Menetlus : 2017/2275(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0187/2018

Esitatud tekstid :

A8-0187/2018

Arutelud :

PV 02/07/2018 - 18
CRE 02/07/2018 - 18

Hääletused :

PV 04/07/2018 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0292

RAPORT     
PDF 520kWORD 78k
24.5.2018
PE 618.011v02-00 A8-0187/2018

varajaste ja sundabielude vastase ELi välisstrateegia väljatöötamise järgmiste sammude kohta

(2017/2275(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Charles Goerens

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

varajaste ja sundabielude vastase ELi välisstrateegia väljatöötamise järgmiste sammude kohta

(2017/2275(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni lapsega sõlmitud abielude kaotamise kohta(1),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 16, ja kõiki muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja inimõigusi käsitlevaid dokumente,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 23,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 10 lõiget 1,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. novembril 1989, ja selle nelja aluspõhimõtet: mittediskrimineerimine (artikkel 2), lapse parimad huvid (artikkel 3), ellujäämine, areng ja kaitse (artikkel 6) ning lapse kaasamine (artikkel 12), ja võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta(2),

–  võttes arvesse naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva ÜRO konventsiooni artiklit 16,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni abielu sõlmimisele nõusoleku andmise, abiellumise vanuse alampiiri ja abielude registreerimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2014. aasta ja 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2. juuli 2015. aasta resolutsiooni 29/8, milles käsitletakse pingutuste suurendamist lapsega sõlmitud, varajase ja sundabielu ennetamiseks ja likvideerimiseks, 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni 24/23, milles käsitletakse pingutuste suurendamist lapsega sõlmitud, varajase ja sundabielu ennetamiseks ja likvideerimiseks: ülesanded, saavutused, parimad tavad ja rakendamise puudujäägid, ja 22. juuni 2017. aasta resolutsiooni 35/16 lapsega sõlmitud, varajase ja sundabielu kohta humanitaarkriisi kontekstis,

–  võttes arvesse 2015. aasta juunis Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis toimunud Aafrika Liidu riigi- ja valitsusjuhtide konverentsil vastu võetud seisukohta lapsega sõlmitud abielude kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni ning lapse õiguste ja heaolu Aafrika ekspertide komitee ühiseid üldiseid järeldusi lastega abielu sõlmimise lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) artikleid 32 ja 37 ning artikli 59 lõiget 4,

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 2012. aasta aruannet „Marrying Too Young – End Child Marriage“ (Liiga noorelt abiellumine: lõpetada abielude sõlmimine lastega),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 9,

–  võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi lapse õiguste edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse aluspõhimõtteid, mis on kindlaks määratud Euroopa välisteenistuse 2016. aastal avaldatud teatises ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat ELi strateegilist raamistikku ja tegevuskava(3), mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012, võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019)(4), mille nõukogu võttis vastu 20. juulil 2015, võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. juuni 2017. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) 2017. aasta juunis koostatud vahearuannet (SWD(2017)0254),

–  võttes arvesse 6. märtsil 2017. aastal vastu võetud lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi muudetud suuniseid „Ühtegi last ei tohi kõrvale jätta“,

–  võttes arvesse 7. juunil 2017. aastal vastu võetud Euroopa arengukonsensust, milles rõhutatakse ELi kohustust integreerida inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus kestliku arengu tegevuskavasse 2030,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0187/2018),

A.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on raske inimõiguste ja eelkõige naiste õiguste, sealhulgas võrdse kohtlemise, autonoomia ja kehalise puutumatuse õiguse, haridusele juurdepääsu õiguse ning ärakasutamisest ja diskrimineerimisest vaba olemise õiguse rikkumine ning et see ei ole mitte ainult kolmandate riikide probleem, vaid võib esineda ka mõnes ELi liikmesriigis; arvestades, et nende tavade likvideerimine on üks ELi välistegevuse prioriteete naiste õiguste ja inimõiguste edendamise valdkonnas; arvestades, et mitmesugused rahvusvahelised hartad ja õigusaktid, näiteks ÜRO lapse õiguste konventsioon ja selle fakultatiivprotokollid, keelavad abielu sõlmimise alaealistega; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajasel ja sundabielul on äärmiselt kahjulik mõju asjaomaste isikute füüsilisele ja vaimsele tervisele ning isiklikule arengule, sellest abielust sündivatele lastele ja lõppkokkuvõttes kogu ühiskonnale; arvestades, et lapsega sõlmitud abielu on üks sundabielu vorme, sest lapsed ei ole loomupäraselt võimelised andma oma täielikku, vaba ja teadlikku nõusolekut abielu või selle sõlmimise aja suhtes; arvestades, et lapsed kuuluvad eriti haavatavasse elanikkonnarühma;

B.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse edendada lapse õigusi, ja arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud kujutavad endast nende õiguste rikkumist; arvestades, et EL on võtnud kohustuse igakülgselt kaitsta ja edendada oma välispoliitikas lapse õigusi;

C.  arvestades, et ilma mõlema osapoole täieliku ja vaba nõusolekuta ei ole õiguspäraselt lubatud abielu sõlmida ning et abielu ei tohi sõlmida isikuga, kes on noorem kui kehtiv abiellumisiga;

D.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielud on üleilmne probleem, mida esineb paljudes riikides, kultuurides ja religioonides; arvestades, et lapspruute leidub kõigis maailma piirkondades – Lähis-Idast Ladina-Ameerika, Aasiast Euroopa ning Aafrikast Põhja-Ameerikani; arvestades, et lapsega sõlmitud abielud puudutavad ka poisse, kuid tunduvalt vähem kui tüdrukuid;

E.  arvestades, et siiani on üle 750 miljoni naise abiellunud enne 18aastaseks saamist ja 250 miljonit neist abiellus enne 15aastaseks saamist; arvestades, et praegu on ligikaudu 40 miljonit 15–19aastast tütarlast abielus või vabaabielus; arvestades, et igal aastal abiellub enne 18aastaseks saamist ligikaudu 15 miljonit tütarlast ja neist neli miljonit enne 15aastaseks saamist; arvestades, et umbes 156 miljonit poissi on samuti abiellunud enne 18aastaseks saamist ja neist 25 miljonit enne 15aastaseks saamist; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on sagedasemad vaestes ja vähem arenenud piirkondades; arvestades, et koos maailma rahvaarvu kasvuga kasvab ka lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude arv; arvestades, et ÜRO Lastefondi hiljutises aruandes prognoositakse, et 2050. aastal on neid tütarlapsi, kes on abiellunud enne 18aastaseks saamist, ligikaudu 1,2 miljardit; arvestades, et neist kümnest riigist üheksa, kus on lapsega sõlmitud abielude määr kõige kõrgem, on liigitatud ebakindlateks riikideks;

F.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielude algpõhjused on üldiselt vaesus, puudulik haridus, sügavalt juurdunud sooline ebavõrdsus ja stereotüübid, arusaam, et abielu pakub kaitset, perekonna au, poiste ja tüdrukute õiguste tõhusa kaitse puudumine, kahjulikud tavad, arusaamad ja kombed ning diskrimineerivad normid; arvestades, et nende tegurite mõju suurendavad sageli puudulik juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja töövõimalustele ning teatavad juurdunud sotsiaalsed normid lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude kohta;

G.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on seotud varajases eas ja soovimatu raseduse suure ohuga, laste ja emasuremuse kõrge määraga, pereplaneerimise harvema kasutamisega, soovimatu rasedusega, millega kaasnevad suuremad terviseohud, ja puuduliku või puuduva juurdepääsuga seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid käsitlevale teabele ning tähistavad tavaliselt tütarlapse hariduse omandamise lõppu; arvestades, et mõnedes riikides on rasedatele tütarlastele ja noortele emadele kooli naasmine koguni keelatud; arvestades, et lapsega sõlmitud abieludega võib kaasneda ka sunniviisiline töö, orjus ja prostitutsioon;

