Menetlus : 2017/2277(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0208/2018

Esitatud tekstid :

A8-0208/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 24
CRE 10/09/2018 - 24

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0325

RAPORT     
PDF 399kWORD 67k
12.6.2018
PE 616.839v02-00 A8-0208/2018

võimaluste kohta töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel

(2017/2277(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Jana Žitňanská

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

võimaluste kohta töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel

(2017/2277(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta,

–  võttes arvesse 3. mai 1996. aasta Euroopa sotsiaalhartat,

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni võrdse tööalase kohtlemise direktiivi kohaldamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa krooniliste haiguste liidu 2017. aasta novembri ühisavaldust „Improving the employment of people with chronic diseases in Europe“ (Kroonilise haigusega inimeste tööhõive parandamine Euroopas),

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011. aastal kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020(2),

–  võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) 2014. aasta ühisaruannet „Psychosocial risks in Europe – Prevalence and strategies for prevention“ (Psühhosotsiaalsed riskid Euroopas: levimus ja ennetusstrateegiad),

–  võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele(4),

–  võttes arvesse 10. mai 1944. aasta Philadelphia deklaratsiooni Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) taotluste ja eesmärkide kohta,

–  võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(5),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas“ (COM(2008)0412),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa tööturu osapoolte poolt vastu võetud tööstressi puudutava raamlepingu rakendamise kohta (SEC(2011)0241),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012“ (COM(2007)0062),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,

–  võttes arvesse diskrimineerimisvastast direktiivi 2000/78/EÜ ja Euroopa Kohtu kohtupraktikat, näiteks 2013. aasta aprilli otsust liidetud kohtuasjades C-335/11 ja C-337/11 (HK Danmark), millega keelatakse tööandjatel diskrimineerimine, kui pikaajalist haigestumist saab käsitleda puudena, ning millega kehtestatakse tööandjatele kohustus töötingimusi mõistlikult kohandada,

–  võttes arvesse ELi 2013. aastal käivitatud vaimse tervise ja heaolu ühismeedet,

–  võttes arvesse EU-OSHA kampaaniat „Tervislikud töökohad – vähem stressi“,

–  võttes arvesse oma hiljutist vanemate töötajate tervise ja ohutuse teemalist katseprojekti, mille viis läbi EU-OSHA,

–  võttes arvesse EU-OSHA 2016. aasta aruannet „Rehabilitation and return to work: Analysis report on EU and Member States policies, strategies and programmes“ (Rehabilitatsioon ja tööle naasmine. ELi ja liikmesriikide poliitika, strateegiate ja programmide analüüsiaruanne),

–  võttes arvesse Eurofoundi 2014. aasta aruannet „Employment opportunities for people with chronic diseases“ (Kroonilisi haigusi põdevate inimeste töövõimalused),

–  võttes arvesse BusinessEurope’i 2012. aasta dokumenti „Employers’ practices for Active Ageing“ (Tööandjate tavad seoses aktiivsena vananemisega),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0208/2018),

A.  arvestades, et tööstress on üha suurenev probleem ja Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem; arvestades, et 25 %(6) töötajatest kogeb enda sõnul tööstressi; arvestades, et tööstress võib kahjustada üksikisiku õigust tervislikele töötingimustele; arvestades, et tööstress soodustab lisaks töölt puudumist ja vähest rahulolu tööga, mõjub negatiivselt tööviljakusele ja põhjustab peaaegu poole aastasest tööpäevade kaost;

B.  arvestades, et Euroopa tööjõu vananemine toob kaasa uued probleemid seoses töökeskkonna ja muutunud töökorraldusega; arvestades, et vananemisega kaasneb suurem krooniliste vaimse ja füüsilise tervise probleemide, sealhulgas puuete ja haiguste ilmnemise risk, mis muudab ennetamise, taasintegreerimise ja rehabilitatsiooni olulisteks poliitikameetmeteks, et säilitada töökohtade, pensionide ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkus; arvestades, et kroonilised haigused ei puuduta üksnes vanemat elanikkonda;

C.  arvestades, et pikaajaline töölt puudumine mõjub kahjulikult vaimsele ja füüsilisele tervisele, on sotsiaalselt ja majanduslikult väga kulukas ning võib takistada tööle naasmist; arvestades, et tervis ja heaolu on jätkusuutliku majanduse ülesehitamisel keskse tähtsusega; arvestades, et tähtis on arvesse võtta haiguste või puuete suurt rahalist mõju nende haigete perekondadele, kellel pole võimalik tööle naasta;

D.  arvestades, et kuigi saab eristada puuet, vigastust, haigust ja vanusega seotud seisundeid, need tihti ka kattuvad ja nende puhul on vaja lähenemisviisi, mis oleks igakülgne, kuid seejuures juhtumipõhine ja individuaalne;

E.  arvestades, et vananemine on üks ELi peamisi sotsiaalseid probleeme; arvestades, et seepärast on vaja poliitikat aktiivsena vananemise soodustamiseks, et võimaldada inimestel olla aktiivne ja käia tööl kuni pensionieani või kauemgi, kui nad seda soovivad; arvestades, et vanem põlvkond ja tema kogemused on tööturul hädavajalikud; arvestades, et vanemad inimesed, kes soovivad tööl edasi käia, otsivad tihti paindlikku või individualiseeritud töökorraldust; arvestades, et haigusel, puudel ja tööturult tõrjumisel on tõsised rahalised tagajärjed;

F.  arvestades, et suitsetamine, alkoholi liig- ja uimastite kuritarvitamine on ELis tööealise elanikkonna seas kõige olulisemad tervist ohustavad tegurid, mis on seotud nii vigastuste kui ka erinevate mittenakkuslike haigustega(7); arvestades, et 20–25 % kõigist tööõnnetustest juhtub alkoholijoobes inimestega(8), ning arvestades, et hinnanguliselt 5–20 % Euroopa tööealisest elanikkonnast on tõsiseid alkoholi tarvitamisega seotud probleeme(9); arvestades, et tööandjatel on raske taasintegreerida kvaliteetsetele töökohtadele töötajad, kellel on olnud probleeme ainete kuritarvitamisega;

