Menetlus : 2018/2028(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0228/2018

Esitatud tekstid :

A8-0228/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 27
CRE 10/09/2018 - 27

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0332

RAPORT     
PDF 422kWORD 70k
27.6.2018
PE 618.224v02-00 A8-0228/2018

keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul

(2018/2028(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Jill Evans

Arvamuse koostaja (*):

Marisa Matias, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul

(2018/2028(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 22,

–  võttes arvesse UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta,(1)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsust (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend(3),

–  võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsiooni mitmekeelsust edendava Euroopa strateegia kohta (2008/C 320/01)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsust, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ,(5)

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatist „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus“ (COM(2008)0566),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava“ (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubandusega“ (COM(2011)0942),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava““ (COM(2010)0245)(6),

–  võttes arvesse 15. oktoobril 2003. aastal Pariisis toimunud UNESCO peakonverentsi 32. istungil vastu võetud soovitust, mis käsitleb mitmekeelsuse edendamist ja kasutamist ning universaalset juurdepääsu küberruumile,

–  võttes arvesse 2012. aasta juunis avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut 386 „Eurooplased ja keeled“,

–  võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002 Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi (SN 100/1/02 REV 1),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeele kohta(7),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja edendamise ning Euroopa regioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, rolli kohta (8),ning oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni Euroopa piirkondlike ja vähemkasutatavate keelte (ELi vähemuskeelte) kohta laienemise ja kultuurilise mitmekesisuse kontekstis(9),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni mitmekeelsuse kui Euroopa rikkuse ja ühise kohustuse kohta(10),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus(11),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsioon vähemuste kaitse ja mittediskrimineerimise kohta ELi liikmesriikides(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse / teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise (STOA) üksuse uuringut „Language equality in the digital age - Towards a Human Language Project“ (Keelte võrdõiguslikkus digitaalajastul – inimkeele projekti suunas), mis avaldati 2017. aasta märtsis,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0228/2018),

A.  arvestades, et keeletehnoloogia võib lihtsustada teabevahetust kurtide ja vaegkuuljate, pimedate ja nägemispuudega inimeste ning vaeglugejate jaoks ning arvestades, et käesolevas aruandes tähendab „keeletehnoloogia” tehnoloogiat, mis toetab mitte ainult räägitavaid keeli, vaid ka viipekeeli, tunnistades, et viipekeeled on oluline osa Euroopa keelelisest mitmekesisusest;

B.  arvestades, et keeletehnoloogia väljaarendamine hõlmab mitmeid uurimisvaldkondi ja -harusid, muu hulgas arvutuslingvistikat, tehisintellekti, arvutiteadust ja lingvistikat, muu hulgas ka selliseid rakendusi nagu loomuliku keele töötlus, tekstianalüüs, kõnetehnoloogia, andmekaeve;

C.  arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringu 386 „Eurooplased ja keeled“ kohaselt on vaid üle poole eurooplastest (54 %) võimelised vestlema vähemalt ühes lisakeeles, veerand (25 %) oskab rääkida vähemalt kahte lisakeelt ja üks kümnest (10 %) suudab vestelda vähemalt kolmes keeles;

D.  arvestades, et Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt ja enam kui 60 riigi- ja piirkondlikku keelt, lisaks ka rändajate keeled, ning et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt mitmed riiklikult tunnustatud viipekeeled; arvestades, et mitmekeelsus on üks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse suurimaid rikkusi ja samas ka üks olulisemaid katsumusi tõeliselt tervikliku ELi loomisel;

E.  arvestades, et kohalike kogukondade, näiteks põlisrahvaste, maapiirkondade või äärepoolsete kogukondade toetamine lairibaühendusele juurdepääsu geograafiliste, sotsiaalsete ja majanduslike takistuste ületamisel on oluline eeldus tõhusaks mitmekeelsuse poliitikaks ELi tasandil;

F.  arvestades, et mitmekeelsus kuulub mitme ELi poliitikavaldkonna alla, sealhulgas kultuur, haridus, majandus, digitaalne ühtne turg, elukestev õpe, tööhõive, sotsiaalne kaasatus, konkurentsivõime, liikuvus, noored, kodanikuühiskond, teadustegevus ja meedia; arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata kultuuride- ja keeltevahelist dialoogi takistavate tõkete kõrvaldamisele, et soodustada vastastikust mõistmist;

G.  arvestades, et komisjon tunnistab, et digitaalne ühtne turg peab olema mitmekeelne; arvestades, et keelebarjääri probleemiga tegelemiseks ei ole kavandatud ühist ELi poliitikat;

H.  arvestades, et keeletehnoloogiat kasutatakse praktiliselt kõikides igapäevastes digitaaltoodetes ja -teenustes, kuna enamikus neist kasutatakse mingil määral keelt (eelkõige kõigis internetiga seotud toodetes, nagu otsingumootorites, sotsiaalvõrgustikes ja e-kaubanduse teenustes); arvestades, et keeletehnoloogia kasutamine mõjutab Euroopa kodanike igapäevase heaolu jaoks olulisi esmatähtsaid valdkondi, nagu haridus, kultuur ja tervishoid;

I.  arvestades, et piiriülene e-kaubandus on väga väike: 2015. aastal tegi veebi kaudu teistest ELi liikmesriikidest oste vaid 16 % Euroopa kodanikest; arvestades, et keeletehnoloogia abil saab tulevikus soodustada Euroopas nii riigipiiride- kui ka keelteülest suhtlust, suurendada majanduskasvu ja sotsiaalset stabiilsust ning vähendada loomulikke takistusi, austades ja edendades seeläbi ühtekuuluvust ja lähenemist ning tugevdades ELi ülemaailmset konkurentsivõimet;

J.  arvestades, et tehnoloogia areng põhineb üha enam keelel ning mõjutab majanduskasvu ja ühiskonda; arvestades, et tingimata on vaja poliitikameetmeid, milles võetakse keelt rohkem arvesse, ning tehnoloogilist, aga ka tõeliselt valdkondadevahelist teadustegevust ja haridust, mis käsitleb digitaalset kommunikatsiooni ja keeletehnoloogiat ning nende seost majanduskasvu ja ühiskonnaga;