H.  arvestades, et kuigi ÜRO lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse regulaarset kooliskäimist soodustavate meetmete tähtsust, ei osale paljud tütarlapsed hariduses mitmesugustel põhjustel, näiteks seetõttu, et koolid on neile kättesaamatud või kulukad; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud avaldavad oma ohvritele ebaproportsionaalselt kahjulikku mõju, mis kestab kogu elu, ja võtavad väga sageli neilt tütarlastelt võimaluse oma õpinguid jätkata, kuna nad langevad abieluks ettevalmistumise perioodil või vahetult pärast seda tihti koolist välja; arvestades, et haridus, sealhulgas seksuaalharidus on tõhus viis ennetada lapsega sõlmitud, varajasi ja sundabielusid, sest hariduse ja koolituse võimaldamine aitab suurendada mõjuvõimu, töövõimalusi ja valikuvabadust ning edendada õigust enesemääramisele ja aktiivset osalust ühiskonnas, mis võimaldab inimestel end nende õigusi kahjustavast kontrollist vabastada, ilma milleta on naiste ja tütarlaste majanduslik, õiguslik, tervisealane ja sotsiaalne olukord ning kogu ühiskonna areng jätkuvalt pärsitud;

I.  arvestades, et igal aastal sünnitab lapse 17 miljonit alaealist, mis sunnib neid võtma endale täiskasvanu kohustused ning seab ohtu nende tervise, hariduse ja majanduslikud väljavaated; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega kaasneb tütarlaste jaoks varajane lapseootus, mis on seotud suurte ohtude ja raskustega raseduse ja sünnitamise ajal, eelkõige kuna juurdepääs arstiabile, sealhulgas kvaliteetsetele tervisekeskustele puudub või on ebapiisav, mis põhjustab sageli emasuremust ja haigestumist; arvestades, et neil on suurem oht nakatuda nakkushaigustesse, sealhulgas HIVi; arvestades, et väikeste või keskmiste tuludega riikides on rasedus- ja sünnitusaegsed tüsistused 15–19aastaste tütarlaste peamine surmapõhjus; arvestades, et alaealiste emade sünnitatud laste suremus on ligikaudu 50 % suurem ning nendel lastel on suurem füüsilise ja kognitiivse arengu probleemide oht; arvestades, et sagedased ja varajases eas rasedused võivad põhjustada ka erinevaid pikaajalisi terviseprobleeme ja isegi surma;

J.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud on lapse õiguste rikkumine ning tütarlaste- ja poistevastase vägivalla vorm, ning arvestades, et riikidel on seega kohustus väidetavaid juhtumeid uurida, rikkumise toimepanijad vastutusele võtta ja tagada ohvritele – kes on peamiselt naised ja lapsed – õiguskaitse; arvestades, et need abielud tuleb hukka mõista ja neid ei saa õigustada ükski kultuuriline või usuline põhjus; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud suurendavad soolise vägivalla ohtu ning põhjustavad sageli kodu- ja perevägivalda, seksuaalset, füüsilist, psühholoogilist, emotsionaalset ja finantsalast väärkohtlemist ning muid tütarlastele ja naistele kahjulikke tavasid, nagu naiste suguelundite moonutamine ja aukuriteod, samuti suurendavad nad tütarlaste ja naiste ohtu langeda elu jooksul diskrimineerimise ja soolise vägivalla ohvriks;

K.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude arv kasvab oluliselt ebastabiilsete olukordade, relvastatud konfliktide ning loodus- ja humanitaarkatastroofide ajal, mil psühholoogiline ja arstiabi või juurdepääs haridusele, aga ka elatise teenimise võimalus tihti puuduvad ning sotsiaalsed võrgustikud ja väljakujunenud kord on häiritud; arvestades, et hiljutiste rändekriiside ajal ei näinud mõned lapsevanemad, kes püüdsid kaitsta oma lapsi, eriti tütreid, seksuaalsete rünnakute eest, või kuna pidasid neid perele rahaliselt koormavaks, muud võimalust, kui panna nad enne 18-aastaseks saamist mehele, uskudes, et see päästab neid vaesusest;

L.  arvestades, et sundabielu on üks enamlevinud soolise tagakiusamise põhjus, millele osutab varjupaiga taotlemisel märkimisväärne hulk naisi; arvestades, et endiselt esineb mitmeid tegureid, mis takistavad sundabielu tunnistamist rahvusvahelise kaitse andmise põhjusena, olenemata sellest, et tegemist on soolise tagakiusamise vormiga ning see kujutab endast põhiõiguste rasket ja süstemaatilist rikkumist, millega kaasneb ebainimlik ja alandav kohtlemine ning vahel ka piinamine;

M.  arvestades, et Istanbuli konventsioonis käsitletakse sundabielu naistevastase vägivalla vormina ja nõutakse lapse abielluma sundimise ja abielluma sundimiseks lapse välisriiki meelitamise kriminaliseerimist; arvestades, et kuna ohvritel puudub juurdepääs õiguslikule, meditsiinilisele ja sotsiaalsele toele, võib probleem veelgi süveneda; arvestades, et 11 ELi liikmesriiki ei ole konventsiooni veel ratifitseerinud;

N.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude olemuse tõttu jäetakse sageli paljudest juhtumitest, sealhulgas riikide ja kultuuride piiridest kaugemale ulatuvatest väärkohtlemise juhtumitest teatamata ning need võivad kujutada endast teatavat laadi inimkaubandust, millega kaasneb orjapidamine, ärakasutamine ja/või kontroll;

O.  arvestades, et 2014. aasta juulis toimus Londonis esimene tütarlasteteemaline tippkohtumine (Girl Summit), mille eesmärk oli suunata riigisisesed ja rahvusvahelised püüdlused sellele, et lõpetada naiste suguelundite moonutamine ning lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ühe põlvkonna jooksul;

P.  arvestades, et igasuguse tütarlaste- ja naistevastase vägivalla, sealhulgas lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ennetamine ning neile reageerimine on üks ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) eesmärke;

Q.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielud lähevad arenguriikidele 2030. aastaks maksma triljoneid dollareid(5);

R.  arvestades, et varajased ja lapsega sõlmitud abielud on jätkuvalt tabuteema, mida tuleb käsitleda avalikult, et lõpetada nendega seotud väikeste ja teismeliste tüdrukute igapäevased kannatused ja nende inimõiguste pidev rikkumine; arvestades, et üks viis selle saavutamiseks oleks varajase abielu teemat käsitlevate ajakirjanike, kunstnike, fotograafide ja aktivistide töö ja teoste toetamine ja tutvustamine;

1.  märgib, et mõnes ELi liikmesriigis on lubatud abielluda vanemate nõusolekul 16aastaselt; kutsub nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide seadusandjaid üles kehtestama ühtseks abiellumiseaks 18 aastat ning võtma vastu vajalikud haldus-, õigus- ja finantsmeetmed, mis aitavad tagada selle nõude tulemusliku täitmise, näiteks edendades abielude ja sündide registreerimist ning tagades, et tütarlastel oleks juurdepääs institutsioonilistele toetusmehhanismidele – sealhulgas psühhosotsiaalsele nõustamisele –, kaitsemehhanismidele ja majandusliku mõjuvõimu suurendamise võimalustele; kordab, et lapsega sõlmitud, varajasi ja sundabielusid tuleks käsitleda asjaomaste laste inimõiguste ja põhiõiguste raske rikkumisena, esmajoones käsitleb see õigust vabale tahteavaldusele, füüsilisele puutumatusele ja vaimsele tervisele, kuid kaudselt ka õigust haridusele ning õigust kasutada täiel määral oma poliitilisi ja kodanikuõigusi; mõistab lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud hukka ning on seisukohal, et mis tahes õigusnormi rikkumist tuleks käsitleda proportsionaalselt ja tulemuslikult;

2.  on seisukohal, et tegeleda tuleb lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude arvukate põhjustega, mille hulka kuuluvad kahjulikud traditsioonid, sügav vaesus, konfliktid, kombed, loodusõnnetuste tagajärjed, stereotüübid, soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste õiguste, tervise ja heaolu mitteaustamine, asjakohaste haridusvõimaluste vähesus ning nõrgad õiguslikud ja poliitilised meetmed, pöörates sealjuures eritähelepanu ebasoodsamatest kogukondadest pärit lastele; nõuab sellega seoses, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd ÜRO asjaomaste asutuste ja teiste partneritega, et juhtida tähelepanu lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude probleemile; nõuab, et EL ja liikmesriigid täidaksid kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid võidelda tulemuslikumalt selliste kahjulike tavadega nagu naiste suguelundite moonutamine ja võtta rikkumise toimepanijad vastutusele; toetab ELi ja selle liikmesriikide rahalise panuse suurendamist arenguabimehhanismide raames, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja haridust, et parandada tütarlaste ja naiste juurdepääsu haridusele ning luua neile paremad võimalused osaleda ühiskonna arengus ning majanduse ja poliitika juhtimises, et käsitleda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude põhjusi;

