Menetlus : 2016/0360A(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0242/2018

Esitatud tekstid :

A8-0242/2018

Arutelud :

PV 15/04/2019 - 17
CRE 15/04/2019 - 17

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0369

RAPORT     ***I
PDF 2794kWORD 5709k
28.6.2018
PE 613.409v03-00 A8-0242/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(COM(2016)0850 – C8-0480/2016 – 2016/0360A(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Peter Simon

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(COM(2016)0850 – C8-0480/2016 – 2016/0360A(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0850),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0480/2016),

-  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. mai 2017. aasta otsust lubada majandus- ja rahanduskomisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,  

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0242/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(3)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2016/0360 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(4),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Pärast 2007.–2008. aasta finantskriisi viis liit ellu finantsteenuste õigusraamistiku põhjaliku reformi, et parandada oma finantseerimisasutuste vastupanuvõimet. Reform põhines suures osas rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditel. Reformipaketi arvukate meetmete hulka kuulus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(7) vastuvõtmine, millega tugevdati krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid.

(2)  Ehkki reformi tulemusel on paranenud finantssüsteemi stabiilsus ja vastupanuvõime võimalike mitmesuguste tulevaste šokkide ja kriiside suhtes, ei ole kõiki tuvastatud probleeme veel lahendatud. Selle oluline põhjus on asjaolu, et rahvusvaheliste standardite kehtestajad, nagu Baseli pangajärelevalve komitee (edaspidi „Baseli komitee“) ja finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), ei olnud selleks ajaks lõpetanud kõnealuste probleemidega toimetulekuks rahvusvaheliselt kokku lepitud lahenduste väljatöötamist. Nüüd, kui töö oluliste täiendavate reformidega on lõpule jõudnud, tuleks asuda tegelema ülejäänud probleemide lahendamisega.

(3)  Oma 24. novembri 2015. aasta teatises tunnistas komisjon vajadust edasise riskide vähendamise järele ja võttis kindla suuna rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditel põhineva seadusandliku ettepaneku esitamisele. Vajadust võtta uusi konkreetseid seadusandlikke meetmeid, et vähendada finantssektoris esinevaid riske, tunnistas ka nõukogu oma 17. juuni 2016. aasta järeldustes ja Euroopa Parlament oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis(8).

(4)  Ühelt poolt peaksid riskivähendamismeetmed tugevdama Euroopa pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja turgude usaldust selle vastu, kuid teiselt poolt peaksid need toetama ka jätkuvate edusammude tegemist pangandusliidu väljakujundamisel. Neid meetmeid tuleks kaaluda ka liidu majandust mõjutavate laiemate probleemide taustal, eriti seoses vajadusega soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ajal, mil majanduse väljavaated on ebakindlad. Seda arvestades on liidu majanduse tugevdamiseks loodud mitu suurt poliitilist algatust, näiteks Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liit. Seetõttu on oluline, et kõik riskivähendamismeetmed põimuksid sujuvalt nende poliitiliste algatustega, aga ka finantssektori hiljutiste laiemate reformidega.

(5)  Käesoleva muutmismääruse sätted peaksid olema samaväärsed rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditega ning tagama direktiivi 2013/36/EL ja käesoleva määruse jätkuva samaväärsuse BASEL III raamistikuga. Sihipärased kohandused, mille eesmärk on kajastada liidu spetsiifikat ja üldisemaid poliitilisi kaalutlusi, peaksid olema ulatuselt või ajaliselt piiratud, et mitte vähendada usaldatavusraamistiku üldist usaldusväärsust.

(6)  Praeguseid riskivähendamismeetmeid ning eelkõige aruandlus- ja avalikustamisnõudeid tuleks samuti parandada, et neid saaks kohaldada proportsionaalsemalt ja et nende täitmisega ei kaasneks ülemäärast koormust, eriti väiksematele ja lihtsama struktuuriga krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(6 a)  Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega seoses oleks nõuete sihipäraseks lihtsustamiseks vaja väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute täpset määratlust. Väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute asjakohase määratluse ja klassifikatsiooni loomiseks või täpsustamiseks ning selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskide nõuetekohaseks kindlakstegemiseks tuleb võtta arvesse ka väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust ja riskiprofiili võrreldes selle riigi kogumajanduse üldsuurusega, milles asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peamiselt tegutseb. Ühtse absoluutse künnise kehtestamisega iseenesest seda nõuet arvesse ei võeta. Seetõttu on vajalik, et olemasolevad järelevalveasutused saaksid kasutada kaalutlusõigust, et viia künnis vastavusse riigi oludega ja seda vajaduse korral langetada, lisades sellesse suhtelise komponendi, mis arvutatakse liikmesriigi majandustulemuste alusel. Kuna krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiil ei sõltu ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu suurusest, tuleb kohaldada ka täiendavaid kvalitatiivseid kriteeriumeid tagamaks, et krediidiasutust või investeerimisühingut peetakse väikeseks ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuseks või investeerimisühinguks ning selle kasuks kohaldatakse suurema proportsionaalsuse saavutamiseks asjakohaseid eeskirju ainult siis, kui see vastab kõikidele asjakohastele kriteeriumidele.

(7)  Finantsvõimenduse määrad aitavad säilitada finantsstabiilsust, toimides riskipõhiste kapitalinõuete kaitsemeetmena ja piirates finantsvõimenduse ülemäärast kuhjumist majandustõusu ajal. Seetõttu tuleks kehtiva finantsvõimenduse määra aruandlus- ja avalikustamissüsteemi täiendamiseks kehtestada finantsvõimenduse määra nõue.

(8)  Et mitte tarbetult piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute laenuandmist äriühingutele ja kodumajapidamistele ning et hoida ära põhjendamatu kahjulik mõju turu likviidsusele, tuleks finantsvõimenduse määra nõue kehtestada sellisel tasemel, kus see toimiks ülemäärase finantsvõimenduse riski usaldusväärse kaitsemeetmena, takistamata sealjuures majanduskasvu.

(9)  Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) järeldas komisjonile esitatud aruandes(9), et esimese taseme omavahendite finantsvõimenduse määr, mis on kalibreeritud 3 % tasemel kõigi krediidiasutuste puhul, toimiks usaldusväärse kaitsemeetmena. Finantsvõimenduse määra 3 % nõude suhtes leppis kokku rahvusvahelisel tasandil ka Baseli komitee. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks seega kalibreerida 3 % tasemel.

(10)  Finantsvõimenduse määra 3 % nõue seaks aga teatavatele ärimudelitele ja äriliinidele suuremad piirangud kui teistele. Eelkõige mõjutaks see ebaproportsionaalselt riiklike arengupankade avaliku sektori laenude andmist ja riiklikult toetatavat ekspordikrediiti. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra seda tüüpi riskipositsioonide puhul kohandada. Seepärast tuleks sätestada selged kriteeriumid, mis aitavad teha kindlaks selliste krediidiasutuste avaliku sektori volitused ning mis hõlmavad niisuguseid aspekte nagu nende asutamine, tegevuste liik, eesmärk, avaliku sektori asutuste poolsed tagatised ning hoiuste kaasamisega seotud piirangud. Panga asutamise vorm ja viis peaks aga jääma liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse otsustada ning see võib hõlmata uue krediidiasutuse loomist või juba olemasoleva ettevõtja omandamist või ülevõtmist selliste avaliku sektori asutuste poolt, sealhulgas kontsessiooni teel ning kriisilahendusmenetluse kontekstis.

(11)  Finantsvõimenduse määr ei tohiks takistada ka krediidiasutustel ja investeerimisühingutel klientidele kesksete kliirimisteenuste osutamist. Seetõttu tuleks keskselt kliiritud tuletistehinguid käsitlevad alustamise tagatised, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud oma klientidelt rahas ja mille nad annavad edasi kesksetele vastaspooltele, finantsvõimenduse määra riskipositsiooni meetme kohaldamisalast välja jätta.

(12)  Baseli komitee muutis finantsvõimenduse määra käsitlevat rahvusvahelist standardit, et täpsustada selle määra struktuuri teatavaid tahke. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia muudetud standardiga kooskõlla, et parandada väljaspool liitu tegutsevate ELi krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahvusvahelisi võrdseid tingimusi ning tagada, et finantsvõimenduse määr on jätkuvalt mõjus täiendus riskipõhistele omavahendite nõuetele.

(13)  Krediidiasutustele või investeerimisühingutele, mis on suuruse, seotuse, struktuuri keerukuse, asendatavuse puudumise või globaalse olulisuse alusel määratletud kui globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused või investeerimisühingud (globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad), tuleks kehtestada finantsvõimenduse määra lisatasu, sest globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad nõrgendavad finantsprobleemide puhul püsivalt kogu finantssüsteemi ja see võib põhjustada liidus uue krediidituru kriisi. Selle ohu tõttu finantssüsteemile ja reaalmajanduse finantseerimisele tekib oodatava riikliku päästeabi tõttu globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate jaoks eeldatav garantii. See võib viia olukorrani, kus globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad nõrgendavad oma turudistsipliini ja võtavad liiga suuri riske, mis omakorda suurendab tõenäosust, et globaalne süsteemselt oluline ettevõtja satub tulevikus raskustesse. Et selliste ebasoodsate välismõjude vastu tulemuslikult võidelda, tuleks Euroopa õigusaktides võtta arvesse rangeid finantsvõimenduse määrasid, mis muudes juristdiktsioonides juba kehtivad. Võttes arvesse Baseli komitee finantsvõimenduse määra kalibreerimistöö lõpptulemust, tuleks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate finantsvõimenduse määra (lisaks 3 % miinimumkünnisele) tõsta 50 % võrra globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suurema kahjumi katmise võime riskiga kaalutud nõuetest.

(14)  Finantsstabiilsuse nõukogu avaldas 9. novembril 2015. aastal kogu kahjumikatmisvõime tingimused (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“), mida G20 toetas 2015. aasta novembris Türgis toimunud tippkohtumisel. Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt peab globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel olema piisavalt suurel määral kahjumit katvaid (kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral sujuv ja kiire kahjumi katmine ning rekapitaliseerimine. Komisjon võttis 24. novembri 2015. aasta teatises kohustuse esitada 2016. aasta lõpuks seadusandlik ettepanek, mis võimaldaks rakendada kogu kahjumikatmisvõime standardit rahvusvaheliselt kokku lepitud tähtajaks, st 2019. aastaks.

(15)  Kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks liidus on vaja võtta arvesse kehtivat omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL(10). Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumikatmisvõime on piisav, täiendavad need kaks nõuet üksteist ühises raamistikus. Praktikas tuleks kogu kahjumikatmisvõime standardi ühtlustatud miinimumtase lisada määrusesse (EL) nr 575/2013 omavahendite ja kõlblike kohustuste uue nõude abil, samas kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ning krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014(11) sihipärase muutmise teel. Asjaomaseid sätteid, millega lisatakse kogu kahjumikatmisvõime standard käesolevasse määrusesse, tuleks tõlgendada koos eespool nimetatud õigusaktide ja direktiivi 2013/36/EL sätetega.

(16)  Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt, mis käsitleb üksnes globaalseid süsteemselt olulisi pankasid, peaks käesoleva määrusega kehtestatud miinimumnõue omavahendite piisava summa ja suurel määral kahjumit katvate piisavate kohustuste kohta kehtima ainult globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Käesolevas määruses kehtestatud normid kõlblike kohustuste kohta peaksid aga kehtima kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, arvestades direktiivi 2014/59/EL täiendavaid kohandusi ja nõudeid.

(17)  Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue kehtima kriisilahendusalusele ettevõtjale, kes on kas ise globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kuulub gruppi, mis on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue peaks kehtima kas individuaalsel või konsolideeritud alusel, olenevalt sellest, kas kriisilahendusalune ettevõtja on eraldi krediidiasutus või investeerimisühing, millel puuduvad tütarettevõtjad, või on ta emaettevõtja.

(18)  Direktiivi 2014/59/EL kohaselt võib kriisilahendusvahendeid kasutada lisaks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate puhul. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ja emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kahjumikatmisvõime peaks seetõttu olema piisav, samamoodi nagu emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul.

(19)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude mõjususe tagamiseks on oluline, et finantsinstrumentidel, mida selle nõude täitmiseks hoitakse, oleks suur kahjumikatmisvõime. Kohustustel, mida direktiivis 2014/59/EL osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend ei hõlma, seda võimet ei ole ja samuti ei ole seda muudel kohustustel, mis üldiselt küll võimaldavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist, kuid mille täitmisele pööramine tegelikkuses võib osutuda keeruliseks. Neid kohustusi ei tohiks seetõttu lugeda omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude suhtes kõlblikuks. Teisest küljest on kapitaliinstrumentidel ja allutatud kohustustel suur kahjumikatmisvõime. Samuti tuleks kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga võtta teataval määral arvesse selliste kohustuste kahjumikatmisvõimet, mis kuuluvad teatavate välja jäetud kohustustega samasse nõudeõiguse järku.

(19 a)  Kogu kahjumikatmisvõime standardi ülevõtmisel liidu õigusesse tuleks tagada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad kehtivaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid võimalikult kiiresti, et tagada kriisilahenduse korral sujuv kahjumi katmine ning rekapitaliseerimine. Sellega seoses on vaja kehtestada ajutiselt kohaldatav varasemalt kehtinud nõue võlainstrumentidele, mis vastavad teatavatele kriteeriumidele. Seetõttu ei tuleks teatavaid kõlblikkuskriteeriume kasutada kohustuste puhul, mis on emiteeritud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Sellist ajutiselt kohaldatavat varasemalt kehtinud nõuet tuleks kohaldada nii kogu kahjumikatmisvõime nõude allutatud osa kohustuste ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutatud osa kohustuste suhtes vastavalt direktiivile 2014/59/EL ning kogu kahjumikatmisvõime nõuete allutamata osade ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete allutamata osa kohustuste suhtes vastavalt direktiivile 2014/59/EL.

(20)  Et vältida omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude all kohustuste topeltarvestamist, tuleks kehtestada kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamiseks normid, mis kajastavad määruses (EL) nr 575/2013 kapitaliinstrumentide jaoks välja töötatud asjaomast mahaarvamise käsitlusviisi. Selle käsitlusviisi järgi tuleks kõlblike kohustuste instrumentide osalused arvata maha kõigepealt kõlblikest kohustustest ning sellises ulatuses, mil kohustustest ei piisa, tuleks need maha arvata teise taseme kapitaliinstrumentidest.

(21)  Kogu kahjumikatmisvõime standard hõlmab mõningaid kohustuste kõlblikkuskriteeriumeid, mis on kehtivatest kapitaliinstrumentide kõlblikkuskriteeriumidest rangemad. Järjepidevuse huvides tuleks kapitaliinstrumentide kõlblikkuskriteeriumid alates 1. jaanuarist 2022 ühtlustada eriotstarbeliste üksuste kaudu emiteeritud instrumentide mittekõlblikkuse tingimustega.

(22)  Alates määruse (EL) nr 575/2013 vastuvõtmisest on rahvusvahelist standardit krediidiasutuste ja investeerimisühingute kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitlemise kohta muudetud, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist. Selle standardi olulised uuendused on ühtse meetodi kasutamine omavahendite nõude kindlaksmääramiseks tagatisfondi osamaksetest tulenevate riskipositsioonide suhtes, nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide suhtes kehtivate üldiste omakapitali nõuete sõnaselge ülempiir ning riskitundlikum käsitlusviis tuletisinstrumentide väärtuse arvesse võtmiseks nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiliste vahendite arvutamisel. Nõuetele mittevastavas keskses vastaspooles olevate positsioonide käsitlemine jäeti aga muutmata. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum käsitlus, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(23)  Tagamaks, et krediidiasutus või investeerimisühing haldab asjakohaselt oma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, peaksid nende riskipositsioonide käsitlemist sätestavad normid olema riskitundlikud ja nendega tuleks suurendada läbipaistvust ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsiooni suhtes. Baseli komitee võttis seetõttu vastu muudetud standardi, milles on määratud kindlaks selge käsitlusviiside hierarhia nende positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks. See hierarhia kajastab aluspositsioonide läbipaistvuse astet. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia nende rahvusvaheliselt kokku lepitud normidega kooskõlla.

(24)  Tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks vastaspoole krediidiriski raamistiku alusel antakse praegu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimalus valida kolme eri standardse meetodi vahel: standardmeetod, turuväärtuse meetod ja esmase riskipositsiooni meetod.

(25)  Nendes standardsetes meetodites ei ole siiski nõuetekohaselt arvestatud tagatiste riski vähendavat omadust riskipositsioonides. Nende kalibreerimised on iganenud ega kajasta suurt volatiilsust, mida täheldati finantskriisi ajal. Samuti ei arvestata neis nõuetekohaselt tasaarvestuse kasutegureid. Nende puuduste kõrvaldamiseks otsustas Baseli komitee asendada standardmeetodi ja turuväärtuse meetodi tuletisinstrumentide riskipositsioonide väärtuse arvutamise uue standardse meetodiga – vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati uus kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum standardne meetod, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(26)  Vastaspoole krediidiriski standardmeetod on riskitundlikum kui standardmeetod ja turuväärtuse meetod ning seetõttu peaksid selle tulemusel omavahendite nõuded paremini kajastama krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletistehingutega seotud riske. Samas on krediidiasutusel või investeerimisühingul vastaspoole krediidiriski standardmeetodit keerulisem rakendada. Mõne krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks, kes praegu kasutab turuväärtuse meetodit, võib vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine osutuda liiga keeruliseks ja vaevanõudvaks. Niisuguste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud vastavad keskmisele tasemele, tuleks võtta kasutusele vastaspoole krediidiriski standardmeetodi lihtsustatud versioon. Kuna selline lihtsustatud versioon on vähem riskitundlik kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod, peaks see olema nõuetekohaselt kalibreeritud, tagamaks et selles ei alahinnata tuletistehingute riskipositsioonide väärtust.

(27)  Praegu kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks enamasti vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga asendatud turuväärtuse meetodit. Turuväärtuse meetodi kalibreerimine pärineb siiski Baseli I lepingu eeskirjadest, mis põhinevad 1980. aastate lõpu turutingimustel ega ole tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest tuleneva riski asjakohaseks hõlmamiseks päris täpsed. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle tuletisinstrumentide positsioonid on ▌ piiratud ja kes kasutavad praegu turuväärtuse meetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, võib nii vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kui ka selle lihtsustatud versiooni rakendamine olla liiga keeruline. Esmase riskipositsiooni meetod tuleks seetõttu nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks alternatiivina alles jätta, kuid seda tuleks muuta. Selline läbivaadatud esmase riskipositsiooni meetod peaks kujutama endast konsolideerimisgrupi osaks olevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle tehingud tuletisinstrumentidega on piiratud, sobivat alternatiivi turuväärtuse meetodile, ilma et sellel oleks vananenud meetodi puudusi.

(28)  Tuleks kehtestada selged kriteeriumid, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele suuniseid lubatud meetodi valimisel. Nende kriteeriumide aluseks peaks olema krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidega kauplemise maht, mis näitab, kui keerulisi nõudeid peaks krediidiasutus või investeerimisühing suutma täita riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

(29)  Finantskriisi ajal oli mõne liidus asutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kahju märkimisväärne. Neist osa puhul osutus nende kahjude tagamiseks vajaliku kapitali maht ebapiisavaks, mistõttu pidid nad taotlema erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Nendest tähelepanekutest lähtudes kõrvaldas Baseli komitee mitu puudust kauplemisportfellidesse kuuluvate positsioonide usaldusväärsuse hindamises, mis on tururiskide omavahendite nõue.

(30)  Rahvusvahelise tasandi esimesed reformid määrati lõplikult kindlaks 2009. aastal ja need võeti üle liidu õigusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/76/EL(12).

(31)  2009. aasta reformiga ei kõrvaldatud aga struktuurilisi puudusi omavahendite nõuetes seoses tururiski standarditega. Selguse puudumine kauplemisportfellide ja pangaportfellide vahelise piiri suhtes andis võimaluse õiguslikuks arbitraažiks ning riskitundlikkuse puudumine tururiskide omavahendite nõuetes ei võimaldanud arvesse võtta kõiki riske, millega krediidiasutus või investeerimisühing kokku puutus.

(32)  Baseli komitee algatas seetõttu kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise, et need puudused kõrvaldada. See töö viidi lõpule 2016. aasta jaanuaris. Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standarditega suurendati tururiski raamistiku riskitundlikkust, määrates kindlaks omavahendite nõuete summa, mis on kauplemisportfellides olevate positsioonide suhtes proportsionaalsem, ning täpsustati pangaportfelli ja kauplemisportfelli vahelise piiri määratlust.

(33)  Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite rakendamisel liidus on vaja tagada liidu finantsturgude hea toimimine. Nimetatud standardeid käsitlevad hiljutised mõju-uuringud näitavad, et nende rakendamine põhjustab tõenäoliselt tururiskide omavahendite üldise nõude järsku suurenemist. Et kauplemistegevus liidus järsult ei väheneks, tuleks kehtestada järkjärgulise kasutuselevõtmise ajavahemik, et krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid võtta arvesse liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite ülevõtmisega tekkivate tururiskide omavahendite nõuete üldist taset. Selline järkjärgulise kasutuselevõtmise ajavahemik peab tagama, et Baseli standardid kehtestatakse järk-järgult, et vähendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute ebakindlust tulevaste tururiskide omavahendite nõuete osas. Asjakohane järkjärgulise kasutuselevõtmise ajavahemik peaks ühelt poolt tagama, et kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite rakendamine ei põhjusta tururiskide omavahendite üldise nõude järsku suurenemist, aga samas ka selle, et järkjärgulise kasutuselevõtmise ajavahemik ei saaks põhjustada tururiskide omavahendite nõuete ebapiisavust võrreldes praeguse olukorraga. Eritähelepanu tuleks pöörata ka Euroopa kauplemise eripärale ja omavahendite nõuete kohandustele riigivõlakirjade ja tagatud võlakirjade ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise suhtes.

(34)  Tururiskide proportsionaalset käsitlemist tuleks kohaldada ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevus on piiratud, võimaldades suuremal arvul krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kauplemistegevus on väikesemahuline, kohaldada krediidiriski raamistikku pangaportfellis olevatele positsioonidele, nagu on ette nähtud muudetud erandis, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike. Peale selle tuleks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, lubada kasutada tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks lihtsustatud standardmeetodit kooskõlas praegu määruse (EL) nr 575/2013 alusel kasutusel oleva meetodiga. Neid lihtsustatud nõudeid tuleks kohaldada ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, mis on osa konsolideerimisgrupist, tingimusel, et need täidavad eespool nimetatud nõudeid eraldiseisvate asutuste või ühingutena.

(35)  Riskide kontsentreerumise raamistikku tuleks tugevdada, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimet katta kahjumit ja järgida paremini rahvusvahelisi standardeid. Selleks tuleks riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel kasutada kapitalibaasina kvaliteetsemat kapitali ning krediidituletisinstrumentidega seotud riskipositsioonid tuleks arvutada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi abil. Peale selle tuleks alandada globaalsete süsteemselt oluliste pankade võimalike riskipositsioonide piirmäära teiste globaalsete süsteemselt oluliste pankade suhtes, et vähendada süsteemseid riske seoses suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavaheliste seostega ning tõenäosust, et globaalsete süsteemselt oluliste pankade vastaspoole kohustuste täitmata jätmine võib mõjutada finantsstabiilsust.

(36)  Likviidsuskattekordaja tagab, et krediidiasutused ja süsteemsed investeerimisühingud suudavad lühikest aega tulla toime stressiolukorraga, kuid see ei taga, et nendel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on stabiilne rahastamisstruktuur pikaajalises plaanis. Seega sai ilmseks, et ELi tasandil tuleks välja töötada põhjalik siduv stabiilne rahastamisnõue, mida tuleks täita igal ajal, et vältida varade ja kohustuste vahelist ülemäärast lõpptähtaegade mittevastavust ning liigset toetumist lühiajalisele hulgirahastamisele.

(37)  Arvestades Baseli komitee stabiilse rahastamise standardeid, tuleks seetõttu vastu võtta normid, et määrata kindlaks stabiilse rahastamise nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu stabiilseks rahastamiseks kättesaadava summa ja üheaastase perioodi jooksul stabiilseks rahastamiseks vajamineva summa suhtarvuna. See on siduv stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR). Stabiilseks rahastamiseks kättesaadava summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustusi ja regulatiivset kapitali korrutada asjaomaste teguritega, mis näitavad tema usaldusväärsust stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Stabiilseks rahastamiseks vajamineva summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu varasid ja bilansiväliseid riskipositsioone korrutada asjaomaste teguritega, mis näitavad tema likviidsuse omadusi ja järelejäänud tähtaegasid stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul.

(38)  Stabiilse netorahastamise kordaja tuleks väljendada protsendina ja selle miinimumtase peaks olema 100 %, mis näitab seda, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisavalt stabiilseid rahastamisvahendeid, et täita oma rahastamisvajadusi üheaastase perioodi jooksul nii tavapärases kui ka stressiolukorras. Kui stabiilse netorahastamise kordaja tase langeb alla 100 %, peaks krediidiasutus või investeerimisühing täitma määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 414 sätestatud nõudeid oma stabiilse netorahastamise kordaja õigeaegseks taastamiseks miinimumtasemele. Mittevastavuse korral ei tohiks järelevalvemeetmed olla automaatsed, selle asemel peaksid pädevad asutused hindama enne võimalike järelevalvemeetmete kindlaksmääramist stabiilse netorahastamise kordaja nõuetele mittevastavuse põhjusi.

(39)  Arvestades EBA 15. detsembri 2015. aasta aruandes esitatud soovitusi, mis koostati määruse (EL) nr 575/2013 artikli 510 lõigete 1 ja 2 põhjal, tuleks stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise normid ühitada rangelt Baseli komitee standarditega, sealhulgas nende standardite muudatustega tuletistehingute käsitlemise kohta. Vajadus võtta arvesse mõningaid Euroopa eripärasid, et stabiilse netorahastamise kordaja ei takistaks Euroopa reaalmajanduse rahastamist, õigustab siiski seda, et Euroopa stabiilse netorahastamise kordaja määratluse jaoks tehakse Baseli stabiilse netorahastamise kordaja osas mõningaid kohandusi. Neid Euroopa kontekstist tingitud kohandusi on soovitatud EBA aruandes stabiilse netorahastamise kordaja kohta ja need on seotud peamiselt erikohtlemisega, mis käsitleb i) vahendatud mudeleid üldiselt ja pandikirjade emissioone konkreetsemalt; ii) kaubanduse rahastamise tegevust; iii) keskselt reguleeritud hoiuseid; iv) tagatud eluasemelaene ja v) krediidikassasid. Väljapakutud erikohtlemised kajastavad üldiselt nendele tegevustele Euroopa likviidsuskattekordaja raames kehtestatud eeliskohtlemist võrreldes Baseli likviidsuskattekordajaga. Kuna stabiilse netorahastamise kordaja täiendab likviidsuskattekordajat, peaksid need kordajad olema oma määratluse ja kalibreerimise poolest järjepidevad. See kehtib eelkõige vajamineva stabiilse rahastamise tegurite korral, mida kohaldatakse likviidsuskattekordaja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade suhtes stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks, mis näitab Euroopa likviidsuskattekordaja määratlusi ja väärtuskärpeid, vaatamata likviidsuskattekordaja arvutamiseks kehtestatud üld- ja tegevusnõuete täitmisele, mis ei sobi stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi arvutamiseks.

(40)  Lisaks Euroopa eripäradele võib tuletistehingute rangem käsitlemine Baseli stabiilse netorahastamise kordaja raames mõjutada oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidega seotud tegevust ning seega ka Euroopa finantsturge ja mõne toimingu kättesaadavust lõppkasutaja jaoks. Ilma ulatusliku kvantitatiivse mõju-uuringu ja avaliku konsultatsioonita võib Baseli stabiilse netorahastamise kordaja kasutuselevõtmine põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt mõjutada tuletistehinguid ja mõningaid seotud tehinguid, sealhulgas kliirimistegevust. Täiendavat nõuet hoida enda omanduses kõigi tuletisinstrumentide kohustuste suhtes 20 % ulatuses stabiilseid vahendeid peetakse üldiselt karmiks meetmeks, millega ülehinnatakse täiendavaid rahastamisriske seoses tuletisinstrumentide kohustuste võimaliku suurenemisega üheaastase perioodi vältel. Seetõttu näib olevat mõistlik võtta vastu alternatiivne riskitundlikum meede, et mitte takistada Euroopa finantsturgude head toimimist ning riskimaandamisvahendite tagamist nii krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kui ka lõppkasutajatele, sealhulgas äriühingutele, tagades seeläbi nende rahastamise, mis on üks kapitaliturgude liidu eesmärke. Tagatiseta tuletistehingutega seoses vaatas Baseli komitee hiljuti läbi stabiilse netorahastamise kordaja raames tuletistehingute käsitlemise 2014. aasta sätted ning tunnistas seejuures, et senine standard ei olnud refinantseerimisnõude kindlaksmääramiseks sobiv ja et 20 % suurune vajamineva stabiilse rahastamise tegur oli liiga konservatiivne. Baseli komitee jõudis kokkuleppele, et jurisdiktsioonid võivad riikliku kaalutlusõiguse alusel selle teguri väärtust alandada, kuid selle alammäär on 5 %.

(41)  Baseli asümmeetrilise käsitlemise eesmärk seoses lühiajalise rahastamisega, nagu repotehingud (stabiilset rahastamist ei nõuta), ja finantssektorisse kuuluvatele klientidele antud lühiajaliste laenudega, nagu pöördrepotehingud (stabiilset rahastamist nõutakse teataval määral – 10 %, kui on tagatud 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mis on kindlaks määratud likviidsuskattekordaja alusel, ja 15 % muude tehingute korral), on vähendada ulatuslikke finantssektorisse kuuluvate klientide vahelisi lühiajalise rahastamise seoseid, mis on üksteisega seotuse allikaks ning muudavad raskemaks konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisi lahendamise ilma riski mõju ülekandumiseta ülejäänud finantssüsteemile maksejõuetuse korral. Asümmeetria kalibreerimine on siiski liiga konservatiivne ja võib mõjutada tavaliselt lühiajaliste tehingute tagatisena kasutatavate väärtpaberite, eriti riigivõlakirjade likviidsust, kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud tõenäoliselt vähendavad oma tegevuse mahtu repoturgudel. See võib kahjustada ka turutegemist, sest repoturud aitavad hallata vajalikke varusid, ning oleks seega vastuolus kapitaliturgude liidu eesmärkidega. Lisaks muudaks see keerulisemaks nende väärtpaberite vahetamise rahaks kiiresti ja hea hinnaga, mis võib vähendada likviidsuskattekordaja tõhusust, sest selle mõte on omada selliste likviidsete varade puhvrit, mille saab likviidsusstressi korral kergesti rahaks vahetada. Lõpuks võib selle asümmeetria kalibreerimine mõjutada pankadevahelise rahastamise turu likviidsust, eriti likviidsuse juhtimise eesmärgil, sest pankade jaoks muutub üksteisele lühiajaliselt laenamine kallimaks. Asümmeetriline käsitlemine tuleks säilitada, kuid vajamineva stabiilse rahastamise tegureid tuleks vähendada vastavalt 5 %-ni ja 10 %-ni (10 % ja 15 % asemel).

(42)  Lisaks Baseli vajamineva stabiilse rahastamise teguri kalibreerimise muutmisele seoses finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavate pöördrepotehingutega, mida tagatakse riigivõlakirjadega (vajamineva stabiilse rahastamise tegur 5 %, mitte 10 %), on osutunud vajalikuks ka mõned muud kohandused, et stabiilse netorahastamise kordaja kasutuselevõtmisega ei kahjustataks riigivõlakirjade turu likviidsust. Baseli 5 % suurune vajamineva stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldatakse 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade, sealhulgas riigivõlakirjade suhtes, osutab sellele, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema nimetatud protsendi ulatuses kohe kättesaadavad pikaajalised tagamata rahalised vahendid, olenemata sellest, millise aja jooksul nad niisuguseid riigivõlakirju omada kavatsevad. See võib omakorda innustada krediidiasutusi või investeerimisühinguid hoiustama raha keskpankades, selle asemel et tegutseda esmasvahendajana ja tagada riigi võlakirjade turgudel likviidsust. See ei ole lisaks kooskõlas likviidsuskattekordajaga, mille korral tunnustatakse nende varade täielikku likviidsust ka tõsise likviidsusstressi olukorras (väärtuskärbe 0 %). Seetõttu peaks ELi likviidsuskattekordajas kindlaks määratud 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade vajamineva stabiilse rahastamise tegurit vähendama 5 %-lt 0 %-ni, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga tagatud võlakirjade korral.

(43)  Peale selle peaksid kõik ELi likviidsuskattekordajas kindlaksmääratud 1. taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga tagatud võlakirjad, mis on saadud tuletisinstrumentide lepingu alusel variatsioonitagatisena, tasakaalustama tuletisinstrumentide varasid, samas kui Baseli standardi kohaselt on lubatud tuletisinstrumentide varade tasakaalustamiseks kasutada ainult finantsvõimenduse raamistiku tingimustele vastavat raha. Variatsioonitagatisena saadud varade laiem tunnustamine aitab suurendada riigi võlakirjade turgude likviidsust, vältida selliste lõppkasutajate karistamist, kellel on palju riigivõlakirju, kuid vähe raha (nt pensionifondid), ja hoida ära repoturgudel rahanõudluse suhtes lisapingete tekitamist.

(44)  Stabiilse netorahastamise kordaja peaks kehtima krediidiasutustele ja investeerimisühingutele nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused individuaalsel alusel loobuvad stabiilse netorahastamise kordaja kohaldamisest. Sellega dubleeritakse likviidsuskattekordaja kohaldamisala, mida stabiilse netorahastamise kordaja täiendab. Kui stabiilse netorahastamise kordaja kohaldamisest individuaalsel alusel ei ole loobutud, peaks ühte ja samasse gruppi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva kahe krediidiasutuse või investeerimisühingu vaheliste tehingute suhtes kohaldama üldjuhul sümmeetrilisi kättesaadava ja vajamineva stabiilse rahastamise tegureid, et vältida vahendite mahu vähenemist siseturul ja mitte takistada tõhusat likviidsuse juhtimist Euroopa kontsernides, kus likviidsust juhitakse keskselt. Niisugust sümmeetrilist eeliskohtlemist tuleks lubada ainult grupisisestele tehingutele, mille puhul on rakendatud kõiki kaitsemeetmeid, kehtestades piiriülestele tehingutele täiendavad kriteeriumid, ja ainult asjaomaste pädevate asutuste eelneval heakskiidul, sest ei saa eeldada, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on raskusi oma maksekohustuste täitmisega, saab alati rahalist toetust teistelt samasse gruppi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluvatelt äriühingutelt.

(44 a)  Samuti peaks pakkuma väikestele ja lihtsa struktuuriga krediidiasutustele ja finantseerimisühingutele võimalust kasutada stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud versiooni. Stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud ja väiksema üksikasjalikkusega versioon peaks hõlmama väiksemal arvul andmepunktide kogumist, mis vähendab ühest küljest kooskõlas proportsionaalsusega väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul arvutuse keerukust, kuid tagab samal ajal rangema kalibreerimisega, et väikesed ja lihtsa struktuuriga krediidiasutused ja finantseerimisühingud säilitavad siiski piisava stabiilse rahastamise teguri.

(45)  Kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate konsolideerimise korral tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse nendes riikides kehtivaid stabiilse rahastamise nõudeid. Seega ei tuleks liidu konsolideerimiseeskirjade kohaselt käsitleda kolmanda riigi tütarettevõtjaid kättesaadava ja vajamineva stabiilse rahastamise nõude suhtes soodsamalt, kui on ette nähtud kõnealuste kolmandate riikide õigusaktidega.

(46)  Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 508 lõike 3 kohaselt esitab komisjon aruande, milles käsitletakse investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asjakohast korda, ja vajaduse korral ka seadusandliku ettepaneku. Kuni selle sätte kehtima hakkamiseni peaksid investeerimisühingutele, mis ei ole süsteemsed investeerimisühingud, kehtima jätkuvalt stabiilse netorahastamise nõuet käsitlevad liikmesriigi õigusaktid. Investeerimisühingutele, mis ei ole süsteemsed investeerimisühingud, peaks juhul, kui nad kuuluvad pangandusgruppi, siiski kehtima konsolideeritud alusel määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja, et stabiilse netorahastamise kordajat oleks võimalik arvutada asjakohaselt konsolideeritud tasemel.

(47)  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema kohustatud esitama pädevatele asutustele siduva üksikasjaliku stabiilse netorahastamise kordaja andmed kõigi kirjete kohta aruandlusvaluutas ja igas olulises valuutas esitatud kirjete kohta eraldi, et tagada asjakohane järelevalve valuutade võimalike erinevuste üle. Stabiilse netorahastamise kordaja ei tohiks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tekitada topeltaruandluse nõuet ega kehtivate normidega vastuolus olevat aruandlusnõuet ning neile tuleks anda piisavalt aega, et olla valmis uute aruandlusnõuete jõustumiseks.

(48)  Kuna turule sisuka ja võrreldava teabe esitamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühiste peamiste riskinäitajate kohta on usaldusväärse pangandussüsteemi peamine põhimõte, on oluline vähendada võimalikult palju teabe asümmeetriat ning edendada krediidiasutuste riskiprofiilide võrreldavust jurisdiktsioonide piires ja üleselt. Baseli pangajärelevalve komitee (Baseli komitee) avaldas 2015. aasta jaanuaris 3. samba muudetud avalikustamisstandardid, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute õiguslikel alustel turule avalikustatud andmete võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust. Seetõttu on asjakohane muuta kehtivaid avalikustamisnõudeid, et rakendada neid uusi rahvusvahelisi standardeid.

(49)  Komisjoni üleskutsele avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta vastanud pidasid kehtivaid avalikustamisnõudeid väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks ebaproportsionaalseks ja koormavaks. Ilma et see piiraks avalikustamisnõuete ulatuslikumat ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega, peaksid väiksemad ja lihtsama struktuuriga krediidiasutused ja investeerimisühingud olema kohustatud avalikustama andmeid harvemini ja vähem üksikasjalikult kui suuremad krediidiasutused ja investeerimisühingud, et vähendada nii nende halduskoormust.

(50)  Finantseerimisasutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157 sätestatud põhimõtetega kohaldama sooneutraalset tasustamispoliitikat. Mõnel määral oleks vaja täpsustada tasustamisandmete avalikustamist. Käesolevas määruses sätestatud tasustamise avalikustamise nõuded peaksid olema kooskõlas tasustamiseeskirjade eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tava ning neid rakendada. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad teatavaid tasustamiseeskirjade erandeid, olema kohustatud avalikustama andmed selliste erandite kohta.

(52)  Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on üks liidu majanduse alustalasid, sest nad täidavad olulist rolli majanduskasvu ja töökohtade loomisel. Kuna VKEde süsteemne risk on väiksem kui suurematel äriühingutel, peaksid kapitalinõuded VKEde riskipositsioonide suhtes olema leebemad kui suuremate äriühingute korral, et tagada VKEdele pankadepoolne optimaalne rahastamine. Praegu kohaldatakse VKEdes olevate kuni 1,5 miljoni euro suuruste riskipositsioonide suhtes riskiga kaalutud varade vähendamist 23,81 % võrra. Künnist tuleks tõsta 3,0 miljoni euroni. ▌VKEde riskipositsioonidele tuleks kapitalinõuete vähendamist laiendada alates 3,0 miljoni euro künnisest ▌ja seda künnist ületavale osale peaks kehtima riskiga kaalutud varade 15 % vähendamine.

(53)  Taristuinvesteeringud on Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ja töökohtade loomise soodustamiseks möödapääsmatud. Liidu majanduse taastumine ja tulevane kasv sõltuvad suurel määral kapitali kättesaadavusest Euroopa seisukohast oluliste strateegiliste investeeringute jaoks taristusse, eriti lairiba- ja energiavõrkudesse, ning transporditaristusse ja elektromobiilsuse taristusse, seda eelkõige tööstuskeskustes; haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Euroopa investeerimiskava eesmärk on soodustada elujõuliste taristuprojektide lisarahastamist muu hulgas täiendavate erasektori rahastamisallikate kaasamise kaudu. Paljude võimalike investorite põhimure on, et silmapiiril ei nähta elujõulisi projekte ning riskide asjakohase hindamise võime on sellistele projektidele omast keerukust arvestades piiratud.

(54)  Et julgustada erasektorit ja avalikku sektorit investeerima taristuprojektidesse, tuleb luua õiguskeskkond, mis võimaldab edendada kvaliteetseid taristuprojekte ja vähendada investorite riske. Eelkõige tuleks vähendada taristuprojektides olevate riskipositsioonide omavahendite nõudeid, kui need on kooskõlas kriteeriumitega, mis võimaldavad vähendada nende riskiprofiili ja parandada nende rahavoogude prognoositavust. Komisjon peaks selle sätte läbi vaatama hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], et hinnata a) selle mõju ▌ taristuinvesteeringute mahule ▌ ja b) selle asjakohasust usaldatavusnõuete seisukohast. Samuti peaks komisjon kaaluma, kas kohaldamisala tuleks laiendada ka äriühingute taristuinvesteeringutele.

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/20132 artikli 508 lõike 3 kohaselt esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse investeerimisühingute ning artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktides b ja c osutatud ettevõtjate usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asjakohast korda, millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek. Selle seadusandliku ettepanekuga võidakse kehtestada nimetatud ettevõtjatele uued nõuded. Proportsionaalsuse tagamiseks ning tarbetute ja korduvate õiguslike muudatuste vältimiseks peaksid mittesüsteemsed investeerimisühingud olema vabastatud kohustusest täita uusi sätteid, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013. Investeerimisühingutele, mis kujutavad endast samasugust süsteemset riski nagu krediidiasutused, peaksid siiski kehtima samad nõuded nagu krediidiasutustele.

(55 a)  EBA, ESMA ja EKP soovituste kohaselt tuleks kesksete vastaspoolte ja väärtpaberite keskdepositooriumite vormis finantsturutaristule teha nende erisuguse ärimudeli tõttu finantsvõimenduse määrast, omavahendite miinimumnõudest ja stabiilse netorahastamise kordajast erand. Niisugused krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad saama panganduslitsentsi üksnes selleks, et nad saaksid juurdepääsu keskpanga üleöövahenditele ja täita oma rolli finantssektoris oluliste poliitiliste ja regulatiivsete eesmärkide täitmise keskse tähtsusega vahenditena. Komisjon peaks sellega seoses tagama EBA, ESMA ja EKP soovituste järgimise, tehes asjakohased erandid.

