Menetlus : 2017/0114(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0202/2018

Esitatud tekstid :

A8-0202/2018

Arutelud :

PV 24/10/2018 - 21
CRE 24/10/2018 - 20
CRE 24/10/2018 - 21

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0423

RAPORT     ***I
PDF 1111kWORD 187k
7.6.2018
PE 615.363v04-00 A8-0202/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

(COM(2017)0275 – C8-0171/2017 – 2017/0114(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy

Arvamuse koostaja (*):

Seb Dance, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA. NIMEKIRI RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUDÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

(COM(2017)0275 – C8-0171/2017 – 2017/0114(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0275),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0171/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0202/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Selles valges raamatus määras komisjon tähtaja (2020), mille saabudes tuleb „viia [...] lõpule väliskulude täielik ja kohustuslik arvessevõtmine (muutes lisaks müra, kohaliku saaste ja liiklusummikutega seotud kulude arvessevõtmisele kohustuslikuks ka infrastruktuuri kulumisega seotud kulude arvessevõtmise) maantee- ja raudteetranspordi valdkonnas.“

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Kaupa ja reisijaid vedavate sõidukite liikumine on üks saasteainete õhkupaiskamist põhjustavaid tegureid. Sellised saasteained, mis on väga kahjulikud inimeste tervisele ja halvendavad liidu välisõhu kvaliteeti, on näiteks PM2,5, NO2 ja O3. Euroopa Keskkonnaameti 2017. aastal avaldatud andmete kohaselt põhjustasid need kolm saasteainet liidus 2014. aastal vastavalt 399 000, 75 000 ja 13 600 inimese enneaegse surma nendega pikaajalise kokkupuutumise tõttu.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Euroopas ainuüksi maanteeliikluse müra kõige raskemate keskkonnast lähtuvate stressitegurite hulgas õhusaaste järel teisel kohal. Liiklusmürast tingitud südamehaiguste tõttu sureb igal aastal enneaegselt vähemalt 9000 inimest.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 d)  Euroopa Keskkonnaameti Euroopa õhu kvaliteeti käsitleva 2017. aasta aruande kohaselt tekitas maanteetransport 2015. aastal kõige rohkem NOx heidet ning oli suuruselt teine tahmasaastet tekitav sektor.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Kõik raskesõidukid mõjutavad oluliselt maanteetaristut ja tekitavad õhusaastet, samas kui kergsõidukid põhjustavad enamiku maanteetranspordi negatiivsest keskkonna- ja sotsiaalmõjust seoses heite ja ummikutega. Võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi huvides tuleks tagada, et sõidukid, mida ei ole seni käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/62/EÜ,15 hõlmataks tee- ja kasutusmaksude osas sellesse raamistikku. Kõnealuse direktiivi kohaldamisala tuleks seetõttu laiendada raskesõidukitele, mis ei ole ette nähtud kaubaveoks, ja kergsõidukitele, sealhulgas sõiduautodele.

(3) Kõik sõidukid mõjutavad oluliselt maanteetaristut ja tekitavad õhusaastet ning kergsõidukid põhjustavad enamiku maanteetranspordi negatiivsest keskkonna- ja sotsiaalmõjust seoses heite ja ummikutega. Võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi huvides tuleks tagada, et sõidukid, mida ei ole seni käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/62/EÜ,15 hõlmataks tee- ja kasutusmaksude osas sellesse raamistikku. Kõnealuse direktiivi kohaldamisala tuleks seetõttu laiendada raskesõidukitele, mis ei ole ette nähtud kaubaveoks, väikestele tarbesõidukitele, sõiduautodele ja mootorratastele. Sõiduautodega seotud makse saaks kohandada, et vältida sagedaste kasutajate liigset karistamist. Võrdse kohtlemise huvides tuleks makse kohaldada mittediskrimineerivalt sõiduki kategooria alusel ning diferentseeritult vastavalt sõiduki mõjule taristule, keskkonnale ja ühiskonnale ning vastavalt selliste kasutajate erilisele sotsiaal-majanduslikule olukorrale, kellel ei ole muud valikut kui kasutada oma töökohta jõudmiseks maanteed.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Autoveo siseturu väljakujundamisel õiglastel konkurentsitingimustel tuleks nõuda eeskirjade ühtset kohaldamist. Üks käesoleva direktiivi peamisi eesmärke on kaotada kasutajatevahelised konkurentsimoonutused. Seega tuleks raskesõidukitelt kogutavate maksude kohaldamisalasse lisada maanteel kaubaveoks kasutatavad kaubikud.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Et tagada asjaomase meetme proportsionaalsus, tuleks kohaldamisalasse lisada üksnes maanteel kaubaveoks kasutatavad kaubikud, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1071/20091 a ja 1072/20091 b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 165/20141 c.

 

_________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

 

1 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

 

1 c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Oma olemuse tõttu ei kajasta ajapõhised kasutusmaksud täpselt tegelikult kaasnevaid taristukulusid ega ole seetõttu tõhusad, et stimuleerida keskkonnasõbralikumat ja efektiivsemat tegevust või vähendada ummikuid. Seetõttu tuleks need järk-järgult asendada vahemaapõhiste tasudega, mis on õiglasemad, tõhusamad ja tulemuslikumad.

(4) Oma olemuse tõttu ei kajasta ajapõhised kasutusmaksud täpselt tegelikult kaasnevaid taristukulusid ega ole seetõttu tõhusad, et stimuleerida keskkonnasõbralikumat ja efektiivsemat tegevust või vähendada ummikuid. Seetõttu tuleks ajapõhised kasutusmaksud raskesõidukite puhul järk-järgult asendada vahemaapõhiste tasudega, mis on õiglasemad, tõhusamad ja tulemuslikumad.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Läbitud vahemaal põhinevate maksustamise süsteemide arendamine ja/või rakendamine peaks toimuma koos igas liikmesriigis sõltumatu järelevalveasutuse määramisega, et kontrollida riiklike maksustamissüsteemide nõuetekohast toimimist ning tagada ettevõtjate vahel läbipaistvus ja mittediskrimineerimine ning kindlustada, et teemaksude määr ja teemaksudest saadud tulude kasutamine oleks kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Iga liikmesriik peaks saama määrata sõltumatu järelevalveasutuse, lähtudes oma riikliku võrgu eripärast.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Et tagada, et ajapõhiste maksude järkjärguline asendamine vahemaapõhiste maksudega ei takistaks täiendavalt äärepoolsematest riikidest ja piirkondadest pärit transpordi juurdepääsu peamistele Euroopa turgudele, tuleks võimalikult kiiresti kehtestada hüvitamissüsteem lisakulude tasakaalustamiseks ning seeläbi tagada, et see ei too kaasa konkurentsivõime olulist vähenemist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Et takistada liikluse suundumist maksuvabadele teedele, millel võib olla suur mõju liiklusohutusele ja teedevõrgu optimaalsele kasutamisele, peab liikmesriikidel olema võimalik kehtestada teemaksud kõigil teedel, mis konkureerivad otseselt üleeuroopaliste võrkudega.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d)  Ajapõhised kasutusmaksud motiveerivad sõidukijuhte teemaksukleebise kehtivusaja jooksul rohkem sõitma, mis on vastuolus põhimõtetega „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 e)  Et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine, peaksid teekasutusmaksude valdkonna kontsessioonilepinguid reguleerivad lepingulised raamistikud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL lihtsustama nende lepingute kohandamist liidu õigusraamistiku arenguga.

 

 

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 f)  Sellega seoses tuleks kaaluda võimalust tasakaalustada kaugusest tulenevad lisakulud selliste vahendite abil, mis on seotud juurdepääsuga energiatõhusamale autopargile ning eksklusiivse taristu või tehnoloogia (nt e-kiirteed) prioriteetse pakkumisega. Need hüvitamisvahendid võiksid moodustada osa tulevasest Euroopa ühendamise rahastust pärast 2020. aastat.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et tagada kasutajate heakskiit tulevastele teemaksu kogumise süsteemidele, tuleks liikmesriikidel lubada sisse viia asjakohased maksukogumissüsteemid, mis on osa laiemast liikuvusteenuste paketist. Kõnealused süsteemid peaksid tagama taristukulude õiglase jaotumise ning põhimõtte „saastaja maksab“ järgimise. Kõik liikmesriigid, kes sellise süsteemi kehtestavad, peaksid tagama, et see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/52/EÜ.

(5) Selleks et tagada kasutajate heakskiit tulevastele teemaksu kogumise süsteemidele, tuleks liikmesriikidel lubada sisse viia asjakohased maksukogumissüsteemid, mis on osa laiemast liikuvusteenuste paketist. Kõnealused süsteemid peaksid tagama taristukulude õiglase jaotumise ning põhimõtte „saastaja maksab“ järgimise ning hõlmama kasutusmaksudest saadava tulu sihtotstarbelise kasutamise korda. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada teemakse ka teedel, mis ei ole peamise transpordivõrgu osa. Kõik liikmesriigid, kes sellise süsteemi kehtestavad, peaksid tagama, et see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/52/EÜ.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Liikmesriike tuleks ergutada võtma sõiduautode suhtes teede taristumaksusüsteemide kohaldamisel arvesse sotsiaal-majanduslikke tegureid.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Kõikide teekasutajate maksustamine elektroonilisel teel hõlmab massilist isikuandmete kogumist ja säilitamist, mida saab kasutada ka põhjalike liikumisprofiilide koostamiseks. Liikmesriigid ja komisjon peaksid käesoleva direktiivi rakendamisel võtma järjekindlalt arvesse eesmärgi piiritlemise ja minimaalse andmete kogumise põhimõtteid. Seepärast peaksid teekasutusmaksudega seotud andmete kogumise tehnilised lahendused hõlmama anonüümseid, krüpteeritud ja eelmaksevõimalusi.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Sõidukimaksud võivad takistada teemaksude kehtestamist. Selleks et teemaksude kehtestamist toetada, peaks liikmesriikidel olema rohkem tegevusruumi sõidukimaksude kiireks langetamiseks, mis tähendab, et esimesel võimalusel tuleb langetada direktiivis 1999/62/EÜ sätestatud miinimummäärasid.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 d)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühtlustatud kohaldamine ning jälgida selle mõju Euroopa vaba liikumise ala toimimisele ja teemaksusüsteemide koostalitlusvõimele, tuleb järelevalve selle koostalitlusvõime üle usaldada Euroopa maanteetransporti reguleerivale ametile. Selle ameti ülesanne võiks muu hulgas olla teostada järelevalvet käesoleva direktiivi sätete tõhusa rakendamise üle ja võtta meetmeid autoveo siseturu nõuetekohase toimimise tõrgete või reisijate vaba liikumise takistuste korral.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 e)  Eriti tähtis on, et liikmesriigid kehtestaksid õiglase maksusüsteemi, millega ei karistata neid erasõidukite kasutajaid, kes maakohtades või raskesti ligipääsetavates või eraldatud piirkondades elades on sunnitud tasulisi teid sagedamini kasutama. Liikmesriigid peaksid kehtestama selliste piirkondade kasutajatele territoriaalse arengu poliitika raames madalamad maksumäärad.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Nii nagu raskesõidukite puhul, on ka kergsõidukite puhul oluline tagada, et kõik nende suhtes kohaldatavad ajapõhised maksud on proportsionaalsed, sealhulgas juhul, kui kasutamise kestus on lühem kui üks aasta. Sellega seoses tuleb arvesse võtta asjaolu, et väikeste tarbesõidukite kasutamine erineb raskesõidukite kasutusest. Proportsionaalsete ajapõhiste maksude arvutamisel võib aluseks võtte kättesaadavad reisiandmed.

(6) Nii nagu raskesõidukite puhul, on oluline tagada, et kui liikmesriigid kehtestavad väikeste tarbesõidukite suhtes kohaldatavaid ajapõhiseid makse, on need proportsionaalsed, sealhulgas juhul, kui kasutamise kestus on lühem kui üks aasta. Sellega seoses tuleb arvesse võtta asjaolu, et väikeste tarbesõidukite kasutamine erineb raskesõidukite kasutusest. Proportsionaalsete ajapõhiste maksude arvutamisel võib aluseks võtte kättesaadavad reisiandmed, tingimusel et see tagab mittediskrimineerimise.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Direktiiv 1999/62/EÜ kohaselt võib kehtestada väliskulumaksu, mis on lähedasel tasemel sotsiaalse piirkuluga kõnealuse sõiduki kasutamisel. See meetod on osutunud kõige õiglasemaks ja tõhusamaks viisiks, et võtta arvesse raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, ning sellega tagataks raskesõidukite õiglane panus ELi õhukvaliteedinormide17 ja kohaldatavate müra piirmäärade või eesmärkide saavutamisse. Selliste maksude kohaldamist tuleks seetõttu lihtsustada.

(7) Direktiivi 1999/62/EÜ kohaselt tuleks kehtestada kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ väliskulumaks, mis on lähedasel tasemel sotsiaalse piirkuluga kõnealuse sõiduki kasutamisel. See meetod on osutunud kõige õiglasemaks ja tõhusamaks viisiks, et võtta arvesse raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, ning sellega tagataks raskesõidukite õiglane panus ELi õhukvaliteedinormide17 ja kohaldatavate müra piirmäärade või eesmärkide saavutamisse. Selliste maksude kohaldamist tuleks seetõttu lihtsustada.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Selleks tuleks maksimaalne kaalutud keskmine väliskulumaks asendada lihtsalt kohaldatavate võrdlusväärtustega, mida ajakohastatakse, võttes arvesse inflatsiooni, teaduse arengut seoses maanteetranspordi väliskulu hindamisega ning sõidukipargi koosseisu muutumist.

(8) Selleks tuleks anda võimalus koguda taristumaksuga hõlmamata teedevõrkudelt väliskulumaksu ning maksimaalne kaalutud keskmine väliskulumaks asendada lihtsalt kohaldatavate miinimumväärtustega, mida ajakohastatakse, võttes arvesse inflatsiooni, teaduse arengut seoses maanteetranspordi väliskulu hindamisega ning sõidukipargi koosseisu muutumist.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Selleks et aidata saavutada transpordipoliitika valge raamatu eesmärki ja täielikult rakendada põhimõtet „saastaja maksab“, tuleks taristumaksuga hõlmatud võrkudes koguda raskesõidukitelt ja maanteel kaubaveoks kasutatavatelt kaubikutelt väliskulumaksu.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b) Selleks et tagada väliskulumaksust saadava tulu asjakohane kasutamine, oleks kohane, kui väliskulumaksust saadav tulu reinvesteeritakse transporditaristu sektorisse, et edendada säästvamaid transpordiliike, millel on väiksem keskkonnamõju.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 c)   Arvesse võetavate väliskulude miinimumväärtused võiks kehtestada komisjoni transpordi ja liikuvuse peadirektoraadi „Transpordi väliskulude käsiraamatu“ põhjal.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Taristumaksu diferentseerimine sõltuvalt EURO heitgaasiklassist on aidanud kaasa keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamisele. Sõidukipargi uuendamise tõttu on maksude diferentseerimine selle põhjal linnadevahelises transpordivõrgus siiski eeldatavasti aegunud 2020. aasta lõpuks ja tuleks järk-järgult selleks ajaks kaotada. Samaks ajahetkeks tuleks väliskulude maksustamist kohaldada süstemaatilisemalt, sest see sihtotstarbeline vahend nõudmaks tagasi väliskulu olukordades, kus see on kõige olulisem.

(9) Taristumaksu diferentseerimine sõltuvalt EURO heitgaasiklassist on aidanud kaasa keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamisele. Sõidukipargi uuendamise tõttu on linnadevahelises transpordivõrgus sellisel meetodil maksude diferentseerimine tõenäoliselt 2020. aasta lõpuks vähem tulemuslik ja tuleks selleks ajaks järk-järgult kaotada. Samaks ajahetkeks tuleks väliskulude maksustamist kohaldada süstemaatilisemalt, sest see sihtotstarbeline vahend nõudmaks tagasi väliskulu olukordades, kus see on kõige olulisem.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Selleks et edendada kõige keskkonnasõbralikumate ja tõhusamate sõidukite kasutamist, peaksid liikmesriigid kõnealuste sõidukite suhtes kohaldama oluliselt vähendatud tee- ja kasutusmakse.

