Menetlus : 2017/2087(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0165/2018

Esitatud tekstid :

A8-0165/2018

Arutelud :

PV 30/05/2018 - 29
CRE 30/05/2018 - 29

Hääletused :

PV 31/05/2018 - 7.11
CRE 31/05/2018 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0241

RAPORT     
PDF 507kWORD 70k
7.5.2018
PE 616.861v02-00 A8-0165/2018

ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) rakendamise kohta

(2017/2087(INI)

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Frédérique Ries

MUUDATUSED
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Sissejuhatus

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks viia Euroopa majandus üle vähese CO2-heitega ja kestlikumale majandusele. Seda tõendavad erinevad poliitikasuunad ja meetmed: ELi juhtroll Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimisel, ELi eelarvest rohkem kui 220 miljoni euro investeerimine keskkonnahoidlikesse ja vähese CO2-heitega projektidesse, energiamärgistuse ja -tõhususe eeskirjade selgitamine ning tarbijate parem teavitamine(1).

Mastaabisäästu ning energia ja toorainete paremat haldamist on võimalik tõhustada, kui EL kasutab ära kõik võimalused, mida pakub direktiivi 2009/125/EÜ artikli 2 punktis 23 määratletud ja selle rakendamisraporti teemaks olev ökodisain, st: „keskkonnanõuete arvestamine toote projekteerimisel või kavandamisel eesmärgiga parandada toote keskkonnatoimet toote kogu olelusringi jooksul“.

Tegutseda tuleb juba alates toote tootmisetapist, kus tehnilised võimalused on kõige suuremad. 80 % keskkonnakahjust ja 90 % tootja kuludest tekivad toote kavandamise ajal.

2005. aastal loodud ja 2009. aastal laiendatud Euroopa raamistik

Raportöörile tehti juba 2005. aastal ülesandeks koostada Euroopa Parlamendile esimene õigusraamistik energiat tarbivate toodete ökodisaini jaoks(2). Selle raamdirektiiviga ei loodud siduvaid kohustusi. Need tulenevad rakendusmeetmetest, mida võeti komiteemenetluse raames teatavate energiat tarbivate toodete jaoks, näiteks katlad, veesoojendid, arvutid, lambid, televiisorid jne.

2009. aastal laiendati esialgse direktiivi uuestisõnastamise teel selle kohaldamisala energiamõjuga toodetele, et suurendada energia ja keskkonna seisukohast tõhusate toodete pakkumist(3). Need tooted peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

–  neid müüakse Euroopa Liidus rohkem kui 200 000 ühikut aastas;

–  neil on märkimisväärne keskkonnamõju;

–  neil on suur arengupotentsiaal.

Energiamõjuga toodete ökodisaini direktiivi üldine tõhusus

Ökodisain annab tõelist lisaväärtust ning seda tunnistavad nii asjaomased tööstussektorid kui ka vabaühendused ja liikmesriikide eksperdid.

Komisjoni hinnangute kohaselt(4) on ökodisaini ja energiamärgistust käsitlev poliitika tõhus ja paljutõotav: aastas saavutatud primaarenergia sääst ulatub ligikaudu 175 miljoni naftaekvivalenttonni primaarenergiani aastas. See arv on suurem Itaalia aastasest primaarenergia tarbimisest ning vastab 320 miljoni tonni CO2-heite vähendamisele aastas. Tarbijate jaoks võrdub see ligikaudu 490 euro säästmisega energiaarvetelt kodumajapidamise kohta ja aastas.

Need arvud on kooskõlas Euroopa suurima kodumasinate tootja, kontserni BSH Hausgeräte GmbH esitatud andmetega (BSH andmed, 2017).

Selle allika kohaselt vähenes näiteks ajavahemikul 2001–2016 kontserni toodetud pesukuivatite puhul elektritarbimine keskmiselt 75 %, elektriahjude puhul 43 %, külmikute puhul 55 %, sügavkülmikute puhul 69 % ja pesumasinate puhul 68 %.

Puudulik on aga ökodisaini direktiivi poliitiline tunnustamine, sageli kõige kõrgemal otsuste tegemise tasandil. Raportöör peab kahetsusväärseks, et 2014. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimiskampaania käigus, aga ka 2016. aasta juunis Ühendkuningriigis toiminud rahvahääletuse ajal ökodisaini põhimõttega sageli manipuleeriti.

Nn äraootaval seisukohal oli otseseid tagajärgi: alates kohaldamisala laiendamisest 2009. aastal energiamõjuga toodetele, ei ole ühtegi sellist toodet tegelikult ökodisaini rakendusmeetmetega hõlmatud.

Ehitusmaterjalide kohta leiti, et nende puhul ei ole vaja regulatiivseid järelmeetmeid. Akende, kraanide ja duššide hõlmamist ainsa energiamärgistamist käsitleva õigusaktiga alles uuritakse. Viimatise töökava 2016–2019 raames uuritakse praegu uusi energiamõjuga tooteid, näiteks päikesepaneelid ning hoonete automaatika- ja juhtimissüsteemid.

Seetõttu leiab raportöör, et ökodisaini kohta vastu võetud 29 rakendusmäärust, millele tuleb lisada 16 delegeeritud määrust energiamärgistuse kohta ning kolm vabatahtlikku kokkulepet (multifunktsionaalsed muundurid, mängukonsoolid ja pildindusseadmed), on oma otstarvet õigustanud ning et Euroopa Parlament peab ökodisaini, nimelt keskkonda edendavat innovatsiooni, jätkuvalt soodustama.

Ühendkuningriigi ametiasutuste 2015. aastal avaldatud uuringus järeldati seejuures, et iga ökodisaini investeeritud nael tõi Ühendkuningriigi majandusele sisse 3,8 korda rohkem ning et seetõttu on tegu kasumliku poliitikaga(5).

Vastukaaluks on aga põhjust käsitleda menetlust, kuna suurem osa osalejaid, tootjaid ja liikmesriike on täheldanud pidevaid viivitusi otsuste tegemises. Seetõttu nõutakse, et komisjon lahendaks selle olukorra ja määraks kindlaks selgemad tähtajad ja etapid rakendusmeetmete lõplikuks elluviimiseks. Parlament ja nõukogu sätestasid hiljuti sellise nõude energiamärgistuse direktiivi (EL) 2017/1369 artiklis 11.

Energiasäästust ressursitõhususeni

Raportöör leiab, et on vaja kasutada praeguse direktiivi kõiki võimalusi ja võtta arvesse toote kogu keskkonnamõõdet, et tegeleda ringmajanduse uute teemadega: koostis, vastupidavus, lahtivõetavus, parandatavus ja ringlussevõetavus.

See on poliitiline eesmärk, millega soovitakse võtta arvesse toote üldist keskkonnatoimet, mida on korduvalt rõhutanud Euroopa Parlament:

–  Sirpa Pietikäineni raportis ressursitõhususe ja ja ringmajandusele ülemineku kohta(6), mis võeti vastu 2015. aastal;

–  Pascal Durandi raportis toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(7), mis võeti vastu 2017. aasta juulis.

