Menetlus : 2017/0090(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0181/2018

Esitatud tekstid :

A8-0181/2018

Arutelud :

PV 11/06/2018 - 15
CRE 11/06/2018 - 15

Hääletused :

PV 12/06/2018 - 5.2
CRE 12/06/2018 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta
PV 18/04/2019 - 10.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0244
P8_TA(2019)0437

RAPORT     ***I
PDF 744kWORD 93k
23.5.2018
PE 616.810v02-00 A8-0181/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega

(COM(2017)0208 – C8-0147/2017 – 2017/0090(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Werner Langen

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega

(COM(2017)0208 – C8-0147/2017 – 2017/0090(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0208),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0147/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0181/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(1)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012(5) avaldati Euroopa Liidu Teatajas 27. juulil 2012 ja jõustus 16. augustil 2012. Selles sätestatud nõuded, s.o standardsete börsiväliste tuletislepingute keskne kliiring, võimendustagatise nõuded, operatsiooniriski maandamise nõuded börsivälistele tuletislepingutele, mida keskselt ei kliirita, tuletislepingutega seotud teatamiskohustused ning kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate nõuded, aitavad vähendada süsteemset riski, sest nende nõuete tõttu on börsiväliste tuletisinstrumentide turg läbipaistvam ning vastaspoole krediidirisk ja börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud operatsioonirisk väiksem.

(2)  Määrusega (EL) nr 648/2012 hõlmatud teatavate valdkondade lihtsustamine ja nende valdkondade proportsionaalsem käsitlemine on kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, milles rõhutatakse vajadust kulukärbete ja lihtsustamise järele, et saavutada liidu poliitikameetmete eesmärgid kõige tõhusamal viisil, ning sellega tahetakse eelkõige vähendada regulatiivset ja halduskoormust, ilma et see piiraks üldist eesmärki säilitada finantsstabiilsus ja vähendada süsteemseid riske.

(3)  Tõhusad ja töökindlad kauplemisjärgsed süsteemid ja tagatisturud on hästi toimiva kapitaliturgude liidu jaoks väga tähtsad ning kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega suurendavad need investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks tehtavaid jõupingutusi.

(4)  Komisjon korraldas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamise kohta 2015. ja 2016. aastal kaks avalikku konsultatsiooni. Selle määruse kohaldamise kohta sai komisjon tagasisidet ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (edaspidi „ESMA“), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult ja Euroopa Keskpankade Süsteemilt (edaspidi „EKPS“). Avalike konsultatsioonide tulemusel selgus, et sidusrühmade arvates taotletakse määrusega (EL) nr 648/2012 õigeid eesmärke ja määruse põhjalik muutmine ei ole vajalik. 23. novembril 2016 võttis komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõikega 1 vastu läbivaatamise aruande. Kuigi määruse (EL) nr 648/2012 kõiki sätteid veel täielikult ei kohaldata ja seetõttu ei saa seda määrust veel terviklikult hinnata, määrati aruandes kindlaks valdkonnad, milles on vaja võtta otstarbekaid meetmeid, et määruse (EL) nr 648/2012 eesmärke oleks võimalik saavutada proportsionaalsemalt, tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

(5)  Määrus (EL) nr 648/2012 peaks hõlmama kõiki finantssektori vastaspooli, kes võivad finantssüsteemis kanda suurt süsteemset riski. Seetõttu tuleks finantssektori vastaspoolte määratlust muuta.

(6)  Teatavate finantssektori vastaspoolte tegevuse maht börsiväliste tuletisinstrumentide turul on liiga väike, et nad kannaksid finantssüsteemis suurt süsteemset riski ja et keskne kliirimine oleks majanduslikult mõistlik. Sellised vastaspooled, keda üldjuhul tuntakse väikeste finantssektori vastaspooltena, tuleks kliirimiskohustusest vabastada, kuid neilt tuleks siiski nõuda, et nad vahetaksid mis tahes süsteemse riski maandamiseks tagatist. Kui mõni väike finantssektori vastaspool kasvõi ühe börsivälise tuletisinstrumendi liigi puhul kliirimiskünnist ületab, siis tuleks kliirimiskohustust kohaldada igat liiki börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, sest finantssektori vastaspooled on omavahel seotud ja kui neid tuletislepinguid keskselt ei kliirita, võib finantssüsteemis tekkida süsteemne risk.

(7)  Finantssektorivälised vastaspooled on omavahel vähem seotud kui finantssektori vastaspooled. Peale selle tegelevad nad sageli ainult ühe börsivälise tuletisinstrumendi liigiga. Nende tegevus on finantssüsteemis seega finantssektori vastaspooltega võrreldes väiksema süsteemse riskiga. Seetõttu tuleks finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimiskohustust vähendada nii, et nende suhtes kohaldataks kliirimiskohustust ainult varaklassi(de) puhul, mis kliirimiskünnist ületab (ületavad) ▌.

(7 a)  Kuna finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspooltega kaasnev risk on erinev, tuleb kehtestada kaks eri kliirimiskünnist. Et finantsturgudel toimuvat arvesse võtta, tuleks künniseid korrapäraselt ajakohastada.

(8)  Nõue, mille kohaselt tuleb kliirida ka teatavaid börsiväliseid tuletislepinguid, mis on sõlmitud enne kliirimiskohustuse jõustumist, tekitab õiguskindlusetust ja korraldusprobleeme ning kasu on sellest vähe. Eelkõige on nende lepingute vastaspooled kohustatud selle nõude tõttu tegema lisakulusid ja suuremaid pingutusi ning see võib ka turul tõrkeid tekitada, ilma et määrust (EL) nr 648/2012 hakataks kohaldama palju ühetaolisemalt ja ühtsemalt või et turuosaliste võimalused muutuksid palju võrdsemaks. Seetõttu tuleks sellest nõudest loobuda.

(9)  Vastaspooltel, kes tegutsevad börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel väikses mahus, on keskset kliiringut raske kasutada, seda nii kliiriva liikme kliendina kui ka kaudse kliirimiskorra kaudu. Seetõttu ei ole kliirivatelt liikmetelt mõistlik nõuda, et nad hõlbustaksid kaudsete kliirimisteenuste osutamist mõistlikel kaubanduslikel tingimustel. Kliirivatelt liikmetelt ja kliirivate liikmete klientidelt, kes osutavad kliirimisteenuseid otse teistele vastaspooltele või kaudselt, st lubavad neid teenuseid teistele vastaspooltele osutada oma klientidel, tuleks seega selgelt nõuda, et nad teeksid seda õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel kaubandustingimustel.

(10)  Teatavates olukordades peaks olema võimalik kliirimiskohustus peatada. Peatamine peaks esiteks olema võimalik juhul, kui enam ei ole täidetud kriteeriumid, mille alusel börsivälise tuletisinstrumendi konkreetsele liigile kliirimiskohustus kehtestati. See võib olla nii näiteks juhul, kui börsivälise tuletisinstrumendi liik enam kohustuslikuks keskseks kliiringuks ei sobi või kui üks börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigiga seotud kriteeriumidest on märkimisväärselt muutunud. Kliirimiskohustust peaks olema võimalik peatada ka siis, kui keskne vastaspool börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi jaoks või konkreetset liiki vastaspoolele kliirimisteenust enam ei paku ja muud kesksed vastaspooled ei saa neid kliirimisteenuseid piisavalt kiiresti üle võtta. Ühtlasi peaks kliirimiskohustuse peatamine olema võimalik juhul, kui seda peetakse vajalikuks, et vältida suurt ohtu liidu finantsstabiilsusele.

(11)  Varasemate perioodide tehingutest on olnud keeruline teatada, sest puuduvad teatavad andmed, mille teatamist enne määruse (EL) nr 648/2012 jõustumist ei nõutud, aga mille teatamine on nüüd kohustuslik. Selle tõttu on jäänud palju andmeid teatamata ja teatatud andmete kvaliteet halvenenud ning nende tehingute teatamisega kaasnev koormus on suur. Seetõttu jäävad varasemate perioodide andmed suure tõenäosusega kasutamata. Peale selle on mitmed neist tehingutest varasemate perioodide tehingutest teatamise tähtpäeva jõustumise ajaks juba aegunud ja koos nendega on aegunud ka nende riskipositsioonid ja riskid. Olukorra lahendamiseks tuleks varasemate perioodide tehingutest teatamise nõue kaotada.

