Menetlus : 2018/2024(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0247/2018

Esitatud tekstid :

A8-0247/2018

Arutelud :

PV 04/07/2018 - 19
CRE 04/07/2018 - 19

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.11
CRE 05/07/2018 - 6.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0311

RAPORT     
PDF 904kWORD 123k
29.6.2018
PE 623.666v02-00 A8-0247/2018

volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2018/2024(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Daniele Viotti

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: ÜHISAVALDUS EELARVEMENETLUSE KUUPÄEVADE JA LEPITUSKOMITEE TEGEVUSE ÜKSIKASJADE KOHTA 2018. AASTAL
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI
 LISA: RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI
 LISA: EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI
 LISA: KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI
 LISA: TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI KIRI
 LISA: SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI KIRI
 LISA: KALANDUSKOMISJONI KIRI
 LISA: KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI KIRI
 LISA: PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2018/2024(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 23. mail 2018. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti (COM(2018)0600),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), ja selle hilisemat muutmist nõukogu 20. juuni 2017. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 2017/1123(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni 2019. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta järeldusi 2019. aasta eelarve suuniste kohta (06315/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0247/2018),

2019. aasta eelarve projekt – solidaarsuse suurendamine ja jätkusuutliku tuleviku kujundamine

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament tõi oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsioonis välja järgmised ELi 2019. aasta eelarve prioriteedid: jätkusuutlik majanduskasv, innovatsioon, konkurentsivõime, julgeolek, kliimamuutuste vastane võitlus, üleminek taastuvenergiale ja ränne, ning nõudis, et erilist tähelepanu pöörataks noortele;

2.  tuletab meelde, et ELi 2019. aasta eelarve on parlamendi praeguse koosseisu viimane eelarve ning selle läbirääkimised toimuvad samaaegselt läbirääkimistega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja ELi omavahendite süsteemi reformimise üle; tuletab ühtlasi meelde, et Ühendkuningriik on võtnud kohustuse panustada liidu 2019. ja 2020. aasta eelarvesse ja osaleda eelarve täitmisel, just nagu ta oleks pärast 2019. aasta märtsi endiselt liidu liikmesriik;

3.  tunneb komisjoni ettepaneku heameelt üle ja usub, et see on suures ulatuses kooskõlas parlamendi enda prioriteetidega; kavatseb edaspidigi tugevdada peamisi programme ja kindlustada, et rahastuse tase neile vastaks; märgib, et võrreldes 2018. aastaga on kulukohustuste assigneeringud 3,1 % suurenenud, kuid kogurahvatulust moodustavad nii kulukohustuste assigneeringud kui ka maksete assigneeringuid 2018. aastaga võrreldes väiksema osa (kulukohustuste assigneeringud 1,02 % asemel 1 % ja maksete assigneeringud 0,92 % asemel 0,9 %);

4.  tunneb heameelt, et plaanis on suurendada programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Erasmus+“ ning ELi kodanike turvalisust suurendada aitavate programmide assigneeringuid; osutab siiski vajadusele suurendada veelgi toetust VKEdele, tänu kellele on suuresti võimalik majanduskasv ja töökohtade loomine, ning vajadusele eraldada vajalikke vahendeid ELi tööstuse digiteerimiseks ja e-oskuste ja e-ettevõtluse edendamiseks ning noori toetavatele programmidele, eelkõige programmile ErasmusPro; on endiselt veendunud, et programmi „Erasmus+“ 2019. aasta eelarvet tuleb vähemalt kahekordistada;

5.  peab kahetsusväärseks, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) rahastamist suurendatakse võrreldes 2018. aasta eelarvega kõigest 2,3 % (362.2 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena) ja kavandatavad maksete assigneeringud on 0,6 % väiksemad; tuletab meelde, et tegemist on eduka programmiga, millel on palju rohkem taotlejaid kui toetuse saajaid; rõhutab, et VKEd on ELis tööhõive, majanduskasvu ja konkurentsivõime olulised edendajad, kujutavad endast Euroopa majanduse selgroogu ning suudavad luua majanduskasvu ja töökohti; nõuab tungivalt, et see kajastuks VKEde programmide piisavas rahastamises ja COSME programmi edukust arvestades selle programmi assigneeringute suurendamises;

6.  tunnustab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tegevust ELis investeeringute puudujäägi vähendamisel; nõuab optimaalse piirkondliku ja valdkondliku tasakaalu huvides EFSI kasutuselevõtmise sotsiaalse mõõtme tugevdamist, sealhulgas innovatsiooni tervishoius ja meditsiinis, sotsiaalses taristus, keskkonnakaitses, säästlikus transpordis, taastuvenergias ja energia salvestamise taristutes; kordab oma pikaajalist seisukohta, mille kohaselt tuleb kõiki uusi algatusi mitmeaastases finantsraamistikus rahastada uutest assigneeringutest, mitte olemasolevate programmide arvelt; kordab ka, et toetab kindlalt programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu tugevdamist, et EFSI pikendamise rahastamiseks 2019. aasta eelarvest nendes programmides tehtud kärped võimalikult suures osas korvata;

7.  märgib, et uuendatud ELi kaitse tegevuskava osas võetud kohustus – Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi (EDIDP) kokkuleppe kaudu – on Euroopa Kaitsefondi esimene etapp; on veendunud, et see ühine kohustus aitab saavutada mastaabisäästu ja suuremat kooskõlastamist liikmesriikide ja ettevõtjate vahel, mis võimaldab ELil säilitada strateegilise sõltumatuse ja saada maailmas tõeliseks arvestatavaks jõuks;

8.  märgib, et komisjon on teinud ettepaneku suurendada kooskõlas finantsplaneeringuga noorte tööhõive algatuse assigneeringuid (233 miljonit eurot); kinnitab veel kord, et Euroopa Parlament ei olnud nõus, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisest tulenevad täiendavad vahendid aastateks 2018–2020 toodaks üle varasematele aastatele; on seisukohal, et eelarvepädevatel institutsioonidel on endiselt täielik otsustusõigus kõigi programmide rahastamise taseme üle ning see puudutab ka mitmeaastase finantsraamistiku muutmisest mõjutatud programme; rõhutab institutsioonidevahelise lojaalse koostöö tähtsust ning kutsub kõiki asjaomaseid osalisi üles säilitama usaldust kogu 2019. aasta eelarvemenetluse ajal;

9.  on endiselt pühendunud võitlusele töötuse ja eelkõige noorte töötuse vastu; on sellega seoses seisukohal, et noorte tööhõive algatust tuleks veelgi tugevdada, mis vastab ka vajadusele suurendada ELi rahastust sotsiaalõiguste samba saavutamiseks, vaatamata sellele, et noorte tööhõive algatust ja ESFi programme on noorte tööhõive algatuse rahastamispaketi muutmisel korral keeruline ümber planeerida; tunnistab, et noorte töötusega ei ole ELis piisavalt tegeletud ja selle tase on endiselt kõrgem kui 2007. aastal; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid ei kasutaks noorte tööpuudusega võideldes noorte tööhõive algatuse vahendeid oma poliitika ega rahastamise asemel, vaid täiendusena; rõhutab asjaolu, et nii kutse- kui ka õpipoisiõpe on noorte töötusega võitlemisel tõhusad meetmed; rõhutab, et liikuvus programmi „Erasmus Pro“ kaudu aitab parimate tavade rakendamist palju paremini võrrelda;

10.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika programme viiakse 2019. aastal ellu täieulatuslikult, ja toonitab, et Euroopa Parlament on otsustanud tagada neile programmidele piisavad assigneeringud; tunneb heameelt asjaolu üle, et peaaegu kõik 2014.–2020. aasta programmide korraldusasutused on nüüd määratud; juhib tähelepanu asjaolule, et lubamatud viivitused rakenduskavade elluviimisel on suurel määral olnud tingitud nende asutuste hilisest määramisest; kutsub liikmesriike üles tagama programmide elluviimise kiirendatud korras, et viivitused tasa teha, ning paluma selleks komisjonilt abi;

11.  võtab teadmiseks aruanded liidu regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika toimimise ning mahajäänud piirkondade majanduslike probleemide kohta, milles rõhutatakse korduvalt tõhususe ja tulemuste vähesust;

12.  võtab teadmiseks asjaolu, et komisjoni ettepanek võimaldaks saavutada eesmärgi kasutada 2019. aastal kliimameetmete rahastamiseks 20 % eelarvest; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei ole täitnud Euroopa Parlamendi nõudmist kompenseerida mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel tehtud väiksemad eraldised; peab käesolevat ettepanekut ebapiisavaks, sest ELi 2014.–2020. aasta eelarvest kulutataks kliimameetmetele ainult 19,3 %, mistõttu EL ei saavutaks aastatel 2014–2020 eesmärki peavoolustada kliimamuutuse küsimusest vähemalt 20 %, seda ka siis, kui ta eraldab 2020. aastal kliimakaitsele uuesti kõigest 20 %; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole suutnud esitada eelarveprojekte, mis oleksid kooskõlas liidu poolt Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldustes selles valdkonnas võetud kohustuste ja seatud eesmärkidega; usub, et rohkem tuleks ära teha suure potentsiaaliga programmide, nt programmi „Horisont 2020“, Ühtekuuluvusfondi, ESFi, EAGFi, EAFRD, EMKFi ja LIFE+ raames väljatöötatava tegevuskava kaudu, sest just need programmid võimaldavad investeerida energiatõhususse ja taastuvenergiasse; tuletab meelde kontrollikoja põhjendatud kriitikat komisjoni kasutatud metoodika kohta ning nõuab, et seda arvestades tehtaks metoodikas kiiresti parandusi;

13.  avaldab heameelt komisjoni pühendumuse üle muuta bioloogilise mitmekesisuse jälgimise metoodika paremaks; ei kiida siiski heaks seda, et bioloogilise mitmekesisuse kaitseks eraldatavat kogusummat kavandatakse vähendada 8,2 %ni, mis on vastuolus eesmärgiga peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemine ja muuta see suund vastupidiseks;

14.  on seisukohal, et liidu kodanike julgeoleku tagamine ning rände- ja pagulasprobleemidega tegelemine on 2019. aastal endiselt liidu kaks peamist prioriteeti; peab äärmiselt oluliseks säilitada nendes valdkondades kulutused tasemel, mis on piisav, et täita Aafrika mandril, eelkõige Sahelis, aga ka Levandi riikides ja Vahemerel rände- ja pagulaskriisist tingitud vajadusi; on seisukohal, et ELi eelarve peab kajastama solidaarsust, mida on liikmesriikide vahel rändevooga toimetulemiseks vaja, seda eelkõige pärast seda, kui Dublini määruse läbivaadatud versioon vastu võetakse; märgib, et komisjoni ettepaneku mõju eelarvele on 2019. aasta eelarveprojektis arvesse võetud;

15.  rõhutab, et mitu olulist läbirääkimiste etapis või varases rakendusetapis olevat seadusandlikku algatust, nagu Dublini määruse muutmine, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kehtestamine ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteem, Schengeni infosüsteemi ajakohastamine ja julgeoleku ning piiri- ja rändehalduse alaste ELi infosüsteemide koostalitluse algatus, avaldavad tõenäoliselt 2019. aasta eelarvele märkimisväärset mõju, ja toonitab, kui oluline on piisav rahastamine liidu kaugeleulatuvate eesmärkide teostamiseks nendes valdkondades; julgustab komisjoni pidama nende algatuste küsimuses eelarvepädevate institutsioonidega avatud ja ennetavat dialoogi, et tal oleks võimalik vajaduse korral assigneeringuid kohandada nii, et see ei mõjutaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus käimasolevate seadusandlike menetluste tulemust;

16.  peab kahetsusväärseks komisjoni ettepanekut rahastada Türgi pagulasrahastu teist osamakset; toetab Türgi pagulasrahastu jätkamist, kuid on seisukohal, et ELi eelarvest tuleks eraldada selle rahastamiseks 1 miljard eurot ja liikmesriigid peaksid eraldama omapoolse toetusena 2 miljardit eurot, nii nagu ka komisjon 14. märtsil 2018 soovitas, et jätta mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite alla piisav varu ettenägematuteks olukordadeks kehtiva raamistiku viimasel kahel aastal ning muude prioriteetide rahastamiseks; märgib ühtlasi, et kuna Türgi pagulasrahastu on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames uus algatus, tuleks seda rahastada uutest assigneeringutest; peab kahetsusväärseks, et hoolimata parlamendi selgest nõudmisest, et ta tuleb Türgi pagulasrahastu suurendamise otsustusprotsessi täielikult kaasata, kaasa arvatud selleks, et vältida pagulasrahastu loomise menetluse kordamist, ei ole parlamendi ja nõukogu vahel pagulasrahastu teise osamakse rahastamise üle seni läbirääkimisi toimunud; teatab liikmesriikidele, et parlamendil on õigus täita oma rolli liidu ühe eelarvepädeva institutsioonina ja et ta teeb seda, nagu juba ka varem teada antud; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud siiani saavutada Türgi pagulasrahastu rahastamise osas ühist seisukohta, kuigi see on humanitaarsetel kaalutlustel kiireloomuline ülesanne;

17.  märgib, et tulenevalt kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku piiratud paindlikkusest uutele väljakutsetele vastamisel ja uute algatuste kaasamisel on 2019. aasta eelarve projektis mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade all rubriikides 1a, 1b, 3 ja 4 läbivalt väga väike varu või puudub see üldse; märgib, et Euroopa Parlament kavatseb paindlikkussätteid mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus veel suuremas ulatuses ära kasutada;

18.  tunneb endiselt muret, et kehtiva finantsraamistiku lõpus võivad jälle kuhjuda tasumata arved; võtab teadmiseks maksete assigneeringute mõõduka suurendamise võrreldes 2018. aasta eelarvega (2,7 %), mille põhjuseks on peamiselt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ja Türgi pagulasrahastu; võtab teadmiseks ettepaneku jätta maksete ülemmäära alla 19,3 miljardi euro suurune varu; kutsub komisjoni üles olema maksete seisu osas valvas, et võimaldada eelarvepädevatel institutsioonidel võtta ebanormaalse arvete kuhjumise vältimiseks õigeaegselt vajalikke meetmeid; on veendunud, et ELi usaldusväärsus sõltub ka sellest, kas EL on suuteline tagama oma eelarves oma kohustuste täitmiseks piisavad maksete assigneeringud;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

19.  märgib, et alamrubriigi 1a kulukohustused on komisjoni 2019. aasta eelarve ettepanekus 2018. aasta kulukohustustest 3,9 % suuremad, st 22 860 miljonit eurot; märgib, et suur osa sellest kasvust langeb programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, suurte taristuprojektide ja programmi „Erasmus+“ arvele, kuna nende kulukohustuste assigneeringute suurenesid vastavalt 8,5 %, 36,4 %, 7,8 % ja 10,4 %; rõhutab siiski, et see kasv on suuremalt jaolt finantsplaneeringuga kooskõlas ning seetõttu ei ole tegemist täiendava suurendamisega;

20.  tuletab meelde, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud projektid, näiteks programm „Horisont 2020“, on Euroopas töökohtade ja konkurentsivõime loomiseks äärmiselt olulised; nõuab, et komisjon kajastaks seda oma prioriteetides; palub tungivalt, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud programmide rahastamise tase oleks asjakohane; rõhutab, et selles osas tuleks toetada eelkõige majanduslikes ja rahalistes raskustes liikmesriike;

21.  tuletab meelde, et viimaste aastate uued algatused, nt EFSI (I ja II), WiFi4EU ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (EDIDP), on tulnud mitme alamrubriigi 1a programmi arvelt, mida ümberpaigutamised tugevalt mõjutasid, nt programm „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, Galileo, ITER, Copernicus ja EGNOS;

22.  rõhutab, et programm „Erasmus+“ jääb juhtivaks programmiks, et edendada noorte liikuvust kõigil hariduse ja kutseõppe tasanditel ning julgustada noori Euroopa demokraatias osalema; tuletab meelde, et programmi „Erasmus+“ ligipääsetavuse suurendamiseks tuleb teha haldusalaseid pingutusi ning et rahastamiskõlblike taotluste arv ületab tunduvalt praegust eelarvet; on seetõttu arvamusel, et programmi „Erasmus+“ rahastamispaketist peaks olema võimalik täita programmi rahastamiskõlblikku nõudlust, eelkõige seda, mis on seotud elukestva õppega;

23.  peab käimasolevaid arutelusid Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamise üle murettekitavaks, kuna need on kinnitanud parlamendi kartust, et uued algatused tulevad olemasolevate hästitoimivate programmide arvelt; märgib murega ka kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena tekkinud pretsedenti – algatuse rahastamisallikate kohta ei antud selgust ning täpsustamine jäeti iga-aastase eelarvemenetluse ajaks; ootab, et komisjon rakendaks kokkulepet viisil, mis kajastab täielikult kolmepoolsete läbirääkimiste arutelusid ja kokkuleppe vaimu;

24.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EDIDP rahastamist käsitleva kokkuleppega nähakse ette palju väiksemad alamrubriigi 1a programmide kärped, kui komisjon algselt kavandas; tunneb siiski muret, et nõukogu näib panevat rohkem rõhku varude hoidmisele kui piisava raha eraldamisele eesmärkideks, mida ta ise peab väga tähtsaks;

25.  avaldab heameelt asjaolu üle, et aastateks 2019 ja 2020 eraldatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmile 500 miljonit eurot; võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse hinnangul läheb koostöö puudumine riiklike tööstuste vahel selles valdkonnas ELile maksma 10 miljardit eurot aastas; leiab, et kaitse on selge näide sellest, kuidas oleks võimalik tõhusust suurendada, andes teatavad praegu liikmesriikide käes olevad pädevused ja tegevused ning nendele vastavad assigneeringud üle ELile; rõhutab, et selle tulemusena tekiks Euroopa lisaväärtus ja see võimaldaks üldiselt piirata ELi avaliku sektori kulutusi;