(12)  Selleks et edendada keskkonnasõbralikumate ja tõhusamate sõidukite kasutamist, peaksid liikmesriigid kõnealuste sõidukite suhtes kohaldama oluliselt vähendatud tee- ja kasutusmakse. Selleks et lihtsustada ja kiirendada asjaomaste meetmete rakendamist, tuleks neid soodustusi kohaldada sõltumatult komisjoni määruse (EL) .../... (millega rakendatakse määrust (EL) nr 595/2009 seoses CO2-heite sertifitseerimise ja raskesõidukite kütusekuluga) jõustumisest. Heitevabade sõidukite suhtes ei tohiks kohaldada mingit õhusaastega seotud väliskulumaksu.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Alpide-ülene transiitliiklus kujutab endast mõjutatud piirkondade jaoks müra- ja õhusaaste ning taristu kulumisega seoses probleemi, mida süvendab kulukonkurents lähedal asuvate transpordikoridoridega. Seetõttu tuleb mõjutatud piirkondadele ja liikmesriikidele võimaldada väliskulude maksustamisel ja liikluskorralduse meetmete rakendamisel suurt paindlikkust, pidades eelkõige silmas ümberpaiknemise soovimatu mõju vältimist ja liikluse ümbersuunamist koridoride vahel.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Liiklusummikud, milles oma erinev osa on kõikidel mootorsõidukitel, põhjustavad umbes 1% kulu SKPst. Oluline osa nimetatud kulust on seotud linnadevahelise liikluse ummikutega. Seepärast peaks olema lubatud spetsiaalne ummikumaks, tingimusel et seda kohaldatakse kõikide sõidukikategooriate puhul. Olemaks tulemuslik ja proportsionaalne, peaks maksu arvutamise aluseks olema väike ummikukulu, mis oleks diferentseeritud koha, aja ja sõiduki kategooria põhjal. Ummikumaksude positiivse mõju maksimeerimiseks tuleks vastav tulu eraldada projektidele, mis käsitlevad probleemi põhjuseid.

(13)  Liiklusummikud, milles oma erinev osa on kõikidel mootorsõidukitel, põhjustavad umbes 1% kulu SKPst. Oluline osa nimetatud kulust on seotud linnadevahelise liikluse ummikutega. Seepärast peaks olema lubatud spetsiaalne ummikumaks, tingimusel et seda kohaldatakse kõikide sõidukikategooriate puhul. Olemaks tulemuslik, proportsionaalne ja mittediskrimineeriv, peaks maksu arvutamise aluseks olema väike ummikukulu, mis oleks diferentseeritud koha, aja ja sõiduki kategooria põhjal. Samuti tuleb leida tasakaalustavad ja kompenseerivad valemid, mis ei ole diskrimineerivad linnade äärealadel elavate töötajate suhtes, kes peavad niigi kandma nii kasutusmaksude kui ka teemaksude kulud. Ummikumaksude positiivse mõju maksimeerimiseks tuleks vastav tulu eraldada projektidele, mis käsitlevad probleemi põhjuseid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Liidu autopärandi kaitsmiseks peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi alusel makstavate erinevate tasude kohandamisel paigutama ajaloolise väärtusega sõidukid erikategooriasse.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Võttes arvesse õnnetusjuhtumite suuri väliskulusid, mis ulatuvad igal aastal kümnete miljardite eurodeni, tuleks anda liikmesriikidele seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ1 a sätetega, mis käsitlevad surmaga lõppenud õnnetuse ja raske õnnetuse keskmist keskkonnakulu, võimalus paremini arvesse võtta kindlustuse poolt mittekorvatavaid kulusid. Ühe osa nendest kuludest kannaks asjaomane sotsiaalkindlustusskeem või kogu ühiskond, näiteks kasutatavate avalike teenuste halduskulud, teatavate kasutatavate meditsiiniteenuste teatavad kulud, inimkapitali kaotamise kulud ning füüsilise ja psühholoogilise kahjuga seotud kulud.

 

_____________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59).

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Taristumaksule lisanduvad hinnalisandid võiksid olla ka mujal kui üksnes mägistes piirkondades abiks selliste probleemide lahendamisel, mis on seotud olulise keskkonnakahjuga või ummikutega, mis tulenevad teatavate teede kasutamisest Praegune hinnalisandite kehtestamise piirang tuleks seetõttu välja jätta. Topeltmaksustamise vältimiseks ei tohiks hinnalisandeid kohaldada teelõikudel, kus juba võetakse ummikumaksu.

(16)  Taristumaksule lisanduvad hinnalisandid võiksid olla ka mujal kui üksnes mägistes piirkondades abiks selliste probleemide lahendamisel, mis on seotud olulise keskkonnakahjuga või ummikutega, mis tulenevad teatavate teede kasutamisest Seetõttu tuleks lihtsustada hinnalisandite rakendamist, jättes välja praegused piirangud, mis piiravad hinnalisandite kehtestamist ja nende tulude eraldamist üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu projektidele. Topeltmaksustamise vältimiseks peaks hinnalisandite kohaldamine teelõikudel, kus juba võetakse ummikumaksu, olema rangemalt piiratud. Samuti tuleb kohandada erinevatele olukordadele maksimummäära.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Väikeste tarbesõidukite puhul on oluline tagada, et käesolev direktiiv ei takistaks kodanike vaba liikumist. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada hinnaalandusi, kui maksud mõjutavad teekasutajaid geograafilistel või sotsiaalsetel põhjustel ebaproportsionaalselt.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Selleks et kasutada ära võimalikku sünergiat teede maksustamise olemasolevate süsteemide vahel ja vähendada tegevuskulusid, peaks komisjon olema täielikult kaasatud liikmesriikidevahelisse koostöösse, mille eesmärk on võtta kasutusele ühised teemaksu kogumise süsteemid.

(18)  Selleks et kasutada ära võimalikku sünergiat teede maksustamise olemasolevate süsteemide vahel ja vähendada tegevuskulusid, peaks komisjon olema täielikult kaasatud liikmesriikidevahelisse koostöösse, mille eesmärk on võtta kasutusele ühised ja koostalitlusvõimelised teemaksu kogumise süsteemid.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Teemaksud võivad mobiliseerida vahendeid, mis aitavad rahastada kvaliteetse transporditaristu hooldamist ja arendamist. Seepärast on asjakohane motiveerida liikmesriike kasutama teemaksude tulu eesmärgipäraselt ning nõuda, et nad annaksid asjakohaselt aru selliste tulude kasutamise kohta. See peaks eelkõige aitama välja selgitada võimalikke rahastamispuudujääke ning suurendama avalikkuse poolehoidu teemaksudele.

(19)  Teemaksud mobiliseerivad vahendeid, mis aitavad rahastada ja ristfinantseerida alternatiivseid transporditaristu projekte ning kvaliteetse transporditaristu ja kvaliteetsete transporditeenuste ülalpidamist ja arendamist. Seepärast on liikmesriikide puhul asjakohane kasutada teemaksude tulu eesmärgipäraselt ning nõuda, et nad annaksid asjakohaselt aru selliste tulude kasutamise kohta. Taristumaksudest ja väliskulumaksust saadavad tulud tuleks seetõttu reinvesteerida transpordisektorisse. See peaks eelkõige aitama välja selgitada võimalikke rahastamispuudujääke ning suurendama avalikkuse poolehoidu teemaksudele.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  On vaja tagada, et väliskulumaksud peegeldaksid raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra kulu jätkuvalt võimalikult täpselt, ilma et see muudaks süsteemi ülemäära keeruliseks, et stimuleerida kõige kütusesäästlikumate sõidukite kasutamist ning säilitada stiimulid tõhusana ning teemaksude diferentseerimine ajakohasena. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada väliskulumaksude võrdlusväärtusi teaduse arenguga, määrata kindlaks tulusid mittemõjutava taristumaksu diferentseerimise meetodid sõltuvalt raskesõidukite CO2-heitest ja kohandada kergsõidukite taristumaksude diferentseerimist tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(21)  On vaja tagada, et väliskulumaksud peegeldaksid raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra kulu jätkuvalt võimalikult täpselt, ilma et see muudaks süsteemi ülemäära keeruliseks, et stimuleerida kõige kütusesäästlikumate sõidukite kasutamist ning säilitada stiimulid tõhusana ning teemaksude diferentseerimine ajakohasena. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada väliskulumaksude miinimumväärtusi teaduse arenguga, määrata kindlaks tulusid mittemõjutava taristumaksu diferentseerimise meetodid sõltuvalt raskesõidukite CO2-heitest ja kohandada kergsõidukite taristumaksude diferentseerimist tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon üldkohaldatava, läbipaistva ja selge raamistiku keskkonnaalaste, ummikutega seotud ja tervishoiukulude arvesse võtmiseks, mis on taristumaksude tulevaste arvutuste aluseks. Sellega seoses peaks komisjon välja pakkuma mudeli, millele oleks lisatud analüüs, mis käsitleb mõju väliskulude arvesse võtmisele kõigi transpordiliikide puhul. Proportsionaalsuse puhul tuleb väliskulude maksustamise puhul arvesse võtta kõiki transpordiliike.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b)   Läbipaistvuse huvides oleks liikmesriikidel asjakohane avalikustada teekasutajatele taristumaksude, väliskulumaksude ja ummikumaksude reinvesteerimisega saavutatud tulemused. Seepärast peaksid nad teatama kasust, mida on saadud paranenud liiklusohutuse, vähenenud keskkonnamõju ja vähenenud liiklusummikute näol.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, sõidukite maksustamise kohta maanteetaristute kasutamise eest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, sõidukite vahemaapõhise maksustamise kohta maanteetaristute kasutamise eest.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  uus taristu või taristu arendamine, sealhulgas oluline teekonstruktsiooni remont;

a)  uus taristu või taristu arendamine, sealhulgas oluline teekonstruktsiooni remont või alternatiivne transporditaristu teistele transpordiliikidele ülemineku jaoks;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6)  „teemaks“ – kindlaksmääratud summa, mis on tasu teatavas taristus läbitud vahemaa eest vastavalt sõiduki tüübile ning mille tasumisel antakse sõidukile õigus taristut kasutada; maks koosneb taristumaksust ning mõnel juhul ummikumaksust või väliskulumaksust või mõlemast;

6)  „teemaks“ – kindlaksmääratud summa, mis on tasu teatavas taristus läbitud vahemaa eest vastavalt sõiduki tüübile ning mille tasumisel antakse sõidukile õigus taristut kasutada; maks koosneb ühest või mitmest järgmisest maksust: taristumaks või väliskulumaks;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11)  „liiklusest tulenevad õhusaastekulud“ – sõiduki kasutamise ajal õhku paisatavate tahkete osakeste ja osooni eellaste, näiteks lämmastikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite tekitatud kahjuga seotud kulud;

11)  „liiklusest tulenevad õhusaastekulud“ – sõiduki kasutamise ajal õhku paisatavate tahkete osakeste ja osooni eellaste, näiteks lämmastikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite poolt inimtervisele ja keskkonnale tekitatud kahjuga seotud kulud;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12)  „liiklusest tulenevad mürakulud“ – sõidukite tekitatud või sõidukite ja teekatte koostoimel tekkivast mürast põhjustatud kahjuga seotud kulud;

12)  „liiklusest tulenevad mürakulud“ – sõidukite tekitatud või sõidukite ja teekatte koostoimel tekkivast mürast põhjustatud inimtervisele ja keskkonnale tekitatud kahjuga seotud kulud;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15)  „sõiduk“ – mootorsõiduk, millel on vähemalt neli ratast, või liigendsõiduk, mis on ette nähtud või mida kasutatakse reisijate või kauba maanteeveoks;

15)  „sõiduk“ – mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks ratast, või liigendsõiduk, mis on ette nähtud või mida kasutatakse reisijate või kauba maanteeveoks;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 18 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  „kergsõiduk“ – väike tarbesõiduk, sõiduauto või mootorratas;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19)  „kergsõiduk“sõiduauto, minibuss või kaubik;

19)  „väike tarbesõiduk“minibuss, kaubik või kaubaveoks ette nähtud kaubik;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 20 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  „ajaloolise väärtusega sõiduk“ – ajaloolise väärtusega sõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL* artikli 3 lõike 7 tähenduses;

 

_______________

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22)  „kaubik“ – sõiduk, mis on ette nähtud kaubaveoks ja mille lubatud täismass on alla 3,5 tonni;

22)  „kaubik“ – sõiduk (v.a sõiduauto), mille lubatud täismass on alla 3,5 tonni;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  „kaubaveoks ette nähtud kaubik“ – sõiduk, mida kasutatakse autoveo-ettevõtja tegevusalal, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009* ning mille suurim lubatud täismass on 2,4–3,5 tonni ja mis on kõrgem kui 2 meetrit.

 

______________

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 b) „heitevaba käitamine“ – sõiduki kontrollitaval viisil käitamine kaetud teedevõrgus ilma heitkoguseid tekitamata;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  „mootorratas“ – sõiduk (külghaagisega või ilma), millel on kaks ratast, samuti kõik määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuuluvad kolme- ja neljarattalised sõidukid;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27)  „kontsessioonileping“ – riigihankeleping, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL** artiklis 1;

27)  „kontsessioonileping“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artikli 5 punktis 1 määratletud kontsessioon;

 

_______________

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

29)  „oluliselt muudetud tee- või kasutusmaksukord” – tee- või kasutusmaksude määramise kord, mida on muudetud nii, et kulud või tulud on vähemalt 5 % erinevad võrreldes eelneva aastaga, pärast nende korrigeerimist inflatsiooniga, mida mõõdetakse muutusena kogu ELi hõlmavas tarbijahindade harmoneeritud indeksis (v.a energia ja töötlemata toiduained), mille avaldab komisjon (Eurostat).

29)  „oluliselt muudetud tee- või kasutusmaksukord” – tee- või kasutusmaksude määramise kord, mida on muudetud nii, et kulud või tulud on vähemalt 15 % erinevad võrreldes eelneva aastaga, pärast nende korrigeerimist inflatsiooniga, mida mõõdetakse muutusena kogu ELi hõlmavas tarbijahindade harmoneeritud indeksis (v.a energia ja töötlemata toiduained), mille avaldab komisjon (Eurostat). Kontsessioonilepingute puhul ei loeta oluliseks muudatusi, mis vastavad direktiivi 2014/23/EL artikli 43 lõigetes 1 ja 2 esitatud kriteeriumidele.

Selgitus

Tuleks vältida oluliste muudatuste liiga piiravat määratlust, et vältida pädevate asutuste halduskoormuse ülemäärast suurendamist. Muudatusettepaneku eesmärk on hõlbustada teemaksusüsteemide muutmist, muu hulgas käesoleva direktiivi sätete lihtsamaks kohaldamiseks, vältides seda, et kõikidest teemaksusüsteemide muudatustest tuleb teavitada komisjoni. Muudatusettepanek võimaldab samuti viia oluliste muudatuste määratluse paremini kooskõlla direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  „ristfinantseerimine“ – tõhusa alternatiivse transporditaristu projektide rahastamine olemasoleva transporditaristu tee- ja taristumaksudest saadavast tulust;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 b)  „liikmesriigid“ – kõik liikmesriikide asutused, nii riigi keskvõimu asutused kui ka osariigi/liidumaa või muude kohalike omavalitsuste asutused, kelle ülesanne on tagada liidu õiguse järgimine.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  taristu või selle arendamise kulud võivad hõlmata mis tahes spetsiifilisi taristukulusid, mis on kavandatud vähendama müraga seotud saastet või parandama teeohutust, ning taristu haldaja tegelikke makseid, mis ta on teinud, lähtudes sellistest objektiivsetest keskkonnakaalutlustest nagu kaitse pinnase saastumise eest.

b)  taristu või selle arendamise kulud võivad hõlmata mis tahes spetsiifilisi kulusid, muu hulgas neid, mis on tekkinud uute regulatiivsete nõuete tõttu, mis on kavandatud vähendama müra- või õhusaastet, võtma kasutusele uuenduslikke tehnoloogiaid või parandama liiklusohutust, ning taristu haldaja tegelikke makseid, mis ta on teinud, lähtudes sellistest objektiivsetest keskkonnakaalutlustest nagu pinnase kaitse saastumise eest.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Artikli 6 lõikesse 2 lisatakse uus punkt ba:

 

„b a)  ajaloolise väärtusega sõidukid;“

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, ei kehtesta liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2018 kasutusmakse raskesõidukitele. Enne kõnealust kuupäeva kehtestatud kasutusmaksud võivad jääda kehtima kuni 31. detsembrini 2023.