(12)  Finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavad konsolideerimisgrupi sisetehingud moodustavad kõigist börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavatest tehingutest suhteliselt väikese osa ning neid kasutatakse peamiselt grupisiseseks riskide maandamiseks. Need tehingud seega süsteemset riski ega omavahelist seotust eriti ei suurenda, aga nendest tehingutest teatamise kohustus tekitab finantssektorivälistele vastaspooltele suured kulud ja koormuse. Seetõttu tuleks kõik konsolideerimisgrupi sidusettevõtjate vahelised tehingud, mille puhul vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool, teatamiskohustusest välja arvata, olenemata sellest, kus on finantssektoriväline vastaspoole asukoht.

(13)  Börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamise nõue tekitab vastaspooltele suure koormuse, sest börsil kaubeldavaid tuletislepinguid sõlmitakse iga päev väga palju. Järelevalvearuandluse toimivuse kontrolli kohta korraldatud avaliku konsultatsiooniga, mille komisjon kuulutas välja 1. detsembril 2017, soovitakse koguda tõendusmaterjali selle kohta, millised kulud liidu tasandil kehtivate järelevalvearuandluse nõuete täitmisega kaasnevad ning kui sidusad, ühtsed, tõhusad, mõjusad ja millise liidu lisaväärtusega need nõuded on. Konsultatsiooni tulemusel on asjaomastel asutustel võimalik hinnata börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamist terviklikult, võttes arvesse kõiki praegusi ja tulevasi järelevalvearuandluse kordi, võtta arvesse määruse (EL) nr 600/2014(6) rakendamisel tekkivat uut aruandluskeskkonda ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas vähendada nende turuosaliste koormust, kes peavad börsil kaubeldavate tuletislepingutega tehtavatest tehingutest teatama. Komisjon peaks konsultatsioonitulemusi arvesse võtma, kui ta kavatseb artikli 9 lõike 1 kohase teatamisnõude kohta seoses börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamisega edaspidi muudatusettepanekuid esitada.

(14)  Et vähendada nende väikeste finantssektoriväliste vastaspoolte teatamiskoormust, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, peaks selliste vastaspooltega börsiväliste tuletislepingute sõlmimisel olema lepingutega seotud andmete teatamise ja teatatud andmete õiguse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus ainuisikuliselt finantssektori vastaspoolel. Et finantssektori vastaspoolel oleks teatamiskohustuse täitmiseks vajalikud andmed olemas, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama börsiväliste tuletislepingutega tehtavate tehingute kohta andmed, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks aga ka endal olema õigus oma börsivälistest tuletislepingutest teatada. Sellisel juhul peaks finantssektoriväline vastaspool finantssektori vastaspoolt sellest teavitama ning tal peaks olema andmete esitamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ning õiguslik vastutus.

(15)  Kindlaks tuleks määrata ka teistest tuletislepingutest teatamise kohustus. Seetõttu tuleks sätestada, et vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitseval fondivalitsejal on kohustus ja õiguslik vastutus teatada selle ettevõtja nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille ettevõtja on sõlminud, ja tagada teatatud andmete õigsus. Samamoodi peaks alternatiivse investeerimisfondi (edaspidi „AIF“) valitsejal olema kohustus ja õiguslik vastutus teatada selle AIFi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille see AIF on sõlminud, ja tagada teatatud andmete õigsus.

(16)  Et vältida liidus riskimaandamismeetmete kohaldamisel ebakõlade tekkimist, peaksid järelevalveasutused andma enne nende kohaldamist heakskiidu riskijuhtimismenetlustele, mille puhul on vajalik õigeaegne, täpne ja nõuetekohane vastaspoolte tagatiste eristatud vahetamine, ning suurtele muudatustele, mis nendes menetlustes tehakse.

(16 a)  Et vältida rahvusvahelisi õiguslikke erinevusi ja võtta arvesse selliste tuletisinstrumentidega kauplemise erilist laadi, tuleks füüsiliselt arveldatud valuutaforvardi ja füüsiliselt arveldatud välisvaluuta vahetustehingu tuletisinstrumentide variatsioonitagatiste kohustuslikku vahetamist kohaldada üksnes kõige süsteemsemate vastaspoolte, st krediidiasutuste ja investeerimisühingute vaheliste tehingute suhtes.

(16 b)  Kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste, nt portfelli tihendamise kaudu võib olla võimalik süsteemset riski vähendada. Kui olemasolevas tuletisinstrumentide portfellis vähendatakse riski, aga portfelli üldine turupositsioon jääb samaks, võivad need vähendada vastaspoole riskipositsiooni ja vastaspoole riski, mis on seotud avatud brutopositsioonide võtmisega. Portfelli tihendamine on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõikes 1 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 28 sätestatud liidu kauplemiskohustust selle suhtes ei kohaldata. Et viia käesolev määrus vajaduse korral määrusega (EL) nr 600/2014 kooskõlla, võttes arvesse kahe määruse erinevusi ja kliirimiskohustuse täitmisest hoidumise võimalust, peaks komisjon koostöös ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindama, milliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste jaoks võiks kehtestada kliirimiskohustusest erandi.

(17)  Et alustamise tagatised oleksid läbipaistvamad ja paremini prognoositavad ning kesksed vastaspooled ei saaks muuta alustamise tagatise mudeleid viisil, mis võib osutuda protsükliliseks, peaksid kesksed vastaspooled andma oma kliirivatele liikmetele vahendid, mille abil saab nende alustamise tagatise nõudeid simuleerida ja anda nende poolt kasutatavatest alustamise tagatise mudelitest üksikasjaliku ülevaate. See on kooskõlas makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni juhatuse avaldatud rahvusvaheliste standarditega ning eelkõige 2012. aasta detsembris avaldatud avalikustamist käsitleva raamistikuga(7) ja 2015. aastal avaldatud kesksete vastaspoolte avalikustamist käsitlevate avalike kvantitatiivsete standarditega(8), mille abil on võimalik täpselt selgitada riskid ja kulud, mis kaasnevad sellega, kui kesksetes vastaspooltes osalevad kliirivad liikmed, ning muuta kesksed vastaspooled turuosaliste jaoks läbipaistvamaks.

(18)  Endiselt pole kindel, millisel määral jäetakse esindajakontodel või üksikklientide eraldi kontodel hoitud varad pankrotivara hulgast välja. Seetõttu pole selge, millistel juhtudel saavad kesksed vastaspooled kanda kliendi positsioonid piisava õiguskindlusega üle, kui kliirival liikmel tekib makseviivitus, või millistel juhtudel saavad kesksed vastaspooled piisava õiguskindlusega tasuda likvideerimisjaotised otse klientidele. Kliiringu soodustamiseks ja sellele kasutamise võimaluse parandamiseks tuleks selgitada korda, mille alusel need varad ja positsioonid pankrotivarast välja jäetakse.

(19)  Trahvid, mille ESMA saab määrata tema otsese järelevalve all olevatele kauplemisteabehoidlatele, peaksid olema piisavalt mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et ESMA järelevalvevolitused oleksid mõjusad ning börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonid ja riskid läbipaistvamad. Algselt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud trahvisummad ei ole kauplemisteabehoidlate praegust käivet arvesse võttes osutunud piisavalt hoiatavaks, mis võib piirata ESMA-le selle määrusega kauplemisteabehoidlate järelevalveks antud volituste mõjusust. Seetõttu tuleks trahvide põhisummade ülemmäärasid tõsta.

(20)  Kolmandate riikide ametiasutustel peaks olema juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele, kui kolmas riik täidab nende andmete töötlemist tagavad teatavad tingimused ja kui kolmas riik võtab endale õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava kohustuse anda liidu ametiasutustele otsene juurdepääs selle kolmanda riigi kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele.