26.  avaldab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, mis edendaks uusimat kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmete taristut ning toetaks selle tehnoloogia väljatöötamist ja rakendamist paljudes eri valdkondades, et tuua kasu teadlastele, tööstusele ja avalikule sektorile;

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

27.  märgib, et alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringute summa on kokku 57 113,4 miljonit eurot, mis tähendab 2018. aasta eelarvega võrreldes 2,8 %-list kasvu; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringuteks kavandatud summa 47 050,8 miljonit eurot on 1,1 % suurem kui 2018. aastal;

28.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014.–2020. aasta programmide rakendamine on jõudmas täismahuni, ja kordab, et tasumata arvete ebanormaalset kuhjumist tuleb edaspidi vältida; tunneb heameelt ka asjaolu üle, et enamik riiklikke korraldusasutusi on nüüdseks määratud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lahendama kõik lahtised küsimused, et rakendamine kulgeks sujuvalt;

29.  tuletab meelde, et liikmesriikide läbivaadatud prognooside tulemusel vähendati maksete assigneeringuid alamrubriigis 1b paranduseelarvega 6/2017 5,9 miljardi euro võrra; loodab siiralt, et nii liikmesriikide ametiasutused kui ka komisjon on 2019. aasta eelarve maksevajadusi paremini prognoosinud ning maksete assigneeringud kasutatakse kogu kavandatud mahus ära;

30.  rõhutab, et ajal, kui tehnoloogia (näiteks sellistes valdkondades nagu tehisintellekt) areneb kiiresti, võib kiiresti arenevate ja mahajäävate piirkondade vaheline lõhe suureneda, kui struktuurifondide mõju tõhusust käsitlevate tingimustega ei suurendata;

31.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku rahastada noorte tööhõive algatuse jätkamist ja selle, et kulukohustuste koguvarust soovitakse kasutusele võtta 233,3 miljonit eurot; tuletab meelde, et kui noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelist eraldist suurendatakse, tuleb sama suur summa eraldada Euroopa Sotsiaalfondist (ESF); tuletab meelde, et 2018. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus võttis komisjon kohustuse esitada kiiresti ettepanek ühissätete määruse muutmiseks, et võtta arvesse noorte tööhõive algatusele 2018. aastal antud suuremaid assigneeringuid; rõhutab, et komisjon ei ole oma kohustust täitnud, ja nõuab, et komisjon selgitaks üksikasjalikult, miks ühissätete määruse muutmise ettepanek viibib;

32.  võtab kohustuse võtta kiiresti vastu noorte tööhõive algatust ja ESFi käsitlevates õigusaktides vajalikud muudatused, et soodustada noorte tööhõive algatuse assigneeringute märkimisväärset suurendamist 2019. aastal, ilma et see kahjustaks muude ESFi raames liikmesriikides ellu viidavate programmide rahastamist, et võimaluse korral vabastada liikmesriigid kohustusest eraldada noorte tööhõivele omalt poolt sama suur summa, kui on ette nähtud ESFi assigneeringutest, kuid üksnes tingimusel, et kavandatavad muudatused ei võimalda liikmesriike vabastada nende selles valdkonnas juba võetud finantskohustustest ega vähenda üldiselt noorte töötuse vastasele võitlusele ette nähtud ELi eelarve assigneeringuid;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

33.  võtab teadmiseks rubriigi 2 kavandatud kulukohustuste mahu 59 991,1 miljonit eurot ( 2018. aastaga võrreldes +1,2 %) ja maksete mahu 57 790,4 miljonit eurot (3 %); märgib, et EAGFi 2019. aasta kulud on hinnanguliselt 44 162,5 miljonit eurot, mida on vähem kui 2018. aasta eelarves (-547,9 miljonit eurot);

34.  märgib, et komisjon on rubriigi 2 ülemmäära alla jätnud 344,9 miljoni euro suuruse varu; juhib tähelepanu asjaolule, et põllumajandusturgude suurem volatiilsus, nagu juhtus Venemaa kehtestatud impordikeelu tõttu, võib õigustada selle varu kasutusele võtmist; palub komisjonil tagada, et ülemmäärade alla jääv varu oleks võimalike kriiside lahendamiseks piisav;

35.  märgib, et mõnda Venemaa impordikeeluga seotud ja 2018. aasta eelarvesse lisatud meedet ei pikendata (nt puu- ja köögiviljasektori puhul, kus turuolukord on endiselt raske), samas kui piimasektoris esineb turul endiselt probleeme; ootab komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut, mis on kavas esitada oktoobris ja peaks tuginema EAGFi rahastamist käsitlevatele ajakohastatud andmetele, et oleks võimalik teha kindlaks põllumajandussektori tegelikud vajadused; rõhutab, et juhtumid, mil sekkumine on EAGFi raames vajalik, on piiratud ja moodustavad EAGFi vahenditest ainult suhteliselt väikese osa (umbes 5,9 %);

36.  rõhutab, et noorte töötuse vastu saab osaliselt võidelda noorte piisava toetamise abil maapiirkondades; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei teinud ettepanekut suurendada noorte põllumajandustootjate eelarverea assigneeringuid;

37.  rõhutab, et pärast aeglast algust programmiperioodi alguses EMFFi rakendamine kiireneb ja 2019. aastal peaks saavutatama peaaegu täiskiirus; väljendab heameelt programmi „LIFE+“ kulukohustuste suurendamise üle (+6 %), mis on finantsplaneeringuga kooskõlas; märgib, et Euroopa Keskkonnaamet (EEA) võtab endale aastatel 2019–2020 keskkonnaseire ja -aruandluse ning raskesõidukite CO2-heite kontrollimise osas täiendavad ülesanded;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

38.  märgib, et rubriigis 3 kavandatav kulukohustuste assigneeringute maht on kokku 3728,5 miljonit eurot, mida on 6,7 % rohkem kui 2018. aastal, ja maksete assigneeringute maht on kokku 3486,4 miljonit eurot, mida on 17 % rohkem kui eelmise aasta ettepanekutes; rõhutab samas, et see kasv järgneb aastaid kestnud rahastamistasemete langusele ning teatavatele põhivaldkondadele (nagu ränne, piirihaldus ja sisejulgeolek) eraldatavad rahalised vahendid kokku moodustavad 2019. aastal kõigist ELi kavandatavatest kulutustest siiski vaid 2,3 %; seab kahtluse alla kulukohustused summas 281,2 miljonit eurot, mis on mõeldud liitu suunduva seadusliku rände toetamiseks, kolmandate riikide kodanike integratsiooni süvendamiseks ning õiglaste ja tulemuslike tagasisaatmisstrateegiate edendamiseks, kuid mida on 2018. aastaga võrreldes 14,4 % vähem; palub komisjonil seda kärbet täiendavalt põhjendada;

39.  märgib, et juba neljandat aastat järjest on ammendunud kõik rubriigi 3 ülemmäära all olevad varud, mis on tõestus selle kohta, et ELi eelarves ei ole piisavalt raha, et tulla toime praeguste liidu ees seisvate rände- ja julgeolekualaste probleemide ulatuse ja sügavusega; tunneb seetõttu heameelt paindlikkusinstrumendi kavandatava kasutuselevõtmise üle summas 927,5 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena;

40.  eeldab, et surve mõne liikmesriigi rände- ja varjupaigasüsteemile ning piiridele püsib 2019. aastal suurena, ning nõuab tungivalt, et liit ei kaotaks nende valdkondade võimalike tulevaste ettenägematute vajaduste suhtes valvsust; palub sellega seoses tugevdada välispiiril kontrollimeetmeid ja tagada ühtlasi nende küsimustega tegelevatele ELi asutustele piisavalt palju eelarvevahendeid ja töötajaid, ning kinnitab, et pikaajaline jätkusuutlik lahendus on rände- ja pagulaskriisi algpõhjuste lahendamine koos ELi naabruse stabiliseerimisega ning investeeringud rändajate ja pagulaste päritoluriikidesse on selle eesmärgi täitmisel määrava tähtsusega;

41.  märgib, et vahend, mis võimaldab liidus erakorralise humanitaarabi osutamist, kaotab 2019. aasta märtsis kehtivuse; palub komisjonil hinnata, arvestades pagulaste ja varjupaigataotlejate jätkuvat humanitaarabivajadust teatavates liikmesriikides, kas selle vahendi uuesti kasutusele võtmine ning suurendamine oleks asjakohane; rõhutab vajadust suurema solidaarsuse järele nende riikide suhtes, kuhu saabujad ja varjupaigataotlejad on koondunud; rõhutab muu hulgas, kui oluline on rahaliste vahendite jätkuv kättesaadavus Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi hädaabimehhanismide kaudu, eelkõige Kreeka jätkuvaks toetamiseks; on seisukohal, et ka Itaaliale tuleks anda rahalist toetust; palub seega komisjonil esitada põhjused, miks ta sellist ettepanekut ei teinud; tuletab meelde, et Itaalia on ainus riik, kus enamik elanikke leiab, et nad ei ole Euroopa Liitu kuulumisest kasu saanud; võtab teadmiseks kulukohustuste assigneeringute järsu vähenemise Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi teises komponendis „Liitu seadusliku sisserände toetamine, kolmandate riikide kodanike tegeliku integratsiooni süvendamine ning õiglaste ja tulemuslike tagasisaatmisstrateegiate edendamine“;

42.  on seisukohal, et arvestades väga erinevaid julgeolekuga seotud probleeme, sealhulgas radikaliseerumise, küberkuritegevuse, vägivalla ja terrorismi teisenevaid vorme, mis ületavad üksikute liikmesriikide reageerimissuutlikkuse, tuleks ELi eelarvest toetada olemasolevate ELi asutuste abil tehtavat julgeolekualast koostööd; tõstatab sellega seoses küsimuse, kuidas sobitub sellisesse suure riskiga julgeolekuolukorda Sisejulgeolekufondi kulukohustuste assigneeringute kavandatav märkimisväärne vähendamine (-26,6 %); rõhutab, et kõnealuse valdkonna kulutused on tõhusad üksnes juhul, kui kõrvaldatakse Euroopa-sisese koostöö ja sihipärase teabe jagamise takistused, kohaldades samal ajal täielikult ELi õigusaktide kohast asjakohast andmekaitset; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole endiselt esitanud ettepanekut, milles nähakse ette ELi tasandilt lähtuv finantssolidaarsus terroriaktide ohvrite ja nende perekondadega, ning palub komisjonil teha kõik vajalik, et tagada sellise abi kiire kehtestamine;

43.  võtab teadmiseks ettepaneku vaadata läbi liidu kodanikukaitse mehhanismi õiguslik alus, millel on vastuvõtmise korral kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kahel viimasel aastal eelarvele eeldatavasti suur mõju ja millest ainuüksi rubriigi 3 arvele langeb 256,9 miljonit eurot; rõhutab, et on igati loogiline, et sellist liidu keskse poliitikavaldkonna märkimisväärset uuendamist tuleks rahastada uute ja täiendavate vahenditega; hoiatab ümberpaigutamiste kasutamise eest, kuna see toimub selgelt muude väärtuslike, hästi toimivate poliitikavaldkondade ja programmide arvelt;

44.  kinnitab veel kord Euroopa Parlamendi tugevat toetust liidu programmidele sellistes valdkondades nagu kultuur, õigus, põhiõigused ja kodakondsus; väljendab heameelt ettepaneku üle suurendada programmi „Loov Euroopa“ vahendeid; nõuab ühtlasi programmi „Kodanike Euroopa“ ja Euroopa kodanikualgatuse piisavat rahastamist, eelkõige enne Euroopa Parlamendi valimisi;

45.  tuletab meelde, et parlament toetab õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning õigusprogrammi; rõhutab, et EL peab jätkama naiste ja LGBTI-inimeste õiguste tagamise valdkonnas võetud kohustuste täitmist;

46.  avaldab heameelt selle üle, et toidu- ja söödaprogrammi kulukohustuste assigneeringud on suurenenud, mis peaks andma liidule võimaluse tegeleda tõhusalt igasuguste raskete loomahaiguste ja taimekahjurite puhangutega, sh viimastel aastatel mitut liikmesriiki tabanud hiljutine linnugripi epideemia;

47.  palub komisjonil eraldada piisavalt palju raha, et parandada 2019. aastal toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest teavitamist ja tõhustada nende kajastamist meedias, eelkõige selleks, et esikandidaate (Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadid) rohkem tuntaks;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

48.  võtab teadmiseks rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringute kavandatava suurendamise 11 384,2 miljoni euroni (võrreldes 2018. aasta eelarvega +13,1 %); märgib, et see kasv on peamiselt seotud Türgi pagulasrahastu teise osamakse rahastamisega, mille jaoks komisjon on teinud ettepaneku võtta kasutusele kulukohustuste koguvaru (1116,2 miljonit eurot); märgib, et kui see ettepanek vastu võetaks, siis rubriigi 4 ülemmäära alla varu enam ei jääks;

49.  palub liikmesriikidel suurendada sissemakseid Aafrika usaldusfondi, Madadi fondi ja Euroopa Kestliku Arengu Fondi, et toetada stabiilsuse loomist kriisipiirkondades, aidata pagulasi ning edendada Aafrika mandril ja Euroopa naaberriikides sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

50.  on veendunud, et ülesanneteks, mida EL peab välistegevuses lahendama, on vaja kestlikku rahastamist mahus, mis ületab rubriigi 4 praeguse suuruse; rõhutab, et uusi algatusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ning kõik paindlikkusvõimalused tuleks täielikult ära kasutada; on siiski vastu Türgi pagulasrahastu suurendamise kavandatud rahastamisele, kuna see piiraks märkimisväärselt nii muude rubriigi 4 prioriteetsete valdkondade rahastamisvõimalusi kui ka ELi eelarve keskset rolli abi vajavate inimeste abistamisel ja põhiväärtuste edendamisel;

51.  tunneb heameelt nende assigneeringute suurendamise üle, mis on mõeldud Vahemere keskosa rändeteega seotud rännet puudutavateks projektideks, ning Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) raames idapartnerlusele ette nähtud assigneeringute mõõduka suurendamise üle ning arengukoostöö rahastamisvahendi prioriteetide ümberpaigutamise üle Lähis-Ida kasuks; nõuab, võttes arvesse hiljutist USA otsust loobuda Palestiina abiorganisatsiooni toetamisest, sellele organisatsioonile piisavate rahaliste vahendite eraldamist, et tagada asjaomases piirkonnas Palestiina pagulastele pidev toetus;

52.  tunneb heameelt suurema toetuse üle piirkondlikele meetmetele Lääne-Balkani riikides; on siiski arvamusel, et poliitiliste reformide toetamist tuleks veelgi suurendada; peab kahetsusväärseks poliitiliste reformide ulatuslikumat toetamist Türgis (ühinemiseelse abi rahastamisvahend (2014–2020)) ning seab kahtluse alla selle vastavuse eelarvepädevate institutsioonide otsusele vähendada käesoleval eelarveaastal selle eelarverea assigneeringuid; kordab oma seisukohta, et Türgi ametiasutustele ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (2014–2020) kaudu eraldatavad vahendid peaksid sõltuma edusammudest inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas; nõuab, kuni selliseid edusamme pole tehtud ja olles teadlik piiratud manööverdamisvõimalustest, et selle eelarverea assigneeringud suunataks suures osas ümber kodanikuühiskonna osalejatele, et viia ellu meetmed, millega toetatakse õigusriigi, demokraatia, inimõiguste ja meediavabadusega seotud eesmärke; toetab üldist suundumust vähendada Türgile poliitilisteks reformideks eraldatavaid vahendeid;

53.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2019. aasta eelarves on märgatavalt vähendatud Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavale välistegevuse tagatisfondile eraldatavat summat ning olulisel määral on vähendatud ka makromajandusliku finantsabi toetusteks kavandatavat summat, mis tuleneb hinnatust väiksemast tagasimaksmata EIP laenude summast ja makromajandusliku finantsabi laenuväljamaksete vähenemisest viimase finantsplaneeringuga võrreldes;

54.  kinnitab, et toetab täielikult lubadusi, mille EL andis Brüsselis toimunud Süüria-teemalistel konverentsidel ja millega kinnitati varasemaid lubadusi; nõustub sellega, et lubaduste täitmiseks 2019. aastal suurendatakse nii Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kui ka humanitaarabi assigneeringuid 120 miljoni euro võrra;

55.  kordab, et toetab piisavate rahaliste vahendite eraldamist ELi strateegiliseks teabevahetuseks, mille eesmärk on võidelda väärteabe levitamise kampaaniatega ja küberrünnetega ning edendada liidu objektiivset kuvandit väljaspool liitu;

Rubriik 5 – Haldus

56.  märgib, et rubriigi 5 kulud on 2018. aasta eelarvega võrreldes 3,0 % suuremad ja nende summa on kulukohustuste assigneeringutena 9956,9 miljonit eurot (+291,4 miljonit eurot); märgib, et sarnaselt eelnenud eelarveperioodile on see kasv peamiselt tingitud pensionimaksete suurenemisest (+116,7 miljonit eurot), mis moodustab rubriigi 5 kuludest 20,2 %; märgib, et halduskulude osakaal eelarveprojektis on kulukohustuste assigneeringutena endiselt 6,0 %;

57.   tunnustab komisjoni pingutusi võtta oma eelarves arvesse kõiki muude kui palgakuludega seotud võimalusi hoida kokku ja ratsionaliseerida; märgib, et komisjoni kulutuste suurenemine (+2,0 %) on tingitud peamiselt palgakulude automaatsest kohandamisest ja lepingulistest kohustustest; võtab ühtlasi teadmiseks komisjoni töötajate organisatsioonisisese ümberpaigutamise uute prioriteetide täitmiseks;

