Menetlus : 2018/2038(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0244/2018

Esitatud tekstid :

A8-0244/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 22
CRE 10/09/2018 - 22

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0324

RAPORT     
PDF 446kWORD 55k
28.6.2018
PE 620.798v03-00 A8-0244/2018

Kreeka erimeetmete rakendamise kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/1839

(2018/2038(INI))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Pascal Arimont

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

2008. aasta majandus- ja finantskriis mõjutas sügavalt riigi- ja piirkondlikke eelarveid, piirates kõigis liikmesriikides üldiselt ja eriti Kreekas igat liiki investeeringuteks kättesaadavaid rahalisi vahendeid.

Kreekas langes programmitöö periood 2007–2013 kokku pikaajalise ja sügava majanduslangusega, mille kutsus esile ülemaailmne majandus- ja finantskriis, mis tõi nähtavale majanduse pikaajalised struktuursed puudused. Ajavahemikus 2007–2013 vähenes SKP reaalväärtuses 26 % ja kuigi majanduslangus jõudis 2014. aastal lõpule, oli kasv enam kui kahe aasta vältel alla 1 %. Tööhõive määr 20–64aastaste elanike hulgas vähenes 66 %-lt 2007. aastal 53 %-le 2013. aastal, mis viitab sellele, et tööga oli hõivatud vaid veidi üle poole tööealistest elanikkonnast. Samal ajal suurenes töötus 8,4 %-lt 27,5 %-le tööjõust.

Valitsemissektori kulude ja tulude tasakaal, milles valitses juba 2007. aastal märkimisväärne puudujääk, halvenes koos SKP kahanemisega veelgi. 2009. aastal suurenes puudujääk 15 %-ni SKPst ning hoolimata kokkuhoiumeetmetest, mille võtmist finantseerimisasutused laenude eest nõudsid, oli see 2013. aastal endiselt 13 %. Valitsemissektori konsolideeritud võlg, mis oli suur juba enne kriisi, paisus 2013. aastal 178 %ni SKPst ning püsis 2015. aastal suuresti samal tasemel. Avaliku sektori investeeringute suhe SKPsse vähenes vahemikus 2007–2013 poole võrra ja kuigi järgneva kahe aasta jooksul investeeringud mõnevõrra suurenesid, oli see näitaja 2015. aastal reaalväärtuses kõigest veidi üle 50 % 2006. aasta tasemest suurem.

Nendes võrdlemisi keerulistes majanduslikes oludes suurenes oluliselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tähtsus riiklike investeerimisprogrammide kaasrahastamisel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud kulukohustustel oli oluline roll nii Kreekas kui ka paljudes teistes riikides ning mõnel juhul langeb nende arvele enam kui 50 % kõigist avaliku sektori investeeringutest.

Ühtekuuluvuspoliitika rahastamise raames eraldati Kreekale vahemikus 2007–2013 kokku 20,4 miljardit eurot. Selle aja jooksul aitasid Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond Kreekal luua üle 21 000 töökoha, panna alus enam kui 2400 ettevõttele ning investeerida otse enam kui 30 000 VKEsse, tagada lairibaühenduse kättesaadavus täiendavale 800 000 kodanikule, parandada linnatransporti enam kui 27 000 inimese heaks ja investeerida veetaristuprojektidesse, millest saab kasu üle 450 000 inimese.

Praegusel, aastaid 2014–2020 hõlmaval perioodil on Kreekale 20 riikliku ja piirkondliku programmi kaudu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatud 20,38 miljardit eurot, mis koos riiklike osamaksudega 4,6 miljardi euro suuruse summas on viinud eri valdkondadesse investeerimiseks ette nähtud eelarve kokku 24,98 miljardi euroni.

Aastatel 2008–2015 vähenes SKP elaniku kohta kõigis Kreeka piirkondades ELi keskmisega võrreldes tohutult ning aastatel 2000–2008 saavutatud majanduslik lähenemine kadus ja erinevused suurenesid. Enamikus Kreeka piirkondades oli tagasiminek üle 3 % aastas. 2008. aastal oli 13 piirkonnast kolmes SKP elaniku kohta üle 75 % ELi keskmisest, 2015. aastal oli vastav näitaja üle selle keskmise ainult kahes piirkonnas (pealinna piirkond Atika (95 %) ning Lõuna-Egeus ehk Egeuse mere lõunapoolsed saared (75 %)).

