Menetlus : 2017/2225(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0240/2018

Esitatud tekstid :

A8-0240/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 21
CRE 10/09/2018 - 21

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0323

RAPORT     
PDF 384kWORD 62k
27.6.2018
PE 620.793v02-00 A8-0240/2018

ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta Põhja-Iirimaale

(2017/2225(INI))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Derek Vaughan

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Põhja-Iirimaa on Loode-Euroopa üks vaesemaid piirkondi. See on osaliselt seletatav teatavate traditsiooniliste tööstusharude allakäiguga. Lisaks on Põhja-Iirimaale kahjulikult mõjunud mitu aastakümmet kestnud kogukondadevaheline vägivald, mille kohta inglise keeles käibib nimetus „Troubles“ (rahutused, segadused). 1998. aastal sõlmitud Belfasti kokkulepe – „suure reede kokkulepe“ oli pööre rahu suunas: Suurbritannia ja Iirimaa valitsus ning põhja- ja lõunaühiskond saavutasid ülekaaluka kokkuleppe võimu jagamise tingimuste kohta, et vägivallale ja segregatsioonile lõpp teha.

Pärast suure reede kokkuleppe allkirjastamist on Euroopa Liit üha tugevamalt Põhja-Iirimaa rahuprotsessi toetanud. Toetust antakse kahes suures vormis. Esiteks kujundab Euroopa Liit Ühendkuningriigi, Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vaheliste suhete üldise poliitilise raamistiku. Teiseks on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas aastate jooksul Põhja-Iirimaale erilist tähelepanu pööratud, et seoses rahuprotsessiga toetada majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Seda arvesse võttes tahab Euroopa Parlament uurida ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja-Iirimaale, et otsustada edasise tegevuse üle.

Põhja-Iirimaa saab kasu mitmetest ühtekuuluvusprogrammidest, eeskätt Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Põhja-Iirimaa programmist PEACE ja Interregi programmidest.

Mõnel juhul on ELi vahenditel Põhja-Iirimaal sama otstarve kui muudes Euroopa piirkondades: edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut. On aga ka programme, mis on kohandatud Põhja-Iirimaa konkreetse olukorraga ja suunatud sidemete loomisele kahe kogukonna vahel ja piiriüleselt.

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) Põhja-Iirimaal

ERFi programmi eesmärk Põhja-Iirimaal aastateks 2014–2020 on tugevdada üldist konkurentsivõimet. Eeskätt keskendutakse Põhja-Iirimaa ettevõtete teadus- ja arendustegevusega seotud tehnosiirdele ning sellesse valdkonda investeeritakse 113 miljonit eurot.

Rohkem kui 140 miljonit eurot investeeritakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamisse, aidates neil rahastamisvahendite ja subsiidiumite kombinatsiooni kaudu kapitali saada. Rohkem kui 6000 ettevõtet on saanud rahalist ja muud kui rahalist toetust, eesmärgiga luua 2800 töökohta. Kolmas eesmärk on edendada Põhja-Iirimaal vähem CO2-heiteid tekitavat tegevust. 47 miljonit eurot on ette nähtud sotsiaaleluruumide energiatõhususe suurendamiseks ning Belfastis vähese CO2-heitega säästva mitmemudelilise linnatranspordi arendamiseks.

Hiljutiste oluliste ERFi rahastatud projektide hulgas Põhja-Iirimaal on näiteks Giant’s Causeway külastuskeskus, mis suurendab piirkonna atraktiivsust turistide jaoks ja hoogustab sellega kohalikku majandust.

ERFi rakenduskava kogu eelarve Põhja-Iirimaal aastateks 2014–2020 on 522 091 481 eurot, millest ELi osa on 313 254 888 eurot.

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Põhja-Iirimaal

ESFi peamine eesmärk Põhja-Iirimaal aastateks 2014–2020 on parandada oskusi, eeskätt noorte puhul. Eesmärk on võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, vähendades töötust.

Eelkõige soovitakse rakenduskavaga parandada 40 000 inimese, sealhulgas pikaajaliste töötute tööalast konkurentsivõimet. Vahendeid eraldatakse noorte töötute karjäärinõustamisele, nõustamisele ja koolitamisele. Üks programmi eesmärke on ka õpipoisiõppe edendamine.

