Menetlus : 2017/0136(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0190/2018

Esitatud tekstid :

A8-0190/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/04/2019 - 10.18

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0438

RAPORT     ***I
PDF 811kWORD 139k
25.5.2018
PE 616.847v02-00 A8-0190/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega

(COM(2017)0331 – C8-0191/2017 – 2017/0136 (COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Danuta Maria Hübner

PARANDUSED/ ADDENDA
MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST JA ISIKUTEST,KELLELT RAPORTÖÖR SAI TEAVET
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega

(COM(2017)0331 – C8-0191/2017 – 2017/0136 (COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0331),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0191/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 4. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0190/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(3)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek võtta vastu

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(4),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012(7) on ette nähtud, et standardsed börsivälised tuletislepingud tuleb kliirida keskse vastaspoole kaudu kooskõlas G20 riikides kohaldatavate sarnaste nõuetega. Kõnealuse määrusega on kesksetele vastaspooltele kehtestatud ka ranged organisatsioonilised, äritegevust käsitlevad ja usaldatavusnõuded ning kesksete vastaspoolte usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kord, et minimeerida kesksete vastaspoolte kasutajate riske ja toetada finantsstabiilsust. 2009. aastal toimunud Pittsburghi tippkohtumisel seatud G20 eesmärkide täitmist tuleks täies ulatuses jätkata, et kasutada täielikult ära eeliseid, mida see finantsstabiilsuse jaoks kaasa toob.

(2)  Alates määruse (EL) nr 648/2012 vastuvõtmisest on kesksete vastaspoolte tegevuse maht ja ulatus liidus ja kogu maailmas kiiresti kasvanud. Kesksete vastaspoolte tegevus peaks (eelkõige seoses börsiväliste aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide ja valuuta tuletisinstrumentide lisamisega varaklassidena esialgsesse kohaldamisalasse) järgmistel aastatel jätkuvalt laienema, kuna kehtestatakse täiendavad kliirimiskohustused ja suureneb vabatahtlik kliirimine vastaspoolte poolt, kelle suhtes kliiringukohustust ei kohaldata. Komisjoni 4. mai 2017. aasta ettepanekuga(8) muuta määrust (EL) nr 648/2012 sihipärasel viisil, et parandada selle tulemuslikkust ja proportsionaalsust, luuakse kesksetele vastaspooltele täiendavad stiimulid vastaspooltele tuletisinstrumentide keskse kliirimise pakkumiseks ning väikestele finantssektori või selle välistele vastaspooltele kliiringule juurdepääsu hõlbustamiseks. Need on peamised elemendid, millega tagatakse G20 eesmärkide täies ulatuses täitmine, et saavutada pikas perspektiivis suurem finantsstabiilsus. Kapitaliturgude liidust tulenevate sügavamate ja integreeritumate kapitaliturgude tõttu suureneb liidus piiriülese kliirimise vajadus ning seega suureneb veelgi kesksete vastaspoolte olulisus ja vastastikune seotus finantssüsteemis.

(3)  Liidus asutatud ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte arv on jätkuvalt suhteliselt piiratud – 2017. aasta juuni seisuga 17. Kõnealuse määruse samaväärsussätete kohaselt on tunnustatud 28 kolmanda riigi keskset vastaspoolt, mis võimaldab neil pakkuda teenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele(9). Kliiringuturud on liidus tihedalt integreeritud, kuid teatavate varaklasside puhul äärmiselt kontsentreeritud ja omavahel väga seotud. Riski kontsentreerumise tulemusel on keskse vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus väike, kuid sellel võib olla äärmiselt suur mõju. Kooskõlas G20 raames saavutatud konsensusega võttis komisjon 2016. aasta novembris vastu ettepaneku võtta vastu määrus kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta(10) tagamaks, et ametiasutused on asjakohaselt valmis käsitlema maksejõuetuks muutuvaid keskseid vastaspooli, kaitsma finantsstabiilsust ja piirama maksumaksjatele tekkivaid kulusid.

(4)  Olenemata kõnealusest seadusandlikust ettepanekust ja pidades silmas kliirimise mahu suurenemist, kliiringu keerukust ja piiriülest mõõdet liidus ja kogu maailmas, tuleks liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalvekord läbi vaadata. Tuvastatud probleemide varajane lahendamine ning liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte selge ja ühtse järelevalvekorra kehtestamine tugevdaks liidu finantssüsteemi üldist stabiilsust ja peaks veelgi vähendama võimalikku keskse vastaspoole maksejõuetuse riski.

(5)  Kõnealuseid kaalutlusi silmas pidades võttis komisjon 4. mail 2017. aastal vastu teatise „Reageerimine kriitiliste finantsturgude infrastruktuuriga seotud probleemidele ja kapitaliturgude liidu edasiarendamine“(11), milles märkis, et määrust (EL) nr 648/2012 tuleb veelgi muuta, et parandada kehtivat raamistikku, millega tagatakse finantsstabiilsus ning toetatakse kapitaliturgude liidu edasist arendamist ja süvendamist.

(6)  Määruse (EL) nr 648/2012 kohane järelevalvekord põhineb peamiselt päritoluriigi järelevalvel. Liidus asutatud kesksetele vastaspooltele annavad praegu tegevuslubasid ja nende üle teevad järelevalvet kolleegiumid, kuhu kuuluvad riiklikud järelevalveasutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asjaomased liikmed ja muud asjaomased ametiasutused. Kolleegiumid tuginevad sellise riikliku pädeva asutuse koordineerimisele ja teabevahetusele, kes vastutab määruse (EL) nr 648/2012 sätete täitmise tagamise eest. Erinevad kesksete vastaspoolte järelevalve tavad liidus võivad tekitada õigusliku ja järelevalvealase arbitraaži riski, ohustada finantsstabiilsust ja võimaldada ebatervet konkurentsi. Komisjon on juhtinud tähelepanu kõnealustele esile kerkivatele riskidele ja suurema järelevalvealase ühtsuse vajadusele oma 2016. aasta septembri teatises kapitaliturgude liidu kohta(12) ja avalikus konsultatsioonis Euroopa järelevalveasutuste tegevuse kohta(13).

(7)  Üks peamisi ülesandeid, mida täidetakse EKPSi raames, on liidu rahapoliitika kindlaksmääramine ja rakendamine ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. Turvalised ja tõhusad finantsturu infrastruktuurid, eelkõige kliiringsüsteemid, on esmatähtsad kõnealuste põhiülesannete täitmiseks ja EKPSi peamise eesmärgi – hinnastabiilsuse säilitamine – järgimiseks. EKPSi asjaomased liikmed kui kesksete vastaspoolte kliiritavate finantsinstrumentide vääringuid emiteerivad keskpangad peaksid keskse vastaspoole järelevalves osalema, kuna on riskid, et keskse vastaspoole toimimishäired võivad mõjutada nende põhiülesannete ja -eesmärkide täitmist, mõjutades rahapoliitika ülekandmiseks kasutatavaid instrumente ja vastaspooli. Seepärast peaksid emitendist keskpangad osalema keskse vastaspoole riskijuhtimise hindamisel. Kuna keskpankade ja järelevalveasutuste volitused võivad kattuda, võib lisaks tekkida ebakõla, kui järelevalvemeetmed mõjutavad keskpankade põhiülesandeid sellistes valdkondades nagu hinnastabiilsus, rahapoliitika ja maksesüsteemid. Kriisiolukorras võib selline ebakõla võimendada finantsstabiilsust ohustavaid riske, kui ülesannete jagamine ametiasutuste vahel jääb ebaselgeks.

(8)  Aluslepingutega on loodud majandus- ja rahaliit, mille vääring on euro, ning ▌ liidu institutsioonina Euroopa Keskpank (EKP). ▌ EKP ja niisuguste liikmesriikide riigi keskpangad, kelle rahaühik on euro, moodustavad eurosüsteemi ning määravad kindlaks liidu rahapoliitika ja rakendavad seda Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kaudu. Eurosüsteemi erilist rolli ▌ liidu ühisraha emiteeriva keskpangana tuleks seega tunnustada. Tähelepanu tuleks pöörata ka muudele liidus kasutusel olevatele vääringutele kui eurole ja vastavatele keskpankadele, kes niisuguseid vääringuid emiteerivad.

(9)  Võttes arvesse finantsturgude üleilmset olemust ning vajadust kõrvaldada ebakõlad liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalve vahel, tuleks suurendada ESMA suutlikkust edendada kooskõla kesksete vastaspoolte järelevalve puhul. Selleks et anda ESMA-le uued rollid ja ülesanded, tuleks ESMA praeguses organisatsioonilises struktuuris luua uus organ.

(9 a)  ESMA-le antavad suuremad volitused, mis peaksid võimaldama tal oma eesmärke täita, eeldaksid nii asjakohast juhtimist kui ka piisavat rahastamist. Suurematest volitustest üksi ei piisa ESMA eesmärkide täitmiseks, kui nendeks ei ole ette nähtud piisavalt rahalisi vahendeid või kui neid ei juhita tulemuslikul ja tõhusal viisil.

(10)  ESMA ▌ raames tuleks luua spetsiifiline ESMA asutusesisene komitee („keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee“), kelle ülesanne on valmistada ette otsuseid ja täita kesksete vastaspoolte järelevalvega seotud ülesandeid, tegeleda kesksete vastaspooltega seotud ülesannetega üldiselt ning eelkõige teha järelevalvet liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle. Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee peaks koosnema kesksete vastaspoolte järelevalve alaseid kogemusi omavatest asutustest. Selleks et tagada keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee sujuv integreerimine ESMA organisatsioonilisse struktuuri, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse kesksete vastaspoolte järelevalve erivajadusi ning vajadust säilitada kiire otsustusprotsess, peaks keskseid vastaspooli käsitleval järelevalvekomiteel olema sõltumatu esimees, keda peaks abistama sõltumatu aseesimees. Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee otsuste puhul peaks olema vajalik ESMA järelevalvenõukogu heakskiit, kui need on seotud kesksete vastaspoolte järelevalve kõige olulisemate valdkondadega, kuid kõikidel muudel juhtudel peaks olema nende puhul otsustavaks see, et järelevalvenõukogu ei esita nende suhtes vastuväiteid. Selleks et tagada ESMA raames keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee sõltumatus, tuleks kehtestada nõuetekohane kord.

(11)  Selleks et tagada ühtne järelevalvekäsitus ja kaasata kõik kesksete vastaspoolte üle järelevalvet tegevad asjaomased asutused, peaks keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee koosseisu kuuluma alaline esimees, alaline aseesimees, neli alalist direktorit ja konkreetse keskse vastaspoolega seotud liikmed. ▌ Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees, aseesimees ja direktorid peaksid tegutsema sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides. Iga konkreetse keskse vastaspoolega seotud keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee liikmete hulka peaksid kuuluma selle liikmesriigi, kus keskne vastaspool on asutatud, pädevate asutuste esindaja, kes on määratud vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012, ja asjaomase emitendist keskpanga või asjaomaste emitendist keskpankade esindajad. Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehel peaks olema õigus kutsuda vaatlejana osalema järelevalvekolleegiumi liikmeid ning kolmandas riigis asutatud ja ESMA poolt tunnustatud kesksete vastaspoolte ametiasutuste esindajaid, tagamaks, et keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee võtab arvesse teiste asjaomaste asutuste seisukohti. Alalised liikmed peaksid osalema keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee kõigil koosolekutel, konkreetse keskse vastaspoolega seotud liikmed ja vaatlejad aga üksnes siis, kui see on vajalik ja asjakohane nende järelevalve all oleva keskse vastaspoole seisukohast. Nii sõltumatute kui ka konkreetse keskse vastaspoolega seotud liikmete osalemine peaks tagama, et keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee otsused on järjepidevad, asjakohased ja proportsionaalsed kogu liidus ning et asjaomased riigi pädevad asutused, emitendist keskpangad ja vaatlejad on kaasatud otsustusprotsessi asjaomases liikmesriigis asutatud keskset vastaspoolt puudutavates küsimustes.

(11 a)  Selleks et tagada ühtne lähenemine järelevalvele, võtab ESMA lisaks käesolevas määruses sätestatud stressitestidele arvesse ka stressiteste, mida kesksed vastaspooled teevad oma finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korra kohaselt. Need stressitestid, mille raames peaks keskne vastaspool kogu liidus hindama oma niisuguseid kordasid liidu finantsstabiilsusele avalduva koondmõju seisukohast, tuleks lisada kriisisimulatsioonidesse, mida tehakse kogu süsteemi hõlmavate võimalike stressiolukordade kohta.

(12)  Otsuste tegemisel liikmesriigis asutatud keskset vastaspoolt puudutavates küsimustes peaks keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee kokku tulema ja tagama, et otsustusprotsessis osalevad tema alalised liikmed, selliseid riigi pädevaid asutusi esindavad asjaomased liikmed, kelle on määranud liikmesriigid vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012, ning asjaomaste emitendist keskpankade määratud vaatlejad. Otsuste tegemisel kolmandate riikide keskseid vastaspooli puudutavates küsimustes peaksid osalema üksnes keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee alalised liikmed, asjaomane emitendist keskpank või asjaomased emitendist keskpangad ja asjaomased vaatlejad.

(13)  Asjakohase, tulemusliku ja kiire otsustusprotsessi tagamiseks peaks keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehel, aseesimehel ja direktoritel ning sellise liikmesriigi pädeva asutuse esindajal, kus keskne vastaspool on asutatud, olema hääleõigus. EKP, komisjoni ning asjaomase keskpanga või asjaomaste keskpankade esindajatel ega vaatlejatel ei tohiks olla hääleõigust. Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee peaks tegema oma otsused liikmete lihthäälteenamusega ja esimehel peaks olema otsustav hääl häälte võrdse jagunemise korral.

(14)  Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee peaks täitma talle määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt seatud konkreetseid ülesandeid, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning liidu ja selle liikmesriikide finantsstabiilsus.

(15)  Tulemusliku järelevalve tagamiseks on vaja, et keskseid vastaspooli käsitleval järelevalvekomiteel oleks piisavate teadmiste, oskuste ja kogemusega spetsiaalne personal ning piisavad vahendid, et tagada tema autonoomsus, sõltumatus ja asjakohane toimimine ülesannete täitmisel. ESMA-le antud uute, kesksete vastaspoolte üle järelevalve tegemise volituste mõju eelarvele tuleb võtta arvesse ESMA poolt vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010 koostatavas kalkulatsioonis.

(16)  Asjakohase oskusteabe ja vastutuse tagamiseks tuleks keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees, aseesimees ja direktorid nimetada ametisse teenete, oskuste ja teadmiste põhjal, mis neil on seoses kliirimisalaste, kauplemisjärgsete ja finantsküsimustega, samuti kesksete vastaspoolte järelevalve ja reguleerimise valdkonnas saadud kogemuste põhjal. Nad tuleks valida avaliku valikumenetluse alusel. Komisjon peaks, olles konsulteerinud riigi pädevate asutustega, esitama kandidaatide ametisse nimetamise ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast Euroopa Parlamendilt heakskiidu saamist peaks nõukogu võtma vastu rakendusotsuse.

(17)  Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli tagamiseks ning liidu institutsioonide õiguste kaitsmiseks peaksid keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees, aseesimees ja direktorid vastutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees kõigi käesoleva määruse alusel tehtud otsuste eest.

(18)  Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees, aseesimees ja direktorid peaksid tegutsema sõltumatult ja objektiivselt liidu huvides. Nad peaksid tagama, et nõuetekohaselt võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist ning iga liikmesriigi ja liidu finantsstabiilsust.

(19)  Selleks et edendada liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ühtset järelevalvet kogu liidus, peaks keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees juhatama ja juhtima kolleegiume ning järelevalvekomitee alalised liikmed peaksid nende kohtumistel osalema. EKP peaks vajaduse korral ja kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 samuti kolleegiumides osalema, et täita oma volitusi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 127.

(20)  Asjakohase ja tulemusliku otsustusprotsessi tagamiseks peaks ▌ keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehel olema kolleegiumides üks hääl, samas kui keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee aseesimehel ja direktoritel ning komisjoni esindajal ▌ ei tohiks ▌ hääleõigust olla. Kolleegiumide praegused liikmed peaksid oma praegust hääleõigust edasi kasutama.

(20 a)  Käesoleva muutmismääruse alusel jätkavad riikide pädevad asutused oma praeguste, määruse (EL) nr 648/2012 kohaste järelevalveülesannete täitmist. Et soodustada kesksete vastaspoolte järelevalve ühtsust kogu liidus, tuleks aga kehtestada konkreetsetest otsustest sõltuv pädevuste jaotus. Eristada tuleks kolme otsuste kategooriat: otsused, mille puhul peaksid pädevad asutused saama ESMA eelneva nõusoleku, otsused, mille puhul peaksid pädevad asutused ESMAga konsulteerima, ning otsused, mille puhul peaksid pädevad asutused jääma ainuvastutajateks.

(20 b)  Kesksete vastaspoolte tulemuslik järelevalve tugineb pädevuste, oskusteabe ja suutlikkuse ning koostööl põhinevate suhete loomisele ja asutustevahelisele vahetustegevusele. Kuna need on kõik protsessid, mis kujunevad aja jooksul omal viisil, tuleks toimiva, tulemusliku ja tõhusa kesksete vastaspoolte järelevalvesüsteemi kavandamisel võtta arvesse selle võimalikku muutumist pikas perspektiivis. Seetõttu eeldatakse käesolevas muutmismääruses kehtestatud pädevuste jaotuse muutumist koos ESMA rolli ja suutlikkuse arenguga.

