Raport - A8-0161/2018Raport
A8-0161/2018
Euroopa parlament

RAPORT 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohta

3.5.2018 - (2018/2009(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Jytte Guteland
Arvamuse koostaja (*): Sylvie Guillaume
(*)  Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

Menetlus : 2018/2009(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0161/2018
Esitatud tekstid :
A8-0161/2018
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohta

(2018/2009(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 70, 85, 86, 258, 259 ja 260,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse oma asjakohaseid resolutsioone õigusriigi põhimõtte ja õigusemõistmise valdkonnas,

–  võttes arvesse komisjoni 10. aprilli 2017. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel“ (COM(2017)0167),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2017. aasta uuringut „The judicial system and economic development across EU Member States“ (ELi liikmesriikide kohtusüsteemid ja majandusareng)[1],

–  võttes arvesse Õigusreformi Instituudi 2017. aasta uuringut „The Growth of Collective Redress in the EU“ (Kollektiivse õiguskaitse levik ELis)[2],

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soostatistika andmebaasi[3],

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon) aruandeid, eriti tema õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja[4],

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni õigusemõistmise hindamise kohta seoses kriminaalõiguse ja õigusriigi põhimõtetega[5],

–  võttes arvesse Milieu 2011. aasta uuringut „Comparative study on access to justice in gender equality and anti-discrimination law“ (Võrdlev uuring õiguskaitse kättesaadavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase õiguse küsimustes)[6],

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu soovitust kohtunike sõltumatuse, nende töö tulemuslikkuse ja vastutuse kohta (CM/Rec(2010)12)[7],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna 2017. aasta uuringut „Mapping the Representation of Women and Men in Legal Professions Across the EU“ (Meeste ja naiste esindatuse kaardistamine õiguselukutsete puhul kogu ELis)[8],

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) koostatavaid iga-aastaseid Euroopa kohtusüsteeme käsitlevaid hindamisaruandeid[9],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0161/2018),

A.  arvestades, et sõltumatud, tõhusad ja kvaliteetsed kohtusüsteemid on olulised õigusriigi põhimõtte kaitsmisel, kohtumenetluste õigluse tagamisel ning selleks, et kodanikel ja ettevõtjatel säiliks usaldus kohtusüsteemi vastu, millega tagatakse, et üksikisikud ja ettevõtjad saavad täiel määral kasutada oma õigusi; arvestades, et tulemuslik kohtusüsteem on lahutamatult seotud kohtute sõltumatusega ning toetab majanduskasvu, kaitseb põhiõigusi ja toetab ELi õiguse õiget kohaldamist; arvestades, et õigusemõistmine on väärtus iseeneses, eelkõige seoses õiguskaitse kättesaadavusega kodanike jaoks ja õiglase kohtumenetluse õiguse austamisega;

B.  arvestades, et komisjon on avaldanud 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli, mis on informatiivne, võrdlev ja mittesiduv vahend peamiselt liikmesriikide kohtusüsteemide tulemuslikkuse, sõltumatuse ja kvaliteedi hindamiseks, et selgitada välja puudujäägid, teha kindlaks head tavad ja edusammud ning paremini määratleda liikmesriikide õiguspoliitika, keskendudes sel eesmärgil kohtusüsteemide parameetritele, mis aitavad parandada liidu ettevõtlus-, investeerimis- ja tarbimiskeskkonda;

C.  arvestades, et viiendas ELi õigusemõistmise tulemustabelis analüüsitakse eelkõige küsimusi, mis on seotud üldsuse juurdepääsuga kohtumenetlustele, kohtusüsteemi sõltumatusega nii üksikisikute kui ka ettevõtlussektori silmis, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) praeguse kasutamisega kohtusüsteemis ning liikmesriikide kohtusüsteemide toimimisega konkreetsetes valdkondades, mis on seotud ühtse turu ja ettevõtlussektoriga, samuti antakse esialgne ülevaade liikmesriikide kriminaalõigussüsteemide toimimisest ELi rahapesuvastaste õigusaktide jõustamisel;

D.  arvestades, et 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelis ei esitata riiklike kohtusüsteemide üldist paremusjärjestust ega kavatseta paigutada üht süsteemi teisest ettepoole;

E.  arvestades, et teisest küljest peaks õigusemõistmise tulemustabel olema kasulik käsiraamat, milles antakse ülevaade parimatest tavadest, mida liikmesriigid saavad kasutada tsiviil-, kaubandus- ja haldusõiguse valdkonnas;

F.  arvestades, et teatavate liikmesriikide kohta ei ole paljud andmed veel kättesaadavad; arvestades, et teatavate liikmesriikide esitatud andmete kogus ja täpne sisu on erinevad;

G.  arvestades, et 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelis keskendutakse peamiselt tsiviil-, kaubandus- ja haldusõigusele, kuid antakse ka esialgne ülevaade liikmesriikide süsteemide toimimisest ELi rahapesuvastaste õigusaktide kohaldamisel kriminaalõiguse valdkonnas;