Euroopa Sotsiaalfondi kogu eelarve Põhja-Iirimaal aastateks 2014–2020 on 513 382 725 eurot, millest ELi osa on 205 353 090 eurot.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) Põhja-Iirimaal

Põhja-Iirimaa maaelu arengu programm on eriti oluline, arvestades põllumajandussektori jätkuvat tähtsust kohaliku majanduse jaoks. Programmis keskendutakse peamiselt ökosüsteemide säilitamisele ja parandamisele, kohalikule arengule maapiirkondades ning põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõime suurendamisele.

Eelkõige toetatakse põllumajandustootjaid, et võtta 12 % Põhja-Iirimaa põllumajandusmaa puhul eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, ning istutatakse 1200 hektarit metsamaad, et leevendada kliimamuutuste mõju. Aastatel 2014–2020 saab peaaegu 20 % Põhja-Iirimaa põllumajanduslikest majapidamistest investeeringutoetust, et oma ettevõtteid ümber korraldada ja ajakohastada. Lisaks saab 10 % põllumajanduslikest majapidamistest ja 25 % põllumajandus- ja toiduainetööstuse ettevõtetest toetust, et arendada lühikesi tarneahelaid ja kohalikke turge. Programmiga luuakse ka ligikaudu 30 000 koolituskohta põllumajandustootjate ja maapiirkondade muude ettevõtjate jaoks. Lisaks hõlmab Põhja-Iirimaa maapiirkondade kõiki elanikke eeldatavasti kohalik arengustrateegia, samal ajal kui ligikaudu 12 % maapiirkondade elanikest saavad kasu parematest teenustest ja taristutest.

Rakenduskava kogu eelarve Põhja-Iirimaal aastateks 2014–2020 on 760 100 000 eurot, millest ELi osa on 228 400 000 eurot.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) Põhja-Iirimaal

EMKFist toetatakse merendus- ja kalapüügitegevusi ning aidatakse täita ühise kalanduspoliitika eesmärke.

Toetatakse projekte, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule merekalapüügi ja vesiviljeluse sektoris. Eeskätt rahastatakse kalalaevade seisukorra parandamist, sealhulgas energiatõhususe parandamist ja mootorite asendamist, kalakasvatust, -töötlemist ja turustamist, kaldal asuvatesse seadmetesse investeerimist, kalandustööstuse teenuseid, töökohtade loomist ja väljaõpet ning merekeskkonda ja siseveekalandust.

EMKFi kogu eelarve Põhja-Iirimaal aastateks 2014–2020 on 18 310 000 eurot, millest ELi osa on 13 730 000 eurot.

Programm PEACE Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel

PEACE IV on ELi ühtekuuluvuspoliitika ainukordne programm, mille eesmärk on tõhustada rahumeelset ja stabiilset ühiskonda, soodustades Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel lepitamist, eeskätt Cavani, Donegali, Leitrimi, Louthi, Monaghani ja Sligo maakonnas. Sellega soovitakse toetada meetmeid, millega suurendatakse usaldust ja tuuakse inimesi kokku kogukondade- ja piiriülesel tasandil ning aidatakse kaasa jagatud ühiskonna loomisele kõigi jaoks.

See erineb eespool nimetatud fondidest ja programmidest selle poolest, et rahastust ei halda riiklikud või piirkondlikud asutused, vaid ELi programmide eriorgan (Foras Um Chláir Speisialta An AE/Boord O Owre Ocht UE Projecks). See on eriotstarbeline piiriülene organ, mis loodi suure reede kokkuleppe kontekstis ja mida tunnustavad nii Ühendkuningriik kui ka Iiri Vabariik. Programmil on neli eesmärki.

Ühise hariduse eesmärgiga soovitakse suurendada otsest, püsivat ja õppekaval põhinevat kokkupuudet erineva taustaga õpilaste ja õpetajate vahel. Eesmärk on kaasata ühise hariduse meetmetesse 350 kooli ja 144 000 õpilast. On ka meetmed õpetajate koolitamiseks.