6.  Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, ei kehtesta liikmesriigid alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kasutusmakse raskesõidukitele ja kaubaveoks ette nähtud kaubikutele. Enne kõnealust kuupäeva kehtestatud kasutusmaksud võivad jääda kehtima kuni 31. detsembrini 2022 ning need asendatakse alates 1. jaanuarist 2023 käesoleva direktiiviga hõlmatud teedevõrgus taristumaksudega.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ei kehtesta liikmesriigid kasutusmakse kergsõidukitele. Enne kõnealust kuupäeva kehtestatud kasutusmaksud kaotatakse järk-järgult 31. detsembriks 2027.

7.  Alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ei kehtesta liikmesriigid kasutusmakse väikestele tarbesõidukitele. Enne kõnealust kuupäeva kehtestatud kasutusmaksud võivad jääda kehtima kuni 31. detsembrini 2025.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Alates 1. jaanuarist 2020 kohaldatakse raskesõidukitele kohaldatavaid tee- ja kasutusmakse kõikide raskesõidukite suhtes.

9.  Alates 1. jaanuarist 2020 kohaldatakse raskesõidukitele kohaldatavaid tee- ja kasutusmakse kõikide raskesõidukite ja kaubaveoks ette nähtud kaubikute suhtes.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7 – lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Raske- ja kergsõidukite tee- ja kasutusmaksud e võib kasutusele võtta või neid edasi kasutada teineteisest sõltumatult.

10.  Kuni 31. detsembrini 2022 võib ühelt poolt raskesõidukite ning kaubaveoks ette nähtud kaubikute ning teiselt poolt väikeste tarbesõidukite (v.a kaubaveoks ette nähtud kaubikud) suhtes tee- ja kasutusmaksud kasutusele võtta või neid edasi kasutada teineteisest sõltumatult.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7a – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kasutusmakse kohaldatakse sõiduautode suhtes, peab taristu olema kättesaadav vähemalt järgmisteks ajavahemikeks: kümme päeva, kuu või kaks kuud või mõlemad ja aasta. Kahekuine maksumäär on kuni 30 % aastasest maksumäärast, igakuine maksumäär on kuni 18 % aastasest maksumäärast ja 10-päevane maksumäär on kuni 8 % aastasest maksumäärast.

Kui kasutusmakse kohaldatakse sõiduautode suhtes, peab taristu olema kättesaadav vähemalt järgmisteks ajavahemikeks: päev, nädal, kümme päeva, kuu või kaks kuud või mõlemad, ja aasta. Kahekuine maksumäär on kuni 30 % aastasest maksumäärast, igakuine maksumäär on kuni 18 % aastasest maksumäärast ning päevane, nädalane ja 10-päevane maksumäär on kuni 8 % aastasest maksumäärast.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7a – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Väikebusside ja kaubikute puhul järgivad liikmesriigid kas lõiget 2 või lõiget 3. Liikmesriigid kehtestavad väikebussidele ja kaubikutele kõrgemad kasutusmaksud kui sõiduautodele hiljemalt 1. jaanuarist 2024.

4.  Väikebusside, kaubikute ja kaubaveoks ette nähtud kaubikute puhul järgivad liikmesriigid kas lõiget 2 või lõiget 3. Liikmesriigid kehtestavad väikebussidele, kaubikutele ja kaubaveoks ette nähtud kaubikutele kõrgemad kasutusmaksud kui sõiduautodele hiljemalt 1. jaanuarist 2024.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7a – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kasutusmaksude proportsionaalsuse puhul võib arvesse võtta ELi äärealal asuvast liikmesriigist algavate vedude eripära.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7b – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Artiklisse 7b lisatakse järgmine lõige 2a:

 

„2a.  Kiirteelõikudel, mille suhtes kohaldatakse taristumaksu, on vajalik taristu, et tagada kõigi kasutajate ohutu liiklemine, ning seal võib olla kõigis ilmastikutingimustes turvaline parkimisala vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL).../..., millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (2017/0122 (COD)).“

Selgitus

Taristumaksuga maksustatavad teedevõrgud peavad võimaldama autoveo-ettevõtjatel täita täielikult puhkeperioode ja sõiduaegu käsitlevas määruses sätestatud kohustusi ning tagama kõikidele kasutajatele liiklusohutuse kõrge taseme.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada väliskulumaksu, mis on seotud liiklusest tuleneva õhu- ja/või mürasaaste kuluga.

1.  Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada väliskulumaksu, mis on seotud liiklusest tuleneva õhu- ja/või mürasaaste kuluga.

 

Väliskulumaksu võib säilitada või kehtestada teevõrgu osadel, mille suhtes ei kohaldata taristumaksu.

Raskesõidukite puhul väliskulumaks varieerub ja see kehtestatakse kooskõlas miinimumnõuetega ja meetoditega, mis on määratletud IIIa lisas, ning selle puhul järgitakse IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtusi.

Väliskulumaks, mis on seotud liiklusest tuleneva õhusaaste või müraga, varieerub ja see kehtestatakse kooskõlas miinimumnõuetega ja meetoditega, mis on määratletud IIIa lisas, ning selle puhul järgitakse vähemalt IIIb lisas sätestatud miinimumväärtusi.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldavad maksu koguvad liikmesriigid raskesõidukite väliskulumaksu vähemalt selles võrgu osas, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1, kus raskesõidukite tekitatud keskkonnakahju on suurem kui keskmine raskeveokite tekitatud keskkonnakahju, mis on määratletud vastavalt IIIa lisas osutatud aruandlusnõuetele.“

5.  Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldavad maksu koguvad liikmesriigid raskesõidukitele ja kaubaveoks ette nähtud kaubikutele liiklusest tuleneva õhusaaste ja müraga seotud väliskulumaksu kõikides artikli 7 lõikes 1 osutatud võrgu osades, kus kohaldatakse taristumaksu.“

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5a.  Alates 1. jaanuarist 2026 kohaldatakse artikli 7 lõikes 1 osutatud mis tahes teedevõrgu osas kehtestatud väliskulumaksu mittediskrimineerivalt kõigi sõidukikategooriate suhtes.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 5b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5b.  Liikmesriigid võivad kohaldada erandeid, millega on lubatud väliskulumaksu ajaloolise väärtusega sõidukite jaoks kohandada.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7 da – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Ummikumakse võib kehtestada või säilitada taristumaksust sõltumatult.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7da – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Mis tahes teedevõrguosas kehtestatud ummikumaksu kohaldatakse mittediskrimineerivalt kõigi sõidukikategooriate suhtes kooskõlas standardsete samaväärsuskordajatega, mis on esitatud V lisas.

3.  Mis tahes teedevõrguosas kehtestatud ummikumaksu kohaldatakse mittediskrimineerivalt kõigi sõidukikategooriate suhtes kooskõlas standardsete samaväärsuskordajatega, mis on esitatud V lisas. Liikmesriigid võivad otsustada ühistranspordi kasutamise soodustamiseks ning sotsiaal-majandusliku arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks kehtestada linnaliini- ja kaugsõidubussidele erandi.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7da – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ummikumaks kajastab kulusid, mida sõiduk põhjustab teistele liiklejatele ja kaudselt kogu ühiskonnale, kuid see ei tohi mis tahes teeliigi puhul ületada VI lisas sätestatud maksimummäärasid.

4.  Ummikumaks peab vastama vähemalt mis tahes teeliigi puhul VI lisas sätestatud maksimummäärale.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7da – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased mehhanismid ummikumaksude mõju jälgimiseks ja nende taseme läbivaatamiseks. Maksud vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kolme aasta järel, tagamaks, et need ei ole suuremad kui kõnealuses liikmesriigis esinevad ummikukulud nendel teelõikudel, mille suhtes on kehtestatud ummikumaks.“

5.  Liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased mehhanismid ummikumaksude mõju jälgimiseks ja nende taseme läbivaatamiseks. Maksud vaadatakse igal aastal läbi tagamaks, et need ei ole suuremad kui kõnealuses liikmesriigis esinevad ummikukulud nendel teelõikudel, mille suhtes on kehtestatud ummikumaks.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7f – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  hinnalisandist tekkinud lisatulu investeeritakse määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükis määratletud põhivõrgu transporditaristu ehitamisse, mis aitab otseselt kaasa ummikute või keskkonnakahju vähendamisele ning mis asuvad samas transpordikoridoris teelõiguga, mille suhtes hinnalisand kehtestatakse,

a)  hinnalisandist tekkinud lisatulu investeeritakse transporditaristu ehitamisse või transporditeenustesse, mis asuvad samas transpordikoridoris teelõiguga, mille suhtes hinnalisand kehtestatakse,

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7f – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  hinnalisand ei ületa 15 % kaalutud keskmisest taristumaksust, mis arvutatakse vastavalt artikli 7b lõikele 1 ja artiklile 7e, välja arvatud juhul, kui saadud tulu investeeritakse põhivõrgukoridoride piiriülestesse lõikudesse; sel juhul ei tohi hinnalisand olla suurem kui 25 %;

b)  hinnalisand ei ületa 15 % kaalutud keskmisest taristumaksust, mis arvutatakse vastavalt artikli 7b lõikele 1 ja artiklile 7e, välja arvatud mägipiirkondades, kus taristukulud ning kliima- ja keskkonnakahju on suuremad ja kus hinnalisand ei ületa 50 %;

Selgitus

Muudatusega püütakse lihtsustada hinnalisandi sätete rakendamist ja kehtestatakse hinnalisandile ühtne 25 % määr, sõltumata tulu kasutamisest.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7f – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  andmed hinnalisandi täpse kohaldamiskoha kohta ja tõendid punktis a osutatud põhivõrgukoridoride ehitamise rahastamise otsuse kohta esitatakse komisjonile enne hinnalisandi kohaldamist;

d)  andmed hinnalisandi täpse kohaldamiskoha kohta ja tõendid punktis a osutatud transporditaristu või transporditeenuste rahastamise otsuse kohta esitatakse komisjonile enne hinnalisandi kohaldamist;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7f – lõige 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a.  Piiriüleste projektide puhul võib hinnalisandit kohaldada vaid juhul, kui kõik projektiga seotud liikmesriigid on sellega nõus.

välja jäetud

Selgitus

Muudatusega püütakse lihtsustada õigusraamistikku, millega reguleeritakse kehtivate maksumäärade jaoks hinnalisandikorra rakendamist.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7f – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Pärast nõutava teabe saamist liikmesriigilt, kes kavatseb kohaldada hinnalisandit, teeb komisjon selle teabe kättesaadavaks artiklis 9c osutatud komitee liikmetele. Kui komisjon leiab, et kavandatav hinnalisand ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele või et sellel on märkimisväärne negatiivne mõju äärepoolsete piirkondade majanduse arengule, võib komisjon taotluse rakendusaktidega tagasi lükata või nõuda asjaomase liikmesriigi esitatud maksustamiskava muutmist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9c lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.  Pärast nõutava teabe saamist liikmesriigilt, kes kavatseb kohaldada hinnalisandit, teeb komisjon selle teabe kättesaadavaks artiklis 9c osutatud komitee liikmetele. Kui komisjon leiab, et kavandatav hinnalisand ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele või et sellel on märkimisväärne negatiivne mõju äärepoolsete piirkondade majanduse arengule, võib komisjon taotluse rakendusaktidega tagasi lükata või nõuda asjaomase liikmesriigi esitatud maksustamiskava muutmist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9c lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Kui hinnalisandit kohaldatakse artikli 7e lõikes 3 sätestatud teemaksusüsteemide suhtes, ei ole hinnalisandi puhul tegemist käesoleva direktiivi kohaldamisel tehtud olulise muudatusega.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7f – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Hinnalisandi summa arvatakse maha artikli 7c kohaselt arvutatud väliskulumaksu summast, välja arvatud EURO heitgaasiklassidesse 0, I ja II kuuluvate sõidukite puhul alates 15. oktoobrist 2011, III ja IV klassi puhul alates 1. jaanuarist 2015, V klassi puhul alates 1. jaanuarist 2019 ning VI klassi puhul alates 2023. aasta jaanuarist. Kogu kõnealune hinnalisandi ja väliskulumaksude üheaegsest kohaldamisest tekkinud tulu investeeritakse selliste põhivõrgukoridoride ehitamisse, mis on loetletud määruse (EL) nr 1316/2013 I lisa I osas.

välja jäetud

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7g – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  tippkoormuse aeg, mille jooksul nõutakse ummikute vähendamise eesmärgil kõrgemaid taristumakse, ei ületa viit tundi päevas,

d)  tippkoormuse aeg, mille jooksul nõutakse ummikute vähendamise eesmärgil kõrgemaid taristumakse, ei ületa viit tundi päevas ega sellist arvu tunde, mille jooksul ületab ummistusmäär läbilaskevõimet 100 %,

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7g – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui sõidukijuht või, kui see on asjakohane, veoettevõtja ei ole kontrollimisel võimeline esitama lõike 2 eesmärgil sõiduki heitgaasiklassi tõendamiseks vajalikke dokumente, võivad liikmesriigid kohaldada kõrgeimat maksumäära.

3.  Kui sõidukijuht või, kui see on asjakohane, veoettevõtja ei kasuta maksete tegemiseks elektroonilist teemaksusüsteemi või tal puudub kehtiv ettemaksekorraldus või tema sõidukis ei ole teemaksuettevõtja poolt heakskiidetud seadmestikku, millega tõendada lõike 2 eesmärgil sõiduki heitgaasiklassi, võivad liikmesriigid kohaldada kõrgeimat maksumäära.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7g – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on avaldanud ametlikud CO2 -heite andmed vastavalt määrusele (EL).../...,***** võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 9e, et määrata kindlaks CO2-heite võrdlusväärtused ning asjaomaste raskesõidukite sobivad kategooriad.

4.  Ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on avaldanud ametlikud CO2 -heite andmed vastavalt määrusele (EL).../...,***** võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 9e, et määrata kindlaks CO2-heite võrdlusväärtused ning asjaomaste raskesõidukite sobivad kategooriad, võttes arvesse heitkoguste vähendamise tehnoloogiaid.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7g – lõige 4 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühe aasta jooksul alates delegeeritud õigusakti jõustumisest peavad liikmesriigid taristumaksusid diferentseerima, võttes arvesse CO2-heidet ja asjaomaseid sõidukikategooriaid. Maksud diferentseeritakse nii, et ükski taristumaks ei ole rohkem kui 100 % suurem samast, kõige madalama CO2-heitega (kuid mitte heitevabast) samaväärsest sõidukist. Heitevabade sõidukite taristumaksusid vähendatakse 75 % võrreldes kõige kõrgema määraga.

Ühe aasta jooksul alates delegeeritud õigusakti jõustumisest peavad liikmesriigid taristumaksusid diferentseerima, võttes arvesse CO2-heidet ja asjaomaseid sõidukikategooriaid.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7g – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4a.  Alates .... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] vähendatakse heitevabade sõidukite taristumaksu madalaima maksumääraga võrreldes 50 %. Samasugust alandatud maksumäära rakendatakse heitevaba käitamise suhtes, mida saab tõendada.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 4b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon koostab ... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] hindamisaruande, milles hinnatakse heitevabade sõidukite ja heitevaba käitamise turuosa. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9e vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte, et arvutada ümber heitevabade sõidukite suhtes kohaldatav alandatud maksumäär, võrreldes kõige madalama taristumaksumääraga.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7ga – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kuni 31. detsembrini 2021 võivad liikmesriigid kergsõidukite puhul diferentseerida tee- ja kasutusmakse olenevalt sõiduki keskkonnamõjust.