H.  arvestades, et selle mittesiduva tulemustabeli koostamise väärtuseks on nii positiivsete kui ka negatiivsete suundumuste tuvastamine ning foorumi loomine vastastikuseks õppimiseks ja parimate tavade vahetamiseks kogu liidus, et edendada õigusriigi põhimõtte järgimist ja selle järgimine tagada;

I.  arvestades, et õiguskaitse kättesaadavuse eeltingimus on kasutajasõbralikul viisil teabe andmine kohtusüsteemi kohta;

J.  arvestades, et kohtusüsteemid tuleb kohandada ELi uute ülesannetega;

Üldised tähelepanekud

1.  rõhutab, et õigusemõistmine kinnitab ühiskonnas õigusriigi põhimõtet ja tagab igaühe õiguse õiglasele kohtumenetlusele sõltumatus ja erapooletus kohtus; kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik kohtureformid toetaksid õigusriigi põhimõtet ja vastaksid kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevatele ELi standarditele; ergutab sellega seoses komisjoni jätkama liikmesriikide kohtureformide järelevalvet Euroopa poolaasta raames, mis toetub ka ELi õigusemõistmise tulemustabelist pärit teabele; kutsub lisaks komisjoni üles töötama välja uusi kriteeriume, et paremini hinnata kohtusüsteemide vastavust õigusriigi põhimõttele, tuginedes eelkõige Veneetsia komisjoni õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirjale;

2.  kutsub komisjoni üles koguma täpsemat teavet selle kohta, kuidas käsitletakse õigusriigi põhimõtte rikkumisi ja põhiõigusi ähvardavaid ohte, sealhulgas korruptsiooni, diskrimineerimist ning eraelu puutumatuse, mõttevabaduse, südametunnistusevabaduse, usuvabaduse, väljendusvabaduse ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse rikkumisi;

3.  tuletab meelde üleskutset, mille ta esitas oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta, ning palub veel kord, et komisjon esitaks ettepaneku demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitleva liidu pakti (ELi pakt) sõlmimiseks; palub komisjonil olemasolevad aruanded, sealhulgas õigusemõistmise tulemustabel, kuni ELi pakti sõlmimiseni koondada;

4.  võtab 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli suure huviga teadmiseks ning kutsub komisjoni üles seda aluslepingutega kooskõlas ja liikmesriikidega konsulteerides veelgi edendama;

5.  rõhutab, et eraldi õigusemõistmise tulemustabeli koostamine kriminaalasjades annab tugeva panuse kohtunike ja prokuröride ühisesse arusaamisse kriminaalõiguse valdkonna ELi õigusaktidest, suurendades sel moel vastastikust usaldust;

6.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse korruptsioonivastast võitlust ning peab selle teema lisamist õigusemõistmise tulemustabelisse esmatähtsaks;

7.  toetab selle mõttevahetuse eesmärki ja rõhutab, et sõltumatu, tõhus ja kõrge kvaliteediga kohtusüsteem võib luua ettevõtetele stiimuleid edasiarenemiseks ning riiklikul ja piiriülesel tasandil investeerimiseks, kaitstes samal ajal kodanike põhiõigusi ning tagades tarbijate ja töötajate õiguste kaitse, suurendades seeläbi nende majanduslikku panust;

8.  märgib, kui tähtis on kohtusüsteemide võrdlemine piiriülese vastastikuse usalduse, õigusasutuste tulemusliku koostöö ning ühise õigusruumi ja Euroopa õiguskultuuri loomise jaoks; julgustab seepärast komisjoni jätkama konkreetsete näitajate väljatöötamist, et hinnata ELi väärtuste, näiteks õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise toetamist tegelikkuses;

9.  on arvamusel, et selline võrdlus peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ja hoolikalt kogutud, võrreldud ja analüüsitud tõendusmaterjalil, võttes arvesse erinevaid põhiseaduslikke ja õigusraamistikke; rõhutab, kui tähtis on tagada kõigi liikmesriikide võrdne kohtlemine nende kohtusüsteemide erapooletul hindamisel;

10.  väljendab heameelt komisjoni püüdluste üle hinnata esimest korda kriminaalasjades õigusemõistmise teatavaid aspekte, mis on seotud rahapesuvastase võitlusega, ning soovitab komisjonil võtta meetmeid, millega julgustada liikmesriike esitama andmeid kohtumenetluste kestuse kohta selles valdkonnas, pidades silmas neljanda ja seejärel viienda rahapesuvastase direktiivi jõustumist;

11.  tunneb heameelt komisjoni pingutuste üle esitada mõõdetavaid andmeid ja teha konkreetseid järeldusi selle kohta, kuidas liikmesriigid on parandanud oma kohtusüsteemide kvaliteeti ja tõhusust või kuidas nad võiksid seda tulevikus teha, eelkõige seoses kohtunike staatuse, ametisse nimetamise ja sõltumatusega ning soolise tasakaaluga; märgib, et andmelüngad on veelgi kahanenud, eriti kohtusüsteemide tõhususega seotud näitajate puhul; väljendab siiski kahetsust, et endiselt esineb juhtumeid, kus mõned liikmesriigid ei esita teatavate kategooriate andmeid, kuigi sellised andmed on kohaldatavad või olemas; kutsub seepärast liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi andmete võrreldavaks muutmiseks ja tegema komisjoniga igakülgselt koostööd, esitades nõutud andmed; rõhutab, et liikmesriigid peavad jätkama andmelünkade kahandamist, et saavutada oma prioriteedid tõhusate kohtusüsteemide osas; kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd CEPEJ ja komisjoniga, eelkõige liikmesriikide ministeeriumidest ja kohtusüsteemidest pärit ekspertide mitteametliku rühma kaudu, et täita õigusemõistmise tulemustabeli mõnes kategoorias püsivad andmelüngad;