(21)  Kuna ESMA ja riikide pädevate asutuste vahel võivad teatavate otsuste vastuvõtmisel tekkida vaidlused, luuakse konkreetne mehhanism ESMA ja riikide pädevate asutuste vaheliste eriarvamuste lahendamiseks. Kui pädev asutus ei ole ESMA esitatud muudatuse või vastuväitega nõus, peaks tal olema õigus esitada järelevalvenõukogule põhjendatud taotlus, milles palutakse järelevalvenõukogul seda vastuväidet või muudatust hinnata. Järelevalvenõukogu võib ESMA vastuväited või muudatused kas heaks kiita või tagasi lükata. Samuti on vaja paremini kajastada emitendist keskpankade volitusi seoses nende rahapoliitiliste ülesannetega, kusjuures seda on vaja teha võimalike riskide tõttu, mida keskse vastaspoole toimimishäired võivad endast kujutada liidu rahapoliitika rakendamisele ning maksesüsteemide sujuva toimimise toetamisele.

(21 a)  ESMA või vajaduse korral pädev asutus peaks konsulteerima asjaomaste emitendist keskpankadega teatavate ▌ otsuste puhul ▌, eelkõige juhul, kui niisugused otsused on seotud keskse vastaspoole makse- ja arveldussüsteemidega ning nendega seotud likviidsusriski juhtimise korraga tehingute puhul, mis on nomineeritud asjaomase keskpanga emiteeritavas vääringus. Emitendist keskpankadega konsulteerimise perioodi lõppedes peaks ESMA või pädev asutus tegema kõik, et võtta arvesse keskpankade esitatud muudatusi. Kui otsuse eelnõu ei sisalda emitendist keskpanga esitatud muudatusi, peaks ESMA või pädev asutus teavitama emitendist keskpanka sellest kirjalikult ning seejuures igakülgselt põhjendama ja selgitama kõiki märkimisväärseid lahknevusi kõnealustest muudatustest.

(22)  Selleks et ESMA saaks oma ülesandeid seoses kesksete vastaspooltega täita tulemuslikult, peaksid nii liidu kui ka kolmandate riikide kesksed vastaspooled maksma ESMA järelevalve- ja haldusülesannete täitmise eest järelevalvetasusid. Need tasud peaksid olema proportsionaalsed asjaomase keskse vastaspoole käibega ja hõlmama liidu kesksete vastaspoolte tegevusloa taotluste tasu, kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise taotluste tasu ja ESMA vastutusalasse kuuluvate ülesannetega seotud aastatasu. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktis veelgi täpsustama tasuliike ja seda, mille eest tasu makstakse, samuti tasude summasid ja seda, kuidas tegevusloa saanud või seda taotlevad liidu kesksed vastaspooled ja tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled peavad neid maksma.

(23)  Samuti tuleks läbi vaadata käesoleva määruse kohane järelevalvekord, mida kohaldatakse kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad kliirimisteenuseid liidus. Tuleb parandada juurdepääsu teabele, kohapealse kontrolli tegemise suutlikkust ja võimalust jagada teavet kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kohta asjaomaste liidu ja liikmesriikide asutuste vahel, et hoida ära olulist negatiivset mõju liidu üksuste finantsstabiilsusele. Lisaks on oht, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte eeskirjade või kolmanda riigi reguleeriva raamistiku muudatusi ei saa arvesse võtta ja et need võivad negatiivselt mõjutada regulatiivseid või järelevalvealaseid tulemusi, mis toob kaasa ebavõrdsed tingimused liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte jaoks.

(24)  Märkimisväärset hulka liikmesriikide vääringutes nomineeritud finantsinstrumente kliirivad tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled. See hulk suureneb märkimisväärselt pärast seda, kui Ühendkuningriik lahkub liidust ja seal asutatud kesksete vastaspoolte suhtes ei kohaldata enam käesoleva määruse nõudeid. Järelevalvekolleegiumides kokku lepitud koostöökorra suhtes ei kohaldata enam käesoleva määruse kohaseid kaitsemeetmeid ja menetlusi, sealhulgas Euroopa Liidu Kohus. Sellega kaasnevad liidu ja liikmesriikide ametiasutuste jaoks finantsstabiilsuse tagamisel olulised probleemid.

(25)  Osana integreeritud finantsturgude tagamise kohustusest peaks komisjon samaväärsust käsitlevate otsustega jätkuvalt kindlaks määrama, et kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistikud vastavad määruse (EL) nr 648/2012 nõuetele. Selleks et edendada kesksete vastaspooltega seotud kehtiva samaväärsuskorra rakendamist, peaks komisjonil olema võimalik vajaduse korral täpsustada kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava korra samaväärsuse hindamise kriteeriume. Samuti tuleks ESMA-le anda õigus teha järelevalvet kõnealuste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava sellise korra regulatiivsete ja järelevalvealaste suundumuste üle, mida komisjon on pidanud samaväärseks. Seda on vaja tagamaks, et kolmandad riigid pidevalt täidaksid samaväärsuse kriteeriume ja nende kohaldamise mis tahes eritingimusi. ESMA peaks esitama komisjonile konfidentsiaalse aruande järelevalve tulemuste kohta.

(26)  Komisjonil on praegu võimalik samaväärsust käsitlevat otsust igal ajal muuta, see peatada, läbi vaadata või tühistada, eelkõige juhul, kui kolmandas riigis on suundumusi, mis oluliselt mõjutavad käesoleva määruse kohaste samaväärsusnõuete kohaselt hinnatud elemente. Kui kolmanda riigi asjaomased asutused ei tee ESMAga või muude liidu järelevalveasutustega enam heas usus koostööd või pidevalt ei täida kohaldatavaid samaväärsusnõudeid, võib komisjon ka muu hulgas esitada kolmanda riigi ametiasutusele märgukirja või avaldada asjakohase soovituse. Kui komisjon otsustab mis tahes ajal kolmanda riigi samaväärsuse tühistada, on võimalik kõnealuse otsuse kohaldamise kuupäeva edasi lükata, et võtta arvesse finantsstabiilsuse või turuhäirete riske. Lisaks kõnealustele praegu olemasolevatele õigustele peaks komisjonil olema võimalik kehtestada konkreetsed tingimused, tagamaks, et kolmas riik, kelle suhtes samaväärsust käsitlevat otsust kohaldatakse, jätkuvalt pidevalt täidaks samaväärsuskriteeriume. Samuti peaks komisjonil olema õigus kehtestada tingimused, tagamaks, et ESMA saab tulemuslikult täita oma ülesandeid seoses käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kolmandate riikide vastaspooltega või seoses selliste regulatiivsete ja järelevalvealaste suundumuste seirega kolmandates riikides, mis on olulised vastu võetud samaväärsusotsuste seisukohast.

(27)  Pidades silmas kesksete vastaspoolte kasvavat piiriülest mõõdet ja liidu finantssüsteemi seotust, on vaja parandada liidu võimet tuvastada, jälgida ja maandada võimalikke kolmandate riikide vastaspooltega seotud riske. Seepärast tuleks ESMA rolli suurendada, et tulemuslikult teha järelevalvet kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle, kes taotlevad tunnustamist kliirimisteenuste pakkumiseks liidus. Samuti tuleks suurendada liidu emitendist keskpankade osalemist kolmandate riikide selliste kesksete vastaspoolte tunnustamises ja järelevalves, kelle tegevus on seotud kõnealuste keskpankade emiteeritava vääringuga. Seepärast tuleks liidu emitendist keskpankadega konsulteerida teatavate aspektide üle, mis mõjutavad nende rahapoliitilisi kohustusi seoses liidu vääringutes nomineeritud finantsinstrumentidega, mida olulisel määral kliirivad väljaspool liitu asuvad kesksed vastaspooled.

(28)  Kui komisjon on tunnistanud kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks liidu raamistikuga, tuleks kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamisel arvesse võtta riske, mida kõnealused kesksed vastaspooled liidu või liikmesriikide finantsstabiilsusele kujutavad.

(29)  Kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamistaotluse käsitlemisel peaks ESMA ▌ hindama sellise süsteemse riski ulatust, mida keskne vastaspool liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele kujutab. Hindamisel peaks ESMA võtma arvesse keskse vastaspoole äritegevust liidus ning keskse vastaspoole muud äritegevust väljaspool liitu, niivõrd kui selline väljaspool liitu toimuv äritegevus mõjutab tõenäoliselt keskse vastaspoole üldist keerukust.

(29 a)  ESMA peaks käesolevas määruses sätestatud objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel hindama sellise süsteemse riski ulatust, mida tunnustamist taotlev keskne vastaspool liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele kujutab. Neid kriteeriume tuleks täiendavalt täpsustada komisjoni delegeeritud õigusaktiga. Delegeeritud õigusaktis tuleks kõnealuste kriteeriumide täpsustamisel võtta arvesse keskse vastaspoole kliiritavate tehingute laadi, sealhulgas nende keerukust, hinnavolatiilsust ja keskmist lunastamise tähtaega, samuti asjaomaste turgude läbipaistvust ja likviidsust ning seda, kui suures ulatuses on keskse vastaspoole kliirimistegevus nomineeritud eurodes või muus liidu vääringus. Sellega seoses võivad spetsiifilised aspektid, mis puudutavad teatavaid kolmandates riikides reguleeritud turgudel noteeritud ja täidetavaid põllumajanduslikke tuletislepinguid ning mis on seotud turgudega, mis teenindavad asjaomases kolmandas riigis peamiselt kodumaiseid finantssektoriväliseid vastaspooli, kes juhivad niisuguste lepingute kaudu oma äririske, kujutada endast üksnes ebaolulist riski liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele, sest need on muu finantssüsteemiga süsteemselt vähe seotud. Kui kolmandas riigis, kus on asutatud tunnustamist taotlev keskne vastaspool, on kehtestatud kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik, peaks ESMA võtma seda arvesse ka niisuguse süsteemse riski analüüsimisel, mida asjaomane keskne vastaspool endast liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele kujutab.

(30)  Keskseid vastaspooli, kes ei ole liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulised, tuleks käsitada esimese taseme kesksete vastaspooltena. Keskseid vastaspooli, kes on liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt olulised või võivad selleks tõenäoliselt saada, tuleks käsitada teise taseme kesksete vastaspooltena. Kui ESMA teeb kindaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool ei ole liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline, tuleks kõnealuse keskse vastaspoole suhtes kohaldada määruse (EL) nr 648/2012 kohaseid kehtivaid tunnustamistingimusi. Kui ESMA teeb kindaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool on süsteemselt oluline, tuleks kehtestada lisanõuded, mis on proportsionaalsed keskse vastaspoole tekitatava riski suurusega. ESMA peaks sellist keskset vastaspoolt tunnustama üksnes juhul, kui keskne vastaspool täidab kõnealuseid tingimusi.

(31)  Lisanõuded peaksid hõlmama teatavaid määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud usaldatavusnõudeid, mille eesmärk on suurendada kesksete vastaspoolte turvalisust ja tõhusust. ESMA peaks otseselt vastutama selle tagamise eest, et süsteemselt oluline kolmanda riigi keskne vastaspool kõnealuseid nõudeid täidab. Asjakohased nõuded peaksid samuti võimaldama ESMA-l teha kõnealuse keskse vastaspoole üle täielikku ja tulemuslikku järelevalvet.

(32)  Selleks et tagada emitendist keskpanga nõuetekohane osalemine, peaks süsteemselt oluline kolmanda riigi keskne vastaspool täitma ka asjakohaseid nõudeid, mida emitendist keskpank peab vajalikuks, nagu on ette nähtud käesolevas määruses. Emitendist keskpank peaks 150 päeva jooksul pärast keskse vastaspoole poolt täieliku taotluse esitamist esitama ESMA-le kinnituse selle kohta, kas keskne vastaspool täidab neid lisanõudeid või mitte.

(32 a)  Kui emitendist keskpank otsustab kehtestada süsteemselt olulisele kolmanda riigi kesksele vastaspoolele lisanõude, peaks ta püüdma teha oma otsuse võimalikult läbipaistvaks – samal ajal konfidentsiaalse või tundliku teabe kaitsmise vajadust piisavalt järgides.

(32 b)  Emitendist keskpank peaks hindama tunnustatud kolmanda riigi kesksete vastaspoolte vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste suhtes, võttes arvesse seda, millist riski kujutavad need endast emitendist keskpanga vääringu stabiilsusele, rahapoliitika ülekandumisele ja maksesüsteemide sujuvale toimimisele. Niisugusel juhul tuleks dubleerimise vältimiseks tagada emitentidest keskpankade ja ESMA vaheline koostöö ja teabevahetus.

(32 c)  Erandlike asjaolude korral, mis kahjustavad rahapoliitika ülekandumist või maksesüsteemide sujuvat toimimist, võib emitendist keskpanga institutsioonilises raamistikus lubatud ulatuses osutuda vajalikuks kehtestada süsteemselt olulistele kolmanda riigi kesksetele vastaspooltele likviidsusriskide, arveldussüsteemide, võimendustagatiste, tagatiste või koostalitluskokkulepete alaseid nõudeid. Niisuguste asjaolude korral peaksid emitendist keskpangad ja ESMA tegema koostööd ja vahetama teavet, eelkõige teavet, mis käsitleb kõnealuste asjaoludega kaasnevate riskide hinnanguid, nende võimalikku kestust ja kehtestatavate nõuete kavandatavat mõju.

(32 d)  Liidu ja kolmanda riigi järelevalveasutuste vahel toimuv koostöö ja teabevahetus on ülimalt oluline selleks, et tagada kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tulemuslik järelevalve ja võimaldada kõikidel asjaomastel asutustel reageerida eriolukordadele kooskõlastatult, tulemuslikult ja tõhusalt. Seetõttu peaks ESMA kehtestama koostöökorra selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud käesoleva määrusega samaväärseks, ning see peaks hõlmama kõiki elemente, mis on vajalikud muu hulgas sujuva teabevahetuse, järelevalve koordineerimise, kolmandas riigis regulatiivsete ja järelevalvealaste suundumuste tulemusliku seire ning eriolukordade puhul tulemusliku koostöö tegemise tagamiseks.

(33)  Süsteemselt olulise keskse vastaspoole poolt liidu finantssüsteemile ja -stabiilsusele tekitatava riski suurus võib olla erinev. Seepärast tuleks süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldada nõudeid proportsionaalselt riskidega, mida keskne vastaspool võib liidule kujutada. Kui ESMA jõuab kokkuleppel asjaomase emitendist keskpangaga järeldusele, et kolmanda riigi keskne vastaspool on süsteemselt niivõrd oluline, et temapoolne käesolevas määruses sätestatud lisanõuete täitmine ei ole piisav, et reageerida liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse riskile, peaks ESMA-l olema õigus soovitada komisjonile, et kõnealust keskset vastaspoolt ei tohiks tunnustada, ning teha kindlaks konkreetsed kliirimisteenused või tegevused, mille puhul ta leiab, et neid tuleks pakkuda üksnes vastavalt käesolevale määrusele tegevusloa saanud keskse vastaspoole liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele. Kõnealuse soovituse alusel peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse, et mõnesid või kõiki selle keskse vastaspoole osutatavaid teenuseid osutatakse ainult liidus asutatud ja vastava tegevusloa saanud keskse vastaspoole liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele. Selles delegeeritud õigusaktis peaks olema võimalik määrata keskse vastaspoole, tema kliirivate liikmete ja nende klientide jaoks kindlaks sobiv kohanemisperiood koos tingimustega, mille alusel võib kõnealust keskset vastaspoolt sellisel kohanemisperioodil ajutiselt tunnustada, ja mis tahes meetmed, mis tuleks kohanemisperioodil võtta selleks, et piirata kliirivate liikmete ja nende klientide, eelkõige liidus asutatud kliirivate liikmete ja nende klientide kulusid.

(34)  ESMA peaks korrapäraselt läbi vaatama kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise ning nende liigitamise esimese või teise taseme keskseteks vastaspoolteks. Sellega seoses peaks ESMA võtma muu hulgas arvesse kolmandate riikide kesksete vastaspoolte äritegevuse laadi, mahu ja keerukuse muutust. Sellised läbivaatamised peaksid toimuma vähemalt iga kahe aasta järel või iga viie aasta järel, sõltuvalt sellest, millisel määral on keskse vastaspoole kliiritavad finantsinstrumendid nomineeritud liidu vääringutes. Läbivaatamised tuleks teha ka siis, kui tunnustatud kolmanda riigi keskne vastaspool on oma tegevusala ja teenuseid liidus laiendanud. Lisaks sellistele läbivaatamistele peaks ESMA-l, piiramata tema õigust soovitada komisjonil keskset vastaspoolt mitte tunnustada, olema võimalik liigitada keskne vastaspool ümber esimese taseme kesksest vastaspoolest teise taseme keskseks vastaspooleks või vastupidi. Esimeselt tasemelt teisele tasemele ümberliigitamise korral peaks olema lubatud kohanemisperiood.

(35)  ESMA-l peaks olema võimalik ka võtta arvesse seda, mil määral saab süsteemselt olulise kolmanda riigi keskse vastaspoole vastavust kõnealuses kolmandas riigis kohaldatavatele nõuetele võrrelda kõnealuse keskse vastaspoole vastavusega määruse (EL) nr 648/2012 nõuetele. Niisuguse hinnangu koostamisel peaks ESMA võtma asjakohasel juhul arvesse seda, kas komisjon on võtnud vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks, et selle kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord, kus keskne vastaspool on asutatud, on samaväärne käesoleva määruse omaga ja mis tahes tingimustega, mis võivad niisuguse rakendusakti kohaldamise suhtes kehtida. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks ESMA niisuguse hinnangu koostamisel võtma arvesse ka seda, millisel määral on keskse vastaspoole kliiritavad finantsinstrumendid nomineeritud liidu vääringutes. Komisjon peaks vastu võtma delegeeritud õigusakti, millega täiendavalt täpsustatakse sellise võrreldava nõuete täitmise hindamise üksikasju ja tingimusi.