58.  märgib, et kui 253,9 miljonit eurot, mis on ette nähtud 2018. aastal ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmiseks, tasaarvestada, jääb ülemmäära alla tegelikuks varuks 575,2 miljonit eurot; on seisukohal, et nominaalväärtuses on see varu suur, ning usub, et see kajastab komisjoni pingutusi, eelkõige mis puudutab muude kui palkadega seotud kulutuste suurenemise külmutamist; on veendunud, et täiendavad pingutused komisjoni halduskulude stabiliseerimiseks või vähendamiseks võivad viia vajalike investeeringute edasilükkamiseni või seada ohtu haldussüsteemi nõuetekohase toimimise;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

59.  rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, mis võivad kujuneda ELi püsimeetmeteks ja -programmideks; kavatseb järgmisena töötada välja katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis kajastab Euroopa Parlamendi poliitilisi prioriteete ja milles võetakse arvesse komisjoni nõuetekohast ja õigeaegset eelhinnangut; märgib, et praeguses ettepanekus on mõne rubriigi varu piiratud või lausa olematu, ja kavatseb uurida, kuidas saaks eelarvesse mahutada võimalikke katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, ilma et see kahjustaks muid poliitilisi prioriteete;

Asutused

60.  võtab teadmiseks, et detsentraliseeritud asutustele on 2019. aasta eelarve projektis ette nähtud kokku 10,8 % rohkem eraldisi (võtmata arvesse sihtotstarbelist tulu) ja 259 uut ametikohta; tunneb heameelt, et enamiku asutuste eelarve suureneb, kuigi ELi osamaksud nende eelarvesse vähenevad; märgib sellega seoses, et Euroopa Parlament uurib praegu võimalusi suurendada veelgi detsentraliseeritud asutuste tasude kaudu rahastamist; märgib rahuloluga, et nn uute ülesannetega asutuste (ESMA, eu-LISA ja Frontex) assigneeringuid ja ametikohtade loetelus sisalduvat töötajate arvu suurendatakse märkimisväärselt; nõuab, et rände- ja julgeolekuprobleemidega tegelevate ametite rahalist toetust suurendataks; on veendunud, et Europoli ja Eurojusti tuleks veelgi tugevdada ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks saama piisavalt rahalisi vahendeid, et kujundada see ümber Euroopa Liidu Varjupaigaametiks;

61.  kordab oma seisukohta, et eesmärk vähendada töötajate arvu 5 % on edukalt täidetud, ning rõhutab, et kontrollikojapoolseid selle ülesande täitmise kiire läbivaatamise tulemusi arvestades ei pruugi saavutatu oodatuga tingimata kooskõlas olla; on seisukohal, et detsentraliseeritud asutuste puhul tuleb hinnata igaüht eraldi; väljendab heameelt, et kõik institutsioonid on institutsioonidevahelise töörühma soovitused heaks kiitnud;

62.  tunneb heameelt kahe uue ELi organi (Euroopa Prokuratuur ja Euroopa Tööjõuamet) loomise üle, mida käsitatakse detsentraliseeritud asutustena; märgib, et Euroopa Tööjõuametile mõeldud assigneeringud on paigutatud seadusandliku menetluse lõpuleviimiseni reservi; märgib, et Euroopa Prokuratuuri asukoht on Luxembourgis, ja palub sellel asutusel esitada vastavalt finantsmäärusele mõlemale eelarvepädevale institutsioonile kogu teabe oma kinnisvarapoliitika kohta; on seisukohal, et uutele asutustele tuleb eraldada uued vahendid ja luua uued ametikohad, hoidudes mis tahes ümberpaigutamistest, välja arvatud juhul, kui on selgelt tõendatud, et teatavad tegevused viiakse komisjonist või muudest olemasolevatest asutustest, näiteks Eurojust, täielikult üle uutesse asutustesse; tõdeb, et Eurojust on endiselt pädev Euroopa Prokuratuuriga tihedas koostöös ELi finantshuvide kaitse juhtumitega tegelema, olles samal ajal täielikult kaasatud tegevustoetuse tagamisse liikmesriikidele võitluses organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, küberkuritegevuse ja rändajate smugeldamise vastu; tuletab meelde uute detsentraliseeritud asutuste suhtes kohandatava ühise lähenemisviisi sätteid;

63.  eeldab, et 2019. aasta eelarve alased läbirääkimised tuginevad põhimõttele, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid võtavad endale kohustuse alustada läbirääkimisi võimalikult vara ja kasutada täielikult ära kogu lepitusperioodiga ettenähtud ajavahemik, olles esindatud tasemel, mis tagab tõelise poliitilise dialoogi;

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT L 163, 24.6.2017, lk 1.

(4)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0089.


LISA: ÜHISAVALDUS EELARVEMENETLUSE KUUPÄEVADE JA LEPITUSKOMITEE TEGEVUSE ÜKSIKASJADE KOHTA 2018. AASTAL

A.  Kooskõlas eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa A osaga lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes olulistes 2019. aasta eelarvemenetluse kuupäevades:

1.  komisjon püüab esitada 2019. aasta eelarvestuse mai lõpuks;

2.  kolmepoolne kohtumine korraldatakse 12. juuli hommikul enne nõukogu seisukoha vastuvõtmist;

3.  nõukogu püüab oma seisukoha vastu võtta ja Euroopa Parlamendile edastada 37. nädalaks (septembri kolmas nädal), eesmärgiga hõlbustada Euroopa Parlamendiga õigeaegse kokkuleppe saavutamist;

4.  Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon püüab hääletada nõukogu seisukoha kohta tehtud muudatusettepanekute üle hiljemalt 41. nädala lõpuks (oktoobri keskpaik);

5.  kolmepoolne kohtumine korraldatakse 18. oktoobri hommikul enne Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist;

6.  Euroopa Parlamendi täiskogus toimuval lugemisel toimub hääletamine 43. nädalal (22.–25. oktoobri täiskogu osaistungjärk);

7.  lepitusperiood algab 30. oktoobril. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c kohaselt lõpeb lepituseks ettenähtud aeg 19. novembril 2018;

8.  lepituskomitee koosolekud toimuvad 7. novembri hommikul Euroopa Parlamendis ja 16. novembril nõukogus ning vajadusel võib lepituskomitee uuesti kokku tulla; lepituskomitee koosolekud valmistatakse ette kolmepoolsetel kohtumistel. Kolmepoolne kohtumine on kavas 7. novembri hommikul. Täiendavad kolmepoolsed kohtumised võib kokku kutsuda 21-päevase lepitusperioodi jooksul, sealhulgas võimaluse korral 14. novembril (Strasbourg).

B.  Lepituskomitee tegevuse üksikasjad on esitatud eespool nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa E osas.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (19.6.2018)

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2018/2024(BUD))

Arvamuse koostaja: Marita Ulvskog

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et 2019. aasta eelarve peaks aitama kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele sotsiaal- ja tööhõive valdkonnas, kus on kõige vähem edenetud, ning Euroopa sotsiaalõiguste samba edukale rakendamisele, eriti mis puudutab võitlust noorte töötuse ja pikaajalise töötuse, kasvava ebavõrdsuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu; rõhutab sellega seoses, et 2019. aasta eelarvet ei saa käsitleda väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020);

2.  tuletab meelde, et majanduse jõuline elavdamine ja jätkusuutlik majanduskasv on tähtsaimad tegurid kvaliteetse tööhõive tagamisele kaasa aitavate inimväärsete töökohtade loomise, jagatud jõukuse suurendamise ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise ergutamisel ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid tuleks tõhusamalt suunata töökohtade loomisse, kaasava majanduskasvu edendamisse, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ergutamisse, struktuurireformide toetamisse, ebavõrdsuse vähendamisse ning ja oskuste täiendamise meetmete ja elukestva õppe edendamisse; rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni olulisust majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks;

3.  rõhutab vajadust eraldada vahendeid võitluseks vaesuse, eelkõige laste vaesuse vastu ja toetusmeetmeteks, millega rahuldatakse laste põhivajadusi, nagu toit, eluase, haridus ja tervishoid;

4.  toonitab, kui oluline on nende programmide ja algatuste piisav rahastamine mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020), mille eesmärk on tegeleda töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, ning eriti selliste programmide ja algatuste rahastamine, mis on suunatud ühiskonnas kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele, näiteks Euroopa Sotsiaalfond (ESF), noorte tööhõive algatus, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) eri suunad, sh VKEde kui töökohtade loomise allika toetamine, ning Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks; nõuab seetõttu, et nende programmide vahendeid tuleks 2019. aasta eelarves reaalväärtuses suurendada või säilitada need vähemalt eelmise aasta tasemel;

5.  rõhutab lisaks, et eelarveread, kust toetatakse Euroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite meetmeid, on väga olulised seoses sotsiaalpartnerite suurema kaasamisega näiteks Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse; on seisukohal, et selline rahastamine on seega hädavajalik;

6.  toonitab, et noorte tulevikuvõimaluste vähesus on mõnes piirkonnas väga reaalne sotsiaalne kriis, mis nõuab uuenduslikke ja sihtotstarbelisi lahendusi, mida saaks kiirelt rakendada, et olukorda lühikeses perspektiivis konkreetselt parandada; ootab seetõttu, et 2019. aasta eelarve kajastaks jätkuvalt noorte töötuse vastu võitlemiseks seatud kõrget sihti;

7.  võtab kohustuse võtta kiiresti vastu vajalikud muudatused noorte tööhõive algatust ja ESFi käsitlevates õigusaktides, et soodustada noorte tööhõive algatuse assigneeringute ambitsioonikat suurendamist 2019. aastal, ilma et kahjustataks mis tahes muude ESFi raames liikmesriikides ellu viidavate programmide rahastamist, et võimaluse korral võtta liikmesriikidelt nende noorte tööhõivele ette nähtud ESFi assigneeringutele vastav kohustus, kuid üksnes tingimusel, et kavandatavad muudatused ei võimalda liikmesriike vabastada nende selles küsimuses juba võetud finantskohustustest ega vähenda üldiselt noorte töötuse vastasele võitlusele ette nähtud ELi eelarve assigneeringuid;

8.  tunnistab, et noortegarantii tähendab edusammu võitluses noorte töötuse vastu; märgib siiski, et viimased tõendid näitavad, et noortegarantii ei saavuta mõnes piirkonnas eeldatud tempos oodatavaid tulemusi põhjustel, mis ei ole seotud kavaga, vaid selle rakendamisega, peamiselt seetõttu, et mõne riigi valitsus ei taha teha kompromisse või puudub poliitiline tahe, sotsiaalpartnereid ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kaasatakse vähe, pakkumiste kvaliteet on olnud küsitav või pärast pakkumise lõppu ei suudeta osalejaid tõhusalt tööturule integreerida;

9.  nõuab, et jätkataks noorte tööhõive algatuse rakendamise parandamiseks tehtavaid jõupingutusi, muu hulgas tagades, et töö-, haridus- või koolituspakkumised vastavad osalejate profiilile ja tööturu nõudlusele, et osalejad leiaksid püsivad töökohad;

10.  palub komisjonil käivitada lisaks noorte tööhõive algatusele noorte tööhõive eriprogrammi, mille eelarve oleks 500 miljonit eurot ja eesmärk toetada kvaliteetsete tööhõiveprogrammide rakendamist, mis edendaksid töökohtade loomist ja ettevõtlusvõimalusi nendes ELi piirkondades, kus noorte töötus on üle 40 %; rõhutab, et sellest kavast tuleks rahastada innovatsiooni, kvaliteeti ja häid tavasid ning premeerida projekte, millel on kõige kõrgem kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tase seoses alla 30-aastastele töökohtade loomisega;

11.  märgib, et seni on 2018. aasta eelarves ette nähtud maksete assigneeringud olnud piisavad, et rahuldada liikmesriikide maksetaotlused, ning komisjoni prognoosi kohaselt peaksid need vastama nende aastavajadustele, erinevalt praeguse programmitöö perioodi varasematest aastatest, kuna struktuurifonde ei kasutatud siis nii kiiresti kui loodeti; rõhutab, et seepärast tuleb 2019. aasta eelarves ette näha piisavad maksete assigneeringud; märgib, et madala kasutamise määra on osaliselt põhjustanud haldustõkked; nõuab seetõttu haldustõkete jätkuvat vähendamist, et parandada juurdepääsu rahastusele;

12.  nõuab, et 2019. aasta eelarves oleks ESFile tagatud piisavad assigneeringud ja eelkõige maksete assigneeringud, sest algamas on intensiivse rakendamise periood ning liikmesriikide maksetaotluste hulk kasvab;

13.  tuletab meelde, et proportsionaalsuse põhimõte peab struktuuriprogrammide haldamisel ja kontrollimisel olema ülimuslik; palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalusi kehtestada projektijuhtide jaoks taotluste esitamise veebisüsteem, mis soodustab rohkem halduslikku lihtsustamist;

14.  kutsub komisjoni üles tegema paremini kindlaks ja jälgima EaSI ja ESFi raames tööjõu liikuvusele suunatud rahastust ning tagama vahendite vastastikune täiendavus ja parem tulemusseire ning seeläbi nende tulemuslik ja tõhus kasutamine, kooskõlas Euroopa Kontrollikoja eriaruandega nr 06/2018;

15.  kordab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on väga väärtuslikud uute meetmete ja poliitika algatamise vahendid; kordab, et mitu tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esitatud ideed on katseprojektide või ettevalmisvate meetmete kujul edukalt ellu viidud; nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt ja üksikasjalikult ülevaated katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete elluviimise eri etappide kohta, ning kutsub komisjoni üles rakendama neid projekte ja meetmeid kiiresti ning pidama kinni nende sisust, milles on kokku lepitud Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ja mis on nende poolt heaks kiidetud;

16.  rõhutab kõikide tööhõive- ja sotsiaalküsimuste ametite (Cedefop, Euroopa Koolitusfond, Eurofound ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur) olulist panust mitmesuguste tööhõive- ja sotsiaalküsimustega tegelemisel; toonitab sellega seoses, et nende ülesanded üha suurenevad ning seetõttu tuleb neile anda ka vajalikud rahalised ja inimressursid, mis võimaldavad neil oma ülesandeid täita ning tagada, et ELi seadusandlike ja poliitiliste eesmärkide saavutamist toetatakse võimalikult hästi; toetab eeldatavasti 2019. aastal tööd alustava Euroopa Tööjõuameti loomist; rõhutab vajadust eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid, et tagada piisavate rahaliste vahendite olemasolu ameti loomiseks, ning toonitab, et seda ei ole võimalik saavutada muude tööhõive- ja sotsiaalküsimustega tegelevate asutuste eraldiste ümberpaigutamise teel;

17.  kordab oma muret Iirimaa koefitsiendi suurenemise negatiivse eelarvemõju pärast, mis ähvardab aina rohkem kahjustada Eurofoundi rahalist suutlikkust oma mandaati täita; ootab, et liidu institutsioonid võtaksid meetmeid, et korvata Eurofoundi 2016. aasta heakskiidu andmise aruandes nimetatud mõju; rõhutab, et vaja on täiendavat rahastust ameti teadustöö taseme säilitamiseks ning eelkõige üleeuroopaliste küsitluste vallas tehtava töö kindlustamiseks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

7

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Enrique Calvet Chambon, Ole Christensen, Michael Detjen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Czesław Hoc, Rina Ronja Kari, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Miroslavs Mitrofanovs, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Dennis Radtke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Romana Tomc, Yana Toom

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Heinz K. Becker, Rosa D’Amato, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Ivari Padar, Evelyn Regner, Anne Sander, Joachim Schuster, Michaela Šojdrová, Ivo Vajgl, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Malin Björk, Karoline Graswander-Hainz, Jytte Guteland, Angelika Mlinar, Keith Taylor

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, António Marinho e Pinto, Angelika Mlinar, Robert Rochefort, Yana Toom, Ivo Vajgl

GUE/NGL

Kostadinka Kuneva

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Marek Plura, Dennis Radtke, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Michaela Šojdrová, Romana Tomc

S&D

Guillaume Balas, Ole Christensen, Michael Detjen, Elena Gentile, Karoline Graswander-Hainz, Jytte Guteland, Javi López, Edouard Martin, Ivari Padar, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Evelyn Regner, Joachim Schuster, Siôn Simon

VERTS/ALE

Miroslavs Mitrofanovs, Keith Taylor

7

ECR

Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Kosma Złotowski

ENF

Dominique Martin

GUE/NGL

Malin Björk, Rina Ronja Kari, João Pimenta Lopes

3

0

EFDD

Laura Agea, Rosa D’Amato

NI

Lampros Fountoulis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (21.6.2018)

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2018/2024(BUD))

Arvamuse koostaja: Ramón Luis Valcárcel Siso

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab nii põllumajanduse kui ka maaelu arengu olulist rolli mitmete ELi eesmärkide saavutamisel toiduga kindlustatuse, jätkusuutliku majanduskasvu, loomade heaolu, töökohtade loomise, metsamajanduse, kliimamuutuste, innovatsiooni ning territoriaalse ja keskkonnaalase tasakaalu valdkonnas; rõhutab asjaolu, et põllumajandus ja maaelu areng moodustavad ELi eelarvest olulise osa, ning toonitab, et need valdkonnad vajavad kestlikku rahastamist; tuletab meelde, et kulutused põllumajandusele on vähenenud ja et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvekärped võivad avaldada negatiivset mõju järelevalve- ja kontrolliprotsessile ning ohustada ÜPP eesmärkide täitmist;

2.  rõhutab, et on oluline, et põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringuteks sihtotstarbeliselt, eelkõige programmi „Horisont 2020“ eelarvest, eraldatud vahendid jääksid sellisena täies ulatuses kättesaadavaks, et ergutada põllumajandussektoris innovatsiooni;