(56)  Arvestades rangemat grupi järelevalvet usaldatavusnõuete õigusraamistiku tugevdamise ja pangandusliidu loomise tõttu, on soovitav, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid veel rohkem ära ühtse turu kasutegureid, sealhulgas tõhusa kapitali- ja likviidsete vahendite juhtimise tagamiseks kogu grupis. Seetõttu peaks piiriülesel konsolideerimisgrupil olema võimalus loobuda nõuete kohaldamisest individuaalselt tütar- või emaettevõtjale, kui on võetud piisavad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et nende üksuste käsutuses, kelle suhtes loobumist rakendatakse, on piisavalt kapitali ja likviidsust. Kui kõik kaitsemeetmed on võetud, otsustab loobumise lubamise üle pädev asutus. Pädeva asutuse otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(56 a)   Kooskõlas kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamisega, mille algatas Baseli komitee eesmärgiga kehtestada riskiteguri modelleeritavuse hindamise raamistik, mis põhineb tõelistel hinnakriteeriumidel, peaksid pangad saama hinnata oma vajalikku riskiteguri künnist usaldusväärse hinnateabe alusel, mis kajastab tegelikult turul valitsevat olukorda. Üksnes pangalt saadud tehinguandmed ei pruugi olla usaldusväärse riskihindamise jaoks piisavad. Käesoleva määruse alusel peaks pankadel olema võimalik kasutada andmeagregaatoreid, mida võivad pakkuda ka kolmandad isikud, kui vahendit, mis võimaldab koondada ja otsida turgudel tegelikke hindasid käsitlevat teavet, laiendada panga riskihindamise vaatevälja ja parandada riskiteguri künnise modelleerimiseks kasutatavate andme usaldusväärsust.

(57)  Et aidata krediidiasutustel ja investeerimisühingutel täita käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud norme ning regulatiivseid tehnilisi standardeid, rakenduslikke tehnilisi standardeid, suuniseid ja vorme, mis on võetud vastu nende normide rakendamiseks, peaks EBA töötama välja IT-vahendi, mille eesmärk on juhendada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid asjaomaste sätete, standardite ja vormide suhtes, arvestades nende suurust ja ärimudelit.

(58)  Avalikustatavate andmete võrreldavuse parandamiseks peaks EBA-l olema volitus töötada välja standardsed avalikustamise vormid, mis hõlmavad kõiki olulisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ette nähtud avalikustamisnõudeid. Nende standardite väljatöötamisel peaks EBA võtma arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust ja struktuuri keerukust ning nende tegevuse laadi ja riskitaset.

(59)  Et tagada mõningate määruse (EL) nr 573/2013 konkreetsete tehniliste normide asjakohane määratlemine ja võtta arvesse võimalikke muudatusi rahvusvahelisel tasandil, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu õigusakte seoses nende toodete ja teenuste loeteluga, mille varasid ja kohustusi saab lugeda üksteisest sõltuvaks, ja seoses tuletisinstrumentide, tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute ning finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuste tagamata tehingute käsitlemise kindlaksmääramisega stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks.

(60)  Komisjon peaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktide abil ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14 võtma vastu EBA poolt välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõude, jääkriskile avatud finantsinstrumentide, makseviivitusse sattumise summa arvutuste, tururiski sisemudelite kasutamise lubamise, sisemudelite järeltestimise, omistatava kasumi ja kahjumi, mittemodelleeritavate riskitegurite ja tururiski sisemudeli meetodi makseviivituse riski valdkonnas. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõigil asjaomastel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on võimalik kohaldada kõnealuseid standardeid ja nõudeid viisil, mis on proportsionaalne nende ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(61)  Riskide kontsentreerumise eeskirjade kohaldamise eesmärgil peaks komisjon täpsustama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste õigusaktide vastuvõtmise kaudu, millistel asjaoludel on täidetud omavahel seotud klientide rühma olemasoluks vajalikud tingimused ja kuidas arvutada selliste riskipositsioonide väärtust, mis tulenevad II lisas osutatud lepingutest ja krediidituletisinstrumentidest, mida ei ole sõlmitud otseselt kliendiga, vaid mis on selle kliendi emiteeritud võla või omakapitaliinstrumendi aluseks, ning juhtumeid ja ajapiiranguid, mil pädevad asutused võivad lubada riskipositsioonide piirmäärade ületamist. Komisjon peaks andma välja ka regulatiivse tehnilise standardi, et täpsustada aruandevormi ja aruandluse sagedust seoses riskide kontsentreerumisega ning kriteeriumeid, mille alusel teha kindlaks mittepangast finantsasutused, millele riskide kontsentreerumist käsitlev aruandekohustus osutab.

(61 a)  Riigivõlakirjadel on oluline roll investoritele kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade pakkumisel ja valitsustele stabiilsete rahastamisallikate pakkumisel. Teatavate liikmesriikide finantseerimisasutused on aga investeerinud liiga palju oma valitsuse emiteeritud võlakirjadesse, mis on toonud kaasa liigse keskendumise kodumaisele turule. Arvestades, et pangandusliidu üks peamine eesmärk on murda pankade ja riikide vaheline riskialane nõiaring ning et liidus kehtiv riigi võlakohustuse usaldatavusnõuetekohase käsitlemise õigusraamistik peaks olema jätkuvalt kooskõlas rahvusvahelise standardiga, peaksid pangad tegema ka tulevikus riigivõlakirjade portfellide mitmekesistamise alaseid jõupingutusi.

(62)  Seoses vastaspoole krediidiriskiga tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte, et määrata kindlaks tehingute olulist riski põhjustava teguri, järelevalvelise delta ja kaubariski kategooria lisandiga seotud aspektid.

(63)  On väga oluline, et komisjon viiks enne õigusaktide vastuvõtmist kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(64)  Et reageerida tõhusamalt avalikustamise standardites aja jooksul toimuvatele muutustele rahvusvahelisel ja liidu tasandil, peaks komisjon olema volitatud muutma määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud avalikustamisnõudeid delegeeritud õigusakti abil.

(65)  EBA peaks teavitama, kui liidu järelevalvega seotud aruandluspaketi proportsionaalsust on selle kohaldamisala, detailsuse ja sageduse seisukohast võimalik parandada, ja esitama vähemalt konkreetsed soovitused selle kohta, kuidas saaks nõuete asjakohase lihtsustamise abil vähendada väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuete täitmisega seotud keskmisi kulusid ideaaljuhul 20 % või rohkem, aga vähemalt 10 %.

(65 a)  Lisaks peaks EBA koostama kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja koostöös muude pädevate asutustega, eelkõige EKPga, põhjaliku aruande aruandlussüsteemi vajaliku läbivaatamise kohta. See peaks olema Euroopa Komisjoni seadusandliku ettepaneku aluseks. Selle aruande eesmärk peaks olema luua kõigile liidus asuvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele statistiliste ja regulatiivsete andmetega seotud integreeritud ja standardne aruandekohustuste süsteem. Sellises süsteemis tuleks muu hulgas kasutada kogutavate andmete puhul ühtseid määratlusi ja standardeid, tagada usaldusväärne ja pidev teabevahetus pädevate asutuste vahel ning luua statistiliste ja regulatiivsete andmete jaoks keskus, kus hallatakse, koondatakse ja jagatakse andmepäringuid ja kogutud andmeid. Sellise andmete kogumise ja andmepäringute tsentraliseerimise ja ühtlustamise eesmärk on hoida ära eri asutuste poolt sarnaste või identsete andmetega seotud mitmekordsete päringute tegemist ning seeläbi vähendada märkimisväärselt nii pädevate asutuste kui ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute haldus- ja finantskoormust.

(66)  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude kohaldamiseks peaks komisjon täpsustama regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise kaudu, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara suurust volituste kohase meetodi alusel, kui arvutamiseks vajalikud parameetrid ei ole kättesaadavad.

(67)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist tagavate liidu juba olemasolevate õigusaktide tugevdamist ja täpsustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, külla aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesolevas määruses ei tohiks krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda teabe esitamist raamatupidamistavade alusel, mis erinevad tavadest, mida kohaldatakse nende suhtes liidu või siseriiklike muude õigusaktide kohaselt.

(67 a)  Pangandusliidu väljakujundamine on oluline samm hästi toimivate piiriüleste turgude loomiseks ja selle tagamiseks, et pangakliendid saavad kasu positiivsest mõjust, mida avaldab Euroopa pankadele võrdseid võimalusi pakkuv ühtlustatud ja integreeritud Euroopa pangandusturg. Pangandusliidu väljakujundamisel on tehtud suuri edusamme, kuid endiselt vajavad kõrvaldamist teatavad tõkked, eelkõige valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste valdkonnas. Eeskirjade ühtlustamine on endiselt eriti keeruline suurte piiriüleste grupisiseste riskipositsioonide valdkonnas, kuna ühtsel järelevalvemehhanismil puudub selles valdkonnas ainupädevus. Lisaks on pangandusliidus toimuv piiriülene tegevus allutatud täielikult Baseli pangajärelevalve komitee kasutatavale metoodikale, mistõttu on euroalasse kuuluvas riigis asuva panga jaoks oma tegevuse muusse euroalasse kuuluvasse riiki laiendamine oma tegevuse kodumaisel turul laiendamisest vähem atraktiivne. Seetõttu peaks komisjon pärast EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBAga põhjalikult konsulteerimist vaatama praeguse raamistiku läbi ning säilitama seejuures päritolu- ja vastuvõtvate riikide suhtes tasakaalustatud ja usaldatavusnõuete seisukohalt mõistliku lähenemisviisi ning võtma arvesse liikmesriikidele ja piirkondadele avalduda võivaid eeliseid ja riske.

(68)  Et muuta nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist ning eriti krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondidesse tehtavate osamaksete käsitlemist, tuleks muuta ka määruse (EL) nr 648/2012 asjaomaseid sätteid, mis lisati sellesse määrusesse määrusega (EL) nr 575/2013 ja milles määratakse kindlaks kesksete vastaspoolte hüpoteetilise kapitali arvutamine, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab siis nende omavahendite nõuete arvutamiseks.

(69)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste uusi nõudeid käsitlevaid teatavaid sätteid, millega rakendatakse kogu kahjumikatmisvõime standardit, tuleks hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2019, nagu on kokku lepitud rahvusvahelisel tasandil.

(70)  Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed eeskirjad üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmiste elementidega:

a)  omavahendite nõuded seoses krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ja arveldusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

b)  nõuded riskide kontsentreerumise piiramiseks;

c)  likviidsusnõuded seoses likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

d)  punktidega a, b ja c ning finantsvõimendusega seotud aruandlusnõuded;

e)  avalikustamisnõuded.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed eeskirjad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida kriisilahendusalune ettevõtja, kes on globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus või investeerimisühing (globaalne süsteemselt oluline ettevõtja) või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast ja kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluline tütarettevõtja, peab täitma.

Käesoleva määrusega ei reguleerita avaldamise nõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle tehtava järelevalve valdkonnas.“.

2)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2Järelevalvevolitused

1.  Selleks et tagada vastavus käesolevale määrusele, on pädevatel asutustel direktiivis 2013/36/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.

2.  Selleks et tagada vastavus käesolevale määrusele, on kriisilahendusasutustel direktiivis 2014/59/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.

3.  Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustustega seotud nõuete täitmine, teevad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused üksteisega koostööd.

4.  Selleks et tagada nõuete täitmine oma vastavate pädevuste piires, tagavad määruse (EL) nr 806/2014 artikli 42 alusel loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja EKP asjaomase teabe korrapärase ja usaldusväärse vahetuse ning annavad üksteisele juurdepääsu oma vastavatele andmebaasidele.“.

3)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)  „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ(13) artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL(14) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;“;

b)  lõike 1 punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20) „finantsvaldusettevõtja“ – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, ja kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja.

Finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing ja mille omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida finantseerimisasutuse pädev asutus peab oluliseks, on rohkem kui 50 % seotud tütarettevõtjatega, mis on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus;“;

c)  lõike 1 punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26) „finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole investeerimisühing ega krediidiasutus ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ(15) tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g määratletud kindlustusvaldusettevõtjad ega segakindlustusvaldusettevõtjad;“;

c a)  lõike 1 punkti 27 alapunkt e asendatakse järgmisega:

e) kolmanda riigi (ELi mittekuuluv) kindlustusandja;“;

c b)  lõike 1 punkti 27 alapunkt g asendatakse järgmisega:

g) kolmanda riigi (ELi mittekuuluv) edasikindlustusandja;“;

c c)  lõike 1 punkti 27 alapunkti l järele lisatakse järgmine lõik:

  „Käesoleva määruse kohaldamisel kvalifitseeritakse alapunktides d, f ja h osutatud ettevõtjad finantssektori ettevõtjateks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

  a) niisuguste ettevõtjate aktsiad või osakud ei ole noteeritud ELi reguleeritud turul;

  b) niisugused ettevõtjad ei tegutse madala finantsriskiga kindlustuse ärimudeli alusel;

  c) krediidiasutusele või investeerimisühingule kuulub rohkem kui 15 % sellise ettevõtja hääleõigustest või kapitalist.

  Eespool sätestatust hoolimata säilib liikmesriikide pädevate asutuste õigus kvalifitseerida niisugused ettevõtjad finantsturu ettevõtjateks, kui nad ei ole rahul riskikontrolli tasemega ja finantsanalüüsi protseduuridega, mille krediidiasutus või investeerimisühing on konkreetselt kehtestanud järelevalve teostamiseks kõnealusesse ettevõtjasse või kindlustusvaldusettevõtjasse tehtud investeeringu üle;“;

d)  lõike 1 punkti 39 lisatakse järgmine lõik:

„Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes kliirimistegevuse suhtes vastavad punktis a või b sätestatud tingimustele samas keskses vastaspooles oleva otsese positsiooni tõttu, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks;“;

d a)  lisatakse punkt 39a:

  „„seotud osapool“ – kas füüsiline isik või selle isiku lähedane pereliige või juriidiline isik, kes on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganiga;“;

e)  lõike 1 punkti 71 alapunkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„b) artikli 97 kohaldamisel on see järgmiste elementide summa:“;

f)  lõike 1 punkti 72 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) need on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega;“;

g)  lõike 1 punkt 86 asendatakse järgmisega:

„86) „kauplemisportfell“ – kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone või artikli 104 lõikes 2 osutatud positsioone, välja arvatud artikli 104 lõikes 3 osutatud positsioonid;“;

h)  lõike 1 punkt 91 asendatakse järgmisega:

„91) „kauplemisriski positsioon“ – kliiriva liikme või kliendi praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata variatsioonitagatis, ja võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;“;

i)  lõike 1 punkt 96 asendatakse järgmisega:

„96) „sisemine riskimaandus“ – positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;“;

i a)  lõike 1 punkti 127 alapunkt a asendatakse järgmisega:

a)  krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad samasse artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või on võrgustiku kaudu keskasutusega püsivalt seotud;“;

j)  lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„129) „kriisilahendusasutus“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

130) „kriisilahendusalune ettevõtja“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendusalune ettevõtja;

131) „kriisilahendusalune grupp“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahendusalune grupp;

132) „globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;

133) „kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;

134) „oluline tütarettevõtja“ – tütarettevõtja, mis vastab individuaalsel või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

a)  tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;

b)  tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;

c)  tütarettevõtja kogu finantsvõimenduse riskipositsioonide näitaja on üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud finantsvõimenduse riskipositsioonide näitajast;

135) „globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus“ – juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast või kolmanda riigi globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast;

136) „kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;

137) „grupp“ – grupp, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus või investeerimisühing ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on seotud omavahel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL(16) artiklis 22 sätestatud suhete alusel;

138) „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“ – repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

139) „süsteemne investeerimisühing“ – investeerimisühing, mida loetakse globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks või muuks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikega 1, 2 või 3;

140) „alustamise tagatis“ – igasugune tagatis, mis ei ole variatsioonitagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;

141) „tururisk“ – turuhindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

142) „valuutarisk“ – vahetuskursi kõikumisest tekkiv kahjurisk;

143) „kaubarisk“ – kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

144) „kauplemisüksus“ – täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud krediidiasutus või investeerimisühing, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;

144 a) „väike ja lihtsa struktuuriga krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole punktis 144 b määratletud suur krediidiasutus või investeerimisühing ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)  selle varade koguväärtus on individuaalselt või asjakohasel juhul kooskõlas käesoleva määruse ja direktiiviga 2013/36/EL konsolideeritud alusel jooksvale iga-aastasele avalikustamisperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavadega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;

c)  selle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;

d)  selle tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus on väiksem kui 2 % või võrdne 2 %ga selle bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest, kusjuures tuletisinstrumentide positsioonide arvutamisel on hõlmatud ainult tuletisinstrumendid, mis kvalifitseeruvad positsioonideks, mida hoitakse kauplemise eesmärgil;

e)  krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta oma omavahendite nõuete arvutamisel sisemudeleid;

f)  krediidiasutus või investeerimisühing ei ole esitanud pädevale asutusele vastuväidet tema klassifitseerimisele väikeseks ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuseks või investeerimisühinguks;

g)  pädev asutus ei ole otsustanud, et krediidiasutust või investeerimisühingut ei peeta selle suuruse, vastastikuse seotuse, struktuuri keerukuse või riskiprofiili analüüsi alusel väikeseks ja lihtsa struktuuriga krediidiasutusteks või investeerimisühinguks.

Erandina alapunktist a ja juhul, kui pädev asutus peab seda vajalikuks, võib pädev asutus oma äranägemise järgi alandada künnisväärtust 5 miljardilt eurolt kuni 1,5 miljardi euroni või kuni 1 %ni krediidiasutuse või investeerimisühingu asutamise liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist, tingimusel et summa, mis vastab 1 %-le kõnealuse liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist, on väiksem kui 1,5 miljardit eurot.

Erandina alapunktist e võib pädev asutus lubada omavahendite nõuete arvutamiseks kasutada piiratult sisemudeleid tütarettevõtjate puhul, kes kasutavad grupi tasandil välja töötatud sisemudeleid, tingimusel et grupp peab konsolideeritud tasandil täitma artiklis 433a või artiklis 433c sätestatud avalikustamisnõudeid;

144 b) „suur krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:

a)  krediidiasutust või investeerimisühingut loetakse vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 2 globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;

b)  krediidiasutust või investeerimisühingut loetakse vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 muuks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;

c)  krediidiasutus või investeerimisühing on asutamisliikmesriigis varade koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast krediidiasutusest või investeerimisühingust;

d)  krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus on konsolideeritud olukorra alusel 30 miljardit eurot või suurem;

e)  selle koguvara ja asutamisliikmesriigi SKP suhtarv on jooksvale iga-aastasele avalikustamisperioodile vahetult eelneva nelja aasta jooksul keskmiselt 20 % või suurem;

144 c) „suur tütarettevõtja“ – suureks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks kvalifitseeruv tütarettevõtja;

144 d) „börsil noteerimata krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

144 e) „väärtpaberite keskdepositoorium“ või „keskdepositoorium“ – määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud ja nimetatud määruse artikli 16 kohaselt tegevusloa saanud keskdepositoorium;

144 f) „keskdepositooriumi pank“ – krediidiasutus, mis on määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punkti b alusel määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, mis on loetletud määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos;

144 g) „finantsturutaristu krediidiasutus“ – keskne vastaspool, kellele on antud tegevusluba kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14, või väärtpaberite keskdepositoorium, kes on saanud tegevusloa ka krediidiasutusena või keskdepositooriumi pangana;

144 h) „suuremahuline müük“ – krediidiasutuste või investeerimisühingute mitmeaastase programmi raames teostatav müük, mille eesmärk on vähendada oluliselt bilansis makseviivituses olevate riskipositsioonide summat ning millest on krediidiasutused või investeerimisühingud oma pädevaid asutusti eelnevalt teavitanud. Suuremahuline müük hõlmab vähemalt 15 % kõikidest programmi rakendamise perioodil täheldatud makseviivitustest artikli 181 lõike 1 punkti a tähenduses.“;

k)  lisatakse lõige 4:

„4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel asjaoludel on punkti 39 esimese lõigu alapunktis a või b esitatud tingimused täidetud.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.“.

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad II–V, VII ja VIII osas sätestatud kohustusi individuaalselt.“;

b)  lisatakse lõige 1a:

„1a.   Erandina lõikest 1 täidab artiklis 92a sätestatud nõuet individuaalselt ainult krediidiasutus või investeerimisühing, kes on liigitatud kriisilahendusaluseks ettevõtjaks, kes on ühtlasi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.

Artiklit 92b täidavad individuaalselt ainult nende kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad, kes ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad ega kriisilahendusalused ettevõtjad ning kellel ei ole tütarettevõtjaid.“;

b a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud luba tegelemiseks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja seal loetletud tegevusteks, täidavad VI osas sätestatud kohustusi individuaalselt. Finantsturutaristu krediidiasutused, kes ei teosta tähtaegade märkimisväärset ümberkujundamist, ei pea täitma artikli 413 lõikes 1 sätestatud kohustusi individuaalselt. Kuni artikli 508 lõike 3 kohase komisjoni aruande esitamiseni võivad pädevad asutused vabastada investeerimisühinguid VI osas sätestatud kohustuste täitmisest, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse olemust, ulatust ja keerukust.“;

b b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, välja arvatud artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1 osutatud investeerimisühingud ning need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle puhul pädevad asutused on teinud artikli 7 lõikes 1 või 3 kirjeldatud erandi, täidavad VII osas sätestatud kohustusi individuaalselt. Finantsturutaristu krediidiasutused ei pea täitma VII osas sätestatud kohustusi individuaalselt.“.

5)  Artikli 7 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka emaettevõtja peakontor asub samas liikmesriigis, tütarettevõtja kuulub sellise emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla, mis on krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, ning täidetud on kõik järgmised tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel:

a)  emaettevõtjal ei ole kehtivaid ega prognoositavaid olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi tütarettevõtjale omavahendite kiireks üleandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

b)  emaettevõtja tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse loal kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

c)  emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlused hõlmavad ka tütarettevõtjat;

d)  emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osakutega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

2. Pärast konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutusega konsulteerimist võib pädev asutus loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest tütarettevõtja suhtes, kelle peakontor on emaettevõtja peakontorist erinevas liikmesriigis ja kes kuulub sellise emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla, mis on krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  lõike 1 punktides a–c sätestatud tingimused;

a a)  loobutava omavahendite nõude summa ei ületa 25 % omavahendite miinimumnõudest;

a b)  emaettevõtjale kuulub 100 % tütarettevõtja aktsiate või osakutega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing annab oma tütarettevõtjale garantii, mis vastab igal ajal järgmistele tingimustele:

i)  garantii antakse vähemalt summa ulatuses, mis on võrdne nõude täitmise vabastuse saava tütarettevõtja omavahendite nõude summaga;

ii)  garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtajaks oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on tehtud kindlaks direktiivi 2014/59/EL artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolud, olenevalt sellest, kumb toimub varem;

iii)  garantii on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ(17) artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt finantstagatiskokkuleppe kaudu täielikult tagatud vähemalt 50 % ulatuses selle summast;

iv)  garantii ja finantstagatiskokkuleppe suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus asub tütarettevõtja peakontor, välja arvatud juhul, kui tütarettevõtja pädev asutus näeb ette teisiti;

v)  garantiid tagav tagatis on artiklis 197 osutatud aktsepteeritud tagatis, mis on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et täielikult katta alapunktis iii osutatud summa;

vi)  garantiid tagav tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muude garantiide tagatisena;

vii)  puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või tegevuslikud takistused tagatise ülekandmisel emaettevõtjalt asjaomasele tütarettevõtjale.

2a.  Lõiget 2 ei kohaldata tütarettevõtja suhtes, kes ületab määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikes 4 sätestatud olulisuse künnist.

2b.  EBA teeb koostöös kõigi pädevate asutustega järgmist:

a)  uurib võimalust tõsta lõike 2 punktis b osutatud künnist ja

b)  uurib kooskõlas lõikega 2 usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest loobumiste mõju.

See hindamine hõlmab muu hulgas järgmist:

a)  võimalikud kohandused seoses lepinguliste ja õiguslike tingimustega, mis võivad kehtivaid eeskirju paremaks muuta;

b)  võimalikud praegused või tulevased õiguslikud, regulatiivsed või praktilised takistused seoses tagatise aktiveerimisega ja ülekandmisega tagatist pakkuvalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupile, kelle suhtes loobumist kohaldatakse ja kes saavad tagatisest ja võimalikest parandusmeetmetest kasu;

c)  selliste riskide kontsentreerumise käsitlemine, mis esitatakse tagatisena grupisiseste laenude vormis ja mis ei ole veel saanud vabastust kehtivatest järelevalve-eeskirjadest kooskõlas artikli 400 lõike 2 punktiga c või artikli 493 lõike 3 punktiga c.

EBA esitab aruande saadud tulemuste kohta komisjonile hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]. [Märkus: seda tuleb vaadelda koostoimes uue muudatusettepanekuga, milles nähakse ette, et artikli 7 lõiget 2 hakatakse kohaldama alles pärast kolme aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest].

Selle aruande tulemuste alusel võib EBA kas töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud või soovitada komisjonil esitada ühe või mitu seadusandlikku ettepanekut. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes täpsustatakse artikli 7 lõikes 2 kehtestatud nõudeid, eelkõige tingimusi ja garantiisid, mille alusel võib pädev asutus vabastuse anda.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust. Teise võimalusena võib komisjon ... [kolme aasta jooksul pärast aruande jõustumist] teha muudatusi regulatiivsetes tehnilistes standardites või vajaduse korral esitada ühe või mitu seadusandlikku ettepanekut EBA soovituste rakendamiseks.“.

6)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8Likviidsusnõuete individuaalsest kohaldamisest loobumine

1.  Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ja kõigi tema tütarettevõtjate või mõne tema tütarettevõtja suhtes, kelle peakontor asub krediidiasutuse või investeerimisühingu peakontoriga samas liikmesriigis, ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing täidab konsolideeritud alusel või tütarettevõtja täidab allkonsolideeritud alusel VI osas esitatud tingimusi;

b)  emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing jälgib konsolideeritud alusel või tütarettevõtja jälgib allkonsolideeritud alusel kogu aeg likviidsusalagrupis kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsuspositsioone, kes vabastatakse nõuete täitmisest kooskõlas käesoleva lõikega, ja tagab kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsuse piisaval tasemel;

c)  likviidsusalagruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on sõlminud pädevatele asutustele vastuvõetavad lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine nende vahel ning mis võimaldavad neil õigel ajal täita oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi;

d)  puuduvad kehtivad või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks.

2.  Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ja kõigi tema tütarettevõtjate või mõne tema tütarettevõtja suhtes, kelle peakontor asub krediidiasutuse või investeerimisühingu peakontorist erinevas liikmesriigis, ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle ainult artiklis 21 sätestatud korras ja ainult nende krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes, kelle pädevad asutused on kokku leppinud järgnevas:

a)  nende hinnang lõikes 1 osutatud tingimustele vastavuse kohta;

b)  nende hinnang likviidsusriski juhtimise ja käsitlemise korra vastavuse kohta direktiivi 2013/36/EL artiklis 86 sätestatud kriteeriumidele ühe likviidsusalagrupi piires;

c)  selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida kõnealune likviidsusalagrupp peab hoidma;

d)  selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest;

e)  vajadus rangemate parameetrite järele, kui on sätestatud VI osas;

f)  pädevate asutuste vaheline täielik ja piiranguteta teabejagamine;

g)  sellise loobumise tähenduse täielik mõistmine.

3.  Asutus, kes on pädev teostama järelevalvet individuaalselt krediidiasutuse või investeerimisühingu üle ja kõigi tema tütarettevõtjate või mõne tema tütarettevõtja üle, kelle peakontor asub krediidiasutuse või investeerimisühingu peakontorist erinevas liikmesriigis, võib täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või kõigi tema tütarettevõtjate või mõne tema tütarettevõtja suhtes ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  lõikes 1 ja lõike 2 punktis b osutatud tingimused;

b)  emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing annab konsolideeritud alusel või tütarettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing annab allkonsolideeritud alusel krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupile, kelle peakontor asub teises liikmesriigis, garantii, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

i)  garantii antakse summas, mis on vähemalt võrdne likviidsete vahendite netoväljavoolu summaga, mida garantiiga asendatakse ja mis arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61(18) kohaselt individuaalsel alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta või allkonsolideeritud alusel krediidiasutuste või investeerimisühingute grupi kohta, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii, arvestamata mis tahes eeliskohtlemist;

ii)  garantii aktiveeritakse, kui krediidiasutus või investeerimisühing või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupp, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii, ei suuda õigel ajal maksta oma võlgnevusi või täita muid kohustusi või kui nõuete täitmisest vabastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupi suhtes on tehtud kindlaks direktiivi 2014/59/EL artikli 59 lõikes 3 osutatud asjaolud, olenevalt sellest, kumb on varasem;

iii)  garantii on direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt täielikult tagatud finantstagatiskokkuleppe abil;

iv)  garantii ja finantstagatiskokkuleppe suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus asub selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupi peakontor, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii, välja arvatud juhul, kui nende krediidiasutuste või investeerimisühingute pädev asutus näeb ette teisiti;

v)  garantiid tagav tagatis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitega 10–13 ja 15 aktsepteeritav kvaliteetse likviidse varana ja katab pärast kõnealuse määruse II jaotise 2. peatükis osutatud väärtuskärbete kohaldamist vähemalt 50 % likviidsete vahendite netoväljavoolu summast, mis arvutatakse kõnealuse määruse kohaselt individuaalsel alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta või allkonsolideeritud alusel krediidiasutuste või investeerimisühingute grupi kohta, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii, arvestamata mis tahes eeliskohtlemist;

vi)  garantiid tagav tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muude tehingute tagatisena;

vii)  puuduvad kehtivad või prognoositavad õiguslikud, regulatiivsed või praktilised takistused tagatise ülekandmisel garantii andnud krediidiasutuselt või investeerimisühingult krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuste või investeerimisühingute grupile, kelle suhtes kohaldatakse loobumist ja kellele on antud garantii.

4.  Pädevad asutused võivad kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3 ka ühe või mõne finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja suhtes ning teostada järelevalvet finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja tütarettevõtjate üle, kes nõuete täitmisest vabastatakse, kui ühe likviidsusalagrupi üle või ainult tütarettevõtjate üle, kes nõuete täitmisest vabastatakse. Lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud viiteid emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule käsitletakse viidetena, mis hõlmavad ka finantsvaldusettevõtjaid või segafinantsvaldusettevõtjaid.

5.  Pädevad asutused võivad kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3 ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes on artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed, tingimusel et need krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad kõik nimetatud sättes sätestatud tingimused, ning muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle vahel on artikli 113 lõikes 6 osutatud seos, tingimusel et nad täidavad kõik nimetatud sättes sätestatud tingimused. Sel juhul määravad pädevad asutused ühe krediidiasutustest või investeerimisühingutest, kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest ühe likviidsusalagrupi kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud olukorra alusel.

6.  Kui pädevad asutused on teinud lõigete 1–5 kohase erandi, võivad nad kohaldada direktiivi 2013/36/EL artiklit 86 või selle osasid ka ühe likviidsusalagrupi tasandil ning loobuda direktiivi 2013/36/EL artikli 86 või selle osade individuaalsest kohaldamisest.

Kui pädevad asutused on teinud lõigete 1–5 kohase erandi, kohaldavad nad VI osa nende osade puhul, mille suhtes on erand tehtud, käesoleva määruse artiklis 415 ettenähtud aruandekohustust ühe likviidsusalagrupi tasandil ja loobuvad artikli 415 individuaalsest kohaldamisest.

7.  Kui krediidiasutustele või investeerimisühingutele, mille suhtes tehti varem erand individuaalselt, lõigete 1–5 kohaselt erandit ei tehta, võtavad pädevad asutused arvesse aega, mida need krediidiasutused ja investeerimisühingud vajavad VI osa või selle osade kohaldamiseks valmistumiseks, ja näevad ette asjakohase üleminekuperioodi enne selliste sätete nende krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes kohaldamist.“.

6 a)  Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

1. Iga aasta 31. märtsil teavitavad pädevad asutused EBAt juhtumitest, kus nad on andnud vabastuse usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest kooskõlas artikliga 7 ja likviidsusnõuete individuaalsest kohaldamisest kooskõlas artikliga 8, ning esitavad seejuures järgmise teabe:

a) vabastusest kasu saava tütarettevõtja ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu nimi ja/või juriidilise isiku tunnus;

b) liikmesriik, kus tütarettevõtja ja emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing asuvad;

c) vabastuse õiguslik alus ja vabastuse andmise kuupäev;

d) antud usaldatavusnõuetega seotud vabastuse üksikasjad ja selle andmise põhjendus.

2. EBA jälgib vabastuste kasutamist ja andmist liidus ning esitab komisjonile iga aasta 1. septembriks sellekohase aruande. EBA töötab välja antud vabastustest teatamise ja üksikasjaliku teabe esitamise standardvormi.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande pädevate asutuste poolt eelkõige piiriülestes olukordades usaldatavus- ja likviidsusnõuetest vabastuste andmise kohta.“.

7)  Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11Üldkäsitlus

1.  Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud kohaldamise eesmärgil viitavad vastavalt mõisted „krediidiasutused ja investeerimisühingud“, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“, „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ ja „emaettevõtja“ ka finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, kes on saanud tegevusloa kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a.

2.  Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad II–IV osas ja VII osas sätestatud kohustusi artikliga 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud olukorra alusel. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonistruktuuri ning asjakohased sisekontrolli mehhanismid. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, menetlusi ja mehhanisme selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.

3.  Erandina lõikest 2 täidavad artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on liigitatud kriisilahendusaluseks ettevõtjaks, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või selle osa või osa kolmanda riigi globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast.

Artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel artikliga 18 ette nähtud määral ja viisil üksnes ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendusalused ettevõtjad.

4.  ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad VI osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui grupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud luba tegeleda direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega. Kuni käesoleva määruse artikli 508 lõikes 2 osutatud komisjoni aruande esitamiseni ja juhul, kui grupp koosneb üksnes investeerimisühingutest, võivad pädevad asutused teha ELis emaettevõtjana tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele erandi VI osa nõuete täitmisest konsolideeritud alusel, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ja juhul, kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad VI osa nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.

5.  Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus II–VIII osas sätestatud nõudeid keskasutusest ning sellega seotud krediidiasutustest ja investeerimisühingutest koosneva terviku konsolideeritud olukorra alusel.

6.  Kui see on põhjendatud järelevalve eesmärkidel krediidiasutuse või investeerimisühingu riski või kapitalistruktuuri eripäraga või kui liikmesriigid võtavad vastu riigisiseseid õigusakte, milles nõutakse tegevuste struktuurilist eraldatust pangandusgrupis, võivad pädevad asutused nõuda lisaks lõigetes 1–4 esitatud nõuetele ning piiramata muid käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid, et selline krediidiasutus või investeerimisühing täidaks käesoleva määruse II–IV ja VI–VIII osas ning direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatud kohustusi allkonsolideeritud alusel.

Esimeses lõigus sätestatud meetodi kohaldamine ei mõjuta järelevalve tõhusat teostamist konsolideeritud alusel ja sellega ei kaasne ebaproportsionaalne ebasoodne mõju muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.

6 a.  Pädevad asutused võivad loobuda käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohaldamisest emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kui selle puhul on tegemist artikli 113 lõike 6 kohastele nõuetele vastavasse koostööd tegevate keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste või investeerimisühingute gruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning täidetud on kõik artikli 7 lõikes 3 või artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimused.“.

8)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendusaluse ettevõtjaga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub rohkem kui üks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, mis on kriisilahendusalune ettevõtja, arvutab selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite summa ja kõlblikud kohustused. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusalune ettevõtja.

Kui esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendusaluste ettevõtjate artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, tegutsevad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

Kui esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kõikide kriisilahendusaluste ettevõtjate artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja aktsepteeritud kohustuste summast suurem, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.“.

9)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.  ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad VIII osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklitega 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a, 451d ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määruse ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.

2.  Kriisilahendusaluseks ettevõtjaks liigitatud krediidiasutus või investeerimisühing, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast, täidab VIII osa nõudeid oma konsolideeritud finantsseisundi alusel.

3.  Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate, ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate või kriisilahendusaluste ettevõtjate suhtes, kui neid kajastatakse kolmandas riigis asuva emaettevõtja poolt konsolideeritud alusel avalikustatavas samaväärses teabes.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.

4.  Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus VIII osa nõudeid keskasutuse konsolideeritud olukorra alusel. Artikli 18 lõiget 1 kohaldatakse keskasutuse suhtes ning temaga seotud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid käsitatakse keskasutuse tütarettevõtjatena.“.

9 a)  Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.  Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad täidavad määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada oma kõnealuste sätetega nõutavate süsteemide, menetluste ja mehhanismide järjepidevus ja hea integreeritus ning suutlikkus esitada mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve seisukohast olulised. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, menetlusi ja mehhanisme, mille eesmärk on tagada kõnealuste sätete järgimine.

2.  Artikli 92 kohaldamisel konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavaid riskikaalusid vastavalt artiklile 270a, kui rikutakse määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud nõudeid sellise kolmandas riigis asutatud ettevõtja tasandil, mis on konsolideeritud vastavalt artiklile 18, ja kui rikkumise näol on konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiili seisukohast tegemist olulise rikkumisega.“.

10)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kes peavad täitma käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud olukorra alusel, konsolideerivad täielikult kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad. Käesoleva artikli lõikeid 3–7 ei kohaldata juhul, kui VI osa kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel vastavalt artiklites 8 ja 10 sätestatule.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes peavad täitma artiklites 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, konsolideerivad täielikult kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusaluses grupis.

2.  Kui konsolideeritud järelevalve nõue tuleneb direktiivi 2013/36/EL artiklist 111, lisatakse abiettevõtjad konsolideerimise alla käesolevas artiklis sätestatud juhtudel ja meetodite kohaselt.

3.  Kui ettevõtjad on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses, määravad pädevad asutused konsolideerimise toimumise viisi.

4.  Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nõuab proportsionaalset konsolideerimist vastavalt konsolideerimise alla kuuluvale ettevõtjale kuuluvale osalusele selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste kapitalis, keda ta juhib koos ühe või mitme konsolideerimise alla mittekuuluva ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osalusega kapitalis.

5.  Lõigetes 1 ja 4 nimetamata osaluste või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

6.  Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:

  kui pädevate asutuste arvates on krediidiasutusel või investeerimisühingul oluline mõju ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid; ning

  kui kaht või enamat krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7–9 sätestatud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

7.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille kohaselt käesoleva artikli lõigetes 2–6 osutatud juhtudel konsolideerimine toimub.

EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2016.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“.

11)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

1.  Tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklites 89–91 ning III ja IV osas sätestatud nõudeid allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus.

2.  Erandina lõikest 1 võivad tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud mitte kohaldada artiklites 89–91 ning III ja IV osas sätestatud nõudeid allkonsolideeritud olukorra alusel, kui nende kolmandas riigis asuva tütarettevõtja koguvara on väiksem kui 10 % tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.“.

12)  II osa pealkiri asendatakse järgmisega:

„OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED“.

12 a)  Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige:

„3a. Kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad uued väljastatavad instrumendid on artiklis 28 sätestatud kriteeriumide või asjakohasel juhul artiklis 29 sätestatud kriteeriumide osas puuduva erinevuse seisukohast identsed nende instrumentidega, mille pädevad asutused on juba heaks kiitnud, võib krediidiasutus või investeerimisühing erandina lõikest 3 esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate uute instrumentide väljastamise kavatsusest pädevat asutust üksnes teavitada.

Lisaks saadab krediidiasutus või investeerimisühing pädevale asutusele kogu teabe, mida pädev asutus vajab selle hindamiseks, kas pädev asutus on need instrumendid heaks kiitnud.“.

12 b)  Artikli 28 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

Lõike 1 punkti h alapunktis v sätestatud tingimused loetakse täidetuks ka siis, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kehtib kohustus teha väljamakseid mõnele instrumentide omanikule või kõikidele instrumentide omanikele, tingimusel et krediidiasutusel või investeerimisühingul on võimalik vältida omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist oma esimese taseme põhiomavahendite tugevdamisega, eelkõige kasumi jaotamisega üldisesse pangandusreservi või jaotamata kasumisse enne nende omanikele väljamaksete tegemist.“.

13)  Artikli 33 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutustest.“.

14)  Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)   immateriaalsed varad, välja arvatud tarkvara;

Käesoleva artikli kohaldamiseks töötab EBA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada terminit „tarkvara“. Selle määratlusega tagatakse niisuguste asjaolude usaldusväärne kindlaksmääramine, mille korral oleks esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tarkvara maha arvamata jätmine usaldatavusnõuete seisukohast õigustatud, ja selles võetakse arvesse järgmist:

i)  pangandussektori muutumine üha digitaalsemaks keskkonnaks ning võimalused ja ohud, millega pangad digiajastul silmitsi seisavad;

ii)  rahvusvahelised erinevused tarkvarasse tehtavate investeeringute regulatiivses käsitluses, kui tarkvara ei arvata kapitalist maha (nt neid käsitletakse materiaalse varana), ning pankade ja kindlustusandjate suhtes kohaldatavad erinevad usaldatavusnõuded;

iii)   liidu finantssektori mitmekesisus, k.a niisugused reguleerimata ettevõtjad nagu finantstehnoloogia ettevõtjad.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu punktis b osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;

b)  punkt j asendatakse järgmisega:

„j) artikli 56 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid;“.

15)  Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) mahaarvatav summa hõlmab firmaväärtust, mida võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu oluliste investeeringute hindamisel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei lisa negatiivset firmaväärtust tagasi oma esimese taseme põhiomavahendite hulka;“;

b)  lisatakse punkt c:

„c) mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud nende tütarettevõtjate konsolideerimisel, kes on seotud isikutega, kes ei ole kaasatud I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse.“.

16)  Artikli 39 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis on loodud enne [kuupäev, mil muutmismäärus võetakse kolleegiumis vastu], kui kõik järgmised tingimused on täidetud:“.

17)  Artikli 45 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või pika positsiooni järelejäänud tähtaeg on vähemalt 365 päeva;“.