(36)  ESMA-l peaks olema kõik volitused, mida on vaja tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte üle järelevalve tegemiseks, et tagada määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete pidev täitmine. Teatavates küsimustes tuleks ▌ emitendist keskpankadega konsulteerida otsuse eelnõu niisuguste aspektide üle, mis on seotud nende emiteeritava vääringuga. Emitendist keskpankadega konsulteerimise ajavahemiku lõppedes peaks keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee tegema kõik endast oleneva, et arvestada nende poolt esitatud muudatusi. Kui keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee ei võta järelevalvenõukogule esitatavas otsuse eelnõus arvesse emitendist keskpanga esitatud muudatusi, peaks keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee teavitama emitendist keskpanka sellest kirjalikult ning seejuures igakülgselt põhjendama ja selgitama kõiki märkimisväärseid lahknevusi esitatud muudatustest.

(36 a)  Kolmandate riikide keskseid vastaspooli käsitleva teabe vahetamise hõlbustamiseks tuleks luua kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumid. Kolleegiumidesse peaksid kuuluma keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee alalised liikmed, liikmesriikide pädevad asutused, emitendist keskpangad ning selliste liidus asutatud üksuste üle järelevalve teostajad, keda kolmanda riigi keskse vastaspoole tegevus võib mõjutada, nimelt kliirivad liikmed, kauplemiskohad ja väärtpaberite keskdepositooriumid. Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumid võivad keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehelt taotleda konkreetsete, kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoolega seotud küsimuste arutamist.

(38)  ESMA-l peaks olema võimalik määrata perioodilisi karistusmakseid, et sundida kolmandate riikide keskseid vastaspooli lõpetama rikkumine, esitama ESMA nõutav täielik ja õige teave või nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga.

(39)  Samuti peaks ESMA-l olema võimalik määrata nii esimese kui ka teise taseme kesksetele vastaspooltele trahve, kui ta leiab, et nad on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud käesoleva määruse sätteid, esitades ESMA-le ebaõiget või eksitavat teavet. Lisaks peaks ESMA-l olema võimalik määrata teise taseme kesksetele vastaspooltele trahve, kui ta leiab, et nad on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud käesoleva määruse kohaselt nende suhtes kohaldatavaid lisanõudeid.

(40)  Trahvid tuleks määrata vastavalt rikkumise raskusastmele. Rikkumised tuleks liigitada eri kategooriatesse, mille jaoks tuleks ette näha eri trahvid. Konkreetse rikkumise puhul trahvi suuruse arvutamiseks peaks ESMA kohaldama kaheastmelist meetodit, määrates kindlaks põhisumma ning muutes seda vajaduse korral teatavate koefitsientide alusel. Trahvi põhisumma määramisel tuleks arvesse võtta asjaomaste kolmanda riigi kesksete vastaspoolte aastakäivet ning kohanduste tegemisel tuleks suurendada või vähendada põhisummat asjaomaste koefitsientide alusel vastavalt käesolevale määrusele.

(41)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada raskendavate ja kergendavate asjaoludega seotud koefitsiendid, et anda ESMA-le vajalikud vahendid kolmanda riigi keskse vastaspoole rikkumise raskusastmega proportsionaalse karistuse määramiseks, võttes arvesse asjaomase rikkumise toimepanemise asjaolusid.

(42)  Trahvi või perioodiliste karistusmaksete määramise otsus peaks põhinema sõltumatul uurimisel.

(43)  Enne otsuse tegemist selle kohta, kas määrata trahv või perioodilised karistusmaksed või mitte, peaks ESMA andma menetlusalustele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad, et tagada nende õigus kaitsele.

(44)  ESMA peaks hoiduma trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

(45)  ESMA otsused, millega määratakse trahvid ja perioodilised karistusmaksed, peaksid olema täitmisele pööratavad ja täitmist peaksid reguleerima selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Tsiviilmenetluse normid ei tohiks hõlmata kriminaalmenetluse norme, kuid need võivad hõlmata haldusmenetluse norme.

(46)  Kui rikkumise on toime pannud teise taseme keskne vastaspool, peaks ESMA-l olema õigus võtta mitmeid järelevalvemeetmeid, sealhulgas nõuda teise taseme keskselt vastaspoolelt rikkumise lõpetamist ning äärmusliku meetmena tunnistada teise taseme keskse vastaspoole tunnustamine kehtetuks, kui teise taseme keskne vastaspool on toime pannud mõne käesoleva määruse sätte raske või korduva rikkumise. ESMA peaks järelevalvemeetmete kohaldamisel võtma arvesse rikkumise laadi ja raskust ning järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Enne järelevalvemeetmeid käsitleva otsuse vastuvõtmist peaks ESMA andma menetlusalustele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad, et tagada nende õigus kaitsele.

(47)  Keskse vastaspoole võimendustagatisnõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavate mudelite ja parameetrite oluliste muudatuste kinnitamine tuleks viia kooskõlla uue nõudega saada ESMA eelnev nõusolek riiklike pädevate asutuste teatavate otsuste puhul, mis on seotud liidus asutatud kesksete vastaspooltega. Mudeli kinnitamise korra lihtsustamiseks tuleks üks riikliku pädeva asutuse kinnitus, millele tuleb saada eelnev ESMA nõuolek, asendada kahe kinnitusega, mille riiklik pädev asutus ja ESMA peavad andma sõltumatult. Lisaks tuleks täpsustada kõnealuse kinnitamise ja kolleegiumi otsuse vastasmõju. Vajaduse korral peaks olema võimalik kõnealuste mudelite või parameetrite olulise muudatuse esialgne vastuvõtmine, eelkõige juhul, kui kiire muudatus on vajalik, et tagada keskse vastaspoole riskijuhtimise usaldusväärsus.

(48)  Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt täpsustada tasuliike ja seda, mille eest tasu makstakse, samuti tasude summasid ja nende maksmise korda; täpsustada tingimusi, mille alusel kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hinnatakse, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib selleks saada, ning täpsustada kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas keskne vastaspool on süsteemselt oluline; täpsustada lisanõudeid, mida emitendist keskpangad võivad kehtestada kolmanda riigi süsteemselt olulisele kesksele vastaspoolele; täpsustada, et kolmanda riigi keskse vastaspoole osutatavaid teenuseid võib osutada ainult pärast artikli 14 kohase tegevusloa saamist ja pärast mis tahes asjakohast kohanemisperioodi; täiendavalt määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse kolmandate riikide samaväärsust; määrata kindalaks, kuidas ja millistel tingimustel peavad kolmandate riikide kesksed vastaspooled teatavaid nõudeid täitma; sätestada trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisega seotud täiendavad menetluseeskirjad, sh sätted, mis käsitlevad õigust kaitsele, tähtaegu, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning karistusmaksete või trahvide määramise ja sissenõudmise aegumistähtaegu; võtta meetmeid, et muuta IV lisa, et võtta arvesse finantsturgude suundumusi.

(49)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamisega ja kolmandate riikide õigusraamistike samaväärsusega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(50)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kesksete vastaspoolte turvalisuse ja tõhususe suurendamist ühtsete tegevusnõuete sätestamise kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)  Kolmanda riigi keskse vastaspoole esimese taseme või teise taseme keskse vastaspoolena tunnustamise õiguse kasutamine ESMA poolt tuleks edasi lükata seni, kuni on täiendavalt kindlaks määratud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on ELi või ühe või mitme selle liikmesriigi finantssüsteemi seisukohast süsteemselt oluline või mitte või võib selleks saada.

(52)  Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1095/2010 ja (EL) nr 648/2012 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

1.  Artikli 6 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kesksed vastaspooled, kes on saanud tegevusloa vastavalt artiklile 17 või keda on tunnustatud vastavalt artiklile 25, ja vastavalt tegevusloa saamise või tunnustamise kuupäev, märkides kesksed vastaspooled, kellele on antud tegevusluba või keda on tunnustatud kliirimiskohustuse jaoks;“

1 a.  Artiklisse 15 lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Lõike 1 kohaldamisel eeldab äritegevuse laiendamine uutele tegevustele või teenustele tegevusloa laiendamist, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) uue teenuse või tegevusega kaasnevad kesksele vastaspoolele uued või suuremad riskid;

b) uut teenust osutatakse või uus tegevus toimub seoses finantsinstrumentide liigiga, millel on teistsugune riskiprofiil või mis erineb keskse vastaspoole poolt juba kliiritavatest toodetest olulisel määral;

c) uut teenust osutatakse või uus tegevus toimub seoses finantsinstrumentide liigiga, mida ei ole kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise otsuses täpsustatud.

1b. Selleks et tagada lõike 1 ühetaolised kohaldamistingimused, töötab ESMA tihedas koostöös EKPSiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega kehtestatakse niisuguste näitajate loetelu, millega määratakse täpsemalt kindlaks lõikes 1a osutatud tingimused.

ESMA esitab kõnealusete regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist]. Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“

2.  Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Pädev asutus hindab ESMAga konsulteerides 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab pädev asutus tähtaja, mille jooksul tegevusluba taotlev keskne vastaspool peab esitama täiendava teabe. Täiendava teabe saamisel edastab pädev asutus selle viivitamata ESMA-le ja artikli 18 lõike 1 kohaselt loodud kolleegiumile. Kui pädev asutus on ESMAga konsulteerides kindlaks teinud, et taotlus on täielik, annab ta sellest teada tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele ja kolleegiumi liikmetele.“

2 a.  Artikli 17 lõike 4 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Juhul kui vastastikusel kokkuleppel ei anta kolmandas lõigus viidatud ühist arvamust, ning kui kolleegium on lihthäälteenamusega avaldanud negatiivse arvamuse, võib mis tahes asjakohane pädev asutus ▌ edastada küsimuse 30 kalendripäeva jooksul alates negatiivse arvamuse vastuvõtmisest ESMA-le kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.“

3.  Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Keskse vastaspoole pädev asutus asutab 30 kalendripäeva jooksul pärast täieliku taotluse esitamist kooskõlas artikliga 17 kolleegiumi, et hõlbustada artiklites 15, 17, 49, 51 ja 54 osutatud ülesannete täitmist.

Kolleegiumi juhatab ja juhib artiklis 22a osutatud keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees.“;

b)  lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) artikli 22a lõike 2 punktis a osutatud keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee alalised liikmed;“;

c)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) pädevad asutused, kes vastutavad keskse vastaspoole niisuguse kolme kliiriva liikme järelevalve eest, ▌ kelle agregeeritud osamaksed artiklis 42 osutatud keskse vastaspoole tagatisfondi on üheaastase ajavahemiku jooksul kõige suuremad, sealhulgas vajaduse korral EKP niisuguste ülesannete raames, mis on seotud ühtse järelevalvemehhanismi raames kehtestatud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega ja mis on talle antud nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013(14), kui need asutused näitavad üles huvi kolleegiumis osalemise vastu.

c a)  lõikesse 2 lisatakse punkt ca:

„ca) kliirivate liikmete muud kui punktis c osutatud pädevad asutused keskse vastaspoole pädeva asutuse nõusolekul. Niisugused pädevad asutused taotlevad kolleegiumis osalemiseks keskse vastaspoole pädevalt asutuselt nõusolekut, põhjendades oma taotlust hinnanguga sellele, millist mõju võivad keskse vastaspoole finantsprobleemid avaldada emiteeritava vääringu kohaliku turu finantsstabiilsusele. Kui keskse vastaspoole pädev asutus taotlust ei rahulda, esitab keskse vastaspoole pädev asutus kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused;“;

c b)  lõikesse 4 lisatakse punkt ca:

„ca)  keskseid vastaspooli käsitlevale järelevalvekomiteele esitatava arvamuse koostamise, kui kõnealune komitee peab andma oma nõusoleku või kui temaga konsulteeritakse kooskõlas artikliga 21a;“;

c c)  lisatakse lõige 4a:

„Kui kolleegiumi mõne liikme hinnangul, mis põhineb punkti b kohasel teabevahetusel, ei vasta teatava keskse vastaspoole riskijuhtimistavad kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele või neis esineb vastupanuvõimega seotud puudusi, võib see liige teavitada sellest probleemist pädevat asutust ja kolleegiumi ning taotleda selle arutamist kolleegiumis. Seejärel võib kolleegiumi eesistuja lisada liikme poolt tuvastatud probleemi käsitleva arutelu kolleegiumi järgmise koosoleku päevakorda. Niisuguse arutelu järel ja juhul, kui vähemalt üks kolmandik kolleegiumi liikmetest, v.a selle arutelu pidamist algselt taotlenud liige, toetab tuvastatud probleemi käsitlemise ja keskse vastaspoole vastupanuvõime suurendamise alase soovituse koostamist, palub eesistuja kolleegiumil niisugune soovitus koostada.

Kolleegium võib esimeses lõigus osutatud soovituse võtta vastu oma liikmete lihthääleenamusega.

30 päeva jooksul pärast seda, kui kolleegium on soovituse vastu võtnud, hindab ESMA probleemi ja soovitust ning otsustab, kas taotleda artikli 21a lõike 3 kohaselt teatava järelevalvemeetme võtmist.

Ta teavitab sellest viivitamata pädevat asutust ja kolleegiumi. Pädev asutus teavitab kolleegiumi kõikidest soovitusega seotud järgnevatest meetmetest või nende võtmata jätmisest.

Kui pädev asutus ei ole 90 päeva jooksul pärast soovituse vastuvõtmist meetmeid võtnud ja kui meetmete võtmata jätmine võib tuua kaasa käesolevas määruses sätestatud nõuetele mittevastavuse, võib kolleegiumi mis tahes liige 30 päeva jooksul pärast 90päevase perioodi lõppu edastada küsimuse ESMA-le kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.“;

c d)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

6. Selleks et tagada kogu liidus kolleegiumide järjepidev ja ühetaoline toimimine, töötab ESMA tihedas koostöös EKPSiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel tingimustel loetakse lõike 2 punktis h osutatud liidu vääringud kõige olulisemateks, ning lõikes 5 osutatud üksikasjalik töökord.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

3 a.  Artiklisse 19 lisatakse lõige 1a:

„1a. Kolleegiumi mis tahes liikme taotlusel ja juhul, kui see võetakse vastu kolleegiumi enamuse häältega, võib arvamus sisaldada keskse vastaspoole vastupanuvõime suurendamise alaseid soovitusi.“

4.  Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kolleegiumi enamuse arvamus võetakse vastu kolleegiumi liikmete lihthääleenamusega.

Kuni 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kahel samast liikmesriigist pärit kolleegiumi liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Suuremate kui 12 liikmega kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kolmel samast liikmesriigist pärit liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Kui vastavalt artikli 18 lõike 2 punktidele a, c ja h on kolleegiumi liige EKP, on tal järgmine häälte arv:

i) maksimaalselt 2 häält kuni 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul;

ii) maksimaalselt 3 häält rohkem kui 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul.

Komisjoni esindaja on hääleõiguseta liige. Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehel on kolleegiumides üks hääl ning keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee aseesimees ja direktorid on kolleegiumides hääleõiguseta liikmed.“

5.  Artikli 20 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Keskse vastaspoole pädev asutus saadab ESMA-le ja kolleegiumi liikmetele oma igakülgselt põhjendatud otsuse eelnõu, milles võetakse arvesse kolleegiumi liikmete reservatsioone.“

6.  Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks kolleegiumi pädevust, kontrollivad artiklis 22 osutatud pädevad asutused tihedas koostöös ESMAga, kuivõrd kesksete vastaspoolte rakendatud eeskirjad, strateegiad, protseduurid ja süsteemid vastavad käesolevale määrusele, ning hindavad kesksete vastaspoolte olemasolevaid või võimalikke riske, mis hõlmavad vähemalt finants-, tegevus- ja küberriske.“;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. ESMA määrab kindlaks lõikes 1 osutatud kontrollimise ja hindamise sageduse ja põhjalikkuse, võttes eelkõige arvesse asjaomaste kesksete vastaspoolte tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ja keerukust ning seotust muude finantsturu infrastruktuuridega. Kontrollimine ja hindamine peavad toimuma vähemalt kord aastas.

Keskse vastaspoole tegevust kontrollitakse vajaduse korral asjakohaselt kohapeal. ESMA töötajad võivad otsustada kohapealses kontrollis osaleda.

Pädev asutus edastab ESMA-le kogu kesksetelt vastaspooltelt saadud teabe ja nõuab asjaomaselt keskselt vastaspoolelt mis tahes teavet, mida ESMA vajab ja mida ta ise ei suuda anda.“;

b a)  lõike 6 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

a) koostab vastastikuse eksperdihinnangu kõigi pädevate asutuste järelevalvetegevuse kohta kesksetele vastaspooltele tegevuslubade andmisel ja nende järelevalve alal vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 30 ning kõikide käesoleva määruse artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte riskijuhtimistavade võrdleva analüüsi ning

7.  III jaotise 2. peatükki lisatakse artiklid 21a, 21b ja 21c:

„Artikkel 21a

Tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad koostöö- ja otsustusmenetlused

1. Pädevad asutused teevad oma artikli 22 lõike 1 kohaste ülesannete täitmisel järgmist:

a) koostavad ja esitavad ESMA-le nõusoleku saamiseks otsuse eelnõu enne niisuguse otsuse vastuvõtmist, mis võetakse vastu käesoleva määruse artiklite ▌ 14, 15, ▌ 20, ▌ 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36 ja 49 ▌kohaselt või nimetatud artiklites sätestatud nõuetest tulenevate ülesannete täitmisel;

b) koostavad ja esitavad ESMA-le konsulteerimiseks otsuse eelnõu enne niisuguse otsuse vastuvõtmist, mis võetakse vastu käesoleva määruse artiklite 24 ja 25 kohaselt või nimetatud artiklites sätestatud nõuetest tulenevate ülesannete täitmisel;

c) võivad ilma neid eelnevalt ESMA-le nõusoleku saamiseks või konsulteerimiseks esitamata võtta vastu otsused, mis võetakse vastu käesoleva määruse artiklite 7, 8, 16, 21, 26, 27, 28, 29, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 50, 51, 52 ja 53 või määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 35 ja 36 kohaselt või nimetatud artiklites sätestatud nõuetest tulenevate ülesannete täitmisel.