On huvitav märkida, et paljude uute ametite puhul keskendutakse ökodisainile: materjaliinsener, keskkonna ja kestliku arengu haldamise insener ning erikonsultant on kõik ametid, mis näitavad, et ökodisain on ettevõtetes oma kohta leidmas. See on ka paljude piirkondlike omavalitsusüksuste kohustus, näiteks nende üksuste puhul, mis vastutavad olmejäätmete käitlemise eest. Eeskätt seetõttu peaks Euroopa seadusandja looma optimaalse raamistiku ökodisaini arendamiseks Euroopa majanduses.

Mis saab mobiil- ja nutitelefonidest?

Komisjon tunnistab nende toodete potentsiaali ringmajanduse kontekstis, ent on seejuures teinud nende eriomaduste tõttu ettepaneku neid ökodisaini töökavasse mitte lisada. Keskmiselt vahetab Euroopa tarbija mobiiltelefoni iga kahe aasta tagant, samal ajal kui Euroopa ökodisaini menetluse kestus on neli aastat. Majanduslik kasutusaeg ei vasta seega reguleerimisajale.

Raportöör leiab, et mobiil- ja nutitelefonid tuleb viivitamata ökodisaini töökavva lisada, võtmaks meetmeid, et parandada nende energiatõhusust, aga ka tagada, et nende koostises olevad haruldased metallid võetaks ringlusse, et need oleksid paremini kavandatud ning et akut saaks eemaldada ja asendada.

Hinnanguliselt võetakse praegu ringlusse üksnes ligikaudu 1–5 % mobiiltelefonide tootmisel kasutatavatest haruldastest muldmetallidest, näiteks volfram, koobalt, grafiit, indium.

Turujärelevalve parandamine

See on Euroopa ökodisaini poliitika teine suur probleem, kui soovime, et ökodisainitud tooted muutuksid normiks ning et ei karistataks eeskirju järgivaid tööstusettevõtteid. Seda asjaolu rõhutati korduvalt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringus, mis oli kõnealuse rakendamisraporti koostamise aluseks ja milles tuletati meelde, et turujärelevalve on liikmesriikide pädevuses(8).

Komisjoni hinnangul ei vasta 10–25 % direktiiviga reguleeritud toodetest ökodisaini ja energiamärgistuse nõuetele. See ei ole vastuvõetav.

Raportöör sõnastab mitu ettepanekut, et parandada riiklike turujärelevalveasutuste vahelist kooskõlastamist:

–  tuleb tugineda parimatele tavadele liikmesriikides, kes jagavad juba tooteohutuse valdkonnas turujärelevalve tegevuste tulemusi turujärelevalve info- ja sidesüsteemi (ICSMS) kaudu, ja laiendada seda ökodisaini meetmetega hõlmatud toodetele;

–  tuleb kohaldada kiirsõeluuringu meetodeid, et tuvastada koostöös tööstusekspertidega tooted, mis ei vasta kõige tõenäolisemalt nõuetele;

–  tuleb vastu võtta hoiatavad meetmed, et parandada ökodisaini eeskirjade nõuetelevastavust. Näiteks tuleks nõuetele mittevastavatele tootjatele karistuste kohaldamisel veenduda, et need on proportsionaalsed mõjuga, mida mittevastavus avaldab kogu Euroopa turule. Tuleb kehtestada hüvitis tarbijatele, kes on ostnud ökodisaini eeskirjadele mittevastavaid tooteid, isegi kui kaebus esitatakse pärast seadustega ette nähtud kahe aasta pikkust garantiiperioodi.

Muud soovitused

Selles ökodisaini direktiivi rakendamise hindamise raportis tuleb käsitleda äärmiselt levinud toodete, näiteks tahvelarvutite, kohvimasinate või printerite, enneaegse aegumise küsimust.

2017. aasta 4. juulil tuletas Euroopa Parlament mittesiduvas resolutsioonis meelde, et alates toodete kavandamisest tuleb kehtestada tootekategooriate kohased minimaalsed vastupidavuskriteeriumid. Need võiksid tugineda Euroopa kolme standardiorganisatsiooni (CEN, CENELEC ja ETSI) koostatud standarditele(9).

2014. aastal korraldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt eelistab 77 % eurooplastest uue toote ostmise asemel oma vara parandada, ent neid heidutavad parandamise hinnad. Seetõttu nõutakse, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid hõlpsasti lahtivõetavate ja vahetatavate osadega moodultoodete tootjaid. Selles seisneb ökodisain ja selle oluline osa on toodete keskkonnatoime.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks.

(4)

Ökodisaini töökava 2016–2019. COM (2016) 773 final, lk 2.

(5)

DEFRA (Department for Environment, Food and Rural Affairs) aruanne: https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/406225/defra-regulation-assessment-2015.pdf

(6)

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (2014/2208(INI)).

(7)

Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsioon toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta (2016/2272(INI)).

(8)

Anna Zygierewicz (koord.), ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) Euroopa rakendamishinnang, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus. PE 611.015, november 2017, lk 43–44, lk 50, lk 80 jne.

(9)

Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsioon toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta (2016/2272(INI)).


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) rakendamise kohta

(2017/2087(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (edaspidi „ökodisaini direktiiv“) ning selle direktiivi alusel vastu võetud rakendusmääruseid ja vabatahtlikke kokkuleppeid(1),

–  võttes arvesse komisjoni ökodisaini tööplaani aastateks 2016–2019 (COM(2016)0773), mis võeti vastu kooskõlas direktiiviga 2009/125/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL(2),

–  võttes arvesse liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja energiatõhususe eesmärki,

  võttes arvesse kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21),

–  võttes arvesse Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist Euroopa Liidu ja liikmesriikide poolt,

  võttes arvesse selles kokkuleppes seatud pikaajalist eesmärki, nimelt hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning püüelda selle suunas, et temperatuuri tõus ei oleks suurem kui 1,5 °C,

–  võttes arvesse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL(3)),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028),

  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ja talituste töödokumenti ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032),

  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatist „ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu“ (COM(2017)0490),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi „Ökoinnovatsioon: ringmajandusele ülemineku võimaldamine“, mis võeti vastu 18. detsembril 2017(4),

  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt novembris 2017 avaldatud aruannet Emissions Gap Report 2017 (aruanne heitkoguste erinevuste kohta 2017. aastal),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta(5),

  võttes arvesse ELi jäätmeid käsitlevaid õigusakte,

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi koostatud Euroopa tasandil rakendamise hinnangut, mis kaasneb ökodisaini direktiivi rakendamise kontrolliga,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0156/2018),