G.  arvestades, et puudega või kroonilise haigusega ja vigastusest või haigusest taastuvad inimesed on haavatavas olukorras ning neid tuleks töökohale või tööturule naasmisel individuaalselt toetada; arvestades, et mõned krooniliste terviseprobleemidega inimesed ei soovi või ei saa tööle naasta;

H.  arvestades, et kutsealane rehabilitatsioon ja tööle naasmine võivad olla väärtuslikud vabatahtliku töö võimalused, näiteks pärast pensionile jäämist vabatahtliku tööga tegelemiseks; arvestades, et vabatahtliku töö tegemist tuleks toetada igas vanuses;

I.  arvestades, et tööandjad peavad kõigepealt edendama töökohal tervise ja ohutuse kultuuri; arvestades, et vabatahtlik osalemine tööohutuse ja -tervishoiu tegevuses, näiteks töörühmades, võib samuti kultuuri muutumisele kaasa aidata;

J.  arvestades, et tööl on taastumise ja rehabilitatsiooni protsessi hõlbustamisel tähtis roll, kuna see pakub töötajatele olulist positiivset psühhosotsiaalset kasu; arvestades, et head tööohutuse ja -tervishoiu tavad on üliolulised tööjõu tootlikkuse ja motiveerituse tagamiseks, mis aitab ettevõtjatel püsida konkurentsis ja olla innovatiivne, tagab töötajate heaolu ning aitab säilitada väärtuslikud oskused ja töökogemused, vähendada personali voolavust ning ennetada tõrjutust, õnnetusi ja vigastusi; arvestades, et komisjoni ergutatakse seetõttu kaaluma aktiivse ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas kõigi kulude arvestamist; arvestades, et sobivate ja individuaalsest olukorrast lähtuvate lähenemisviiside kasutuselevõtt vigastusest või haigusest taastuvate inimeste kvaliteetsetele töökohtadele taasintegreerimisel on oluline tegur, et ennetada täiendavat töölt puudumist või haigena tööl käimist;

K.  arvestades, et piiratud töövõimega inimeste määratlus võib liikmesriigiti erineda;

L.  arvestades, et VKEdel ja mikroettevõtjatel on sellega seoses erivajadused, kuna neil on vähem vahendeid, mida on vaja haiguste ja õnnetuste ärahoidmisega kaasnevate kohustuste täitmiseks, ning seetõttu on neil sageli vaja toetust oma tööohutuse ja -tervishoiu eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et teisalt on head tööohutuse ja -tervishoiu tavad VKEde ja mikroettevõtjate jaoks üliolulised, eriti nende tegevuse jätkusuutlikkuse seisukohast; arvestades, et erinevad ELi rahastatud programmid pakuvad jätkusuutliku töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas võimalusi uuenduste ja parimate tavade kasulikuks vahetamiseks;

M.  arvestades, et negatiivsed psühhosotsiaalsed tegurid töökohal ei ole seotud mitte ainult tervisenäitajatega, vaid ka suurenenud töölt puudumise ja vähese tööga rahuloluga; arvestades, et individuaalselt kohandatud töötervishoiu- ja ohutuse meetmed võivad aidata muutunud töövõimega inimestel töötamist jätkata, millest on kasu kogu tööjõule; arvestades, et kuigi töölt puudumine on mõnikord meditsiiniliselt vajalik, on sellel ka täiendavad negatiivsed psühhosotsiaalsed tagajärjed inimestele, kes viibivad kauem töölt eemal ja kellel on seetõttu väiksem tõenäosus üldse kunagi tööle naasta; arvestades, et varajane koordineeritud hoolitsus, mille põhikeskmes on töötaja heaolu, on tööle naasmise näitajate parandamiseks ja isiku jaoks pikaajaliste negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks väga oluline;

N.  arvestades, et kutsehaigusi puudutava teabe kättesaadavus ja võrreldavus ELi tasandil on sageli ebapiisav; arvestades, et Eurofoundi andmetel on umbes 28 % eurooplastest enda sõnul mõni krooniline füüsiline või vaimne terviseprobleem, haigus või puue(10); arvestades, et hinnanguliselt igal neljandal tööealisel inimesel on pikaajalised terviseprobleemid(11); arvestades, et puue ja terviseprobleemid võivad üheaegselt olla nii vaesuse põhjused kui ka tagajärjed; arvestades, et OECD uuringus leiti, et puudega inimeste sissetulek on ülejäänud rahvastiku sissetulekust keskmiselt 12 % madalam(12); arvestades, et mõnes riigis on sissetulekute erinevus lausa 30 %; arvestades, et 2013. aastal korraldatud uuring näitas, et 21,8 % vähktõvega patsientidest vanuses 18–57 aastat jäid kohe pärast diagnoosi saamist töötuks, kusjuures 91,6 % sellesse rühma kuuluvatest inimestest jäi töötuks 15 kuud pärast diagnoosi saamist(13); arvestades, et Eurostati 2011. aasta uuringus(14) leiti, et töötajatest, kelle töövõime on mõne pikaajalise terviseprobleemi ja/või põhilise tegutsemisraskuse tõttu piiratud, kasutab spetsiaalset töökorraldust ainult 5,2 %; arvestades, et sama Eurostati uuringu kohaselt ütles 24,2 % mittetöötavatest inimestest, et tööle naasmise hõlbustamiseks oleks vaja spetsiaalset töökorraldust;

O.  arvestades, et digiüleminek toob tõenäoliselt kaasa suuri muutusi töö korralduses ja võib aidata luua töötajatele, näiteks piiratud füüsiliste võimetega töötajatele, paremaid võimalusi; arvestades, et tõenäoliselt puutub vanem põlvkond sellega seoses kokku ainulaadsete probleemidega; arvestades, et ka nemad peaksid nendest muudatustest kasu saama;

P.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud õigus töötingimustele, mis on iga töötaja tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning head töötingimused on iseenesest väärtuslikud; arvestades, et igaühel on õigus elatustasemele, mis vastab tema tervisele ja heaolule, ning õigus tööle ning õiglastele ja soodsatele töötingimustele kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooniga; arvestades, et töötajate parem tervis ja taasintegreerimine suurendab ühiskonna üldist heaolu ning toob liikmesriikidele, töötajatele ja tööandjatele, sealhulgas vanematele töötajatele ja terviseprobleemidega inimestele, majanduslikku kasu ning aitab säilitada oskusi, mis vastasel juhul läheksid kaduma; arvestades, et tööandjad, töötajad, pered ja kogukonnad saavad sellest kasu, kui töövõimetus muudetakse töövõimeks;