3. ESMA esitab pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe, mis võib tuua kaasa lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise, ja võib nõuda teatava järelevalvemeetme võtmist, sealhulgas tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Pädevad asutused teavitavad ESMAt kõikidest järgnevatest meetmetest või nende võtmata jätmisest.

4. Kui otsuse eelnõu esitatakse ESMA-le lõike 1 punkti a kohaselt nõusoleku saamiseks, loetakse ESMA nõusolek antuks, kui ESMA ei ole esitanud otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid või vastuväiteid kuni 15 kalendripäeva jooksul pärast kõnealuse otsuse eelnõu kohta teate saamist. Kui ESMA esitab otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekud või vastuväited, esitab ta kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused.

5. Kui otsuse eelnõu esitatakse ESMA-le lõike 1 punkti a kohaselt nõusoleku saamiseks ja ESMA esitab muudatusettepanekud, võib pädev asutus võtta otsuse vastu üksnes koos ESMA esitatud muudatustega.

Kui otsuse eelnõu esitatakse ESMA-le lõike 1 punkti a kohaselt nõusoleku saamiseks ja ESMA-l on lõpliku otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, ei võta pädev asutus kõnealust otsust vastu.

6. Kui otsuse eelnõu esitatakse ESMA-le lõike 1 punkti a kohaselt nõusoleku saamiseks ja pädev asutus ei ole ESMA muudatusettepaneku või vastuväitega nõus, võib ta esitada viie päeva jooksul määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 6 lõikes 1 osutatud järelevalvenõukogule põhjendatud taotluse kõnealuse vastuväite või muudatuse hindamiseks. Järelevalvenõukogu kiidab ESMA vastuväited või muudatused heaks või lükkab need tagasi 10 päeva jooksul pärast kõnealuse taotluse saamist ning lõiget 5 kohaldatakse vastavalt.

6 a. Kui otsuse eelnõu esitatakse ESMA-le lõike 1 punkti b kohaselt konsulteerimise eesmärgil, vastab ESMA konsulteerimisele kuni 15 kalendripäeva jooksul pärast kõnealuse otsuse eelnõu kohta teate saamist.

6 b. Kui otsuse eelnõu esitatakse ESMA-le lõike 1 punkti b kohaselt konsulteerimise eesmärgil, võtab pädev asutus ESMA soovitusi nõuetekohaselt arvesse.

7. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni õigusi, võib ESMA võtta vastu otsuse, mis on suunatud finantsturu osalisele ja millega nõutakse meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist järgmistel juhtudel:

a) kui pädev asutus ei järgi lõike 5 sätteid juhul, kui ESMA on esitanud lõpliku otsuse eelnõu kohta vastuväiteid või muudatusettepanekuid;

b) kui pädev asutus ei suuda pärast lõike 3 kohase ESMA taotluse saamist võtta nõutud meetmeid mõistliku aja jooksul ja selle tagajärjel rikub turuosaline käesoleva määruse IV ja V jaotises sätestatud nõudeid.

Esimese lõigu kohaselt vastu võetud otsused on ülimuslikud pädevate asutuste varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Artikkel 21a aEmitendist keskpangaga konsulteerimine

Artiklite 14, 15, 20, 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaste otsuste puhul konsulteerib keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee iga artikli 18 lõike 2 punktis h osutatud emitendist keskpangaga otsuse eelnõu nendes aspektides, mis on seotud tema emiteeritava vääringuga.

Iga emitendist keskpank vastab konsultatsioonitaotlusele 10 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu edastamisest.

Kui keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee leiab seoses artikliga 24, et tekkinud olukord on eriolukord, ei ületa eelmises lõigus osutatud ajavahemik 24 tundi.

Emitendist keskpankadega konsulteerimise perioodi lõppedes teeb keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee või asjaomane pädev asutus kõik, et võtta arvesse emitendist keskpankade esitatud muudatusi.

Kui otsuse eelnõu esitatakse ESMA-le artikli 21 lõike 1 punkti a kohaselt nõusoleku saamiseks või artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt konsulteerimise eesmärgil ning kui emitendist keskpanga esitatud muudatused pädeva asutuse keskseid vastaspooli käsitlevale järelevalvekomiteele esitatavas otsuse eelnõus ei kajastu, teavitab keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee asjaomast emitendist keskpanka sellest kirjalikult ning põhjendab igakülgselt oma otsust ja selgitab kõiki märkimisväärseid lahknevusi esitatud muudatustest.

Artikkel 21cTasud

1. Kesksed vastaspooled maksavad järgmisi tasusid:

a) artiklis 17 osutatud tegevusloa taotlusega või artikli 25 kohase tunnustamise taotlustega seotud tasud ning

c) käesoleva määruse kohaste ESMA ülesannetega seotud aastatasud.

1 a. Lõikes 1 osutatud tasud on proportsionaalsed asjaomase keskse vastaspoole käibega ja katavad täielikult ESMA vajalikud kulud, mis on seotud kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise või tema tunnustamisega, vastavalt sellele, kumb on asjakohane, ning tema ülesannete täitmisega vastavalt käesolevale määrusele.

2. Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada järgmist:

a) tasuliigid;

b) mille eest tasu makstakse;

c) tasude summad;

c a) kuidas peavad tasu maksma järgmised üksused:

i) liidus asutatud kesksed vastaspooled, kes on saanud tegevusloa või taotlevad seda;

ii) kolmandas riigis asutatud kesksed vastaspooled, keda on tunnustatud vastavalt artikli 25 lõikele 2.“

7 a.  Lisatakse järgmised artiklid:

Artikkel 22aESMA keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee

1. ESMA moodustab määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 41 kohaselt alalise asutusesisese komitee, kes valmistab ette otsuseid ning täidab liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalvega seotud ülesandeid (keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee).

Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks lõplikud otsuse eelnõud kooskõlas artikliga 22c.

2. Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee koosseisu kuuluvad:

a) järgmised alalised liikmed:

i) esimees, kellel on hääleõigus;

ii) aseesimees, kes täidab esimehe ülesandeid viimase äraolekul ja kellel on hääleõigus;

iii) neli direktorit, kellel on hääleõigus;

iv) üks EKP esindaja, kellel ei ole hääleõigust; ja

v) üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

b) iga konkreetse keskse vastaspoole jaoks kokku kutsutud keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee järgmised mittealalised liikmed:

i) artiklis 22 osutatud pädeva asutuse esindaja iga liidus asutatud keskse vastaspoole puhul, kelle jaoks keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee on kokku kutsutud. Neil liikmetel on hääleõigus, kuid juhul, kui liikmesriik on määranud mitu pädevat asutust, on sellisel liikmesriigil käesoleva punkti alusel ainult üks hääl;

ii) artikli 18 lõike 2 punktis h osutatud iga asjaomase emitendist keskpanga esindaja iga liidus asutatud keskse vastaspoole puhul, kelle jaoks keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee on kokku kutsutud, kusjuures kõnealusel esindajal puudub hääleõigus;

iii) juhul kui keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee on kokku kutsutud seoses artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaste otsuste või aruteludega, niisuguste keskpankade esindajad, kes emiteerivad selle keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid liidu vääringuid, kelle jaoks keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee on kokku kutsutud, ja kes ei ole punkti ii kohased liikmed, kusjuures kõnealustel esindajatel puudub hääleõigus.

Kui see on asjakohane ja vajalik, võib esimees kutsuda keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee koosolekutel vaatlejana osalema artikli 18 lõikes 2 osutatud asjaomase keskse vastaspoole kolleegiumi teisi liikmeid.

Kui keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee täidab lõike 3 punktis b osutatud ülesandeid, võidakse vajaduse korral kutsuda vaatlejana osalema kooskõlas artikliga 25 ESMA poolt tunnustatud kolmanda riigi kesksete vastaspoolte asutusi.

Artikli 25 lõigete 2a ja 2c ning artiklite 25b, 41, 44 ja 46 kohaste otsuste arutamise korral võidakse kutsuda keskseid vastaspooli käsitlevas järelevalvekomitees vaatlejana osalema keskpankasid, kes emiteerivad kolmanda riigi selle keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid finantsinstrumente, kelle jaoks keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee on kokku kutsutud.

Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee koosolekud kutsub esimees kokku omal algatusel või mõne selle liikme taotlusel. Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee tuleb kokku vähemalt viis korda aastas.

Kui keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee ülesanne ei ole seotud konkreetse liidus asutatud keskse vastaspoolega, kuuluvad järelevalvekomitee koosseisu üksnes käesoleva lõike punktis a osutatud alalised liikmed, kõik käesoleva lõike punkti b alapunktis i osutatud asutused ja asjakohasel juhul punkti b alapunktis ii osutatud emitendist keskpangad.

3. Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee vastutab järelevalvenõukogule esitatavate otsuste eelnõude koostamise eest järgmistel juhtudel:

a) kui ESMA peab andma oma nõusoleku või kui temaga konsulteeritakse kooskõlas artikliga 21a; ja

b) kui ESMA tunnustab kolmanda riigi keskseid vastaspooli ja teeb nende üle järelevalvet kooskõlas artiklitega 25, 25a, 25b, 25c, 25d, 25e, 25f, 25g, 25h, 25i, 25j, 25m ja 25n.

4. Artikli 22a lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees ja direktorid on täiskohaga sõltumatud spetsialistid. Nad nimetatakse ametisse teenete, oskuste ja teadmiste põhjal, mis neil on seoses kliirimisalaste, kauplemisjärgsete ja finantsküsimustega, ning kesksete vastaspoolte järelevalve ja reguleerimise valdkonnas saadud kogemuste põhjal. Nad valitakse komisjoni korraldatava avaliku valikumenetluse teel, mille puhul järgitakse soolise tasakaalu, kogemuse ja kvalifikatsiooni põhimõtet. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse menetluse igas etapis õigeaegselt.

Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehe, aseesimehe ja direktorite ametiaeg on viis aastat ning seda võib ühe korra pikendada. Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehel, aseesimehel ja direktoritel ei ole liidu, riigi või rahvusvahelisel tasandil mingit muud ametit.

Komisjon esitab riiklike järelevalveasutustega konsulteerides Euroopa Parlamendile esimehe, aseesimehe ja direktorite ametikohale kandideerijate nimekirja ning teavitab nimekirjast nõukogu.

Komisjon esitab esimehe, aseesimehe ja direktorite ametisse nimetamise ettepanekud Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast ettepaneku heakskiitmist võtab nõukogu vastu rakendusotsuse, millega nimetatakse esimees, aseesimees ja direktorid ametisse. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui esimees, aseesimees või mõni direktoritest ei vasta enam oma ülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või nad leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse nende ametist tagandamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Euroopa Parlament või nõukogu võib komisjoni teavitada sellest, et tema arvates on keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehe või aseesimehe või mõne direktori ametist tagandamise tingimused täidetud, ning komisjon vastab sellele teatele.

5. Keskseid vastaspooli käsitlevat järelevalvekomiteed abistab spetsiaalne personal, kellel on piisavad teadmised, oskused ja kogemus, ning ESMA eraldab talle tema ülesannete täitmiseks piisavad vahendid.

6. Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee teavitab asjaomast järelevalvekolleegiumi lõplikest otsuste eelnõudest, mille ta esitab lõike 1 kohaselt järelevalvenõukogule.

7. Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee tagab, et artikli 18 lõikes 2 osutatud kolleegiumi liikmetel, määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 3 osutatud asutustel ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul on kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 15 juurdepääs kogu nende ülesannete täitmiseks vajalikule teabele.

Artikkel 22bSõltumatus

Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees, aseesimees ja direktorid ei küsi oma ülesannete täitmisel ega võta seejuures vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega muud avalik- või eraõiguslikud isikud ei ürita mõjutada artikli 22a lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimeest, aseesimeest ega direktoreid nende ülesannete täitmisel. Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on artikli 22a lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehel, aseesimehel ja direktoritel ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehe, aseesimehe ja direktorite suhtes kehtib asjakohane üleminekuperiood enne sellele ametikohale asumist ja pärast sellelt lahkumist.

Artikkel 22cAruandlus

1. Euroopa Parlament või nõukogu võib kutsuda keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehe, aseesimehe ja mõne direktori tegema avaldusi, austades täielikult nende sõltumatust. Nad teevad Euroopa Parlamendis avaldusi ning vastavad selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

2. Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee tegevuse kohta.

3. Esimees esitab jooksvalt Euroopa Parlamendi poolt nõutavat asjakohast teavet.

4. Keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingust tulenevate Euroopa Parlamendi volituste täitmiseks.

5. Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee teeb Euroopa Parlamendiga koostööd kõigi parlamendi uurimiste käigus vastavalt ELi toimimise lepingule ja selle artiklis 226 osutatud määrustele. Kuue kuu jooksul pärast keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimehe, aseesimehe ja direktorite ametisse nimetamist sõlmivad keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee ja Euroopa Parlament asjakohased kokkulepped demokraatliku vastutuse teostamise ja käesoleva määrusega keskseid vastaspooli käsitlevale järelevalvekomiteele antud ülesannete täitmise üle järelevalve tegemise praktilise korra kohta. Kui ELi toimimise lepingu artikli 226 kohastest Euroopa Parlamendi volitustest ei tulene teisiti, hõlmavad niisugused kokkulepped muu hulgas teabele juurdepääsu, k.a salastatud või muu konfidentsiaalse teabe käitlemist ja kaitset käsitlevat eeskirja, koostööd kuulamistel, konfidentsiaalseid suulisi arutelusid, aruandeid, küsimustele vastamist, uurimisi ning käesoleva määruse artikli 22a lõike 1 punktis a osutatud esimehe, aseesimehe ja direktorite valikumenetlust käsitlevat teavet.

Artikkel 22dKeskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee otsuste tegemine

Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee teeb otsused liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

Artikkel 22eJärelevalvenõukogu otsuste tegemine

Seoses artikli 21a lõike 1 kohaselt esitatud otsuste eelnõudega ning artiklite 14, 15, 20, 41, 44, 46, 50, 54 ja – kesksete vastaspoolte puhul, kes on vastavalt artikli 25 lõikele 2a määratletud teise taseme keskse vastaspoolena – artikli 25a ning artikli 25 lõigete 2a, 2b, 2c ja 5 kohaste otsuste eelnõudega võetakse keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esitatud otsuste eelnõud vastu järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega.

Muude kui esimeses lõigus osutatud artiklitega seotud otsuste puhul loetakse keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esitatud otsuse eelnõu vastuvõetuks, kui see kiidetakse heaks lihthäälteenamusega, v.a juhul, kui see lükatakse tagasi liikmete poolt, kes moodustavad sellise blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklis 3, kümne tööpäeva jooksul alates selle edastamisest.

Eriti kiireloomulistes olukordades ei ületa otsuse eelnõuga tutvumiseks ette nähtud ajavahemik 24 tundi. Kui järelevalvenõukogu lükkab otsuse eelnõu tagasi, põhjendab ta sellist toimimist kirjalikult.“

8.  Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Keskse vastaspoole pädev asutus või mis tahes teine asjaomane asutus teavitab ESMAt, kolleegiumi, EKPSi asjaomaseid liikmeid ja teisi asjaomaseid asutusi põhjendamatu viivituseta keskse vastaspoolega seotud mis tahes eriolukorrast, sealhulgas suundumustest finantsturgudel, millel võib olla ebasoodne mõju turu likviidsusele, rahapoliitika ülekandumisele, maksesüsteemide sujuvale toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus keskne vastaspool või üks tema kliirivatest liikmetest on asutatud.“

9.  Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

  „1. Kolmandas riigis asutatud keskne vastaspool võib osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele üksnes juhul, kui ESMA on keskset vastaspoolt tunnustanud kas vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele või lõikes 4 sätestatud menetlusele.“

a)  lõikesse 2 lisatakse punkt e:

e) vastavalt lõikele 2a ei ole kindlaks määratud, et keskne vastaspool on süsteemselt oluline või tõenäoliselt saab selleks, ning on seetõttu esimese taseme keskne vastaspool.“;

b)  lisatakse lõiked 2a, 2b ja 2c:

„2a. Olles konsulteerinud keskpankadega, kes emiteerivad keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid, teeb ESMA kindlaks, kas keskne vastaspool on ELi või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib selleks saada (teise taseme keskne vastaspool), võttes arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

a) keskse vastaspoole äritegevuse laad, maht ja keerukus liidus ning keskse vastaspoole muu äritegevus väljaspool liitu, niivõrd kui selline äritegevus mõjutab tõenäoliselt keskse vastaspoole üldist keerukust, sealhulgas:

i) keskse vastaspoole kliiritavate tehingute väärtus kokku ja liidu iga vääringu kaupa või kliiringuga tegeleva keskse vastaspoole koguriskipositsioon tema liidus asutatud kliirivate liikmete suhtes ning võimaluste piires nende liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide suhtes, sealhulgas juhul, kui mõni neist liikmetest või klientidest on määratletud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 131 kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja (G-SII) või muu süsteemselt oluline ettevõtja (O-SII);

ii) keskse vastaspoole riskiprofiil, mis hõlmab muu hulgas õiguslikku, tegevus- ja äririski, pöörates erilist tähelepanu küberriskile;

b) mõju, mis keskse vastaspoole maksejõuetusel või tegevuse häirel oleks finantsturgudele, finantsasutustele või laiemale finantssüsteemile või liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele;

c) keskse vastaspoole kliiriva liikme staatuse struktuur ning tema kliiriva liikme klientide ja kaudsete klientide võrgustiku struktuur, kui need on hõlpsasti tuvastatavad, eelkõige tema liidus asutatud kliirivate liikmete ja nende klientide või kaudsete klientide osakaal;

d) keskse vastaspoole suhted, vastastikune sõltuvus või muu koostoime muude finantsturu infrastruktuuridega, muude finantsasutustega ja laiema finantssüsteemiga, niivõrd kui see koostoime tõenäoliselt mõjutab liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantssüsteemi;

da) vahetu ja keskmise perspektiivi mõju, mida avaldaks keskse vastaspoole maksejõuetus või tegevuse häire tema teenindatavate turgude likviidsusele või emitendist keskpanga rahapoliitika rakendamisele.