3.  peab oluliseks põllumajanduse eelarve stabiilsust ja lükkab seetõttu kindlalt tagasi kõik põllumajanduse 2019. aasta eelarvesse kavandatavad kärped, eelkõige arvestades tõsiseid kriise ja hindade kõikumist, millega põllumajandussektor on viimastel aastatel kokku puutunud;

4.  kutsub liikmesriike üles suurendama oma panust liidu eelarvesse, et tagada stabiilsus ja hoida põllumajandussektoris ära võimalikud tulevased kriisid;

5.  rõhutab, et ÜPP otsetoetusi on vaja riikide ning suurte, väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete vahel õiglasemalt jaotada;

6.  märgib, et kriiside esinemissagedus ja suurenenud hinnavolatiilsus on märk sellest, et põllumajanduse jaoks on vaja suuremat eelarvet;

7.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida õigeaegselt põllumajandustoodete hinnavolatiilsust, millel on kahjulik mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult, andes põllumajandustootjatele võimaluse võidelda otse sellise hinnavolatiilsuse vastu;

8.  rõhutab, et viimastel aastakümnetel on täheldatud põllumajandustootjate sissetulekute vähenemist ning selline pikaajaline suundumus on vaja vastupidiseks muuta;

9.  märgib, et tootjatel on raskusi uute turgude leidmisega, ja väljendab seetõttu muret ja pettumust seoses komisjoni otsusega lõpetada 30. juunil 2018 toetusmeetmed Venemaa keelust negatiivselt mõjutatud sektoritele, misläbi kõnealused sektorid seatakse tegelikult ebasoodsasse olukorda neist sõltumatute asjaolude tõttu;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon uuendaks pidevalt jõupingutusi uute turuväljundite kindlakstegemiseks;

11.  rõhutab, kui oluline on arendada uusi turge konkurentsivõime säilitamiseks ja selleks, et suurendada Euroopa põllumajanduse vastupanuvõimet turukriisidele, nagu Venemaa embargo puhul; nõuab seetõttu uutele turuvõimalustele rahalise toetuse andmist;

12.  palub komisjonil võtta vastu otsus Venemaa kehtestatud embargoga seotud abi jätkamise kohta enne 2019. aasta eelarvet käsitleva õigusakti eelnõu vastuvõtmist või hiljemalt enne sügisest kirjalikku muutmisettepanekut;

13.  väljendab muret tagajärgede pärast, mis võivad avalduda 2019. aasta eelarvele, kui käimasolevad läbirääkimised Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üle ebaõnnestuvad;

14.  juhib tähelepanu praegu Ühendkuningriigi turule suunatud imporditud toiduainete mahule, mis tuleb hiljem ära kasutada ühtsel turul;

15.  kutsub komisjoni üles toetama ELi turgudele kohandatud jätkusuutlikku põllumajandust ning julgustama pestitsiidide asemel ohutute ja keskkonnasõbralike alternatiivide kasutamist ning toetama seega 2019. aastal rohkem selliseid lahendusi;

16.  märgib taas, et praegune kriisireserv ja finantsdistsipliini mehhanism on küsitava väärtusega ja 2019. aasta eelarvet silmas pidades üksnes lisavad jälle halduskoormust; märgib, et Euroopa põllumajandus on viimastel aastatel järjest rohkem kriiside all kannatanud; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kaaluks sellise mitmeaastase reservi kasutuselevõtmist, mis oleks otsetoetustest sõltumatu ning tegeleks ülekuumenenud turgude ja tõsiste kriisidega;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et turuorganisatsioonid peavad tagama sihipärase kvantiteedikontrolli, et vältida ületootmist;

18.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tugevdaksid 2019. aastal noortele põllumajandustootjatele suunatud toetusmeetmeid, et suurendada põlvkonnavahetust, mis on endiselt madalal tasemel ja avaldab Euroopa põllumajandusele pikaajalist mõju; juhib tähelepanu sellele, et ebapiisava põlvkonnavahetuse põhjuseks on muude tegurite hulgas asjaolu, et põllumajandustootmises puudub rahuldav ja kindel sissetulek; peab seetõttu oluliseks noorte bürokraatlike takistuste lihtsustamist ja vähendamist ning mitmes liikmesriigis edukalt rakendatud heade tavade edendamist, mis võib põlvkonnavahetusele selgelt kaasa aidata;

19.  rõhutab, kui oluline on investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni, et muuta Euroopa põllumajandus konkurentsivõimelisemaks ja keskkonnasäästlikumaks; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama põllumajanduseelarve, milles keskendutakse eelkõige põllumajandustootjate vajadustele ja poliitikaeesmärkidele, kasutades üha rohkem nutikaid ja uuenduslikke tavasid, mis tagavad ELi põllumajandustootmise elujõulisuse pikas perspektiivis.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

1

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Zbigniew Kuźmiuk, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Karin Kadenbach, Elsi Katainen, Anthea McIntyre, Momchil Nekov, Miguel Viegas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Krzysztof Hetman

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Ulrike Müller

ECR

Jørn Dohrmann, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk, Anthea McIntyre

ENF

Philippe Loiseau

NI

Diane Dodds

PPE

Richard Ashworth, Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Krzysztof Hetman, Peter Jahr, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Karine Gloanec Maurin, Karin Kadenbach, Momchil Nekov, Maria Noichl, Marc Tarabella, Maria Gabriela Zoană

Verts/ALE

José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė

1

EFDD

John Stuart Agnew

7

0

ALDE

Jan Huitema

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Maria Lidia Senra Rodríguez, Miguel Viegas

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (7.6.2018)

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2018/2024(BUD))

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu sellele, et haridus-, noorte-, kultuuri- ja kodakondsusprogrammid on endiselt väga olulised, sest tänu neile ollakse kõikjal ühisest Euroopa identiteedist teadlikumad;

2.  tuletab muu hulgas programmi „Erasmus+“ 30. aastapäeva tähistamisele mõeldes meelde, et noorte liikuvuse toetamiseks on see endiselt tähtsaim programm, sest taotlusi esitatakse rohkem kui eraldatud summast on võimalik heaks kiita; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et 2019. aasta eelarveprojektis programmi „Erasmus+“ jaoks kavandatud rahastamistase ei küündi kaugeltki parlamendi ootusteni ning on üksnes märk sellest, et programmi „Erasmus+“ rahastamise tase hakkab kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus maksimumini jõudma, ning isegi mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames ei eraldata programmile täiendavaid vahendeid; rõhutab, et rahastamist on vaja suurendada, pidades eelkõige silmas pidevõpet ja noortevaldkonda, sealhulgas mitteformaalset haridust, ning tuleb tagada, et programmis saaks osaleda suurem arv kaitsetuid inimesi, eriti puudega noori; kordab oma nõudmist, et programmile „Erasmus+“ eraldataks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kolm korda rohkem raha, arvestades selle programmi populaarsust ning samas ka suutlikkust luua Euroopa ühtekuuluvustunnet ja parandada programmis „Erasmus+“ osalenud noorte tööhõivealaseid väljavaateid;

3.  märgib peale selle, et praegu Euroopa solidaarsuskorpuse nime all tuntud algatuse jaoks, mille üle on käimas läbirääkimised, tuleb ette näha omaette eelarverida ja eraldi rahasummad, mis koosnevad programmi „Erasmus+“ alla kuulunud Euroopa vabatahtliku teenistuse vahenditest ja muudest vahenditest, mis eraldatakse üksnes mittesihtotstarbelistest varudest;

4.  rõhutab programmi „Loov Euroopa“ väärtust liidu audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna toetamisel; nõuab, et rahastamise tase vastaks programmi eesmärkidele, eelkõige kultuurivaldkonna allprogrammi puhul, mis on pidevalt olnud alarahastatud ning mille puhul on seetõttu raske rahuldavat edukuse määra saavutada, mis tähendab, et see ei vasta taotlejate ootustele; rõhutab, et madal edukusmäär on märk ebapiisavast rahastamisest, mis ei vasta programmi kõrgetele eesmärkidele; on seisukohal, et programmi „Loov Euroopa“ sektoriülese tegevussuuna tugevdamine võiks anda komisjonile võimaluse suurendada jõupingutusi, et võidelda võltsuudiste vastu nii meediapädevuse edendamiseks tehtava töö kui ka valdkondliku dialoogi soodustamise kaudu; on lisaks seisukohal, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning kultuuri- ja loomesektorite tagatisrahastu koostoimet tuleks ka edaspidi ära kasutada, muu hulgas selleks, et kultuuri- ja loomesektoritel oleks võimalik täielikult tõestada oma kahekordset väärtust, kuna neist on kasu nii Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmisel ja esiletoomisel kui ka töökohtade ja jätkusuutliku majanduskasvu loomisel ning uuendus- ja tootmistegevuse arendamisel; rõhutab, et EFSIst tuleks investeerida väga palju raha haridusse, koolitusse ja teadustegevusse ning piisavalt tuleb toetada ka kultuuri- ja loomesektoreid; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektoritele on tähtis anda spetsiifilist ja sektoripõhist toetust, sest siis on neis sektorites võimalik EFSIst laenu saada;

5.  võtab teadmiseks, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 on tekitanud suurt huvi; nõuab seetõttu, et Euroopa kultuuripärandiaastaga seotud juhtimistegevust ja vahendeid jätkataks ka pärast 2018. aastat ning muu hulgas loodaks selleks teiste mitmeaastaste programmide (nt teadus-, välistegevus- ja ühtekuuluvusvaldkonnas, samuti „Erasmus+“ ja kultuuripärandi digiteerimise algatused) alla sihtotstarbelised rahastamisvahendid ning et need lisataks digiõppe tegevuskavasse;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon vaataks täielikult läbi kõik multimeedia meetmete eelarverea kohased meetmed – ja esitaks tulemused parlamendile – tagamaks, et nad täidavad oma põhieesmärki ja järgmises mitmeaastases finantsraamistikus saavutatakse eri meetmete rahastamisel õige tasakaal; tuletab meelde, et multimeedia meetmete assigneering loodi selleks, et rahastada kodanike üldist teavitamist liidu asjadest ning teha liidu institutsioonide töö, otsused ja Euroopa ülesehituse etapid nähtavamaks; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon rahastaks selle rea meetmeid, millel on mõni muu eesmärk, muudelt asjakohastelt eelarveridadelt; nõuab 2019. aastal lisavahendeid, et tagada Euranet Plusi töö mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni; rõhutab siiski, et võrgustiku praegune n-ö peost suhu eksisteerimine ei ole jätkusuutlik, ja nõuab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus pikaajalist rahastamisalust;

7.  juhib tähelepanu edule, mis on saatnud ettevalmistavat meedet „Euroopa kultuurilise sisuga teleprogrammide subtiitritega varustamine kõikjal Euroopas“, mida praegu viiakse ellu projekti „ARTE Europe“ raames ning mis ei vasta pärast 2018. aastat enam ELi eelarvetoetuse saamise tingimustele; rõhutab, et selle projekti abil on võimalik edastada Euroopa kultuurilist sisu viies (varsti juba kuues) ELi keeles, mis tähendab, et eri meediakanalite kaudu pakutakse emakeelseid saateid umbes 70 % ELi kodanikele; leiab, et publik on projekti erakordselt hästi vastu võtnud ning tänu sellele on Euroopa kultuuriline sisu piiriüleselt paremini kättesaadav ja see soodustab teiste riikide kultuuri tundmaõppimist; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon toetaks ka edaspidi seda, et väga paljud ELi kodanikud saaksid vaadata eri keeltes pakutavaid kvaliteetseid saateid, ning lisaks subtiitritega varustamise algatuse mõnda olemasolevasse programmi või eelarvereale, näiteks programmi „Loov Euroopa“ alla;

8.  nõuab Euroopas valitseva ajakirjandus- ja meediavabaduse olukorra tõsist halvenemist silmas pidades, et tagataks Firenzes asuva meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskuse (CMPF) ning Leipzigis asuva ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskuse (ECPMF) püsimine ka ülejäänud mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajal ja et 2019. aastaks eraldataks neile selleks lisaraha; märgib, et need keskused täiendavad oma tegevusega üksteist suurepäraselt, ja nõuab tungivalt, et komisjon näeks neile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette pikaajalise rahastamisaluse, et nad saaksid töötada võimalikult iseseisvalt välja vahendid, millega Euroopas meediavabadust ja meedia mitmekesisust kaitsta ning mille kaudu anda ohtlikku olukorda sattunud ajakirjanikele spetsiifilist abi ja toetust;

9.  rõhutab programmi „Kodanike Euroopa“ väärtust kodanike arusaamise parandamisel liidu toimimisest ja Euroopa kodakondsustunde edendamisel ning tegevustoetust, mida selle kaudu antakse Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kellel on ELis väga tähtis osa ja kellele tuleb anda spetsiaalset rahalist toetust; kinnitab veel kord, et kavatseb programmile rohkem raha eraldada ning kasutada selleks kõiki olemasolevaid võimalusi, et projektide edukuse määra 2019. aastal, mis on Euroopa Parlamendi valimiste aasta, ja ka pärast seda piisavate rahasummade eraldamise abil tõsta; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi vastuseisust hoolimata vähendas komisjon programmi „Kodanike Euroopa“ assigneeringuid 2018. aasta eelarves finantsplaneeringus ettenähtud summaga võrreldes 740 000 euro võrra ja seda selleks, et suurendada Euroopa kodanikualgatuse assigneeringuid; peab seetõttu kahetsusväärseks asjaolu, et vastavalt finantsplaneeringule, mille kohta komisjon saatis 2018. aasta jaanuaris ajakohastatud versiooni, võetakse programmilt „Kodanike Euroopa“ ära veel 2,5 miljonit eurot (1,1 miljonit eurot 2019. aastal ja 1,4 miljonit eurot 2020. aastal), et rahastada uuendatud Euroopa kodanikualgatust, nii nagu see on asjakohastatud finantsplaneeringu kohaselt uue Euroopa kodanikualgatuse määruse ettepanekus ette nähtud; märgib, et ei ettepanekus endas ega sellele lisatud finantsselgituses ole mainitud, et see mõjutab programmi „Kodanike Euroopa“ eelarvet; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil peab õigusakti ettepanekute analüüsimiseks olemas olema kogu teave, ja tuletab komisjonile meelde, et tema kohustus on see teave avaldada; rõhutab, et Euroopa Parlament on igal juhul tulemusliku ja piisavate vahenditega programmi „Kodanike Euroopa“ poolt ja kindlalt kavandatud eelarvekärpe vastu ning kavatseb need kärped 2019. ja 2020. aasta eelarvemenetluses tühistada;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon parandaks kultuuri- ja haridusprogrammide ning muude programmide ja rahastamisvahendite, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, EFSI ja programm „Horisont 2020“, kaudu saadavate rahaliste vahendite vahelist sünergiat; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Regionaalarengu Fondi programmitöö perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020 on kultuuri- ja haridusega seotud projektide summa vähemalt 11 miljardit eurot;

11.  rõhutab, et noorte töötuse vastu võitlemisel on suurim osa noorte tööhõive algatusel; rõhutab, et sellele algatusele tuleb eesmärkide saavutamiseks piisavalt palju raha eraldada ning algatuse, Euroopa Sotsiaalfondi ja liikmesriikide endi eelarve vahel tuleb luua suurem koostoime;

12.  palub komisjonil eraldada piisavalt palju raha, et parandada 2019. aastal toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest teavitamist ja suurendada nende kajastamist meedias, eelkõige selleks, et esikandidaate (Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadid) rohkem tuntaks;

13.  juhib tähelepanu sellele, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmetega on võimalik katsetada liidu poliitikavaldkondade meetmeid ja hakata ellu viima uusi uuenduslikke algatusi, millest võivad saada pikaajalised liidu meetmed;

14.  tuletab meelde, et Ühendkuningriigi väljaastumine liidust tekitab eriti suuri probleeme Euroopa koolidele, eelkõige seetõttu, et inglise keele sektsioon on suur (selles õpib umbes 21 % kõigist õpilastest) ja inglise keel on teise keelena eelistatuim (2016.–2017. õppeaastal oli selle valinud 61 % kõigist õpilastest); tunneb heameelt selle üle, et läbirääkimistel on praeguseks edu saavutatud, ja peab eriti kiiduväärseks üleminekuperioodi kokkulepet, mille kohaselt jääb Ühendkuningriik Euroopa koolide põhikirja konventsiooni osaliseks kuni 2020.–2021. õppeaasta lõpuni; märgib aga, et endiselt on lahendamata tähtsad eelarve- ja õppekorraldusküsimused, mis puudutavad kõrgetasemelise inglise keele õppe tagamist pikas perspektiivis ja Ühendkuningriigis ka edaspidi Euroopa küpsustunnistuse tunnustamist, olenemata väljaastumislepingu projekti artiklist 120; nõuab tungivalt, et komisjon ja kuratoorium annaksid kultuuri- ja hariduskomisjonile teada, kuidas nad kavatsevad Brexitiga kaasnevad probleemid pikas perspektiivis lahendada;

15.  tunneb heameelt selle üle, mida on viimastel aastatel tehtud tegemata maksete probleemi lahendamiseks; juhib tähelepanu sellele, et kui ametiasutuste ja toetusesaajate vahel lepingute sõlmimine ning maksete tegemine viibib, ei pruugi komisjonil olla võimalik programme täielikult ellu viia; juhib tähelepanu sellele, et kui suurendatakse kulukohustuste assigneeringuid, siis tuleb vastavalt suurendada ka maksete assigneeringuid, et makseid saaks teha õigel ajal;

16.  rõhutab, et kaasamine on väga tähtis, ja nõuab, et Euroopa Parlamendi täiskogu istungil hakataks pakkuma viipekeeletõlget;

17.  rõhutab, et rändajaid ja pagulasi tuleb kaasata ning neile tuleb uues elukohariigis anda võrdsed võimalused hariduse saamiseks, koolitustel käimiseks ja õpipoisiõppeks ning oma uue elukohariigi ainulaadse kultuuriga tutvumiseks, sest see aitab neil end tunda teretulnuna, integreeruda ja ümber asuda;