Samal ajal on Kreekat tabanud enneolematu pagulaste ja rändajate sissevool. 2015. aasta jaanuarist 2016. aasta märtsini läbis Kreekat üle miljoni inimese ning enam kui 57 000 rändajat on jäänud Kreekasse.

Finants- ja pagulaskriisi tagajärgede mõjul seisis Kreeka silmitsi likviidsuspuudujäägiga ning majanduse jätkusuutliku taastamise toetamiseks vajalike avaliku sektori investeeringute jaoks puudusid riiklikud vahendid.

Ka oli väga oluline, et likviidsuspuudujääk ja riiklike vahendite puudus ei takistaks Kreekas nende programmide raames tehtavaid investeeringuid, mida toetatakse ERFist, Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Seda silmas pidades tuli kõnealuse erandliku olukorraga tegeleda erimeetmete abil, mistõttu tegi komisjon ettepaneku muuta ühissätete määrust, et näha konkreetselt Kreeka jaoks ette sihipärased meetmed. Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid kaasseadusandjatena komisjoni ettepaneku kiiresti heaks. Eesmärk oli näha kiiresti ette sihipärased meetmed konkreetselt Kreeka jaoks.

Määrusega (EL) 2015/1839 võeti kasutusele erimeetmed Kreeka jaoks; muu hulgas suurendati ELi kaasrahastamismäära 100 %ni ja kaotati ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud 2007.–2013. aasta programmide eel- ja vahemaksete kumulatiivse kogusumma ülemmäär 95 % ning suurendati 7 % võrra esialgseid eelmakseid ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist aastateks 2014–2020 ning EMKFist 2015. ja 2016. aastal.

Nende erimeetmete tulemusel eraldati Kreekale 2015. ja 2016. aastal ELi rahalisi vahendeid lisaks juba kavandatule ligikaudu 2 miljardit eurot. See rahaliste vahendite eeljaotus aitas kaasa üldistele püüetele Kreekat abistada ning täitis olulist osa majanduse toetamisel likviidsuskriisi ajal.

Rahalised vahendid, mille EL määruse (EL) 2015/1839 rakendamise tulemusel välja maksis, aitasid oluliselt vähendada nende projektide arvu, mida muidu ei oleks programmitöö perioodi lõpuks lõpule viidud. See võimaldas programmitöö perioodi 2007–2013 edukalt lõpule viia ning avaldas majandusele üldist positiivset mõju.

Täiendavad investeeringud ühtekuuluvus- ja regionaalarengu meetmetest suurendasid Kreeka SKPd 2015. aastal hinnanguliselt veidi enam kui 2 % üle taseme, mis Kreeka oleks saavutanud ilma rahaliste vahendite eraldamiseta.

Seega võimaldas muudetud määrus kaasrahastamismäära suurendamise ja ELi investeeringute paindliku kasutamise kaudu aidata ELi regionaalpoliitikal majandus- ja finantskriisi mõju Kreekas tõhusalt leevendada.

Kuigi erakorralistes oludes võib sellist paindlikkust edendada, tuleb siiski meeles pidada, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peamine eesmärk on luua avaliku ja erasektori rahastamisele lisaväärtust. Seetõttu on selliste erimeetmete võtmine, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2015/1839, õigustatud ainult erandkorras.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Kreeka erimeetmete rakendamise kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/1839

(2018/2038(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1),

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatist „Tööhõive ja majanduskasvu uus start Kreekas“ (COM (2015)0400),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) 2015/1839, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses Kreeka erimeetmetega(2),

–  võttes arvesse määrust (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020(3),

–  võttes arvesse komisjoni 19. septembri 2016. aasta töödokumenti Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi aastate 2007–2013 järelhindamiste kohta (SWD(2016)0318),

–  võttes arvesse Kreeka majandus- ja arenguministeeriumi aruannet määruse (EL) 2015/1839 alusel saadud summade kasutamise kohta (programmitöö periood 2007–2013)(4),

