Menetlus : 2016/0361(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0216/2018

Esitatud tekstid :

A8-0216/2018

Arutelud :

PV 15/04/2019 - 17
CRE 15/04/2019 - 17

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.13
CRE 16/04/2019 - 8.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0371

RAPORT     ***I
PDF 705kWORD 93k
25.6.2018
PE 610.851v02-00 A8-0216/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega

(COM(2016)0851 – C8-0478/2016 – 2016/0361(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Gunnar Hökmark

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega

(COM(2016)0851 – C8-0478/2016 – 2016/0361(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0851),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0478/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0216/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (1)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2016/0361 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) avaldas 9. novembril 2015 kogu kahjumikatmisvõime tingimused (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“), mille G20 kinnitas 2015. aasta novembris. Kogu kahjumikatmisvõime standardis on nõutud, et globaalsed süsteemselt olulised pangad, millele liidu õigusraamistikus osutatakse kui globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, hoiaksid piisavas minimaalses mahus väga hea kahjumikatmisvõimega (teisendatavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral kahjumi sujuv ja kiire katmine ning rekapitaliseerimine. Komisjon võttis 24. novembri 2015. aasta teatises(4) kohustuse esitada 2016. aasta lõpuks seadusandlik ettepanek, et kogu kahjumikatmisvõime standardi saaks rakendada rahvusvaheliselt kokkulepitud tähtajaks, 2019. aastaks.

(2)  Liidus kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamisel tuleb arvesse võtta kehtivat ettevõtjapõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL(5) alusel liidu kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleks piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, peaksid mõlemad nõuded kuuluma ühtsesse raamistikku ja täiendama seal teineteist. Praktikas tähendab see, et globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kogu kahjumikatmisvõime ühtne miinimumtase („kogu kahjukatmisvõime miinimumnõue“)kehtestada liidu õigusaktides, muutes määrust (EL) nr 575/2013(6), samas kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul (omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue) tuleks kehtestada direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014(7) sihipärase muutmise teel. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet, tuleks järjepidevalt kohaldada koos eespool nimetatud õigusaktide ja direktiivi 2013/36/EL(8) sätetega.

(3)  Ühtses kriisilahenduskorras osalevates liikmesriikides ühtsete eeskirjade puudumine seoses kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamisega tekitaks ▌ täiendavaid kulusid ja õiguskindlusetust ning teeks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamise piiriüleste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul keerulisemaks. Samuti tekitab liidu ühtsete eeskirjade puudumine siseturul konkurentsimoonutusi, kuna krediidiasutuste ja investeerimisühingute kulud seoses kehtivate nõuete ja kogu kahjumikatmisvõime standardi järgimisega võivad osalevate liikmesriikide lõikes märkimisväärselt erineda. Seepärast tuleb kõnealused siseturu toimimise takistused kõrvaldada ja vältida konkurentsimoonutusi, mis on tingitud kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamise ühtsete reeglite puudumisest. Sellest tulenevalt on käesoleva määruse asjakohane õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikkel 114, tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikaga.

(4)  Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga tuleks määruses (EL) nr 806/2014 jätkata nii ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia kui ka mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia tunnustamist. Ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia puhul kohaldatakse kriisilahendust üksnes ühe konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja (tavaliselt emaettevõtja) suhtes, samas kui teiste konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate (tavaliselt tegutsevad tütarettevõtjad) suhtes kriisilahendust ei kohaldata ning nende kahjum ja rekapitaliseerimise vajadus kantakse üle ettevõtjale, kelle suhtes kriisilahendust kohaldatakse. Mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia puhul võidakse kriisilahendust kohaldada ühe konsolideerimisgrupi mitme ettevõtja suhtes. Soovitud kriisilahendusstrateegia tulemuslikuks kohaldamiseks tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtjad, kelle suhtes kriisilahendust kohaldatakse („kriisilahendusalused ettevõtjad“), ja nende tütarettevõtjad („kriisilahendusalused grupid“). Selline kindlaksmääramine on oluline, et määrata kindlaks selliste kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime eeskirjade kohaldamise tase, mida finantsettevõtted peavad järgima. Seepärast tuleb kehtestada mõisted „kriisilahendusalune ettevõtja“ ja „kriisilahendusalune grupp“ ning muuta määrust (EL) nr 806/2014 seoses konsolideerimisgruppide kriisilahenduse kavandamisega, et näha sõnaselgelt ette, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu („kriisilahendusnõukogu“) peab konsolideerimisgrupi raames kindlaks määrama kriisilahendusalused ettevõtjad ja kriisilahendusalused grupid ning võtma nõuetekohaselt arvesse konsolideerimisgrupi raames kavandatud kriisilahenduse meetmete mõju, et tagada tulemuslik konsolideerimisgrupi kriisilahendus.

(5)  Kriisilahendusnõukogu peaks tagama, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleks piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada kriisilahenduse korral kahjumi sujuv ja kiire katmine ning ettevõtja rekapitaliseerimine, ning et selle mõju finantsstabiilsusele ja maksumaksjatele oleks võimalikult väike. See tuleks saavutada sellega, et krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad määruse (EL) nr 806/2014 kohast krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.

(6)  Selleks et viia krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet mõõtvad näitajad kooskõlla kogu kahjumikatmisvõime standardi vastavate näitajatega, tuleks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet väljendada protsendina asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni ja finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajatest.

(7)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks vajalike kohustuste kõlblikkuskriteeriumid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude kriteeriumidega, võttes arvesse käesoleva määrusega ette nähtud täiendavaid kohandusi ja nõudeid. Eelkõige peaksid teatavad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumendid (nt teatavad struktureeritud väärtpaberid) olema omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikud sel määral, mil neil on lõpptähtajal tagasimaksmisele kuuluv fikseeritud põhisumma, samas kui tuletisinstrumendiga on seotud üksnes täiendav tootlus, mis sõltub alusvara tulemustest. Fikseeritud põhisumma tõttu peaksid kõnealused instrumendid olema kriisilahenduse korral väga hea kahjumikatmisvõimega ja hõlpsasti teisendatavad.