Ennetamine ja varajane sekkumine

1.  arvab, et on oluline parandada haiguspuhkuse haldamist liikmesriikides ning tagada, et töökohad oleksid krooniliste terviseprobleemide ja puuetega paremini kohandatavad, võideldes diskrimineerimisega võrdset kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel käsitleva direktiivi 2000/78/EÜ parema jõustamise teel; tunnistab, et olukorra paranemiseks peavad liikmesriikides olema toimivad õigusaktid ja tõhus järelevalve, tagamaks, et tööandjad muudavad töökohad krooniliste terviseprobleemidega ja puudega inimeste jaoks kaasavamaks, sealhulgas näiteks ülesannete ja varustuse muutmise ning oskuste arendamise teel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid töökohtade mõistlikku kohandamist, et tagada õigeaegne naasmine tööle;

2.  kutsub komisjoni üles edendama integreerimis- ja rehabilitatsioonimeetmeid ning toetama liikmesriikide pingutusi töökohal tehtavaid muudatusi ja kohandusi käsitleva teabe levitamise ning heade tavade kindlakstegemise ja jagamise teel; palul kõigil asjaomastel tööle naasmise sidusrühmadel aidata hõlbustada tööle naasmisel esinevate võimalike mittemeditsiiniliste tõkete kohta teabe vahetamist ning kooskõlastada meetmeid nende tõkete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

3.  soovitab tungivalt, et Eurofound uuriks ja analüüsiks täiendavalt kroonilise haigusega inimeste töövõimalusi ja töölesobivuse määra; nõuab, et tõenditepõhise poliitika kasutamine muutuks normiks ja sellest saaks tööle naasmise lähenemisviisi alus; palub poliitikakujundajatel võtta juhtroll tööandjatele ja töötajatele teabele ja arstiabile juurdepääsu tagamisel ning nende parimate tavade Euroopa tasandil edendamise tagamisel;

4.  on arvamusel, et 2020. aasta järgses ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus tuleks seada veelgi tähtsamale kohale ELi vahenditest tehtavad investeeringud, mille eesmärk on pikendada ja edendada tervemalt elatud elu ja tööelu ning individualiseeritud töökorraldust ning toetada töölevõtmist ja hästi kohandatud naasmist tööle, kui seda soovitakse ja tervislik seisund seda võimaldab; on seisukohal, et selle strateegia lahutamatu osa on esmastesse ja teisestesse ennetusmehhanismidesse investeerimine näiteks e-tervise tehnoloogiate pakkumise kaudu; palub komisjonil ja liikmesriikidel seada riskide ja haiguste ennetamine töökohal prioriteediks;

5.  innustab liikmesriike täielikult osalema peatses kogu ELi hõlmavas kampaanias (2020–2022) tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks, leidma uuenduslikke muid kui seadusandlikke lahendusi ning vahetama sotsiaalpartneritega teavet ja häid tavasid; nõuab, et liikmesriigid osaleksid aktiivselt EU-OSHA antud teabe levitamisel; kordab üleskutset, et komisjon esitaks viivitamata õigusakti luu- ja lihaskonna vaevuste kohta; kutsub liikmesriike üles viima läbi (soo, vanuse ja majandustegevuse valdkonna põhjal liigitatud) uuringuid luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissageduse kohta, et neid vaevusi ennetada ja nende tekkimise vastu võidelda ning töötada välja kõikehõlmav ELi strateegia krooniliste haiguste ennetamiseks ja varajaseks sekkumiseks;

6.  palub liikmesriikidel ja tööandjatel olla EU-OSHA antud teabe töökohapoliitikasse ja -programmidesse integreerimisel ennetav; tunneb heameelt selle üle, et EU-OSHA avaldas oma veebisaidil hiljuti uue tööga seotud haigustele, rehabilitatsioonile ja tööle naasmisele pühendatud jaotise, et anda teavet ennetusmeetmete ja -tavade kohta;

7.  on seisukohal, et psühhosotsiaalse riski süstemaatiline ennetamine on tänapäevaste töökohtade oluline osa; peab murettekitavaks vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete probleemide juhtumitest teatamise suurenemist viimastel aastatel ning asjaolu, et tööstress on kasvav probleem nii töötajate kui ka tööandjate jaoks; palub liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel toetada ettevõtjaid sidusate töökohapoliitika ja -programmide rakendamisel nimetatud probleemide paremaks ennetamiseks, vaimse tervisega seotud häbimärgistamise vastu võitlemiseks ja terviseprobleemidega töötajate toetamiseks, võimaldades neile juurdepääsu psühholoogilisele toele; rõhutab – eesmärgiga motiveerida tööandjaid veelgi rohkem tegutsema – psühhosotsiaalsete riskide ennetamise ja tervise edendamise kasu, sealhulgas sellesse tehtud investeeringute tõestatud tasuvust; tõdeb, et õigusaktid ning psühhosotsiaalsete riskide ja vaimse tervise probleemide (nagu krooniline stress ja läbipõlemine) tunnistamine erinevad liikmesriigiti;

8.  rõhutab, et tähtis on uuendada ja esitada tööga seotud haiguste üldisi tervisenäitajaid ja määratlusi, sealhulgas tööstressi kohta, ja kogu ELi hõlmavaid statistilisi andmeid, et seada eesmärgid kutsehaiguste esinemise vähendamiseks;

9.  palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada ja rakendada programmi psühhosotsiaalsete riskide, sealhulgas stressi, depressiooni ja läbipõlemise all kannatavate töötajate süstemaatiliseks jälgimiseks, juhtimiseks ja toetamiseks, muu hulgas sihiga koostada tõhusad soovitused ja suunised nende riskide tõrjumiseks; rõhutab, et kroonilise tööstressi oluline tööviljakust ja elukvaliteeti pärssiv mõju on hästi teada; märgib, et psühhosotsiaalsed riskid ja tööstress on sageli töökorraldusega seotud struktuursed probleemid ning neid riske on võimalik ennetada ja juhtida; rõhutab vajadust viia läbi uuringud, parandada ennetamist ning jagada parimaid tavasid ja vahendeid asjaomaste inimeste tööturule taasintegreerimiseks;

