avaldas 10. jaanuaril 2017 ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Selle eesmärk on parandada ja täpsustada kehtivat õiguslikku keskkonda, et paremini kaitsta töötajate tervist, vähendades töökohal nende kokkupuudet kantserogeensete ja mutageensete keemiliste mõjuritega ning edendades samas võrdsemaid tingimusi ettevõtjatele.

Raportöör tuletab meelde, et vähk on Euroopa Liidus tööga seotud surma põhjuste hulgas esikohal. Madalmaade rahvatervise ja keskkonnainstituudi (RIVM) aruande(1) kohaselt diagnoositi 2012. aastal Euroopas 91 500–150 500 uut vähijuhtu, mille põhjuseks oli kahjulike ainetega kokkupuude töökohal. Euroopa Komisjoni andmetel(2) sureb Euroopa Liidus iga tund seitse kuni kaksteist inimest tööga seotud vähktõve tagajärjel.

Käesolev teine läbivaatamise ettepanek võimaldab tõhustada vähemalt nelja miljoni töötaja kaitset ning tagada suurema selguse tööandjatele ja täitevasutustele. Üldiselt peaksid kaks esimest ettepanekut(3) muuta direktiivi 2004/37/EÜ aitama ära hoida üle 100 000 surmajuhtumi, mis on põhjustatud tööga seotud vähktõvest.

Korrapärane ja pidev läbivaatamine

Raportöör toetab ettepanekut vaadata läbi direktiiv 2004/37/EÜ, tunneb heameelt Euroopa Komisjoni otsuse üle vaadata kõnealune direktiiv kolmandat korda läbi ning pooldab samuti õigusakti korrapärast ja pidevat läbivaatamist tihedas koostöös töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee(4) (edaspidi „teaduskomitee“) ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega(5) (edaspidi „nõuandekomitee“). Edasised läbivaatamised peavad eeskätt võimaldama vajaduse korral vaadata läbi kehtivad piirnormid, kehtestada piirnormid uutele ainetele ning laiendada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala reproduktiivtoksilistele mõjuritele, mida toetab ka Euroopa Parlament.

Teaduskomitee ja nõuandekomitee soovitused

Raportöör tunneb heameelt selle üle, et komisjon korraldas enne iga direktiivi 2004/37/EÜ läbivaatamise ettepaneku esitamist konsulteerimised, nagu on kirjeldatud ettepaneku mõjuhinnangus(6).

Teaduskomitee ja nõuandekomitee soovitused võimaldavad komisjonil töökeskkonnas kokkupuute piirnormide ettepaneku tegemisel või nende läbivaatamisel tugineda teaduslikele ja tehnilistele andmetele.

Need soovitused, nagu ka muu usaldusväärsetest avalikest teabeallikatest pärit teaduslik teave, aitavad Euroopa Parlamendil ja nõukogul hinnata komisjoni ettepanekuid ja teha vajaduse korral ettepanekuid nende muutmiseks. Seda arvestades esitab raportöör käesoleva raporti projekti, milles on ühendatud töötajate parem kaitse ja tehniline teostatavus ettevõtjate jaoks.

Diiselmootorite heitgaasid

Raportöör võtab teadmiseks komisjoni mõjuhinnangus esitatud põhjendused selle kohta, miks ta otsustas jätta diiselmootorite heitgaasid kandmata direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse ja III lisas kehtestamata vastavad kokkupuute piirnormid.

Tuleb siiski meelde tuletada, et Töötervishoiu Instituudi andmetel(7) võivad 3,6 miljonit töötajat Euroopa Liidus puutuda kokku diiselmootorite heitgaasidega taustanivoost kõrgemal tasemel ja hinnangulise kokkupuute geomeetriline keskmine on 13µg/m³ (või 0,013 mg/m³). Instituudi andmetel suri 2010. aastal 4556 inimest vähktõve tõttu, mille põhjustas diiselmootorite heitgaasidega kokkupuude töökeskkonnas.