Laste ja noorte puhul on programmi eesmärk investeerida headesse suhetesse ja mentorlusse, et suurendada igasuguse isikliku taustaga laste ja noorte koostegevust, suurendada mitmekesisuse respekteerimist ning soodustada laste ja noorte valmidust luua häid suhteid. Erimeetmed on olemas kõige suuremal määral kõrvale jäetud, kõige haavatavamate ning kõige raskemini mõjutatavate isikute jaoks. Rohkem kui 43 000 last ja noort saavad omandada uusi oskusi ja pädevusi. Need meetmed hõlmavad kohalikke ametiasutusi ja kogukondi ning riiklikke ja vabatahtlike organisatsioone.

Ühiste alade ja teenuste loomisega püütakse ümber kujundada kogukondade suhteid terves programmi rakendamise piirkonnas ja eelkõige Põhja-Iirimaal Sellega soodustatakse ka ulatuslikumat majanduslikku ja sotsiaalset piiri- ja kogukondadeülest tegevust. Teenuste osas on programm mõeldud konflikti ohvritele ja läbielanutele: käsitletakse saadud traumasid, hinnatakse füüsilise ja vaimse tervisega seotud vajadusi ning aidatakse perekondadel konflikti ajalooga toime tulla.

Eesmärk on tekitada positiivsete suhete loomisega kogukondade- ja piiriülest respekti. See hõlmab konfliktide lahendamist ja vahendamist, kohalikke ja piirkondlikke projekte vastastikuse usalduse ja mõistmise tekitamiseks, projekte ajaloo uurimiseks tundlikul viisil, spordi, kunsti ja kultuuriga seotud tegevusi ning projekte, mille abil hõlbustada isiklikku suhtlust ja liikuvust eraldatud naabruskondade elanike vahel.

Rakenduskava kogu eelarve Põhja-Iirimaal aastateks 2014–2020 on 269 610 967 eurot, millest ELi osa on 229 169 320 eurot.

Interregi programmid Põhja-Iirimaal

Põhja-Iirimaa osaleb Interregi V-A programmis koos külgnevate aladega Iiri Vabariigis ja Lääne-Šotimaal. Seda programmi haldab samuti ELi programmide eriorgan.

Programmis keskendutakse neljale valdkonnale, mis on olulised töökohtade loomise ja majanduskasvu seisukohast: piiriülesed teadusuuringute ja innovatsiooni algatused, jagatud keskkonna säilitamine, jätkusuutlik piiriülene liikuvus ning piiriülesed tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenused. Eriti olulised on kavad, millega edendatakse piiriülest ühistransporti ja juurdepääsu tänapäevastele tervishoiuteenustele piirialadel.

Interreg V-A programmi rakenduskava kogu eelarve Põhja-Iirimaal, Iirimaal ja Šotimaal aastateks 2014–2020 on 282 761 998 eurot, millest ELi osa on 240 347 696 eurot.

Põhja-Iirimaa on samuti rahastamiskõlblik Interreg V-B programmi raames (riikidevaheline: põhjapoolsete äärealade ja Arktika programm, Loode-Euroopa programm ning Atlandi ookeani piirkonna programm) ja Interreg V-C raames (piirkondadevaheline, st üleeuroopaline).

Teabekogumismissioon Põhja-Iirimaale

Selleks et hinnata üksikasjalikumalt ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja-Iirimaale, korraldas regionaalarengukomisjon 21.–23. märtsini 2018 Põhja-Iirimaale teabekogumismissiooni. Selle teabekogumismissiooni ajal kohtusid liikmed mitmesuguste sidusrühmadega, et koguda teavet ühtekuuluvuspoliitika kohta Põhja-Iirimaal, ning tutvusid erinevate projektidega, mida rahastatakse ühtekuuluvusprogrammide abiga. Need hõlmasid linnaarendusprojekte Belfastis, piiriüleseid projekte Derry/Londonderry piirkonnas ning maapiirkondade projekte Giant’s Causeway piirkonnas.