10.  nõuab vaimse tervise probleemide ja õpiraskuste häbimärgistamise lõpetamist; ergutab algatusi, millega ettevõtte tasandil psühhosotsiaalsete riskide ennetamise poliitika väljakujundamise ja meetmete võtmise teel kasvatatakse teadlikkust sellest ja toetatakse suhtumise muutumist; kiidab sellega seoses sotsiaalpartnerite tegevust liikmesriikides, kus nad aitavad läbi viia positiivseid muutusi; tuletab meelde, kui oluline on tööohutuse ja -tervishoiu valdkonna teenuseosutajate ja tööinspektorite nõuetekohane koolitamine psühhosotsiaalsete riskide juhtimise tavade alal; nõuab, et töökohal esinevate psühhosotsiaalsete riskidega tegelevates ELi algatustes tehtaks tihedamat koostööd ja et need taaselustataks ning et seda teemat peetaks ELi tööohutuse ja -tervishoiu tulevases strateegilises raamistikus prioriteetseks;

11.  tõdeb, et tööandjatel on erilisi raskusi nende töötajate taasintegeerimisel, kellel on olnud probleeme ainete kuritarvitamisega; juhib sellega seoses tähelepanu Rootsi sotsiaalpartnerite korraldatava Alna mudeli(15) näitele, millega toetatakse töökohti ennetus- ja varajaste sekkumismeetmete võtmises ja millega toetatakse nende töötajate rehabilitatsiooni, kellel on olnud keelatud ainetega seotud probleeme;

12.  väljendab heameelt kampaania „Tervislikud töökohad – vähem stressi“ üle; rõhutab, et tööstressiga toimetulemist käsitlevad algatused peavad hõlmama soolist mõõdet, pidades silmas naiste erilisi töötingimusi;

13.  rõhutab, et oluline on investeerida rohkem riskiennetusmeetmetesse ja ennetuskultuuri edendamisse; juhib tähelepanu sellele, et ennetavate teenuste kvaliteet on ettevõtjate toetamisel esmatähtis; palub liikmesriikidel rakendada tõhusaid poliitikameetmeid tervisliku toitumise, alkoholi ja tubaka tarbimise ning õhukvaliteedi alal ning edendada neid meetmeid töökohal; palub liikmesriikidel lisaks töötada välja integreeritud tervishoiuteenused, mis hõlmaksid sotsiaalseid, psühholoogilisi ja tööteenuseid ning töömeditsiini; julgustab liikmesriike pakkuma töötajatele piisavat juurdepääsu tervishoiuteenustele, et tagada füüsiliste ja vaimsete haiguste varajane avastamine ning lihtsustada taasintegreerimise protsessi; tuletab meelde, et varajased investeeringud ja ennetustegevus võivad vähendada pikaajalist psühhosotsiaalset mõju üksikisikule ja ühiskonna kantavat kogukulu pikema aja jooksul;

14.  nõuab, et taasintegreerimise poliitika

–  oleks kooskõlas elutsüklil põhineva lähenemisviisiga haridus-, elukestva õppe, sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale,

–  arvestaks eripära, oleks sihipärane ja vajadustele suunatud ning ei nõuaks osalejalt asju, mida ta ei suuda oma seisundi tõttu tõenäoliselt saavutada,

–  põhineks osalusel ja integreeritud lähenemisviisil ning

–  arvestaks eeltingimustega, mis on vajalikud osalemise võimaldamiseks, loomata tingimusi, mis ohustavad äraelamist võimaldavat sissetulekut;

15.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid pakkuma puuetega või kroonilise haigusega inimestele sihtotstarbelisi lisasoodustusi, mis kataksid muu hulgas isikuabi, eriseadmete kasutamise ning arstiabi ja sotsiaalhoolekandega kaasnevad lisakulud, kehtestades muu hulgas ebasoodsamas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade jaoks taskukohased ravimihinnad; rõhutab vajadust tagada inimväärsed invaliidsus- ja vanaduspensioni määrad;

Tööle naasmine

16.  tõdeb, et töö on inimeste jaoks oluline positiivse psühhosotsiaalse heaolu allikas ning pikka aega töötute inimeste tööturule integreerimine individuaalselt kohandatud meetmete abil on oluline tegur vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning sellel on ka muid ennetavaid psühhosotsiaalseid eeliseid; rõhutab, et pärast vigastust või vaimset või füüsilist haigust tööle naasvate inimeste integreerimisel on mitmekordne positiivne mõju: see soodustab asjaomaste inimeste heaolu, vähendab riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide ja üksikute ettevõtete kulusid, toetab majandust laiemalt, näiteks muutes pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemid tulevaste põlvkondade jaoks jätkusuutlikumaks; juhib tähelepanu töötajate raskustele hüvitusmehhanismidega tegelemisel, mis võivad tuua nende jaoks kaasa tarbetuid viivitusi ravi saamisel ja mis mõnel juhul võivad olla võõrandavad; nõuab tungivalt kliendikeskset lähenemisviisi kõigis töötajate taasintegreerimisega seotud haldusmenetlustes; palub liikmesriikidel koostöös komisjoni ja asjaomaste ELi ametitega võtta meetmeid, et võidelda selliste pikaajalise töölt puudumise negatiivsete tagajärgedega nagu isoleeritus, psühhosotsiaalsed raskused, sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ja vähenenud töölesobivus;

17.  on seisukohal, et liikmesriigid ja tööandjad peaksid rakendama puuetega töötajate, vanemate töötajate ning vaimse või füüsilise haiguse või vigastuse all kannatanud töötajate, sealhulgas surmaga lõppeva haiguse diagnoosi saanud inimeste suhtes positiivset ja tööle orienteeritud lähenemisviisi, keskendudes inimese järelejäänud töövõime ja töövalmiduse varajasele hindamisele ning korraldades varasel etapil psühholoogilist, sotsiaalset ja tööalast nõustamist ning töökoha kohandamist, võttes arvesse inimese ametialast profiili ja sotsiaal-majanduslikku olukorda ning ka ettevõtte olukorda; ergutab liikmesriike parandama oma sotsiaalkindlustussüsteemide tingimusi nii, et need soodustaks tööle naasmist, kui töötaja seda soovib ja tema tervislik seisund seda võimaldab;