(8)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kasutatavad kohustused hõlmavad põhimõtteliselt kõiki kohustusi, mis tulenevad tagamata ja eelisnõudeõiguseta võlausaldajate nõuetest (allutamata kohustused), välja arvatud juhul, kui need ei vasta käesolevas määruses sätestatud konkreetsetele kõlblikkuskriteeriumidele. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduskõlblikkuse suurendamiseks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi tõhusa kasutamise teel peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik nõuda, et ettevõtjapõhine nõue täidetaks allutatud kohustustega, eelkõige juhul, kui on selgelt näha, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamises osalevad võlausaldajad kannavad kriisilahenduse käigus tõenäoliselt kahjumit, mis ületaks nende võimalikku kahjumit maksejõuetuse korral. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist allutatud kohustustega tuleks nõuda üksnes sellises ulatuses, et võlausaldajad ei peaks kandma kriisilahenduse korral suuremat kahjumit, kui nad oleksid muidu kandnud maksejõuetuse korral. See, kui kriisilahendusnõukogu nõuab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks võlainstrumentide allutamist, ei tohiks mõjutada võimalust osaliselt täita kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõue allutamata võlainstrumentidega vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013, kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga.

(9)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue peaks võimaldama krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kanda kriisilahendusest oodatava kahjumi ja krediidiasutus või investeerimisühing pärast kriisilahendust rekapitaliseerida. Kriisilahendusnõukogu peaks valitud kriisilahendusstrateegia alusel nõuetekohaselt põhjendama kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude taset, eelkõige seoses direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude vajaliku tasemega rekapitaliseerimise summas. Põhimõtteliselt peaks kõnealune tase koosnema järgmise kahe komponendi summast: kriisilahenduse käigus eeldatava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuetele, ning rekapitaliseerimissumma, mis võimaldab krediidiasutusel või investeerimisühingul pärast kriisilahendust täita omavahendite nõudeid, et ta saaks tegevusloa alusel jätkata oma tegevust kooskõlas valitud kriisilahendusstrateegiaga. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue tuleks väljendada protsendina koguriskipositsioonist ja finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajast ning krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid hoidma need mõlemad nõutaval tasemel. Kriisilahendusnõukogul peaks olema võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel rekapitaliseerimise summat kohandada, et asjakohaselt kajastada suurenenud riske, mis mõjutavad kriisilahenduskõlblikkust ja tulenevad kriisilahendusaluse grupi ärimudelist, rahastamisprofiilist ja üldisest riskiprofiilist, ja seepärast sellistel piiratud asjaoludel nõuda artikli 12d lõigete 3 ja 4 esimeses lõigus osutatud rekapitaliseerimise summade ületamist.

(10)  Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkuse suurendamiseks peaks kriisilahendusnõukogul olema õigus kehtestada sellistele ettevõtjatele lisaks määruses (EL) nr 575/2013 ette nähtud kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõudele krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue. Kõnealuse krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude võib kehtestada üksnes juhul, kui kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõue ei ole valitud kriisilahendusstrateegia kohaselt globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kahjumi katmiseks ja rekapitaliseerimiseks piisav.

(11)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel peaks kriisilahendusnõukogu arvesse võtma krediidiasutuse või investeerimisühingu süsteemset olulisust ja tema maksejõuetuse võimalikku negatiivset mõju finantsstabiilsusele. Kriisilahendusnõukogu peaks arvesse võtma vajadust tagada globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ning muudele võrreldavatele osalevates liikmesriikides süsteemselt olulistele ettevõtjatele võrdsed tingimused. Seega ei tohiks selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, keda ei käsitata globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjatena, kuid kes on osalevates liikmesriikides süsteemselt ligikaudu sama olulised nagu globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, ebaproportsionaalselt erineda tavapäraselt globaalsetele süsteemselt oluliste ettevõtjatele kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tasemest ja ülesehitusest.

(12)  Sarnaselt direktiiviga 2013/36/EL pädevatele asutustele antud õigustega peaks kriisilahendusnõukogul olema lubatud kehtestada kõrgem omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ja samas paindlikumalt käsitleda kõnealuse nõude mis tahes rikkumist, eelkõige leevendades kõnealuste rikkumiste automaatset mõju maksimaalse jaotatava summa piirangute näol. Kriisilahendusnõukogul peaks olema õigus anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele suunis hoida määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaste omavahendite nõuete taset ületavaid täiendavaid summasid, et katta kriisilahenduse käigus kahjum ja/või tagada pärast kriisilahendust turu piisav usaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu. Selleks et tagada kooskõla direktiiviga 2013/36/EL, võib täiendava kahjumi katmise suunise anda ainult juhul, kui pädev järelevalveasutus on vastavalt direktiivile 2013/36/EL nõudnud „kapitalisuunist“, ja see ei tohiks ületada kõnealuses suunises nõutud taset. Rekapitaliseerimise summa puhul peaks turu suunises usalduse tagamiseks nõutav tase võimaldama krediidiasutusel või investeerimisühingul jätkuvalt täita piisava aja jooksul tegevusloa tingimusi, sealhulgas katta pärast kriisilahendust tema tegevuse restruktureerimise kulud. Turu usalduse puhver ei peaks ületama direktiivi 2013/36/EL kohast kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, välja arvatud juhul, kui seda on vaja selle tagamiseks, et ettevõtja pärast kriisilahendust piisava aja jooksul jätkuvalt täidaks tegevusloa tingimusi. Kui ettevõtja ei suuda püsivalt endale tagada suunises ette nähtud täiendavaid omavahendeid ega kõlblikke kohustusi, peaks kriisilahendusnõukogul olema õigus nõuda omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude summa suurendamist, et see vastaks suunises esitatud summale. Selleks et teha kindlaks, kas ettevõtja ei suuda püsivalt nõudeid täita, peaks kriisilahendusnõukogu võtma arvesse direktiivis 2014/59/EL nõutud ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude aruandlust.

(13)  Kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013 tuleks kriisilahendusaluste ettevõtjatena kvalifitseeruvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet üksnes konsolideeritud kriisilahendusaluse grupi tasandil. See tähendab, et kriisilahendusalused ettevõtjad peaksid olema kohustatud emiteerima ettevõtjavälistele kolmandast isikust võlausaldajatele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikke instrumente ja kirjeid, mida teisendataks juhul, kui kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus.