-  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile Kreeka erimeetmeid käsitleva määruse (EL) 2015/1839 rakendamise kohta (O-000100/2017(B8-0001/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja III lisa,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0244/2018),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on ELi solidaarsuse väljendus ja peamine investeerimisvahend, mis hõlmab kõiki piirkondi ja vähendab erinevusi; arvestades, et mitmel juhul on kinnitust leidnud selle poliitika antava lisaväärtuse tähtsus ja paindlikkus majandus- ja finantskriisi ajal; arvestades, et olemasolevate eelarvevahendite toel on ühtekuuluvuspoliitika aidanud säilitada väga vajalikke avaliku sektori investeerimisvõimalusi, aidanud ära hoida kriisi süvenemise ning võimaldanud liikmesriikidel ja piirkondadel võtta vastu konkreetseid meetmeid, et suurendada oma vastupanuvõimet ootamatutele sündmustele ja välistele vapustustele;

B.  arvestades, et aastatel 2007–2015 ulatus Kreekale ERFist ja Ühtekuuluvusfondist makstud toetus 15,8 miljardi euroni, mis on võrdväärne ligikaudu 19 % kogu valitsemissektori kapitalikulutustest;

C.  arvestades, et majandus- ja finantskriis tõi Kreekas kaasa püsivalt negatiivsed kasvumäärad (kusjuures seda probleemi ei olnud võimalik lahendada kolme rahvusvahelise päästepaketiga), tõsised likviidsusprobleemid ja avaliku sektori rahaliste vahendite puuduse;

D.  arvestades, et Kreekat ja Kreeka saari on eriti rängalt mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt pagulas- ja rändekriis ning rändajate ja pagulaste suurenenud sissevool avaldab riigile suurt survet, mille tulemuseks on suur löök kohalikule majandustegevusele, eelkõige turismi valdkonnas;

E.  arvestades, et ajavahemikus 2007–2013 vähenes Kreeka SKP reaalväärtuses 26 % ja kuigi majanduslangus jõudis 2014. aastal lõpule, oli kasv enam kui kahe aasta vältel alla 1 %; arvestades, et tööhõive määr vähenes 2013. aastal 66 % -lt 53 % -le, mis osutab sellele, et tööga oli hõivatud ainult veidi rohkem kui pool tööealisest elanikkonnast; samal ajavahemikul suurenes töötus 8,4 % -lt 27,5 % -le, mis mõjutas tugevalt Kreeka elanikkonna ostujõudu ja kahjustas tõsiselt mitut sektorit, sealhulgas tervishoidu; arvestades, et Eurostati viimaste andmete kohaselt on töötuse määr 20,8 % ning noorte töötuse määr on kõrge;

F.  arvestades, et komisjon ja kaasseadusandjad tunnistasid 2015. aastal, et kriis on Kreekat mõjutanud ainulaadsel viisil, mis võis avaldada tõsist mõju tegevuse lõpuleviimisele nii programmitöö perioodidel 2000–2006 ja 2007–2013 kui ka programmitöö perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika programmide elluviimise alustamisele;

G.  arvestades, et määruse (EL) nr 2015/1839 vastuvõtmise eesmärk oli anda Kreekale likviidsust olulisel hetkel, enne kui programmide elluviimine oleks peatunud ja vajalikud investeerimisvõimalused käest lastud, kuna perioodide 2000–2006 ja 2007–2013 projektide lõpetamata jätmise korral oleks olulised summad tagasi nõutud;

H.  arvestades, et määruses (EL) 2015/1839 nähti programmitöö perioodiks 2014–2020 ette kahes osas tehtavad esialgsed täiendavad eelmaksed – kumbki 3,5 % Ühtekuuluvusfondist ning EMKFst antavast toetusest –, ning 100 % kaasrahastamismäära kohaldamine programmitöö perioodi 2007–2013 rahastamiskõlblike kulude jaoks, samuti viimase 5 % ülejäänud ELi maksete, mida muidu oleks hoitud programmide lõpetamiseni, varajane eraldamine;

I.  arvestades, et määrus võeti vastu eesmärgiga reageerida tõsisele kriisiolukorrale nii kiiresti kui võimalik ning tagada Kreekale piisavad rahalised vahendid programmitöö perioodi 2007–2013 projektide lõpuleviimiseks ning praeguse perioodi projektide elluviimise alustamiseks;

J.  arvestades, et artikli 152 lõike 6 teise lõigu kohaselt tuli Kreekal esitada 2016. aasta lõpuks komisjonile aruanne 100 % kaasrahastamismäära rakendamist ja programmitöö perioodi lõpus programmidesse tehtavate maksete ülemmäära käsitlevate sätete rakendamise kohta;