18.  juhib tähelepanu positiivsele rollile, mis on olnud sotsiaalsetel ettevõtetel, eelkõige tööalast integratsiooni edendavatel ettevõtetel, pikaajaliste töötute tööturule taasintegreerimisel; palub liikmesriikidel neid ettevõtteid vajalikul määral tunnustada ja tehniliselt toetada;

19.  innustab sellega seoses viitama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja selle fakultatiivprotokollile (A/RES/61/106) ning kasutama kõigi asjakohaste meetmete ja poliitikastrateegiate puhul Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise rahvusvahelist klassifikatsiooni (ICF); jagab arvamust, et puue on tervisega seotud kogemus, mis esineb teatud sotsiaal-majanduslikes tingimustes;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja esitama suunised parimate tavade kohta ning andma juhiseid, toetust ja nõuandeid tööandjatele taasintegreerimiskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks, tagades seejuures pideva dialoogi sotsiaalpartnerite vahel, et töötajad teaksid oma õigusi tööle naasmise protsessi algusest peale; julgustab lisaks heade tavade vahetamist liikmesriikides ja nende vahel, kutseringkondade, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide ja poliitikakujundajate vahel haigusest või vigastusest taastuvate töötajate taasintegreerimise teemal;

21.  kutsub liikmesriike üles tegema koostööd sotsiaalpartneritega, et tagada väline toetus nende VKEde ja mikroettevõtjate juhendamiseks ja tehniliseks abistamiseks, kellel on vähe kogemusi kutsealase rehabilitatsiooni ja tööle naasmise meetmete vallas; tunnistab, et meetmete rakendamisel ettevõtte tasandil on oluline arvesse võtta VKEde ja mikroettevõtjate, aga ka teatavate avalike teenuste sektorite olukorda, erivajadusi ja raskusi nõuete järgmisel; rõhutab, et VKEde ja mikroettevõtjate abistamiseks selles protsessis on väga olulised teadlikkuse suurendamine, heade tavade vahetamine, konsulteerimine ja veebiplatvormid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama praktiliste vahendite ja suuniste väljatöötamist, mis võivad toetada VKEsid ja mikroettevõtjaid, kellel on vähe kogemusi kutsealase rehabilitatsiooni ja tööle naasmise meetmete vallas; tunnistab juhtimiskoolitusse investeerimise tähtsust;

22.  märgib, et tööturult enim tõrjutute taasintegreerimise laiematel lähenemisviisidel on oht jääda ilma rahaliste vahenditeta, mis antakse kitsamatele käsitlustele, mille tulemused on kergemini mõõdetavad; palub seetõttu komisjonil parandada struktuurifondide, eelkõige ESFi kaudu alt üles lähenemisviiside rahastamist;

23.  märgib ära taasintegreerimisprogrammide juhtumikorraldusel põhineva lähenemisviisi edu ja rõhutab vajadust sotsiaaltöötajate või määratud nõustajate individuaalselt kujundatud ja integreeritud toetuse järele; on veendunud, et ettevõtete jaoks on oluline säilitada tihe kontakt töötajatega või nende esindajatega haiguse või vigastuse tõttu töölt puudumise ajal;

24.  on arvamusel, et tööle naasmise ja taasintegreerimise poliitika peaks olema osa laiemast terviklikust lähenemisviisist tervele tööelule, eesmärgiga tagada füüsiliselt ja vaimselt ohutu ja tervislik töökeskkond kogu inimese tööelu jooksul ning kõigi töötajate aktiivne ja tervena vananemine; rõhutab, kui oluline on töötajate eduka füüsilise ja kutsealase rehabilitatsiooni saavutamiseks suhtlus, kutsealase rehabilitatsiooni juhtimise spetsialistide (tööassistendid) abi ja kõiki asjaomaseid osalisi hõlmav integreeritud lähenemisviis; on veendunud, et tööle naasmise süsteemide keskmes peaks olema töökoht; kiidab Austria programmi „fit2work“(16) edukat mittebürokraatlikku ja praktilist lähenemisviisi, kus rõhku pannakse kõigile töötajatele juurdepääsetavale lihtsale teabevahetusele (nt lihtsustatud keelekasutus);

25.  rõhutab, kui tähtis on hoida piiratud töövõimega inimest tööturul, sealhulgas tagades, et VKEdel ja mikroettevõtjatel on selle tõhusaks teostamiseks vajalikud vahendid; ergutab tungivalt haigusest või vigastustest taastuvate töötajate avatud tööturule ja kvaliteetsetele töökohtadele taasintegreerimist, kui töötaja seda soovib ja tema tervislik seisund seda võimaldab, ümberõppe ja oskuste täiendamise teel; rõhutab, et poliitikasätetes on oluline keskenduda üksikisikute töövõimele ja näidata tööandjale eeliseid, mida pakub sellise töötaja kogemuste ja teadmiste säilitamine, kellel on oht püsiva haiguspuhkuse tõttu kõrvale jääda; tõdeb siiski, et inimestele, kes ei saa tööle naasta, on tähtsad tugevad turvaabinõud riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi näol;

26.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta puudega ja kroonilise haigusega inimeste tööhõive toetamiseks kasutusele aktiivsed tööturu poliitikameetmed ja -stiimulid, sealhulgas töökohal asjakohaste kohanduste tegemine ja tõkete kõrvaldamine, et lihtsustada nende taasintegreerimist; tuletab meelde, et väga oluline on teavitada ettevõtjaid ja asjaomaseid isikuid olemasolevatest stiimulitest ja õigustest;