Eeskätt külastasid liikmed Ida-Belfastis asuvat keskust Skainos Centre ja Põhja-Belfastis asuvat Girdwood Hubi, mis on näited kogukondadeülestest jagatud ruumidest. Derry/Londonderry piirkonnas külastasid missioonil osalejad teadusparki North West Regional Science Park (Catalyst Inc), mis soodustab teadmistepõhise majanduse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvamist. Giant’s Causeway juures külastasid komisjoni esindajad külastuskeskust, mis on oluline turismi hoogustamiseks selles piirkonnas, ent kuulasid ka kolme kohaliku ettevõtja ja algatuse esindajate arvamusi, kellele eraldati ELi rahastust, et aidata kaasa kohaliku majanduse arengule. Belfastis korraldati kohtumisi komisjoni, ELi programmide eriorgani, rahandus- ja majandusministeeriumi esindajatega.

Kohtumisi ja projektikülastusi kirjeldati üksikasjalikult missiooniaruandes, mis avaldatakse eraldi.

Järeldus

Raportööri üldine järeldus ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta Põhja-Iirimaale on, et see poliitika on mõjutanud elu Põhja-Iirimaal väga positiivselt, eeskätt mahajäänud linna- ja maapiirkondades ning kogukondadeüleste suhete seisukohast. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika on aidanud parandada Põhja-Iirimaa majanduslikku ja sotsiaalset olukorda pärast rahuprotsessi rakendamist, mis tähendab, et Põhja-Iirimaa mahajäämus arengus on praegu märkimisväärselt väiksem kui mõnikümmend aastat tagasi.

Kogukondadevaheliste suhete jaoks on eriti tähtis programm PEACE. Seda haldab sõltumatu asutus, mis on riiklikest ja piirkondlikest ametiasutustest eraldiseisev ning pöörab erilist tähelepanu sidemete loomisele Põhja-Iirimaa kogukondade vahel ja piiriüleselt. Neid sidemeid oleks olnud raske saavutada ilma ELi rahastatud rahuprogrammita.

Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku seisukohast Põhja-Iirimaal leiab raportöör, et ühtekuuluvusega seotud rahastust tuleks pärast 2020. aastat võimaluse korral jätkata. Praegusele programmile PEACE ja Interreg V-A programmile järgnevaid programme Põhja-Iirimaal ja piirialadel tuleks seetõttu veelgi olulisemaks pidada, kuna kogukondade- ja piiriüleste projektide rahastamine peaks jätkuma.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta Põhja-Iirimaale

(2017/2225(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja-Iirimaale,

–  võttes arvesse 1998. aasta Belfasti kokkuleppe (suure reede kokkulepe) sätteid,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0240/2018),

A.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitikat rakendatakse Põhja-Iirimaal mitmete instrumentide, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade programmi PEACE ja piiriülese programmi Interreg kaudu;

B.  arvestades, et on selge, et Põhja-Iirimaa on piirkond, mis on ELi ühtekuuluvuspoliitikast palju kasu saanud; arvestades, et väga tänuväärne on komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku (aastateks 2021–2027) projektis sisalduv edasise rahastamise lubadus;

C.   arvestades, et lisaks ühtekuuluvuspoliitika üldistele vahenditele on Põhja-Iirimaa eelkõige kasu saanud piiriülestest ning kogukondadeülestest ja -vahelistest eriprogrammidest, sealhulgas programmist PEACE;

D.   arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on eeskätt programmi PEACE kaudu otsustavalt Põhja-Iirimaa rahuprotsessile kaasa aidanud, on toeks suure reede kokkuleppele ja toetab jätkuvalt kogukondade lepitamist;

E.  arvestades, et alates esimese programmi PEACE loomisest 1995. aastal on ära kasutatud üle 1,5 miljardi euro, järgides korraga kahte eesmärki: edendada Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades konfliktist haaratud kogukondade ühtekuuluvust ning teisalt majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust;

F.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastuse edu tuleneb osaliselt asjaolust, et seda peetakse nn neutraalseks rahaks, mis ei ole otseselt seotud kummagi kogukonna huvidega;

1.  rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika olulist positiivset osa Põhja-Iirimaal, eeskätt mahajäänud linna- ja maapiirkondade taastamise toetamisel, kliimamuutustega võitlemisel ning rahuprotsessi raames kogukondade- ja piiriüleste suhete loomisel; märgib eraldi, et toetust mahajäänud linna- ja maapiirkondadele antakse sageli uue majandusarengu toetamise vormis, millega edendatakse teadmistepõhist majandust, näiteks Belfasti ja Derry/Londonderry teadusparke;