K.  arvestades, et Barcelona eesmärgi täitmine, mille kohaselt kodanikel peaks olema võimalik suhelda ladusalt oma emakeeles ja lisaks sellele veel kahes keeles, annaks inimestele rohkem võimalusi kultuurilisele, hariduslikule ja teaduslikule sisule digitaalsel kujul juurde pääseda ja olla kodanikena rohkem kaasatud, lisaks juurdepääsule digitaalsele ühtsele turule; arvestades, et lisavõimalused ja -vahendid, eriti need, mida pakub keeletehnoloogia, on keskse tähtsusega Euroopa mitmekeelsuse asjakohasel haldamisel ja inimeste mitmekeelsuse edendamisel;

L.  arvestades, et tehisintellekti valdkonnas on toimunud suuri läbimurdeid ning keeletehnoloogia areng on olnud kiire; arvestades, et keelekeskne tehisintellekt loob uusi võimalusi digitaalseks suhtluseks, digitaalselt tõhustatud suhtluseks ja tehnoloogiapõhiseks suhtluseks, samuti koostööks kõikides Euroopa (ja muudes) keeltes, andes eri keelte kõnelejatele juurdepääsu teabele ja teadmistele ning parandades IT-võrkude funktsioone;

M.  arvestades, et Euroopa ühised väärtused, nagu koostöö, solidaarsus, võrdsus, tunnustamine ja austus, peaksid tähendama seda, et kõigil kodanikel on täielik ja võrdne juurdepääs digitehnoloogiale, mis omakorda mitte ainult ei suurendaks Euroopa ühtsust ja heaolu, vaid teeks võimalikuks ka mitmekeelse digitaalse ühtse turu;

N.  arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videomängud või õpperakendused olemasolu vähemuskeeltes või vähem kasutatavates keeltes on keeleoskuse arendamiseks oluline, eelkõige laste puhul;

O.  arvestades, et vähemkasutatavate Euroopa keelte kõnelejad peavad olema võimelised väljendama ennast kultuuriliselt tähendusrikkal viisil ja looma oma kultuurisisu kohalikes keeltes;

P.  arvestades, et selliste meetodite väljatöötamine nagu süvaõpe, mis põhineb suurenenud arvutusvõimsusel ja juurdepääsul suurtele andmehulkadele, muudab keeletehnoloogia tõsiseltvõetavaks lahenduseks keelebarjääri ületamisel;

Q.  arvestades, et keelebarjäärid avaldavad olulist mõju Euroopa identiteedi loomisele ja Euroopa integratsiooniprotsessi tulevikule; arvestades, et ELi otsuste tegemist ja poliitikavaldkondi tuleks ELi kodanikele edastada nende emakeeles nii veebis kui ka väljaspool veebi;

R.  arvestades, et keel moodustab aina kasvavast suurandmete kogumist väga suure osa;

S.  arvestades, et inimkeeltes väljendatav andmete hulk on tohutu; arvestades, et keeletehnoloogia haldamine võib viia mitmesuguste innovaatiliste IT-toodete ja -teenusteni tööstuse, äri, valitsemise, teadusuuringute, avalike teenuste ja halduse valdkonnas, vähendades loomulikke takistusi ja turu kulusid;

Praegused takistused keelelise võrdõiguslikkuse saavutamisel digitaalajastul

1.  peab kahetsusväärseks, et asjakohase poliitika puudumise tõttu suureneb Euroopas praegu tehnoloogialõhe hästi rahastatud ja vähem rahastatud keelte vahel, hoolimata sellest, kas viimaste puhul on tegu ELi ametlike keelte, liikmesriikide teiste ametlike keelte või ELi mitteametlike keeltega; avaldab kahetsust ka selle üle, et rohkem kui 20 Euroopa keelt on digitaalses väljasuremisohus; märgib, et ELil ja selle institutsioonidel on kohustus suurendada, edendada ja säilitada Euroopa keelelist mitmekesisust;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et digitaaltehnoloogia on viimase aastakümne jooksul avaldanud keele arengule märkimisväärset mõju, mida on jätkuvalt raske hinnata; soovitab poliitikakujundajatel kaaluda tõsiselt uuringuid, mis näitavad, et digitaalne suhtlus kahjustab noorte täiskasvanute kirjaoskust, mis põhjustab põlvkondadevahelisi barjääre grammatika ja kirjaoskuse valdkonnas ning keeleoskuse üldist kahanemist; on arvamusel, et digitaalse suhtluse eesmärk peaks olema keelte laiendamine, täiendamine ja edendamine ning et need ambitsioonid peaks kajastuma kirjaoskuse riiklikus õpetamises ja poliitikas;

3.  rõhutab, et Euroopa vähemkasutatavad keeled on tunduvalt ebasoodsamas olukorras, mis on tingitud vahendite ja ressursside suurest puudusest, mis piirab ja vähendab teadlaste tegevust, kellel ei ole isegi vajalike tehnoloogiliste oskuste olemasolu korral võimalik keeletehnoloogiast suurimat kasu saada;

4.  juhib tähelepanu sellele, et digilõhele laialdaselt kasutatavate ja vähemkasutatavate keelte vahel suureneb ning Euroopa ühiskond läheb üha rohkem üle digitaaltehnoloogiale, mis toob kaasa ebavõrdsuse teabe kättesaadavuse osas, eeskätt väheste oskustega, eakamate ja väikese sissetulekuga inimeste, samuti ebasoodsa taustaga inimeste jaoks; rõhutab, et ebavõrdsust vähendaks infosisu kättesaadavaks tegemine eri keeltes;

5.  märgib, et kuigi Euroopal on tugev keeletehnika ja tehnoloogia teaduslik alus ning keeletehnoloogia pakub väga häid võimalusi nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt, jääb Euroopa kaugele maha turu killustumise, teadmistesse ja kultuuri ebapiisava investeerimise, halvasti koordineeritud teadusuuringute, vähese rahastamise ja õiguslike takistuste tõttu; märgib lisaks, et turgu valitsevad praegu Euroopa-välised osalejad ning see ei pruugi olla sobilik mitmekeelse Euroopa eriomaste vajaduste täitmiseks; rõhutab vajadust seda paradigmat muuta ja tugevdada Euroopa juhtpositsiooni keeletehnoloogia valdkonnas, luues projekti, mis on kohandatud konkreetselt Euroopa vajadustele ja nõudmistele;

6.  märgib, et keeletehnoloogia on kõigepealt kättesaadav inglise keeles; on teadlik sellest, et ülemaailmsed ja Euroopa tootjad ja ettevõtted arendavad tihti keeletehnoloogiat ka suuremate Euroopa keelte jaoks, millel on võrdlemisi suur turg, näiteks hispaania, prantsuse ja saksa keel (mõnes alavaldkonnas napib nende keelte puhul juba ressursse); rõhutab sellegipoolest, et keeletehnoloogia arendamise tagamiseks ELi vähemkasutatavate ametlike keelte puhul tuleks võtta üldisi ELi tasandi meetmeid (poliitikameetmed, rahastus, teadustegevus ja haridus) ning piirkondlike ja vähemuskeelte kaasamiseks ja nende kasutamise julgustamiseks asjaomase arendamise puhul peaks võtma konkreetseid ELi tasandi meetmeid (poliitikameetmed, rahastus, teadustegevus ja haridus);