Komisjon võtab [12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest] vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada esimeses lõigus sätestatud kriteeriumeid.

2b. Kui ESMA teeb vastavalt lõikele 2a kindlaks, et keskne vastaspool on süsteemselt oluline või võib selleks saada (teise taseme keskne vastaspool), tunnustab ta kõnealust keskset vastaspoolt üksnes juhul, kui lisaks artikli 25 lõike 2 punktides a, b ▌ ja d osutatud tingimustele on täidetud ka järgmised tingimused:

a) keskne vastaspool täidab tunnustamise ajal ja pärast seda pidevalt IV ja V jaotises ja artiklis 16 sätestatud nõudeid. ESMA võtab vastavalt artikli 25a lõikele 2 arvesse seda, mil määral keskse vastaspoole vastavus kõnealustele nõuetele tuleneb keskse vastaspoole vastavusest kolmandas riigis kohaldatavatele võrreldavatele nõuetele;

b) keskne vastaspool täidab pidevalt või on võtnud asjakohased meetmed, et pidevalt täita mis tahes järgmisi nõudeid, mille võivad olla oma rahapoliitiliste ülesannete täitmisel kehtestanud keskpangad, kes emiteerivad kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid:

i) mis tahes nõutud teabe esitamine asjaomasele emitendist keskpangale, kui ESMA ei ole saanud kõnealust teavet muul viisil;

ii) keskse vastaspoole võetud kohustus teha emitendist keskpangaga täielikku ja nõuetekohaselt koostööd, hinnates keskse vastaspoole vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral;

iii) üleööhoiuste konto avamine keskse vastaspoole poolt emitendist keskpangas kooskõlas asjakohaste juurdepääsukriteeriumide ja emitendist keskpanga nõuetega;

iv) erakorralises olukorras selliste nõuete kohaldamine, mis vastavad käesoleva määruse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetele, emitendist keskpanga pädevuse raames seoses likviidsusriski kontrolli, arveldussüsteemide, võimendustagatiste, tagatiste või koostalitluskokkulepetega, et käsitleda rahapoliitika ülekandumist või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist mõjutavat süsteemset likviidsusriski.

Asjaomased emitendist keskpangad annavad 150 päeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest ESMA-le kirjaliku kinnituse selle kohta, kas keskne vastaspool täidab pidevalt või on võtnud asjakohaseid meetmeid, et pidevalt täita esimeses lõigus osutatud nõudeid.

Kui asjaomased emitendist keskpangad ei ole esitanud ESMA-le kirjalikku vastust selle kohta, kas keskne vastaspool täidab ühte või mitut punktides i–iv loetletud nõuet, võib ESMA lugeda vastavad nõuded täidetuks.

Emitendist keskpank esitab kesksele vastaspoolele ja ESMA-le nõuetekohaselt põhjendatud selgituse oma otsuse kohta kehtestada mõni esimeses lõigus nimetatud nõuetest, lähtudes otsuse tähtsusest rahapoliitiliste ülesannete jaoks.

Kui emitendist keskpank kehtestab mõne esimeses lõigus nimetatud nõude pärast seda, kui kesksele vastaspoolele on antud tunnustus, hakkab keskne vastaspool neid nõudeid viivitamata täitma kooskõlas artikliga 25b ja emitendist keskpank teavitab viivitamata ESMAt.

Keskpanga poolt esimese lõigu punkti iv alusel kehtestatud nõuded kehtestatakse kuni kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks. Kui keskpank leiab, et esimese lõigu punktis iv osutatud erakorraline olukord püsib, võib ta esimese perioodi lõpus pärast komisjoni ja ESMAga konsulteerimist jätkata nende nõuete kohaldamist veel kuni kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

Iga emitendist keskpank võib esitada komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse lisada esimeses lõigus esitatud loetellu üks või mitu nõuet.

Sellise taotluse põhjal võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakti, millega lisatakse asjaomased nõuded esimeses lõigus esitatud loetellu või lubatakse pikendada nõudeid, mis on kehtestatud kõnealuse lõigu punkti iv kohaselt.

Kui komisjoni otsustab pärast keskpangalt taotluse saamist ühte või mitut keskpanga taotluses sisalduvat nõuet esimeses lõigus esitatud loetellu mitte lisada, esitab ta asjaomasele keskpangale kirjalikult oma otsuse kohta täieliku ja üksikasjaliku põhjenduse;

c) keskne vastaspool on esitanud ESMA-le kirjaliku avalduse, mille on allkirjastanud tema juriidiline esindaja ja milles keskne vastaspool nõustub tingimusteta esitama 10 tööpäeva jooksul pärast ESMA-lt taotluse saamist temal taotluse saamise ajal olevad mis tahes dokumendid, sissekanded, teabe ja andmed ning võimaldama ESMA-le juurdepääsu kõigile keskse vastaspoole äriruumidele, samuti sõltumatu õiguseksperdi põhjendatud arvamuse selle kohta, et väljendatud nõusolek on asjaomaste kohaldatavate õigusaktide kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav;

d) keskne vastaspool on võtnud ja rakendanud kõik vajalikud meetmed ja kehtestanud kogu vajaliku korra, et tagada punktides a ja c sätestatud nõuete tulemuslik täitmine;

d a) koostöökord on kehtestatud vastavalt lõikele 7a;

e) komisjon ei ole vastu võtnud lõike 2c kohast rakendusakti.

2c. ESMA võib pärast kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid emiteerivate keskpankade nõusoleku saamist järeldada, et keskne vastaspool on süsteemselt niivõrd oluline, et lõikes 2b sätestatud tingimuste täitmine ei ole piisav, et tagada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsus ▐. Sel juhul soovitab ESMA, et komisjon võtaks vastu delegeeritud õigusakti, millega keelatakse tunnustada kõnealust keskset vastaspoolt ▐ vastavalt lõikele 2 või 2b.

ESMA võib oma analüüsis teha kindlaks konkreetsed kliirimisteenused või tegevused, mille puhul ta leiab, et neid tohib pakkuda üksnes vastavalt artiklile 14 tegevusloa saanud keskse vastaspoole liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele.

Soovitusele lisatakse kõigi järgmiste elementide analüüs:

a) artikli 25 lõike 2a punktides a–da osutatud elemendid;

b) keskse vastaspoole osutatavate kliirimisteenuste omadused, eelkõige selliste teenuste osutamisega seotud likviidsuse ja füüsilise arveldamise nõuded, ning sellega seotud tõenäosus, et keskne vastaspool peab raskes olukorras taotlema keskpangalt likviidsusabi;

c)  tõsiseltvõetavate võimalike alternatiivide olemasolu asjaomastes vääringutes asjaomaste kliirimisteenuste pakkumiseks liidus asutatud kliirivatele liikmetele, nende klientidele ja kaudsetele klientidele;

d) kesksele vastaspoolele tema päritoluriigis kättesaadavate likviidsustoetuse mehhanismide olemasolu ja laad ning muude riskimaandussüsteemide olemasolu;

e) võimalikud tagajärjed, mis kaasnevad keskse vastaspoole hoitavate kehtivate lepingute delegeeritud õigusakti kohaldamisalasse lisamisega;

f) võimalikud tagajärjed kulude ja tulude näol, mis kaasnevad keskse vastaspoole vajadusega taotleda liidus tegevusluba, seoses järgmisega:

i) keskse vastaspoole liidus asutatud kliirivad liikmed ning nende kliendid ja kaudsed kliendid;

ii) keskse vastaspoole seotud ja käitatavad finantsturutaristud;

iii) liidu või tema ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsus, sealhulgas see, kas keskse vastaspoole vajadus taotleda liidus tegevusluba vähendab süsteemset riski.

Esimeses lõigus osutatud soovituse ja sellele lisatud hinnangu alusel võib komisjon võtta vastu esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse, et mõnesid või kõiki selle keskse vastaspoole osutatavaid teenuseid osutatakse ainult liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele üksnes artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud keskse vastaspoole poolt, vajaduse korral pärast kohanemisperioodi. Kõnealuses delegeeritud õigusaktis võib sätestada järgmist:

a) keskse vastaspoole, tema kliirivate liikmete ja nende klientide jaoks sobiv kohanemisperiood;

b) tingimused, mille alusel võib kõnealust keskset vastaspoolt punktis a osutatud kohanemisperioodil ajutiselt tunnustada; ja

c) kohanemisperioodil võetavad meetmed, et piirata kliirivate liikmete ja nende klientide, eelkõige liidus asutatud kliirivate liikmete ja nende klientide kulusid.

b a)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

  i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

  „3.  Lõikes 2 või vajaduse korral lõikes 2a osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib ESMA

  ii) punkt f asendatakse järgmisega:

  „f)   kõikide keskpankadega, kes emiteerivad kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide ▌liidu vääringuid.

b b)  lõike 4 kuues lõik asendatakse järgmisega:

  „ESMA avaldab oma veebilehel käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kesksete vastaspoolte nimekirja koos märkusega nende liigitamise kohta esimese või teise taseme keskse vastaspoolena.”

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. ESMA vaatab pärast lõikes 3 osutatud asutuste ja üksustega konsulteerimist kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoole tunnustamise läbi:

a) kui asjaomane keskne vastaspool on laiendanud liidus oma tegevust ja teenuseid; ning kas

b) vähemalt iga kahe aasta järel, kui asjaomane keskne vastaspool kliirib liidu vääringutes nomineeritud finantsinstrumente, mis ületavad asjaomaste vääringute puhul viiendas lõigus osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud künniseid; või

c) vähemalt iga viie aasta järel kõigil muudel juhtudel.

Läbivaatamisel toimitakse vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4.

Ilma et see piiraks lõike 2c kohaldamist ja võttes nõuetekohaselt arvesse lõikes 1a sätestatud kriteeriume, võib ESMA lisaks läbivaatamisele kas:

a) määrata kooskõlas lõikega 2a kindlaks, et esimese taseme keskne vastaspool on muutunud või tõenäoliselt muutub oluliseks liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast ning liigitatakse seetõttu ümber teise taseme keskseks vastaspooleks;

b) määrata kindlaks, et teise taseme keskne vastaspool ei ole enam oluline ja tõenäoliselt ei muutu oluliseks liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast ning liigitatakse seetõttu ümber esimese taseme keskseks vastaspooleks; või

c) määrata kindlaks, et asjaomase keskse vastaspoole olulisus ei ole muutunud, ja jätta keskse vastaspoole liigitus samaks.

Kui ESMA teeb esimeses lõigus osutatud läbivaatamise põhjal kindlaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool, mille ESMA on eelnevalt liigitanud esimese taseme keskseks vastaspooleks, liigitatakse ümber teise taseme keskseks vastaspooleks, määrab ESMA asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ületa 12 kuud ja mille lõpuks peab keskne vastaspool täitma lõikes 2b osutatud nõudeid.

ESMA võib keskse vastaspoole või keskse vastaspoole liidus asutatud kliiriva liikme mis tahes pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral pikendada kõnealust kohanemisperioodi kuni kuue kuu võrra, kui pikendamist õigustavad erandlikud asjaolud ja keskse vastaspoole liidus asutatud kliirivate liikmete konkreetsed vajadused.

5a. ESMA koostab EKPSi liikmetega konsulteerides regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse lõike 5 esimese lõigu punktis b osutatud künnis iga liidu vääringu puhul.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“

d)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Komisjon võtab määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohaselt vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et:

a) kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva määruse IV jaotises sätestatud nõuetega;

b) kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse kõnealuses kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid;

c) kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistikus on ette nähtud tulemuslik samaväärne süsteem kolmanda riigi õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakendusakti kohaldamisel lähtuda sellest, kas kolmas riik suudab tegelikult ja pidevalt täita selles sätestatud mis tahes nõudeid ja kas ESMA suudab tulemuslikult täita oma ülesandeid seoses kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamisega vastavalt lõigetele 2 ja 2b või seoses lõikes 6b osutatud seirega, sealhulgas leppides kokku lõikes 7 osutatud koostöökorra ja kohaldades seda.“;

e)  lisatakse lõiked 6a ja 6b:

„6a. Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 ▌vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada lõike 6 punktides a, b ja c osutatud kriteeriume.

6b. ESMA jälgib regulatiivseid ja järelevalvealaseid suundumusi kolmandates riikides, kelle suhtes on lõike 6 kohaselt võetud vastu rakendusaktid.

Kui ESMA tuvastab kõnealustes kolmandates riikides mis tahes regulatiivseid või järelevalvealaseid suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

ESMA esitab komisjonile konfidentsiaalse aruande esimeses lõigus osutatud regulatiivsete või järelevalvealaste suundumuste kohta kolmandates riikides igal aastal.“;

f)  lõike 7 esimene lause asendatakse järgmisega:

„7. Kui vastavalt lõikele 2a tehtud hindamise põhjal on kindlaks tehtud, et keskne vastaspool on esimese taseme keskne vastaspool, kehtestab ESMA tõhusa koostöökorra selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 6 käesoleva määrusega samaväärseks.“;

g)  lõikesse 7 lisatakse punkt e:

„d) järelevalve koordineerimisega seotud menetlused, sealhulgas kokkulepe kolmandate riikide ametiasutustega uurimiste ja kohapealsete kontrollide võimaldamiseks vastavalt artiklitele 25d ja 25e;

e) asjaomases kolmandas riigis regulatiivsete ja järelevalvealaste suundumuste tulemuslikuks seireks vajalikud menetlused.“

g a)  lõikesse 7 lisatakse järgmine punkt:

„f) artiklis 24 osutatud olukordades tehtava koostöö kord, sealhulgas:

i) kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste nõusolek teatada ESMA-le ja keskpankadele, kes emiteerivad kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid, ilma põhjendamatu viivituseta mis tahes sellisest olukorrast, mis on seotud keskse vastaspoolega, kelle üle kõnealused asutused teostavad järelevalvet; ja

ii) kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste nõusolek kaasata ESMA ja keskpangad, kes emiteerivad kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid, nõuetekohaselt sellistes olukordades tehtavatesse otsustesse.“

g b)  lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik:

„ESMA konsulteerib punktis f osutatud küsimustega seotud koostöökorra nende sätete koostamisel keskpankadega, kes emiteerivad kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid.“

g c)  Artiklisse 25 lisatakse lõiked 7a ja 7b:

„7a. Kui vastavalt lõikele 2a tehtud hindamise järel on kindlaks tehtud, et keskne vastaspool on teise taseme keskne vastaspool, kehtestab ESMA tõhusa koostöökorra selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 6 käesoleva määrusega samaväärseks. Koostöökorras kehtestatakse vähemalt:

a) ESMA ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vahelise teabevahetuse mehhanism, sealhulgas juurdepääs kogu teabele, mida ESMA taotleb kõnealustes kolmandates riikides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte kohta, ning teabevahetus ja aruandlus juhul, kui riskimudeleid ja -parameetreid oluliselt muudetakse, keskse vastaspoole tegevust ja teenuseid laiendatakse ning kliendikontostruktuuris ja maksesüsteemide kasutamises toimuvad muutused, mis mõjutavad oluliselt liitu;

b) mehhanism ESMA kiireks teavitamiseks juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et kolmanda riigi keskne vastaspool, kelle üle ta järelevalvet teostab, rikub tegevusloa saamise aluseks olevaid tingimusi või muude õigusaktide sätteid, mida ta on kohustatud järgima;

c) mehhanism, mille abil kolmanda riigi pädev asutus teavitab kiiresti ESMAt, juhul kui keskne vastaspool, kelle üle ta järelevalvet teostab, on saanud õiguse osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või klientidele;

d) järelevalve koordineerimisega seotud kord, sealhulgas kokkulepe kolmandate riikide ametiasutustega uurimiste ja kohapealsete kontrollide võimaldamiseks vastavalt artiklitele 25d ja 25e;

e) asjaomases kolmandas riigis regulatiivsete ja järelevalvealaste suundumuste tulemuslikuks seireks vajalikud menetlused;

f) kolmanda riigi pädevate asutuste selgesõnaline nõusolek, et nad jagavad lõikes 3 osutatud asutustega mis tahes teavet, mida nad esitavad punktide a–d kohaselt, kui artiklis 83 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuetest ei tulene teisiti;

g) kui ESMA-le antakse õigus teha otsuseid vastavalt artiklile 25b, siis kord nende õiguste tõhusa jõustamise tagamiseks;

h) artiklis 24 osutatud olukordades tehtava koostöö kord, sealhulgas:

i) kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste nõusolek teatada ESMA-le ja keskpankadele, kes emiteerivad kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid, ilma põhjendamatu viivituseta mis tahes sellisest olukorrast, mis on seotud keskse vastaspoolega, kelle üle kõnealused asutused teostavad järelevalvet;

ii) kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste nõusolek kaasata ESMA ja keskpangad, kes emiteerivad kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid, nõuetekohaselt sellistes olukordades tehtavatesse otsustesse.