2.  rõhutab, et praegusel rahastamisperioodil kasutatakse Põhja-Iirimaa ja selle naaberpiirkondade majanduse ja sotsiaalsfääri arendamiseks enam kui üks miljard eurot ELi finantsabi vahendeid, millest 230 miljonit eurot investeeritakse Põhja-Iirimaa programmi PEACE (mille kogueelarve on ligi 270 miljonit eurot) ning 240 miljonit eurot Põhja-Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks ette nähtud programmi Interreg V-A (programmi kogueelarve 280 miljonit eurot);

3.   leiab, et ELi Põhja-Iirimaa jaoks mõeldud eriprogrammid, eelkõige programm PEACE, on äärmiselt olulised rahuprotsessi kindlustamiseks, kuna need soodustavad lepitamist ning kogukondadevahelisi ja piiriüleseid suhteid; märgib, et sellega seoses on eriti olulised kogukondadevahelised ja piiriülesed sotsiaalsed keskused ja ühised teenused;

4.  tunneb heameelt oluliste edusammude üle, mida on Põhja-Iirimaal programmi PEACE raames tehtud, ja tunnustab kõigi selles protsessis osalejate tööd;

5.   leiab, et kogukondadevahelised ja -ülesed usalduse loomise meetmed ja rahumeelse kooseksisteerimise meetmed, näiteks ühised ruumid ja tugivõrgustikud, on olnud rahuprotsessi raames olulised, kuna ühised ruumid võimaldavad Põhja-Iirimaa mõlemal kogukonnal ühistegevustes ühe kogukonnana koguneda, vastastikust usaldust ja austust arendada ning sellega eraldatusest jagu saada;

6.  rõhutab kogukonna juhitud kohaliku arengu ja alt üles lähenemisviisi tähtsust, mis ergutab kõiki kogukondi projektide eest vastutama, edendades sel moel rahuprotsessi;

7.  märgib, et kõik Põhja-Iirimaa sidusrühmad peavad oluliseks jätkata ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide järgimist selles piirkonnas; rõhutab sellega seoses koordineeritud mitmetasandilise juhtimise ja partnerluse põhimõtte tähtsust;

8.   on sellegipoolest seisukohal, et tuleb teha rohkem pingutusi, et suurendada üldist teadlikkust ELi rahastuse mõjust ja vajalikkusest Põhja-Iirimaal ja selle nähtavust, ning eeskätt tuleb üldsust teavitada ELi rahastatud projektide mõjust rahuprotsessile ja piirkonna üldisele majandusarengule;

9.  väljendab heameelt selle üle, et piirkondades toimivad kontrolli- ja juhtimissüsteemid nõuetekohaselt, mistõttu ELi finantsabi kasutatakse tulemuslikult; rõhutab siiski, et lisaks nõuetele vastavusele tuleb kõnealuse programmi tulemuslikkuse hindamisel alati arvesse võtta programmi PEACE põhieesmärke;

10.  vaatamata käimasolevatele ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimistele peab kindlalt väga tähtsaks, et Põhja-Iirimaa saaks pärast 2020. aastat jätkuvalt osaleda teatavates ELi eriprogrammides, nagu programm PEACE ja programm Interreg V-A Põhja-Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks, kuna sellest oleks suurt kasu majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, eeskätt ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, maapiirkondades ja piirialadel, ning see aitaks vähendada praegusi lõhesid; nõuab seoses 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga lisaks, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide jätkamise võimaldamiseks võetaks kasutusele kõik asjaomased rahastamisvahendid;

11.  vaatamata käimasolevatele ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimistele on seisukohal, et ELi territoriaalse koostöö toetus, eelkõige seoses piiriüleste ja kogukondadevaheliste projektidega peaks jätkuma ka pärast 2020. aastat, võttes arvesse ELi spetsiaalsete Põhja-Iirimaale suunatud ühtekuuluvusprogrammide, nimelt programmi PEACE ja Interregi programmide saavutusi, kuna need programmid on selle piirkonna stabiilsuse jaoks eriti olulised; tunneb muret selle pärast, et nende programmide lõpetamine ohustaks piiriüleseid ja kogukondadevahelisi usalduse loomise meetmeid ja sellega ka rahuprotsessi;

