Menetlus : 2017/2259(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0162/2018

Esitatud tekstid :

A8-0162/2018

Arutelud :

PV 30/05/2018 - 28
CRE 30/05/2018 - 28

Hääletused :

PV 31/05/2018 - 7.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0240

RAPORT     
PDF 814kWORD 85k
3.5.2018
PE 615.434v02-00 A8-0162/2018

ELi noortestrateegia rakendamise kohta

(2017/2259(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Eider Gardiazabal Rubial

MUUDATUSED
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

ELi noorte valdkonna meetmete tulevane raamistik otsustatakse Euroopa jaoks määrava tähtsusega ajal, mil käimas on Brexiti läbirääkimised ning arutelu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja selliste oluliste programmide tuleviku teemal nagu Erasmus+, „Loov Euroopa“, „Kodanike Euroopa“, noorte tööhõive algatus ning uus Euroopa solidaarsuskorpuse algatus.

Samal ajal on majanduskriisi tõttu võetud kokkuhoiumeetmetel olnud Euroopa kodanikele negatiivne mõju. Haridusse ja kultuuri tehtud investeeringute vähesus, töötus ja sotsiaalteenuste kärped kahjustavad esmajoones just noori eurooplasi. Seetõttu tunneb enamik noortest hirmu tuleviku ees ja nad leiavad, et nad tuuakse majanduslike huvide nimel ohvriks. Arvud kõnelevad enda eest. Tänapäeval ohustab peaaegu ühte kolmest 18–24aastasest noorest Euroopa Liidus vaesus või sotsiaalne tõrjutus(1). 2016. aastal oli noorte töötuse määr (vanuserühmas 15–24) ELis 18,7 %, võrrelduna 15,6 %ga 2008. aastal. Euroalal on noorte töötuse määr ikka veel üle 20 %. Lisaks on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET(2)) määr ELis 15,6 %, võrrelduna 14,2 %ga 2008. aastal(3). Lisaks seisavad ka paljud töötavad noored silmitsi suurte probleemidega, nagu ebakindlad töötingimused palga, stressi ja lepingu kestuse osas. Noortel eurooplastel on mõnikord väga raske tunda end ühiskonna osana. Olenemata sellest, kas nad töötavad või mitte, ei peeta neid sageli usaldusväärseks, mistõttu ei anta neile näiteks laenu. Selle tagajärjel suureneb frustratsioon ja noored tunnevad end kõrvalejäetuna. Sotsiaalsel tõrjutusel on väga halb mõju noorte elutingimustele, kodanikuosalusele, tundeelule ja tervisele.

Samal ajal on Euroopa majandus elavnemas ja üsna kindlal tõusuteel ning töötus väheneb. Siiski on Euroopa Liidus endiselt suur ebavõrdsus ning vaesus ohustab eelkõige noori eurooplasi.

Seda silmas pidades on noortest saanud Euroopa Liidu prioriteet ja seepärast on käivitatud algatused noorte töötuse vähendamiseks, noorte osaluse suurendamiseks ning kaasatuse ja vabatahtliku töö edendamiseks. Tulemused on positiivsed, kuid eesmärke pole kaugeltki veel saavutatud, mistõttu tuleks ELi noortestrateegiat parandada ja tõhustada.

Noortega seoses võetud ELi meetmete (2010–2018) hindamise tulemused

Praegused ELi meetmed noorte valdkonnas (2010–2018) ehk nn ELi noortestrateegia on eelmise strateegia(4) jätk ning selle eesmärk on luua kõigile noortele rohkem ja võrdseid võimalusi, eriti hariduses ja tööturul, et lahendada mõningaid eelnimetatud probleeme. Strateegia üks eesmärk on ka edendada kõigi noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust ning see keskendub seega noorte poliitikas osalemist soodustavatele mehhanismidele.

Need eesmärgid on aga väga laiad ja ambitsioonikad. Seepärast on raske hinnata, kas need on täidetud, kuna Euroopa noorte võimalused ja osalus sõltub paljudest teguritest, mis on seotud vastavate riikide sotsiaalmajandusliku olukorraga, ning muutuvaid olusid arvesse võttes on tegemist ka n-ö liikuva märklauaga.

Praegune ELi noortestrateegia hõlmab väga suurt hulka kavandatavaid algatusi eri tegevusvaldkondades (kõik neist ei ole konkreetsed poliitikavaldkonnad), mis koos üsna keerulise poliitiliste prioriteetide määramise mehhanismiga avatud kooskõlastusmeetodi raames ei taga eesmärkide selgepiirilist määratlemist ning üldeesmärgid jäävad pigem üldsõnalisteks motodeks.

Tasub tähele panna, et Euroopa Liidu noortepoliitika valdkonnas puudub selgepiiriline võrdlusanalüüs. Seetõttu piirdub parimate tavade vahetamine sellega, et kolleegidele esitatakse näiteid konkreetsete riikide konkreetsete olude piires võetud meetmetest.

Seepärast peaks käsitlust, mille alusel määratakse eraldiseisvad tegevusvaldkonnad, tõhusalt toetama valdkonnaülene kõikehõlmav lähenemisviis, kuna noortepoliitikaga seotud teemad (haridus, tööhõive, innovatsioon, vabatahtlik töö) on omavahel tihedalt seotud, mis leiab pidevalt tõestust konkreetseid strateegiaid käsitlevates dokumentides ja noortestrateegia küsimustega tegelevate eksperdirühmade töös. Samasugune järeldus tehti ka ELi noortestrateegia tuleviku teemalisel Euroopa konverentsil 2017. aasta mais, kus leiti, et tulevane strateegia peaks hõlmama ambitsioonikaid eesmärke vähemates valdkondades(5).

Võib ka järeldada, et poliitilist mõju mõõta võimaldavad vahendid on üldjuhul puudu, kuna seni kasutatud vahendid annavad andmete kogumi, mida pole lihtne võrrelda ja mis ei aita näitlikustada iga liikmesriigi puhul valitud poliitikastrateegiate tegelikku mõju. Euroopa Komisjoni korraldatud hindamisuuringus praeguse Euroopa noortestrateegia kohta püüti mõõta noortestrateegia mõju noortepoliitikale(6). Avatud kooskõlastusmeetodite olemuse ja ulatuse tõttu ning seetõttu, et puuduvad kvantitatiivsed näitajad, mille põhjal hinnata strateegia vahetut mõju noorte olukorrale, eeldati, et mõjud on ilmselt väga erinevad(7).

Praktikas toob iga kolme aasta tagant noortearuannete esitamises seisnev aruandlusmehhanism kaasa olukorra, kus liikmesriigid esitavad hulga näiteid noortestrateegias loetletud konkreetsete soovituste rakendamise kohta, mille põhjal saab teha vaid väga üldisi järeldusi. Seepärast võib järeldada, et noorsooküsimuste riiklike käsitluste kujunemise dokumenteerimiseks on tarvis põhjalikumat süsteemi.

Valdkonnas, kus pädevus kuulub liikmesriikidele ja ELi meetmed piirduvad kooskõlastamise ja toetamisega, on raske seada konkreetseid eesmärke Euroopa ja liikmesriikide tasandil. Strateegia peamine lisaväärtus ELi liikmesriikidele oli see, et strateegia andis neile poliitika kujundamiseks inspiratsiooni, teadmisi ja eksperditeadmisi, hoogu ja legitiimsust, võimalusi ja vahendeid(8).

Lisaks selgus Euroopa Komisjoni andmetel välisest hindamisest, et liikmesriigid on noorte valdkonnas huvitatud koostööst ELi tasandil. Kahjuks on peamised takistused seotud piiratud vahenditega liikmesriikide tasandil.

Vaja on paremini kooskõlastatud ja sihipärasemat ELi noortestrateegiat

Käesoleva rakendusraportiga püüame pakkuda ideid tugeva, pikaajalise ja hästi kooskõlastatud strateegia jaoks, mis oleks noorte eurooplaste huvides.

Kõigepealt on ELi noortestrateegia loodud noorte jaoks, kes peaksid esmajärjekorras saama kaasa rääkida. Hädavajalik on anda neile võimalus oma seisukohad teatavaks teha kas eduka struktureeritud dialoogi kaudu või muus formaadis, mis tagab tugeva osaluspõhise poliitikaloome, nii võiks näiteks luua foorumi noorte ja poliitikute vahelisteks aruteludeks. Noortel peaks olema võimalus hõlpsaks juurdepääsuks ELi tasandi otsuste tegemise protsessile, et nad saaksid arvamust avaldada ja anda otsuste tegemisel asjakohase panuse. Samas tuleks põhjalikult konsulteerida ka sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja haridussektoriga. Lisaks peaks Euroopa Liit tegema tihedat koostööd riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandiga, et töötada kohasel viisil välja meetmed, mida Euroopa kodanike hulgas rakendama ja edendama hakatakse.

Teiseks peaksid kõik noored jõudma tööturule ja saama kvaliteetsed töökohad; tuleks suurendada jõupingutusi, et tagada noortele võrdsed võimalused kindlustada endale kestlik koht tööturul ja pikaajalised töökohad. Neil peaks olema võimalus juhtida oma karjääri kujunemist sõltuvalt nende kvalifikatsioonist ja kutsealastest huvidest. Noortel eurooplastel on vaja paremaid väljavaateid tulevaseks erialaseks karjääriks ja pensionipõlveks. Enamik neist on seisukohal, et nad ei saa tulevikus head pensioni, kuna sotsiaalhoolekandesüsteemid muutuvad üha viletsamaks. Seetõttu tuleb nende tuleviku kindlustamiseks edendada uut põlvkondadevahelist ühiskondlikku lepet.