18)  Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Omavahendite individuaalse, allkonsolideeritud alusel või konsolideeritud alusel arvutamise korral, kui pädevad asutused nõuavad või lubavad seda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud 1., 2. või 3. meetodit, ei arva krediidiasutused ja investeerimisühingud maha osalusi selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, emaettevõtjana tegutseval finantsvaldusettevõtjal või emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal või krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, juhul kui täidetud on käesoleva lõike punktides a–d esitatud tingimused:

a) finantssektori ettevõtja on kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja;

b) see kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja

i)  on direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt hõlmatud sama täiendava järelevalvega kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on osalus, või

ii)  on konsolideeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt, kes kasutab netokapitali meetodit, ning pädevad asutused on andnud heakskiidu riskikontrolli tasemele ja finantsanalüüsi protseduuridele, mille krediidiasutus või investeerimisühing on konkreetselt kehtestanud järelevalve teostamiseks kõnealusesse kindlustusandjasse, edasikindlustusandjasse või kindlustusvaldusettevõtjasse tehtud investeeringu üle;

c) pädevad asutused teevad pidevalt kindlaks, et 1., 2. või 3. meetodi kohase konsolideerimise alla kuuluvate üksuste integreeritud juhtimine, riskijuhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel;

d) ▌ osalus ettevõtjas kuulub ühele järgmistest:

i) emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus;

ii) emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja;

iii) emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

iv) krediidiasutus või investeerimisühing;

v) ühe punktides i–iv osutatud üksuse tütarettevõtja, kes on hõlmatud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimisega.

Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.

1a. Pärast 31. detsembrit 2022 ja erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused omavahendite individuaalse, allkonsolideeritud alusel või konsolideeritud alusel arvutamise korral, kui pädevad asutused nõuavad või lubavad seda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud 1., 2. või 3. meetodit, lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel mitte maha arvata osalusi selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, emaettevõtjana tegutseval finantsvaldusettevõtjal või emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal või krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, juhul kui on täidetud käesoleva lõike punktides a–c esitatud tingimused:

a) finantssektori ettevõtja on kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja;

b) see kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja on direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt hõlmatud sama täiendava järelevalvega kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on osalus;

c) krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevatelt asutustelt eelneva loa;

d) pädevad asutused teevad enne punktis c osutatud loa andmist ja pärast seda pidevalt kindlaks, et 1., 2. või 3. meetodi kohase konsolideerimise alla kuuluvate üksuste integreeritud juhtimine, riskijuhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel;

e) osalus ettevõtjas kuulub ühele järgmistest:

i) emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus;

ii) emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja;

iii) emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

iv) krediidiasutus või investeerimisühing;

v) ühe punktides i–iv osutatud üksuse tütarettevõtja, kes on hõlmatud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimisega.

Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.“;

b)  lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklite 92a ja 92b nõuete täitmise eesmärgil.“.

19)  Artikli 52 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:

„a) instrumendid on otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud;“;

a a)  punkti l alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt või siseriikliku õiguse kohaselt moodustatavatest reservidest;“;

b)  punkt p asendatakse järgmisega:

„p) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahendusalusest grupist, millesse kuuluv kriisilahendusalune ettevõtja on asutatud liidus, või kui ta on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega ▌, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada direktiivi 2014/59/EL artiklis 59 osutatud õigusi tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahendusalusest grupist, millesse kuuluv kriisilahendusalune ettevõtja on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktidega või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“;

c)  ▌ lisatakse punktid q ja r:

„q) kui emitent on asutatud liikmesriigis või kui ta on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahendusalusest grupist, millesse kuuluv kriisilahendusalune ettevõtja on asutatud liidus, võib instrumente ▌ emiteerida üksnes kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada üksnes kolmanda riigi õigusakte, kui nende õigusaktide alusel on direktiivi 2014/59/EL artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja jõustatav selliste põhikirjasätete või õiguslikult jõustatavate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

r) instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkuleppeid (set-off) ega tasaarvestusõigusi (netting), mis võiksid vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“.

19 a)  Artikli 54 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

  „d a) kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus väärtusega 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas instrumente reguleerivate kolmanda riigi õigusaktide või lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.“.

20)  Artikli 56 punkt e asendatakse järgmisega:

„e) artikli 66 kohaselt teise taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid;“.

21)  Artikli 59 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või pika positsiooni järelejäänud tähtaeg on vähemalt 365 päeva;“.

22)  Artikli 62 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud tingimusel, et täidetud on artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;“.

23)  Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:

„a) instrumendid on otseselt emiteerinud või allutatud laenud on otseselt välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud;“;

b)  punkt d asendatakse järgmisega:

„d) instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded või allutatud laenusid reguleerivate sätete kohased allutatud laenude põhisummaga seotud nõuded on mis tahes kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevatest nõuetest madalama järguga;“;

c)  punkt n asendatakse järgmisega:

„n) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahendusalusest grupist, millesse kuuluv kriisilahendusalune ettevõtja on asutatud liidus, või kui ta on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega▌, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada direktiivi 2014/59/EL artiklis 59 osutatud õigusi tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahendusalusest grupist, millesse kuuluv kriisilahendusalune ettevõtja on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktidega või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“;

d)  lisatakse punktid o ja p:

„o) kui emitent on asutatud liikmesriigis või kui ta on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahendusalusest grupist, millesse kuuluv kriisilahendusalune ettevõtja on asutatud liidus, võib instrumente ▌ emiteerida üksnes kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada üksnes kolmanda riigi õigusakte, kui nende õigusaktide alusel on direktiivi 2014/59/EL artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja jõustatav selliste põhikirjasätete või õiguslikult jõustatavate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

p) instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkuleppeid (set-off) ega tasaarvestusõigusi (netting), mis võiksid vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“.

24)  Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortisatsioon

1.  Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on rohkem kui viis aastat, kvalifitseeruvad teise taseme kirjeteks.

2.  See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid kvalifitseeruvad instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a tehtud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:

a)  instrumentide või allutatud laenude puhasväärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku kalendripäevade arvuga;

b)  instrumentide või allutatud laenude lepingulise lõpptähtajani jäänud kalendripäevade arv.“.

25)  Artiklisse 66 lisatakse punkt e:

„e) artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikke kohustusi.“.

26)  Artikli 69 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või pika positsiooni järelejäänud tähtaeg on vähemalt 365 päeva;“.

27)  Pärast artiklit 72 lisatakse 5a. peatükk:

„5a. PEATÜKKKõlblikud kohustused

1. jaguKõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72aKõlblike kohustuste kirjed

1.  Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka:

a)  kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, ulatuses, milles nad ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;

b)  teise taseme omavahendite instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, ulatuses, milles nad ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.

2.  Erandina lõikest 1 arvatakse kõlblike kohustuste kirjete hulgast välja järgmised kohustused:

a)  tagatud hoiused;

b)  nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;

c)  füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab direktiivi 2014/49/EL artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;

d)  füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asuvate filiaalide kaudu;

e)  tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on riigisisese õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;

f)  kohustused, mis on tekkinud, hoides kliendi vara või raha, sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;

g)  kohustused, mis on tekkinud kriisilahendusaluse ettevõtja või ühe selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

h)  krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

i)  niisugused kohustused direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil määratud süsteemide või süsteemi korraldajate või nendes osalejate ees, mis tulenevad sellises süsteemis osalemisest ja mille tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva;

j)  järgmised kohustused:

i)  kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;

ii)  kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid, kui võlausaldaja ei ole ise krediidiasutus ega investeerimisühing;

iii)  kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui selliste asutuste nõudeõigused rahuldatakse kohaldatava õiguse alusel eelisjärjekorras;

iv)  kohustused hoiuste tagamise skeemide ees, mille aluseks on direktiivi 2014/49/EL kohased osamaksed;

k)  kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;

l)  kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest;

l a)  kohustused, mille suhtes on asjaomase maksejõuetust käsitleva siseriikliku õiguse kohaselt eelisõigus tagamata eelisvõlausaldajatel.

Punkti l kohaldamisel ei hõlma tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid instrumente, mille tingimused hõlmavad ennetähtaegse tagasimakse võimalust sellise instrumendi emitentide või omanike jaoks.

Punkti l kohaldamisel ei käsitleta niisugusest viiteintressimäärast nagu Euribor või Libor tuleneva ujuva intressiga võlainstrumente üksnes selle tunnuse tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumendina.

Artikkel 72bKõlblike kohustuste instrumendid

1.  Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks eeldusel, et nende puhul on täidetud käesolevas artiklis sätestatud tingimused, ja see toimub üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.

2.  Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)  kohustused on otseselt emiteerinud või välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ning nende eest on täielikult tasutud;

b)  kohustusi ei ole ostnud mitte keegi järgmistest:

i)  krediidiasutus või investeerimisühing või samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluv üksus;

ii)  ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

iii)   direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaekliendid, välja arvatud juhul, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a) nende investeeritav kogusumma ei ületa 10 % nende finantsinstrumentide portfellist ja

b) investeeritav summa on vähemalt 10 000 eurot;

c)  kriisilahendusalune ettevõtja ei rahasta instrumentide ostu otseselt ega kaudselt;

d)  instrumente reguleerivate sätete kohaste kohustuste põhisummaga seotud nõue on täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele. Asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgmistest juhtudest:

i)  kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisumma suhtes tehtud nõue madalama järguga nõuetest, mis tulenevad ükskõik millisest artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

ii)  kohustusi reguleerivates õigusaktides on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisumma suhtes tehtud nõue madalama järguga nõuetest, mis tulenevad ükskõik millisest artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

iii) instrumendid on emiteerinud kriisilahendusalune ettevõtja, kelle bilansis ei ole ühtegi artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on madalama või sama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;

f)  ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud kokkuleppeid, mis suurendaksid instrumentidega seotud nõuete nõudeõiguse järku:

i)  krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

ii)  krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii)  mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos alapunktides i ja ii osutatud üksustega;

g)  kohustuste suhtes ei kohaldata mis tahes kokkuleppeid või tasaarvestusõigusi, mis võiksid vähendada nende suutlikkust kriisilahendusmenetluses kahjumit katta;

h)  kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende põhisumma ennetähtaegseks tagasivõtmiseks, lunastamiseks, tagasiostmiseks või tagasimaksmiseks, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 a osutatud olukordades;

i)  piiramata artikli 72c lõike 2 kohaldamist, ei saa instrumentide omanikud kohustusi enne lõpptähtaega lunastada;

j)  kui kohustused hõlmavad üht või mitut lunastamise või ennetähtaegse tagasimaksmise võimalust, võib neid kasutada üksnes vastavalt emitendi äranägemisele;

k)  piiramata artikli 72c lõigete 2 ja 2 a kohaldamist, võib kohustusi ▌ enne tähtaega lunastada, tagasi võtta, tagasi osta või tagasi maksta üksnes siis, kui artiklites 77 ja 78 sätestatud tingimused on täidetud;

m)  kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendusaluse ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;

n)  kohustustelt tehtavate kas intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendusaluse ettevõtja või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

o)  kohustusi reguleerivate lepinguliste sätete või kohaldatava õigusega nähakse ette, et kui kriisilahendusasutus kasutab direktiivi 2014/59/EL artiklis 48 osutatud allahindamise või konverteerimise õigusi, tuleb kohustuste põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb kohustused konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.

Kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga eriline suhe, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär, on seotud kontrolli või grupi kaudu, kuulub juhtorganisse või on seotud mis tahes eespool nimetatud isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid punkti d kohaldamise eesmärgil allutatuse hindamisel arvesse.

3.  Lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:

a)  täidetud on kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud punkti d kohane tingimus;

b)  kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud lõike 2 viimases lõigus, ning

c)  ▌ kriisilahendusasutus tagab, et suutlikkus jätta kohustusi kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest täielikult või osaliselt välja, ei tooks kaasa olulist edukate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu.

Kriisilahendusasutus lubab krediidiasutusel või investeerimisühingul lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka esimeses lõigus osutatud kohustusi.

4.  Kui kriisilahendusasutus lubab krediidiasutusel või investeerimisühingul teha otsuse arvestada kohustusi lõike 3 teise lõigu kohaselt, kvalifitseeruvad kohustused kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:

a)  krediidiasutuse või investeerimisühingu otsus mitte lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõike 3 esimeses lõigus osutatud kohustusi on kehtiv kooskõlas lõikega 5;

b)  kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud selle punkti d kohane tingimus, on täidetud;

c)  kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud lõike 2 viimases lõigus;

d)  krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ei ole artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summast üle 5 % suurem;

e)  nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkusele, mida kinnitab kriisilahendusasutus pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 45b lõike 3 punktides b ja c osutatud elementide hindamist.

5.  Kriisilahendusasutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada lõike 3 või 4 kohast erandit. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või otsustada lisada kõlblike kohustuste kirjetele nii lõikes 3 kui ka lõikes 4 osutatud kohustusi.

Otsus avaldatakse aastaaruandes ja see jõustub kuue kuu möödumisel aruande avaldamisest. Otsus kehtib vähemalt ühe aasta.

6.  Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutusega.

Artikkel 72cKõlblike kohustuste instrumentide amortiseerumine

1.  Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.

2.  Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku lunastamise võimalust, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varajasem kuupäev, millal omanik saab kasutada lunastamise võimalust ja taotleda instrumendi lunastamist või tagasimaksmist.

2 a.  Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab emitendi jaoks ajendit instrument enne instrumendi esialgset tähtaega tagasi võtta, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, millal emitent saab lunastamise võimalust kasutada ning taotleda instrumendi lunastamist või tagasimaksmist.

Artikkel 72dTagajärjed, mis tulenevad sellest, kui kõlblikkuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumendiks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib endiselt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või artikli 72b lõike 4 kohaselt.

2. jaguMahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72eMahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

1.  Kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 131 kindlaks määratud krediidiasutused ja investeerimisühingud ▌ arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:

a)  krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;

b)  otsene, kaudne ja sünteetiline osalus sellise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendusaluse ettevõtja suutlikkust kahjusid katta ja rekapitaliseerida;

c)  globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate, artikli 72i kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis ettevõtetes;

d)  krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse vähem kui viis tööpäeva.

2.  Käesoleva jao kohaldamisel koheldakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse nõudeõiguse järku, välja arvatud instrumendid, mis on samas nõudeõiguste järgus instrumentidega, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.

3.  Käesoleva jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

 

kus

h  = artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;

I  = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu indeks;

Hi  = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu I artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;

li  = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu I kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu värskeimale avalikustatud teabele;

Li  = artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu I tagasi maksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele.

4.  Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on temaga samasse kriisilahendusalusesse gruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja otsesed, kaudsed või sünteetilised osalused omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus kokkuleppel asjaomaste tütarettevõtjate kriisilahendusasutusega ▌ lubada emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes teha erandi lõike 1 punktidest I ja d ning lõikest 2, arvates maha päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Väiksem summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

kus

I  = tütarettevõtja indeks;

Oi   = tütarettevõtja I emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa, mille emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing on arvanud konsolideeritud omavahenditesse;

Pi   = tütarettevõtja I emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitud kõlblike kohustuste instrumentide summa;

rRG   = asjaomase kriisilahendusaluse grupi suhtes kohaldatav suhtarv vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 92a lõike 1 punktile a ja artiklile 45d;

Ri   = globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse I koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata väiksem summa, arvab tütarettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste asjaomasest elemendist maha lõike 1 punktide I ja d ning lõike 2 kohaselt arvutatud summa ja nimetatud madalama summa vahe.

Artikkel 72fEnda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a)  krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)  lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii)  nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b)  otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;

c)  krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)  pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;

ii)  nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72gKõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse artiklites 72h–72i kehtestatud erandeid.

Artikkel 72hTeiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides I ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

a)  nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)  lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta;

ii)  nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemat kauplemisportfellis või hoitakse mõlemat muu tegevuse all;

b)  otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, võttes arvesse nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioone.

Artikkel 72iKõlblike kohustuste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

1.  Artikli 72e lõike 1 punkti I kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:

a)  kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i)  artiklid 32–35;

ii)  artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevase kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii)  artiklid 44 ja 45;

b)  krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning nende globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendusalusel ettevõtjal ei ole olulist investeeringut.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punktis b osutatud teguri arvutusest välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

3.  Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a)  osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b)  kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste instrumentide osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

4.  Artikli 72e lõike 1 punktis I osutatud osaluste summat, mis on võrdne või väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.

5.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga.

Artikkel 72jKauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis on kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel võrdne või väiksem kui 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  osalused kuuluvad kauplemisportfelli;

b)  kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.

2.  Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.

3.  Kui lõike 1 kohaselt maha arvatud osaluste puhul ei ole samas lõikes kehtestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

3. jaguOmavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72kKõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikud kohustused koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72lOmavahendid ja kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.“.

28)  II osa I jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded“.

29)  Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:

„Instrumentidelt tehtavad väljamaksed“;

b)  lõiked 1, 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„1. Kapitaliinstrumendid ja kohustused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing saab vastavalt oma äranägemisele otsustada teha väljamakseid muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate maksetena, ei saa kvalifitseeruda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

2. Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet tühistada asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid;

b)  lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt instrumendi ega kohustuse võimet katta kahjusid;

c)  lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.

Enne lõikes 1 osutatud loa andmist konsulteerib pädev asutus krediidiasutuse või investeerimisühingu nimetatud tingimustele vastavuse üle kriisilahendusasutusega.

3. Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada või seda nõuda mõnel muul juriidilisel isikul kui neid emiteerival krediidiasutusel või investeerimisühingul, ei saa kvalifitseeruda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ja kõlblike kohustuste instrumentidelt tehtavate väljamaksete suuruse kindlaksmääramisel kasutada ühe alusnäitajana laiapõhjalist turuindeksit.“;

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruannetes ja avalikustavad laiapõhjalised aktsiahinnaindeksid, millele nende kapitali- ja kõlblike kohustuste instrumendid toetuvad.“.

30)  Artikli 75 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“.

31)  Artikli 76 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitaliinstrumendis oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b)  punktis a osutatud positsioone kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis õiglases väärtuses.

2. Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgmises punktis osutatud kirjetega:

a)  enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

b)  finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

c)  krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.

3. Pädevad asutused annavad lõikes 2 osutatud loa ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks on tegevuslikult koormav jälgida vastavalt lõike 2 ühes või mitmes punktis osutatud kirjetega seotud aluspositsioone.“.

32)  Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused

1. Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädeva asutuse eelnevat luba ühe või mõlema järgmise tegevuse jaoks:

a)  krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamine või tagasiostmine kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega lubatud viisil;

b)  täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide või kõlblike kohustuste instrumentide tagasivõtmine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.

1 a.  Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb kriisilahendusasutuse eelnevat luba ühe või mõlema järgmise tegevuse jaoks:

a)  lõikega 1 hõlmamata kõlblike kohustuste instrumentide lunastamine, tagasivõtmine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega;

b)  niisuguste instrumentide lunastamine, tagasivõtmine, tagasimaksmine või tagasiostmine, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, mis varem kvalifitseerusid kõlblike kohustuste instrumentideks ja mis ei ole hõlmatud lõikega 1, kui krediidiasutus või investeerimisühing individuaalselt või asjakohasel juhul kriisilahendusalune grupp, mille tütarettevõtja see krediidiasutus või investeerimisühing on, konsolideeritud alusel ei vasta omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele.

1 b.  Pädev asutus võib asendada lõike 1 kohase eelneva loa saamise nõude teavitusnõudega, kui vastavalt esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite vähendamine on ebaoluline.

1 c.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab pädevale asutusele piisavad tagatised suutlikkuse kohta tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuetest piisaval määral suurema omavahendite summa raames, võib krediidiasutus või investeerimisühing võtta lõike 1 kohaseid meetmeid, tingimusel et

a)  niisugune meede ei too endaga kaasa omavahendite vähenemist, mis põhjustaks olukorra, kus krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid langeksid allapoole käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõudeid ning allapoole täiendavat varu, mille suurus on 2,5 % käesoleva määruse artikli 92 lõike 3 kohasest koguriskipositsioonist;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevat asutust mis tahes lõike 1 kohase meetme võtmise kavatsusest ning esitab kogu teabe, mis on vajalik selleks, et hinnata, kas käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab kriisilahendusasutusele piisavad tagatised suutlikkuse kohta tegutseda käesolevas määruses ning direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL kehtestatud nõuetest piisaval määral suurema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib krediidiasutus või investeerimisühing võtta lõike 1 kohaseid meetmeid, tingimusel et

a)  niisugune meede ei too endaga kaasa omavahendite ja kõlblike kohustuste vähenemist, mis põhjustaks olukorra, kus krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused langeksid allapoole käesolevas määruses ning direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL kehtestatud nõudeid ning allapoole täiendavat varu, mille suurus on 2,5 % käesoleva määruse artikli 92 lõike 3 kohasest koguriskipositsioonist;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevat ja kriisilahendusasutust mis tahes lõike 1 kohase meetme võtmise kavatsusest ning esitab kogu teabe, mis on vajalik selleks, et hinnata, kas käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud.“.

33)  Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78Järelevalvealane luba omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamiseks

1.  Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide või kõlblike kohustuste instrumentide vähendamiseks, tagasiostmiseks, tagasivõtmiseks või lunastamiseks juhul, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:

a)  enne artiklis 77 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artiklis 77 osutatud instrumendid sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentide või kõlblike kohustuste instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad kõnealuse toimingu järel käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Pädev asutus konsulteerib enne loa andmist kriisilahendusasutusega.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL kehtestatud nõuetest suurema omavahendite summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumente tagasi võtta, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et mis tahes selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid teatud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse vaid kriisilahendusasutuse määratava kindla summa piires. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL kehtestatud nõuetest suurema omavahendite summa raames, võib pädev asutus pärast konsulteerimist kriisilahendusasutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumente tagasi võtta, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et mis tahes selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid teatud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse määratava kindla summa piires. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaks määratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega tohi ületada 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL ja direktiivis 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaks määratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega tohi ületada 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate väljastatud instrumentide kogusummast. Kõlblike kohustuste instrumentide puhul kehtestab eelnevalt kindlaks määratud summa kriisilahendusasutus pärast pädeva asutusega konsulteerimist.

Pädevad asutused võtavad üldise eelneva loa tagasi, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

2.  Hinnates lõike 1 punkti a kohaselt asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, kaaluvad pädevad asutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid ja -kohustused oleksid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad neist instrumentidest, mida nad asendavad.

3.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb artikli 77 punktis a osutatud toimingu ja kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega on keelatud keelduda artiklis 27 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide lunastamisest, võib pädev asutus loobuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamisest tingimusel, et ta nõuab, et krediidiasutus või investeerimisühing piirab selliste instrumentide lunastamist asjakohasel alusel.

4.  Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul täiendava esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente tagasi võtta, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimisest, kui täidetud on lõikes 1 kehtestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:

a)  kõnealuste instrumentide regulatiivne klassifikatsioon muutub, mille tulemusel jäetaks need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või klassifitseeritakse ümber madalama kvaliteedivormiga omavahenditeks, ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i)  pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;

ii)  krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberkvalifitseerimist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

b)  nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

c)  instrumentide suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 484;

d)  enne artiklis 77 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artiklis 77 osutatud instrumendid sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega või kõlblike kohustuste instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;

e)  täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.

Seoses nende tingimustega konsulteerib pädev asutus enne loa andmist kriisilahendusasutusega.

5.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järgmine:

a)  mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“;

b)  lõikes 3 osutatud lunastamise piiramise asjakohased alused;

c)  artiklis 77 nimetatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlusega ning andmenõuded, kui krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevalt asutuselt luba artiklis 77 nimetatud toimingu tegemiseks, sealhulgas kord, mida järgitakse ühistute liikmetele emiteeritud osakute lunastamisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks;

d)  lõikes 4 osutatud erakorralised olukorrad;

e)  lõikes 4 osutatud termini „turutegemine“ tähendus.

EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [3 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“.

34)  Artiklit 79 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest“;

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kapitaliinstrumente või kohustusi või on andnud allutatud laene, mis kvalifitseeruvad ajutiselt finantssektori ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks krediidiasutuses või investeerimisühingus ning kui pädev asutus peab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguks, mille eesmärk on asjaomane üksus või asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing saneerida ja päästa, võib pädev asutus ajutiselt loobuda tavapäraselt kõnealuste instrumentide suhtes kohaldatavate mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest.“.

35)  Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:

„Omavahendite ja kõlblike kohustuste kvaliteedi järjepidev kontroll“;

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. EBA jälgib krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt liidus emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti ning teavitab komisjoni viivitamata, kui on märkimisväärseid tõendeid, et kõnealused instrumendid ei vasta käesoleva määrusega sätestatud kõlblikkuse kriteeriumidele.

Pädevad asutused edastavad EBA-le taotluse alusel viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega selleks, et võimaldada EBA-l jälgida liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.“;

c)  lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„3. EBA annab komisjonile tehnilist nõu mis tahes oluliste muutuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmisega:“.

36)  Artikli 81 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)  tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)  krediidiasutus või investeerimisühing;

ii)  ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest siseriiklikest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)  kolmandas riigis vahendajana tegutsev finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on käesoleva määruse omadega vähemalt samaväärsed;

b)  tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

c)  käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“.

37)  Artikkel 82 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 82Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt vajadusele tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud jaotamata kasumit ja ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)  tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)  krediidiasutus või investeerimisühing;

ii)  ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest siseriiklikest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)  kolmandas riigis vahendajana tegutsev finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on käesoleva määruse omadega vähemalt samaväärsed;

b)  tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

c)  kõnealuseid instrumente omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“.

38)  Artikli 83 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1. Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse vastavalt vajadusele kuni 31. detsembrini 2021 kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:“.

38 a)  Artiklisse 85 lisatakse järgmine lõige:

„4. Kui võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustel ning artikli 113 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastavasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi astunud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on olemas ristgarantii skeem, mis näeb ette, et puuduvad praegused või prognoositavad olulised, praktilised või õiguslikud takistused regulatiivseid nõudeid ületava omavahendite summa ülekandmiseks vastaspoolelt krediidiasutusele, välistatakse need asutused käesoleva artikli sätetest seoses mahaarvamistega ning nad võivad võtta täielikult arvesse mis tahes ristgarantii skeemist tulenevat vähemusosalust.“.

38 b)  Artiklisse 87 lisatakse järgmine lõige:

„4. Kui võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustel ning artikli 113 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastavasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi astunud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on olemas ristgarantii skeem, mis näeb ette, et puuduvad praegused või prognoositavad olulised, praktilised või õiguslikud takistused regulatiivseid nõudeid ületava omavahendite summa ülekandmiseks vastaspoolelt krediidiasutusele, välistatakse need asutused käesoleva artikli sätetest seoses mahaarvamistega ning nad võivad võtta täielikult arvesse mis tahes ristgarantii skeemist tulenevat vähemusosalust.“.

39)  Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„d)  finantsvõimenduse määr on 3 %;

d a)  erandina punktist d lisab iga globaalne süsteemselt oluline ettevõtja 3 %se finantsvõimenduse määra nõudele veel 50 % globaalse süsteemselt oluline ettevõtja puhvrist, mis arvutatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikega 4.“;

b)  lõike 3 punktid b, c ja d asendatakse järgmisega:

„b)  krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:

i)  käesoleva osa IV jaotise kohaselt kindlaks määratud tururiskid;

ii)  riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395–401 sätestatud piirmäärasid, sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kõnealuseid piirmäärasid ületada, nagu need on kindlaks määratud IV osa kohaselt;

c)  käesoleva osa IV jaotises kindlaks määratud tururiskide omavahendite nõuded kogu äritegevuse suhtes, mis tekitab valuutariski või kaubariski;

d)  arveldusriski omavahendite nõuded kooskõlas V jaotisega, välja arvatud artikkel 379.“.

40)  Lisatakse artiklid 92a ja 92b:

„Artikkel 92aGlobaalse süsteemselt olulise ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

1.  Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele täidab krediidiasutus või investeerimisühing, kes on liigitatud kriisilahendusaluseks ettevõtjaks ja kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast, igal ajal järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:

a)  18 % suurune riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

b)  6,75 % suurune mitteriskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna artikli 429 lõikes 4 osutatud protsendina koguriskipositsioonist.

2.  Lõikes 1 kehtestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)  kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, millal krediidiasutus või investeerimisühing või grupp, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, on nimetatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;

b)  kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, millal kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit vastavalt direktiivile 2014/59/EL;

c)  kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, millal kriisilahendusalune ettevõtja on kehtestanud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivsed erasektori meetmed, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendusalust ettevõtjat rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendeid rakendamata.

3.  Kui lõike 1 punktis a kehtestatud nõuete sama globaalselt olulise ettevõtja iga kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes kohaldamise tulemusel ületab kogumaht artikli 12 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega tegutseda direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 või artikli 45h lõike 1 kohaselt.

Artikkel 92bKolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis on kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendusalused ettevõtjad, peavad igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, mis jääb vahemikku 75 %–90 % artiklis 92a kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest.

Lõike 1 sätete järgimise eesmärgil võetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente arvesse vaid siis, kui neid hoiab kolmandas riigis asuva krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja.

2. Lõikes 1 sätestatud vahemikku jääva omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude määrab kindlaks olulise tütarettevõtja vastuvõtva riigi kriisilahendusasutus, konsulteerides kriisilahendusaluse grupi päritoluriigi asutustega ning võttes arvesse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiat ja finantsstabiilsusele avalduvat mõju.“.

41)  Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 94Kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikese mahu korral kohaldatav erand

1.  Erandina artikli 92 lõike 3 punktist b võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude vastavalt lõikele 2, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise järel võrdne mõlema järgmise künnisega või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

a)  5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

b)  50 miljonit eurot.

2.  Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuste omavahendite nõude järgmiselt:

a)  II lisa punktis 1 loetletud lepingute, II lisa punktis 3 osutatud omavahenditega seotud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vabastada need positsioonid artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõudest;

b)  muude kui punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul võib krediidiasutus või investeerimisühing asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude artikli 92 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud nõudega.

3.  Lõike 1 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu kindlal kuupäeval vastavalt järgmistele nõuetele:

a)  arvutamisel kasutatakse kõiki artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud järgmised:

i)  välisvaluuta ja kauba tuletisinstrumentide positsioonid, mida kasutatakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste valuuta- ja kaubariskipositsioonide suhtes;

ii)  krediidituletisinstrumendid, mida kasutatakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriskipositsioonide või vastaspoole riskipositsioonide suhtes;

b)  kõik positsioonid hinnatakse antud kuupäeva turuhindade põhjal; kui positsiooni turuhinda antud kuupäeva kohta ei ole, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust;

c)  pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusele.

3 a.  Kui direktiivi 2013/36/EL artiklites 74 ja 83 sätestatud kohustustest sõltumata on täidetud mõlemad käesoleva määruse artikli 94 lõikes 1 sätestatud tingimused, ei kohaldata käesoleva määruse III osa I jaotise 3. peatüki artiklite 102, 103 ja 104b ning artikli 105 lõike 3 sätteid.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad lõike 2 kohaselt oma kauplemisportfelli tegevuste omavahendite nõuded või lõpetavad nende arvutamise.

5.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida lõike 1 tingimusi, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

6.  Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab kolme kuu jooksul lõike 2 kohaselt kauplemisportfelliga seotud tegevuste omavahendite nõuete määramise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

a)  krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 kohast mis tahes tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 kohast mis tahes tingimust rohkem kui 6 kuu jooksul viimasel 12 kuul.

7.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete käesoleva artikli kohase arvutamise, lubatakse tal seda jätkata üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta.

8.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta kauplemisportfelli positsiooni ainult selleks, et igakuise hindamise ajal täita lõikes 1 sätestatud tingimusi.“.

42)  Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99Aruannete esitamine omavahendite nõuete ja finantsteabe kohta

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad oma pädevatele asutustele artiklis 92 sätestatud kohustuste kohta aruande kooskõlas käesoleva artikliga.

  Kriisilahendusalused ettevõtjad esitavad oma pädevatele asutustele artiklites 92a ja 92b sätestatud kohustuste kohta aruande vähemalt korra poolaastas.

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud omavahendite aruandlusele esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma pädevatele asutustele finantsteabe aruande, kui nad on üks järgmistest:

a)  krediidiasutus või investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklit 4;

b)  krediidiasutus, mis koostab konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavalt määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 5 punktile b.

3.  Pädevad asutused võivad nõuda, et käesoleva määruse artikli 24 lõike 2 kohaselt kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega konsolideeritud alusel omavahendeid kindlaks määravad krediidiasutused esitaksid finantsteabe aruande kooskõlas käesoleva artikliga.

4.  Lõike 1 kohaselt nõutavad aruanded tuleb väikestel ja lihtsa struktuuriga krediidiasutustel ja investeerimisühingutel esitada kord poolaastas või sagedamini. Lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutavad aruanded tuleb ▌väikestel ja lihtsa struktuuriga krediidiasutustel ja investeerimisühingutel esitada kord aastas.

Kõik teised krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse lõiget 6, esitavad lõigete 1–3 kohaselt nõutavad aruanded korra poolaastas või sagedamini.

5.  Lõigetes 2 ja 3 osutatud finantsteabe aruandlus koosneb üksnes teabest, mida on vaja tervikliku ülevaate esitamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja süsteemsete riskide kohta, mida krediidiasutused või investeerimisühingud avaldavad finantssektorile või reaalmajandusele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1093/2010.

6.  EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks aruannete ühtsed vormingud, esitamise sagedus ja kuupäevad, mõistete määratlused ning lõigetes 1 kuni 3 ja artiklis 100 osutatud aruandluseks kasutatavad IT-lahendused.

Käesolevas artiklis sätestatud aruandlusnõudeid kohaldatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes proportsionaalselt, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu suurust ja keerukust ning tema tegevusega seotud riskide laadi ja määra.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

7.  EBA hindab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014(19) finantsmõju krediidiasutusele ja investeerimisühingutele seoses nõuete täitmisega seotud kuludega ning esitab tulemuste kohta komisjonile aruande hiljemalt [31. detsembriks 2019]. Aruandes analüüsitakse eelkõige, kas aruandlusnõudeid on kohaldatud piisavalt proportsionaalselt. Seda analüüsitakse eelkõige väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul.

Sel eesmärgil tehakse aruandes järgmist:

a)  jaotatakse krediidiasutused ja investeerimisühingud nende suuruse ja keerukuse ning nende tegevuse laadi ja riskitaseme järgi kategooriatesse. Aruandes on eraldi kategooria ▌väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks;

b)  mõõdetakse aruandluskoormust, mis tekib igal krediidiasutuse või investeerimisühingu kategoorial asjaomasel ajavahemikul rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud aruandlusnõuete täitmisel, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid:

i)  aruandluskoormust mõõdetakse nõuete täitmisega seotud kulude ja krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomase ajavahemiku netotulu suhtena;

ii)  nõuete täitmisega seotud kulud koosnevad kõigist aruandlussüsteemi pideva rakendamise ja käitamisega otseselt või kaudselt seotud kuludest, sealhulgas kulutused personalile, IT-süsteemidele, õigusküsimustele, raamatupidamisele, auditeerimisele ja nõustamisteenustele;

iii)  asjaomane ajavahemik on iga aastane ajavahemik, mille jooksul krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud nõuete täitmisega seotud kulud tingituna ettevalmistustest rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud aruandlusnõuete rakendamiseks ning aruandlussüsteemi jätkuvast käitamisest;

c)  hinnatakse, kas ja mil määral takistasid nõuete täitmisega seotud kulud oluliselt uute asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute turule tulemist;

c a)  hinnatakse usaldatavusnõuetega seotud eesmärkidel kogutud ja edastatud andmete lisaväärtust ning vajalikkust;

d)  alternatiivkulusid silmas pidades hinnatakse iga krediidiasutuse või investeerimisühingu kategooria puhul nõuete täitmisega seotud kulude mõju, nagu on osutatud punkti b alapunktis ii, ning

e)  esitatakse ettepanekud rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 muutmiseks, et vähendada aruandluskoormust krediidiasutuste ja investeerimisühingute või vajaduse korral nende erikategooriate jaoks, pidades silmas käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL eesmärke, ning selleks, et vähendada artiklite 100, 394 ja 430 kohaselt nõutavate aruannete esitamise sagedust. Lisaks hinnatakse aruandes, kas artikli 100 kohastest aruandlusnõuetest võiks loobuda, kui varade koormatised on allpool teatavat künnist ning kui panka peetakse väikeseks ja lihtsa struktuuriga pangaks. Aruandes esitatakse vähemalt soovitused, kuidas vähendada ▌väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandlusnõuete ulatust ja detailsust nii, et pärast vähendatud aruandlusnõuete täielikku rakendamist väheneksid väikeste ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuste ja investeerimisühingute eeldatavad keskmised nõuete täitmisega seotud kulud ideaaljuhul 20 % või rohkem, aga vähemalt 10 %.

EBA selle aruande tulemuste põhjal muudab komisjon [31. detsembriks 2020] vastavaid tehnilisi regulatiivseid standardeid ja esitab vajaduse korral ühe või mitu seadusandlikku ettepanekut nende soovituste rakendamiseks.

8.  Lõike 7 punkti d kohaldamisel tähendab alternatiivkulu krediidiasutuse või investeerimisühingu kaotatud tulu teenuste eest, mida nad ei saanud nõuete täitmisega seotud kulude tõttu klientidele osutada.

9.  Pädevad asutused konsulteerivad EBAga, kas muud kui lõigetes 2 ja 3 osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid esitama finantsteabe aruande konsolideeritud alusel kooskõlas lõikega 2, tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  asjaomased krediidiasutused ja investeerimisühingud veel ei esita aruandeid konsolideeritud alusel;

b)  asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatakse direktiivi 86/635/EMÜ kohast raamatupidamistava;

c)  finantsaruandlust peetakse vajalikuks, et saada täielik ülevaade krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse riskiprofiilist ja süsteemsetest riskidest, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad põhjustada finantssektorile või reaalmajanduse toimimisele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1093/2010.

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks vormingud, mida esimeses lõigus osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kasutama samas lõigus sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

10.  Kui pädev asutus leiab, et lõikes 6 osutatud rakenduslike tehniliste standarditega hõlmamata teave on vajalik lõikes 5 sätestatud eesmärkidel, teatab ta EBA-le ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, milline täiendav teave tuleks tema hinnangul lisada selles lõikes osutatud rakenduslikesse tehnilistesse standarditesse.

11.  Pädevad asutused võivad loobuda käesolevas artiklis ning artiklites 100, 101, 394, 415 ja 430 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites täpsustatud kirjete aruandlusnõuetest, vähendada aruannete esitamise sagedust või lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul esitada aruande muus aruandlusraamistikus, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)  need kirjed on pädevatele asutustele juba kättesaadavad muul viisil kui eelnimetatud rakenduslike ▌standardite alusel, sealhulgas kui selline teave on pädevatele asutustele kättesaadav muus vormingus või teistsuguse detailsusega; pädev asutus võib käesolevas lõikes nimetatud erandi teha vaid siis, kui selliste alternatiivsete meetodite abil saadud, kogutud või koondatud andmed on identsed andmepunktidega, mis oleks tulnud edastada kooskõlas vastavate rakenduslike tehniliste standarditega;

b)  asjakohase ajavahemiku jooksul enne andmete edastamise tähtaega ei ole andmepunkte või vorminguid kooskõlas käesoleva määruse muudatustega ajakohastatud.

Pädevad asutused, kriisilahendusasutused, määratud asutused ja asjaomased asutused kasutavad igal võimalusel andmevahetust, et aruandlusnõuetest loobuda.“.

43)  Artikkel 100 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 100Aruandlusnõuded seoses varade koormatistega

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele aruande oma varade koormatiste taseme kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud aruandes esitatakse varade koormatiste jaotus liikide kaupa, nagu repolepingud, väärtpaberite laenuks andmine, väärtpaberistatud riskipositsioonid või tagatud võlakirjade tagatisena lisatud laenud. “.

43 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 101a

Ühtse ja integreeritud süsteemi loomine statistiliste ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumiseks

EBA arendab välja ühtse ja integreeritud süsteemi statistiliste ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumiseks ning esitab komisjonile tulemuste kohta aruande hiljemalt [31. detsembriks 2019]. Aruanne, hõlmates kõiki pädevaid asutusi ning hoiuste tagamise skeemide eest vastutavaid asutusi, statistikaasutusi ja kõiki asjaomaseid asutusi, eelkõige EKPd ja tema eelnevat tööd statistiliste andmete kogumisel, ning võttes arvesse senist tööd Euroopa aruandlusraamistikuga, põhineb üldisel kulude ja tulude analüüsil, pidades muu hulgas silmas keskse kogumispunkti loomist, ning sisaldab vähemalt järgmist:

a)  ülevaadet nende andmete hulga ja mahu kohta, mille pädevad asutused on kogunud oma jurisdiktsioonis, samuti nende päritolu ja detailsuse kohta;

b)  kogutavaid andmeid käsitleva standardsõnastiku koostamise kontrolli, et suurendada aruandlusnõuete lähenemist nii korrapäraste aruandekohustuste kui ka pädevate asutuste poolt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt sihtotstarbeliselt taotletava teabe puhul ning vältida ebavajalikke päringuid;

c)  väikese ja lihtsa struktuuriga krediidiasutuse või investeerimisühingu äritegevust arvestavat hinnangut sellele, milliseid kohaldatavaid andmepunkte ei ole vaja selleks, et hinnata krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavust usaldatavusnõuetele või tema finantsolukorda, ja millised andmepunktid võiks ühendada;

d)  ajakava integreeritud ja standardse aruandlussüsteemi loomiseks koos keskse kogumispunktiga, mis

i) sisaldab keskset andmeregistrit kõigi vajaliku detailsuse ja sagedusega statistiliste ja usaldatavusnõuetega seotud andmetega konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta ning mida ajakohastatakse vajalike ajavahemike tagant;

ii) toimib pädevate asutuste jaoks kontaktpunktina, kus nad saavad, töötlevad ja koguvad kõiki andmepäringuid, kus päringud saab viia kokku juba kogutud esitatud andmetega ja mis võimaldab pädevate asutuste kiiret juurdepääsu taotletud teabele;

iii) toimib krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle üle järelevalvet teostatakse, ainsa kontaktpunktina, mille kaudu edastatakse pädevate asutuste statistiliste ja usaldatavusnõuetega seotud andmete päringud krediidiasutusele või investeerimisühingule ning kus kantakse taotletud andmed kesksesse anderegistrisse;

iv) omab kooskõlastavat rolli pädevate asutuste vahelises teabe- ja andmevahetuses;

v) edastab pädevate asutuste ad hoc päringud krediidiasutusele või investeerimisühingule, kelle üle järelevalvet teostatakse, alles siis, kui päringut on võrreldud olemasolevate päringute ja punktis b osutatud standardsõnastikuga, et vältida duplikaate;

vi) omab oma volituste täitmiseks piisavaid organisatsioonilisi, finants- ja personalistruktuure ja -vahendeid;

vii) võtab arvesse teiste pädevate asutuste menetlusi ja protsesse ning viib need üle standardsüsteemi;

viii) tagab, et uusi aruandlusnõudeid ei kohaldata enne 2 aasta möödumist nende avaldamisest ja et lõplikud aruandevormid tehakse kättesaadavaks vähemalt 1 aasta enne nende kohaldamise alguskuupäeva.

