Menetlus : 2015/0907(APP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0248/2018

Esitatud tekstid :

A8-0248/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/07/2018 - 6.2
CRE 04/07/2018 - 6.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0282

SOOVITUS     ***
PDF 452kWORD 59k
2.7.2018
PE 623.806v02-00 A8-0248/2018

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom

(09425/2018 – C8-0276/2018 – 2015/0907(APP))

Põhiseaduskomisjon

Raportöörid: Danuta Maria Hübner ja Jo Leinen

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom

(09425/2018 – C8‑0276/2018 – 2015/0907(APP))

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09425/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 223 lõikele 1 (C8‑0276/2018),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta ja sellele lisatud ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti(1),

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati, Luksemburgi Saadikutekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese Koja, Madalmaade Parlamendi Teise Koja, Rootsi Riksdagi, Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni soovitust (A8-0248/2018),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT C 366, 27.10.2017, lk 7.


SELETUSKIRI

  Novembris 2015 võttis Euroopa Parlament vastu ettepaneku ELi valimisõiguse reformimiseks, mille eesmärk oli edendada kodanike osalemist, tugevdada valimiste Euroopa mõõdet, tõhustada parlamendi enda toimimist ja parandada valimiste läbiviimist. Tegemist oli vajaliku ja kauaoodatud edusammuga Euroopa kodanike jaoks, kes on viimased 40 aastat valinud Euroopa Parlamendi liikmeid samade vanade, peamiselt riiklike eeskirjade järgi.

  Pärast peaaegu kolm aastat kestnud intensiivseid läbirääkimisi jõudis nõukogu lõpuks selle Euroopa kodanike ja Euroopa Parlamendi jaoks olulise reformi küsimuses kokkuleppele. See on iseenesest võit, arvestades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 223 sätestatud menetluse piiranguid, millega nõutakse liikmesriikide ühehäälset seisukohta.

Kõige olulisem on, et see on parlamendi esimene edukas katse ajakohastada Euroopa Parlamendi liikmete valimise eeskirju alates valimisi käsitleva akti vastuvõtmisest 1976. aastal. Sellega avaneb võimalus Euroopa Parlamendi valimisi järk-järgult ja ulatuslikult reformida. Nõukogu otsuse eelnõu oli maksimum, mida oli praeguses poliitilises kontekstis ja menetluse piiranguid arvestades võimalik saavutada.

Nõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat 1976. aasta akti, sisaldab mitmeid positiivseid elemente, mis parandavad oluliselt Euroopa Parlamendi valimiste laadi ja läbiviimist tulevikus:

·  Tekst on täielikus kooskõlas liikmesriikide põhiseaduslike ja valimistraditsioonidega.

·  Tänu uutele eeskirjadele mõistavad kodanikud lõpuks paremini seost riiklike erakondade ja valimiste kandidaatide vahel ning teavad, millisesse Euroopa tasandi erakonda nad kuuluvad. Kõnealuse ettepaneku heakskiitmisel avaneb võimalus asendada Euroopa Parlamendi valimiste aruteludel riiklikud teemad järk-järgult Euroopa teemadega.

·  Euroopa Parlamendi valimised muutuvad ka lihtsamini juurdepääsetavaks, kuna tekib võimalus võtta kasutusele elektrooniline ja kirja teel hääletamine. See tähendaks, et valimisaktiivsus suureneb ja suuremal arvul kodanikel on võimalus hääletada turvaliselt ja mugavalt.

·  Hääleõiguse andmine kolmandates riikides elavatele ELi kodanikele mõjutaks tugevalt valimistel osalemist, kuna ainuüksi Šveitsis elab alaliselt rohkem kui 1,4 miljonit ELi kodanikku. Seda olulist võimalust tunnustatakse nüüd ja tõenäoliselt paljud liikmesriigid seda pärast uute sätete jõustumist ka kasutavad.

·  Minimaalne tähtaeg valimisnimekirjade koostamiseks kaitseb selle eest, et riiklikud erakonnad teevad liikmesriikides viimasel hetkel meelevaldseid otsuseid.

·  Topelthääletamise vastased meetmed suurendavad kodanike usaldust valimisprotsessi vastu.

·Kontaktasutuse määramine valijate ja kandidaatide andmete vahetamiseks tagaks riiklike valimisametite parema koordineerimise ja vähendaks ka topelthääletamise võimalusi.

·  Künnis muudaks valimistingimused erakondade jaoks kõigis liikmesriikides võrdsemaks. Samuti tekiks suurem võrdsus seoses kaaluga, mis on iga kodaniku häälel Euroopa Parlamendi liikmete valimisel.

·  Nõukogu otsuse eelnõu on liidu õigusakt, erinevalt otsestel ja üldistel valimistel esindajate

·Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti valitsustevahelisest laadist. Seetõttu kuuluksid Euroopa Kohtu pädevusse valimisi käsitleva akti need osad, mida nõukogu otsuse eelnõuga muudetakse. See annab kodanikele õiguskindluse.

Kuigi nõukogult oleks võinud oodata rohkem edasipüüdlikkust, peaks Euroopa Parlament nüüd andma kiiresti nõusoleku ja sellega näitama, et isegi praeguses keerulises poliitilises kontekstis on võimalik Euroopa demokraatiat sammhaaval parandada. Otsust tuleks vaadelda esimese sammuna, mitte lõpp-punktina.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimine

Viited

09425/2018 – C8-0276/2018 – 2015/0907(APP)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

18.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AFCO

 

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Jo Leinen

26.2.2015

Danuta Maria Hübner

26.2.2015

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.6.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

2.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

8

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Mercedes Bresso, Elmar Brok, Richard Corbett, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Guy Verhofstadt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Ashley Fox, Jérôme Lavrilleux, David McAllister, Cristian Dan Preda

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Jonás Fernández, Birgit Sippel

Esitamise kuupäev

2.7.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

15

+

NI

Kazimierz Michał Ujazdowski

PPE

Elmar Brok, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Jérôme Lavrilleux, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin

S&D

Mercedes Bresso, Richard Corbett, Jonás Fernández, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira, Birgit Sippel

8

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Guy Verhofstadt

ECR

Ashley Fox

ENF

Gerolf Annemans

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

VERTS/ALE

Pascal Durand, Josep Maria Terricabras

1

0

EFDD

Daniela Aiuto

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 3. juuli 2018Õigusalane teave