12.  kutsub liikmesriike üles 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli tulemusi põhjalikult uurima ja välja selgitama, milliseid järeldusi tuleb nende põhjal teha, ning kaaluma, kas on vaja vastu võtta riiklikke meetmeid, et peatada õigusnormide rikkumised, mis on seotud nende riiklike kohtusüsteemide kvaliteedi, tõhususe ja sõltumatusega;

13.  märgib, et paljud liikmesriigid on säilitanud oma jõupingutused riiklike kohtusüsteemide tulemuslikkuse parandamiseks reformide rakendamise kaudu; väljendab heameelt asjaolu üle, et välja on kuulutatud märkimisväärne arv uusi reforme, mis käsitlevad tasuta õigusabi, vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodeid, kohtute spetsialiseerumist ja kohtute paiknemist;

Tõhusus

14.  rõhutab tõhusate ja õigeaegsete menetluste tähtsust vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 6 ja ELi põhiõiguste harta artiklile 47; rõhutab lisaks kiirete ja tõhusate menetluste tähtsust tarbijakaitse, intellektuaalomandi ja andmekaitseõiguste küsimustes; märgib murelikult, et vastavad menetlused on mõnes liikmesriigis endiselt liiga aeganõudvad; juhib tähelepanu sellele, et pooleliolevate kohtuasjade suur hulk võib vähendada ka kodanike ja ettevõtjate usaldust kohtusüsteemi vastu ning õiguskindlust, seejuures on usaldus õigusriigi põhimõtte austamise nurgakivi;

15.  julgustab liikmesriike investeerima IKT-vahendite kasutamisse ja jätkuvasse arendamisse oma kohtusüsteemides, et muuta need kõigi ELi kodanike, eriti mis tahes puudega isikute ja haavatavate rühmade, sealhulgas rahvusvähemuste ja/või rändajate jaoks kättesaadavamaks, arusaadavamaks ja kergemini kasutatavaks; rõhutab kasu, mida IKT-süsteemid toovad liikmesriikide õigusasutuste piiriüleses koostöös ja riigi tasandil, kuna need vähendavad kõigi kaasatud sidusrühmade kulusid ja parandavad kohtusüsteemide üldist tõhusust ja kvaliteeti, näiteks tänu nõuete elektroonilisele esitamisele, võimalusele veebis menetlusi jälgida ja toiminguid teha ning kohtute ja advokaatide vahelisele elektroonilisele suhtlusele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et IKT-süsteemide täit potentsiaali ei ole kogu ELis veel ära kasutatud; peab tervitatavaks läbipaistvust, mis valitseb enamikus liikmesriikides seoses kohtuotsuste avaldamisega; rõhutab, et veebipõhise teabe kättesaadavus kasutajasõbralikul viisil aitab oluliselt kaasa õiguskaitse kättesaadavusele kodanike ja ettevõtjate jaoks; kutsub liikmesriike üles avaldama kõik kohtuotsused internetis, kuna see aitab kodanikel ja ettevõtjatel õppida kohtusüsteemi paremini tundma ning muuta see läbipaistvamaks; märgib lisaks, et see võib soodustada kohtupraktika järjekindlust;

16.  rõhutab vajadust laiendada ja mitmekesistada kohtunikele pakutavat koolitust, sest ka see on tõhusa, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi alus; rõhutab eelkõige koolitusvajadust järgmistes valdkondades: soorollid, -normid ja -stereotüübid, kohtueetika, IT-oskused, kohtute haldamine, lepitus ning poolte ja ajakirjandusega suhtlemine; rõhutab lisaks sellele ELi õiguse ja erinevate ELi koostööstruktuuride (näiteks Eurojust) alase piisava väljaõppe olulisust; märgib, et ELi õiguse teatavad valdkonnad, näiteks autoriõigust ja eraelu puutumatust käsitlevad õigusaktid, võivad eeldada mitte üksnes seaduste, vaid ka tehnoloogilise arengu tundmist; märgib, et kohtunike ja kohtute spetsialiseerumisel näib olevat positiivne mõju nii tõhususele kui ka kohtusüsteemide kvaliteedile; palub komisjonil seda küsimust järgmise aasta tulemustabeli koostamisel täiendavalt uurida; rõhutab, et kohtunike ja muude õigusekspertide pidev ja süstemaatiline koolitamine on vajalik selleks, et tagada õiguse ühtne ja kvaliteetne kohaldamine ning tõhus jõustamine; kutsub liikmesriike üles investeerima rohkem õiguspraktikute, näiteks kohtunike õigusalase koolituse ja jätkuhariduse arendamisse, sealhulgas ka teistes liikmesriikides, et vahetada kogemusi ja parimaid tavasid;

