Menetlus : 2018/2004(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0189/2018

Esitatud tekstid :

A8-0189/2018

Arutelud :

PV 12/06/2018 - 18
CRE 12/06/2018 - 18

Hääletused :

PV 13/06/2018 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0258

RAPORT     
PDF 399kWORD 68k
25.5.2018
PE 618.310v02-00 A8-0189/2018

küberkaitse kohta

(2018/2004(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Urmas Paet

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

küberkaitse kohta

(2018/2004(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

–  võttes arvesse dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa – Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta, 26. juuni 2015. aasta, 15. detsembri 2016. aasta, 9. märtsi 2017. aasta, 22. juuni 2017. aasta, 20. novembri 2017. aasta ja 15. detsembri 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2017. aasta teatist „Aruteludokument Euroopa kaitse tuleviku kohta” (COM(2017)0315),

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2017. aasta teatist Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta (COM(2017)0295),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa kaitsealane tegevuskava“ (COM(2016)0950),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. veebruari 2013. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum“ (JOIN(2013)0001),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 13. septembri 2017. aasta töödokumenti „Assessment of the EU 2013 Cybersecurity Strategy“ (ELi 2013. aasta küberjulgeoleku strateegia hindamine) (SWD(2017)0295),

–  võttes arvesse 18. novembri 2014. aasta ELi küberkaitsepoliitika raamistikku,

–  võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2015. aasta järeldusi küberdiplomaatia kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku kohta („küberdiplomaatia meetmete kogum“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ühisteatist „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“ (JOIN(2017)0450),

–  võttes arvesse käsiraamatut „Tallinn Manual 2.0 on the International Law Applicable to Cyber Operations“ (Tallinna käsiraamat 2.0 küberoperatsioonidele kohalduva rahvusvahelise õiguse kohta)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus,

–  võttes arvesse küberruumi stabiilsuse ülemaailmse komisjoni tööd,

–  võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015)0185),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. aprilli 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“ (JOIN(2016)0018),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni küberkuritegevuse vastase võitluse kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja NATO peasekretäri 8. juuli 2016. aasta ühisdeklaratsiooni, ELi Nõukogus ja Põhja-Atlandi Nõukogus 6. detsembril 2016. aastal ja 5. detsembril 2017. aastal heaks kiidetud ühiseid ettepanekute kogusid ühisdeklaratsiooni rakendamiseks ning 14. juuni ja 5. detsembri 2017. aasta eduaruandeid selle rakendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni küberjulgeoleku ja -kaitse kohta(3),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa kaitseliidu kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisust käsitlev õigusakt“),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rakendamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) rakendamise kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0189/2018),

A.  arvestades, et küber- ja hübriidprobleemid, -ohud ja -ründed kujutavad endast tõsist ohtu ELi, selle liikmesriikide ja kodanike julgeolekule, kaitsele, stabiilsusele ja konkurentsivõimele; arvestades, et küberkaitsel on selgelt nii sõjaline kui ka tsiviilmõõde;

B.  arvestades, et ELi ja selle liikmesriike ähvardab enneolematu oht, mis seisneb poliitiliselt motiveeritud ja riigi toetatud küberrünnetes ning küberkuritegevuses ja terrorismis;

C.  arvestades, et sõjalises operatiivtegevuses käsitatakse küberruumi üldiselt viienda operatiivse valdkonnana, mis võimaldab küberkaitsevõime väljaarendamist; arvestades, et käimas on arutelud, kas tunnustada küberruumi sõjalise tegevuse viienda valdkonnana;

D.  arvestades, et ELi lepingu artikli 42 lõikes 7 ehk vastastikuse kaitse klauslis on sätestatud, et kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega; arvestades, et see ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära; arvestades, et vastastikuse kaitse klauslit täiendavas solidaarsusklauslis (ELi toimimise lepingu artikkel 222) on sätestatud, et kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt; arvestades, et solidaarsusklausel hõlmab nii tsiviil- kui ka sõjaliste struktuuride kasutamist;

E.  arvestades, et kuigi küberkaitse on endiselt liikmesriikide põhipädevus, on ELil määravalt tähtis roll näha ette Euroopa koostööplatvorm ning tagada algusest peale nende uute ettevõtmiste tihe kooskõlastamine rahvusvahelisel tasandil ja Atlandi-ülese turvaarhitektuuri raames, et vältida lünki ja ebatõhusust, mis iseloomustab paljusid traditsioonilisi kaitsealaseid jõupingutusi; arvestades, et peame tegema rohkem, kui koostöö ja kooskõlastamise tõhustamine; arvestades, et peame tagama tõhusa ennetamise, tugevdades ELi võimekust avastada, kaitsta ja ära hoida; arvestades, et ELi tulemusliku küberturvalisuse saavutamiseks on vaja tõsiselt võetavat küberkaitset ja -heidutust, tagades samal ajal, et vähim ette valmistunud riigid ei saaks küberrünnetele hõlpsaks sihtmärgiks, ning arvestades, et märkimisväärne küberkaitse peaks olema tähtis osa ÜJKP-st ja Euroopa kaitsekoostöö liidu väljakujundamisest; arvestades, et küberkaitse valdkonnas valitseb alaline kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide nappus; arvestades, et tiheda kooskõlastamine relvajõudude kaitsel küberrünnete vastu on tähtis osa tõhusa ÜJKP väljakujundamisest;

F.  arvestades, et ELi liikmesriigid langevad tihti küberrünnete ohvriks, mida panevad tsiviil- ja sõjaliste sihtmärkide vastu toime vaenulikud ja ohtlikud valitsusega seotud ja valitsusvälised osalejad; arvestades, et praegune haavatavus on tingitud peamiselt meie Euroopa kaitsestrateegiate ja kaitsevõime killustatusest, mis võimaldab välisluureagentuuridel korduvalt ära kasutada julgeoleku jaoks otsustavalt tähtsate IT-süsteemide ja -võrgustike turvaauke; arvestades, et liikmesriikide valitsused ei ole tihti asjaomaseid sidusrühmi õigeaegselt teavitanud, et võimaldada neil oma toodetest ja teenustest turvaaugud kõrvaldada; arvestades, et sellised ründed nõuavad Euroopa ründe- ja kaitsevõime kiiret tugevdamist ning arendamist tsiviil- ja sõjalistel tasanditel, et vältida küberintsidentide võimalikku piiriülest mõju majandusele ja ühiskonnale;

G.  arvestades, et küberruumis hägustuvad piirid tsiviil- ja sõjalise sekkumise vahel;

H.  arvestades, et suur hulk küberintsidente toimub era- ja avaliku võrgutaristu nõrkuse, halvasti kaitstud või turvamata andmebaaside ja muude elutähtsa infotaristu puuduste tõttu; arvestades, et vaid vähesed liikmesriigid võtavad oma asjaomaste võrgu- ja infosüsteemide ning nendega seotud andmete kaitse suhtes vastutuse osana oma riiklikust kohusest, mistõttu ei investeerita ka koolitusse ja uusimasse turvatehnoloogiasse ega asjakohaste suuniste koostamisse;

I.  arvestades, et eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigused on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ning ELi toimimise lepingu artiklis 16 ning neid reguleeritakse ELi isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis jõustus 25. mail 2018. aastal;

J.  arvestades, et aktiivne ja tõhus küberpoliitika võimaldab tõrjuda vaenlasi ja ühtlasi katkestada ja halvata nende ründevõime;

K.  arvestades, et mitmed terrorirühmitused ja -organisatsioonid kasutavad küberruumi soodsa vahendina, mille abil liikmeid värvata ning radikaliseerumist ja terroristliku propagandat levitada; arvestades, et terrorirühmitused, valitsusvälised osalejad ja rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud kasutavad küberruumi, et koguda anonüümselt raha ja luureandmeid ning töötada välja küberrelvi küberterrorikampaaniate korraldamiseks, et lõhkuda, kahjustada või hävitada elutähtsat taristut, rünnata finantssüsteeme ja tegeleda muu ebaseadusliku tegevusega, mis avaldab mõju Euroopa kodanike julgeolekule;