Hiljemalt ... [üks aasta pärast aruande esitamist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral ja käesolevas artiklis osutatud aruannet arvesse võttes ühe või mitu seadusandlikku ettepanekut aruandlusnõuete jaoks integreeritud ja standardse aruandlussüsteemi loomiseks.“.

44)  Artikli 101 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele korra poolaastas aruanded järgmiste koondandmetega iga riigisisese kinnisvaraturu kohta, mille suhtes neil on riskipositsioone:“.

45)  Artikli 101 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega.

„4.   EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud koondandmete ühtsed vormingud, mõistete määratlused, esitamise sagedus ja kuupäevad ning IT-lahendused.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

5.   Erandina lõikest 1 esitavad artiklis 430a määratletud väikesed krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 1 osutatud teabe kord aastas.“.

46)  Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. See, et positsioone hoitakse kauplemise eesmärgil, peab olema tõendatud strateegiate, põhimõtete ja protseduuride alusel, mille krediidiasutus või investeerimisühing on positsiooni või portfelli haldamiseks artiklite 103 ja 104 kohaselt kehtestanud.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad kooskõlas artikliga 103 kauplemisportfelli haldamiseks süsteemid ja kontrollimehhanismid ning järgivad neid.

4. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse kauplemisüksustele, mille krediidiasutus või investeerimisühing on loonud artikli 104b kohaselt, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes võib kohaldada artiklis 94 sätestatud käsitlust või talle on tehtud artikli 104b lõikes 3 osutatud erand.“;

Lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6:

„5. Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse artikli 105 kohaseid usaldusväärse hindamise nõudeid.

6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad sisemist riskimaandust kooskõlas artikliga 106.“.

47)  Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:

a)  tegevused, mida krediidiasutus või investeerimisühing loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;

b)  millises ulatuses on võimalik positsiooni iga päev turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;

c)  mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles krediidiasutus või investeerimisühing saab:

i)  tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;

ii)  maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;

iii)  anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;

d)  millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab anda ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;

e)  millises ulatuses õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid krediidiasutusel või investeerimisühingul positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või selle riske maandada;

f)  millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab aktiivselt juhtida ja on kohustatud aktiivselt juhtima oma kauplemistegevuse raames võetud positsioonidega seotud riske;

g)  millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing võib riske või positsioone kauplemisportfellist üle kanda muu tegevuse alla ja vastupidi ning selliste ülekandmiste kriteeriumid, nagu on osutatud artiklis 104a.“;

b)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2. Kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab krediidiasutus või investeerimisühing kõiki järgmisi tingimusi:“;

c)  lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)  krediidiasutusel või investeerimisühingul on kauplemisportfelli positsiooni või positsioonide kogumite kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;“;

d)  lõike 2 punkti b sissejuhatavat osa muudetakse järgmiselt:

„b)  krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfellis olevate positsioonide või positsioonide kogumite aktiivseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:“;

e)  lõike 2 punkti b alapunkti i muudetakse järgmiselt:

milliseid positsioone või positsioonide kogumeid võib iga konkreetne kauplemisüksus või asjakohasel juhul määratud diiler võtta;“.

48)  Artikkel 104 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 104Kauplemisportfelli kuulumine

1.  Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on artiklis 102 sätestatud nõuetele, artikli 4 lõike 1 punkti 86 kohasele kauplemisportfelli määratlusele ja käesoleva artikli sätetele vastavad ning krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimissuutlikkust ja -tavasid arvesse võttes selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid, mille kohaselt määratakse kindlaks, millised positsioonid loetakse omavahendite nõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvaks. Krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib täies ulatuses kõnealuste põhimõtete ja protseduuride järgimise, teostab selle üle vähemalt kord aastas siseauditit ja teeb auditi tulemused pädevatele asutustele kättesaadavaks.

2.  Kauplemisportfelli määratakse positsioonid järgmistes instrumentides:

a)  instrumendid, mis täidavad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamise kriteeriume, nagu on osutatud lõigetes 7–9;

b)  finantsinstrumendid, mida haldab kooskõlas artikliga 104b loodud kauplemisüksus;

c)  finantsinstrumendid, mille tagajärjel tekib lühike krediidi või aktsiate netopositsioon;

d)  väärtpaberite emissiooni tagamise kohustusest tulenevad instrumendid;

e)  õiglases väärtuses mõõdetud instrumendid, mida hoitakse raamatupidamisliku kauplemiseks hoitava vara või kohustustena;

f)  turutegemisest tulenevad instrumendid;

g)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, tingimusel et nad täidavad käesoleva artikli lõike 10 nõudeid;

h)  börsil noteeritud aktsiad;

i)  kauplemisega seotud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud;

j)  optsioonid, sealhulgas krediidi- või aktsiariskiga seotud kauplemisportfellivälistest instrumentidest tulenevad eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid.

Käesoleva lõike punkti c kohaldamisel on krediidiasutusel või investeerimisühingul lühike aktsiate netopositsioon, kui aktsiahinna vähenemise tõttu krediidiasutuse või investeerimisühingu kasum suureneb. Samamoodi on krediidiasutusel või investeerimisühingul lühike krediidi netopositsioon, kui emitendi või emitentide rühma krediidiriski marginaali suurenemine või krediidivõimelisuse vähenemine toob krediidiasutusele või investeerimisühingule kasumit.

3.  Kauplemisportfelli ei määrata positsioone järgmistes instrumentides:

a)  väärtpaberistamishoidlasse paigaldatavad instrumendid;

b)  kinnisvara;

c)  jaekrediit ja VKE krediit;

d)  muud kui lõike 2 punktis g nimetatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei saa fondi iga päev läbi vaadata või kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa iga päev reaalhindu fondi tehtud omakapitaliinvesteeringute kohta;

e)  tuletisinstrumendilepingud punktides a–d osutatud alusvaraks olevate instrumentidega;

f)  instrumendid, mida hoitakse eesmärgiga maandada positsiooni teatavat riski punktides a–e osutatud instrumendis.

4.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta lõike 2 punktides e–i osutatud instrumendi positsiooni kauplemisportfelli määramata, kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevaid asutusi veenda, et positsiooni ei hoita kauplemise eesmärgil ega selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone.

5.  Pädevad asutused võivad krediidiasutuselt või investeerimisühingult nõuda tõendeid selle kohta, et lõikes 3 nimetamata positsioon määratakse kauplemisportfelli. Sobilike tõendite puudumisel võivad pädevad asutused nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult selle positsiooni ümberpaigutamist muu tegevuse alla, välja arvatud lõike 2 punktides a–d osutatud positsioonide puhul.

6.  Pädevad asutused võivad nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult tõendeid, et lõike 2 punktides a–d nimetamata positsioon määratakse muu tegevuse alla. Sobilike tõendite puudumisel võivad pädevad asutused nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult selle positsiooni ümberpaigutamist kauplemisportfelli positsioonide hulka, välja arvatud juhul, kui see positsioon on loetletud lõikes 3.

7.  Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell koosneb väärtpaberistamise positsioonidest ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidest, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)  positsioonide puhul ei ole tegemist edasiväärtpaberistamise positsioonidega, väärtpaberistamise seeria optsioonidega ega ühegi muu väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendiga, mis ei anna proportsionaalset osa väärtpaberistamise seeria tuludest;

b)  kõik nende alusvaraks olevad instrumendid on:

i)  ühe alusvaraga instrumendid, sealhulgas ühe alusvaraga krediidituletisinstrumendid, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, või

ii)  punktis i osutatud instrumentidele tuginevad üldkaubeldavad indeksid.

Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud heausksed ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtiva usaldusväärse konkureeriva pakkumisega, ja pakkumiste noteeringud saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.

8.  Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli ei lisata positsioone, mille alusvaraks on üks järgmistest instrumentidest:

a)  alusvaraks olevad instrumendid, mis kuuluvad artikli 112 punktis h või i osutatud riskipositsiooni klassidesse;

b)  eriotstarbelise ettevõtte vastu olev nõue, mis on otseselt või kaudselt tagatud positsiooniga, mis lõike 6 kohaselt ei vasta ise korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamise tingimustele.

9.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisada positsioonid, mis ei ole ei väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, kuid mis maandavad selle portfelli teiste positsioonide riski, tingimusel et asjaomase instrumendi või selle alusvaraks olevate instrumentide jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, mida on kirjeldatud lõike 7 viimases lõigus.

10.  Krediidiasutus või investeerimisühing määrab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooni kauplemisportfelli, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)  krediidiasutus või investeerimisühing saab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suhtes kohaldada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit iga päev;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing saab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja hindade kohta teavet iga päev.“.

49)  Lisatakse artiklid 104a ja 104b:

„Artikkel 104aPositsiooni ümberliigitamine

1.  Krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted, mille alusel määrata kindlaks erandlikud asjaolud, mis õigustavad kauplemisportfelli kuuluva positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelliväliseks positsiooniks või vastupidiselt, kauplemisportfellivälise positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelli kuuluvaks positsiooniks, et määrata kindlaks omavahendite nõuded pädevaid asutusi rahuldaval viisil. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab need põhimõtted läbi vähemalt kord aastas.

Instrumentide uus liigitamine on lubatud ainult erandlike asjaolude korral. Selliste asjaolude hulka võib kuuluda panga restruktureerimine, mis toob kaasa kauplemisüksuste jäädava sulgemise ja eeldab instrumendi või portfelliga seotud majandustegevuse lõpetamist või muudatust raamatupidamisstandardites, mis võimaldab anda kirjele õiglase väärtuse kasumi ja kahjumi kaudu. Turusündmused, finantsinstrumendi likviidsuse muutused või kauplemise eesmärgi muutumine üksi ei ole piisavad põhjused instrumendi ümberliigitamiseks teise portfelli. Uus liigitus peab olema kooskõlas lõigetega 2–5 ja sellega tuleb tagada artiklis 104 sätestatud nõuete täitmine. Instrumentide uus liigitus õigusliku arbitraaži eesmärgil on keelatud.

2.  Kui ei ole tegemist otseselt artikli 104 nõuetest tulenevate ümberliigitamistega, annavad pädevad asutused ▌loa omavahendite nõuete täitmise eesmärgil kauplemisportfelli positsiooni ümberliigitamiseks kauplemisportfelliväliseks positsiooniks või vastupidiselt, kauplemisportfellivälise positsiooni ümberliigitamiseks kauplemisportfelli kuuluvaks positsiooniks üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele kirjalikult tõendanud, et positsiooni ümberliigitamise otsus tuleneb erandlikust asjaolust, mis on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt lõike 1 kohaselt sätestatud põhimõtetega. Selleks esitab krediidiasutus või investeerimisühing piisavad tõendid, et positsioon ei vasta enam artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli kuuluva või kauplemisportfellivälise positsioonina liigitamise tingimusele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse peab heaks kiitma krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan.

3.  Kui pädev asutus on andnud kooskõlas lõikega 2 loa, siis krediidiasutus või investeerimisühing:

a)  avalikustab järgmisel aruandekuupäeval teabe selle kohta, et tema positsioon on ümber liigitatud;

b)  määrab lõikes 4 sätestatud käsitluse kohaselt alates järgmisest aruandluskuupäevast kindlaks ümberliigitatud positsiooni omavahendite nõuded kooskõlas artikliga 92.

4.  Kui positsiooni ümberliigitamisest tulenev krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuete summa netomuutus toob järgmisel aruandekuupäeval kaasa omavahendite nõuete netosumma vähenemise, peab krediidiasutusel või investeerimisühingul olema netomuutusega samas väärtuses täiendavaid omavahendeid ja ta peab täiendavate omavahendite suuruse avalikustama. Täiendavate vahendite suurus peab jääma samaks, kuni saabub positsiooni lõpptähtaeg, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab krediidiasutusel või investeerimisühingul asjaomase summa varasemal kuupäeval kasutuselt kõrvaldada.

5.  Käesoleva artikli kohane positsiooni ümberliigitamine, välja arvatud otseselt artikli 104 nõuetest tulenevate ümberliigitamiste puhul, on tagasivõtmatu.

Artikkel 104bNõuded kauplemisüksusele

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud loovad kauplemisüksused ning määravad neile igast oma kauplemisportfellist positsioone. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse suhtes kokkulepitud äristrateegiaga ning neid pidevalt juhitakse ja jälgitakse kooskõlas lõikega 2.

2.  Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisüksused peavad igal ajal täitma järgmisi tingimusi:

a)  igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;

b)  igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; diiler määratakse tegutsema üksnes ühte kauplemisüksusesse; üks diiler igast kauplemisüksusest võtab kauplemisüksuse tegevuse ja teiste diilerite üle järelevalve tegemisel juhtrolli;

c)  igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;

d)  aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning edastatakse regulaarselt krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganile;

e)  igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat.

2 a.  Erandina punktist b võib pädev asutus lubada määrata diilerid tegutsema rohkem kui ühte kauplemisüksusesse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kuulub kooperatiivse või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi struktuuri ja ta suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et tema tururiski tsentraalne juhtimine toimib tõhusalt.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevale asutusele, mil viisil nad täidavad lõike 2 nõudeid. Pädevad asutused võivad nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing muudaks käesoleva artikli nõuete täitmiseks kauplemisüksuste struktuuri või korraldust.

4.  Erandina lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad tururiski omavahendite nõuete kindlaksmääramisel artikli 325 lõike 1 punktides a ja c kehtestatud meetodeid, taotleda osalist või täielikku vabastust käesolevas artiklis sätestatud tingimustest. Pädevad asutused võivad vabastuse anda, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et:

a)  mittevastavus lõike 2 tingimustele ei avalda olulist negatiivset mõju tema suutlikkusele juhtida ja jälgida tulemuslikult oma kauplemisportfelli positsioonide tururiske;

b)  ta täidab artiklis 103 sätestatud kauplemisportfelli haldamise üldnõudeid.“.

50)  Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõikide õiglase väärtuse alusel mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud usaldusväärse hindamise standardeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad eelkõige, et kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärne hindamine saavutab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse õiglase väärtuse alusel mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide dünaamilist olemust, usaldusväärsuse nõudeid ning õiglase väärtuse alusel mõõdetud kauplemisportfelli positsioonidega ja kauplemisportfelliväliste positsioonidega seotud omavahendite nõuete toimimist ja eesmärke.“;

b)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad kauplemisportfelli positsioonid õiglase väärtuse alusel ümber vähemalt kord päevas. Asjaomaste positsioonide väärtuste muutused esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes.

4.   Võimaluse korral hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioone ja kauplemisportfelliväliseid positsioone alati turuhinnas, sealhulgas nende positsioonide suhtes kauplemisportfelli kapitalikäsitluse kohaldamisel.“;

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma positsioone ja portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt, sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel.“;

d)  lõike 7 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksustest sõltumatult ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.“;

e)  lõike 11 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)  lisaaeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks, lisaks likviidsusperioodile, mis on positsiooni riskiteguritele määratud kooskõlas artikliga 325be;“.

51)  Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse, kui kauplemisportfellivälise maandatud positsiooni või kauplemisportfelli positsiooni suhtes rakendatavatest nõuetest ei tulene teisiti.

3.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni oma kauplemisportfelli krediidituletisinstrumendi abil, loetakse sellist krediidituletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase krediidituletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt tunnustatud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud krediidituletisinstrument lisatakse kauplemisportfelli tururiskide omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.“;

b)  lisatakse järgmised lõiked 4, 5 ja 6:

„4.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist aktsiariski positsiooni oma kauplemisportfelli aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, loetakse sellist aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise aktsiariski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt tunnustatud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud aktsiatel põhinev tuletisinstrument lisatakse kauplemisportfelli tururiskide omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.

5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälisele intressiriskile avatust kauplemisportfelli intressiriski positsiooni abil, peetakse seda positsiooni sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriskide hindamisel direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 kohaselt, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  positsioon on määratud kauplemisüksusele, mis on loodud kooskõlas artikliga 104b ja mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski suhtes esineva avatuse sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele. Sellel eesmärgil võib see kauplemisüksus võtta teisi intressiriski positsioone kolmandate isikute või krediidiasutuse või investeerimisüksuse teiste kauplemisüksuste suhtes, kui need kauplemisüksused täielikult tasakaalustavad asjaomaste teiste intressiriski positsioonide tururiskid, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikute suhtes;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing on direktiivi 2013/36/EL artiklites 84 ja 98 kehtestatud tingimuste kohaldamisel dokumenteerinud täies ulatuses selle, kuidas positsioon leevendab kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevat intressiriski.

6. Tururiskide omavahendite nõuded kõikide lõike 3 punktis a osutatud positsioonide puhul, mis on kauplemisüksusele määratud või mis ta on võtnud, arvutatakse individuaalselt eraldi portfellina ja need nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõudeid.“.

52)  Artikli 107 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, kolmandate riikide krediidiasutuste ja kolmandate riikide börside vastu nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab nimetatud üksuse suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.“.

52 a)  Artikli 117 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Riskikaal 0 % määratakse nõuetele järgmiste mitmepoolsete arengupankade vastu:

a)  Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

b)  Rahvusvaheline Finantskorporatsioon;

c)  Ameerika Riikide Arengupank;

d)  Aasia Arengupank;

e)  Aafrika Arengupank;

f)  Euroopa Nõukogu Arengupank;

g)  Põhjamaade Investeerimispank;

h)  Kariibi Arengupank;

i)  Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

j)  Euroopa Investeerimispank;

k)  Euroopa Investeerimisfond;

l)  Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur;

m)  immuniseerimise rahvusvaheline rahastamisvahend;

n)  Islami Arengupank;

n a)  Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon.

Käesoleva lõike kohaldamisel on komisjonil õigus võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14 vastu delegeeritud õigusakte, et olemasolevaid regulatiivse samaväärsuse hinnanguid arvesse võttes täpsustada, kas käesolevas lõikes esitatud loetelus veel mittesisalduvad mitmepoolsed arengupangad vastavad riskikaalu 0 % määramise nõuetele.“.

52 b)  Artiklisse 123 lisatakse lõik 3a:

„Laenude riskipositsioonidele, mis on tagatud töötasu või pensionimaksetega ja garanteeritud kõigi järgmistega:

i)  kohustuslik kindlustus, mis katab laenuvõtja surma, töövõimetuse või töökaotuse riskid;

ii)  tööandja või pensionifondi otsesed tagasimaksed laenuvõtja töötasust või pensionist otsese mahaarvamise teel, ning

iii)  kuumakse, mis ei ületa 35 % netokuupalgast või netopensionimaksest,

määratakse riskikaal 35 %.“.

52 c)  Artikkel 124 asendatakse järgmisega:

  „1.  Kui artiklites 125 või 126 sätestatud tingimused ei ole täidetud, määratakse riskikaal 100 % kinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonile või selle mis tahes osale, välja arvatud riskipositsiooni mis tahes osale, mis on määratud muusse riskipositsiooni klassi. Riskipositsiooni osale, mis ületab kinnisvarale seatud hüpoteegi väärtust, määratakse riskikaal, mida kohaldatakse asjaomase vastaspoole tagamata riskipositsioonide suhtes.

Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei või olla suurem kui pandiõigusega kaetud osa kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.

2.  Pädevad asutused hindavad artikli 101 kohaselt kogutavate andmete ja mis tahes muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt ja vähemalt kord aastas või artikli 458 lõikes 1 osutatud määratud asutuse taotluse korral, kas artiklis 125 osutatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaal 30% ja artiklis 126 osutatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaal 50 % asjaomase riigi territooriumil asuva kinnisvara puhul põhineb asjakohaselt:

a)  varasematel andmetel kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidest tulenenud kahjude kohta;

b)  kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Pädevad asutused jagavad oma hindamise tulemusi määratud asutustega.

3.  Kui pädev asutus leiab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise põhjal, et artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta pädeva asutuse liikmesriigi territooriumil asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega seonduvaid tegelikke riske, suurendab ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaalusid või kehtestab artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Määratud asutus võib taotleda pädevalt asutuselt käesoleva artikli lõike 2 kohase hindamise tegemist. Määratud asutus võib kehtestada artikli 125 lõikes 2 ja artikli 126 lõikes 2 sätestatust kõrgema riskikaalu või rangemad kriteeriumid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  ta on konsulteerinud muudatuste osas pädeva asutuse ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;

b)  ta leiab, et muudatuste rakendamisest hoidumine võib olulisel määral mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis. Pädevad asutused konsulteerivad EBAga kohaldatavate riskikaalude ja kriteeriumide kohandamise osas ja teavitavad sellest määratud asutust.

Pädevad asutused ja määratud asutused teavitavad EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohaldatavates riskikaaludes ja kriteeriumides käesoleva lõike kohaselt tehtud kohandustest.

EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mille asutused kehtestavad artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

4.  Lõike 3 kohaldamisel võivad pädevad asutused ja määratud asutused kehtestada riskikaalud järgmistes vahemikes:

a)  30 % – 150 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul;

b)  50 % – 150 % ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul.

4 a.  Kui pädev asutus või määratud asutus kehtestab vastavalt lõikele 3 suuremad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad vastavalt vajadusele kas suuremaid riskikaalusid või rangemaid kriteeriume oma kõikide vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud kõnealuses liikmesriigis asuvale ärikinnisvarale ja elamukinnisvarale seatud hüpoteekidega.

4 b.  EBA töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse ranged kriteeriumid lõikes 1 osutatud hüpoteekimisväärtuse hindamiseks ning lõikes 2 osutatud tingimused, mida pädevad asutused peavad arvesse võtma suuremate riskikaalude määramisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5.  Ühe liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad teise liikmesriigi asutuste määratud riskikaalusid ja kriteeriume riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomases liikmesriigis asuvale äri- ja elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.“.

52 d)  Artikkel 125 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 125

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonid

1.   Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioone järgmiselt:

a)   riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on täielikult ja terviklikult tagatud sellisele elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, määratakse riskikaal 30 %;

b)   nõuetele liisinguvõtja vastu, mis tulenevad elamukinnisvara liisingulepingust, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu nõue on täielikult ja terviklikult tagatud tema omandiõigusega kinnisvarale.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)   kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;

b)   laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks olevast kinnisvarast. Kõnealuste teiste allikate puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma laenude andmise põhimõtete osana maksimaalsed laenusumma ja sissetuleku suhtarvud ning nõuavad laenu andmisel sobivaid tõendeid asjakohase sissetuleku kohta;

c)  täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;

d)  välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on kindlaks määratud teisiti, ei ületa laenu osa, millele on määratud riskikaal 30 %, 75 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 75 % kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on täielikult ja terviklikult tagatud liikmesriigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud elamukinnisvaraturg, mille kahjumimäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:

a)  kahjum laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 80 % ulatuses turuväärtusest või kuni 80 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;

b)  elamukinnisvaraga tagatud laenudest saadud kogukahjum ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.

4.   Kui ükskõik kumba lõikes 3 osutatud piirmäära on asjaomasel aastal ületatud, siis lõike 3 kohaldamise õigus lõpeb ja seni, kuni lõike 3 tingimused järgneval aastal täidetakse, kohaldatakse lõike 2 punktis b esitatud tingimust.“.

53)  Artikli 128 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eriti suure riskiga seotud riskipositsioonidele 150 % riskikaalu.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamist kui eriti suure riskiga seotud riskipositsioone.“.

54)  Artikkel 132 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 132Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõue

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetodite kohaselt, asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

2.  Kui lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 1 või volituste kohast meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 2.

Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega volituste kohast meetodit, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250 % riskikaalu (taganemismeetod).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on üks järgmistest:

i)  vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ;

ii)  ELi alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel;

iii)  AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on volitatud direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel;

iv)  AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on volitatud direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel;

v)  kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja ja mida turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42;

b)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:

i)  nende varade kategooriad, millesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal on õigus investeerida;

ii)  investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

c)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule on kooskõlas järgmiste nõuetega:

i)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja majandustegevuse kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevuse kohta;

ii)  finantsteabe detailsus on piisav, et krediidiasutus või investeerimisühing saaks arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodiga;

iii)  kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  kolmas isik on üks järgmistest:

i)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

ii)  muude kui punktiga i hõlmatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumile.

b)  kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud meetodite kohaselt;

c)  välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara teguriga 1,2, kui neil ei ole arvutuste kordamiseks vajalikke andmeid või teavet.

5  Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklis 132a osutatud meetodeid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara (esimese taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja) arvutamiseks ja esimese taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja mis tahes aluspositsioonid on teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon (teise taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja), võib teise taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara arvutada lõikes 2 kirjeldatud kõigi kolme meetodi alusel. Krediidiasutus või investeerimisühing võib kolmanda taseme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara riskipositsioonide ja iga järgneva taseme arvutuste puhul kasutada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ainult siis, kui ta kasutas sama meetodit eelmise taseme arvutuste jaoks. Muudel juhtudel kasutatakse taganemismeetodit.

6.  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on arvutatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi ja volituste kohase meetodi kohaselt, on piirmääraks ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on arvutatud taganemismeetodi kohaselt.

7.  Erandina lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad artikli 132a lõike 1 kohaselt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades artikli 111 kohaselt arvutatud nende riskipositsioonide väärtused artiklis 132c sätestatud valemi alusel arvutatud riskikaaluga (RWi*), kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiates või osakutes olevate osaluste väärtust soetusmaksumuses, samas mõõtes ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja alusvara väärtust õiglase väärtusena, nagu nad kohaldaksid aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;

b)  nende aktsiate või osakute turuväärtuse muutus, mille väärtust krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad soetusmaksumuses, ei muuda nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite summat ega nende osalustega seotud riskipositsiooni väärtust.

8.  Bilansiväliste miinimumväärtuse kohustuste puhul, mis kujutavad endast kohustust hüvitada investeering ühe või mitme ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatesse või osakutesse, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või ettevõtjate aluspositsiooni turuväärtus langeb allapoole teatavat tegurit, kohaldatakse riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks ümberhindlustegurit 20 %, kui:

i)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide praegune turuväärtus katab praeguse künnisväärtuse või ületab seda ning

ii)  kui krediidiasutus või investeerimisühing või muu ettevõtja, kes kuulub sama konsolideerimise alla, võib mõjutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide koosseisu, et piirata ületamise edasise vähenemise potentsiaali, või kui krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal või ettevõtjatel kohaldada oma garantii suhtes suuniseid, millel on samasugune ületamise edasise vähenemise potentsiaali piirav mõju.“.

55)  Lisatakse artikkel 132a:

„Artikkel 132aÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid

1.  Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, vaatavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave konkreetse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide kohta, need aluspositsioonid läbi, et arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

2.  Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kasutamiseks piisavat teavet konkreetse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide kohta, arvutada nende positsioonide riskiga kaalutud vara kooskõlas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja volitustes ja asjaomastes õigusaktides kehtestatud piirmääradega.

Esimese lõigu kohaldamisel eeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutustes, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja võtab kõigepealt volituste või asjaomaste õigusaktide alusel maksimaalsed lubatud riskipositsioonid, millega kaasneb kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab riskipositsioonide võtmist kahanevas järjekorras kuni riskipositsioonide ülemmäära saavutamiseni.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad esimeses lõigus osutatud arvutuse käesolevas peatükis, käesoleva jaotise 5. peatükis ning 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt.

Selle arvutuse käigus eeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, et vajaduse korral suurendab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja finantsvõimendust oma volituste või asjaomaste õigusaktide alusel maksimaalselt lubatuni.

3.  Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsiooni riskiga kaalutud vara, asendada asjaomase ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summaga, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtusest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutusest välja tuletisinstrumentidest tulenevad riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

4.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud riskipositsiooni riskiga kaalutud varade suuruse, kui mõni arvutamiseks vajalikest teguritest ei ole kättesaadav.

EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [üheksa kuu jooksul pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“.

56)  Lisatakse artikkel 132b:

„Artikkel 132bErandid meetodist, millega arvutatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsiooni riskiga kaalutud varad

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad artiklis 132 osutatud arvutustest välja esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida hoiab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ning mis tuleb maha arvata kooskõlas vastavalt artikli 36 lõikega 1, artikliga 56 ja artikliga 66.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad artiklis 132 osutatud arvutustest välja jätta ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid artikli 150 lõike 1 punktide g ja h tähenduses ning selle asemel kohaldada nende riskipositsioonide suhtes artiklis 133 sätestatud korda.“.

56 a)  Lisatakse artikkel 132c:

„Artikkel 132cÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate bilansiväliste riskipositsioonide käsitlemine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma bilansiväliste kirjete, mida võib konverteerida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevateks riskipositsioonideks, riskiga kaalutud vara, korrutades nende artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsioonide väärtused järgmise riskikaaluga (RWi*):

a)  kõikide riskipositsioonide jaoks, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ühte artiklis 132a sätestatud meetodit:

 

kus:

i = ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja indeks;

RW = artikli 132a kohaselt arvutatud summa;

= ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja i riskipositsiooni väärtus;

= ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja i vara raamatupidamislik väärtus;

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja i omakapitali raamatupidamislik väärtus;

b)  kõikide muude riskipositsioonide jaoks .“.

57)  Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 152Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud käesolevas artiklis sätestatud meetodite kohaselt, asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

2.  Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, vaatavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave konkreetse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide kohta, need aluspositsioonid läbi, et arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

3.  Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsiooni riskiga kaalutud vara, asendada asjaomase ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summaga, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtusest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentidest tulenevad riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kooskõlas lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ning vastavad artikli 150 kohastele alalise osalise kasutamise tingimustele, või ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)  artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud“ kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;

b)  riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonid“ kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 261 sätestatud välisreitingu meetodit;

c)  kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena.

5.  Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kui neil puudub piisav teave ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada asjaomaste aluspositsioonide riskiga kaalutud vara artikli 132a lõikes 2 sätestatud volituste kohase meetodiga. Käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siiski seal sätestatud meetodeid.

6.  Piiramata artikli 132b lõike 2 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud volituste kohast meetodit, artikli 132 lõikes 2 osutatud taganemismeetodit.

7.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara arvutamiseks lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)  kolmas isik on üks järgmistest:

i)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

ii)  muude kui punktiga i hõlmatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele;

b)  muude kui lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused artikli 132a lõikes 1 sätestatud meetodi kohaselt;

c)  lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused asjaomastes punktides sätestatud meetodite kohaselt;

d)  välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskiga kaalutud vara teguriga 1,2, kui neil ei ole vajalikke andmeid või teavet arvutuste kordamiseks.

8.  Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 132 lõikeid 5 ja 6 ning artiklit 132b.“.

57 a)  Artikli 164 lõiked 5, 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„5.  Tuginedes artikli 101 kohaselt kogutud andmetele ja kõigile muudele asjakohastele näitajatele ning võttes arvesse kinnisvaraturu arenguprognoose, hindavad pädevad asutused regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas või artikli 458 lõikes 1 osutatud määratud asutuse taotluse korral, kas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused ja äriühingute vastu olevate kinnisvaraga tagatud nõuete makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused on asjakohased riskipositsioonide puhul, mis on tagatud nende territooriumil asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteekidega.

Pädevad asutused jagavad oma hindamise tulemusi määratud asutustega.

Kui pädev asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et käesoleva artikli lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused või äriühingute vastu olevate kinnisvaraga tagatud nõuete makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused ei ole piisavad, kehtestab ta nende tema territooriumil asuvate riskipositsioonide puhul suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused. Selliseid suuremaid miinimumväärtusi võib kohaldada ka tema territooriumi ühes või mitmes osas asuvate riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendi tasandil.

Määratud asutus võib taotleda pädevalt asutuselt käesoleva artikli lõike 2 kohase hindamise tegemist. Määratud asutus võib kehtestada suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  ta on konsulteerinud muudatuste osas pädeva asutuse ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;

b)  ta leiab, et muudatuste rakendamisest hoidumine võib olulisel määral mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis.

Pädevad asutused teavitavad EBAd ja määratud asutust kõikidest makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtuste muudatustest, mida nad kooskõlas teise lõiguga teevad, ning EBA avaldab need makseviivitusest tingitud kahjumäärade väärtused.

Määratud asutused teavitavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtuste muudatustest, mida nad kooskõlas teise lõiguga teevad, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldab need makseviivitusest tingitud kahjumäärade väärtused.

6.  EBA töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida pädevad asutused võtavad arvesse, kui nad hindavad makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuste asjakohasust osana lõikes 5 osutatud hindamisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7.  Ühe liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad suuremaid makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusi, mille on lõike 5 kohaselt kindlaks määranud teise liikmesriigi asutused, kõigi oma kõnealuses liikmesriigis asuvate vastavate riskipositsioonide suhtes.“.

57 b)  Artikli 181 lõikesse 1 lisatakse punkti a järele järgmine punkt:

„aa) käesoleva lõike punkti a täiendusena võib krediidiasutus või investeerimisühing suuremahulise müügi korral oma makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid kohandada, tasakaalustades osaliselt või täielikult sellise müügi mõju makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutele. Kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab sellist kohandamist kohaldada, teavitab ta pädevaid asutusi müügi ulatusest, koosseisust ja toimumise ajast. Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et käesolevas lõikes osutatud kohandamise puhul ei ole tegemist suuremahulise müügiga, otsustab ta 30 päeva jooksul pärast teate saamist, et teavitav krediidiasutus või investeerimisühing ei tohi kohandamist kohaldada. Sellisel juhul teavitab pädev asutus sellest otsusest koheselt teavitavat krediidiasutust või investeerimisühingut.

Lõigu 1 kohane säte on kohaldatav ajavahemikul 23. novembrist 2016 kuni [käesoleva määruse jõustumise kuupäev + 5 aastat];“.

58)  Artikli 201 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:

„h) nõuetele vastavad kesksed vastaspooled.“.

59)  Lisatakse artikkel 204a:

„Artikkel 204 aAktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena aktsiatel põhinevaid tuletisinstrumente, mis on kogutulu vahetustehingud või oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased, üksnes sisemise riskimaanduse eesmärgil.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta kaitstava vara väärtuse vähenemise tasaarvestust kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.

2.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing teostab sisemist riskimaandust aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide abil, tuleb selleks, et sisemine riskimaandus kvalifitseeruks käesoleva peatüki kohaldamisel aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kanda kauplemisportfelli üle kanduv krediidirisk üle kolmandale isikule või kolmandatele isikutele.

Kui sisemine riskimaandus on teostatud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4. kuni 6. jaos sätestatud eeskirju.“.

60)  Artiklit 223 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 3 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Tehingute puhul börsiväliste tuletisinstrumentidega arvutavad 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud EVA järgmiselt:

.“;

b)  lõike 5 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Tehingute puhul börsiväliste tuletisinstrumentidega võtavad käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodeid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tagatise riski maandavat mõju kooskõlas asjaomaste jagude sätetega.“.

60 a)  Artikli 247 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Erandina lõikest 2 peab artikli 201 lõike 1 punktides b–h loetletud aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatel, välja arvatud nõuetele vastavatel kesksetel vastaspooltel, olema tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis peab olema vastavalt artikli 136 kohaselt määratule seostatav krediidikvaliteedi astmega 3 või sellest kõrgema krediidikvaliteedi astmega ja mis peab olema olnud krediidiriski kaitse esmakordse arvessevõtmise ajal seostatav krediidikvaliteedi astmega 2 või sellest kõrgema krediidikvaliteedi astmega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud loa kasutada krediidiriski kaitse andja vastu olevate otseste nõuete puhul sisereitingute meetodit, võivad aktsepteeritavust hinnata esimese lause kohaselt, tuginedes krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosuse ja artiklis 136 osutatud krediidikvaliteedi astmetega seostatava makseviivituse tõenäosuse samaväärsusele.“.

61)  Artikli 272 lõiked 6 ja 12 asendatakse järgmisega:

„6) „maandatud positsioonide kogum“ – samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehingute rühm, mille puhul on lubatud täielik või osaline tasaarvestus võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlaksmääramiseks käesoleva peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud meetodite kohaselt;

12) „praegune turuväärtus“ (CMV) – käesoleva peatüki 3.–5. jao kohaldamisel tähendab praegune turuväärtus tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõikide tehingute netoturuväärtust koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;“.

62)  Artiklisse 272 lisatakse järgmised punktid 7a ja 12a:

„7a) „ühepoolne võimendustagatise leping“ – võimendustagatise leping, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab andma vastaspoolele variatsioonitagatisi, kuid tal ei ole õigust saada sellelt vastaspoolelt variatsioonitagatist või vastupidi;“;

„12a) „sõltumatu tagatise netoväärtus“ – volatiilsusega kohandatud saadud või antud netotagatis, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele tasaarvestatavate tehingute kogumile, mis ei ole variatsioonitagatis;“.

63)  Artiklit 273 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad II lisas loetletud lepingute puhul riskipositsiooni väärtuse ühe käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodi põhjal kooskõlas käesoleva artikliga.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 2 kehtestatud tingimustele, ei kasuta käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud meetodit. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 3 kehtestatud tingimustele, ei kasuta käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud meetodit.

II lisa punktis 3 loetletud lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks ei kasuta krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud meetodit.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni. Üksik krediidiasutus või investeerimisühing ei või käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni kasutada püsivalt.“;

b)  lõiked 6, 7, 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„6. Kõikide käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul võrdub iga üksiku vastaspoole riskipositsiooni väärtus nimetatud vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute iga kogumi kohta arvutatud riskipositsiooni väärtuste summaga.

Erandina esimesest lõigust, kui võimendustagatise lepingut kohaldatakse vastaspoole mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ning krediidiasutus või investeerimisühing kasutab asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ühte käesoleva peatüki 3. ja 6. jaos sätestatud meetoditest, arvutatakse riskipositsiooni väärtus asjaomase jao kohaselt.

Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on omavahenditest juba välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.

7. Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel käesoleva peatüki 3.–5. jaos sätestatud meetodite kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda sama tasaarvestuskokkuleppe kahte täiesti identset börsivälist tuletislepingut nii, nagu need oleks üks leping, mille tinglik väärtus võrdub nulliga.

Esimese lõigu kohaldamisel on kaks börsivälist tuletislepingut täiesti identsed, kui need täidavad kõiki järgmisi tingimusi:

a)  nende riski positsioonid on vastasmärgiga;

b)  nende tunnused, välja arvatud tehingupäev, on identsed;

c)  nende rahavood tasakaalustavad üksteist täielikult.

8. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevate riskipositsioonide riskipositsiooni väärtused kindlaks ükskõik millisel käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodil, olenemata sellest, millist meetodit on krediidiasutus või investeerimisühing otsustanud kasutada börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute ning võimenduslaenu tehingute käsitlemiseks. Omavahendite nõuete arvutamisel pika arveldustähtajaga tehingute jaoks võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, määrata 2. peatükis sätestatud meetodi kohased riskikaalud püsival alusel kohaldamiseks, sõltumata selliste positsioonide olulisusest.

9. Käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehinguid, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk, kooskõlas artikliga 291.“.

64)  Lisatakse artiklid 273a ja 273b:

„Artikkel 273aRiskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimused

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 4. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui nende tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal järgmiste piirmääradega võrdne või neist väiksem:

a)  10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

b)  300 miljonit eurot.

2.  Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada ▌tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 5. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui nende tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal järgmiste piirmääradega võrdne või neist väiksem:

a)  5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

b)  100 miljonit eurot.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu kindlal kuupäeval vastavalt järgmistele nõuetele:

a)  tuletisinstrumentide positsioonide väärtus arvutatakse antud kuupäeva turuhindade põhjal. Kui positsiooni turuväärtust kõnealuse kuupäeva kohta ei ole, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval. Kui positsiooni õiglast väärtust või turuväärtust kõnealuse kuupäeva kohta ei ole, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust;

b)  pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega;

b a)  kasutatakse kõiki tuletisinstrumentide positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliseid käesoleva peatüki 4. või 5. peatükis sätestatud meetodeid nad kasutavad või enam ei kasuta oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni arvutamiseks.

5.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta tuletisinstrumendiga tehtud tehingut ainult selleks, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

„Artikkel 273bTuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimuste mittetäitmine

1.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida artikli 273a lõikes 1 või lõikes 2 sätestatud tingimusi, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

2.  Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab artikli 273a lõike 1 või lõike 2 kohaldamise kolme kuu jooksul pärast seda, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

a)  krediidiasutus või investeerimisühing ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 mis tahes tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing ei täida artikli 273a vastavalt lõike 1 või lõike 2 mis tahes tingimust viimasel 12 kuul rohkem kui 6 kuu jooksul.

3.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kohalda enam artikli 273a lõiget 1 või lõiget 2, lubatakse tal määrata oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtus kas käesoleva peatüki 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid kasutades üksnes siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik artikli 273a lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta jooksul.“.

65)  III osa II jaotise 6. peatüki 3. jagu asendatakse järgmisega:

„3. jaguVastaspoole krediidiriski standardmeetod

Artikkel 274Riskipositsiooni väärtus

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingulise tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  tasaarvestuskokkulepe kuulub artiklis 295 osutatud lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe liikide alla;

b)  tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;

c)  krediidiasutus või investeerimisühing on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 kehtestatud kohustused.

Kui milline tahes nimetatud tingimustest ei ole täidetud, käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing iga tehingut, nagu see oleks iseseisev tasaarvestatavate tehingute kogum.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

Riskipositsiooni väärtus = α × (RC + PFE)

kus:

RC   =   artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu;

PFE   =   artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon;

α   =   1,4.

3.  Lepingujärgse võimendustagatiskokkuleppe kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse ülempiir on samasuguse tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mille suhtes võimendustagatise lepingut ei kohaldata.

4.  Kui tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut lepingujärgset võimendustagatiskokkulepet, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga võimendustagatiskokkuleppe selle tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingute rühma juurde, mille suhtes võimendustagatiskokkulepet lepingujärgselt kohaldatakse, ning arvutavad iga rühmitatud tehingute riskipositsiooni väärtuse eraldi.

5.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;

b)  tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;

c)  krediidiasutus või investeerimisühing on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;

d)  tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

6.  Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks käesoleva jao kohaselt asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumis tehingu, mis on ostetud või müüdud ostu- või müügioptsioonide lineaarne kombinatsioon, kõikide selle lineaarse kombinatsiooni moodustavate individuaalsete optsioonidega, mida käsitletakse individuaalse tehinguna.