17.  ergutab liikmesriike ja ELi institutsioone toetama lepituse edasiarendamist ELi tasandil; kutsub komisjoni üles süstemaatiliselt hindama lepituse mõju ELi kohtusüsteemides;

Kvaliteet

18.  palub komisjonil lisada kollektiivse õiguskaitse menetlused järgmisel aastal tehtavasse kohtusüsteemide juurdepääsutegurite võrdlusse, kuna ta peab õiguskaitse kättesaadavust ja tõhusat vaidluste lahendamist esmatähtsaks; peab neid menetlusi oluliseks vahendiks, et tugevdada tarbijate, keskkonna ja tervise kaitset kogu ELis valdkondades, kus on otsene mõju suurele arvule taotlejatele; on seisukohal, et kollektiivse õiguskaitse menetlused lihtsustavad õiguskaitse kättesaadavust kodanike jaoks ja tõhusat vaidluste lahendamist ning seeläbi kõrvaldavad ülemäärased tõkked, eelkõige kodanike puhul, kes elavad allpool vaesuspiiri või on segatud piiriülese mõõtmega kohtuasjadesse;

19.  märgib, et enamik liikmesriike nõuab pooltelt kohtumenetluse algatamisel kohtulõivu; rõhutab, et tasuta õigusabi kättesaadavus ja kohtulõivude suurus mõjutavad oluliselt õiguskaitse kättesaadavust (mis on ELis põhiõigus), eriti vaesuses elavate kodanike jaoks, ning rõhutab tasuta õigusabi rolli nõrgematele pooltele võrdsetel tingimustel õiguskaitse kättesaadavuse tagamisel; rõhutab, et allpool vaesuspiiri elavatele tarbijatele osutatav tasuta õigusabi on endiselt oluline tasakaalustav tegur; juhib tähelepanu sellele, et tasuta õigusabi saamise raskendatus võib olla suur takistus olukorras, kui kohtulõivud ja/või -kulud on nõude suurust arvestades suhteliselt suured; on seisukohal, et tasuta õigusabi tuleks siduda liikmesriikide vaesuspiiriga; rõhutab, et õiguskulusid tuleks üldiselt veelgi vähendada, näiteks kasutades liikmesriikide elektroonilisi e-õiguskeskkonna portaale; kutsub liikmesriike üles muutma veebipõhist teavet, mis võimaldab kodanikel saada teada, kas neil on õigus saada tasuta õigusabi, kasutajasõbralikumaks ja tagama veebis kättesaadava teabe ka nägemispuudega inimestele;

20.  palub komisjonil võtta enne järgmise aasta tulemustabeli lõplikku koostamist kasutusele uus näitaja õiguskaitse kättesaadavuse kohta rühmade jaoks, kes võivad olla ebasoodsas olukorras või keda võidakse diskrimineerida, et teha kindlaks võimalikud takistused;

21.  rõhutab vajadust tegeleda jätkuva sugude ebavõrdse esindatusega ning märkimisväärsete erinevustega meeste ja naiste suhtarvus kohtunike hulgas just kõrgema astme kohtutes / ülemkohtutes nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil; võtab kahetsusega teadmiseks mõnes liikmesriigis viimasel ajal elukutseliste kohtunike hulgas naiste osakaalus toimunud negatiivsed muutused;

22.  toob välja, et õigusvaldkonna töötajate soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on kogu Euroopas veel palju teha, eelkõige seoses kohtuniku ametikohale juurdepääsuga ning soostereotüüpide, ametisse nimetamise läbipaistvuse, töö- ja tööväliste kohustuste ühitamise ja mentorlustavade valdkonnas; rõhutab selget erinevust naissoost töötajate osakaalu vahel kohtusüsteemi madalamal tasandil (sh muud kui kohtuametnikud) ja kõrgemal kohtu- ja prokuratuuri tasandil; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid eriti kõrghariduse valdkonnas otseseid jõupingutusi selle nimel, et õigusvaldkonnas töötaks rohkem naisi, ning julgustaksid positiivset suhtumist naissoost kohtunikesse;

23.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2015. aasta ühisavaldust, mille kohaselt peaksid liikmesriigid võimalikult suures ulatuses ja pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärki saavutada meeste ja naiste võrdõiguslikkus, tagama meeste ja naiste võrdse esindatuse kohtunikukandidaatide nimetamisel Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtus; soovitab tungivalt liikmesriikidel näidata sellega seoses head eeskuju;

24.  rõhutab, et kuigi üle poole liikmesriikidest suurendasid 2015. aastal kohtusüsteemile elaniku kohta tehtud kulutusi, lähtutakse rahaliste vahendite eraldamise kindlaksmääramisel endiselt peamiselt varasematest kuludest, mitte tegelikust töökoormusest või kohtutaotluste arvust;