(14)  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad, peaksid järgima krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist nõuet individuaalselt. Kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise vajadused peaksid üldiselt katma nende vastavad kriisilahendusalused ettevõtjad, kes peaksid omandama kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud kõlblikud kohustused ning hindama need alla või konverteerima omandiõiguse instrumentideks, kui kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole enam jätkusuutlikud. Seega tuleks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mida kohaldatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad, kohaldada koos ja kooskõlas kriisilahendusaluste ettevõtjate suhtes kohaldatavate nõuetega. See peaks võimaldama kriisilahendusnõukogul kriisilahendusaluse grupi kriisilahendusmenetlus lõpule viia ilma tema mõningate tütarettevõtjate suhtes kriisilahendusmenetlust algatamata, ja seega vältida võimalikke turuhäireid. Kokkuleppel kriisilahendusnõukoguga peaks kriisilahendusalustele ettevõtjatele kõlblike kohustuste emiteerimise saama asendada kriisilahendusaluse ettevõtja ja tütarettevõtjate vaheliste tagatud garantiidega, mida võib aktiveerida juhul, kui on täidetud ajastamistingimused, mis on samaväärsed nendega, mis võimaldavad kõlblikke kohustusi alla hinnata või konverteerida. Garantii tagatisel peaks olema kõrge likviidsusaste ning minimaalne turu- ja krediidirisk. Kui nii kriisilahendusalune ettevõtja kui ka tema tütarettevõtjad on asutatud samas osalevas liikmesriigis, peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik täielikult loobuda omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad.

(15)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad, peaks olema kooskõlas valitud kriisilahendusstrateegiaga. Eelkõige ei tohiks see pärast krediidiasutuste ja investeerimisühingute rekapitaliseerimist muuta nimetatud üksuste ja nende kriisilahendusaluse grupi vahelist omandisuhet.

(16)  Kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude mis tahes rikkumist peaksid pädevad asutused, kriisilahendusasutused ja kriisilahendusnõukogu nõuetekohaselt käsitlema ja võtma selle suhtes parandusmeetmeid. Kuna kõnealuste nõuete rikkumine võib krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssida, tuleks kehtivaid kriisilahendust pärssivate asjaolude kõrvaldamise menetlusi kiirendada, et nõuete mis tahes rikkumist otstarbekalt käsitleda. Samuti peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud muudaksid kõlblike instrumentide ja kirjete tähtajaprofiile ning koostaksid ja viiksid ellu kõnealuste nõuete taseme taastamise kavad.

(17)  Käesolev määrus on kooskõlas põhiõigustega ja järgib eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust omandile ja ettevõtlusvabadust, ning seda tuleb kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(18)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt sätestada liidus finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku jaoks ühtsed eeskirjad, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu käesoleva määruse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)  Selleks et anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaldamiseks, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama [18 kuud pärast määruse jõustumist],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.  Määruse (EL) nr 806/2014 muudatused.Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmised punktid:

„24a) „kriisilahendusalune ettevõtja“ – liidus asutatud ettevõtja, kelle kriisilahendusnõukogu on vastavalt artiklile 8 kindlaks määranud ettevõtjana, kelle suhtes on kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meede;

24b)  „kriisilahendusalune grupp“ –

a) kriisilahendusnõukogu poolt vastavalt artiklile 8 kindlaks määratud ettevõtjate grupp, kuhu kuuluvad kriisilahendusalune ettevõtja ja selle tütarettevõtjad, kes ei ole:

i) ise kriisilahendusalused ettevõtjad;

ii) teiste kriisilahendusaluste ettevõtjate tütarettevõtjad ega

iii) kolmandas riigis asutatud ettevõtjad, kes vastavalt kriisilahenduse kavale ei kuulu kriisilahendusalusesse gruppi, ja nende tütarettevõtjad;

a a) keskasutusega seotud krediidiasutused, keskasutus ja keskasutuse järelevalve all olev mis tahes krediidiasutus või investeerimisühing, kui vähemalt üks nendest ettevõtjatest on kriisilahendusalune ettevõtja;

b)  punktis 49 asendatakse tekst „kõlblikud kohustused“ tekstiga „teisendatavad kohustused“;

c) lisatakse punkt 49a:

„49a)  „kõlblikud kohustused“ – teisendatavad kohustused, mis vastavad artikli 12c või artikli 12h lõike 3 punkti a tingimustele;“.

2.  Artikli 7 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)  määrata kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue kooskõlas artiklitega 12–12k;“.

3.  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.  Kriisilahenduse kavas nähakse ette võimalused käesolevas määruses osutatud kriisilahendusvahendite ja -õiguste kohaldamiseks lõikes 1 osutatud ettevõtjate suhtes.“;

b)  lõike 6 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kriisilahenduse kavas esitatakse kriisilahenduse meetmed, mida kriisilahendusnõukogu võib võtta, kui lõikes 1 osutatud ettevõtja vastab kriisilahenduse eeltingimustele.

Lõike 9 punktis a osutatud teave avaldatakse asjaomasele ettevõtjale.“;

c)  lõike 9 punkt p asendatakse järgmisega:

„p)  artikli 12c kohane omavahendite ja allutatud instrumentide miinimumnõue ning vajaduse korral selle nõude täitmise tähtaeg;“;

d)  lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10.  Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava hõlmab osalevas liikmesriigis asutatud, liidus tegutseva emaettevõtja juhitava lõikes 1 osutatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava, milles määratakse kindlaks meetmed, mida võetakse:

a)  liidus tegutseva emaettevõtja suhtes;

b)  konsolideerimisgruppi kuuluvate ja liidus asutatud tütarettevõtjate suhtes;

c)  artikli 2 punktis b osutatud ettevõtjate suhtes ning

d)  kui artiklis 33 ei ole sätestatud teisiti, konsolideerimisgruppi kuuluvate ja väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjate suhtes.

Vastavalt esimeses lõigus osutatud meetmetele määratakse kriisilahenduse kavas iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks järgmine:

a)  kriisilahendusalused ettevõtjad;

b)  kriisilahendusalused grupid.“;

e)  lõike 11 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)  määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida tuleb võtta seoses kriisilahendusaluse ettevõtjaga lõikes 6 sätestatud stsenaariumide korral, ja selliste meetmete mõju lõikes 1 osutatud muudele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele, emaettevõtjale ja tütarettevõtjatele;

a1)   kui lõikes 1 osutatud konsolideerimisgrupp hõlmab mitut kriisilahendusalust gruppi, määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed seoses iga kriisilahendusaluse grupi kriisilahendusaluste ettevõtjatega ja selliste meetmete mõju mõlemale järgmisele:

i) muud konsolideerimisgrupi ettevõtjad, kes kuuluvad samasse kriisilahendusalusesse gruppi;

ii) muud kriisilahendusalused grupid;

b)  tehakse kindlaks ulatus, mil määral oleks liidus asutatud kriisilahendusaluste ettevõtjate suhtes võimalik kohaldada ja koordineeritult rakendada kriisilahendusvahendeid ja -õigusi, sealhulgas meetmeid, millega soodustataks konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi mitme ettevõtja eraldi äriliinide või tegevuste või konsolideerimisgrupi teatavate ettevõtjate või kriisilahendusaluste gruppide omandamist kolmanda isiku poolt, ning tehakse kindlaks koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud;“.