Kolmandaks on noortel õigus elada tervislikus keskkonnas ning pääseda ligi haridusele ja kultuurile, mis on põhiõigus. Kõigil noortel peaks sotsiaalmajanduslikele raskustele vaatamata olema võimalik saada kesk- ja kõrgharidust ning saada kasu liikuvuse eelistest. Suurt tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele – erivajadustega inimestele, rahvusvähemustele, rändajatele ja pagulastele. Lisaks peaks kõigil noortel olema hõlbus juurdepääs kultuurile, mis on hädavajalik ajal, mil kogu Euroopas suureneb sallimatus, radikaliseerumine ja äärmuslus. Et järgida Euroopa motot olla ühinenud mitmekesisuses, tuleks edendada kultuuridevahelist dialoogi. Samas ei saa noored elust rõõmu tunda ebatervislikus keskkonnas. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel mõjutab õhusaaste laste kasvavate ajude arengut. Lisaks elab umbes 66 % maailma rahvastikust linnapiirkondades. Seepärast on äärmiselt oluline noorte jaoks alternatiiv välja töötada ja välja pakkuda. Noorte füüsilise heaolu tagamiseks tuleks edendada sporti. Vaimset heaolu mõjutab töö- ja igapäevaelu stress, mis on noortel seda suurem, et neilt eeldatakse tootlikkust, kõrget kvalifikatsiooni ja paindlikkust. Tööturul valitseb väga karm konkurents ja noortele avaldatakse survet läbida enne esimese tõelise töökoha leidmist pikki praktikaid. Lisaks stressile mõjutab noori juba varasest east küberkiusamine. Seetõttu peaks ELi noortestrateegia põhinema valdkonnaülesel lähenemisel ja olema osa kestliku arengu strateegiast.

Lisaks tuleks heade tulemuste saavutamiseks Euroopa programme pikaajalise ja kooskõlastatud visiooni raames tõhustada, parandada, edendada ja hästi rahastada. Kõigil algatustel, mille tulemused on pikas perspektiivis näha, peaks olema ambitsioonikas eelarve.

Oluline on meelde tuletada ja rõhutada, et kuna põhipädevus noortepoliitika vallas kuulub loomulikult liikmesriikidele, on hädavajalik, et asjakohased riigiasutused hoogustaksid strateegia raames koostööd, kuna üks praeguse koostöö suurimaid probleeme on saavutatavate tulemuste ülisuur ebaühtlus ning strateegia rakendamist kajastava süstemaatilise aruandluse ja usaldusväärsete andmete puudumine.

(1)

Eurostati avaldatud hiljutiste andmete kohaselt ohustas vaesus või sotsiaalne tõrjutus 2011. aastal ELis hinnanguliselt 29,8 % 18–24aastastest noortest. Andmed on saadaval aadressil http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/employment_social_policy_equality/youth/indicators

(2)

Mittetöötamise ja mitteõppimise (NEET) määr on 15–24aastaste noorte osakaal, kes ei tööta, ei omanda haridust ega saa väljaõpet.

(3)

AKW, ECLM, IMK, OFCE. “Independent Annual Growth Survey 2018 - Repair the roof when the sun is shining” (2018. aasta iga-aastane sõltumatu majanduskasvu ülevaade. Paika katust päikselisel päeval). November 2017.

(4)

COM(2009)0200, lk 3.

(5)

Konverentsi aruanne, lk 7.

(6)

SWD(2017)0281, lk 10.

(7)

Sama

(8)

SWD(2017)0280, lk 2.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi noortestrateegia rakendamise kohta

(2017/2259(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 14, 15, 21, 24 ja 32,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ(1),

–  võttes arvesse nõukogu resolutsiooni Euroopa Liidu noorte töökava (2016–2018) kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni hinnangut ELi noortestrateegiale(6),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020)(7),

  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni programmi „Erasmus+“ tuleviku kohta(8),

  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ) kohta(9),

–  võttes arvesse ELi haridusministrite 17. märtsi 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel Pariisis vastu võetud Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu,

–  võttes arvesse nõukogus 23. novembril 2015. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta(10),

  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2015. aasta teatist „Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruande projekt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta. Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“ (COM(2015)0408),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi noorsoostrateegia (2013–2015) hindamise kohta(12),

–  võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitust praktika kvaliteediraamistiku kohta,

  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 25. novembri 2008. aasta resolutsiooni CM/Res(2008)23 Euroopa Nõukogu noortepoliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 31. mai 2017. aasta soovitust CM/Rec(2017)4 noorsootöö kohta,

  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides(13),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu(14),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust „Euroopa koostöö noortevaldkonnas (2010–2018)“(15),

  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(16),

  võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi avaldatud noortepoliitika variaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi resolutsiooni ELi noortestrateegia kohta(17),

–  võttes arvesse Euroopa noorte teabe- ja nõustamisameti (ERYICA) seisukohavõttu „Engage. Inform. Empower“ (Kaasa. Teavita. Võimesta),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0162/2018),

A.  arvestades, et majanduslanguse negatiivne mõju noorte väljavaadetele oma täit potentsiaali välja arendada on jätkuvalt tuntav kogu Euroopa Liidus;

B.  arvestades, et paljudes, eriti Lõuna-Euroopa liikmesriikides, ei ole veel saavutatud mitmete noortega seotud näitajate (näiteks tööhõive, heaolu ja sotsiaalkaitse) kriisieelseid tasemeid;

C.  arvestades, et kogu ELis toimub ilmne erinevuste vähenemine piirkondlikul tasandil; arvestades, et paljudes piirkondades on tööhõive määr endiselt allpool kriisieelset taset;

D.  arvestades, et noorte töötus on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud, kuigi see oli Eurostati andmetel 2018. aasta jaanuaris 16,1 % ja mõnes liikmesriigis isegi üle 34 %; arvestades, et võrreldes 2008. aasta näitajatega (15,6 %) näeme, et töötuse määr on tõusnud; arvestades, et need arvud näitavad, et noorte potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ei ole olemas kõigile ühtmoodi sobivat lahendust; arvestades, et äärsepoolseimates piirkondades on noorte töötuse määr murettekitavalt kõrge ning mõnes neist, näiteks Mayotte’is, on see üle 50 %;

E.  arvestades, et sotsiaal-majanduslik kriis mõjutab kõige enam ebasoodsas olukorras olevaid rühmi – rahvusvähemusi, erivajadustega inimesi, naisi, seksuaalvähemusi, rändajaid ja pagulasi, kellel on raske tööturule pääseda ning saada juurdepääsu kultuurile, sotsiaalteenustele ja haridusele;

F.  arvestades, et haridus aitab vähendada sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse mõju, pakkudes oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelise ülekandumise vähendamiseks;

G.  arvestades, et üldine vähene investeerimine noortesse ja noorte õigustesse takistab noortel oma õigusi nõuda, kasutada ja kaitsta ning aitab kaasa selliste nähtuste süvenemisele nagu vähenev elanikkond, haridussüsteemist varakult lahkumine, vähesed töö- ja kutseoskused, hiline sisenemine tööturule, majandusliku sõltumatuse puudumine, sotsiaalkindlustussüsteemide võimalikud tõrked, laialtlevinud ebakindel tööhõive ja sotsiaalne tõrjutus;

H.  arvestades, et noorte probleemid tööhõives, hariduses ja koolituses, samuti sotsiaalses ja poliitilises kaasatuses ei ole ühetaolised, kuna mõnda rühma mõjutavad need ebaproportsionaalselt rohkem kui teisi; arvestades, et vaja on rohkem jõupingutusi, et toetada inimesi, kes on tööturust kõige kaugemal või sellest täiesti eraldatud;

I.  arvestades, et elukohalähedaste koolide ja haridusasutuste säilimine kõikides Euroopa piirkondades on noorte väljaõppe parandamiseks keskse tähtsusega ning EL peaks piirkondi selle ülesande täitmisel igati toetama;

J.  arvestades, et haridusel, kultuuridevahelisel dialoogil, strateegilisel teabevahetusel ja liikmesriikidevahelisel tihedamal koostööl on keskne tähtsus noorte tõrjutuse ja radikaliseerumise ennetamisel ning nende vastupanuvõime suurendamisel;

K.  arvestades, et noored peaksid olema aktiivselt kaasatud kõigi neid mõjutavate poliitikameetmete kavandamisse, väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse; arvestades, et 57 % ELi noorteorganisatsioonidest on seisukohal, et nende eksperditeadmisi ei võeta noortepoliitika väljatöötamisel arvesse(18);

L.  arvestades, et täieliku õiguspärasuse saavutamiseks on oluline, et noorteorganisatsioonid tagaksid noorte piisava esindatuse ja kaasatuse;

M.  arvestades, et kuigi ELi noortestrateegia on muutuv ja pidevalt täiendatav strateegia, on selle eesmärgid jätkuvalt väga lennukad ja ulatuslikud; arvestades, et puuduvad nõuetekohaselt kindlaks määratud võrdlusnäitajad;

N.  arvestades, et ELi noortestrateegias 2010–2018 rõhutatakse noorte ja poliitikakujundajate vahelise struktureeritud dialoogi vajalikkust;

O.  arvestades, et ELi noortestrateegia lõppeesmärk on pakkuda rohkem võimalusi ja tagada kõigile noortele eurooplastele võrdsed võimalused;

P.  arvestades, et kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika sihtotstarbelisema kasutamise, noortepoliitika asjakohasema, tõhusama ja parema koordineerimise ning paranenud ja kättesaadava hariduse abil tuleks noori aidata nende praeguste tõsiste probleemide lahendamisel ja tulevikus nende ees seisvate väljakutsetega toime tulekul ning neile tuleks selleks anda suurem mõjuvõim;

Q.  arvestades, et viimastel aastatel on EL oma noortestrateegia raames käivitanud mitmesuguseid algatusi, nagu noorte tööhõive algatus ja noortegarantii, mille eesmärk on luua kõigile noortele hariduses ja tööturul rohkem ja võrdsemaid võimalusi ning edendada noorte kaasatust, võimestamist ja aktiivset osalemist ühiskonnas;

R.  arvestades, et noorsoovaldkonnas on tarvis ELi meetmeid edendada, kaasates noorte mõõtme praegustesse ja tulevastesse kavadesse ning kehtestades selle kõikides peamistes poliitikavaldkondades, nagu majandus, tööhõive, sotsiaalvaldkond, ühtekuuluvus, tervishoid, naised, ühine otsustamine, ränne, kultuur, meedia ja haridus;

S.  arvestades, et erinevates poliitikavaldkondades ja institutsioonides on vaja tulevase Euroopa noortestrateegia rakendamist koordineerida;