(21)  Kauplemisteabehoidlatel, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 ja mis soovivad registreeringut laiendada, et osutada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud teenuseid, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365(9) lubatud kasutada lihtsustatud registreerimise menetlust. Sarnane lihtsustatud registreerimise menetlus tuleks kasutusele võtta nende kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) 2015/2365 ja mis soovivad seda registreeringut laiendada, et osutada tuletislepingutega seotud teenuseid.

(22)  Kauplemisteabehoidlate esitatud andmete ebapiisava kvaliteedi ja vähese läbipaistvuse tõttu on neile andmetele juurdepääsu saanud üksustel keeruline kasutada neid andmeid tuletisinstrumentide turgude järelevalve tegemiseks ning reguleerimis- ja järelevalveasutused ei saa nende abil finantsstabiilsuse riske õigel ajal kindlaks määrata. Andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamiseks ning määruse (EL) nr 648/2012 teatamisnõuete vastavusse viimiseks määruse (EL) 2015/2365 ja määruse (EL) nr 600/2014 nõuetega tuleb teatamisnorme ja -nõudeid veel rohkem ühtlustada ning eriti puudutab see andmestandardeid, meetodeid ja korda ning menetlusi, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad, et kontrollida teatatud andmete terviklikkust ja õigsust ning et võrrelda neid kooskõlastavalt teiste kauplemisteabehoidlate andmetega. Kui vastaspooled seda soovivad, peaksid kauplemisteabehoidlad andma neile juurdepääsu ka kõigile andmetele, mis on teatatud nende nimel, et vastaspooled saaksid kontrollida nende andmete õigsust.

(22 a)  Et vähendada halduskoormust ja suurendada tehingute sobitamist, peaks ESMA kehtestama kauplemisteabehoidlatele andmete teatamise kohta ühtse liidu standardi. Kuna teatamiskohustus võidakse delegeerida ka kesksetele vastaspooltele ja muudele finantssektori vastaspooltele, oleks ühtne vorm kasulik kõigile osalistele.

(23)  Määrusega (EL) nr 648/2012 on loodud kauplemisteabehoidlate osutatavatele teenustele konkurentsikeskkond. Vastaspooltel peaks seega olema võimalik ise otsustada, millisele kauplemisteabehoidlale nad soovivad andmed teatada, ja neil peaks olema otsusta see kauplemisteabehoidla välja vahetada. Et vahetamine on oleks lihtsam ja andmed ilma topeltteatamiseta pidevalt kättesaadavad, peaksid kauplemisteabehoidlad kehtestama meetmed, millega tagada, et kui teatamiskohustusega ettevõtja soovib andmed teisele kauplemisteabehoidlale üle kanda, siis tehakse seda korrektselt.

(24)  Määruses(EL) nr 648/2012 on sätestatud, et pensioniskeemide suhtes ei tohiks kliirimiskohustust kohaldada, kuni kesksed vastaspooled on välja töötanud tehnilise lahenduse, kuidas kanda mitterahaline tagatis üle variatsioonitagatisena. Kuna siiani ei ole pensioniskeemidele keskset kliiringut võimaldavat toimivat lahendust välja töötatud, tuleks seda ajutist erandit valdava osa pensioniskeemide puhul kahe aasta võrra pikendada. Peaeesmärk peaks sellele vaatamata olema keskne kliiring, sest praegused regulatiivsed ja turusuundumused võimaldavad turuosalistel tehnilised lahendused selle aja jooksul välja töötada. Komisjon peaks seirama ESMA, EBA, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu abiga edusamme, mida kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid teevad, et leida toimiv lahendus, kuidas soodustada pensioniskeemide osalemist keskses kliiringus, ning koostama nende edusammude kohta aruande. Aruanne peaks hõlmama ka pensioniskeemide kasutatavaid lahendusi ja nende kulusid, võttes seeläbi arvesse regulatiivseid ja turusuundumusi, näiteks seda, kui muutub kliirimiskohustusega finantssektori vastaspoole liik. Komisjonile tuleks anda volitus seda erandit veel ühe aasta võrra pikendada, kui komisjon on seisukohal, et sidusrühmad on lahenduses küll kokku leppinud, aga selle rakendamiseks on vaja rohkem aega.

(24 a)  Lisaks nendele pensioniskeemidele, mis liigituvad väikeseks finantssektori vastaspooleks, tekitavad ka väiksed pensioniskeemid suuremate pensioniskeemide riskidega võrreldes vähem riske ja kliirimiskohustuse erand peaks neile kehtima kauem. Selliste pensioniskeemide jaoks peaks komisjon pikendama kliirimiskohustusest tehtud erandi kehtivusaega kolme aastani. Kui komisjon on selle ajavahemiku lõpus seisukohal, et väikesed pensioniskeemid on teinud keskses kliirimises osalemist võimaldavate tehniliste lahenduste väljatöötamiseks vajalikke pingutusi ja tuletislepingute keskse kliiringu kahjulik mõju tulevaste pensionisaajate pensionimaksetele jääb samaks, peaks komisjonil olema õigus pikendada erandi kehtivusaega veel kaks aastat. Kui erandi kehtivusaeg lõpeb, tuleks käesolevat määrust hakata väikeste pensioniskeemide suhtes kohaldama samamoodi nagu kõigi teiste määruse kohaldamisalasse kuuluvate üksuste suhtes. Kuna pensioniskeemid sõlmivad tuletislepinguid vähe, siis nad kliirimiskohustuse künnist tõenäoliselt ei ületa. Seetõttu ei pea enamik väikeseid pensioniskeeme kliirimiskohustust täitma isegi pärast erandi kehtivusaja lõppemist.

(24 b)  Pensioniskeemidele kehtestatud erand peaks kehtima jääma ka pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, ja kui määrus jõustub pärast 16. augustit 2018, tuleks erandit tagasiulatuvalt kohaldada ka kõigi selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis täidetakse pärast nimetatud kuupäeva. Käesolevat sätet tuleb tagasiulatuvalt kohaldada seetõttu, et pärast praegu kehtiva erandi kohaldamise lõppemist ja enne uue erandi kehtima hakkamist ei tekiks tühimikku, sest mõlemal erandil on sama eesmärk.

(25)  Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et täpsustada, millistel tingimustel peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud kaubandustingimusi õiglaseks, mõistlikuks, läbipaistvaks ja mittediskrimineerivaks, ning et pikendada ajavahemikku, mille vältel pensioniskeemide suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata.

(26)  Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, tagamaks et käesoleva määruse rakendamise suhtes kohaldatakse ühetaolisi tingimusi ja eelkõige et anda kolmandate riikide asjaomastele ametiasutustele juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlates sisalduvale teabele. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10).

(27)  Et tagada riskimaandamise menetlusi, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja teatamisnõudeid käsitlevate normide järjepidev ühtlustamine, peaks komisjon võtma vastu EBA, EIOPA ja ESMA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb järelevalvemenetlusi riskijuhtimise menetluste esialgse ja pideva kontrollimise tagamiseks, mille puhul on vaja õigeaegselt, täpselt ja nõuetekohaselt eristatud tagatisi, üksikasjalikke andmeid määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise lihtsustatud taotlemise kohta, üksikasjalikke andmeid menetluste kohta, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad selleks, et kontrollida, kas teatav vastaspool või andmeid esitav üksus täidab teatamisnõuet ning kas teatatud andmed ning eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks kasutatavate menetluste üksikasjad on terviklikud ja õiged. Komisjon peaks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu vastu võtma delegeeritud õigusaktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010(11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010(12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010(13) artiklitega 10–14.

(28)  Komisjonile tuleks anda ka volitus võtta rakendusaktide abil vastu ESMA väljatöötatud rakenduslikke tehnilisi standardeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 tuletisinstrumentide eri liikide kohta esitatava teabe andmestandardite ning teatamismeetodite ja -korra puhul.

(29)  Kuna käesoleva määruse eesmärke tagada põhjendamatut halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid põhjustavate nõuete proportsionaalsus, ohustamata seejuures finantsstabiilsust, ning suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonide ja riskide läbipaistvust ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)  Käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed ja anda turuosalistele võimalus võtta nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid.

(31)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(14) artikli 28 lõikele 2 ja ta esitas oma arvamuse [...].