25.  väljendab heameelt vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide, eriti tarbijatele ja kauplejatele suunatud Euroopa vaidluste veebipõhise lahendamise (ODR) platvormi suurenenud kasutamise üle enamikus liikmesriikides;

26.  võtab teadmiseks andmete puuduliku kättesaadavuse abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud küsimuste valdkonnas; ergutab komisjoni lisama sellised andmed ELi õigusemõistmise tulemustabelisse, kui liikmesriigid on need kättesaadavaks teinud, võimaluse korral vahe-eesmärgina, mis kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) läbivaatamise lõppu;

Sõltumatus

27.  rõhutab, et sõltumatus, kvaliteet ja tõhusus on põhielemendid tulemuslikus kohtusüsteemis, mis on omakorda keskse tähtsusega õigusriigi põhimõtte, kohtumenetluste õigluse ning kodanike ja ettevõtjate usalduse seisukohast õigussüsteemi vastu; rõhutab lisaks, et kohtusüsteemi sõltumatus on demokraatia lahutamatu osa; on seisukohal, et sõltumatu kohtusüsteemi aluseks on ühelt poolt valitsusepoolse ja poliitilise või majanduslike erahuvidega poolte sekkumise ja surve puudumine ning teiselt poolt kohtuniku staatusest, ametikohast ja rahalisest olukorrast tulenevad tõhusad tagatised; rõhutab, et tuleb tagada piisav sõltumatus, et kaitsta süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavat asutust lubamatu poliitilise mõju eest; kutsub seetõttu komisjoni üles lisama tulemustabelisse eraldi osa prokuröride staatuse ja sõltumatuse kohta; kutsub lisaks komisjoni üles jätkama kohtusüsteemi sõltumatuse õiguslike tagatiste hindamist, sealhulgas tegema koostööd ülemkohtute võrgustike ja kohtute nõukogudega;

28.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtsad on erapooletud, st täitevvõimu omavolilise kaalutlusõiguseta, ja põhjalikud kohtunike ametisse nimetamise, hindamise, teisele ametikohale üleviimise ja ametist vabastamise mehhanismid;

º

º  º

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Käesolev algatusraport on vastus komisjoni 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelile.

Liidus toimub õiguse jõustamine kohtutes suurelt siseriikliku menetlusõiguse ja -praktika alusel. Liikmesriikide kohtud on ka liidu kohtud. Seetõttu on nende menetluste eesmärk tagada õiglus, õiguskaitse ja tõhusus ning samuti liidu õiguse tõhus kohaldamine.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele on üks õigusriigi põhimõtete ja demokraatia austamise põhitagatistest.

Kuigi liikmesriigid on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalised, näitavad kogemused, et see iseenesest ei tekita piisavat usaldust teiste liikmesriikide kohtusüsteemide vastu. Vastastikuse usalduse ulatus sõltub suuresti mitmest näitajast, mille hulka kuuluvad muu hulgas hageja ja kostja õiguste kaitse mehhanismid, tagades samas juurdepääsu kohtutele ja õiguskaitsele.

Oluline ja päevakajaline näide nimetatud näitajate asjakohasusest on LGBTI-inimeste diskrimineerimisega seotud kohtuasjad. Sarnaselt olukorraga teiste diskrimineerimise liikide puhul (soo, usutunnistuse jm alusel) sõltub Euroopa õigusraamistiku – kaasa arvatud ELi põhiõiguste harta artikli 21, mis käsitleb mittediskrimineerimist – tõhusus sellest, mil määral on õiguskaitse ohvritele kättesaadav. See hõlmab teiste tegurite hulgas tõhusaid ja õigeaegseid menetlusi, õigusliku esindamise mõistlikke kulusid ja kohtunike teadlikkust nende kohtuasjade käsitlemise kohta (nt selliste meetmete praktilise rakendamise kohta nagu tõendamiskohustuse ümberpööramine). Nagu asjaomasest kirjandusest nähtub, ei ole need tegurid veel täielikult realiseerunud. Seda arvesse võttes oleks seepärast kasulik, kui liikmesriigid esitaksid konkreetseid andmeid alles väljatöötatavate või juba rakendatavate meetmete või strateegiate kohta, mille eesmärk on eespool nimetatud takistuste parem kõrvaldamine. Ühe näitena võiksid liikmesriigid esitada teavet selle kohta, kas nende riiklikes seadustes on sätestatud tähtajad (ja millised need on) kohtuotsuste väljakuulutamiseks ning kas need tähtajad on sõltuvalt kohtuasjadest erinevad ja kas neist peetakse kinni või mitte, kuna töökoormus on liiga suur, vahendeid napib vms[1].

Raportöör tunnustab seega eesmärki, et liikmesriikide kohtusüsteemid oleksid tõhusad, sõltumatud ja kvaliteetsed. See aitaks kaasa ka majanduskasvule ja paremale tarbijakaitsele. Selleks et viia läbi põhjalikum hindamine, otsustas raportöör aga lisaks tulemustabelile kasutada ka teisi teabeallikaid, näiteks Õigusreformi Instituut, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Nõukogu, üks Euroopa Parlamendi enda poliitikaosakondadest jne.