L.  arvestades, et Euroopa relvajõudude ja elutähtsate taristute küberkaitsest ja -heidutusest on saanud oluline küsimus kaitse ajakohastamist, Euroopa ühiseid kaitsealaseid jõupingutusi, relvajõudude tulevast väljakujundamist ja nende operatsioone ning Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat käsitlevas arutelus;

M.  arvestades, et mitu liikmesriiki on märkimisväärselt investeerinud nende uute ülesannete täitmiseks ja kübervastupidavusvõime suurendamiseks vajalike küberkeskuste loomisse, kuid teha tuleb palju rohkem, sest liikmesriigi tasandil küberrünnetele vastulööki anda on üha raskem; arvestades, et liikmesriikide küberkeskused on ründe- või kaitsemandaadi osas erinevad; arvestades, et muud küberkaitsestruktuurid on liikmesriigiti väga erinevad ja on sageli endiselt killustatud; arvestades, et küberkaitset ja -heidutust on kõige parem ellu viia ühiselt Euroopa tasandil ning koostöös meie partnerite ja liitlastega, sest selle tegevusvaldkond ei tunnista ei riigi- ega organisatsioonilisi piire; arvestades, et sõjaline ja tsiviilküberjulgeolek on tihedalt seotud ning seega on tsiviil- ja sõjaliste spetsialistide vahel vaja suuremat koostoimet; arvestades, et eraettevõtjatel on selles valdkonnas märkimisväärses ulatuses oskusteavet, mis tekitab põhimõttelisi küsimusi valitsemise ja julgeoleku kohta ning riikide võime kohta oma kodanikke kaitsta;

N.  arvestades, et tekkinud on kiireloomuline vajadus suurendada ELi võimeid küberkaitse valdkonnas, kuna muutuvas küberturvalisuse keskkonnas ei suudeta õigeaegselt reageerida; arvestades, et kiire reageerimine ja asjakohane valmisolek on küberturvalisuse tagamisel peamised elemendid;

O.  arvestades, et nii alaline struktureeritud koostöö kui ka Euroopa Kaitsefond on uued algatused, millel on vajalik haare sellise ökosüsteemi soodustamiseks, mis loob võimalused VKEdele ja idufirmadele, ning küberkaitse valdkonna koostööprojektide edendamiseks, ning mõlemad aitavad kaasa reguleeriva ja institutsioonilise raamistiku kujundamisele;

P.  arvestades, et alalises struktureeritud koostöös osalevad liikmesriigid on võtnud kohustuse tagada järjest suuremad küberkaitsekoostöö alased jõupingutused, nagu teabevahetus, väljaõpe ja operatiivtugi;

Q.  arvestades, et PESCO 17 valitud projekti seast kaks projekti on küberkaitse valdkonnas;

R.  arvestades, et Euroopa Kaitsefond peab toetama Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet maailmas ja innovatsiooni, investeerides digitaal- ja kübertehnoloogiatesse, samuti hõlbustama arukate lahenduste väljatöötamist, pakkudes VKEdele ja idufirmadele selles tegevuses osalemisvõimalusi;

S.  arvestades, et Euroopa Kaitseagentuur on algatanud mitu projekti eesmärgiga rahuldada liikmesriikide küberkaitsevõime arendamise vajadus, sealhulgas hariduse ja koolituse valdkonnas, näiteks küberkaitsekoolituse ja -õppuste koordineerimisplatvorm (CD TEXP), küberkaitsekoolituse nõudluse ühendamine, Exercise support by the private sector (DePoCyTE) ja projekt Cyber Ranges;

T.  arvestades, et on ka teisi käimasolevaid ELi projekte, näiteks olukorrateadlikkuse või pahavara avastamise ja teabe jagamise valdkonnas (Malware Information Sharing Platform (MISP) ning Multi-Agent System For Advanced persistent threat Detection (MASFAD);

U.  arvestades, et suutlikkuse suurendamine ja vajadus küberkaitsealase väljaõppe järele on märkimisväärne ja suureneb ning et kõige tõhusam viis selle rahuldamiseks on ELi ja NATO tasandite koostöö;

V.  arvestades, et ÜJKP missioonid ja operatsioonid sõltuvad nagu kõik nüüdisaegsed organisatsioonilised ettevõtmised ulatuslikult toimivatest IT-süsteemidest; arvestades, et küberoht ÜJKP missioonidele ja operatsioonidele võib esineda eri tasanditel, alates taktika- (ÜJKP missioonid ja operatsioonid) ja operatiivtasandist (ELi võrgud) kuni laiema üldise IT-taristu tasandini;

W.  arvestades, et juhtimis- ja kontrollisüsteemid, teabevahetus ja logistika tuginevad salastatud ja avalikule IT-taristule, eelkõige taktika- ja operatiivtasandil; arvestades, et need süsteemid on atraktiivne sihtmärk pahatahtlikele osalejatele, kes soovivad rünnata missioone; arvestades, et küberrünnetel võivad olla tõsised tagajärjed ELi taristule; arvestades, et eelkõige ELi energiataristu vastu suunatud küberrünnetel oleks rasked tagajärjed ning seetõttu tuleb sellist taristut rünnete eest kaitsta;

X.  arvestades, et hästi on teada, et küberkaitset tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ÜJKP missioonide ja operatsioonide kavandamisprotsessi kõigis etappides, et see nõuab pidevat järelevalvet ning et selle täielikuks kaasamiseks missioonide kavandamisse ja pideva vajaliku kriitiliselt tähtsa abi andmiseks on vaja piisavat suutlikkust;

Y.  arvestades, et Euroopas pakub ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika struktuuridele, missioonidele ja operatsioonidele koolitusi ainult Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (ESDC) võrgustik; arvestades, et praegu kavatsetakse selle rolli Euroopa koolitussuutlikkuse koondamisel kübervaldkonnas märgatavalt suurendada;

Z.  arvestades, et Varssavis toimunud NATO 2016. aasta tippkohtumisel vastu võetud deklaratsioonis käsitletakse küberruumi valdkonnana, milles NATO peab end kaitsma sama tõhusalt nagu õhus, maal ja merel;

AA.  arvestades, et EL ja NATO on aidanud edendada liikmesriikide küberkaitsevõimet Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ja NATO koordineeritavate kahesuguse kasutusega seotud uurimisprojektidega ning liikmesriikide kübervastupidavusvõime tugevdamisega, pakkudes selleks tuge Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) kaudu;

AB.  arvestades, et 2014. aastal lõi NATO küberturvalisuse operatsioonid osana oma kollektiivsest kaitsest ning 2016. aastal tunnustas ta küberruumi operatiivse valdkonnana lisaks maale, õhule ja merele; arvestades, et EL ja NATO on kübervastupidavuse ja küberkaitsevõime arendamisel teineteist täiendavad partnerid; arvestades, et küberturvalisus ja -kaitse on juba praegu kahe partneri vahelise koostöö üks tugevamaid alussambaid ning elutähtis valdkond, kus mõlemal on ainulaadne võime; arvestades, et 8. juuli 2016. aasta ELi ja NATO ühisdeklaratsioonis leppisid EL ja NATO kokku ulatuslikus koostöökavas; arvestades, et 42 koostööettepanekust neljas ettepanekus käsitletakse küberturvalisust ja -kaitset, koos täiendavate ettepanekutega, milles käsitletakse hübriidohtudega tegelemist laiemalt; arvestades, et eeltoodut on 5. detsembril 2017 täiendatud veel ühe ettepanekuga küberturvalisuse ja -kaitse valdkonnas;