3.  tunnistab, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude õiguslik keelamine iseenesest ei taga nende tavade kaotamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid koordineeriksid paremini ja tugevdaksid rahvusvaheliste lepingute, õigusaktide ja programmide täitmise tagamist muu hulgas diplomaatiliste suhete abil kolmandate riikide valitsuste ja organisatsioonidega, et tegeleda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega seonduvate probleemidega; nõuab mis tahes pingutuste tegemist selleks, et tagada õiguslike keeldude täitmine ja täiendada neid üldisemate õigusaktide ja poliitikameetmetega; tunnistab, et see nõuab kõikehõlmavate ja terviklike poliitikameetmete, strateegiate ja programmide vastuvõtmist ja rakendamist, sealhulgas abielu käsitlevate diskrimineerivate õigusnormide tühistamist ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist toetavate meetmete vastuvõtmist;

4.  märgib, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastase võitluse suurimad takistused on muu hulgas sooline ebavõrdsus, tütarlaste ja naiste üldine vähene austamine ning tütarlaste ja naiste diskrimineerimise jätkumist põhjustavate sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide järgimine; tunnistab ka seost lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ning auvägivalla vahel ja nõuab asjaomaste kuritegude nõuetekohast uurimist ja süüdistatavate vastutusele võtmist; märgib lisaks, et ka poisid ja noored mehed võivad olla sellise vägivalla ohvrid; nõuab, et neid tavasid käsitletaks ELi kõigis asjakohastes programmides ja ELi poliitilises dialoogis partnerriikidega, et näha ette mehhanismid nende kaotamiseks, ning et nende vastu võideldaks partnerriikides haridusalaste ja teadlikkuse suurendamise püüdluste abil;

5.  märgib, et selleks, et tegeleda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude probleemiga terviklikult, peab EL täitma üleilmse arengu ja inimõiguste valdkonna peamise osalejana piirkondlike organisatsioonide ja kohalike kogukondadega tehtavas koostöös juhtrolli; palub ELil ja liikmesriikidel teha kolmandate riikide õiguskaitse- ja kohtuasutustega koostööd ning pakkuda koolitust ja tehnilist abi, et aidata võtta vastu ja jõustada õigusaktid, millega keelustatakse lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning kaotatakse õigus- ja sotsiaalsed normid ning kultuuritraditsioonid, mis piiravad tütarlaste ja naiste õigusi ja vabadusi; kutsub liikmesriike üles panustama sellistesse algatustesse nagu ELi ja ÜRO algatus „Spotlight“, mis on suunatud igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kaotamisele;

6.  palub seetõttu nendel liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, kehtestada oma riigisisestes õigusaktides lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude täielik keeld, rakendada kriminaalõigust ja ratifitseerida Istanbuli konventsioon; palub liikmesriikidel teha koostööd kodanikuühiskonnaga, et koordineerida kodanikuühiskonna tegevust selle probleemiga tegelemisel; rõhutab, kui tähtis on piisav ja pikaajaline toetus naistele ja pagulastele ning saatjata ja põgenikest lastele varjupaika pakkuvatele asutustele, et kedagi ei jäetaks kaitsest ilma vahendite puudumise tõttu; palub kõigil liikmesriikidel tagada õigusaktidega kehtestatud abiellumisea järgimine ja jälgida olukorda, kogudes sooliselt eristatud andmeid ja tõendeid sellega seotud tegurite kohta, et probleemi ulatust oleks võimalik paremini hinnata; palub komisjonil luua sundabielude olukorra jälgimiseks Euroopa andmebaas, mis hõlmaks ka kolmandatelt riikidelt saadud teavet;

7.  soovitab liikmesriikidel ühtlustada oma õigusakte, mis käsitlevad kõigi ELis viibivate kolmandate riikide kodanike, sealhulgas enne 18aastaseks saamist abiellunud rändajate kohtlemist, ning võtta kasutusele juhtumite haldamise süsteem, mille keskmes on lapsed, et teha kindlaks lapse parimad huvid, millele tuginedes saab otsustada abielu õigusliku tunnustamise üle, ning tagada inimlik kohtlemine neile, kes on abiellunud enne 18aastaseks saamist või sunni korras, ja kaitse juhtudel, mil asjaomased naised või tütarlapsed nõuavad sundabielu lõpetamist; nõuab pagulaste ja varjupaigataotlejate vastuvõtukestustes erimenetluste kehtestamist;

8.  kutsub ELi üles pakkuma oma partneritele välis- ja arengukoostöö poliitika raames strateegilist kokkulepet ja nõudma sellega seoses, et:

a. kõik partnerriigid keelustaksid lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud, kõrvaldades kõik õiguslüngad, ja tagaksid rahvusvahelistele inimõigustealastele normidele vastavate õigusaktide täitmise, sealhulgas kõrvaldaksid asjaomaste õigusaktide konkreetselt kehtetuks tunnistamise või muutmise abil sätted, mis võivad lubada või õigustada lapsega sõlmitud, varajasi või sundabielusid või anda põhjust nendeks, kaasa arvatud sätted, mis võimaldavad vägistamise, seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ja inimröövi toimepanijatel või inimestega kaubitsejatel või tänapäevase orjuse elluviijatel vastutusele võtmisest ja karistuse kandmisest hoiduda, kui nad abielluvad oma ohvriga;

b. seda keeldu järgitaks ja tagataks selle täitmine kõikidel tasanditel pärast asjaomase õigusakti jõustumist, et kehtestataks lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ennetamiseks ja likvideerimiseks mõõdetavate progresseeruvate eesmärkidega laiaulatuslikud ja terviklikud strateegiad ja programmid ja et neid rahastataks ja hinnataks asjakohaselt, eelkõige tagades õiguskaitse ning juurdepääsu õigusemõistmisele ja vastutusmehhanismidele;

c. partnerriikide valitsused näitaksid üles püsivat juhtrolli ja poliitilist tahet lõpetada abielude sõlmimine lastega ning töötaksid välja põhjalikud õigusraamistikud ja tegevuskavad, millel on selged vahe-eesmärgid ja tähtajad lastega abielu sõlmimist ennetavate meetmete integreerimiseks eri valdkondadesse ning milles nõutakse sellise poliitilise, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja kodanikukeskkonna loomist, mis kaitseb naisi ja tüdrukuid, suurendab nende mõjuvõimu ning toetab soolist võrdõiguslikkust;

d. võetaks kasutusele selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud ressursid, kandes hoolt selle eest, et see koostöö oleks avatud kõigile lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude valdkonna institutsioonilistele osalejatele, näiteks kohtu-, haridus- ja tervishoiutöötajatele, õiguskaitseasutustele ning kogukonna- ja usujuhtidele, aga ka kodanikuühiskonnale;

e. valitsusasutustele eraldatava ametliku arenguabi määr seataks sõltuvusse abisaava riigi püüdlustest täita eelkõige inimõigusi käsitlevaid nõudeid, sealhulgas võidelda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastu;

f. ÜRO Rahvastiku Fondi ja ÜRO Lastefondi programmi rakendataks neid organisatsioone, ELi, selle liikmesriike ja nende asjaomases valdkonnas tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ning partnerriike hõlmava kolmepoolse koostöö abil, võideldes lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastu eelarvetoetusega riiklike tegevuskavade kaudu, prioriseerides selliseid programme ja meetodeid, mis ei piirdu tõenäoliselt n-ö kultuuriliste, usuliste või hõimutavadega, mis tegelikkuses kujutavad endast kõige raskemaid lapse õiguste ja väärikuse rikkumisi; nõuab, et selles koostöös käsitletaks ka seonduvat auvägivalla teemat;