7.  rõhutab vajadust kasutada paremini ära uusi tehnoloogilisi meetodeid, mis tuginevad suuremale arvutijõudlusele ja suurte andmehulkade paremale kättesaadavusele, et edendada süvaõppe neuraalvõrkude arendamist, mis muudavad keeletehnoloogia reaalseks lahenduseks keelebarjääri probleemile; kutsub seepärast komisjoni üles tagama piisava rahastuse sellise tehnoloogia arendamise toetamiseks;

8.  märgib, et väiksema kõnelejate arvuga keeled vajavad piisavat tuge sidusrühmadelt, sealhulgas kirjatüüpe loovatelt ettevõtetelt diakriitiliste märkide kasutamiseks ning klaviatuuride tootjatelt ja infosisu haldavatelt süsteemidelt, et infosisu nendes keeltes nõuetekohaselt talletada, töödelda ja kuvada; palub komisjonil hinnata, kuidas sellist toetust oleks võimalik soodustada ja muuta see ELi-siseses hankekorralduses soovituslikuks;

9.  kutsub liikmesriike üles edendama mitme keele kasutamist digitaalteenustes, näiteks mobiilirakendustes;

10.  väljendab muret, et digitaalset ühtset turgu killustavad endiselt mitmed tõkked, sealhulgas keelebarjäärid, mis takistavad e-kaubandust, suhtlemist suhtlusvõrgustikes ja muudes suhtluskanalites ning kultuurisisu, loovsisu ja audiovisuaalse sisu piiriülest vahetamist, samuti üleeuroopaliste avalike teenuste laialdasemat kasutuselevõttu; rõhutab, et piiriülene juurdepääs infosisule, eriti hariduslikel eesmärkidel, võib olla kasulik nii Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kui ka mitmekeelsuse seisukohast; palub komisjonil töötada välja tugev ja koordineeritud mitmekeelse digitaalse ühtse turu strateegia;

11.  märgib, et keeletehnoloogial ei ole Euroopa poliitilises tegevuskavas tähtsust, hoolimata asjaolust, et keelelise mitmekesisuse austamine on sätestatud aluslepingutes;

12.  tunnustab selliste eelnevate ELi rahastatud teadusuuringute võrgustike nagu FLaReNet, CLARIN, HBP ja META-NET (sealhulgas META-SHARE) rolli, mis sillutasid teed Euroopa keeletehnoloogia platvormi väljaarendamiseks;

Keeletehnoloogiapoliitika institutsioonilise raamistiku parandamine ELi tasandil

13.  nõuab, et nõukogu koostaks soovituse liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmise ja edendamise kohta – ka keeletehnoloogia valdkonnas;

14.  soovitab komisjonil määrata mitmekeelsuse ja keeletehnoloogia valdkond keeletehnoloogia nähtavuse parandamiseks Euroopas ühe Euroopa Komisjoni voliniku vastutusalasse; on seisukohal, et valdkonna eest vastutav volinik peaks edendama keelelist mitmekesisust ja võrdõiguslikkust ELi tasandil, arvestades, kui tähtis on keeleline mitmekesisus Euroopa tulevikule;

15.  teeb ettepaneku tagada enam kui 60 Euroopa piirkondlikule ja vähemuskeelele laialdane õiguskaitse ELi tasemel, tunnustada rahvusvähemuste ja vähemuskeelte kollektiivseid õigusi ka digitaalmaailmas ja kindlustada emakeelne õpe Euroopa ametlikke keeli ja mitteametlikke keeli rääkivatele inimestele;

16.  julgustab neid liikmesriike, kus on juba välja töötatud edukad keeletehnoloogia valdkonna poliitikastrateegiad, oma kogemusi ja häid tavasid jagama, et aidata teisi riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi nende strateegiate väljatöötamisel;

17.  kutsub liikmesriike üles töötama välja laiaulatusliku keelega seotud poliitika ja eraldama ressursse ja kasutama asjakohaseid vahendeid selleks, et edendada ja hõlbustada keelelist mitmekesisust ja mitmekeelsust digitaalvaldkonnas; rõhutab ELi, liikmesriikide, ülikoolide ja teiste avaliku sektori asutuste ühist vastutust oma keelte digitaalkeskkonnas säilitamisele kaasaaitamises ja kõikide ELi keelte, sealhulgas vähemkasutatavate keelte jaoks andmebaaside ja tõlketehnoloogia arendamises; nõuab teadusvaldkonna ja tööstuse omavahelist kooskõlastamist, pidades silmas ühist eesmärki parandada tõlkimise digitaalseid võimalusi, tagades vaba juurdepääsu tehnoloogia arenguks vajalikele andmetele;

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegia ja poliitikameetmed, mis toetavad mitmekeelsust digitaalsel turul; palub selles kontekstis komisjonil ja liikmesriikidel määrata kindlaks minimaalsed keeleressursid, mis peaksid kõikidel Euroopa keeltel olemas olema, näiteks andmekogud, leksikonid, kõneandmed, tõlkemälud, annoteeritud korpused ja entsüklopeediline teave, et vältida digitaalset väljasuremist;

19.  soovitab komisjonil kaaluda keelelise mitmekesisuse keskuse loomist, mis parandaks teadlikkust vähemkasutatavate, piirkondlike ja vähemuskeelte olulisuse kohta – ka keeletehnoloogia valdkonnas;

20.  palub komisjonil vaadata läbi oma mitmekeelsuse raamstrateegia ja esitada selge tegevuskava selle kohta, kuidas edendada keelelist mitmekesisust ja ületada keelebarjääre digitaalvaldkonnas;

21.  kutsub komisjoni üles seadma keeletehnoloogia valdkonnas esikohale need liikmesriigid, mis on väikesed ja millel on oma keel, et aidata lahendada nende keeleprobleeme;

22.  rõhutab, et keeletehnoloogia arendamine lihtsustab videomängude ja tarkvararakenduste subtiitrimist, dubleerimist ja tõlkimist vähemuskeeltesse ja vähemkasutatavatesse keeltesse;