(32)  Seepärast tuleks määrust (EL) nr 648/2012 vastavalt muuta.

(32 a)  Määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud tuletislepingute kliirimiskohustus ja määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud tuletislepingutega kauplemise kohustus tuleks vajaduse korral kooskõlla viia. Seetõttu peaks komisjon koostama aruande selle kohta, milliseid muudatusi on käesolevas määruses tuletislepingute kliirimise kohustuse kohta tehtud, mis puudutavad eelkõige seda, milliste üksuste suhtes kliirimiskohustust tuleks kohaldada, ja peatamismehhanismi. Samasugune aruanne tuleks koostada ka määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud tuletislepingutega kauplemise kohustuse kohta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

-1)  Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.  Käesolevat määrust ei kohaldata

a)  keskpankade ega muude riigiasutuste suhtes, mille ülesanne on hallata riigivõlga või osaleda selle haldamises:

b)  Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;

c)  mitmepoolsete arengupankade suhtes, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2.“

-1 a)  Artikli 1 lõike 5 punkt a jäetakse välja.

(1)  Artikli 2 punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)  „finantssektori vastaspool“ – kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL(15) tegevusloa saanud investeerimisühing, kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL tegevusloa saanud krediidiasutus, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ(16) tegevusloa saanud kindlustusandja või edasikindlustusandja, kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, v.a ettevõtja, mis on seotud töötajate osaluse kavaga, tööandja kogumispensioni asutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a tähenduses, alternatiivne investeerimisfond direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses, mis on kas liidus asutatud või mida valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes on saanud tegevusloa või kes on registreeritud kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL, v.a juhul, kui see alternatiivne investeerimisfond on seotud töötajate osaluse kavaga, ja kui see on asjakohane, siis on selle fondi valitseja asutatud liidus, ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014(17) tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium ▌; “.

(2)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkti a muudetakse järgmiselt:

i)  punktid i–iv asendatakse järgmisega:

„i)  kahe finantssektori vastaspoole vahel, kelle suhtes kohaldatakse artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

ii)  finantssektori vastaspoole (kelle suhtes kohaldatakse artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi) ja sellise finantssektorivälise vastaspoole vahel, kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

iii)  kahe finantssektorivälise vastaspoole vahel, kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

iv)  finantssektori vastaspoole (kelle suhtes kohaldatakse artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi) või finantssektorivälise vastaspoole (kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi) ning kolmandas riigis asutatud üksuse vahel, kelle suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui ta oleks asutatud liidus;“;

b)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)  need on sõlmitud või neid on uuendatud kas

i)  kliirimiskohustuse jõustumise kuupäeval või pärast seda või

ii)  kuupäeval, millest alates mõlemad vastaspooled vastavad punktis a sätestatud tingimustele, või pärast seda.“;

c)  lisatakse järgmised lõiked:

„3a.  Kliirivad liikmed ja kliendid, kes osutavad otseselt või kaudselt kliirimisteenuseid, peavad osutama neid teenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel kaubandustingimustel. Kliirivad liikmed ja kliendid võtavad kõik mõistlikud meetmed, et teha kindlaks konsolideerimisgrupi sidusettevõtjate, eriti kauplemisüksuse ja kliirimisüksuse vahelised huvide konfliktid, mille tõttu ei pruugi kliirimisteenused olla õiglased, mõistlikud, mittediskrimineerivad ega läbipaistvad, ning neid konflikte vältida, hallata ja seirata.

Kliirivatel liikmetel ja klientidel on lubatud pakutavate kliirimisteenustega seotud riske ohjata.

3b.  Et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab ESMA regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse tingimused, mille alusel peetakse lõikes 3a osutatud kliirimisteenuste kaubanduslikke tingimusi õiglaseks, mõistlikuks ja läbipaistvaks.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

3)  Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Kliirimiskohustusega finantssektori vastaspooled

1.  Finantssektori vastaspool, kes võtab positsiooni börsivälistes tuletislepingutes, võib igal aastal oma summaarse kuu lõpu keskmise positsiooni eelmise 12 kuu kohta arvutada kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektoriväline vastaspool oma positsiooni ei arvuta või arvutuse tulemus ületab artikli 10 lõike 4 punktis b sätestatud kliirimiskünnist, teeb finantssektori vastaspool järgmist:

a)  teavitab sellest viivitamatult ESMAt ja asjaomast pädevat asutust;

b)  hakkab edasiste börsiväliste tuletislepingute puhul täitma artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust olenemata varaklassi(de)st, mille puhul kliirimiskünnis ületati; ning

c)  kliirib punktis b osutatud lepingud nelja kuu jooksul alates sellest, kui tema suhtes hakatakse kliirimiskohustust kohaldama.

2.  Finantssektori vastaspoole suhtes, kelle suhtes on otsustatud kohaldada kliirimiskohustust vastavalt lõikele 1 ja kes seejärel tõendab asjaomasele pädevale asutusele, et tema eelmise 12 kuu lõpu summaarne keskmine positsioon lõikes 1 osutatud kliirimiskünnist enam ei ületa, artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust enam ei kohaldata.

2a.  Kui finantssektori vastaspoole suhtes, kelle kohta enne kehtis erand, hakatakse kooskõlas lõikega 1 kohaldama kliirimiskohustust, peab ta oma börsivälised tuletislepingud kliirima alates kohustuse tekkimisest nelja kuu jooksul.

3.  Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektori vastaspool arvesse kõiki tema või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid.“

4)  Artikli 5 lõike 2 punkt c jäetakse välja.

4 a)  Artikli 6 lõike 2 punkti d järele lisatakse järgmine punkt:

da)  iga punktis d osutatud börsiväliste tuletislepingute liigi puhul nende lepinguliikide üksikasjad, mida asjaomastel kesksetel vastaspooltel on lubatud kliirida, ja kuupäev, mil kesksed vastaspooled nende lepingute kliirimiseks loa said;“.

5)  Artikli 6 lõike 2 punkt e jäetakse välja.

6)  Lisatakse ▌artikkel 6b:

„Artikkel 6b

Kliirimiskohustuse peatamine, kui tegemist ei ole kriisilahendusega

1.  Kui tegemist ei ole artikli 6a lõikes 1 osutatud olukorraga, võib ESMA esitada taotluse, et komisjon artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi või konkreetset liiki vastaspoole jaoks ajutiselt peataks, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)  börsivälise tuletisinstrumendi liik ei ole artikli 5 lõike 4 esimeses lõigus ja lõikes 5 osutatud kriteeriumide järgi enam keskseks kliiringuks sobilik;

b)  keskne vastaspool lõpetab tõenäoliselt selle börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi kliiringu ja ükski teine keskne vastaspool ei suuda ilma katkestusteta seda börsivälise tuletisinstrumendi konkreetset liiki kliirida;

c)  börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi või konkreetset liiki vastaspoole jaoks kliirimiskohustuse peatamine on vajalik, et vältida suurt ohtu liidu finantsstabiilsusele või püüda seda ohtu vähendada ning peatamine on nimetatud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

Esimese lõigu punktis c sätestatud juhul konsulteerib ESMA enne selles osutatud taotluse esitamist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Kui ESMA esitab taotluse, et komisjon artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse ajutiselt peataks, siis ta põhjendab seda ja esitab tõendusmaterjali selle kohta, et vähemalt üks esimeses lõigus osutatud tingimustest on täidetud. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ESMA taotlusest viivitamata teada.

1a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud peatamistaotluse esitamist võib ESMA-lt nõuda kooskõlas artikliga 22 määratud pädev asutus. Kui pädev asutus nõuab, et ESMA taotleks peatamist, põhjendab asutus seda ja esitab tõendusmaterjali selle kohta, et vähemalt üks lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tingimustest on täidetud.

Kui ESMA on pädeva asutuse nõude kätte saanud, siis esitab ta 48 tunni jooksul pädeva asutuse põhjendustest ja tõendusmaterjalist lähtuvalt komisjonile taotluse, et lõikes 1 osutatud konkreetset liiki vastaspoole või börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi kliirimiskohustus peatataks, võib lükkab pädeva asutuse taotluse tagasi. ESMA annab oma otsusest pädevale asutusele koos põhjendustega teada.