18.  märgib, et nii loodus- kui ka kultuuripärand on sotsiaalses mõttes väärtuslikud ning nende abil on võimalik soodustada majandusarengut;

19.  rõhutab, et tuleb võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu ja kaasata ebasoodsas olukorras olevad inimesed, et nad saaksid nii kultuuri- kui ka haridusvaldkonnas pakutavast täielikult ja teistega võrdselt osa võtta.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

7.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Rupert Matthews, Luigi Morgano, John Procter, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Andrzej Zdrojewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Sylvie Guillaume, Morten Løkkegaard, Martina Michels

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Flack, Gabriel Mato

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

María Teresa Giménez Barbat, Morten Løkkegaard

EFDD

Isabella Adinolfi

GUE/NGL

Nikolaos Chountis, Martina Michels

PPE

Andrea Bocskor, Norbert Erdős, Svetoslav Hristov Malinov, Gabriel Mato, Sabine Verheyen, Bogdan Andrzej Zdrojewski

S&D

Silvia Costa, Damian Drăghici, Giorgos Grammatikakis, Sylvie Guillaume, Petra Kammerevert, Luigi Morgano, Julie Ward

Verts/ALE

Jill Evans

0

4

0

ECR

John Flack, Rupert Matthews, John Procter

ENF

Dominique Bilde

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (20.6.2018)

eelarvekomisjonile

volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

(2018/2024(BUD))

Arvamuse koostaja: Malin Björk

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine on ELi aluspõhimõte, mistõttu on soolise aspekti arvestamine ja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine eelarveprotsessis olulised vahendid, mis aitavad integreerida seda põhimõtet ELi poliitikasse, meetmetesse ja tegevusse, et edendada võrdõiguslikkust, võidelda diskrimineerimise vastu ja suurendada naiste aktiivset kaasamist tööturule, samuti majandus- ja sotsiaalsesse tegevusse;

B.  arvestades, et ebavõrdsus on ELis süvenev probleem, ning arvestades, et liidu eelarve peab olema järjest enam kavandatud selliselt, et anda märkimisväärne panus sotsiaalsete õiguste, avalikele teenustele, haridusele ja eluasemele juurdepääsu ning inimväärsete töötingimuste kaitsmiseks ja edasi arendamiseks, pöörates erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse parandamisele ning naiste ja tütarlaste olukorrale;

C.  arvestades, et stereotüübid on naistele jätkuvalt takistuseks ja seda ka tööturul; arvestades, et töö- ja eraelu tasakaalust saavad kasu nii naised kui ka ELi majanduse areng;

D.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ühissätete määruse eeltingimus praeguses mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020); rõhutab, et ühes mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelistest ühisavaldustest kinnitatakse, et iga-aastastes eelarvemenetlustes võetakse kasutusele sootundlikud elemendid, võttes arvesse viise, kuidas liidu üldine finantsraamistik toetab suuremat soolist võrdõiguslikkust (ja tagab soolise aspekti arvestamise);

E.  arvestades, et naiste mõjuvõimu suurendamine toob tõestatult kaasa majanduskasvu ning naiste ettevõtluspotentsiaal on kasutamata allikas majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks; arvestades, et kuna maapiirkondade naistel on oma ettevõte loomine eriti keeruline, tuleb ELi eelarvet kohandada nii, et see aitaks oluliselt parandada võrdset juurdepääsu teabele, koolitusele ja rahastamisele;

F.  arvestades, et majanduslik sõltumatus on naiste emantsipatsiooni põhitegur; arvestades, et naiste tööhõive määr on ELis siiani lubamatult madal ning naiste ja tütarlaste potentsiaali tuleb edendada, eriti digitaalses majanduses ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ja IKT-sektoris, et jõuda tõelise soolise võrdõiguslikkuseni, ületada soolised stereotüübid ning aidata kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile;

G.  arvestades, et vaatamata kasvavale nõudlusele IKT-spetsialistide ja digitaalprofiilide järgi on digitaalvaldkonnas töötavate naiste arv kahanemas(1); arvestades, et sama uuringu kohaselt võiks naiste arvu suurendamine digitaalvaldkonna töökohtadel tuua kaasa ELi SKT kasvu 16 miljardit eurot aastas; arvestades, et naisi ja tütarlapsi hoiab tehnoloogiasektorist eemal digitaalsete oskuste nappus ja naissoost eeskujude puudumine; arvestades, et IKT-sektoril on märkimisväärne potentsiaal töö- ja eraelu tasakaalu osas, kuna see lubab naistel kombineerida tööd ja lastehoidu tänu kaugtöö võimalustele;

H.  arvestades, et umbes iga kolmas naine on kogenud alates 15 aasta vanusest füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda, kuid koduvägivalla juhtumitest ja selle toimepanijatest teatatakse ikka veel kaugelt liiga vähe, seda kas hirmu tõttu või seetõttu, et puuduvad teadmised ohvri õigustest; arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) hinnangul võib lähipartnerite vägivald naiste vastu minna ELis maksma kuni 109 miljardit eurot aastas(2); arvestades, et sooline vägivald naiste ja tütarlaste ning LGBTQI-inimeste vastu on inimõiguste rikkumine, mis mõjutab kõiki ühiskonna tasandeid; arvestades, et on hädavajalik, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rakendamisel jääks Daphne programm võimalikult silmapaistvale kohale; arvestades, et komisjon peab võtma arvesse vajadust säilitada piisaval tasemel rahastamine ning tagada meetmete järjepidevus ja rahastamise prognoositavus kõigi erieesmärkidega hõlmatud valdkondade puhul;

I.  arvestades, et EL on praegu ühinemas Istanbuli konventsiooniga, mis on vajalik samm, et tõhustada ja tugevdada tööd soolise vägivalla kaotamiseks kogu Euroopas; arvestades, et mitu liikmesriiki ei ole aga konventsiooni ratifitseerinud;

J.  arvestades, et liit on koos oma liikmesriikidega maailma suurim abiandja, andes üle 50 % kogu üleilmsest arenguabist; arvestades teiste rahastajate toetuse vähenemine seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ning naiste reproduktiivtervise valdkonnas eeldab, et liit ja selle liikmesriigid peaksid praegust rahastamist suurendama, eelkõige nendes konkreetse soolise mõõtmega valdkondades;

1.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkusega arvestav eelarvestamine peab muutuma eelarvemenetluse lahutamatuks osaks selle kõigis etappides ja kõigil eelarveridadel ja mitte ainult programmides, kus sooline mõju on kõige ilmsem, et eelarvekuludest saaks mõjus vahend soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks; kinnitab oma nõudmist eraldada naiste ja tütarlaste õiguste tugevdamiseks, nende majandusliku iseseisvuse edendamiseks ja soolise ebavõrdsuse vähendamiseks rohkem ressursse, sh ELi ja liikmesriikide tasandil selliste olemasolevate vahendite kasutamise kaudu nagu soolise mõju hindamised; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama avaliku sektori kulude osas süstemaatiliselt sooteadlikku eelarvestamist, eelkõige järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle läbirääkimisi pidades;

2.  peab kahetsusväärseks, et enamikus olemasolevates ELi programmides, rahastamisvahendites ega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis (EFSI) ei arvestata soolise aspektiga; kutsub seepärast komisjoni üles olukorda järgmisel programmitöö perioodil muutma, tagamaks, et soolisele võrdõiguslikkusele eraldatakse piisavalt vahendeid;

3.  kutsub liikmesriike ja kohalike ametiasutusi üles kasutama vahendeid, mis on kättesaadavad Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, programmidest „Leader+ ja „Horisont 2020“; nõuab lisaks kättesaadavate vahendite suuremat koostoimet, et edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada töö- ja eraelu tasakaalu ning luua kõikide jaoks paremad elu- ja töötingimused, kasutades konkreetseid, suunatud poliitikameetmeid naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks hariduse ja tervishoiuteenuste kaudu, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuste kaudu, mis hõlmavad terviklikku seksuaalharidust, nõustamist, ravi ning soolise ja seksuaalse vägivalla ohvritega tegelemist, ning näiteks ka selliste kvaliteetsete avalike teenuste suuremat rahastamist;

4.  nõuab, et eraldataks rahalisi vahendeid programmidele, mis toetavad naiste ettevõtlust ja nende pääsu tööturule, sh naiste asutatud ja juhitud VKEdele COSME programmi raames, ning kindlustataks ja toetataks naiste juurdepääsu laenudele ja omakapitali kaudu rahastamisele; nõuab, et toetataks ettevõtlusega tegelevaid naisi ja mehi, kellel on hoolduskohustusi, kuna selline ettevõtlus on hea näide töö- ja eraelu edukast tasakaalustamisest ning pakub ka uusi töövõimalusi ja eeskujusid, julgustades eriti naisi oma projekte ellu viima ning suurendades naiste majanduslikku iseseisvust ja emantsipatsiooni;

5.  rõhutab vajadust kaasata rohkem naisi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning IKT-sektorisse; toonitab, et programmide „Horisont 2020“ ja „Erasmus +“ ning Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse raames on vaja rahastada projekte, mis keskenduvad naiste probleemidele digitaalajastuga kohanemisel, samuti digitaalse soolise lõhe kaotamisele, arendades naiste digitaaloskusi ning pakkudes naistele ja tütarlastele kvaliteetset haridust ja koolitust ning suurendades nende teadlikkust võimalustest STEM- ja IKT-sektoris;

6.  kordab oma nõudmist – arvestades ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist –, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi igal konkreetsel eesmärgil oleks eraldi eelarverida, et suurendada läbipaistvust ja tagada iga eesmärgi jaoks vajalikud vahendid, eeskätt seoses võitlusega soolise vägivalla ja seksuaalse ahistamise vastu ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärgiga, ning muuta need eesmärgid nähtavaks, keskendudes eelkõige üldsuse teadlikkuse tõstmisele, naissoost ohvrite teavitamisele nende õigustest ja neile kättesaadavatest teenustest ning pakkudes asjaomastele spetsialistidele koolitust; nõuab, et eelarvest eraldataks rohkem vahendeid naiste varjupaikadele, mis pakuvad teenuseid soolise vägivalla ja koduvägivalla ohvritest naistele ja lastele, toetamaks nende tegevust ennetuse valdkonnas ning ohvrite toetamisel ja võimestamisel;

7.  rõhutab, et kohustus rakendada Istanbuli konventsiooni, mis hõlmab meetmeid ohvrite kaitsmiseks, toimepanijate kohtu alla andmiseks ning ametite ja institutsioonide toetamiseks, samuti naiste, tütarlaste ja LGBTQI-inimeste vastase soolise vägivalla kaotamiseks, peab järgmises ELi eelarves väljenduma konkreetsete eelarveliste kulukohustustena ja soovitustena;

8.  tuletab meelde, et väga suur arv ELi sisenevaid pagulasi ja varjupaigataotlejaid on naised ja lapsed; tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on üks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) asutamispõhimõtteid; kutsub seepärast ELi ja liikmesriike üles lisama konkreetsed meetmed ja eraldama piisavad rahalised vahendid, et tagada pagulastest naiste kaitsmine vägivalla eest kogu varjupaigamenetluse ajal; selleks tuleb pakkuda kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, eraldi ja turvalisi magamisalasid, naistele mõeldud sanitaarruume transiidi- ja vastuvõtukeskustes, luua turvalisi alasid, tagada piisava arvu naistöötajate kohalolek, anda teavet õiguste ja abiteenuste kohta, pakkuda transiidi- ja vastuvõtukeskuste töötajatele spetsiaalset koolitust selle kohta, kuidas tunda ära ja ennetada soolist vägivalda, ning toetada ümberasustamis- ja ümberpaigutamisprogramme, mis annavad varjupaigataotlejatele ja pagulastele turvalisi ja seaduslikke võimalusi tulla Euroopasse, sealjuures tuleks keskenduda haavatavatele rühmadele, nagu naised, tütarlapsed ja LGBTQI-inimesed;

9.  nõuab, et EL edendaks ELi arenguabi kaudu naiste õiguste organisatsioone ning kodanikuühiskonna organisatsioone, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust, kaitsevad naiste õigusi ning edendavad naiste ja tütarlaste osalemist otsuste tegemisel; tuletab meelde, et ELi rahastamist seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamiseks tuleb kiiresti suurendada ning kaasata liikmesriike, et leevendada rahastamispuudujääki, mis tuleneb USA otsusest kehtestada uuesti nn üldine vaikimisseadus ja seda laiendada;

10.  nõuab, et EL suurendaks eelarvest eraldatavaid vahendeid kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis edendavad naiste õigusi, ning suurendaks naiste õiguste organisatsioonide suutlikkust Euroopas ja maailma lõunapoolsetes riikides;

11.  nõuab, et EL tagaks oma arenguabiga seotud soolise aspekti arvestamise eesmärkide saavutamise ning tagaks, et kogu ELi aruandluses kasutatakse järjekindlalt soomõõdikuid ja kasutuseesmärkide koode, kaasa arvatud neid, mida kasutab OECD arenguabikomitee (DAC), mis jälgib samuti ametliku arenguabi rakendamisel võrdõiguslikkuse eesmärke;

12.  tuletab meelde Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tähtsat rolli andmete kogumisel ja vajadust konsolideeritud eelarve järgi andmete kogumiseks ja eksperditeadmiste omandamiseks soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, sh võitluses naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vastu; nõuab, et EIGE eelarve, ametikohtade loetelu ja sõltumatus püsiks stabiilsena.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Beatriz Becerra Basterrechea, Heinz K. Becker, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Florent Marcellesi, Angelika Mlinar, Maria Noichl, Margot Parker, Pina Picierno, João Pimenta Lopes, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Maria Gabriela Zoană

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

José Inácio Faria, Lívia Járóka, Kostadinka Kuneva, Marc Tarabella, Mylène Troszczynski, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ivan Štefanec

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Malin Björk, Kostadinka Kuneva, João Pimenta Lopes

PPE

Heinz K. Becker, José Inácio Faria, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ivan Štefanec

S&D

Maria Arena, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Hedh, Maria Noichl, Pina Picierno, Liliana Rodrigues, Marc Tarabella, Julie Ward, Maria Gabriela Zoană

VERTS/ALE

Florent Marcellesi, Terry Reintke, Ernest Urtasun

5

ECR

Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Margot Parker

ENF

Mylène Troszczynski

PPE

Michaela Šojdrová, Anna Záborská

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Komisjoni koostatud uuring „Women in the digital age“, märts 2018.

(2)

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, „Estimating the costs of gender-based violence in the European Union“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2014.


LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI

Väliskomisjoni esimehe David McAllisteri ja väliskomisjoni raportööri Brando Benifei 19. juuni 2018. aasta kiri eelarvekomisjoni esimehele Jean Arthuis’le

Tõlge

Ref.: D(2018)22136

Hr Jean Arthuis

Esimees

Eelarvekomisjon

Teema:  Väliskomisjoni panus eelarvealaste kolmepoolsete läbirääkimiste volituste kohta koostatavasse raportisse

Austatud esimees

Pidades silmas eelarvekomisjoni raportit 2019. aasta eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volituste kohta (2018/2024(BUD)), soovime Teid teavitada väliskomisjoni prioriteetidest 2019. aasta eelarves.

Oleme veendunud, et EL peab olema varustatud piisavate ressurssidega, et tal oleks võimalik kasutada oma täit potentsiaali globaalsel areenil. Praeguses globaalses keskkonnas, mida iseloomustab suur ebastabiilsus ning üha suurenev hulk ohte ja väljakutseid, tuleb ELi välistegevuse jaoks eraldada rohkem vahendeid. Oleme teadlikud rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringute suurendamisest, kuigi suurem osa sellest kasvust tuleneb Türgi pagulasrahastu (FRiT) suuremast rahastamisest. Peale selle soovime välja tuua, et eelarve projektis on rubriigi 4 varud täielikult ammendatud. Seetõttu on ELil ettenägematu väliskriisi korral väga vähe tegutsemisruumi. Parlament peab nõudma tagatisi selle kohta, et kiireloomulise vajaduse korral on võimalik rubriigi 4 vahendite suurendamine.

Me peame jätkuvalt väga oluliseks laienemisprotsessi ja sellega seotud rahalist toetust (potentsiaalsetele) kandidaatriikidele ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kaudu. Eelkõige rõhutame vajadust piisavate vahendite järele, et rakendada Lääne-Balkani strateegia 2018.–2020. aasta tegevuskava, seades prioriteediks õigusriigi ja piirkondliku integratsiooni toetamise. Sellega seoses valmistab pettumust, et komisjon teeb ettepaneku vähendada Lääne-Balkani riikide poliitiliste reformide jaoks eraldatud vahendeid 10 miljoni euro võrra. Teisalt on Lääne-Balkani riikide piirkondlike meetmete kulukohustuste assigneeringute oluline kasv positiivne samm Lääne-Balkani strateegia eesmärkide saavutamise poole.

Pidades silmas pidevat taandarengut õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste valdkonnas ning kooskõlas tingimuslikkuse põhimõttega toetame Türgile eraldatava summa vastavat vähendamist majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arenguga seotud meetmete puhul ning keskendumist kodanikuühiskonnale ja põhiõigustele.

Seoses FRiTi teise osamakse rahastamisega peaks parlament nõudma praeguse osakaalu säilitamist (2 miljardit eurot liikmesriikidelt ja 1 miljard eurot ELi eelarvest), nagu on kavandatud komisjoni 14. märtsi 2018. aasta ettepanekus. Seepärast tuleks eelarve projektis kavandatud eraldis läbi vaadata, et vähendada ELi kogutoetust 1 miljardi euroni (võttes arvesse 2018. aasta eelarves kättesaadavaks tehtud rahalisi vahendeid). Samuti tuleb tagada, et rubriigist 4 FRiTile eraldatavad vahendid ei vähendaks olemasolevate programmide rahalisi vahendeid. Lisaks rõhutab parlament vajadust jälgida tähelepanelikult FRiTi vahendite kasutamist ja väljamaksete täielikku kooskõla selle õigusliku alusega.