1.  Kuni 31. detsembrini 2021 võivad liikmesriigid diferentseerida kergsõidukite puhul tee- ja kasutusmakse olenevalt sõiduki keskkonnamõjust.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7ga – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.  Liikmesriigid võivad võtta arvesse sõiduki keskkonnanäitajate paranemist, mis tuleneb sõiduki ümberehitamisest alternatiivkütuste kasutamiseks. Ettemakse püsikorralduse või muu mehhanismi abil, mille teemaksusüsteemi haldur on heaks kiitnud, peaks kasutajatel olema võimalik saada kasu teemaksude diferentseerimisest, millega tunnustatakse seda, et keskkonnanäitajad on sõiduki ümberehitamise tulemusel paranenud.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7ga – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui sõidukijuht või, kui see on asjakohane, veoettevõtja ei ole kontrollimisel võimeline esitama sõiduki heitgaasiklassi tõendamiseks vajalikke dokumente (vastavussertifikaati) vastavalt komisjoni määrusele (EL) …/…,****** võivad liikmesriigid kohaldada kõrgeimat maksumäära või kasutusmaksu kõrgeimat aastamäära.

3.  Kui sõidukijuht või, kui see on asjakohane, veoettevõtja ei ole teinud ettemakset ega kasuta muud halduri poolt heakskiidetud mehhanismi, ega ole kontrollimisel võimeline esitama sõiduki heitgaasiklassi tõendamiseks vajalikke dokumente (vastavussertifikaati) vastavalt komisjoni määrusele (EL) …/…,****** võivad liikmesriigid kohaldada kõrgeimat maksumäära või kasutusmaksu kõrgeimat aastamäära. Kui sõiduki heitgaasiklassi tõendavad dokumendid esitatakse tagantjärele, siis kohaldatud tee- või kasutusmaksu ja asjaomase sõiduki puhul tegelikult kohaldatava tee- või kasutusmaksu vahe hüvitatakse.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7ga – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.  Liikmesriigid võivad ajaloolise väärtusega sõidukite maksustamiseks kehtestada erimeetmed.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7ga – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kooskõlas artikliga 9e on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et kohandada lisas esitatud andmeid tehnika arenguga.

4.  Kooskõlas artikliga 9e on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et kohandada lisas esitatud andmeid tehnika arenguga ja võtta arvesse osade tähtsust nii liiklusohutuse paranemisel kui ka transpordisektori CO2-heite vähenemisel.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7h – lõige 1 – punkt a – taane 3 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  artikli 7h lõike 1 punkti a lisatakse järgmine taane:

 

„– selge teabe selle kohta, kas sõidukis olev seadmestik on kasutus- ja teemaksu tasumiseks koostalitlusvõimeline; nimetatakse põhjused, miks ei ole kasutajatel võimalik kasutada selle teemaksukorra puhul teistes ELi liikmesriikides kasutavat seadmestikku“.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7h – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.  Lepinguline raamistik, millega reguleeritakse suhteid kontsessiooni andja ja kontsessiooni saaja vahel, võimaldab kohandada kontsessioonilepinguid vastavalt liidu või riikliku reguleeriva raamistiku muutumisele seoses kohustustega, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 7c, 7da, 7g ja 7ga.“

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7i – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

2.  Liikmesriigid võivad teha infrastruktuurimaksu allahindluse või kõnealust maksu vähendada järgmistel tingimustel:

2.  Liikmesriigid võivad raskesõidukite ja kaubaveoks ette nähtud kaubikute puhul teha infrastruktuurimaksu allahindluse või kõnealust maksu vähendada järgmistel tingimustel:

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7i – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  allahindlused või maksuvähendused ei ületa 13 % taristumaksust, mida tasuvad samaväärsed allahindluse ja maksuvähenduse tingimustele mittevastavad sõidukid.

c)  allahindlused või maksuvähendused ei ületa 20 % taristumaksust, mida tasuvad samaväärsed allahindluse ja maksuvähenduse tingimustele mittevastavad sõidukid ja sõidukid, mida kasutatakse kohalikuks transpordiks või regulaarvedudeks või mõlemaks.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7i – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

 

2a.  Liikmesriigid võivad teha infrastruktuurimaksu allahindluse või kõnealust maksu vähendada kergsõidukite puhul, eelkõige nende jaoks, kes kasutavad neid sõidukeid sageli hajaasustusega aladel ja linnaservas, tingimusel et

 

a)  sellest tulenev maksustamisstruktuur on proportsionaalne, avalikustatud, kasutajatele võrdselt kättesaadav ega tekita teistele kasutajatele kõrgemate teemaksude näol lisakulusid;

 

b)  need allahindlused ja vähendused aitavad

 

i) suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja/või

 

ii)  tagada äärealadel või äärepoolsetes piirkondades või mõlemas liikuvust;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7i – lõige 2b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b)  lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

 

2b.  Liikmesriigid või pädevad asutused võivad kehtestada teatavate teelõikude jaoks kilomeetripõhise maksuvabastuse, võttes arvesse äärepoolsete piirkondade liikuvustavasid ja majandushuvi, tingimusel et sellest tulenev maksustamisstruktuur on proportsionaalne, avalikustatud, kasutajatele võrdselt kättesaadav ega tekita teistele kasutajatele kõrgemate teemaksude näol lisakulusid;

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7i – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kooskõlas artikli 7g lõike 1 punktis b ja lõikes 5 sätestatud tingimustega võib teemaksumäärasid määruse (EL) nr 1315/2013 I lisas määratletud kõrget üleeuroopalist huvi pakkuvate eriprojektide korral diferentseerida muul viisil, et tagada selliste projektide äriline tasuvus, kui need konkureerivad otseselt muude transpordiliikidega. Sellest tulenev maksustamisstruktuur on lineaarne, proportsionaalne, avalikustatud ja kõigile kasutajatele võrdsetel tingimustel kättesaadav ega tekita teistele kasutajatele lisakulusid kõrgemate teemaksude näol.

3.  Kooskõlas artikli 7g lõike 1 punktis b ja lõikes 5 sätestatud tingimustega võib teemaksumäärasid määruse (EL) nr 1315/2013 I lisas määratletud kõrget üleeuroopalist huvi pakkuvate eriprojektide korral diferentseerida muul viisil, et tagada selliste projektide äriline tasuvus, kui need konkureerivad otseselt muude transpordiliikidega. Sellest tulenev maksustamisstruktuur on avalikustatud ja kõigile kasutajatele võrdsetel tingimustel kättesaadav.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7i – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:

 

„3a.  Mägipiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades võivad liikmesriigid või pädevad asutused sotsiaal-majanduslike mõjude vähendamiseks diferentseerida raskesõidukite jaoks maksumäärasid vastavalt maksustatud sõiduki poolt läbitud vahemaale, tingimusel et

 

a)  läbisõidetud vahemaast sõltuval diferentseerimisel võetakse arvesse eri näitajaid, mis iseloomustavad vedu lühikesel vahemaal ja pikal vahemaal, eelkõige kasutada olevaid võimalusi minna üle teisele transpordiliigile;

 

b)  diferentseerimisel välditakse diskrimineerimist;

 

c)  tehniliste seadmete abil on võimalik riigipiiridel kindlaks teha, kus sõiduk riiki siseneb ja kust väljub.“

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7j – lõige 1 – teine lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sel eesmärgil teevad liikmesriigid koostööd, et näha ette meetodid, mille abil teekasutajad saavad tavapäraseid makseviise kasutades tasuda tee- ja kasutusmakse ööpäevaringselt vähemalt põhilistes müügipunktides nii neid makse kohaldavates liikmesriikides kui ka neist väljaspool.“;

Sel eesmärgil teevad liikmesriigid koostööd, et näha ette meetodid, mille abil saavad teekasutajad kas piiril või muudes müügipunktides, kus on olemas kviitungi väljastamise võimalus, tavapäraseid (sh elektroonilisi) makseviise kasutades tasuda tee- ja kasutusmakse ööpäevaringselt nii neid makse kohaldavates liikmesriikides kui ka neist väljaspool.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7j – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui liikmesriik maksustab sõiduki teemaksuga, märgitakse teemaksu kogusumma, taristumaksu summa, väliskulumaksu summa ja ummikumaksu summa, kui seda kohaldatakse, teekasutajale (võimaluse korral elektrooniliselt) väljastatavale kviitungile.

3.  Kui liikmesriik maksustab sõiduki teemaksuga, märgitakse teemaksu kogusumma, taristumaksu summa, väliskulumaksu summa ja ummikumaksu summa, kui seda kohaldatakse, teekasutajale (võimaluse korral elektrooniliselt) tema soovil väljastatavale kviitungile.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7k – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, ei mõjuta käesolev direktiiv makse kasutusele võtvate liikmesriikide vabadust maksta asjakohast hüvitist.“

Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, ei mõjuta käesolev direktiiv makse kasutusele võtvate liikmesriikide vabadust maksta asjakohast hüvitist, tingimusel et hüvitis ei kahjusta ega mõjuta negatiivselt kohalikke ega regulaarseid vedajaid.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 8a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

13 a)  Lisatakse artikkel 8a:

 

Artikkel 8a

 

Järelevalve ja aruandlus

 

1.  Iga liikmesriik määrab taristumaksudega tegelema sõltumatu järelevalveasutuse, kes vastutab selle eest, et käesolevat direktiivi järgitakse.

 

2.  Järelevalveasutus teeb kontsessioonilepingute üle majanduslikku ja rahanduslikku kontrolli, eelkõige et veenduda artikli 7b sätete järgimises.

 

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni järelevalveasutuse määramisest.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a)  artikli 9 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

2.  Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiiviga saadava tulu kasutamise. Transpordivõrgu kui terviku arendamise võimaldamiseks tuleks infrastruktuuri- ja väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti kasutada transpordisektori hüvanguks ja kogu transpordisüsteemi optimeerimiseks. Eelkõige väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti tuleks kasutada transpordi säästvamaks muutmiseks, muu hulgas ühe või enama järgmise meetme abil:

„2.  Transpordivõrgu kui terviku arendamise võimaldamiseks kasutatakse infrastruktuuri- ja väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti teedevõrgu korrashoiuks ja hoolduseks ning kogu transpordisüsteemi optimeerimiseks. Eelkõige väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti kasutatakse transpordi säästvamaks muutmiseks, muu hulgas ühe või enama järgmise meetme abil:

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt -a a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a a)  lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

b)  vähendades maanteetranspordist põhjustatud saastet tekkekohas;

„b)  vähendades maanteetranspordist põhjustatud õhusaastet ja müra“;

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt -a b (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt ba (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a b)  lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„ba)  rahastades ühistransporti säästvaid transpordiliike;“

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt -a c (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a c)  lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

e)  arendades alternatiivset infrastruktuuri transpordikasutajate jaoks ja/või suurendades praegust läbilaskevõimet;

„e)  arendades alternatiivkütustele mõeldud taristuid kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL ja alternatiivset teenust transpordikasutajate jaoks ja/või suurendades praegust läbilaskevõimet;“

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt -a d (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt f

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a d)  lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

f)  toetades üleeuroopalist transpordivõrku;

„f)  toetades üleeuroopalist transpordivõrku ja kõrvaldades probleemkohad;“

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt -a e (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt h

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-a e)  lõike 2 punkt h asendatakse järgmisega:

h)  parandades liiklusohutust ning

„h)  parandades liiklusohutust ja maanteetaristu ohutust ning“

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt -a f (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a f)  lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

i)  nähes ette turvalisi parklaid.

„i)  nähes ette ohutud ja turvalised parkimiskohad.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ummikumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti tuleks kasutada ummikuprobleemi lahendamiseks, tehes eelkõige järgmist:

3.  Ummikumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti tuleks kasutada ummikuprobleemi lahendamiseks, tehes näiteks järgmist:

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kõrvaldada üleeuroopalise transpordivõrgu probleemkohad;

b)  kõrvaldada probleemkohad ning nende võrgus (kus kohaldatakse maksu) ja üleeuroopalises transpordivõrgus puuduvad ühenduslülid;

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  arendada alternatiivset taristut transpordikasutajate jaoks.“

c)  arendada alternatiivset taristut ja mitmeliigilise transpordi keskusi transpordikasutajate jaoks.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lisatakse uus lõige:

 

„3a.  Taristu- ja väliskulumaksudest saadavat tulu kasutatakse selle teelõigu territooriumil, millel makse kohaldatakse.“

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9e – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 7g lõikes 4, artikli 7ga lõikes 4 ja artiklis 9d osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

2.  Artikli 7g lõikes 4, artikli 7ga lõikes 4 ja artiklis 9d osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 11 – lõige -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Liikmesriigid või pädevad asutused esitavad teekasutajatelt saadud tulu kasutamise kohta teabe kõige läbipaistvamalt ja selgemalt.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt ea (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ea)  kogutulu, mis hinnalisanditest on saadud, ja millistel teelõikudel neid on kohaldatud.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 11 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.  Liikmesriigid avalikustavad, milliseid tulemusi on taristumaksu- ja väliskulumaksutulu reinvesteerimisel saadud ning kui palju on liiklusohutus paranenud ning keskkonnamõju ja liiklusummikud vähenenud.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 11 – lõige 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5a.  Viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon heitevabade sõidukite turuosa muutumise kohta aruande ning vaatab selle põhjal vajaduse korral läbi heitevabade sõidukite suhtes kohaldatava vähendamismäära.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt i – taane 1

Direktiiv 1999/62/EÜ

III lisa – jagu 2 – punkt 2.1 – taane 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raskesõidukite tekitatud kulud jaotatakse objektiivselt ja läbipaistvalt, võttes arvesse raskeveokite liikluse osakaalu teedevõrgu koguliikluses ja seonduvaid kulusid. Raskesõidukite läbitud kilomeetreid võib sel eesmärgil korrigeerida objektiivselt põhjendatavate „samaväärsuskordajatega“, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad (*).

Igat liiki sõidukite tekitatud kulud jaotatakse objektiivselt ja läbipaistvalt, võttes arvesse igat liiki sõidukite liikluse osakaalu teedevõrgu koguliikluses ja seonduvaid kulusid. Raskesõidukite läbitud kilomeetreid võib sel eesmärgil korrigeerida objektiivselt põhjendatavate „samaväärsuskordajatega“, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad (*).

Selgitus

Kuna teedevõrgu kulude arvutust on laiendatud, tuleb jaotamisnõuet kohaldada igat liiki sõidukite suhtes.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt i – taane 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

III lisa – jagu 2 – punkt 2.2 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nimetatud kulud jaotatakse raskesõidukite ja muude sõidukite liikluse vahel, tuginedes tegelikult läbitud kilomeetrite ja prognoositavalt läbitavate kilomeetrite osakaaludele, ning neid võib korrigeerida objektiivselt põhjendatavate samaväärsuskordajatega, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad.“;

—  Nimetatud kulud jaotatakse raskesõidukite ja kergsõidukite liikluse vahel, tuginedes tegelikult läbitud kilomeetrite ja prognoositavalt läbitavate kilomeetrite osakaaludele, ning neid võib korrigeerida objektiivselt põhjendatavate samaväärsuskordajatega, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad.“;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – punkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – punkt 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik kavatseb väliskulumaksuga maksustada ainult ühe või mõne osa teedevõrgust, mis koosneb tema osast üleeuroopalises võrgus ja tema kiirteedest, valitakse kõnealune osa või kõnealused osad välja pärast hindamist, millega tehakse kindlaks järgmised asjaolud:

välja jäetud

– sõidukid põhjustavad väliskulumaksuga maksustatavaid teid kasutades keskmisest rohkem keskkonnakahju, hinnatuna kooskõlas õhukvaliteedi aruandluse, riiklike heitetegurite, liikluse mahtude ja müra puhul direktiiviga 2002/49/EÜ, või

 

– väliskulumaksu kehtestamisel selliselt koostatud teedevõrgu muudes osades võiks olla negatiivne mõju keskkonnale või liiklusohutusele või väliskulumaksuga maksustamisega ja selle kogumisega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud.

 

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – punkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Maksuga hõlmatavad sõidukid, teed ja ajavahemik

2.   Maksuga hõlmatavad sõidukid, teed ja ajavahemik

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas kindlaks määratud võrdlusväärtused, siis ta teatab komisjonile sõidukite klassifikatsiooni, vastavalt millele väliskulumaks varieerub. Samuti teatab liikmesriik komisjonile nende teede asukoha, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat väliskulumaksu määra (edaspidi „linnalähiteed (sealhulgas kiirteed)“), ning nende teede asukoha, mille suhtes kohaldatakse madalamat väliskulumaksu määra (edaspidi „linnadevahelised teed (sealhulgas kiirteed)“).