T.  arvestades, et noortepoliitika vallas otsuste langetamisel tuleb silmas pidada ka soo aspekti, võttes arvesse eriti erinevate kultuuriliste ja religioossete seostega noorte naiste ja tütarlaste eriprobleeme ja -olukorda; arvestades, et noortepoliitikasse tuleks kaasata sellised konkreetsed sootundlikud meetmed nagu naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ennetamine, soolist võrdõiguslikkust käsitlev haridus ja seksuaalharidus; arvestades, et naistel on meestega võrreldes keskmiselt 1,4 korda suurem tõenäosus mitte töötada, õppida ega kutseoskusi omandada(19), ning et vaja on jätkata jõupingutusi noorte naiste (eriti raseduspuhkuse lõpetanute ja üksikemade), koolist väljalangenute, madala kvalifikatsiooniga inimeste, puuetega noorte ja kõigi diskrimineerimisohus olevate noorte tööturul osalemise taseme tõstmiseks;

U.  arvestades, et noorte ühiskonnas osalemise suurendamiseks on tarvis pidevaid jõupingutusi, eriti puuetega isikute, rändajate, pagulaste, mitteõppivate ja mittetöötavate noorte ning sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate noorte puhul;

V.  arvestades, et haridus on keskne tegur sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning oskustesse ja pädevustesse investeerimine on seepärast ülioluline, et vähendada kõrget töötuse määra, eriti mitteõppivate ja mittetöötavate noorte hulgas;

W.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse nõudeid, mis on seotud tööhõive kõrge taseme edendamise, sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega;

X.  arvestades, et Euroopa noortestrateegia lõi hea aluse viljakaks ja tulemuslikuks koostööks noorsoovaldkonnas;

Y.  arvestades, et Euroopa noortestrateegia (2010–2018) viimase kolmeaastase tsükli eesmärkide saavutamist ei ole võimalik nõuetekohaselt ja täpselt hinnata ning eri liikmesriikide vastavate olukordade võrdlemine on väga raske, kuna vahe-eesmärgid ja näitajad puuduvad ning rakendamisvahendid kattuvad;

Z.  arvestades, et karjäärinõustamine ja juurdepääs teabele nii tööhõive- kui ka haridusvõimaluste kohta on olulised edasise haridusalase arengu ja tööturule suundumise jaoks;

AA.  arvestades, et noortestrateegia eesmärkide kehtestamisel ning selle rakendamisel ja hindamisel peab EL tegema tihedat koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

Noorte probleemid ja praegusest ELi noortepoliitika kujundamise protsessist saadud õppetunnid

1.  tõdeb kahetsusega, et pikaajalistel kokkuhoiumeetmetel, eriti hariduse, kultuuri ja noortepoliitika rahastamise vähendamisel, on olnud noortele ja nende elutingimustele negatiivne mõju; hoiatab, et noori, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevaid, näiteks puuetega noori, noori naisi, rahvusvähemusi, seksuaalvähemusi ja erivajadustega noori mõjutab oluliselt ebavõrdsuse kasv ning tõrjutuse, ebakindluse ja diskrimineerimise oht;

2.  avaldab heameelt noorsoovaldkonnas tehtud Euroopa koostöö tulemuste üle, mis on näidanud Euroopa suutlikkust lahendada enamiku eurooplaste ees seisvaid probleeme ja toetada liikmesriikide poliitikakujundajaid, tagades neile eksperditeadmised, soovitused ja legitiimsuse ning mobiliseerides edukalt rohkem ELi rahalisi vahendeid;

3.  peab avatud koordinatsiooni meetodit noortepoliitika kujundamisel asjakohaseks, kuid siiski ebapiisavaks vahendiks, mida tuleb täiendada muude meetmetega; kordab oma üleskutset tõhustada koostööd ja vahetada parimaid tavasid noortega seotud küsimustes kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil; julgustab liikmesriike leppima kokku selged näitajad ja võrdlusalused, et jälgida, mida on saavutatud;

4.  tunnustab Euroopa noortestrateegia häid tulemusi, mis on saavutatud sektoriülese töö arendamisega ja struktureeritud dialoogi rakendamisega noorte osalemise tagamiseks, ning on veendunud, et tuleb parandada asjaomaste osapoolte ja sidusrühmade üldist teadlikkust Euroopa noortestrateegia eesmärkidest ja vahenditest; märgib, et eeskätt struktureeritud dialoogil kasutatud alt üles lähenemisviis on lisaväärtus, mida tuleks säilitada; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles võtma uue strateegia väljaarendamisel arvesse struktureeritud dialoogi kuuendat tsüklit, milles keskendutakse uue strateegia väljatöötamisel ELi noortestrateegia tulevikule;

5.  soovitab kaasata noortepoliitikasse piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, eriti liikmesriikides, kus nad on selles valdkonnas pädevad;

6.  kiidab heaks ELi noorte toetamiseks mõeldud poliitilised algatused, eriti Euroopa noortesse investeerimise, Euroopa solidaarsuskorpuse ja noorte tööhõive algatuse; on aga seisukohal, et need vahendid tuleks paremini Euroopa noortestrateegiaga ühendada ja peaksid põhinema alt üles lähenemisviisil; palub seepärast komisjonil ühendada süstemaatiliselt kõik noortega seotud poliitikaettepanekud üldise strateegiaga ja kaasata kõik asjakohased sidusrühmad, näiteks sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, lähtudes pikaajalisest ja terviklikust käsitlusest ja hästi määratletud horisontaalse tasandi eesmärkidest;

7.  nõuab, et komisjon moodustaks tulevase Euroopa noortestrateegia elluviimise kooskõlastamiseks valdkonnaülese töörühma, milles osaleksid ELi institutsioonid, sealhulgas Euroopa Parlament, liikmesriigid ja kodanikuühiskond, eelkõige ametiühingud ja noorteorganisatsioonid;

8.  kutsub komisjoni üles looma tõhusad teenistustevahelised kooskõlastamisvahendid ja määrama noorteküsimuste peavoolustamise probleemidekompleksi eest vastutama ühe komisjoni asepresidentidest;

9.  õhutab liikmesriike tuginema noori käsitlevate õigusaktide koostamisel Euroopa sotsiaalõiguste sambale;

10.  rõhutab, kui tähtis on haiguste ennetamiseks edendada tervislikku eluviisi, ning peab vajalikuks noorte täpset teavitamist ja abistamist seoses selliste tõsiste vaimse tervise probleemidega nagu tubaka, alkoholi ja narkootikumide tarbimine ja nendest tekkiv sõltuvus;

11.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on, et komisjon hindaks liikmesriikides noortestrateegia rakendamist, et võimaldada kohapeal rohkem kontrolle ja järelevalvet; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks iga liikmesriigi või piirkonna eripära arvestades ELi noortestrateegia eesmärgid, mida saab kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hinnata; kutsub komisjoni üles suurendama noori tööeluks ette valmistavate programmide ja meetmete rahastamist;

Noorte hääle kuuldavaks tegemine Euroopa noortestrateegias

12.  soovitab, et tulevane Euroopa noortestrateegia peaks olema kaasav ning keskenduma noortele ja heaolu suurendamisele, peaks kajastama kõigi Euroopa noorte vajadusi, püüdlusi ja mitmekesisust ning seejuures laiendama nende juurdepääsu uut tehnoloogiat hõlmavatele loomevahenditele;

13.  on veendunud, et EL peaks väljendama solidaarsust noortega ja andma neile jätkuvalt mõjuvõimu ühiskonnas osalemiseks ning arendama selleks konkreetseid meetmeid (vabatahtliku töö edendamine, noorsootöö toetamine, uute, eelkõige uue tehnoloogiaga seotud vahendite väljatöötamine) ning ühtlasi edendama solidaarsusel, kogukondade kaasamisel, vabal ruumil ja demokraatlikul dialoogil põhinevaid mõttevahetusi; tunnistab seetõttu noorteühenduste tähtsust, sest need soodustavad isiklikku arengut ja aktiivse kodanikutunde väljakujunemist; kutsub liikmesriike üles hõlbustama noorte aktiivset osalemist vabatahtlike organisatsioonides; rõhutab, et noorte ulatuslikum osalemine ühiskonnas, mis on iseenesest oluline saavutus, võib saada ka suurema poliitikas osalemise lähtepunktiks;

14.  rõhutab sellega seoses mitteformaalse ja informaalse õppe ning spordis ja vabatahtlikus tegevuses osalemise tähtsust kodaniku-, sotsiaalsete ja kultuuridevaheliste pädevuste ja oskuste arendamise soodustamiseks noorte eurooplaste seas;

15.  palub liikmesriikidel luua vabatahtliku tegevuse jaoks sobivad riiklikud õigusraamistikud ja rahalised vahendid;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid innustaksid noori, eelkõige neid, kellel on vähem võimalusi ja kes ei kuulu ametlikesse organisatsioonistruktuuridesse, aktiivselt ja kriitiliselt avalikus elus osalema ning olema valmis osalema poliitikakujundamisel, nii et noored saaksid mõjutada nende elu puudutavaid otsuseid; selleks tuleb noortele pakkuda nii veebipõhiseid kui ka muid demokraatlikke abivahendeid ning seejuures arvestada sotsiaalmeedia ohtude ja piirangutega, samuti kaasata sobivaid sidusrühmi, näiteks sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja noorteorganisatsioone noortepoliitika kujundamisse, elluviimisse, jälgimisse ja hindamisse;

17.  kutsub liikmesriike üles julgustama noori osalema täiel määral valimisprotsessis;

18.  väljendab vajadust jätkata järgmise Euroopa noortepoliitika koostööraamistiku raames noorte ja otsusetegijate vahelist struktureeritud dialoogi; on veendunud, et struktureeritud dialoogi raames tuleks süstemaatiliselt jõuda arvukamate ja erinevate noorterühmadeni, ning märgib, et selle tagamiseks tuleks tagada piisav rahaline tugi riiklikele ja üleeuroopalistele töörühmadele; kutsub liikmesriike üles ergutama riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitikakujundajate osalust noortega peetavas struktureeritud dialoogis;