A.  arvestades, et ökodisaini direktiivi eesmärk on suurendada energiatõhusust ja keskkonnakaitse taset ühtlustatud nõuete abil, mis tagavad siseturu toimimise ja soodustavad energiamõjuga toodete üldise keskkonnamõju jätkuvat vähendamist; arvestades, et neil meetmetel on ühtlasi positiivne mõju energiajulgeolekule, sest need vähendavad energiatarbimist;

B.  arvestades, et ökodisaini direktiivis nähakse ette meetmed, mis tuleb võtta energiamõjuga toodete olelusringi jooksul avalduva keskkonnamõju vähendamiseks; arvestades, et seni on direktiivi alusel tehtud otsustes valdavalt keskendutud energiatarbimise vähendamisele toodete kasutamise etapis;

C.  arvestades, et direktiivi rakendamine võiks anda suurema panuse ELi püüdlustesse suurendada energiatõhusust ja aidata saavutada kliimameetmete eesmärke;

D.  arvestades, et märkimisväärseid võimalusi töökohtade loomiseks võib pakkuda energiamõjuga toodete keskkonnamõju vähendamine ökodisaini etapis, nähes ette miinimumkriteeriumid nende olelusringi ja ajakohastatavuse, parandatavuse ning ringlussevõtu ja taaskasutamise potentsiaali kohta;

E.  arvestades, et 2018. aasta alguse seisuga oli vastu võetud 29 ökodisaini erimäärust, milles käsitleti eri tooterühmi, ja lisaks oli vastu võetud kolm direktiivis tunnustatud vabatahtlikku lepingut;

F.  arvestades, et ökodisaini direktiivis tunnustatakse vabatahtlikke kokkuleppeid ja muid eneseregulatsioonimeetmeid alternatiivina rakendusmeetmetele, kui teatavad kriteeriumid on täidetud; arvestades, et mitte kõik olemasolevad vabatahtlikud kokkulepped ei ole osutunud tõhusamaks kui reguleerivad meetmed;

G.  arvestades, et ökodisain toob tööstusele ja tarbijatele majanduslikku kasu ning aitab oluliselt kaasa liidu kliima-, energia- ja ringmajanduse poliitika elluviimisele;

H.  arvestades, et ökodisaini käsitlev õigusakt on tihedalt seotud ELi energiamärgistust käsitleva õigusaktiga ja eeldatavasti toovad nende kahe direktiivi alusel võetud meetmed tööstussektorile ning hulgi- ja jaemüügi sektoritele aastas 55 miljardit eurot lisakasumit ning hinnangute kohaselt säästavad 2020. aastaks 175 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat aastas, täites kuni poole liidu 2020. aasta energiasäästu eesmärgist ja vähendades sõltuvust energiaimpordist; arvestades, et see õigusakt aitab samuti märkimisväärselt kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele, vähendades igal aastal kasvuhoonegaaside heidet 320 miljonit CO2-ekvivalenttonni; arvestades, et energiasäästu potentsiaal on pikemas perspektiivis veelgi suurem;

I.  arvestades, et aruande „Ecodesign Impact Accounting“ (Ökodisaini mõjuarvestus) (Euroopa Komisjon, 2016) kohaselt säästavad ELi tarbijad 2020. aastaks kokku kuni 112 miljardit eurot ehk ligikaudu 490 eurot kodumajapidamise kohta aastas;

J.  arvestades, et enam kui 80 % energiamõjuga toodete keskkonnamõjust tehakse kindlaks projekteerimisel;

K.  arvestades, et enamikul sidusrühmadel takistab direktiivi täielikku rakendamist kolm põhitegurit: selge poliitilise toetuse ja suuniste puudumine, regulatiivsete protsesside aeglus ja turujärelevalve ebapiisavus liikmesriikides;

L.  arvestades, et hinnangute kohaselt ei vasta 10–25 % turutoodetest ei ökodisaini ega energiamärgistuse direktiivile, mistõttu läheb raisku ligikaudu 10 % prognoositud energiasäästust ja tekib kõlvatu konkurents;

M.  arvestades, et kuigi 2009. aastal laiendati ökodisaini direktiivi kohaldamisala, et hõlmata kõiki energiamõjuga tooteid (välja arvatud transpordivahendid), ei kehti ökodisaini nõuded veel ühelegi energiat mittetarbivale tootele;

N.  arvestades, et ELis peaksid kõik tooted olema projekteeritud, valmistatud ja turustatud nii, et ohtlikke aineid kasutataks minimaalselt, tagades samal ajal toote ohutuse, et hõlbustada selle korduskasutamist ja ringlussevõttu ning säilitades ühtlasi kõrgetasemelise inimeste tervise ja keskkonna kaitse;

O.  arvestades, et ökodisaini direktiivis sedastatakse, et selle täiendavus kemikaale käsitleva REACH-määrusega peaks aitama suurendada nende mõju ja tootjatele esitatavate selgete ja ühtsete nõuete väljatöötamist; arvestades, et nõuded, mis on seotud ohtlike kemikaalide kasutamise ja nende ringlussevõtuga, on seni olnud piiratud;

P.  arvestades, et uue energiamärgistuse määruse alusel töötatakse välja uut andmebaasi ning turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) andmebaasi kasutatakse mõnes, kuid mitte kõigis liikmesriikides;

Q.  arvestades, et liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi aastani 2020 üks esmaseid eesmärke on muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks; arvestades, et keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt tuleks liidu poliitikaraamistikuga tagada, et liidu turule lastavad esmatähtsad tooted on ökodisainitud eesmärgiga optimeerida ressursside ja materjali tõhusat kasutust;

R.  arvestades, et ELi ringmajanduse loomise tegevuskava sisaldab kohustust panna edaspidi ökodisaini direktiivist tulenevates tootedisaini nõuetes rõhku ringmajanduse aspektidele, analüüsides süstemaatiliselt selliseid küsimusi nagu parandatavus, kestvus, uuendatavus, ringlussevõetavus ning teatud materjalide või ainete kindlakstegemine;

S.  arvestades, et Pariisi kokkuleppes on püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega; arvestades, et EL on võtnud kohustuse anda oma õiglane panus nende eesmärkide saavutamisse, vähendades heidet kõigis sektorites;

T.  arvestades, et ökodisaini meetmed peaksid hõlmama toodete kogu olelusringi, et parandada liidus ressursitõhusust, võttes arvesse asjaolu, et rohkem kui 80 % toote keskkonnamõjust määratakse kindlaks projekteerimise ajal, ning seepärast on sel väga oluline roll, et edendada toote ringmajanduse aspekte, vastupidavust, asjakohastatavust, parandatavust, korduskasutust ja ringlussevõttu;

U.  arvestades, et lisaks kestlikumale ja ressursitõhusamale tootmisele tuleks tugevdada jagamismajanduse ja teenustemajanduse põhimõtteid, ning tutvustades programme, mille eesmärk on ärgitada inimesi kasutama kõige ressursitõhusamaid tooteid ja teenuseid, peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu madala sissetulekuga majapidamistele, sh neile, keda ohustab energiaostuvõimetus;