 

Vajaduse korral teatab liikmesriik komisjonile ka täpsed ööajale vastavad ajavahemikud, mille jooksul võib kehtestada kõrgema mürasaaste väliskulumaksu määra, et võtta arvesse kõrgemat mürataset.

 

Teede klassifitseerimisel linnalähiteedeks (sealhulgas kiirteed) ja linnadevahelisteks teedeks (sealhulgas kiirteed) ning ajavahemike kindlaksmääramisel võetakse aluseks objektiivsed kriteeriumid, mis on seotud saaste tekkega teedel ja nende ümbruses, näiteks rahvastikutihedus, aastane keskmine õhusaaste (eelkõige PM10 ja NO2 puhul) ning direktiiviga 2008/50/EÜ kehtestatud piirnorme ületavate päevade (PM10) ja tundide (NO2) arv aastas. Kõnealused kriteeriumid lisatakse teatisesse.

Teede klassifitseerimisel linnalähiteedeks (sealhulgas kiirteed) ja linnadevahelisteks teedeks (sealhulgas kiirteed) ning ajavahemike kindlaksmääramisel võetakse aluseks objektiivsed kriteeriumid, mis on seotud saaste tekkega teedel ja nende ümbruses, näiteks rahvastikutihedus, aastane keskmine õhusaaste (eelkõige PM10 ja NO2 puhul) ning direktiiviga 2008/50/EÜ kehtestatud piirnorme ületavate päevade (PM10) ja tundide (NO2) arv aastas. Kõnealused kriteeriumid lisatakse teatisesse.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – punkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – tabel 3 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

Muudatusettepanek

Tabel 3. Väliskulumaksu miinimumväärtused sõiduautode puhul (eurosenti sõidukilomeetri kohta)

Sõiduk

Mootor

EURO-klass

Linnalähised

Linnadevahelised

Diislikütusel töötav auto

< 1,4 l

Euro 2

1,9

0,9

 

 

Euro 3

1,6

0,9

 

 

Euro 4

1,3

0,7

 

 

Euro 5

0,9

0,5

 

 

Euro 6

0,6

0,3

 

1,4–2,0 l

Euro 0

3,6

1,0

 

 

Euro 1

1,9

0,9

 

 

Euro 2

1,8

0,8

 

 

Euro 3

1,7

0,9

 

 

Euro 4

1,4

0,7

 

 

Euro 5

0,9

0,5

 

 

Euro 6

0,6

0,3

 

> 2,0 l

Euro 0

3,9

1,3

 

 

Euro 1

1,9

0,9

 

 

Euro 2

1,8

0,9

 

 

Euro 3

1,7

0,9

 

 

Euro 4

1,4

0,7

 

 

Euro 5

0,9

0,5

 

 

Euro 6

0,6

0,3

Bensiinil töötav auto

< 1,4 l

Euro 0

3,7

2,4

 

 

Euro 1

1,0

0,4

 

 

Euro 2

0,7

0,3

 

 

Euro 3

0,5

0,2

 

 

Euro 4

0,5

0,2

 

 

Euro 5

0,5

0,2

 

 

Euro 6

0,5

0,2

 

1,4–2,0 l

Euro 0

3,9

3,0

 

 

Euro 1

1,1

0,4

 

 

Euro 2

0,7

0,3

 

 

Euro 3

0,5

0,2

 

 

Euro 4

0,5

0,2

 

 

Euro 5

0,4

0,2

 

 

Euro 6

0,4

0,2

 

> 2,0 l

Euro 0

4,0

3,0

 

 

Euro 1

1,0

0,4

 

 

Euro 2

0,5

0,3

 

 

Euro 3

0,5

0,2

 

 

Euro 4

0,5

0,2

 

 

Euro 5

0,4

0,2

 

 

Euro 6

0,4

0,2

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – punkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – tabel 4 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

Muudatusettepanek

Tabel 4. Väliskulumaksu miinimumväärtused väikeste tarbesõidukite puhul (eurosenti sõidukilomeetri kohta)

Sõiduk

EURO-klass

Linnalähised

Linnadevahelised

Bensiinil töötavad väikesed tarbesõidukid

Euro 1

2,4

0,7

 

Euro 2

1,9

0,4

 

Euro 3

1,8

0,4

 

Euro 4

1,7

0,3

 

Euro 5

1,6

0,3

 

Euro 6

1,6

0,3

Diislikütusel töötavad väikesed tarbesõidukid

Euro 1

4,0

1,7

 

Euro 2

4,1

1,7

 

Euro 3

3,5

1,3

 

Euro 4

3,0

1,1

 

Euro 5

2,2

0,8

 

Euro 6

1,9

0,5

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – punkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VÄLISKULUMAKSU VÕRDLUSVÄÄRTUSED

VÄLISKULUMAKSU MIINIMUMVÄÄRTUSED

Käesolevas lisas sätestatakse väliskulumaksu võrdlusväärtused, sealhulgas õhusaaste ja müraga seotud kulud.

Käesolevas lisas sätestatakse väliskulumaksu miinimumväärtused, sealhulgas õhusaaste ja müraga seotud kulud.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – tabel 1 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tabel 1. Väliskulumaksu võrdlusväärtused raskete kaubaveokite puhul

Tabel 1. Väliskulumaksu miinimumväärtused raskete kaubaveokite puhul

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – tabel 2 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tabel 2. Väliskulumaksu kontrollväärtused kaugsõidubusside puhul

Tabel 2. Väliskulumaksu miinimumväärtused kaugsõidubusside puhul

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tabelites 1 ja 2 esitatud väärtusi võib korrutada maksimaalselt 2-ga mägipiirkondades ja linnastute ümbruses, kui see on õigustatud saaste vähesema hajumise, teekalde või kõrgusega või õhutemperatuuri inversiooniga.;

Tabelites 1 ja 2 esitatud väärtusi võib korrutada maksimaalselt 4-ga mägipiirkondades ja linnastute ümbruses, kui see on õigustatud saaste vähesema hajumise, teekalde või kõrgusega või õhutemperatuuri inversiooniga. Kui on teaduslikke tõendeid, et mägipiirkondade ja linnastute ümbruses peaks see tegur olema suurem, võib seda üksikasjaliku põhjenduse alusel suurendada.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt e a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

IV lisa – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  IV lisasse lisatakse järgmine punkt:

 

Kõikide alternatiivkütusega töötavate mootorsõidukite lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

V lisa – jagu 1 – punkt c – tabel 2 – veerg 2 – rida 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Linnaliini- ja kaugsõidubussid

Linnaliini- ja kaugsõidubussid

2,5

1,5

(1)

ELT C 81, 2.3.2018, lk 188.

(2)

ELT C 176, 23.5.2018, lk 66.


SELETUSKIRI

1. Praegune olukord

Direktiivi 1999/62/EÜ (raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest) peamine eesmärk oli kõrvaldada transpordiettevõtjate vahel konkurentsimoonutused, et siseturg toimiks ja kaupade vaba liikumise põhimõtet järgitaks.

Kui direktiiv 1999/62/EÜ 2011. aastal läbi vaadati, võeti arvesse maksumäära diferentseerimise negatiivset välismõju ja loodi võimalus kehtestada väliskulumaks. Sellegipoolest ei olnud 2011. aasta direktiivist eriti palju kasu, et saavutada transpordipoliitika valge raamatu eesmärk, st hakata üleeuroopalises teedevõrgus täielikult kohaldama saastaja ja kasutaja vastutuse põhimõtet. Praegu maksustatakse raskeveokeid läbitud vahemaa põhjal üksnes ligikaudu 25 % teedel kogu üleeuroopalisest teedevõrgust.

2. Komisjoni ettepanek

  Direktiivi kohaldamisalasse tuleks lisada kõik raskesõidukid. Alates 2020. aastast tuleb raskeveokitele kohaldatavaid olemasolevaid ja uusi teemaksusüsteeme kohaldada ka linnaliini- ja kaugsõidubussidele. Edaspidi ei saa peale selle alla 12-tonnise täismassiga veokeid teemaksust enam vabastada. Selle meetme eesmärk on piirata raskesõidukite vahel konkurentsimoonutusi ning vältida üksnes üle 12-tonnise täismassiga veokite maksustamist.

  Komisjon on teinud ettepaneku laiendada direktiivi teatavaid, eeskätt taristumaksude diferentseerimise sätteid, ka kergsõidukitele.

  Et saastaja vastutuse põhimõtet paremini kohaldada, ei tohi alates 2024. aastast kasutada teemaksukleebiseid enam raskesõidukitel ja 2028. aastast kergsõidukitel.

  Lubatakse kehtestada ummikumaks.

  2021. aastast hakatakse taristumakse diferentseerima raskeveokite puhul CO2-heite põhjal ning kergsõidukite puhul CO2-heite ja EURO-heitenormide põhjal.

  Heitevabade sõidukite taristumaksu vähendatakse 75 %.

  Seatakse kohustus kehtestada teedel, kus raskeveokite põhjustatud keskkonnakahju on keskmisest suurem, väliskulumaks.

  Komisjon püüab ühtlasi muuta teemaksusüsteemid läbipaistvamaks ja parandada tulu kasutamise järelevalvet.

3. Raportööri ettepanekud

Komisjoni ettepanek sisaldab paljusid meetmeid, mis vastavad transpordipoliitika valge raamatu eesmärgile hakata saastaja ja kasutaja vastutuse põhimõtet täielikult kohaldama. Seetõttu on raportöör seisukohal, et Euroopa Parlament peab olema sama nõudlik kui komisjon oma ettepanekus.

Raportöör on seisukohal, et komisjoni ettepanekut tuleks mitmes peamises aspektis parandada ja tugevdada. Seetõttu on raportis tehtud põhisätete kohta palju muudatusettepanekuid, mille keskmes on viis järgmist põhiaspekti.

a)  Teekasutajate diskrimineerimise lõpetamine ning saastaja ja kasutaja vastutuse põhimõtte kohaldamine

  Selle eesmärgi saavutamiseks teeb raportöör ettepaneku, et pärast teemaksukleebiste süsteemi kaotamist hakataks kohaldama universaalset sõidukimaksu, sest nii maksaksid kõik teekasutajad taristumaksu ja väliskulumaksu.

  Et väliskulude kohta tehtud komisjoni ettepanekut selgitada, tuleb väliskulumaks kehtestada võrkudele, kus kohaldatakse taristumaksu.

  Kui saastaja ja kasutaja vastutuse põhimõtet kohaldatakse kõikide sõidukite suhtes, on eri teekasutajate diskrimineerimine väiksem.

b)  Maanteetranspordis ja transpordiliikide vahel konkurentsimoonutuste kõrvaldamine

  Selle eesmärgi täitmiseks teeb raportöör ettepaneku, et teemaksukleebiseid ei peaks mitte ainult keelama, vaid need tuleks asendada vahemaapõhiste süsteemidega. Eesmärk on tagada, et üleeuroopaline transpordivõrk, kus seni kasutati teemaksukleebiseid, hõlmatakse maksuga, et vältida konkurentsimoonutust muude transpordiliikidega.

  Konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks tehakse ettepanek viia kaubaveoks ettenähtud kaubikute suhtes kohaldatavad sätted vastavusse raskeveokeid puudutavate sätetega.

c)  Võitlus Euroopa teedevõrgu seisukorra pideva halvenemise vastu

  Maanteehoolduse riiklik rahastamine vähenes ELis ajavahemikus 2006.–2013. aastal ligikaudu 30 %. Tegemist on liiklusohutusprobleemiga, mille lahendamiseks teeb raportöör ettepaneku kasutada taristumaksutulu teetaristu korrashoiuks ja parandamiseks ning kogu transpordisüsteemi parandamiseks.

d)  Keskkonnahoidlikule liikuvusele ülemineku kiirendamine

  Raportöör teeb ettepaneku, et väliskulumaksuna laekuvat tulu kasutataks selleks, et rahastada üleminekut vähese heitega liikuvusele.

  Peale selle teeb raportöör ettepaneku hõlbustada hinnalisandite kasutamist üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamiseks.

e)  Teemaksusüsteemide aktsepteerimine ja läbipaistvus

  Raportöör on seisukohal, et kui tulu kasutataks kindlal otstarbel, aktsepteeritaks teemaksusüsteeme rohkem. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et maksudest saadavat tulu kasutataks selle teelõigu territooriumil, millel maksu kohaldatakse.

  Teatavate piirkondade eripära arvesse võtmiseks teeb raportöör ettepaneku lubada kohaldada konkreetsel teelõigul kilomeetripõhist maksuvabastust, et tagada äärepoolsete piirkondade olude arvessevõtmisel suurem paindlikkus.

  Sotsiaalse kaasatuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks teeb raportöör ettepaneku sagedastele kasutajatele ettenähtud maksuvähenduse määra tõsta, eeskätt suurte linnastute äärealadel.

  Raportöör on seisukohal, et taristumaksuga hõlmatud teedevõrkudes peaks liiklusohutus olema kõrge ning seal peaks olemas olema kõik vajalikud rajatised, näiteks ohutud ja turvalised parkimiskohad, et oleks võimalik täita juhtide puhke- ja sõiduaega käsitlevates õigusaktides ette nähtud kohustusi.

  Et teemaksusüsteemid oleksid eeskätt maksumäärade arvutamise ja tulu kasutamise poolest läbipaistvad, teeb raportöör ettepaneku luua igas liikmesriigis teemaksusüsteemide järelevalvega tegelev sõltumatu asutus ning anda kõikidele kasutajatele põhjalikku teavet selle kohta, kuidas tulu kasutatakse.

  Ettepanekut, mille komisjon on teinud ummikumaksude kohta, raportöör muutis, et mitte seada busse ja teisi ühissõidukeid palju halvemasse olukorda.


LISA. NIMEKIRI RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUDÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai raporti koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

ÜKSUS VÕI ISIK

AEGPL EUROPE

ALBERTIS

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE RAPORTÖÖR ALBERTO MAZZO

ASFINAGI KONTAKTBÜROO, BRÜSSEL

ASSOCIATION DES RÉGIONS DE FRANCE

PRANTSUSMAA TRANSPORDIMINISTER ÉLISABETH BORNE

CLECAT

ASSISES DE LA MOBILITÉ POLIITIKAKOMITEE

COMITÉ POUR LA TRANSALPINE

CONFÉRENCE DES RÉGIONS PÉRIPHÉRIQUES ET MARITIMES (CRPM)

CONFÉRENCE EUROPÉENNE DES DIRECTEURS DE ROUTES

CONFÉRENCE EUROPÉENNE DU RAIL (CER)

DEUTSCHE BAHN

SAÏD EL KHADRAOUI, EUROOPA POLIITILISE STRATEEGIA KESKUS

E-MOBILITY PLATFORM

EURELECTRIC

EUROPEAN ASSOCIATION OF TOLLED MOTORWAYS (ASECAP)

EUROPEAN AUTOMOBILE MANUFACTURERS' ASSOCIATION – ACEA

EUROPEAN EXPRESS ASSOCIATION (EEA)

EUROPEAN RAIL FREIGHT ASSOCIATION

EUROPEAN SHIPPERS' COUNCIL (ESC)

EUROPEAN UNION ROAD FEDERATION (ERF)

FÉDÉRATION INTERNATIONALE DE L'AUTOMOBILE (FIA)

FERROVIE DELLO STATO ITALIANE

HISTORIC VEHICLE GROUP

IMONITRAF

INTERNATIONAL ROAD TRANSPORT UNION (IRU)

BRETAGNE’I PIIRKONNA TRANSPORDI EEST VASTUTAV ASEPRESIDENT GERARD LAHELLEC

MICHELIN

NORRA ESINDUS EUROOPA LIIDU JUURES

BULGAARIA TRANSPORDIMINISTER IVAYLO MOSKOVSKI

PRANTSUSMAA RAHVUSKOGU SAADIK DAMIEN PICHEREAU

ÖBB-HOLDING AG (AUSTRIAN FEDERAL RAILWAYS)

SHV ENERGY 

SIEMENS

SOCIÉTÉ NATIONALE DES CHEMINS DE FER FRANÇAIS (SNCF)

TDIE

TRANSPORT ET ENVIRONNEMENT

HUIB VAN ESSEN, CE DEFLT

VINCI CONCESSION

REGIOONIDE KOMITEE RAPORTÖÖR IVAN ŽAGAR


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (28.3.2018)

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

(COM(2017)0275 – C8-0171/2017 – 2017/0114(COD))

Arvamuse koostaja (*): Seb Dance

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Direktiivis 1999/62/EÜ sätestatakse õigusraamistik raskete kaubaveokite maksustamiseks teatavate teede kasutamise eest. Sellega ei kohustata liikmesriike makse kehtestama, vaid sätestatakse miinimumnõuded viisi kohta, kuidas tuleks taristumakse kehtestada.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmetel on maanteetransport ELis suurim kasvuhoonegaaside heite allikas. Kui ELis annab transport tervikuna 23 % kogu CO2-heitest, siis sellest omakorda langeb maanteetranspordi arvele 72 %. Suurim osa kõnealusest heitest (rohkem kui 60 %) pärineb sõiduautodest, kuid raskeveokite heite osakaal suureneb. Praeguste suundumuste kohaselt ei ole maanteetranspordi heitkoguste vähendamise tempo ELi 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks piisav.