19.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid oma raamatupidamisaruannete esitamisel ja noorte kestlike tööhõivevõimaluste edendamiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamisel läbipaistvuse põhimõtet; kordab seejuures, kui oluline on, et liikmesriigid esitaksid nõudmise korral üksikasjaliku teabe nende noorte olukorra kohta;

20.  juhib tähelepanu süstemaatiliste uuenduste ja usaldusväärsete andmete puudumisele Euroopa noortestrateegia rakendamisel; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon edendaksid tihedamat koostööd riiklike ja piirkondlike statistikaametite vahel seoses niisuguste noori käsitlevate asjakohaste ja ajakohastatud statistiliste andmete esitamisega, mis on olulised rakendatava strateegia edukuse taseme hindamiseks; on seisukohal, et sellised statistilised andmed tuleb lisada kord kolme aasta jooksul esitatavatele aruannetele;

21.  tuletab meelde, et praegu väheneb noorte osalemine riiklikel ja kohalikel valimistel ning et noored vajavad poliitilisi kohustusi ja peaksid nägema oma tegude tulemusi; tuletab meelde, et oma keskkonnas ja kohalikes kogukondades poliitikas osalemise kogemise võimalus juba varases eas on oluline selleks, et noortest saaksid aktiivsed kodanikud ja nad tunneksid ennast rohkem Euroopa kodanikena; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles õhutama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tagama, et noored ja noorteorganisatsioonid saaksid täielikult ja tõhusalt osaleda ja oleksid kaasatud valimis- ja otsustusprotsessidesse;

22.  kutsub liikmesriike üles lülitama riiklikud noortenõukogud Euroopa noortestrateegia järelevalve- ja rakenduskomiteedesse;

23.  rõhutab potentsiaali, mis on tehnoloogial noorteni jõudmiseks, ja kutsub ELi üles tugevdama noorte võimet osaleda ühiskonnas e-platvormide kaudu;

24.  märgib kahetsusega, et hoolimata komisjoni pidevatest püüetest teavitada noori erinevate liidu programmide toel pakutavatest võimalustest leiavad paljud noored endiselt, et nende juurdepääs neile programmidele on raskendatud; nõuab, et komisjon täiustaks oma teavitusvahendeid;

Võrdsed võimalused, et tagada kestlik osalemine tööturul

25.  avaldab suurt muret jätkuvalt kõrge noorte töötuse taseme pärast kogu ELis, eriti Lõuna-Euroopas; tuletab meelde, et tagada tuleks kvaliteetsete töökohtade loomine ja kvaliteetne tööhõive ning see peaks olema keskne noortega seotud ülesanne, ja nõuab sellega seoses meetmeid, mille abil hõlbustada noorte üleminekut koolist tööellu, tagades kvaliteetse praktika ja väljaõppe; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama struktuurseid tööturureforme, õiglasi töötingimusi ja -tasusid, tagamaks, et tööellu astuvaid noori ei diskrimineeritaks; toonitab, kui oluline on määratleda uute tööhõivevormide ja õiglase kutsepraktika puhul sotsiaalõigused ning tagada sotsiaaldialoog;

26.  toonitab, et kõigi mitteõppivate ja mittetöötavate noorteni jõudmiseks on oluline, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused võtaksid kohandatud meetmeid ja pakuksid individuaalset tuge; tuletab meelde vajadust kaasata kohalikud sidusrühmad, näiteks sotsiaalpartnerid, ametiühingud, kodanikuühiskond ja noorteorganisatsioonid;

27.  väidab, et tuleks võtta erimeetmeid, et tegeleda noorte naiste ebakindla seisundiga tööturul, pöörates erilist tähelepanu soolisele palgalõhele ja naiste üleesindatusele ebatüüpilistes tööhõivevormides, mille puhul puudub sotsiaalkaitse;

28.  toonitab vajadust edendada nende töötajate õiglasi töötingimusi ja piisavat sotsiaalkaitset, kes töötavad nn uutes tööhõivevormides ja kelle seas on ebaproportsionaalselt palju noori;

29.  on veendunud vajaduses võtta meetmeid ka noorte sisserändajate tööturule integreerimiseks, järgides täiel määral võrdse kohtlemise põhimõtet;

30.  rõhutab, et kaasav noortepoliitika peaks kaitsma ja edendama sotsiaalprogramme, millega hõlbustatakse poliitikas ja kultuuris osalemist; on lisaks veendunud, et noorte sotsiaalse heaolu seisukohalt on oluline inimväärne ja reguleeritud töö, mis põhineb kollektiivlepingutel, kindlatel töösuhetel, piisaval töötasul ning kvaliteetsetel ja kõigile kättesaadavatel avalikel teenustel; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada õiglasi töötingimusi ning piisavat sotsiaalkaitset, seda ka tööhõive uute vormide puhul;

31.  tuletab meelde, et tööhõive ja ettevõtlus kuuluvad ELi noortestrateegias (2010–2018) loetletud kaheksa prioriteedi hulka; rõhutab, et noorsootöö ja mitteformaalne õppimine, eriti kui seda arendatakse noorteorganisatsioonide raames, on noorte potentsiaali, sealhulgas ettevõtlusoskuste arendamisel tähtsal kohal, võimaldades neil omandada väga laialdasi pädevusi, mis võivad suurendada nende võimalusi tööturul;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama piiriüleseid ameti- ja kutsealaseid võimalusi, laiendama ja suurendama investeeringuid kutsehariduse ja -õppe sektorisse ning tutvustama seda kui köitvat valikuvõimalust;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning investeerima uutesse noorte loomingulisuse ja täispotentsiaali arendamise võimalustesse, toetama noorte ettevõtlust ning edendama noorte sotsiaalset kaasamist nende kogukondade hüvanguks;

34.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada noorte ja tööhõive puhul õigustepõhist käsitlust; kutsub liikmesriike üles tagama, et noortel oleks juurdepääs kvaliteetsetele praktika- ja töökohtadele, mis kaitseksid nende õigusi, sh õigust stabiilsele töökohale, mis tagab elatise, sotsiaalkaitse ning väärika ja iseseisva elu;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teostaksid järelevalvet ettevõtjate üle, kes pakuvad järjestikuseid praktikavõimalusi ilma järgneva tööpakkumiseta, tagamaks, et töökohti ei asendata nn praktikakohtadega;

36.  avaldab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatuse meetmetega on toetatud enam kui 1,6 miljonit noort(20); rõhutab, et vaja on rohkem tegusid ja rahaliste kohustuste võtmist; rõhutab vajadust parandada tegelemist mitmesuguseid takistusi kogevate mitteõppivate ja mittetöötavate noortega ning parandada noortegarantii raames tehtavate pakkumiste kvaliteeti, määrates kindlaks selged kvaliteedikriteeriumid ja -nõuded, mis hõlmavad sotsiaalkaitse kättesaadavust, miinimumsissetulekut ja töötajate õigusi; palub liikmesriikidel sisuliselt parandada järelevalve-, aruandlus- ja toimivussüsteeme ning tagada, et noorte tööhõive algatuse vahendid täiendaksid ja mitte ei asendaks riiklikke rahastamisvahendeid;

37.  rõhutab lisaks vajadust tegeleda mentorluse ja juhendamise kvaliteediga, tegeliku individuaalse koolituse, praktika või töö kvaliteedi ja asjakohasusega ning samuti tulemuste kvaliteediga, võrreldes seatud eesmärkidega; toonitab sellega seoses vajadust tagada, et noorte tööhõive algatuse raames kohaldataks juba olemasolevaid kvaliteediraamistikke, näiteks Euroopa kvaliteediraamistikku; on seisukohal, et noored peaksid olema kaasatud ka pakkumiste kvaliteedi järelevalvesse;

38.   tuletab meelde, et mitteõppivate ja mittetöötavate noorte tööturule integreerimise meetmeid, sh kvaliteetset tasustatud praktikat, õppepraktikat või õpipoisiõpet, tuleb noorte tööhõive algatuse või tulevaste ELi vahendite kaudu rahaliselt toetada ning nendega ei tohi mingil moel töökohti asendada ega noori töötajaid väärkohelda;

39.  märgib, et noorte seas ettevõtliku meelelaadi toetamine on prioriteet ning et noorte ettevõtluse edendamiseks on formaalsed ja mitteformaalsed haridussüsteemid kõige tõhusamad meetmed; toonitab, et ettevõtlus on vahend noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning innovatsiooni ergutamiseks; on seetõttu veendunud, et Euroopa noortestrateegia peaks toetama noorte ettevõtluse jaoks sobiva keskkonna kujundamist;

40.  tuletab meelde, et noorte tööhõive algatuse peamine eesmärk on jõuda mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, ning seetõttu nõuab tungivalt liikmesriikidelt suuremaid pingutusi selliste noorte (eriti kõige kaitsetumate, näiteks puuetega noorte) väljaselgitamiseks ja nendega tegelemiseks, võttes arvesse nende erivajadusi;

41.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma haridus- ja koolitusvaldkonnas uuenduslikke ja paindlikke toetusi andekate ning kunsti ja spordi alal võimekate õpilaste toetamiseks; toetab liikmesriike, kes püüavad luua stipendiumikavasid akadeemiliselt võimekatele ning spordi ja kunsti alal andekatele õpilastele;

42.  toonitab, et 38 %-l noortest on raskusi teabe saamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et oluline on tagada noorte suunamise ja toetamise ning nende õigustest ja võimalustest teavitamise ühine käsitlus;

43.  rõhutab lisaks vajadust keskenduda noorte tööhõive algatuses mitte üksnes kõrgelt haritud mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele, vaid ka madala kvalifikatsiooniga, passiivsetele ning avalikes tööturuasutuses arvele võtmata noortele;

44.  rõhutab, et hoolimata töötuse kõrgest määrast on tööjõu liikuvus ELis endiselt väike; juhib seetõttu tähelepanu töötajate liikuvuse olulisusele konkurentsivõimelise tööturu jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama selle saavutamiseks piiriüleseid ameti- ja kutsealaseid võimalusi;