23.  rõhutab vajadust kahandada keeltevahelist tehnoloogialõhet, tugevdades teadmus- ja tehnosiiret;

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid mõtleksid välja tõhusad viisid, kuidas oma riigikeelte positsiooni tugevdada;

Soovitused ELi teaduspoliitika kohta

25.  kutsub komisjoni üles looma ulatuslikku ja pikaajalist rahastamisprogrammi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks keeletehnoloogia valdkonnas Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, lähtuvalt konkreetselt Euroopa vajadustest ja nõudmistest; rõhutab, et selle programmiga tuleks püüda jõuda sügava arusaamani loomulikust keelest ning suurendada tõhusust, jagades teadmisi, taristuid ja ressursse, et töötada välja innovaatilised tehnoloogiad ja teenused järgmise teadusliku läbimurde saavutamiseks selles valdkonnas ning aidata vähendada tehnoloogilist lõhet Euroopa keelte vahel; rõhutab, et selleks tuleks kaasata teaduskeskusi, akadeemilisi ringkondi, ettevõtjaid (eelkõige VKEsid ja idufirmasid) ning teisi asjaomaseid sidusrühmi; rõhutab lisaks, et see projekt peab olema avatud, pilvepõhine ja koostalitusvõimeline ning pakkuma mitmesugustele keeletehnoloogia rakendustele äärmiselt laiendamiskõlblikke ja kõrgjõudlusega põhivahendeid;

26.  on veendunud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia integreerijatele ELis tuleks pakkuda majanduslikke stiimuleid pilvteenuste kiiremaks osutamiseks, et võimaldada keeletehnoloogia sujuvat integreerimist nende e-kaubanduse rakendustesse, eelkõige tagamaks, et VKEd saaksid kasu automatiseeritud tõlkest;

27.  rõhutab, et Euroopa peab kindlustama endale juhtiva koha keelepõhise tehisintellekti valdkonnas; tuletab meelde, et ELi ettevõtjatel on parim positsioon, et pakkuda meie konkreetsetele kultuurilistele, ühiskondlikele ja majanduslikele vajadustele kohandatud lahendusi;

28.  on seisukohal, et spetsiifilised programmid praegustes rahastamiskavades, näiteks programm „Horisont 2020“, ning rahastamise jätkukavad peaksid suurendama pikaajaliste alusuuringute mahtu ning tehnosiiret riikide ja piirkondade vahel;

29.  teeb ettepaneku luua koos kõikide Euroopa keelte esindajatega Euroopa keeletehnoloogia platvorm, mis võimaldaks jagada keeletehnoloogia ressursse, teenuseid ja avatud lähtekoodiga pakette, eelkõige ülikoolide ja teaduskeskuste vahel, tagades samal ajal, et rahastamiskavad toimiksid ka avatud lähtekoodiga tarkvarale keskenduvate kogukondadega ja oleksid neile kättesaadav;

30.  soovitab luua või laiendada selliseid projekte nagu digitaalse keelte mitmekesisuse projekt (Digital Language Diversity Project), mille raames tehakse uurimistööd kõigi Euroopa keelte digitaalsete vajaduste kohta, ka nende keelte kohta, millel on väike või väga suur kõnelejate arv, et tegeleda digilõhe küsimusega ja aidata neid keeli jätkusuutlikuks digitaalseks tulevikuks ette valmistada;

31.  teeb ettepaneku ajakohastada META-NETi valge raamatu seeriat, mis avaldati 2012. aastal üleeuroopalise uuringu vormis keeletehnoloogia staatuse, kõikidele Euroopa keeltele saadaolevate vahendite, keelebarjääri käsitleva teabe ja teemaga seotud poliitika kohta, võimaldamaks keeletehnoloogia poliitikat hinnata ja arendada;

32.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks keeletehnoloogia rahastamisplatvormi, tuginedes teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi, programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu rakendamisele; on lisaks seisukohal, et komisjon peaks asetama rõhku keele süvamõistmise saavutamiseks vajalikele teadusuuringute valdkondadele, näiteks arvutilingvistika, lingvistika, tehisintellekt, keeletehnoloogia, arvutiteadus ja kognitiivteadused;

33.  juhib tähelepanu asjaolule, et keel võib takistada teaduslikku teadmussiiret; märgib, et enamik mõjukaid teadusajakirju avaldab inglise keeles, mis toob kaasa suure muutuse akadeemiliste teadmiste loomises ja levitamises; rõhutab, et asjaomased teadmusloome tingimused peavad kajastuma Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitikas ja -programmides; nõuab tungivalt, et komisjon otsiks lahendusi, millega tagatakse teaduslike teadmiste kättesaadavaks tegemine ka teistes keeltes peale inglise keele, ning toetaks tehisintellekti arendamist loomuliku keele jaoks;

Hariduspoliitika keeletehnoloogia tuleviku edendamiseks Euroopas

34.  on seisukohal, et praeguses olukorras, kus keeletehnoloogiaturul valitsevad Euroopa-välised osalejad, peaks Euroopa hariduspoliitika eesmärk olema hoida annet Euroopas, tuleks analüüsida praeguseid keeletehnoloogiaga seotud hariduslikke vajadusi (sh kõigis seotud valdkondades ja erialadel) ja koostada selle tulemusel suunised, mille kohaselt algatada Euroopa tasandil süstemaatilisi ja ühiseid meetmeid, ning parandada kooliõpilaste ja üliõpilaste seas teadlikkust karjäärivõimaluste kohta keeletehnoloogia, sh keelekeskse tehisintellekti alal;

35.  on seisukohal, et digitaalseid õppematerjale tuleb välja töötada ka vähemuskeeltes ja piirkondlikes keeltes, mis on diskrimineerimise vastu võitlemise seisukohast keeltevahelise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise loomiseks oluline;

36.  leiab, et on vaja edendada naiste üha suuremat osalemist Euroopa uuringutes keeletehnoloogia kohta otsustava tegurina teadusuuringute ja innovatsiooni arengu jaoks;

37.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel edendada keeletehnoloogia kasutamist kultuuri- ja õpivahetuste, näiteks programmi „Erasmus“ ja selle veebipõhise keeletoe raames Euroopa kodanike vahel, et vähendada tõkkeid, mida keeleline mitmekesisus võib kultuuridevahelisele dialoogile ja vastastikusele mõistmisele seada, eriti kirjaliku ja audiovisuaalse väljendusviisi puhul;