K.  arvestades, et EL kandis Kreekas rahastamisperioodil 2007–2013 95 % kõigist investeerimiskuludest (muidu kohaldatav maksimum on 85 %st), kasutades määruse (EL) 1311/2011 kohaselt lubatavat lisatoetuse meedet;

L.  arvestades, et 2015. aasta oktoobris loodi spetsiaalne eraldatud konto, kuhu kanti kõik ELi rahastatavate projektide rahastamiseks eraldatud vahendid, et tagada nende kasutamine vaid makseteks rakenduskavadest toetusesaajatele ja vastavateks tegevusteks;

M.  arvestades, et Kreeka on alates 2011. aastast saanud toetust ka komisjoni Kreeka rakkerühma kaudu, kust on antud tehnilist abi riigi reformiprotsessi jaoks, ning alates 2015. aastast struktuurireformi tugiteenistuse kaudu, mis pakub abi majanduskasvu soodustavate reformide ettevalmistamiseks, kavandamiseks, elluviimiseks ja hindamiseks; arvestades, et määrus (EL) nr 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020, jõustus 20. mail 2017, mis tähistas olulist hetke struktuurireformi tugiteenistuse kohustuste osas huvitatud liikmesriikide, sealhulgas Kreeka jaoks;

1.  kordab ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisel, töötuse vastu võitlemisel, ebavõrdsuse vähendamisel, kõigi ELi piirkondade konkurentsivõime parandamisel, Euroopa solidaarsuse väljendamisel ning teiste poliitikameetmete täiendamisel; tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on suurim Kreekasse tehtavate otseinvesteeringute allikas;

2.  võtab teadmiseks aruande määruse (EL) 2015/1839 alusel programmitöö perioodil 2007–2013 eraldatud summade kasutamise kohta, mille esitamise tähtaeg oli 2016. aasta lõpus; märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid aruande 2017. aasta mais ning Euroopa Parlament sai sellega tutvuda 2017. aasta detsembris pärast korduvate päringute tegemist; avaldab heameelt, et komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile esialgse hinnangu 181 prioriteetse projekti kohta kogusummas 11,5 miljardit eurot, mis vastab ligikaudu 55 % -le Kreekale ajavahemikus 2007-2013 eraldatud ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi vahendite kogumahust, millest 118 oli juba programmitöö perioodi lõpuks edukalt ellu viidud ja 24 lõpetati järk-järgult;

3.  rõhutab, et eespool nimetatud aruandes esitatud andmete kohaselt oli Kreeka erimeetmeid käsitleva määruse vastuvõtmise järel otsene mõju likviidsusele 2015. aastal 1 001 709 731,50 eurot ning 2016. aastal 467 674 209,45 eurot; märgib ühtlasi, et koos esialgsete eelmaksete suurenemisega programmitöö perioodiks 2014–2020 eraldati Kreekale aastatel 2015–2016 ligikaudu 2 miljardit eurot;

4.  tunneb heameelt, et makstud summad olid suunatud väga erinevatele projektidele: transport ja muu taristu (keskkond, turism, kultuur, linna- ja maapiirkondade taaselustamine, sotsiaalsed taristud), infoühiskonna projektid ning inimressursside arendamise meetmed; väljendab ühtlasi heameelt asjaolu üle, et 63 % kogumaksetest riigiabi projektidesse olid seotud toetusega ettevõtetele ja ettevõtlusprojektidele, mis aitas otseselt kaasa konkurentsivõimele ja ettevõtlusriski vähendamisele, ning 37 % olid seotud taristuprojektide riigiabimeetmetega, millega täiendati meetmeid turutingimuste ja ettevõtluse parendamise valdkonnas;

5.  on rahul, et Kreeka ametiasutuste esitatud aruandes tunnistatakse, et likviidsuse suurenemine suurendas samal ajal ligikaudu 1,5 miljardi euro võrra ka finantstulu ning aastate 2015–2016 avaliku sektori investeerimisprogrammi;

6.  väljendab heameelt meetmete mõju üle seoses majandustegevuse elavdamise, märkimisväärse arvu ettevõtete käibe ja käibekapitali normaliseerimise ja konsolideerimise, töökohtade loomise ja säilitamise ning oluliste tootmistaristute rajamisega, mis kajastub ka olulises mõjus eelarvesse laenunud maksutulule;