12.  toonitab, et programme PEACE ja Interreg rahastab 85 % ulatuses Euroopa Liit; peab seepärast oluliseks, et EL jätkaks Põhja-Iirimaa kogukondade toetamist pärast 2020. aastat ning etendaks aktiivset rolli ELi ühtekuuluvusrahastuse ning kogukondadevahelise rahastuse juhtimisel Põhja-Iirimaal, aidates sellega kogukondadel sotsiaalseid eraldusjooni ületada; leiab sellega seoses, et rahastus tuleks pärast 2020. aastat säilitada asjakohasel tasemel; rõhutab, et see on tähtis rahu kindlustamise jätkamiseks;

13.  palub komisjonil propageerida Põhja-Iirimaa kogemust ühtekuuluvusrahastusega, eriti programmiga PEACE, näitena selle kohta, kuidas EL tegeleb kogukondadevaheliste konfliktidega ja kogukondade lõhenemise probleemidega; rõhutab sellega seoses, et Põhja-Iirimaa lepitusprotsess on positiivne näide ELi teistele konfliktijärgsetele piirkondadele;

14.  rõhutab, et ühtekuuluvusrahastusega ja programmiga PEACE saadud häid tavasid tuleks käsitada ELi mudelina ja propageerida selleks, et aidata konflikti sattunud kogukondadel jagu saada umbusust ning saavutada kestev rahu teistes Euroopa piirkondades ja mujalgi maailmas;

15.  peab oluliseks, et Põhja-Iirimaa elanikel ja eeskätt noortel oleks jätkuvalt võimalus osaleda majanduslikes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes vahetustes kogu Euroopas, eriti programmis Erasmus+;

16.   märgib, et komisjon kavatseb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (aastateks 2021–2027) ettepanekus esitada ettepaneku programmide PEACE ja Interreg jätkamiseks; märgib peale selle, et 2018. aasta aprillis avaldatud Ühendkuningriigi seisukohavõtus edaspidise ühtekuuluvuspoliitika kohta kinnitab Ühendkuningriik lisaks lubadusele täita praeguses mitmeaastases finantsraamistikus programmidega PEACE ja Interreg seotud kohustusi ka oma valmidust uurida koos Põhja-Iirimaa valitsuse, Iirimaa valitsuse ja ELiga programmide PEACE IV ja Interreg V-A võimalikku järeltulijat 2020. aasta järgseks ajaks;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Põhja-Iirimaa assambleele ja valitsusele ning liikmesriikide ja nende piirkondade valitsustele ja parlamentidele.


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (15.5.2018)

regionaalarengukomisjonile

ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta Põhja-Iirimaale

(2017/2225(INI))

Arvamuse koostaja: Derek Vaughan

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse ELi ühtekuuluvuspoliitika mõju Põhja-Iirimaale,

–  võttes arvesse 1998. aasta Belfasti kokkuleppe (suure reede kokkulepe) sätteid,

A.  arvestades, et Põhja-Iirimaa on saanud ELi ühtekuuluvuspoliitikast palju kasu;

B.  arvestades, et lisaks ühtekuuluvuspoliitika üldistele vahenditele on Põhja-Iirimaa eelkõige kasu saanud sihipärastest piiriülestest ja kogukondadevahelistest programmidest, sealhulgas Põhja-Iirimaa programm PEACE; arvestades, et need programmid on otsustavalt edendanud Põhja-Iirimaa rahuprotsessi ja toetanud suure reede kokkulepet ning aitavad jätkuvalt kaasa katoliiklaste ja protestantide kogukondade lepitamisele;

C.  arvestades, et alates esimese programmi PEACE loomisest 1995. aastal on kulutatud üle 1,5 miljardi euro, pidades silmas korraga kahte eesmärki, milleks on edendada Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades konfliktis osalevate kogukondade ühtekuuluvust ning majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust;

