Menetlus : 2018/0044(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0261/2018

Esitatud tekstid :

A8-0261/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 8.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0086

RAPORT     ***I
PDF 591kWORD 90k
16.7.2018
PE 621.985v02-00 A8-0261/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes

(COM(2018)0096 – C8-0109/2018 – 2018/0044(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Pavel Svoboda

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes

(COM(2018)0096 – C8-0109/2018 – 2018/0044(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0096),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 81 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0109/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0261/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Selleks et muuta kohtuvaidluste tulemused prognoositavamaks, parandada õiguskindlust ja kohtuotsuste vaba liikumist, eeldab siseturu nõuetekohane toimimine, et liikmesriikide kollisiooninormid sisaldaksid samu pidemeid kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks, olenemata sellest, millises riigis on kohtule hagi esitatud.

(3)  Selleks et muuta kohtuvaidluste tulemused prognoositavamaks ning parandada õiguskindlust ja kohtuotsuste vaba liikumist ja tunnustamist, eeldab siseturu nõuetekohane toimimine, et liikmesriikide kollisiooninormid sisaldaksid samu pidemeid kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks, olenemata sellest, millises riigis on kohtule hagi esitatud.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Kollisiooninorme, mis käsitleksid nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes (ehk nõuete loovutamise asjaõiguslikku toimet), praegu liidu tasandil kehtestatud ei ole. Need on kehtestatud liikmesriikide tasandil, kuid on ebajärjepidevad ja sageli ebaselged. Nõuete piiriülesel loovutamisel tekitab liikmesriikide kollisiooninormide ebaühtlus õiguslikku ebakindlust selles osas, milline õigus kohaldub nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. Õiguskindluse puudumine tähendab, et nõuete piiriülese loovutamise korral esineb õiguslik risk, mida ei esine nõuete loovutamisel ühe riigi õigusruumi piires, kuna kohaldada võib erinevaid siseriikliku materiaalõiguse norme, sõltuvalt sellest, millise liikmesriigi kohus või ametiasutus nõuete omandiõigust puudutavat vaidlust lahendab.

(11)  Praegu puuduvad liidu tasandil ühtlustatud kollisiooninormid, mis käsitleksid nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes. Need normid on kehtestatud liikmesriikide tasandil, kuid ei ole järjepidevad, kuna kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel tuginetakse erinevatele ühendavatele teguritele, mistõttu need on ka ebaselged, eriti riikides, kus selliseid norme ei reguleerita eraldi õigusnormidega. Nõuete piiriülesel loovutamisel tekitab liikmesriikide kollisiooninormide ebaühtlus õiguslikku ebakindlust selles osas, milline õigus kohaldub nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. Õiguskindluse puudumine tähendab, et nõuete piiriülese loovutamise korral esineb õiguslik risk, mida ei esine nõuete loovutamisel ühe riigi õigusruumi piires, kuna kohaldada võib erinevaid siseriikliku materiaalõiguse norme, sõltuvalt sellest, millise liikmesriigi kohus või ametiasutus nõuete omandiõigust puudutavat vaidlust lahendab; prioriteedikonflikt küsimuses, kellele kuulub nõue piiriülese loovutamise tagajärjel, võidakse vaikimisi lahendada erinevalt, sõltuvalt sellest, millise riigi õigust kohaldatakse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Kui nõude omandaja ei ole õiguslikust riskist teadlik või otsustab seda ignoreerida, võib ta kanda ettenägematut rahalist kahju. Ebakindlus piiriüleselt loovutatud nõuete omandiõiguse osas võib avaldada järelmõju ning finantskriisi mõju süvendada ja pikendada. Kui nõude omandaja otsustab õiguslikku riski vähendada ja kasutab õigusnõustamist, on tema tehingukulud võrreldes nõuete loovutamisega ühe riigi õigusruumi piires suuremad. Kui õiguslik risk heidutab nõude omandajaid ja nad otsustavad seda vältida, võivad nad loobuda ärivõimalustest ja turgude lõimumine võib väheneda.