7.  võtab teadmiseks, et määruse rakendamise tulemusena ELi poolt eraldatud rahalisi vahendeid kasutati 2015. aastal rakenduskavade kohaste projektide lõpuleviimiseks rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni ning 2016. aastal aitas ülejäänud, kõrvuti riiklike vahenditega makstud summa kaasa muude projektide lõpuleviimisele;

8.  avaldab heameelt, et Kreeka ametiasutused otsustasid projektide liigitamise ümber korraldada ja selgitada välja suurprojektid, mis tuli lõpule viia; rõhutab, et see aitas olulisel määral kõrvaldada institutsioonilisi ja haldustakistusi ning teha kindlaks esmatähtsad meetmed, mida viivitamatult rakendada, ennetades seeläbi ka finantskorrektsioone; väljendab heameelt asjaolu üle, et rahalised vahendid, mille EL maksis välja määruse (EL) 2015/1839 alusel, vähendasid oluliselt lõpetamata jäänuks tunnistatud projektide arvu; märgib, et võrreldes programmitöö perioodiga 2000–2006, mil ligikaudu 900 projekti jäi lõpule viimata, ei olnud programmitöö perioodi 2007–2013 lõplike nõuete esitamise ajaks veel lõpule viidud 79 projekti, kuid need peaksid saama eeldatavalt lõpule viidud riigi rahalisi vahendeid kasutades;

9.  toonitab, et struktuurifondide kasutamine paranes märkimisväärselt ning 2016. aasta märtsi lõpu seisuga oli maksete määr Kreekas programmitöö perioodi 2007–2013 osas üle 97 %(5)4 ning aastate 2007–2013 programmide kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis 31. märtsi 2018. aasta seisuga näitas, et Kreekal ei olnud rubriigi 1b all täitmata kulukohustusi5; väljendab heameelt asjaolu üle, et Kreeka oli esimene liikmesriik, kus võeti kasutatavad vahendid täiel määral kasutusele ja jõuti 100 %-lise kasutusmäärani ELi keskmiselt 96 %-ga võrreldes;

10.  tunnistab siiski, et kasutamismäärad annavad ainult esialgset teavet ning rahaliste vahendite kasutamist ei tohiks rõhutada investeeringute tõhususe, lisaväärtuse ja kvaliteedi arvelt; märgib, et erimeetmed on makromajanduslikku laadi ning nende mõju avaldumist konkreetsetele projektidele on raske tuvastada;

11.  tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on märkimisväärne mõju mitme liikmesriigi SKP-le ja muudele näitajatele ning sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele üldiselt ning Kreekas ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika kaudu toetatud investeeringud suurendasid SKPd eelmise programmitöö perioodi lõpus 2015. aastal hinnanguliselt veidi enam kui 2 % üle taseme, mis see oleks olnud ilma rahaliste vahendite eraldamiseta; tuletab meelde, et ELi struktuurifondide kasutamine peab alati keskenduma aluslepingutel põhinevate eesmärkide täitmisele ja tõelise ELi lisaväärtuse loomisele, sihikule tuleb võtta ELi prioriteedid ning saavutada enamat kui vaid SKP kasv;

12.  võtab teadmiseks Kreeka ametiasutuste esitatud aruande (programmitöö perioodil 2007–2013 määruse (EL) 2015/1839 alusel eraldatud summade kasutamise kohta) peamiselt kvantitatiivset analüüsi, mis vastab õiguslikele nõuetele; tunnistab, et erimeetmete mõju ei ole võimalik eristada üldisest mõjust, mida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on Kreekas avaldanud, kuid on seisukohal, et kvalitatiivne hindamine, mida on küll raske teha, aitaks analüüsi täiendada ja mõista selle tulemusi; julgustab komisjoni andma rohkem teavet suurema konkurentsivõime, tootlikkuse ning jätkusuutlikkuse kohta sotsiaalsete ja ökoloogiliste aspektidega seoses;