AC.  arvestades, et infoturbe valdkonna ÜRO valitsusekspertide rühma (UNGGE) viimane aruteluvoor on lõppenud; arvestades, et kuigi 2017. aastal ei suutnud rühm koostada konsensusaruannet, kehtivad endiselt 2013. ja 2015. aasta aruanded, sealhulgas arusaam, et kehtiv rahvusvaheline õigus ja eelkõige ÜRO põhikiri on jätkuvalt kohaldatav ning hädavajalik rahu ja stabiilsuse säilitamiseks ning avatud, turvalise, rahumeelse ja ligipääsetava IKT-keskkonna edendamiseks;

AD.  arvestades, et hiljuti loodud pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistikus ehk küberdiplomaatia meetmete kogumis – mille eesmärk on suurendada ELi ja liikmesriikide suutlikkust, et mõjutada võimalike agressorite käitumist – nähakse ette ühise välis- ja julgeolekupoliitika proportsionaalsete, sealhulgas piiravate meetmete kasutamine;

AE.  arvestades, et erinevad riigid – muu hulgas Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea, kuid samuti riikidelt, julgeolekuagentuuridelt või eraettevõtetelt innustust saanud, nende palgatud või toetatud valitsusvälised osalejad (sealhulgas organiseeritud kuritegelikud rühmitused) – on poliitilistel, majanduslikel või julgeolekuga seotud eesmärkidel osalenud pahatahtlikus kübertegevuses, mis hõlmab rünnakuid elutähtsate taristute vastu, küberspionaaži ja ELi kodanike massilist jälgimist, väärteabe levitamise kampaaniaid ja pahavara levitamist (näiteks Wannacry ja NonPetya jne) ning internetile ja toimivatele IT-süsteemidele juurdepääsu piiramist; arvestades, et sellised tegevused eiravad ja rikuvad rahvusvahelist õigust, inimõigusi ja ELi põhiõigusi, ohustades samal ajal demokraatiat, julgeolekut, avalikku korda ja Euroopa Liidu strateegilist sõltumatust, ning peaksid seega tooma kaasa ELi ühise reaktsiooni, näiteks ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku kasutamise, sealhulgas ELi küberdiplomaatia meetmete kogumisse kuuluvate piiravate meetmete kasutamise, nagu turulepääsu piirangud ja trahvid eraettevõtete puhul;

AF.  arvestades, et selliseid laialdasi rünnakuid IT-taristu vastu on minevikus korduvalt toime pandud, sealhulgas 2007. aastal Eesti ja 2008. aasta Gruusia vastu, ning et praegu korraldatakse neid pea igapäevaselt Ukraina vastu; arvestades, et praegusel ajal kasutatakse enneolematus mahus küberründevahendeid ELi ja NATO liikmesriikide vastu;

AG.  arvestades, et küberturvalisuse tehnoloogiad, mis on olulised nii sõjalises kui ka tsiviilsfääris, on kahese kasutusega tehnoloogiad, mis pakuvad hulgaliselt võimalusi tsiviil- ja sõjaliste osalejate vaheliseks koostoimeks mitmetes valdkondades, nagu krüpteerimisel, julgeoleku ja haavatavustegurite haldamise vahendite ning sissetungide tuvastamise ja tõkestamise süsteemide puhul;

AH.  arvestades, et lähiaastatel mõjutab kübertehnoloogiate areng uusi valdkondi, näiteks tehisintellekti, asjade internetti, robootikat ja mobiilseid seadmeid, ning et sellel kõigel võib olla ka mitmesuguseid julgeolekumõjusid kaitsevaldkonnas;

AI.  arvestades, et mitmetes liikmesriikides loodud küberkeskused võivad olulisel määral aidata elutähtsaid tsiviiltaristuid kaitsta, ning arvestades, et küberkaitsevaldkonna teadmised on sageli sama kasulikud ka tsiviilsfääris;

Küberkaitse- ja -heidutusvõime arendamine

1.  toonitab, et ühine küberkaitsepoliitika ja märkimisväärne küberkaitsevõime peaksid olema Euroopa kaitsekoostöö liidu väljakujundamisel kesksed elemendid;

2.  tervitab komisjoni küberturvalisuse paketi algatust ELi küberkaitse, -heidutuse ja -vastupanuvõime tugevdamiseks;

3.  tuletab meelde, et küberkaitsel on nii tsiviil- kui ka sõjaline mõõde ning et see tähendab, et vaja on ühtset poliitilist käsitlust ning tsiviil- ja sõjaliste sidusrühmade tihedat koostööd;

4.  kutsub üles ühtselt arendama kõigi ELi asutuste ja institutsioonide ja liikmesriikide kübervõimekusi ning pakkuma vajalikke poliitilisi ja praktilisi lahendusi, et kõrvaldada küberkaitsealast koostööd ikka veel takistavad poliitilised, seadusandlikud ja korralduslikud tõkked; peab küberkaitse vallas eluliselt tähtsaks korrapärast ja süvendatud teabevahetust ning koostööd ELi ja riikliku tasandi asjaomaste avaliku sektori sidusrühmade vahel;

5.  rõhutab eriti, et võimalikult tõhusa tegevuse tagamiseks peaks liikmesriikide küberkaitsevõime olema Euroopa kaitsekoostöö liidu väljatöötamise alguses esirinnas ja seda tuleks kohe võimalikult jõuliselt kaasata; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid teeksid oma küberkaitse arendamisel tihedalt koostööd, kasutades selget tegevuskava, edendades sel viisil komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuri kooskõlastatavat protsessi, eesmärgiga täielikumalt integreerida liikmesriikide küberkaitsestruktuurid, viies kiirelt ellu olemasolevad lühiajalised meetmed ja soodustades kogemuste vahetamist; on seisukohal, et peaksime välja arendama turvalise Euroopa võrgustiku elutähtsa teabe ja elutähtsate taristute haldamiseks; tunnistab, et mõjusa küberkaitse ja küberheidutuse tähtis osa on tugev vastutuse omistamise võime ning et tõhus ennetamine nõuaks märkimisväärse tehnoloogilise oskusteabe edasiarendamist; nõuab, et liikmesriigid eraldaksid rohkem rahalisi ja inimressursse, eelkõige kohtueksperte, et parandada küberrünnete eest vastutuse omistamise võimet; toonitab, et selline koostöö peaks toimuma ka ENISA tugevdamise kaudu;

6.  mõistab, et riiklik küberkaitsevõime on paljude liikmesriikide julgeolekustrateegia keskmes ja lahutamatu osa nende riiklikust suveräänsusest; rõhutab siiski, et kuna küberruum on oma olemuselt piirideta, ei ole ühelgi liikmesriigil võimalik üksi saavutada tõeliselt ulatuslike ja mõjusate jõudude loomiseks vajalikku haaret ja teadmisi, mis tagaks küberruumis ELi strateegilise sõltumatuse, vajades seega kõigilt liikmesriikidelt jõulisemat ja kooskõlastatud reageerimist ELi tasandil; seda arvestades märgib, et selliste jõudude arendamiseks on ELi ja tema liikmesriikide käsutuses olev aeg piiratud ja tegutseda tuleb viivitamata; märgib, et tänu sellistele ELi algatustele nagu digitaalne ühtne turg on ELil head võimalused võtta endale Euroopa küberkaitsestrateegiate väljatöötamisel liidriroll; kinnitab, et küberkaitse arendamine ELi tasandil peab tugevdama ELi suutlikkust ennast kaitsta; väljendab sellega seoses heameelt ettepaneku üle anda ENISA-le alalised volitused ja tugevdada selle rolli;

7.  nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid koostööprojektide väljapakkumiseks võimalikult hästi ära alalise struktureeritud koostöö ja Euroopa Kaitsefondi raamistikku;

8.  võtab teadmiseks ELi ja liikmesriikide küberkaitsealase suure töö; peab märkimisväärseks eelkõige Euroopa Kaitseagentuuri küberharjutusvälja (cyber range) projekte, strateegilist küberkaitsealaste teadusuuringute kava ja küberolukorrateadlikkuse juurutuspakettide väljatöötamist peakorteritele;