Seetõttu peab raportöör vajalikuks tegutseda Euroopa tasandil kiiresti selle nimel, et vähendada töötajate kokkupuudet diiselmootorite heitgaasidega, lisades I lisasse tööd, millega kaasneb kokkupuude nimetatud heitgaasidega, ja kehtestades III lisas töökeskkonnas kokkupuute piirnormi 50µg/m³ (0,05 mg/m³) arvutatuna elementaarse süsiniku põhjal(8). Seda teadusringkondade laialdaselt tunnustanud markerit kasutatakse eelkõige Austrias ning seda võidakse kasutada ka teistes liikmesriikides – näiteks Saksamaal ja Madalmaades – diiselmootorite heitgaaside piirnormide kindlaksmääramiseks.

Kuigi nõuandekomitee soovitab teha vahet vanade ja uute diiselmootorite vahel, liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni kuuluv Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) diiselmootorite heitgaasid 2012. aastal inimestele kantserogeenseks. Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse hinnangul on tulnud muuta kütuse koostist, näiteks vähendada märkimisväärselt väävlisisaldust, muuta mootorite ehitust, et diiselkütuse põlemine oleks tõhusam, ja vähendada heitkoguseid heitgaaside kontrollitehnoloogia abil. Vähiuurimiskeskuse teates on lisatud, et kuigi tahkete osakeste ja kemikaalide hulka sellega vähendatakse, ei ole veel selge, kuidas need kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muudatused muudavad tervisele avalduvat mõju(9).

Seepärast soovitab raportöör, tuginedes direktiivi 2004/37/EÜ põhjendusele 14, milles sätestatakse, et töötajate tervise kaitsel tuleb kohaldada ettevaatusprintsiipi, võtta arvesse tüübist sõltumata kõikide diiselmootorite heitmeid.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Raportöör võtab teadmiseks nõuandekomitee benso[a]püreeni käsitleva arvamuse(10), mille kohaselt on töökeskkonnas kokkupuute piirnorm polütsükliliste aromaatsete süsivesinike puhul oluline. Seepärast teeb raportöör ettepaneku esitada muudatusettepaneku, milles kutsutakse komisjoni üles jätkama tööd selle nimel, et esitada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kokkupuute piirnorm, mis arvutatakse benso[a]püreeni põhjal.

Kuigi III lisa B osasse lisatakse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike benso[a]püreeni sisaldavate segude puhul märge, milles osutatakse kokkupuutele nahaga, ning see on oluline samm töötajate parema kaitse suunas, soovib raportöör juhtida tähelepanu tõsiasjale, et muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, mis ei sisalda benso[a]püreeni, vastavad samuti määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja need võivad imenduda läbi naha. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku lisada kõikide polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segude puhul märge „Nahk“, nagu on ette nähtud nõukogu üldises lähenemisviisis.

Ennetamine ja kontroll

Direktiiv 2004/37/EÜ võimaldab kaitsta töötajaid paremini kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute eest töökohal. Raportöör soovib rõhutada ka seda, kui olulised on sotsiaalpartnerite sektorisisesed ja mitut sektorit hõlmavad kokkulepped. Need kokkulepped täiendavad kõnealust direktiivi, sest neis käsitletakse häid tavasid, mis võimaldavad ettevõtjatel võtta ettevaatusabinõusid, et vähendada töötajate kokkupuudet ühe või mitme kantserogeeni või mutageeniga. Sellega seoses peab raportöör kiiduväärseks NEPSI(11) kokkulepet töötajate tervise kaitse tagamiseks kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete nõuetekohase käitlemise ning kasutamise kaudu, mis täiendab direktiivi 2004/37/EÜ ja millega püütakse suurendada töötajate kaitset töökohal.