Artikkel 275Asenduskulu

1.  Tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

 

2.  Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

 

kus:

VM    =   regulaarselt volatiilsusega kohandatud saadud või antud netovariatsioonitagatis tasaarvestatavate tehingute kogumis, et maandada tasaarvestatavate tehingute kogumi praeguse turuväärtuse muutusi;  

TH    =   võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda;

MTA    =  minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes võimendustagatise lepingu alusel.

3.  Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

 

kus:

i  =   indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut;

CMVi  =   tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus;

VMMA   =   mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi regulaarselt volatiilsusega kohandatud saadud või antud tagatise väärtus, et leevendada nende praeguse turuväärtuse muutusi;

NICAMA  =   mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi, välja arvatud VMMA, volatiilsusega kohandatud saadud või antud tagatise väärtus.

Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasemel, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasemel või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasemel, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasemest, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.

Artikkel 276Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine

1.  Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VM, VMMA, NICA ja NICAMA, kohaldades kõiki järgmisi tingimusi:

a)  kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artikli 299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

b)  kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis ei kuulu kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

c)  vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;

d)  volatiilsusega kohandatud mis tahes saadud või antud tagatis arvutatakse artikli 223 kohaselt. Kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 225 sätestatud meetodeid;

e)  sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMi kui ka NICA arvutamisel;

f)  sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;

g)  vastaspoolele antud mis tahes tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.

2.  Lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega kohandatud antud tagatise arvutamisel asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 223 lõike 2 valemi järgmise valemiga:

 

3.  Lõike 1 punkti d kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud volatiilsusega kohandatud saadud või antud tagatise arvutamisega seotud realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:

a)  artikli 276 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul on ajavahemik üks aasta;

b)  artikli 276 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul on ajavahemik kooskõlas artikli 279d lõike 1 punktiga b määratud riski võimendustagatise periood.

Artikkel 277Tehingute määramine riskikategooriatesse

1.  Artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlakstegemiseks määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisest kuuest kategooriast:

a)  intressirisk;

b)  valuutarisk;

c)  krediidirisk;

d)  aktsiarisk;

e)  kaubarisk;

f)  muud riskid.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud määramise tehingu peamise riskiteguri alusel. Muude kui lõikes 3 osutatud tehingute puhul on peamine riskitegur tuletisinstrumendi positsiooni ainus oluline riskitegur.

3.  Alates [käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast] on kauplemisportfelli määratud tuletistehingu puhul, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing kasutab tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kas 1a. või 1b. peatükis kehtestatud meetodeid, peamine riskitegur see riskitegur, mis on seotud IV jaotise 1b. peatüki kohaselt arvutatud kõrgeima absoluutse tundlikkusega kõikidest selle tehingu tundlikkustest.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingute määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriatesse järgmisi tingimusi:

a)  kui tehingu peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu intressiriski kategooriasse;

b)  kui tehingu peamine riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu kaubariski kategooriasse.

5.  Erandina lõikest 2 määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletistehingud, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur, mitmesse riskikategooriasse. Kui kõikidest tehingutest ühe tehingu kõik olulised riskitegurid kuuluvad samasse riskikategooriasse, tuleb krediidiasutustel ja investeerimisühingutel määrata see tehing vaid ühe korra asjaomasesse kategooriasse, tuginedes riskiteguritest kõige olulisemale. Kui kõikidest tehingutest ühe tehingu olulised riskitegurid kuuluvad erinevatesse riskikategooriatesse, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle tehingu ühe korra igasse riskikategooriasse, kus sellel tehingul on vähemalt üks oluline riskitegur, tuginedes selle riskikategooria kõige olulisemale riskitegurile.

6.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et üksikasjalikumalt täpsustada järgmine:

a)  tehingute ainsa olulise riskiteguri kindlaksmääramise meetod muude kui lõikes 3 osutatud tehingute puhul;

b)  rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 277aMaandatud positsioonide kogum

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjaomased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:

a)  intressiriski kategoorias kajastatud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur on nomineeritud samas valuutas;

b)  valuutariski kategoorias kajastatud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur põhineb samal valuutapaaril;

c)  krediidiriski kategoorias kajastatud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

d)  aktsiariski kategoorias kajastatud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

e)  kaubariski kategoorias kajastatud tehingud määratakse ühte järgmisest viiest maandatud positsioonide kogumist, mis põhinevad peamise riskiteguri laadil:

i)  energeetika;

ii)  metallid;

iii)  põllumajandustooted;

iv)  ilmastikutingimused;

v)  muud kaubad;

f)  muude riskide kategoorias kajastatud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur on identne.

Punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategoorias kajastatud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategoorias kajastatud tehingutele, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

2.  Erandina lõikest 1 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:

a)  tehingud, mille peamine riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;

b)  tehingud, mille peamine riskitegur on vahe samas riskikategoorias kajastatud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur on identne.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud punktis b, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud punktis b osutatud tehingud punktis b osutatud kahest riskitegurist ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad pädevate asutuste nõudmise korral iga riskikategooria jaoks kooskõlas lõikega 2 loodud maandatud positsioonide kogumite arvu koos iga kogumi peamise riskiteguriga või riskitegurite paariga ning koos igas maandatud positsioonide kogumis tehtud tehingute arvuga.

Artikkel 278Võimalik tulevane riskipositsioon

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

 

kus:

a    =   indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid;

AddOn(a)  =   riskikategooria a lisand, mis arvutatakse vastavalt vajadusele artiklite 280a–280f kohaselt;

kordaja  =   kordustegur, mis arvutatakse lõikes 3 osutatud valemi kohaselt.

Käesoleva arvutamise tegemisel lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutusse, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on kajastatud selles riskikategoorias.

2.  Võimalik tulevane riskipositsioon mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut, nagu on osutatud artikli 275 lõikes 3, arvutatakse kõikide iseseisvate tasaarvestatavate tehingute kogumite summana nii, nagu nende suhtes ei kohaldataks ühtegi võimendustagatise lepingut.

3.  Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:

 

kus:

Floorm  =   5%;

y     =   

z    =

 

NICAi   =  sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasandil või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil.

Artikkel 279Riski positsiooni arvutamine

Artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riski positsiooni järgmiselt:

 

kus:

δ    =   tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt;

AdjNot  =   tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt;

MF     =   tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt;

Artikkel 279aJärelevalveline delta

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab järelevalvelise delta (δ) järgmiselt:

a)  ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on määratud intressiriski kategooriasse, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

 

kus:

sign  =  -1 kui tehing on müüdud ostuoptsioon või ostetud müügioptsioon

    +1 kui tehing on ostetud ostuoptsioon või müüdud müügioptsioon

type  =  -1 kui tehing on müügioptsioon

    +1 kui tehing on ostuoptsioon

N(x)    =  standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

P    =  optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind;

K    =  optsiooni täitmishind;

T     =  optsiooni lõpptähtaeg, mis on ainus tulevane kuupäev, millal optsiooni võib teostada. Lõpptähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

σ    =  tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel ning tabeli 1 kohaselt kindlaks määratud optsiooni regulatiivne volatiilsus.

Tabel 1

Riskikategooria

Alusvaraks olev instrument

Regulatiivne volatiilsus

Välisvaluuta

Kõik

15 %

Krediit

 

Ühe alusvaraga instrument

100 %

Mitme alusvaraga instrument

80 %

Omakapital

 

Ühe alusvaraga instrument

120 %

Mitme alusvaraga instrument

75 %

Kaup

Elektrienergia

150 %

Muud kaubad (välja arvatud elektrienergia)

70 %

Muud

Kõik

150 %

Optsiooni alusvaraks oleva instrumendi forvardhinda kasutav krediidiasutus või investeerimisühing tagab, et:

i) forvardhind on kooskõlas optsiooni omadustega;

ii) forvardhind arvutatakse aruandekuupäeval valitseva asjaomase intressimäära alusel;

iii) forvardhind integreerib alusvaraks oleva instrumendi prognoositavad sularahavood enne optsiooni lõpptähtaega.

b)   sünteetilise väärtpaberistamise seeriate puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

 

kus:

sign  =

A  =   väärtpaberistamise seeria alumine eraldamispunkt;

D  =  väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt;

c)  punktides a või b osutamata tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist järelevalvelist deltat:

 

2.  Käesoleva jao kohaldamisel tähendab pikk positsioon peamises riskiteguris seda, et tehingu turuväärtus kasvab, kui peamise riskiteguri väärtus kasvab, ning lühike positsioon peamises riskiteguris tähendab, et tehingu turuväärtus väheneb, kui peamise riskiteguri väärtus kasvab.

Artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul on pikk positsioon tehing, mille peamise riskiteguri tundlikkuse märk on positiivne, ja lühike positsioon on tehing, mille peamise riskiteguri tundlikkuse märk on negatiivne. Muude kui artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud objektiivse teabe alusel nende tehingute struktuuri ja eesmärgi kohta, kas asjaomased tehingud on peamise riskiteguri pikad või lühikesed positsioonid.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kooskõlas meetodiga, mida kasutatakse lõike 2 kohaselt peamise riskiteguri puhul, kindlaks, kas ühe või enama riskiteguriga tehing on iga olulise riskiteguri pikk positsioon või lühike positsioon.

4.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a)  valem, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad intressiriski kategoorias kajastatud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobilik regulatiivne volatiilsus;

b)  millist objektiivset teavet tehingu struktuuri ja eesmärgi kohta krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad, et määrata kindlaks, kas tehing, millele ei ole osutatud artikli 277 lõikes 2, on peamise riskiteguri pikk või lühike positsioon.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 279bKorrigeeritud tinglik väärtus

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

a)  intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalve kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

 

kus:

R   =   järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;

S  =  alguskuupäev, mis on kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui aruandekuupäevaks on tehingu alusel toimuvaid makseid juba kindlaks määratud või tehtud, on alguskuupäev võrdne nulliga. Alguskuupäev väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kui tehing sisaldab ühte või mitut tulevikku jäävat kuupäeva, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem, on alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga:

i) kuupäev või mitmest tuleviku kuupäevast kõige varasem kuupäev, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem;

ii) kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega.

Kui tehingu alusvaraks on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäevaks kõige varasem kuupäev, millal alusvaraks oleva instrumendi puhul algab maksete kindlaksmääramine või tegemine;

E  =   lõpptähtpäev, mis on kuupäev, millal tehingu viimase lepingulise makse väärtus vahetatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu ja vastaspoole vahel. Lõpptähtpäev väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel;

b)  valuutariski kategoorias kajastatud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

i)  kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus;

ii)  kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus;

iii)  kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutasse;

c)  aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus osalenud alusvaraks olevate instrumentide arvuga.

  Kui aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena, mitte alusvaraks oleva instrumendi osakute arvuna, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing korrigeeritud tingliku väärtusena tinglikku väärtust.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad alusvaraks oleva instrumendi tingliku väärtuse või osakute arvu eesmärgiga arvutada lõikes 1 osutatud tehingu korrigeeritud tinglik väärtus järgmiselt:

a)  kui tehingu alusvaraks oleva instrumendi tinglik väärtus või osakute arv ei ole lepingulise lõpptähtaja saabumiseni fikseeritud:

i)  alusvaraks oleva instrumendi deterministlike tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on olenevalt olukorrast tinglikuks väärtuseks alusvaraks oleva instrumendi kõikide deterministlike tinglike väärtuste või osakute arvu kaalutud keskmine, kuni tehingu lepingulise lõpptähtaja saabumiseni, kus kaaludeks on ajavahemiku see osa, mille jooksul iga tinglikku väärtust kohaldatakse;

ii)  alusvaraks oleva instrumendi stohhastilise tingliku väärtuse ja osakute arvu puhul on tinglik väärtus see väärtus, mis määratakse kindlaks praeguste turuväärtuste määramisega tulevase turuväärtuste arvutamise valemis;

b)  nii binaarsete kui ka digitaalsete optsioonide puhul on tinglik väärtus see, mis on optsiooni lõpptähtaja saabudes optsiooni tasuvuse võimalikest väärtustest suurim.

Ilma et see mõjutaks esimese lõigu kohaldamist, kui optsiooni võimalik tasuvus on stohhastiline, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing tingliku väärtuse kindlaksmääramiseks punkti a alapunktis ii sätestatud meetodit;

c)  lepingute puhul, milles on sätestatud tingliku väärtuse tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse tinglik väärtus lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel teostamata;

d)  lepingute puhul, milles nähakse ette rahavoogude mitmekordistumine või lepingu alusvara mitmekordistumine, korrigeerib krediidiasutus või investeerimisühing tinglikku väärtust, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju asjaomase lepingu riskistruktuurile.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud konverteerivad tehingu korrigeeritud tingliku väärtuse oma aruandlusvaluutasse valitseva hetkekursi põhjal, kusjuures korrigeeritud tinglik väärtus on arvutatud käesoleva artikli alusel, tuginedes lepingulisele tinglikule väärtusele või alusvaraks oleva instrumendi teises valuutas nomineeritud osakute turuhinnale.

Artikkel 279cLõpptähtaja tegur

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõpptähtaja teguri (MF) järgmiselt:

a)  artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmist valemit:

 

kus:

M      =  tehingu järelejäänud tähtaeg, mis võrdub tehingu kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks vajamineva ajaga. Sellel eesmärgil peetakse tuletislepingu mis tahet valikulisust lepinguliseks kohustuseks. Järelejäänud tähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kui tehingul on alusvaraks oleva instrumendina veel üks tuletisleping, millest võivad tuleneda täiendavad lepingulised kohustused lisaks lepingulistele põhikohustustele, on tehingu järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga, mida on vaja alusvaraks oleva instrumendi lepinguliste kohustuste lõpetamiseks.

OneBusinessYear  =  üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

b)  artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul määratakse lõpptähtaja tegur järgmiselt:

 

kus:

MPOR    =   tasaarvestatavate tehingute kogumi riski võimendustagatise periood, mis on kindlaks määratud artikli 285 lõigete 2–5 kohaselt.

Kliendi ja kliiriva liikme vahelise tehingute riski võimendustagatise perioodi määramisel asendab krediidiasutus või investeerimisühing, kes tegutseb kas kliendi või kliiriva liikmena, artikli 285 lõike 2 punktis b sätestatud minimaalse perioodi viie tööpäevaga.

2.  Lõike 1 kohaldamisel on järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga kuni järgmise muutmise kuupäevani tehingute puhul, mille kohaselt riskiga laenud makstakse tagasi pärast kindlaksmääratud kuupäeva, ja juhul, kui tähtaegu muudetakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus 0.

Artikkel 280Maandatud positsioonide kogumite järelevalvelise teguri koefitsient

Artiklites 280a–280f osutatud maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks on maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient ϵ järgmine:

  1 artikli 277a lõike 1 kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumi puhul

ϵ =  5 artikli 277a lõike 2 punkti a kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumi puhul

  0,5 artikli 277a lõike 2 punkti b kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumi puhul

Artikkel 280aIntressiriski kategooria lisand

1.  Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud intressiriski kategooria lisandi konkreetse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul järgmiselt:

 

kus:

j    = indeks, mis märgib kõiki intressiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnIRj  = intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.  Intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatakse järgmiselt:

 

kus:

ϵj      =  maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artiklis 280 täpsustatud kohaldatava väärtuse kohaselt;

SFIR       =  intressiriski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 0,5 %ga;

EffNotIRj  =  maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna lõigete 3 ja 4 kohaselt.

3.  Maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigepealt maandatud positsioonide kogumi iga tehingu tabeli 2 asjakohasesse rühma. Seda tehakse iga tehingu lõpptähtpäeva alusel, nagu on määratud artikli 279b lõike 1 punkti a kohaselt:

Tabel 2

Rühm

Lõpptähtaeg

(aastates)

1

> 0 ja <=1

2

> 1 ja <=5

3

> 5

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad seejärel maandatud positsioonide kogumi tegeliku tingliku väärtuse j järgmise valemiga:

kus:

l  =  indeks, mis näitab riski positsiooni;

Dj,k   =  maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

 

Artikkel 280bValuutariski kategooria lisand

1.  Artikli 278 kohaldamisel arvutatakse asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi valuutariski kategooria lisand järgmiselt:

 

kus:

j  = indeks, mis märgib valuutariski maandatud positsioonide kogumit, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga b ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnFXj   =  valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.  Valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatakse järgmiselt:

 

kus:

ϵj    =   maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient arvutatuna artikli 280 kohaselt;

SFFX    =   valuutariski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 4 %ga;

EffNotIRj  =  maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus, mis arvutatakse järgmiselt:

 

Artikkel 280cKrediidiriski kategooria lisand

1.  Lõike 2 kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevad üksused järgmisel viisil:

a) krediidiriski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta moodustatakse üks krediidiriski aluseks olev üksus. Ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi on emiteerinud sama emitent;

b)  krediidiriski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva iga võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühma kohta luuakse krediidiriski aluseks olev üksus. Mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevatel võlainstrumentidel või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentidel on samad komponendid.

2.  Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

 

kus:

j    =   indeks, mis märgib krediidiriski maandatud positsioonide kogumit, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga c ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnCreditj  =  maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

 

kus:

j       =  indeks, mis märgib lõike 1 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevat üksust;

ϵj      =   maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 lõike 3 kohaselt;

AddOn(Entityj)  =   krediidiriski aluseks oleva üksuse j lisand, mis on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt;

ρjCredit     =   üksuse j korrelatsioonitegur. Kui krediidiriski aluseks olev üksus j on kindlaks määratud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ρjCredit = 50 %. Kui krediidiriski aluseks olev üksus j on kindlaks määratud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis ρjCredit = 80 %.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse j lisandi järgmiselt:

 

kus:

EffNotCreditj   =  krediidiriski aluseks oleva üksuse j tegelik tinglik väärtus, mis arvutatakse järgmiselt:

 

kus:

l    =   indeks, mis näitab riski positsiooni;

SFj,lCredit  =   krediidiriski aluseks oleva üksuse j suhtes kohaldatav järelevalveline tegur, mis on kindlaks määratud lõike 5 kohaselt.

5.  Lõike 4 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriski aluseks oleva üksuse j suhtes kohaldatava järelevalvelise teguri järgmiselt:

a)  lõike 1 punkti a kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse j puhul kajastatakse SFj,lCredit ühe all kuuest käesoleva artikli tabelis 3 sätestatud järelevalvelisest tegurist, tuginedes välisele krediidikvaliteedi hinnangule, mille on koostanud asjaomase üksikemitendi krediidikvaliteeti hindav määratud asutus. Üksikemitendi puhul, kelle krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse koostatud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav:

i)  krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab II jaotise 3. peatükis esitatud meetodit, määrab üksikemitendi sisereitingule ühe välise krediidikvaliteedi hinnangu;

ii)  krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab II jaotise 2. peatükis esitatud meetodit, määrab sellele krediidiriski aluseks olevale üksusele SFj,lCredit = 0,54 %. Kui aga krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab selle üksikemitendi vastaspoole krediidiriski positsioonidele riskikaalu määramiseks artiklit 128, määratakse SFj,lCredit = 1,6 %;

b)  lõike 1 punkti b kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse j puhul:

i)  kui krediidiriski aluseks olevale üksusele j määratud positsioon l on tunnustatud börsil noteeritud krediidiindeks, määratakse SFj,lCredit ühe alla kahest käesoleva artikli tabelis 4 sätestatud järelevalvelisest tegurist, tuginedes üksikute komponentide krediidikvaliteedi enamusele;

ii)  kui krediidiriski aluseks olevale üksusele j määratud positsioonile l ei ole käesoleva punkti alapunktis i osutatud, on SFj,lCredit käesoleva lõike punkti a kohase meetodi järgi igale komponendile määratud järelevalveliste tegurite kaalutud keskmine, kus kaalud on määratletud selle positsiooni komponentide tingliku väärtuse osa järgi.

Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste

Ühe alusvaraga tehingute järelevalveline tegur

1

0,38 %

2

0,42 %

3

0,54 %

4

1,06 %

5

1,6 %

6

6,0 %

Tabel 4

Domineeriv krediidikvaliteet

Noteeritud indeksite järelevalveline tegur

Investeerimisjärgu võlakirjad

0,38 %

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

1,06 %

Artikkel 280dAktsiariski kategooria lisand

1.  Lõike 2 kohaldamisel loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomased tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevad üksused järgmiselt:

a)  iga sellise aluseks oleva omakapitali instrumendi emitendi kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus. Ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva omakapitali instrumendi on emiteerinud sama emitent;

b)  iga sellise aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühma kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus. Mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui asjaomaste tehingute aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.

2.  Artikli 278 kohaldamisel arvutab krediidiasutus või investeerimisühing asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi aktsiariski kategooria lisandi järgmiselt:

 

kus:

j    =   indeks, mis märgib kõiki krediidiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga d ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnEquityj   =  krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand, mis on kindlaks määratud lõike 3 kohaselt.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j aktsiaiski kategooria lisandi järgmiselt:

 

   kus:

j     =   indeks, mis märgib kooskõlas lõikega 1 loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevat üksust;

ϵj     =  maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalveline teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

AddOn(Entityj) =  omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse j lisand, mis on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt;

ρjEquity   =  üksuse j korrelatsioonitegur. Kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus j on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ρjEquity = 50 %. Kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus j on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis ρjEquity = 80 %.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse j lisandi järgmiselt:

 

kus:

SFjEquity   =   omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse j suhtes kohaldatav järelevalveline tegur. Kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus j on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis SFjEquity = 32 %; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus j on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis SFjEquity = 20 %;

EffNotEquityj  =  omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse j tegelik tinglik väärtus, mis arvutatakse järgmiselt:

 

Artikkel 280eKaubariski kategooria lisand

1.  Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

 

j     =  indeks, mis märgib kaubariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga e ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnComj   = maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisand, mis on kindlaks määratud lõike 4 kohaselt.

2.  Tasaarvestatavate tehingute kogumis kaubariski maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks kooskõlas lõikega 4 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga maandatud positsioonide kogumi jaoks asjaomased aluseks oleva kauba liigid. Kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud määratakse sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui nende tehingute alusvaraks olev kaubainstrument on laadilt samasugune.

3.  Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing, millel on suured ja kontsentreerunud kauba tuletisinstrumentide portfellid, kaaluks lõike 2 kohaste kaubariski maandatud positsioonide kogumite aluseks oleva kauba liikide kehtestamisel muid täiendavaid karakteristikuid kui alusvaraks oleva kaubainstrumendi laad.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse üksikasjalikult, mida tähendab esimeses lõigus osutatud suur ja kontsentreerunud kauba tuletisinstrumentide portfell.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

 

kus:

k      =  indeks, mis märgib lõike 2 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi aluseks oleva kauba liike;

ϵj       =  maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient arvutatuna artikli 280 kohaselt;

AddOn(Typejk)   =  aluseks oleva kauba liigi k lisand arvutatuna lõike 5 kohaselt;

ρCom      =  kaubariski kategooria korrelatsioonitegur, mille väärtus on võrdne 40 %ga.

5.  Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab aluseks oleva kauba liigi k lisandi järgmiselt:

 

kus:

SFkCom   =   aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur.

Kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277b lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud maandatud positsioonide kogumisse, siis SFkCom = 40 %; vastasel korral SFkCom = 18 %.

EffNotComk  =   aluseks oleva kauba liigi k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

 

Artikkel 280fMuude riskide kategooria lisand

1.  Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:

 

kus:

j    =   indeks, mis märgib muude riskide maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga f ja tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kooskõlas artikli 277a lõikega 2;

AddOnOtherj   =   maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisand, mis on kindlaks määratud lõike 2 kohaselt.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:

 

kus:   

ϵj     =   maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient arvutatuna artikli 280 kohaselt;

SFOther   =   järelevalveline tegur muude riskide kategooria jaoks, mille väärtus on võrdne 8 %ga;

EffNotOtherj = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus, mis on arvutatud järgmiselt:

 

“.

66)  III osa II jaotise 6. peatüki 4. jagu asendatakse järgmisega:

„4. jaguVastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod

Artikkel 281Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil ühe riskipositsiooni väärtuse vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole, kui lõikest 2 ei tulene teisiti.

2.  Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt järgmistele nõuetele:

a)  krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kohalda artikli 274 lõikes 6 osutatud käsitlust;

b)  erandina artikli 275 lõikest 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millele ei osutatud artikli 275 lõikes 2, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

;

c)  erandina artikli 275 lõikest 2 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

Tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille on kliirinud keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või keda on tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25, või tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

 

kus:

TH  =   võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda;

MTA  =  minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes võimendustagatise lepingu alusel;

d)  erandina artikli 275 lõikest 3 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

Tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, kui võimendustagatise lepingut kohaldatakse mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu iga individuaalse tasaarvestatavate tehingute kogumi asenduskulu summana, mis on arvutatud lõike 1 kohaselt, justkui nad ei oleks võimendatud;

e)  kõik maandatud positsioonide kogumid määratakse vastavalt artikli 277a lõikele 1;

f)  krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad artikli 278 lõikes 1 kasutatavas võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamise valemis kordaja 1 peale järgmiselt:

;

g)  erandina artikli 279a lõikest 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad järelevalvelise delta kõikide tehingute puhul järgmiselt:

 

;

h)  valem, mida kasutatakse artikli 279b lõike 1 punktis a järelevalve kestuse teguri arvutamiseks, on järgmine:

;

i)  artikli 279c lõikes 1 osutatud lõpptähtaja tegur arvutatakse järgmiselt:

a) tehingute puhul, mis on kajastatud artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumis: MF = 1;

b) tehingute puhul, mis on kajastatud artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumis: MF = 0,42;

j)  valem, mida kasutatakse artikli 280a lõikes 3 maandatud positsioonide kogumi j tingliku väärtuse arvutamiseks, on järgmine:

 

k)  valem, mida kasutatakse artikli 280c lõikes 3 krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

 

l)  valem, mida kasutatakse artikli 280d lõikes 3 aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

 

m)  valem, mida kasutatakse artikli 280e lõikes 3 kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

“.

67)  III osa II jaotise 6. peatüki 5. jagu asendatakse järgmisega:

„5. jaguEsmase riskipositsiooni meetod

Artikkel 282Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe alla kuuluvate tehingute riskipositsiooni ühise väärtuse, kui kõik artikli 274 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Vastasel juhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse iga tehingu puhul eraldi, koheldes neid kui iseseisvaid tasaarvestatavate tehingute kogumeid.

2.  Tasaarvestatavate tehingute kogumi või tehingu riskipositsiooni väärtus saadakse praeguse asenduskulu ja võimaliku tulevase riskipositsiooni summa korrutamisel 1,4ga.

3.  Lõikes 2 osutatud praegune asenduskulu määratakse kindlaks järgmisel viisil:

a)  tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille on kliirinud keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või keda on tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 25, või tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 2 osutatud praeguse asenduskulu järgmiselt:

 

kus:

TH  =   võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda;

MTA  =  minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes võimendustagatise lepingu alusel;

b)  kõikide teiste tasaarvestatavate tehingute kogumite või individuaalsete tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 2 osutatud praeguse asenduskulu järgmiselt:

 

Praeguse asenduskulu arvutamiseks uuendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud praegust turuväärtust vähemalt kord kuus.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

a)  tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimaliku tulevase riskipositsiooni summa, mis on arvutatud punkti b kohaselt;

b)  ühe tehingu võimalik tulevane riskipositsioon on selle tinglik väärtus, mis on korrutatud:

i)  0,5 % ja intressimäära tuletislepingute tehingu järelejäänud tähtaja korrutisega;

i a)  6 % ja krediidi aluseks olevate tuletislepingute tehingu järelejäänud tähtaja korrutisega;

ii)  4 %ga valuutakursside tuletisinstrumente käsitlevate lepingute puhul;

iii)  18 %ga kauba tuletislepingute puhul, mis hõlmavad kõiki kaupu peale elektrienergia;

iii a) 40 %ga elektrienergia tuletislepingute puhul;

iii b) 32 %ga aktsiatuletislepingute puhul;

c)  punktis b osutatud tinglik väärtus määratakse kindlaks vastavalt artikli 279b lõike 1 punktide a, b ja c ning artikli 279b lõigete 2 ja 3 kohaselt;

d)  lõike 3 punktis a osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon korrutatakse 0,42ga.

Intressimääralepingute võimaliku riskipositsiooni arvutamiseks vastavalt punkti b alapunktile ii võib krediidiasutus või investeerimisühing otsustada kasutada lepingute järelejäänud tähtaja asemel algset tähtaega.“.

68)  Artikli 283 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 3. või 5. jaos sätestatud meetodeid kõikide selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mille jaoks ta ei ole saanud lõike 1 kohast luba sisemudeli meetodi kasutamiseks. Kõnealuste meetodite kasutamisel võib neid konsolideerimisgrupi siseselt püsivalt omavahel kombineerida.“.

69)  Artikkel 298 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 298Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana

3. kuni 6. jao kohaldamisel aktsepteeritakse tasaarvestust vastavalt kõnealustes jagudes sätestatule.“.

70)  Artikli 299 lõike 2 punkt a jäetakse välja.

71)  Artiklit 300 muudetakse järgmiselt:

a)  sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva jao ja VII osa kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:“;

b)  lisatakse järgmised punktid 5–11:

„5) „sularahatehingud“ – tehingud sularaha, võlainstrumentide ja omakapitaliga, samuti välisvaluuta hetketehingud ja hetke kaubatehingud; repotehingud ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ei ole sularahatehingud;

6) „kaudne kliirimiskord“ – kord, mis vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimustele;

7) „mitmetasandiline kliendistruktuur“ – kaudne kliirimiskord, mille alusel pakub krediidiasutusele või investeerimisühingule kliirimisteenuseid selline üksus, mis ei ole ise kliiriv liige, vaid on kliiriva liikme klient või kõrgema tasandi kliendi klient;

8) „kõrgema tasandi klient“ – üksus, mis pakub kliirimisteenuseid madalama tasandi kliendile;

9) „madalama tasandi klient“ – üksus, millel on kõrgema tasandi kliendi kaudu juurdepääs keskse vastaspoole teenustele;

10) „tagatisfondi tehtud rahastamata osamakse“ – osamakse, mille kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing on lepingu alusel kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui kõnealune keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahjusid, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu;

11) „täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehing“ – täielikult tagatud rahaturu tehing, mille puhul vahetavad kaks poolt hoiuseid ja keskne vastaspool tegutseb nende vahel, et tagada nende poolte maksekohustuste täitmine.“.

72)  Artikkel 301 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 301Sisuline kohaldamisala

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste keskse vastaspoolega sõlmitud lepingute ja tehingute suhtes seni, kuni need kehtivad:

a)  II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid;

b)  väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehingud;

c)  pika arveldustähtajaga tehingud.

Käesolevat jagu ei kohaldata sularahatehingute arveldamisest tulenevate riskipositsioonide suhtes. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad käesoleva osa V jaotise kohast käsitlust sularahatehingute arveldamisest tulenevate kauplemisriski positsioonide suhtes ja riskikaalu 0 % tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad ainult neid tehinguid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklis 307 sätestatud käsitlust tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad lisaks sularahatehingutele ka esimeses lõigus loetletud mis tahes lepinguid.

2.  Käesolevas jaos kohaldatakse järgmist:

a)  alustamise tagatise hulka ei kuulu kesksele vastaspoolele vastastikuse kahjumi jaotamise kokkuleppe puhul tehtud osamaksed;

b)  alustamise tagatise hulka kuulub kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või kliendi deponeeritud tagatis, mis ületab miinimumsummat, mida nõuab vastavalt keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, tingimusel et keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing võib asjakohastel juhtudel ära hoida kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või kliendi sellise ülemäärase tagatise väljavõtmist;

c)  kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist kahjumite jaotamiseks oma kliirivate liikmete vahel, siis käsitlevad kliirivate liikmetena tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud alustamise tagatist kui tagatisfondi osamakset.“.

73)  Artikli 302 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad nõuetekohaste stsenaariumianalüüside ja stressitestimise abil, kas omavahendite tase seoses nõuetega keskse vastaspoole vastu, sealhulgas võimalikud tulevased või tingimuslikud krediidiriski positsioonid, tagatisfondi osamaksetest tulenevad riskipositsioonid ja juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb kliiriva liikmena, siis artiklis 304 sätestatud lepingulistest kokkulepetest tulenevad nõuded, on nimetatud nõuetega seotud riske arvestades piisav.“.

74)  Artikkel 303 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 303Kliirivate liikmete kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete käsitlemine

1.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb kliiriva liikmena kas oma tarbeks või kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana, arvutab ta keskse vastaspoole vastu olevate nõuete omavahendite nõuded järgmiselt:

a)  ta kohaldab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artiklis 306 sätestatud käsitlust;

b)  ta kohaldab keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksete suhtes artiklis 307 sätestatud käsitlust.

2.  Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse kauplemisriskide tõttu tekkivate nõuetele vastavas keskses vastaspooles olevatest positsioonidest tulenevate krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuete ja tagatisfondi osamaksete summa suhtes ülemmäära, mis on võrdne omavahendite nõuete summaga, mida kohaldataks nendesamade nõuete suhtes, kui keskne vastaspool oleks nõuetele mittevastav keskne vastaspool.“.

75)  Artiklit 304 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kliiriva liikmena ning kliiriva liikme õigustes kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing arvutab omavahendite nõuded kliendiga keskse vastaspoolega seotud tehingute tegemisel vastavalt käesoleva peatüki jagudele 1–8, käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole ja käesoleva osa VI jaotisele.“;

b)  lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab nõuete vastu oleva omavahendite nõude arvutamiseks käesoleva peatüki 3. või 6. jaos sätestatud meetodeid, kohaldatakse järgmist:

a)  erandina artikli 285 lõikest 2 võib krediidiasutus või investeerimisühing kliendi vastu olevate nõuete puhul kasutada riski võimendustagatise perioodi, milleks on vähemalt viis tööpäeva;

b)  keskses vastaspooles olevate positsioonide puhul kohaldab krediidiasutus või investeerimisühing riski võimendustagatise perioodi, mis on vähemalt 10 tööpäeva;

c)  erandina artikli 285 lõikest 3 ei pea krediidiasutus või investeerimisühing, juhul kui arvutamisel arvesse võetud tasaarvestatavate tehingute kogum vastab nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimusele, selles punktis sätestatud piirangut arvesse võtma, tingimusel et tasaarvestatavate tehingute kogum ei vasta nimetatud lõike punkti b nõuetele ega sisalda vaidlusaluseid tehinguid;

d)  kui keskne vastaspool säilitab tehingu variatsioonitagatise ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatis ei ole keskse vastaspoole maksejõuetuse eest kaitstud, kohaldab krediidiasutus või investeerimisühing riski võimendustagatise perioodi, mis on kas üks aasta või tehingu järelejäänud tähtaeg, olenevalt sellest, milline periood on lühem, ning mis on vähemalt 10 tööpäeva.

4. Erandina artikli 281 lõike 2 punktist h võib krediidiasutus või investeerimisühing, juhul kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud meetodit kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks, kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit, mis on 0,21.

5. Erandina artikli 282 lõike 4 punktist d võib krediidiasutus või investeerimisühing, juhul kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud meetodit kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks, kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit, mis on 0,21.“;

c)  lisatakse järgmised lõiked 6 ja 7:

„6. Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada vähendatud makseviivituses olevat riskipositsiooni, mis tuleneb lõigete 3, 4 ja 5 arvutustest, et arvutada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded vastavalt VI jaotisele.

7. Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kes võtab kliendilt keskse vastaspoolega seotud tehingu eest tagatist ja annab selle kesksele vastaspoolele edasi, võib tunnistada, et asjakohane tagatis vähendab keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul riskipositsiooni kliendi suhtes.

Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib esimeses lõikes sätestatud käsitlust kohaldada selle struktuuri iga tasandi suhtes.“.

76)  Artiklit 305 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on klient, arvutab ta omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute puhul vastavalt käesoleva peatüki jagudele 1–8, käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole ja käesoleva osa VI jaotisele.“;

b)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) klient on läbi viinud piisavalt põhjaliku õigusliku läbivaatamise, mida ta on asjakohastanud ja mis põhjendab, et korraldused, mis tagavad punkti b tingimuste täitmise, on seaduslikud, kehtivad, siduvad ja asjakohase jurisdiktsiooni või jurisdiktsioonide asjaomase õiguse alusel jõustatavad;“;

c)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvesse võtta igat kliendi positsioonide üleviimise ja keskses vastaspooles oleva vastava tagatise selget pretsedenti ning iga majandusharu kavatsust seda tava jätkata, kui krediidiasutus või investeerimisühing hindab oma vastavust esimese lõigu punktis b sätestatud tingimustele.“;

d)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib krediidiasutus või investeerimisühing, juhul kui kliendina tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda täita nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimusi, sest see krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kliiriva liikme ja kõnealuse kliiriva liikme teise kliendi ühise makseviivituse korral kahju eest kaitstud, kuid kõik muud lõike 2 punktis a ja teistes nimetatud lõike punktides sätestatud tingimused on täidetud, arvutada omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute kauplemisriski positsioonide puhul vastavalt artiklile 306, tingimusel et artikli 306 lõike 1 punktis a nimetatud riskikaal 2 % asendatakse riskikaaluga 4 %.

4. Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib krediidiasutus või investeerimisühing, mis madalama taseme kliendina kasutab keskse vastaspoole teenuseid kõrgema taseme kliendi kaudu, kohaldada lõikes 2 või 3 sätestatud käsitlust ainult juhul, kui nende lõigete tingimused on selle struktuuri igal tasandil täidetud.“.

77)  Artiklit 306 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kohustatud hüvitama kliendile mingeid kahjusid, mis tulenevad tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, võib ta määrata sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega sõlmitud kauplemisriski positsiooni riskipositsiooni väärtuseks nulli;“;

b)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt d:

„d) juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing on kohustatud hüvitama kliendile mis tahes kahjud, mis tulenevad tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, kohaldab ta sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega sõlmitud kauplemisriski positsiooni suhtes vastavalt kas punkti a või b käsitlust.“;

c)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina lõikest 1, kui kesksele vastaspoolele või kliirivale liikmele tagatiseks antud varad on keskse vastaspoole, kliiriva liikme või kliiriva liikme ühe või enama muu kliendi maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, võib krediidiasutus või investeerimisühing nende varade puhul määrata vastaspoole krediidiriski positsioonidele riskipositsiooni väärtuseks nulli.

3. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtused vastavalt käesoleva peatüki jagudele 1–8 ja käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole.“.

78)  Artikkel 307 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 307Omavahendite nõuded keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksete puhul

Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab riskipositsioonide suhtes, mis tulenevad tema poolt keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest osamaksetest, järgmist käsitlust:

a)  ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul vastavalt artiklis 308 sätestatud meetodile;

b)  ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud ja rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 309 sätestatud meetodile;

c)  ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 310 sätestatud käsitlusele.“.

79)  Artiklit 308 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab omavahendite nõude (Ki) eelrahastatud osamaksest (DFi) tuleneva riskipositsiooni katmiseks järgmiselt:

 

kus:

i =  indeks, mis tähistab kliirivat liiget;

KCCP  = nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

DFCM   = nõuetele vastava keskse vastaspoole kõikide kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksete summa, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

DFCCP  = keskse vastaspoole eelrahastatud finantsvahendid, mille keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c.

3. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksetest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab lõike 2 kohaselt kindlaks määratud omavahendite nõude (KCMi) 12,5ga.“;

b)  lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

80)  Artikkel 309 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 309Omavahendite nõuded nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul ja nõuetele mittevastavale kesksele vastaspoolele tehtavate rahastamata osamaksete puhul

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest eelrahastatud osamaksetest (DF) ja rahastamata osamaksetest (UC) tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude (K) arvutamiseks järgmist valemit:

 

2.  Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud osamaksetest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab lõike 1 kohaselt kindlaks määratud omavahendite nõude (K) 12,5ga.“.

81)  Artikkel 310 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 310Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul

Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate rahastamata osamaksete suhtes riskikaalu 0 %.“.

82)  Artikkel 311 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 311Omavahendite nõuded sellistes kesksetes vastaspooltes olevate riskipositsioonide puhul, kes enam ei vasta teatavatele tingimustele

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad käesolevas artiklis sätestatud käsitlust, kui nad said pärast avalikku teadaannet või krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt kasutatava keskse vastaspoole pädeva asutuse või keskse vastaspoole enda teavitust teada, et kõnealune keskne vastaspool ei vasta enam kas tegevusloa andmise või tunnustamise tingimustele.

2.  Kui lõikes 1 nimetatud tingimus on täidetud, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kolme kuu jooksul alates kõnealuses lõikes osutatud asjaolu ilmnemisest või krediidiasutuste ja investeerimisühingute pädevate asutuste nõudmisel juba varem toimima nende kõnealuses keskses vastaspooles olevate riskipositsioonide suhtes järgmiselt:

a)  kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artikli 306 lõike 1 punktis b sätestatud käsitlust;

b)  kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksete suhtes ja oma kõnealusele kesksele vastaspoolele tehtud rahastamata osamaksete suhtes artiklis 309 sätestatud käsitlust;

c)  käsitlema oma kõnealuses keskses vastaspooles olevaid riskipositsioone, mis ei ole käesoleva lõike punktides a ja b osutatud riskipositsioonid, kui positsioone äriühingute suhtes kooskõlas käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud krediidiriski standardmeetodiga.“.

82 a)  Artikli 316 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud otsustada mitte kohaldada asjaomase näitaja arvutamiseks direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 kohaseid kasumi- ja kahjumiaruande raamatupidamiskategooriaid kapitali- ja kasutusrendi suhtes ning võivad selle asemel:

a) lisada kapitali- ja kasutusrendist saadud instressitulu ning liisitud varast saadud kasumi tabeli 1 punktis 1 osutatud kategooriasse;

b) lisada kapitali- ja kasutusrendist tuleneva intressikulu ning vara kasutusrendist tuleneva kahjumi, kulumi ja vara väärtuse languse tabeli 1 punktis 2 osutatud kategooriasse.“.

83)  III osa IV jaotise 1. peatükk asendatakse järgmisega:

„1. peatükkÜldsätted

Artikkel 325Meetodid tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kõigi kauplemisportfelli kuuluvate ja kauplemisportfelliväliste valuuta- või kaubariskile avatud positsioonide tururiskide omavahendite nõuded vastavalt järgmistele meetoditele:

a)  alates 1. jaanuarist 2022 käesoleva jaotise peatükis 1a sätestatud standardmeetod;

b)  alates 1. jaanuarist 2022 käesoleva jaotise peatükis 1b sätestatud sisemudeli meetod ainult nende positsioonide puhul, mis on määratud kauplemisüksustele, mille puhul pädev asutus on andnud krediidiasutusele või investeerimisühingule loa selle meetodi kasutamiseks, nagu on sätestatud artiklis 325ba;

c)  pärast 1. jaanuari 2022 võivad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes täidavad artikli 325a lõikes 1 sätestatud tingimusi, kasutada oma tururiskide omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks lõikes 4 osutatud lihtsustatud standardmeetodit;

d)  kuni 1. jaanuarini 2022 käesoleva jaotise 5. peatükis sätestatud lihtsustatud sisemudeli meetod nende riskikategooriate puhul, mille puhul on krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt artiklile 363 antud luba selle meetodi kasutamiseks. Pärast [käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva] ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud enam 5. peatükis sätestatud lihtsustatud sisemudeli meetodit tururiskide omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks.