38.  teeb ettepaneku, et liikmesriigid töötaksid välja digikirjaoskuse programmid ka Euroopa vähemuskeeltes ja piirkondlikes keeltes ja lisaksid keeletehnoloogiaõppe ja -vahendid koolide, ülikoolide ja kutsekoolide õppekavadesse; rõhutab veelgi asjaolu, et kirjaoskus on jätkuvalt oluline tegur ja vältimatu eeltingimus kogukondade digitaalses kaasamises edusammude tegemiseks;

39.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid andma haridusasutustele vajalikku toetust, et parandada ELi keelte digiteerimist;

Keeletehnoloogia kasu nii eraettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele

40.  rõhutab vajadust toetada investeerimisvahendite ja kiirendiprogrammide väljaarendamist, mis oleksid suunatud keeletehnoloogia kasutamise suurendamisele kultuuri- ja loomesektoris, pöörates erilist tähelepanu väiksemate vahenditega kogukondadele ja julgustades keeletehnoloogia võimekuse arendamist valdkondades, kus sektor on nõrgem;

41.  nõuab tungivalt, et töötataks välja meetmed ja piisav rahastus, mille eesmärk on võimestada väikeseid ja keskmise suurusega Euroopa ettevõtjaid ja idufirmasid, et nad pääseksid keeletehnoloogiale hõlpsasti juurde ja kasutaksid seda oma ettevõtete kasvatamiseks internetis, saades juurdepääsu uutele turgudele ja arenguvõimalustele, mis aitab tõsta nende innovatsioonitaset ja luua töökohti;

42.  kutsub ELi institutsioone üles suurendama teadlikkust selle kohta, millist kasu toob ettevõtetele, avaliku sektori asutustele ja kodanikele internetipõhiste teenuste, veebisisu ja toodete kättesaadavus erinevates keeltes, sealhulgas vähemkasutatavates, piirkondlikes ja vähemuskeeltes, et ületada keelebarjääre ja säilitada keelekogukondade kultuuripärandit;

43.  toetab mitmekeelsete avalike e-teenuste arendamist innovaatilise, kaasava ja toetava keeletehnoloogia abil üleeuroopalisel, riiklikul ning asjakohasel juhul ka piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kuna see vähendab keelte- ja keelekogukondade vahelist ebavõrdsust, edendab võrdset juurdepääsu teenustele ja soodustab ettevõtete, kodanike ja töötajate mobiilsust Euroopas ning tagab kaasava ja mitmekeelse digitaalse ühtse turu saavutamise;

44.  kutsub kõigi tasandite haldusasutusi üles parandama juurepääsu internetipõhistele teenustele ja teabele erinevates keeltes, eelkõige piiriüleste piirkondade teenuste ja kultuuriga seotud küsimuste puhul, ning kasutama olemasolevat tasuta ja avatud lähtekoodiga keeletehnoloogiat, sh masintõlge, kõnetuvastus ja teksti kõneks muutvad rakendused ning arukad keelesüsteemid, nagu need, milles toimub mitmekeelne infootsing, kokkuvõtmine/üldistamine ja kõne mõistmine, et parandada nende teenuste kättesaadavust;

45.  rõhutab, et teksti- ja andmekaeve meetodid on olulised keeletehnoloogia väljaarendamisel; rõhutab vajadust tugevdada tööstuse ja andmete omanike vahelist koostööd; rõhutab vajadust kohandada õigusraamistikku ja tagada keeleressursside avatum ja koostalitlusvõimeline kasutamine ja kogumine; juhib tähelepanu asjaolule, et tundliku teavet ei tohi isikuandmete ja eraelu puutumatusega seotud põhjustel äriühingutele ja nende vabale tarkvarale edastada, kuna ei ole selge, kuidas nad kogutud teadmisi kasutaksid, näiteks terviseandmete puhul;

°

°  °

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.

(2)

ELT L 175, 6.8.2013, lk 1.

(3)

ELT L 318, 4.12.2015, lk 1.

(4)

ELT C 320, 16.12.2008, lk 1.

(5)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 965.

(6)

ELT C 54, 19.2.2011, lk 58.

(7)

EÜT C 187, 18.27.1988, lk 236.

(8)

ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 322.

(9)

ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 374.

(10)

ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 59.

(11)

ELT C 93, 9.3.2016, lk 52.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0032.


SELETUSKIRI

Euroopa Liit on ainulaadne ettevõtmine, mis hõlmab enam kui 500 miljonit kodanikku, kes räägivad ligikaudu 80 erinevat keelt. Kuigi mitmekeelsus on üks Euroopa suurimatest rikkustest, on see ka üks tõsisem katsumus kultuuriliselt ja sotsiaalselt tervikliku ELi loomisel ning takistus digitaalse ühtse turu eesmärkide saavutamisel.

Keeletehnoloogiat kasutatakse paljudes igapäevastes digitaaltoodetes, kuna enamik neist rakendab mingil määral keelt. Mobiilside, sotsiaalmeedia, nutikad abivahendid ja hääljuhtimisega liidesed muudavad viisi, kuidas kodanikud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused digitaalmaailmas suhtlevad. Lisaks sellele on keeletehnoloogiast abi ka mitmekeelsete vahendite ja infosisu väljatöötamisel väljaspool digitaalvaldkonda. Hoolimata sellest, et keeletehnoloogia on digipöörde läbiviimisel möödapääsmatu tähtsusega abistav tehnoloogia, ei ole see Euroopa poliitikakujundajate tegevuskavas piisavalt esindatud.

Keeletehnoloogia aitab kaasa kõigi Euroopa kodanike võrdõiguslikkuse tagamisele nende igapäevaelus, hoolimata sellest, mis keelt nad räägivad.

Kuigi väiksemad ja vähemuskeeled saaksid keeletehnoloogiast suurimat kasu, napib tihti neile suunatud vahendeid ja ressursse, mis mõnel puhul täielikult puuduvad. Tegelikult on suurte hästi rahastatud keelte ja ülejäänud ELi ametlike keelte, liikmesriikide teiste ametlike keelte ja ELi mitteametlike keelte vahel üha suurenev tehnoloogialõhe ning osa neist võib juba ähvardada digitaalne väljasuremine.

Tehnoloogialõhe kaotamiseks peaksid poliitikameetmed olema suunatud tehnoloogia arendamise toetamisele kõikides Euroopa keeltes. Keele ning seeläbi ka selle ümber kujunenud kultuuri säilitamine sõltub selle võimest toimida ja olla kasulik tänapäevases ja muutuvas keskkonnas, näiteks digitaalmaailmas. Seega on kultuuriline ja keeleline mitmekesisus tihedalt seotud keelte võimekuse ja ressurssidega digitaalmaailmas.