g. nende programmide rakendamisel võetaks aluseks asjakohased konventsioonid ja tekstid ning konkreetsed eesmärgid, mis on vastu võetud ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooniga kestliku arengu tegevuskava 2030 raames, ja kestliku arengu eesmärgid, eelkõige eesmärk 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu), eesmärk 4 (tagada kaasav ja kvaliteetne haridus võrdsetel alustel ning edendada elukestva õppe võimalusi kõigi jaoks), eesmärk 16 (toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng, tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid) ja eriti selle alleesmärk lõpetada laste väärkohtlemine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning igasugune lastevastane vägivald ja laste piinamine;

h. nende programmide rakendamisel tuleks aluseks võtta ka kestliku arengu eesmärk 5 (saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu), sealhulgas tütarlastele pereplaneerimise võimaldamine ning kõigi üldiste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvate õiguste, eelkõige nüüdisaegsete rasestumisvastaste vahendite ning ohutu ja seadusliku abordi tagamine; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles toetama liikumist „SheDecides“ ning eraldama rahvusvahelise abi raames täiendavaid vahendeid seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste, kaasa arvatud ohutu abordi ja abordiga seotud teavitustöö jaoks, astudes sellega vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt 2017. aasta alguses taas kehtestatud nn üldisele vaikimisseadusele;

i. lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega seotud probleemid tõstatataks Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise ja kolmandate riikide vahelises dialoogis; julgustab komisjoni ja liikmesriike integreerima soolise perspektiivi rahu kindlustamise ja konfliktijärgse ülesehituse programmidesse, töötama välja elatise teenimise ja haridusprogrammid tütarlastele ja naistele, kes on lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ohvrid, ning hõlbustama konfliktipiirkondades nende juurdepääsu tervishoiu- ja reproduktiivtervise teenustele;

9.  on seisukohal, et väga oluline on luua võimalused vastastikku austavaks dialoogiks kogukonnajuhtidega ning suurendada üldsuse ja eelkõige ohus olevate inimeste teadlikkust, tehes seda lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastase võitluse raames hariduse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate ning suhtlusvõrgustike ja uue meedia abil; nõuab seetõttu selliste valdkonnaüleste riiklike, õiguslike, ühiskondlike ja diplomaatiliste meetmete väljatöötamist, mille eesmärk on selliseid tavasid ära hoida; peab väga vajalikuks teha kohalikes kogukondades kogukonnapõhiste või konkreetsete teadlikkuse suurendamise programmide raames koostööd peamiste sidusrühmadega, nagu teismelised mees- ja naissoost õpilased, õpetajad, lapsevanemad, kogukonna- ja usujuhid, et juhtida tähelepanu kahjulikule mõjule, mida avaldab lapsega sõlmitud abielu lastele, perekondadele ja kogukondadele, samuti lastega abielu sõlmimist ja soolist ebavõrdsust käsitlevatele kehtivatele õigusaktidele ja sellele, kuidas saada probleemi lahendamiseks rahastamisvahendeid;

10.  on seisukohal, et naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine hariduse, sotsiaalse toe ja majanduslike võimaluste kaudu on äärmiselt tähtis vahend kõnealuste tavade vastu võitlemiseks; soovitab ELil edendada ja kaitsta naiste ja tütarlaste võrdõiguslikkust haridusele juurdepääsul, pannes rõhku tasuta ja kvaliteetsele põhi- ja keskharidusele, lisades koolide õppekavadesse seksuaal- ja reproduktiivtervise alase õppe ning pakkudes tütarlaste perekondadele rahalisi stiimuleid ja/või abi kooli sisseastumisel ja kooli lõpetamisel; rõhutab vajadust tagada lapspagulastele täielik juurdepääs haridusele ning toetada nende integreerimist ja kaasamist riiklikesse haridussüsteemidesse; tunnistab vajadust toetada ja kaitsta neid, kellel on oht sattuda lapsega sõlmitud, varajaste või sundabielude ohvriks, ning neid, kes on juba sellises abielus, seoses hariduse, psühholoogilise ja sotsiaalse toe, eluaseme ja muude kvaliteetsete sotsiaalteenustega, aga ka vaimse, seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste ning arstiabiga;

11.  nõuab, et Euroopa Liit võtaks meetmeid, et valitsusametnikele, sealhulgas nende diplomaatilistele töötajatele, sotsiaaltöötajatele, usu- ja kogukonnajuhtidele, kõigile õiguskaitseasutuste ja kolmandate riikide kohtuasutuste töötajatele, õpetajatele ja haridustöötajatele ning muudele võimalike ohvritega kokku puutuvatele töötajatele tagataks koolitus, et nad reageeriksid lapsega sõlmitud abielu ja soolise vägivalla juhtudele ning oskaksid paremini teha kindlaks ja toetada tüdrukuid ja poisse, kes puutuvad kokku lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude, koduvägivalla, seksuaalvägivalla ohu ja muude tavadega, mis kahjustavad inimõigusi ja -väärikust, ning et nad suudaksid võtta tulemuslikult meetmeid nende isikute õiguste ja väärikuse austamise tagamiseks;

12.  nõuab, et EL tagaks õiguskaitseasutuste töötajate koolitamise, et nad suudaksid paremini kaitsta varajaste ja sundabielude, koduvägivalla, vägistamise ohu ning muude inimväärikust kahjustavate tavadega kokku puutuvate tütarlaste õiguseid;

13.  palub liikmesriikidel tagada rändajatest naistele ja tütarlastele, eriti füüsilise ja psühholoogilise vägivalla, sealhulgas sund- või korraldatud abielu ohvritele sõltumatu elamisluba, mis ei olene nende abikaasa või partneri staatusest, ning tagada, et nende kaitsmiseks võetakse kõik haldusmeetmed, sealhulgas tagatakse tõhus juurdepääs abile ja kaitsemehhanismidele;

14.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kaaluksid kolmandates riikides selliste kaitsemeetmete toetamist ja tugevdamist nagu turvalised varjupaigad lapsega sõlmitud, varajase ja sundabielu ohvritele ning õigus- ja arstiabi ja vajaduse korral konsulaarabi kättesaadavaks tegemine neile;

15.  tunnistab, et EL, kes on võtnud kohustuse kaitsta inimõigusi ja põhiväärtusi, sealhulgas austada inimväärikust, peab olema liikmesriikide tasandil laitmatu, ning palub komisjonil algatada ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania ning pühendada Euroopa aasta lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastasele võitlusele;

16.  avaldab tugevat toetust ülemaailmse partnerluse Girls Not Brides raames tehtavale tööle, et lõpetada lastega abielu sõlmimine ja anda tütarlastele võimalus rakendada oma potentsiaali;

17.  väljendab heameelt Aafrika Liidu käimasoleva kampaania üle, mille eesmärk on lõpetada abielu sõlmimine lastega, ning selliste organisatsioonide töö üle nagu Royal Commonwealth Society, kes toetab aktiivsemat tegutsemist selle nimel, et lõpetada abielude sõlmimine lastega ja kaotada sooline ebavõrdsus;

18.  rõhutab, et hädavajalik on teavitada ja harida mehi ja poisse, et saada nende toetus meetmetele, mis aitavad kaitsta inimõigusi, sealhulgas laste ja naiste õigusi;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO-le.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0379.

(2)

ELT C 289, 9.8.2016, lk 57.