4.  Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.  Konsolideerimisgruppi peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusnõukogu jaoks on teostatav ja usutav konsolideerimisgrupi ettevõtjate lõpetamine ja likvideerimine tavapärases maksejõuetusmenetluses või kriisilahenduse vahendite kohaldamine ja kriisilahendusõiguste kasutamine kriisilahendusaluste ettevõtjate suhtes, vältides nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi konsolideerimisgrupi ettevõtjate asutamiskoha liikmesriikide, teiste liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada, või muul viisil.

Kui konsolideerimisgruppi ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annab kriisilahendusnõukogu sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.

Kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahendusalusest grupist, hindab kriisilahendusnõukogu iga kriisilahendusaluse grupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesolevale artiklile.

Esimeses lõigus osutatud hindamine tehakse lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele.“;

b)  lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik:

„Kui ettevõtja või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõikes 2 osutatud olukorrast, teatab kriisilahendusnõukogu kõnealuse pärssiva asjaolu hinnangust liidus tegutsevale emaettevõtjale.“;

c)  lõikesse 9 lisatakse järgmine lõik:

„Kui kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõikes 2 osutatud olukorrast, esitab liidus tegutsev emaettevõtja kahe nädala jooksul alates lõike 7 kohase teate saamise kuupäevast kriisilahendusnõukogule võimalike meetmete ettepanekud, et esimese lõigu kohaselt kindlaks tehtud pärssivate asjaolude suhtes meetmeid võtta või need pärssivad asjaolud kõrvaldada.“;

d)  lõike 11 punktides i ja j asendatakse tekst „artiklis 12“ tekstiga „artiklites 12g ja 12h“;

e)  lõikesse 11 lisatakse järgmised punktid:

„k)  nõuda, et ettevõtja esitaks kava, kuidas taastada vastavus artiklitele 12g ja 12h ning direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 osutatud nõudele;

l)  nõuda, et ettevõtja muudaks artiklis 12c ja artikli 12h lõike 3 punktides a ja b osutatud kirjete tähtajaprofiili, et tagada artiklite 12g ja 12h jätkuv järgimine.“

5.  Määruse (EL) nr 806/2014 artikkel 12 asendatakse järgmiste artiklitega:

„Artikkel 12

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine

1.  Selliste omavahendite ja kõlblike kohustuste puhul, mille suhtes võib kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust, määrab kriisilahendusnõukogu pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude, millele on osutatud artiklites 12a–12i ning mida artikli 7 lõikes 2 osutatud ettevõtjad ja konsolideerimisgrupid ning artikli 7 lõike 4 punktis b ja lõikes 5 osutatud ettevõtjad ja konsolideerimisgrupid on juhul, kui nende lõigete kohaldamise tingimused on täidetud, kohustatud täitma igal ajal.

2.  Kriisilahenduse kavade koostamisel kooskõlas artikliga 9 määravad liikmesriikide kriisilahendusasutused pärast pädevate asutustega konsulteerimist selliste omavahendite ja kõlblike kohustuste puhul, mille suhtes võib kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust, kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded, millele on osutatud artiklites 12a–12i ning mida artikli 7 lõikes 3 osutatud ettevõtjad on kohustatud täitma igal ajal. Selleks kohaldatakse artiklis 31 sätestatud menetlust.

3.  Kriisilahendusnõukogu määrab lõikes 1 osutatud miinimumnõude kindlaks artikli 8 kohaste kriisilahenduse kavade väljatöötamise ja ajakohastamisega samal ajal.

4.  Kriisilahedusnõukogu adresseerib kindlaksmääramise otsuse liikmesriikide kriisilahendusasutustele. Liikmesriikide kriisilahendusasutused täidavad kriisilahendusnõukogu juhised artikli 29 kohaselt. Kriisilahendusnõukogu nõuab, et liikmesriikide kriisilahendusasutused kontrolliksid ja tagaksid, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ning emaettevõtjad täidaksid jätkuvalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.

5.  Kriisilahendusnõukogu teavitab EKPd ja Euroopa Pangandusjärelevalvet omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest, mille ta on iga krediidiasutuse või investeerimisühingu ning emaettevõtja jaoks lõike 1 kohaselt kindlaks määranud.

6.  Selleks et tagada käesoleva artikli tulemuslik ja järjepidev kohaldamine, annab kriisilahendusnõukogu liikmesriikide kriisilahendusasutustele suuniseid ja juhiseid konkreetsete ettevõtjate või konsolideerimisgruppide kohta.

          Artikkel 12a

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ja arvutamine

1.  Kriisilahendusnõukogu ja liikmesriikide kriisilahendusasutused tagavad, et artikli 12 lõigetes 1 ja 2 osutatud ettevõtjad igal ajal täidavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet vastavalt artiklitele 12a–12i.

2.  Kõnealune lõikes 1 osutatud nõue arvutatakse vastavalt vajadusele artikli 12d lõike 3 või 4 kohaselt omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsendina järgmistest:

a)  lõikes 1 osutatud asjaomase ettevõtja koguriskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning

b)  lõikes 1 osutatud asjaomase ettevõtja finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikele 3.

2 a.  Artikli 12 lõigetes 1 ja 2 osutatud krediidiasutused või investeerimisühingud ja ettevõtjad võivad täita käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõude mis tahes osa esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega ning täiendavate esimese taseme või teise taseme omavahendite instrumentidega.

          Artikkel 12b

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmisest vabastamine

1.  Olenemata artiklist 12a vabastab kriisilahendusnõukogu artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude täitmisest sellised pandikirjadega rahastatavad hüpoteegikrediidiasutused, kes siseriikliku õiguse kohaselt ei tohi võtta vastu hoiuseid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  kõnealused krediidiasutused lõpetatakse ja likvideeritakse siseriikliku maksejõuetusmenetluse või mõne muu menetluse alusel, mida nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artiklite 38, 40 või 42 kohaselt; ning

b)  selline siseriiklik maksejõuetusmenetlus või muud liiki menetlus tagab, et kõnealuste krediidiasutuste võlausaldajad, sealhulgas vajaduse korral pandikirjade omanikud katavad kahjumi viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele.