(12)  Kui nõude omandaja ei ole õiguslikust riskist teadlik või otsustab seda ignoreerida, võib ta kanda ettenägematut rahalist kahju. Ebakindlus piiriüleselt loovutatud nõuete omandiõiguse osas võib avaldada järelmõju ning finantskriisi mõju süvendada ja pikendada. Kui nõude omandaja otsustab õiguslikku riski vähendada ja kasutab õigusnõustamist, on tema tehingukulud suuremad kui nõuete loovutamisel ühe riigi õigusruumi piires.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Selline õiguslik risk võib toimida ka heidutavalt. Nõude omandaja ja loovutaja võivad otsustada riski vältida ning seetõttu ärivõimalused käest lasta. Selline ebaselgus ei ole ilmselt kooskõlas turgude lõimimise eesmärgi ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 63–66 sätestatud kapitali vaba liikumise põhimõttega.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Käesoleva määruse eesmärk on tagada õiguskindlus, kehtestades ühised kollisiooninormid, millega määratakse kindlaks, millise riigi õigust kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes.

(13)  Käesoleva määruse eesmärk on tagada õiguskindlus, kehtestades ühised kollisiooninormid, millega määratakse kindlaks, millise riigi õigust kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, mis suurendab nõuetega seotud piiriüleste tehingute arvu, soodustades omakorda liidus piiriüleseid investeeringuid ning muutes rahastamise ettevõtetele – ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) – ja tarbijatele kättesaadavamaks.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Käesoleva määruse eesmärk ei ole muuta määruse (EÜ) nr 593/2008 sätteid, mis reguleerivad vabatahtliku loovutamise asjaõiguslikku toimet nõude loovutaja ja omandaja või nõude omandaja ja võlgniku vaheliste tehingute korral.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevas määruses sätestatud kollisiooninormid peaksid reguleerima nõuete loovutamise asjaõiguslikke tagajärgi nii kõigi loovutamistehingu poolte vahel (st nõude loovutaja ja selle omandaja vahel ning nõude omandaja ja võlgniku vahel) kui ka kolmandate isikute (näiteks nõude loovutaja võlausaldaja) suhtes.

(15)  Käesolevas määruses sätestatud kollisiooninormid peaksid reguleerima nõuete loovutamise tagajärgi kolmandate isikute, näiteks nõude loovutaja võlausaldaja, v.a võlgniku suhtes.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad nõuded on nõuded klientide vastu, direktiivis 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta44 määratletud finantsinstrumentidest tulenevad nõuded ja krediidiasutuses kontole kantud sularaha. Direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentide hulka kuuluvad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse finantsturgudel. Kui väärtpaberit loetakse varaks, siis tuletisinstrument on leping, mis sisaldab nii lepingupoolte õigusi (või nõudeid) kui ka kohustusi.

(16)  Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad nõuded hõlmavad nõudeid klientide vastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL44 määratletud finantsinstrumentidest tulenevaid nõudeid ja krediidiasutuses kontole kantud sularaha. Direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentide hulka kuuluvad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse finantsturgudel. Kui väärtpaberit loetakse varaks, siis tuletisinstrument on leping, mis sisaldab nii lepingupoolte õigusi (või nõudeid) kui ka kohustusi.

___________________

___________________

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496).

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)   Käesolev määrus käsitleb nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes. See ei hõlma lepingute (näiteks tuletislepingute) üleminekut, mis sisaldavad nii õigusi (või nõudeid) kui ka kohustusi, ega õigusi ja kohustusi sisaldavate lepingute uuendamist (novatsiooni). Kuna käesolevas määruses ei käsitleta lepingute üleandmist ega uuendamist, reguleerib finantsinstrumentidega kauplemist ning nende kliirimist ja nendega arveldamist ka edaspidi õigus, mida kohaldatakse lepinguliste võlakohustuste suhtes Rooma I määruse kohaselt. Selle õiguse valivad tavaliselt lepingupooled või see määratakse kindlaks vastavalt finantsturgude suhtes kohaldatavatele mittediskretsionaarsetele eeskirjadele.

(17)  Käesolev määrus käsitleb nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes. Täpsemalt hõlmab see nii õigusi (või nõudeid) kui ka kohustusi sisaldavate lepingute (näiteks tuletislepingute) üleminekut ning õigusi ja kohustusi sisaldavate lepingute uuendamist (novatsiooni).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Finantstagatiste direktiiviga44, arvelduse lõplikkuse direktiiviga45, likvideerimise direktiiviga46 ja registrimäärusega47 reguleeritud küsimusi ei peaks käesolev määrus mõjutama.