45.  kordab, kui tähtis on, et üle 55aastased täiskasvanud annaksid noortele töökohtades väljaõpet; toetab koos komisjoniga selliste programmide loomist, mis võimaldavad niisuguste isikute järkjärgulist tööturult lahkumist enne pensioniea kättejõudmist, minnes esmalt üle osalisele tööajale, mille raames nad koolitavad ka noori ja aitavad neil järk-järgult töökohta integreeruda;

46.  märgib ettevõtjate olulisust oskuste omandamise ja noortele töökohtade loomisega seotud küsimustes; märgib, et haridus ja koolitus ettevõtluse edendamisega seotud valdkondades võib soodustada pikaajalist arengut, Euroopa konkurentsivõime edendamist ja töötuse vastu võitlemist;

47.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid esitaksid oma tegevuskavades teavet võetavate meetmete oodatava mõju kohta; rõhutab seepärast, kui oluline on saada liikmesriikidelt tagatisi selle kohta, et kehtestatud meetmed on tööhõivet tulemuslikult suurendanud; kordab vajadust hinnata rakendatavate poliitikameetmete jätkusuutlikkust;

Kestlik areng: noorte tulevik

48.  on kindlalt veendunud, et kvaliteetne formaalne, mitteformaalne ja informaalne haridus ja koolitus on inimeste põhiõigus; on seepärast seisukohal, et igal tasemel kvaliteetse hariduse kättesaadavus tuleks tagada kõigile eurooplastele sõltumata nende sotsiaal-majanduslikust olukorrast, rahvusest, soost ning füüsilistest või kognitiivsetest puuetest; rõhutab formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse tähtsust noortele vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste andmisel, et nad saaksid olla pühendunud kodanikud ja osaleda Euroopa projektis; kutsub seepärast liikmesriike üles kujundama konkreetseid poliitikameetmeid ning soovitab väärtustada koolide õppekavades loomingulist ja kunstiharidust võrdväärselt teaduslike ja tehnoloogiliste distsipliinidega;

49.  toonitab hariduse kaasajastamise olulisust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama uute oskuste ja pädevuste (näiteks kodakondsus, kriitilise mõtlemise võime ja ettevõtlik meelelaad) lisamist haridusse ning edendama uue, hariduses osalemist ja selle kättesaadavust suurendava abivahendi väljatöötamist;

50.  on väga mures eriti terava laste vaesuse probleemi pärast, mis mõjutab ELis kuni 25 miljonit last (üle 26,4 % kõigist alla 18aastastest eurooplastest) peredes, kes kannatavad igapäevaselt piisava sissetuleku ja põhiteenuste puudumise tõttu; on veendunud, et noortepoliitika võib toetada näiteks laste- ja perepoliitikat; kutsub komisjoni üles töötama välja nn lastegarantii kui pikaajalise vahendi võrdsete võimaluste pakkumiseks kõigile lastele ELis, luues eraldi fondikava selle tagamiseks, et kõigile vaesuses elavatele lastele oleks kättesaadav tasuta tervishoid, tasuta haridus, tasuta lastehoid, inimväärne eluase ja piisav toit;

51.  tunneb sügavat muret haridussüsteemist varakult lahkumise nähtuse pärast ning nõuab, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke silmas pidades tuleb leida sellele probleemile asjakohased lahendused;

52.  õhutab komisjoni toetama algatusi, mille eesmärk on edendada aktiivset ja kriitilist kodanikupositsiooni, austust, sallivust, väärtusi ja kultuuridevahelist õpet, ning juhib sellega seoses tähelepanu selliste ELi programmide nagu Erasmus +, Loov Euroopa ja Kodanike Euroopa kesksele tähtsusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama võimalusi dialoogiks noortega mitmesugustel eri teemadel, nagu seks, sugu, poliitika, solidaarsus ja keskkond, õigus, ajalugu ja kultuur;

53.  on kindlalt veendunud, et kirjaoskus, sh digitaalne ja meediakirjaoskus, arvutusoskus ja põhioskused, mis toimivad noorte sõltumatuse ja lootustandva tuleviku tagamise peamise vahendina, peavad olema prioriteediks nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil; nõuab seetõttu komisjonilt ja liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi, et tagada kõigile põhilised õppimisoskused ja põhipädevused;

54.  kutsub komisjoni üles ergutama formaalse hariduse ja informaalse õppe algatusi, mis toetavad noorte seas innovatsiooni, loomingulisust ja ettevõtlust ning edendavad eri rühmadesse kuuluvate noorte ühtekuuluvust ja üksteisemõistmist;

55.  märgib sellega seoses murega, et vähese või probleemse kirjaoskusega, sh funktsionaalse, digitaalse ja meediakirjaoskusega Euroopa kodanike arv on jätkuvalt kõrge, mis raskendab tõsiselt piisavat osalemist avalikus elus ja tööturul;

56.  tuletab meelde, et Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega kinnitatakse, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad kõigil ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule; rõhutab seetõttu, kui oluline on aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku uuel programmitöö perioodil seada prioriteediks ja tagada sotsiaalsed investeeringud haridusse ja koolitusse;

57.  on kindlalt veendunud, et Euroopa noortestrateegia järelevalveks tuleks kasutada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kasutusele võetud sotsiaalset tulemustabelit; palub komisjonil võtta Euroopa noortestrateegia järelevalve jaoks kasutusele konkreetne kogum sellistest näitajatest nagu haridus, oskused ja elukestev õpe, sooline võrdõiguslikkus tööturul, tervishoid, digitaalteenuste kättesaadavus, elutingimused ja vaesus;

58.  rõhutab perede ja õpetajate keskset rolli koolikiusamise ja küberkiusamise all kannatavate noorte toetamisel; nõuab tungivalt komisjonilt ja liikmesriikidelt meetmeid, et välja juurida sellised käitumismallid, mis mõjutavad noorte vaimset heaolu, eeskätt arendades juba algkoolist alates välja piisavad digitaaloskused, nagu on ette nähtud digiõppe tegevuskavas;

59.  väidab, et hariduse, noorte ja spordi valdkonna meetmete tulemuslikkuse suurendamiseks tuleb rahvusvaheliste uuringute põhjal välja töötada ühtsed eesmärgid ja vahendid poliitika mõju mõõtmiseks;

60.  toonitab stressi kahjulikku mõju noorte heaolule nii koolis, väljaõppel ja tööturul kui ka eraelus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima vaimse tervise programmidesse ja innustama asjakohaseid osapooli noori selles vallas abistama;

61.  toonitab noorte eurooplaste vaimse ja füüsilise heaolu tagamise olulisust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama koolivälist sportimist ning suurendama noorte teadlikkust toitumisalaste kampaaniate abil;

62.  toonitab kultuuridevahelise dialoogi edendamise tähtsust spordis, muu hulgas noori ning pagulasi ja rändajaid kaasavate platvormide abil;

63.  on veendunud, et noortepoliitika keerukust ja selle mõju silmas pidades tuleb stimuleerida teaduskoostööd, et töötada välja empiiriliselt põhjendatud vastuseid ja sekkumismeetmeid ning ennetavaid lahendusi, mis edendavad noorte heaolu ja vastupidavust;

64.  rõhutab kultuuri tähtsust lisaks vägivalla, rassismi, radikaliseerumise ja sallimatuse vastu võitlemisele ka Euroopa identiteedi kujundamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kultuuri edendama ja sellesse investeerima ning tagama selle võrdse kättesaadavuse;

65.  rõhutab, et noorteorganisatsioonidel on noorte ühiskonnas osalemises ja sellesse kaasamises oluline osa; kutsub seetõttu liikmesriike üles noorteorganisatsioone toetama, tunnistama nende tähtsust pädevuste arendamisel ja ühiskonnaellu kaasamisel, toetama kõigil tasanditel noortekogude loomist ja tegema noortega koostööd;

66.  rõhutab mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise olulisust, kuna need on sotsiaalsel õiglusel ja võrdsetel võimalustel põhineva ühiskonna arenguks olulised ning soodustavad kodanikuoskuste arendamist ja eneseteostust; kahetseb, et tööandjad ja formaalse hariduse pakkujad ei tunnusta piisavalt mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud oskuste, pädevuste ja teadmiste väärtust ja asjakohasust; juhib tähelepanu sellele, et täiendavaks takistuseks on ELi riikides valideerimisel järgitavate lähenemisviiside puudulik võrreldavus ja sidusus; kutsub liikmesriike üles jätkama jõupingutusi mitteformaalse õppetegevuse käigus omandatud oskuste riikliku tunnustamis- ja valideerimissüsteemi rakendamiseks ja nende piisava rahastamise tagamiseks, tuletades meelde nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(21);

Rahastamisvahendite parem koordineerimine ja kasutamine Euroopa noortestrateegia toetamiseks

67.  on seisukohal, et Euroopa noortestrateegia peaks järgima mitmeaastast finantsraamistikku ning olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja kõigi asjakohaste juhtalgatuste, programmide ning poliitikastrateegiatega, nii et vastavate asutuste vahel käivituks süstemaatiline dialoog, määratletaks selged sihid ja eesmärgid ning loodaks sobiv kooskõlastusmehhanism;

68.  tuletab meelde, et noorsooküsimustes saab EL kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ellu viia vaid liikmesriikide meetmeid toetavaid, koordineerivaid ja täiendavaid tegevusi; märgib, et oluline on ELi ja liikmesriikide rahastamisvahendite sidusus ning kutsub seetõttu komisjoni üles soodustama riiklike, piirkondlike ja kohalike algatuste koostoimet, et vältida dubleerivaid, kattuvaid ja korduvaid meetmeid.