(3)

https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/131181.pdf

(4)

https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/eu_action_plan_on_human_rights_and_democracy_en_2.pdf

(5)

Wodon, Quentin T.; Male, Chata; Nayihouba, Kolobadia Ada; Onagoruwa, Adenike Opeoluwa; Savadogo, Aboudrahyme; Yedan, Ali; Edmeades, Jeff; Kes, Aslihan; John, Neetu; Murithi, Lydia; Steinhaus, Mara; Petroni, Suzanne, „Economic Impacts of Child Marriage: Global Synthesis Report“ (Ülemaailmne kokkuvõttev aruanne lapsega sõlmitud abielude majandusmõju kohta), Washington, D. C., Maailmapanga Grupp, 2017.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (18.4.2018)

väliskomisjonile

varajaste ja sundabielude vastase ELi välisstrateegia väljatöötamise järgmiste sammude kohta

(2017/2275(INI))

Arvamuse koostaja: Daniela Aiuto

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega(1) rikutakse sellistes rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud inimõigusi, nagu Pekingi deklaratsioon ja tegevusprogramm, rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevuskava ning ÜRO konventsioon abielu sõlmimisele nõusoleku andmise, abiellumise vanuse alampiiri ja abielude registreerimise kohta, mis on osa Euroopa Liidu kui vabadusel, turvalisusel, õigusel ja inimõigustel – sealhulgas naiste ja tütarlaste õigustel – rajaneva ala aluspõhimõtetest; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabieludega kaasnevad ka muud inimõiguste rikkumised, mis mõjutavad eriti tõsiselt naisi ja tüdrukuid ning kujutavad endast sotsiaalmajandusliku arengu takistust;

B.  arvestades, et hoolimata rahvusvahelisel, riikide ja piirkondade tasandil võetud kohustustest on lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud maailmas endiselt laialt levinud, mõjutades ÜRO hinnangul ligi 700 miljonit naist ja 150 miljonit meest, kes on sundabieludes, mis sõlmiti enne nende täiskasvanuks saamist; arvestades, et varajased abielud on jätkuvalt probleem, mis puudutab ebaproportsionaalselt palju alaealisi ja noori tütarlapsi; arvestades, et lapsega sõlmitud abielu kaotamine oleks naiste õiguste edendamise ja naiste võimestamise strateegilisi viise;

C.  arvestades, et korduvalt on tõestatud, et varajastel või lapsega sõlmitud abieludel on negatiivsed tagajärjed tütarlastele ja naistele, nende lastele ja nende kogukondadele, ja sellised abielud on neile kahjulikud; arvestades, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude tagajärjeks on sageli koolist väljalangemine, mis jätab tütarlapsed ja naised ilma nende põhiõigustest ning suurendab tõenäosust, et nad langevad soopõhise ja püsiva vaesuse ohvriks, ja arvestades, et haridusest ja edasisest tasustatud tööhõivest ilmajätmise tõttu on noored pruudid tõenäolisemalt vaesed ja jäävadki vaeseks;

D.  arvestades, et iga aasta sünnitab terves maailmas lapsi 16 miljonit 15–19aastast tütarlast ning vähemalt miljonist tüdrukust saavad emad enne 15aastaseks saamist; arvestades, et 95 % maailma noortest sünnitajatest elab arengumaades, 9/10 sellistest sündidest leiab aset abielus või liidus ning et igal aastal sureb umbes 70 000 arengumaade noorukit raseduse ja sünnitusega seotud põhjustel(2);

E.  arvestades, et uuringute kohaselt on lapsega sõlmitud abielude ja enneaegse sünnituse vahel tugev seos; arvestades, et varajastel ja sundabieludel on tõsised tagajärjed naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja õigustele, kaasa arvatud soovimatu rasedus, mille põhjuseks on vähene pereplaneerimine ja seksuaalharidus, ja et need kujutavad endast tõsist ohtu naiste ja tütarlaste füüsilisele ja vaimsele tervisele, sest need suurendavad olulisel määral varajaste, sagedaste ja/või soovimatute raseduste, emade ja vastsündinute suremuse ja haigestumuse, sünnitusjärgsete fistulite ja sugulisel teel levivate nakkuste, sealhulgas HIV riski, samas kui raseduse ja sünnituse komplikatsioonid on 15–19aastaste tütarlaste peamisi surmapõhjusi ning teismeliste emade lapsed võivad esimese paari päeva jooksul pärast sündi 50 % tõenäolisemalt surra;

F.  arvestades, et kusagil maailmas abiellub iga seitsme sekundi järel üks alla 15aastane tütarlaps temast sageli palju vanema mehega; arvestades, et kui lapseeas abiellunud naiste arv kasvab jätkuvalt praeguses tempos, on prognooside kohaselt neid 2030. aastal 950 miljonit ja 2050. aastal 1,2 miljardit(3);

G.  arvestades, et alla 18aastaselt abiellumine suurendab koduvägivalla tõenäosust; arvestades, et lapspruudid langevad sageli vägivalla ohvriks, kuna suur vanusevahe suurendab võimu tasakaalustamatust tüdrukute ja nende palju vanemate abikaasade vahel;

H.  arvestades, et sügavalt juurdunud sooline ebavõrdsus ja stereotüübid, kahjulikud tavad, arusaamad, traditsioonid ja diskrimineerivad normid on lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude algpõhjused; arvestades, et see suurendab naiste ja tüdrukute diskrimineerimise ja soolise vägivalla ohvriks sattumise ohtu nende elu jooksul;

I.  arvestades, et haridus on üks mõjusamaid viise, kuidas varajasi ja sundabielusid ära hoida ning aidata naistel ja tütarlastel teha nende elu mõjutavatest asjaoludest teadlikke otsuseid; arvestades, et haridus valmistab tütarlapsi ette tööks ja elatise teenimiseks, suurendab nende enesehinnangut ja staatust kodumajapidamistes ja kogukondades ning annab neile suurema sõnaõiguse otsustes, mis mõjutavad nende elu(4), vähendades seeläbi lapsega sõlmitud abielu tõenäosust ning lükates laste saamist edasi;

J.  arvestades, et varajased ja sundabielud tekitavad üha rohkem muret konfliktipiirkondades; arvestades, et seda tava kipuvad õigustama teatavad sõjakad ja äärmuslikud rühmitused, kuid samas mõjutab see sügavalt naiste ja tütarlaste tervist ja heaolu;

K.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielu on mõnes traditsioonis ja kultuuris sügavalt juurdunud, kuid ükski kultuur ega religioon ei saa sellist tava õigustada, eriti kui küsimus on inimõigustes ja lapse õigustes; arvestades, et paljudes kogukondades, kus esineb palju varajasi abielusid, on meestel suuremad privileegid ja tütarlapsi peetakse nende peredes sageli finantskoormuseks, mistõttu on neil enamasti madal enesehinnang;

L.  arvestades, et kõigil väikestel tüdrukutel on õigus lapsepõlvele, õigus mängida ja saada kasu haridusest ning olla kaitstud vägivalla, füüsilise ja psühholoogilise kahju ja kuritarvitamise ning mis tahes ärakasutamise eest;

M.  arvestades, et nii väiksematel kui ka suurematel tüdrukutel on õigus arendada oma täielikku potentsiaali kodanikena, nagu on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis;

N.  arvestades, et varajased ja sundabielud kujutavad endast arengutakistust, ja asjaolu, et selliseid abielusid korraldatakse ikka veel, on hoidnud tagasi aastatuhande arengueesmärkide 1–6 saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi, eriti soolise võrdõiguslikkuse ning tütarlaste ja naiste võimestamise, vaesuse vähendamise, hariduse, emade ja laste suremuse ja tervise, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu valdkonnas(5);

O.  arvestades, et igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla – sealhulgas varajaste ja sundabielude – ennetamine ning sellele reageerimine on üks ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas aastateks 2016–2020 seatud eesmärke;

P.  arvestades, et kuigi sundabielu on kogu ELis seadusevastane, selle täpne määratlus varieerub; arvestades, et üldtunnustatud määratluse puudumine on takistanud ELis sundabielude arvu kindlakstegemiseks tehtavaid jõupingutusi;

Q.  arvestades, et sundabielud on endiselt probleemiks ka ELis; arvestades, et enamikus liikmesriikides ei ole see spetsiifiline kuritegu ning kaitset pakutakse selliste üldisemate karistusseadustiku sätete kombinatsiooni abil nagu need, mis käsitlevad vägistamist või inimröövi;

R.  arvestades, et kuna alla 18aastane alaealine ei saa ise abielu sõlmimiseks tegelikku tahteavaldust teha, tuleb lapsega sõlmitud abielusid käsitada sundabieludena; arvestades, et seepärast on kahetsusväärne, et 193 riigist 144s ei ole seadust, mis keelaks lapsega abielu sõlmimise;

S.  arvestades, et paljudel juhtudel ei anta sundabieludest teada või antakse teada pigem eraorganisatsioonidele ja vabaühendustele kui ametiasutustele; arvestades, et kui juhtumitest antaksegi teada ametiasutustele, puudub liikmesriigi tasandil ühtne andmete kogumise süsteem, kuigi seda oleks väga vaja;