27.  tõdeb sellega seoses, et tööle naasmisel on oluline osa paindlikul, individuaalselt kohandatud ja kohanemisvõimelisel töökorraldusel, nagu kaugtöö, paindlik tööaeg, kohandatud varustus ja lühem tööaeg või väiksem töökoormus; rõhutab, kui oluline on innustada inimesi varakult ja/või järk-järgult tööle naasma (kui tervislik seisund seda võimaldab), millega peaks kaasnema osaline haigushüvitis, tagamaks, et asjaomane inimene ei kaota tööle naasmise tõttu sissetulekus, säilitades seejuures rahalised stiimulid ettevõtjatele; rõhutab, et sellised geograafilist, ajalist ja funktsionaalset paindlikkust hõlmavad korraldused peavad olema teostatavad nii töötajatele kui ka tööandjatele, aidates neil töökorraldust juhtida ja võttes arvesse tootmistsüklite erinevusi;

28.  kiidab riiklikke programme ja algatusi, mis on aidanud kaasa kroonilise haigusega inimeste kvaliteetsetele töökohtadele taasintegreerimisele, näiteks Saksamaa programmi „Job4000“(17), milles kasutatakse integreeritud lähenemisviisi, et edendada raske puudega inimeste (kellel on väga keeruline tööd leida) stabiilset tööalast integreerimist, ning taasintegreerimise ametite loomist, mille eesmärk on aidata kroonilise haigusega inimestel leida vastavalt oma seisundile ja võimetele sobiv töö(18);

29.  märgib, et suure sõltumatusega töökohal kaasneb märkimisväärne psühholoogiline kasu ja suurenenud tööviljakus; on arvamusel, et teatud sõltumatus töökohal võib olla väga oluline, et lihtsustada erinevate seisundite ja vajadustega haigete ja vigastatud töötajate taasintegreerimise protsessi;

30.  tunnistab tööle naasmise tähtsust raviprotsessis, kuna töö võimaldab paljude inimeste jaoks majanduslikku sõltumatust ja rikastab elu, mis võib mõnikord olla taastumisprotsessis otsustav tegur;

31.  palub liikmesriikidel sotsiaaltoetusi mitte ära võtta kohe, kui kroonilise haigusega inimesed saavad töökoha, aidates neil nii vältida toetustest sõltumist;

Töötajate taasintegreerimisse suhtumise muutmine

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama koostöös sotsiaalpartneritega oma teabevahetuses, suunistes ja poliitikas, et tööandjad näeksid taasintegreerimise protsessis võimalust saada kasu töötajate oskustest, pädevustest ja kogemustest; on seisukohal, et tööandjad ja töötajate esindajad on tööle naasmise protsessis algusest peale olulised osalised ning osalevad otsustamisprotsessis;

33.  tuletab meelde ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikleid 26 ja 27, mis kohustavad osalisriike korraldama, tugevdama ja laiendama rehabilitatsiooni teenuseid ja programme, eriti tervishoiu-, tööhõive-, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas, ning soodustama puudega inimeste jaoks tööturul töötamise ja karjääri tegemise võimalusi ning toetama tööle naasmist;

34.  rõhutab, et tööle naasmise protsessis ning negatiivse suhtumise ja eelarvamuste ja diskrimineerimise vastu võitlemisel on olulised edutegurid teadlikkuse suurendamine kutsealase rehabilitatsiooni ja tööle naasmise poliitikameetmete ja programmide kohta ning parem ettevõtluskultuur; on seisukohal, et ekspertide (näiteks kutsealase rehabilitatsiooni alal koolitatud psühholoogid ja juhendajad) rühmi saaks erinevate ettevõtete vahel tõhusalt jagada, võimaldades nii ka väiksematel ettevõtetel nende kogemusi kasutada; on seisukohal, et sellesse protsessi saaks toetamise ja täiendamise eesmärgil kaasata ka valitsusväliseid organisatsioone ja vabatahtlikke;

35.  kiidab ettevõtjaid, kes on teinud algatusi terviseprobleemide, puude või muutunud töövõimega inimeste toetamiseks, pakkudes näiteks põhjalikke ennetusprogramme, ülesannete muutmist, koolitust ja ümberõpet või valmistades teisi töötajaid ette naasvate töötajate muutunud võimeteks, aidates sellega kaasa nende taasintegreerimisele; ergutab tungivalt rohkem ettevõtjaid nendes jõupingutustes osalema ja selliseid algatusi esitama; peab oluliseks, et töötajate ettevõttes taasintegreerimist lihtsustavad meetmed oleksid ettevõtte kultuuri lahutamatu osa;

36.  nõuab, et teadvustataks paremini probleeme ja diskrimineerimist, mis piiravad terviseprobleemide või puudega inimeste võimalusi, eriti selliseid probleeme nagu madala tööviljakuse mittemõistmine ning eelarvamused ja ettekujutused selle kohta ning sotsiaalne häbimärgistamine;

37.  on seisukohal, et rahva hulgas levinud arvamuse muutmisel on tähtis roll haridusel ja ettevõtete kultuuri muutustel ning kogu ELis toimuvatel kampaaniatel, näiteks „Vision Zero“ (nulleesmärk); nõuab suuremat teadlikkust Euroopa tööturu ees seisvatest demograafilistest probleemidest; peab vastuvõetamatuks, et vanemad inimesed puutuvad sageli kokku ealise diskrimineerimisega; rõhutab, kui tähtsad on kampaaniad, millega võideldakse töötajate vanuse põhjal diskrimineerimise vastu ning edendatakse ennetus- ja töötervishoiu ja -ohutuse meetmeid; palub liikmesriikidel ja liidul võtta arvesse Euroopa Parlamendi vanemate töötajate tervise ja ohutuse teemalise katseprojekti leide;

38.  on seisukohal, et liikmesriikide poliitikaraamistikud mõjutavad otsustavalt sellise keskkonna loomist, mis toetab vanusega toimetulekut ning aktiivset ja tervena vananemist; on arvamusel, et seda saaks tõhusalt toetada ELi meetmetega, nagu poliitika, suunised, teadmiste vahetamine ja erinevate rahastamisvahendite, näiteks ESFi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine; kutsub lisaks liikmesriike üles edendama vanemate töötajate rehabilitatsiooni- ja taasintegreerimismeetmeid, kui see on võimalik ja asjaomased inimesed seda soovivad, rakendades näiteks vanemate töötajate tervise ja ohutuse teemalise ELi katseprojekti tulemusi;