ESMA konsulteerib punktis h osutatud küsimustega seotud koostöökorra nende sätete koostamisel keskpankadega, kes emiteerivad kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid.

7b. Kui ESMA on seiskohal, et kolmanda riigi pädev asutus ei kohalda lõike 7 või 7a kohaselt kehtestatud koostöökorra sätteid, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt komisjoni. Sellisel juhul võib komisjon otsustada vaadata läbi lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti.“

10.  Lisatakse artiklid 25a, 25b, 25c, 25d, 25e, 25f, 25g, 25h, 25i, 25j, 25k, 25l, 25m, 25n:

„Artikkel 25aVõrreldav nõuete täitmine

1. Artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud keskne vastaspool võib esitada põhjendatud taotluse, et ESMA hindaks, kas vastates kohaldatavale kolmanda riigi raamistikule võib teda lugeda vastavaks artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud ning artiklis 16 ja IV ja V jaotises sätestatud nõuetele.

ESMA viib saadud taotluse põhjal esimeses lõigus osutatud hindamise läbi. Kõnealust hindamist läbi viies võtab ESMA arvesse artikli 25 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti sätteid.

Kui ESMA jõuab hindamise tulemusena järeldusele, et keskne vastaspool täidab artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud ning artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid, kuna keskne vastaspool vastab kolmandas riigis kohaldatavatele võrreldavatele nõuetele, võtab ESMA seda järeldust arvesse artikli 25 lõike 2b punkti a kohaldamisel.

2. Lõikes 1 osutatud taotluses esitatakse faktiline teave võrreldavuse kindlakstegemiseks ja põhjendused selle kohta, miks vastavus kolmandas riigis kohaldatavatele nõuetele tähendab ka vastavust artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetele.

3. Tagamaks, et lõikes 1 osutatud hindamisel võetakse tegelikult arvesse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuete regulatiivseid eesmärke ja kogu liidu huvisid, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, et määrata kindlaks järgmine:

a) miinimumelemendid, mida tuleb lõike 1 kohaldamisel hinnata;

b) hindamise kord ja tingimused.

Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastu vastavalt artiklile 82.

Artikkel 25b

Tunnustamise tingimuste pidev täitmine

1. ESMA vastutab selliste käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest, mis on seotud selle pideva järelevalvega, kas tunnustatud teise taseme kesksed vastaspooled täidavad artikli 25 lõike 2b punktis a osutatud nõudeid.

ESMA nõuab igalt teise taseme keskselt vastaspoolelt vähemalt kord aastas kinnitust selle kohta, et artikli 25 lõike 2b punktides a, b, c, d ja e osutatud nõuded on jätkuvalt täidetud.

Kui artikli 18 lõike 2 punktis h osutatud emitendist keskpank leiab, et teise taseme keskne vastaspool ei täida enam artikli 25 lõike 2b punktis b osutatud tingimust, teavitab ta sellest viivitamata ESMAt.

1 a.  Kui ESMA saab lõike 1 kolmanda lõigu kohase teate või kui teise taseme keskne vastaspool ei anna ESMA-le lõike 1 teises lõigus osutatud kinnitust, järeldatakse, et keskne vastaspool ei vasta enam artikli 25 lõike 2b kohase tunnustamise tingimustele ning seetõttu kohaldatakse artikli 25m lõigetes 2–4 sätestatud menetlust.

2. Artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohaste otsuste puhul konsulteerib keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee iga keskpangaga, kes emiteerib kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid, otsuse eelnõu nendes aspektides, mis on seotud emiteeritava vääringuga.

Iga emitendist keskpank vastab ESMA konsultatsioonitaotlusele 10 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu edastamisest.

Kui keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee leiab seoses artikliga 24, et tekkinud olukord on eriolukord, ei ületa eelmises lõigus osutatud ajavahemik 24 tundi.

Emitendist keskpankadega konsulteerimise ajavahemiku lõppedes teeb keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee kõik endast oleneva, et võtta arvesse nende poolt esitatud muudatusi.

Kui emitendist keskpanga esitatud muudatused keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee järelevalvenõukogule esitatavas otsuse eelnõus ei kajastu, teavitab keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee asjaomast emitendist keskpanka sellest kirjalikult ning põhjendab igakülgselt oma otsust ja selgitab kõiki märkimisväärseid lahknevusi kõnealustest muudatustest.

3. ESMA hindab tihedas koostöös kolmanda riigi asutuste, emitendist keskpankade ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 32 lõikele 2 tunnustatud kesksete vastaspoolte vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste suhtes. Kõnealuseid hindamisi läbi viies võtab ESMA arvesse vähemalt finants-, tegevus- ja küberriske ning tagab kooskõla liidu kesksete vastaspoolte kohanemisvõime hindamisega, mis on läbi viidud kooskõlas käesoleva määruse artikli 21 lõike 6 punktiga b.

Artikkel 25b aKolmanda riigi kesksete vastaspoolte kolleegium

1. ESMA asutab kolmanda riigi kesksete vastaspoolte kolleegiumi, et hõlbustada teabe jagamist.

2. Kolleegiumisse kuuluvad:

a) keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee alalised liikmed;

b) pädevad asutused, kes vastutavad artikli 22 kohaselt liikmesriikide poolt määratud kesksete vastaspoolte järelevalve eest;

c) pädevad asutused, kes vastutavad artikli 25 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi keskse vastaspoole liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest;

d) pädevad asutused, kes vastutavad artikli 25 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi keskse vastaspoole teenindatud või teenindatavate liidus asutatud kauplemiskohtade järelevalve eest;

e) pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet liidus asutatud väärtpaberite keskdepositooriumide üle, kellega on või kavatseb olla seotud artikli 25 kohaselt tunnustatud mis tahes kolmanda riigi keskne vastaspool; ja

f) EKPSi liikmed.

3. Kolleegium võib taotleda, et keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee arutaks konkreetseid küsimusi seoses kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoolega. Keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee vaatab sellised taotlused nõuetekohaselt läbi ja annab neile asjakohase vastuse.

4. Kollegiumi juhib keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee esimees. Kolleegiumi asutamine ja töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel.

Artikkel 25b bArtiklites 25c–25e osutatud volituste kasutamine

ESMA-le või selle ametnikele või nende poolt volitatud muudele isikutele artiklitega 25c–25e antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 25cTeabenõue

1. ESMA võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et tunnustatud kesksed vastaspooled ja nendega seotud kolmandad isikud, kellele kesksed vastaspooled on edasi andnud tööülesandeid või toiminguid, esitavad kogu teabe, mida ESMA-l on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. Kui ESMA esitab vastavalt lõikele 1 lihtteabenõude, märgib ta kogu järgmise teabe:

a) viide käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

b) teabenõude eesmärk;

c) nõutav teave;

d) teabe esitamise tähtaeg;

e) teave isikule, kellelt teavet taotletakse, selle kohta, et ta ei ole kohustatud teavet andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

f) trahv, mis on sätestatud artiklis 25g koostoimes III lisa V jao punktiga a ja mis määratakse juhul, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.

3. Kui ESMA taotleb vastavalt lõikele 1 teavet otsusega, märgib ta kogu järgmise teabe:

a) viide käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

b) teabenõude eesmärk;

c) nõutav teave;

d) teabe esitamise tähtaeg;

e) artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f) trahv, mis on sätestatud artiklis 25g koostoimes III lisa V jao punktiga a ja mis määratakse juhul, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad; ja

g) õigus kaevata otsus edasi ESMA apellatsiooninõukogule ja õigus vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.

4. Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning isikute või ühenduste puhul, kes ei ole juriidilised isikud, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5. ESMA edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata sellise asjaomase kolmanda riigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 25 dÜldised uurimised

1. Käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks võib ESMA korraldada vajalikke teise taseme kesksete vastaspoolte uurimisi. Selleks antakse ESMA ametnikele ja muudele volitatud isikutele õigus:

a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, protseduure ja muid oma ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

b) teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;

c) kutsuda teise taseme keskseid vastaspooli või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;

d) küsitleda kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku, et koguda teavet uurimise eseme kohta;

e) nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

Keskpangad, kes emiteerivad keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid, võivad esitada ESMA-le põhjendatud taotluse osaleda sellistes uurimistes, kui need uurimised on olulised artikli 25 lõike 2b punktis b nimetatud rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud ESMA poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud isikud rakendavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise sisu ja eesmärk. Volitusse tuleb märkida ka artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet protseduuride kohta ja muid materjale või vastuseid teise taseme kesksetele vastaspooltele esitatud küsimustele ei esitata või esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 25g koostoimes III lisa V jao punktiga b sätestatud trahvid, mida määratakse juhul, kui teise taseme kesksetele vastaspooltele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3. Teise taseme kesksed vastaspooled peavad alluma ESMA otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise sisu ja eesmärk, artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt olemasolevad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

4. Enne teise taseme kesksele vastaspoolele uurimisest teatamist teavitab ESMA sellise kolmanda riigi asjaomast pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Kolmanda riigi asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad ESMA taotluse korral abistada volitatud isikuid nende ülesannete täitmisel. Kolmanda riigi asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad samuti uurimises osaleda. Käesoleva artikli kohased uurimised teostatakse juhul, kui asjaomasel kolmanda riigi asutusel ei ole selle kohta vastuväiteid.

Artikkel 25eKohapealsed kontrollid

1. Käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks võib ESMA korraldada vajaduse korral kohapealseid kontrolle teise taseme kesksete vastaspoolte mis tahes äriruumides või kinnistutel. Keskpangad, kes emiteerivad keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid, kutsutakse sellistes kohapealsetes kontrollides osalema, kui kõnealused kontrollid on seotud artikli 25 lõike 2b punktis b nimetatud rahapoliitiliste ülesannetega.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda ESMA on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse või kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse ESMA uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 25d lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.

3. ESMA teavitab kontrollist piisavalt aegsasti enne kontrolle sellise kolmanda riigi asjaomast pädevat asutust, kus kontrollimine toimub. Kui seda on vaja kontrolli nõuetekohaseks tegemiseks ja tõhususe tagamiseks, võib ESMA pärast asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse teavitamist viia kohapealse kontrolli läbi ilma keskset vastaspoolt eelnevalt teavitamata. Käesoleva artikli kohased kontrollid tehakse juhul, kui asjaomane kolmanda riigi asutus on kinnitanud, et tal ei ole selle kohta vastuväiteid.

Ametnikud ja muud isikud, keda ESMA on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele.

4. Teise taseme kesksed vastaspooled alluvad ESMA otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli sisu ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning märgitakse artiklis 25h sätestatud perioodilised karistusmaksed ja määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahendid, samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

5. Sellise kolmanda riigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, võivad ▌ESMA volitatud ametnikke ja muid isikuid aktiivselt abistada. Asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse ametnikke kutsutakse kohapealses kontrollis osalema.

6. ESMA võib ka paluda kolmanda riigi pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevale artiklile ja artikli 25d lõikele 1.

7. Kui ESMA poolt volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutud kontrollimisega, võib kolmanda riigi asjaomane pädev asutus osutada neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli tegemiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

Artikkel 25fJärelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad

1. Kui ESMA leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut III lisas loetletud rikkumist, määrab ESMA juhtumi uurimiseks ESMAs sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi olla ega ole varem olnud otseselt ega kaudselt seotud asjaomase keskse vastaspoole tunnustamis- või järelevalvemenetlusega ja täidab oma ülesandeid ESMAst sõltumatult.

2. Uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud seisukohti, ning esitab ESMA-le uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

Oma ülesannete täitmiseks võib uurimise eest vastutav ametnik kasutada oma õigust esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 25c ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 25d ja 25e. Nimetatud õiguste kasutamisel järgib uurija artikli 25b b nõudeid.

Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele ESMA tegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

3. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist ESMA-le annab uurija isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise all olevates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele.

4. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel ESMA-le teavitab uurija sellest isikuid, keda uuriti. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele ega ESMA ametialaseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavatele dokumentidele.

5. Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, otsustab ESMA pärast uurimise all olnud isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 25i, kas uurimise all olnud isikud on toime pannud ühe või mitu III lisas nimetatud rikkumistest, ning võtab rikkumise toimepaneku korral järelevalvemeetme vastavalt artiklile 25n ja määrab trahvi vastavalt artiklile 25g.

6. Uurija ei osale ESMA aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil ESMA otsustusprotsessi.

7. Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendavalt täpsustada menetluseeskirju trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegasid.

8. ESMA annab asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele ametiasutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalkorras süüdistuse esitamiseks, kui ta leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib tema teadmise kohaselt olla vastavalt kohaldatavale õigusele kuriteo koosseis. ESMA hoidub trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui ta teab, et samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

Artikkel 25gTrahvid

1. Kui ESMA teeb vastavalt artikli 25f lõikele 5 kindlaks, et keskne vastaspool on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud mõne III lisas loetletud rikkumise, teeb ta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.

Keskse vastaspoole toime pandud rikkumine loetakse tahtlikuks, kui ESMA tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et keskne vastaspool või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.

2. Lõikes 1 osutatud trahvide põhisumma vastab kuni kahekordsele kasumile, mis rikkumise tulemusel on saadud, või kahekordsele kahjumile, mis rikkumise tulemusel on ära hoitud, kui kõnealust kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata, või kuni 10 % juriidilise isiku eelneva majandusaasta kogukäibest, nagu on määratletud asjakohastes liidu õigusaktides.

3. Lõikes 2 sätestatud põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid vastavalt IV lisas sätestatud asjaomastele koefitsientidele.

Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

4. Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahvisumma ületada 20 % asjaomase keskse vastaspoole eelmise majandusaasta käibest, kuid juhul, kui keskne vastaspool on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, peab trahvisumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

Kui keskse vastaspoole tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks III lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.

Artikkel 25hPerioodilised karistusmaksed

1. ESMA määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

a) teise taseme keskset vastaspoolt rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 25n lõike 1 punkti a alusel;

b) artikli 25c lõikes 1 osutatud isikut esitama artikli 25c alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;

c) teise taseme keskset vastaspoolt tegema järgmist:

i) alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku teabe ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 25d kohase otsusega, või

ii) alluma artikli 25e alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollimisele.

2. Perioodiline karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.

3. Olenemata lõikest 2, on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates päevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

4. Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates ESMA otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Pärast selle perioodi möödumist vaatab ESMA meetme läbi.

Artikkel 25iAsjaomaste isikute ärakuulamine

1. Enne otsuse tegemist trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta artiklite 25g ja 25h alusel annab ESMA isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukoht ESMA uurimistulemuste kohta. ESMA otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

1 a. Lõiget 1 ei kohaldata, kui on vaja kohest sekkumist, et ennetada märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib ESMA teha vaheotsuse ning peab andma asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2. Menetluse käigus tagatakse täielikult niisuguste isikute õigus kaitsele, kelle suhtes on algatatud menetlus. Neil on õigus tutvuda ESMA toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega ESMA asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 25jTrahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmine ja eelarvesse kandmine

1. ESMA avalikustab kõik vastavalt artiklitele 25g ja 25h määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Niisugune avalikustamine ei hõlma isikuandmeid määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses.

2. Vastavalt artiklitele 25g ja 25h määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on halduslikku laadi.

3. Kui ESMA otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomaseid kolmanda riigi pädevaid asutusi ning avaldab oma otsuse põhjused.

4. Vastavalt artiklitele 25g ja 25h määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed kuuluvad täitmisele.

Täitmist reguleerivad selles liikmesriigis või kolmandas riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab.

5. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 25kOtsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on ▐ pädevus läbi vaadata otsuseid, millega ESMA on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 25lIV lisa muutmine

Selleks et võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmise meetmete kohta.

Artikkel 25mTunnustuse tühistamine

1. Ilma et see piiraks artikli 25n kohaldamist ja kohaldades järgmisi lõikeid, tühistab ESMA artikli 25 kohaselt vastu võetud tunnustamisotsuse, kui ▌:

a) asjaomane keskne vastaspool ei ole tunnustust kasutanud 6 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või ei ole rohkem kui kuue kuu jooksul tegelenud äritegevusega;

b) asjaomane keskne vastaspool on saanud tunnustuse valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal viisil;

c) asjaomane keskne vastaspool ei täida enam tunnustamise tingimusi vastavalt artikli 25 lõikele 2b;

c a) ESMA ei saa tõhusalt täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi asjaomase keskse vastaspoole suhtes, kuna keskse vastaspoole kolmanda riigi asutus ei ole esitanud ESMA-le kogu asjakohast teavet vastavalt artikli 25 lõikele 7 või artikli 25 lõikele 7a;

d) artikli 25 lõikes 6 osutatud rakendusakt on kehtetuks tunnistatud või peatatud või mõni sellega seotud tingimus ei ole enam täidetud.

ESMA võib tunnustuse tühistada osaliselt, piirdudes teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigiga.

Tunnustuse tühistamise otsuse jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisel püüab ESMA minimeerida turuhäireid.

2. Kui ESMA leiab, et lõike 1 punktis c osutatud kriteerium on seoses keskse vastaspoolega või tema teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigiga täidetud, teavitab ta keskset vastaspoolt ja asjaomast kolmanda riigi asutust enne tunnustamisotsuse tühistamist ning nõuab, et kuni kolme kuu jooksul võetaks asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks.

Kui ESMA teeb kindlaks, et tähtajaks ei ole võetud parandusmeetmeid või võetud meetmed ei ole asjakohased, tühistab ta tunnustamisotsuse.

3. ESMA teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast kolmanda riigi pädevat asutust otsusest tühistada tunnustatud keskse vastaspoole tunnustus.