Väliskomisjoni prioriteet on ka toetuse tagamine ida- ja lõunanaabrusele, mis on ELi jaoks strateegiliselt äärmiselt tähtis. Oleme mures selle pärast, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) eelarve on 2019. aastal jätkuvalt väga pingeline. Survet suurendab veelgi ENI rahaliste vahendite kasutamine selleks, et rahastada II Brüsseli konverentsil seoses Süüria kriisi ja konfliktist mõjutatud riikidega antud lubadust, ning täiendava 100 miljoni euro eraldamine Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames rändealastele projektidele. Kuigi me toetame täielikult Süüria lubadust ja meetmete võtmist rände algpõhjustega tegelemiseks, ei tohiks see toimuda naabruskonna teiste prioriteetide arvelt. Kahjuks on need uued kohustused vaid osaliselt kaetud lisavahenditega, mis toob kaasa ENI põhitegevusele jäänud vahendite vähenemise. Nõuame tungivalt, et eelarvekomisjon seda probleemi eelarveläbirääkimiste käigus käsitleks.

Väliskomisjon väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle anda jätkuvalt suuremat toetust Ukrainale ja Tuneesiale. Lisaks tuleks hiljutiste poliitiliste sündmuste valguses kaaluda Liibüa stabiliseerimise toetamise rahastamist. Rõhutame ka vajadust toetada poliitilisi reforme Moldovas ja Gruusias. Loomulikult nõuame rakendamise ja reformide elluviimise asjakohast järelevalvet asjaomastes partnerriikides. Lisaks on oluline tugevdada ELi toetust Lähis-Ida rahuprotsessile, Palestiina omavalitsusele ja UNRWA-le, pidades muu hulgas silmas kohapealse olukorra halvenemist ja USA otsust oma osalust oluliselt vähendada.

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames tuleks eraldada rohkem vahendeid ohustatud inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks, sealhulgas inimõiguste kaitsjate mehhanismi (ProtectDefenders.eu) kaudu, mis peaks saama toimida prognoositaval viisil. Samuti tahaksime anda suuremat rahalist abi kolmandate riikide parlamentidele, et toetada aktiivselt inimõigustealase siseekspertiisi arendamist. Lisaks sellele tuleb tagada piisav rahastamine ELi valimisvaatlusmissioonide jaoks.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eelarve on endiselt pingeline ning mitmete ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide laiendamine teravdab seda probleemi 2019. aastal veelgi. Lisaks vähendatakse erakorraliste meetmete eelarverida rohkem kui kolmandiku võrra (10,1 miljoni euro võrra), mis vähendab paindlikkust ootamatute kriiside lahendamisel. See vähendamine tuleks tühistada ning ÜVJP eelarvet tuntavalt suurendada.

Lisaks rõhutame, kui oluline on jätkuvalt tagada arengu ja julgeoleku vaheline seos stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendis, ning seepärast nõuame lisavahendeid, mida tuleb kasutada stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi olemasolevate osade raames.

Tunneme heameelt, et 2019. aasta eelarve projekt integreerib Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi (EDIDP). Rõhutame, et lisaülesannete täitmiseks vajavad ELi liikmesriigid vastaval määral lisavahendeid, ning et nende täitmist ei tohiks rahastada muudele poliitikavaldkondadele määratud eelarveeraldistest. Koos ELi kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava tegevusega on see programm hädavajalik, et toetada koostöövõimekuse arendamist ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamist. Lisaks kordame oma üleskutset katta Euroopa Kaitseagentuuri haldus- ja tegevuskulud ning alaline struktureeritud koostöö (PESCO) liidu eelarvest.

Oleksime väga tänulikud, kui meie komisjoni soovitusi võetaks eelarveläbirääkimistel arvesse.

Lugupidamisega

David McAllister  Brando Benifei

Koopia:  hr Daniele Viotti, ELi 2019. aasta eelarve raportöör


LISA: RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Esimees

EXPO-COM-INTA D (2018) 24544

Hr Daniele Viotti

2019. aasta eelarve raportöör

Eelarvekomisjon

Teema:  Volitus 2019. aasta eelarve kolmepoolseteks läbirääkimisteks

Austatud hr Viotti

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) esimehena sooviksin Teid teavitada INTA prioriteetidest 2019. aasta eelarves, milles INTA koordinaatorid 20. juunil 2018 kokku leppisid.

Esiteks on INTA arvamusel, et kuna Euroopa Komisjon peab kaubandust oma töökavas üheks olulisimaks prioriteediks, tuleks sellele ka Euroopa Liidu eelarves ette näha piisavad rahalised vahendid. Peale selle, et kaubandus annab väga suured võimalused luua Euroopas majanduskasvu ja töökohti, on sel oluline koht ka välispoliitikas, sest selle kaudu tutvustatakse Euroopa väärtusi väljaspool ELi. Kaubanduse abil on ühtlasi võimalik muuta lähiriikide geopoliitilist olukorda stabiilsemaks, sest tulevikuväljavaated paranevad, kohalike tootjate jaoks avanevad uued turud ja tekib välismaiste otseinvesteeringute allikas.

Kaubandusega seotud abi – EL pakub partnerriikidele kaubandusega seotud abi, näiteks kaubandusabi kava alusel. Kogemused näitavad, et ükski riik ei ole suutnud saavutada pikaajalist majanduskasvu, ilma et osaletaks piirkondlikes ja üleilmsetes turgudes. Tihedam kaubandus aitab spetsialiseerumise ning piirkondlikes ja ülemaailmsetes väärtusahelates osalemise kaudu kaasa tootmise tõhustamisele. Kui kaubandusega seotud abi antakse õigesti, võib see aidata suurendada läbirääkimissuutlikkust ja võimet kehtestada kaubandust soodustavat reguleerivat raamistikku. Liidu kaubandusega seotud abiga asetatakse suurem rõhk piirkonnasisese kaubanduse kasvu suurenemise toetamisele meie partnerriikides.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog, luues 85 % kõigist uutest töökohtadest ja kujutades endast ELi peamist sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise vahendit. Eelarves tuleks panna rõhk väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antavale toetusele, kasutades täies ulatus ära ELi rahvusvahelistumiseks mõeldud vahendeid.

Valitseb üldine arusaam, et VKEd juhivad majandust, mitte ei liigu selle järel. Samuti on just VKEd suurel määral need ettevõtted, mis tagavad majanduskasvu ja innovatsiooni. Seda panust tuleks ELi eelarves tunnustada.

Kaubanduslepingud – ELi praegune kaubandusläbirääkimiste kava on kaugeleulatuvam kui kunagi varem. EL viis hiljuti lõpule läbirääkimised Jaapani, Singapuri, Vietnami ja Mehhikoga ning läbirääkimised on veel on käimas Mercosuri riikide, Indoneesia, Tšiili, Austraalia, Uus-Meremaa, Tuneesia ja muude riikidega. Selleks et tegevuskava oleks edukas, tuleks sellele tagada asjakohased rahalised vahendid vahe- ja järelhinnangu andmiseks selle kohta, kas kolmandad riigid täidavad ELi ees võetud kohustusi seoses muude kaubanduslepingutega seotud poliitiliste küsimustega, nagu inim- ja tööga seotud õigused ning keskkonnanormide rakendamine. Kodanikuühiskonna nõudmistega suurema läbipaistvuse järele tuleb edasi käsitleda ning analüüsiks ja dialoogiks sidusrühmadegatuleb eraldada piisavalt vahendeid.

Väärtuspõhine kaubanduspoliitika – ehkki rahvusvahelise kaubanduse poliitika peamine eesmärk on edendada vastastikku kasulikku majanduskasvu, on see ka vahend muude väärtuste edendamiseks, mida Euroopa Liit mitmepoolsel tasandil toetab, näiteks inimõiguste austamine, sealhulgas naiste ja meeste võrdsed õigused, õigusriigi põhimõte, rahvusvaheliste töönormide rakendamine ja keskkonnakaitse. Kaubanduse ja säästva arengu peatükid peavad olema täielikult siduvad ja nende täitmine peab olema tagatav ning seoses kolmandate riikide kohustustega üldiste tariifsete soodustuste kava raames on vaja piisavalt vahendeid järelevalve, dialoogi ja koostöö jaoks.

Brexiti tõttu tekkiva lünga täitmine – kui Ühendkuningriik lahkub EList, siis Ühendkuningriik ELi eelarvesse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus enam osamakset ei tee. Ühendkuningriigi tulevane rahaline osalus seoses tema ELiga tehtava koostööga ei ole veel kindlaks määratud. Igal juhul tähendab Brexit tulude märkimisväärset vähenemist. Selleks et tagada ELi poliitika sujuv üleminek kuni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, tuleb 2019. aasta eelarve suhtes tagada oodatava tulude vähenemisega seotud valmisolek. Loodetavasti sõlmib EL Ühendkuningriigiga rahuldava kaubanduslepingu. Sellisest lahendusest saaksid kasu mõlemad partnerid.

Lugupidamisega

Bernd Lange


LISA: EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI

Eelarvekontrollikomisjoni esimehe Ingeborg Gräßle ja eelarvekontrollikomisjoni liikme Joachim Zelleri 31. mai 2018. aasta kiri eelarvekomisjoni esimehele Jean Arthuis’le

Tõlge

Teema:  Eelarvekontrollikomisjoni nimel antud panus seoses 2019. aasta eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volitustega

Austatud hr Arthuis

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil pidada eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volituste puhul silmas järgmist

1.  Meie komisjon on väga mures, nagu ka eelnevatel aastatel, rekordtasemel täitmata kulukohustuste pärast. Täitmata kulukohustused jõudsid 2016. aasta lõpuks rekordtasemele 238 miljardit eurot, mis on 72 % rohkem kui 2007. aastal ning võrreldav 2,9 aasta maksetega (2007. aastal oli see näitaja 2,2). Meie komisjon rõhutab, et lõplikud täitmata kulukohustused ulatusid 31. detsembril 2017. aastal 266,8 miljardi euroni ja et kasv oli 2017. aastal oodatust suurem, ulatudes 28,8 miljardi euroni.

2.   Meie komisjon juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et viivituste tõttu programmide rakendamisel praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kolmel esimesel aastal kanti kulukohustuste assigneeringuid 2014. aastast üle, peamiselt 2015. ja 2016. aastasse, ning maksete määr oli 2016. aastal madal (liidu eelarve 7 % täitmisel praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ajal aastatel 2014‒2016). Mööname siiski, et 2017. aastal kiirenes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamine. Loodame, et see suundumus jätkub 2018. ja 2019. aastal. Meie komisjon on seisukohal, et sujuvaks rakendamiseks tuleks näha ette piisaval tasemel vahendid.

3.   Meie komisjon kardab, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus ja uue finantsraamistiku esimestel aastatel võib jälle toimuda maksete kuhjumine. Oleme seisukohal, et uue finantsraamistiku rahastamine nõuab realistlikke eelarveassigneeringuid, et katta täitmata kulukohustuste prognoositud summa.

4.   Meie komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et liidu vahendid moodustavad mõnes liikmesriigis märkimisväärse osa kulutustest ning eeskätt selle, et üheksas liikmesriigis (Leedus, Bulgaarias, Lätis, Rumeenias, Ungaris, Poolas, Horvaatias, Eestis ja Slovakkias) moodustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide täitmata kulukohustuste toetus üle 15 % valitsemissektori üldkuludest.

5.   Meie komisjon peab kahetsusväärseks, et liidu eelarve üldine finantsrisk on suurenenud, ning pikaajaliste kohustuste, tagatiste ja juriidiliste kohustuste hulk näitab, et tulevikus läheb tarvis hoolikat juhtimist.

6.   Meie komisjon kardab, et vaatamata erivahendite (hädaabireservi, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja paindlikkusinstrumendi) ning varude laialdasele kasutamisele ei pruugi eelarveridade kasutamata summad olla piisavad selleks, et rahastada ettenägematuid sündmusi, mis võivad enne 2020. aastat ette tulla.

7.   Meie komisjon pani eelkõige tähele, et Euroopa Komisjon võttis kasutusele mitmesuguseid vahendeid pagulas- ja rändekriisi lahendamiseks, kuid peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon ei võtnud kasutusele aruandlusstruktuuri, mis võimaldaks selles valdkonnas vahendite kasutamise kohta ülevaatlikult aru anda. Taunime asjaolu, et praegu on võimatu öelda, kui palju raha kulutati tegelikult iga rändaja või pagulase peale.

8.   Meie komisjon nõuab, et Euroopa Prokuratuuril oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid; märgib, et 2019. aasta eelarve projektis on liidu osalus kokku 4 911 000 eurot; juhib tähelepanu asjaolule, et assigneering on ette nähtud Euroopa Prokuratuuri töötajatega seotud kulude, taristu- ja tegevuskulude katmiseks ning selleks, et alustada Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteemi väljatöötamist; taunib asjaolu, et ette on nähtud ainult 35 ametikohta, mis tähendab, et pärast (23) aseprokuröri ametikoha mahaarvamist jääb haldusülesannete täitmiseks ainult 12 ametikohta; on seisukohal, et see ei ole realistlik.

9.  Meie komisjon tuletab samuti meelde, et liit kasutab järjest rohkem rahastamisvahendeid, ning peab lisaks kahetsusväärseks, et EFSI asutamine on loonud uue juhtimiskorra, mille puhul on avaliku järelevalve tase mitterahuldav, vajades seega hoolikamat Euroopa Parlamendi järelevalvet.

10.  Seepärast palub meie komisjon Euroopa Komisjonil teha järgmist:

a)  võtta meetmeid, et järgida rangelt järgida täitmata kulukohustustega seotud eeskirju ja ajakavasid;

b)  aidata ennetavalt liikmesriike, kellel on raskusi saadaolevate liidu vahendite õigeaegse ja sujuva rakendamisega, kasutades komisjoni algatusel olemasolevaid tehnilise abi vahendeid;

c)  võtta juhtimise ja aruandluse eesmärgil kasutusele liidu eelarveliste kulutuste salvestamise süsteem, mis võimaldaks kajastada kõiki summasid, mis on eraldatud seoses pagulas- ja rändekriisiga.

11.  Meie komisjon tuletab lisaks meelde, et muudetud finantsmääruse eelnõu artikli 247 kohaselt on komisjon kohustatud edastama Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgneva eelarveaasta 31. juuliks integreeritud finants- ja vastutusaruanded, mis hõlmavad eelkõige järgmise 5 aasta pikaajalist sissetulekute ja väljaminekute prognoosi.

Lugupidamisega

Ingeborg Gräβle     Joachim Zeller

eelarvekontrollikomisjoni esimees    komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav raportöör


LISA: KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI

D(2018) 22301

Daniele VIOTTI

2019. aasta eelarve pearaportöör

Eelarvekomisjon

ASP 15G217

Austatud hr Viotti

Vastavalt keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) 20. märtsi 2018. aasta otsusele sooviksin ENVI-komisjoni esimehe ja alalise eelarveraportöörina edastada Teile meie soovitused volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti käsitlevateks kolmepoolseteks läbirääkimisteks.

Üldtasandil tahaksin korrata ENVI-komisjoni nimel meie kindlat veendumust, et kliima ja ressursitõhususe süvalaiendamine on horisontaalse tähtsusega kõikides ELi poliitikavaldkondades, selleks et saavutada strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgid. ELi eelarve peab toetama rahvusvaheliste kohustuste täitmist, sh kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe elluviimist. Üksnes nõuetekohase finantstoetusega on võimalik aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning hoogustada üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega ringmajandusele. Ka ei tohiks ELi rahastatavad projektid avaldada sellele üleminekule negatiivset mõju. Sellega seoses teeb meid väga murelikuks oht, et eesmärki kasutada aastatel 2014–2020 vähemalt 20 % ELi eelarvest kliimaga seotud meetmeteks ei suudeta täita. Seetõttu sooviksin rõhutada, et 2019. aasta eelarve projektis tuleks igati püüda kehtestada asjaomased assigneeringud tasemel, millega tagatakse ELi üldise eelarve-eesmärgi saavutamine 2020. aasta lõpuks. Lisaks tahaksin rõhutada, et võtsime huviga teadmiseks viimased arengud keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku rahastamise valdkonnas, mis on täiendav võimalus edendada investeeringuid vähese süsinikdioksiidiheitega ressursitõhusasse majandusse ja ringmajandusse. Sellega seoses on tähtis töötada välja kestlike varade tasakaalustatud määratlus.

Lisaks sooviksin nõuda 2019. aasta eelarves piisavate rahaliste vahendite eraldamist selleks, et tagada pikaajaline bioloogilise mitmekesisuse kaitse kõikjal ELis. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine on üks meie põhiprioriteete, mis on lahutamatult seotud kliimamuutuste mõju leevendamisega. Seetõttu on oluline lõimida bioloogilise mitmekesisuse teema muude poliitikavaldkondadega. Natura 2000 rahastamise raames tuleks eri projektidele eraldada piisavad vahendid, kasutades ära koostoimet eri rahastamisallikate vahel. Täiustada tuleks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks tehtavate kulutuste jälgimise metoodikat ning eriti tuleks jälgida ka looduskaitset kahjustavaid nn negatiivseid kulutusi.

Lisaks sellele peaksid liikmesriigid käsitlema majanduse elavdamise püüdluste käigus keskkonna- ja kliimasõbralikku poliitikat, meetmeid ja projekte kui võimalust parandada rahvatervist, edendada töökohtade loomist ja VKEde kasvu.