39.  tõdeb, et inimestel, kellel on diagnoositud surmaga lõppev haigus, säilib põhiõigus tööle; tõdeb lisaks, et need inimesed seisavad oma tööhõive osas silmitsi ainulaadsete probleemidega, mis erinevad teiste patsiendirühmade probleemidest, kuna neil on tihti vähe aega oma muutuva seisundiga kohanemiseks ja töökohal muudatuste tegemiseks; kiidab selliseid algatusi nagu kampaania „Dying to Work“ (Töötades surmani) nende eriliste probleemide paremaks teadvustamiseks; julgustab tööandjaid pidama võimalikult ulatuslikku dialoogi surmaga lõppeva haiguse diagnoosi saanud töötajatega, et tagada kõigi vajalike ja võimalike kohanduste tegemine, et võimaldada töötajal soovi korral edasi töötada; on arvamusel, et paljude patsientide jaoks on tööl edasi käimine isiklikult, psühholoogiliselt või majanduslikult hädavajalik ning väärikuse ja elukvaliteedi seisukohast keskse tähtsusega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid töökohtade mõistlikku kohandamist ainulaadsetele väljakutsetele, millega see inimrühm silmitsi seisab; palub komisjonil lahendada vähki põdevate inimeste tööhõiveseisundi kohta andmete puudumise probleem ning toetada paremate, liikmesriikide vahel võrreldavate andmete kogumist, et parandada neile osutatavaid tugiteenuseid;

40.  rõhutab sellega seoses, kui oluline on asjakohaste koolituste ja elukestvale õppele juurdepääsu pakkumise kaudu arendada ja ajakohastada töötajate oskuseid, mis vastavad ettevõtte ja turu vajadustele, pannes erilist rõhku digioskustele; rõhutab tööturu üha suurenevat digiüleminekut; rõhutab, et digioskuste parandamine võib olla tööle naasmise ettevalmistamise lahutamatu osa, eriti vanema elanikkonna jaoks;

41.  arvestades, et nii ametlikel kui ka mitteametlikel hooldajatel on kutsealase rehabilitatsiooni puhul keskne roll; tõdeb, et Euroopas osutavad 80 % hooldusteenustest tasustamata hooldajad(19) ning hooldamine vähendab märkimisväärselt selle inimrühma pikaajalisi tööalaseid väljavaateid; tunnistab lisaks, et kuna enamik hooldajatest on naised, on hooldajate tööhõiveolukorra küsimusel selge sooline mõõde; kutsub liitu, liikmesriike ja tööandjaid üles pöörama erilist tähelepanu tööhõivealastele tagajärgedele hooldajate jaoks;

º

º  º

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0360.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0411.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0474.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0318.

(5)

ELT C 102E, 24.4.2008, lk 321.

(6)

https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/reports/psychosocial-risks-eu-prevalence-strategies-prevention/view

(7)

Tervisemeetrika ja -hindamise instituut (2016), GBD Compare Data Visualization. http:// vizhub.healthdata.org/gbd-compare

(8)

Science Group of the European Alcohol and Health Forum (Euroopa alkoholi- ja tervisefoorumi teadusrühm, 2011), „Alcohol, Work and Productivity“ (Alkohol, töö ja tööviljakus). https://ec.europa.eu/health//sites/health/files/alcohol/docs/science_02_en.pdf

(9)

Eurofound (2012), „Use of alcohol and drugs at the workplace“ (Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine töökohal). https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_files/docs/ewco/tn1111013s/tn1111013s.pdf

(10)

Eurofoundi kolmas Euroopa elukvaliteedi uuring 2001–2012, https://www.eurofound.europa.eu/surveys/european-quality-of-life-surveys/european-quality-of-life-survey-2012

(11)

lk 7 https://ec.europa.eu/health//sites/health/files/social_determinants/docs/final_sum_ecorys_web.pdf

(12)

lk 7, peamised järeldused https://www.oecd.org/els/emp/42699911.pdf

(13)

lk 5 https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/policies/docs/2017_chronic_framingdoc_en.pdf

(14)

Eurostat, 2011 tööjõu-uuringu lisaküsimustik, mainitud siin: https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/policies/docs/2017_chronic_framingdoc_en.pdf

(15)

http://www.alna.se/in-english

(16)

EU-OSHA juhtuuring Austria kohta – programm „fit2work“ https://osha.europa.eu/en/tools-and-publications/publications/austria-fit2work/view

(17)

Allikas: projekti „Pathways“ väljund 5.2 „Scoping Paper on the Available Evidence on the Effectiveness of Existing Integration and Re-Integration into Work Strategies for Persons with Chronic Conditions“ (Ülevaatedokument kroonilise haigusega inimeste tööle integreerimise ja taasintegreerimise olemasolevate strateegiate tõhusust käsitlevate kättesaadavate tõendite kohta).

(18)

Allikas: tunnustatud kogemustega ekspertide pakutavad tööle naasmise juhendamise teenused kroonilise haigusega inimeste jaoks: Madalmaad. Juhtuuring. EU-OSHA

(19)

http://www.ecpc.org/WhitePaperOnCancerCarers.pdf


SELETUSKIRI

Eeldatav eluiga muudab ELis vanusepüramiidi. 2015. aastal oli eeldatav eluiga sünnihetkel EL 28 riikides naistel 83,3 eluaastat ja meestel 77,9 eluaastat. Siiski on tervena ja piiranguteta elatud aastaid pigem vähem, eriti mõnes liikmesriigis. Pikem eeldatav eluiga ja kasvav keskmine pensionile jäämise iga toob kaasa olulised ülesanded nii Euroopa ja liikmesriikide tervishoiusüsteemide kui ka tööturu jaoks. Raportöör püüab leida lähenemisviisi, mis aitab välja selgitada poliitikavalikud, mida on tarvis tööturgude kujundamiseks, et need oleksid a) kaasavamad ja paremini kooskõlas vananeva ja terviseprobleemidega ühiskonna vajadustega ning b) vähem altid tööturult kõrvalejäämisest tingitud oskuste kaole. Raportöör on püüdnud selleks teha ettepanekuid meetmete kohta, mis aitaksid edendada töötajate uuesti tööturule integreerimist pärast vigastust või haigust.