2.  Lõikes 1 osutatud taotlust ei avalikustata.

3.  48 tunni jooksul lõikes 1 osutatud taotluse esitamisest ning lähtuvalt ESMA esitatud põhjendustest ja tõendusmaterjalist komisjon kas peatab lõikes 1 osutatud konkreetset liiki vastaspoole või börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi kliirimiskohustuse või lükkab peatamise taotluse tagasi. Komisjon annab ESMA-le oma otsusest koos põhjendustega teada. Komisjon esitab selle teabe viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Komisjoni otsus kliirimiskohustus peatada ▌avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, komisjoni veebisaidil ning artiklis 6 osutatud avalikus registris.

5.  Käesoleva artikli kohane kliirimiskohustuse peatamine kehtib kõige rohkem ühe kuu jooksul alates kuupäevast, kui see Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse.

6.  Kui peatamise põhjused on endiselt kehtivad, võib komisjon ▌pärast ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist pikendada lõikes 5 osutatud peatamist veel üheks või mitmeks ühekuuliseks ajavahemikuks, mis kokku ei kesta algse peatamisperioodi lõpust kauem rohkem kui 12 kuud. Peatamise pikendamine avaldatakse kooskõlas artikliga 4.

Esimese lõigu kohaldamiseks annab komisjon ESMA-le teada ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et ta kavatseb kliirimiskohustuse peatamist pikendada. 48 tunni jooksul pärast seda, kui ESMA-le on sellest kavatsusest teada antud, esitab ta peatamise pikendamise kohta arvamuse.“

7)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  Finantssektori vastaspooled, artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimustele vastavad finantssektorivälised vastaspooled ja kesksed vastaspooled tagavad vastavalt artiklile 55 registreeritud või vastavalt artiklile 77 tunnustatud kauplemisteabehoidlale iga nende sõlmitud tuletislepingu ning lepingu muudatuste või lepingu lõpetamise andmete teatamise kooskõlas lõikega 1a. Andmed teatatakse hiljemalt üks tööpäev pärast lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

Teatamiskohustust kohaldatakse nende tuletislepingute suhtes, mis ▌sõlmiti ▌12. veebruaril 2014 või mis on sõlmitud pärast seda.

Olenemata artiklist 3, ei kohaldata teatamiskohustust konsolideerimisgrupisiseste börsiväliste tuletislepingute suhtes, kui vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool või teda peetaks finantssektoriväliseks vastaspooleks, kui ta oleks asutatud liidus, järgmistel tingimustel:

a)  mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega;

b)  mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi ning

c)  emaettevõtja ei ole finantssektori vastaspool.“;

b)  lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:

„1a.  Lõikes 1 osutatud tuletislepingute andmed teatatakse järgmiselt:

b)  andmed börsiväliste tuletislepingute kohta, mis on sõlmitud finantssektori vastaspoole ja sellise finantssektorivälise vastaspoole vahel, kes ei vasta artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimustele, teatatakse järgmiselt:

i)  andmete ühe kogumina esitamise ning teatatud andmete õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus on vaid finantssektori vastaspooltel. Tagamaks, et finantssektori vastaspoolel on kõik teatamiskohustuse täitmiseks vajalikud andmed olemas, esitab finantssektoriväline vastaspool finantssektori vastaspoolele nende vahel sõlmitud börsiväliseid tuletistehinguid käsitlevad andmed, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektoriväline vastaspool vastutab nende andmete õigsuse tagamise eest;

ii)  olenemata punktist i, võivad finantssektorivälised vastaspooled, kes on juba investeerinud teatamissüsteemi kasutuselevõttu, otsustada teatada finantssektori vastaspooltega sõlmitud börsiväliste tuletislepingute andmed kauplemisteabehoidlale ise. Sellisel juhul teavitab finantssektoriväline vastaspool oma otsusest eelnevalt finantssektori vastaspooli, kellega ta on sõlminud börsivälised tuletislepingud. Sellises olukorras on kohustus ja õiguslik vastutus need andmed teatada ja nende õigsus tagada finantssektorivälistel vastaspooltel;

ba)  börsiväliste tuletislepingute puhul, mille on sõlminud finantssektoriväline vastaspool, kelle suhtes ei kohaldata artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi, kolmandas riigis asutatud üksusega, mis oleks finantssektori vastaspool, kui ta oleks asutatud liidus, ei nõuta selliselt finantssektoriväliselt vastaspoolelt artikli 9 kohast teatamist ja tal ei ole õiguslikku vastutust selliste börsiväliste tuletislepingute andmete teatamise või õigsuse tagamise eest, juhul kui:

i)  asjaomase kolmanda riigi teatamise õiguskorda peetakse artikli 13 kohaselt samaväärseks ja kolmanda riigi finantssektori vastaspool on esitanud sellise teabe vastavalt selle kolmanda riigi teatamise õiguskorrale;

ii)  asjaomase kolmanda riigi teatamise õiguskorda ei ole tunnistatud artikli 13 kohaselt samaväärseks, kuid kolmanda riigi finantssektori vastaspool soovib, et tema suhtes kohaldatakse käesoleva artikli nõudeid, just nagu ta oleks liidus asutatud finantssektori vastaspool, ja ta registreerib end ESMAs.

ESMA teeb oma veebisaidil avalikult kättesaadavaks liiduülese registri, millesse kuuluvad kolmanda riigi finantssektori vastaspooled, kes soovivad, et nende suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit vastavalt punktile ii;

c)  vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja on kohustatud teatama nende börsiväliste tuletislepingute andmed, mille vastaspool on kõnealune vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, ning tagama teatatud andmete õigsuse;

d)  AIFi fondivalitseja on kohustatud teatama nende börsiväliste tuletislepingute andmed, mille vastaspool on kõnealune AIF, ning tagama teatatud andmete õigsuse;

e)  vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kes teatavad börsivälistest tuletislepingutest kauplemisteabehoidlale, tagavad, et nende sõlmitud tuletislepingute üksikasjad teatatakse õigesti ja neid ei teatata topelt.

Vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kellel on lõikes 1 osutatud teatamiskohustus, võivad selle teatamiskohustuse delegeerida.

1b.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse andmed, mille kolmanda riigi finantssektori vastaspool peab esitama enda registreerimiseks ESMAs, nagu on märgitud lõike 1a esimese lõigu punkti ba alapunktis ii.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.  Selleks et tagada lõigete 1 ja 3 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab ESMA tihedas koostöös EKPSiga rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

a)  teatamisele kuuluvate andmete standardid ja vormingud, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

i)  juriidilise isiku ülemaailmsed tunnused (LEId);

ii)  rahvusvahelised väärtpaberite identifitseerimisnumbrid (ISIN-koodid) ning

iii)  tehingu kordumatud tunnuskoodid;

b)  teatamise meetodid ja -korrad;

c)  teatamise sagedus;

d)  tuletislepingu andmete esitamise kuupäev, sealhulgas määruse järkjärguline kohaldamine selliste lepingute puhul, mis sõlmiti enne teatamiskohustuse kohaldamist.

ESMA võtab tehniliste standardite eelnõu koostamisel arvesse rahvusvahelisi arenguid ja liidu või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud standardeid ning nende järjepidevust määruse (EL) nr 2015/2365* artiklis 4 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 sätestatud nõuetega.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [PO, palun sisestage kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

__________________________________________________________________

*  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

8)  Artikli 10 lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1.  Finantssektoriväline vastaspool, kes võtab positsiooni börsivälistes tuletislepingutes, võib arvutada igal aastal oma summaarse kuu lõpu keskmise positsiooni eelnenud 12 kuu kohta kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektoriväline vastaspool oma positsiooni ei arvuta või kui esimeses lõigus osutatud arvutuse tulemus ületab lõike 4 punktis b sätestatud kliirimiskünnist, siis teeb finantssektoriväline vastaspool järgmist:

a)  teavitab sellest viivitamatult ESMAt ja lõike 5 kohaselt määratud asutust;

b)  kui ta ei ole oma positsiooni arvutanud, kohaldatakse tema suhtes edasiste börsiväliste tuletislepingute puhul kõigis varaklassides artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud nõudeid;

ba)  kui esimeses lõigus osutatud arvutuse tulemus ületab lõike 4 punktis b sätestatud kliirimiskünnist, hakkab ta edasiste börsiväliste tuletislepingute puhul täitma artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust varaklassi(de)s, mille puhul kliirimiskünnis ületati, ning on vabastatud artikli 11 lõikes 3 sätestatud nõuetest muu(de)s varaklassi(de)s, milles kliirimiskünnist ei ületatud;

c)  kliirib punktis b osutatud lepingud nelja kuu jooksul alates sellest, kui tema suhtes hakatakse kliirimiskohustust kohaldama.