2.  Artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõude täitmisest vabastatud krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kuulu artikli 12g lõikes 1 osutatud konsolideerimise alla.

Artikkel 12c

Kriisilahendusaluste ettevõtjate kõlblikud kohustused

1.  Kõlblikud kohustused arvatakse kriisilahendusaluse ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui need vastavad tingimustele, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 järgmistes artiklites:

a)  artikkel 72a;

b)  artikkel 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d;

c)  Artikkel 72c.

1 a.  Erandina lõikest 1 võib kohustused, mis on emiteeritud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punktides g–o sätestatud tingimustele, arvata kriisilahendusaluse ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet rahuldavate omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka.

2.  Erandina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punktist l arvatakse tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest (nt struktureeritud väärtpaberid) tulenevad kohustused omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal ette teada, see on fikseeritud ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus;

b)  võlainstrumendi, sealhulgas selle tuletisinstrumendi tunnuse suhtes ei kohaldata mingit tasaarvestuskokkulepet ja selle hindamisel ei kohaldata artikli 49 lõiget 3;

b a)  ettevõtja on kriisilahendusnõukogule rahuldavalt tõendanud, et võlainstrument on kahjumi katmiseks piisav ja selle teisendamine ei ole liialt keerukas, võttes arvesse direktiivis 2014/59/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldusväärse hindamise põhimõtteid.

Esimeses lõigus osutatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult selles osas, mis vastab esimese lõigu punktis a osutatud summale.

3.  ▌ Pärast liikmesriigi kriisilahendusasutusega ja pädevate asutustega konsulteerimist ▌ või liikmesriigi kriisilahendusasutuse ettepanekul viib kriisilahendusnõukogu läbi hindamise ning otsustab, kas ja mil määral kriisilahendusalused ettevõtjad täidavad artiklis 12g osutatud nõuet ▌ instrumentidega, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, tagamaks et kriisilahendusaluse ettevõtja kriisilahenduse saab lõpetada viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega.

Käesoleva lõike kohases kriisilahendusnõukogu otsuses põhjendatakse kõnealust otsust. Põhjenduse aluseks on:

a)  asjaolu, et lõigetes 1 ja 2 osutatud allutamata kohustustel on siseriikliku maksejõuetusmenetluse nõuete hierarhias sama nõudeõiguse järk nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõigetele 2 või 3 ei kasutata;

b)  oht, et tulenevalt allahindamise või konverteerimise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mille puhul allahindamise või konverteerimise õiguste kasutamisest ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõigete 2 või 3 põhjal loobutud, kannavad kõnealustest kohustustest tulenevate nõuetega seotud võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral.

Käesoleva lõike kohase otsusega nõutavate omavahendite ja kõlblike kohustuste summa, mis tuleb katta instrumentidega, mis vastavad kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a osutatud tingimustele, ei tohi ületa suuremat järgmistest näitajatest:

a)  18 % suurune riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist ja mis arvutatakse kõnealuse määruse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

b)  6,75 % suurune mitteriskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast,

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõigetele 3 ja 4 ning sama määruse artiklis 494 esitatud üleminekusätetele.

Käesoleva lõike kohase otsuse tegemiseks peab, vastavalt kolmandale lõigule, omavahendite ja kõlblike kohustuste summa olema piisav selle tagamiseks, et teise lõigu punktis b osutatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral.

Artikkel 12d

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine

1.  Artikli 12a lõike 1 kohase nõude määrab iga ettevõtja puhul koostöös pädevate asutustega, sealhulgas EKPga, kindlaks kriisilahendusnõukogu ▌järgmiste kriteeriumide alusel:

a)  vajadus tagada, et kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahenduse vahenditega, rakendades vajaduse korral ja kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

b)  vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendusalusel ettevõtjal ja selle tütarettevõtjatel, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, kuid mitte kriisilahendusalused ettevõtjad, on piisavalt kõlblikke kohustusi, tagamaks, et juhul kui nende suhtes vastavalt kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit või allahindamise ja konverteerimise õigust, saaks katta kahjumi ja tõsta asjaomaste ettevõtjate kapitalinõuded või vastavalt vajadusele esimese taseme põhiomavahendite kujul finantsvõimenduse määra uuesti tasemele, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;

c)  vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduse kavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse artikli 27 lõike 5 alusel kohustuste teisendamise vahendi rakendusalast välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendusalusel ettevõtjal piisavalt muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta kriisilahendusaluse ettevõtja kapitalinõuded või vastavalt vajadusele esimese taseme põhiomavahendite kujul finantsvõimenduse määr uuesti tasemele, mis võimaldab kriisilahendusalusel ettevõtjal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;

d)  ettevõtja suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;

f)  see, mil määral oleks asjaomase ettevõtja maksejõuetusel negatiivne mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas seoses negatiivse mõju ülekandumisega teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või ettevõtjatele tulenevalt ettevõtja seotusest teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või ettevõtjatega või ülejäänud finantssüsteemiga.

Kriisilahendusnõukogu tagab, et artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude tase oleks proportsionaalne kriisilahendusaluse ettevõtja äri- ja rahastamismudeli eripäradega, võttes arvesse:

i)  hoiuste valdavust rahastamismudelis;

ii)  võlainstrumentide emiteerimise kogemuste puudumist piiratud juurdepääsu tõttu piiriülestele ja hulgimüügi-kapitaliturgudele;

iii)  tõsiasja, et krediidiasutus või investeerimisühing tugineb artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude täitmiseks peamiselt esimese taseme põhiomavahenditele ja kapitaliinstrumentidele.

2.  Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud kriisilahenduse meetme võtmine või allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine, peab artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:

a)  ettevõtja eeldatav kahjum kaetakse täielikult („kahjumi katmine“);

b)  ettevõtja või selle tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, kuid mitte kriisilahendusalused ettevõtjad, rekapitaliseeritakse tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL, direktiivi 2014/65/EL või samaväärse õigusakti kohaselt tegevusluba („rekapitaliseerimine“).

Kui kriisilahenduse kavaga on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus, ei tohi artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue kõnealuse ettevõtja puhul ületada summat, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt esimese lõigu punktile a.

2 a.   Kriisilahendusnõukogu tagab, et lõike 2 punktis a osutatud kahjumi katmise summat ei peeta automaatselt ettevõtja omavahendite tegelikust tasemest suuremaks või sellega võrdseks.