T.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielud lähevad arenguriikidele 2030. aastaks maksma triljoneid dollareid(6);

U.  arvestades, et valitsused peavad teadvustama, kui tähtis on 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava eesmärkide saavutamiseks võidelda varajaste ja lapsega sõlmitud abielude vastu; arvestades, et kui aidata tütarlastel vältida lapsena abielude sõlmimist ja lükata rasestumist edasi ning võimaldada neil koolis käia, annaks see neile võimalusi täiustada edaspidiseid oskusi ja sissetulekut, mis aitaks kaotada tulevaste põlvkondade vaesust; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse ja naiste võimestamise edendamine tagaks, et tütarlastel on voli teha otsuseid, mis puudutavad nende pereelu ning seksuaal- ja reproduktiivelu; arvestades, et lapsega sõlmitud ja varajaste abielude kaotamine vähendaks imikute suremust ning leevendaks hulgalisi raseduse või enneaegse sünnitusega seotud terviseprobleeme;

V.  arvestades, et enamikes kogukondades, kus on tavaks varajased ja lapsega sõlmitud abielud, langevad naised sageli otsuste tegemise ohvriks, ja arvestades, et kogukonnaliidrite ja selliste kogukondade naiste kaasamine ja harimine on äärmiselt oluline lapsega sõlmitud abielusid puudutava suhtumise ja käitumise muutmiseks; arvestades samuti, et vaja on õigusakte, millega kuulutataks varajased ja sundabielud seadusevastaseks;

W.  arvestades, et põlvkondadevaheline vaesus on üks kõige sagedamini loetletud põhjusi, miks tütarlapsi sunnitakse lapsena abielu sõlmima; arvestades, et vanemad ei ole sageli teadlikud varases eas rasestumisega kaasnevatest ohtudest, kuna neil puuduvad teadmised seksuaal- ja reproduktiivtervishoiust;

X.  arvestades, et lapsega sõlmitud abielu puhul nagu kõikide naistevastase vägivalla vastu võitlemise meetmete vallas on äärmiselt tähtis kaasata mehi ja poisse võitlusse soolise diskrimineerimise vastu ning harjumuspäraste kahjulike tavade muutmisesse, mis on teatavate kogukondade kultuuris sügavalt juurdunud;

Y.  arvestades, et varajased ja lapsega sõlmitud abielud on tabuteemad, mida tuleb käsitleda avalikult, et lõpetada väikeste ja teismeliste tüdrukute igapäevased kannatused ja nende inimõiguste pidev rikkumine; arvestades, et ainus viis selle saavutamiseks oleks varajase abielu teemat käsitlevate ajakirjanike, kunstnike, fotograafide ja aktivistide töö ja teoste toetamine ja levitamine;

Z.  arvestades, et tütarlaste ja noorte naiste varajaste abielud lõpetamise kampaaniad ei õnnestu, kui ei aktsepteerita noorukite seksuaalsust ja nende õigust teha ise otsuseid nende keha, suhete ja seksuaalsuse kohta; arvestades, et selleks, et teha selliseid otsuseid faktidest täielikult teadlikuna, tuleb teha teave seksuaalsuse ja rasestumisvastaste vahendite kohta kättesaadavaks nii noorukitele kui ka nende vanematele;

1.  mõistab hukka lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning muud kahjulikud tavad, mida naistele ja tütarlastele peale sunnitakse, sealhulgas teismelistele tütarlastele ja väikestele tüdrukutele Euroopas ja mujal maailmas, sest sellised tavad kujutavad endast inimõiguste rasket rikkumist ning konkreetsemalt alaealise kuritarvitamist, kui ohver on alla 18aastane;

2.  rõhutab, et lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud rikuvad jämedalt vaba tahteavalduse tegemise õigust;

3.  on teadlik sellest, et lapsega sõlmitud abielud ja sundabielud on ka ELis muutunud probleemiks, mille lahendamiseks peavad liikmesriigid võtma ühiseid, otsustavaid ja koordineeritud meetmeid;

4.  palub liikmesriikidel aktiivselt keelduda tunnustamast sundabielusid ning pakkuda ohvritele perest täielikult sõltumatut tuge;

5.  täheldab, et paljud lapsevanemad, kes elavad kannatustes ja äärmises vaesuses pagulaslaagrites, tunnevad vajadust kaitsta oma tütreid seksuaalvägivalla ohu eest ning annavad nad naiseks vanematele meestele; rõhutab siiski, et EL ja selle liikmesriigid peaksid näitama üles üksmeelt ja järjekindlust ning lükkama tagasi pagulaste taotlused tunnustada õiguslikult abielusid, kus üks väidetavatest abikaasadest on laps või teismeline; toonitab, et pagulase staatust ei tohi kasutada kaudse õigusliku viisina tunnustamaks lapsega sõlmitud abielusid Euroopas;

6.  soovitab võtta lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude suhtes kasutusele tervikliku ja laiahaardelise lähenemisviisi, mis tähendab tegelemist lapsega sõlmitud abielude algpõhjustega, sealhulgas soolise ebavõrdsuse, vaesuse ning ühiskondlike ja majanduslike võimaluste puudumisega; rõhutab – toonitades samal ajal, kui oluline on haridus lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielud ärahoidmise võimsa vahendina –, et soolist süvalaiendamist tuleks laiendada sellistest tavapärastest valdkondadest nagu haridus ja tervishoid kaugemale ning kaasata kõik muud poliitikavaldkonnad;

7.  nõuab, et EL täidaks olulist rolli selle inimõiguste rikkumise vastu võitlemisel riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil kasutada ära kõik olemasolevad vahendid ning esitada konkreetse strateegia, et teha kindlaks vajalikud sammud võitluses varajase abielu, sundabielu ja lapsega sõlmitud abielu ning teiste tütarlastele ja naistele kahjulike tavade, näiteks naiste suguelundite moonutamise, nn aukuritegude, seksiorjuse ja inimkaubanduse vastu, tehes kindlaks seatavad eesmärgid ja eraldades selleks vahendeid üldise eesmärgiga kaotada aastaks 2030 sellised tavad kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärgiga (eesmärk 5.3); palub seepärast, et komisjon ja Euroopa välisteenistus lisaksid strateegiasse vajaduse tegeleda sooliste stereotüüpide ja diskrimineerivate sotsiaalsete normidega, mis toetavad eelnimetatud kahjulike tavade aktsepteerimist ja jätkamist;

8.  tuletab meelde, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude lõpetamine on üks ELi välistegevuse prioriteete naiste õiguste ja inimõiguste edendamise valdkonnas;

9.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel töötada välja lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastast võitlust toetava tegevuskava seoses ELi suhetega partner- ja kolmandate riikidega, eelkõige arengu vallas, ning pöörata erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste õigustele kõikides kaubandus- ja partnerluslepingutes, kasutades selleks ka inimõiguste klauslit; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel pidada neid küsimusi esmatähtsaks poliitilises dialoogis partnerriikidega ning kehtestada konkreetsed meetmed koostöös kõigi oluliste osalistega, et sellised kahjulikud tavad kaotada; kutsub lisaks liikmesriike üles ergutama jõupingutusi, võitlemaks lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude vastu oma suhetes kolmandate riikidega;

10.  väljendab heameelt ELi ja ÜRO ühise ülemaailmse algatuse „Spotlight“ käivitamise üle, mille eesmärk on kaotada naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivald ja kahjulikud tavad, nagu varajased sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ja inimkaubandus; märgib siiski, et algatuses „Spotlight“ käsitletakse peamiselt neid elemente, mis on juba ülemaailmselt jagatud mureküsimused; rõhutab seepärast vajadust edendada soolist võrdõiguslikkust terviklikumalt, kasutades programmide ja korra sobivat kombinatsiooni; palub, et komisjon kasutaks oma rahvusvaheliste koostööprogrammide vahehindamist, et suurendada soolise võrdõiguslikkusega seotud aspektide paketi rahastamist, võtmaks soolisi aspekte arvesse kahepoolses koostöös ja temaatilistes programmides;