Keeletehnoloogia edusammud sõltuvad peamiselt võimest omada juurdepääsu üha suuremale ja täpsemale keelelisele andmehulgale ja keeleressurssidele ning neid säilitada. Tihe koostöö teadustegevuse, tööstuse ning andmete omanike vahel avalikust ja erasektorist muutub möödapääsmatuks. Lisaks sellele tuleks selliste andmete kasutamist reguleerivad õigusaktid muuta palju avatumaks ning põhilised keeleressursid (korpused, leksikonid, ontoloogiad jne) tuleks muuta koostalitlusvõimeliseks ning avatud keskkonnas jagatavaks. Raamistik, mille loob direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (direktiiv 2003/98/EÜ, tuntud avaliku sektori teabe direktiivina) annab võimaluse avaliku sektori asutuste kogutava tohutu andmehulga ja teabe kasutamiseks väärtusliku keeletehnoloogia ressursina.

Mitmekeelses Euroopas on keelebarjääridel järgmised tõsised ja omavahel seotud sotsiaalsed ja majanduslikud oodatavad tagajärjed: 1) keelelise ebavõrdsuse soodustamine, 2) töötajate liikuvuse takistamine, 3) piiriüleste avalike teenuste kättesaadavuse vähendamine, 4) kodanike kaasatuse ja poliitilistes protsessides osalemise piiramine, 5) killustunud turgude loomine piiriüleses ja e-kaubanduses, eriti VKEde jaoks, ning 6) juurdepääsu piiramine kultuuri- ja haridusressurssidele.

Lisaks sellele täheldab Euroopa keeletehnoloogia kogukond koordineerimise puudumist teadustegevuse ja keeletehnoloogia rakenduste ja teenuste turu vahel. Hiljutised algatused, nagu META-NET, keelebarjääri ületamise liit Cracking the Language Barrier Federation, LT-Innovate ja Euroopa ühendamise rahastu programm, on viimasel ajal aga selle killustunud kogukonna ühendamiseks palju ära teinud.

Ometi on mitmekeelsus Euroopas keeruline teema, mis hõlmab paljusid sidusrühmi erinevatest riikidest omavahel seotud huvidega. Eespool nimetatud probleeme ei ole võimalik lahendada üksikute poliitikameetmetega. Vastupidi, mitmekeelse Euroopa võimaluste täielikuks ärakasutamiseks on vaja ühist ja kooskõlastatud tegevust Euroopa, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil, mis hõlmaks erinevaid sidusrühmi.

Euroopal on võimalus asuda keelelise mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse valdkonnas maailmas juhtivale kohale. Vahendeid ja metoodikat, mis töötatakse välja kõigi Euroopa keelte laialdase kasutamise lihtsustamiseks, võib kasutada ka mujal maailmas. Tuleb märkida, et Euroopas on ligikaudu 80 keelt ja kogu maailmas on 6 000 keelt, millest vaid 2 000 keelel on kirjakeel ning vaid 300 keelel on normeeritud keelekuju. Euroopas välja töötatud vahendid ja metoodika tooksid kasu veel vähemalt 200 keelele maailmas.

Seepärast pakutakse käesolevas raportis välja erinevad võimalikud strateegiad, mis suurendaksid uute tehnoloogiate abil Euroopa keelelist võrdõiguslikkust, 1) parandades keeletehnoloogia poliitika institutsioonilisi raamistikke, 2) luues uusi teaduspoliitika meetmeid keeletehnoloogia kasutamise suurendamiseks Euroopas, 3) kasutades hariduspoliitikat keeletehnoloogia tuleviku tagamiseks digitaalajastul ning 4) suurendades toetust nii eraettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele keeletehnoloogia paremaks ärakasutamiseks.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (25.4.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul

(2018/2028(INI))

Arvamuse koostaja (*): Marisa Matias

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Liidul on 24 ametlikku keelt ning üle 60 riigi-, piirkondliku, vähemus-, viipe- ja sisserändajate keele;

B.  arvestades, et rohkem kui 20 Euroopa keelt on digitaalses väljasuremisohus; arvestades, et keeletehnoloogial on oluline osa keelelise mitmekesisuse kaitsmisel ja edendamisel, eelkõige vähemkasutatavate keelte puhul;

C.  arvestades, et UNESCO andmete kohaselt on vaid 30–50 % maailma veebisisust inglise keeles; arvestades, et kvaliteetne masintõlge ja arvutipõhine tõlge aitab ületada keelebarjääre ja parandada keelteülest teabe kättesaadavust;

D.  arvestades, et mitmekeelsus on Euroopa üks suurimaid väärtusi ja ELi üks aluspõhimõte, mis soodustab kodanikekeskses Euroopas lähenemist, kuid on ka üks selle keerulisimaid väljakutseid ja peaks toetama gigabitiühiskonna arengut;

E.  arvestades, et komisjon tunnistab, et digitaalne ühtne turg peab olema mitmekeelne; arvestades, et keelebarjääri probleemiga tegelemiseks ei ole kavandatud ühist ELi poliitikat;

F.  arvestades, et ELil ja selle institutsioonidel on kohustus suurendada, edendada ja säilitada Euroopa keelelist mitmekesisust;

G.  arvestades, et piiriülese e-kaubanduse turuosa on väga väike; arvestades, et keeletehnoloogia abil saab tulevikus soodustada Euroopas nii riigipiiride- kui ka keelteülest suhtlust, suurendada majanduskasvu ja sotsiaalset stabiilsust ning vähendada loomulikke takistusi, austades ja edendades seeläbi ühtekuuluvust ja lähenemist ning tugevdades ELi ülemaailmset konkurentsivõimet;

H.  arvestades, et keeletehnoloogia lihtsustab teistes keeltes suhtlemist ja koostöö tegemist, tagab eri keelte kõnelejatele võrdse juurdepääsu teabele ja teadmistele ning täiustab IT-võrkude funktsioone;

I.  arvestades, et keel moodustab aina kasvavast suurandmete kogumist väga suure osa;

J.  arvestades, et raskused keeleandmetele (sealhulgas elektroonilistele andmetele ja uurimuste andmestikele) juurdepääsul piiravad keeletehnoloogia tehnoloogilist arengut;

K.  arvestades, et inimkeeltes väljendatav andmete hulk on tohutu; arvestades, et keeletehnoloogia haldamine võib viia mitmesuguste innovaatiliste IT-toodete ja -teenusteni tööstuse, äri, valitsemise, teadusuuringute, avalike teenuste ja halduse valdkonnas, vähendades loomulikke takistusi ja turu kulusid;