4. Kui mõni artikli 25 lõike 3 punktides a–e osutatud ametiasutus või mõni keskpank, kes emiteerib kolmanda riigi keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavaid kõige olulisemaid liidu vääringuid, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda ESMA-l kontrollida, kas asjaomase tunnustatud keskse vastaspoole või tema teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigi tunnustuse tühistamise tingimused on täidetud. Kui ESMA otsustab asjaomase tunnustatud keskse vastaspoole tunnustust mitte tühistada, esitab ta taotluse esitanud ametiasutusele täieliku põhjenduse.

Artikkel 25nJärelevalvemeetmed

1. Kui ESMA teeb vastavalt artikli 25f lõikele 5 kindlaks, et teise taseme keskne vastaspool on toime pannud mõne III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või mitu järgmistest otsustest:

a) nõuab keskselt vastaspoolelt rikkumise lõpetamist;

b) kehtestab trahvid vastavalt artiklile 25g;

c) avaldab avalikke teadaandeid;

d) tühistab keskse vastaspoole või tema teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigi tunnustamise vastavalt artiklile 25 m.

2. Lõikes 1 osutatud otsuste tegemisel võtab ESMA arvesse rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumitest:

a) rikkumise kestus ja sagedus;

b) kas rikkumine on toonud esile olulisi või süsteemseid puudusi keskse vastaspoole protseduurides või tema juhtimissüsteemides või sisekontrollis;

c) kas rikkumisega koos on toimunud finantskuritegu või on rikkumine seda hõlbustaud või on muul viisil sellega seostatav;

d) kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.

3. ESMA teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast keskset vastaspoolt lõike 1 alusel tehtud mis tahes otsusest ning edastab selle otsuse asjaomastele kolmanda riigi pädevatele asutustele ja komisjonile. ESMA avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.

Kui ESMA avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta ka asjaomase keskse vastaspoole õiguse see otsus edasi kaevata, vajadusel selle edasikaebuse esitamise fakti, täpsustades, et edasikaebamine ei peata otsuse täitmist, ning samuti selle, et ESMA apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.“

11.  Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Keskne vastaspool vaatab korrapäraselt läbi tagatisvaranõuete arvutamiseks kasutatavad mudelid ja parameetrid, tagatisfondi maksed, tagatisnõuded ja muud riskikontrollimehhanismid. Keskne vastaspool teeb mudelitele rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet äärmuslikes, kuid usutavates turutingimustes, ning korraldab järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust. Keskne vastaspool hangib sõltumatu kinnituse ning teavitab oma pädevat asutust ja ESMAt tehtud testide tulemustest ning peab enne mudelite või parameetrite olulist muutmist saama vastavalt lõikele 1a ja artiklile 21a pädevalt asutuselt kinnituse.

Kolleegium esitab vastu võetud mudelite ja parameetrite ning nende oluliste muudatuste kohta järgmiste lõigete kohaselt arvamuse.

ESMA tagab stressitestide tulemusi puudutava teabe edastamise Euroopa järelevalveasutustele, EKPSile ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, et neil oleks võimalik hinnata finantsettevõtjate avatust riskile, et keskne vastaspool ei täida oma kohustusi.“;

b)  lisatakse lõiked 1a, 1b, 1c, 1d, 1e ja 1f:

„1a. Kui keskne vastaspool kavatseb oluliselt muuta lõikes 1 osutatud mudeleid või parameetreid, taotleb ta pädevalt asutuselt kõnealuse muudatuse kinnitust. Keskne vastaspool lisab taotlusele kavandatud muudatuse sõltumatu kinnituse.

1b. Pädev asutus hindab ESMAga konsulteerides 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist keskse vastaspoole riske ja esitab sellekohase aruande artikli 18 kohaselt loodud kolleegiumile.

1c. Kolleegium võtab 15 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1b osutatud aruande saamist vastu enamuse arvamuse vastavalt artikli 19 lõikele 3.

1d. Pädev asutus annab kesksele vastaspoolele 60 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1a osutatud taotluse saamist igakülgselt põhjendades kirjalikult teada, kas ta kinnitab kavandatud muudatuse või mitte.

1e. Keskne vastaspool ei muuda oluliselt lõikes 1 osutatud mudeleid või parameetreid enne lõikes 1d osutatud kinnituse saamist. Keskse vastaspoole pädev asutus võib ESMA nõusolekul lubada kõnealuste mudelite või parameetrite muudatused enne kinnitamist esialgselt vastu võtta, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

b a)  lisatakse lõige 4a:

„4a. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised kohaldamistingimused, töötab ESMA tihedas koostöös EKPSiga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega kehtestatakse näitajate loetelu, mida kesksed vastaspooled, ESMA ja riiklikud pädevad asutused peavad kaaluma, kui nad hindavad, kas lõikes 1 osutatud mudelite ja parameetrite muutmine on oluline, nii et ESMA ja pädev asutus peavad need kinnitama.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist]. Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“

11 a.  Artiklisse 84 lisatakse lõige 3a:

„3a. Pädevad asutused ja ESMA edastavad teabe emitendist keskpankadele, kui selline teave on nende ülesannete täitmiseks oluline, ning selle suhtes kohaldatakse artiklis 83 sätestatud ametisaladuse nõudeid.“

12.  Artiklisse 89 lisatakse järgmised lõiked:

„3a. ESMA ei kasuta artikli 25 lõigete 2a, 2b ja 2c kohaseid õigusi kuni [märkida nimetatud artikli lõike 2a teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäev].

3b. ESMA vaatab artikli 25 lõike 1 kohaselt enne [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev] vastu võetud tunnustamisotsused läbi, et teha kindlaks, kas nende otsuste alusel tunnustatav keskne vastaspool on esimese taseme keskne vastaspool või teise taseme keskne vastaspool. ESMA määrab tunnustatud kesksete vastaspoolte kategooriad kindlaks 18 kuu jooksul pärast artikli 25 lõike 2a teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist.“

12 a.  Artiklisse 89 lisatakse lõige 9a:

„... [kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon läbi käesoleva määruse III, IV ja V jaotise rakendamise seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise, nende tunnustamise ja järelevalvega. Komisjon hindab rohkemate ülesannete ESMA-le üleandmist, eelkõige III, IV ja V jaotises ESMA-le ja järelevalvekolleegiumidele antud rolli toimimist ja tõhusust. Komisjon esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.“

12 b.  Artikkel 90 asendatakse järgmisega:

Artikkel 90ESMA töötajad ja ressursid

„ESMA hindab hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] kui palju töötajaid ja ressursse on tal käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks vaja, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle kohta aruande.“

13.  Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse III ja IV lisana.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

LISA

Määrusele (EL) nr 648/2012 lisatakse III ja IV lisa.

„III LISA

Artikli 25g lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu

I.  Kapitalinõuetega seotud rikkumised:

a) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 1, kui tal ei ole vähemalt 7,5 miljoni euro suurust püsivat ja olemasolevat kapitali;

b) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 2, kui tal ei ole koos jaotamata kasumi ja reservidega kapitali, mis on proportsionaalne tema tegevusriskiga ja kogu aeg piisav, et tagada tegevuste korrakohane likvideerimine või restruktureerimine ettenähtud aja jooksul ning keskse vastaspoole adekvaatne kaitse selliste krediidi-, vastaspoole, turu-, operatsiooni-, õiguslike ja äririskide vastu, mis ei ole artiklites 41, 42, 43 ja 44 osutatud rahaliste vahenditega juba hõlmatud.

II.  Organisatsiooniliste nõuete või huvide konfliktidega seotud rikkumised:

a)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 1, kui tal ei ole kindlat juhtimiskorda, mis hõlmab täpselt määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrollimeetmeid, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda;

b)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 2, kui ta ei võta vastu piisavalt tõhusaid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et keskne vastaspool (sh tema juhid ja töötajad) täidab käesoleva määruse kõiki sätteid;

c)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 3, kui ta organisatsiooniline struktuur ei ole selline, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt, või kui ta ei kasuta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure;

d)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 4, kui ta ei eralda selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustust keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest;

e)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 5, kui ta ei võta vastu või ei rakenda tasustamispoliitikat, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks;

f)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 6, kui ta IT-süsteemid ei ole sellised, mis sobivad keeruliste eri liiki teenuste osutamiseks ja tegevuste sooritamiseks selliselt, et tagatakse turvalisuse kõrge tase ja säilitatava teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus;

g)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 7, kui ta ei tee oma juhtimiskorda, eeskirju ning kliiriva liikme staatuse andmise kriteeriume avalikkusele tasuta kättesaadavaks;

h)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 8, kui teda ei auditeerita sageli ja sõltumatult või kui selliste auditite tulemusi ei edastata juhtorganile või ei tehta ESMA-le kättesaadavaks;

i)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 1 või artikli 27 lõike 2 teist lõiku, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogemused, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine;

j)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 2, kui ta ei taga, et tema juhtorgani liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed või kui ta ei kutsu kliirivate liikmete klientide esindajaid juhtorgani koosolekutele, kus arutatakse artiklite 38 ja 39 kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi, või kui ta seob juhtorgani sõltumatute ja juhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamise keskse vastaspoole majandustulemustega;

k)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 3, kui ta ei määra kindlaks juhtorgani ülesandeid ja kohustusi või ei tee ESMA-le või audiitoritele kättesaadavaks juhtorgani koosolekute protokolli;

l)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 1, kui ta ei moodusta riskikomiteed või see ei koosne tema kliirivate liikmete esindajatest, juhtorgani sõltumatutest liikmetest ja tema klientide esindajatest või moodustab riskikomitee selliselt, et ühel nendest esindajate rühmadest on riskikomitees arvuline ülekaal, või ei esita ESMA-le nõudmise korral nõuetekohast teavet riskikomitee tegevuse ja otsuste kohta;

m)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 2, kui ta ei määra selgelt kindlaks riskikomitee pädevust, sõltumatust tagavat juhtimiskorda, riskikomitee tegevuskorda, riskikomitee liikmeks sobivuse kriteeriume ja liikmete valimise korda või ei avalikusta kõnealust juhtimiskorda või ei määra kindlaks, et riskikomitee eesistuja on juhtorgani sõltumatu liige, kes annab juhtorganile vahetult aru ja korraldab korrapäraselt koosolekuid;

n)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 3, kui ta ei luba riskikomiteel anda juhtorganile nõu keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutada võiva mis tahes tegevuse kohta või kui keskse vastaspoole riskijuhtimist eriolukorras mõjutavate sündmuste puhul ei tehta mõistlikke jõupingutusi riskikomiteega konsulteerimiseks;

o)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 5, kui ta ei teavita ESMAt viivitamata juhtorgani mis tahes otsustest mitte järgida riskikomitee nõuannet;

p)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 1, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat kõiki nõutavaid dokumente osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et ESMA saaks jälgida, kas keskne vastaspool täidab käesolevat määrust;

q)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 2, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teavet kõikide tema töödeldud lepingute kohta sellisel viisil, et on võimalik teha kindlaks tehingu algtingimused enne keskse vastaspoole poolt kliirimist;

r)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 3, kui ta ei tee taotluse korral ESMA-le ja EKPSi asjaomastele liikmetele kättesaadavaks artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumente ja kogu teavet kliiritud lepingute positsioonide kohta, olenemata kauplemiskohast, kus tehingud tehti;

s)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 1, kui ta ei teata ESMA-le olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete nimesid või nende osaluse suurust, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, või esitab selle kohta ebaõige või ebatäieliku teabe;

t)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 4, kui ta ei välista artikli 30 lõikes 1 osutatud isikute tõenäoliselt keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega vastuolus olevat mõju;

u)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 31 lõiget 1, kui ta ei teavita ESMAt juhtimises tehtavatest muudatustest või esitab ebaõiget või ebatäielikku teavet ega esita ESMA-le kogu teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas artikli 27 lõike 1 või artikli 27 lõike 2 teise lõigu nõuded on täidetud;

v)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 1, kui tal ei ole kirjalikke ning tõhusaid organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevaid eeskirju, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide sisekonfliktid, sealhulgas konfliktid, millesse on ühelt poolt kaasatud juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kellel on nende üle otseselt või kaudselt kontroll või nendega märkimisväärne seos, ning teiselt pool kliirivad liikmed või nende kliendid, kellest keskne vastaspool on teadlik, või kui ta ei rakenda võimalike huvide konfliktide lahendamiseks nõuetekohast konfliktide lahendamise menetlust;

w)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 2, kui ta olgugi, et tema organisatsiooniline või halduskord ei ole piisav, et küllaldase kindlusega tagada kliiriva liikme või kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine, ei avalikusta kliirivale liikmele või (kui keskne vastaspool tunneb kliiriva liikme klienti) tema kliendile, enne asjaomase kliiriva liikme tehtavate uute tehingute aktsepteerimist, selgel kujul huvide konfliktide üldist laadi või allikat;

x)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 3, kui ta ei käsitle kirjalikes eeskirjades mis tahes olukorda, millest ta on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võib tekitada huvide konflikti tingituna teiste selliste ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kellega tal on ema- või tütarettevõtja suhe;

y)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 5, kui ta ei võta kõiki mõistlikke abinõusid, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine või ei hoia ära kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel või keskse vastaspoole juures säilitatava konfidentsiaalse teabe äriotstarbel kasutamist sellise füüsilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega märkimisväärne seos või sellise juriidilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega ema- või tütarettevõtja suhe, v.a juhul, kui klient, kellele see konfidentsiaalne teave kuulub, on eelnevalt andnud oma kirjaliku nõusoleku;

z)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei käitu ausalt ja professionaalselt kooskõlas oma kliirivate liikmete ja nende klientide parimate huvidega;

aa)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 2, kui ta ei kasuta kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid eeskirju;

bb)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 1 või lõiget 2, kui ta pidevalt kohaldab diskrimineerivaid, mitteläbipaistvaid ja subjektiivseid vastuvõtukriteeriume või muul moel ei suuda tagada ausat ja avatud juurdepääsu või ei suuda pidevalt tagada, et kliirivatel liikmetel on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende tegevussuutlikkus on piisav, et täita keskses vastaspooles osalemisega kaasnevad kohustused, või ei kontrolli korra aastas põhjalikult, kas tema kliirivad liikmed nõudeid täidavad;

cc)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 4, kui ta ei kehtesta objektiivset ja läbipaistvat korda, mille kohaselt peatatakse artikli 37 lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate kliirivate liikmete liikmesus ja lõpetatakse see nõuetekohaselt;

dd)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta keeldub artikli 37 lõikes 1 osutatud tingimusi täitvatele kliirivatele liikmetele juurdepääsu andmisest siis, kui keeldumine ei ole põhjalikust riskianalüüsist lähtudes kirjalikult ja nõuetekohaselt põhjendatud;

ee)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei võimalda oma kliirivate liikmete klientidele eraldi juurdepääsu konkreetsetele osutatavatele teenustele;

ff)  teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei paku nimetatud lõikes osutatud eristamise eri tasemeid äris tavalistel tingimustel;

III.  Tegevusnõuetega seotud rikkumised:

a) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 1, kui ta ei kehtesta, rakenda ega säilita asjakohast talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine, võimaldades vähemalt taastada katkestuse korral kõik tehingud, et keskne vastaspool saaks jätkata toimimist kindlalt ja viia arveldamise lõpule kavandatud kuupäeval;

b) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 2, kui ta ei kehtesta, rakenda ega säilita asjakohaseid protseduure, mis tagavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt kliendi ja kliirivate liikmete vara ja positsioonidega arveldamise või vara ja positsioonide ülekandmise artikli 25 kohase otsuse alusel tunnustuse tühistamise korral;

c) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 35 lõiget 1, kui ta ostab allhankena oma riskijuhtimisega seotud peamisi tegevusi;

d) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 1, kui ta ei säilita eraldi andmeid ega pea eraldi kontosid, mis võimaldavad tal igal ajal ja viivitamata eristada keskse vastaspoole kontodel ühe kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teise kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest ning tema enda varadest;

e) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 2, kui ta ei paku või vastava soovi korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks eristada keskse vastaspoole kontodel hoitavaid asjaomase kliiriva liikme varasid ja positsioone tema kliirivate liikmete nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest;

f) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 3, kui ta ei paku või vastava soovi korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks keskse vastaspoole kontodel eristada ühe kliendi nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teiste klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest, või kui ta taotluse korral ei paku kliirivatele liikmetele võimalust avada rohkem kontosid oma nimel või nende klientide nimel ja arvel;

g) teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 40, kui ta ei mõõda ega hinda iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, likviidsusriski ja krediidiriski positsiooni peaaegu reaalajas, või kui tal ei ole juurdepääsu hinnakujunduse allikatele, et tõhusalt mõõta oma riskipositsioone;

h) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 1, kui ta oma krediidiriski positsioonide piiramiseks ei näe kliirivatele liikmetele või vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksetele vastaspooltele ette võimendustagatisi ega nõua nende seadmist või kui ettenähtud või nõutud tagatised ei ole piisavad, et katta võimalikke riske, mis keskse vastaspoole hinnangul võivad asjaomaste positsioonide likvideerimiseni ilmneda, või katta vähemalt 99 % kahjudest, mis on tingitud riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul, või tagada, et keskne vastaspool hangiks kliirivatelt liikmetelt ja vajaduse korral teistelt kesksetelt vastaspooltelt, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped, vähemalt kord päevas tagatised, et täies ulatuses katta oma riskipositsioonid, või ei arvesta vajaduse korral mis tahes võimalikku protsüklilist mõju;

i) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 2, kui ta ei võta tagatisnõuete kehtestamiseks vastu mudeleid ja parameetreid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul;

j) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 3, kui ta ei näe ette võimendustagatist ega nõua selle seadmist päevasiseselt, ent hiljemalt siis, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud künnis;

k) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 42 lõiget 3, kui ta ei moodusta tagatisfondi, mis võimaldab kesksel vastaspoolel ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes tulla toime vähemalt siis, kui kliiriv liige, kelle krediidiriskile ta on kõige rohkem avatud, või suuruselt teise või kolmanda riskipositsiooniga kliirivad liikmed, kui nendega seotud krediidiriskide summa on suurem, ei täida oma lepingulisi kohustusi, või kui ta ei tööta välja ekstreemsete, kuid usutavate turutingimuste stsenaariume, mis hõlmavad selle turu kõige suurema volatiilsusega perioode, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, ning mitut võimalikku tulevast stsenaariumi, milles võetakse arvesse finantsinstrumentide ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist;

l) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 43 lõiget 2, kui artiklis 42 osutatud tagatisfond ja artikli 43 lõikes 1 osutatud muud rahalised vahendid ei võimalda tal igal ajal toime tulla kahe kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes;

m) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 44 lõiget 1, kui tal ei ole igal ajal juurdepääsu piisavale likviidsusele, et pakkuda oma teenuseid ja sooritada tegevusi, või kui ta ei mõõda oma võimalikku likviidsusvajadust iga päev;

o) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõikeid 1, 2 ja 3, kui ta ei kasuta kahju katmiseks kõigepealt selle kliiriva liikme antud tagatisi, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ja alles siis muid rahalisi vahendeid;

p) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõiget 4, kui ta ei kasuta selleks otstarbeks määratud omavahendeid enne kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud maksete kasutamist;

q) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta aktsepteerib kliirivate liikmete esialgse ja püsiva riskipositsiooni katmiseks muid tagatisi peale väga likviidsete tagatiste, mille krediidi- ja tururisk on minimaalne, kui sellised muud tagatised ei ole artikli 46 lõike 3 alusel komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaselt lubatud;

r) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 1, kui ta ei investeeri oma rahalisi vahendeid üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne ning mida on võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida;

s) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 3, kui ta ei anna tagatisvarana või tagatisfondi maksetena esitatud finantsinstrumente võimaluse korral hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad kõnealuste finantsinstrumentide täieliku kaitse, või kui ta ei kasuta muid volitatud finantseerimisasutustega sõlmitud kõrge turvalisusega kokkuleppeid;

t) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 4, kui ta ei hoiusta raha volitatud finantseerimisasutustes kõrge turvalisusega kokkulepete kaudu või ei kasuta keskpankades hoiustamise püsivõimalust või muud sarnast keskpankade poolt pakutavat võimalust;

u) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 5, kui ta hoiustab varasid kolmanda isiku juures, kuid ei taga, et kliirivatele liikmetele kuuluvad varad hoitakse eraldi kesksele vastaspoolele kuuluvatest varadest ja asjaomasele kolmandale isikule kuuluvatest varadest kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses eri kontodele kirjendamise abil või mis tahes muude samaväärsete meetmete abil, millega tagatakse samatasemeline kaitse, või kui tal ei ole vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada;

v) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 6, kui ta investeerib oma kapitali või artiklites 41, 42, 43 või 44 sätestatud nõuetest tulenevad summad oma väärtpaberitesse või oma ema- või tütarettevõtja väärtpaberitesse;

w) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 1, kui ta ei näe ette üksikasjalikku menetlust, mida järgitakse, kui kliiriv liige ei täida artiklis 37 sätestatud keskse vastaspoole osalusnõudeid keskse vastaspoole kehtestatud tähtaja jooksul kooskõlas keskse vastaspoole kehtestatud protseduuridega, või kui ta ei kirjelda üksikasjalikult menetlust, mida järgitakse, kui keskne vastaspool ei ole kliiriva liikme poolt kohustuste mittetäitmisest teatanud, või kui ta ei vaata kõnealust menetlust kord aastas läbi;

x) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 2, kui ta ei tegutse kohe, et piirata kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet, ning tagada, et mis tahes kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei olnud võimalik ette näha ega kontrollida;

y) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 3, kui ta ei teavita ESMAt veel enne, kui rikkumismenetluse algatamine on välja kuulutatud või selline menetlus on käivitunud;

z) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 4, kui ta ei tee kindlaks, et rikkumismenetlus on rakendatav ega võta kõiki mõistlikke samme tagamaks, et tal on õiguslik võim likvideerida kohustusi mittetäitva kliiriva liikme omandipositsioonid ja kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide positsioonid üle või need likvideerida;

aa) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 1, kui ta ei vaata korrapäraselt läbi tagatisnõuete arvutamiseks kasutatavaid mudeleid ja parameetreid, tagatisfondi makseid, tagatisnõudeid ja muid riskikontrollimehhanisme ega kohalda mudelite suhtes rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes, ning ei korralda järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust, või ei hangi sõltumatut hinnangut või ei teavita ESMAt tehtud testide tulemustest või ei hangi enne mudelite või parameetrite olulist muutmist ESMA hinnangut;

bb) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 2, kui ta ei testi rikkumismenetluse põhiaspekte korrapäraselt või ei võta mõistlikke meetmeid tagamaks, et kliirivad liikmed saavad menetlusest aru ja et nad on kehtestanud asjaomase korra, mida rakendatakse kohustuste mittetäitmisel;

cc) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 1a, kui ta muudab artikli 49 lõikes 1 osutatud mudeleid oluliselt enne ESMA-lt sellise muutmise kohta kinnituse saamist;

dd) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 1, kui ta ei kasuta, kuigi see on praktiline ja võimalik, oma tehingute arveldamiseks keskpanga raha, ega võta keskpanga raha mittekasutamise korral meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks;

ee) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 3, kui ta ei välista põhiriski, kasutades võimalikult suures ulatuses väärtpaberiülekannet makse vastu, kui kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumendid üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid;

ff) teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 50a või 50b, kui ta ei arvuta KCCP väärtust kõnealuse artikli järgi või ei järgi KCCP arvutamiseks artikli 50a lõikes 2, artiklites 50b ja 50d sätestatud eeskirju;

gg) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50a lõiget 3, kui ta arvutab KCCP -d harvem kui kord kvartalis või harvem kui seda nõuab ESMA kooskõlas artikli 50a lõikega 3;

hh) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 51 lõiget 2, kui tal ei ole mittediskrimineerivat juurdepääsu nii andmetele, mida ta vajab kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, kuni see keskne vastaspool täidab kauplemiskoha poolseid tegevus- ja tehnilisi nõudeid, kui ka vastavale arveldussüsteemile;

ii) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 52 lõiget 1, kui tal ei ole koostalitluskokkuleppe sõlmimisel täidetud ükski kõnealuse lõike punktides a, b, c ja d sätestatud nõue;

jj) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 53 lõiget 1, kui ta ei erista oma kontodel teise keskse vastaspoole arvel hoitavaid varasid ja positsioone, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe;

kk) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 54 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe ilma ESMA eelneva heakskiiduta;

IV.  Läbipaistvuse ja teabe kättesaadavusega seotud rikkumised:

a) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalikusta iga osutatava teenuse hinda eraldi, sealhulgas hinna alandamise või vähendamise ning sellise hinnaalanduse või -vähendamise tingimusi;

b) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalda ESMA-le teavet oma teenuste kulude ja tulude kohta;

c) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 2, kui ta ei avalda kliirivatele liikmetele ja nende klientidele osutatavate teenustega seotud riske;

d) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 3, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele või ESMA-le hinnateavet, mida kasutatakse selleks, et arvutada päevalõpupositsioonid kliirivate liikmete suhtes, või ei avalda iga instrumendi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahtu;

f) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 4, kui ta ei avalda sideprotokollide talitlus- ja tehnilisi nõudeid, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sh artiklis 7 osutatud tegevus- ja tehnilisi nõudeid;

g) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 5, kui ta ei avalikusta kõiki juhtumeid, mil kliiriv liige on artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume või artikli 38 lõike 5 nõudeid rikkunud, välja arvatud juhul, kui ESMA on seisukohal, et sellise rikkumise avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse või usalduse turu vastu või ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju;

h) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei avalikusta tema poolt pakutava eristamise kaitstuse tasemeid ja eristamise eri tasemetega seotud kulusid;

i) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 3, kui ta ei avalikusta põhiteavet riskijuhtimismudeli kohta või artikli 49 lõikes 1 osutatud stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta;

j) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 2, kui ta ei esita selgelt oma kohustusi seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märkides, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkiva kahju osalistele;

k) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 1, kui ta ei edasta oma nendele kliirivatele liikmetele, kes on krediidiasutused ja investeerimisühingud, või nende pädevatele asutusele artikli 50c lõike 1 punktides a, b, c, d ja e osutatud teavet;

l) teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 2, kui ta teavitab oma neid kliirivaid liikmeid, kes on krediidiasutused ja investeerimisühingud, harvem kui kord kvartalis või harvem kui seda nõuab ESMA kooskõlas artikli 50c lõikega 2.

V.  Järelevalvetegevuse takistamisega seotud rikkumised:

a) keskne vastaspool rikub artiklit 25c, kui ta ei anna teavet vastuseks otsusele, millega nõutakse teavet artikli 25c lõike 2 kohaselt, või kui ta annab ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 25c lõike 2 või artikli 25c lõike 3 alusel ESMA esitatud lihtteabenõudele või artikli 25c lõike 3 alusel ESMA koostatud otsusele teabe nõudmise kohta;

b) keskne vastaspool annab ebaõigeid või eksitavaid vastuseid artikli 25d lõike 1 punkti c või artikli 25d lõike 1punkti d kohaselt esitatud küsimustele;

c) teise taseme keskne vastaspool ei võta õigel ajal artikli 25n kohaselt ESMA otsusega nõutud järelevalvemeedet;

d) teise taseme keskne vastaspool ei allu artikli 25e alusel ESMA vastu võetud kontrolli määramise otsuses nõutud kohapealsele kontrollimisele.“

1.  Lisatakse IV lisa:

„IV LISA

Artikli 25g lõike 3 kohaldamisel kasutatavate raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kajastavate koefitsientide loetelu

Artikli 25g lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi koefitsiente.

I.  Raskendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:

a) kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul koefitsienti 1,1;

b) kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

c) kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi keskse vastaspoole töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2;

d) kui rikkumine avaldab negatiivset mõju keskse vastaspoole tegevuse ja teenuste kvaliteedile, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

e) kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

f) kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;

g) kui keskse vastaspoole kõrgem juhtkond ei ole ESMA poolt läbiviidava uurimise käigus teinud ESMAga koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5.

II.  Kergendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:

a) kui rikkumise kestus on lühem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;

b) kui keskse vastaspoole kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7;

c) kui keskne vastaspool on ESMAt rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;

d) kui keskne vastaspool on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.“

(1)

  ELT C 385 15.11.2017, lk 3.

(2)

  ELT C 434 15.12.2017, lk 63.

(3)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(4)

  ELT C 385 15.11.2017, lk 3.

(5)

  ELT C 434 15.12.2017, lk 63.

(6)

  Euroopa Parlamendi ... seisukoht (ELT ...) ja nõukogu ... otsus.

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(8)

  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, aruandluse nõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (COM(2017)0208 final).

(9)

  Vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012 esitab ESMA loetelu kolmandate riikide kesksetest vastaspooltest, keda on tunnustatud ja kes saavad liidus teenuseid pakkuda ja toiminguid teha. Kolmandate riikide kesksed vastaspooled on asutatud 15 riigis, mis on hõlmatud komisjoni vastu võetud samaväärsust käsitlevate otsustega ja mille hulka kuuluvad Austraalia, Hongkong, Singapur, Jaapan, Kanada, Šveits, Lõuna-Korea, Mehhiko, Lõuna-Aafrika ja USA kaubafutuuridega kauplemise komisjon (CFTC), Brasiilia, Araabia Ühendemiraadid, Dubai rahvusvaheline finantskeskus, India ja Uus-Meremaa.

(10)

  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012 ja (EL) 2015/2365 (COM(2016)0856 final).

(11)

  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Keskpangale „Reageerimine kriitiliste finantsturgude infrastruktuuriga seotud probleemidele ja kapitaliturgude liidu edasiarendamine“, Brüssel, 4.5.2017 (COM(2017)0225 final).

(12)

  Pressiteade „2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus: kapitaliturgude liidu loomine – komisjon kiirendab reforme“, 14. september 2016.

(13)

  Avalik konsultatsioon Euroopa järelevalveasutuste tegevuse kohta, 21.3.2017–16.5.2017.

(14)

  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“;


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST JA ISIKUTEST,KELLELT RAPORTÖÖR SAI TEAVET

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt ja isikutelt:

Üksus ja/või isik

 

Ameerika Kaubanduskoda: finantsteenuste komitee liikmed

Association Française de gestion: Virginie Buey, Virginie Gaborit, Pierre Garrault, Jean-Louis Laurens

 

Euroopa Finantsturgude Assotsiatsioon: Stephen Burton, Michael Cole-Fontayn

Autorité des Marchés Financiers: Patrice Aguesse, Claire Guillaumot, Isabelle Massonat

Bank of England: David Bailey, Barry King, Zertasha Malik, Holly Snaith, Richard Spooner

Banque de France: Emmanuelle Assouan, Claudine Hurman, Ivan Odonnat, Francois Villeroy de Galhau,

Blackrock: Stephen Fisher, Carey Evans

Brunswick Group: Michael Feuerstein

CEPS: Karel Lannoo

Chicago Mercantile Exchange (CME): Sunil Cutinho, Sean Downey, Emily Hendrix, Simon Turek

City Bank: Slawomir Sikora

City UK: John MacFarlane

City of London: Jeremy Browne

Commerzbank: Martin Zielke

The Depository Trust and Clearing Corporation (DTCC): Ann Schuman, Michalis Sotiropoulos, Mark Wetjen

Deutsche Bank: Jürgen Feil, Arthur Marquis, Nina Schindler, Katharina Wolf

Deutsche Börse: Niels Brab, Claire Bravard Alexandra Hachmeister

Eurex: Thomas Book, Niels Brab, Matthias Graulich, Erik Müller

Euroopa Ühispankade Assotsiatsioon: Filip Chraska, Thorsten Guthke

Keskse vastaspoolega kliiringukodade Euroopa Assotsiatsioon: Chiara Bergamaschi, Rafael Plata

Euroopa Keskpank: Marguerite Connell, Benoit Coeure, Stephanie.Bergbauer, Corinna Freund, Jean-Francois Jamet, Pierre Marmara, Yves Mersch, Panagiotis Papapaschalis, Clement Rouveyrol

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve: Giampiero Carla, Steven Maijoor, Jakub Michalik, Maud Thimon

Euroopa väärtpaberibörside liit: Richard Fenner

Prantsusmaa pangaliit: Taha Bousmaha, Philippe de Soumagnat, Benjamin Quatre

Saksamaa fondijuhtide assotsiatsioon (BVI): Felix Ertl, Rudolf Siebel

Intercontinental Exchange (ICE): Nicolas Kügler, Finbarr Hutcheson

KPDW CCP: Slawomir Panasiuk, Marcin Truchanowicz, Karolina Ziolkowska

London Clearing House (LCH): Julien Jardelot, Daniel Maguire, Corentine Poilvet-Clediere, Nikhil Rathi

Luksemburgi pankade assotsiatsioon ja Luksemburgi fondide assotsiatsioon: Marc-André Bechet, Antoine Kremer, Gilles Pierre

 

FIA: Walt Lukken, Jackie Mesa, Corinna Schempp, Simon Puleston Jones

Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liit (ISDA): Roger Cogan, Ulrich Karl

International Regulatory Strategy Group: Mark Hoban

Moody’s: Nigel Phipps

Japan Center for International Finance: Jutaro Kaneko

NASDAQ: Erica Brown, Julia Haglind, Hans-Ole Jochumsen

Nomura Bank: Yuji Nakata

SIX-clear : Matthias Heer, Urs Wieland

Hesseni liidumaa: Mark Weinmeister, Robert Möhrle

Union Investment: Andreas Illenseer

US Commodities Futures Trading Commission: John Behnam, Chris Giancarlo, Brian Quintenz, Eric Pan, Tracey Wingate

USA rahandusministeerium: Corrado Camera, Lawrence Norton, Rebekah Goshorn-Jurata

USA Kaubanduskoda: Thomas Quaadman, Samantha DeZur, Sean Downey, Giovanni Campi

Järgmised üksused on korraldanud konverentse, kus pr Hübner osales ja kus ta tutvustas oma tööd kesksete vastaspoolte järelevalve valdkonnas:

APCO, Saksamaa pangaliit, Euroopa Finantsturgude Assotsiatsioon (AFME), Briti Kaubanduskoda, Eurofi, ühing European Parliamentary Financial Services Forum (EPFSF), Financial Future, Fleishmann Hillard, Linklaters, QED.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmine seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega

Viited

COM(2017)0331 – C8-0191/2017 – 2017/0136(COD)

EP-le esitamise kuupäev

13.6.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

11.9.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

11.9.2017

ITRE

11.9.2017

JURI

11.9.2017

AFCO

11.9.2017

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

29.6.2017

ITRE

11.10.2017

JURI

12.7.2017

AFCO

11.9.2017

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Danuta Maria Hübner

6.7.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2017

21.2.2018

24.4.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

4

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Alex Mayer, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Ramón Jáuregui Atondo, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Joachim Starbatty, Romana Tomc, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Agnieszka Kozłowska-Rajewicz

Esitamise kuupäev

25.5.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

45

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Sander Loones, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Joachim Starbatty

PPE

Burkhard Balz, Markus Ferber, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Georgios Kyrtsos, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

4

ECR

Kay Swinburne

ENF

Gerolf Annemans, Bernard Monot, Marco Zanni

5

0

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Martin Schirdewan

S&D

Neena Gill, Alex Mayer

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. juuni 2018Õigusalane teave