11.  nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid koostööd ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri, UNICEFi, ÜRO Rahvastikufondi ja teiste partneritega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, diasporaa ja rändajate ühendustega, et juhtida tähelepanu lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude küsimusele, keskendudes naiste võimestamisele, sealhulgas hariduse, majandusliku võimestamise ja tõhustatud osalemise abil otsuste tegemises, samuti kõigi naiste ja tütarlaste inimõiguste kaitsele ja edendamisele, k.a seksuaal- ja reproduktiivtervis;

12.  osutab vajadusele seada Euroopa välistegevuse rahastamine sõltuvusse varajase ja sundabielu kaotamisele suunatud meetmete tõhusast rakendamisest;

13.  ergutab komisjoni ja liikmesriike lõimima sooliste aspektidega arvestamise rahu kindlustamise ja konfliktijärgsete ülesehitusprogrammidega, töötama välja majandusliku elatise teenimise ja haridusprogramme tütarlastele ja naistele, kes on varajaste ja sundabielude ohvrid, ning hõlbustama nende juurdepääsu tervishoiu- ja reproduktiivtervishoiu teenustele konfliktipiirkondades;

14.  toonitab, et tuleb eraldada vahendid lapsega sõlmitud abielude ennetamise programmidele, mille eesmärk on luua selline sotsiaalne keskkond, kus tütarlapsed saavad kasutada ära kõiki oma võimalusi, sealhulgas kooli pooleli jätnud tütarlastele ette nähtud haridus-, sotsiaalsete ja majandusprogrammide, lastekaitsekavade, varjupaikade, õigusnõustamise ja psühholoogilise toetuse abil; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et nende välistegevuses eraldatakse niisugustele programmidele ja tegevusele piisavaid vahendeid; kutsub komisjoni samuti üles viima läbi olemasolevate programmide tõhususe ning varajaste abielude ärahoidmiseks kättesaadava rahastamise kasutuse süstemaatilise hindamise, et tagada programmide rakendamine piirkondades ja riikides, kus lapsega sõlmitud abielud on kõige enam levinud; ergutab ELi delegatsioone täitma soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas aastateks 2016–2020 võetud ELi kohustust jälgida tähelepanelikult olukorda ja töötada välja asjakohased programmid kohalike seadusandlike meetmete toetuseks;

15.  rõhutab, et on vaja töötada välja tütarlaste ja noorte naiste võimestamise programmid varajaste abielude ärahoidmise ja heidutamise keskse strateegiana, parandades nii nende enesehinnangut kui ka teadlikkust oma õigustest, sealhulgas seaduslikust õigusest abielust keelduda;

16.  rõhutab, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude lõpetamisel oleks ulatuslik positiivne mõju tütarlaste ja nende laste hariduslikele saavutustele, aitaks kaasa sellele, et naistel oleks vähem lapsi ning suurendaks nende eeldatavat sissetulekut ja kodumajapidamiste heaolu;

17.  osutab asjaolule, et kogukonna kontaktid kohalikul tasandil on keskse tähtsusega ning aitavad üle saada traditsioonilisest ja diskrimineerivast suhtumisest tütarlaste haridusse, parandades seeläbi naiste tööhõivealaseid väljavaateid, mis aitab kindlustada naiste ja nende perede elatist;

18.  soovitab töötada välja teavitusprogrammid, kuhu on kaasatud kõik kogukonnajuhid, et harida neid selliste tavade nagu varajaste abielude kahjulikust mõjust, et nad saaksid seejärel etendada aktiivset rolli oma kogukondade teadlikkuse suurendamises;

19.  rõhutab, kui hädavajalik on teavitada ja harida mehi ja poisse, et saada nende toetus meetmetele, mis aitavad kaitsta inimõigusi, sealhulgas laste ja naiste õigusi;

20.  palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid lõimitud, terviklikke ja koordineeritud meetmeid, et hoida ära igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vormid ja nende vastu võidelda, sealhulgas lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud, eelkõige hõlbustades õiguskaitse kättesaadavust ohvritele ja tõhustades lastekaitse mehhanismi, pakkudes samal ajal paremat toetust ning laialdasemat ja täiustatud juurdepääsu rahastamisele selliste tavade kaotamise nimel töötavatele vabaühendustele;

21.  kutsub kõiki liikmesriike üles rakendama täielikult seadusi, millega keelatakse lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud, tagades õiguskaitse, sealhulgas õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ning luues struktuure ja programme, et lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ohvreid toetada, abistada ja kaitsta, kaasa arvatud turvalised vastuvõtukeskused ning kvalifitseeritud naistöötajate, näiteks ämmaemandate, günekoloogide, psühholoogide ja sotsiaaltöötajate abi; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi kuriteoohvrite direktiivi tõhusa rakendamise, eelkõige parandades naistevastase vägivalla ohvrite juurdepääsu üldisele ja spetsialiseeritud ohvritoele ning kehtestades tõhusad teatamismehhanismid, mis austavad ohvrite anonüümsust ja konfidentsiaalsust, et julgustada sundabielude ohvreid sellest süüteost teatama, kartmata edasist häbimärgistamist;

22.  nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid tervishoiutöötajatele ruumid ja koolituse, et nad saaksid osutada konfidentsiaalseid ja erapooletuid noortesõbralikke teenuseid, pakkuda teavet ja vahendeid, mis vastavad WHO võrdsete võimaluste, kättesaadavuse, aktsepteeritavuse, nõuetekohasuse ja tõhususe normidele;

23.  ergutab komisjoni ja liikmesriike algatama kogu ELis teadlikkuse suurendamise kampaaniaid selle nähtuse, selle tagajärgede ja kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta, hõlmates pagulaste laagrid ja kandidaatriigid;

24.  väljendab heameelt selle üle, et Schengeni infosüsteemi osana võeti käibele uus hoiatusteade, mida saab kasutada sundabielu ohus laste kaitseks;

25.  juhib tähelepanu Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) artiklile 37, kus on sätestatud, et osalisriigid peavad tagama, et täiskasvanu või lapse tahtlik abielluma sundimine oleks kriminaliseeritav; taunib seepärast asjaolu, et kõigest 12 ELi liikmesriiki on sundabielu kriminaliseerinud ning tuletab meelde, et kooskõlas konventsiooni nõuetega peaks andma ohvritele, kes on viidud teise riiki, kus nad kaotavad sundabielu tõttu õiguse ELis elada, tõhusa õiguskaitse nende elanikustaatuse taastamiseks; palub nendel liikmesriikidel, kes veel ei ole Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud, seda viivitamata teha(7);

26.  palub liikmesriikidel tagada rändajatest naistele ja tüdrukutele, eriti füüsilise ja vaimse vägivalla, sealhulgas sund- või korraldatud abielu ohvritele sõltumatu elamisluba, mis ei olene nende abikaasa või partneri staatusest, ning tagada, et nende kaitsmiseks võetakse kõik haldusmeetmed, sealhulgas tagatakse tõhus juurdepääs abile ja kaitsemehhanismidele;

27.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmed, mis heidutavad vanemaid – olenemata sellest, kas nad on ELi kodanikud või ei ole – pakkumast oma alaealisi tütreid pruutideks nii nende reiside ajal päritoluriikidesse kui ka – veel hullem – ELi piires, ja vajaduse korral selliseid vanemaid karistada;

28.  on teadlik sellest, et enamikus maailma riikides on olemas õigusaktid, millega kehtestatakse abiellumise miinimumiga, rõhutab aga, et paljudes riikides nähakse abiellumise miinimumea nõudest ette erandeid, enamasti sõltuvalt vanemate nõusolekust või kohtu antud loast, ja et nendega peaks tegelema komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja; palub, et need liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes seda veel teinud ei ole, kriminaliseeriksid sundabielud ja varajased abielud, muu hulgas muutes abiellumise miinimumiga, olenemata vanema nõusolekust, ning nõudes mõlema abikaasa täieliku tahteavalduse tegemist ja karistades neid, kes sunnivad kedagi teist abielluma;

29.  teeb ettepaneku lisada sundabielu kui inimkaubanduse vorm selgesõnaliselt direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) artiklisse 2 ning töötada välja jagatud poliitika sundabielu suhtes ja selle ühine määratlus, mida tuleks kasutada järjepidevalt riigi ja Euroopa tasandi poliitikas ning tsiviil- ja kriminaalõiguse sätetes, mis käsitlevad sundabielu;