69.  nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt suuremaid avaliku sektori investeeringuid hariduse ja noortega seotud küsimustesse;

70.  on kindlalt veendunud, et noortega seotud mitmesuguste algatuste ja poliitikastrateegiate, nt Erasmus+ programmi, noorte tööhõive algatuse ja programmi „Kodanike Euroopa“ toetamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oluliselt suurendada, et anda noortele rohkem võimalusi ning vältida tõrjutust;

71.  avaldab heameelt Euroopa solidaarsuskorpuse üle, mis on noorte eurooplaste solidaarsuse edendamiseks ning vabatahtliku tegevuse ja kaasava kodanikkonna kujundamiseks mõeldud programm; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et uut algatust tuleb uute vahendite abil korralikult rahastada ja mitte kasutada seda programmi kui võimalust võidelda noorte töötuse vastu;

72.  on kindlalt veendunud, et programm „Kodanike Euroopa“ peaks jätkuma, et edendada kodanikuaktiivsust, kodanikuharidust ja dialoogi ning tekitada Euroopa identiteedi tunne; nendib, et programmi vähest edukust on põhjustanud puudulik rahastamine; nõuab programmile eraldatud rahaliste vahendite olulist suurendamist;

73.  nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“; õhutab liikmesriike ja komisjoni investeerima selle programmi edendamisse koos kaubanduskodade, ettevõtjate ja noortega, ilma et nad seejuures eiraksid oma põhitegevusi;

74.  kinnitab oma toetust programmi „Loov Euroopa“ tõhustamisele, millega tagatakse kultuuri- ja loomevaldkonnas töötavatele noortele kunstnikele ja spetsialistidele spetsiaalsed liikuvusprogrammid;

75.  toonitab, kui oluline on Erasmus+ kui hädavajalik vahend aktiivsete ja pühendunud noorte kodanike kujundamiseks; on kindlalt veendunud, et Erasmus+ peaks olema suunatud kõigile, sealhulgas ka väiksemaid võimalusi omavatele noortele ning et programmi täispotentsiaali vallandamiseks peab järgmiseks Erasmus+ programmitöö perioodiks kavandatud ambitsioonikamate eesmärkidega kaasnema oluliselt suurem rahastamine, samuti tuleb lihtsustada menetlusi selliste elektrooniliste süsteemide abil nagu projekt „e-Card“, mis võimaldavad juurdepääsu piiriülestele teenustele ja üliõpilaste andmetele;

76.  nõuab ELi noortestrateegia ning programmi „Erasmus +“ paremat ühildamist, viies kooskõlla nende rakendamise ajakavad, muutes Erasmus + määrust nii, et see toetaks ühiste noortevaldkonna eesmärkide kaudu selgelt strateegia eesmärke, ning määrates kolmanda põhimeetme strateegia peamiseks rakendusvahendiks;

77.  rõhutab, et noorte tööhõive algatuse eelarve ei ole programmi eesmärkide täitmiseks piisav; nõuab seepärast järgmises mitmeaastases finantsraamistikus noorte tööhõive algatuse rahalise eraldise olulist suurendamist ning liikmesriikide riigieelarvetest noorte tööhõive programmidele vahendite eraldamist; toonitab lisaks vajadust tõsta abikõlblikkuse vanusepiiri 25-lt aastal 29-le, et paremini kajastada asjaolu, et paljud värsked ülikoolilõpetajad ja tööturule sisenejad on hilistes kahekümnendates;

78.  toetab noorte mõiste ühtlustamist, ilma et see piiraks subsidiaarsuse põhimõtet, sätestades selleks kogu ELis kohaldatava vanusepiirangu; soovitab kõigil liikmesriikidel panustada selle mõiste ühtlustamisse ning selleks kõrvaldada saavutuste mõõtmist segavad takistused ja kehtestada rakendatavad meetmed;

79.  soovitab edendada ELi tulevast teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi integreeritud ja tõenduspõhiste meetmete ning ennetavate ja sekkumislahenduste väljatöötamiseks, mis edendaksid noorte heaolu ja vastupidavust;

80.  juhib tähelepanu järeldustele ja ohtudele, mis osutavad sellele, et liikmesriikide ametiasutused peavad komisjoni hallatavaid meetmeid (sealhulgas õpilasvahetuse programme) noortestrateegia nõuetele vastavaks ning et mõned liikmesriigid suunavad vahendeid ELi eelarvest toetust saavatest poliitikavaldkondadest mujale(22);

o

o  o

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.

(2)

ELT C 417, 15.12.2015, lk 1.

(3)

ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(4)

EUCO 37/13.

(5)

ELT C 311, 19.12.2009, lk 1.

(6)

http://ec.europa.eu/assets/eac/dgs/education_culture/more_info/evaluations/docs/youth/youth-strategy-2016_en.pdf

(7)

ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0359.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0018.

(10)

ELT C 417, 15.12.2015, lk 17.

(11)

ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0426.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0106.

(14)

ELT C 316, 22.9.2017, lk 76.

(15)

ELT C 120, 5.4.2016, lk 22.

(16)

ELT C 11, 12.4.2016, lk 16.

(17)

http://www.youthforum.org/policypaper/resolution-eu-youth-strategy/

(18)

Euroopa Noortefoorumi avaldatud noortepoliitika variaruanne.

(19)

Aruanne „Society at a Glance 2016 – OECD Social Indicators“ (Ülevaade ühiskonnast aastal 2016. OECD sotsiaalvaldkonna näitajad).

(20)

Euroopa Parlamendi resolutsioon noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides P8_(TA(2018)0018).

(21)

ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(22)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/615645/EPRS_STU(2018)615645_EN.pdf


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (28.3.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ELi noortestrateegia rakendamise kohta

(2017/2259(INI))

Arvamuse koostaja: João Pimenta Lopes

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et noorte töötus on viimastel aastatel järk-järgult langenud, kuigi see oli Eurostati andmetel 2018. aasta jaanuaris 16,1 %, mõnes liikmesriigis isegi üle 34 %; arvestades, et võrreldes 2008. aasta näitajatega (15,6 %) on võimalik näha, et töötuse määr on tõusnud; arvestades, et need arvud näitavad, et noorte potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ei ole võimalik kasutada kõigile ühtmoodi sobivat lahendust; arvestades, et äärsepoolseimates piirkondades on noorte töötuse määr murettekitavalt kõrge, kuna mõnes kõnealuses piirkonnas on see kõrgem kui 50 %, nt Mayotte’i puhul;

B.  arvestades, et suurenenud on vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate noorte osakaal; arvestades, et 2016. aastal oli mittetöötavaid ja mitteõppivaid 15–24aastaseid noori (NEET-noori) ELis rohkem kui 6 miljonit;

C.  arvestades, et Euroopa institutsioonid ise ei loo piirkondades töökohti, mistõttu peab noori käsitleva algatuse seatud eesmärk olema nii piirkondade kui ka VKEde üldine edendamine, et tagada noortele alaline tööhõive;

D.  arvestades, et ELi noortestrateegia lõppeesmärk on suurendada võimaluste arvu ja tagada võrdsed võimalused kõigile noortele eurooplastele;

E.  arvestades, et ELi majandus kasvab taas ja erinevused on hakanud vähenema;

F.  arvestades, et erinevuste vähenemine on ilmne piirkondlikul tasandil kogu ELis; arvestades, et paljudes piirkondades on tööhõive määr endiselt allpool kriisieelset taset;

G.  arvestades, et 2016. aastal oli NEET-noorte osakaal 15,6 %;

H.  arvestades, et võitlemine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on peamiselt liikmesriigi pädevuses ning ELil on selles oluline toetav ja kooskõlastav roll;

I.  arvestades, et kuigi ELi noortestrateegia on käimasolev strateegia, mida pidevalt täiendatakse, on selle eesmärgid jätkuvalt väga laiaulatuslikud ja kõrgelennulised; arvestades, et puuduvad nõuetekohaselt kindlaks määratud võrdlusparameetrid;

J.  arvestades, et haridus aitab vähendada sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse mõju, pakkudes oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelise ülekandumise vähendamiseks;

K.  arvestades, et üldine vähene investeerimine noortesse ja noorte õigustesse takistab noortel oma õigusi nõuda, kasutada ja kaitsta ning aitab kaasa selliste nähtuste süvenemisele nagu vähenev elanikkond, haridussüsteemist varakult lahkumine, vähesed töö- ja kutseoskused, hiline sisenemine tööturule, majandusliku sõltumatuse puudumine, sotsiaalkindlustussüsteemide võimalik mittenõuetekohane toimimine, töökohtade laialtlevinud ebakindlus ja sotsiaalne tõrjutus;

L.  arvestades, et viimastel aastatel on EL oma noortestrateegia raames käivitanud mitmesuguseid algatusi, nagu noorte tööhõive algatus ja noortegarantii, mille eesmärk on luua kõigile noortele hariduses ja tööturul rohkem ja võrdsemaid võimalusi ning edendada noorte kaasatust, võimestamist ja aktiivset osalust ühiskonnas;

M.  arvestades, et noorte probleemid tööhõives, hariduses ja koolituses, aga ka sotsiaalses ja poliitilises kaasatuses ei ole ühetaolised, kuna mõnda rühma mõjutavad need ebaproportsionaalselt rohkem kui teisi; arvestades, et vaja on rohkem jõupingutusi, et toetada inimesi, kes on tööturust kõige kaugemal või sellest täiesti eraldatud;

N.  arvestades, et elukohalähedaste koolide ja haridusasutuste säilimine kõikides Euroopa piirkondades on noorte väljaõppe parandamiseks keskse tähtsusega ning EL peaks piirkondi selle ülesande täitmisel täielikult toetama;

O.  arvestades, et kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud ja atraktiivne ettevõtluskeskkond võimaldavad saada kasu suuremast majanduskasvust;

P.  arvestades, et karjäärinõustamine ja juurdepääs teabele nii tööhõivevõimaluste kui ka haridustee kohta on olulised edasise haridusalase arengu ja tööturule suundumise jaoks;

Q.  arvestades, et kiiresti on vaja anda noortele eurooplastele arvamuse avaldamise võimalus nii eduka struktureeritud dialoogi kaudu kui ka muul viisil;

R.  arvestades, et noortestrateegia eesmärkide kehtestamisel, selle rakendamisel ja hindamisel peab EL tegema tihedat koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

1.  rõhutab, et kaasav noortepoliitika peaks kaitsma ja edendama sotsiaalprogramme, millega hõlbustatakse poliitikas ja kultuuris osalemist; usub, et inimväärne ja reguleeritud töö, mis põhineb kollektiivlepingutel, kindlatel töösuhetel, piisaval töötasul, kvaliteetsetel ja üldsusele kättesaadavatel avalikel teenustel, on olulised noorte ühiskondliku heaolu jaoks; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada õiglasi töötingimusi ning piisavat sotsiaalkaitset, muu hulgas seoses tööhõive uute vormidega;