2.  Lõike 1 punktis c osutatud lihtsustatud standardmeetodi kohaselt arvutatud tururiskide omavahendite nõuded võrduvad järgmiste omavahendite nõuete summaga:

a)  käesoleva jaotise 2. peatükis osutatud positsiooniriskide omavahendite nõuded;

b)  käesoleva jaotise 3. peatükis osutatud valuutariskide omavahendite nõuded;

c)  käesoleva jaotise 4. peatükis osutatud kaubariskide omavahendite nõuded.

3.  Krediidiasutus või investeerimisühing võib konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetodeid, kombineerides neid omavahel, tingimusel et punktis a sätestatud meetodi kohaselt arvutatud tururiskide omavahendite nõuded ei ületa 90 % kogu tururiskide omavahendite nõuetest. Muudel juhtudel kasutab krediidiasutus või investeerimisühing kõikide positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse tururiskide omavahendite nõudeid, lõike 1 punktis a sätestatud meetodit.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt võrreldavate üksuste puhul valitud meetodist lähtuvalt võib pädev asutus otsustada määrata üksused lõike 1 punktis b sätestatud meetodi kohaldamisalasse.

4.  Vastavalt artiklile 363 võib krediidiasutus või investeerimisühing konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada lõike 1 punktides c ja d sätestatud meetodeid, kombineerides neid omavahel.

5.  Krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta kumbagi lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetodit kombineeritult punktis c sätestatud meetodiga.

6.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta lõike 1 punktis b sätestatud meetodit artikli 104 lõigetes 7–9 määratletud kauplemisportfelli instrumentide puhul, mis on väärtpaberistamise positsioonid või korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid.

7.  Krediidiväärtuse korrigeerimise riskide omavahendite nõuete arvutamiseks artiklis 383 sätestatud täiustatud meetodil võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata käesoleva jaotise 5. peatükis sätestatud lihtsustatud sisemudeli meetodi kasutamist pärast [käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva], mil krediidiasutused ja investeerimisühingud lõpetavad selle meetodi kasutamise tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks.

8.  EBA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et üksikasjalikumalt täpsustada, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul kindlaks tururiskide omavahendite nõuded vastavalt lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetoditele.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325aLihtsustatud standardmeetodi kasutamise tingimused

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada tururiskide omavahendite nõuded artikli 325 lõike 1 punktis c osutatud meetodiga, tingimusel et krediidiasutuste ja investeerimisühingute tururiskidele avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht ei ületa igakuise hindamise põhjal järgmisi piirmäärasid:

a)  10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

b)  300 miljonit eurot.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu taotluse korral võib pädev asutus anda krediidiasutusele või investeerimisühingule individuaalse loa arvutada tururiskide omavahendite nõuded vastavalt artikli 325 lõike 1 punktis c sätestatud meetodile, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu tururiskidele avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht ei ületa igakuise hindamise põhjal 500 miljonit eurot.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tururiskidele avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu kindlal kuupäeval vastavalt järgmistele nõuetele:

a)  kasutatakse kõiki kauplemisportfelli määratud positsioone▌;

b)  kasutatakse kõiki kauplemisportfelliväliseid positsioone, mis tekitavad valuuta- ja kaubariske;

c)  kõik positsioonid hinnatakse sellel kuupäeval nende turuhinnas, välja arvatud punktis b osutatud positsioonid. Kui positsiooni turuhinda antud kuupäeva kohta ei ole, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust;

d)  kõiki valuutariske tekitavaid kauplemisportfelliväliseid positsioone käsitatakse kogu välisvaluuta netopositsioonina ja hinnatakse vastavalt artiklile 352;

e)  kõiki kaubariske tekitavaid kauplemisportfelliväliseid positsioone hinnatakse kooskõlas artiklitega 357 ja 358;

f)  pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi, millal nad arvutavad või enam ei arvuta oma tururiskide omavahendite nõudeid vastavalt käesolevale artiklile.

4.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida enam lõike 1 mis tahes tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

5.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud lõpetavad kolme kuu jooksul tururiskide omavahendite nõuete arvutamise vastavalt lõikele 1 ühel järgmistest juhtudest:

a)  krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 mis tahes tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 mis tahes tingimust rohkem kui 6 kuu jooksul viimasel 12 kuul.

6.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab tururiskide omavahendite nõuete lõike 1 kohase arvutamise, on tal lubatud arvutada tururiskide omavahendite nõudeid lõike 1 kohaselt ainult siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta.

7.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 sätestatud mis tahes tingimusi igakuise hindamise ajal.

Artikkel 325bKonsolideeritud nõuete erikäsitlus

1.  Kui lõikest 2 ei tulene teisiti ning ainult netopositsioonide ja omavahendite nõuete arvutamiseks konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva jaotisega võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada positsioone ühes krediidiasutuses, investeerimisühingus või ettevõtjas, et tasaarvestada positsioone teises krediidiasutuses, investeerimisühingus või ettevõtjas.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kohaldada lõiget 1 ainult pädevate asutuste loal, mis antakse juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)  omavahendite grupisisene jaotumine on rahuldav;

b)  krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse seadusandlik, juriidiline ja lepinguline raamistik tagab neile grupisisese vastastikuse finantstoetuse.

3.  Kui ettevõtjad asuvad kolmandates riikides, peavad olema täidetud lisaks lõikes 2 sätestatule ka kõik järgmised tingimused:

a)  need ettevõtjad on saanud tegevusloa kolmandas riigis ning vastavad kas krediidiasutuse määratlusele või on kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühingud;

b)  need ettevõtjad täidavad individuaalselt omavahendite nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatutega;

c)  kõnealustes kolmandates riikides puuduvad eeskirjad, mis võiksid märgatavalt mõjutada vahendite grupisisest ülekandmist.

Artikkel 325cValuutariski strukturaalne maandamine

1.  Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul jätta tururiskide omavahendite nõuete arvutamisel ▌välja teatavad valuutariski positsioonid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tahtlikult võtnud, et maandada artikli 92 lõikes 1 osutatud valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

a)  väljajätmine on piiratud suuremaga järgmistest summadest:

i)  sellistesse sidusüksustesse tehtud välisvaluutas nomineeritud investeeringute summa, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühinguga konsolideeritud;

ii)  konsolideeritud tütarettevõtjatesse tehtud välisvaluutas nomineeritud investeeringute summa;

b)  väljajätmine tururiskide omavahendite nõuete arvutamisest tehakse vähemalt kuueks kuuks;

c)  krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud pädevatele asutustele asjaomase positsiooni üksikasjad, on põhjendanud, et asjaomane positsioon on võetud eesmärgiga osaliselt või täielikult maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele, mis on määratud vastavalt artikli 92 lõikele 1, ja asjakohase positsiooni suuruse, mis jäetakse välja tururiski omavahendite nõuetest, nagu on osutatud punktis a.

2.  Kõiki positsioonide väljajätmisi tururiskide omavahendite nõuetest vastavalt lõikele 1 kohaldatakse järjepidevalt ja need kehtivad vara või muude kirjete kehtivusaja jooksul.

3.  Pädevad asutused kiidavad heaks kõik hilisemad krediidiasutuse- või investeerimisühingu poolsed selliste summade muutmised, mis jäetakse välja tururiskide omavahendite nõuetest vastavalt lõikele 1.“.

84)  IV jaotise 3. osasse lisatakse järgmised peatükid 1a ja 1b:

„Peatükk 1aStandardmeetod

1. jaguÜldsätted

Artikkel 325dStandardmeetodi kohaldamisala ja ülesehitus

Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab tururiskide omavahendite nõuded standardmeetodi kohaselt portfelli puhul, mis sisaldab kauplemisportfelli kuuluvaid või kauplemisportfelliväliseid positsioone, mis tekitavad valuuta- ja kaubariske, liites kokku järgmised kolm komponenti:

a)  käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi kohane omavahendite nõue;

b)  käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõue, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes;

c)  käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud jääkriskide omavahendite nõuded, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes.

2. jaguTundlikkusel põhineva meetodi kohane omavahendite nõue

Artikkel 325eMõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „riskiklass“ – üks järgmisest seitsmest kategooriast: i) intressimäära üldrisk; ii) muu kui väärtpaberistamise krediidiriski marginaal; iii) väärtpaberistamise krediidiriski marginaal (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell); iv) väärtpaberistamise krediidiriski marginaal (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell); v) aktsiarisk; vi) kaubarisk ja vii) valuutarisk;

2) „tundlikkus“ – positsiooni väärtuse suhteline muutus, mille põhjustas positsiooni ühe asjaomase riskiteguri väärtuse muutus ja mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudeli alusel;

3) „rühm“ – ühes sarnase riskiprofiiliga riskiklassis olevate positsioonide alamkategooria, millele määratakse riskikaal, nagu on määratletud käesoleva peatüki 3. jao 1. alajaos.

Artikkel 325fTundlikkusel põhineva meetodi komponendid

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tururiski omavahendite nõude tundlikkusel põhineva meetodi kohaselt, liites vastavalt artiklile 325i järgmised kolm omavahendite nõuet:

a)  omavahendite nõuded deltariski puhul, mis hõlmab instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest lineaarse hinnastamisfunktsiooni eeldusel;

b)  omavahendite nõuded vegariski puhul, mis hõlmab instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle volatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest;

c)  omavahendite nõuded kumerusriski puhul, mis hõlmab instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle peamiste mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest, mida deltarisk ei hõlma.

2.  Lõikes 1 osutatud arvutuse tegemisel:

d)  kõikide valikulisusega instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud omavahendite nõudeid;

e)  kõikide ilma valikulisuseta instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud omavahendite nõudeid.

Käesoleva peatüki kohaldamisel kuuluvad valikulisusega instrumentide hulka lisaks muule ka ostuoptsioonid, müügipositsioonid, ülempiirid, alampiirid, vahetusoptsioonid, barjäärioptsioonid ja eksootilised optsioonid. Optsiooni tunnustega väärtpabereid, nagu ettemakse- või käitumuslikke optsioone, käsitletakse tururiskide omavahendite nõuete arvutamisel optsioonide eraldiseisvate positsioonidena.

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitletakse instrumente, mille rahavoogusid saab väljendada alusvara tingliku väärtuse lineaarfunktsioonina, ilma valikulisuseta instrumentidena.

Artikkel 325gDelta- ja vegariskide omavahendite nõuded

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad delta- ja vegariskide omavahendite nõuete arvutamisel käesoleva peatüki 3. jao 1. alajaos kirjeldatud delta- ja vegariski tegureid.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad delta- ja vegariskide omavahendite nõuete arvutamisel lõigetes 3–8 sätestatud protsessi.

3.  Iga riskiklassi puhul arvutatakse kõikide delta- ja vegariskide omavahendite nõuete kohaldamisalas olevate instrumentide tundlikkus iga asjakohasesse riskiklassi kuuluva kohaldatava delta- ja vegariski teguri suhtes, kasutades käesoleva peatüki 3. jao 2. alajao vastavaid valemeid. Kui instrumendi väärtus sõltub mitmest riskitegurist, määratakse tundlikkus iga riskiteguri puhul eraldi.

4.  Tundlikkused määratakse igas riskiklassis ühte rühmadest „b“.

5.  Igas rühmas „b“ tasaarvestatakse positiivsed ja negatiivsed tundlikkused sama riskiteguri suhtes, saades nii igas rühmas netotundlikkused ( iga riskiteguri k suhtes.

6.  Netotundlikkused igas rühmas oleva iga riskiteguri suhtes () korrutatakse 6. jaos sätestatud vastavate riskikaaludega (RWk), arvutades kaalutud tundlikkused (WSk) iga riskiteguri suhtes kõnealuses rühmas vastavalt järgmisele valemile:

 

7.  Kaalutud tundlikkused igas rühmas olevate eri riskitegurite suhtes liidetakse vastavalt järgmisele valemile, milles ruutjuure funktsioonis oleva koguse alammäär on null, saades nii rühmaspetsiifilise tundlikkuse (Kb). Samas rühmas olevate kaalutud tundlikkuste puhul kasutatakse vastavaid korrelatsioone (), mis on sätestatud 6. jaos.

 

8.  Rühmaspetsiifiline tundlikkus (Kb) arvutatakse iga riskiklassi rühma puhul vastavalt lõigetele 5–7. Kui kõikide rühmade rühmaspetsiifiline tundlikkus on arvutatud, liidetakse rühmade lõikes vastavalt järgmisele valemile kokku kaalutud tundlikkused kõikide riskitegurite suhtes, kasutades lõikes 6 sätestatud eri rühmade kaalutud tundlikkuste vastavaid korrelatsioone γbc, saades nii riskiklassile spetsiifilise delta- või vegariski omavahendite nõude:

 

kus kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja rühmas c. Kui ja väärtused annavad kogusummaks negatiivse arvu, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded, kasutades alternatiivset spetsifikatsiooni, mille puhul kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja kõikide riskitegurite puhul rühmas c.

Riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded arvutatakse iga riskiklassi puhul vastavalt lõigetele 1–8.

Artikkel 325hKumerusriski omavahendite nõuded

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad kumerusriski omavahendite nõuete arvutamisel lõigetes 2–6 sätestatud protsessi.

2.  Kasutades iga riskiklassi puhul vastavalt artikli 325g lõikele 4 arvutatud tundlikkusi, arvutatakse neto kumerusriski nõue iga asjakohases riskiklassis oleva riskiteguri k puhul vastavalt järgmisele valemile:

 

kus:

i = indeks, mis tähistab instrumenti, mis on avatud riskiteguriga k seotud kumerusriskidele;

= riskiteguri k praegune tase;

= krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudeliga leitud instrumendi i väärtus, kasutades selleks riskiteguri k praegust väärtust;

ja = instrumendi i väärtus pärast seda, kui nihkub vastavalt üles ja alla vastavate riskikaalude kohaselt;

= instrumendi i kumerusriski teguri k riskikaal vastavalt 6. jaole;

= instrumendi i deltariski tundlikkus delta riskiteguri puhul, mis vastab kumerusriski tegurile k.

3.  Iga riskiklassi puhul määratakse vastavalt lõikele 2 arvutatud neto kumerusriski nõuded ühte asjakohases riskiklassis olevasse rühma b.

4.  Kõik neto kumerusriski nõuded igas rühmas b liidetakse vastavalt järgmisele valemile, kus kasutatakse igas rühmas riskitegurite k, l vahel olevaid vastavaid sätestatud korrelatsioone rkl, saades nii rühmaspetsiifilised kumerusriski omavahendite nõuded:

  

kus:

y = funktsioon, mille väärtus on 0, kui ja mõlemad on miinusmärgiga. Kõikidel teistel juhtudel on yväärtus 1.

5.  Neto kumerusriski omavahendite nõuded liidetakse iga riskiklassi rühmade lõikes kokku vastavalt järgmisele valemile, kus kasutatakse eri rühmadesse kuuluvate neto kumerusriski nõuete kogumite vastavaid sätestatud korrelatsioone γbc. Nii arvutatakse riskiklassile spetsiifilised kumerusriski omavahendite nõuded:

 

kus:

kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja rühmas c;

on funktsioon, mille väärtus on 0, kui ja mõlemad on miinusmärgiga. Kõikidel teistel juhtudel on väärtus 1.

Kui ja väärtused annavad kogusummaks negatiivse arvu,

arvutab krediidiasutus või investeerimisühing kumerusriski nõude, kasutades alternatiivset spetsifikatsiooni, milles kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja kõikide riskitegurite puhul rühmas c.

6.  Riskiklassile spetsiifilised kumerusriski omavahendite nõuded arvutatakse iga riskiklassi puhul vastavalt lõigetele 2–5.

Artikkel 325iRiskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete koondamine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud koondavad riskiklassile spetsiifilised delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuded vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud protsessile.

2.  Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete arvutamise protsess, mida on kirjeldatud artiklites 325g ja 325h, teostatakse iga riskiklassi puhul kolm korda, kasutades iga kord erinevat korrelatsiooni parameetrite kogumit (korrelatsioon rühmas olevate riskitegurite vahel) ja (korrelatsioon riskiklassis olevate rühmade vahel). Igaüks neist kolmest kogumist vastab erinevale stsenaariumile järgmiselt:

a)  „keskmise korrelatsiooni“ stsenaarium, mille puhul korrelatsiooni parameetrid ja on samad mis 6. jaos;

b)  „kõrge korrelatsiooni“ stsenaarium, mille puhul 6. jaos määratletud korrelatsiooni parameetrid ja korrutatakse ühesuguselt 1,25ga ning ja suhtes kohaldatakse ülemmäära 100 %;

c)  „madala korrelatsiooni“ stsenaarium, mille puhul 6. jaos määratletud vastavaid sätestatud korrelatsioone korrutatakse ühesuguselt 0,75ga.

3.  Krediidiasutus või investeerimisühing kehtestab iga stsenaariumi jaoks portfelli tasandil stsenaariumispetsiifilise omavahendite nõude. Stsenaariumispetsiifiline omavahendite nõue portfelli tasandil arvutatakse selle stsenaariumi riskiklassile spetsiifiliste omavahendite nõuete summana.

4.  Lõplikud portfelli omavahendite nõuded vastavad lõike 3 kohaselt portfelli tasandil arvutatud suurimale stsenaariumispetsiifilisele omavahendite nõudele.

Artikkel 325jIndeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide käsitlemine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad indeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide puhul aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kui kõikidel indeksi või optsiooni komponentidel on sama märgiga deltariski tundlikkus. Tundlikkusi indeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide komponentide riskitegurite suhtes võib tasaarvestada tundlikkusega ühe alusvaraga instrumentide suhtes ilma piiranguteta, välja arvatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide puhul.

2.  Erinevate märkidega deltariski tundlikkusega mitme alusvaraga optsioonid välistatakse delta- ja vegariskist, kuid nende suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 4. jaos osutatud jääkriski lisandit.

Artikkel 325kÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate käsitlemine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooni tururiski omavahendite nõuded, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

a)  krediidiasutus või investeerimisühing, kes on iga päev võimeline tuvastama ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või indeksiga seotud instrumendi alusvaraks olevaid investeeringuid, võtab neid alusvaraks olevaid investeeringuid arvesse ja arvutab selle positsiooni tururiski omavahendite nõuded vastavalt artikli 325j lõikes 1 sätestatud meetodile;

b)  kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja igapäevased hinnad on kättesaadavad, kuid krediidiasutus või investeerimisühing on teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja volitustest, käsitleb see krediidiasutus või investeerimisühing tundlikkusel põhineva meetodi puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsiooni omakapitaliinstrumendina;

c)  kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja igapäevased hinnad on kättesaadavad, kuid krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja volitustest, käsitleb see krediidiasutus või investeerimisühing tundlikkusel põhineva meetodi puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsiooni omakapitaliinstrumendina ja määrab sellele ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsioonile aktsiariski rühma „teine sektor“ riskikaalu.

2.  Selleks et arvutada käesolevas peatükis sätestatud meetodite kohaselt tururiski omavahendite nõudeid positsioonide puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates ja esitada selle kohta aruandeid, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud tugineda järgmistele kolmandatele isikutele:

a)  ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik need väärtpaberid kõnealuses depositooriumis;

b)  muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.

3.  EBA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada üksikasjalikult, millised riskikaalud määratakse lõike 1 punktis b osutatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja positsioonidele.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [viisteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325lVäärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad käesolevas artiklis sätestatud protsessi kasutada võla- või omakapitaliinstrumentide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad iga individuaalse emitendi puhul ühte asjakohast tabelis 1 loetletud korrutavat tegurit kõikide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide netotundlikkuse suhtes, jättes välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud, ja arvutavad tururiskide omavahendite nõuded korrigeeritud netotundlikkuse põhjal vastavalt käesolevas peatükis sätestatud meetodile.

Tabel 1

Tööpäev 0

0 %

Tööpäev 1

10 %

Tööpäevad 2–3

25 %

Tööpäev 4

50 %

Tööpäev 5

75 %

Pärast 5. tööpäeva

100 %

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „tööpäev 0” tööpäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi käesolevas artiklis sätestatud protsessi kohaldamisest.

3. jaguRiskiteguri ja tundlikkuse mõisted

1. alajaguRiskiteguri mõisted

Artikkel 325mIntressimäära üldriski tegurid

1.  Kõikide intressimäära üldriski tegurite, sh inflatsiooniriski ja eri valuutade alusriski puhul on iga valuuta kohta üks rühm, millest igaüks sisaldab eri liiki riskitegureid.

Intressimäära suhtes tundlike instrumentide suhtes kohaldatavad delta intressimäära üldriski tegurid on asjaomased riskivabad intressimäärad iga valuuta ja iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad täpsustatud punktidele riskitegurid, kasutades lineaarset interpolatsiooni või meetodit, mis on kõige rohkem kooskõlas hinnastamisfunktsiooniga, mida kasutab krediidiasutuse või investeerimisühingu iseseisev riskikontrolli funktsioon, et teavitada kõrgemat juhtkonda tururiskidest või kasumist ja kahjumist.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad iga valuuta kohta riskivabad intressimäärad krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis hoitavatelt rahaturuinstrumentidelt, millel on kõige madalam krediidirisk, nagu üleööintressi vahetuslepingud.

3.  Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa lõikes 2 osutatud meetodit kohaldada, põhinevad riskivabad intressimäärad ühel või enamal turupõhisel vahetuslepingu kõveral, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide turuhinna määramiseks, nagu pankadevahelised pakutavad intressimäära vahetuslepingute kõverad.

Kui lõikes 2 ja käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud turupõhiste vahetuslepingute kõverate andmed on ebapiisavad, võib riskivabasid intressimäärasid tuletada riigivõlakirja kõverast, mis on antud valuuta puhul kõige asjakohasem.

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad riigi võlakohustuste puhul riskitegureid, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike teises lõigus sätestatud protseduurile, ei vabastata riigi võlakohustust krediidiriski marginaali omavahendite nõuetest. Sellistel juhtudel, kui ei ole võimalik eristada riskivaba intressimäära krediidiriski marginaalist, määratakse tundlikkus selle riskiteguri suhtes nii intressimäära üldriskile kui ka krediidiriski marginaali klassidele.

4.  Intressimäära üldriski tegurite puhul moodustab iga valuuta eraldi rühma. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad riskiteguritele, mis on samas rühmas, kuid millel on erinevad lõpptähtajad, erineva riskikaalu vastavalt 6. jaole.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad täiendavaid riskitegureid selliste võlainstrumentide inflatsiooniriskidele, mille rahavood sõltuvad funktsionaalselt inflatsioonimääradest. Need täiendavad riskitegurid koosnevad iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega turupõhiste inflatsioonimäärade vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis inflatsioonimäärade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.

5.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse inflatsiooniriski täiendava riskiteguri suhtes, millele osutatakse lõikes 4, kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad inflatsiooni igas rühmas ühe riskitegurina, sõltumata iga vektori komponentide arvust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad kõik rühmas olevad tundlikkused inflatsiooni suhtes, mis on arvutatud nii, nagu eespool kirjeldatud, et tekiks üks netotundlikkus iga rühma kohta.

6.  Võlainstrumentide suhtes, mis hõlmavad makseid eri valuutades, kohaldatakse ka asjaomaste valuutade vahelist alusriski. Tundlikkusel põhineva meetodi kasutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskitegureid, milleks on iga valuuta eri valuutade alusrisk kas USA dollari või euro suhtes. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad eri valuutade alusriskid, mis ei ole seotud alusriskiga USA dollari suhtes ega alusriskiga euro suhtes, kas alusriskina USA dollari suhtes või alusriskina euro suhtes.

Iga eri valuutade alusriski tegur koosneb iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega eri valuutade alusriski vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis eri valuutade alusriskide arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis. Iga valuuta moodustab erineva rühma.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse käesoleva riskiteguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. Igas rühmas on kaks võimalikku erinevat riskitegurit: alusrisk euro suhtes ja alusrisk USA dollari suhtes, sõltumata eri valuutade alusriski vektori komponentide arvust. Maksimaalne netotundlikkuste arv rühma kohta on kaks.

7.  Intressimäära vega-üldriski tegurid, mida kohaldatakse alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud üldise intressimäära suhtes, on asjaomaste riskivabade intressimäärade eeldatavad volatiilsused, nagu on kirjeldatud lõigetes 2 ja 3, mis määratakse rühmadele, olenevalt valuutast, ning mis määratakse igas rühmas järgmistele lõpptähtaegadele: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Iga valuuta kohta on üks rühm.

Tasaarvestuse kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldatavaid volatiilsusi, mis on seotud samade riskivabade intressimäärade ja samade lõpptähtaegadega, sama riskiteguri moodustavana.

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eeldatava volatiilsuse käesolevas lõikes viidatud lõpptähtaegadele, kohaldatakse järgmist:

a)  kui optsiooni lõpptähtaeg on kooskõlas alusvara lõpptähtajaga, võetakse arvesse ühte riskitegurit, mis määratakse vastavalt kõnealusele lõpptähtajale;

b)  kui optsiooni lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajast lühem, võetakse arvesse järgmisi riskitegureid järgmiselt:

i)  esimene riskitegur määratakse vastavalt optsiooni lõpptähtajale;

ii)  teine riskitegur määratakse vastavalt optsiooni alusvara järelejäänud tähtajale optsiooni lunastustähtpäeval.

8.  Intressimäära kumerus-üldriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama, koosnevad iga valuuta kohta ühest riskivaba intressimäära vektorist, mis esindavad spetsiifilist riskivaba intressikõverat. Iga valuuta moodustab erineva rühma. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis erinevate riskivabade intressimäärade lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.

9.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, vastavalt artiklile 325h. Kumerusriski määramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse vektoreid, mis vastavad erinevatele intressikõveratele ning millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale valuutale. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad tundlikkused sama riskiteguri suhtes. Ühe rühma kohta peab olema ainult üks netotundlikkus.

Inflatsiooni ja eri valuuta alusriskide puhul ei kohaldata kumerusriski nõuet.

Artikkel 325nKrediidiriski marginaali tegurid

muu kui väärtpaberistamise puhul

1.  Delta krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad muu kui väärtpaberistamise instrumentidele, mis on krediidiriski marginaali suhtes tundlikud, on nende emitendi krediidiriski marginaali määrad, mis tulenevad asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetuslepingutest ning mis määratakse igale järgmisele lõpptähtajale: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad iga emitendi ja lõpptähtaja kohta ühte riskitegurit, olenemata sellest, kas emitendi krediidiriski marginaali määrad tulenevad võlainstrumentidest või krediidiriski vahetuslepingutest. Rühmad on sektoriaalsed, nagu on osutatud 6. jaos, ja iga rühm sisaldab kõiki riskitegureid, mis on jaotatud asjaomasele sektorile.

2.  Vega krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama muu kui väärtpaberistamise alusvaraga optsioonidele, mis on krediidiriski marginaali suhtes tundlikud, on alusvara emitendi krediidiriski marginaali määrade eeldatavad volatiilsused, mis tulenevad vastavalt lõikes 1 sätestatule ja mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Kasutatakse samu rühmi, mida kasutati delta krediidiriski marginaali puhul muu kui väärtpaberistamise puhul.

3.  Kumeruse krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama muu kui väärtpaberistamise instrumentidele, koosnevad ühest krediidiriski marginaali määrade vektorist, mis esindab konkreetse emitendi krediidiriski marginaali kõverat. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis erinevate krediidiriski marginaali määrade lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis muutujatena. Kasutatakse samu rühmi, mida kasutati delta krediidiriski marginaali puhul muu kui väärtpaberistamise puhul.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, vastavalt artiklile 325h. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud vektoreid, mis tuletati kas asjaomastest võlainstrumentidest või krediidiriski vahetuslepingutest ja millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale emitendile.

Artikkel 325oKrediidiriski marginaali riskitegurid

väärtpaberistamise puhul

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõikes 3 osutatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli väärtpaberistamise krediidiriski marginaali tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis kuuluvad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 104 lõigetes 7–9.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõikes 5 osutatud mitte korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli väärtpaberistamise krediidiriski marginaali tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis ei kuulu korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 104 lõigetes 7–9.

2.  Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluva väärtpaberistamise krediidiriski marginaali suhtes kohaldatavad rühmad on samad mis muu kui väärtpaberistamise krediidiriski marginaali suhtes kohaldatavad rühmad, millele on osutatud 6. jaos.

Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli mitte kuuluva väärtpaberistamise krediidiriski marginaali suhtes kohaldatavad rühmad on eriomased käesolevale riskiklassikategooriale, nagu on osutatud 6. jaos.

3.  Krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide suhtes, on järgmised:

a)  deltariski tegurid on kõik asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidiriski määrad, mis tulenevad asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetuslepingutest, iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat;

b)  vegariski tegurid, mis on kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis kuuluvad alusvarana korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidiriski marginaalide eeldatavad volatiilsused, mis tulenevad, nagu on kirjeldatud käesoleva lõike punktis a, ning mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat;

c)  kumerusriski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidiriski marginaali intressikõverad, mida väljendatakse krediidiriski marginaali määrade vektorina erinevate lõpptähtaegade puhul, mis tulenevad, nagu on kirjeldatud käesoleva lõike punktis a. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis erinevate krediidiriski marginaali määrade lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis muutujatena.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtpaberistamise positsiooni tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, nagu on kindlaks määratud artiklis 325h. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud vektoreid, mis tuletati kas asjaomastest võlainstrumentidest või krediidiriski vahetuslepingutest ja millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjaomased vektorid vastavad samale emitendile.

5.  Krediidiriski marginaali tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ei kuulu korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, osutavad alusvaraks olevate instrumentide riskimarginaali asemel väärtpaberistamise seeria riskimarginaalile ja on järgmised:

a)  deltariski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise seeria krediidiriski marginaali määrad, mis on määratud järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt väärtpaberistamise seeria lõpptähtajale: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat;

b)  vegariski tegurid, mida kohaldatakse väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis ei kuulu alusvarana korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise seeriate krediidiriski marginaalide eeldatavad volatiilsused, millest igaüks määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat;

c)  kumerusriski tegurid on samad, mida on kirjeldatud käesoleva lõike punktis a. Kõikidele nimetatud riskiteguritele määratakse ühine riskikaal, nagu on osutatud 6. jaos.

Artikkel 325p

Aktsiariski tegurid

1.  Kõikide aktsiariski tegurite rühmad on 6. jaos osutatud sektoriaalsed rühmad.

2.  Aktsiatega seotud deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama, on kõik aktsiate hetkehinnad ja kõik aktsiate tagasiostulepingute määrad või aktsiate repomäärad.

Aktsiariski kohaldamisel moodustab konkreetne aktsia repokõver ühe riskiteguri, mis väljendub repomäärade vektorina erinevate lõpptähtaegade suhtes. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis erinevate repomäärade lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse käesoleva riskiteguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad tundlikkused sama kapitaliväärtpaberi repomäära riskiteguri suhtes, olenemata iga vektori komponentide arvust.

3.  Aktsiatega seotud vegariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud aktsiate suhtes, on aktsiate hetkehindade eeldatavad volatiilsused, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjakohaste optsioonide lõpptähtaegadele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Aktsiate repomäärade suhtes ei kohaldata vegariski kapitalinõudeid.

4.  Aktsiatega seotud kumerusriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud aktsiate suhtes, on kõik aktsiate hetkehinnad, olenemata vastavate optsioonide lõpptähtajast. Aktsiate repomäärade suhtes ei kohaldata kumerusriski nõudeid.

Artikkel 325qKaubariski tegurid

1.  Kõikide kaubariski tegurite rühmad on 6. jaos osutatud sektoriaalsed rühmad.

2.  Kauba deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama kauba suhtes tundlike instrumentide suhtes, on kõik kauba hetkehinnad iga kaubaliigi ja iga kvaliteediklassi kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud loevad kahte kaubahinda sama kaubaliigi puhul, millel on sama lõpptähtaeg ja sama lepingu reitinguklass, samaks riskiteguriks üksnes siis, kui juriidilised tingimused seoses üleandmise asukohaga on identsed.

3.  Kauba vegariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on kauba suhtes tundlikud, on kaubahinna eeldatavad volatiilsused iga kaubaliigi kohta, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavate optsioonide lõpptähtaegade kohaselt, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud loevad tundlikkusi sama kaubaliigi suhtes ja mis on määratud samale lõpptähtajale, üheks riskiteguriks, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud seejärel tasaarvestavad.

4.  Kauba kumerusriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on kauba suhtes tundlikud, on üks kaubahindade kogum, millel on erinevad lõpptähtajad iga kaubaliigi kohta, mida kujutatakse vektorina. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis kaubahindade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei erista kaubahindu reitinguklassi või üleandmise asukoha alusel.

Instrumendi tundlikkus iga riskiteguri suhtes , mida kasutatakse kumerusriski valemis, arvutatakse vastavalt artiklile 325h. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud erineva komponentide arvuga vektoreid sama riskiteguri moodustavana, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale kaubaliigile.

Artikkel 325rValuutariski riskitegurid

1.  Välisvaluuta deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama välisvaluuta suhtes tundlike instrumentide suhtes, on kõik hetke vahetuskursid valuuta, milles instrument on nomineeritud, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluuta vahel. Iga valuutapaari kohta on üks rühm, mis sisaldab ühte riskitegurit ja ühte netotundlikkust.

2.  Välisvaluuta vegariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud välisvaluuta suhtes, on lõikes 1 osutatud valuutapaaride vaheliste vahetuskursside eeldatavad volatiilsused. Need valuutakursi eeldatavad volatiilsused määratakse järgmistele lõpptähtaegadele kooskõlas vastavate optsioonide lõpptähtaegadega, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat.

3.  Välisvaluuta kumerusriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on välisvaluuta suhtes tundlikud, on samad, millele on osutatud lõikes 1.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole kohustatud kõikide välisvaluuta delta-, vega- ja kumerusriski tegurite puhul eristama valuuta onshore- ja offshore-variante.

2. alajagu: Tundlikkuse mõisted

Artikkel 325sDeltariski tundlikkus

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta üldise intressiriski tundlikkuse järgmiselt:

a)  tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest, arvutatakse järgmiselt:

 

kus:

= riskivaba kõvera k a määr lõpptähtajaga t;

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon;

x, y = muud muutujad hinnastamisfunktsioonis;

b)  tundlikkus riskitegurite suhtes, mis sisaldavad inflatsiooniriski ja eri valuutade alusriski(), arvutatakse järgmiselt:

 

kus:

= m komponentidega vektor, mis esindab antud valuuta j eeldatavat inflatsioonikõverat või eri valuutade aluskõverat, kui m on võrdne inflatsiooni või eri valuutadega seotud muutujate arvuga, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis;

= mõõte ühikmaatriks (1 × m);

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon;

y, z = muud muutujad hinnastamismudelis.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta krediidiriski marginaali tundlikkuse kõikide väärtpaberistamise ja muu kui väärtpaberistamise positsioonide puhul () järgmiselt:

 

kus:

= emitendi j krediidiriski marginaali väärtus lõpptähtajal t;

Vi (.) = instrumendi i hinnnastamisfunktsioon;

x, y = muud muutujad hinnastamisfunktsioonis.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta aktsiariski tundlikkuse järgmiselt:

a)  tundlikkus riskitegurite k (sk) suhtes, mis koosnevad aktsia hetkehindadest, arvutatakse järgmiselt:

 

kus:

k on konkreetne kapitaliväärtpaber;

EQk on selle kapitaliväärtpaberi hetkehinna väärtus ning

Vi (.) on instrumendi i hinnastamisfunktsioon;

x, y on muud muutujad hinnastamismudelis;

b)  tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest, arvutatakse järgmiselt:

 

kus:

k = indeks, mis tähistab aktsiat;

= m komponentidega vektor, mis kajastab repolepingu struktuuri konkreetse aktsia k puhul, kui m on võrdne repomäärade arvuga, mis vastavad erinevatele lõpptähtaegadele, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis;

= mõõte ühikmaatriks (1 × m);

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon;

y, z = muud muutujad instrumendi i hinnastamismudelis.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta kaubariski tundlikkuse iga riskiteguri k (sk) suhtes järgmiselt:

 

kus:

k = antud kaubariski tegur;

CTYk = riskiteguri k väärtus;

Vi (.) = instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina.

5.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta valuutariski tundlikkuse iga valuutariski teguri k (sk) suhtes järgmiselt:

 

kus:

k = antud valuutariski tegur;

FXk = riskiteguri väärtus;

Vi (.) = instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina.

Artikkel 325tVegariski tundlikkus

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad optsiooni vegariski tundlikkuse antud riskiteguri k (sk) suhtes järgmiselt:

 

kus:

k = konkreetne vegariski tegur, mis koosneb eeldatavast volatiilsusest;

= riskiteguri väärtus, mida peaks väljendama protsendina;

x, y = muud muutujad hinnastamisfunktsioonis.

2.  Riskiklasside puhul, kus vegariski teguritel on lõpptähtaja mõõde, kuid reegleid riskitegurite määramiseks ei saa kohaldada, sest optsioonidel ei ole lõpptähtaega, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud need riskitegurid kõige pikemale lõpptähtajale. Nimetatud optsioonide suhtes kohaldatakse jääkriskide lisandit.

3.  Optsioonide puhul, millel ei ole täitmishinda või barjääri, ning optsioonide puhul, millel on mitu täitmishinda või barjääri, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitmishindade ja lõpptähtaegade suhtes määramist, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab optsiooni hinnastamiseks asutusesiseselt. Ka nende optsioonide suhtes kohaldatakse jääkriskide lisandit.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei arvuta vegariski artikli 104 lõigetes 7–9 osutatud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamise seeriate puhul, millel ei ole eeldatavat volatiilsust. Nende väärtpaberistamise seeriate puhul arvutatakse delta- ja kumerusriski omavahendite nõuded.

Artikkel 325uNõuded tundlikkuse läbiarvutamise kohta

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletavad tundlikkused käesolevas alajaos esitatud valemeid kasutades krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelitest, mis on aluseks kõrgema juhtkonna teavitamisel kasumist ja kahjumist.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellele on antud luba kasutada käesoleva jaotise 1b. peatükis sätestatud sisemudeli meetodit, kasutaks artikli 325ba lõike 2 punktis b nõutavate tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks ja nendest teavitamiseks käesoleva peatüki kohaste tundlikkuste arvutamisel oma sisemudeli meetodi riskimõõtmismudeli hinnastamismudeleid.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et eeldatav volatiilsus on instrumentide, mille suhtes kohaldatakse valikulisust, delta tundlikkuse läbiarvutamisel püsiv.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et optsiooni alusvara järgib lognormaalset jaotust või normaaljaotust hinnastamismudelis, millest tuletatakse vega intressipositsiooni üldriski või krediidiriski marginaali läbiarvutamisel tundlikkused. Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et alusvara järgib lognormaalset jaotust või normaaljaotust hinnastamismudelis, millest tuletatakse vega omakapitali, kauba või välisvaluuta tundlikkuse läbiarvutamisel tundlikkused.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõik tundlikkused, välja arvatud krediidiväärtuse korrigeerimised.

4 a.  Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing pädevate asutuste nõusolekul kasutada käesoleva peatüki kohasel kauplemisportfellis oleva positsiooni omavahendite nõuete arvutamisel deltariski tundlikkuse alternatiivseid määratlusi, kui krediidiasutus või investeerimisühing täidab kõik järgmised tingimused:

  a)  kõnealuseid alternatiivseid määratlusi kasutatakse sisemise riskijuhtimise eesmärgil ning krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltumatu riskikontrolliüksuse poolt kõrgema juhtkonna teavitamisel kasumist ja kahjumist;

  b)  krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et need alternatiivsed määratlused on positsiooni asjaomase tundlikkuse kindlakstegemisel asjakohasemad kui käesolevas alajaos sätestatud valemid ning seeläbi saadud tundlikkused ei erine oluliselt kõnealustest valemitest.

4 b.  Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing pädevate asutuste nõusolekul arvutada käesoleva peatüki kohasel kauplemisportfellis oleva positsiooni omavahendite nõuete arvutamisel vegariski tundlikkused, võttes aluseks tundlikkuste alternatiivsete määratluste lineaarse transformatsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing täidab kõik järgmised tingimused:

  a)  kõnealuseid alternatiivseid määratlusi kasutatakse sisemise riskijuhtimise eesmärgil ning krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltumatu riskikontrolliüksuse poolt kõrgema juhtkonna teavitamisel kasumist ja kahjumist;

  b)  krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et need alternatiivsed määratlused on positsiooni tundlikkuse kindlakstegemisel asjakohasemad kui käesolevas alajaos sätestatud valemid ning esimeses lõigus osutatud lineaarne transformatsioon kajastab vegariski tundlikkust.

4. jaguJääkriski lisand

Artikkel 325vJääkriskide omavahendite nõuded

1.  Lisaks käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud tururiski omavahendite nõuetele kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavaid omavahendite nõudeid vastavalt käesolevale artiklile instrumentide suhtes, mis on avatud jääkriskile.

2.  Instrumendid on avatud jääkriskile, kui nad vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)  instrument põhineb eksootilisel alusvaral.

  Eksootilisel alusvaral põhinevad instrumendid on kauplemisportfelli instrumendid, mille aluseks olev riskipositsioon ei kuulu 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi alusel või 5. jaos sätestatud makseviivituse riski nõude puhul delta-, vega- ega kumerusriski käsitluste alla.

  Eksootilised aluspositsioonid on järgmised: üleelamisrisk, ilm, looduskatastroofid ja tulevane realiseeritud volatiilsus;

b)  instrument kannab teisi jääkriske.