V.  arvestades, et liit on püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaline ja et seetõttu peab ta võtma meetmeid nende ohtlike ainete järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks, piirates nende kasutamist ka toote projekteerimisel;

Tulemuslik kulutõhusa energiasäästu vahend

1.  leiab, et ökodisaini direktiiv on olnud edukas õigusakt energiatõhususe suurendamisel ning vähendanud märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet ja pakkunud tarbijaile majanduskasu;

2.  soovitab komisjonil jätkata enamate tootegruppide hõlmamist, mis valitakse välja vastavalt nende ökodisaini potentsiaalile, sealhulgas nii energia- ja materjalitõhususe potentsiaalile kui ka muudele keskkonnaaspektidele, kasutades direktiivi artiklis 15 sätestatud meetodit, ja kaasajastada olemasolevaid standardeid, et saada direktiivi kohaldamisalast ja eesmärkidest täit kasu;

3.  rõhutab, et ökodisaini direktiiv parandab ELi siseturu toimimist, kuna selles määratakse kindlaks ühised standardid; rõhutab, et jätkuv ühtlustatud tootenõuete vastuvõtmine ELi tasandil toetab innovatsiooni, teadusuuringuid ja ELi tootjate konkurentsivõimet ning tagab ausa konkurentsi, vältides samal ajal tarbetut halduskoormust;

4.  tuletab meelde, et direktiivis nõutakse, et komisjon esitaks rakendusmeetmed, kui toode vastab kriteeriumidele, st märkimisväärses koguses müüdud tooted, märkimisväärne keskkonnamõju ja potentsiaal olukorra parandamiseks; rõhutab, et komisjonil on vastutus seda volitust täita ning tagada, et tarbijad, ringmajandus ja keskkond saavad sellest ka tegelikult kasu, tõdedes, et selliseid tootestandardeid saab kohaldada üksnes ELi tasandil ning et seetõttu sõltuvad liikmesriigid komisjonist, kes peab võtma vajalikke meetmeid;

5.  on arvamusel, et kooskõlastamine ringmajandusega seotud algatustega muudaks direktiivi veelgi tulemuslikumaks; nõuab seetõttu, et koostataks kaugeleulatuv ökodisaini ja ringmajanduse kava, mis tekitab keskkonnakasu ning pakub võimalusi kestlikuks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks – sealhulgas VKEde sektoris – ning eeliseid tarbijaile; märgib, et suurem ressursitõhusus ja teiseste toorainete kasutamine pakub märkimisväärseid võimalusi töötleva tööstuse jäätmete vähendamiseks ja ressursside säästmiseks;

6.  rõhutab, et ökodisaini direktiiv kuulub paljude erinevate vahendite kogumisse ja et direktiivi tulemuslikkus sõltub teiste õigusaktidega, eelkõige energiamärgistuse direktiiviga tekkivast sünergiast; leiab, et tuleks vältida õigusaktide kattumist;

Otsustusprotsessi tugevdamine

7.  rõhutab nõuandefoorumi tähtsat osa tööstuse, kodanikuühiskonna ja teiste otsustusprotsessis osalevate sidusrühmade kokku toomisel ning leiab, et see üksus toimib hästi;

8.  peab murettekitavaks rakendusmeetmete väljatöötamisel ja vastuvõtmisel mõnikord esinevaid suuri viivitusi, mis tekitavad majandustegevuses osalejatele ebakindlust, on põhjustanud oluliste energiasäästu ja seonduvate kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimaluste raiskuminekut tarbijate jaoks ning võivad põhjustada vastuvõetud meetmete mahajäämist tehnoloogia arengust;

9.  märgib, et viivitused rakendamisel on osaliselt tingitud komisjoni piiratud ressurssidest; kutsub komisjoni üles kasutama piisavaid vahendeid ökodisaini protsessiks, arvestades õigusakti märkimisväärset ELi lisaväärtust;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon väldiks viivitusi rakendusmeetmete vastuvõtmisel ja avaldamisel ning soovitab määrata selged tähtajad ja vahe-eesmärgid nende lõpuleviimiseks ning kehtivate määruste läbivaatamiseks; rõhutab, et ökodisaini meetmed tuleks vastu võtta eraldi ja avaldada niipea, kui need on valmis;

11.  rõhutab vajadust järgida ökodisaini tööplaanis aastateks 2016–2019 ettenähtud ajakava;

12.  toonitab vajadust rajada ökodisaini nõuded usaldusväärsele tehnilisele analüüsile ja mõjuhinnangutele, võttes võrdlusaluseks turu kõige toimivamad tooted või tehnoloogiad ja iga sektori tehnoloogilise arengu; kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks selliste toodetega seotud meetmete rakendamise ja läbivaatamise, millel on suurim potentsiaal nii primaarenergia säästu kui ka ringmajanduse seisukohast;

13.  tõdeb, et ökodisaini direktiiv võimaldab kasutada vabatahtlikke kokkuleppeid; rõhutab, et rakendusmeetmete asemel võib kasutada vabatahtlikke kokkuleppeid, kui need katavad suure osa turust ja neid peetakse suuteliseks tagama vähemalt samaväärse keskkonnatoime, ning et need peaksid tagama kiirema otsustamisprotsessi; on seisukohal, et vabatahtlike kokkulepete tõhususe järelevalvet tuleks tugevdada ja tagada kodanikuühiskonna piisav kaasamine; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni soovituse (EL) 2016/2125 üle, mis käsitleb suuniseid tööstusharu eneseregulatsiooni meetmete kohta, ning palub, et komisjon jälgiks tähelepanelikult kõiki ökodisaini direktiivi raames tunnustatud vabatahtlikke kokkuleppeid;

14.  soovitab integreerida tehnoloogia õppeprotsessi energiamõjuga toodete ökodisaini metoodikaga, et olla valmis tehnoloogilisteks täiustusteks määruste jõustumisajaks ning tagada määruste ajakohasus;

15.  kutsub komisjoni üles lisama vajaduse korral ökodisaini meetmetesse hindamised, mis puudutavad mikroplastide laskmist veekeskkonda; kutsub komisjoni üles kehtestama kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja -kuivatite ökodisaini meetmete läbivaatamise käigus kohustuslikud nõuded mikroplastfiltritele;

Energiasäästust ressursitõhususeni

16.  kordab oma nõudmist anda uut hoogu toodete ringmajandusega seotud aspektidele ja on seisukohal, et ökodisaini direktiiv kätkeb endas märkimisväärseid ressursitõhususe suurendamise võimalusi, mida ei ole seni kasutatud;