30.  palub, et komisjon ja liikmesriigid jälgiksid lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude juhtumeid ELis ning kaaluksid ühtsete õigusnormide kehtestamist seoses menetlusega, mis puudutab lapsega sõlmitud ja varajaste abielude juhtumeid;

31.  ergutab kaaluma sündide kohustusliku registreerimise sisseviimist riikides, kus on levinud varajased, lapsega sõlmitud ja sundabielud, sest puudulik registreerimine võib põhjustada suuremat lapsega sõlmitud ja varajase abielu ohtu;

32.  palub komisjonil luua Euroopa andmebaas jälgimaks sundabielusid ja muid soopõhiseid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas seksuaalset ärakasutamist, ja andmaks neist teada;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma järjepideva andmete kogumise süsteemi lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude kohta, mis hõlmaks sooliselt eristatud andmeid, sest kindlad ja usaldusväärsed andmed on olulised tõendipõhise poliitika kujundamiseks ning paremini suunatud sekkumisteks;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama kogutud andmete põhjal spetsiaalseid uuringuid, et saada selge pilt sellest nähtusest ELi tasandil koos iga liikmesriigi kohta käiva teabega;

35.  toonitab negatiivset mõju, mida avaldavad humanitaarkriisid, konfliktid ja loodusõnnetused sundabielude, lapsega sõlmitud ja varajaste abielude levikule; rõhutab seepärast vajadust ühendada arengu ja humanitaarvaldkonnas tehtavad jõupingutused;

36.  toonitab vajadust edendada ja kaitsta kõigi naiste ja tütarlaste põhiõigusi, eelkõige õigust väljendada oma seksuaalsust ja teha oma seksuaalsusega seotud otsuseid vabalt ja vastutustundlikult, eelkõige seoses seksuaal- ja reproduktiivtervisega, kohtamata piiranguid, diskrimineerimist ega vägivalda;

37.  rõhutab, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste üleüldine austamine ja nendele juurdepääs aitab kaasa kõigile tervisega seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, nagu sünnituseelne hooldus ja meetmed, mille eesmärk on vältida suure riskiga sünnitusi ning vähendada imikute ja laste suremust; osutab asjaolule, et juurdepääs pereplaneerimisele, emade tervishoiuteenustele ning ohututele ja seaduslikele raseduse katkestamise teenustele on naiste ja tütarlaste elude päästmise olulised elemendid; väljendab muret seepärast, et ükski Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonda saadetud ELi delegatsioon ei valinud ühtegi seksuaal- ja reproduktiivtervist ja seonduvaid õigusi käsitlevat näitajat, hoolimata seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste alastest suurtest vajadustest nendes piirkondades; palub nende piirkondade ELi delegatsioonidel uuesti hinnata neid murettekitavaid arve, et teha kindlaks, kas need on seotud valeandmete esitamisega või on vaja praegusi programme täiendada seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste alaste meetmetega;

38.  rõhutab, et EL, liikmesriigid ja kolmandad riigid peaksid küll keskenduma varajaste abielude ärahoidmisele, kuid samas ka toetama noori naisi, kes on juba abielus, aidates neil saada teadlikuks nende seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvatest õigustest ning näiteks õigusest rasestumisvastastele vahenditele;

39.  mõistab hukka nn üldise vaikimisseaduse taaskehtestamise ja laiendamise ning selle mõju naiste ja tütarlaste tervisele; tuletab meelde, et kõige enam kannatavad selle all elanikkonnarühmad, kes on haavatavas olukorras, sealhulgas need, kes harilikult ei pääse teenustele ligi häbimärgistamise, vaesuse, asukoha, vägivalla või HIV-staatuse pärast;

40.  kordab oma üleskutset ELile ja liikmesriikidele toetada naiste ja tütarlaste õigusi ennetavalt kogu maailmas ning suurendada märkimisväärselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonna rahastamist nii riiklikus kui ka ELi arenguabis, eelkõige seoses juurdepääsuga pereplaneerimisele ning ohutule ja seaduslikule abordile, et vähendada Ameerika Ühendriikide põhjustatud rahastamislõhet selles valdkonnas;

41.  toetab kindlalt algatust „She Decides“ ning nõuab, et EL ja liikmesriigid suurendaksid sellele algatusele ning muudeks seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonnas tehtavateks jõupingutusteks antavat toetust;

42.  on arvamusel, et rohkem naisi poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise positsioonil võib aidata tagada vajalike õigusaktide vastuvõtmist ning seda, et antaks suuremat toetust institutsioonidele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes töötavad varajaste ja sundabielude ärahoidmise nimel.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Florent Marcellesi, Angelika Mlinar, Marijana Petir, João Pimenta Lopes, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lívia Járóka, Urszula Krupa, Kostadinka Kuneva, Nosheena Mobarik, Jordi Solé, Marc Tarabella, Mylène Troszczynski, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Margrete Auken

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar

ECR

Nosheena Mobarik

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Malin Björk, Kostadinka Kuneva, João Pimenta Lopes

PPE

Anna Maria Corazza Bildt, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Lívia Járóka, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

S&D

Vilija Blinkevičiūtė, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Marc Tarabella, Julie Ward

VERTS/ALE

Margrete Auken, Florent Marcellesi, Jordi Solé

1

PPE

Marijana Petir

3

0

ECR

Urszula Krupa, Jadwiga Wiśniewska

ENF

Mylène Troszczynski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Seda määratletakse kooskõlas ÜRO 7. novembri 1962. aasta konventsiooniga abielu sõlmimisele nõusoleku andmise, abiellumise vanuse alampiiri ja abielude registreerimise kohta ning Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsiooniga 1468 (2005) sundabielude ja lapsega sõlmitud abielude kohta kui „abielu, mis sõlmitakse ilma ühe või kummagi abikaasa vabatahtliku ja tegeliku tahteavalduseta“.

(2)

„Motherhood in Childhood: Facing the challenge of adolescent pregnancy“ („Emadus lapseeas: noorukite raseduse probleem“), UNFPA (2013).

(3)

„Every Last Girl: Free to live, free to learn, free from harm“ („Iga viimne kui tüdruk: vabadus elada, õppida, mitte kahju kannatada“), organisatsiooni Save the Children 11. oktoobri 2016. aasta aruanne.

(4)

„Motherhood in Childhood: Facing the challenge of adolescent pregnancy“ („Emadus lapseeas: noorukite raseduse probleem“), UNFPA (2013).

(5)

ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2014. aasta resolutsioon 69/156 lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude kohta.

(6)

Economic Impacts of Child Marriage: 2017. aasta globaalne kokkuvõttev aruanne lapsega sõlmitud abielude majandusmõju kohta.

(7)

„Forced marriage from a gender perspective“ („Sundabielu soolisest perspektiivist“), sisepoliitika peadirektoraat, Euroopa Parlament (2016).

2 Konventsiooni ratifitseerinud riikide loetelu: https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/210/signatures?desktop=true.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

16.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, Fabio Massimo Castaldo, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Arnaud Danjean, Eugen Freund, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Wajid Khan, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Michel Reimon, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

David Coburn, Marek Jurek, Norica Nicolai, Urmas Paet, Soraya Post, Marie-Christine Vergiat, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Charles Goerens, Heidi Hautala, Renate Weber, Francis Zammit Dimech, Joachim Zeller, Jaromír Štětina


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

45

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Charles Goerens, Javier Nart, Norica Nicolai, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Renate Weber

EFDD

Fabio Massimo Castaldo, Aymeric Chauprade

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Marie-Christine Vergiat

PPE

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Francisco José Millán Mon, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, László Tőkés, Joachim Zeller, Željana Zovko, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica

S&D

Francisco Assis, Goffredo Maria Bettini, Eugen Freund, Wajid Khan, Arne Lietz, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Soraya Post

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Heidi Hautala, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Michel Reimon, Alyn Smith

2

EFDD

David Coburn

PPE

Francis Zammit Dimech

2

0

ECR

Marek Jurek, Charles Tannock

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. juuni 2018Õigusalane teave