13.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 31. detsembril 2016 komisjonile edastatud lõplike andmete kohaselt oli Kreeka ametiasutuste esitatud maksetaotluste summa 1,6 miljardit eurot ja Kreeka andmetel oli programmitöö perioodi 2014–2020 maksete täitmismäär 31. märtsi 2018. aasta seisuga 28 %(6)6, millega Kreeka tulemused olid liikmesriikide hulgas üldiselt ühed paremad, hoolimata teatavatest erinevustest jaotamise taseme ja fondi kasutusmäära osas; toetab ühtlasi määruse 2015/1839 vastuvõtmist, kuna tegemist on olulise meetmega, mis oli asjakohane Kreekale kriitilisel hetkel vajadustele vastava toetuse andmiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi täiendavad eelmaksed kaeti nõuetekohaselt täielikult vahemaksete taotlustega, kuid märgib, et täiendavaid eelmakseid ei kaetud täielikult Euroopa Sotsiaalfondi (ligikaudu 4 %) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi puhul;

14.  tuletab meelde asjakohaste struktuurireformide tähtsust; tunnustab tehtud pingutusi ja kutsub Kreekat üles kasutama täiel määral ära struktuurireformi tugiprogrammi raames pakutavaid abivõimalusi, et luua soodne ärikeskkond Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusaks ja tulemuslikuks kasutamiseks ning maksimeerida nende sotsiaalmajanduslikku mõju;

15.  tunnistab, et avaliku sektori investeeringute toetamise ning ELi investeeringute paindliku kasutamisega rahaliste vahendite ümberplaneerimise või kaasrahastamismäära tõstmise teel leevendas regionaalpoliitika mitmes liikmesriigis finantskriisi mõju ning aitas eelarvet jätkusuutlikult tugevdada; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada asjakohane rahastamine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal; kordab siiski, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks näha peamist avaliku sektori investeerimisvahendit ning täiendavate avaliku ja erasektori rahaliste vahendite ligimeelitamise katalüsaatorit ning sarnased meetmed, mille tulemusena vähenevad struktuurifondidest rahastatavate rakenduskavade jaoks rahastuse saamiseks nõutavad riiklikud kaasrahastamismäärad Kreekas või muudes liikmesriikides, tuleks ette näha ainult erandkorras ning enne vastuvõtmist ja elluviimist tuleks neid meetmeid mõjususe seisukohalt analüüsida ning need peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud;

16.  märgib, et mõnel piirkonnal on raskusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide kaasrahastamisega; palub seetõttu komisjonil kaaluda Euroopa poolaasta ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames kiiremas korras mõju, mida valitsemissektori eelarvepuudujäägi arvutamisele avaldavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kaasrahastatavad piirkondlikud investeeringud, eelkõige vähemarenenud piirkondades;

17.  tuletab Kreeka ametiasutustele meelde, kui oluline on tagada nõuetekohane teabevahetus ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud investeeringutega nähtavus;

18.  väljendab heameelt esialgse hinnangu üle, et programmitöö periood 2007–2013 lõpetatakse eeldatavalt ilma rahaliste vahendite kaotuseta Kreeka jaoks; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti sulgemisprotsessi tulemustest, mis peaks jõudma lõpule 2018. aasta esimesel poolel, ning andma ajakohastatud ülevaate riiklike rahaliste vahendite abil lõpule viidavatest projektidest ja projektidest, mis olid 31. märtsi 2018. aasta seisuga veel lõpule viimata;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)

ELT L 270, 15.10.2015, lk 1.

(3)

ELT L 129, 19.5.2017, lk 1.

(4)

Ateena, mai 2017.

(5)

4 Komisjoni talituste töödokument ERFi ja Ühtekuuluvusfondi 2007–2013 järelhindamiste kohta.

5 Rubriigi 1b (programmid 2007–2013) kohaste kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis. Riiklike ametiasutuste määramine ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade 2014–2020 vahemaksete tegemise seis (31. märtsi 2018. aasta seisuga).

(6)

6 Rubriigi 1b (programmid 2007–2013) kohaste kõigi maksete tegemise ja täitmata kulukohustuste seis. Riiklike ametiasutuste määramine ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade 2014–2020 vahemaksete tegemise seis (31. märtsi 2018. aasta seisuga).


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, John Flack, Aleksander Gabelic, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

John Howarth, Elsi Katainen, Tunne Kelam, Ivana Maletić, Bronis Ropė, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, Andrzej Grzyb


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

36

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

John Flack, Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Martina Michels, Ángela Vallina

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Andrzej Grzyb, Marc Joulaud, Tunne Kelam, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller, Milan Zver

S&D

Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Aleksander Gabelic, Michela Giuffrida, John Howarth, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

2

EFDD

Jonathan Bullock

NI

Konstantinos Papadakis

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 29. august 2018Õigusalane teave