17.  on seetõttu seisukohal, et lisaks pidevatele energiatõhususe suurendamise pingutustele tuleb ökodisaini direktiivi rakendamisel nüüd süstemaatiliselt tähelepanu pöörata kõigi direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate tooterühmade kogu olelusringile, kehtestades ressurssitõhususe miinimumkriteeriumid, mis hõlmavad muu hulgas kestvust, vastupidavust, parandatavust ja uuendatavust, kuid ka ühiskasutuse potentsiaali, korduskasutamist, skaleeritavust, ringlussevõetavust, ümbertöötlemise võimalust, ringlussevõetud või teisese tooraine sisaldust ja kriitilise tähtsusega toorainete kasutamist;

18.  on seisukohal, et ringmajanduse kriteeriumide valik iga tooterühma puhul peab olema spetsiifiline ning selgelt ja objektiivselt kindlaks määratud, samal ajal peavad need kriteeriumid olema kergesti mõõdetavad ja saavutatavad proportsionaalsete kuludega, et tagada direktiivi rakendatavus;

19.  nõuab iga tootekategooriaga seotud konkreetsete ökodisaini nõuete kindlaksmääramise ettevalmistavate uuringute käigus süstemaatilist põhjalikku analüüsi ringmajanduse potentsiaali kohta;

20.  palub komisjonil lisada ka eetilised kriteeriumid, mis hõlmavad näiteks kasutatud materjalide päritolu ja hankimismeetodeid, aga ka töötajate ja kohalike elanike sotsiaalseid tingimusi;

21.  rõhutab, et oluline on, et tootjad annaksid selged ja objektiivsed juhised, mis võimaldavad kasutajatel ja sõltumatutel remonditöökodadel tooteid hõlpsamalt ja ilma erivarustuseta parandada; rõhutab ka, kui tähtis on pakkuda võimaluse korral teavet varuosade kättesaadavuse ja toodete olelusringi kohta;

22.  rõhutab võimalikku kasu sellest, kui keskenduda lisaks energiakasutusele ka muudele keskkonnaaspektidele, nagu ohtlikud kemikaalid, mikroplasti sattumine keskkonda, jäätmete teke ja sisendmaterjal, ning nõuab, et kõnealuse direktiivi raames kasutataks vahendeid selleks, et suurendada läbipaistvust tarbijate jaoks;

23.  kutsub komisjoni üles töötama välja kohustuslikud kriteeriumid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate elektroonikaseadmete tarkvarauuenduste kättesaadavuse kohta;

24.  juhib tähelepanu vajadusele suurendada ringlussevõtuks sobivust, kasutades üht plastpolümeeri või kokkusobivaid plastpolümeere ja edendades seega ringlussevõetud materjalide tegelikku kasutamist;

25.  on seisukohal, et kuna rohkem kui 80% toote keskkonnamõjust kujuneb välja kavandamisetapis, siis saab just selles etapis suurel määral vältida, asendada või piirata probleemsete ainete kasutamist; rõhutab, et laiendatud ökodisaini kriteeriumides tuleks eraldi käsitleda kriitilise tähtsusega materjalide ja ainete, nt haruldaste muldmetallide või toksiliste või murettekitavate ainete, nt püsivate orgaaniliste saasteainete ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamist, et nende kasutamist piirata või need asendada või vähemalt tagada võimalus need olelusringi lõpus kokku koguda/eraldada, ilma et see piiraks nende ainete kohta liidu tasandil sätestatud muude ühtlustatud õiguslike nõuete kohaldamist;

26.  nõuab, et energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete puhul ei seataks eesmärke, mida ELi tootjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei suuda täita, kuna nende suutlikkus kasutada patenditud tehnoloogiaid on tunduvalt väiksem kui turgu valitsevatel ettevõtetel;

27.  väljendab sellega seoses heameelt 2016.–2019. aasta ökodisaini tööplaani üle, mis sisaldab materjalitõhususe nõuete ja standardite väljatöötamise kohustust, ning nõuab tungivalt, et komisjon viiks selle töö lõpule esmajärjekorras; on seisukohal, et sellised kriteeriumid peaksid olema tootespetsiifilised, põhinema usaldusväärsel analüüsil ja käsitlema eeskätt ilmse arengupotentsiaaliga valdkondi, ning turujärelevalveasutustel peab olema võimalik neid jõustada ja kontrollida; on seisukohal, et parimate tavade väljaselgitamisel tuleb edendada elektri- ja elektroonikaseadmete romude ringlussevõttu käsitlevate varasemate ja käimasolevate teadusuuringute tulemuste ja innovaatiliste lahenduste kasutamist;

28.  on seisukohal, et ressursitõhususe edukuse puhul muutub üha määravamaks süsteemne lähenemisviis, mis ei võta arvesse mitte ainult toodet, vaid kogu selle toimimiseks vajalikku süsteemi ökodisaini protsessis ning nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks järgmisse ökodisaini tööplaani rohkem selliseid süsteemseid võimalusi; 

29.  on veendunud, et erilist tähelepanu tuleb pöörata vett tarbivatele toodetele, mille puhul võib saavutada märkimisväärset keskkonnakasu ja tarbijate jaoks olulist kokkuhoidu;

30.  kutsub komisjoni üles soodustama kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist ka kaevandusjäätmetest;

31.  võtab teadmiseks, et komisjon on edasi lükanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, näiteks mobiil- ja nutitelefone puudutavad meetmed, oodates lisahindamiste tulemusi ja arvestades asjaolu, et selles tooterühmas muutub tehnoloogia kiiresti; on aga seisukohal, et just nende toodete osas, mida müüakse arvukalt ja vahetatakse tihti uute vastu välja on olemas selge potentsiaal paremate tulemuste saavutamiseks, eriti ressursitõhususe osas, ning seepärast tuleks nende suhtes ökodisaini kriteeriume kohaldada ja teha pingutusi reguleerimisprotsessi tõhustamiseks; rõhutab vajadust hoolikalt hinnata, kuidas saaks parandada selliste tooterühmade ökodisaini, mille puhul on peamisteks ökodisaini parameetriteks parandatavus ja varuosade asendamine;

32.  rõhutab, et vaja on teha järgmist:

a)  edendada uuendatavust, tehes kättesaadavaks elektrooniliste seadmete tarkvara uuendused;

b)  hõlbustada parandatavust, tehes varuosad kättesaadavaks kogu toote elutsükli jooksul toote kogumaksumusega võrreldes mõistliku hinnaga;

c)  tõhustada ringlussevõetavust ühe plastpolümeeri või kokkusobivate plastpolümeeride kasutamise abil;

33.  tuletab meelde oma nõudmist vaadata põhjalikult läbi ELi tootepoliitika raamistik, et võtta selles arvesse ressursitõhusust; sellega seoses palub komisjonil hinnata, kas kehtivat ökodisaini metoodikat saaks kasutada lisaks energiamõjuga toodetele ka teiste tootekategooriate puhul ja esitada vajaduse korral ettepanekud uute õigusaktide kohta;