  Teiste jääkriskidega instrumendid on need, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

  i)  2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi kasutamisel kohaldatakse instrumendi suhtes vega- ja kumerusriski omavahendite nõudeid ning instrument toodab väljamakseid, mida ei saa korrata lihtsate optsioonide lõpmatu lineaarse kombinatsioonina, millel on üks aluseks olev aktsiahind, kauba hind, vahetuskurss, võlakirja hind, krediidiriski vahetustehingu hind või intressimäära vahetusleping, või

  ii)  instrument on väärtpaberistamise positsioon, mis kuulub korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 104 lõigetes 7–9. Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvaid muid riskimaandusi, mis ei ole väärtpaberistamised, arvesse ei võeta.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 1 osutatud täiendavad omavahendite nõuded lõikes 2 osutatud instrumentide tinglike väärtuste brutosummana, mis korrutatakse järgmiste riskikaaludega:

a)  1,0 % lõike 2 punktis a osutatud instrumentide puhul;

b)  0,1 % lõike 2 punktis b osutatud instrumentide puhul.

4.  Erandina lõikest 1 ei kohalda krediidiasutus või investeerimisühing jääkriskide omavahendite nõudeid instrumendi suhtes, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)  instrument on noteeritud tunnustatud börsil;

b)  instrument on kõlblik keskseks kliirimiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012;

c)  instrument tasaarvestab kauplemisportfelli muu positsiooni tururiskid täielikult; sel juhul ei kohaldata kahe täielikult tasaarvestatud kauplemisportfelli positsiooni suhtes jääkriski omavahendite nõuet.

5.  EBA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et üksikasjalikult täpsustada, mis on eksootiline alusvara ja millised instrumendid on avatud teistele jääkriskidele lõike 2 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [viisteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5. jaguMakseviivituse riski omavahendite nõuded

Artikkel 325wMõisted ja üldsätted

1.  Makseviivituse riski omavahendite nõudeid kohaldatakse võla- ja omakapitaliinstrumentide suhtes, tuletisinstrumentide suhtes, mille alusvaraks on eelmised instrumendid, ja tuletisinstrumentide suhtes, mille väljamakseid või õiglasi väärtusi mõjutab tuletisinstrumendi enda võlgniku, kes ei ole vastaspool, makseviivitus. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad makseviivituse riski nõuded kõigi järgmiste instrumendiliikide puhul eraldi: muu kui väärtpaberistamine, väärtpaberistamine, mis ei kuulu korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, ja väärtpaberistamine, mis kuulub korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli. Lõplikud krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse riski omavahendite nõuded on järgmise kolme komponendi summa.

2.  Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „lühike riskipositsioon“ – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena saab krediidiasutus või investeerimisühing kasu, olenemata instrumendi liigist või tehingust, mis põhjustas riskipositsiooni;

b)  „pikk riskipositsioon“ – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena saab krediidiasutus või investeerimisühing kahju, olenemata instrumendi liigist või tehingust, mis põhjustas riskipositsiooni;

c)  „ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma“ – niisuguse kahju või kasu eeldatav suurus, mille põhjustaks võlgniku makseviivitus konkreetse riskipositsiooni puhul;

d)  „ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma“ – niisuguse kahju või kasu eeldatav suurus, mille põhjustaks võlgniku makseviivitus konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul pärast ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamist;

e)  „makseviivitusest tingitud kahjumäär“ – võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäär instrumendi puhul, mille on emiteerinud asjaomane võlgnik, väljendatuna osana instrumendi tinglikust väärtusest;

f)  „makseviivituse riskikaalud“ – iga võlgniku makseviivituse tõenäosust väljendavad protsendid vastavalt võlgniku krediidikvaliteedile.

1. alajaguMakseviivituse riski nõuded muu kui väärtpaberistamise

puhul

Artikkel 325xOotamatult makseviivitusse sattumise brutosummad

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad iga võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul vastavalt järgmisele valemile:

JTDlong = max{LGD · Vnotional + P&Llong + Adjustmentlong; 0}

kus:

Vnotional = instrumendi tinglik väärtus;

P&Llong = muutuja, mida kohandatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt juba arvestatud kasude ja kahjudega, mis tulenevad pikka riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest. Kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga.

Adjustmentlong = summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga. Suurendamine märgitakse Adjustmentlong muutujas plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad võlainstrumendi suhtes oleva iga lühikese riskipositsiooni puhul vastavalt järgmisele valemile:

JTDshort = min{LGD · Vnotional + P&Lshort + Adjustmentshort; 0}

kus:

Vnotional = instrumendi tinglik väärtus, mis märgitakse valemis miinusmärgiga;

P&Lshort = muutuja, mida kohandatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt juba arvestatud kasude ja kahjudega, mis tulenevad lühikest riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest. Kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga.

Adjustmentshort = summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga. Vähendamine märgitakse Adjustmentshort muutujas plussmärgiga ja suurendamine miinusmärgiga.

3.  Niisugune makseviivitusest tingitud kahjumäär võlainstrumentide puhul, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuse tegemiseks, on järgmine:

a)  muude kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %;

b)  kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 75 %;

c)  pandikirjade suhtes olevatele riskipositsioonidele, nagu on osutatud artiklis 129, määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 25 %.

4.  Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemisel on võlainstrumentide puhul tinglik väärtus võlainstrumendi nimiväärtus. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemisel on tuletusinstrumentide puhul, mille alusvaraks on võlaväärtpaber, tinglik väärtus alusvaraks oleva võlainstrumendi nimiväärtus.

5.  Kapitaliinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad lõigetes 1 ja 2 osutatu asemel järgmiselt:

 

kui

V = aktsia õiglane väärtus või aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul tuletisinstrumendi aluseks oleva aktsia õiglane väärtus.

6.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad lõikes 6 sätestatud arvutuse tegemiseks kapitaliinstrumentidele makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %.

7.  Makseviivituse riskipositsioonide puhul, mis tulenevad tuletisinstrumentidest, mille tasaarvestused ei ole võlgniku makseviivituse puhul seotud käesoleva võlgniku emiteeritud konkreetse instrumendi tingliku väärtuse, võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäära või võlgniku emiteeritud instrumendiga, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivseid meetodeid ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks, mis vastavad artikli 325t lõike 3 ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma määratlusele.

8.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et üksikasjalikult täpsustada, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastavalt käesolevale artiklile eri liiki instrumentide ootamatult makseviivitusse sattumise summad ning milliseid alternatiivseid meetodeid krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõikes 7 osutatud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [viisteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325yOotamatult makseviivitusse sattumise netosummad

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad lühikeste ja pikkade riskipositsioonide makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult sama võlgniku riskipositsioonide vahel, juhul kui lühikestel riskipositsioonidel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui pikkadel riskipositsioonidel.

2.  Tasaarvestamine on olenevalt tasaarvestatavate riskipositsioonide lõpptähtaegadest kas täielik või osaline:

a)  tasaarvestamine on täielik, kui kõikidel tasaarvestatavatel riskipositsioonidel on lõpptähtajad, mis on üks aasta või pikemad;

b)  tasaarvestamine on osaline, kui vähemalt ühel tasaarvestatavatest riskipositsioonidest on lõpptähtaeg, mis on alla aasta; sel juhul vähendatakse iga lühema kui üheaastase lõpptähtajaga riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise summat riskipositsiooni lõpptähtaja ja ühe aasta suhte võrra.

3.  Kui tasaarvestamine ei ole võimalik, on ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võrdne ootamatult makseviivitusse sattumise netosummaga riskipositsioonide puhul, mille lõpptähtajad on üks aasta või pikemad. Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummade arvutamiseks vähendatakse ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid, mille lõpptähtaeg on alla ühe aasta.

Nende riskipositsioonide korrigeerimistegur on riskipositsiooni lõpptähtaja ja ühe aasta suhe alammääraga kolm kuud.

4.  Lõike 2 ja 3 kohaldamisel võetakse arvesse tuletislepingu lõpptähtaegasid, mitte alusvara lõpptähtaegasid. Rahas kapitaliinstrumentide riskipositsioonidele määratakse krediidiasutuse või investeerimisühingu äranägemisel lõpptähtaeg, mis on kas üks aasta või kolm kuud.

Artikkel 325z

Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine

1.  Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad, olenemata vastaspoole liigist, korrutatakse vastava makseviivituse riskikaaluga vastavalt nende krediidikvaliteedile, nagu on sätestatud tabelis 2:

Tabel 2

Krediidikvaliteedi kategooria

Makseviivituse riskikaal

Krediidikvaliteedi aste 1

0,5 %

Krediidikvaliteedi aste 2

3 %

Krediidikvaliteedi aste 3

6 %

Krediidikvaliteedi aste 4

15 %

Krediidikvaliteedi aste 5

30 %

Krediidikvaliteedi aste 6

50 %

Reitinguta

15 %

Makseviivituses

100 %

2.  Riskipositsioonidele, millele määrataks vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile krediidiriski standardmeetodi alusel 0 % riskikaal, määratakse makseviivituse riski omavahendite nõuete puhul makseviivituse riskikaal 0 %.

3.  Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad jaotatakse järgmistesse rühmadesse: äriühingud, riigid ja kohalikud omavalitsused/omavalitsusüksused.

4.  Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:

 

kus

i = indeks, mis tähistab rühma b kuuluvat instrumenti;

= makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul;

= suhe, millega võetakse arvesse rühmasisest riskimaandamissuhte kasu, mis arvutatakse järgmiselt:

 

Pikad ja lühikesed positsioonid summeeritakse ja kohaldamisel kõikide rühmas olevate positsioonide puhul, olenemata krediidikvaliteedi astmest, millele need positsioonid on määratud, arvutades nii rühmaspetsiifilised makseviivituse riski omavahendite nõuded.

5.  Lõplik makseviivituse riski omavahendite nõue muu kui väärtpaberistamise puhul arvutatakse lihtsa rühmatasandilise omavahendite nõuete summana.

2. alajaguMakseviivituse riski nõuded väärtpaberistamise puhul (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

Artikkel 325aaOotamatult makseviivitusse sattumise summad

1.  Ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad väärtpaberistamise positsioonide puhul on väärtpaberistamise positsioonide õiglased väärtused.

2.  Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult väärtpaberistamise positsioonide vahel, millel on samad alusvarakogumid ja mis kuuluvad samasse väärtpaberistamise seeriasse. Erinevate alusvarakogumitega väärtpaberistamise positsioonide vahel ei ole tasaarvestamine lubatud, isegi kui alumine ja ülemine eraldamispunkt on samad.

3.  Kui olemasolevate väärtpaberistamise positsioonide jaotamise või kombineerimisega saab täielikult korrata teisi olemasolevaid väärtpaberistamise positsioone, välja arvatud lõpptähtaega, võib tasaarvestamise eesmärgil kasutada algse riskipositsiooni asemel jaotamisest või kombineerimisest tulenevaid riskipositsioone.

4.  Kui olemasolevate alusvara riskipositsioonide jaotamise või kombineerimisega saab täielikult korrata olemasoleva väärtpaberistamise positsiooni väärtpaberistamise seeria struktuuri, võib tasaarvestamise eesmärgil kasutada jaotamisest või kombineerimisest tulenevaid riskipositsioone. Kui alusvara kasutatakse sellisel viisil, eemaldatakse need muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski käsitlusest.

5.  Artiklit 325y kohaldatakse nii algse kui ka korratud väärtpaberistamise positsioonide suhtes. Asjaomased lõpptähtajad on samad mis väärtpaberistamise seeriatel.

Artikkel 325abMakseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine väärtpaberistamise puhul

1.  Väärtpaberistamise positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse 8 %ga riskikaalust, mida kohaldatakse asjaomase kauplemisportfellivälise väärtpaberistamise positsiooni suhtes (sealhulgas lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise suhtes) vastavalt II jaotise 5. peatüki 3. jaos sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale ja sõltumata vastaspoole liigist.

2.  Üheaastast lõpptähtaega kohaldatakse kõikide väärtpaberistamise seeriate puhul, kui riskikaalud arvutatakse vastavalt väärtpaberistamise sisereitingute meetodile ja väärtpaberistamise välisreitingute meetodile.

3.  Individuaalsete rahas väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise summade piirmääraks on positsiooni õiglane väärtus.

4.  Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse järgmistesse rühmadesse:

a)  üks ühine rühm kõikide äriühingute puhul, olenemata piirkonnast;

b)  44 eri rühma, mis vastavad iga 11 määratletud varaklassi ühele rühmale iga piirkonna kohta. 11 varaklassi on järgmised: varaga tagatud kommertsväärtpaberid, autolaenud ja -liisingud, eluasemehüpoteekväärtpaberid, krediitkaardid, ärihüpoteekväärtpaberid, kollateraliseeritud laenukohustused, kollateraliseeritud võlakohustused (CDO-squared), väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, üliõpilaste õppelaenud, muu jaemüük ja muu hulgimüük. Neli piirkonda on Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika ja muud piirkonnad.

5.  Väärtpaberistamise positsiooni rühma määramiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud toetuma liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga väärtpaberistamise positsiooni ainult ühte eelmainitud rühma. Kõik väärtpaberistamise positsioonid, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei saa määrata alusvara liigile või piirkonnale, määratakse vastavalt kategooriasse „muu jaemüük“, „muu hulgimüük“ või „muud piirkonnad“.

6.  Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas samamoodi nagu muu kui väärtpaberistamise positsioonide makseviivituse riski puhul, kasutades artikli 325z lõikes 4 esitatud valemit, saades makseviivituse riski omavahendite nõude iga rühma kohta.

7.  Lõplik makseviivituse riski omavahendite nõue muu kui väärtpaberistamise puhul arvutatakse lihtsa rühmatasamdilise omavahendite nõuete summana.

3. alajaguMakseviivituse riski nõuded väärtpaberistamise puhul (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

Artikkel 325acKohaldamisala

1.  Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul hõlmab kapitalinõue väärtpaberistamise positsioonide ja riskimaanduste, mis ei ole väärtpaberistamised, makseviivituse riski. Need riskimaandused eemaldatakse muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski arvutustest. Muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski nõuete, väärtpaberistamise makseviivituse riski nõuete (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell) ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli väärtpaberistamise makseviivituse riski nõuete vahel ei ole diversifitseerimisest tulenevat kasu.

2.  Kaubeldud muu kui väärtpaberistamise krediidi tuletisinstrumentide ja aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul määratakse individuaalse juriidilisest üksusest koostisosa emitendi ootamatult makseviivitusse sattumise summad aluspositsioonide arvestamise meetodit kohaldades.

Artikkel 325adKorrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli ootamatult makseviivitusse sattumise summad

1.  Väärtpaberistamise positsioonide ja korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis olevate muu kui väärtpaberistamise positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad on nende positsioonide õiglased väärtused.

2.  N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise tooteid käsitletakse erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud toodetena, millel on järgmised alumised ja ülemised eraldamispunktid:

a)  alumine eraldamispunkt = (N – 1) / kõik alusvarad

b)  ülemine eraldamispunkt = N / kõik alusvarad

kus „kõik alusvarad“ on alusvara rühmas või kogumis olevate alusvarade koguarv.

3.  Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult riskipositsioonide vahel, mis on identsed kõiges peale lõpptähtaja. Tasaarvestamine on võimalik ainult järgmistel juhtudel:

a)  indeksitoodete puhul on tasaarvestamine võimalik sama indeksirühma, -seeria ja osa lõpptähtaegade vahel, mille suhtes kohaldatakse artiklis 325y sätestatud vähem kui aastapikkuste riskipositsioonide spetsifikatsioone. Pikkade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid, mis on täielikud kordused, võib tasaarvestada nende jaotamisega ühe alusvaraga ekvivalentseteks riskipositsioonideks, kasutades selleks hindamismudelit. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab hindamismudeli alusel jaotamine seda, et ühe alusvaraga väärtpaberistamise komponendi väärtus on väärtpaberistamise tingimusteta väärtuse ja väärtpaberistamise tingimustega väärtuse vahe, eeldusel et ühe alusvaraga komponent satub ootamatult makseviivitusse makseviivitusest tingitud kahjumääraga 100 %. Sellistel juhtudel on jaotamise teel omandatud ühe alusvaraga ekvivalentse riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad võrdsed mittejaotatud riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummadega;

b)  tasaarvestamine punktis a sätestatud jaotamise teel ei ole lubatud edasiväärtpaberistamise puhul;

c)  indeksite ja indeksi osade puhul on tasaarvestamine lubatud kordamise või jaotamise alusel sama indeksirühma, -seeria ja osa lõpptähtaegade vahel. Käesoleva artikli kohaldamisel

i)  tähendab kordamine seda, et individuaalsete väärtpaberistamise indeksi väärtpaberistamise osade kombinatsioon on moodustatud selleks, et korrata teist sama indeksiseeria väärtpaberistamise osa või erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kandmata positsiooni samas indeksi seerias;

ii)  tähendab jaotamine indeksi kordamist väärtpaberistamise teel, mille kogumis olevad aluspositsioonid on identsed ühe alusvaraga selliste riskipositsioonide omadega, mis moodustavad indeksi.

Kui pikad- ja lühikesed riskipositsioonid on muidu ekvivalentsed, välja arvatud peale ühe jääkkomponendi, on tasaarvestamine lubatud ja ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma kajastab jääkriskipositsiooni;

d)  erinevaid sama indeksi seeria väärtpaberistamise osasid, erinevaid sama indeksi seeriaid ja erinevaid indeksirühmi ei ole lubatud tasaarvestada.

Artikkel 325aeKorrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine

1.  Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse:

a)  erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, mis vastavad nende krediidikvaliteedile, nagu on sätestatud artikli 325z lõigetes 1 ja 2;

b)  erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kandmata toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, millele osutatakse artikli 325ab lõikes 1.

2.  Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse rühmadesse, mis vastavad indeksile.

3.  Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:

 

kus

i = rühma b kuuluv instrument;

= makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul;

ctp = suhe, mis kajastab rühmasisest riskimaandamissuhte kasu, mis arvutatakse vastavalt artikli 325z lõikes 4 sätestatud valemile, kuid kasutades pikki ja lühikesi positsioone kogu korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis, mitte ainult konkreetse rühma positsioone.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli (DRCCTP) makseviivituse riski omavahendite nõuded järgmise valemiga:

  

6. jaguRiskikaalud ja korrelatsioonid

1. alajaguDeltariski kaalud ja korrelatsioonid

Artikkel 325afIntressipositsiooni üldriski riskikaalud

1.  Valuutade puhul, mis ei kuulu kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325be lõike 5 punktis b, on riskivaba intressimäära riskitegurite riskikaalud järgmised:

Tabel 3

Tähtaeg

0,25 aastat

0,5 aastat

1 aasta

2 aastat

3 aastat

Riskikaal (protsendipunktid)

2,4 %

2,4 %

2,25 %

1,88 %

1,73 %

Tähtaeg

5 aastat

10 aastat

15 aastat

20 aastat

30 aastat

Riskikaal (protsendipunktid)

1,5 %

1,5 %

1,5 %

1,5 %

1,5 %

2.  Ühine 2,25 % riskikaal määratakse nii kõigile inflatsiooni kui ka eri valuutade alusriski teguritele.

3.  Valuutade puhul, mis kuuluvad kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325be lõike 7 punktis b, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu omavääringu puhul on riskivaba intressimäära riskitegurite riskikaalud need, millele on osutatud käesoleva artikli tabelis 3, mis jagatakse

Artikkel 325agIntressipositsiooni üldriski rühmasisesed korrelatsioonid

1.  Sama rühma intressimäära riskitegurite vahel, millele on määratud sama lõpptähtaeg, kuid mis vastavad erinevatele kõveratele, määratakse korrelatsiooniks rkl 99,90 %.

2.  Sama rühma intressimäära riskitegurite vahel, mis vastavad samale kõverale, kuid millel on erinevad lõpptähtajad, määratakse korrelatsioon vastavalt järgmisele valemile:

 

kus:

(vastavalt ) = lõpptähtaeg, mis on seotud riskivaba määraga;

=

3.  Sama rühma intressimäära riskitegurite vahel, mis vastavad erinevatele kõveratele ja millel on erinevad lõpptähtajad, on korrelatsioon rkl võrdne lõikes 2 määratud korrelatsiooniparameetriga, mis korrutatakse 99,90 %ga.

4.  Riskivabade intressimäärade riskitegurite ja inflatsiooniriski tegurite vahel määratakse korrelatsiooniks 40 %.

5.  Eri valuutade alusriski tegurite ja mis tahes muu intressipositsiooni üldriski vahel, sealhulgas muu eri valuutade alusriski tegur, määratakse korrelatsiooniks 0 %.

Artikkel 325ahIntressipositsiooni üldriski rühmadevahelised korrelatsioonid

1. Parameetrit γbc = 50 % kasutatakse eri rühmadesse kuuluvate riskitegurite liitmiseks.

2. Parameetrit γbc = 80 % kasutatakse artikli 325aw lõike 2 punktis a sätestatud eri rühmadesse kuuluvate riskitegurite liitmiseks.

Artikkel 325aiKrediidiriski marginaali riskikaalud (muu kui väärtpaberistamine)

1.  Riskikaalud on igas rühmas kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad.

Tabel 4

Rühma number

Krediidikvaliteet

Sektor

Riskikaal(protsendipunktid)

 

1

Kõik

Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad

0,50 %

2

Krediidikvaliteedi aste 1–3

Artikli 117 lõikes 2 ja artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

0,5 %

3

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

1,0 %

4

Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, ja tugilaenuandjad

5,0 %

5

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

3,0 %

6

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

3,0 %

7

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

2,0 %

8

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane- ja tehniline tegevus

1,5 %

9

Liikmesriikides krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

1,0 %

10

Kolmandates riikides krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

4,0 %

11

Krediidikvaliteedi aste 4–6

Artikli 117 lõikes 2 ja artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

3,0 %

12

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

4,0 %

13

Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, ja tugilaenuandjad

12,0 %

14

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

7,0 %

15

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

8,5 %

16

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

5,5 %

17

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane- ja tehniline tegevus

5,0 %

18

Muu sektor

12,0 %

2.  Sektorile riskipositsiooni määramiseks tuginevad krediidiasutused liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul emitentide rühmitamiseks tööstusharu põhjal. Krediidiasutused määravad lõike 1 alusel iga emitendi ainult ühte tabeli sektori rühma. Mis tahes emitendi riski positsioonid, mida krediidiasutus ei saa sellisel viisil sektorile määrata, määratakse rühma 18.

Artikkel 325ajKrediidiriski marginaali rühmasisesed korrelatsioonid (muu kui väärtpaberistamine)

1.  Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl määratakse järgmiselt:

ρkl= l (name) ⋅ ρkl (tenor) ⋅ ρkl (basis)

kus:

ρkl (name) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l alusvara on identsed, vastasel juhul on see 35 %;

ρkl (tenor) on 1, kui kaks tundlikkuse k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 65 %;

ρkl (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,90 %.

2.  Eespool nimetatud korrelatsioone ei kohaldata rühma 18 suhtes, millele osutati artikli 325ai lõikes 1. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 18 võrdub 18. rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

  

Artikkel 325akKrediidiriski marginaali rühmadevahelised korrelatsioonid (muu kui väärtpaberistamine)

1.  Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, määratakse järgmiselt:

γbcbc(rating) γbc(sector)

kus:

γbc(rating) on 1, kui kahel rühmal on sama krediidikvaliteedi kategooria (kas krediidikvaliteedi aste 1–3 või krediidikvaliteedi aste 4–6), vastasel juhul on see 50 %. Käesoleva arvutuse tegemisel käsitletakse rühma 1 rühmana, millel on sama krediidikvaliteedi kategooria mis rühmadel, millel on krediidikvaliteedi aste 1–3;

γbc(sector) on 1, kui kahel rühmal on sama sektor, vastasel juhul on see võrdne järgmiste protsentidega:

Tabel 5

Rühm

1, 2 ja 11

3 ja 12

4 ja 13

5 ja 14

6 ja 15

7 ja 16

8 ja 17

9 ja 10

1, 2 ja 11

 

75 %

10 %

20 %

25 %

20 %

15 %

10 %

3 ja 12

 

 

5 %

15 %

20 %

15 %

10 %

10 %

4 ja 13

 

 

 

5 %

15 %

20 %

5 %

20 %

5 ja 14

 

 

 

 

20 %

25 %

5 %

5 %

6 ja 15

 

 

 

 

 

25 %

5 %

15 %

7 ja 16

 

 

 

 

 

 

5 %

20 %

8 ja 17

 

 

 

 

 

 

 

5 %

9 ja 10

 

 

 

 

 

 

 

 

2.  Rühma 18 kapitalinõue lisatakse üldisele riskiklassi taseme kapitalile, omamata diversifikatsiooni või riskimaandamise mõju teistele rühmadele.

Artikkel 325alVäärtpaberistamise instrumentide krediidiriski marginaali riskikaalud (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

Riskikaalud on igas rühmas kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad.

Tabel 6

Rühma number

Krediidikvaliteet

Sektor

Riskikaal(protsendipunktid)

 

1

Kõik

Liidu liikmesriikide keskvalitsus, sealhulgas keskpangad

4 %

2

Krediidikvaliteedi aste 1–3

Artikli 117 lõikes 2 ja artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

4%

3

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

4%

4

Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, ja tugilaenuandjad

8 %

5

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

5 %

6

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

4%

7

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

3 %

8

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutse- ja tehniline tegevus

2 %

9

Liidu liikmesriikides asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

3 %

10

Kolmandates riikides krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

6 %

11

Krediidikvaliteedi aste 4–6

Artikli 117 lõikes 2 ja artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

13 %

12

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

13 %

13

Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, ja tugilaenuandjad

16 %

14

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

10 %

15

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

12 %

16

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

12 %

17

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane- ja tehniline tegevus

12 %

18

Muu sektor

13 %

Artikkel 325amVäärtpaberistamise instrumentide krediidiriski marginaali korrelatsioonid (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

1.  Deltariski korrelatsioon pkl tuletatakse vastavalt artiklile 325aj, kuid käesoleva lõike kohaldamisel on pkl (basis) 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,00 %.

2.  Korrelatsioon γbc tuletatakse vastavalt artiklile 325ak.

Artikkel 325anVäärtpaberistamise instrumentide krediidiriski marginaali riskikaalud (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

1.  Riskikaalud on igas rühmas kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad.

Tabel 7

Rühma number

Krediidikvaliteet

Sektor

Riskikaal(protsendipunktid)

 

1

Kõrgema nõudeõiguse järguga instrumendid ja krediidikvaliteedi aste 1–3

Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega

0,9 %

2

Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega

1,5 %

3

Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega

2,0 %

4

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber

2,0 %

5

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaen

0,8 %

6

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

1,2 %

7

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

1,2 %

8

Mitte korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kollateraliseeritud laenukohustus

1,4 %

9

Madalama nõudeõiguse järguga instrumendid ja krediidikvaliteedi aste 1–3

Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega

1,125 %

10

Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega

1,875 %

11

Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega

2,5 %

12

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber

2,5 %

13

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaen

1 %

14

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

1,5 %

15

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

1,5 %

16

Mitte korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kollateraliseeritud laenukohustus

1,75 %

17

Krediidikvaliteedi aste 4–6

Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega

1,575 %

18

Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega

2,625 %

19

Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega

3,5 %

20

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber

3,5 %

21

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaen

1,4 %

22

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

2,1 %

23

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

2,1 %

24

Mitte korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kollateraliseeritud laenukohustus

2,45 %

25

Muu sektor

3,5 %

2.  Sektorile riskipositsiooni määramiseks tuginevad krediidiasutused liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul emitentide rühmitamiseks tööstusharu põhjal. Krediidiasutused määravad lõike 1 alusel iga väärtpaberistamise seeria ühte tabeli sektori rühma. Mis tahes seeria riski positsioon, mida krediidiasutus ei saa sellisel viisil sektorile määrata, määratakse rühma 25.

Artikkel 325aoVäärtpaberistamise instrumentide krediidiriski marginaali rühmasisesed korrelatsioonid (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

1.  Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl määratakse järgmiselt:

ρkl= ρkl (tranche) ⋅ ρkl (tenor) ⋅ ρkl (basis)

kus:

ρkl (tranche) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l alusvara on samas rühmas ning on seotud sama väärtpaberistamise seeriaga (tingliku väärtuse seisukohast kattuvad üle 80 %), vastasel juhul on see 40 %;

ρkl (tenor) on 1, kui kaks tundlikkuse k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 80%;

ρkl (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,90 %.

2.  Eespool nimetatud korrelatsioone ei kohaldata rühma 25 suhtes. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 25 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

 

Artikkel 325apVäärtpaberistamise instrumentide krediidiriski marginaali rühmadevahelised korrelatsioonid (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

1.  Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, on 0 %.

2.  Rühma 25 kapitalinõue lisatakse üldisele riskiklassi taseme kapitalile, omamata diversifikatsiooni või riskimaandamise mõju teistele rühmadele.

Artikkel 325aqAktsiariski riskikaalud

1.  Aktsia ja aktsia repomäärade suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on sätestatud järgmises tabelis:

Tabel 8

Rühma number

Turukapitalisatsioon

Majandus

Sektor

Aktsia hetkehinna riskikaal(protsendipunktid)

 

Aktsia repomäära riskikaal(protsendipunktid)

 

1

Suur

Tärkav turumajandus

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalettevõtted

55 %

0,55 %

2

Telekommunikatsioon, tööstus

60 %

0,60 %

3

Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

45 %

0,45 %

4

Finantssektori äriühingud, mille hulka kuuluvad riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia

55 %

0,55 %

5

Arenenud majandus

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalettevõtted

30 %

0,30 %

6

Telekommunikatsioon, tööstus

35 %

0,35 %

7

Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

40 %

0,40 %

8

Finantssektori äriühingud, mille hulka kuuluvad riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia

50 %

0,50 %

9

Väike

Tärkav turumajandus

Kõik rühma numbrite 1, 2, 3 ja 4 all kirjeldatud sektorid

70 %

0,70 %

10

Arenenud majandus

Kõik rühma numbrite 5, 6, 7 ja 8 all kirjeldatud sektorid

50 %

0,50 %

11

Muu sektor

70 %

0,70 %

2.  Suurema turukapitalisatsiooni all tuleks mõista turukapitalisatsiooni, mis on vähemalt 1,75 miljardit eurot, ja väikese turukapitalisatsiooni all turukapitalisatsiooni alla 1,75 miljardi euro.

3.  EBA koostab käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, mida tähendavad tärkavad turu- ja arenenud majandused.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [viisteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

4.  Sektorile riskipositsiooni määramisel tuginevad krediidiasutused liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul emitentide rühmitamiseks tööstusharu põhjal. Krediidiasutused määravad lõike 1 alusel iga emitendi ühte tabelis esitatud sektori rühma ja määravad kõik sama tööstusharu emitendid samasse sektorisse. Mis tahes emitendi riski positsioonid, mida krediidiasutus ei saa sellisel viisil sektorile määrata, määratakse rühma 11. Hargmaistest ettevõtjatest aktsia emitendid või multisektoraalsed aktsia emitendid määratakse konkreetsesse rühma kõige olulisema piirkonna ja sektori alusel, milles aktsia emitent tegutseb.

Artikkel 325arAktsiariski rühmasisesed korrelatsioonid

1.  Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheliseks deltariski korrelatsiooniparameetriks ρkl määratakse 99,90 %, kui üks on tundlikkus aktsia hetkehinna suhtes ja teine on tundlikkus aktsia repomäära suhtes ning kui mõlemad on seotud sama aktsia emitendi nimega.

2.  Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel määratakse samas rühmas oleva kahe aktsia hetkehinna tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:

a)  15 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad suure turukapitalisatsiooni ja tärkava turumajanduse alla (rühma number 1, 2, 3 või 4);

b)  25 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad suure turukapitalisatsiooni ja arenenud majanduse alla (rühma number 5, 6, 7 või 8);

c)  7,5 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad väikese turukapitalisatsiooni ja tärkava turumajanduse alla (rühma number 9);

d)  12,5 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad väikese turukapitalisatsiooni ja arenenud majanduse alla (rühma number 10).

3.  Samas rühmas oleva kahe aktsia repomäära tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl määratakse vastavalt lõikele 2.

4.  Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl määratakse (juhul kui üks on tundlikkus aktsia hetkehinna suhtes ja teine on tundlikkus aktsia repomäära suhtes ning mõlemad tundlikkused on seotud erineva aktsia emitendi nimega) vastavalt lõikes 2 sätestatud korrelatsioonidele, mis korrutatakse 99,90 %ga.

5.  Eelnimetatud korrelatsioone ei kohaldata rühma 11 suhtes. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 11 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

 

Artikkel 325asAktsiariski rühmadevahelised korrelatsioonid

1.  Korrelatsiooniparameetrit γbc kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes. Selleks määratakse 15 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10.

2.  Rühma 11 kapitalinõue lisatakse üldisele riskiklassi taseme kapitalile, omamata diversifikatsiooni või riskimaandamise mõju teistele rühmadele.

Artikkel 325atKaubariski riskikaalud

Kauba suhtes tundlikkuse riskikaalud on sätestatud järgmises tabelis:

Tabel 9

Rühma number

Rühma nimi

Riskikaal(protsendipunktid)

 

1

Energeetika – tahked põlevad materjalid

30 %

2

Energeetika – vedelad põlevad materjalid

35 %

3

Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine

60 %

4

Kaubavedu

80 %

5

Metallid – mitteväärismetallid

40 %

6

Gaasilised põlevad materjalid

45 %

7

Väärismetallid (sealhulgas kuld)

20 %

8

Teravili ja õliseemned

35 %

9

Põllumajandusloomad ja piimatooted

25 %

10

Kulukaubad ja muud põllumajandustooted

35 %

11

Muu kaup

50 %

Artikkel 325auKaubariski rühmasisesed korrelatsioonid

1.  Korrelatsiooni arvestamise eesmärgil käsitletakse mis tahes kahte kaupa eri kaupadena, kui turul on kaks lepingut, mis erinevad ainult alusvara poolest, mis tuleb kohale toimetada mõlema lepingu alusel.

2.  Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter pkl määratakse järgmiselt:

pkl= pkl (commodity) pkl (tenor) pkl (basis)

kus:

pkl (commodity) on 1, kui kaks tundlikkuse k ja l kaupa on identsed, vastasel juhul on see võrdne lõikes 3 esitatud tabeli rühmasiseste korrelatsioonidega;

pkl (tenor) on 1, kui kaks tundlikkuse k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 99%;

pkl (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on identsed i) kauba lepingu reitinguklassi ja ii) kauba kohaletoimetamise piirkonna poolest, vastasel juhul on see 99,90 %.

3.  Rühmasisesed korrelatsioonid pkl (commodity) on järgmised:

Tabel 10

Rühma number

Rühma nimi

Korrelatsioon (pcommodity)

1

Energeetika – tahked põlevad materjalid

55 %

2

Energeetika – vedelad põlevad materjalid

95 %

3

Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine

40 %

4

Kaubavedu

80 %

5

Metallid – mitteväärismetallid

60 %

6

Gaasilised põlevad materjalid

65 %

7

Väärismetallid (sealhulgas kuld)

55 %

8

Teravili ja õliseemned

45 %

9

Põllumajandusloomad ja piimatooted

15 %

10

Kulukaubad ja muud põllumajandustooted

40 %

11

Muu kaup

15 %

Artikkel 325avKaubariski rühmadevahelised korrelatsioonid

Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, määratakse järgmiselt:

a)  20 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10;

b)  0 %, kui üks kahest rühmast on rühm number 11.

Artikkel 325awValuutariski riskikaalud

1.  30 % riskikaalu kohaldatakse kõikide välisvaluuta suhtes olevate tundlikkuste puhul.

2.  Valuuta riskitegurite riskikaal seoses valuutapaaridega, mis koosnevad eurost ning majandus- ja rahaliidu teises etapis osaleva liikmesriigi valuutast, on üks järgmistest:

a)  lõikes 1 osutatud riskikaal, jagatuna kolmega;

b)  maksimaalne kõikumine liikmesriigi ja Euroopa Keskpanga poolt ametlikult kokku lepitud kõikumisvahemikus, kui see on väiksem kui majandus- ja rahaliidu teise etapi (ERM II) raames määratletud kõikumisvahemik.

3.  Valuuta riskitegurite riskikaal, mis kuulub kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325be lõike 7 punktis c, on lõikes 1 osutatud riskikaal, mis jagatakse

Artikkel 325axValuutariski korrelatsioonid

Ühist korrelatsiooniparameetrit γbc, mis on 60 %, kohaldatakse välisvaluuta suhtes olevate tundlikkuste liitmise suhtes.

2. alajaguVega- ja kumerusriski kaalud ja korrelatsioonid

Artikkel 325ayVega- ja kumerusriski kaalud

1.  1. alajaos osutatud delta rühmi kohaldatakse vegariski tegurite suhtes.

2.  Asjaomase vegariski teguri riskikaal määratakse kindlaks kui osa selle riskiteguri k nüüdisväärtusest, mis esindab alusvara kaudset volatiilsust, nagu on kirjeldatud 3. jaos.

3.  Lõikes 2 osutatud osa tehakse sõltuvaks igat liiki riskiteguri eeldatavast likviidsusest kooskõlas järgmise valemiga:

 

kus:

on 55 %;

on seadusjärgne likviidsusperiood, mis tuleb iga vegariski teguri kindlaksmääramisel ette näha. määratakse vastavalt järgmisele tabelile:

Tabel 11

Riskiklass

 

Intressipositsiooni üldrisk

60

Krediidiriski marginaal (muu kui väärtpaberistamised)

120

Krediidiriski marginaali väärtpaberistamised (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

120

Krediidiriski marginaali väärtpaberistamised (mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

120

Omakapital (suure turukapitalisatsiooniga)

20

Omakapital (väikse turukapitalisatsiooniga)

60

Kaup

120

Valuutarisk

40

4.  1. alajaos deltariski puhul kasutatud rühmi kasutatakse kumerusriski puhul, kui käesolevas peatükis ei ole teisiti kindlaks määratud.

5.  Valuuta- ja kumerusriski tegurite puhul on kumerusriski kaalud suhtelised muutused, mis võrduvad 1. alajaos osutatud deltariski kaaludega.

6.  Intressipositsiooni üldriski, krediidiriski marginaali ja kauba kumerusriski tegurite puhul on kumerusriski kaal iga sellise kõvera kõikide punktide paralleelne muutus, mis põhineb 1. alajaos iga riskiklassi puhul ette nähtud suurimal deltariski kaalul.

Artikkel 325azVega- ja kumerusriski korrelatsioonid

7.  Intressipositsiooni üldriski klassi samas rühmas määratakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter rkl järgmiselt:

  

kus:

on võrdne , kus on 1 %, ning on nende optsioonide tähtajad, mille puhul tuletatakse vega tundlikkused, väljendatuna aastate arvuna;

on võrdne , kus on 1 %, ning on nende optsioonide alusvarade tähtajad, mille puhul tuletatakse vega tundlikkused ja millest arvatakse maha vastavate optsioonide tähtajad, mõlemad väljendatuna aastate arvuna.

8.  Muude riskiklasside rühmas määratakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter rkl järgmiselt:

 

kus:

on võrdne delta rühmasisese korrelatsiooniga, mis vastab rühmale, millesse vegariski tegurid k ja l määrataks;

vastab lõikes 1 määratletule.

9.  Seoses vegariski tundlikkustega riskiklassi rühmade vahel (intressipositsiooni üldrisk ja muu kui intressipositsiooni üldrisk) kasutatakse vegariski puhul samu γbc korrelatsiooniparameetreid, mis on sätestatud 4. jaos iga riskiklassi delta korrelatsioonide korral.

10.  Standardmeetodi puhul ei esine vega- ja deltariski tegurite vahel diversifikatsiooni ega maandamise eelist. Vega- ja deltariski omavahendite nõuded liidetakse kokku tavapärase summeerimise teel.

11.  Kumerusriski korrelatsioonid on 1. alajaos osutatud vastavate deltariski korrelatsioonide γbc ruut.

1b. peatükkSisemudeli meetod

1. JAGULUBA JA OMAVAHENDITE NÕUDED

Artikkel 325baLuba sisemudelite kasutamiseks

1.  Olles kontrollinud, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavad artiklites 325bi–325bk sätestatud nõuetele, annavad pädevad asutused krediidiasutustele ja investeerimisühingutele loa arvutada oma omavahendite nõuded, kasutades sisemudeleid kooskõlas artikliga 325bb kõikide positsioonide portfelli puhul, mida seostatakse kauplemisüksustega, mis vastavad järgmistele nõuetele:

a)  kauplemisüksused on asutatud kooskõlas artikliga 104b;

b)  pädev asutus hindab artiklis 325bh sätestatud kauplemisüksuse viimase 12 kuu kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise hindamise tulemuse rahuldavaks;

c)  kauplemisüksused on täitnud artikli 325bg lõikes 1 osutatud järeltestimise nõuded vahetult eelneva 250 tööpäeva puhul;

d)  nende kauplemisüksuste puhul, millele on määratud vähemalt üks artiklis 325bm osutatud kauplemisportfelli positsioonidest, täidavad kauplemisüksused artiklis 325bn sätestatud nõudeid makseviivituse riski sisemudeli puhul.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, millele on antud lõikes 1 osutatud luba kasutada oma sisemudeleid ühe või enama kauplemisüksuse puhul, peavad pädevatele asutustele aru andma järgmisest:

a)  iganädalane piiramata eeldatava puudujäägi näitaja UESt, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 5 kauplemisüksuse kõikide positsioonide puhul, millest antakse pädevatele asutustele aru iga kuu;

b)  iga kauplemisüksuse puhul, millele on antud kõnealune luba, igakuised omavahendite nõuded tururiskide puhul, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva jaotise peatükiga 1a, nagu käsitletaks krediidiasutust või investeerimisühingut nii, nagu ei oleks talle antud lõikes 1 osutatud luba ning millel on kõik kauplemisüksusega seostatud positsioonid, eraldiseisvalt eraldi portfellina. Nendest arvutustest antakse pädevatele asutustele aru iga kuu;

b a)  kooskõlas käesoleva jaotise 1a. peatükiga arvutatud igakuised omavahendite nõuded krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu portfelli tururiskide puhul, mis on arvutatud selliselt, nagu ei oleks talle antud lõikes 1 osutatud luba. Nendest arvutustest antakse pädevatele asutustele aru iga kuu.

3.  Krediidiasutus või investeerimisühing, millele on antud lõikes 1 osutatud luba, peab viivitamata teavitama oma pädevaid asutusi sellest, et üks tema kauplemisüksustest ei vasta enam lõikes 1 sätestatud nõuetele. Sellel krediidiasutusel või investeerimisühingul ei lubata enam seda peatükki kohaldada ühegi selle kauplemisüksusega seostatud positsiooni suhtes ning ta arvutab tururiskide puhul omavahendite nõuded kooskõlas 1a. peatükis sätestatud lähenemisviisiga kõikide positsioonide puhul, mis on selle kauplemisüksusega seostatud, kõige varasemal aruandekuupäeval ning seni, kuni krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevatele asutustele, et kauplemisüksus täidab taas kõiki lõikes 1 sätestatud nõudeid.