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/47/EÜ44, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ 45, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/24/EÜ46 ja nõukogu määrusega (EL) nr 389/201347 reguleeritud küsimusi ei peaks käesolev määrus mõjutama, kuna käesolevas määruses sätestatud kollisiooninormide ja nimetatud kolmes direktiivis sätestatud kollisiooninormide kohaldamisalad ei kattu.

_________________

_________________

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43–50).

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45–50).

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15–23).

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).

47 Komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 3.5.2013, lk 1–59).

47 Komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 3.5.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Vastavalt turutavadele ja turuosaliste vajadustele peaks teatavate nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes erandina reguleerima loovutatava nõude õigus, st see õigus, mis reguleerib võlausaldaja ja võlgniku vahelist algset lepingut, millest nõue tuleneb.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Väärtpaberistamise käigus loovutatavate nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel tuleks tagada paindlikkus, selleks et vastata kõigi väärtpaberistajate vajadustele ja hõlbustada piiriülese väärtpaberistamise turu laienemist väiksemate ettevõtjateni. Kuigi väärtpaberistamise käigus loovutatavate nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes tuleks reeglina kohaldada nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigust, peaks nõude loovutajal (väärtpaberistamise tehingu algataja) ja nõude omandajal (eriotstarbeline ettevõtja) olema võimalus valida, et nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldub loovutatava nõude õigus. Nõude loovutajal ja selle omandajal peaks olema võimalus otsustada, et väärtpaberistamise käigus loovutatavate nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib üldnormina nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigus, või valida loovutatava nõude õigus, võttes arvesse tehingu struktuuri ja eripära, näiteks väärtpaberistamise tehingu algatajate arvu ja asukohta ning seda, mitme riigi õigused reguleerivad loovutatavaid nõudeid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Prioriteedikonflikt võib tekkida sama nõude omandajate vahel olukorras, kus nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatakse ühe loovutamise puhul nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigust ja teise loovutamise puhul loovutatud nõude õigust. Sellisel juhul peaks prioriteedikonflikti lahendamiseks kohaldatav õigus olema õigus, mida kohaldati selle nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, mis kohaldatava õiguse kohaselt kolmandate isikute suhtes esimesena kehtima hakkas.

(29)  Prioriteedikonflikt võib tekkida sama nõude omandajate vahel olukorras, kus nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatakse ühe loovutamise puhul nõude loovutaja alalise elukoha õigust ja teise loovutamise puhul loovutatud nõude õigust. Sellisel juhul peaks prioriteedikonflikti lahendamiseks kohaldatav õigus olema õigus, mida kohaldati selle nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, mis kohaldatava õiguse kohaselt kolmandate isikute suhtes esimesena kehtima hakkas. Kui mõlemad nõude loovutamised muutuvad kolmandate isikute suhtes kehtivaks üheaegselt, tuleks kohaldada nõude loovutaja alalise elukoha õigust.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Selle siseriikliku õiguse kohaldamisala, mida käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, peaks olema ühetaoline. Kohaldatav siseriiklik õigus peaks eelkõige reguleerima: i) nõude loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes, st mis samme peab nõude omandaja astuma tagamaks, et tal tekib loovutatud nõude suhtes omandiõiguse (näiteks loovutamise registreerimine riigiasutuses või avalikus registris, võlgniku teavitamine loovutamisest kirjalikus vormis); ja ii) prioriteediküsimusi, st konflikte nõude mitme omandaja vahel, et teha selgeks, kellele kuulub nõude omandiõigus (näiteks nõude kahe omandaja vahel, kui sama nõuet on loovutatud kaks korda, või nõude omandaja ja nõude loovutaja võlausaldaja vahel).

(30)  Selle siseriikliku õiguse kohaldamisala, mida käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, peaks olema ühetaoline. Kohaldatav siseriiklik õigus peaks eelkõige reguleerima: i) nõude loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes, st mis samme peab nõude omandaja astuma ja milliseid menetlusi järgima, tagamaks, et tal tekib loovutatud nõude suhtes omandiõigus (näiteks loovutamise registreerimine riigiasutuses või avalikus registris, võlgniku teavitamine loovutamisest kirjalikus vormis); ja ii) prioriteediküsimusi, st nõude mitme omandaja vaheliste konfliktide lahendamist, et teha selgeks, kellele kuulub nõude omandiõigus nõude piiriülese loovutamise järel (näiteks konfliktid nõude kahe omandaja vahel, kui sama nõuet on loovutatud kaks korda, või nõude omandaja ja nõude loovutaja võlausaldaja vahel).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega edendada artiklite 17 ja 47 kohaldamist, milles käsitletakse vastavalt õigust omandile ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(34)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega edendada artiklite 16, 17 ja 47 kohaldamist, milles käsitletakse vastavalt ettevõtlusvabadust, õigust omandile ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat määrust kohaldatakse kollisiooni korral nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades.