L.  arvestades, et tulenevalt turu killustatusest, teadmistesse ja kultuuri tehtavate investeeringute ebapiisavusest, koordineerimata uurimistegevustest, alarahastamisest ja õiguslikest takistustest on keeletehnoloogia Euroopas alles lapsekingades, kuid praegune areng on kiire ja täiendava edasiliikumise potentsiaal on väga suur;

M.  arvestades, et tehnoloogia areng põhineb üha enam keelel ning mõjutab majanduskasvu ja ühiskonda; arvestades, et tingimata on vaja poliitikameetmeid, milles võetakse keelt rohkem arvesse, ning tehnoloogilist, aga ka tõeliselt valdkondadevahelist teadustegevust ja haridust, mis käsitleb digitaalset kommunikatsiooni ja keeletehnoloogiat ning nende seost majanduskasvu ja ühiskonnaga;

N.  arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videomängude või hariduslike rakenduste olemasolu vähemuskeeltes on eriti laste puhul keeleoskuse arendamiseks määrava tähtsusega;

O.  arvestades, et Euroopa keeletehnoloogia kujutab endast ELi jaoks suurt võimalust nii majanduse kui ka kultuuri seisukohalt;

P.  arvestades, et keeletehnoloogia valdkonna olulisimad osalejad ei ole eurooplased ja nad ei käsitle Euroopa konkreetseid vajadusi;

Q.  arvestades, et digitaalse ühtse turu strateegias on mitmekeelseid teenuseid vaid põgusalt mainitud;

R.  arvestades, et tehisintellekti valdkonnas on toimunud olulised murrangud; arvestades, et keeletehnoloogia on tehisintellekti mitmekeelsuse tagamisel keskse tähtsusega;

1.  rõhutab, et digitaalset ühtset turgu ei ole võimalik rakendada ilma keelebarjääri ületamiseks välja töötatud tehnoloogiliste lahendusteta; palub komisjonil töötada välja tugev ja koordineeritud mitmekeelse digitaalse ühtse turu strateegia;

2.  toetab igati keeletehnoloogia valdkonnas koordineeritud algatuse loomist, millel on kindel, jätkusuutlik, ulatuslik ja pikaajaline rahastamiskava ning mille teaduslik eesmärk on loomuliku keele süvamõistmine ja tõhususe suurendamine teadmiste, taristute ja ressursside jagamise abil; rõhutab, et rahastamiskava peaks toimima nii üleeuroopalisel, riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, kaasates sealjuures teaduskeskused, akadeemilise ringkonna, ettevõtjad – eelkõige VKEd ja idufirmad – ning teised asjaomased sidusrühmad; rõhutab, et see projekt peab olema avatud, pilvepõhine ja koostalitusvõimeline ning pakkuma mitmesugustele keeletehnoloogia rakendustele äärmiselt laiendamiskõlblikke ja kõrgjõudlusega põhivahendeid;

3.  märgib avatud lähtekoodiga tarkvara arenduses vabatahtlike juhtimisel lokaliseerimise ja rahvusvahelistumise valdkonnas tehtavaid jõupingutusi ja pühendumist; soovitab tagada, et keeletehnoloogia rahastamiskavad toimiksid ka avatud lähtekoodiga tarkvarale keskenduvate kogukondadega ja oleksid neile kättesaadavad;

4.  rõhutab vajadust kahandada keeltevahelist tehnoloogialõhet, tugevdades teadmus- ja tehnosiiret;

5.  rõhutab, et piiriülene juurdepääs infosisule, eriti hariduslikel eesmärkidel, võib olla kasulik nii Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kui ka mitmekeelsuse seisukohast;

6.  nõuab tungivalt, et töötataks välja meetmed ja piisav rahastus, mille eesmärk on võimestada väikeseid ja keskmise suurusega Euroopa ettevõtjaid ja idufirmasid, et nad pääseksid keeletehnoloogiale hõlpsasti juurde ja kasutaksid seda oma ettevõtete kasvatamiseks internetis, saades juurdepääsu uutele turgudele ja arenguvõimalustele, mis aitab tõsta nende innovatsioonitaset ja luua töökohti;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks keeletehnoloogia rahastamisplatvormi, tuginedes teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi, programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu rakendamisele; on lisaks seisukohal, et komisjon peaks asetama rõhku keele süvamõistmise saavutamiseks vajalikele teadusuuringute valdkondadele, näiteks arvutilingvistika, lingvistika, tehisintellekt, keeletehnoloogia, arvutiteadus ja kognitiivteadused;

8.  rõhutab ELi, liikmesriikide, ülikoolide ja teiste avaliku sektori asutuste osatähtsust oma keelte digitaalkeskkonnas säilitamisele kaasaaitamises ja kõikide ELi keelte, sealhulgas vähemkasutatavate keelte jaoks andmebaaside ja tõlketehnoloogia arendamises; nõuab teadusvaldkonna ja tööstuse omavahelist kooskõlastamist, pidades silmas ühist eesmärki parandada tõlkimise digitaalseid võimalusi, tagades vaba juurdepääsu tehnoloogia arenguks vajalikele andmetele;

9.  juhib tähelepanu inglise keele ja teiste ELi keelte vahel üha suurenevale tehnoloogialõhele, mis toob kaasa erinevate vanuserühmade, piirkondade ja liikmesriikide ning eri haridustasemetega inimeste vahelise ebavõrdsuse teabe kättesaadavuses; rõhutab, et ebavõrdsust vähendaks infosisu kättesaadavaks tegemine erinevates ELi keeltes;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et keel võib takistada teaduslikku teadmussiiret; märgib, et enamik mõjukaid teadusajakirju avaldab inglise keeles, mis toob kaasa suure muutuse akadeemiliste teadmiste loomises ja levitamises; rõhutab, et asjaomased teadmusloome tingimused peavad kajastuma Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitikas ja -programmides; nõuab tungivalt, et komisjon otsiks lahendusi, millega tagatakse teaduslike teadmiste kättesaadavaks tegemine ka teistes keeltes peale inglise keele, ning toetaks tehisintellekti arendamist loomuliku keele jaoks;

11.  märgib, et avatud lähtekoodiga ja avatud tarkvaraga süsteemid on ELi kodanikele kasulikud, kuna erinevalt ärilistest algoritmidest, mis ei ole avalikult kättesaadavad, on kõigil võimalik avatud lähtekoodiga algoritme läbi vaadata ja osaleda nende tehnoloogia edasiarendamises, mis omakorda aitab arvutikeeli pidevalt ajakohastada ja nõuetekohaselt toimivana hoida;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et osa tõlkesüsteemidesse sisestatud teabest on tundliku olemusega ning seda ei tohi isikuandmete ja eraelu puutumatusega seotud põhjustel edastada äriühingutele ja nende vabale tarkvarale, kuna ei ole selge, kuidas nad tõlkeprogrammide kaudu kogutud teadmisi kasutaksid, näiteks terviseandmete puhul;