3.  Ilma et see piiraks käesoleva lõike viimase lõigu kohaldamist, arvutab kriisilahendusnõukogu lõikes 2 osutatud summa kindlaksmääramiseks kriisilahendusaluste ettevõtjate puhul suurema järgmistest:

a)   järgmiste summa:

i) kahjumi summa, mida võib olla vaja katta kriisilahenduse käigus ning mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c ning direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohastele kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahendusaluse grupi tasandil;

ii) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahendusalusel grupil taastada vastavuse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja ▌direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohasele nõudele konsolideeritud kriisilahendusaluse grupi tasandil pärast eelistatava kriisilahenduse meetme rakendamist;

b)  järgmiste summa:

i) kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendusaluse ettevõtja finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahendusaluse grupi tasandil ning

ii) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahendusalusel grupil taastada vastavuse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahendusaluse grupi tasandil pärast eelistatava kriisilahenduse meetme rakendamist;

Esimese lõigu punkti a alapunkti ii ja punkti b alapunkti ii kohaldamisel lisatakse rekapitaliseerimise summale veel täiendav summa, mida kriisilahendusnõukogu peab vajalikuks selleks, et säilitada turu piisav usaldus kriisilahendusaluse ettevõtja vastu pärast kriisilahendust, võttes arvesse tema ärimudelit, rahastamismudelit ja riskiprofiili.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud puhvri summa ei tohi ületada direktiivi 2013/36/EL artikli 128 lõikes 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude summat (välja arvatud kõnealuse lõike punktis a osutatud nõude puhul), välja arvatud juhul, kui kõrgem tase on vajalik selle tagamiseks, et kriisilahenduse järel täidab ettevõtja asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui üks aasta, jätkuvalt tegevusloa tingimusi.

Artikli 12a lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet punkti a kohaselt arvutatud summana, mis on jagatud koguriskipositsiooniga.

Artikli 12a lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet punkti b kohaselt arvutatud summana, mis on jagatud finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajaga.

Kriisilahendusnõukogu määrab eelmistes lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summad vastavalt kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meetmetele ja võib kõnealuseid rekapitaliseerimise summasid kohandada, et asjakohaselt kajastada riske, mis mõjutavad kriisilahenduskõlblikkust ja tulenevad kriisilahendusaluse grupi ärimudelist, rahastamisprofiilist ja üldisest riskiprofiilist.

3 a.   Kui kriisilahendusnõukogu hinnangu kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing maksejõuetuse korral likvideeritaks või algatataks selle suhtes muul viisil maksejõuetusmenetlus, ei tohi käesoleva määruse artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue ületada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c ning direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõudeid.

4.  Ilma et see piiraks käesoleva lõike viimase lõigu kohaldamist, arvutab kriisilahendusnõukogu lõikes 2 osutatud summa kindlaksmääramiseks ettevõtjate puhul, kes ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad, suurema järgmistest:

a)  järgmiste summa:

i) kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohastele ettevõtja suhtes kohaldatavatele nõuetele, ning

ii) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavuse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja ▌direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohasele nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kooskõlas artikliga 21;

b)  järgmiste summa:

i) kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele ettevõtja finantsvõimenduse määra nõudele, ning

ii) rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavuse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 21.

Esimese lõigu punkti a alapunkti ii ja punkti b alapunkti ii kohaldamisel lisatakse rekapitaliseerimise summale veel täiendav summa, mida kriisilahendusnõukogu peab vajalikuks selleks, et säilitada turu piisav usaldus ettevõtja vastu pärast kriisilahendust, võttes arvesse tema ärimudelit, rahastamismudelit ja riskiprofiili.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud puhvri summa ei tohi ületada direktiivi 2013/36/EL artikli 128 lõikes 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude summat (välja arvatud kõnealuse lõike punktis a osutatud nõude puhul), välja arvatud juhul, kui kõrgem tase on vajalik selle tagamiseks, et kriisilahenduse järel täidab ettevõtja asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui üks aasta, jätkuvalt tegevusloa tingimusi.

Artikli 12a lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 12a lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.

Artikli 12a lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 12a lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajaga.

Kriisilahendusnõukogu määrab käesolevas lõikes osutatud rekapitaliseerimise summad vastavalt kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meetmetele ja võib kõnealuseid rekapitaliseerimise summasid kohandada, et asjakohaselt kajastada riske, mis mõjutavad rekapitaliseerimise vajadust ja tulenevad ettevõtja ärimudelist, rahastamisprofiilist ja üldisest riskiprofiilist.

5.  Kui kriisilahendusnõukogu eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse artikli 27 lõike 5 kohaselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja arvata või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, ei tohi artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue ületada summat, mis on piisav, et:

a)  katta artikli 27 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste summa;

b)  tagada, et lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud.

6.  Kriisilahendusnõukogu otsuses kehtestada käesoleva artikli kohaselt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas lõigetes 2–5 osutatud elementide täielik hinnang ▌.

7.  Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas pädevad asutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning riiklike õigusaktide sätetes, millega kasutatakse kõnealuse määrusega pädevatele asutustele antud valikuvõimalusi.

Artikkel 12e

Nõude kindlaksmääramine ettevõtjate jaoks, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad

1.  Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mida kohaldatakse kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või sellise ettevõtja osa, koosneb järgmisest:

a)  vastavalt artikli 72b lõigete 3 ja 4 sätetele ning määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 494 sätestatud üleminekusätetele suurem järgmistest:

i)   18 % suurune riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist;

ii)    6,75 % suurune riskil mitte põhinev määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast, ning

b)  mis tahes täiendav ettevõtjapõhine omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue, mille kriisilahendusnõukogu on määranud vastavalt lõikele 2 ja mida täidetakse kohustustega, mis vastavad artikli 12c tingimustele.

2.  Kriisilahendusnõukogu võib kehtestada lõike 1 punktis b osutatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude ainult:

a)  juhul, kui lõike 1 punktis a osutatud nõue ei ole piisav, et täita artiklis 12d sätestatud tingimused, ning

b)  määral, mil nõutavate omavahendite ja kõlblike kohustuste summa ei ületa taset, mida on vaja artiklis 12d sätestatud tingimuste täitmiseks.

3.  Kriisilahendusnõukogu otsuses kehtestada lõike 1 punkti b kohaselt täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas lõikes 2 osutatud elementide täielik hinnang.