34.  rõhutab, et ringlussevõetud/teiseste materjalide kasutamise tagamiseks on hädavajalik kvaliteetsete teiseste materjalide kättesaadavus ja seetõttu tuleks luua teiseste materjalide hästi korraldatud turg;

35.  rõhutab, kui tähtis on panna tootjatele vastutus ning pikendada garantiiaegu ja laiendada garantiitingimusi, kohustades tootjaid/müüjaid võtma vastutuse toote kogu olelusringi eest, edendades parandatavust, uuendatavust, moodulitest komplekteeritavust ja ringlussevõetavust ning tagades, et tooraine ja jäätmete käitlemine toimub Euroopa Liidus;

36.  nõuab miinimumtagatiste laiendamist kestvuskaupadele;

Turujärelevalve edendamine

37.  rõhutab vajadust tugevdada siseturule lastud toodete järelevalvet liikmesriikide ning komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise parema koostöö ja kooskõlastuse abil, nähes selleks turujärelevalveasutustele ette piisavad rahalised ressursid;

38.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi luua toote digitaalne teabeleht (nn tootepass), nagu on soovitatud nõukogu 18. detsembri 2017. aasta järeldustes ökoinnovatsiooni kohta; tootepass oleks vahend, mis annab teavet tootes sisalduvate materjalide ja ainete kohta ning see hõlbustaks ka turujärelevalvet;

39.  nõuab ökodisaini direktiivi nõuete täitmiseks sidusama ja kulutõhusama turujärelevalve süsteemi loomist liidus, ning esitab järgmised soovitused:

–  tuleks nõuda, et liikmesriikide ametiasutused kasutaksid turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS), et jagada kõikide ökodisaini õigusnormidega hõlmatud toodete vastavuskontrolli ja testimise tulemusi; see andmebaas peaks sisaldama kogu asjakohast teavet nõuetele vastavate ja mittevastavate toodete kohta, et vältida tarbetuid teste teises liikmesriigis, samuti peaks andmebaas olema kasutajasõbralik ja hõlpsasti kättesaadav;

–  energiamärgistusega toodete registreerimise üldandmebaasi tuleks laiendada kõigile ökodisaini õigusnormidega hõlmatud toodetele;

–  liikmesriikide ametiasutused peaksid koostama konkreetsed kavad oma turujärelevalvetegevuseks ökodisaini valdkonnas, millest teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008(7); liikmesriigid peaksid lisama nendesse kavadesse pistelised kontrollid;

–  õigusnormidele mittevastavate toodete tuvastamiseks tuleks kohaldada kiirkontrolli meetodeid, mis tuleks välja töötada koostöös valdkonna ekspertidega ja mida tuleks jagada avaliku sektori asutustega;

–  komisjon peaks kaaluma turule lastud ja kontrollimisele kuuluvate toodete minimaalse protsendimäära kehtestamist, samuti välja töötama mandaadi oma sõltumatu turujärelevalve tegemiseks ning esitama asjakohased ettepanekud;

–  soovitab vastu võtta hoiatavad meetmed, sealhulgas kehtestada nõudeid rikkuvate tootjate suhtes karistused, mis on vastavuses nõuete rikkumisest tuleneva mõjuga kogu Euroopa turule, ja hüvitised, sh kollektiivse õiguskaitsega, nõuetele mittevastava toote ostnud tarbijatele, isegi kui seaduses ette nähtud garantiiaeg on möödas;

–  erilist tähelepanu tuleks pöörata väljastpoolt ELi imporditud toodetele ja internetis müüdavatele toodetele;

–  tuleks tagada kooskõla komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord (COM(2017)0795), mille kohaldamisala hõlmab ka ökodisaini direktiiviga reguleeritud tooteid; sellega seoses toetab ELi tasandil ühise testimise soodustamist;

40.  toonitab asjakohaste ja selgelt kindlaks määratud ühtlustatud testimisstandardite olulisust ja rõhutab, et tuleks välja töötada reaalsete tingimustega võimalikult sarnased katseprotokollid; rõhutab, et katsemeetodid peaksid olema töökindlad ning välja töötatud ja rakendatavad viisil, mis välistab manipuleerimise ning tahtliku või tahtmatu tulemuste parandamise; on seisukohal, et testimisega ei tohiks kaasneda tarbetut koormust ettevõtjatele, eriti VKEdele, kellel ei ole samasugust suutlikkust nagu nende suurematel konkurentidel; väljendab heameelt komisjoni määruse (EL) nr 2016/2282 (kontrollimisel kasutatavate lubatud hälvete kohta) üle;

41.  nõuab, et komisjon toetaks liikmesriike jõustamistegevuses, samuti tõhustatud koostööd juhul, kui tuvastatakse nõuetele mittevastav toode; rõhutab vajadust anda tootjatele ja importijatele juhiseid turujärelevalveasutuste nõutavate dokumentide üksikasjade osas;

Muud soovitused

42.  rõhutab vajadust tagada ühtsus ja vastastikune lähenemine ökodisaini õigusnormide ja horisontaalsete õigusnormide vahel, sh näiteks sellised kemikaale ja jäätmeid käsitlevad liidu õigusaktid nagu kemikaalimäärus, elektroonikaromude direktiiv ja ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv, ning rõhutab vajadust tugevdada sünergiat keskkonnahoidlike riigihangete ja ELi ökomärgisega;

43.  rõhutab ökodisaini direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi vahelist seost; palub liikmesriikidel stimuleerida energiatõhusate toodete ja teenuste turgu ning tõhustada järelevalve- ja nõustamistegevust; on seisukohal, et energiamõjuga toodete ökodisaini parendamine võib omakorda avaldada positiivset mõju hoonete energiatõhususele;

44.  rõhutab vajadust anda üldsusele ja eelkõige meediale selget teavet ökodisaini kasulikkuse kohta, enne kui see meede kasutusele võetakse, ning ergutab komisjoni ja liikmesriike jagama ennetavalt teavet ökodisaini meetmete kasulikkusest lahutamatu osana nende meetmete vastuvõtmise protsessist, samuti kaasama aktiivsemalt sidusrühmi, et inimesed neid õigusnorme paremini mõistaksid;

45.  rõhutab, et üleminek kestlikule ja ringmajandusele pakub palju võimalusi, kuid tekitab ka sotsiaalseid probleeme; on seisukohal, arvestades, et kedagi ei tohiks kõrvale jätta, et komisjon ja liikmesriigid peaksid kõige energiatõhusamate toodete kasutuselevõtu ergutamise kavade esitamisel pöörama erilist tähelepanu energiaostuvõimetuse ohus olevatele väikese sissetulekuga leibkondadele; on veendunud, et sellised programmid ei tohiks takistada innovatsiooni, vaid peaksid võimaldama tootjatel jätkuvalt pakkuda tarbijatele laias valikus kvaliteetseid tooteid, samuti peaksid need soodustama selliste energiamõjuga ja vett tarbivate toodete turule jõudmist, mille abil on võimalik saavutada suurem ressursitõhusus ja kokkuhoid tarbijate jaoks;

46.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles andma head eeskuju ja kasutama täiel määral ära ringmajandust ja keskkonnahoidlikke riigihankeid, et seada kõigis investeeringutes esikohale tõestatult kestlikud tooted, nt ökomärgisega tooted, ja kõrgeimad ressursitõhususe standardid, ning edendada keskkonnahoidlike hangete laialdast kasutamist, sh erasektoris;

º

º  º

(1)

ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)

ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.