Raportöör rõhutab ka seda, kui oluline on teha kontrolle töökohal, et teha kindlaks, kas direktiivi 2004/37/EÜ on ettevõttes õigesti kohaldatud. Raportöör kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklike kontrolliasutuste tegevus ei piirduks vaid karistuste määramisega ettevõtjatele, kes ei täida nimetatud direktiivi. Põhjuste kindlakstegemine ja võimalike lahenduste pakkumine asjaomastele ettevõtjatele võimaldab suurendada käesoleva direktiivi tõhusust, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

(1)

„Work-related cancer in the European Union: Size, impact and options for further prevention“ (Tööga seotud vähijuhud Euroopa Liidus – ulatus, mõju ja täiendavad ennetamise võimalused), avaldatud RIVMi veebisaidil, lk 11.

(2)

COM(2017) 11 final.

(3)

Esimene läbivaatamise ettepanek: COM(2016) 248 final.

(4)

Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(5)

Nõukogu otsus 2003/C 218/01, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (ELT C 2018, 13.9.2003, lk 1–4).

(6)

SWD(2017) 7 final.

(7)

Töötervishoiu Instituudi teadusprojekt P937/13 „Health, socio-economic and environmental aspects of possible amendments to the EU Directive on the protection of workers from the risks related to exposure to carcinogens and mutagens at work – Diesel engine exhaust emissions“ (ELi direktiivi (töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) võimalike muudatuste tervishoiualased, sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaalased aspektid), mai 2011.

(8)

Diiselmootori heitgaas tekib diislikütuse põlemisel ja see on keerukas segu kahjulikest ainetest, mille hulka kuulub ka elementaarne süsinik. Elementaarset süsinikku, mis moodustab diiselmootorite heitgaaside olulise osa, kasutatakse sageli kokkupuute markerina.

(9)

Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse pressiteade „IARC: Diesel engine exhaust carcinogenic“ (Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus: diiselmootorite heitgaasid on kantserogeensed), 12. juuni 2012.

(10)

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee dokument 727/13.

(11)

NEPSI on võrgustiku European Network for Silica lühend ja sellesse kuuluvad Euroopa töötajate ja tööandjate valdkondlikud ühendused, kes on kirjutanud alla sotsiaaldialoogi tulemusel 25. aprillil 2006. aastal sõlmitud kokkuleppele töötajate tervise kaitse tagamiseks kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete nõuetekohase käitlemise ning kasutamise kaudu.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Töötajate kaitse tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

Viited

COM(2017)0011 – C8-0010/2017 – 2017/0004(COD)

EP-le esitamise kuupäev

12.1.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.1.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

ENVI

19.1.2017

ITRE

19.1.2017

IMCO

19.1.2017

AGRI

6.4.2017

 

JURI

19.1.2017

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

ITRE

28.2.2017

IMCO

9.2.2017

AGRI

10.10.2017

JURI

31.1.2017

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Claude Rolin

14.3.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.7.2017

28.11.2017

22.1.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

0

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Dominique Martin, Joëlle Mélin, Miroslavs Mitrofanovs, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Amjad Bashir, Heinz K. Becker, Karima Delli, Tania González Peñas, Krzysztof Hetman, Ivari Padar, Anne Sander, Sven Schulze, Jasenko Selimovic, Neoklis Sylikiotis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jude Kirton-Darling, Ana Miranda, James Nicholson, Massimo Paolucci

Esitamise kuupäev

11.4.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Yana Toom, Renate Weber

EFDD

Tiziana Beghin

ENF

Mara Bizzotto

GUE/NGL

Tania González Peñas, Patrick Le Hyaric, João Pimenta Lopes, Neoklis Sylikiotis

NI

Lampros Fountoulis

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Krzysztof Hetman, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Michael Detjen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jude Kirton-Darling, Ivari Padar, Massimo Paolucci, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Marita Ulvskog

VERTS/ALE

Karima Delli, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs

0

 

 

7

0

ECR

Amjad Bashir, Arne Gericke, Czesław Hoc, James Nicholson, Ulrike Trebesius

ENF

Dominique Martin, Joëlle Mélin

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 26. aprill 2018Õigusalane teave