Tervis on omaette väärtus ning majanduskasvu edendamise eeltingimus kõikjal ELis. Seetõttu on äärmiselt oluline taastada terviseprogramm järgmises mitmeaastases finantsraamistikus iseseisva programmina. Rahvatervis on ENVI-komisjoni jaoks esmatähtis, mistõttu on muu hulgas antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiutehnoloogia hindamise valdkonnas tehtavat tööd arvestades oluline kindlustada piisav rahastamine, et tagada ambitsioonikas ELi tervishoiupoliitika, millega toetatakse ja täiendatakse meetmeid liikmesriikide tasandil.

Keskkond, kliimamuutus, rahvatervis, kodanikukaitse, tarbijakaitse ning toidu ja sööda ohutus on kõik ELi kodanike jaoks olulised küsimused. Seepärast sooviksin rõhutada ENVI-komisjoni nimel, et mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud ülemmääradest tuleks täielikult kinni pidada ning kõik muudatused, mis vähendaksid vastavate eelarveridade rahastamist, tuleb otsustavalt tagasi lükata. Samuti sooviksin rõhutada, kui tähtsad on programm LIFE, liidu kolmas mitmeaastane tervisevaldkonna tegevusprogramm ja liidu kodanikukaitse mehhanism, mis peaksid jätkuma ka tulevikus. Ka ei tohi rohkem üldsuse ja poliitikute tähelepanu keskmes olevate programmide nimel kõrvale lükata väiksemaid programme. Ühtlasi tuleks 2018. aasta eelarvesse keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonnas lisatud uutele katseprojektidele ja ettevalmistavatele meetmetele eraldada ka 2019. aasta eelarves kulukohustuste assigneeringud, et tagada nende laiahaardeline elluviimine.

Tahaksin samuti rõhutada, et oleme eriti mures eelarvepiirangute pärast, mis mõjutavad meie komisjoni pädevusalasse kuuluvaid ELi detsentraliseeritud asutusi. Kuigi nende asutuste ülesanded ja kohustused pidevalt suurenevad, on neist enamiku töötajate arvu töökoormusest olenemata viimastel aastatel märkimisväärselt vähendatud. Usun, et nendele asutustele tuleb vajaduse korral eraldada rohkem rahalisi ja inimressursse, et nad saaksid täita oma volitusi ja ülesandeid ning edendada teaduspõhist lähenemisviisi ELis. Toetame seetõttu kindlalt juhtumipõhist lähenemist detsentraliseeritud asutuste individuaalsete vajaduste hindamisel.

Lõpetuseks, arvestades Ühendkuningriigi EList väljaastumise võimalikku eelarvemõju mitte ainult EMVI-komisjoni pädevusse kuuluvate asutustele (eelkõige Euroopa Ravimiametile), vaid ka ELi rahalistele vahenditele ja programmidele sellistes valdkondades nagu keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, kutsume üles neid vahendeid tugevdama ja kaitsma.

Olen saatnud samasisulise kirja ka eelarvekomisjoni esimehele Jean Arthuis’le.

Lugupidamisega

Adina-Ioana Vălean


LISA: TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI KIRI

Jean ARTHUIS

Esimees

Eelarvekomisjon (BUDG)

Euroopa Parlament

D(2018)21285

AA/ge

Strasbourg,

Teema:  ITRE-komisjoni prioriteedid seoses volitusega 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks

Austatud eelarvekomisjoni esimees hr Arthuis

ITRE-komisjoni 2019. aasta eelarvet käsitleva arvamuse koostajana ning seoses eelseisvate kolmepoolsete läbirääkimistega sooviksin Teile käesolevas kirjas tutvustada 2019. aasta eelarvega seotud ITRE-komisjoni prioriteete.

Kõigepealt lubage mul ITRE-komisjoni liikmete nimel tänada 2019. aasta eelarve raportööri Daniele Viottit 24. aprillil 2018 ITRE-komisjoniga peetud kasuliku arvamuste vahetuse eest ning eelarvekomisjoni sekretariaati menetluslike küsimuste kohta antud kasuliku teabe eest.

Euroopa Parlament võttis resolutsiooni 2019. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta vastu 15. märtsil 2017 (2017/2286 (BUD)). Oleme neid suuniseid ITRE-komisjonis analüüsinud. Meil on hea meel, et paljud meie peamised 2019. aasta eelarve prioriteedid, mida me ka hr Viottiga märtsis peetud arvamuste vahetuses mainisime, on eelarvekomisjoni resolutsioonis juba arvesse võetud.

Meil on hea meel ka selle üle, et ITRE-komisjoni peamised mureküsimused, eelkõige majanduskasv, teadusuuringud ja innovatsioon, konkurentsivõime, digiteerimine, kliimamuutuste vastane võitlus ja taastuvenergiale üleminek kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud ELi kohustustega on kuulutatud 2019. aasta eelarve prioriteetideks, ning oleme eelarvekomisjoniga nõus, et ELi eelarve on nendele probleemidele nõuetekohasel reageerimisel äärmiselt oluline vahend. ITRE-komisjon kordab seega eelarvekomisjoni üleskutset suurendada eelarve rubriiki 1a, eelkõige programmide ja eelarveridade osas, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool. See on eriti oluline seetõttu, et nõukogu tegi 2018. aasta eelarves selles rubriigis suuri kärpeid.

Teadusuuringud ja innovatsioon on peamised vahendid, mis aitavad saavutada ELi tulevikku suunatud tööstusbaasi jaoks maailmaturul kestlikku majanduskasvu ning luua kvaliteetseid töökohti ja konkurentsivõimet. Euroopa Liit peaks seega püüdma tugevdada oma innovatsiooni ja murrangulise tehnoloogia alast juhtpositsiooni kõigis Euroopa piirkondades, kus ta praegu on maha jäänud. Sellega seoses on murettekitav, et programmi „Horisont 2020“ raames valiti rahastamiseks välja vaid 25 % kvaliteetsetest taotlustest – see tähendab väga madalat edukuse määra. See on ka märk, et see edukas programm on tugevalt alarahastatud. Kõige madalam edukuse määr on järgmistel programmiridadel: tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, VKEde rahastamisvahend, „Euroopa muutuvas maailmas – kaasav, uuendusmeelne ja turvaline ühiskond“ ning riskikapitali kättesaadavus, mis kõik on programmiread, millel on innovatsioonialase juhtpositsiooni saavutamisel, innovatsiooni rakendamisel äritegevuses ja eespool nimetatud probleemidega tegelemisel ülisuur tähtsus. Seepärast soovib ITRE-komisjon väga, et vastavaid eelarveridasid 2019. aasta eelarves suurendataks.

Oleme eelarvekomisjoniga täiesti nõus, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog. Nad on ka peamine kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade allikas ning võivad koos idu- ja kasvufirmade ja keskmise kapitaliseeritusega ettevõtjatega olla ka innovatsiooni, nt ökoinnovatsioon tõukejõud. Seega toetame Teie üleskutset luua innovatsiooni ja teadusuuringute jaoks soodne keskkond, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, ning suurendada selleks COSME assigneeringuid.

ITRE-komisjon kiidab heaks ka tähelepanu pööramise nooremale põlvkonnale ja naiste ettevõtluse toetamisele, et luua kestlik tööhõive ühiskonna kõigi rühmade jaoks. Peame seda Euroopa Liidu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks oluliseks ja kutsume seepärast komisjoni üles pakkuma noortele teadlastele, naisteadlastele ja -ettevõtjatele selliste programmide nagu „Horisont 2020“ ja COSME raames suuremat toetust.

Energeetikapoliitika valdkonnas rõhutab ITRE-komisjon, kui oluline on viia lõpule energia siseturg ning ühendada energiasüsteemid ja vähendada nende CO2-heidet. Seetõttu peame vajalikuks muuta seda eesmärki teenivad eelarvevaldkonnad prioriteetseks, eraldades selleks eelkõige piisavaid vahendeid taastuvenergia, energiatõhususe, heite vähendamise, sektorite ühendamise ja arukate võrkude projektidele ning võitlusele energiaostuvõimetusega, nt EFSI tehnilise abi ja programmi „Horisont 2020“ kaudu. ITRE-komisjon rõhutab, et elektri- ja gaasivõrkude ühendamise ning energiaallikate mitmekesistamise toetamiseks, selleks et tagada kõigile eurooplastele puhas, taskukohane ja turvaline energia, on oluline piisavalt rahastada ühist huvi pakkuvaid projekte ning eraldada EFSI tehnilisele abile täiendavad vahendid, et koondada ja luua arukaid võrke, energiatõhusust ja taastuvenergiat käsitlevaid projekte. ITRE-komisjon rõhutab ka energialiidule huvipakkuvate taastuvenergia projektide rahastamise tähtsust.

Samal põhjusel – aga ka energia-, transpordi- ja digitaalvõrkude omavahelise ühendamise edendamiseks – rõhutab ITRE-komisjon Euroopa ühendamise rahastu tähtsust ning nõuab seetõttu, et selle rahastu eelarvet 2019. aastal suurendataks.

Nagu eelarvekomisjon rõhutas, on võitlus kliimamuutustega ja majanduse dekarboniseerimine äärmiselt oluline, sest EL püüdleb oma kliimaeesmärkide saavutamise ning ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe täitmise poole. Seepärast kiidab ITRE-komisjon heaks eelarvekomisjoni nõudmise kliimaküsimustega arvestamise mehhanismi optimeerida. Kordame, et kestliku arengu ja kliimamuutuste valdkonnas ei ole veel kulutuste eesmärki saavutatud, ja toetame seega me eelarvekomisjoni nõudmist kulutada vähemalt 20 % ELi eelarvest kliima- ja dekarboniseerimise eesmärkidele. Samuti tuleks tagada piisavad rahalised vahendid söe- ja CO2-mahukate piirkondade üleminekuks.

Leiame, et EFSI on tähtis ja kasulik vahend, ning kiidame selle laiendamise heaks, korrates Teie seisukohta, et EFSI peaks saavutama parema geograafilise haarde, et soodustada arengut kõigis piirkondades. Kuna aga programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu on ELi prioriteetide saavutamisel kesksed vahendid, soovitab ITRE-komisjon taastada nende programmide EFSI tagatisfondi tõttu kärbitud eelarveread. Seda tuleks teha kõigi kehtivas mitmeaastase finantsraamistiku määruses ettenähtud finantsvahendite kasutamisega. Sellega seoses tuletab ITRE-komisjon meelde parlamendi poolt EFSI läbirääkimiste ajal võetud kohustust viia nende kahe programmi negatiivne mõju miinimumini. Kordame eelarvekomisjoni üldist seisukohta, et uusi prioriteete tuleb rahastada uute assigneeringutega.

Võtame sellest lähtudes teadmiseks julgeolekuprobleemi, mis Euroopa Liidul tuleb lahendada, ja Euroopa Kaitsetööstuse Arenguprogrammi (EDIDP), mis parlamendis vastu võeti. Kiidame heaks eelarvekomisjoni seisukoha rahastada kõnealust programmi üksnes mittesihtotstarbelistest varudest või erivahenditest saadavate rahaliste vahenditega ning kinnitame veel kord, et EDIDP ei tohiks takistada ühegi olemasoleva programmi rakendamist.

Ka digiteerimine on ITRE-komisjoni jaoks otsustava tähtsusega, et ühiskond ja majandus saaksid tulevikus hakkama. Seepärast on oluline viia lõpule digitaalse ühtse turu loomine. Seetõttu nõuab ITRE-komisjon, et WIFI4EU jaoks oleksid olemas piisavad rahalised vahendid, ning ka seda, et kohustusest maksta sellele algatusele aastatel 2017–2019 120 miljonit eurot peetaks kinni.

ITRE-komisjon saab ka väga hästi aru Teie murest tagada ametitele piisav rahastamine, et nad saaksid nõuetekohaselt täita ELi seadusandlikke prioriteete. Rõhutame ka seda, et töötajate arvu vähendamine 5 % ja ümberpaigutamisreserv lõpevad koos selle eelarvega. Sellest tulenevalt toetab ITRE-komisjon seisukohta, et ametite vahendeid ei kärbita enam. Lisaks tuletame meelde oma seisukohta, et üha suuremate või uute ülesannetega tegelevate asutuste inim- ja rahalisi ressursse tuleks vastavalt suurendada. Kuna kehtivate õigusaktidega antakse ACERile ja ENISA-le rohkem ülesandeid ning see toob tõenäoliselt rohkem ülesandeid ka BERECi büroole, toetame me nende personali ja eelarve suurendamist. ITRE-komisjon on korduvalt rõhutanud, et laiendatud volitustega peab kaasnema ressursside asjakohane suurendamine. Pidev vahendite puudus kahjustab tõsiselt ametite suutlikkust täita oma seadusjärgseid volitusi. Kuna GNSSi Agentuuri ees seisab järjest raskemaks muutuv küberturvalisuse tagamise ülesanne ja kuna teenuse sisseostmine kõnealuses tundlikus valdkonnas võib tekitada huvide konflikti, peab ITRE-komisjon ka siin vajalikuks inim- ja rahalisi ressursse suurendada.

ITRE-komisjonil on ka väga hea meel, et Ühendkuningriik osaleb 2019. ja 2020. aasta eelarves nii, nagu oleks ta jäänud ELi. Seega usume, et Brexitil ei ole 2019. aasta eelarvele ja seega ITRE-komisjoni pädevuse alla kuuluvatele programmidele otsest mõju.

ITRE-komisjon nõustub eelarvekomisjoniga ka selles, et piisavate rahaliste vahendite vajadus suureneb ja muutub äärmiselt tähtsaks, pidades silmas, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpp on lähedal ja mitmeaastaseid programme rakendatakse seetõttu kiirendatud tempos.

Oleksime väga tänulikud, kui eelarvekomisjon vaataks meie prioriteedid ja mureküsimused kolmepoolse kohtumise volitusi käsitleva raporti koostamisel läbi. Loodame, et ITRE- ja eelarvekomisjoni edasine koostöö jätkub kogu 2019. aasta eelarvetsükli jooksul ja ka hiljem.

Lugupidamisega

Jerzy Buzek            Jens Geier  

ITRE-komisjoni esimees        ITRE-komisjoni arvamuse koostaja

              2019. aasta eelarve kohta

Koopia: Daniele Viotti, 2019. aasta eelarve raportöör


LISA: SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI KIRI

CM/ds

D(2018)19768

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

WIC M02024

Teema:   Arvamuskiri juulis toimuvate eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volituse kohta

Austatud esimees

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon (IMCO-komisjon) palub eelarvekomisjonil lisada 2019. aasta eelarve üle peetavate läbirääkimiste volitusi käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

IMCO-komisjon soovib meelde tuletada, et hästitoimiv ühtne turg, mis hõlmab kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali takistamatut liikumist, on tähtis element, mis soodustab ELi majanduskasvu, edendab liidu tööstuse konkurentsivõimet, toetab kvaliteetsete töökohtade loomist ja aitab tõsta liidu kodanike elatustaset. Ometi piiravad ettevõtjate (eelkõige VKEde) ja kodanike võimalusi ikka veel toodete ja teenuste vaba vahetust takistavad põhjendamatud tõkked, kehtivate eeskirjade täitmise puudulik tagamine, piiriüleste riigihangete vähene määr ja ebapiisav poliitiline toetus struktuurireformidele, mille tagajärjeks on väiksem töökohtade arv ja tarbetult kõrged hinnad.

IMCO-komisjon on seetõttu arvamusel, et äärmiselt tähtis on kulutada piisavalt suur osa liidu eelarvest toimiva ühtse turu väljakujundamisele ja tarbijate tõhusale kaitsele, seda eelkõige praegu, kui majandustegevus digitaalajastul ümber kujuneb. Vastavalt komisjoni digitaalse ühtse turu strateegiale nõuab IMCO-komisjon, et 2019. aasta eelarvest tagataks allpool toodud põhivaldkondadele piisavad vahendid.

1 – Tarbijakaitse

Soodne tarbijakeskkond on kogu Euroopas ühtse turu väljakujundamise ja majanduskasvu peamine tegur. Kodanike ja ettevõtjate usaldus ja kindlustunne paljudes valdkondades, nagu reisijate õigused, tarbijate õigused, võitlus ebaausate kaubandustavade vastu, ebaõiglased lepingutingimused, toodete võltsimine või toodete kahesugune kvaliteet, on tagatud ELi tarbijakaitsealaste õigusaktidega.

Tarbijapoliitika alaseid probleeme esineb siiski veel nii digitaal- kui ka praktilises valdkonnas. Euroopa turul on endiselt ohtlikke ja nõuetele mittevastavaid tooteid, mille tõttu tuleks turujärelevalvet paremini paremini kooskõlastada ja tõhustada. Seoses digitaalse ühtse turuga omab aga suurimat tähtsust keskmise tarbija harituse ja teadlikkuse suurendamine ning tarbijate õiguste kohandamine tehnoloogiliste muudatustega. IMCO-komisjon soovib seetõttu tagada, et 2019. aasta eelarvest eraldatakse tarbijakaitsele piisavad vahendid, võttes arvesse, et kõnealuses valdkonnas peaks 2018. või 2019. aastal jõustuma veel rida tähtsaid õigusakte, sealhulgas:

•  direktiiv kaupade müügilepingute kohta COM(2015)0635COM(2017)0637 – 2015/0288 (COD) – IMCO/8/05564;

•  direktiiv digitaalse sisu üleandmise lepingute kohta COM(2015)0634 – 2015/0287 (COD) – CJ24/8/06371;

•  määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 – COM(2017)256 final – 2017/0086(COD) – IMCO/8/09874;

•  määrus raamistiku kohta isikustamata andmete vabaks liikumiseks Euroopa Liidus – COM (2017) 495 final – 2017/0228 (COD) – IMCO/8/11036;

•  direktiiv, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid COM(2018)0184 – 2018/0089 (COD) – IMCO/8/12818;

•  direktiiv ELi tarbijakaitse-eeskirjade ajakohastamise ja nende täitmise parema tagamise kohta COM(2018)0185 – 2018/0090 (COD) – IMCO/8/12813;

•  määrus, mis käsitleb siseturul põhjendamatut asukohapõhist piiramist ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel COM (2016)0289 – 2016/0152 (COD) – IMCO/8/06772;

•  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord COM (2017)0795 – 2017(0353) COD.