Kohtute tõhususe paranemine võib tõepoolest viia suurema majanduskasvu määrani ning see, kui ettevõtjad tajuvad kohtusüsteemi sõltumatuna, võib tuua kaasa suurema tootlikkuse kasvu. Kui kohtusüsteemid tagavad õiguskaitse, annavad võlausaldajad suurema tõenäosusega laenu, väheneb ettevõtjate soov silmas pidada üksnes kiiret omakasu, alanevad tehingukulud ning innovaatilised ettevõtjad investeerivad tõenäoliselt rohkem[2].

Sellest hoolimata tuleb rõhutada, et internetis riiklike kohtusüsteemide kohta teabe jagamist tuleb veelgi parandada, tehes seda veebilehtede kaudu, mis on ligipääsetavad nägemispuudega inimestele või mis sisaldavad interaktiivseid vahendeid, millega kodanikud saavad kontrollida, kas neil on õigus saada tasuta õigusabi. Samuti saaks kõikides astmetes parandada tsiviil-/kaubandus- ja haldusasjades tehtud kohtuotsuste kättesaadavust veebis.

Lisaks sellele tuleb märkida, et osades liikmesriikides praegu ilmnev negatiivne suundumus seoses kohtunike soolise tasakaaluga kõrgema astme kohtutes / ülemkohtutes ei ole probleem ainult riiklikul tasandil. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi viimaste andmete kohaselt on naissoost kohtunike suhtarv Euroopa kohtute esimeeste ja liikmete hulgas, nimelt Euroopa Liidu Kohtus, 19,2 % võrreldes meeste suhtarvuga, mis on 80,8 %. Ometi võib soolise tasakaalu puudumist lisaks kohtunikele näha ka teiste õigusvaldkonna elukutsete hulgas. Seega võib kohtute tasandil järeldada ka naissoost töötajate osakaalu üldist vähenemist. Seda asjaolu, nagu ka märkimisväärset erinevust naistöötajate osakaalu vahel kohtusüsteemi madalamal tasandil (sh mittekohtunikest töötajad) ja kõrgemal kohtu- ja prokuratuuri tasandil, võib muu hulgas selgitada mentorlustavade, läbipaistvate ametisse nimetamise protsesside ja tugivõrgustike puudumisega ning kõige kõrgematel õigusvaldkonna ametikohtadel töötavate naissoost eeskujude ebapiisava nähtavusega[3].

Seoses kohtusüsteemi sõltumatusega väljendab raportöör heameelt viienda Maailma Majandusfoorumi uuringu üle, mis näitab, et ettevõtjate tajutud sõltumatus on kas paranenud või jäänud samale tasemele enam kui kahes kolmandikus liikmesriikidest, kus tajutava sõltumatuse tase on madal. Raportöör on sellegipoolest arvamusel, et pelgalt kaitsemeetmete arvukus ei taga kohtusüsteemi tõhusust ning et strateegiate ja tavade rakendamisel kohtute usaldusväärsuse suurendamise ja kohtutes korruptsiooni ennetamise eesmärgil on samuti oluline osa, et tagada kohtusüsteemi sõltumatus. Vajalikkust nende strateegiate ja tavade järele tõendavad osades liikmesriikides toimunud murettekitavad hiljutised arengusuundumused, kinnitades seega nende äärmist tähtsust.

Seepärast tundub, et põhjaliku ja erapooletu kohtunike värbamise protsessi olemasolu alates taotluste läbivaatamisest kuni ametisse nimetamiseni, millega välditakse võimalikult palju omavolilist otsuste langetamist ja lähtutakse lõpliku otsuse tegemisel konkreetsetest ja objektiivsetest teguritest, on edasiliikumiseks ainuõige viis. Lisaks sellele on vajalik ka tugevate kaitsemeetmete pakkumine ametisse nimetamata jätmise korral, näiteks põhjendamise nõue ja kohtuliku läbivaatamise võimalus. Samamoodi oleks vajalik ka kohtunike hindamise süsteem, mis põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, ning sõltumatu komisjoni süsteem otsuste läbivaatamiseks teisele ametikohale üleviimise või ametist vabastamise korral[4].

Kohtunike koolitamise vallas on hoolimata märkimisväärsetest edusammudest vajalikud edasised jõupingutused, et mitmekesistada pakutavaid koolitusi. Kutseoskuste, IT-oskuste, kohtu haldamise ja kohtunikueetika alast täienduskoolitust ei pakuta kõikides liikmesriikides. Lisaks ei paku teatavad liikmesriigid poolte ja ajakirjandusega suhtlemise koolitust. Täienduskoolitust tuleks pakkuda soolise tasakaalu teemadel töökeskkonnas ning soolise vägivalla juhtumite käsitlemise kohta.

Lisaks eespool nimetatule oleks praeguse olukorra põhjaliku ja täpse hindamise tagamiseks eriti oluline tegeleda andmelünkade probleemiga. Kuigi tundub, et andmelüngad hakkavad tänu liikmesriikide, kohtute ja teiste sidusrühmade vahelisele heale koostööle ning uute näitajate (näiteks nn lõppkasutajate seisukoht) väljatöötamisele täituma, tundub endiselt olevat suur hulk andmeid, mis ei ole kättesaadavad, ning erinevusi liikmesriikide esitatavate andmete mahus ja üksikasjalikkuses.