4.  Erandina lõikest 3 võivad pädevad asutused erakorralistel asjaoludel lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada jätkuvalt oma sisemudeleid, et arvutada omavahendite nõuded sellise kauplemisüksuse tururiskide puhul, mis ei vasta enam lõike 1 punktis b või c osutatud tingimustele, kui vähemalt 10 % liidetud omavahendite nõuetest tururiskide puhul tuleneb kauplemisüksuste positsioonidest, mis kvalifitseeruvad tururiskide sisemise arvutusmeetodi jaoks. Need erakorralised asjaolud võivad tekkida näiteks finantsturgude märkimisväärse piiriülese stressiperioodi ajal või siis, kui pangad puutuvad kokku oluliste süsteemsete muudatustega. Kui pädevad asutused kasutavad seda võimalust, peavad nad EBAd teavitama ja oma otsust põhjendama.

5.  Sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide puhul, mille jaoks krediidiasutusele või investeerimisühingule ei ole antud lõikes 1 osutatud luba, arvutab see krediidiasutus või investeerimisühing tururiski omavahendite nõuded kooskõlas selle jaotise 1a. peatükiga. Kõnealuse arvutuse puhul käsitletakse kõiki neid positsioone eraldiseisvana eraldi portfellina.

6.  Asjaomase kauplemisüksuse puhul tähendab lõike 2 punktis a osutatud piiramata eeldatava puudujäägi näitaja piiramata eeldatava puudujäägi näitajat, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 325bc kõikide positsioonide puhul, mis on määratud sellele kauplemisüksusele ja mida käsitletakse eraldiseisvana eraldi portfellina. Erandina artiklist 325bd peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma iga kauplemisüksuse piiramata eeldatava puudujäägi näitaja arvutamiseks järgmisi nõudeid:

a)  asjaomase kauplemisüksuse puhul osalise eeldatava puudujäägi näitaja PEStFC arvutamisel kasutatav stressiperiood on stressiperiood, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 325bd lõike 1 punktiga c näitaja PEStFC määramiseks kõikide kauplemisüksuste puhul, mille suhtes on krediidiasutustele ja investeerimisühingutele antud lõikes 1 osutatud luba;

b)  asjaomase kauplemisüksuse puhul osalise eeldatava puudujäägi näitajate PEStRS ja PEStRC arvutamisel kohaldatakse tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes kauplemisüksusele määratud positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes, mis kuuluvad nende modelleeritavate riskitegurite alamkogumisse, mille krediidiasutus või investeerimisühing on valinud kooskõlas artikli 325bd lõike 1 punktiga c näitaja PEStRS määramiseks kõikide kauplemisüksuste puhul, mille suhtes on krediidiasutustele ja investeerimisühingutele antud lõikes 1 osutatud luba.

7.  Nende sisemudelite kasutamise oluliseks muutmiseks, mille kasutamiseks on krediidiasutusele või investeerimisühingule antud luba, nende sisemudelite kasutamise laiendamiseks, mille kasutamiseks on krediidiasutusele või investeerimisühingule antud luba, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud artikli 325bd lõikes 2 osutatud modelleeritavate riskitegurite alamkogumi oluliseks muutmiseks on vaja selle krediidiasutuse või investeerimisühingu pädeva asutuse eraldi luba.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele selliste sisemudelite kasutamise kõikidest muudest laiendamistest ja muudatustest, mille kasutamiseks nad on loa saanud.

8.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a)  tingimused, mille alusel hinnatakse sisemudeli kasutamise laiendamise ja muutmise ning artiklis 325bd osutatud modelleeritavate riskitegurite alamkogumi muutmise olulisust;

b)  hindamismetoodika, mille alusel pädevad asutused kontrollivad seda, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab artiklites 325bi–370 sätestatud nõuetele;

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [kaks aastat pärast selle määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325bbOmavahendite nõuded sisemudelite kasutamise korral

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab sisemudelit, arvutab omavahendite nõuded kõikide sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide portfelli kohta, mille osas krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud artikli 325ba lõikes 1 osutatud luba, järgmiste näitajate summana:

a)  järgmistest väärtustest suurem:

i)  artikli 325bc alusel arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise päeva eeldatava puudujäägi riskinäitaja (ESt-1);

ii)  artikli 325bc alusel arvutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste eeldatava puudujäägi riskinäitaja väärtuste keskmine (ESavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc) kooskõlas artikliga 325bg;

b)  järgmistest väärtustest suurem:

i)  krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise päeva stressistsenaariumi riskinäitaja, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva jaotise 5. jaoga (SSt-1);

ii)  käesoleva jaotise 5. jao alusel arvutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste stressistsenaariumi riskinäitaja väärtuste keskmine (SSavg).

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, millel on positsioonid kaubeldavates võla- ja omakapitaliinstrumentides, mis kuuluvad makseviivituse riski sisemudeli kohaldamisalasse ja on seostatud lõikes 1 osutatud kauplemisüksustega, peavad täitma täiendavat omavahendite nõuet, mida väljendatakse kui järgmistest väärtustest suuremat:

a)  kõige viimane makseviivituse riskiga seotud omavahendite nõue, mis on arvutatud vastavalt 3. jaole;

b)  punktis a osutatud summade keskmine eelneva 12 nädala jooksul.

2. jaguÜLDNÕUDED

Artikkel 325bcEeldatava puudujäägi riskinäitaja

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad artikli 325bb lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja ESt iga asjaomase kuupäeva t kohta ning iga kauplemisportfelli positsioonide asjaomase portfelli kohta järgmiselt:

 

kus:

i  =   indeks, mis tähistab viit laia riskitegurite kategooriat, mis on loetletud artikli 325be tabeli 13 esimeses veerus;

UESt    =  piiramata eeldatava puudujäägi näitaja, mis on arvutatud järgmiselt:

 

UESti   =   piiramata eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis on arvutatud järgmiselt:

 

ρ     =  järelevalveline korrelatsioonitegur kõikide laiade riskikategooriate puhul; ρ = 50 %;

PEStRS  =  osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bd lõikega 2;

PEStRC   =  osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bd lõikega 3;

PEStFC   =  osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bd lõikega 4;

PEStRS,i   =  osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bd lõikega 2;

PEStRC,i   =  osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bd lõikega 3;

PEStFC,i   =  osaline eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bd lõikega 4.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava modelleeritavate riskitegurite kogumi puhul, mida kohaldatakse iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja suhtes, nagu on sätestatud artiklis 325bd, kui nad eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks kooskõlas lõikega 1 määravad kindlaks iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja.

3.  Kui vähemalt ühel portfelli tehingul on vähemalt üks modelleeritav riskitegur, mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325be, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud piiramata eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i kohta ning lisavad selle lõikes 2 osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja valemisse.

Artikkel 325bdOsalise eeldatava puudujäägi arvutused

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõik artikli 325bc lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajad järgmiselt:

a)  osalise eeldatava puudujäägi näitajate päevased arvutused;

b)  97,5 protsentiili juures, ühesuunaline usaldusvahemik;

c)  kauplemisportfelli positsioonide asjaomase portfelli puhul arvutab krediidiasutus või investeerimisühing osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral järgmise valemi kohaselt:

 

j      =   indeks, mis tähistab viit likviidsusperioodi, mis on loetletud tabeli 1 esimeses veerus;

LHj      =  tabelis 1 esitatud likviidsusperioodide j pikkus päevades;

T      =  alusperiood, mille puhul T = 10 päeva;

PESt(T)   =   osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis määratakse kindlaks, kohaldades kümnepäevase perioodiga tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite kogumi suhtes, mis on sätestatud lõigetes 2, 3 ja 4 iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja jaoks, millele on osutatud artikli 325bc lõikes 2.

PESt(T, j)   =   osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis määratakse kindlaks, kohaldades kümnepäevase perioodiga tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite kogumi suhtes, mis on sätestatud lõigetes 2, 3 ja 4 iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja jaoks, millele on osutatud artikli 325bc lõikes 2, ning mille tegelik likviidsusperiood, mis on määratud kindlaks kooskõlas artikli 325be lõikega 2, on võrdne LHj-ga või sellest pikem.

Tabel 1

Likviidsusperiood

j

Likviidsusperioodi j pikkus

(päevades)

1

10

2

20

3

40

4

60

5

120

2.  Artikli 325bc lõikes 2 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate PEStRS ja PEStRS,i arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:

a)  näitaja PEStRS arvutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes sellise portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes, mille krediidiasutus või investeerimisühing on valinud ning mis vastab pädevate asutuste nõuetele, nii et aja t jooksul on täidetud järgmine tingimus, kusjuures summa arvutatakse eelneva 60 tööpäeva kohta:

 

Krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei vasta enam käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud nõudele, peab pädevaid asutusi sellest viivitamata teavitama ning modelleeritavate riskitegurite alamkogumit selle nõude täitmiseks kahe nädala jooksul ajakohastama. Kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kahe nädala pärast seda nõuet täitnud, asub ta taas kasutama 1a. peatükis sätestatud lähenemisviisi, et arvutada tururiskidega seotud omavahendite nõudeid samade kauplemisüksuste jaoks, kuni see krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevale asutusele tõendada, et ta täidab käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud nõuet;

b)  näitaja PEStRS,i arvutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes selle portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes, mille krediidiasutus või investeerimisühing on punkti a kohaldamisel valinud ning mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325be;

c)  punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega alates finantsstressi katkematust 12kuulisest perioodist, mille määrab kindlaks krediidiasutus või investeerimisühing näitaja PEStRS väärtuse maksimeerimiseks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud vaatavad selle stressiperioodi kindlaksmääramise vähemalt kord kuus läbi ja teavitavad läbivaatamise tulemustest pädevaid asutusi.Kõnealuse stressiperioodi kindlaksmääramiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutama vaatlusandmeid vähemalt alates 1. jaanuarist 2007 kooskõlas pädevate asutuste nõuetega;

d)  näitaja PEStRS,i sisendandmeid mudelisse kalibreeritakse 12kuulise stressiperioodiga, mille krediidiasutus või investeerimisühing on punkti c kohaldamiseks kindlaks määranud.

3.  Artikli 325bc lõikes 2 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate PEStRC ja PEStRC,i arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:

a)  PEStRC arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes lõike 3 punktis a osutatud portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes;

b)  PEStRC,i arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes lõike 3 punktis b osutatud portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes;

c)  punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega eelmisest 12kuulisest perioodist. Neid andmeid ajakohastatakse vähemalt kord kuus.

4.  Artikli 325bc lõikes 2 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate PEStFC ja PEStFC,i arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:

a)  PEStFC arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes;

b)  PEStFC,i arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes, mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325be;

c)  punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega eelmisest 12kuulisest perioodist. Neid andmeid ajakohastatakse vähemalt kord kuus. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli märkimisväärse arvu selliste modelleeritavate riskitegurite hinna volatiilsus suureneb ulatuslikult, mis ei kuulu lõike 2 punktis a osutatud riskitegurite alamkogumisse, võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kasutaks lühema perioodi kui eelneva 12 kuu ajaloolisi andmeid, ent see lühem periood ei või olla lühem kui eelnev kuuekuuline periood. Pädevad asutused peavad teavitama EBAd igast otsusest, millega nõutakse, et krediidiasutus või investeerimisühing kasutaks lühema perioodi kui 12 kuu ajaloolisi andmeid ja põhjendaks seda.

5.  Artikli 325bc lõikes 2 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitaja arvutamisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitama nende modelleeritavate riskitegurite väärtused, mille puhul nad ei pea lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt kohaldama tulevaste šokkide stsenaariumeid selle osalise eeldatava puudujäägi näitaja suhtes.

6.  Erandina lõike 1 punktist a võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud otsustada arvutada osalise eeldatava puudujäägi näitajad PEStRS,i, PEStRC,i ja PEStFC,i iga nädal.

Artikkel 325beLikviidsusperioodid

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad nende kauplemisüksustele määratud positsioonide iga riskiteguri, mille jaoks neile on antud artikli 325ba lõikes 1 osutatud luba või mille puhul on käimas selle loa andmise protsess, ühte tabelis 2 loetletud laiadest riskitegurite kategooriatest, samuti ühte selles tabelis loetletud laiadest riskitegurite alamkategooriatest.

2.  Lõikes 1 osutatud positsioonide riskiteguri likviidsusperiood on laia riskiteguri selle alamkategooria likviidsusperiood, kuhu riskitegur on määratud.

3.  Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing otsustada asjaomase kauplemisüksuse puhul asendada tabelis 2 loetletud laia riskitegurite alamkategooria likviidsusperioodi ühega tabelis 1 loetletud pikematest likviidsusperioodidest. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb selle otsuse, kohaldatakse pikemat likviidsusperioodi kõikide sellele kauplemisüksusele määratud positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes, mis on paigutatud sellesse laia riskitegurite alamkategooriasse osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bd lõike 1 punktiga c.

Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevaid asutusi kauplemisüksustest ja laiadest riski alamkategooriatest, mille puhul ta otsustab kasutada esimeses lõigus osutatud käsitlust.

4.  Osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bd lõike 1 punktiga c arvutatakse asjaomase kauplemisportfelli positsiooni asjaomase modelleeritava riskiteguri tegelik likviidsusperiood EffectiveLH järgmiselt:

 

kus:

Mat        =   kauplemisportfelli positsiooni tähtaeg;

SubCatLH      =   lõike 1 kohaselt kindlaks määratud modelleeritava riskiteguri likviidsusperioodi pikkus;

minj {LHj/LHj ≥ Mat}  =  tabelis loetletud ühe sellise likviidsusperioodi pikkus, mis on kauplemisportfelli positsiooni tähtajale lähim.

5.  Valuutapaarid, mis koosnevad eurost ning teisest majandus- ja rahaliidu etapist osa võtva liikmesriigi valuutast, arvatakse tabeli 2 välisvaluuta laias riskitegurite kategoorias kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooriasse.

6.  Krediidiasutus või investeerimisühing peab kontrollima lõikes 1 osutatud määramise asjakohasust vähemalt kord kuus.

7.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et üksikasjalikumalt täpsustada järgmine:

a)  kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad lõike 1 kohaldamisel kauplemisportfelli positsioone laiadesse riskitegurite kategooriatesse ja laiadesse riskitegurite alamkategooriatesse;

b)  valuutad, mis moodustavad kõige likviidsemate valuutade alamkategooria tabeli 2 intressimäära laias riskitegurite kategoorias;

c)  valuutapaarid, mis moodustavad kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooria tabeli 2 välisvaluuta laias riskitegurite kategoorias;

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Tabel 2

Laiad riskiteguri kategooriad

Laiad riskiteguri alamkategooriad

Likviidsusperioodid

Likviidsusperioodi pikkus (päevades)

Intressimäär

Kõige likviidsemad valuutad ja riigi oma valuuta

1

10

Muud valuutad (välja arvatud kõige likviidsemad valuutad)

2

20

Volatiilsus

4

60

Muud liigid

4

60

Krediidiriski marginaal

Liidu liikmesriikide keskvalitsus, sealhulgas keskpangad

2

20

Liidu liikmesriikides asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad (investeerimisjärgu krediidireiting)

2

20

Riigid (investeerimisjärgu krediidireiting)

2

20

Riigid (kõrge intress)

3

40

Ettevõtted (investeerimisjärgu krediidireiting)

3

40

Ettevõtted (kõrge intress)

4

60

Volatiilsus

5

120

Muud liigid

5

120

Omakapital

Omakapitali hind (suure turukapitalisatsiooniga)

1

10

Omakapitali hind (väikse turukapitalisatsiooniga)

2

20

Volatiilsus (suure kapitalisatsiooniga)

2

20

Volatiilsus (väikse kapitalisatsiooniga)

4

60

Muud liigid

4

60

Välisvaluuta

Kõige likviidsemad valuutapaarid

1

10

Muud valuutapaarid (välja arvatud kõige likviidsemad valuutapaarid)

2

20

Volatiilsus

3

40

Muud liigid

3

40

Kaup

Energiahind ja süsinikdioksiidi heitkoguste hind

2

20

Väärismetallide ja mitteraudmetallide hind

2

20

Muude kaupade hinnad (v.a energiahind, süsinikdioksiidi heitkoguste hind, väärismetallide ja mitteraudmetallide hind)

4

60

Energia volatiilsus ja süsinikdioksiidi heitkoguste volatiilsus

4

60

Väärismetallide ja mitteraudmetallide volatiilsus

4

60

Muude kaupade volatiilsused (v.a energia, süsinikdioksiidi heitkoguste, väärismetallide ja mitteraudmetallide volatiilsus)

5

120

Muud liigid

5

120

Artikkel 325bfRiskitegurite modelleeritavuse hindamine

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad iga kuu kõigi sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide riskitegurite modelleeritavust, mille jaoks neile on antud artikli 325ba lõikes 1 osutatud luba või mille puhul on käimas selle loa andmise protsess.

2.  Krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb kauplemisportfelli positsiooni riskitegurit modelleeritavana, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)  krediidiasutus või investeerimisühing on kindlaks teinud vähemalt 24 kontrollitavat hinda, mis seda riskitegurit eelmise 12 kuu jooksul sisaldasid;

b)  krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kooskõlas punktiga a kindlaks tehtud kontrollitavate hindade kahe järjestikuse vaatluse kuupäevade vahel on kuni üks kuu;

c)  riskiteguri väärtuse ja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kooskõlas punktiga a kindlaks tehtud iga kontrollitava hinna vahel esineb selge ja ilmne seos, mis tähendab, et tehingu puhul vaadeldavat iga kontrollitavat hinda tuleks lugeda vaatluseks kõigi asjaomaste riskitegurite puhul.

3.  Lõike 2 kohaldamisel tähendab kontrollitav hind ühte järgmistest:

a)  sellise tegeliku tehingu turuhind, mille üks osalistest krediidiasutus või investeerimisühing oli;

b)  selle tegeliku tehingu turuhind, mille sõlmisid kolmandad isikud ning mille hind ja kauplemiskuupäev on avalikult kättesaadavad või kolmanda isiku esitatud;

c)  kolmanda isiku esitatud spetsiaalsest hinnapakkumisest saadud hind.

4.  Lõike 3 punktide b ja c kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda hinda või kolmanda isiku esitatud spetsiaalset hinnapakkumist kontrollitava hinnana, tingimusel et kolmas isik nõustub esitama pädevatele asutustele taotluse alusel tõendeid tehingu või spetsiaalse hinnapakkumise kohta.

Kolmas isik esitab tõendina andmed tehingusumma (on vajalik selleks, et kontrollida, ega tehingusumma ei olnud tühine) ning tehingu hinna kohta (tehingu tõepärasuse hindamiseks).

5.  Krediidiasutus või investeerimisühing võib teha kontrollitava hinna lõike 2 punkti a kohaldamisel kindlaks rohkem kui ühe riskiteguri puhul.

6.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad modelleeritavate riskitegurite kombinatsioonist tuletatud riskitegureid modelleeritavatena.

7.  Kui krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb riskitegurit lõike 1 kohaselt modelleeritavana, võib ta kasutada muid andmeid kui kontrollitavad hinnad, mida ta kasutas selle tõendamiseks, et riskitegur on kooskõlas lõikega 2 modelleeritav, et arvutada selle riskiteguri suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumeid eesmärgiga arvutada artiklis 365 osutatud osaline eeldatav puudujääk, kui sisendandmed vastavad artiklis 325bd sätestatud asjakohastele nõuetele.

8.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad mittemodelleeritavana sellist riskitegurit, mis ei vasta kõikidele lõikes 2 sätestatud tingimustele, ning arvutavad selle riskiteguri omavahendite nõuded kooskõlas artikliga 325bl.

9.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad modelleeritavate ja mittemodelleeritavate riskitegurite kombinatsioonist tuletatud riskitegureid mittemodelleeritavatena.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad lisada modelleeritavaid riskitegureid ja asendada mittemodelleeritavaid riskitegureid nende täiendavate modelleeritavate riskitegurite ja mittemodelleeritavate riskitegurite vahelisel alusel. Seda alust peetakse sellisel juhul mittemodelleeritavaks riskiteguriks.

10.  Erandina lõikest 2 võivad pädevad ametiasutused lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul käsitleda kõikidele lõike 2 tingimustele vastavat riskitegurit mittemodelleeritavana vähem kui ühe aasta jooksul.

Artikkel 325bgRegulatiivsed järeltestimise nõuded ja korrutustegurid

1.  Igal asjaomasel kuupäeval vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisüksus artikli 325ba lõikes 1 osutatud järeltestimise nõuetele, kui selle kauplemisüksuse puhul ei ületa lõikes 2 osutatud ületamiste arv, mis ilmnes viimase 250 tööpäeva jooksul, ühtegi järgmistest:

a)  12 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 99. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise põhjal;

b)  12 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 99. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimise põhjal;

c)  30 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 97,5. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise põhjal;

d)  30 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 97,5. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimise põhjal.

2.  Lõike 1 kohaldamisel loendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud päevaseid ületamisi selle portfelli väärtuse hüpoteetilise ja tegeliku muutuse järeltestimise põhjal, mis koosneb kõikidest kauplemisüksusega seostatud positsioonidest. Ületamine tähendab selle portfelli väärtuse ühepäevast muutust, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudeli alusel kooskõlas järgmiste nõuetega:

a)  ühepäevane hoidmisaeg;

b)  tulevaste šokkide stsenaariumeid kohaldatakse artikli 325bh lõikes 3 osutatud ning artikli 325bf kohaselt modelleeritavana käsitletavate kauplemisüksuse positsioonide riskitegurite suhtes;

c)  modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega eelmisest 12kuulisest perioodist. Neid andmeid ajakohastatakse vähemalt kord kuus;

d)  kui käesolevas artiklis ei ole teisiti sätestatud, põhineb krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudel samadel modelleerimiseeldustel kui need, mida kasutati artikli 325bb lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud loendavad lõikes 2 osutatud päevaseid ületamisi kooskõlas järgmisega:

a)  portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu;

b)  portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva tegeliku lõppväärtuse võrdlemisel, jättes arvesse võtmata lõivud, komisjonitasud ja netointressitulu;

c)  ületamist loendatakse igal päeval, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei ole võimeline hindama portfelli väärtust või ei suuda arvutada lõikes 1 osutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtust.

4.  Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kooskõlas lõigetega 5 ja 6 artiklis 325bb osutatud korrutusteguri (mc) kõikide nendele kauplemisüksustele määratud positsioonide portfelli puhul, mille jaoks talle on antud artikli 325ba lõikes 1 osutatud luba. Seda arvutust ajakohastatakse vähemalt kord kuus.

5.  Korrutustegur (mc) on väärtuse 1,5 ja lisandi 0–0,5 summa kooskõlas tabeliga 3. Lõikes 4 osutatud portfelli puhul arvutatakse see lisand viimase 250 tööpäeva jooksul toimunud ületamiste arvu järgi, mida tõendab krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kooskõlas käesoleva lõike punktiga a arvutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse järeltestimine vastavalt järgmistele tingimustele:

a)  ületamine tähendab portfelli väärtuse ühepäevast muutust, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudeli alusel kooskõlas järgmisega:

i)  ühepäevane hoidmisaeg;

ii)  99. protsentiil, ühesuunaline usaldusvahemik;

iii)  tulevaste šokkide stsenaariumeid kohaldatakse artikli 325bh lõikes 3 osutatud ning artikli 325bf kohaselt modelleeritavana käsitletavate kauplemisüksuste positsioonide riskitegurite suhtes;

iv)  modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega eelmisest 12kuulisest perioodist. Neid andmeid ajakohastatakse vähemalt kord kuus;

v)  kui käesolevas artiklis ei ole teisiti sätestatud, põhineb krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudel samadel modelleerimiseeldustel kui need, mida kasutati artikli 325bb lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks;

b)  ületamiste arv võrdub ületamiste kõige suurema arvuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste põhjal;

c)  päevaste ületamiste loendamisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama lõike 3 sätteid.

Tabel 3

Ületamiste arv

Lisand

Vähem kui 5

0,00

5

0,20

6

0,26

7

0,33

8

0,38

9

0,42

Üle 9

0,50

7.  Pädevad asutused jälgivad lõikes 4 osutatud korrutusteguri asjakohasust või kauplemisüksuse vastavust lõikes 1 osutatud järeltestimise nõuetele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad viivitamata ja igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates ületamistest teavitama pädevaid asutusi ületamistest, mis tulenevad nende järeltestimise kavast, ning esitama nende ületamiste selgitused.

8.  Erandina lõigetest 2 ja 5 võivad pädevad asutused lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul mitte loendada ületamist, kui tema portfelli väärtuse ühepäevane muutus ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud selle krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudeliga, mis on seostatav mittemodelleeritava riskiteguriga. Selleks peab krediidiasutus või investeerimisühing põhjendama pädevatele asutustele, et kooskõlas artikliga 325bl selle mittemodelleeritava riskiteguri jaoks arvutatud stressistsenaariumi riskinäitaja on suurem kui krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli väärtuse ja seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse positiivne erinevus.

9.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata täiendavalt kindlaks tehnilised elemendid, mis hõlmatakse käesoleva artikli kohaldamisel krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli väärtuse tegelike ja hüpoteetiliste muutuste hulka.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325bhKasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõue

1.  Igal asjaomasel kuul vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisüksus artikli 325ba lõike 1 kohaldamisel kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuetele, kui see kauplemisüksus vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

2.  Kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõudega tagatakse, et kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmismudelile tuginedes piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelile tuginedes.

3.  Krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavusega kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõudele kaasneb asjaomase kauplemisüksuse iga positsiooni puhul täpse loetelu kindlaksmääramine riskiteguritest, mida peetakse asjakohaseks, et kontrollida, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab artiklis 325bg sätestatud järeltestimise nõudele.

4.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata täiendavalt kindlaks:

a)  rahvusvahelisi regulatiivseid arengusuundi arvesse võttes tehnilised kriteeriumid, mis tagavad selle, et kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused on lõike 2 kohaldamisel piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele;

b)  tehnilised elemendid, mis hõlmatakse käesoleva artikli kohaldamisel kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetiliste ja hüpoteetiliste muutuste hulka.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325biNõuded riskimõõtmisele

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis kasutavad sisemist riskimõõtmise mudelit, mida kasutatakse omavahendite nõuete arvutamiseks tururiskide puhul, nagu on osutatud artiklis 325bb, peavad tagama, et mudel vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

a)  sisemine riskimõõtmise mudel peab sisaldama piisaval arvul riskitegureid, mis hõlmavad vähemalt 1a. peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud riskitegureid, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõestab pädevatele asutustele, et nende riskitegurite mittearvestamine ei avalda olulist mõju artiklis 325bh osutatud kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude tulemustele. Krediidiasutus või investeerimisühing peab suutma selgitada pädevatele asutustele, miks ta on võtnud riskitegurit arvesse oma hinnastamismudelis, aga mitte oma sisemises riskimõõtmise mudelis;

b)  sisemine riskimõõtmismudel hõlmab optsioonide ja teiste toodete mittelineaarsust ning korrelatsiooniriski ja alusriski. Riskitegurite asendajad peavad olema tegeliku positsiooni puhul sobivad;

c)  sisemine riskimõõtmise mudel sisaldab riskitegurite kogumit, mis vastavad kõikide nende valuutade intressimääradele, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone. Krediidiasutus või investeerimisühing modelleerib intressikõverad, kasutades mõnda üldtunnustatud meetodit. Peamiste valuutade ja turgude oluliste intressimäärariskide positsioonide puhul jagatakse intressikõver vähemalt kuude lõpptähtaja vööndisse, et mõõta intressimäärade volatiilsuse muutusi intressikõveral, ning intressikõvera modelleerimisel kasutatavate riskitegurite arv peab olema proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisstrateegia laadi ja keerukusega. Mudelis võetakse arvesse ka eri intressikõverate muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riski;

d)  sisemises riskimõõtmise mudelis võetakse arvesse riskitegureid, mis on seotud kullaga või erinevate välisvaluutadega, milles krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid on nomineeritud. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul võetakse arvesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja tegelikke välisvaluutapositsioone. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad investeerimiseks loodud ettevõtja välisvaluutapositsiooni arvessevõtmisel tugineda kolmanda isiku aruannetele, kui on piisavalt alust olla veendunud nende aruannete usaldusväärsuses. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja välisvaluutapositsioonid, millest krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik, tuleb eraldada sisemudelite meetodist ning neid tuleb käsitleda vastavalt käesoleva jaotise 1a. peatükile;

e)  sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga aktsiaturu suhtes, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi positsioone. Modelleerimistehnika keerukus peab olema proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse olulisusega aktsiaturgudel. Mudel peab hõlmama vähemalt üht riskitegurit, mis kajastab aktsiahindade süsteemseid muutusi ja kõnealuse riskiteguri sõltuvust iga aktsiaturu individuaalsetest riskiteguritest. Aktsiaturgudega seotud oluliste riskipositsioonide puhul hõlmab mudel vähemalt üht idiosünkraatilist riskitegurit iga omakapitali investeeringute riskipositsiooni kohta;

f)  sisemine riskimõõtmismudel kasutab eraldi riskitegurit vähemalt iga kauba puhul, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärseid positsioone, välja arvatud juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kogu tema kauplemistegevusega võrreldes väike kaupadega seotud koondriski positsioon, mille puhul on iga laia kaubaliigi puhul aktsepteeritav eraldi riskitegur. Kaubaturgudel olevate oluliste riskipositsioonide puhul peab mudel kajastama riski, mis tuleneb sarnaste, kuid mitte identsete kaupade hinnaliikumiste ebatäiuslikust korrelatsioonist, lõpptähtaegade mittevastavusest tulenevat forvardhindade muutumise riski ning kauba otsesest omandiõigusest tulenevat preemiat tuletisinstrumentide ja sularahapositsiooni vahel;

g)  asendajad peavad olema asjakohaselt konservatiivsed ning neid võib kasutada üksnes siis, kui kättesaadavad andmed on ebapiisavad, sealhulgas stressiperioodi jooksul;

h)  valikulisusega instrumentide volatiilsusriskide oluliste riskipositsioonide puhul peab sisemine riskimõõtmise mudel mõõtma varjatud volatiilsuste sõltuvust täitmishindade ja optsioonide tähtaegade järgi.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada empiirilisi korrelatsioone laiades riskitegurite kategooriates ning artikli 325bc lõikes 1 osutatud piiramata eeldatava puudujäägi näitaja arvutamiseks laiades riskitegurite kategooriates üksnes siis, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu meetod nende korrelatsioonide mõõtmiseks on nõuetekohane, vastab kohaldatavatele likviidsusperioodidele ning seda rakendatakse terviklikult.

Artikkel 325bjKvalitatiivsed nõuded

1.  Mis tahes sisemine riskimõõtmise mudel, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel, peab olema struktuurilt usaldusväärne ning seda tuleb rakendada terviklikult ja see peab vastama kõikidele järgmistele kvalitatiivsetele nõuetele:

a)  tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatav mis tahes sisemine riskimõõtmise mudel on krediidiasutuse või investeerimisühingu igapäevase riskijuhtimise protsessi lahutamatu osa ning selle alusel teavitatakse riskipositsioonidest kõrgemat juhtkonda;

b)  krediidiasutusel või investeerimisühingul on kauplemisüksustest sõltumatu riskikontrolli üksus, kes annab aru otse kõrgemale juhtkonnale. Üksus vastutab kõigi sisemiste riskimõõtmise mudelite väljatöötamise ja rakendamise eest. Üksus teostab kõigi käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite algset ja jätkuvat valideerimist ning vastutab üldise riskijuhtimissüsteemi eest. Üksus koostab ja analüüsib igapäevaseid aruandeid tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud sisemudeli väljundite kohta ning niisuguste meetmete asjakohasuse kohta, mida tuleb võtta seoses kauplemislimiitidega;

c)  krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaadatakse läbi sellisel juhtimise tasandil, kus on piisavad volitused vähendada üksikute kauplejate võetud positsioone ning krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni;

d)  krediidiasutusel või investeerimisühingul peab olema piisavalt töötajaid, kellel on asjakohased oskused, mis vastavad mis tahes siseste riskimõõtmise mudelite keerukusele, ning kellel on oskused, kauplemise riskijuhtimise, auditi ja back-office`i valdkondades;

e)  krediidiasutusel või investeerimisühingul peavad olema dokumenteeritud sisepõhimõtted, -menetlused ja -kontrollid, et jälgida mis tahes sisese riskimõõtmise mudeli üldist toimimist ning tagada sellele vastavus;

f)  mis tahes sisemise riskimõõtmise mudeli puhul on võimalik tõendada, et selle mudeliga on riske mõõdetud piisava täpsusega;

g)  krediidiasutus või investeerimisühing peab kasutama sageli ranget stressitestimise kava, sealhulgas vastupidiseid stressiteste, mis hõlmavad mis tahes sisemist riskimõõtmise mudelit. Nende stressitestide tulemused peab kõrgem juhtkond vähemalt kord kuus läbi vaatama ning need peavad vastama krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani heakskiidetud põhimõtetele ja limiitidele. Krediidiasutus või investeerimisühing peab võtma asjakohaseid meetmeid, kui nende stressitestide tulemused näitavad ulatuslikke kahjumeid, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemistegevusest teatavatel asjaoludel;

h)  krediidiasutus või investeerimisühing peab läbi viima mis tahes sisemiste riskimõõtmise mudelite sõltumatu läbivaatamise kas oma korrapärase siseauditi protsessi osana või volitades kolmandast isikust ettevõtjat seda läbivaatamist tegema kooskõlas pädevate asutuste nõuetega.

Punkti h kohaldamisel tähendab kolmandast isikust ettevõtja ettevõtjat, kes osutab auditi- või konsultatsiooniteenuseid krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning kellel on piisavalt oskuslikud töötajad kauplemistegevusega seotud tururiskide valdkonnas.

2.  Lõike 1 punktis h osutatud läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli üksuse tegevust. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab oma üldise riskijuhtimise protsessi läbi vähemalt kord aastas. Selle läbivaatamise käigus hinnatakse järgmist:

a)  riskijuhtimissüsteemi ja -protsessi dokumenteerituse ning riskikontrolli üksuse korralduse asjakohasus;

b)  riskinäitajate arvessevõtmine igapäevasel riskijuhtimisel ja juhtimisteabesüsteemi terviklikkus;

c)  protsessid, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab front office`i ja back office`i töötajate kasutatavate riskihinnastamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmiseks;

d)  mudeliga hõlmatud riskide ulatus, riskimõõtmissüsteemi täpsus ja asjakohasus ning sisemises riskimõõtmise mudelis tehtavate oluliste muudatuste valideerimine;

e)  positsioone käsitlevate andmete täpsus ja täielikkus, volatiilsus- ja korrelatsioonieelduste täpsus ja asjakohasus, hindamis- ja riskitundlikkusarvutuste täpsus ning andmete asendajate loomise meetodite täpsus ja asjakohasus, kui kättesaadavad andmed on käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmiseks ebapiisavad;

f)  kontrolliprotsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab oma mis tahes sisemistes riskimõõtmise mudelites kasutatavate andmeallikate järjepidevuse, ajakohasuse ja usaldusväärsuse ning sõltumatuse hindamiseks;

g)  kontrolliprotsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab, et hinnata järeltestimise ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõudeid, mida kasutatakse selleks, et hinnata sisemiste riskimõõtmise mudelite täpsust;

h)  kui läbivaatamise viib läbi kolmandast isikust ettevõtja kooskõlas lõike 1 punktiga h, siis kontrollimine, kas artiklis 325bk sätestatud sisemine valideerimisprotsess täidab oma eesmärke.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad ajakohastama tehnikaid ja tavasid, mida nad kasutavad käesoleva peatüki kohaldamisel sisemiste riskimõõtmise mudelite puhul, kooskõlas uute tehnikate väljakujunemisega ning parimate tavadega, mis seoses nende sisemiste riskimõõtmise mudelitega arenevad.

Artikkel 325bkSisemine valideerimine

1.  Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema kasutusel protsessid, millega tagatakse, et nende mis tahes sisemise riskimõõtmise mudeli, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel, on nõuetekohaselt valideerinud sobiva kvalifikatsiooniga isikud, kes ei ole seotud sisemudelite väljatöötamisega, et tagada nende mudelite struktuuriline usaldusväärsus ja kõikide oluliste riskide nõuetekohane kaetavus.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud valideerimise järgmistel asjaoludel:

a)  kui mis tahes sisemine riskimõõtmise mudel on algselt välja töötatud ning selles mudelis tehakse olulisi muudatusi;

b)  korrapäraste ajavahemike järel ning eelkõige siis, kui turul on toimunud olulised struktuursed muutused või on muutunud portfelli koosseis, mis võib põhjustada selle, et sisemine riskimõõtmise mudel ei vasta enam eesmärgile.

3.  Krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes sisemise riskimõõtmise mudeli valideerimine ei või piirduda järeltestimise ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuetega, vaid peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)  testid, et kontrollida, kas sisemudeli aluseks olevad eeldused on asjakohased ega põhjusta riskide ala- või ülehindamist;

b) enda sisemudeli valideerimise testid, sealhulgas järeltestimised lisaks regulatiivsetele järeltestimise programmidele seoses oma portfellide riskide ja struktuuriga;

c)  hüpoteetiliste portfellide kasutamine tagamaks, et sisemise riskimõõtmise mudeliga võib selgitada teatavaid võimalikke ilmnevaid struktuuritegureid, näiteks olulisi alusriske ja kontsentratsiooniriske või asendajate kasutamisega seotud riske.

Artikkel 325blStressistsenaariumi riskinäitaja arvutamine

1.  Ajal t peab krediidiasutus või investeerimisühing arvutama stressistsenaariumi riskinäitaja asjaomase portfelli kauplemisportfelli positsioonide kõikide mittemodelleeritavate riskitegurite kohta järgmiselt:

 

kus:

m    = indeks, mis tähistab kõiki portfellis olevate positsioonide mittemodelleeritavaid riskitegureid, mis esindavad idiosünkraatilist riski, mis on määratud krediidiriski marginaali laia riskitegurite kategooriasse kooskõlas artikli 325be lõikega 1 ning mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on pädevate asutuste nõuetele vastavalt tõendanud, et need riskitegurid ei ole korrelatsioonis;

l    =  indeks, mis tähistab kõiki portfellis olevate positsioonide mittemodelleeritavaid riskitegureid, v.a need, mis on tähistatud indeksiga m;

ICSStm   =   mittemodelleeritava riskiteguri m stressistsenaariumi riskinäitaja, nagu on kindlaks määratud kooskõlas lõigetega 2 ja 3;

SStl    =   mittemodelleeritava riskiteguri l stressistsenaariumi riskinäitaja, nagu on kindlaks määratud kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

2.  Asjaomase mittemodelleeritava riskiteguri stressistsenaariumi riskinäitaja tähendab kahjumit, mida kantakse selle portfelli kõikides kauplemisportfelli positsioonides, mis hõlmab mittemodelleeritavat riskitegurit, kui selle riskiteguri suhtes kohaldatakse tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumit.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kooskõlas pädevate asutuste nõuetega määrama kindlaks tulevaste šokkide asjakohased äärmuslikud stsenaariumid kõikide modelleeritavate riskitegurite kohta.

4.  EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse üksikasjalikumalt järgmine:

a)  kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks tulevase šoki äärmusliku stsenaariumi, mida kohaldatakse mittemodelleeritavate riskitegurite suhtes, ning kuidas nad kohaldavad seda tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumit nende riskitegurite suhtes;

b)  selline tulevase šoki regulatiivne äärmuslik stsenaarium iga artikli 325be tabelis 2 loetletud laia riskitegurite alamkategooria puhul, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada, kui nad ei saa tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumit kindlaks määrata kooskõlas punktiga a, või mille kohaldamist pädevad asutused võivad krediidiasutuselt või investeerimisühingult nõuda, kui need asutused ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu kindlaksmääratud tulevase šoki äärmusliku stsenaariumiga rahul.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab EBA arvesse seda, et käesolevas artiklis sätestatud mittemodelleeritava riskiteguri tururiski puhul on omavahendite nõuete tase sama kõrge kui tururiskide omavahendite nõuete tase, mis oleks arvutatud käesoleva peatüki alusel, kui riskitegur oleks modelleeritav.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

2. JAGUMAKSEVIIVITUSE RISKI SISEMUDEL

Artikkel 325bmMakseviivituse riski sisemudeli kohaldamisala

5.  Kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid, mis on määratud kauplemisüksustele, mille jaoks krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud artikli 325ba lõikes 1 osutatud luba, peavad vastama makseviivituse riski omavahendite nõudele, kui positsioonid sisaldavad vähemalt üht riskitegurit, mis on määratud laiadesse riskikategooriatesse „omakapital“ või „krediidiriski marginaal“ kooskõlas artikli 325be lõikega 1. See omavahendite nõue, mis täiendab artikli 325bb lõikes 1 osutatud omavahendite nõuetega mõõdetud riske, arvutatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse riski sisemudeliga, mis peab vastama käesolevas jaos sätestatud nõuetele.

6.  Iga lõikes 1 osutatud positsiooni puhul peab üks kaubeldavate võla- või omakapitaliinstrumentide emitent olema seotud vähemalt ühe riskiteguriga.

Artikkel 325bnMakseviivituse riski sisemudeli kasutamise luba

1.  Pädevad asutused annavad krediidiasutusele või investeerimisühingule loa kasutada makseviivituse riski sisemudelit, et arvutada artikli 325bb lõikes 2 osutatud omavahendite nõuded kõikide artiklis 325bm osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul, mis on määratud asjaomasele kauplemisüksusele, tingimusel et makseviivituse riski sisemudel vastab selle kauplemisüksuse puhul artiklitele 325bo, 325bp, 325bq, 325bj ja 325bk.

2.  EBA annab artiklite 325bo, 325bp ja 325bq nõuete kohta välja suunised [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

3.  Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisüksus, millele on määratud vähemalt üks artiklis 325bm osutatud kauplemisportfelli positsioon, ei vasta lõikes 1 sätestatud nõuetele, tuleb kõikide selle kauplemisüksuse positsioonide tururiskide omavahendite nõuded arvutada kooskõlas 1a. peatükis sätestatud meetodiga.

Artikkel 325boOmavahendite nõuded makseviivituse riski korral, kasutades makseviivituse riski sisemudelit

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad arvutama makseviivituse riski korral omavahendite nõuded, kasutades makseviivituse riski sisemudelit, kõikide artiklis 325bm osutatud positsioonide portfelli puhul järgmiselt:

a)  omavahendite nõuded peavad olema võrdsed VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtusega, mis mõõdab portfelli turuväärtuse potentsiaalset vähenemist, mille on põhjustanud nende positsioonidega seotud emitentide makseviivitus 99,9 % usaldusvahemikus ühe aasta jooksul;