(3)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(4)

http://www.consilium.europa.eu/media/32274/eco-innovation-conclusions.pdf

(5)

ELT C 265, 11.8.2017, lk 65.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0287.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.22.3.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) rakendamise kohta

(2017/2087(INI))

Arvamuse koostaja: Michèle Rivasi

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et ökodisain toob tööstusele ja tarbijatele majanduslikku kasu ning aitab oluliselt kaasa liidu kliima-, energia- ja ringmajanduse poliitika elluviimisele;

B.  arvestades, et komisjoni hinnangul aitab ökodisaini direktiiv koos energiamärgistuse määrusega saavutada umbes pool 2020. aasta energiasäästu eesmärgist ja et pikemas plaanis on selle potentsiaal isegi suurem ning et mõlemad õigusaktid peaksid vähendama sõltuvust fossiilkütuste impordist 23 % maagaasi ja 37 % kivisöe puhul, samuti peaksid aitama saavutada meie kliimaeesmärke, vähendades süsinikdioksiidiheitmeid 320 miljoni tonni võrra aastas;

C.  arvestades, et ökodisaini ja energiamärgistuse direktiiviga saavutatav hinnanguline energiasääst võiks tähendada iga majapidamise energiaarvete vähenemist 490 euro võrra aastas, samal ajal tooks see tööstusele ning hulgimüügi ja jaemüügi sektorile aastas 55 miljardit eurot täiendavat tulu ning võiks tekitada nendes sektorites 800 000 uut otsest töökohta;

D.  arvestades, et ökodisaini meetmed peaksid hõlmama toodete kogu olelusringi, et parandada liidus ressursitõhusust, võttes arvesse asjaolu, et rohkem kui 80 % toote keskkonnamõjust määratakse kindlaks projekteerimise ajal, ning seepärast on sel väga oluline roll, et edendada toote ringmajanduse aspekte, vastupidavust, asjakohastatavust, parandatavust, korduskasutust ja ringlussevõttu;

E.  arvestades, et lisaks kestlikumale ja ressursitõhusamale tootmisele tuleks tugevdada jagamismajanduse ja teenustemajanduse põhimõtteid, ning tutvustades programme, et ärgitada inimesi kasutama kõige ressursitõhusamaid tooteid ja teenuseid, peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu madala sissetulekuga majapidamistele, sh neile, keda ohustab kütteostuvõimetus;

F.  arvestades, et liit on püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaline ja et seetõttu peab ta võtma meetmeid nende ohtlike ainete järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks, piirates nende kasutamist ka toote projekteerimisel;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koos tarbijakaitse valdkonna sidusrühmade, teadusringkondade ja mitmete kodanikuühiskonna organisatsioonidega on korduvalt palunud laiendada ökodisaini direktiivi kohaldamisala;

1.  soovitab lisada ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) kohaldamisalasse rohkem tarbekaupu; rõhutab, et esmatähtsaks tuleks pidada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tooteid, mida müüakse suurtes kogustes ja vahetatakse sageli välja; rõhutab, et komisjon peaks hoolikalt hindama, kuidas parandada ja kontrollida selliste tooterühmade kestlikkust, eelkõige mobiiltelefonide ja nutitelefonide, mille varuosad, akud ja tarvikud peaksid olema kergesti asendatavad ja universaalsed;

2.  tunnistab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete tehnoloogia areneb kiiresti, mistõttu võivad neid tooteid käsitlevad õigusaktid olla vananenud juba siis, kui need tegelikult jõustuvad; palub seetõttu tungivalt, et komisjon kiirendaks IKT-toodete ökodisaini regulatiivseid menetlusi ja uuriks alternatiive, mis võivad ökodisaini meetmeid täiendada, et jälgida ressursitõhusust siis, kui tooted on kasutuses, näiteks kasutades suurandmete tehnikaid;

3.  on seisukohal, et ökodisaini direktiiv on olnud toodete energiatõhususe jaoks oluline vahend, ja on veendunud, et edaspidine koordineerimine ringmajandusega seotud algatustega võib energiatõhusust veelgi tugevdada; nõuab seetõttu ökodisaini ja ringmajanduse sihiteadlikku kava, mis annaks nii keskkonnakasu kui ka ainulaadse võimaluse töökohtade arendamiseks;

4.  rõhutab vajadust võtta järk-järgult vastu mõõdetavad ja jõustatavad tootenõuded, mis on liidu tasandil täielikult ühtlustatud, et kaitsta siseturu toimimist, toetada innovatsiooni, teadusuuringuid ja Euroopa tootjate konkurentsivõimet ning tagada aus konkurents, tekitamata tarbetut halduskoormust;

5.  nõuab ökodisaini kriteeriumide laiendamist, et need hõlmaksid toodete ressursitõhususe, ringmajanduse ja tervisega seotud aspekte; peab vajalikuks ühendada ressursitõhusus ja materjalide ringlus pideva energiasäästuga, võttes arvesse uute nõuete kehtestamise ajaloolist paranemise määra; rõhutab, et energiat, eelkõige taastuvenergiat tuleks pidada esmatähtsaks ressursiks ning tooteid tuleks optimeerida nii energia- kui veetarbimise kui ka materjalide kasutamise osas olelusringi seisukohast; on veendunud, et vastupidavus, täiendatavus, parandatavus ja ringlussevõetavus võivad toetada ka töökohtade arendamist;

6.  rõhutab vajadust kehtestada eetilised kriteeriumid, mis oleksid seotud eeskätt kasutatud materjalide päritolu ja hankimisega, aga ka töötajate ja kohalike elanike sotsiaalsete tingimustega;

7.  avaldab kahetsust, et olemasolevate tootepõhiste meetmete ja uute tooterühmade läbivaatamisel on ringmajanduse aspektide lisamisel tehtud vähe edusamme; märgib, et hoolimata paljulubavast erilisest tähelepanust, mida pööratakse ringmajanduse aspektidele ökodisaini tööplaanis aastateks 2016–2019 ning komisjoni ringmajanduse paketis, ja selle teema tähtsusest, on selles valdkonnas tehtud töö pettumust valmistanud; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tegutseks kiiremini, et tagada ökodisaini direktiivi oluline panus ringmajandusse;

8.  rõhutab vajadust selle järele, et:

a)  edendatakse täiendatavust, tehes kättesaadavaks elektrooniliste seadmete tarkvara uuendused;

b)  hõlbustatakse parandatavust, tehes vahetusosad kättesaadavaks toote kogu elutsükli jooksul mõistliku hinnaga, võttes arvesse toote kogukulusid;

c)  tõhustatakse ringlussevõetavust ühe plastpolümeeri või kokkusobivate plastpolümeeride kasutamise kaudu;

9.  rõhutab, et ringlussevõetavuse tagamise kõrval tuleks edendada ka ringlussevõetud materjalide tegelikku kasutamist; on seisukohal, et ühelt poolt tuleb toodete ringlussevõetavus ja lihtne lammutamine lisada projekteerimisse, nii et kasutusea lõppu jõudnud tooted saaks muuta kvaliteetseks teiseseks tooraineks, ning teiselt poolt tuleb edendada ja tunnustada sellise teisese toorme tegelikku korduskasutamist, näiteks kehtestades uutes toodetes ringlussevõetud materjalide kasutamise miinimummäära;

10.  rõhutab, et ringlussevõetud/teiseste materjalide kasutamise tagamiseks on hädavajalik kvaliteetsete teiseste materjalide kättesaadavus ja teiseste materjalide hästi korraldatud turg ja need tuleks seepärast teoks teha;

11.  rõhutab, kui tähtis on panna tootjatele vastutus ja pikendada garantiiaegu ja laiendada garantiitingimusi, kohustades tootjaid/müüjaid võtma vastutuse toote kogu olelusringi eest, edendades parandatavust, täiendatavust, moodulitest komplekteeritavust ja ringlussevõetavust ning tagades, et tooraine ja jäätmete käitlemine toimub Euroopa Liidus;

12.   rõhutab, et laiendatud ökodisaini kriteeriumides tuleks eraldi käsitleda määrava tähtsusega materjalide ja ainete, nt haruldaste muldmetallide, ja toksiliste või murettekitavate ainete, nt püsivate orgaaniliste saasteainete ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamist, et seda piirata või vähemalt tagada võimalus need olelusringi lõpus kokku koguda/eraldada;

13.  rõhutab, et otsustamisprotsessi tuleb optimeerida ja kindlustada; rõhutab, et ökodisaini meetmed tuleks vastu võtta eraldi, kindlaks määratud ja teatatud tähtaegade piires, ning neid tuleks kohe rakendada; palub komisjonil eraldada rakendamiseks vajalikud vahendid;

14.  rõhutab vajadust optimeerida turule lastud toodete turujärelevalvet parema koostöö kaudu komisjoni ja liikmesriikide vahel ning liikmesriikide endi vahel; soovitab, et korraldataks üleeuroopaline kooskõlastamine riiklike turujärelevalveasutuste vahel, mida viiks ellu komisjon;

15.  rõhutab, et protokollid peaksid olema lähemal reaalsetele tingimustele, st tooteid tuleks testida tingimustes ja keskkonnas, mis jäljendavad võimalikult täpselt keskmise tarbija tingimusi ja keskkonda; nõuab, et nii tarnijate kui ka järelevalveasutuste testimismeetodeid kehtestataks ja rakendataks nii, et tehakse kindlaks ja välistatakse testide tulemustega tahtlik või tahtmatu manipuleerimine või nende parandamine ning et testide ja esitatud tulemuste lubatud lahknevus ei ületa mõõteseadme statistilist veamäära;

16.  rõhutab komisjoni hinnangut, et 10-25 % turul olevatest toodetest ei vasta ökodisaini ja energiamärgistuse nõuetele, mis tähendab, et kaotatakse ligikaudu 10 % kavandatavast säästust; nõuab tungivalt, et nõuetele vastavust jälgitaks paremini; rõhutab kiirkontrolli meetodite laiaulatuslikku potentsiaali selliste toodete ja tooteliikide tuvastamisel, mis on suurema tõenäosusega ökodisaini direktiiviga vastuolus;

17.  nõuab suuremat sidusust ja koostoimet muude valdkondlike õigusaktide ja Euroopa vahenditega, eeskätt vastutustundlike riigihangete kriteeriumidega, ökomärgisega või määrusega (EL) 2017/1369 (millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik) kehtestatud toodete registreerimise andmebaasi ühise kasutamise kaudu;

18.  nõuab piisavat rahastamist, nii et liit ja liikmesriigid saaksid tagada poliitika kujundamise piisava seire, teostada turujärelevalvet, luua uusi ettevõtlusvõimalusi, konsulteerida riiklikul tasandil enne liikmesriikide hääletamist elluviidavate meetmete kohta ja kavandada ennetavaid teabevahetusstrateegiaid; kutsub komisjoni üles teavitama ökodisaini meetmete vastuvõtmise protsessi lahutamatu osana Euroopa kodanikke ennetavalt nende meetmete eeldatavast kasust;

19.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles andma head eeskuju ja kasutama täiel määral ära ringmajandust ja keskkonnahoidlikke riigihankeid, et seada kõigis investeeringutes esikohale tõestatult kestlikud tooted, nt ökomärgisega tooted, ja kõrgeimad ressursitõhususe standardid, samuti edendada keskkonnahoidlike hangete laialdast kasutamist, sh erasektoris.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

58

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Luděk Niedermayer, Dennis Radtke, Dominique Riquet, Pavel Telička

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Gerolf Annemans, Rosa D’Amato, Emilian Pavel

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

58

+

ALDE

Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

EFDD

Rosa D'Amato, Dario Tamburrano

ENF

Christelle Lechevalier

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

PPE

Bendt Bendtsen, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Gunnar Hökmark, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Angelika Niebler, Luděk Niedermayer, Dennis Radtke, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Dan Nica, Emilian Pavel, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Julia Reda, Claude Turmes

3

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Angelo Ciocca

PPE

Hermann Winkler

1

0

ENF

Gerolf Annemans

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

59

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Peter Liese, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Renate Sommer, Estefanía Torres Martínez, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Cristian-Silviu Buşoi, Caterina Chinnici, Fredrick Federley, Anja Hazekamp, Norbert Lins, Rupert Matthews, Alojz Peterle, Stanislav Polčák, Carolina Punset, Christel Schaldemose

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jude Kirton-Darling, Jeroen Lenaers, Mylène Troszczynski


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

59

+

ALDE

Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Carolina Punset, Frédérique Ries

ECR

Urszula Krupa, Rupert Matthews, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Piernicola Pedicini

ENF

Sylvie Goddyn, Joëlle Mélin, Mylène Troszczynski

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Anja Hazekamp, Kateřina Konečná, Estefanía Torres Martínez

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Giovanni La Via, Jeroen Lenaers, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Stanislav Polčák, Adina-Ioana Vălean

S&D

Nikos Androulakis, Biljana Borzan, Nessa Childers, Caterina Chinnici, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jude Kirton-Darling, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Davor Škrlec

1

EFDD

Julia Reid

1

0

PPE

Renate Sommer

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. mai 2018Õigusalane teave