Käesolevat määrust kohaldatakse kollisiooni korral nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades, v.a loovutatava nõude kehtivusele kolmandast isikust võlgniku suhtes.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Käesolev määrus ei piira liidu ja liikmesriikide tarbijakaitsealase õiguse kohaldamist.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  selliste nõuete loovutamine, mis tulenevad abikaasade varasuhtest või varasuhtest, mis kehtib kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnase toimega kooseluvormis, või testamentidest või pärimisasjadest;

(b)  selliste nõuete loovutamine, mis tulenevad abikaasade varasuhtest või varasuhtest, mis kehtib kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnase toimega kooseluvormi, sealhulgas tsiviilpartnerluse korral, või testamentidest või pärimisasjadest;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  nõuete loovutamine määruse (EL) 2015/848 kohaste kõiki võlakohustusi hõlmavate menetluste käigus.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „kehtivus kolmandate isikute suhtes“ – asjaõiguslik toime, st nõude omandaja eelisseisund talle loovutatud nõude kuuluvuse osas sama või funktsionaalselt samasuguse nõude teiste omandajate või kasusaajate, samuti nõude loovutaja võlausaldajate ja muude kolmandate isikute suhtes;

(e)  „kehtivus kolmandate isikute suhtes“ – nõude omandaja eelisseisund talle loovutatud nõude kuuluvuse osas sama või funktsionaalselt samasuguse nõude teiste omandajate või kasusaajate, samuti nõude loovutaja võlausaldajate ja muude kolmandate isikute, v.a võlgnike suhtes;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  „sularaha“ – raha, mis on krediidiasutuse kontole krediteeritud mis tahes vääringus;

välja jäetud

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Kohaldatav õigus

Kohaldatav õigus

1.  Nõude loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib selle riigi õigus, kus asub nõude loovutaja harilik viibimiskoht asjaomasel ajal, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

1.   Nõude loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib selle riigi õigus, kus asub nõude loovutaja alaline elukoht loovutamislepingu sõlmimise ajal, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

Kui nõude loovutaja harilik viibimiskoht on muutunud sama nõude kahe loovutamise vahel erinevatele omandajatele, reguleerib ühe omandaja eelisseisundit teise omandaja ees selle riigi õigus, kus nõude loovutaja harilik viibimiskoht asus selle loovutamistehingu ajal, mis vastavalt esimesele lõigule kohaldatava õiguse kohaselt muutus kolmandate isikute suhtes esimesena kehtivaks.

Kui nõude loovutaja alaline elukoht on sama nõude kahe erinevatele omandajatele loovutamise vahel muutunud, reguleerib ühe omandaja eelisseisundit teise omandaja ees selle riigi õigus, kus nõude loovutaja alaline elukoht asus selle loovutamistehingu ajal, mis esimese lõigu põhjal kohaldatava õiguse kohaselt muutus muude kolmandate isikute suhtes esimesena kehtivaks.

2.  Loovutatava nõude suhtes kohaldatav õigus reguleerib järgmiste nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes:

2.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, reguleerib loovutatava nõude suhtes kohaldatav õigus järgmiste nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes:

(a)  krediidiasutuses kontole kantud sularaha;

(a)  krediidiasutuses kontole kantud raha;

(b)  finantsinstrumendist tulenevad nõuded.

(b)  finantsinstrumentidest tulenevad nõuded.

3.   Väärtpaberistamise puhul võivad nõude loovutaja ja selle omandaja valida nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatava õigusena loovutatava nõude õiguse.

 

Õigus tuleb sõnaselgelt valida nõude loovutamise lepingus või eraldi lepingus. Kohaldatava õiguse valiku kui tehingu sisulisele ja vormilisele kehtivusele kohaldatakse valitud õigust.