2.  Finantssektorivälise vastaspoole suhtes, kelle suhtes otsustati kohaldada kliirimiskohustust vastavalt lõike 1 teisele lõigule ja kes seejärel tõendab vastavalt lõikele 5 määratud asutusele, et tema kuu lõpu summaarne keskmine positsioon eelnenud 12 kohta ei ületa enam lõikes 1 osutatud kliirimiskünnist, ei kohaldata enam artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust.

3.  Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektoriväline vastaspool arvesse kõiki tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste finantssektoriväliste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid, mis ei vähenda objektiivselt mõõdetaval viisil asjaomase vastaspoole või konsolideerimisgrupi äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske.

4.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab ESMA pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, milles täpsustatakse:

a)  kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, millised börsivälised tuletislepingud vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske, nagu on osutatud lõikes 3, ning

b)  kliirimiskünniste väärtused, võttes arvesse netopositsioonide summa ja riskipositsioonide süsteemset olulisust vastaspoolte ning börsiväliste tuletislepingute liikide kaupa.

ESMA võib töötada finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks välja eraldi kliirimiskünnised, võttes arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust ja nende kõrgemat süsteemse riski taset.

Pärast avaliku arutelu läbiviimist esitab ESMA kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu hiljemalt 30. septembriks 2012 komisjonile ning ajakohastab neid standardeid korrapäraselt.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

ESMA vaatab punktis b osutatud künnised pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist regulaarselt läbi ning esitab vajaduse korral ettepanekud künniste muutmiseks vajalike regulatiivsete tehniliste standardite kohta, eriti selleks, et tagada ulatuslikum osalemine keskses kliirimises.“

8 a)  Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

1a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõudeid ei kohaldata artiklis 3 osutatud konsolideerimisgrupi sisetehingutele, kui üks vastaspool on finantssektoriväline vastaspool, kelle suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust vastavalt artikli 10 lõike 1 teisele lõigule.“

8 b)  Artikli 11 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

„3.  Finantssektori vastaspooltel peab olema kehtestatud riskijuhtimise kord, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eraldatud vahetamist seoses börsiväliste tuletislepingutega, mis sõlmiti 16. augustil 2012 või on sõlmitud pärast seda. Artiklis 10 osutatud finantssektorivälised vastaspooled ei või kohaldada riskijuhtimise korda, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eraldatud vahetamist seoses börsiväliste tuletislepingutega varaklassi(de)s, milles kliirimiskünnist ei ületatud.“

9)  Artikli 11 lõiget 15 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:

„a)  riskijuhtimise protsess, sh tagatise tase ja liik ning eraldamiskord, millele on osutatud lõikes 3, ning sellega seotud järelevalvemenetlus, mille eesmärk on tagada kõnealuste riskijuhtimisprotsesside esialgne ja pidev kontrollimine;“

b)  teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused ühised regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].“

10)  Artiklisse 38 lisatakse järgmised lõiked 6 ja 7:

„6.  Keskne vastaspool tagab oma kliirivatele liikmetele simulatsioonivahendi, mis võimaldab neil määrata kindlaks selle täiendava alustamise tagatise brutosumma, mida keskne vastaspool võib nõuda uue tehingu kliirimise ajal. Seda vahendit saab kasutada ainult turvalise juurdepääsu alusel ja simulatsiooni tulemused ei ole siduvad.

7.  Keskne vastaspool esitab oma kliirivatele liikmetele teabe oma kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta. Teave peab vastama järgmistele tingimustele:

a)  selles selgitatakse arusaadavalt alustamise tagatise mudeli ülesehitust ja kasutuspõhimõtet;

b)  selles kirjeldatakse arusaadavalt alustamise tagatise mudeli peamisi eeldusi ja piiranguid ning olukordi, kus need eeldused enam ei kehti;

c)  see on dokumenteeritud.“

11)  Artiklile 39 lisatakse järgmine lõige 11:

„11.  Liikmesriikide maksejõuetusseadused ei takista kesksetel vastaspooltel toimimast vastavalt artikli 48 lõigetele 5–7 seoses vara ja positsioonidega, mida kajastatakse käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud kontodel.

12)  Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  Artikli 55 lõike 1 kohaldamiseks esitab kauplemisteabehoidla ESMA-le ühe järgmistest:

a)  registreerimistaotlus;

b)  registreeringu laiendamise taotlus, kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) nr 2015/2365 III peatüki kohaselt.“;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

a)  üksikasjad lõike 1 punktis a osutatud registreeringu taotluse esitamise kohta;

b)  üksikasjad lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise lihtsustatud taotlemise kohta.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [PO, palun sisestage kuupäev: 12 kuud pärast muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.  Selleks et tagada lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab ESMA rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

a)  lõike 1 punktis a osutatud registreeringu taotluse vorm;

b)  lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise taotluse vorm.

ESMA koostab esimese lõigu punkti b otstarbel lihtsustatud vormi.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [PO, palun sisestage kuupäev: üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

12 a)  Artikli 62 lõige 5 jäetakse välja.

12 b)  Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib ESMA teha artikli 61 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute kõigis äriruumides või kinnistutel kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib ESMA kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.“

12 c)  Artikli 63 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Ametnikud ja muud isikud, keda ESMA on kohapealseid kontrolle volitanud läbi viima, võivad siseneda nende juriidiliste isikute kõigisse äriruumidesse või kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse ESMA uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 62 lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.“

12 d)  Artikli 63 lõige 8 jäetakse välja.

12 e)  Artikli 64 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

„4.  Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel ESMA-le teavitab uurija sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega ESMA ametialaseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.“

12 f)  Artikli 64 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.  ESMA annab asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele ametiasutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalkorras süüdistuse esitamiseks, kui ta leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib tema teadmise kohaselt olla vastavalt kohaldatavale õigusele kuriteo koosseis. ESMA hoidub ühtlasi trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui ta teab, et samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud liikmesriigi õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.“

12 g)  Artikli 65 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

13)  Artikli 65 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)  punktis a asendatakse tekst „20 000 eurot“ tekstiga „200 000 eurot“;

b)  punktis b asendatakse tekst „10 000 eurot“ tekstiga „100 000 eurot“;

c)  lisatakse järgmine punkt c:

„c)  I lisa IV jaos osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 10 000 eurot.“

13 a)  Artikli 67 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja koheseid meetmeid, et hoida ära märkimisväärne ja otsene kahju finantssüsteemile või märkimisväärne ja otsene kahju finantsturgude terviklikkusele, läbipaistvusele, tõhususele ja nõuetekohasele toimimisele, sealhulgas kauplemisteabehoidlale teatatud andmete stabiilsusele või täpsusele. Sellisel juhul võib ESMA teha esialgse otsuse ning anda asjaomastele isikutele võimaluse esitada võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist oma seisukohad.”

14)  Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Kauplemisteabehoidlalt võetav tasu katab kõik ESMA mõistlikud halduskulud, mis on seotud kauplemisteabehoidla registreerimise ja järelevalvega ning see on proportsionaalne asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ning registreeringu ja tehtava järelevalve liigiga.“

15)  Lisatakse järgmine artikkel 76a:

„Artikkel 76aVastastikune otsene juurdepääs andmetele

1.  Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, siis võivad nende kolmandate riikide asjaomased ametiasutused, kus on asutatud mõni kauplemisteabehoidla, saada liidus asutatud kauplemisteabehoidlate teabele otsese juurdepääsu, kui komisjon on võtnud kooskõlas lõikega 2 vastu sellekohase rakendusakti.