Artikkel 12g

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine kriisilahendusaluste ettevõtjate suhtes

1.  Kriisilahendusalused ettevõtjad täidavad artiklites 12d–12f sätestatud nõudeid kriisilahendusaluse grupi tasandil konsolideeritud alusel.

2.  Artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude, mida kohaldatakse osalevas liikmesriigis asutatud kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes konsolideeritud kriisilahendusaluse grupi tasandil, määrab kindlaks kriisilahendusnõukogu pärast konsulteerimist grupitasandi kriisilahendusasutusega ja konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega, tehes seda artiklites 12d–12f sätestatud nõuete ja selle alusel, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate kriisilahendus toimub kriisilahenduse kava kohaselt eraldi.

Artikkel 12h

Nõude kohaldamine ettevõtjate suhtes, kes ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad

1.  Krediidiasutused või investeerimisühingud, kes on kriisilahendusaluse ettevõtja tütarettevõtjad ja ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad, täidavad artiklites 12d–12f sätestatud nõudeid individuaalselt.

Kriisilahendusnõukogu võib pärast konsulteerimist pädevate asutuste ja EKPga otsustada kohaldada käesolevas artiklis sätestatud nõuet direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendusaluse ettevõtja tütarettevõtja ja ei ole kriisilahendusalune ettevõtja.

2.  Artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude kohaldamisel lõikes 1 osutatud ettevõtjate suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)  kriisilahendusalune ettevõtja täidab artiklis 12g osutatud konsolideeritud nõuet;

b)  kriisilahendusaluse grupi tütarettevõtjate suhtes kohaldatavate kõigi nõuete summa on kaetud artiklis 12g osutatud konsolideeritud nõudega ega ületa seda, välja arvatud juhul, kui see on tingitud üksnes artikli 12g lõike 1 kohase kriisilahendusaluse grupi tasandil konsolideerimise mõjust;

c)  nõue vastab lõikes 3 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele;

d)  nõue sätestatakse vahemikus 75 %–90 % artikli 12a lõike 1 kohaselt arvutatud nõuetest ning see ei ületa tütarettevõtja panust artikli 12g lõikes 1 osutatud konsolideeritud nõudesse.

3.  Artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue täidetakse ühe või mitme järgmisega:

a)  kohustused:

i) mis on emiteeritud kriisilahendusaluse ettevõtja jaoks ja mille see on ostnud kas otseselt või kaudselt sama kriisilahendusaluse grupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mille on ostnud samasse kriisilahendusalusesse gruppi mitte kuuluv olemasolev aktsionär, tingimusel et artiklis 21 sätestatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine ei mõjuta kriisilahendusaluse ettevõtja kontrolli tütarettevõtja üle;

ii) mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a (välja arvatud artikli 72b lõike 2 punkti b puhul) osutatud tingimustele;

iii) mille nõudeõiguse järk on tavapärases maksejõuetusmenetluses madalam kui kohustustel, mis ei ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks ja mis on emiteeritud muude ettevõtjate jaoks kui kriisilahendusalune ettevõtja ja mille need on ostnud;

iv) mille suhtes kohaldatakse vastavalt artiklile 21 allahindamise ja konverteerimise õigust, mis on kooskõlas kriisilahendusaluse grupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendusaluse ettevõtja kontrolli tütarettevõtja üle;

b)  kõlblikud omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis on emiteeritud muude ettevõtjate jaoks kui kriisilahendusalune ettevõtja ja mille need on ostnud, kui allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine vastavalt artiklile 21 ei mõjuta kriisilahendusaluse ettevõtja kontrolli tütarettevõtja üle.

3 a.  Erandina käesoleva artikli lõike 3 punkti a alapunktist ii võib kohustused, mis on emiteeritud enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev] ja mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punktides g–o sätestatud tingimustele, arvata omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka.

3 b.  Kriisilahendusnõukogu, toimides kriisilahendusasutusena kriisilahendusaluse grupi ettevõtja jaoks, kes ei ole kriisilahendusalune ettevõtja, kaalub lõigete 1–5 kohaldamist selle ettevõtja suhtes (ja võib sellest seejärel osaliselt või täielikult loobuda), kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) kriisilahendusaluse grupi kriisilahendusalune ettevõtja on võrgustiku või koostööd tegeva grupi keskasutus;

b) ettevõtja on selle keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutus;

c) võrgustiku liikmete suhtes kohaldatakse õigusele tuginevat sisemist solidaarsusmehhanismi.

Artikkel 12i

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest loobumine ettevõtjate puhul, kes ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad

Kriisilahendusnõukogu võib täielikult loobuda artikli 12h kohaldamisest kriisilahendusaluse ettevõtja tütarettevõtja suhtes, kes on asutatud osalevas liikmesriigis, kui:

a)  nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendusalune ettevõtja asuvad osalevates liikmesriikides;

b)  kriisilahendusalune ettevõtja täidab artiklis 12g osutatud nõuet;

c)  puuduvad praegused või prognoositavad olulised, praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirel ülekandmisel või kohustuste tagasimaksmisel kriisilahendusaluselt ettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on vastavalt artikli 21 lõikele 3 toimunud kindlaksmääramine, eelkõige juhul, kui kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes on võetud kriisilahenduse meede

Artikkel 12j

Nõude rikkumine

1.  Kriisilahendusnõukogu ja muud asjaomased ametiasutused käsitlevad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude mis tahes rikkumist ettevõtja poolt vähemalt ühel järgmisel viisil:

a)  kasutades vastavalt artiklile 10 õigust kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid võtta või need pärssivad asjaolud kõrvaldada;

b)  võttes direktiivi 2013/36/EÜ artiklis 104 osutatud meetmeid;

c)  võttes varajase sekkumise meetmeid vastavalt artiklile 13;

d)  määrates halduskaristusi või võttes muid haldusmeetmeid vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 110 ja 111.

1 a.  Kriisilahendusnõukogu ja teised kriisilahendusasutused jälgivad kord kvartalis omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist ning teavitavad pädevat asutust mis tahes rikkumisest või muust asjakohasest sündmusest, mis võiks nõude täitmist mõjutada.

2.  Kriisilahendusnõukogu, kriisilahendusasutused ja osalevate liikmesriikide pädevad asutused konsulteerivad omavahel lõike 1 punktides a–d osutatud vastavate õiguste kasutamisel.