2.  kutsub liikmesriike üles aktiivselt edendama noorsootöö kaasavuse põhimõtteid, pöörates erilist tähelepanu puudega noorte tööalasele integratsioonile, muutes nende osaluse noorteprogrammide edukuse eesmärgiks; tunnustab asjaolu, et tänu praegusele tehnoloogia arengule pakutakse puudega õppijatele uusi võimalusi teadmiste ja oskuste omandamiseks formaalsel ja mitteformaalsel viisil;

3.  nõuab tungivalt selliste oluliste programmide nagu „Erasmus+“ ja „Erasmus noortele ettevõtjatele“ ning noorte tööhõive algatuse jätkamist; väidab, et neid programme tuleks kohandada ELi noorte erinevate olukordadega, nii et kõigil oleksid samasugused võimalused; juhib tähelepanu äärepoolseimate piirkondade noorte eriolukorrale, mis tihti takistab neil neid programme kasutada; tunnistab programmi „Erasmus+“ olulisust hariduse ja noorte tööhõive edendamises, kuna selle raames pakutakse noortele oskusi ja pädevusi kogu eluks ning võimaldatakse avastada täiendavaid piiriüleseid karjäärivõimalusi; nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendataks sellele programmile eraldatavaid rahalisi vahendeid;

4.  tõdeb, et koolisüsteemist varakult lahkunud noorte arv on viimastel aastatel vähenenud ning läheneb strateegias „Euroopa 2020“ sätestatud eesmärgile; palub sellest hoolimata, et liikmesriigid võtaksid poliitikameetmeid, mis on suunatud noortele, kes on pärit ebasoodsamas olukorras olevatest peredest (nagu rahvusvähemused, eriti romad), kellel on madalam haridustase või kes on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, kuna parem haridus aitab vaesuse nõiaringist välja murda;

5.  rõhutab, et nii riigisisesesse kui ka piiriülesesse liikuvusse saab teha rohkem investeeringuid, et vähendada noorte töötuse määra; nõuab, et töö ja oskuste pakkumine viidaks nõudlusega paremasse vastavusse, hõlbustades piirkondadevahelist liikuvust (sh piiriüleste piirkondade vahel);

6.  juhib tähelepanu sellele, et ELi noortestrateegia vahehindamisel leiti, et strateegia on olnud edukas konkreetsete muutuste käivitamisel riiklikul ja organisatsioonilisel tasandil, julgustanud valdkonnaülest koostööd, vastastikust õppimist ja struktureeritud dialoogi noortega ning andnud tõuke noorte riiklikele tegevuskavadele, tugevdades noortepoliitika prioriteete või muutes nende suunitlust mitmes liikmesriigis;

7.  mõistab hukka NEET-noorte suure arvu ja rõhutab, et noorte tööhõive, haridus ja koolitamine peaks olema ELi poliitika üks tähtsamaid prioriteete;

8.  rõhutab vabatahtliku tegevuse olulist rolli oskuste arendamisel; rõhutab vajadust vabatahtliku tegevuse abil omandatud oskuste parema valideerimise järele;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“; julgustab liikmesriike ja komisjoni investeerima selle programmi edendamisse koos kaubanduskodade, ettevõtjate ja noortega, eiramata sealjuures nende peamisi tegevusvaldkondi;

10.  nõuab olemasolevate vabatahtliku tegevuse võimaluste paremat edendamist ja nendealast ulatuslikumat teavitamist;

11.  on veendunud, et avatud koordinatsiooni meetodi kasutamist saaks jätkata ka pärast praegust noortepoliitika koostöö perioodi, et kehtestada ühine tegevuskava, vahetada parimaid tavasid ja parandada teadmistepõhist poliitikakujundamist; on siiski veendunud, et praeguse strateegia tegevusvaldkondi ja algatusi tuleks lihtsustada ja ühtlustada ning selle seiramise ja tulemustest aru andmise mehhanisme parandada, et see oleks sihipärasem ja edasipüüdlikum;

12.  tunneb heameelt noortegarantii positiivsete tulemuste üle, kuid toob samas esile, et ELis on jätkuvalt murettekitav arv NEET-noori; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tugevdaks noortegarantiid ja jätkaks selle rakendamist ning kasutaks selle tulemusi ka liikmesriikides, kus seda veel rakendatud ei ole;

13.  jagab arvamust, et noortepoliitika ei saa õnnestuda stagneeruvates majandustes ja et noortepoliitika on korrelatsioonis tugeva majandusega, millel on tööd soodustavad tingimused(1);

14.  kordab, kui oluline on noortestrateegia valdkonnaülene lähenemisviis kui vahend, mis aitab ühtlustada noortega seotud mõõdet ja luua koostoimet muudes asjaomastes poliitikavaldkondades, nagu tööhõive, haridus ja koolitus; usub, et noortestrateegia integreerimist ELi tasandi muude seotud algatustega saaks parandada;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon looks noortele veebipõhise platvormi, kus neil on võimalik anonüümselt teavitada programmide edendamise eest vastutavate isikute toime pandud rikkumistest ning soovitada muudatusi ja küsida küsimusi; kordab vajadust kindlustada, et kaasatud oleksid ka edendavad ametiasutused ja tööandjad, luues platvormil koha, kus nad saavad küsida küsimusi ja jagada häid tavasid;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon parandaks kutseõppe kvaliteeti ja suurendaks liikmesriikides teadlikkust kutseõppest kui olulisest alternatiivist kõrgharidusele;

17.  rõhutab, kui väärtuslik on noorte ja noorteorganisatsioonidega (sh riiklikud noortenõukogud) peetav struktureeritud dialoog kui vahend, mille abil luuakse struktuure ja protsesse nende aktiivseks osalemiseks noortepoliitika ja -programmide kavandamises, rakendamises ja hindamises, ühise tegevuskava loomises, parimate tavade vahetamises ja teadmistepõhise poliitikakujundamise parandamises; ergutab haavatavate rühmade (nt NEET-noored, tõrjutud kogukondadest pärit inimesed, rändajad ja pagulased, puudega noored, madala haridustasemega noored) kaasamist; rõhutab, et tuleks kaaluda noorte õiguste rikkumise vastase ELi abitelefoni loomist, et noored saaksid teatada otse komisjonile mis tahes võimalikust negatiivsest kogemusest noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii meetmetes osalemisel; rõhutab 2017. aastal toimunud ELi noortestrateegia tuleviku teemalise konverentsi olulisust; kutsub komisjoni üles seda sündmust korrapäraselt kordama, et jagada noorteprogrammide rakendamise häid tavasid ja edendada suhtlust noorteühenduste, tööandjate ning riiklike ja kohalike valitsuste vahel;

18.  rõhutab, et on oluline, et komisjon hindaks liikmesriikides noortestrateegia rakendamist, et võimaldada kohapeal rohkem kontrolle ja järelevalvet; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks ELi noortestrateegia eesmärgid, mida on võimalik kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hinnata, võttes arvesse iga liikmesriigi või piirkonna eripära; kutsub komisjoni üles suurendama noori tööeluks ette valmistavate programmide ja meetmete rahastamist;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, tagamaks, et Euroopa noorteprogrammidel ei oleks kavandatule vastupidist mõju ning et nendega ei loodaks ebakindlaid töökohti; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon järgiks majandus- ja tööhõivepoliitikat, mille eesmärk on luua noortele rohkem ja paremaid töökohti; väidab seetõttu, et korralik ELi noortestrateegia peaks põhinema mitte ainult noorte tööturule kaasamisel, vaid ka inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise toetamisel;

20.  rõhutab, et noorte tööhõive algatus on kõige märgatavam ELi programm, millega toetatakse noorte tööturule kaasamist Euroopas, ning nõuab selle jätkamist ja ulatuse laiendamist järgmisel programmitöö perioodil, selgitades ka selle eesmärke ja tulemuste läbipaistvust; kiidab heaks noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud vahendite suurendamise, kuid tõdeb, et praegustest vahenditest ei piisa endiselt kõikidele NEET-noortele väljaõppe- ja praktikakoha või kutsealase täiendusõppe tagamiseks; palub sellega seoses liikmesriikidel tagada, et nad ei asendaks oma avaliku sektori kulutusi Euroopa Sotsiaalfondi olemasolevate vahenditega; nõuab sellele vastavalt, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendataks noorte tööhõive algatuse rahastamispaketti ning tagataks samal ajal rahaliste vahendite kiire ja lihtsustatud kasutuselevõtt ja stabiilne rahastamine;

21.  rõhutab, et tööturg muutub pidevalt; väidab, et sisenemist tööturule hõlbustab haridus- ja koolitussüsteem, mis annab inimestele tervikliku hariduse, toetades õppureid nendele sobivate õppemeetodite leidmisel, tagades, et nad omandavad valdkonnaülesed oskused ja pädevused, sealhulgas põhilised ja mittekognitiivsed oskused ning samuti tulevikku suunatud põhipädevused, et edendada töökeskkonda integreerumist ja tööelu mitmekesisust, tehes seda mitte varase spetsialiseerumise teel, vaid väga mitmesuguste oskuste omandamise võimaldamise abil; nõuab sihipärast keskendumist keeleoskuse, piiriüleste ameti- ja kutsealaste võimaluste ning noorte liikuvuse edendamisele; nõuab suuremat koordineerimist avalike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite ja haridusteenuste osutajate vahel ning kraadide ja oskuste, sealhulgas informaalse õppe paremat tunnustamist ja valideerimist; rõhutab eeskätt duaalõppe mudelit, mis ei ole piisavalt tuntud, kuid mis suudab edukalt tagada spetsialistide väljaõppe suure tööjõupuudusega kutsealadel, pakkudes sujuvat üleminekut koolist ja väljaõppekohast tööellu;