Maanteetranspordi õhusaasteainete heitkogused põhjustavad ühiskonnale suuri kulusid. Euroopa Keskkonnaameti andmetel põhjustab peamiselt maanteetranspordi heitkogustest tingitud tõhusaaste ELis igal aastal umbes 500 000 inimese enneaegse surma.

Üha suureneva transpordinõudluse tõttu teravneb ummikute probleem, mille tagajärjeks on olulised majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakulud, sealhulgas hilinemised, kütuse raiskamine ja täiendavad CO2 ja saasteainete heitkogused, mis moodustavad kokku 1–2 % ELi SKPst. Kehtiv direktiiv näeb ette võimaluse maksustada maanteetranspordi väliskulud, kuid seda sätet ei ole peaaegu üldse rakendatud.

Oma 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ on komisjon määranud tähtaja (2020), mille saabudes tuleb „viia [...] lõpule väliskulude täielik ja kohustuslik arvessevõtmine (muutes lisaks müra, kohaliku saaste ja liiklusummikutega seotud kulude arvessevõtmisele kohustuslikuks ka infrastruktuuri kulumisega seotud kulude arvessevõtmise) maantee- ja raudteetranspordi valdkonnas.“ Praegusi suundumusi arvestades on EL selle eesmärgi täitmisest kaugel.

Üldiselt tunneb arvamuse koostaja heameelt komisjoni ettepaneku eesmärgi üle edendada rahaliselt ja ökoloogiliselt säästvat maanteetransporti, kohaldades laialdasemalt põhimõtteid „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“. Arvamuse eesmärk on tagada, et tõhusad ja õiglased teemaksud aitaksid kaasa ELi püüdlustele vähendada nii CO2-heidet kui ka saasteainete heidet, rakendades paremini „saastaja maksab“ põhimõtet ning aidates kiirendada üleminekut keskkonnasõbralikule ja heitevabale liikuvusele.

Kohaldamisala

Praegune direktiiv hõlmab ainult raskeveokeid, kuid komisjon teeb ettepaneku laiendada seda õigusraamistikku kõigile raskesõidukitele (ka linnaliini- ja kaugsõidubussid) ning kergsõidukitele (sõiduautod ja kaubikud). Arvamuse koostaja toetab sellist kohaldamisala laiendamist. Linnaliini- ja kaugsõidubussid, sõiduautod ja kaubikud ei anna teemaksude kaudu piisavat panust, kuigi nende arvele jääb suur osa transporditegevusest ning nad põhjustavad suure osa taristu kulumisest (ja muudest väliskuludest).

Arvamuse koostaja teeb õiglase ja tõhusa maksustamise ergutamiseks ettepaneku eristada sõiduautosid ja kaubaveoks ette nähtud kaubikuid, nii et vähemalt 3,5tonniste raskesõidukite teemakse kohaldataks ka vedudeks kasutatavate suurte kaubikute suhtes. Raskesõidukite suhtes kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalehoidumiseks kasutatakse kaubaveoks üha rohkem suuri kaubikuid.

Taristumaks: kas vahemaa- või ajapõhine

Arvamuse koostaja pooldab ettepanekut kaotada järk-järgult ajapõhine maksustamine (teemaksukleebised), sest see ei kajasta tegelikku teekasutust ja ergutab juhte kinnimakstud aja jooksul rohkem sõitma. Samas vahemaapõhised teemaksud on tee kasutamisega proportsionaalsed ja nendega järgitakse paremini põhimõtteid „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku lühendada nii raskesõidukite, sealhulgas kaubaveokaubikute, kui ka kergsõidukite teemaksukleebiste järkjärgulise kaotamise tähtaegu, sest seda tehes kiirendatakse maanteetranspordi väliskulude arvessevõtmist ja põhimõtte „saastaja maksab“ kohaldamist.

Väliskulud

Maanteetransport põhjustab olulisel määral väliskulusid, sealhulgas kliimamuutusi, müra ja õhusaastet. Praegu katab sektor need kulud vaid osaliselt. Kuigi arvamuse koostaja avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle laiendada kõige saastatumatel teelõikudel kohustuslikku väliskulude maksustamist raskesõidukitele, ei piisa sellest maanteetranspordi väliskulude kohustusliku arvessevõtmise väljakuulutatud eesmärgi täitmiseks.

Seepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku muuta õhusaaste- ja mürakuludega seotud väliskulumaksu kohaldamine kohustuslikuks kõigil maanteedel, kus kohaldatakse taristumaksu. Tõhusama hinnakujunduse ja puhtamatele sõidukitele ülemineku hõlbustamiseks on IIIb lisa õhusaaste- ja mürakulu maksustamise võrdlusväärtused muudetud siduvateks miinimumväärtuseks.

Heitevaba liikuvus

Teemaksude kehtestamine võib olla mõjus nõudluspoole vahend, mis aitab lihtsustada heitevabade sõidukite kasutuselevõttu. Heitevabale liikuvusele ülemineku kiirendamiseks teeb arvamuse koostaja ettepaneku säilitada heitevabade sõidukite 75 % soodustus sõltumata rakendusmääruse (EL) nr 595/2009 jõustumisest.

Samuti teeb ta ettepaneku loobuda kõrgeima Euro-klassi sõidukite neljaks aastaks väliskulude maksust vabastamisest. Selle erandi tühistamine ei puudutaks mitte üksnes Euro VI klassi sõidukeid, vaid tulevaste Euro-klasside maksuvabastuse kaotamine kiirendab ka heitevabade sõidukite kasutuselevõttu.

Tulude eraldamine

Teemaksudega mobiliseeritakse vahendeid, mis peaksid aitama rahastada transporditaristu hooldamist ja arendamist, vähendada maanteetranspordi saastekoguseid tekkekohas ning hõlbustada heitevabade sõidukite tootmist ja kasutuselevõttu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Selles valges raamatus on komisjon määranud tähtaja (2020), mille saabudes tuleb „viia [...] lõpule väliskulude täielik ja kohustuslik arvessevõtmine (muutes lisaks müra, kohaliku saaste ja liiklusummikutega seotud kulude arvessevõtmisele kohustuslikuks ka infrastruktuuri kulumisega seotud kulude arvessevõtmise) maantee- ja raudteetranspordi valdkonnas.“

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Kaupa ja reisijaid vedavate sõidukite liikumine on üks saasteainete õhkupaiskamist põhjustavaid tegureid. Sellised saasteained, mis on väga kahjulikud inimeste tervisele ja halvendavad liidu välisõhu kvaliteeti, on näiteks PM2,5, NO2 ja O3, mis Euroopa Keskkonnaameti 2017. aastal avaldatud andmete kohaselt põhjustasid liidus 2014. aastal vastavalt 399 000, 75 000 ja 13 600 inimese enneaegse surma nendega pikaajalise kokkupuutumise tõttu.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Liiklusummikud muutuvad üha tõsisemaks probleemiks ning põhjustavad selliseid suuri majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakulusid nagu hilinemised, kütuse raiskamine ning täiendavad CO2 ja saasteainete heitkogused.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 d)  Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on maanteeliikluse müra Euroopas oma kahjulikkuselt teine stressitekitaja, millest hullem on vaid õhureostus. Liiklusmürast tingitud südamehaiguste tõttu sureb igal aastal enneaegselt vähemalt 9000 inimest.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 e)  Euroopa Keskkonnaameti Euroopa õhu kvaliteeti käsitleva 2017. aasta aruande kohaselt tekitas maanteetransport 2015. aastal kõige rohkem NOx heidet ning oli suuruselt teine tahmasaastet tekitav sektor.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)   Kasutusmaksude proportsionaalsuse tagamiseks on tähtis eristada inimeste veoks ette nähtud kergsõidukeid ja kaubaveoks ette nähtud kaubikuid, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1071/20091a, (EÜ) nr 1072/20091bja (EL) nr 165/20141c.

 

____________________

 

1 a   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

 

1 b   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

 

1 c   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)   Kaubikuid kasutatakse üha sagedamini selleks, et hoiduda veokitele kehtestatud sotsiaalsfääri ja turgu reguleerivate õigusaktide täitmisest. Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et riigid kohaldavad suurtele, ametialaselt kaubaveoks kasutatavatele kaubikutele teemakse.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Ajapõhised kasutusmaksud stimuleerivad sõidukijuhte teemaksukleebise kehtivusaja jooksul rohkem sõitma, mis on vastuolus põhimõtetega „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et tagada kasutajate heakskiit tulevastele teemaksu kogumise süsteemidele, tuleks liikmesriikidel lubada sisse viia asjakohased maksukogumissüsteemid, mis on osa laiemast liikuvusteenuste paketist. Kõnealused süsteemid peaksid tagama taristukulude õiglase jaotumise ning põhimõtte „saastaja maksab“ järgimise. Kõik liikmesriigid, kes sellise süsteemi kehtestavad, peaksid tagama, et see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/52/EÜ.

(5)  Selleks et tagada kasutajate heakskiit tulevastele teemaksu kogumise süsteemidele, tuleks liikmesriikidel lubada sisse viia asjakohased maksukogumissüsteemid, mis on osa laiemast liikuvusteenuste paketist. Liikmesriikidel soovitatakse süsteemide rakendamisel arvestada maksustamise ühiskondliku vastuvõetavuse ja sotsiaalmajanduslike teguritega, eeskätt selleks, et säilitada oma paljudest väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest koosneva transpordisektori konkurentsivõime ning maksustada paindlikumalt erasõidukite kasutajaid, kes peavad pidevalt transporditaristuid kasutama. Kõnealused süsteemid peaksid tagama taristukulude õiglase jaotumise ning põhimõtte „saastaja maksab“ järgimise. Kõik liikmesriigid, kes sellise süsteemi kehtestavad, peaksid tagama, et see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/52/EÜ16.

_________________

_________________

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 166, 30.4.2004, lk 124–143).

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 166, 30.4.2004, lk 124).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Eriti tähtis on, et liikmesriigid kehtestaksid õiglase maksusüsteemi, millega ei karistata erasõidukite kasutajaid, kes maakohtades või raskesti ligipääsetavates või eraldatud piirkondades elades on sunnitud maksustatavaid maanteid sagedamini kasutama. Liikmesriigid peaksid kehtestama selliste piirkondade kasutajatele territoriaalse arengu poliitika raames madalamad maksumäärad.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Selleks et tagada kasutajate heakskiit tulevastele teemaksu kogumise süsteemidele, tuleks liikmesriike julgustada võtma sõiduautode suhtes teemaksustamise meetmete kohaldamisel arvesse sotsiaal-majanduslikke tegureid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Direktiiv 1999/62/EÜ kohaselt võib kehtestada väliskulumaksu, mis on lähedasel tasemel sotsiaalse piirkuluga kõnealuse sõiduki kasutamisel. See meetod on osutunud kõige õiglasemaks ja tõhusamaks viisiks, et võtta arvesse raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, ning sellega tagataks raskesõidukite õiglane panus ELi õhukvaliteedinormide17 ja kohaldatavate müra piirmäärade või eesmärkide saavutamisse. Selliste maksude kohaldamist tuleks seetõttu lihtsustada.

(7)  Direktiivi 1999/62/EÜ kohaselt võib kehtestada väliskulumaksu, mis on lähedasel tasemel kõnealuse sõiduki kasutamise sotsiaalse piirkuluga. See meetod on osutunud kõige õiglasemaks ja tõhusamaks viisiks, et võtta arvesse raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, ning sellega tagataks raskesõidukite õiglane panus ELi õhukvaliteedinormide17 ja kohaldatavate müra piirmäärade või eesmärkide saavutamisse, ning lisaks võimaldab see stimuleerida mittesaastavate sõidukite kasutamist. Selliste maksude kohaldamist tuleks seetõttu lihtsustada.

_________________

_________________

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1–44).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)   Selleks tuleks maksimaalne kaalutud keskmine väliskulumaks asendada lihtsalt kohaldatavate võrdlusväärtustega, mida ajakohastatakse, võttes arvesse inflatsiooni, teaduse arengut seoses maanteetranspordi väliskulu hindamisega ning sõidukipargi koosseisu muutumist.

(8)   Selleks tuleks maksimaalne kaalutud keskmine väliskulumaks asendada lihtsalt kohaldatavate miinimumväärtustega, mida ajakohastatakse, võttes arvesse inflatsiooni, teaduse arengut seoses maanteetranspordi väliskulude hindamisega ning sõidukipargi koosseisu muutumist.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)   Selleks et aidata saavutada komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valges raamatus kehtestatud eesmärki viia lõpule väliskulude täielik ja kohustuslik arvessevõtmine, peaks väliskulumaks olema kohustuslik teedevõrgu selles osas, mille suhtes kohaldatakse taristumaksu.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)   Ilma et see piiraks direktiivi 1999/62/EÜ artikli 9 lõike 1 a kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada ja säilitada väliskulumaksu teedevõrgu nendes osades, mis ei ole taristumaksuga hõlmatud.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 c)   Arvesse võetavate väliskulude miinimumväärtused võiks kehtestada komisjoni transpordi ja liikuvuse peadirektoraadi „Transpordi väliskulude käsiraamatu“ põhjal.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Taristumaksu diferentseerimine sõltuvalt EURO heitgaasiklassist on aidanud kaasa keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamisele. Sõidukipargi uuendamise tõttu on maksude diferentseerimine selle põhjal linnadevahelises transpordivõrgus siiski eeldatavasti aegunud 2020. aasta lõpuks ja tuleks järk-järgult selleks ajaks kaotada. Samaks ajahetkeks tuleks väliskulude maksustamist kohaldada süstemaatilisemalt, sest see sihtotstarbeline vahend nõudmaks tagasi väliskulu olukordades, kus see on kõige olulisem.

(9)  Taristumaksude diferentseerimine sõltuvalt EURO heitgaasiklassist on aidanud kaasa keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamisele. Sõidukipargi uuendamise tõttu on linnadevahelises transpordivõrgus sellisel meetodil maksude diferentseerimine tõenäoliselt 2020. aasta lõpuks aegunud ja tuleks selleks ajaks järk-järgult kaotada. Samaks ajahetkeks tuleb kohaldada väliskulude maksustamist kui sihtotstarbelist vahendit väliskulude sissenõudmiseks seal, kus see on kõige olulisem.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)   Selleks et edendada kõige keskkonnasõbralikumate ja tõhusamate sõidukite kasutamist, peaksid liikmesriigid kõnealuste sõidukite suhtes kohaldama oluliselt vähendatud tee- ja kasutusmakse.

(12)   Selleks et edendada kõige keskkonnasõbralikumate ja tõhusamate sõidukite, eeskätt heitevabade sõidukite kasutamist ja vähendada nende ebasoodsat konkurentsiolukorda tavapäraste sõidukitega võrreldes, peaksid liikmesriigid kõnealuste sõidukite suhtes kohaldama madalamaid tee- ja kasutusmakse. Kõige keskkonnasõbralikumatele ja tõhusamatele sõidukitele ülemineku kiirendamiseks tuleb kohaldada neid maksukärpeid sõltumata Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmääruse (EÜ) nr 595/20091a jõustumisest.