2.  Kui lõikes 1 osutatud ametiasutused esitavad komisjonile vastava taotluse, võib komisjon kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, kas taotluse esitanud ametiasutuse kolmanda riigi õigusraamistik vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)  selles kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlad on saanud nõuetekohase tegevusloa;

b)  selles kolmandas riigis toimub pidev ja tõhus kauplemisteabehoidlate järelevalve ja nende kohustuste täitmine on tagatud riikliku sunniga;

c)  on olemas ametisaladuse hoidmise tagatised, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas määruses sätestatuga, sealhulgas kaitstakse ärisaladusi, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega;

d)  selles kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvat ja täitmisele pööratavat kohustust anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.“

16)  Artiklisse 78 lisatakse järgmised lõiked 9 ja 10:

„9.  Kauplemisteabehoidla kehtestab järgmised menetlused ja põhimõtted:

a)  menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;

b)  menetlused teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse tagamiseks;

c)  põhimõtted andmete nõuetekohase ülekandmise kohta teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled või kesksed vastaspooled või kui see on vajalik muul põhjusel.

10.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühtne kohaldamine, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse:

a)  menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks;

b)  menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida teatava vastaspoole või esitava üksuse vastavust nõuetele ning artikli 9 kohaselt teatatud andmete terviklikkust ja õigsust.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“

17)  Artiklit 81 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt q:

„q)  selle kolmanda riigi asjaomased asutused, kelle suhtes on vastu võetud artikli 76a kohane rakendusakt;“;

b)  lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a.  Kauplemisteabehoidla esitab artikli 9 lõike 1a teises lõigus osutatud vastaspooltele ja kesksetele vastaspooltele nende nimel teatatud andmed.“;

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

a)  lõigete 1 ja 3 kohaselt avaldatav või kättesaadavaks tehtav teave;

b)  lõikes 1 osutatud teabe avaldamise sagedus;

c)  tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete summeerimiseks ja võrdlemiseks ning selleks, et lõikes 3 osutatud üksustel oleks sellele teabele juurdepääs;

d)  tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel kauplemisteabehoidlad annavad lõikes 3 osutatud üksustele juurdepääsu.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [PO, palun sisestage kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva rakendusmääruse jõustumist].

ESMA tagab kõnealuse tehniliste standardite eelnõu väljatöötamise ajal, et lõikes 1 osutatud teabe avaldamise tõttu ei saa kindlaks teha ühegi lepingu ühtegi osalist.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“

18)  Artikli 82 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Artikli 1 lõikes 6, artikli 4 lõikes 3, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3, artiklis 76a ja artikli 85 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.“

19)  Artiklit 85 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  Komisjon hindab hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] käesoleva määruse kohaldamist ja koostab üldaruande. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

a a)  lisatakse järgmine lõige:

„1 a.  ESMA esitab hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande, milles analüüsitakse määrusega (EL) 2018/... [käesoleva muutmismäärusega] teatamiskorras tehtud muudatuste mõju turuosalistele. Aruandes hinnatakse eelkõige nende sätete kasutuselevõttu ja rakendamist, mis võimaldavad teatamise delegeerimist finantssektori vastaspooltele ja milles nõutakse kesksete vastaspoolte lepingute andmete teatamist, ja uuritakse, kas kõnealused uued sätted on avaldanud soovitud mõju ja on väiksemate vastaspoolte teatamiskoormust soovitud määral vähendanud. Samuti uuritakse, kuidas need uued sätted on mõjutanud konkurentsi kauplemisteabehoidlate vahel ning kas ja millises ulatuses on nad vähendanud konkurentsi ning ahendanud kliirivate liikmete ja nende klientide valikuvõimalusi.“;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Komisjon koostab hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel igal aastal kuni ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande, milles hinnatakse, kas on töötatud välja toimivad tehnilised lahendused, mille abil pensioniskeemid saavad kanda üle rahalist ja mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena, ning vajadust võtta kõnealuste tehniliste lahenduste edendamiseks meetmeid.

ESMA esitab koostöös EIOPA, EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel igal aastal kuni ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande, milles hinnatakse järgmist:

a)  kas kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid on teinud asjakohaseid pingutusi ja töötanud välja toimivad tehnilised lahendused, mis võimaldavad pensioniskeemidel osaleda keskses kliiringus, andes rahalist ja mitterahalist tagatist variatsioonitagatisena, sealhulgas kõnealuste lahenduste mõju turu likviidsusele ja protsüklilisusele ning nende võimalikku õiguslikku või muud mõju;

b)  pensioniskeemide tegevuse ulatus ja olemus kliirimata ja kliiritud börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel varaklassi kohta ning sellest tulenev mis tahes süsteemne risk finantssüsteemile;

c)  tagajärjed, mis tekivad, kui pensioniskeemid täidavad oma investeerimisstrateegiate kliiringu nõude, sealhulgas mis tahes muutused nende rahaliste ja mitterahaliste varade eraldamises;

d)  artikli 10 lõikes 4 osutatud kliirimiskünniste mõju pensioniskeemidele;

e)  teiste õiguslike nõuete mõju kliiritud ja kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute maksumuse erinevusele, sealhulgas kliirimata tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuded ja finantsvõimenduse määra arvutamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013;

f)  kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et lihtsustada pensioniskeemidel kliiringu kasutamist.

Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et pikendada artikli 89 lõikes 1 osutatud ajavahemikku ühe korra kahe aasta võrra, kui ta leiab, et elujõulist tehnilist lahendust ei ole välja töötatud ning et tuletislepingute keskse kliiringu kahjulik mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele jääb muutumatuks.“;

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjon kas

a)   esitab ettepaneku siduva lahenduse kohta, v.a pensioniskeemide alaliste või ajutiste erandite kohta kliirimiskohustusest, kui ta leiab, et sidusrühmad ei ole lahendust leidnud, või

b)  võtab vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artiklile 82, et pikendada artikli 89 lõikes 1 osutatud kaheaastast ajavahemikku ühe korra ühe aasta võrra, kui ta leiab, et sidusrühmad on lahenduses kokku leppinud ja selle rakendamiseks on vaja rohkem aega, või

c)   laseb erandil lõpuni kehtida, julgustades samas sidusrühmi oma lahendust varem rakendama, kui ta leiab, et lahendus on leitud;

c a)  lisatakse järgmised lõiked:

3 a.  Komisjon võtab hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et pikendada artikli 89 lõikes 1 a osutatud kolmeaastast ajavahemikku ühe korra kahe aasta võrra, kui ta leiab, et artikli 89 lõikes 1 a osutatud väikesed pensioniskeemid on teinud asjaomaste tehniliste lahenduste väljatöötamiseks vajalikke pingutusi ja tuletislepingute keskse kliiringu kahjulik mõju tulevaste pensionisaajate pensionimaksetele on jäänud samaks.;

3 b.  ESMA esitab hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva parandusmääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande, milles hinnatakse, kas artikli 47 kohaselt väga minimaalse turu- ja krediidiriskiga likviidsete finantsinstrumentide loendit võiks laiendada ja kas see loend võiks sisaldada vähemalt üht rahaturufondi, mis on saanud tegevusloa kooskõlas määrusega (EL) 2017/1131.“;

e)    lisatakse järgmised lõiked:

6.  Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon pärast ESMAga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse (EL) nr 600/2014 kohase tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha vastavusse viimise kohta muudatustega, mis tehti määruse (EL) 2018/... [käesolev muutmismäärus] alusel tuletislepingute kliirimise kohustuse, eelkõige kliirimiskohustuse alla kuuluvate üksuste ringi ja peatamiskorra kohta. Kui selline ühtlustamine leitakse olevat vajalik ja asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek vajalike muudatuste tegemiseks.

7.  ESMA esitab hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] koostöös EIOPA ja EBAga komisjonile aruande, milles hinnatakse, kas artikli 4 lõikes 3a osutatud õiglaste, mõistlike, mittediskrimineerivate ja läbipaistvate kaubandustingimuste põhimõte on kliiringule juurdepääsu lihtsustanud.