22.  tuletab meelde, et tööhõive ja ettevõtlus kuuluvad ELi noortestrateegias (2010–2018) loetletud kaheksa prioriteedi hulka; rõhutab, et noorsootöö ja mitteformaalne õppimine, eriti kui seda arendatakse noorteorganisatsioonide raames, on noorte potentsiaali, sealhulgas ettevõtlusoskuste arendamisel tähtsal kohal, võimaldades neil omandada väga mitmesuguseid pädevusi, mis võivad suurendada nende võimalusi tööturul;

23.  rõhutab, et hoolimata töötuse kõrgest määrast on tööjõu liikuvus ELis jätkuvalt piiratud; juhib seetõttu tähelepanu töötajate liikuvuse olulisusele konkurentsivõimelise tööturu jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama selle saavutamiseks piiriüleseid ameti- ja kutsealaseid võimalusi;

24.  kordab, et on oluline, et üle 55aastased täiskasvanud koolitaksid töökohtades noori; toetab koos komisjoniga selliste programmide loomist, mis võimaldavad niisuguste isikute järkjärgulist lahkumist tööturult kuni nende pensionieani, eelkõige minnes esmalt üle osalisele tööajale, mille raames nad koolitavad ka noori ja aitavad neil järk-järgult töökohta integreeruda;

25.  märgib ettevõtjate olulisust teemades, mis on seotud oskuste omandamise ja noortele töökohtade loomisega; märgib, et haridus ja koolitus valdkondades, mis on seotud ettevõtluse edendamisega, võivad aidata kaasa pikaajalise arengu saavutamisele, Euroopa konkurentsivõime edendamisele ja töötuse vastu võitlemisele;

26.  rõhutab vajadust võidelda haridussüsteemist varakult lahkumise vastu, tuvastades koolisüsteemi ja ühiskonna puudused, toetades õppureid nendele sobivate õppemeetodite leidmisel, rakendades asjakohaseid ja kaasavaid õppekavasid ning viies ellu tugeva ja hästi välja töötatud nõustamissüsteemi kvaliteetse nõustamise ja orientatsiooniteenustega kõigi õppurite jaoks; rõhutab, et selleks, et kõik õppurid tunneksid end oodatu ja kaasatuna ning oma hariduse eest ise vastutavana, on väga oluline kõikehõlmav ja kaasav lähenemisviis haridusele;

27.  kutsub komisjoni üles tagama, et noortestrateegia ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku osana suurendataks selliste programmide rahastamist, volitusi ja kohaldamisala, millega edendatakse haridust, koolitust, töökohtade loomist ja noorte, sealhulgas puudega noorte sotsiaalset kaasatust, tagades ühtlasi, et neid rahalisi vahendeid ei kasutata selleks, et luua tasuta praktikakohti ega ebakindlaid töökohti ega asendada alalisi töökohti ajutiste töökohtade või praktikakohtadega; rõhutab vajadust pakkuda praktika ja õpipoisiõppe puhul nõuetekohast õppe- ja praktikasisu ning inimväärseid töötingimusi, et tagada nende otsustav tähtsus üleminekul haridusest tööellu; on seisukohal, et kvaliteetse praktika tagamiseks on peale konkreetse nõustamise ja järelevalve oluline niisuguse õpipoisiõppe- või praktikalepingu olemasolu, milles määratakse kindlaks kõigi osaliste roll ja vastutus ning esitatakse täpne teave praktika või õpipoisiõppe pikkuse, õppe-eesmärkide ja ülesannete kohta, mis vastavad selgelt kindlaks määratud oskustele, mida tuleb arendada, ning tööalase seisundi, piisava hüvitamise/tasustamise (sealhulgas ületunnitöö eest) ning kohaldataval riiklikul õigusel või kollektiivlepingutel või mõlemal põhineva sotsiaalkaitse- ja -kindlustussüsteemi kohta;

28.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid jälgiksid noortegarantii tulemuslikku rakendamist, näiteks kehtestades kohandatud eluaegsed nõustamissüsteemid, mis aitavad inimesi kõigil oma eluetappidel haridus-, koolitus- ja kutsealaste otsuste tegemisel ning oma individuaalse elutee juhtimisel õpi-, töö- ja muus keskkonnas; tuletab meelde, et noorteorganisatsioonide kaasatus noortegarantii hindamisse, rakendamisse ja sellest teavitamisse on kriitilise tähtsusega selle õnnestumise jaoks, ja julgustab töötute registreerimist;

29.  ergutab valitsusväliste organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tugevat osalust tegevuses, mille eesmärk on aidata noortel ja eriti haavatavatel rühmadel (nt NEET-noored, rändajad ja pagulased, puudega noored, koolist väljalangenud) leida tasustatav töö või hariduse või koolituse saamise võimalus ning aidata neil osaleda poliitilises otsustusprotsessis ja kodanikuühiskonnas;

30.  usub, et noortepoliitika keerukust ja selle mõju silmas pidades tuleb soodustada teaduskoostööd, et töötada välja empiiriliselt õigustatud vastuseid ja sekkumismeetmeid ning ennetavaid lahendusi, mis edendavad veelgi noorte heaolu ja vastupidavust;

31.  juhib tähelepanu järeldustele ja ohtudele, mis osutavad sellele, et riikide ametiasutused peavad komisjoni hallatavaid meetmeid (sealhulgas õpilasvahetuse programme) noortestrateegia nõuetele vastavaks ja et mõni liikmesriik eemaldab oma vahendid poliitikavaldkondadest, mida toetatakse ELi eelarvest(2);

32.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid järelevalvet ettevõtjate üle, kes pakuvad korduvalt järjestikust praktikat, ilma et nad pärast inimestele töökohta pakuksid, tagamaks, et töökohti ei asendata nn praktikakohtadega;

33.  väidab, et hariduse, noorte ja spordi valdkonna meetmete tulemuslikkuse suurendamiseks tuleb rahvusvaheliste uuringute põhjal töötada välja ühised eesmärgid ja vahendid poliitika mõju mõõtmiseks;

34.  nõuab noorte seas piiriüleste ameti- ja kutsealaste võimaluste ja liikuvuse edendamist ning suuremat hõlbustamist ja neile eluks vajalike oskuste ja pädevuste, sealhulgas keeleoskuste pakkumist, laiendades ühtlasi nende võimalusi ning šansse osaleda nii tööturul kui ka ühiskonnas;

35.  toetab noorte mõiste ühtlustamist, ilma et see piiraks subsidiaarsuse põhimõtet, sätestades vanusepiirangu, mida kohaldatakse kogu ELis; julgustab kõiki liikmesriike panustama selle mõiste ühtlustamisse, kõrvaldades takistused edu saavutamisel ja töötades välja rakendatavaid meetmeid;

36.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid oma raamatupidamisaruannete esitamisel ja noorte jätkusuutlike tööhõivevõimaluste edendamiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamisel läbipaistvuse põhimõtet; kordab selle tulemusel, kui oluline on, et liikmesriigid esitavad nõudmise korral üksikasjaliku teabe nende noorte olukorra kohta;

37.  tuletab meelde, et Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega kinnitatakse, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad kõigil ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule; rõhutab seetõttu, kui oluline on seada prioriteediks ja tagada sotsiaalsed investeeringud haridusse ja koolitusse 2020.–2026. aasta mitmeaastase finantsraamistiku uuel programmitöö perioodil;

38.  rõhutab, et noortestrateegia rakendamise kohta puuduvad usaldusväärsed andmed ja sellealast teavet ei ajakohastata korrapäraselt; nõuab seetõttu kindlalt, et liikmesriigid ja komisjon edendaksid tihedama koostöö tegemist riiklike ja piirkondlike statistikaametite vahel seoses niisuguste noori käsitlevate asjakohaste ja ajakohastatud statistiliste andmete esitamisega, mis on olulised rakendatava strateegia edukuse taseme hindamiseks; on seisukohal, et need statistilised andmed tuleb lisada kord kolme aasta jooksul esitatavatele aruannetele;

39.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid esitaksid oma tegevuskavades teavet võetavate meetmete oodatava mõju kohta; rõhutab seetõttu, kui oluline on asjaolu, et liikmesriigid annaksid tagatisi selle kohta, et kehtestatud meetmed on tööhõivet tulemuslikult edendanud; kordab vajadust hinnata rakendatava poliitika jätkusuutlikkust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Dominique Martin, Miroslavs Mitrofanovs, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Amjad Bashir, Heinz K. Becker, Karima Delli, Tania González Peñas, Krzysztof Hetman, Ivari Padar, Anne Sander, Sven Schulze, Jasenko Selimovic, Csaba Sógor, Neoklis Sylikiotis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jude Kirton-Darling, Ana Miranda, James Nicholson, Massimo Paolucci

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic

EFDD

Tiziana Beghin

GUE/NGL

Tania González Peñas, Patrick Le Hyaric, João Pimenta Lopes, Neoklis Sylikiotis

NI

Lampros Fountoulis

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Krzysztof Hetman, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Csaba Sógor, Romana Tomc

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Michael Detjen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jude Kirton-Darling, Ivari Padar, Massimo Paolucci, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Marita Ulvskog

Verts/ALE

Karima Delli, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs

5

ECR

Amjad Bashir, Arne Gericke, Czesław Hoc, James Nicholson, Ulrike Trebesius

2

0

ENF

Mara Bizzotto, Dominique Martin

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

https://www.ceps.eu/system/files/RR2018_01_BlameItOnMyYouth.pdf

(2)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/615645/EPRS_STU(2018)615645_EN.pdf


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Momchil Nekov, Yana Toom, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eider Gardiazabal Rubial, Elena Gentile, Sylvie Guillaume, Emma McClarkin, Martina Michels, Michel Reimon, Liliana Rodrigues, Remo Sernagiotto, Francis Zammit Dimech


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

ECR

Angel Dzhambazki, Emma McClarkin, Remo Sernagiotto

EFDD

Isabella Adinolfi

GUE/NGL

Martina Michels

PPE

Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Francis Zammit Dimech, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Elena Gentile, Sylvie Guillaume, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Momchil Nekov, Liliana Rodrigues, Julie Ward

VERTS/ALE

Jill Evans, Michel Reimon

0

 

 

1

0

ENF

Dominique Bilde

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 18. mai 2018Õigusalane teave