9.  väljendab heameelt kahe alalise struktureeritud koostöö raames ellu viidava kübervaldkonna projekti, nimelt küberohtude ja küberintsidentide valdkonna teabevahetusplatvormi ja kiirreageerimisrühmade ning küberturvalisuse alase vastastikuse abistamise üle; toonitab, et need kaks projekti keskenduvad küberkaitsepoliitikale, mille eesmärk on jagada küberohtusid käsitlevat teavet võrgustikku ühendatud liikmesriikide platvormi ja küberintsidentide kiirreageerimisrühmade loomise kaudu, nii et liikmesriigid saaksid üksteist aidata parema kübervastupidavusvõime tagamisel ning küberohte ühiselt avastada, tuvastada ja leevendada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tuginema alalise struktureeritud koostöö küberturbe kiirreageerimisrühmade ja küberturvalisuse alase vastastikuse abistamise projektile ning selleks moodustama Euroopa küberturbe kiirreageerimisrühma, mis osalevate liikmesriikide tegevust täiendades kooskõlastaks meetmeid, tuvastaks kollektiivseid küberohte ja võtaks nende suhtes vastumeetmeid;

10.  märgib, et ELi võime küberkaitseprojekte arendada sõltub tema kontrollist tehnoloogiate, seadmete, teenuste, andmete ja andmetöötluse üle, mis peab tuginema usaldusväärsetele valdkondlikele sidusrühmadele;

11.  tuletab meelde, et juhtimissüsteemide ühtlustamise üks eesmärk on omada ELi mittekuuluvate NATO riikide ja ühekordsete partneritega koostalitlusvõimelisi juhtimisvahendeid ning tagada sujuv teabevahetus, et kiirendada otsustustsüklit ja säilitada küberohu tingimustes kontrolli teabe üle;

12.  soovitab leida viise NATO aruka kaitse projektide täiendamiseks (näiteks rahvusvaheline küberkaitsevõime arendamise projekt (Multinational Cyber Defence Capability Development), pahavara-alase teabe jagamise platvorm (Malware Information Sharing Platform – MISP) ning rahvusvaheline küberkaitsekoolitus ja -väljaõpe (Multinational Cyber Defence Education & Training – MN CD E&T));

13.  võtab teadmiseks arengud sellistes valdkondades nagu nanotehnoloogia, tehisintellekt, suurandmed, elektroonikaromud ja arenenud robootika; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid ja EL pööraksid erilist tähelepanu võimalusele, et vaenulikud riigid ja kuritegelikud rühmitused neid valdkondi ära kasutavad; nõuab väljaõpet ja võimekuste arendamist kaitseks selliste uudsete keeruliste kuritegelike kombinatsioonide eest nagu komplitseeritud identiteedipettused ja kaupade võltsimine;

14.  rõhutab vajadust muuta selgemaks küberruumi turvalisuse mõistestikku ning vajadust küber- ja hübriidohtusid ühtselt käsitleda ja nende vastu ühiselt võidelda, tuvastada ja likvideerida kurjategijate ja äärmuslaste internetiturvapaigad ning selleks tugevdada ja laiendada teabe jagamist ELi ja selle asutuste, näiteks Europoli, Eurojusti, Euroopa Kaitseagentuuri ja ENISA vahel;

15.  toonitab tehisintellekti üha kasvavat tähtsust nii küberrünnete kui ka küberkaitse jaoks; nõuab, et EL ja liikmesriigid pööraksid sellele valdkonnale erilist tähelepanu nii teadusuuringutes kui ka oma küberkaitsevõime väljaarendamisel;

16.  rõhutab tungivalt, et nii relvadega kui ka relvadeta mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtmisel tuleks võtta täiendavaid meetmeid nende võimalike küberturvaaukude parandamiseks;

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide küberkaitse

17.  rõhutab, et küberkaitset tuleks käsitleda ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide operatiivülesandena ning et see tuleks kaasata kõikidesse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kavandamisprotsessidesse, tagamaks et kogu kavandamisprotsessi kestel arvestatakse küberturvalisuse küsimustega ja tänu sellele piiratakse küberturvaaukude esinemise võimalusi;

18.  mõistab, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eduka missiooni või operatsiooni kavandamine eeldab ulatuslikku küberkaitsealast oskusteavet ning turvalist IT-taristut ja -võrgustikke nii operatsiooni peakorteris kui ka missioonil, et hinnata põhjalikult ohte ja tagada kohapeal piisav kaitse; palub Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel, kus asuvad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide peakorterid, tugevdada oma küberkaitsealast oskusteavet ELi missioonidel ja operatsioonidel; märgib, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ettevalmistamisel saab neid küberrünnete eest kaitsta vaid teatud piirini;

19.  rõhutab, et kõikide ÜJKP missioonide ja operatsioonide kavandamisega peab kaasnema põhjalik hinnang küberohualase olukorra kohta; märgib, et Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) koostatud ohukaart annab sobiva vormi, mida sellisel hindamisel aluseks võtta; soovitab luua ÜJKP peakorterite juures kübervastupidavusvõime hindamise üksused;

20.  peab eriti tähtsaks, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide nn küberjalajäljed ja rünnatavad pinnad hoitaks võimalikult väikesed; nõuab tungivalt, et asjaomased kavandajad võtaksid seda arvesse kavandamisprotsessi algusest peale;

21.   võtab teadmiseks Euroopa Kaitseagentuuri koolitusvajaduste analüüsi, millest nähtub, et otsustajatel ja mitte ainult liikmesriikides on küberkaitseoskustes ja -pädevustes olulised puudujäägid, ja väljendab heameelt Euroopa Kaitseagentuuri algatuse üle korraldada liikmesriikides ÜJKP missioonide ja operatsioonide kavandamise toetamiseks kõrgemate otsusetegijate kursusi;

Küberkaitseharidus ja -koolitus

22.  märgib, et ELi ühtlustatud küberkaitseharidus ja -koolitus leevendaks ohte märkimisväärselt, ning kutsub ELi ja liikmesriike üles suurendama hariduse, koolituse ja õppuste alast koostööd;

23.  toetab igati programmi Military Erasmus ning muid ühiseid koolitusi ja vahetusalgatusi, mille eesmärk on edendada liikmesriikide relvajõudude koostegutsemisvõimet ja töötada välja ühine strateegiakultuur noorte sõjaväelaste vahetuse suurendamise kaudu, arvestades et selline koostegutsemisvõime on vajalik kõigi liikmesriikide ja NATO liitlaste vahel; on siiski veendunud, et üleminek küberkaitsehariduse ja -koolituse valdkonnas ei peaks piirduma üksnes nimetatud algatusega ning kaasata tuleks igas vanuses ja igasuguse auastmega sõjaväelasi ning üliõpilasi kõigist küberjulgeolekuõpet pakkuvatest akadeemilistest keskustest;

24.  rõhutab, et küberkaitse valdkond vajab rohkem eksperte; kutsub liikmesriike üles hõlbustama koostööd akadeemiliste tsiviilinstitutsioonide ja sõjaväeakadeemiate vahel, et see lõhe ületada, eesmärgiga luua küberkaitsehariduse ja -koolituse valdkonnas rohkem võimalusi, ning eraldama spetsialiseerunud küberoperatiivväljaõppele, sealhulgas tehisintellektile, rohkem ressursse; palub sõjaväeakadeemiatel lisada küberkaitseharidus oma õppekavadesse, aidates sel viisil suurendada ÜJKP missioonide jaoks vajalike küberkaitseekspertide arvu;

25.  kutsub kõiki liikmesriike üles ettevõtjaid, koole ja kodanikke küberjulgeolekust ja digitaalohtudest piisavalt ja ennetavalt teavitama, nende sellealast teadlikkust suurendama ja neid nõustama; väljendab sellega seoses heameelt küberjulgeoleku suuniste üle vahendina, mis suunab kodanikke ja organisatsioone parema küberjulgeoleku strateegia poole, suurendab küberjulgeolekualaseid teadmisi ja parandab üldist kübervastupidavusvõimet;

26.  märgib, et arvestades vajadust eriteadmistega personali järele, peaksid liikmesriigid keskenduma mitte üksnes pädeva relvajõudude isikkoosseisu värbamisele, vaid ka vajalike spetsialistide hoidmisele;

27.  väljendab heameelt selle üle, et 11 liikmesriiki (Austria, Belgia, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Soome, Iirimaa, Läti, Madalmaad, Portugal ja Rootsi) on asunud ellu viima küberharjutusväljade projekti Cyber Ranges Federation, mis on esimene Euroopa Kaitseagentuuri panustamis- ja jagamiskava raames ellu viidavast neljast küberkaitseprojektist; kutsub teisi liikmesriike üles selle algatusega ühinema; kutsub liikmesriike üles suurendama virtuaalse küberkaitsekoolituse ja küberharjutusväljade vastastikust kättesaadavust; märgib, et sellega seoses tuleks kaaluda ka ENISA rolli ning selle ekspertteadmisi;

28.  arvab, et sellised algatused aitavad parandada ELi tasandi küberkaitsehariduse kvaliteeti, eelkõige laiaulatuslike tehniliste platvormide loomise ja ELi ekspertide ühendamise kaudu; usub, et Euroopa relvajõud võivad suurendada oma atraktiivsust, pakkudes ulatuslikku küberkaitsekoolitust, mis tõmbab ligi ja hoiab kohal küberjulgeolekul alal andekaid inimesi; rõhutab vajadust teha kindlaks nii liikmesriikide kui ka ELi institutsioonide arvutisüsteemide puudused; tunnistab, et inimlik eksitus on üks kõige sagedamini küberkaitsesüsteemides tuvastatav puudus, ja nõuab seetõttu ELi institutsioonide heaks töötavale sõjaväe- ja tsiviilpersonalile korrapärast koolitust;

29.  palub Euroopa Kaitseagentuuril küberkaitsekoolituse ja -õppuste koordineerimisplatvorm (CD TEXP) võimalikult kiiresti kasutusele võtta, et toetada projekti Cyber Ranges Federation, keskendudes koostööle ühtlustatud nõuete vallas, edendades küberkaitsealaseid teadusuuringuid ja tehnoloogiauuendusi ning abistades ühiselt kolmandaid riike nende võimete suurendamisel, et luua küberkaitsealast vastupanuvõimet; palub komisjonil ja liikmesriikidel täiendada neid algatusi spetsiaalse Euroopa küberkaitseõppuste tippkeskusega, et pakkuda osalevate liikmesriikide küberjulgeoleku alase koolituse täienduseks kõige lootustandvamatele värvatutele tipptasemel väljaõpet;

30.  toetab igati küberkaitsehariduse, -koolituse ja -õppuste ning hindamisplatvormi loomist Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžis, et parandada liikmesriikides koolitus- ja haridusvõimalusi;

31.  julgustab olukorrateadlikkuse alast teabevahetust küberõppuste ettevalmistamise ning vastavate võimearenduseks tehtavate jõupingutuste koordineerimise kaudu, et saavutada suurem koostegutsemisvõime ning tulevaste rünnakute parem ennetamine ja neile tõhusam reageerimine; nõuab selliste projektide elluviimist koos NATO liitlaste, liikmesriikide relvajõudude ja muude partneritega, kellel on suur kogemus küberrünnete vastu võitlemisel, eesmärgiga arendada operatiivset valmisolekut, ühiseid menetlusi ja standardeid, et erinevatele küberohtudele ulatuslikult vastu seista; peab sellega seoses tervitatavaks ELi osalemist sellistes õppustes nagu CODE (Cyber Offence and Defence Exercise – küberründe ja -kaitse õppus);

32.  tuletab meelde, et vastupanuvõimeline küberruum nõuab laitmatut küberhügieeni; kutsub kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi üles korraldama kõigile oma töötajatele regulaarselt küberhügieeni koolitusi;

33.  soovitab suurendada oskusteabe ja saadud kogemuste vahetamist relvajõudude, politsei ja liikmesriikide muude küberohtude vastases võitluses aktiivsete riigiasutuste vahel;

ELi ja NATO küberkaitsekoostöö

34.  kordab, et ELil ja NATO-l on oma ühiste väärtuste ja strateegiliste huvide kohaselt eriline vastutus ja võimekus lahendada suurenevaid küberjulgeoleku- ja küberkaitseprobleeme tõhusamalt ja tihedas koostöös, otsides võimalikke täiendavusi, vältides dubleerimist ning järgides oma asjaomaseid vastutusalasid;

35.  kutsub nõukogu üles kaaluma koostöös teiste asjaomaste ELi institutsioonide ja struktuuridega viise, kuidas tagada tihedas koostöös NATOga võimalikult kiiresti liidu tasandi toetus kübervaldkonna ühtlustatud viisil integreerimisele liikmesriikide sõjalistesse doktriinidesse;

36.  nõuab juba kokku lepitud meetmete rakendamist; nõuab uute algatuste käivitamist ELi ja NATO koostöö edendamiseks, võttes arvesse ka võimalust teha koostööd NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses (CCD COE) ning NATO kommunikatsiooni- ja infoakadeemias, mille eesmärk on suurendada koolitussuutlikkust IT- ja kübersüsteemide alal seoses küberkaitsega seotud tarkvara ja riistvaraga; märgib, et see võiks hõlmata dialoogi NATOga võimaluse üle, et EL ühineb keskusega ühe osapoolena, et suurendada vastastikust täiendavust ja koostööd; tunneb heameelt hiljuti loodud Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskuse üle; nõuab tungivalt, et kõik asjaomased asutused ja liitlased kohtuksid korrapäraselt oma tegevuse arutamiseks, et vältida kattuvust ja edendada küberkaitse koordineeritud käsitust; usub, et ELi liikmesriikide ja NATO vahelist küberohtusid käsitleva teabe vahetamist vastastikuse usalduse alusel on tingimata vaja stimuleerida;

37.  on veendunud, et ELi ja NATO koostöö suurendamine küberkaitse valdkonnas on oluline ja kasulik, et küberründeid ennetada, avastada ja ära hoida; kutsub seepärast mõlemat organisatsiooni üles suurendama omavahelist operatiivkoostööd ja koordineerimist ning laiendama ühiseid suutlikkuse suurendamise jõupingutusi, eelkõige tsiviilisikutest ja sõjaväelastest küberkaitsetöötajate ühiste õppuste ja ühise koolitamise kujul ning liikmesriikide osalemise kaudu NATO aruka kaitse projektides; peab hädavajalikuks, et EL ja NATO tõhustaksid teabe jagamist, et vastutust küberrünnete eest oleks võimalik ametlikult toimepanijale omistada ja seega nende eest vastutavatele isikutele piiravad sanktsioonid kehtestada; nõuab tungivalt, et mõlemad organisatsioonid teeksid tihedamat koostööd ka kriisijuhtimise küberaspektide valdkonnas;

38.  väljendab heameelt mõistete teemal toimuva arutelu üle, eesmärgiga integreerida küberkaitsenõuded ja -normid koostegutsemisvõime edendamiseks missioonide ja operatsioonide planeerimisse ja läbiviimisse, ja väljendab lootust, et sellele järgneb operatiivsem koostöö asjaomaste missioonide küberkaitse ja operatiivsete käsituste sünkroniseerimise tagamiseks;

39.  peab tervitatavaks ELi infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) ja NATO küberturbeintsidentidele reageerimise üksuse (NCIRC) kokkulepet, mille eesmärk on hõlbustada teabevahetust, pakkuda logistilist tuge, hinnata ühiselt riske ja jagada parimaid tavasid, et reageerida ohtudele reaalajas; rõhutab, et tähtis on innustada CERT-EU ja NCIRCi vahelist teabevahetust ja töötada usalduse suurendamise nimel; on seisukohal, et CERT-EU valduses olevat teavet peetakse küberkaitsealaste teadusuuringute ja NATO jaoks kasulikuks ning kõnealust teavet tuleks jagada nii, et kooskõla ELi andmekaitsealaste õigusaktidega oleks täielikult tagatud;

40.  tunneb heameelt kahe organisatsiooni küberkaitseõppuste alase koostöö üle; võtab teadmiseks ELi esindajate osalemise iga-aastasel õppusel Cyber Coalition; tunnustab edusamme, millele osutab ELi osalemine NATO kriisiohjeõppusel Crisis Management Exercise 17 samaaegsete ja kooskõlastatud õppuste (Parallel and Coordinated Exercises 17, PACE) kaudu, ning väljendab eriti suurt heameelt küberkaitsekomponendi kaasamise üle; nõuab tungivalt, et mõlemad organisatsioonid suurendaksid neid jõupingutusi;

41.  nõuab tungivalt, et EL ja NATO korraldaksid korrapäraseid strateegilise tasandi õppusi, kus osaleks mõlema organisatsiooni poliitiline tippjuhtkond; tunneb sellega seoses heameelt Eesti õppuse EU CYBRID 2017 ja asjaolu üle, et see oli esimene kord, kui NATO peasekretär osaleb ELi õppusel;

42.  märgib, et küberkaitsekoostöö programmi on võimalik muuta palju kaugeleulatuvamaks ja konkreetsemaks, nii et see hõlmaks enamat, kui vaid koostöö kontseptuaalne tasand konkreetsetes operatsioonides; nõuab tungivalt, et mõlemad organisatsioonid rakendaksid praktikas tulemuslikult kõik selle, mis on juba olemas, ja esitaksid ühisdeklaratsiooni rakendamise järgmise läbivaatamise ajaks põhjalikumad ettepanekud;

43.  väljendab heameelt NATO poolt 2014. aastal loodud tööstuse ja küberjulgeoleku partnerluse üle (NICP) ning soovib, et EL osaleks NICPi koostööpüüdlustes, et siduda NATO ja ELi koostöö küberjulgeoleku tehnoloogiatele spetsialiseerunud tööstusliidritega, eesmärgiga edendada küberjulgeolekut jätkuva koostöö kaudu, pöörates erilist tähelepanu järgmisele: koolitused, õppused ja haridus ELi, NATO ja tööstuse esindajatele; ELi ja tööstuse kaasamine NATO aruka kaitse projektidesse; ELi, NATO ja tööstuse esindajate ühine teabe jagamine ning valmisoleku ja taastamise parimad tavad; küberkaitsevõimekuse ühine arendamine; vajaduse korral ühine küberintsidentidele reageerimine;

44.  märgib käimasolevat tööd määruse ettepanekuga, millega muudetakse Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) käsitlevat määrust (nr 526/2013) ja millega kehtestatakse Euroopa IKT turvalisuse sertifitseerimise ja märgistamise raamistik; palub ENISA-l sõlmida NATOga kokkulepe, mis näeks ette nendevahelise praktilise koostöö suurendamist, sealhulgas teabe vahetamist ja küberkaitsealastes õppustes osalemist;

Küberruumile kohalduvad rahvusvahelised normid

45.  nõuab küberkaitse suutlikkuse peavoolustamist ühises välis- ja julgeolekupoliitikas ning ELi ja liikmesriikide välistegevuses kui valdkondadeülest ülesannet ning nõuab küberkaitse valdkonnas tihedamat koostööd liikmesriikide, ELi institutsioonide, NATO, ÜRO, Ameerika Ühendriikide ja muude strateegiliste partnerite vahel, eelkõige küberruumiga seotud eeskirjade, normide ja jõustamismeetmete osas;

46.  peab kahetsusväärseks, et mitu kuud kestnud läbirääkimiste järel ei suutnud ÜRO 2016.–2017. aasta valitsusekspertide rühm (UNGGE) koostada uut konsensusaruannet; tuletab meelde, et nagu märgiti 2013. aasta aruandes, kohaldatakse ja tuleks jõustada küberruumi suhtes kehtivat rahvusvahelist õigust ja eelkõige ÜRO põhikirja – milles keelatakse jõuga ähvardada või jõudu tarvitada mis tahes riigi poliitilise sõltumatuse vastu, sealhulgas sunniviisilised küberoperatsioonid, mille eesmärk on häirida tehnilist taristut, mis on hädavajalik teise riigi ametlike osalusmenetluste läbiviimiseks, kaasa arvatud valimised; märgib, et ÜRO valitsusekspertide rühma 2015. aasta aruandes esitatakse riigi vastutustundliku käitumise normide loend, sealhulgas keeld, mis ei luba riikidel tegeleda kübertegevusega, mis on vastuolus nende rahvusvahelistest normidest tulenevate kohustustega, ega sellist tegevust teadlikult toetada; palub ELil võtta endale küberruumi rahvusvahelisi norme käsitlevates käimasolevates ja tulevastes aruteludes ning nende normide rakendamises juhtroll;

47.  peab asjakohaseks käsiraamatut „Tallinn Manual 2.0“ kui arutelubaasi ja analüüsivahendit selle kohta, kuidas kehtivat rahvusvahelist õigust saaks küberruumile kohaldada; palub liikmesriikidel asuda analüüsima ja kohaldama käsiraamatus esitatud eksperditeavet ja leppida kokku rahvusvahelise käitumise vabatahtlikud lisanormid; märgib eelkõige, et kübervõimekuse mis tahes kasutamine ründe eesmärgil peab põhinema rahvusvahelisel õigusel;

48.  kinnitab oma kohustust tagada avatud, vaba, stabiilne ja turvaline küberruum, kus austatakse selliseid põhiväärtusi nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõte ning kus rahvusvahelised vaidlused lahendatakse rahumeelselt ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete alusel; kutsub liikmesriike üles jätkuvalt rakendama ühist ja terviklikku ELi lähenemisviisi küberdiplomaatiale ja olemasolevatele kübernormidele ning koostama koos NATOga ELi tasandi kriteeriumid ja määratlused selle kohta, mis on küberrünne, et parandada ELi võimet jõuda küberründe kujul aset leidnud rahvusvahelise õiguse vastase teo järel kiiresti ühisele seisukohale; toetab igati ÜRO valitsusekspertide rühma 2015. aasta aruandes toodud riikide vastutustundlikku käitumist küberruumis käsitlevate vabatahtlike ja mittesiduvate normide rakendamist, mis hõlmavad kodanike eraelu puutumatuse ja põhiõiguste austamist ning usaldust suurendavate piirkondlike meetmete väljatöötamist; toetab sellega seoses küberruumi stabiilsuse ülemaailmse komisjon tööd, et koostada ettepanekud rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse suurendamist käsitlevate normide ja poliitika väljatöötamiseks ning vastutustundliku riikliku ja mitteriikliku käitumise suunamiseks küberruumis; toetab ettepanekut, et riiklikud ja mitteriiklikud osalised ei tohiks viia läbi või teadlikult lubada tegevust, mis kahjustab tahtlikult ja oluliselt interneti avaliku tuuma üldist kättesaadavust või terviklikkust ja seeläbi küberruumi stabiilsust;

49.  tunnistab, et enamik tehnoloogiataristust kuulub erasektorile või on erasektori poolt käitatav ning seetõttu on tiheda koostöö tegemine erasektori ning kodanikuühiskonna rühmadega, nendega konsulteerimine ning mitme sidusrühma arutelu kaudu kaasamine väga oluline, et tagada avatud, vaba, stabiilne ja turvaline küberruum;

50.  möönab, et jõustamisega seotud raskuste tõttu ei saavutata riikide kahepoolsete kokkulepetega alati oodatud tulemusi; on seetõttu seisukohal, et konsensusele altite ja sarnaselt mõtlevate riikide rühmades koalitsioonide loomine on tõhus mitme sidusrühma jõupingutuste täiendamise vahend; rõhutab kohalike omavalitsuste rolli tähtsust tehnoloogiliste uuenduste ja andmete jagamise protsessis, et tugevdada võitlust kuritegevuse ja terroristliku tegevuse vastu;

51.  väljendab heameelt, et nõukogu võttis vastu raamistiku pahatahtlikule kübertegevusele ühiseks diplomaatiliseks reageerimiseks ELis, nn küberdiplomaatia meetmete kogumi; toetab ELile võimaluse andmist võtta piiravaid meetmeid vastaste suhtes, kes ründavad liikmesriike küberruumis, sealhulgas sanktsioonide kehtestamist;

52.  kutsub ühtlasi üles küberjulgeoleku ja -kaitse selgele ennetavale käsitusele ning ELi küberdiplomaatia kui välispoliitikas valdkondadeülese ülesande ning selle suutlikkuse ja vahendite tugevdamisele kõigis valdkondades, et need tugevdaksid tõhusalt ELi norme ja väärtusi ning aitaksid asjaomastel pooltel saavutada üleilmse konsensuse küberruumiga seotud eeskirjade, normide ja täitmise tagamise meetmete kohta; märgib, et kolmandate riikide kübervastupidavusvõime arendamine aitab kaasa rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning lõppkokkuvõttes suurendab Euroopa kodanike turvalisust;

53.  leiab, et sellised küberründed nagu NotPetya ja WannaCry on kas riiklikult juhitud või toimuvad riigi teadmisel ja heakskiidul; märgib, et sellised küberründed, mis põhjustavad tõsist ja kestvat majanduslikku kahju ning ohustavad elusid, kujutavad endast rahvusvahelise õiguse ja õigusnormide selget rikkumist; usub seetõttu, et NotPetya ja WannaCry kujutavad endast rahvusvahelise õiguse rikkumist, milles on süüdi vastavalt Venemaa Föderatsioon ja Põhja-Korea, ning EL ja NATO peaksid sellele samaulatuslikult ja asjakohaselt reageerima;

54.  nõuab küberkuritegevusega tegelevate õiguskaitseüksuste ja valitsusasutuste koordinatsioonikeskuse loomist Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse keskuses, mille peamine ülesanne oleks juhtida nii .eu domeenide kui ka ELi võrgustike elutähtsa taristu kaitset ründe ajal; rõhutab, et selline koordinatsioonikeskus peaks samuti olema kohustatud vahetama teavet ja andma liikmesriikidele abi;

55.  rõhutab, kui oluline on normide väljatöötamine eraelu puutumatuse ja turvalisuse, krüpteerimise, vihakõne, väärinfo ja terrorismiohtude kohta;

56.  soovitab, et iga liikmesriik võtaks endale kohustuse aidata küberründe sihtmärgiks sattunud mistahes muud liikmesriiki ning tagada tihedas koostöös NATOga riiklik kübervastutus;

Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö

57.  palub kõigil sidusrühmadel tugevdada teadmussiirde partnerlusi, rakendada asjakohaseid ärimudeleid ja luua usaldus ettevõtjate, kaitsetööstuse lõppkasutajate ja tsiviilkasutajate vahel ning edendada akadeemiliste teadmiste praktilist rakendamist, et luua koostoimet ja lahenduste liikumist tsiviil- ja sõjaliste toodete turgudel, mis moodustavad sisuliselt Euroopa ühtse küberjulgeoleku- ja küberjulgeolekutoodete turu, tuginedes läbipaistvatele menetlustele ja järgides ELi ja rahvusvahelist õigust eesmärgiga hoida ning tugevdada ELi strateegilist sõltumatust; juhib tähelepanu erasektori küberturbeettevõtjate kesksele rollile varajase hoiatamise ja küberrünnete eest vastutuse omistamise puhul;

58.  rõhutab tungivalt teadus- ja arendustegevuse tähtsust, eelkõige arvestades kaitsetööstuse turu turvanõuete kõrget taset; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid toetaksid praktilisemalt Euroopa küberjulgeolekutööstust ja muid asjaomaseid majandusvaldkonnas tegutsejaid, vähendaksid bürokraatlikku koormust, eelkõige VKEde ja idufirmade osas (peamised uuenduslike lahenduste loojad küberkaitse valdkonnas), ning edendaksid tihedamat koostööd ülikoolide teadusorganisatsioonide ja peamiste osalejatega, et vähendada sõltuvust ELi-väliste tootjate küberjulgeolekutoodetest ja luua ELis strateegiline tarneahel, tugevdamaks liidu strateegilist sõltumatust; võtab sellega seoses teadmiseks Euroopa Kaitsefondi ja mitmeaastase finantsraamistiku muude instrumentide võimaliku väärtusliku panuse;

59.  julgustab komisjoni integreerima küberkaitse elemente Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskuste võrgustikku, tehes seda ka eesmärgiga tagada piisavad vahendid kahese kasutusega kübervõimekuse ja -tehnoloogiate jaoks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal;

60.  märgib, et elutähtsa avaliku ja muu tsiviiltaristu vara, eriti teabesüsteemide ja nendes sisalduvate andmete kaitse on muutunud liikmesriikide ja eelkõige teabesüsteemide turvalisuse eest vastutavate asutuste jaoks esmatähtsaks ülesandeks ning see ülesanne peaks kuuluma kas riiklike küberkaitsestruktuuride või nimetatud asutuste pädevusse; rõhutab, et see eeldab teatavat usaldust ja võimalikult tihedat koostööd sõjatööstuse osalejate, küberkaitseasutuste, muude asjaomaste asutuste ja mõjutatud tööstusharude vahel, mida on võimalik saavutada üksnes juhul, kui määratakse selgelt kindlaks tsiviil- ja sõjaliste osalejate ülesanded, rollid ja vastutus, ning nõuab tungivalt, et kõik sidusrühmad võtaksid seda oma kavandamisprotsessides arvesse; nõuab tungivalt ulatuslikumat piiriülest õiguskaitsealast koostööd pahatahtlikule kübertegevusele lõpu tegemise osas, järgides seejuures täielikult ELi andmekaitsealaseid õigusakte;

61.  kutsub kõiki liikmesriike üles keskenduma riiklikes küberjulgeoleku strateegiates teabesüsteemide ja nendes sisalduvate andmete kaitsele ning käsitlema selle keskse tähtsusega taristu kaitset oma hoolsuskohustuse osana; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu strateegiad, suunised ja vahendid, mille abil võimaldatakse mõistlik kaitse mõistlikul määral etteaimatava ohu eest, ning rakendaksid neid, nii et kaitsekulud ja -koormus oleksid proportsionaalsed asjaomaste osaliste võimaliku kahju suurusega; kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid selleks, et kohustada oma jurisdiktsiooni alla kuuluvaid juriidilisi isikuid kaitsma nende vastutuse all olevaid isikuandmeid;

62.  tunnistab, et küberohtude keskkonna muutumise tõttu võiks soovitada tihedamat ja struktureeritumat koostööd politseijõududega, eriti mõningates elutähtsates valdkondades, näiteks jälgides ohte, nagu küberterrorism ja küberdžihaad, radikaliseerumine internetis ning radikaalsete või äärmusorganisatsioonide rahastamine;

63.  ergutab tihedat valdkonnaülest koostööd ELi ametite (nt Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet ning küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus) vahel, et edendada koostoimet ja vältida tegevuse kattumist;

64.  palub komisjonil töötada tihedas koostöös liikmesriikide, Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Parlamendi ning Euroopa välisteenistusega välja tegevuskava Euroopa küberkaitse kooskõlastatud lähenemisviisi välja arendamiseks, mis hõlmab ka ELi küberkaitsepoliitika raamistiku ajakohastamist, et tagada selle kui ELi küberkaitse eesmärkide täitmiseks asjakohase poliitilise mehhanismi eesmärgipärasus; märgib, et see protsess peab olema osa ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika laiemast strateegilisest lähenemisviisist;

65.  nõuab küberjulgeolekualase suutlikkuse arendamist arengukoostöö kaudu ning pidevat hariduse andmist ja küberteadlikkuse alaste koolituste korraldamist, tugevdades seeläbi riikide ja ühiskondade vastupanuvõimet küber- ja hübriidohtudele, võttes arvesse, et eelolevatel aastatel liitub internetiga miljoneid uusi kasutajaid, enamik neist arenguriikides;

66.  nõuab rahvusvahelist koostööd ja mitmepoolseid algatusi, et ehitada üles ranged küberkaitse- ja küberjulgeolekuraamistikud, mille abil võidelda korruptsiooni, finantspettuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise teel toimuva riigi kaaperdamise vastu ning selleks, et lahendada probleemid, mis tulenevad küberterrorismist ja krüptorahast ja muudest alternatiivsetest makseviisidest;

67.  märgib, et sellised küberründed nagu NotPetya levivad kiiresti, tekitades seeläbi valimatut kahju, juhul kui ülemaailmselt puudub laialdane vastupanuvõime; usub, et küberkaitsealane koolitus ja haridus peaksid kuuluma ELi välistegevuse juurde ning kolmandate riikide kübervastupidavusvõime arendamine aitab kaasa rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning lõppkokkuvõttes suurendab Euroopa kodanikele turvalisust;

Institutsiooniline tugevdamine

68.  kutsub liikmesriike üles ambitsioonikamale koostööle kübervaldkonnas alalise struktureeritud koostöö raames; soovitab liikmesriikidel võtta alalise struktureeritud koostöö raames kasutusele uus küberkoostöö programm, et toetada ELi käimasolevate ja tulevaste operatsioonide ja missioonide kiiret ja tulemuslikku planeerimist, juhtimist ja kontrolli; märgib, et see peaks aitama paremini kooskõlastada toimevõimet küberruumis ning võib viia ühise küberkaitse üksuse väljaarendamiseni, kui Euroopa Ülemkogu niiviisi otsustab;

69.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale esitleda ELi julgeoleku ja kaitse valget raamatut; kutsub liikmesriike ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kujundama küberkaitsest ja -heidutusest valge raamatu nurgakivi, nii et see hõlmab nii kübervaldkonna kaitset ELi lepingu artiklis 43 sätestatud operatsioonide kui ka ELi lepingu artikli 42 lõikes 7 sätestatud ühise kaitse osas;

70.  märgib, et uut küberkoostöö programmi alalise struktureeritud koostöö raames peaksid juhtima rotatsiooni korras nii kõrged sõjaväelased kui ka tsiviilpersonal igast liikmesriigist, kes annaksid aru ELi kaitseministritele alalise struktureeritud koostöö vormis ning komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, et edendada usalduse põhimõtteid liikmesriikide ning ELi institutsioonide ja ametite vahel seoses teabe ja jälitusteabe vahetamisega;

71.  kordab oma üleskutset luua Euroopa Kaitseagentuuri senise juhtorgani ja ELi kaitseministrite alalise struktureeritud koostöö vormis toimuva tegevuse põhjal ELi Kaitsenõukogu, et tagada ressursside prioriseerimine ja kasutuselevõtmine ning tulemuslik koostöö ja integratsioon liikmesriikide vahel;

72.  tuletab meelde, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb tagada Euroopa Kaitsefondi säilitamine või isegi suurendamine koos küberkaitseks ettenähtud piisava eelarvega;

73.  nõuab vahendite suurendamist, et ajakohastada ja integreerida küberjulgeolek ja teabe levitamine Euroopa välisteenistuse / ELi luure- ja situatsioonikeskuse (INTCEN), nõukogu ja komisjoni vahel;

Avaliku ja erasektori partnerlus

74.  tunnistab, et eraettevõtjad etendavad keskset rolli küberjulgeoleku intsidentide ennetamisel, avastamisel, ohjamisel ja neile reageerimisel mitte üksnes tehnoloogiatarnijana, vaid ka muude kui IT-teenuste pakkujana;

75.  tunnistab erasektori rolli küberjulgeoleku intsidentide ennetamisel, avastamisel, ohjamisel ja neile reageerimisel ning erasektori rolli küberkaitse uuendustegevuse stimuleerimisel ning nõuab seetõttu ulatuslikumat koostööd erasektoriga, et tagada ühine arusaamine ELi ja NATO nõuetest ja abi, et aidata leida ühiseid lahendusi;

76.  kutsub ELi üles vaatama põhjalikult läbi institutsioonides kasutatav tarkvara, IT- ja sideseadmed ja taristu, et välistada potentsiaalselt ohtlikud programmid ja seadmed ning keelustada kinnitust leidnud pahavara, nt Kaspersky Labi toodete kasutamine;

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi kaitse- ja küberjulgeoleku valdkonna ametitele, NATO peasekretärile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

Cambridge University Press, veebruar 2017, ISBN 9781316822524, https://doi.org/10.1017/9781316822524.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0366.

(3)

ELT C 419, 16.12.2015, lk 145.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0435.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0493.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0492.


VÄHEMUSE ARVAMUS

kaitset käsitleva raporti projekti kohta

(2018/2004(INI))

Väliskomisjon, raportöör: Urmas Paet

Vähemuse arvamus, mille on esitanud parlamendiliige Javier Couso (GUE/NGL)

Raportiga jätkatakse küberkaitse valdkonnas ELi võimekuse suurendamist. Siinkohal on tegemist veel üks näitega ELi militaristlikust ja agressiivsest poliitikast suurendada ja tugevdada ELi sõjalist võimekust julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning õigustada ka selle valdkonna rahastamise suurendamist, tehes seda alati koostöös NATOga.

Oleme raporti vastu, sest see:

– toetab ühtset küberjulgeolekuturgu, edendades koostoimet ja lahenduste liikumist tsiviil- ja sõjaliste toodete turgudel;

– nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid küberkaitse koostööprojektide väljapakkumiseks alalise struktureeritud koostöö (PESCO) ja Euroopa Kaitsefondi (EDF) raamistikku;

– toetab ELi ja NATO küberkaitsealast koostööd;

– toetab ELi turvalisus- ja piiravat poliitikat ELi liikmesriikide kodanike õiguste ja vabaduste vastu;

– kaitseb mõningate instrumentide kasutamist mitmeaastase finantsraamistiku alusel küberkaitseks.

Me nõuame

– NATO tegevuse lõpetamist;

– et ELi eelarvet ei kasutataks sõjalistel eesmärkidel ning ELi lepingu artikli 41 lõiget 2 tõlgendataks rangelt;

– ELi militaristlike poliitikavaldkondade tühistamist: alaline struktureeritud koostöö (PESCO), Euroopa Kaitsefond (EDF), Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (EDIDP);

‒ avaliku sektori vahendite eraldamist kvaliteetsete töökohtade, taasindustrialiseerimise ja VKEde toetamiseks;

‒ kõigi ELi liikmesriikide kodanike kodanikuõiguste ja -vabaduste ranget kaitset;

‒ kõiki tegevusi rangelt ÜRO juhtimise, ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse raames.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

16.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

8

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Eugen Freund, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Wajid Khan, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Michel Reimon, Sofia Sakorafa, Jean-Luc Schaffhauser, Alyn Smith, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

David Coburn, Marek Jurek, Norica Nicolai, Urmas Paet, Soraya Post, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Janusz Zemke, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Renate Weber, Francis Zammit Dimech, Joachim Zeller


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

45

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Norica Nicolai, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Renate Weber

EFDD

Fabio Massimo Castaldo, Aymeric Chauprade

PPE

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés, Francis Zammit Dimech, Joachim Zeller, Željana Zovko

S&D

Francisco Assis, Goffredo Maria Bettini, Andi Cristea, Eugen Freund, Wajid Khan, Arne Lietz, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Soraya Post, Boris Zala, Janusz Zemke

8

ECR

Geoffrey Van Orden

EFDD

David Coburn

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Marie-Christine Vergiat

NI

Dobromir Sośnierz

8

0

ECR

Marek Jurek, Charles Tannock

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Michel Reimon, Alyn Smith, Bodil Valero

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 6. juuni 2018Õigusalane teave