Komisjon esitab hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas õiglaste, mõistlike, mittediskrimineerivate ja läbipaistvate kaubandustingimuste põhimõte on kliiringule juurdepääsu lihtsustanud, ning esitab vajaduse korral ettepaneku selle põhimõtte täiendamiseks. Aruandes käsitletakse esimeses lõigus osutatud aruandes tehtud järeldusi ja kui see on asjakohane, lisatakse seadusandlik ettepanek.

8.  Komisjon koostab hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande, milles hinnatakse, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada. Selles aruandes võtab komisjon arvesse eelkõige seda, mil määral need leevendavad riske, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, samuti võimalust, et hoidutakse kliirimiskohustuse täitmisest ja kaovad keskse kliirimise stiimulid. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste seadusandlike ettepanekutega.

Komisjoni abistamiseks esimeses lõigus osutatud aruande koostamisel esitab ESMA koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande, milles hinnatakse, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest otseselt tulenev kauplemine tuleks vabastada kliirimiskohustusest. Selles aruandes uuritakse portfelli tihendamist ja muid kasutatavaid hindu mittekujundavaid kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, millega vähendatakse tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske, muutmata portfellide tururiski, näiteks tasakaalustavaid tehinguid. Aruandes selgitatakse ka selliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste eesmärki ja toimimist, riskide – eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski – leevendamise ulatust ning hinnatakse süsteemse riski juhtimise eesmärgil vajadust sellise kauplemise kliirimise või kliirimisest vabastamise järele. Samuti hinnatakse, mil määral võtab selliste teenuste kliirimiskohustusest vabastamine ära keskse kliirimise stiimuli ja võib viia selleni, et vastaspooled hoiavad kliirimiskohustuse täitmisest kõrvale.

9.  Komisjon vaatab, tuginedes muu hulgas 1. detsembril 2017 avaldatud järelevalve toimivuse kontrolli kohta korraldatud komisjoni avaliku konsultatsiooni järeldustele ja teise lõigu kohaselt esitatud ESMA aruandele, hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] läbi artikli 9 lõike 1a kohaldamise ja koostab selle kohta aruande. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste seadusandlike ettepanekutega. Komisjon hindab artikli 9 lõike 1a kohaldamise läbivaatamisel, kas määruse (EL) nr 600/2014 artiklist 26 tulenev tehingutest teatamise kohustus põhjustab muude kui börsiväliste tuletuslepingutega tehtud tehingutest teatamisel tarbetut dubleerimist ning kas nõuet teatada muudest kui börsivälistest tehingutest artikli 9 lõike 1a alusel võiks vähendada, ilma et vajalik teave läheks kaduma, eesmärgiga lihtsustada muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise ahelaid kõigi vastaspoolte, eriti finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kelle suhtes ei kohaldata artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud kliirimiskohustust.

ESMA esitab koostöös Süsteemsete Riskide Nõukoguga hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande, milles hinnatakse järgmist:

a)  määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõuete järjepidevust seoses nii teatatud tuletislepingu andmete kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt;

b)  kas on võimalik ühtlustada muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõudeid määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel seoses nii teatatud tuletislepingu andmete kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt ning

c)  teatamisahelate lihtsustamise teostatavust kõigi vastaspoolte, sh kaudsete klientide jaoks, võttes arvesse vajadust õigeaegse teatamise järele ning vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 600/2014 artikli 30 lõikele 2 vastu võetud õigusakte ja meetmeid.“

(20)  Artikli 89 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.  Kuni ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ei kohaldata artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt pensioniskeemide maksevõimega seotud investeerimisriski, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks pensioniskeemi kohustuste mittetäitmise korral.

Pensioniskeemid, kesksed vastaspooled ja kliirivad liikmed annavad endast parima, et aidata töötada välja tehnilised lahendused, mis lihtsustavad pensioniskeemide jaoks selliste börsiväliste tuletislepingute kliirimist.

Komisjon moodustab eksperdirühma, mis koosneb pensioniskeemide, kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja tehniliste lahendustega seotud muude asjaomaste isikute esindajatest, et jälgida nende tööd ning hinnata edusamme, mis on tehtud selliste tehniliste lahenduste väljatöötamisel, mis lihtsustavad pensioniskeemide jaoks selliste börsiväliste tuletislepingute kliirimist. Nimetatud eksperdirühm kohtub vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Komisjon võtab artikli 82 lõike 2 esimese lõigu kohaste aruannete koostamisel arvesse pensioniskeemide, kesksete vastaspoolte ja kliirivate liikmete tööd.“

20 a)  Artiklisse 89 lisatakse järgmine lõige:

1 a.  Olenemata artiklist 1, ei kohaldata kuni ... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt väikeste pensioniskeemide kategooriasse kuuluvate pensioniskeemide maksevõimega seotud investeerimisriski, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks pensioniskeemi kohustuste mittetäitmise korral.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 82 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakti, millega määratakse kindlaks, milliseid pensionifonde saab pidada väikesteks pensionifondideks vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, võttes arvesse, et väikeste pensionifondide osakaal pensionifondide poolt sõlmitud börsivälistest tuletislepingutest ei või olla üle 5 %.

(21)  I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... [viis kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Olenemata käesoleva artikli teisest lõigust, kohaldatakse artikli 1 punkti 7 alapunkti d ning artikli 1 punkte 8, 10 ja 11 ▌alates [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ning artikli 1 punkti 2 alapunkti c, artikli 1 punkti 7 alapunkti e, artikli 1 punkti 9, artikli 1 punkti 12 alapunkte b ja c ning artikli 1 punkti 16 kohaldatakse alates [▌18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva]

Kui käesolev määrus jõustub pärast 16. augustit 2018, kohaldatakse artikli 89 lõiget 1 tagasiulatuvalt kõigi pensionifondide poolt pärast 16. augustit 2018 ja enne käesoleva määruse jõustumist täidetavate börsiväliste tuletislepingute suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

LISA

I lisa muudetakse järgmiselt:

1)  I jakku lisatakse järgmised punktid i, j ja k:

„i)  kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti a, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks;

j)  kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti b, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi teatatud andmete terviklikkuse ja täpsuse tagamiseks;

k)  kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti c, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid poliitikameetmeid andmete nõuetekohaseks ülekandmiseks teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda soovivad artiklis 9 osutatud vastaspooled ja kesksed vastaspooled või kui see on muul põhjusel vajalik.“;

2)  IV jakku lisatakse järgmine punkt d:

„d)  kauplemisteabehoidla rikub artikli 55 lõiget 4, kui ta ei teata ESMA-le õigel ajal oma registreerimise tingimuste olulistest muutustest.“

(1)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

  ELT C […], […], lk […].

(3)

  ELT C […], […], lk […].

(4)

  Euroopa Parlamendi seisukoht ... (ELT ...) ja nõukogu otsus ...

(5)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(7)

  http://www.bis.org/cpmi/publ/d106.pdf

(8)

  http://www.bis.org/cpmi/publ/d125.pdf

(9)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(10)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(12)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(13)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(14)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(15)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(16)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(17)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, kesksete vastaspoolte kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega

Viited

COM(2017)0208 – C8-0147/2017 – 2017/0090(COD)

EP-le esitamise kuupäev

4.5.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

31.5.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

31.5.2017

JURI

31.5.2017

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

30.5.2017

JURI

29.5.2017

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Werner Langen

6.7.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2017

21.2.2018

20.3.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

5

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Alex Mayer, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Ramón Jáuregui Atondo, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Joachim Starbatty, Romana Tomc, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Agnieszka Kozłowska-Rajewicz

Esitamise kuupäev

23.5.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

46

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Sander Loones, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Joachim Starbatty, Kay Swinburne

PPE

Burkhard Balz, Markus Ferber, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

5

ENF

Gerolf Annemans, Bernard Monot, Marco Zanni

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Martin Schirdewan

4

0

EFDD

Marco Valli

PPE

Esther de Lange

S&D

Neena Gill, Alex Mayer

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 6. juuni 2018Õigusalane teave