2 – Tollipoliitika

Tollipoliitika on kõige ilmekam näide poliitikavaldkonnast, kus avaliku sektori kulutused võivad hoogu anda täiendustele, millest saavad kasu nii majandus tervikuna kui ka iga liikmesriik ning äriühing või üksikisik, kes soovib tegeleda kaubandusega. Toll kaitseb ühtset turgu ning kodanike tervist ja ohutust. Tollivaldkonda reguleeriv raamistik on kehtestatud liidu tolliseadustikuga. Tuleks meeles pidada, et liidu tolliseadustikust saadav kasu muutub täielikuks alles siis, kui kõik tehingud on üle viidud elektroonilistele töötlemismeetoditele.

Selleks peaks tolli üldine strateegia olema sidus ja tulevikku vaatav ning seda tuleks mõjusalt rakendada. Menetluste lihtsustamine ja nende täitmise tulemuslik tagamine on pettuste vastu võitlemisel ja konkurentsi edendamisel äärmiselt suure tähtsusega.

Liikmesriikide ja liidu eelarve vahel on vaja säilitada õige tasakaal, hinnates veel kord, kas selle valdkonna kulutusi tuleks koostalitlusvõimeliste IT-süsteemide kiire arengu kaasrahastamiseks suurendada. Tollitegevuse täielikult elektrooniline keskkond aitaks tõhusalt ära hoida seda, et eksportijad valivad Euroopa Liitu sisenemiseks kõige soodsama koha, ning avastada võimalikku impordikaubale liiga madala maksu määramist, et tagada liidu omavahendite nõuetekohane kogumine. See on eriti oluline seoses liidu tolliseadustiku artikli 278 muudatusettepaneku (millega pikendatakse muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist üleminekuperioodil (COM (2018) 85 final – 2018/0040 (COD) – IMCO/8/12381)) võimaliku jõustumisega, millega pikeneb ajavahemik, mille jooksul aktsepteeritakse suhteliselt vähem tõhusaid paberipõhiseid menetlusi seni, kui nende asendamiseks võetakse kasutusele toimivad elektroonikasüsteemid.

Järgmistel aastatel tehtavad piisavad kulutused sellele poliitikavaldkonnale tagavad tulevikus investeeringutulu, nii et see on hea näide, kuidas ELi raha paremini kulutada. Toimivale e-tollikeskkonnale sujuva ülemineku tagamiseks on hädavajalik ka komisjoni selle valdkonna töötajate piisav arv.

3 – VKEd ja mikroettevõtjad

VKEd ja mikroettevõtjad on Euroopa majanduse põhielemendid. IMCO-komisjoni arvates on äärmiselt tähtis, et nad saaksid ka tulevikus kasu sellistest teabe- ja abiteenustest nagu SOLVIT ja Teie Euroopa ning VKEde tegevust käsitlevatest Euroopa õigusaktidest, et neil oleks avanevatele välisturgudele sisenemisel rohkem tuge ning digitehnoloogiale üleminekul ja ringmajanduse ärimudelite kasutuselevõtul rohkem abi. Kui neil on piisavalt kapitali, võib see võimendada nende suutlikkust tulla toime majandusprobleemidega ja digikaubandusele üleminekuga. Seepärast tuleb rõhutada, kui oluline on COSME piisav eelarvega varustamine.

4 – Standardimistegevus

Samuti on äärmiselt tähtis, et Euroopa standardiorganisatsioonide standardimistegevuse rahastamise tase oleks piisav. Standardid on ühtse turu nurgakivi ja toetavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Vastavalt ELi õigusele peaksid standardimisprotsessi kuuluma ka tarbijad ja sidusrühmad.

Lugupidamisega

Anneleen Van Bossuyt

CC: Mr Daniele Viotti


LISA: KALANDUSKOMISJONI KIRI

Kalanduskomisjoni esimehe Alain Cadeci 11. aprilli 2018. aasta kiri 2019. aasta eelarve pearaportöörile Daniele Viottile

Tõlge

Teema:  PECH-komisjoni prioriteedid seoses Euroopa Komisjoni 2019. aasta eelarvega

Austatud kolleeg

Kalanduskomisjon otsustas teavitada eelarvekomisjoni oma prioriteetidest seoses Euroopa Komisjoni 2019. aasta eelarvega kirjaliku menetluse teel ja koordinaatorite poolt 28. märtsil 2018 vastu võetud kirja vormis.

Kalanduskomisjon on seega otsustanud, et kolmepoolsete läbirääkimiste volituste hulka tuleks lisada alljärgnevad prioriteedid.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rahalised vahendid on koondatud III jaosse ja 11. jaotisesse: merendus ja kalandus, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) ning kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide liikmena ja jätkusuutliku kalanduse kokkulepetes osalejana.

1.  Kalandusvaldkonnas on vaja piisavaid ja kättesaadavaid vahendeid, et viia ellu ÜKPd, tagada Euroopa vesiviljeluse ja kalanduse jätkusuutlikkus, tulla toime lossimiskohustusest tuleneva finantskoormusega ja täita maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk;

2.  Euroopa Liit on maailma suurim kalandustoodete importija; rohkem kui 60 % ELi tarnitavatest kalandustoodetest on pärit rahvusvahelistest vetest ja kolmandate riikide majandusvöönditest. 2019. aasta eelarve jaoks tuleb välja arvutada ja selles ette näha piisavad ja kindlad eelarveeraldised, eelkõige protokollide uuendamise tõttu Mauritaania ja Senegaliga;

3.  kalanduskomisjon rõhutab, et on vaja säilitada piisavalt rahalisi eraldisi ka kaasrahastatavate tegevuste jaoks, mis võimaldab väikesemahulise ja rannalähedase kalapüügi sektoritel rahastust saada; tõdeb, et liikmesriigid peavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) poolt toetatava üldise raamistiku alusel määrama oma rahastamisprioriteedid selliselt, et oleks võimalik reageerida selle sektori spetsiifilistele probleemidele;

4.  märgib, et liikmesriigid on kõik kalandusega seotud rakenduskavad vastu võtnud, nii et komisjon ja liikmesriikide ametiasutused peaksid 2019. aasta eelarve menetlemisel kiiremini tegutsema, et tagada asjaomaste projektide õigeaegne rakendamine;

5.  rõhutab, et neli aastat pärast seda, kui 2014.–2020. aasta EMKF 15. mail 2014 vastu võeti, on selle assigneeringute kasutamine endiselt mitterahuldav, sest 2018. aasta märtsiks oli 6,4 miljardist eurost ära kasutatud ainult 3,5%; loodab, et EMKFi assigneeringute kasutamise määr tulevikus tõuseb; toonitab, et assigneeringute kasutamise madal määr tuleneb enamalt jaolt bürokraatlikust koormusest riigi tasandil;

6.  nõuab assigneeringute eraldamisel suuremat paindlikkust ja eelkõige seda, et andmetega seotud vahendeid, mida liikmesriigid ei ole kasutanud, oleks võimalik üle kanda teadusasutustele ja kontrolli eesmärgil Euroopa Kalanduskontrolli Ametile (EFCA);

7.  märgib ära ameti kvaliteetse ja asjakohase koostöö Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Frontexiga ühise katseprojekti raames, mis käsitleb rannikuvalve loomist; tuletab komisjonile siiski meelde, et ametile tuleks anda seda laadi projektide või muude tulevaste projektide jaoks piisavalt vahendeid;

8.  rõhutab kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute väga head täitmismäära (vastavalt 99,6 % ja 88,5 %), millest esimene on võrreldes eelneva eelarveaastaga veelgi paranenud;

9.  rõhutab, kui tähtis on säilitada rahastamisvahendid merenduse ja kalanduse alasteks uuringuteks vähemalt samal tasemel, et saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja kahanevate kalaliikide taastumine;

10.  tuletab meelde, et teadusandmete kogumist tuleb parandada ja andmed tuleb teha kättesaadavamaks ning soodustada koostööd ja teadusandmete vahetamist ühelt poolt merendus- ja kalandussektori ja teiselt poolt teadlaste vahel;

11.  rõhutab kalanduskontrolli ja teadusandmete kogumise olulisust, kuna need on ÜKP alustalad; leiab, et neid valdkondi tuleb jätkuvalt rahastada ELi vahenditest ning et liikmesriigid peavad suurendama oma jõupingutusi nende vahendite laialdasemaks kasutamiseks.

Lugupidamisega

Alain CADEC


LISA: KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI KIRI

IPOL-COM-LIBE D(2018)16301

Jean ARTHUIS

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Brüssel

Teema:  Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni prioriteedid 2019. aasta eelarve projekti puhul

Austatud esimees

Kirjutan Teile kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE-komisjon) prioriteetidest, mida tuleks 2019. aasta eelarveprojektis arvesse võtta.

LIBE-komisjon loodab, et rahalised vahendid, mis mitmeaastases finantsraamistikus on justiits- ja siseasjade jaoks 2019. aastal ette nähtud, kantakse eelarvesse täissummas ning rubriigi 3 (julgeolek ja kodakondsus) summat suurendatakse, nagu 2017. aastal toimunud finantsraamistiku muutmisel kokku lepiti. Ka liidus antava erakorralise humanitaarabi puhul ootan Euroopa Komisjonilt, et kogu summa, mis 2016.–2018. aastaks ette on nähtud (650 miljonit eurot), kasutatakse 2018. aasta lõpuks kavakohaselt ära.

Kuna ELi piiridele jõudev suur rändajate hulk tekitab endiselt probleeme, tuleb tingimata eraldada rahasumma, mida on vaja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ümberkujundamiseks täieõiguslikuks Euroopa Liidu Varjupaigaametiks, kes tagab kõigi varjupaigataotlejate menetlusõiguste seire ja austamise, ning korralike vastuvõtukeskuste tagamiseks ja rändajate integreerimist toetavate meetmete võtmiseks. LIBE-komisjon palub Euroopa Komisjonil ühtlasi tagada, et kui varjupaigavaldkonna peamised õigusaktid võetakse sel aastal vastu, siis eraldataks sellele valdkonnale piisavalt palju raha. Samal põhjusel tuleb piisavad summad eraldada ka Frontexile, et see saaks oma ülesandeid hästi täita ja tuleks ELi välispiiridel toimuvaga toime.

Loodame, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ja Sisejulgeolekufondi (ISF) osas jätkab Euroopa Komisjon 2018. aastal liikmesriikidega tihedat koostööd, et need võtaksid meetmeid, kasutamaks 2019. aastal kõik AMIFist ja ISFist eraldatavad summad ära. Edaspidi tuleb vältida 2017. aasta lõpus tekkinud olukorda, kus AMIFi maksete assigneeringutest tuli 275 miljonit eurot ümber jaotada, sest teatavad liikmesriigid ei suutnud raha ära kasutada. Seetõttu jääb LIBE-komisjon seisukohale, et iga selle eesmärgi kohta tuleks luua eraldi eelarverida (st et kahe eelarverea asemel on vaja nelja), sest nii saaks LIBE-komisjon täita oma kontrolliülesannet ja muuta ELi rahastamise läbipaistvamaks. Nagu LIBE-komisjonis eelmisel aastal vastu võetud eelarve muutmise ettepanekutest näha, ei ole LIBE-komisjon üldse rahul sellega, millistele eelarveridadele AMIF praegu on jagatud. Vaja on omaette eelarverida, millelt maksta rahalist toetust merel toimuvateks otsingu- ja päästeoperatsioonideks, mille korraldavad liikmesriigid või erasektor.

Põhiõiguste kaitsmiseks tuleb LIBE-komisjoni arvates justiits- ja siseasjade valdkonnas tingimata rahastada asjakohaseid järelevalvemehhanisme. Kuna põhiõigused on Euroopa Liidus ilmselgelt suure surve all, soovitab LIBE-komisjon Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) ja Euroopa Andmekaitseinspektori eelarvet suurendada. Samal põhjusel tuleks piisavad rahalised vahendid ette näha ka inimõiguste ja võrdõiguslikkusega tegelevate organisatsioonide toetamiseks. Ka eu-LISA-le tuleb 2019. aastal eraldada piisavalt vahendeid, et ta saaks uute ülesannete täitmiseks inimesi tööle võtta ja asjatundjatelt nõu küsida.

ISFi puhul soovib LIBE-komisjon rõhutada, et terrorismi ning muude raskete piiriüleste kuritegude ja küberkuritegevusega võitlemiseks on esmatähtis tugevdada politseid- ja õiguskoostööd. 2019. aastal tuleks piisavalt rahastada ka võitlust keskkonnakuritegude ja inimkaubanduse vastu. Kuna sedalaadi kuritegude arv on kogu Euroopa Liidus väga palju suurenenud, peaks Eurojusti eelarve olema piisavalt suur, et ta saaks juurdlusi ja süüdistuse esitamist liimesriikide pädevate asutuste vahel paremini koordineerida, eelkõige hõlbustada rahvusvahelise vastastikuse õigusabi andmist ja väljaandmistaotluste rahuldamist. Peale selle nõuab LIBE-komisjon, et asjakohane rahasumma eraldataks selleks, et luua võimalikult kiiresti Euroopa Prokuratuur. Piisav summa tuleb eraldada ka Europolile, sest tal on eri liiki kuritegudega võitlemisel väga suur roll ja ta teeb järjest rohkem koostööd kolmandate riikidega.

Peale selle tuleks suurendada Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) eelarvet, et keskus saaks hästi täita oma põhiülesannet, st esitada Euroopas tarbitavate ja müüdavate narkootikumide kohta usaldusväärset ja võrreldavat teavet, ning arendada taristut ja vahendeid, mille abil koguda riigipõhiseid andmeid ühtselt ja optimaalselt. Seda on vaja, sest uimastiäri kasvab. Sel on omakorda suur roll üleilmse terrorismi rahastamisel ja oma osa selles, et Euroopa Liidus sureb opioidide üledoosi tõttu varasemast rohkem inimesi.

LIBE-komisjoni arvates tuleb kindlasti muuta Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volitusi, et võidelda paremini küberkuritegevuse vastu, kaitsta paremini elutähtsat taristut ja kaitsta paremate IT-turvalisuse standardite abil internetis põhiõigusi. Sellega seoses tuleb ENISA läbivaadatud volituste rakendamist 2019. aastal piisavalt rahastada.

Lugupidamisega

Claude MORAES


LISA: PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI

Põhiseaduskomisjon

Esimees

Viide: D(2018)18206

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

Altiero Spinelli hoone

ASP 09G205

B-1047 Brüssel

Teema:  Põhiseaduskomisjoni prioriteedid seoses volitusega 2019. aasta eelarve kolmepoolseteks läbirääkimisteks

Austatud esimees

Kuna 2019. aasta eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volitust käsitleva eelarvekomisjoni raporti vastuvõtmise ajakava on väga tihe, volitati mind kui AFCO-komisjoni arvamuse koostajat 2019. aasta eelarve kohta koostama meie komisjoni ettepanekud raporti projektis arvesse võtmiseks kirja kujul, milles tuuakse välja AFCO-komisjoni prioriteedid järgmise aasta eelarves.

Sellest tulenevalt sooviks põhiseaduskomisjon juhtida Teie tähelepanu järgmistele prioriteetsetele valdkondadele, mis väärivad käsitlemist tänavustel eelarveläbirääkimistel.

– Nagu ikka, peab AFCO-komisjon tähtsaks programmi „Kodanike Euroopa“ ja Euroopa kodanikualgatuse piisava rahastamise tagamist. Oleme arvamusel, et need kaks programmi täiendavad teineteist, kuid samas tuleks neid rahastada sõltumatult, kuna kumbki programm on kodanike osalemiseks tähtis eri viisil.

– Nagu võib-olla juba teate, tegeleme praegu Euroopa kodanikualgatuse reformi käsitleva komisjoni ettepaneku eelnõu läbivaatamisega, mille puhul rõhutame, et selle rahalised vahendid tuleks programmist „Kodanike Euroopa“ lahku lüüa. Soovime saavutada kummagi programmi rahastamise täieliku läbipaistvuse ja oleme seetõttu seisukohal, et nende eelarveallikad peaksid olema ühtlustatud ja selgelt jälgitavad.

– AFCO-komisjon peab prioriteetseks ka kodanikega suhtlemise piisavat rahastamist, pidades silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja uue ametiaja algust. Lisaks sooviksime meeleldi edendada arutelu Euroopa tuleviku üle. Sooviksime sellega seoses uurida võimalusi kasutada ELi eelarvet kodanikega konsulteerimise rahastamiseks.

Loodan, et eelarvekomisjon võtab meie ettepanekuid 2019. aasta eelarve kolmepoolsete läbirääkimiste volituse koostamisel arvesse.

Lugupidamisega

professor Danuta Hübner

KOOPIA:  Daniele Viotti, eelarvekomisjoni 2019. aasta eelarve raportöör – III jagu, komisjon

    Paul Rübig, eelarvekomisjoni 2018. aasta eelarve raportöör – Muud jaod


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

28.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Urmas Paet, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, David Coburn, Thomas Waitz, Bogdan Brunon Wenta


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez, Urmas Paet

PPE

Richard Ashworth, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Paul Rübig, Inese Vaidere, Bogdan Brunon Wenta

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, John Howarth, Vladimír Maňka, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

4

EFDD

Jonathan Bullock, David Coburn

ENF

André Elissen

NI

Eleftherios Synadinos

1

0

VERTS/ALE

Thomas Waitz

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 4. juuli 2018Õigusalane teave