2 a.  Erandina direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõikest 1 ei loeta krediidiasutust või investeerimisühingut kõnealuse direktiivi artikli 141 kohaldamisel kombineeritud puhvri nõuet mittetäitnuks, kui ta vastab kõnealuse direktiivi artikli 141a lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimustele, kui nimetatud nõude mittetäitmine puudutab üksnes käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ning kui nimetatud nõude mittetäitmine ei kesta üle 12 kuu.

Artikkel 12j a

Ülemineku- ja kriisilahendusjärgne kord

Erandina artikli 12 lõikest 1 määrab kriisilahendusnõukogu artikli 2 punktides b ja c osutatud krediidiasutusele või investeerimisühingule või ettevõtjale asjakohase üleminekuperioodi, et täita vastavalt asjaoludele artiklis 12g, 12h või 12i sätestatud nõuded või artikli 12c lõike 3 kohaldamisest tulenev nõue. Artiklis 12g või 12h sätestatud nõuete või artikli 12c lõike 3 kohaldamisest tuleneva nõude täitmise tähtaeg on 1. jaanuar 2024.

Kriisilahendusnõukogu määrab vastavalt asjaoludele artiklis 12g, 12h või 12i sätestatud nõuete või artikli 12c lõike 3 kohaldamisest tuleneva nõude jaoks vahesihttaseme. Artikli 2 punktides b ja c osutatud krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja peab vastavuse nimetatud vahesihttasemele saavutama 1. jaanuariks 2022. Vahesihttase tagab kõlblike kohustuste ja omavahendite lineaarse suurenemise kõnealuse nõude täitmise eesmärgil.

6.  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kriisilahendusnõukogu võtab artikli 2 punktis b osutatud emaettevõtja suhtes kriisilahenduse meetme, kui artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.“;

b)   lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Hoolimata asjaolust, et emaettevõtja ei vasta artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib kriisilahendusnõukogu otsustada võtta kriisilahenduse meetme selle emaettevõtja suhtes, kui see on kriisilahendusalune ettevõtja ja üks või mitu tema tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused ja investeerimisühingud ning ei ole kriisilahendusalused ettevõtjad, vastavad artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning nende tütarettevõtjate vara ja kohustused on sellised, et nende maksejõuetus ohustab krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi kui tervikut, ning kriisilahenduse meetme võtmine selle emaettevõtja suhtes on vajalik tütarettevõtjate (kes on krediidiasutused ja investeerimisühingud) või konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks.“

7.  Artikli 18 lõike 1 punktis b asendatakse tekst „asjaomaste kapitaliinstrumentide“ tekstiga „asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“.

8.  Artikli 20 lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)  saada teavet selleks, et teha otsus omandiõiguse instrumentide tühistamise või nende väärtuse alandamise ulatuse kohta ning asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui kasutatakse asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt artikli 21 lõikele 7;“.

9.  Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine ja konverteerimine“;

b)  lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekst „kapitaliinstrumentide“ tekstiga „kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“;

c)  lõike 1 punktis b asendatakse tekst „kapitaliinstrumentide“ tekstiga „kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“;

d)  lõike 3 punktis b asendatakse tekst „kapitaliinstrumentide“ tekstiga „kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“;

e)  lõike 8 teises lõigus asendatakse tekst „kapitaliinstrumentide“ tekstiga „kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste“;

f)  lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.  Kui üks või rohkem lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, otsustab kriisilahendusnõukogu artiklis 18 sätestatud menetluse kohaselt, kas asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust kasutatakse eraldi või kooskõlas artikli 18 kohase menetlusega koos kriisilahenduse meetmega.

Kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust võib kasutada sõltumatult kriisilahenduse meetmest üksnes seoses kõlblike kohustustega, mis vastavad artikli 12 lõike 3 punktis a osutatud tingimustele, välja arvatud kohustuste järelejäänud tähtajaga seotud tingimus.“;

g)  lõikesse 10 lisatakse järgmine punkt:

„d)  lõikes 7 osutatud kõlblike kohustuste põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 14 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kõlblike kohustuste ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma puhul on väärtus väiksem.“

9 a.  Artiklisse 27 lisatakse lõige 3a:

„3a.  Liikmesriigid keelavad artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud krediidiasutustel või investeerimisühingutel või ettevõtjatel vihjata, väita või teatada, et muude kui käesoleva artikli lõike 2 punktides a–g loetletud kohustuste suhtes ei kasutata allahindamise või konverteerimise õigust. Sellise keelu mis tahes rikkumise suhtes kohaldatakse VI peatükis osutatud karistusi.“

9 b.   Artikli 38 lõikesse 2 lisatakse punkt ca:

„ca) kui nad nimetatud artikli lõiget 3a rikkudes vihjavad, väidavad või teatavad, et muude kui artikli 27 lõike 3 punktides a–g loetletud kohustuste suhtes ei kasutata allahindamise või konverteerimise õigust.“

Artikkel 6Jõustumine

1.  Käesolev muutmismäärus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Käesolevat määrust hakatakse kohaldama 18 kuu jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

ELT C […], […], lk […].

(3)

ELT C […], […], lk […].

(4)

  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pangandusliidu väljakujundamise poole” (24.11.2015, COM(2015)0587 (final)).

(5)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(8)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime

Viited

COM(2016)0851 – C8-0478/2016 – 2016/0361(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

1.2.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

1.2.2017

AFCO

1.2.2017

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

25.1.2017

AFCO

30.1.2017

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Gunnar Hökmark

24.11.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.2.2017

25.4.2017

3.5.2017

11.12.2017

 

22.2.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

8

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, David Coburn, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Barbara Kappel, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Ashley Fox, Doru-Claudian Frunzulică, Syed Kamall, Alain Lamassoure, Thomas Mann, Luigi Morgano, Michel Reimon, Joachim Starbatty

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Christofer Fjellner, Petr Ježek, Wolf Klinz, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz

Esitamise kuupäev

25.6.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells

ENF

Barbara Kappel

PPE

Burkhard Balz, Markus Ferber, Christofer Fjellner, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan

S&D

Pervenche Berès, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Doru-Claudian Frunzulică, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

8

EFDD

David Coburn, Bernard Monot, Marco Valli

ENF

Gerolf Annemans, Marco Zanni

GUE/NGL

Marisa Matias, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

11

0

ALDE

Caroline Nagtegaal

ECR

Ashley Fox, Syed Kamall, Stanisław Ożóg, Joachim Starbatty, Kay Swinburne

S&D

Hugues Bayet

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Michel Reimon, Ernest Urtasun

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. juuli 2018Õigusalane teave