  • [1]  Vt „Joint Contribution by ILGA-Europe and Transgender Europe towards the European Commission’s monitoring of the implementation of the Gender Goods and Services Directive and the Gender ‘Recast’ Directive in the EU Member States“ (ILGA Euroopa organisatsiooni ja võrgustiku Transgender Europe ühisarvamus kaupade ja teenuste võrdse kättesaadavuse direktiivi ja uuestisõnastatud võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise direktiivi liikmesriikides rakendamise järelevalve kohta, mida teostab Euroopa Komisjon, ILGA, 2011) ja „Comparative study on access to justice in gender equality and anti-discrimination law“ (Võrdlev uuring õiguskaitse kättesaadavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase õiguse küsimustes, Milieu, 2011).
  • [2]  Vt „The judicial system and economic development across EU Member States“ (ELi liikmesriikide kohtusüsteemid ja majandusareng, Euroopa Komisjon, 2017).
  • [3]  Vt Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soostatistika andmebaas ja „Mapping the Representation of Women and Men in Legal Professions Across the EU“ (Meeste ja naiste esindatuse kaardistamine õiguselukutsete puhul kogu ELis, EP, 2017).
  • [4]  Vt CM/Rec(2010)12.

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (16.4.2018)

õiguskomisjonile

2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohta
(2018/2009(INI))

Arvamuse koostaja (*): Sylvie Guillaume

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 70, 85, 86, 258, 259 ja 260,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon) tegevust ja aruandeid, eriti tema õigusriigi kriteeriumide nimekirja (CDL-AD(2016)007-e),

–  võttes arvesse oma asjakohaseid resolutsioone õigusriigi ja õigusemõistmise valdkonnas,

A.  arvestades, et õigusemõistmine on väärtus iseeneses ja õigusriigi oluline osa, eelkõige seoses kodanike juurdepääsuga õigusemõistmisele ja õiglase kohtumenetluse eeskirjade järgimisega;

B.  arvestades, et õigusriigi põhimõtete tagamine ning põhiõiguste ja tõhusa sõltumatu õigussüsteemi kaitsmine on positiivse poliitilise keskkonna loomises, üldsuse usalduse taastamises institutsioonide vastu, ELi õiguse kohaldamise ja jätkusuutliku majanduskasvu toetamises ning suurema õigusliku ja regulatiivse prognoositavuse tagamises kesksel kohal;

C.  arvestades, et praegune kontekst tekitab Euroopa kohtusüsteemidele uusi ülesandeid, mida nad peavad täitma;

1.  kutsub komisjoni üles jätkama tulemustabeli edendamist, nii et sellest saaks asjaomastele osalejatele kasulik vahend, mis aitab parandada kooskõlas aluslepingutega ja liikmesriikidega konsulteerides Euroopa kohtusüsteemide tõhusust ja kvaliteeti;

2.  kutsub komisjoni üles rakendama sellist tulemustabelit, mis käsitleb õigusemõistmist kriminaalasjades, aga ka süütuse presumptsiooni ja õiglase kohtumenetluse õiguse muid aspekte, mis on tihedalt seotud õigusriigi põhimõtte järgimisega, et saada ülevaade õigusemõistmisest Euroopa Liidus ning aidata seeläbi kaasa Euroopa eri kohtusüsteemide ühisele mõistmisele ja Euroopa õigusruumi tugevdamisele; kutsub komisjoni üles lisama tulemustabelisse riigipõhised soovitused liikmesriikide õigussüsteemide parandamise kohta;

3.  rõhutab, et kollektiivsed õiguskaitsemenetlused on õigusemõistmisele juurdepääsu lihtsustamise ja tõhusa vaidluste lahendamise seisukohast üha olulisemad; kutsub komisjoni üles arvestama neid menetlusi, kui ta võrdleb tulevikus õigussüsteemidele juurdepääsetavust määravaid tegureid;

4.  väljendab heameelt komisjoni püüdluste üle hinnata esimest korda kriminaalasjades õigusemõistmise teatavaid aspekte, mis on seotud rahapesuvastase võitlusega, ning soovitab komisjonil võtta meetmeid, millega julgustada liikmesriike esitama andmeid kohtumenetluste kestuse kohta selles valdkonnas, pidades silmas neljanda ja seejärel viienda rahapesuvastase direktiivi jõustumist;

5.  palub komisjonil kaaluda järgmisesse õigusemõistmise tulemustabelisse sellise teabe lisamist, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust rühmade puhul, kes võivad puude, soo, seksuaalse sättumuse vms tõttu olla ebasoodsamas olukorras, et teha kindlaks võimalikud takistused;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et allpool vaesuspiiri elavatele tarbijatele osutatav õigusabi on endiselt oluline tasakaalustav tegur; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on õigusabi, et tagada õiguskaitse kättesaadavus ka nõrgematele osalistele;