 

__________________

 

1 a   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Liiklusummikud, milles oma erinev osa on kõikidel mootorsõidukitel, põhjustavad umbes 1% kulu SKPst. Oluline osa nimetatud kulust on seotud linnadevahelise liikluse ummikutega. Seepärast peaks olema lubatud spetsiaalne ummikumaks, tingimusel et seda kohaldatakse kõikide sõidukikategooriate puhul. Olemaks tulemuslik ja proportsionaalne, peaks maksu arvutamise aluseks olema väike ummikukulu, mis oleks diferentseeritud koha, aja ja sõiduki kategooria põhjal. Ummikumaksude positiivse mõju maksimeerimiseks tuleks vastav tulu eraldada projektidele, mis käsitlevad probleemi põhjuseid.

(13)  Kulud liiklusummikutest, mida erineval määral põhjustavad kõik mootorsõidukid, moodustavad umbes 1–2 % SKPst. Oluline osa nimetatud kuludest on seotud linnadevahelise ja piiriülese liikluse ummikutega. Seepärast peaks olema lubatud spetsiaalne ummikumaks, ilma et see piiraks direktiivi 1999/62/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamist ja tingimusel, et seda kohaldatakse kõikide sõidukikategooriate puhul. Tulemuslikkuse ja proportsionaalsuse saavutamiseks peaks maksu arvutamisel lähtuma ummikute piirkuludest, mida diferentseeritakse koha, aja ja sõiduki kategooria põhjal. Ummikumaksude positiivse mõju maksimeerimiseks tuleks neist saadav tulu eraldada projektidele, millega püütakse kõrvaldada probleemide algpõhjuseid (näiteks piiriülesed taristud või teistele transpordiliikidele üleminek), suunata liiklust alternatiivsetele transpordimarsruutidele või kasutada võimalikult ulatuslikult vähe heitkoguseid tekitavat ühistransporti. Maksukogumistaristute juures tuleks silmas pidada, et maksude kogumise viis ise ei tohiks ummikuid tekitada ega süvendada.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Ummikumaksud peaksid proportsionaalsel viisil kajastama tegelikke kulusid, mida iga sõiduk põhjustab otseselt teistele liiklejatele ja kaudselt kogu ühiskonnale. Selleks et vältida olukorda, kus ummikumaksud takistavad ebaproportsionaalselt isikute ja kaupade vaba liikumist, peaksid need piirduma konkreetse summaga, milles kajastub väike ummikukulu peaaegu läbilaskevõime piiril, st juhul, kui liiklusmaht läheneb teede läbilaskevõimele.

(14)  Ummikumaksud peaksid proportsionaalsel viisil kajastama tegelikke kulusid, mida iga sõiduk põhjustab otseselt teistele liiklejatele ja kaudselt kogu ühiskonnale. Selleks et vältida olukorda, kus ummikumaksud takistavad ebaproportsionaalselt isikute ja kaupade vaba liikumist, eriti piiriülest ja linnaliiklust, peaksid need piirduma konkreetsete summadega, mis kajastavad ummiku piirkulusid peaaegu läbilaskevõime piiril, st olukorras, kus liiklusmaht läheneb tee läbilaskevõimele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)   Teemaksud võivad mobiliseerida vahendeid, mis aitavad rahastada kvaliteetse transporditaristu hooldamist ja arendamist. Seepärast on asjakohane motiveerida liikmesriike kasutama teemaksude tulu eesmärgipäraselt ning nõuda, et nad annaksid asjakohaselt aru selliste tulude kasutamise kohta. See peaks eelkõige aitama välja selgitada võimalikke rahastamispuudujääke ning suurendama avalikkuse poolehoidu teemaksudele.

(19)   Teemaksudega mobiliseeritakse vahendeid, mis aitavad rahastada kvaliteetse transporditaristu, sealhulgas alternatiivse transpordi taristu hooldamist ja arendamist, vähendada maanteetranspordi saastekoguseid nende tekkekohas ning hõlbustada heitevabade sõidukite tootmist ja kasutuselevõttu. Seepärast peaksid liikmesriigid kasutama teemaksude tulu sihtotstarbeliselt ning sel eesmärgil andma asjakohaselt aru selliste tulude kasutamisest. See peaks eelkõige aitama välja selgitada võimalikke rahastamispuudujääke ning suurendama üldsuse toetust vahemaapõhistele teemaksudele.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)   On vaja tagada, et väliskulumaksud peegeldaksid raskesõidukite tekitatud õhusaaste ja müra kulu jätkuvalt võimalikult täpselt, ilma et see muudaks süsteemi ülemäära keeruliseks, et stimuleerida kõige kütusesäästlikumate sõidukite kasutamist ning säilitada stiimulid tõhusana ning teemaksude diferentseerimine ajakohasena. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada väliskulumaksude võrdlusväärtusi teaduse arenguga, määrata kindlaks tulusid mittemõjutava taristumaksu diferentseerimise meetodid sõltuvalt raskesõidukite CO2-heitest ja kohandada kergsõidukite taristumaksude diferentseerimist tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega21. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(21)   On vaja tagada, et väliskulumaksud peegeldaksid raskesõidukite ja kaubaveokaubikute tekitatud õhusaaste ja müra kulu jätkuvalt võimalikult täpselt, ilma et see muudaks süsteemi ülemäära keeruliseks, et stimuleerida kõige kütusesäästlikumate sõidukite kasutamist ning säilitada mõjusad stiimulid ja teemaksude ajakohastatud diferentseerimine. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada väliskulumaksude miinimumväärtusi teaduse arenguga, määrata kindlaks tulusid mittemõjutava taristumaksu diferentseerimise meetodid sõltuvalt raskesõidukite ja kaubaveokaubikute CO2-heitest ja kohandada kergsõidukite taristumaksude diferentseerimist tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega21. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

____________________

____________________

21 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

21 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kehtivad kontsessioonilepingud võib käesoleva direktiivi nõuetest vabastada kuni lepingu uuendamiseni.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  uus taristu või taristu arendamine, sealhulgas oluline teekonstruktsiooni remont;

a)  uus taristu, uutele transpordiliikidele üleminekuks vajalik uus alternatiivne transporditaristu või taristu arendamine, sealhulgas oluline teekonstruktsioonide remont;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  „teemaks“ – kindlaksmääratud summa, mis on tasu teatavas taristus läbitud vahemaa eest vastavalt sõiduki tüübile ning mille tasumisel antakse sõidukile õigus taristut kasutada; maks koosneb taristumaksust ning mõnel juhul ummikumaksust või väliskulumaksust või mõlemast;

6.  „teemaks“ – kindlaksmääratud summa, mis on tasu teatavas taristus läbitud vahemaa eest vastavalt sõiduki tüübile ning mille tasumisel antakse sõidukile õigus taristut kasutada; maks koosneb taristumaksust, väliskulumaksust ning mõnel juhul ummikumaksust;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  „taristumaks“ – maks, mis on kehtestatud eesmärgiga katta liikmesriigi kulusid seoses taristu ehitamise, hooldamise, kasutamise ja arendamisega;

7.  „taristumaks“ – maks, mis on kehtestatud eesmärgiga katta liikmesriigi kulusid seoses taristu ehitamise, hooldamise, kasutamise ja arendamisega ning katta sealsete uute alternatiivsete transporditaristu projektide ristfinantseerimise kulusid;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  „liiklusest tulenevad õhusaastekulud“ – sõiduki kasutamise ajal õhku paisatavate tahkete osakeste ja osooni eellaste, näiteks lämmastikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite tekitatud kahjuga seotud kulud;

11.  „liiklusest tulenevad õhusaastekulud“ – sõiduki kasutamise ajal õhku paisatavate tahkete osakeste ja osooni eellaste, näiteks lämmastikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite poolt inimtervisele ja keskkonnale tekitatud kahjuga seotud kulud;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12.  „liiklusest tulenevad mürakulud“ – sõidukite tekitatud või sõidukite ja teekatte koostoimel tekkivast mürast põhjustatud kahjuga seotud kulud;

12.  „liiklusest tulenevad mürakulud“ – sõidukite tekitatud või sõidukite ja teekatte koostoimel tekkivast mürast põhjustatud inimtervisele ja keskkonnale tekitatud kahjuga seotud kulud;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19)   „kergsõiduk“ – sõiduauto, minibuss või kaubik;

19)   „kergsõiduk“ – sõiduauto, minibuss, kaubik või kaubaveoks ette nähtud kaubik;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22)   „kaubik“ – sõiduk, mis on ette nähtud kaubaveoks ja mille lubatud täismass on alla 3,5 tonni;

22)   „kaubik“ – sõiduk, mille lubatud täismass on alla 3,5 tonni;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 a)   „kaubaveoks ette nähtud kaubik“ – määruse (EÜ) nr 715/20071a kohane N1-kategooria III klassi sõiduk, mis on ette nähtud kaupade veoks;

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

23 a)  „heitevaba käitamine“ – hübriidsõidukite käitamine kaetud teedevõrgus ilma heitkoguseid tekitamata;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  taristu või selle arendamise kulud võivad hõlmata mis tahes spetsiifilisi taristukulusid, mis on kavandatud vähendama müraga seotud saastet või parandama teeohutust, ning taristu haldaja tegelikke makseid, mis ta on teinud, lähtudes sellistest objektiivsetest keskkonnakaalutlustest nagu kaitse pinnase saastumise eest.

b)  taristu või selle arendamise kulud võivad hõlmata mis tahes spetsiifilisi taristukulusid, mis on kavandatud vähendama müra- või õhusaastet või parandama liiklusohutust, ning taristu haldaja tegelikke makseid, mis ta on teinud, lähtudes sellistest objektiivsetest keskkonnakaalutlustest nagu pinnase kaitse saastumise eest.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, ei kehtesta liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2018 kasutusmakse raskesõidukitele. Enne kõnealust kuupäeva kehtestatud kasutusmaksud võivad jääda kehtima kuni 31. detsembrini 2023.

6.  Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, ei kehtesta liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2018 kasutusmakse raskesõidukitele. Enne kõnealust kuupäeva kehtestatud kasutusmaksud võivad jääda kehtima kuni 31. detsembrini 2021.

Selgitus

Ei ole ühtegi tehnilist põhjust, mis ei lubaks liikmesriikidel raskesõidukite kasutusmaksu järk-järgult varem kaotada.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.   Alates 1. jaanuarist 2020 kohaldatakse raskesõidukitele kohaldatavaid tee- ja kasutusmakse kõikide raskesõidukite suhtes.

9.   Alates 1. jaanuarist 2020 kohaldatakse raskesõidukitele kohaldatavaid tee- ja kasutusmakse kõikide raskesõidukite suhtes ning kõikide kaubaveoks ette nähtud kaubikute suhtes, millele on paigaldatud määruse (EL) nr 165/2014 kohaselt sõidumeerik.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7 – lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Raske- ja kergsõidukite tee- ja kasutusmaksud e võib kasutusele võtta või neid edasi kasutada teineteisest sõltumatult.

10. Kuni 31. detsembrini 2025 võib raske- ja kergsõidukite tee- ja kasutusmaksud kasutusele võtta või neid edasi kasutada teineteisest sõltumatult.

Selgitus

Kõikide sõidukite teemaksukleebiste järkjärguline kaotamine 31. detsembriks 2025.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada väliskulumaksu, mis on seotud liiklusest tuleneva õhu- ja/või mürasaaste kuluga.

1.  Liikmesriigid säilitavad või kehtestavad igat liiki sõidukitele liiklusest tulenevate õhu- ja/või mürasaastekuludega seotud väliskulumaksu.

Raskesõidukite puhul väliskulumaks varieerub ja see kehtestatakse kooskõlas miinimumnõuetega ja meetoditega, mis on määratletud IIIa lisas, ning selle puhul järgitakse IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtusi.

Väliskulumaks varieerub ja see kehtestatakse kooskõlas miinimumnõuetega ja meetoditega, mis on määratletud IIIa lisas, ning selle puhul järgitakse vähemalt IIIb lisas sätestatud miinimumväärtusi.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.   Alates 1. jaanuarist 2022 kohaldavad maksu koguvad liikmesriigid raskesõidukitele ja kaubaveoks ette nähtud kaubikutele liiklusest tulenevate õhu- ja mürasaastekuludega seotud väliskulumaksu kõikidel teedevõrgu osadel, kus kohaldatakse taristumaksu.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.   Alates 1. jaanuarist 2025 kohaldavad liikmesriigid kõikidele raske- ja kergsõidukitele liiklusest tulenevate õhu- ja mürasaastekuludega seotud väliskulumaksu või jätkavad selle kohaldamist kõikidel teedevõrgu osadel, kus kohaldatakse taristumaksu.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldavad maksu koguvad liikmesriigid raskesõidukite väliskulumaksu vähemalt selles võrgu osas, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1, kus raskesõidukite tekitatud keskkonnakahju on suurem kui keskmine raskeveokite tekitatud keskkonnakahju, mis on määratletud vastavalt IIIa lisas osutatud aruandlusnõuetele.

5.  Maksu koguvad liikmesriigid võivad kohaldada raske- ja kergsõidukitele kõrgemat väliskulumaksu selles võrgu osas, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1, kus raskesõidukite ja kaubaveoks ette nähtud kaubikute tekitatud keskkonnakahju on suurem kui keskmine raskeveokite ja kaubaveoks ette nähtud kaubikute tekitatud keskkonnakahju, mis on määratletud vastavalt IIIa lisas osutatud aruandlusnõuetele.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7c – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.   Liikmesriigid ja pädevad piirkonnad võivad säilitada või kehtestada liiklusest tulenevate õhu- ja mürasaastekuludega seotud väliskulumaksu nendel teedevõrgu osadel, kus ei kohaldata taristumaksu.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7da – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Uute maksukogumistaristute puhul ei tohi ummikumaksude kogumise viis ise ummikuid tekitada ega süvendada.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7f – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pärast komisjoni teavitamist võib liikmesriik lisada taristumaksule hinnalisandi teatavatel teelõikudel, kus esineb pidevalt ummikuid või mida kasutavad sõidukid põhjustavad märkimisväärset keskkonnakahju, kui on täidetud järgmised tingimused:

1.  Pärast komisjoni teavitamist võib liikmesriik või pädev piirkond lisada taristumaksule hinnalisandi teatavatel teelõikudel, kus esineb pidevalt ummikuid või mida kasutavad sõidukid põhjustavad märkimisväärset keskkonnakahju, kui on täidetud järgmised tingimused:

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7f – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  hinnalisand ei ületa 15 % kaalutud keskmisest taristumaksust, mis arvutatakse vastavalt artikli 7b lõikele 1 ja artiklile 7e, välja arvatud juhul, kui saadud tulu investeeritakse põhivõrgukoridoride piiriülestesse lõikudesse; sel juhul ei tohi hinnalisand olla suurem kui 25 %;

b)  hinnalisand ei ületa 15 % kaalutud keskmisest taristumaksust, mis arvutatakse vastavalt artikli 7b lõikele 1 ja artiklile 7e, välja arvatud juhul, kui saadud tulu investeeritakse põhivõrgukoridoride piiriülestesse lõikudesse; sel juhul ei tohi hinnalisand olla suurem kui 50 %;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7g – lõige 4 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühe aasta jooksul alates delegeeritud õigusakti jõustumisest peavad liikmesriigid taristumaksusid diferentseerima, võttes arvesse CO2-heidet ja asjaomaseid sõidukikategooriaid. Maksud diferentseeritakse nii, et ükski taristumaks ei ole rohkem kui 100 % suurem samast, kõige madalama CO2-heitega (kuid mitte heitevabast) samaväärsest sõidukist. Heitevabade sõidukite taristumaksusid vähendatakse 75 % võrreldes kõige kõrgema määraga.