1.  rõhutab, et praegusel rahastamisperioodil kulutatakse Põhja-Iirimaa ja selle naaberpiirkondade majanduse ja sotsiaalsfääri arendamiseks enam kui üks miljard eurot ELi finantsabi vahendeid, millest 230 miljonit eurot investeeritakse Põhja-Iirimaa programmi PEACE (mille kogueelarve on ligi 270 miljonit eurot) ning 240 miljonit eurot Põhja-Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks ette nähtud programmi INTERREG V-A (programmi kogueelarve 280 miljonit eurot);

2.  tunnistab, et ELi ühtekuuluvuspoliitikal on olnud tähtis roll Põhja-Iirimaal rahu säilitamisel ning kogukondadevahelise leppimise soodustamisel;

3.  väljendab heameelt selle üle, et nimetatud piirkondades toimivad kontrolli- ja juhtimissüsteemid nõuetekohaselt, mistõttu ELi finantsabi kasutatakse tulemuslikult; rõhutab siiski, et lisaks nõuetele vastavusele tuleb kõnealuse programmi tulemuslikkuse hindamisel alati arvesse võtta programmi PEACE põhieesmärke;

4.  ei oska ennustada, milline lahendus leitakse Põhja-Iirimaa jaoks pärast 2020. aastat seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EList, kuid rõhutab, et selle piirkonna puhul on tähtis leida lahendus, mis võimaldab jätkata olulist tööd rahu kindlustamiseks;

5.  on veendunud, et nii Ühendkuningriigi, Iirimaa kui ka kogu Euroopa Liidu huvides oleks jätkata Põhja-Iirimaa programmi PEACE ning Põhja-Iirimaa, Iirimaa ja Šotimaa jaoks ette nähtud programmi INTERREG V-A rahastamist nende piirkondade rahumeelse ja jõuka arengu toetamise eesmärgil; kutsub kõiki osalisi üles leidlikkusele, et selgitada välja, kuidas neid olulisi eesmärke oleks võimalik rahastada;

6.  toonitab, et programme PEACE ja INTERREG rahastab 85 % ulatuses EL ja kui ELi rahastamine lõpetatakse, võivad programmidest rahastatavad projektid ohtu sattuda;

7.  tunneb heameelt Ühendkuningriigi valitsuse poolt 2017. aasta augustis tehtud ettepaneku üle kaaluda koos Põhja-Iirimaa ja Iirimaa valitsusega programmile PEACE IV 2020. aasta järgseks perioodiks võimalikku jätkuprogrammi(1); rõhutab 2017. aasta detsembri ühisaruandes esitatud positiivset vastust, milles nii Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijad leppisid kokku, et uuritakse rahastamisprogrammidele PEACE ja INTERREG tulevase toetuse andmise võimalusi(2); märgib lisaks, et komisjon kavatseb oma ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta teha ettepaneku nende programmidega jätkata(3).

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

15.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

11

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Jonathan Bullock, Martina Dlabajová, Raffaele Fitto, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Georgi Pirinski, Claudia Schmidt, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brian Hayes, Julia Pitera

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

11

+

ALDE

Martina Dlabajová

ECR

Raffaele Fitto

PPE

Ingeborg Gräßle, Brian Hayes, Julia Pitera, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský

S&D

Zigmantas Balčytis, Cătălin Sorin Ivan, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

1

EFDD

Jonathan Bullock

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Põhja-Iirimaa ja Iirimaa: kirjalik seisukohavõtt, punkt 17, august 2017.

(2)

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate ühisaruanne, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate, Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist Euroopa Liidust käsitlevate läbirääkimiste esimese etapi edenemist, punkt 55, detsember 2017.

(3)

Komisjoni 8. detsembri 2017. aasta teatis Ühendkuningriigiga Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate läbirääkimiste edenemise kohta (COM(2017)0784), lk 9.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, John Flack, Aleksander Gabelic, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Martina Anderson, John Howarth, Elsi Katainen, Tunne Kelam, Ivana Maletić, Bronis Ropė, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, Andrzej Grzyb


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Martina Anderson, Martina Michels, Ángela Vallina

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Andrzej Grzyb, Marc Joulaud, Tunne Kelam, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller, Milan Zver

S&D

Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Aleksander Gabelic, Michela Giuffrida, John Howarth, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

2

EFDD

Jonathan Bullock

NI

Konstantinos Papadakis

4

0

ECR

John Flack, Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 29. august 2018Õigusalane teave