13.  märgib, et vaja on valdkondadeülest teadustegevust ja uuringuid keelte digitaalmaailmas vähemuskeelte olukorda jätmise tagajärgede kohta ja selle mõju kohta võrdõiguslikkusele ja teabe kättesaadavusele;

14.  toetab mitmekeelsete avalike e-teenuste arendamist innovaatilise, kaasava ja toetava keeletehnoloogia abil üleeuroopalisel, riiklikul ning asjakohasel juhul ka piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kuna see vähendab keelte- ja keelekogukondade vahelist ebavõrdsust, edendab võrdset juurdepääsu teenustele ja soodustab ettevõtete, kodanike ja töötajate mobiilsust Euroopas ning tagab kaasava ja mitmekeelse digitaalse ühtse turu saavutamise;

15.  märgib, et keeletehnoloogia on kõigepealt kättesaadav inglise keeles; on teadlik sellest, et suured ülemaailmsed ja Euroopa tootjad ja ettevõtjad arendavad tihti ka keeletehnoloogiat suuremate Euroopa keelte jaoks, millel on võrdlemisi suur turg, näiteks hispaania, prantsuse ja saksa keel (mõnes alavaldkonnas napib nende keelte puhul juba ressursse); rõhutab sellegipoolest, et keeletehnoloogia arendamise tagamiseks ELi vähemkasutatavate ametlike keelte puhul tuleks võtta üldisi ELi tasandi meetmeid (poliitikameetmed, rahastus, teadustegevus ja haridus) ning piirkondlike ja vähemuskeelte kaasamiseks ja nende kasutamise julgustamiseks asjaomase arendamise puhul peaks võtma konkreetseid ELi tasandi meetmeid (poliitikameetmed, rahastus, teadustegevus ja haridus);

16.  rõhutab vajadust kasutada paremini ära uusi tehnoloogilisi meetodeid, mis tuginevad suuremale arvutijõudlusele ja suurte andmehulkade paremale kättesaadavusele, et edendada süvaõppe neuraalvõrkude arendamist, mis muudavad keeletehnoloogia reaalseks lahenduseks keelebarjääri probleemile; kutsub seepärast komisjoni üles tagama piisava rahastuse sellise tehnoloogia arendamise toetamiseks;

17.  märgib, et väiksema kõnelejate arvuga keeled vajavad piisavat tuge sidusrühmadelt, sealhulgas kirjatüüpe loovatelt ettevõtetelt diakriitiliste märkide kasutamiseks ning klaviatuuride tootjatelt ja infosisu haldavatelt süsteemidelt, et infosisu nendes keeltes nõuetekohaselt talletada, töödelda ja kuvada; palub komisjonil hinnata, kuidas sellist toetust oleks võimalik soodustada ja muuta see ELi-siseses hankekorralduses soovituslikuks;

18.  rõhutab vajadust tugevdada tööstuse ja andmete omanike vahelist koostööd; toonitab, et vaja on kohandada õigusraamistikku ning tagada keeleressursside avatum ja koostalitlusvõimeline kasutamine ja kogumine;

19.  on veendunud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia integreerijatele ELis tuleks pakkuda majanduslikke stiimuleid pilvteenuste kiiremaks osutamiseks, et võimaldada keeletehnoloogia sujuvat integreerimist nende e-kaubanduse rakendustesse, eelkõige tagamaks, et VKEd saaksid kasu automatiseeritud tõlkest;

20.  rõhutab, et Euroopa peab kindlustama endale juhtiva koha keelepõhise tehisintellekti valdkonnas; tuletab meelde, et ELi ettevõtjatel on parim positsioon, et pakkuda meie konkreetsetele kultuurilistele, ühiskondlikele ja majanduslikele vajadustele kohandatud lahendusi;

21.  kutsub komisjoni üles toetama rahaliselt videomängude ja tarkvararakenduste vähemuskeeltes subtiitrimist ja dubleerimist ning nendesse keeltesse tõlkimist;

22.  märgib, et vähemkasutatavatele keeltele praegu kättesaadavad digitaalsed vahendid ja ressursid, sealhulgas kõigi keelte õigekirjareeglite digitaalne kättesaadavus ning viipekeelse tõlke ja digiteerimise vahendid, ei ole piisavad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama rahaliselt projekte, millega arendatakse, kogutakse ja edendatakse parimaid ressursse, muu hulgas klaviatuuri klahvide paigutus, sõnastikud, tõlketarkvara ja parimad tavad digitaalse tõrjutuse ohus olevate keelte kasutamiseks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

61

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, David Borrelli, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Cornelia Ernst, Francesc Gambús, Françoise Grossetête, Werner Langen, Rupert Matthews, Răzvan Popa, Dominique Riquet, Theodor Dumitru Stolojan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Rosa D’Amato

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

61

+

ALDE

Fredrick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Dominique Riquet, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Rupert Matthews, Evžen Tošenovský

EFDD

Rosa D’Amato, Dario Tamburrano

ENF

Barbara Kappel

GUE/NGL

Cornelia Ernst, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

NI

David Borrelli

PPE

Pilar Ayuso, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Francesc Gambús, Françoise Grossetête, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Angelika Niebler, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Theodor Dumitru Stolojan, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler

S&D

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Csaba Molnár, Dan Nica, Miroslav Poche, Răzvan Popa, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Julia Reda, Claude Turmes

1

EFDD

Jonathan Bullock

2

0

ENF

Angelo Ciocca, Christelle Lechevalier

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Rupert Matthews, Stefano Maullu, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marlene Mizzi, Liliana Rodrigues, Algirdas Saudargas, Remo Sernagiotto, Francis Zammit Dimech


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

GUE/NGL

Curzio Maltese

PPE

Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Algirdas Saudargas, Michaela Šojdrová, Bogdan Brunon Wenta, Francis Zammit Dimech, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Marlene Mizzi, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Liliana Rodrigues, Julie Ward

VERTS/ALE

Jill Evans

0

 

 

4

0

ECR

Angel Dzhambazki, Rupert Matthews, Remo Sernagiotto

ENF

Dominique Bilde

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 29. august 2018Õigusalane teave