7.  rõhutab IKT-süsteemide kasulikkust kõigile sidusrühmadele, kes on seotud õigussüsteemide üldise tõhususe ja kvaliteedi parandamisega, ning kutsub liikmesriike ja liidu institutsioone üles soodustama selliste vahendite jätkuvat arendamist; kutsub komisjoni üles andma rohkem teavet nende uute tehnoloogiate kasutamise kohta liikmesriikide kohtusüsteemides ning tegema need paremini kättesaadavaks kõigile ELi kodanikele, sealhulgas puuetega inimestele ja teistele haavatavatele rühmadele;

8.  kutsub komisjoni üles koguma täpsemat teavet selle kohta, kuidas käsitletakse õigusriigi põhimõtte rikkumisi ja põhiõigusi ähvardavaid ohte, sealhulgas korruptsiooni, diskrimineerimist ning eraelu puutumatuse, mõttevabaduse, südametunnistusevabaduse, usuvabaduse, väljendusvabaduse ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse rikkumisi;

9.  kutsub komisjoni üles arendama oma metoodikat edasi, näiteks korraldades rohkem kvalitatiivseid analüüse, ning kasutama selliseid täiendavaid teabeallikaid nagu kodanikuühiskond, erasektor, teaduseksperdid ja rahvusvahelised organisatsioonid; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema aktiivselt koostööd, et vähendada andmelünki, ja koguma täpset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet tulemustabeli koostamiseks;

10.  kutsub liikmesriike ja liidu institutsioone üles võtma asjakohaseid meetmeid tõhusate ja õigeaegsete menetluste tagamiseks, et tugevdada kõigi oma õigusi kaitsta soovivate isikute kohtulikku kaitset;

11.  kutsub komisjoni üles töötama välja uusi kriteeriume, et paremini hinnata kohtusüsteemide vastavust õigusriigi põhimõtetele, tuginedes eelkõige Veneetsia komisjoni koostatud õigusriigi kriteeriumide nimekirjale;

12.  kutsub liikmesriike ja liidu institutsioone üles tugevdama õigusemõistmise sõltumatust ELis, eelkõige seoses tagatistega, mida annab kohtunike ja prokuröride staatus, ning julgustama komisjoni lisama õigusemõistmise tulemustabelisse nende küsimuste kohta rohkem teavet;

13.  kutsub komisjoni üles lisama kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevasse tulemustabeli osasse eraldi osa prokuröride staatuse ja sõltumatuse kohta;

14.  tuletab meelde üleskutset, mille ta esitas oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta[1], ning palub veel kord, et komisjon esitaks ettepaneku sõlmida demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlev liidu pakt (ELi pakt); palub komisjonil olemasolevad aruanded, sealhulgas õigusemõistmise tulemustabel kuni ELi pakti sõlmimiseni koondada;

15.  rõhutab vajadust tegeleda sugude ebavõrdse esindatuse ja erinevustega meeste ja naiste suhtarvus õigusalatöötajate, eriti kohtunike hulgas; rõhutab, et tulevased tulemustabelid peaksid sisaldama teavet selliste töötajate, nende töölevõtmise, väljaõppe ja soolise tasakaalu kohta;

16.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse korruptsioonivastast võitlust ning on seisukohal, et selle teema lisamine õigusemõistmise tulemustabelisse on esmatähtis.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Daniel Dalton, Rachida Dati, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Monica Macovei, Roberta Metsola, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gérard Deprez, Iratxe García Pérez, Maria Grapini, Anna Hedh, Marek Jurek, Jean Lambert, Gilles Lebreton, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Emilian Pavel, Alyn Smith, Barbara Spinelli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pervenche Berès, Lynn Boylan, Matt Carthy, Kostadinka Kuneva, Marijana Petir, Julia Pitera, Evelyn Regner, Monika Smolková, Julie Ward

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE

Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Angelika Mlinar

ECR

Helga Stevens

EFDD

Laura Ferrara

GUE/NGL

Lynn Boylan, Matt Carthy, Kostadinka Kuneva, Barbara Spinelli

PPE

Asim Ademov, Rachida Dati, Monika Hohlmeier, Roberta Metsola, Marijana Petir, Julia Pitera, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

S&D

Pervenche Berès, Tanja Fajon, Iratxe García Pérez, Ana Gomes, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Dietmar Köster, Andrejs Mamikins, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Emilian Pavel, Evelyn Regner, Monika Smolková, Julie Ward

VERTS/ALE

Jean Lambert, Alyn Smith, Bodil Valero

7

–

ECR

Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Marek Jurek, Monica Macovei

EFDD

Kristina Winberg

ENF

Gilles Lebreton, Auke Zijlstra

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Luis de Grandes Pascual, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Kosma Złotowski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

EFDD

Joëlle Bergeron

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

PPE

Luis de Grandes Pascual, Emil Radev, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

S&D

Mady Delvaux, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner

VERTS/ALE

Max Andersson, Heidi Hautala

0

–

 

 

4

0

ECR

Angel Dzhambazki, Kosma Złotowski

ENF

Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 18. mai 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika