Menetlus : 2016/2018(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0170/2018

Esitatud tekstid :

A8-0170/2018

Arutelud :

PV 28/05/2018 - 29
CRE 28/05/2018 - 29

Hääletused :

PV 30/05/2018 - 13.9
CRE 30/05/2018 - 13.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0225

RAPORT     
PDF 631kWORD 116k
14.5.2018
PE 615.497v04-00 A8-0170/2018

paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta

(2016/2018(INI))

Õiguskomisjon

Põhiseaduskomisjon

Raportöörid: Pavel Svoboda, Richard Corbett

(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta

(2016/2018(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 17 lõiget 1,

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 295,

  võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta(1) (edaspidi „uus institutsioonidevaheline kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelisi suhteid käsitlevat 20. oktoobri 2010. aasta raamkokkulepet(2) (edaspidi „2010. aasta raamkokkulepe“),

–  võttes arvesse 16. detsembri 2003. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta(3) (edaspidi „2003. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(4),

–  võttes arvesse 22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet ühenduse õigusaktide koostamise üldiste kvaliteedisuuniste kohta(5),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(6),

–  võttes arvesse 13. juuni 2007. aasta kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlevat ühist deklaratsiooni(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta(8),

–  võttes arvesse ühisavaldust ELi 2017. aasta õigusloome prioriteetide kohta(9),

–  võttes arvesse ühisavaldust ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 18. märtsi 2014. aasta (edaspidi „biotsiidide kohtuasi“), 16. juuli 2015. aasta (edaspidi „vastastikuse viisavabaduse mehhanismi kohtuasi“), 17. märtsi 2016. aasta (edaspidi „Euroopa ühendamise rahastu delegeeritud õigusakti kohtuasi“), 14. juuni 2016. aasta (edaspidi „Tansaania kohtuasi“) ja 24. juuni 2016. aasta (edaspidi „Mauritiuse kohtuasi“) otsuseid(11),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta otsust Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta(12),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kohta: hetkeseis ja tulevikuväljavaated(13),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni komisjoni 2017. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta(14),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sõlmimise kohta(15),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta(16),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste teostamise üle(17),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta seoses 19. aruandega „Parem õigusloome“, mis käsitleb aastat 2011(18),

–   võttes arvesse oma 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist (2010) käsitleva 18. aruande „Parem õigusloome“ kohta(19),

–   võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni parema õigusloome, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse ning aruka õigusliku reguleerimise kohta(20),

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta(21),

–  võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Paremad lahendused parema õigusloome tegevuskava paremaks täitmiseks“ (COM(2017)0651),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 294 kaasotsustamismenetluse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 24. oktoobri 2017. aasta töödokumenti „Overview of the Union’s Efforts to Simplify and to Reduce Regulatory Burdens“ (Ülevaade liidu jõupingutustest regulatiivse koormuse lihtsustamiseks ja vähendamiseks) (SWD(2017)0675),

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2016. aasta teatist „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (C(2016)8600),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Parem õigusloome: paremad tulemused – tugevam liit“ (COM(2016)0615),

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ (COM(2015)0215),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 7. juuli 2017. aasta töödokumenti parema õigusloome suuniste kohta (SWD(2017)0350),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühiseid arutelusid,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0170/2018),

A.  arvestades, et uus institutsioonidevaheline kokkulepe jõustus selle allkirjastamise päeval, 13. aprillil 2016;

B.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmisel tegid Euroopa Parlament ja komisjon avalduse, milles kinnitasid, et uus kokkulepe „peegeldab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelist tasakaalu ja nende vastavat pädevust, nagu on sätestatud aluslepingutes“ ja see „ei piira 20. oktoobri 2010. aasta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe kohaldamist“(22);

C.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe institutsioonidevahelist programmitööd käsitlevate sätete rakendamiseks vaatas parlament läbi oma kodukorra, et muu hulgas sätestada mitmeaastast programmitööd käsitlevate ühiste järelduste ja iga-aastast institutsioonidevahelist programmitööd käsitlevate ühisavalduste üle läbirääkimiste pidamise ja nende vastuvõtmise sisekord;

D.  arvestades, et iga-aastase institutsioonidevahelise programmitöö raames leppisid kolm institutsiooni kokku kahes ühisavalduses, mis käsitlevad vastavalt ELi 2017. aasta ja 2018.–2019. aasta seadusandlikke prioriteete;

E.  arvestades, et vastupidiselt 2003. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele ei sisalda uus institutsioonidevaheline kokkulepe enam selliste alternatiivsete reguleerimismeetodite kasutamise õigusraamistikku nagu kaasreguleerimine ja enesereguleerimine ning igasugune viide sellistele meetoditele puudub;

F.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 13 kohaselt peab komisjon mõju hindamise käigus konsulteerima võimalikult laiapõhjaliselt; arvestades, et samamoodi peab komisjon uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 19 kohaselt viima enne ja mitte pärast ettepaneku vastuvõtmist avatud ja läbipaistval viisil läbi avalikud konsultatsioonid, tagades, et avalikkusega konsulteerimise korraldamise viis ja tähtajad võimaldaksid võimalikult laia osalemise, mis ei ole piiratud erahuvide ja nende eest seisvate lobistidega;

G.  arvestades, et komisjon vaatas 2017. aasta juulis läbi oma parema õigusloome suunised, et komisjonis paremini selgitada ja ära kasutada poliitikakujundamise eri etappide vahelisi seoseid, asendades varasemad eraldiseisvad suunised, milles käsitleti mõjuhindamist, hindamist ja rakendamist eraldi, ning lisades uued suunised kavandamise ja sidusrühmadega konsulteerimise kohta;

H.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 16 kohaselt võib komisjon omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu kutsel oma mõjuhinnangut täiendada või teha muid analüüse, mida ta peab vajalikuks;

I.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppega kinnitatakse endise mõjuhindamiskomitee asendamine komisjoni õiguskontrollikomiteega; arvestades, et õiguskontrollikomitee ülesanne on muu hulgas teostada komisjoni mõjuhinnangute objektiivset kvaliteedikontrolli; arvestades, et selleks, et esitada komisjonile vastuvõtmiseks algatus, millele on lisatud mõjuhinnang, on vaja komitee positiivset arvamust; arvestades, et negatiivse arvamuse korral tuleb raporti projekt läbi vaadata ja uuesti komiteele esitada ning teise negatiivse arvamuse korral on algatuse edasiseks menetlemiseks vaja poliitilist otsust; arvestades, et komitee arvamus avaldatakse komisjoni veebisaidil samal ajal kui asjaomast algatust käsitlev raport, ning mõjuhinnangute puhul pärast seda, kui komisjon on asjaomase poliitikaalgatuse vastu võtnud(23)1;

J.  arvestades, et õiguskontrollikomitee viis 2017. aasta alguses lõpule töötajate töölevõtmise ning nende hulka kuulub kolm liiget väljastpoolt ELi institutsioone; arvestades, et 2016. aastal vaatas komitee läbi 60 eraldi mõjuhinnangut, millest 25 (42 %) said esialgu negatiivse hinnangu, mille tulemusel need läbi vaadati ja uuesti komiteele esitati; arvestades, et komitee andis seejärel positiivse üldhinnangu kõigile talle edastatud läbivaadatud mõjuhinnangutele, välja arvatud ühele; arvestades, et komitee on vahetanud parlamendi teenistustega teavet mõjuhinnangute koostamise parimate tavade ja metoodika kohta;

K.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 25 on sätestatud, et kui kavandatakse õigusliku aluse muutmist nii, et see toob kaasa seadusandliku tavamenetluse asendamise seadusandliku erimenetluse või muu kui seadusandliku menetlusega, vahetavad kolm institutsiooni selles küsimuses arvamusi; arvestades, et parlament muutis selle sätte jõustamiseks kodukorda; arvestades, et seda sätet ei ole veel tulnud kohaldada;

L.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 27 tunnistavad kolm institutsiooni vajadust viia kõik kehtivad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga ning eelkõige seavad esikohale kõigi selliste alusaktide kiire vastavusse viimise, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele; arvestades, et komisjon esitas ettepaneku viimatinimetatud vastavusseviimise kohta 2016. aasta detsembris(24); arvestades, et parlament ja nõukogu vaatavad asjaomast ettepanekut praegu üksikasjalikult läbi;

M.  arvestades, et uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele on lisatud delegeeritud õigusakte ja nendega seonduvaid standardklausleid käsitleva ühisseisukoha uus versioon; arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 28 kohaselt alustavad kolm institutsiooni pärast kokkuleppe jõustumist ilma põhjendamatu viivituseta läbirääkimisi ühisseisukoha täiendamiseks, nähes ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamiseks ette mittesiduvad kriteeriumid; arvestades, et pärast pikaajalist ettevalmistavat tööd algasid asjaomased läbirääkimised viimaks 2017. aasta septembris;

N.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 29 võtsid kolm institutsiooni endale kohustuse luua hiljemalt 2017. aasta lõpuks delegeeritud õigusaktide ühine funktsionaalne register, mis sisaldab hästi struktureeritud ja kasutajasõbralikul viisil esitatud teavet, mille eesmärk on parandada läbipaistvust, hõlbustada kavandamist ja tagada delegeeritud õigusakti kasutusaja kõigi etappide jälgitavus; arvestades, et kõnealune register on nüüd loodud ja see hakkas toimima 2017. aasta detsembris;

O.  arvestades, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 32 on sätestatud, et „[k]omisjonil on vahendajaroll ja ta peab kohtlema mõlemat seadusandjat võrdselt, austades täiel määral aluslepingutega kolmele institutsioonile antud ülesandeid“;

P.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 34 rõhutasid parlament ja nõukogu kaasseadusandjatena, et tihedate kontaktide säilitamine juba enne institutsioonidevahelisi läbirääkimisi on oluline, et jõuda oma vastavates seisukohtades paremale vastastikusele arusaamisele, ning leppisid kokku, et nad hõlbustavad selleks vastastikust arvamuste ja teabe vahetamist, muu hulgas kutsudes mitteametlikele aruteludele regulaarselt ka teiste institutsioonide esindajaid; arvestades, et nende sätete põhjal ei ole loodud uusi konkreetseid menetlusi või struktuure; arvestades, et kuigi institutsioonidevahelisi kontakte on seadusandlikke prioriteete käsitleva ühisavalduse raames süvendatud, näitab parlamendikomisjonide kogemus, et süstemaatiline lähenemisviis sellise vastastikuse arvamuste vahetuse hõlbustamisele puudub ning endiselt on keeruline saada nõukogult teavet ja tagasisidet küsimuste kohta, mille liikmesriigid on nõukogus tõstatanud; arvestades, et parlament ei ole sellise olukorraga üldse rahul;

Q.  arvestades, et õigusloomeprotsessi veelgi läbipaistvamaks muutmiseks vaatas parlament läbi oma kodukorra, et kohandada selle eeskirju, mis käsitlevad institutsioonidevahelisi läbirääkimisi seadusandliku tavamenetluse raames, tuginedes 2012. aastal kehtestatud sätetele; arvestades, et kõik parlamendi läbirääkimisvolitused on avalikud, kuid nõukogu volituste puhul see nii ei ole; arvestades, et parlament ei ole sellise olukorraga üldse rahul;

R.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 39 võtsid kolm institutsiooni õigusloomeprotsessi eri etappide jälgitavuse hõlbustamiseks kohustuse määrata 31. detsembriks 2016 kindlaks viisid, kuidas arendada selleks edasi platvorme ja vahendeid, eesmärgiga luua spetsiaalne ühine andmebaas seadusandlike aktide eelnõude menetlemise seisu kohta; arvestades, et sellist ühist andmebaasi ei ole seni loodud;

S.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 40 lubasid kolm institutsiooni seoses rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimisega kohtuda kuue kuu jooksul alates uue institutsioonidevahelise kokkuleppe jõustumisest, et pidada läbirääkimisi koostöö ja teabevahetuse praktilise korra parandamiseks aluslepingute raamistikus kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu tõlgendusega; arvestades, et nimetatud läbirääkimised algasid 2016. aasta novembris ja on veel pooleli;

T.  arvestades, et rahvusvahelistes kaubanduslepingutes on regulatiivsest koostööst saanud kaubanduspartnerite vahelise regulatiivse dialoogi ja sidususe saavutamise keskse tähtsusega vahend; arvestades, et komisjon peab selles protsessis järgima ka edaspidi kõikidele sidusrühmadele õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamise põhimõtteid ning tagama otsustusprotsessi võimalikult suure läbipaistvuse;

U.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 46 kinnitavad kolm institutsiooni oma kavatsust kasutada õigusloomes sagedamini uuesti sõnastamise tehnikat, järgides täiel määral 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(25);

V.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 48 kohaselt võtab komisjon kohustuse esitada oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) tehtava panusena igal aastal ülevaate, sealhulgas iga-aastase koormusanalüüsi liidu poolt õigusaktide lihtsustamiseks ning ülereguleerimise vältimiseks ja halduskoormuse vähendamiseks tehtud jõupingutuste tulemuste kohta; arvestades, et esimese iga-aastase koormusanalüüsi tulemused esitati 24. oktoobril 2017 komisjoni 2018. aasta tööprogrammi raames;

W.  arvestades, et iga-aastane koormusanalüüs on ainulaadne võimalus teha kindlaks ja jälgida tulemusi, mida annavad ELi pingutused vältida ülereguleerimist ja vähendada halduskoormust; arvestades, et see koormusanalüüs on suurepärane võimalus näidata ELi õigusaktide lisaväärtust ja tagada läbipaistvus ELi kodanike jaoks;

X.  arvestades, et uues institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes nõutakse institutsioonidevahelise koostöö tegemist eesmärgiga lihtsustada kehtivaid liidu õigusakte ning vältida ülereguleerimist ja halduskoormust kodanike, haldusasutuste ja ettevõtjate puhul; arvestades, et Euroopa Parlament rõhutab, et rahvusvaheliste kaubanduslepingute puhul ei tohiks kõnealuste eesmärkidega kaasneda keskkonnakaitse, rahvatervise, töötajate tervise ja ohutuse valdkonna standardite ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardite alanemine ega tarbijate õiguste nõrgenemine;

Y.  arvestades, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 50 kohaselt jälgivad kolm institutsiooni ühiselt ja regulaarselt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamist nii poliitilisel tasandil toimuvate iga-aastaste arutelude kaudu kui ka tehnilisel tasandil institutsioonidevahelises koordineerimisrühmas; arvestades, et järelevalve poliitilisel tasandil hõlmab korrapäraseid arutelusid komisjonide esimeeste konverentsi koosolekutel ja iga-aastast kõrgetasemelist kokkuvõtvat kohtumist; arvestades lisaks, et ühisavaldustes, mis käsitlevad vastavalt ELi 2017. aasta ja 2018.–2019. aasta seadusandlikke prioriteete, sätestati konkreetne järelevalvekord; arvestades samuti, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise hindamisel on äärmiselt väärtuslik parlamendikomisjonide seni saadud kogemus; arvestades, et õiguskomisjonil on eripädevus parema õigusloome ja liidu õiguse lihtsustamise valdkonnas;

Ühised kohustused ja eesmärgid

1.  peab uut parema õigusloome kokkulepet institutsioonidevaheliseks tegevuseks, mille eesmärk on parandada liidu õigusaktide kvaliteeti; tuletab meelde, et paljudel juhtudel ühtlustatakse või asendatakse ELi õigusaktidega 28 liikmesriigi erinevaid eeskirju, muutes riiklikud turud vastastikku ja võrdselt juurdepääsetavaks ning vähendades üldiseid halduskulusid, et luua täielikult toimiv siseturg;

2.  väljendab heameelt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamise esimese pooleteise aasta jooksul saavutatud edusammude ja saadud kogemuste üle ning ergutab institutsioone veelgi rohkem pingutama, et rakendada kokkulepe täielikult, eelkõige seoses institutsioonidevaheliste läbirääkimistega mittesiduvate kriteeriumide üle ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamiseks, kõigi selliste alusaktide vastavusseviimisega, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele, institutsioonidevaheliste läbirääkimistega, mis käsitlevad rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimise alase koostöö ja teabevahetuse praktilist korda, ning spetsiaalse ühise andmebaasi loomisega seadusandlike aktide eelnõude menetlemise seisu kohta;

3.  tuletab meelde, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärk on arendada kolme institutsiooni vahel avatumaid ja läbipaistvamaid suhteid, et tagada õigusaktide kõrge kvaliteet ELi kodanike huvides; on seisukohal, et kuigi institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtet märgitakse vaid punktides 9 ja 32 seoses uues institutsioonidevahelises kokkuleppes käsitletavate konkreetsete valdkondadega, tuleks seda järgida kogu õigusloometsüklis kui ühte ELi lepingu artiklis 13 sätestatud põhimõtetest;

Programmitöö

4.  väljendab heameelt kolme institutsiooni kokkuleppe üle tugevdada liidu ühe- ja mitmeaastast programmitööd kooskõlas ELi lepingu artikli 17 lõikega 1, rakendades struktureeritumat menetlust täpse ajakavaga; märgib rahuloluga, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohases esimeses iga-aastases institutsioonidevahelises programmitöös osalesid kolm institutsiooni aktiivselt ja selle tulemusel võeti vastu ELi 2017. aasta seadusandlikke prioriteete käsitlev ühisavaldus, milles seati prioriteediks 59 olulist seadusandlikku ettepanekut, ning seejärel võeti vastu 2018.–2019. aasta seadusandlikke prioriteete käsitlev ühisavaldus, milles seati praeguse ametiaja lõpuni prioriteediks 31 olulist seadusandlikku ettepanekut; väljendab sellega seoses erilist heameelt nõukogu aktiivse osalemise üle ja loodab, et see jätkub ka edaspidi, kaasa arvatud uue ametiaja mitmeaastase programmitöö puhul; on siiski seisukohal, et ühisavaldustes kokku lepitud teatavate seadusandlike aktide eelnõude prioriteetset käsitlemist ei tohiks kasutada selleks, et avaldada kaasseadusandjatele põhjendamatut survet, ning kiiremat menetlemist ei tohiks seada esmatähtsale kohale õigusaktide kvaliteedi arvel; peab oluliseks hinnata, kuidas kohaldatakse ühisdeklaratsioonide heakskiitmise praeguseid tavasid ja eeskirju, ja kas Euroopa Parlamendi kodukorda on võimalik parandada seoses institutsioonidevahelise programmitöö üle peetavate läbirääkimistega, näiteks tugevdada presidendile fraktsioonide poolt antud volitusi;

5.  peab äärmiselt oluliseks, et parlamendikomisjonidega peetaks ühisavalduse ettevalmistamise ja rakendamise kogu protsessi käigus igakülgselt nõu;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et uus institutsioonidevaheline kokkulepe ei piira parlamendi ja komisjoni vahel 2010. aasta raamkokkuleppes kokku lepitud vastastikuseid kohustusi; tuletab eelkõige meelde, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktide 6–11 rakendamisel tuleb järgida 2010. aasta raamkokkuleppe 4. lisas esitatud komisjoni tööprogrammi ajakava käsitlevat korda;

7.  on seisukohal, et komisjon peaks oma tööprogrammi esitamisel lisaks uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 8 osutatud elementidele näitama kavandatavate õigusaktide põhjendatust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete valguses ja tooma välja nende Euroopa lisaväärtuse;

8.  kiidab heaks komisjoni subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma loomise, mis peab toimima kooskõlas uue institutsioonidevahelise kokkuleppega, et suurendada usaldust kodanikes, kes peavad subsidiaarsuse põhimõtet demokraatliku protsessi olulisimaks aspektiks;

9.  kutsub komisjoni üles esitama kaasavamaid, üksikasjalikumaid ja usaldusväärsemaid tööprogramme; nõuab eelkõige, et komisjoni tööprogrammides toodaks selgelt välja iga ettepaneku õiguslik laad ning täpsed ja realistlikud ajakavad; palub komisjonil tagada, et eelseisvad seadusandlikud ettepanekud ja eelkõige olulised seadusandlikud paketid esitataks aegsasti enne praeguse ametiaja lõppu, et anda seeläbi kaasseadusandjatele piisavalt aega oma õiguste täielikuks kasutamiseks;

10.  soovitab välja töötada tõhusad õigusnormid, mis oleksid suunatud tööhõive kaitse tugevdamisele ja Euroopa konkurentsivõime arendamisele kõigis majandusvaldkondades, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon vastas parlamendi taotlustele liidu õigusakti vastuvõtmiseks ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt enamasti uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 10 osutatud kolmekuulise tähtaja jooksul; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et komisjon ei võtnud vastu selles sättes ette nähtud konkreetseid teatisi; palub komisjonil nimetatud teatised vastu võtta, et tagada täielik läbipaistvus ja esitada poliitiline vastus parlamendi resolutsioonides tehtud taotlustele, ning võtta nõuetekohaselt arvesse parlamendi asjaomaseid Euroopa lisaväärtuse ja Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude analüüse;

12.  rõhutab, et heauskne ja läbipaistev koostöö parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel on oluline, ning see peaks väljenduma praktikas komisjoni kindla kohustusena kaasata parlamenti ja nõukogu võrdsel määral oma programmitöö rakendamisse, ja tuletab komisjonile meelde kohustust reageerida viivitamatult seadusandlikele ja muudele kui seadusandlikele algatusraportitele; taunib asjaolu, et mitmele algatusraportile ei ole reageeringut järgnenud, ja kutsub komisjoni üles kaasseadusandjaid kolme kuu jooksul teavitama teksti tagasivõtmise põhjustest ning samuti esitama põhjendatud vastused seadusandlikele või muudele kui seadusandlikele ettepanekutele;

13.  on seisukohal, et uuest institutsioonidevahelisest kokkuleppest kõigi viidete väljajätmine alternatiivsete reguleerimismeetodite kasutamisele ei mõjuta parlamendi seisukohta, et pehme õiguse vahendeid tuleb kasutada üksnes suurima ettevaatlikkusega ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul, ilma õiguskindlust või kehtiva õiguse arusaadavust kahjustamata ning olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga(26); on ühtlasi mures, et pehme õiguse kasutamist käsitlevate selgete piiride puudumine võib isegi soodustada selle kohaldamist, kusjuures parlamendi võimalus teostada kontrolli ei ole tagatud;

14.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles nõustuma, et alternatiivsete reguleerimismeetodite kasutamine juhul, kui see on rangelt vajalik, tuleks lisada mitme- ja iga-aastastesse programmdokumentidesse, et võimaldada seadusandjate poolset nõuetekohast tuvastamist ja kontrollimist;

Paremad õigusloomevahendid

15.   rõhutab, et mõju hindamised võivad anda teavet, ent need ei tohi kunagi asendada poliitilisi otsuseid ega tohi põhjustada õigusloomeprotsessis põhjendamatuid viivitusi; rõhutab, et kogu seadusandliku protsessi käigus ja kõigis esildatud õigusaktide mõju hinnangutes tuleb pöörata erilist tähelepanu sellele, milline võib olla mõju nendele sidusrühmadele, kel on kõige vähem võimalik oma muredest otsusetegijatele teada anda, sealhulgas VKEd, kodanikuühiskond, ametiühingud ja teised, kel ei ole institutsioonidele hõlpsa juurdepääsu eelist; on veendunud, et mõjuhinnangutes tuleb võrdselt tähelepanu pöörata eelkõige sotsiaalsete, tervishoiu ja keskkonnaga seotud tagajärgede hindamisele ning et hinnata tuleb mõju kodanike põhiõigustele ja naiste ja meeste võrdõiguslikkusele;

16.   tuletab meelde, et VKEd moodustavad kõigist ELi ettevõtjatest 99 %, toodavad 58 % ELi käibest ja annavad tööd kahele kolmandikule erasektori töötajatele; tuletab samuti meelde, et Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act“ võttis komisjon kohustuse rakendada poliitika kujundamisel põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ ja et see hõlmab VKE-testi, mille abil hinnatakse tulevaste seadusandlike ja haldusalaste algatuste mõju VKEdele(27); tuletab meelde, et Euroopa Parlament märkis oma 9. märtsi 2016. aasta otsuses uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, et uue kokkuleppe sõnastuse kohaselt ei ole kolm institutsiooni piisavalt kohustatud lisama oma mõjuhinnangutesse VKE-teste ja konkurentsivõime teste(28); rõhutab, kui tähtis on arvestada konkurentsivõime ja innovatsiooni mõjuga ning võtta VKEde vajadusi arvesse õigusloometsükli igas etapis ja neile tähelepanu pöörata, ning väljendab rahulolu sellega, et komisjoni parema õigusloome suunistes on ette nähtud, et kõikides mõjuhinnangutes tuleb vajaduse korral võtta arvesse võimalikku mõju VKEdele ja konkurentsivõimele ning selle kohta korrapäraselt aru andma; juhib tähelepanu sellele, et VKE-testide puhul ei kohaldata sageli kvaliteedi ja ühtsuse nõudeid; palub komisjonil kaaluda, kuidas saaks mõju VKEdele veelgi paremini arvesse võtta, ning kavatseb seda teemat eelseisvatel aastatel hoolikalt jälgida;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon hindaks parema õigusloome kontekstis paremini oma poliitika sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi, samuti mõju kodanike põhiõigustele, pidades silmas ka mittereguleerimisest tulenevaid kulusid Euroopa tasandil ning ka tõsiasja, et kulude-tulude analüüs on vaid üks paljudest kriteeriumidest;

18.  kordab oma nõudmist, et kõik mõjuhinnangud sisaldaksid keskpika ja pikaajalise majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja tervisemõju kohustuslikku tasakaalustatud analüüsi;

19.  palub komisjonil kasutada mõjuhinnanguid ja järelhinnanguid, et uurida algatuste, ettepanekute või olemasolevate õigusaktide kokkusobivust kestliku arengu eesmärkidega, aga ka nende mõju nimetatud eesmärkide täitmisel saavutatud edule ja nende eesmärkide rakendamisele;

20.  tuletab meelde, et komisjoni algses ettepanekus uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta sisaldus ettepanek moodustada ajutine tehniline sõltumatu töörühm, kuid hiljem seda läbirääkimiste käigus ei arutatud; juhib tähelepanu sellele, et töörühma loomise eesmärk oli suurendada mõjuhinnangute sõltumatust, läbipaistvust ja objektiivsust; tuletab meelde, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 15 kohaselt viivad Euroopa Parlament ja nõukogu läbi mõju hindamise enda esitatud sisuliste ning teadlike, põhjendatud otsuste tegemiseks vajalike muudatuste kohta komisjoni ettepanekule, kui nad leiavad, et seda on vaja; tuletab komisjonidele meelde, kui oluline on seda vahendit vajaduse korral kasutada;

21.  tunneb heameelt, et uues institutsioonidevahelises kokkuleppes on viidatud, et mõjuhinnangutes tuleb arvesse võtta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; rõhutab sellega seoses, et mõjuhinnangud peaksid alati hõlmama põhjalikku ja ranget analüüsi selle kohta, kas ettepanek on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas ja kas sellel on Euroopa lisaväärtus;

22.  märgib, et päris mitmele komisjoni ettepanekule polnud lisatud mõjuhinnanguid, ja et parlamendikomisjonid on väljendanud muret, et mõjuhinnangute kvaliteedi ja üksikasjalikkuse tase varieerub terviklikust suhteliselt pealiskaudseni; märgib, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamise esimeses etapis ei olnud 2017. aasta ühisavaldusse kuuluvast 59-st komisjoni ettepanekust 20-le mõjuhinnangut lisatud; tuletab sellega seoses meelde, et kuigi igal juhul on nõutav, et ettepanekutega, millel on tõenäoliselt oluline sotsiaalne, majanduslik või keskkonnamõju, kaasneks mõju hindamine, peaks institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 13 kohaselt komisjoni tööprogrammis või ühisavalduses sisalduvate algatustega reeglina samuti kaasnema mõju hindamine;

23.  väljendab heameelt asjaolu üle, et institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatakse, et seadusandliku tegevuskava koostamisel tuleb võtta arvesse mistahes väljapakutud liidu meetme „Euroopa lisaväärtust“ ning liidu tasandil tegevuse puudumise korral Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid; rõhutab, et Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud on hinnanguliselt 1,75 triljonit eurot aastas, mis moodustab 12 % ELi SKPst (2016); kiidab selles kontekstis Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraadi tööd;

24.  palub komisjonil täiendavalt selgitada, kuidas ta kavatseb hinnata Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid, muu hulgas kulusid tootjatele, tarbijatele, töötajatele, haldusasutustele ja keskkonnale tulenevalt sellest, et ELi tasandil puuduvad ühtlustatud õigusaktid ning et lahknevad siseriiklikud eeskirjad toovad kaasa lisakulusid ja vähendavad poliitika tõhusust (nagu on osutatud uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 10 ja 12); juhib tähelepanu asjaolule, et sellist hindamist ei tuleks läbi viia mitte üksnes aegumisklausli korral, kui programm on lõppemas või kui on ette näha tühistamine, vaid seda tuleks kaaluda ka juhul, kui ELi tasandi õigusakt või meede ei ole veel jõustunud või seda vaadatakse läbi;

25.  tuletab meelde, et endine mõjuhindamiskomitee on asendatud uue õiguskontrollikomiteega, mis tugevdab selle komitee sõltumatust; kordab, et õiguskontrollikomitee sõltumatus, läbipaistvus ja objektiivsus ning selle töö peab olema kaitstud ja komitee liikmete suhtes ei tohiks kehtestada mingit poliitilist kontrolli(29); toonitab, et komisjon peaks tagama, et kõik õiguskontrollikomitee arvamused, sealhulgas negatiivsed, tehtaks avalikuks ja kättesaadavaks samal ajal asjaomaste mõjuhinnangute avaldamisega; nõuab, et antaks hinnang õiguskontrollikomitee toimimisele järelevalve tegemisel ja objektiivse nõu andmisel mõjuhinnangute kohta;

26.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraat, mis loodi parlamendi administratsioonis, abistab parlamendikomisjone ja pakub neile laia valikut teenuseid, mille jaoks peab olema piisavalt vahendeid, et tagada parlamendiliikmetele ja komisjonidele parim võimalik abi; märgib rahuloluga, et komisjonide esimeeste konverents võttis 12. septembril 2017 vastu dokumendi „Mõjuhinnangute käsiraamat – suunised komisjonidele“ ajakohastatud variandi;

27.  palub kõigil parlamendi komisjonidel vaadata süstemaatiliselt läbi komisjoni mõjuhinnangud ja vaadata parlamendi mõju eelhindamise analüüs läbi seadusandliku menetluse võimalikult varajases etapis;

28.   tuletab meelde, et vastavalt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 14 võtab parlament komisjoni seadusandlike ettepanekute vaagimisel komisjoni mõjuhinnanguid täiel määral arvesse; tuletab sellega seoses meelde, et parlamendikomisjonid võivad paluda komisjonil tutvustada oma mõjuhinnangut ja valitud poliitikavarianti parlamendikomisjoni koosolekul ning kutsub parlamendikomisjone üles seda võimalust sagedamini kasutama, samuti kasutama võimalust saada komisjoni mõjuhinnangule parlamendi enda teenistuste esialgne hinnang; märgib siiski, et see ei tohi tuua kaasa kaasseadusandjate manööverdamisruumi piiramist;

29.  tunneb heameelt, et komisjonil on võimalus oma mõjuhinnanguid õigusloomeprotsessi käigus täiendada; leiab, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 16 tuleks tõlgendada nii, et kui Euroopa Parlament või nõukogu seda taotlevad, peaks komisjon reeglina kohe esitama sellise täiendava mõjuhinnangu;

30.  rõhutab, kui oluline on õigeaegne, avalik ja läbipaistev sidusrühmade kaasamine ja nendega konsulteerimine, andes piisavalt aega sisukate vastuste saamiseks; jääb seisukohale, et on oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistavas etapis kõigis ametlikes keeltes avalikud konsultatsioonid;

31.  märgib, et uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 17 kohaselt vastutab iga institutsioon „ise oma mõjuhinnangute korraldamise, sealhulgas sisemiste organisatsiooniliste ressursside valiku ja kvaliteedikontrolli eest“;

32.  tervitab asjaolu, et uue kokkuleppe punktis 17 kohustusid kolm institutsiooni vahetama teavet mõju hindamise parimate tavade ja meetodite kohta; on seisukohal, et see peaks hõlmama komisjoni mõjuhinnangu aluseks olevate töötlemata andmete jagamist alati kui võimalik ning eriti siis, kui parlament otsustab komisjoni mõjuhinnangut omalt poolt täiendada; soovitab kolmel institutsioonil selleks maksimaalselt koostööd teha, sealhulgas korraldada ühiseid koolitusi mõju hindamise metoodika kohta, et jõuda tulevikus ka ühise institutsioonidevahelise metoodikani;

33.  jääb seisukohale, et on ülimalt oluline, et kodanike ja sidusrühmade jaoks läbipaistvuse tagamise nimel avalikustatakse õigusloomeprotsessi lõpuks „[k]omisjoni algne mõjuhinnang ja igasugune täiendav institutsioonide poolt õigusloomeprotsessis tehtud mõju hindamise töö“, nagu sätestatakse uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 18;

34.  kordab oma seisukohta, et sidusrühmadel, sealhulgas ametiühingutel ja kodanikuühiskonnal peaks olema võimalik panustada mõju hindamise protsessi võimalikult varajases konsulteerimisetapis ning ergutab komisjoni kasutama selleks süstemaatilisemalt kavasid ja esialgseid mõjuhinnanguid ning avaldama need õigel ajal mõju hindamise alguses;

35.  tunneb heameelt, et komisjon on võtnud kohustuse enne ettepanekute vastuvõtmist laialdaselt konsulteerida, eelkõige kaasata vahetult konsultatsioonidesse VKEsid, kodanikuühiskonda ja teisi lõppkasutajaid; märgib rahuloluga, et komisjoni läbivaadatud parema õigusloome suunised on samm selles suunas;

36.  rõhutab uusi sätteid, mis käsitlevad avalikke ja sidusrühmadega peetavaid konsultatsioone ning on olulised vahendid nii ettevalmistavas etapis kui ka kogu õigusloomeprotsessis;

37.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks kinni rakendamisaruannetele ning direktiivide ja määruste läbivaatamisele seatud kohustuslikest tähtaegadest;

38.  toonitab, kui tähtis on olemasolevate õigusaktide järelhindamine vastavalt põhimõttele „kõigepealt hinda“, ning soovitab, et see toimuks võimalusel alati mõju hindamise kujul pärast õigusakti vastuvõtmist, kohaldades sama metoodikat nagu sama õigusakti mõju hindamisel enne õigusakti vastuvõtmist, nii et selle tulemusi saaks paremini hinnata;

39.  tunneb heameelt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 22 üle, mille kohaselt lepivad kolm institutsiooni kokku, et kehtivate õigusaktide hindamisprotsessi toetamiseks nähakse asjakohastel juhtudel õigusaktides ette aruandlus-, järelevalve- ja hindamiskord, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides; juhib tähelepanu probleemidele liikmesriikides õigusakti toimimise kohta andmete kogumisel ning julgustab komisjoni ja liikmesriike suurendama jõupingutusi selles valdkonnas;

40.  tervitab uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 23, milles kolm institutsiooni lepivad kokku, et kaaluvad süstemaatiliselt õigusaktides läbivaatamisklauslite kasutamist; kutsub komisjoni üles lisama ettepanekutesse võimaluse korral alati läbivaatamisklauslid ning vastasel juhul esitama põhjused, miks seda üldreeglit ei järgitud;

Õigusaktid

41.   tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuste üle, mis puudutavad iga ettepanekuga kaasneva seletuskirja ulatust; tunneb heameelt eriti selle üle, et komisjoni ettepanekutele lisatud seletuskirjas selgitatakse ka kavandatavate meetmete põhjendatust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete valguses; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tugevdatud ja põhjalik hindamine ja põhjendused seoses nende põhimõtete järgimisega ja esildatud meetme Euroopa lisaväärtusega;

42.  leiab, et tuleb tagada sidusus seletuskirja ja asjaomase ettepanekuga seotud mõjuhinnangu vahel; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama järjepidevuse ja selgitama tehtud valikut, kui see erineb mõjuhinnangu järeldustest;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 25 kohustus komisjon üksnes „võtma nõuetekohaselt arvesse seda, et määruste ja direktiivide olemus ja mõju on erinevad“; kordab palvet, et Monti aruandes esitatud lähenemisviisi järgides tuleks seadusandlikes ettepanekutes suurendada määruste osa(30), vastavalt aluslepingutes nende kasutamise kohta kehtestatud õigusnõuetele, et tagada järjepidevus, lihtsus ja õiguskindlus kogu liidus;

44.  tunneb heameelt, et kolm institutsiooni on võtnud kohustuse õigusliku aluse muudatuste küsimuses arvamusi vahetada, nagu on osutatud uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 25; rõhutab õiguskomisjoni rolli ja eksperditeadmisi õigusliku aluse kontrollimisel(31); tuletab meelde, et parlament on otsustanud astuda vastu igale katsele piirata õigusliku aluse põhjendamatu muutmise abil Euroopa Parlamendi seadusandlikke volitusi; kutsub nõukogu üles täielikult täitma võetud kohustust pidada dialoogi Euroopa Parlamendiga eriarvamuste korral esildatud õigusliku aluse üle, eriti poliitiliselt tundlikes küsimustes;

45.  rõhutab asjaolu, et komisjoni ettepanekute õiguslik alus tuleks valida objektiivsetel põhjustel, mis alluvad kohtulikule kontrollile; rõhutab aga parlamendi õigust teha kaasseadusandjana ettepanekuid õigusliku aluse muudatuste kohta, mis põhinevad parlamendipoolsel aluslepingute tõlgendusel;

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

46.  rõhutab, kui tähtis on uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 26 sätestatud põhimõte, ja kordab, et tegutsedes aluslepingute raames ja arvestades Euroopa Kohtu praktikat, on seadusandja pädev otsustama, kas ja millises ulatuses kasutada delegeeritud õigusakte ning kas ja millises ulatuses kasutada rakendusakte(32);

47.  märgib, et komisjonile volituste delegeerimine ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid sellega võivad seonduda ka poliitiliselt tundlikud küsimused, mis on ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtjate jaoks väga olulised;

48.  tunnustab komisjoni jõupingutusi järgida uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 27 osutatud tähtaega ettepaneku esitamiseks kõigi selliste alusaktide vastavusse viimise kohta, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele; on samuti seisukohal, et kõik juhtumid, mida varem käsitleti kontrolliga regulatiivmenetluse raames, tuleks nüüd üldjuhul viia kooskõlla ELi toimimise lepingu artikliga 290 ja seega muuta delegeeritud õigusaktideks(33);

49.  hoiatab, et komisjoni kohustus kasutada delegeeritud õigusaktide koostamisel regulaarselt liikmesriikide eksperte ei tohiks muuta seda menetlust liiga sarnaseks või lausa identseks rakendusaktide koostamiseks ette nähtud menetlusega, eriti mis puudutab neile ekspertidele antud menetluslikke eelisõigusi; on seisukohal, et see võib ka ähmastada erinevust kahte liiki aktide vahel, kuivõrd see võib tähendada Lissaboni lepingu eelse komiteemenetluse mehhanismi de facto taastamist;

50.  väljendab rahulolematust asjaolu üle, et hoolimata Euroopa Parlamendi järeleandmistest on nõukogu siiani väga tõrges nõustuma delegeeritud õigusaktidega, kui ELi toimimise lepingu artikli 290 kriteeriumid on täidetud; tuletab meelde, et nagu on sätestatud selle põhjenduses 7, peaks uus institutsioonidevaheline kokkulepe hõlbustama läbirääkimisi seadusandliku tavamenetluse raames ja parandama ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamist; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu on mitmes seadusandliku akti eelnõu puhul siiski nõudnud, et alusaktis kas antaks rakendamisvolitused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 või lisataks abstraktselt kõik volituse delegeerimiseks või rakendamisvolituste andmiseks vajalikud elemendid; väljendab pettumust asjaolu üle, et nendel juhtudel ei kaitsenud komisjon oma esialgseid ettepanekuid;

51.  peab väga murettekitavaks, et nõukogu püüab peaaegu süstemaatiliselt asendada delegeeritud õigusakte rakendusaktidega; peab täiesti vastuvõetamatuks, et nõukogu püüab kasutada Lissaboni lepingu järgset vastavusse viimist ära selleks, et asendada kontrolliga regulatiivmenetlus delegeeritud õigusaktide asemel rakendusaktidega;

52.  tunneb heameelt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 osutatud institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise üle; kinnitab oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsioonis(34) väljendatud seisukohta, mis puudutab ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamise mittesiduvaid kriteeriumeid; on seisukohal, et need peaksid olema nende läbirääkimiste aluseks;

53.  tuletab meelde, et poliitiliselt olulised elemendid, nagu liidu toodete või ainete loendid või registrid, peaksid jääma alusakti lahutamatuks osaks, mis vajaduse korral esitatakse lisa kujul, ja seepärast tuleks neid muuta ainult delegeeritud õigusaktidega; rõhutab, et õiguskindluse tagamiseks tuleks hoiduda eraldi loendite koostamisest;

54.  on seisukohal, et kriteeriumid ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamiseks peavad võtma arvesse Euroopa Kohtu otsuseid, näiteks otsust biotsiidide kohtuasjas, Euroopa ühendamise rahastu delegeeritud õigusakti kohtuasjas ning vastastikuse viisavabaduse mehhanismi kohtuasjas(35);

55.  tunneb heameelt komisjoni lubaduse üle, et kui rakendusaktide eelnõude varajases ettevalmistamise etapis on vaja laiemaid eksperditeadmisi, kasutab komisjon vastavalt vajadusele eksperdirühmi, konsulteerib konkreetsete sidusrühmadega või korraldab avaliku konsultatsiooni; on seisukohal, et sellise konsulteerimise alustamise korral tuleks parlamenti alati nõuetekohaselt teavitada;

56.  märgib rahuloluga, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 nõustus komisjon tagama, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul on võrdne juurdepääs kogu teabele delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohta, nii et nad saavad kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millele kutsutakse liikmesriikide eksperte ja mis käsitlevad delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist; kutsub komisjoni üles seda kohustust täielikult ja järjepidevalt täitma; märgib, et selline juurdepääs on juba paranenud;

57.  rõhutab vajadust parandada mitteametlikku koostööd delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ettevalmistusetapis; hoiatab, et delegeeritud õigusakte ja rakendusakte välja töötades ei tohi silmist kaotada kaasseadusandjate kavatsust, mida on väljendatud seadusandlikus aktis ja mis on selle eesmärgi osa; rõhutab, kui tähtis on juba toimiv delegeeritud õigusaktide register;

58.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljudel juhtudel on komisjon seisukohal, et kolme finantsteenuste asutuse (ESAME, EBA ja EIOPA) esildatud teise tasandi meetmed on kinnitatud muudatusteta, mis vähendab parlamendile kontrollimiseks antud aega, kui sisse on viidud oluline või märkimisväärne hulk muudatusi;

59.  tunnustab kiiret tegutsemist institutsioonidevahelisel tasandil delegeeritud õigusaktide ühise funktsionaalse registri loomiseks ja tervitab selle ametlikku käivitamist 12. detsembril 2017. aastal;

60.  ootab, et kasutusele võetaks funktsionaalne, hästi struktureeritud ja kasutajasõbralik delegeeritud õigusaktide register, mis avaldati 12. detsembril 2017 ja mille loomist Euroopa Parlament oli palunud;

61.  märgib, et paremad seadusandlikud menetlused ELi tasandil koos aegsa ja tiheda institutsioonidevahelise koostööga võivad anda tulemuseks ELi õiguse järjepidavama ja ühtlasema kohaldamise;

Õigusloomeprotsessi läbipaistvus ja koordineerimine

62.  peab tervitatavaks asjaolu, et vastavalt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 32 teostavad Euroopa Parlament ja nõukogu kui kaasseadusandjad oma volitusi võrdsetel alustel, ning komisjon peab täitma vahendaja rolli, koheldes mõlemat seadusandjat võrdselt; tuletab meelde, et see põhimõte on sätestatud juba Lissaboni lepingus; palub seepärast komisjonil teha mõlemale seadusandjale ja võimaluse korral avalikkusele ühel ja samal ajal kättesaadavaks kõik seadusandlike ettepanekutega seotud asjaomased dokumendid, sh mitteametlikud dokumendid;

63.  taunib asjaolu, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 33 ja 34 ei ole veel parandanud teabe laekumist nõukogult, eelkõige tundub olevat üldine teabepuudus küsimustes, mida liikmesriigid on nõukogus tõstatanud, ja puudub süstemaatiline lähenemine seisukohtade ja teabe vastastikuse vahetamise hõlbustamiseks; märgib murega, et teabe liikumine on eri eesistujariikide ajal väga erinev ja varieerub ka nõukogu peasekretariaadi teenistuste lõikes; rõhutab, et kaasseadusandjate juurdepääs teabele on erinev, sest nõukogu võib osaleda parlamendikomisjonide koosolekutel, kuid parlamendi esindajaid ei kutsuta nõukogu töörühmade koosolekutele; peab seetõttu soovitavaks järjepidevalt läbipaistvat lähenemisviisi; soovitab, et üldjuhul peaksid kõik nõukogu koosolekud olema avalikud, nagu parlamendi koosolekud;

64.  nõuab uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktide 33 ja 34 täielikku rakendamist; palub nõukogult eeskätt, et liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (COREPERi) ja töörühmade juhatajate ettepanekud, päevakorrad ja töödokumendid edastataks parlamendile regulaarselt ja struktureeritud viisil, nii et kaasseadusandjad oleksid võrdselt informeeritud; leiab, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 33 ja 34 tuleks tõlgendada nii, et lisaks mitteametlikele arvamuste vahetustele võidakse kutsuda parlamendi esindaja ka nõukogu töörühmade ja COREPERi koosolekutele;

65.  rõhutab, et õigusloome protsessi saab uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktide 35 ja 36 tähenduses sünkroniseerida ja kiirendada üksnes siis, kui samal ajal tagatakse täielikult iga institutsiooni õigused; on seetõttu arvamusel, et mingil juhul ei tohi teised institutsioonid kehtestada sünkroniseerimise või kiirendamise huvides Euroopa Parlamendi jaoks ajakava;

66.  nõuab tungivalt, et kiirendataks spetsiaalse ühise andmebaasi loomist seadusandlike dokumentide menetlemise seisu kohta, millele on osutatud uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 39; tuletab meelde, et see andmebaas peaks sisaldama teavet õigusloomeprotsessi kõigi etappide kohta, et see oleks paremini jälgitav; on seisukohal, et see peaks hõlmama ka teavet mõju hindamise protsessi kohta;

67.  tuletab kolmele ELi institutsioonile meelde, et seadusandlike toimikute seisu kajastava konkreetse ühise andmebaasi loomisel on vaja suuremat edasiminekut;

68.  teeb ettepaneku, et nõukogu võiks kohtuda parlamendiga nõuandemenetluse käigus vähemalt korra, et võimaldada parlamendil esitada heakskiidetud muudatused ja neid selgitada ning nõukogul võtta nende suhtes vastu oma seisukoht; igal juhul soovitab nõukogul anda kirjaliku vastuse;

69.  teeb ettepaneku, et parlament teostaks kvantitatiivse uuringu nõuandemenetluse tõhususe kohta;

70.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks kinni Euroopa järelevalveasutuste määruses kehtestatud tähtaegadest tehniliste standardite eelnõude heakskiitmiseks, muutmiseks või mitte heakskiitmiseks, ning kui ta erandkorras ei suuda neist tähtaegadest kinni pidada, teavitaks ta vähemalt sellest varakult ametlikult kaasseadusandjaid ning esitaks põhjendused; rõhutab asjaolu, et komisjon jättis selle hiljuti mitmel juhul tegemata; tuletab komisjonile meelde, et menetlused, mille abil parlament kinnitab, et tal ei ole õigusakti suhtes vastuväiteid, ei ole mõeldud komisjonipoolsete viivituste hüvitamiseks, ning et need menetlused mõjutavad märkimisväärselt aega, mis on parlamendile antud oma kontrolliõiguse kasutamiseks;

71.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2016. aasta novembris alustati uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 40 osutatud institutsioonidevahelisi läbirääkimisi; märgib pettumusega, et pärast rohkem kui aasta kestnud arutelusid, kahte läbirääkimiste vooru poliitilisel tasandil ja paljusid kohtumisi tehnilisel tasandil ei ole kokkulepet veel saavutatud hoolimata selgest ja väljakujunenud kohtupraktikast;

72.  peab tervitatavaks rahvusvahelistele konverentsidele eelnevaid komisjoni kirjalikke ülevaateid ning nõukogu eesistujariigi ja komisjoni suulisi ülevaateid selliste konverentside ajal;

73.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendil ei ole lubatud osaleda vaatlejana rahvusvaheliste konverentside ajal korraldatavatel ELi kooskõlastuskoosolekutel;

74.  palub kolmel ELi institutsioonil vastavalt institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 40 läbirääkimised koostöö ja teabevahetuse praktilise korra parandamiseks, mida alustati 2016. aasta novembris, õigeaegselt lõpule viia;

75.  tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et rahvusvaheliste lepingute praktiline kord peab olema kooskõlas aluslepingutega, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 10, ning peab arvestama Euroopa Kohtu otsuseid, nt otsust Tansaania kohtuasjas ja Mauritiuse kohtuasjas(36);

76.  kutsub teisi institutsioone üles järgima aluslepinguid ja määrusi ning jälgima asjakohast kohtupraktikat eesmärgiga tagada, et:

a.  Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata, täielikult ja täpselt rahvusvaheliste lepingute kogu elutsükli jooksul ning et seda tehakse ennetavalt, struktureeritult ja sujuvalt, ilma et see kahjustaks ELi positsiooni läbirääkimistel, ning et Euroopa Parlamendile antakse kõikides etappides piisavalt aega oma seisukohtade väljendamiseks ja et neid võetakse arvesse nii palju kui võimalik;

b.  Euroopa Parlamenti teavitatakse täpselt ja kaasatakse lepingute rakendamise etappi, eriti seoses otsustega, mida teevad lepingutega loodud organid, ja kui need mõjutavad ELi õigusakte, siis võimaldatakse Euroopa Parlamendil täielikult kasutada oma õigusi kaasseadusandjana;

c.  Euroopa Parlamenti teavitatakse ennetavalt komisjoni seisukohast rahvusvahelistel foorumitel, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni, ÜRO Arenguprogrammi, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu raames;

77.  usub, et on äärmiselt oluline järgida horisontaalselt pikaajalist tava, mille kohaselt oodatakse enne poliitiliselt oluliste lepingute kaubandus- ja investeerimissätete ajutist kohaldamist ära Euroopa Parlamendi nõusolek, mida lubas teha ka volinik Malmström oma kuulamisel, mis toimus 29. septembril 2014. aastal; kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jätkama selle tava laiendamist kõikidele rahvusvahelistele lepingutele;

78.  märgib, et Euroopa Parlament on valmis pöörduma Euroopa Parlamendi õiguste austamise tagamiseks uuesti Euroopa Liidu Kohtu poole, kui lähitulevikus ei tehta uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 40 üle peetavatel läbirääkimisel otsustavaid edusamme;

79.  märgib, et kõik institutsioonid peaksid pöörama tähelepanu sellele, et nende vastutus seadusandjatena ei lõpe rahvusvaheliste lepingute sõlmimise hetkel; rõhutab, et lepingute eesmärkide täitmise tagamiseks tuleb rakendamist hoolikalt jälgida ja teha jätkuvaid jõupingutusi; nõuab, et institutsioonid laiendaksid parimat tava ja koostööl põhinevat lähenemisviisi rahvusvaheliste lepingute rakendamise ja hindamise etappidele;

80.  märgib, et mõjuhinnangud, mis hõlmavad ka inimõiguste olukorra analüüsi, võivad kujutada endast kaubandus- ja investeerimislepingute üle läbirääkimiste pidamise olulist vahendit, mis aitab lepinguosalistel pidada kinni oma inimõigustealastest kohustustest, ning tuletab meelde, et niisugused lepingud nagu majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt on oma loomult siduvad;

81.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles pidama läbirääkimisjuhiste vastuvõtmisel, läbirääkimiste pidamisel ning allkirjastamist ja sõlmimist käsitlevate ettepanekute õigusliku aluse üle otsustamisel ning eelkõige nõukogu poolt rahvusvaheliste kaubanduslepingute allkirjastamisel ja nende sõlmimisel täielikult kinni Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamuse 2/15 kohasest ELi ja selle liikmesriikide vahelisest pädevuste jaotusest;

82.  kutsub Euroopa esindajaid üles pöörama erilist tähelepanu rahvusvaheliste standardite/nõuete ja vastuvõetud ELi õigusaktide vahelisele järjepidevusele;

83.  kutsub komisjoni üles avaldama dokumente, mis annaksid ülevaate tema seisukohtadest rahvusvahelistes organisatsioonides, kes kehtestavad norme finants-, rahandus- ja reguleerimise valdkondades, eelkõige Baseli pangajärelevalve komitees; nõuab Euroopa Parlamendi täielikku teavitamist kõigis rahvusvaheliste standardite etappides, millel võiks olla mõju ELi õigusele;

84.  nõuab, et seataks sisse ja muudetaks ametlikuks finantsdialoog, et panna paika suunised enne tähtsaid rahvusvahelisi läbirääkimisi ELi seisukohtade vastuvõtmiseks ja nende vahel sidususe tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi vastuvõetud resolutsiooniga ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus; rõhutab, et neid seisukohti tuleks arutada ja need tuleks eelnevalt teada anda üksikasjalike suuniste põhjal, mida võiksid toetada proaktiivsed suunavad resolutsioonid, ning tagada tuleks järelmeetmed, mille puhul annaks komisjon korrapäraselt aru nende suuniste rakendamisest.

85.   tuletab meelde oma 15. märtsil 2018 vastu võetud avaldust Euroopa Ravimiameti asukoha kohta, milles parlament avaldas kahetsust, et tema rolli ja õigusi nõukoguga võrdse kaasseadusandjana ei olnud nõuetekohaselt arvesse võetud;

86.   tunnustab 6. detsembril 2017 alaliste esindajate komitees heakskiidetud volitust ja kokkulepet nõukogu seisukoha kohta, mis puudutab kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitlevat komisjoni ettepanekut; kutsub kõiki osalisi üles viima läbirääkimised lõpule hea koostöö vaimus, et parandada õigusloome protsessi läbipaistvust;

Liidu õigusaktide rakendamine ja kohaldamine

87.  rõhutab, kui tähtis on uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 43 sätestatud põhimõte, et kui liikmesriigid otsustavad seoses direktiivide oma õigusesse ülevõtmisega lisada elemente, mis ei ole kõnealuse liidu õigusaktiga kuidagi seotud, tuleb sellised lisandused teha äratuntavalt kas liikmesriigi õigusesse ülevõtmise akti(de)ga või seotud dokumentide kaudu; märgib, et see teave on sageli endiselt puudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegutsema ühiselt ja järjekindalt, et lahendada läbipaistvuse puudumise probleem ja teised ülereguleerimisega seotud probleemid(37);

88.  on seisukohal, et ELi õigusaktide rakendamises ja ülevõtmises tuleb selgelt eristada ülereguleerimist, mille puhul liikmesriigid kehtestavad ELi õigusaktidega mitteseotud täiendavad haldusnõuded, ja normide kehtestamist, mis on ELi keskkonna- ja tarbijakaitse-, tervishoiu- ja toiduohutuse alastest miinimumnormidest kõrgemad;

89.   on seisukohal, et ülereguleerimisega seotud probleemide vähendamiseks peaksid kolm institutsiooni kohustuma võtma vastu ELi õigusakte, mis on selged ja kergesti ülevõetavad ning millel on konkreetne Euroopa lisaväärtus; tuletab meelde, et kuigi tuleks vältida täiendavat asjatut halduskoormust, ei tohiks see takistada liikmesriike säilitamast või võtmast ambitsioonikamaid meetmeid ega vastu võtmast rangemaid sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitse standardeid juhtudel, kui liidu õigusega on kehtestatud ainult miinimumnõuded;

90.  palub liikmesriikidel nii palju kui võimalik hoiduda täiendavate haldusnõuete kehtestamisest, kui nad ELi õigusakte üle võtavad, ning muuta sellised lisandused vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 43 ülevõtmise aktis või seotud dokumentide kaudu äratuntavaks;

91.  tuletab meelde, et uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 44 palutakse, et liikmesriigid teeksid liidu õiguse rakendamise järelevalve ja hindamise jaoks vajaliku teabe ja andmete hankimisel komisjoniga koostööd; palub seega, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et oma kohustusi täita, sh esitaksid vastavustabelid selge ja täpse teabega riiklike meetmete kohta, millega direktiivid siseriiklikku õigusse üle võetakse, nagu lepiti kokku liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühises poliitilises deklaratsioonis selgitavate dokumentide kohta ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta ühises poliitilises deklaratsioonis selgitavate dokumentide kohta;

92.  leiab, et komisjoni võetud kohustust vastavalt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 45 tuleks tõlgendada nii, et Euroopa Parlamendi juurdepääs rikkumiseelsete ja rikkumismenetlustega seotud andmetele paraneb märgatavalt, järgides sealjuures konfidentsiaalsusnõudeid; kordab sellega seoses oma pikaajalisi taotlusi komisjonile seoses andmetega, millele Euroopa Parlamendil on õigus juurde pääseda(38);

93.  avaldab veel kord tunnustust probleemilahenduse mehhanismile EU Pilot, mis on vähem formaalne, kuid sellegipoolest tõhus viis tagada liidu õiguse järgimine liikmesriikide poolt(39); taunib komisjoni teadet, et ta alustab edaspidi reeglina rikkumismenetlusi sellele mehhanismile toetumata(40);

94.  tuletab meelde, et volinikud peavad austama Euroopa Parlamendi liikmete seadusandlikke eelisõigusi; on seisukohal, et nad peavad edastama parlamendile kõik sõltumatult korraldatud uuringud, mille kohaselt otsused tehti, avaldades ka need uuringud, mis on nende järeldustega vastuolus;

95.  peab kahetsusväärseks, et kõiki seadusandlike ettepanekute tõlkeid ei tehta kättesaadavaks ühel ajal, mis põhjustab õigusloomeprotsessis viivitusi;

96.  rõhutab, et toimivate ELi õigusaktide rakendamise osas peab eesmärk olema tagada neis sätestatud menetluste kokkusobivus õigusakti enda eesmärgiga, eriti juhul, kui lõppeesmärk on keskkonnakaitse, mille kõrge kaitse tuleb tagada;

97.  sedastab, kui oluline on petitsioonikomisjonis tehtav töö, sest selle käigus hinnatakse ELi õigusloome kvaliteeti tegeliku rakendamise seisukohast, mis annab aluse õigusaktide ja menetluse parandamiseks; märgib sellega seoses, et petitsioonide nõuetekohase läbivaatamise tagamiseks on oluline Euroopa Komisjoniga tehtav tõeline institutsioonidevaheline koostöö;

Lihtsustamine

98.  tunneb heameelt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 46 võetud kohustuse üle kasutada õigusloomes sagedamini uuesti sõnastamise tehnikat; kordab, et see peaks olema õigusloome tavapärane tehnika, kuna on lihtsustamiseks hindamatu abivahend(41); leiab siiski, et poliitika täieliku ümberkujundamise korral peaks komisjon ümbersõnastamise asemel pigem esitama ettepaneku täiesti uue õigusakti kohta, millega tunnistatakse kehtiv õigusakt kehtetuks, nii et kaasseadusandjad saaksid pidada ulatuslikke ja tulemuslikke poliitilisi arutelusid ning neil säiliks täielikult võimalus kasutada aluslepingutes sätestatud õigusi;

99.  tuletab meelde, et tarbetu regulatiivse ja halduskoormuse hindamisel vastavalt kolme institutsiooni poolt kokku lepitud uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidele 47 ja 48 ning võimalike koormuse vähendamise eesmärkide uurimisel, et vähendada kulusid haldusasutustele ja ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, võib parem õigusloome vajaduse korral tähendada ka arvukamaid ELi õigusakte, sealhulgas siseriiklike õigusaktide erinevuste ühtlustamist, võttes arvesse seadusandlike meetmete kasu ning tegevusetuse tagajärgi ELi tasandil seoses sotsiaalsete, keskkonna- ja tarbijakaitse standarditega, ning pidades meeles, et liikmesriikidel on õigus kohaldada rangemaid norme, kui liidu õiguses on kindlaks määratud üksnes miinimumstandardid; tuletab samuti meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud horisontaalne sotsiaalklausel nõuab, et liit kaaluks hoolikalt ELi õigusaktide mõju sotsiaalsetele standarditele ja tööhõivele, mis eeldab nõuetekohast konsulteerimist sotsiaalsete sidusrühmadega, eelkõige ametiühingute, tarbijate ja kaitsetute rühmade huvide esindajatega, austades sotsiaalpartnerite sõltumatust ning kokkuleppeid, mida nad võivad sõlmida vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 155; rõhutab seepärast, et halduskoormuse vähendamine ei tähenda ilmtingimata dereguleerimist ja et igal juhul ei tohi see ohustada põhiõigusi ning keskkonnanorme, sotsiaal-, töö-, tervishoiu- ja ohutuse, tarbijakaitse, soolise võrdõiguslikkuse või loomade heaolu standardeid, sealhulgas nendega seotud teabenõudeid, ning seega ei tohi see kahjustada töötajate õigusi – sõltumata ettevõtte suurusest –, ega põhjustada ebakindlate töölepingute arvu suurenemist;

100.   tunneb heameelt komisjoni esimese iga-aastase koormusanalüüsi üle, mis tehti ELi õigusaktide lihtsustamise kontekstis ning mille raames viidi läbi Eurobaromeetri kiiruuring selle kohta, kuidas ettevõtjad reguleerimist tajuvad, ja intervjueeriti üle 10 000 ettevõtja 28 liikmesriigis, peamiselt VKEsid, pidades silmas ettevõtete jagunemist ELis; juhib tähelepanu analüüsi tulemustele, mis kinnitavad, et keskendumine tarbetute kulude vähendamisele on endiselt asjakohane ja et ettevõtjate arvamust mõjutavad eri tegurid keerulises koosmõjus, mille põhjuseks võivad ka olla erinevused riikide haldus- ja õiguskorras, mis puudutab õigusaktide rakendamist; juhib tähelepanu asjaolule, et tajumist võib mõjutada ka ülereguleerimine ja isegi ebatäpsed meediakajastused; on seisukohal, et iga-aastase koormusanalüüsi kontseptsioon, mis on küll oluline vahend probleemide kindlakstegemiseks ELi õigusaktide rakendamisel ja kohaldamisel, ei tohi anda alust eeldusele, et reguleerimine põhjustab iseenesest liigset halduskoormust; nõustub komisjoniga, et ainus viis, kuidas teha kindlaks, mida on tegelikult võimalik lihtsustada, sujundada või kaotada, on küsida kõikide sidusrühmade – ka nende, kellel on vähem võimas esindatus – seisukohti konkreetsete õigusaktide või mitmesuguste õigusaktide kohta, mida kohaldatakse konkreetses sektoris; palub, et komisjon täiustaks iga-aastast koormusanalüüsi esimesest analüüsist saadud kogemuste põhjal, kohaldaks läbipaistvaid ja kontrollitavaid andmekogumismeetodeid, pööraks erilist tähelepanu VKEde vajadustele ning käsitleks nii tegelikku kui ka tajutavat koormust;

101.  võtab lisaks teadmiseks komisjoni teostatavuse hindamise tulemused seoses eesmärkide püstitamisega, et vähendada konkreetsetes sektorites koormust, ilma et see kahjustaks õigusaktide eesmärki; julgustab komisjoni kehtestama koormuse vähendamise eesmärgid iga algatuse puhul paindlikult, kuid tõenduspõhiselt ja usaldusväärselt, pidades sidusrühmadega igakülgselt nõu, nagu seda juba REFITi raames tehakse;

102.  rõhutab, et üks ELi standard asendab reeglina 28 riiklikku standardit, tugevdades nii siseturgu ja vähendades bürokraatiat;

103.  rõhutab, kui vajalik on vältida tarbetut bürokraatiat ning võtta arvesse ettevõtja suuruse ja kohustuste täitmiseks vajalike ressursside suhet;

Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamine ja järelevalve

104.  märgib, et esimeeste konverents saab regulaarselt presidendi koostatud aruande rakendamise hetkeseisu kohta nii institutsioonis kui ka institutsioonidevaheliselt; on seisukohal, et selles aruandes tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse komisjonide esimeeste konverentsi hinnangut eri komisjonide, eelkõige õiguskomisjoni kui liidu parema õigusloome ja õiguse lihtsustamise eest vastutava komisjoni kogemuste põhjal(42);

105.  tunneb heameelt esimese iga-aastase institutsioonidevahelise kõrgetasemelise poliitilise kokkuvõtete tegemise koosoleku üle institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise teemal, mis toimus 12. detsembril 2017; innustab komisjonide esimeeste konverentsi esitama esimeeste konverentsile kõik soovitused uue institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta, mida ta peab vajalikuks;

o

o    o

106.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(2)

ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(3)

ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(4)

EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

(5)

EÜT C 73, 17.3.1999, lk 1.

(6)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(7)

ELT C 145, 30.6.2007, lk 5.

(8)

ELT C 369, 17.12.2011, lk 15.

(9)

ELT C 484, 24.12.2016, lk 7.

(10)

ELT C 446, 29.12.2017, lk 1.

(11)

Kohtuotsus (suurkoda), 18. märts 2014, Euroopa Komisjon vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, kohtuasi C-427/12, EU:C:2014:170; kohtuotsus (suurkoda), 16. juuli 2015, Euroopa Komisjon vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, kohtuasi C-88/14, ECLI:EU:C:2015:499; kohtuotsus, 17. märts 2016, Euroopa Parlament vs. Euroopa Komisjon, kohtuasi C-286/14, EU:C:2016:183; kohtuotsus (suurkoda), 14. juuni 2016, parlament vs. nõukogu, kohtuasi C-263/14, ECLI:EU:C:2016:435; kohtuotsus (suurkoda), 24. juuni 2016, parlament vs. nõukogu, kohtuasi C-658/11, ECLI:EU:C:2014:2025.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0484.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0104.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0312.

(15)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0081.

(16)

ELT C 289, 9.8.2016, lk 53.

(17)

ELT C 285, 29.8.2017, lk 11.

(18)

ELT C 93, 24.3.2017, lk 14.

(19)

ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 117.

(20)

ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 87.

(21)

ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 31.

(22)

Vt Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2016. aasta otsuse (Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sõlmimise kohta) II lisa (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0081).

(23)

1 Euroopa Komisjoni presidendi 19. mai 2015. aasta otsuse (mis käsitleb sõltumatu õiguskontrollikomitee loomist) artikli 6 lõige 2 (C(2015)3263).

(24)

Vt COM(2016)0798 ja COM(2016)0799.

(25)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(26)

Vt Euroopa Parlamendi 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni parema õigusloome kohta – Euroopa Komisjoni 15. aruanne vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artiklile 9 (ELT C 308E, 20.10.2011, lk 66), punkt 47.

(27)

Vt Euroopa Parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta, (ELT C 289, 9.8.2016, lk 53), punkt 16.

(28)

Vt Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sõlmimise kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0081), punkt 4.

(29)

Vt eespool viidatud parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni punkti 12. Eespool viidatud parlamendi 9. märtsi 2016. aasta otsus, punkt 6.

(30)

Vt Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni parema õigusloome, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse ning aruka õigusliku reguleerimise kohta, punkt 5.

(31)

Vt Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa XVI jaotise punkti 1.

(32)

Vt eespool viidatud Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni (seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste teostamise üle) põhjendust D.

(33)

Vt eespool viidatud Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste teostamise üle, punkt 6.

(34)

Samas, punkt 1.

(35)

Eespool viidatud 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsus (suurkoda), Euroopa Komisjon vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu; eespool viidatud 17. märtsi 2016. aasta kohtuotsus, Euroopa Parlament vs. Euroopa Komisjon; eespool viidatud 14. juuni 2016. aasta kohtuotsus (suurkoda), parlament vs. nõukogu.

(36)

Eespool viidatud 14. juuni 2016. aasta kohtuotsus (suurkoda), parlament vs. nõukogu; eespool viidatud 24. juuni 2016. aasta kohtuotsus (suurkoda), parlament vs. nõukogu.

(37)

Vt Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsiooni 28. aastaaruande kohta ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2010) (ELT C 419, 16.12.2015, lk 73), punkt 7.

(38)

Vt Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 29. aastaaruande (2011) kohta (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0051), punktid 21 ja 22.

(39)

Vt Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0385), punkt 16.

(40)

Vt eespool viidatud komisjoni teatist „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, lk 5.

(41)

Vt eespool viidatud Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni, punkt 41.

(42)

Vt Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa XVI jaotise punkti 3.


SELETUSKIRI

I. Taustteave

Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon võtsid 13. aprillil 2016 vastu uue institutsioonidevahelise kokkuleppe parema õigusloome kohta (edaspidi „uus institutsioonidevaheline kokkulepe“), mille eesmärk on parandada ELi õigusloomet ja seeläbi tagada, et ELi õigusaktid teeniksid paremini kodanike ja ettevõtjate huve ning et ELi õigusnormid ja poliitikameetmed täidaksid oma eesmärke tulemuslikult, tuues kaasa võimalikult väikese halduskoormuse.

Uues institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud ühised kohustused ja eesmärgid ning see sisaldab sätteid, mis käsitlevad institutsioonidevahelist koostööd mitme- ja iga-aastase institutsioonidevahelise programmitöö, paremate õigusloomevahendite, õigusaktide, delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide, õigusloomeprotsessi läbipaistvuse ja koordineerimise, liidu õigusaktide rakendamise ja kohaldamise ning lihtsustamise valdkonnas. Ühtlasi on selles sätestatud üldine raamistik uue institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamiseks ja järelevalveks kolme institutsiooni poolt. Uus institutsioonidevaheline kokkulepe kohustab kolme institutsiooni ka pidama täiendavaid läbirääkimisi, mis käsitlevad asjakohaseid kriteeriumeid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide piiritlemiseks ning koostöö ja teabevahetuse paremat praktilist korda seoses rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimisega. See kohustab viima kehtivad õigusaktid Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga vastavusse, eelkõige selliste meetmete seisukohast, mis võetakse vastu kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Samuti on selles sätestatud, et luuakse spetsiaalne ühine andmebaas seadusandlike aktide eelnõude menetlemise seisu kohta ja delegeeritud õigusaktide register.

II. Parlamendi otsus uue institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise ning selle tõlgendamise ja rakendamise töörühma loomise kohta

9. märtsil 2016 otsustas parlament põhiseaduskomisjoni soovituse põhjal uue institutsioonidevahelise kokkuleppe 516 poolt- ja 92 vastuhääle ning 95 erapooletuga heaks kiita(1). Parlamendi otsuses loetleti ka mitmeid küsimusi, milles on vaja võtta edasisi poliitilise ja/või tehnilise tasandi järelmeetmeid(2).

Esimeeste konverents palus õiguskomisjonil ja põhiseaduskomisjonil uurida uue institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamist parlamendi kodukorra artikli 55 kohaselt. Selleks loodi töörühm, mille peamistest järeldustest lähtudes koostasid kaks raportööri käesoleva raporti projekti.

Töörühm kohtus üheksal korral ajavahemikus 10. maist 2016 kuni 20. novembrini 2017. Töörühm lõpetas töö, kinnitades oma tegevuse kokkuvõtte, ning selle peamisi järeldusi tutvustati õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni 28. novembri 2017. aasta ühisel koosolekul.

III. Raportööride hinnang institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta: peamised aspektid

Ühised kohustused ja eesmärgid

Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamise esimese pooleteise aasta jooksul saavutatud edusammud ja saadud kogemused on üldiselt positiivsed ning peaksid ergutama kolme institutsiooni veelgi rohkem pingutama, et rakendada kokkulepe täielikult, eelkõige seoses järgmiste lahendamata küsimustega: a) mittesiduvad kriteeriumid ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamiseks ning kõigi selliste alusaktide vastavusseviimine, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele, b) rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimise alase koostöö ja teabevahetuse praktiline kord ning c) spetsiaalse ühise andmebaasi loomine seadusandlike aktide eelnõude menetlemise seisu kohta.

Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe lõppeesmärk on tagada õigusaktide kõrge kvaliteet liidu kodanike huvides. Selleks tuleks kogu õigusloometsüklis järgida institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtet kui ühte ELi lepingu artiklis 13 sätestatud põhimõtetest.

Programmitöö

Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe kohase esimese iga-aastase institutsioonidevahelise programmitöö tulemusel võeti vastu esimene, ELi 2017. aasta seadusandlikke prioriteete käsitlev ühisavaldus ja seejärel ühisavaldus 2018.–2019. aasta kohta. See näitab kolme institutsiooni pühendumist, mis on tervitatav, tingimusel et kiiremat menetlemist ei seata esmatähtsale kohale õigusaktide kvaliteedi arvel.

Komisjon peaks oma tööprogrammi esitamisel selgelt välja tooma iga ettepaneku õigusliku laadi ning täpse ja realistliku ajakava.

Mis puutub komisjoni vastustesse parlamendi taotlustele liidu õigusakti vastuvõtmiseks ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt, siis komisjon ei võtnud vastu uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 10 ette nähtud konkreetseid teatisi. Parlament peab nimetatud konkreetsete teatiste vastuvõtmist väga oluliseks, kuna nende eesmärk on tagada täielik läbipaistvus ja anda parlamendi taotlustele poliitiline vastus.

Paremad õigusloomevahendid

Õigustatult ei jäta uus institutsioonidevaheline kokkulepe kahtlust, et mõjuhinnangud ei või kunagi asendada poliitilisi otsuseid ega põhjustada õigusloomeprotsessis põhjendamatuid viivitusi. Mõjuhinnang on oluline vahend, mis peaks tasakaalustatult hõlmama institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud eri aspekte, sh VKE-testi, nagu parlament nõudis. 2017. aasta juulis vaatas komisjon läbi oma parema õigusloome suunised.

Vaatamata sellele läbivaatamisele ja uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 võetud kohustusele ei ole mõjuhinnanguid lisatud paljudele komisjoni ettepanekutele, sh poliitiliselt tundlikele ettepanekutele. Eelkõige ei olnud mõjuhinnangut lisatud 20-le 2017. aasta ühisavalduses prioriteediks seatud 59 ettepanekust. Ühtlasi näib, et mõjuhinnangute kvaliteet ja üksikasjalikkus võib oluliselt varieeruda.

Seadusandlike aktide eelnõude menetlemise seisu kohta sellise spetsiaalse ühise andmebaasi loomine, mis jälgitavuse hõlbustamiseks hõlmab teavet õigusloomeprotsessi kõigi etappide kohta, nagu on osutatud uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 39, on äärmiselt oluline eesmärk, mille poole tuleb viivitamata püüelda.

Õigusaktid

Komisjoni ettepanekutele lisatud seletuskirjas tuleks nüüd selgitada kavandatavate meetmete põhjendatust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete valguses. Samuti on soovitatav tagada sidusus seletuskirja ja asjaomase ettepanekuga seotud mõjuhinnangu vahel.

Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 25 võtsid kolm institutsiooni kohustuse vahetada õigusliku aluse muudatuste küsimuses arvamusi. Sellega seoses tuleb rõhutada õiguskomisjoni rolli ja eksperditeadmisi õigusliku aluse kontrollimisel. Ühtlasi tuleb esile tuua parlamendi seisukohta, mille kohaselt ta astub vastu igale püüdele piirata õigusliku aluse põhjendamatu muutmise abil Euroopa Parlamendi õigusloomevolitusi.

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Komisjon järgis uues institutsioonidevahelises kokkuleppes seatud tähtaega ja esitas 2016. aasta detsembris ettepaneku mitme sellise alusakti vastavusse viimise kohta, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kaasseadusandjad käsitlevad praegu neid ettepanekuid.

Asjaolu, et komisjon kasutab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel süstemaatiliselt liikmesriikide eksperte, on üks peamisi parlamendi järeleandmisi. Hoolimata murest, et sellega võivad hägustuda erinevused delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vahel sel määral, et see võib tähendada Lissaboni lepingu eelse komiteemenetluse mehhanismi de facto taastamist, oli läbirääkimiste käigus tehtud järeleandmise eesmärk ergutada nõukogu kiitma delegeeritud õigusaktid heaks, kui ELi toimimise lepingu artikli 290 kohased kriteeriumid on täidetud. Üllataval kombel selgus, et nõukogu nõuab kas rakendamisvolituste andmist ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaselt või kõigi selliste elementide, mis on in abstracto sobivad volituste delegeerimise või rakendamisvolituste andmise seisukohast, lisamist alusaktidesse. Veelgi üllatavam on see, et nimetatud juhtudel otsustas komisjon oma ettepanekuid mitte kaitsta.

Institutsioonidevahelised läbirääkimised mittesiduvate kriteeriumide üle ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamiseks, millele osutatakse uue institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 (nn piiritlemiskriteeriumid), algasid 2017. aasta septembris. Parlamendi volitused nimetatud läbirääkimisteks on kehtestatud parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsioonis(3). Kriteeriumide kokkuleppimisel tuleb igal juhul arvestada Euroopa Kohtu asjaomaseid otsuseid(4).

Komisjon nõustus tagama, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul on võrdne juurdepääs kogu teabele delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohta, nii et nad saavad kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peab olema süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millele kutsutakse liikmesriikide eksperte ja kus valmistatakse ette delegeeritud õigusakte. Senised tõendid näitavad, et juurdepääs on oluliselt paranenud.

Institutsioonidevahelisel tasandil tehti kiireid edusamme delegeeritud õigusaktide ühise funktsionaalse registri loomisel. See käivitati ametlikult 12. detsembril 2017. See on oluline saavutus.

Õigusloomeprotsessi läbipaistvus ja koordineerimine

Põhimõte, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu kui kaasseadusandjad teostavad oma volitusi võrdsetel alustel, on väga tähtis, kuid ikka ja jälle kahjustab seda nõukogu esitatava teabe üldine vähesus. Euroopa Parlamendi komisjonide koosolekud on avalikud, kuid nõukogu töörühmade omad mitte. Seetõttu on õigustatud nõuda, et töörühmade ja COREPERi koosolekute päevakorrad, töödokumendid ja eesistujariigi ettepanekud edastataks parlamendile korrapäraselt ja struktureeritult. Lisaks mitteametlikele aruteludele tuleks parlamendil paluda saata esindajad ka nõukogu töörühmade ja COREPERi koosolekutele.

Institutsioonidevahelised läbirääkimised, mis käsitlevad rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimise alase koostöö ja teabevahetuse praktilist korda, algasid 2016. aasta novembris. Siiski ei ole rohkem kui aasta kestnud arutelude järel seni kokkuleppele jõutud, kuigi on olemas väljakujunenud ja selge kohtupraktika(5).

Liidu õigusaktide rakendamine ja kohaldamine

Parema õigusloome seisukohast on põhjapaneva tähtsusega selliste liidu õigusaktide nõuetekohane ja õigeaegne ülevõtmine, mis on selged, kergelt ülevõetavad ja omavad Euroopa lisaväärtust. Uues institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud, et kui liikmesriigid otsustavad seoses direktiivide oma õigusesse ülevõtmisega lisada elemente, mis ei ole kõnealuse liidu õigusaktiga kuidagi seotud, tuleb sellised lisandused teha äratuntavalt kas liikmesriigi õigusesse ülevõtmise akti(de)ga või seotud dokumentide kaudu. Ülereguleerimise kindlakstegemisel on veel palju arenguruumi.

Parlament on korduvalt märkinud, et tal peaks olema juurdepääs teabele rikkumismenetluste ja nendele eelnevate menetluste kohta. Tulemuslikke probleemide lahendamise mehhanisme, nagu EU Pilot, ei tohiks liiga kiiresti kõrvale heita.

Lihtsustamine

Lihtsustamine on parema õigusloome puhul kesksel kohal. Üks võimalus selle saavutamiseks on kasutada süstemaatiliselt õigusaktide uuesti sõnastamise tehnikat ning seetõttu peaks see olema õigusloome tavapärane tehnika. Poliitika täieliku ümberkujundamise korral peaks aga komisjon pigem esitama ettepaneku täiesti uue õigusakti kohta, millega tunnistatakse kehtiv õigusakt kehtetuks, nii et kaasseadusandjad saaksid pidada ulatuslikke ja tulemuslikke poliitilisi arutelusid ning neil säiliks täielikult võimalus kasutada aluslepingutes sätestatud õigusi.

Vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele koostas komisjon oma esimese iga-aastase koormusanalüüsi ja hindas võimalust seada eesmärgid koormuse vähendamiseks konkreetsetes sektorites. Järeldused esitati 24. oktoobril 2017 komisjoni 2018. aasta tööprogrammi raames ning need kinnitavad, et keskendumine tarbetute kulude vähendamisele on endiselt asjakohane, ja nende kohaselt mõjutab eri tegurite keeruline koosmõju seda, kuidas ettevõtjad koormust tajuvad. Vaid konkreetsete või valdkondlike õigusaktide kohta arvamusi kogudes on võimalik täpselt kindlaks teha, mida saab tegelikult lihtsustada. Komisjon peaks iga-aastast koormusanalüüsi täiustama esimesest analüüsist saadud kogemuste põhjal ning kohaldama läbipaistvaid ja kontrollitavaid andmekogumismeetodeid, pöörates erilist tähelepanu VKEde vajadustele ning käsitledes nii tegelikku kui ka tajutavat koormust, võttes sealjuures nõuetekohaselt arvesse seda, et õigusakt peab täitma oma eesmärgid. Komisjon peaks kehtestama koormuse vähendamise eesmärgid iga algatuse puhul paindlikul, kuid tõenduspõhisel ja usaldusväärsel viisil, pidades sidusrühmadega igakülgselt nõu, nagu seda juba REFITi raames tehakse.

Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamine ja järelevalve

Komisjonide esimeeste konverentsil on uue institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise järelevalves oluline roll ja ta peaks esitama esimeeste konverentsile soovitusi, mida ta peab asjakohaseks. Õiguskomisjon, kelle vastutusalasse kuulub liidu parem õigusloome ja õiguse lihtsustamine(6), peaks järelevalvele suuresti kaasa aitama.

(1)

9. märtsi 2016. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sõlmimise kohta, P8_TA(2016)0081.

(2)

Vt eespool viidatud Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2016. aasta otsuse punkti 16.

(3)

ELT C 285, 29.8.2017, lk 11.

(4)

Vt nt eespool viidatud 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsust (suurkoda), Euroopa Komisjon vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu; eespool viidatud 17. märtsi 2016. aasta kohtuotsus, Euroopa Parlament vs. Euroopa Komisjon; eespool viidatud 14. juuni 2016. aasta kohtuotsus (suurkoda), parlament vs. nõukogu.

(5)

Vt eespool viidatud 14. juuni 2016. aasta kohtuotsust (suurkoda), parlament vs. nõukogu; eespool viidatud 24. juuni 2016. aasta kohtuotsus (suurkoda), parlament vs. nõukogu.

(6)

Vt Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa XVI jaotise punkti 3.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (12.2.2018)

õiguskomisjonile ja põhiseaduskomisjonile

paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta

(2016/2018(INI))

Arvamuse koostaja: Bendt Bendtsen

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutavatel õiguskomisjonil ja põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes nõutakse institutsioonidevahelise koostöö tegemist eesmärgiga lihtsustada kehtivaid liidu õigusakte ning vältida ülereguleerimist ja halduskoormust kodanike, haldusasutuste ja ettevõtjate puhul; arvestades, et Euroopa Parlament rõhutab, et rahvusvaheliste kaubanduslepingute puhul ei tohiks kõnealuste eesmärkidega kaasneda keskkonnakaitse, rahvatervise, töötajate tervise ja ohutuse valdkonna standardite ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardite alanemine ega tarbijate õiguste nõrgenemine;

B.  arvestades, et rahvusvahelistes kaubanduslepingutes on regulatiivsest koostööst saanud kaubanduspartnerite vahelise regulatiivse dialoogi ja sidususe saavutamise keskse tähtsusega vahend; arvestades, et komisjon peab selles protsessis järgima ka edaspidi kõikidele sidusrühmadele õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamise põhimõtteid ning tagama otsustusprotsessi võimalikult suure läbipaistvuse;

C.  arvestades, et institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe on hakanud saavutama teatavate prioriteetide osas käegakatsutavaid edusamme, ning arvestades, et selle punktis 40 kohustutakse pidama läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute alase koostöö ja teabevahetuse praktilise korra parandamiseks;

1.  usub, et on äärmiselt oluline järgida horisontaalselt pikaajalist tava, mille kohaselt oodatakse enne poliitiliselt oluliste lepingute kaubandus- ja investeerimissätete ajutist kohaldamist ära Euroopa Parlamendi nõusolek, mida lubas teha ka volinik Malmström oma kuulamisel, mis toimus 29. septembril 2014. aastal; kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jätkama selle tava laiendamist kõikidele rahvusvahelistele lepingutele;

2.  kutsub teisi institutsioone üles järgima aluslepinguid ja määrusi ning jälgima asjakohast kohtupraktikat eesmärgiga tagada, et:

a.  Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata, täielikult ja täpselt rahvusvaheliste lepingute kogu elutsükli jooksul ning et seda tehakse ennetavalt, struktureeritult ja sujuvalt, ilma et see kahjustaks ELi positsiooni läbirääkimistel, ning et Euroopa Parlamendile antakse kõikides etappides piisavalt aega oma seisukohtade väljendamiseks ja et neid võetakse arvesse nii palju kui võimalik;

b.  Euroopa Parlamenti teavitatakse täpselt ja kaasatakse lepingute rakendamise etappi, eriti seoses otsustega, mida teevad lepingutega loodud organid, ja kui need mõjutavad ELi õigusakte, siis võimaldatakse Euroopa Parlamendil täielikult kasutada oma õigusi kaasseadusandjana;

c.  Euroopa Parlamenti teavitatakse ennetavalt komisjoni seisukohast rahvusvahelistel foorumitel, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni, ÜRO Arenguprogrammi, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu raames;

3.  märgib, et Euroopa Parlament on valmis pöörduma uuesti Euroopa Parlamendi õiguste austamise tagamiseks Euroopa Liidu Kohtu poole, kui lähitulevikus ei tehta otsustavaid edusamme institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 40 üle peetavatel läbirääkimisel;

4.  märgib, et kõik institutsioonid peaksid pöörama tähelepanu sellele, et nende vastutus seadusandjatena ei lõpe rahvusvaheliste lepingute sõlmimise hetkel; rõhutab, et lepingute eesmärkide täitmise tagamiseks tuleb rakendamist hoolikalt jälgida ja teha jätkuvaid jõupingutusi; nõuab, et institutsioonid laiendaksid parimat tava ja koostööl põhinevat lähenemisviisi rahvusvaheliste lepingute rakendamise ja hindamise etappidele;

5.  tunneb heameelt komisjoni tööprogrammi üle, milles käsitletakse kaubandusega seotud prioriteetseid teemasid, ehkki selles oleks võidud anda rohkem teavet rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste ajakava kohta; nõuab õigusloome protsessi läbipaistvamaks muutmist, näiteks ühise andmebaasi kasutamisega;

6.  märgib, et mõjuhinnangud, mis hõlmavad ka inimõiguste olukorra analüüsi, võivad kujutada endast kaubandus- ja investeerimislepingute üle läbirääkimiste pidamise olulist vahendit, mis aitab lepinguosalistel pidada kinni oma inimõigustealastest kohustustest, ning tuletab meelde, et niisugused lepingud nagu majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt on oma loomult siduvad;

7.  tunneb heameelt mõjuhinnangute suhtes rakendatava süstemaatilisema lähenemisviisi üle, kuigi kasutatav metoodika ei ole alati optimaalne; kutsub komisjoni üles järgima ka edaspidi tulemuspõhist kaubanduspoliitikat, mille raames vähendatakse ettevõtjate haldus- ja regulatiivset koormust ning täidetakse samal ajal inimõigustealaseid kohustusi ja lubadusi kooskõlas ÜRO juhtpõhimõtete ja komisjoni suunistega;

8.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles pidama läbirääkimisjuhiste vastuvõtmisel, läbirääkimiste pidamisel ning allkirjastamist ja sõlmimist käsitlevate ettepanekute õigusliku aluse üle otsustamisel ning eelkõige nõukogu poolt rahvusvaheliste kaubanduslepingute allkirjastamisel ja nende sõlmimisel täielikult kinni Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamuse 2/15 kohasest ELi ja selle liikmesriikide vahelisest pädevuste jaotusest;

9.  tunneb heameelt delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kasutamisel tehtud edusammude üle, kuid peab vajalikuks edasist lähenemist kooskõlas Euroopa Parlamendi vaadetega; ergutab delegeeritud õigusaktide institutsioonidevahelise registri kasutamist ja ekspertide koosolekutel osalemist.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Karoline Graswander-Hainz, Heidi Hautala, Nadja Hirsch, Patricia Lalonde, Bernd Lange, David Martin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bendt Bendtsen, Klaus Buchner, Nicola Danti, Agnes Jongerius, Sajjad Karim, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mario Borghezio, Jacques Colombier

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Nadja Hirsch, Patricia Lalonde, Marietje Schaake, Hannu Takkula

ECR

David Campbell Bannerman, Sajjad Karim, Joachim Starbatty, Jan Zahradil

EFDD

William (The Earl of) Dartmouth

ENF

Mario Borghezio, Jacques Colombier

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Bendt Bendtsen, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Sorin Moisă, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Tokia Saïfi, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Nicola Danti, Karoline Graswander-Hainz, Agnes Jongerius, Bernd Lange, David Martin, Alessia Maria Mosca, Joachim Schuster

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Heidi Hautala

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (24.11.2017)

õiguskomisjonile ja põhiseaduskomisjonile

paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta

(2016/2018(INI))

Arvamuse koostaja: Roberto Gualtieri

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutavatel õigus- ja põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab kahetsusväärseks, et kõiki seadusandlike ettepanekute tõlkeid ei tehta kättesaadavaks ühel ajal, mis põhjustab õigusloomeprotsessis viivitusi;

2.  on veendunud, et nõukogu eesistujariigid peaksid edastama Euroopa Parlamendile nõukogus käivate läbirääkimiste kohta üksikasjalikumat teavet, et parlamendil oleks kergem mõista liikmesriikide seisukohti ja nende probleemide laadi ning soodustada kolmepoolsete läbirääkimiste edukat ja õigeaegset lõpuleviimist; tuletab meelde, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkulepe punkti 34 kohaselt lepivad kaasseadusandjad kokku selles, et tähtis on säilitada tihedad kontaktid juba enne institutsioonidevahelisi läbirääkimisi, et jõuda oma vastavate seisukohtade osas paremale vastastikusele arusaamisele, ning selleks hõlbustavad nad seadusandliku menetluse kontekstis vastastikust seisukohtade ja teabe vahetamist, sealhulgas kutsudes mitteametlikele seisukohtade vahetamistele regulaarselt osalema ka teiste institutsioonide esindajaid; juhib tähelepanu, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkulepe seda punkti ei ole piisavalt rakendatud ja teabe jagamine toimub endiselt asümmeetriliselt, sest parlamendikomisjonide koosolekud on avalikud, kuid nõukogu töörühmade omad mitte; peab kahetsusväärseks eurorühma koosolekute jätkuvat läbipaistmatust ja rõhutab, et on vaja, et parlamendil ja selle liikmetel oleks enne otsuste tegemist juurdepääs riigiga seotud programmidokumentidele, nagu ka eurorühmale pärast koosolekut esitatavatele teatistele, sealhulgas selle protokollidele; arvab, et parlamendi esindajate osalemine nõukogu töörühmade koosolekutel teeks vastastikuse mõistmise lihtsamaks, nii nagu seda lihtsustab osalemine ekspertrühmade koosolekutel;

3.  tuletab meelde, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkulepe punktis 32 on sätestatud, et komisjonil on vahendajaroll ja ta peab kohtlema mõlemat seadusandjat võrdselt, austades täielikult aluslepingutega institutsioonidele antud ülesandeid; palub seepärast komisjonil teha mõlemale seadusandjale ja võimaluse korral avalikkusele ühel ja samal ajal kättesaadavaks kõik seadusandlike ettepanekutega seotud asjaomased dokumendid, sh mitteametlikud dokumendid;

4.  rõhutab, et uute seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangutes tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kodanike põhiõigusi, sotsiaalse kaasatuse kõrget taset, Euroopa mõõtme puudumist ja tõhusat keskkonnakaitset ning nende puhul peaks püüdma täielikult kaasata avalikkust ja kodanikuühiskonna organisatsioone, pidades silmas eesmärki tagada otsustusprotsessi täielik läbipaistvus ja sotsiaalse õigluse kõrgeim tase;

5.  rõhutab vajadust parandada mitteametlikku koostööd delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ettevalmistusetapis; hoiatab, et delegeeritud õigusakte ja rakendusakte välja töötades ei tohi silmist kaotada kaasseadusandjate kavatsust, mida on väljendatud seadusandlikus aktis ja mis on selle eesmärgi osa; rõhutab, kui tähtis on peatselt toimima hakkav delegeeritud õigusaktide register; palub, et komisjon teavitaks kaasseadusandjaid üheaegselt kõikidest vastuvõetud rakenduseelnõudest, sealhulgas rakendusaktidest ja rakenduslikest tehnilistest standarditest;

6.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljudel juhtudel on komisjon seisukohal, et kolme finantsteenuste asutuse (ESAME, EBA ja EIOPA) esildatud teise tasandi meetmed on kinnitatud muudatusteta, mis vähendab parlamendile kontrollimiseks antud aega, kui sisse on viidud oluline või märkimisväärne hulk muudatusi;

7.  teeb ettepaneku, et nõukogu võiks kohtuda parlamendiga nõuandemenetluse käigus vähemalt korra, et võimaldada parlamendil esitada heakskiidetud muudatused ja neid selgitada ning nõukogul võtta nende suhtes vastu oma seisukoht; igal juhul soovitab nõukogul anda kirjaliku vastuse;

8.  teeb ettepaneku, et parlament teostaks kvantitatiivse uuringu nõuandemenetluse tõhususe kohta;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks kinni Euroopa järelevalveasutuste määruses kehtestatud tähtaegadest tehniliste standardite eelnõude heakskiitmiseks, muutmiseks või mitte heakskiitmiseks, ning kui ta erandkorras ei suuda neist tähtaegadest kinni pidada, teavitaks ta vähemalt sellest varakult ametlikult kaasseadusandjaid ning esitaks põhjendused; rõhutab asjaolu, et komisjon jättis selle hiljuti mitmel juhul tegemata; tuletab komisjonile meelde, et menetlused, mille abil parlament kinnitab, et tal ei ole õigusakti suhtes vastuväiteid, ei ole mõeldud komisjonipoolsete viivituste hüvitamiseks, ning et need menetlused mõjutavad märkimisväärselt aega, mis on parlamendile antud oma kontrolliõiguse kasutamiseks;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks kinni rakendamisaruannetele ning direktiivide ja määruste läbivaatamisele seatud kohustuslikest tähtaegadest;

11.  nõuab parlamendi rolli tugevdamist Euroopa poolaastas institutsioonidevahelist kokkuleppe abil;

12.  kutsub Euroopa esindajaid üles pöörama erilist tähelepanu rahvusvaheliste standardite/nõuete ja vastuvõetud ELi õigusaktide vahelisele järjepidevusele;

13.  kutsub komisjoni üles avaldama dokumente, mis annaksid ülevaate tema seisukohtadest rahvusvahelistes organisatsioonides, kes kehtestavad norme finants-, rahandus- ja reguleerimise valdkondades, eelkõige Baseli pangajärelevalve komitees; nõuab Euroopa Parlamendi täielikku teavitamist kõigis rahvusvaheliste standardite etappides, millel võiks olla mõju ELi õigusele;

14.  nõuab, et seataks sisse ja muudetaks ametlikuks finantsdialoog, et panna paika suunised enne tähtsaid rahvusvahelisi läbirääkimisi ELi seisukohtade vastuvõtmiseks ja nende vahel sidususe tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi vastuvõetud resolutsiooniga ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus(1); rõhutab, et neid seisukohti tuleks arutada ja need tuleks eelnevalt teada anda üksikasjalike suuniste põhjal, mida toetaksid proaktiivsed suunavad resolutsioonid, ning tagada tuleks järelmeetmed, mille puhul annaks komisjon korrapäraselt aru nende suuniste rakendamisest.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

0

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Thierry Cornillet, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Barbara Kappel, Wajid Khan, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Herbert Dorfmann, Frank Engel, Ashley Fox, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Siegfried Mureşan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Bogdan Brunon Wenta, Wim van de Camp

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

47

+

ALDE

Thierry Cornillet

ECR

Ashley Fox, Sander Loones, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Kay Swinburne

EFDD

Marco Valli

ENF

Gerolf Annemans, Barbara Kappel, Bernard Monot

GUE/NGL

Dimitrios Papadimoulis

PPE

Herbert Dorfmann, Frank Engel, Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Georgios Kyrtsos, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Tom Vandenkendelaere, Bogdan Brunon Wenta, Wim van de Camp

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Wajid Khan, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Jakob von Weizsäcker

Verts/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

0

6

0

ALDE

Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells

ENF

Marco Zanni

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Miguel Viegas

NI

Sotirios Zarianopoulos

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0108.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (28.3.2018)

õiguskomisjonile ja põhiseaduskomisjonile

paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta

(2016/2018(INI))

Arvamuse koostaja: Anthea McIntyre

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutavatel õiguskomisjonil ja põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe ning õigusaktide kvaliteedi parandamise eesmärgil uute, uuenduslike elementide kaasamise, mis võib anda tõelist lisaväärtust konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast, eriti tänu iga-aastasele koormusanalüüsile, koormuse vähendamise eesmärkidele ning VKEde ja konkurentsivõime testidele, mis peaksid kuuluma läbivalt kõigi mõjuhinnangute juurde, ning tänu õiguskontrollikomitee kaasamisele mõjuhinnangute kvaliteedikontrolli, aga ka tänu seadusandlike menetluste parandamisele, Euroopa institutsioonide heauskse koostöö nõudele ning õigusloomeprotsessi läbipaistvuse suurendamisele, järgides seejuures liidu õiguse keskseid põhimõtteid, milleks on demokraatlik legitiimsus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus;

2.  peab parema õigusloome kokkulepet institutsioonidevaheliseks tegevuseks, mille eesmärk on parandada liidu õigusaktide kvaliteeti; tuletab meelde, et paljudel juhtudel ühtlustatakse või asendatakse ELi õigusaktidega 28 liikmesriigi erinevaid eeskirju, muutes riiklikud turud vastastikku ja võrdselt juurdepääsetavaks ning vähendades üldiseid halduskulusid, et luua täielikult toimiv siseturg;

3.  rõhutab, et heauskne ja läbipaistev koostöö parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel on oluline, ning see peaks väljenduma praktikas komisjoni kindla kohustusena kaasata parlamenti ja nõukogu võrdsel määral oma programmitöö rakendamisse, ja tuletab komisjonile meelde kohustust reageerida viivitamatult seadusandlikele ja muudele kui seadusandlikele algatusraportitele; taunib, et mitmele algatusraportile ei ole reageeringut järgnenud, ja kutsub komisjoni üles kaasseadusandjaid kolme kuu jooksul teavitama teksti tagasivõtmise põhjustest ning samuti esitama põhjendatud vastused seadusandlikele või muudele kui seadusandlikele ettepanekutele;

4.  rõhutab, et praegu esinevad parlamendi ja nõukogu teavitamise osas suured erinevused, sest erinevalt nõukogust on parlamendikomisjonide koosolekud avalikud; rõhutab seetõttu, et on oluline kohaldada viivitamata kokkuleppe punkti 34, mille kohaselt peavad parlament ja nõukogu kaasseadusandjatena olema kogu institutsioonidevaheliste läbirääkimiste kestuse ajal tihedas kontaktis, näiteks vastastikuse arvamuste ja teabe vahetamise kaudu;

5.  võtab komisjoni üle kontrolli teostava kaasseadusandjana teadmiseks subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma loomise, mille tegevus peab olema kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega, et suurendada kodanike usaldust, kes peavad subsidiaarsuse põhimõtet demokraatliku protsessi üheks olulisemaks aspektiks ja kes ootavad ELilt sekkumist juhtudel, kus see loob tõelist lisandväärtust, ja suuremal määral kaasamist Euroopa tasandi otsustamisprotsessi;

6.  on veendunud, et põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“ peaks mängima olulist rolli töökohtade ja majanduskasvu loomisel, vähendades õigusaktide tõttu VKEdele tekkivaid põhjendamatuid kulusid; juhib tähelepanu asjaolule, et õigusaktide mõju suurtele ettevõtjatele ja VKEdele võib olla erinev, mida tuleks kogu õigusloome protsessi ajal meeles pidada; ergutab komisjoni kaaluma, kuidas oleks õigusaktide koostamisel võimalik VKEde vajadusi veelgi enam arvesse võtta, ning viima läbi „VKE-testi“ hindamaks, millist mõju võivad komisjoni ettepanekud avaldada VKEdele, jätkates samas tarbijate, töötajate, tervishoiu ja keskkonnakaitse kõrgete standardite tagamist sõltumata ettevõtte suurusest; juhib tähelepanu, et koostöö sotsiaalpartneritega võib ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel aidata rakendada meetmeid ilma tarbetu bürokraatiata;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon hindaks parema õigusloome kontekstis paremini oma poliitika sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi, samuti mõju kodanike põhiõigustele, pidades silmas ka mittereguleerimisest tulenevaid kulusid Euroopa tasandil ning ka tõsiasja, et kulude-tulude analüüs on vaid üks paljudest kriteeriumidest;

8.  juhib tähelepanu mõjuhinnangute käsiraamatule ja eriti suunistele, mis käsitlevad mõjuhinnangute koostamist sisuliste muudatuste kohta; on kindlal veendumusel, et parlamendi muudatusettepanekute kohta tehtud mõjuhinnangud aitavad tugevdada parlamendi positsiooni; tuletab meelde, et kuigi mõjuhinnangud võivad aidata parandada ELi õigusaktide kvaliteeti, öeldakse õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sellegipoolest, et mõjuhinnangud ei tohi kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi õigusloomeprotsessis ega piirata kaasseadusandja võimet esitada muudatusettepanekuid ega olla otsustusprotsessis poliitiliste otsuste aseaine;

9.  märgib, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe kohaselt vastutab iga institutsioon „ise oma mõjuhinnangute korraldamise, sealhulgas sisemiste organisatsiooniliste ressursside valiku ja kvaliteedikontrolli eest“;

10.  jääb seisukohale, et on ülimalt oluline, et kodanike ja sidusrühmade jaoks läbipaistvuse tagamise nimel avalikustatakse õigusloomeprotsessi lõpuks „[k]omisjoni algne mõjuhinnang ja igasugune täiendav institutsioonide poolt õigusloomeprotsessis tehtud mõju hindamise töö“, nagu öeldakse institutsioonidevahelises kokkuleppes;

11.  rõhutab, kui oluline on õigeaegne, avalik ja läbipaistev sidusrühmade kaasamine ja nendega konsulteerimine, andes piisavalt aega sisukate vastuste saamiseks; jääb seisukohale, et on oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistavas etapis kõigis ametlikes keeltes avalikud konsultatsioonid;

12.  rõhutab kokkulepitud iga-aastase koormusanalüüsi tähtsust vahendina, mis võimaldab teha kindlaks ja jälgida, milliseid tulemusi annavad ELi pingutused tarbetu koormuse vähendamiseks ja ELi õigusaktide kvaliteedi parandamiseks, mis peavad olema kõrgete eesmärkidega;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata kõik institutsioonidevahelise kokkuleppega kavandatavad meetmed, eriti need, mis on seotud insitutsioonidevahelise lojaalse koostööga, ning eriti iga-aastase koormusanalüüsi, sest see võib olla tähtis ELi õigusaktide rakendamisel ja nõuetekohasel kohaldamisel, eelkõige direktiivide liikmesriikides ülevõtmise ja kõigi selliste riiklike meetmete kontrollimisel, mille mõju on ulatuslikum kui ELi õigusaktidel (ülereguleerimine), pidades samas meeles, et kui liidu õiguses on määratletud ainult miinimumnõuded, võivad liikmesriigid vabalt kohaldada rangemaid nõudeid; usub sellega seoses, et iga-aastane koormusanalüüs on täiendav võimalus näidata ELi õigusaktide lisaväärtust ja tagada kodanike jaoks läbipaistvus;

14.  märgib, et õiguskontrollikomitee on esimene tervitatav samm sõltumatu kontrollikomisjoni loomise suunas; on seisukohal, et uus õiguskontrollikomitee peab olema ambitsioonikam; nõuab, et korrapäraselt hinnataks õiguskontrollikomitee tööd kontrolli teostamisel ja objektiivse nõu andmisel mõjuhinnangute kvaliteedi kohta, ning võetaks selle hinnangu kohased järelmeetmed; on seisukohal, et õiguskontrollikomitee arvamus ja mõjuhinnangute tulemused on asjakohane avalikustada võimaluse korral samal ajal;

15.  väljendab heameelt, et institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatakse, et seadusandliku tegevuskava koostamisel tuleb võtta arvesse mistahes väljapakutud liidu meetme „Euroopa lisaväärtust“ ning liidu tasandil tegevuse puudumise korral Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid; rõhutab, et Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud on hinnanguliselt 1,75 triljonit eurot aastas, mis moodustab 12 % ELi SKPst (2016)(1); kiidab selles kontekstis Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraadi tööd;

16.  rõhutab, et komisjoni ettepanekute õiguslik alus tuleb valida objektiivsetel põhjustel, mis alluvad kohtulikule kontrollile; kuid rõhutab parlamendi õigust teha kaasseadusandjana ettepanekuid õigusliku aluse muudatuste kohta, mis põhinevad parlamendipoolsel aluslepingute tõlgendusel;

17.  rõhutab, et parem õigusloome peaks keskenduma mitte niivõrd reguleerimise vähendamisele, kuivõrd kvaliteetsetele õigusaktidele ning nende suutlikkusele kaitsta ja edendada ELi kodanike huve; rõhutab, kui oluline on pidada õigusaktide toimivuse kontrolle tehes põhiõigusi ning tööhõive ja tervishoiu ja turvalisuse kaalutlusi sama tähtsaks kui finantskaalutlusi; juhib tähelepanu sellele, et konfliktide puhul peaksid põhiõigused olema alati ülimuslikud;

18.  märgib, et vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele hindab „komisjon, kas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmis on võimalik seada eesmärgid koormuse vähendamiseks konkreetsetes sektorites“, et vähendada üldist regulatiivset ja halduskoormust; kutsub komisjoni üles selgitama ja vajaduse korral seadma põhjendamatu koormuse vähendamise eesmärke olulistes sektorites, takistamata seejuures ELi ambitsioonikate strateegiliste eesmärkide täitmist;

19.  tuletab meelde, et oma 9. märtsi 2016. aasta uut institutsioonidevahelist kokkulepet käsitlevas otsuses märkis Euroopa Parlament, et institutsioonidevahelise kokkuleppe sõnastus ei kohusta kolme institutsiooni oma mõjuhinnangutesse piisavalt kaasama VKEsid ja konkurentsivõime kontrolli; usub kindlalt, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et kohustada kõiki kolme institutsiooni lisama need testid oma mõjuhinnangutesse;

20.  palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil pühendada regulaarselt komisjoni aega selleks, et teha õigusaktide rakendamise analüüse; usub, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon peaks kutsuma komisjoni üles esitama regulaarselt oma mõjuhinnanguid tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni täiskoosseisu koosolekul;

21.  palub kõigil parlamendi komisjonidel vaadata süstemaatiliselt läbi komisjoni mõjuhinnangud ja vaadata parlamendi mõju eelhindamise analüüs läbi seadusandliku menetluse võimalikult varajases etapis.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

18

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Dominique Martin, Miroslavs Mitrofanovs, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Amjad Bashir, Heinz K. Becker, Tania González Peñas, Ivari Padar, Anne Sander, Sven Schulze, Jasenko Selimovic, Csaba Sógor, Neoklis Sylikiotis, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jude Kirton-Darling, Ana Miranda, James Nicholson, Massimo Paolucci

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Ivo Vajgl, Renate Weber

ECR

Amjad Bashir, Arne Gericke, Czesław Hoc, James Nicholson, Ulrike Trebesius

ENF

Dominique Martin

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Csaba Sógor, Romana Tomc

18

GUE/NGL

Tania González Peñas, Patrick Le Hyaric, João Pimenta Lopes, Neoklis Sylikiotis

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Michael Detjen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jude Kirton-Darling, Ivari Padar, Massimo Paolucci, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Marita Ulvskog

VERTS/ALE

Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs

3

0

EFDD

Tiziana Beghin

ENF

Mara Bizzotto

NI

Lampros Fountoulis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/603239/EPRS_STU%282017%29603239_EN.pdf


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (21.3.2018)

Saajad: õiguskomisjon ning põhiseaduskomisjon

paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta

(2016/2018(INI))

Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutavatel õiguskomisjonil ning põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Rahvusvahelised lepingud

1.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavad rahvusvahelisi lepinguid käsitlevad nõukogu dokumendid, eelkõige läbirääkimisvolitused, ei ole tavaliselt kättesaadavad;

2.  nõuab ühtlustatud ja struktureeritud lähenemisviisi ning seda, et Euroopa Parlamendile tagataks juurdepääs kõigile läbirääkimiste tekstidele ja seonduvatele dokumentidele, isegi kui need on konfidentsiaalsed või salastatud, sealhulgas läbirääkimisvolitustele, aga ka muudele asjakohastele dokumentidele, mida kasutati ettevalmistavas etapis ja tegelike läbirääkimiste ajal; on ühtlasi seisukohal, et komisjon ja nõukogu peaksid edastama Euroopa Parlamendile nende käsutuses olevatest läbirääkimistega seotud dokumentidest regulaarselt ajakohastatud loetelu;

3.  peab tervitatavaks rahvusvahelistele konverentsidele eelnevaid komisjoni kirjalikke ülevaateid ning nõukogu eesistujariigi ja komisjoni suulisi ülevaateid selliste konverentside ajal;

4.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendil ei ole lubatud osaleda vaatlejana rahvusvaheliste konverentside ajal korraldatavatel ELi kooskõlastuskoosolekutel;

5.  palub kolmel ELi institutsioonil vastavalt institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 40 läbirääkimised koostöö ja teabevahetuse praktilise korra parandamiseks, mida alustati 2016. aasta novembris, õigeaegselt lõpule viia;

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

6.  märgib, et komisjonile volituste delegeerimine ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid sellega võivad seonduda ka poliitiliselt tundlikud küsimused, mis on ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtjate jaoks väga olulised;

7.  tuletab meelde asjaolu, et nagu on sätestatud uue institutsioonidevahelise kokkulepe põhjenduses 7, peaks see kokkulepe hõlbustama seadusandliku tavamenetluse raames peetavaid läbirääkimisi ja parandama ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamist, kuid mõistab hukka tõsiasja, et seda ei ole veel juhtunud; väljendab sügavat rahulolematust asjaolu üle, et nõukogu on siiani, isegi kui ELi toimimise lepingu artikli 290 kriteeriumid on täidetud, väga tõrges delegeeritud õigusaktidega nõustuma; märgib, et see avaldab läbirääkimistele märkimisväärset survet;

8.  peab väga murettekitavaks, et nõukogu püüab peaaegu süstemaatiliselt asendada delegeeritud õigusakte rakendusaktidega; peab täiesti vastuvõetamatuks, et nõukogu püüab kasutada Lissaboni lepingu järgset vastavusse viimist ära selleks, et asendada kontrolliga regulatiivmenetlus delegeeritud õigusaktide asemel rakendusaktidega;

9.  väljendab pettumust asjaolu üle, et komisjon ei ole oma esialgseid ettepanekuid delegeeritud õigusaktide kasutamise kohta alati kaitsnud;

10.  tuletab meelde, et poliitiliselt olulised elemendid, nagu liidu toodete või ainete loendid või registrid, peaksid jääma alusakti lahutamatuks osaks, mis vajaduse korral esitatakse lisa kujul, ja seepärast tuleks neid muuta ainult delegeeritud õigusaktidega; rõhutab, et õiguskindluse tagamiseks tuleks hoiduda eraldi loendite koostamisest;

11.  ootab, et kasutusele võetaks funktsionaalne, hästi struktureeritud ja kasutajasõbralik delegeeritud õigusaktide register, mis avaldati 12. detsembril 2017 ja mille loomist Euroopa Parlament oli palunud;

12.  tuletab kolmele ELi institutsioonile meelde, et seadusandlike toimikute seisu kajastava konkreetse ühise andmebaasi loomisel on vaja suuremat edasiminekut;

Mõjuhinnangud

13.  kordab oma nõudmist, et kõik mõjuhinnangud sisaldaksid keskpika ja pikaajalise majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja tervisemõju kohustuslikku tasakaalustatud analüüsi;

14.  rõhutab, et mõjuhinnangud peaksid olema vaid parema õigusloome tagamise suunajaks ja abiks poliitiliste otsuste tegemisel ega tohiks mingil juhul asendada demokraatliku otsustusprotsessi raames tehtavaid poliitilisi otsuseid ega takistada otsustajaid, kes kannavad poliitilist vastutust;

15.  on seisukohal, et mõjuhinnangud ei tohiks seadusandlikus menetluses tekitada tarbetuid viivitusi, samuti ei tohiks neid kasutada menetluse takistamise vahendina, mille abil püütakse soovimatute õigusaktide vastuvõtmist edasi lükata;

16.  palub komisjonil kasutada mõjuhinnanguid ja järelhinnanguid, et uurida algatuste, ettepanekute või olemasolevate õigusaktide kokkusobivust kestliku arengu eesmärkidega, aga ka nende mõju nimetatud eesmärkide täitmisel saavutatud edule ja nende eesmärkide rakendamisele;

Lihtsustamine

17.  usub, et teatav halduskoormus on vajalik, et tagada õigusaktides sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine ja nõutav kaitsetase, eelkõige seoses keskkonna ja rahvatervise kaitsmisega, mis on sektorid, kus teabele esitatavad nõuded tuleb säilitada;

18.  rõhutab, kui vajalik on vältida tarbetut bürokraatiat ning võtta arvesse ettevõtja suuruse ja kohustuste täitmiseks vajalike ressursside suhet;

19.  on seisukohal, et kuna kvaliteet on äärmiselt oluline, siis ei tohiks õigusaktide lihtsustamist kasutada ettekäändena seada keskkonnakaitse, rahvatervise ja toiduohutusega seotud elulise tähtsusega küsimustes madalamaid eesmärke;

20.  rõhutades vajadust võtta arvesse ja parandada praeguse sekkumise tõhusust, vähendades selleks tarbetuid reguleerimisega seotud kulusid, on seisukohal, et õigusliku reguleerimise kulude vähendamise konkreetse eesmärgi kehtestamine ei ole kohane, kuna see vähendab tarbetult uute või lahendamata küsimustega tegelemiseks kättesaadavate vahendite hulka ega võta arvesse reguleerimisest tulenevat kasu;

21.  tunneb heameelt komisjoni avalduse üle, et ta võtab kehtivate ja kavandatavate õigusaktide läbivaatamisel arvesse mikroettevõtjate ja VKEde erihuve ning kohaldab kõnealustele ettevõtjatele erandite ja lihtsustuste tegemise kaudu kergemat korda; julgustab komisjoni uurima, kuidas oleks õigusaktide koostamisel võimalik VKEde ja mikroettevõtjate vajadusi veelgi enam arvesse võtta, tagades samas jätkuvalt tarbijate, töötajate, tervishoiu ja keskkonnakaitse kõrged normid;

22.  kiidab heaks komisjoni subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma loomise, mis peab toimima kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega, et suurendada usaldust kodanikes, kes peavad subsidiaarsuse põhimõtet demokraatliku protsessi olulisimaks aspektiks;

23.  rõhutab uusi sätteid, mis käsitlevad avalikke ja sidusrühmadega peetavaid konsultatsioone ning on olulised vahendid nii ettevalmistavas etapis kui ka kogu õigusloomeprotsessis;

ELi õiguse rakendamine ja kohaldamine

24.  on seisukohal, et ELi õigusaktide rakendamises ja ülevõtmises tuleb selgelt eristada ülereguleerimist, mille puhul liikmesriigid kehtestavad ELi õigusaktidega mitteseotud täiendavad haldusnõuded, ja normide kehtestamist, mis on ELi keskkonna- ja tarbijakaitse-, tervishoiu- ja toiduohutuse alastest miinimumnormidest kõrgemad;

25.  palub liikmesriikidel nii palju kui võimalik hoiduda täiendavate haldusnõuete kehtestamisest, kui nad ELi õigusakte üle võtavad, ning muuta sellised lisandused vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 43 ülevõtmise aktis või seotud dokumentide kaudu äratuntavaks;

°

°  °

26.  rõhutab, et ELi õiguse rakendamisel, juhul kui ELi õiguses on kehtestatud ainult miinimumnormid, on liikmesriikidel õigus kehtestada keskkonna ja tarbijakaitse, tervishoiu ja toiduohutuse valdkonnas rangemaid norme.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Lukas Mandl, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Christofer Fjellner, Elena Gentile, Merja Kyllönen, Norbert Lins, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Mihai Ţurcanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Fernando Ruas, Ruža Tomašić, Jadwiga Wiśniewska

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

54

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Frédérique Ries

EFDD:

Piernicola Pedicini

GUE/NGL:

Stefan Eck, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen

PPE:

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Christofer Fjellner, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Lukas Mandl, Fernando Ruas, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Mihai Ţurcanu, Adina-Ioana Vălean

S&D:

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Daciana Octavia Sârbu, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE:

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Michèle Rivasi, Davor Škrlec

5

ECR

Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Ruža Tomašić, Jadwiga Wiśniewska

3

0

ECR:

Mark Demesmaeker

EFDD:

Julia Reid

ENF:

Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (25.1.2017)

õiguskomisjonile ja põhiseaduskomisjonile

paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta

(2016/2018(INI))

Arvamuse koostaja: Notis Marias

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub õiguskomisjonil ja põhiseaduskomisjonil kui vastutavatel komisjonidel lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks, et komisjon on oma käesoleva ametiaja prioriteetseks eesmärgiks seadnud parema õigusloome, ning rõhutab, et vaja on luua selgeid, lihtsaid, toimivaid ja tasakaalustatud ELi õigusakte, mille eesmärk on tagada sotsiaal-, keskkonna- ja töökaitse kõrge tase ning mida oleks järgnevalt lihtne üle võtta ja rakendada;

2.  märgib, et paremad seadusandlikud menetlused ELi tasandil koos aegsa ja tiheda institutsioonidevahelise koostööga võivad anda tulemuseks ELi õiguse järjepidavama ja ühtlasema kohaldamise;

3.  on seisukohal, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe rakendamise juhtpõhimõtteks peaks olema läbirääkimisprotsessi läbipaistvuse jätkuv suurendamine, eelkõige Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu (TTIP) ning laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) läbirääkimiste puhul, ning õigusloome protsessi läbipaistvuse suurendamine ja kehtivate õigusaktide üle kontrolli tugevdamine;

4.  rõhutab, et Euroopa Liidu artikli 50 kohase väljaastumislepingu läbirääkimised peetakse institutsioonidevaheliselt; tuletab meelde, et artiklis 50 vaid selgitatakse Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liikmete osalemist; tuletab meelde, et väljaastuvast liikmesriigist pärit Euroopa Parlamendi liikmetel on lubatud osaleda Euroopa Parlamendi ja komisjonide aruteludel ja hääletustel; rõhutab, et väljaastumist käsitlevate läbirääkimiste läbipaistvust on vaja suurendada nii Euroopa Parlamendi kui ka institutsioonidevahelisel tasandil;

5.  rõhutab, et oluline on edasi arendada ja tugevdada Euroopa Parlamendi rolli kaasseadusandjana ja tagada tema võrdõiguslikkus nõukoguga, samuti suurendada parlamendi rolli ELi institutsioonide järelevalves;

6.  rõhutab, et toimivate ELi õigusaktide rakendamise osas peab eesmärk olema tagada neis sätestatud menetluste kokkusobivus õigusakti enda eesmärgiga, eriti juhul, kui lõppeesmärk on keskkonnakaitse, mille kõrge kaitse tuleb tagada;

7.  tuletab meelde, et seoses majandus- ja sotsiaalkriisiga Euroopa Liidus on esitatud arvukalt petitsioone, ja on kindlalt seisukohal, et prioriteediks tuleks võtta seadusandlikud algatused, mis aitaksid virgutada majandust ning võidelda tööpuuduse ja ebakindlate töösuhete, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vastu;

8.  märgib, et oluline on petitsioonikomisjonis tehtav töö, sest selle käigus hinnatakse ELi õigusloome kvaliteeti tegeliku rakendamise seisukohast, mis annab aluse õigusaktide ja menetluse parandamiseks; märgib sellega seoses, et petitsioonide nõuetekohase läbivaatamise tagamiseks on oluline Euroopa Komisjoniga tehtav tõeline institutsioonidevaheline koostöö;

9.  soovitab välja töötada tõhusad õigusnormid, mis oleksid suunatud tööhõive kaitse tugevdamisele ja Euroopa konkurentsivõime arendamisele kõigis majandusvaldkondades, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

10.  on vastu kõigile ELi institutsioonide osalusel koostatud seadusandlikele algatusele ja õigusraamistikele, mis võivad tegelikult põhjustada ebakindlust tööturul, panna veel rohkem inimesi elama allpool tegelikku vaesuspiiri või kahjustada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi;

11.  märgib, et uute seadusandlike ettepanekute mõju hindamisel tuleks süsteemselt arvesse võtta nende tegelikku mõju, sealhulgas lühiajalist mõju selliste eesmärkide saavutamisele nagu kodanike põhiõiguste kaitse, sotsiaalse kaasatuse kõrgem tase, Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud, inimeste sotsiaalsete õiguste ja palganõuete täielikku kaitset tagavad töövormid ning nõuetekohane keskkonnakaitse; arvab, et VKE test peaks samuti olema ette nähtud; on kindlalt veendunud, et EL peab vastu võtma õigusakte, mis oleksid suunatud kõrgeimal tasemel sotsiaalse õigluse tagamisele; peab seepärast vajalikuks, et kõik ELi tasandil kohaldatavad meetmed ja vahendid oleksid koostatud ning neid rakendataks viisil, mis võimaldab järjepidevalt ja tõhusalt võidelda ebavõrdsuse, ebakindluse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

12.  nõuab, et sotsiaalpartneritega konsulteeritaks rohkem juba varajases järgus ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee oleksid paremini kaasatud ning nende muresid võetaks nõuetekohaselt arvesse;

13.  märgib, et süsteemsete mõjuhinnangute rakendamine ei tohi endaga kaasa tuua seadusandliku protsessi depolitiseerimist, mis ühtlasi tähendaks Euroopa Parlamendi kui ELi kodanike otsese tahte ja mitmekesisuse tõelise esindaja peamise rolli kahjustamist liidu demokraatlikus toimimises, parlamendi seadusandliku pädevuse vähenemist, kuna ei võeta arvesse seal toimunud arutelusid või tehakse need mõttetuks, ning parlamendis tehtud poliitiliste otsuste asendamist;

14.  rõhutab, et otsustusprotsessi täieliku läbipaistvuse ja kõrgeimal tasemel sotsiaalse õigluse tagamiseks peaks konsulteerimise ja mõju hindamise peamine eesmärk olema kaasata eeskätt täielikult üldsus ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ning nendega tuleks edendada selliste õigusaktide vastuvõtmist, millega tagatakse kodanike põhiõiguste ja keskkonna täielik kaitse; on seisukohal, et konsulteerimine ja mõjuhinnangud peavad olema osa laiemast demokratiseerimise protsessist, mis toob kaasa üldsuse vahetu osalemise ELi otsustusprotsessi kõikides järkudes;

15.  on seisukohal, et komisjoni õiguskontrollikomitee sõltumatust tuleks tugevdada ja tema ülesanded täpsemalt määratleda, ning teeb ettepaneku luua kolme institutsiooni ühisorgan, näiteks parema õigusloome nõuandeorgan;

16.  pooldab Euroopa Parlamendi ekspertide osalemist õiguskontrollikomitee koosolekutel ning delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete eelnõude süstemaatilist avaldamist ja delegeeritud õigusaktide registri loomist;

17.  palub, et Euroopa Parlamendi esindajad kutsutaks osalema nõukogu töörühmade ja alaliste esindajate komitee (COREPER) koosolekutel, ning nõuab, et päevakorrad edastataks parlamendile struktureeritult.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Peter Jahr, Notis Marias, Roberta Metsola, Julia Pitera, Virginie Rozière, Josep-Maria Terricabras, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Edouard Martin


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI KIRI

TRAN/D/2018/LR/sf - 5251

Hr Pavel Svoboda

õiguskomisjoni esimees

Euroopa Parlament

ruum ASP 06F365

Pr Danuta Maria Hübner

põhiseaduskomisjoni esimees

Euroopa Parlament

ruum ASP 12E157

Teema:   parem õigusloome ning paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamine ja rakendamine (2016/2018(INI))

Austatud esimehed

Dear Chairwoman,

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutavatel õigus- ja põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kinnitab taas, et toetab institutsioonidevahelise kokkuleppe peamist prioriteeti, milleks on kvaliteetsete liidu õigusaktide koostamine, kus keskendutakse Euroopa kodanike jaoks kõige suurema lisandväärtusega valdkondadele; on veendunud, et liidu õigusakte tuleks vastu võtta nii, et saavutada nende eesmärgid võimalikult väikese kulu ja halduskoormusega, võttes samal ajal arvesse demokraatlikku legitiimsust, subsidiaarsust, proportsionaalsust ja õiguskindlust;

2.  rõhutab, kui oluline on institutsioonidevaheline dialoog mitmeaastase programmitöö ja ka komisjoni iga-aastase tööprogrammi puhul, et ühiselt kindlaks määrata liidu jaoks väga tähtsad küsimused; rõhutab, et oma prioriteetide määramisel peaks komisjon paremini arvesse võtma Euroopa Parlamendi valimistega seotud poliitilisi tsükleid; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks olulised õigusaktid hiljemalt parlamendikoosseisu ametiaja keskel;

3.  palub komisjonil esitada iga-aastased tööprogrammid, mis hõlmaksid kõiki seadusandlikke algatusi, sealhulgas ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, koos oma esildiste realistliku ajakavaga;

4.  rõhutab, kui oluline on esitada mõjuhinnangud mitte ainult õigusaktide, vaid ka delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide puhul, millel on eeldatavalt majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju;

5.  väljendab heameelt komisjoni tava üle teha oluliste algatuste korral avalikud konsultatsioonid kättesaadavaks kõigis ametlikes ELi keeltes, lähtudes Euroopa Parlamendi väljendatud murest, kuidas jõuda võimalikult laia publikuni ja hõlbustada tagasiside andmist;

6.  on seisukohal, et läbipaistvus on demokraatliku protsessi ja sealhulgas õigusloome nurgakivi; rõhutab seetõttu, et läbipaistvus peaks olema institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe rakendamise keskne põhimõte; kutsub seepärast komisjoni üles järgima võetud kohustust hoida parlamenti kursis kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavate lepingute üle peetavate läbirääkimiste kõikides etappides;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi ekspertidel on juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, et delegeeritud õigusaktide eelnõud edastatakse viivitamata ja et on loodud delegeeritud õigusaktide register; rõhutab vajadust parandada juurdepääsu dokumentidele delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal, kui see ettevalmistustöö eeldab eksperdirühmade koosolekuid väljaspool komisjoni raamistikku, eelkõige standardite koostamiseks;

8.  peab kahetsusväärseks komisjoni tava jätta komiteemenetluse komiteede koosolekute raames toimuvast rakendusaktide ettevalmistamisest parlamendi eksperdid välja; peab samuti kahetsusväärseks, et see tava laieneb ka liidu õigusaktide ettevalmistamisele ja rakendamisele; soovitab komisjonil koostada komiteemenetluse komiteedele selgem koosolekute päevakord, tehes ühelt poolt vahet istungitel, kus toimub hääletamine, ja teisalt päevakorrapunktidel, mis on seotud rakendusaktidega ELi toimimise lepingu artikli 291 tähenduses, ja punktidel, mis on seotud liidu õigusaktide ettevalmistamise ja rakendamisega, mille arutamisele tuleks kutsuda ka Euroopa Parlamendi eksperdid;

9.  palub, et komisjon annaks parlamendile piisavalt aega komiteemenetluse komiteede hääletamise ja rakendusakti vastuvõtmise vahel, jättes parlamendile aega rakendusakte asjakohaselt kontrollida, eriti juhul, kui sinna on tehtud arvukaid muudatusi.

Lugupidamisega

Karima Delli

KOOPIA:   president Antonio Tajani

  komisjonide esimeeste konverentsi esimees Cecilia Wikström

  AFCO raportöör Richard Corbett

  õigusloome koordineerimise üksus


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

3

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Elmar Brok, Jean-Marie Cavada, Richard Corbett, Mady Delvaux, Pascal Durand, Enrico Gasbarra, Esteban González Pons, Heidi Hautala, Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Alain Lamassoure, Gilles Lebreton, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Evelyn Regner, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Pavel Svoboda, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Charles Goerens, Jérôme Lavrilleux, Cristian Dan Preda, Virginie Rozière, Rainer Wieland, Tiemo Wölken, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Manolis Kefalogiannis, Flavio Zanonato


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

EFDD

Joëlle Bergeron

PPE

Elmar Brok, Esteban González Pons, Manolis Kefalogiannis, Alain Lamassoure, Jérôme Lavrilleux, Markus Pieper, Cristian Dan Preda, Paulo Rangel, György Schöpflin, Pavel Svoboda, Axel Voss, Rainer Wieland, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

S&D

Richard Corbett, Mady Delvaux, Enrico Gasbarra, Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Evelyn Regner, Virginie Rozière, Pedro Silva Pereira, Tiemo Wölken, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand, Heidi Hautala, Josep-Maria Terricabras

3

ENF

Gerolf Annemans, Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

4

0

ECR

Morten Messerschmidt, Kosma Złotowski

GUE/NGL

Helmut Scholz

NI

Kazimierz Michał Ujazdowski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 23. mai 2018Õigusalane teave