Raportöör jagab arvamust, et töötajate rehabilitatsioon hõlmab kolme eri aspekti: esiteks meditsiinilist, teiseks kutsealast (tööalast) ja kolmandaks sotsiaalset. Raportis keskendutakse peamiselt kutsealasele rehabilitatsioonile ja probleemidele, millega seisavad silmitsi nii tööandjad kui ka töötajad, kes soovivad tööle naasta (menetlused ja algatused töökohale taasintegreerimise soodustamiseks). Samas püütakse raportis juhtida tähelepanu asjaolule, et edukas rehabilitatsioon ja tööle naasmine hõlmab kõiki kolme aspekti.

Raportis antakse ka soovitusi, et innustada liikmesriike õppima heade tavade ja lähenemisviiside näidetest, ning püütakse välja selgitada valdkonnad, kus EL saab pakkuda lisaväärtust ja oskusteavet, et veelgi edendada poliitikat, mis aitab lõppkokkuvõttes liikmesriikidel soodustada töötajate tööturule taasintegreerimist.

Raportöör on seisukohal, et EL saab pakkuda lisaväärtust, aidates liikmesriikidel tagada

•  ennetusmeetmed;

•  põhjalikud poliitilised meetmed liikmesriikides, sh varajane sekkumine, kõigi asjaomaste sidusrühmade vaheline institutsiooniline koostöö, individuaalne lähenemine;

•  kultuurilise muutuse, mis hõlmab teadlikkust vajadusest selliste töötajate eest hoolitseda, levitades ühiskonnas nende töötajate positiivset kuvandit ja võttes meetmeid töötajate psühhosotsiaalse heaolu tagamiseks kogu nende elu vältel.

Lisaks uuritakse raportis olulisi majanduslikke põhjuseid, miks on vaja poliitikat, mis aitab töötajatel avatud tööturule naasta. Näiteks on tasakaalustatud vanuselise koosseisuga organisatsioonides personali voolavus väiksem ja nad saavad olla tootlikumad, kuna nende kasutuses on suurem hulk oskusi ja kogemusi. Ühenduse BusinessEurope andmetel kinnitavad töötajate küsitlused enamasti, et vanemad töötajad suhtuvad oma töökohta suurema pühendumusega ja võivad olla probleemide lahendamise ja juhtimisoskuste vallas noortest töötajatest paremad. Lisaks vanusele mõjub positiivselt ka mitmekesisus. Seega tähendab tööle naasmine nii eneseteostust ja sõltumatut elu kui ka positiivset majanduslikku mõju ühiskonnale, kuna väheneb sõltuvus liikmesriikide sotsiaalsüsteemidest. ILO(1) uuringud kinnitavad, et puudega inimesed on usaldusväärsed töötajad, kelle tööviljakus on võrreldes ettevõtte üldise tööjõuga samaväärne, nendega juhtub vähem õnnetusi ja nad säilitavad oma töökoha kauem. Nad on kasutamata potentsiaaliga oskuste ja talendi allikad, kellel on juhul, kui neil on juurdepääs väljaõppele, tehnilised oskused ning ka igapäevaelu käigus saadud ülekantavad probleemilahendamise oskused. Inimestel, kellel tekib puue töötamise ajal, on sageli lisaks formaalsetele oskustele ja kvalifikatsioonile ka väärtuslikud kogemused.

Nagu EU-OSHA on oma töös tähelepanu juhtinud, võib töötajate tööle naasmine olla ettevõtjate jaoks keeruline protsess, mis hõlmab nii eelarvekaalutlusi kui ka oskusteavet. Väiksemate ettevõtjate jaoks võib see protsess olla eriti raske. Väline tehniline ja rahaline tugi võib aidata tööandjatel välja töötada individuaalsed meetmed ja luua võimalused pärast haiguspuhkust tööle naasvate inimeste taasintegreerimiseks. Selle muutuse toetamisel võib olla oluline osa hästi rakendatud rahalisel toetusel ELi fondidest. Mis tahes toetusega peab aga kaasas käima ettevõtjatepoolne tegelik muutus ettevõtluskultuuris.

ELil on oluline osa liikmesriikide tööturureformide toetamisel ja ergutamisel ning uuenduslike ideede jagamisel, samuti on see abiks edukate poliitikaraamistike loomisel. Raportöör jagab ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus kajastuvat arvamust, et õigusaktid on aidanud tagada ELi töötajate kaitse kõrge taseme ning ühised määratlused, standardid, meetodid ja ennetusmeetmed tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas. Pidades aga silmas mudelite mitmekesisust, peaksid liikmesriigid kasutama olulise muutuse saavutamiseks ka võrdlusanalüüsi, heade tavade väljaselgitamist ja vahetamist, teadlikkuse suurendamist, vabatahtlikke norme ja kasutajasõbralikke IT-vahendeid.

Lisaks soovib raportöör juhtida tähelepanu psühhosotsiaalsete riskide sagedasele esinemisele töökohtadel ning on seisukohal, et nende riskide kõrvaldamiseks ning selleks, et vältida vajadust pidevalt võidelda selliste häirivate nähtudega kaasneva häbimärgistamisega, on tarvis sekkuda.

(1)

http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_emp/---ifp_skills/documents/publication/wcms_167204.pdf


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

7.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Miroslavs Mitrofanovs, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Claude Rolin, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Sergio Gutiérrez Prieto, Dieter-Lebrecht Koch, Eduard Kukan, Miapetra Kumpula-Natri, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Rory Palmer, Jasenko Selimovic, Monika Vana, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrea Bocskor, Dietmar Köster, Renaud Muselier


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Jasenko Selimovic, Renate Weber

ECR

Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Jana Žitňanská

ENF

Dominique Martin

GUE/NGL

Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo

NI

Lampros Fountoulis

PPE

Georges Bach, Andrea Bocskor, David Casa, Danuta Jazłowiecka, Dieter-Lebrecht Koch, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Eduard Kukan, Jérôme Lavrilleux, Elisabeth Morin-Chartier, Renaud Muselier, Claude Rolin

S&D

Guillaume Balas, Michael Detjen, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Agnes Jongerius, Jan Keller, Dietmar Köster, Miapetra Kumpula-Natri, Rory Palmer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Miroslavs Mitrofanovs, Terry Reintke, Monika Vana

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. juuni 2018Õigusalane teave