Ühe aasta jooksul alates delegeeritud õigusakti jõustumisest peavad liikmesriigid taristumaksusid diferentseerima, võttes arvesse CO2-heite võrdlusnäitajaid ja asjaomaseid sõidukikategooriaid. Maksud diferentseeritakse nii, et ükski taristumaks ei ole rohkem kui 100 % suurem samast maksust kõige madalama CO2-heitega (kuid mitte heitevabale) samaväärsele sõidukile. Alates .... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] vähendatakse heitevabade kergsõidukite taristumaksusid 75 %, võrreldes kõige kõrgema maksumääraga. Heitevaba käitamise suhtes, kui seda saab tõendada, rakendatakse samasugust alandatud maksumäära.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7g – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.   Komisjon koostab ... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev – viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] hindamisaruande, milles hinnatakse heitevabade sõidukite turuosa. Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral kooskõlas artikliga 9e vastu delegeeritud õigusakt, et arvutada ümber heitevabade sõidukite suhtes kohaldatav alandatud maksumäär, võrreldes kõige kõrgema taristumaksumääraga.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7ga – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Alates 1. jaanuarist 2022 diferentseerivad liikmesriigid vähemalt tee- ja kasutusmaksude aastamäärasid vastavalt sõidukite CO2 ja saasteainete heitele kooskõlas VII lisas sätestatud eeskirjadega.

2.  Alates 1. jaanuarist 2022 diferentseerivad liikmesriigid teemaksud ja vähemalt igakuised kasutusmaksud vastavalt sõidukite CO2 ja saasteainete heitele kooskõlas VII lisas sätestatud eeskirjadega.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7ga – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Alates ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] vähendatakse heitevabade kergsõidukite taristumaksusid 75 %, võrreldes kõige kõrgema maksumääraga.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 7i – lõige 2 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„c a)  sõiduautode kasutajatel, kes on sunnitud taristuid korrapäraselt kasutama, eeskätt seetõttu, et nad elavad raskesti juurdepääsetavates, eraldatud või maapiirkondades, vähendatakse maksumäära kuni 50 %.“

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)   lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiiviga saadava tulu kasutamise. Transpordivõrgu kui terviku arendamise võimaldamiseks kasutatakse infrastruktuuri- ja väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti transpordisektori hüvanguks ja kogu transpordisüsteemi optimeerimiseks.

„Transpordivõrgu kui terviku arendamise võimaldamiseks kasutatakse infrastruktuuri- ja väliskulumaksudest saadavat tulu transpordisektori hüvanguks ja kogu transpordisüsteemi optimeerimiseks. Väliskulumaksudest saadavat tulu või selle tulu väärtuse rahalist ekvivalenti kasutatakse ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:

 

a)   üleeuroopalise transpordivõrgu ja selle hooldustööde toetamine;

 

b)   logistika optimeerimine;

 

c)   liiklusohutuse parandamine;

 

d)   turvaliste parkimiskohtade pakkumine.

Eelkõige väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti tuleks kasutada transpordi säästvamaks muutmiseks, muu hulgas ühe või enama järgmise meetme abil:

Väliskulumaksudest saadavat tulu või selle tulu väärtuse rahalist ekvivalenti kasutatakse transpordi säästvamaks muutmiseks ning selle inimtervist ja keskkonda kahjustavate mõjude tõkestamiseks, muu hulgas selleks, et:

a)   hõlbustades tõhusat hinnakujundust;

a)   hõlbustada tõhusat hinnakujundust;

b)   vähendades maanteetranspordist põhjustatud saastet tekkekohas;

b)   vähendada maanteetranspordist põhjustatud saastet selle tekkekohas;

c)   leevendades maanteetranspordist põhjustatud saaste mõju tekkekohas;

c)   leevendada maanteetranspordist põhjustatud saaste mõju selle tekkekohas;

d)   parandades sõidukite CO2- ja energiatõhusust;

d)   parandada sõidukite CO2- ja energiatõhusust;

e)   arendades alternatiivset infrastruktuuri transpordikasutajate jaoks ja/või suurendades praegust läbilaskevõimet;

e)   arendada transpordikasutajate jaoks alternatiivseid taristuid ja/või suurendada praegust läbilaskevõimet;

f)   toetades üleeuroopalist transpordivõrku;

f)   toetada ja tõhustada elektromobiilsuse arendamist, sealhulgas elektrienergia sõidukitele ülekandmise taristuid;

g)   logistika optimeerimine;

g)   ristfinantseerida tõhusaid alternatiivseid transpordiprojekte, mille lõpptulemuseks oleks üleminek keskkonnasõbralikele transpordiviisidele;

h)  parandades liiklusohutust ning

h)   toetada ühistransporti.

i)  pakkuda turvalisi parkimiskohti.“

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  edendada elektri- ja hübriidsõidukite ulatuslikumat kasutamist;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Direktiiv 1999/62/EÜ

Artikkel 9e – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 7g lõikes 4, artikli 7ga lõikes 4 ja artiklis 9d osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

2.  Artikli 7g lõikes 4, artikli 7ga lõikes 4 ja artiklis 9d osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt i – taane 1

Direktiiv 1999/62/EÜ

III lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – taane 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  Raskesõidukite tekitatud kulud jaotatakse objektiivselt ja läbipaistvalt, võttes arvesse raskeveokite liikluse osakaalu teedevõrgu koguliikluses ja seonduvaid kulusid. Raskesõidukite läbitud kilomeetreid võib sel eesmärgil korrigeerida objektiivselt põhjendatavate „samaväärsuskordajatega“, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad (*).

  Raske- ja kergsõidukite tekitatud kulud jaotatakse objektiivselt ja läbipaistvalt, võttes arvesse eri sõidukite liikluse osakaalu teedevõrgu koguliikluses ja seonduvaid kulusid. Raskesõidukite läbitud kilomeetreid võib sel eesmärgil korrigeerida objektiivselt põhjendatavate, näiteks punktis 4 sätestatud „samaväärsuskordajatega“ (*).

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt i – taane 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

III lisa – 2. jagu – punkt 2.2 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Nimetatud kulud jaotatakse raskesõidukite ja muude sõidukite liikluse vahel, tuginedes tegelikult läbitud kilomeetrite ja prognoositavalt läbitavate kilomeetrite osakaaludele, ning neid võib korrigeerida objektiivselt põhjendatavate samaväärsuskordajatega, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad.

–  Nimetatud kulud jaotatakse raskesõidukite ja muude kergsõidukite vahel, tuginedes tegelikult läbitud kilomeetrite ja prognoositavalt läbitavate kilomeetrite osakaaludele, ning neid võib korrigeerida objektiivselt põhjendatud, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajatega.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

III lisa – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VÄLISKULUMAKSUGA MAKSUSTAMISE MIINIMUMNÕUDED

KÕRGEMA VÄLISKULUMAKSUGA MAKSUSTAMISE MIINIMUMNÕUDED

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas lisas sätestatakse väliskulumaksuga maksustamise ja kui see on asjakohane, maksimaalse kaalutud keskmise väliskulumaksu arvutamise miinimumnõuded.

Käesolevas lisas sätestatakse IIIb lisas sätestatud miinimumväärtustest kõrgema väliskulumaksuga maksustamise ja vajaduse korral maksimaalse kaalutud keskmise väliskulumaksu arvutamise miinimumnõuded.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – osa 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad täpselt kindlaks oma teedevõrgu osa või osad, mille suhtes kohaldatakse väliskulumaksu.

Liikmesriigid määravad täpselt kindlaks oma teedevõrgu osa või osad, mille suhtes kohaldatakse IIIb lisas sätestatud miinimumväärtustega võrreldes kõrgemat väliskulumaksu.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – osa 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas kindlaks määratud võrdlusväärtused, siis ta teatab komisjonile sõidukite klassifikatsiooni, vastavalt millele väliskulumaks varieerub. Samuti teatab liikmesriik komisjonile nende teede asukoha, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat väliskulumaksu määra (edaspidi „linnalähiteed (sealhulgas kiirteed)“), ning nende teede asukoha, mille suhtes kohaldatakse madalamat väliskulumaksu määra (edaspidi „linnadevahelised teed (sealhulgas kiirteed)“).

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada IIIb lisas kindlaks määratud miinimumväärtustega võrreldes kõrgemaid väliskulumakse, siis ta teatab komisjonile sõidukite klassifikatsiooni, vastavalt millele väliskulumaks varieerub. Samuti teatab liikmesriik komisjonile nende teede asukoha, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat väliskulumaksu määra (edaspidi „linnalähiteed (sealhulgas kiirteed)“), ning nende teede asukoha, mille suhtes kohaldatakse väliskulumaksu miinimummäära (edaspidi „linnadevahelised teed (sealhulgas kiirteed)“).

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – osa 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat jaotist kohaldatakse juhul, kui liikmesriik kavatseb kohaldada IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtusest kõrgemat väliskulumaksu.

Käesolevat jaotist kohaldatakse juhul, kui liikmesriik kavatseb kohaldada IIIb lisas sätestatud miinimumväärtusest kõrgemat väliskulumaksu.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – osa 4 – punkt 4.1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtused, arvutab liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus liiklusest tulenevad sissenõutavad õhusaastekulud järgmise valemi abil:

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas sätestatud miinimumväärtused, arvutab liikmesriik või vajaduse korral sõltumatu asutus liiklusest tulenevad sissenõutavad õhusaastekulud järgmise valemi abil:

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIa lisa – osa 4 – punkt 4.2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas sätestatud võrdlusväärtused, arvutab liikmesriik või, kui see on asjakohane, sõltumatu asutus liiklusest tulenevad sissenõutavad õhusaastekulud järgmiste valemite abil:

Kui liikmesriik kavatseb kohaldada kõrgemaid väliskulumakse kui IIIb lisas sätestatud miinimumväärtused, arvutab liikmesriik või vajaduse korral sõltumatu asutus liiklusest tulenevad sissenõutavad õhusaastekulud järgmiste valemite abil:

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VÄLISKULUMAKSU VÕRDLUSVÄÄRTUSED

VÄLISKULUMAKSU MIINIMUMVÄÄRTUSED

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas lisas sätestatakse väliskulumaksu võrdlusväärtused, sealhulgas õhusaaste ja müraga seotud kulud.

Käesolevas lisas sätestatakse väliskulumaksu miinimumväärtused, sealhulgas õhusaaste ja müraga seotud kulud.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – tabel 1 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tabel 1. Väliskulumaksu võrdlusväärtused raskete kaubaveokite puhul

Tabel 1. Väliskulumaksu miinimumväärtused raskete kaubaveokite puhul

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – tabel 2 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tabel 2. Väliskulumaksu kontrollväärtused kaugsõidubusside puhul

Tabel 2. Väliskulumaksu miinimumväärtused kaugsõidubusside puhul

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – tabel 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

Muudatusettepanek

Tabel 2a. Väliskulumaksu miinimumväärtused sõiduautode puhul

 

Sõiduk

Mootor

Euro-klass

Linnalähised

Linnadevahelised

Diislikütus

<1,4l

Euro 2

1,9

0,9

Euro 3

1,6

0,9

Euro 4

1,3

0,7

Euro 5

0,9

0,5

Euro 6

0,6

0,3

1,4–2,0 l

Euro 0

3,6

1,0

Euro 1

1,9

0,9

Euro 2

1,8

0,8

Euro 3

1,7

0,9

Euro 4

1,4

0,7

Euro 5

0,9

0,5

Euro 6

0,6

0,3

> 2,0 l

Euro 0

3,9

1,3

Euro 1

1,9

0,9

Euro 2

1,8

0,9

Euro 3

1,7

0,9

Euro 4

1,4

0,7

Euro 5

0,9

0,5

Euro 6

0,6

0,3

Bensiin

<1,4l

Euro 0

3,7

2,4

Euro 1

1,0

0,4

Euro 2

0,7

0,3

Euro 3

0,5

0,2

Euro 4

0,5

0,2

Euro 5

0,5

0,2

Euro 6

0,5

0,2

1,4–2,0 l

Euro 0

3,9

3,0

Euro 1

1,1

0,4

Euro 2

0,7

0,3

Euro 3

0,5

0,2

 

 

Euro 4

0,5

0,2

Euro 5

0,4

0,2

Euro 6

0,4

0,2

> 2,0 l

Euro 0

4,0

3,0

Euro 1

1,0

0,4

Euro 2

0,5

0,3

Euro 3

0,5

0,2

Euro 4

0,5

0,2

Euro 5

0,4

0,2

Euro 6

0,4

0,2

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 1999/62/EÜ

IIIb lisa – tabel 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

Muudatusettepanek

Tabel 2b. Väliskulumaksu miinimumväärtused kaubaveoks ette nähtud kaubikute puhul

Sõiduk

Euro-klass

Linnalähised

Linnadevahelised

Bensiinil toimiv kaubaveoks ette nähtud kaubik

Euro 1

2,4

0,7

Euro 2

1,9

0,4

Euro 3

1,8

0,4

Euro 4

1,7

0,3

Euro 5

1,6

0,3

Euro 6

1,6

0,3

Diislikütusel toimiv kaubaveoks ette nähtud kaubik

Euro 1

4,0

1,7

Euro 2

4,1

1,7

Euro 3

3,5

1,3

Euro 4

3,0

1,1

Euro 5

2,2

0,8

Euro 6

1,9

0,5

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2

Direktiiv 1999/62/EÜ

V lisa – 1. osa – tabel 2

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 2. Samaväärsuskordajad, et kehtestada ummikumaksu määrade vaheline proportsioon eri sõidukikategooriate puhul

Sõidukikategooria

Samaväärsuskordaja

Kergsõidukid

1

Liigendamata raskeveokid

1,9

Linnaliini- ja kaugsõidubussid

2,5

Liigendatud raskeveokid

2,9

 

Muudatusettepanek

Tabel 2. Samaväärsuskordajad, et kehtestada ummikumaksu määrade vaheline proportsioon eri sõidukikategooriate puhul

Sõidukikategooria

Samaväärsuskordaja

Kergsõidukid

1

Liigendamata raskeveokid

1,9

Linnaliini- ja kaugsõidubussid

1,5

Liigendatud raskeveokid

2,9

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

Viited

COM(2017)0275 – C8-0171/2017 – 2017/0114(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

TRAN

15.6.2017

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

15.6.2017

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

16.11.2017

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Seb Dance

21.6.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.1.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

11

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Peter Liese, Lukas Mandl, Valentinas Mazuronis, Joëlle Mélin, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Nicola Caputo, Albert Deß, Eleonora Evi, Christofer Fjellner, Elena Gentile, Norbert Lins, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Dubravka Šuica, Keith Taylor, Carlos Zorrinho

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

50

+

ALDE:

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries

EFDD:

Eleonora Evi

GUE/NGL:

Stefan Eck, Kateřina Konečná

PPE:

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Alberto Cirio, Angélique Delahaye, Albert Deß, Christofer Fjellner, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Lukas Mandl, Annie Schreijer-Pierik, Dubravka Šuica, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D:

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE:

Marco Affronte, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Keith Taylor

11

ECR:

Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

EFDD:

Julia Reid

ENF:

Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh, Joëlle Mélin

NI:

Zoltán Balczó

PPE:

György Hölvényi

1

0

ECR

Mark Demesmaeker

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

Viited

COM(2017)0275 – C8-0171/2017 – 2017/0114(COD)

EP-le esitamise kuupäev

31.5.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

15.6.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

16.11.2017

ENVI

15.6.2017

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ECON

27.2.2018

 

 

 

Kaasatud komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

16.11.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy

4.7.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.1.2018

20.3.2018

14.5.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Cláudia Monteiro de Aguiar, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Janusz Zemke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michael Gahler, Ramona Nicole Mănescu, Marek Plura, Jozo Radoš, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eric Andrieu, Eleonora Evi, Jude Kirton-Darling, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Esitamise kuupäev

7.6.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Jozo Radoš, Dominique Riquet, Pavel Telička, Matthijs van Miltenburg

EFDD

Eleonora Evi, Marco Zullo

GUE/NGL

Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Michael Gahler, Cláudia Monteiro de Aguiar, Ramona Nicole Mănescu, Marek Plura, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

S&D

Lucy Anderson, Eric Andrieu, Inés Ayala Sender, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jude Kirton-Darling, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, David-Maria Sassoli, Janusz Zemke, Claudia Țapardel

VERTS/ALE

Michael Cramer, Karima Delli, Keith Taylor

2

ECR

Jacqueline Foster

PPE

Andor Deli

3

0

ECR

Tomasz Piotr Poręba, Anneleen Van Bossuyt

PPE

Dieter-Lebrecht Koch

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 21. juuni 2018Õigusalane teave