 

4.  Prioriteedikonflikti sama nõude omandajate vahel, kui ühe loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigus ja teiste loovutamiste kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib loovutatava nõude õigus, reguleerib õigus, mida kohaldatakse selle nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, mis kohaldatava õiguse kohaselt hakkab kolmandate isikute suhtes esimesena kehtima.

.  Prioriteedikonflikti sama nõude omandajate vahel, kui ühe loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib nõude loovutaja alalise elukoha õigus ja teiste loovutamiste kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib loovutatava nõude õigus, reguleerib õigus, mida kohaldatakse selle nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, mis kohaldatava õiguse kohaselt hakkab kolmandate isikute suhtes esimesena kehtima. Kui mõlemad nõude loovutamised muutuvad kolmandate isikute suhtes kehtivaks üheaegselt, kohaldatakse nõude loovutaja alaliseks elukohaks oleva riigi õigust.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Jõustatakse selle liikmesriigi õiguse imperatiivsed sätted, kus loovutamine peab toimuma või on toimunud, niivõrd kuivõrd need imperatiivsed sätted muudavad loovutamislepingu täitmise ebaseaduslikuks.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vastavalt käesolevale määrusele kohaldatava õiguse kohaselt määratakse kindlaks, kas kolmas isik on pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva loovutatud nõude suhtes eelisseisundis teise kolmanda isiku ees, kes omandas sama nõude suhtes õiguse enne käesoleva määruse kohaldamist.

2.  Käesoleva määruse põhjal kohaldatava õiguse kohaselt määratakse kindlaks, kas kolmas isik on pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva loovutatud nõude suhtes eelisseisundis mõne muu kolmanda isiku ees, kes omandas sama nõude suhtes õiguse enne käesoleva määruse kohaldamist. Loovutamisest tulenevate konkureerivate nõuete korral määratakse asjaomaste nõude omandajate õigused käesoleva määruse põhjal kohaldatava õiguse kohaselt kindlaks üksnes nende loovutamislepingute puhul, mis sõlmiti pärast ... [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].


SELETUSKIRI

Kolmandate isikute suhtes nõuete loovutamise kehtivuse eeskirjad sisaldusid komisjoni ettepanekus, millest hiljem sai Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I määrus“), kuid need ei jõudnud selle lõppteksti. Seadusandjate selge soov neid küsimusi Rooma I määrusest välja jättes oli see, et komisjon esitaks hiljem uue ettepaneku.

Sama teema tõstatus uuesti seoses 2015. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskavaga. 2017. aasta mais esitati komisjoni vahehindamises meetmed, mis tuleb veel võtta, et 2019. aastaks paika panna kapitaliturgude liidu põhielemendid, selleks et kõrvaldada piiriülest investeerimist takistavad tõkked ja vähendada rahastamiskulusid.

Raporti ulatus

Komisjoni ettepanekus on 15 artiklit ja see järgib täpselt Rooma I ja II määrust. Raportis keskendutakse käesolevas ettepanekus sisalduvatele sätetele ning Rooma I ja II määrusest lihtsalt üle võetud sätteid ei muudeta. Nõnda toimida otsustati selleks, et saaks käesoleva seadusandliku menetluse lõpule viia enne parlamendi ametiaja lõppemist.

Üldpõhimõte

Komisjoni ettepaneku kohaselt on nõuete loovutamisel üldpõhimõtteks kohaldada nõude loovutaja alalise elukoha õigust. Selline põhimõte kehtib osas liikmesriikides, samas kui teistes kohaldatakse näiteks loovutatud nõudele kohaldatavat õigust. Nõude loovutamine võib kahjustada eeskätt nõude loovutaja võlausaldajaid või muid nõude loovutajaga seotud kolmandaid isikuid. Selles suhtes tagab nõude loovutaja alalise elukoha õiguse kohaldamine suurema läbipaistvuse ja prognoositavuse kolmandate isikute jaoks, kes võivad olla asjaga seotud.

Võlgnike üheselt mõistetav väljajätmine

Nõude loovutamisest võlgnikule tulenevate tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust reguleerib Rooma I määruse artikkel 14. Kui käesolevas määruses võlgnikke kolmandate isikute seast selgelt välja ei jäeta, tähendaks see vajadust kohaldada vastavat Rooma I määruse sätet kui valdkonnaspetsiifilist õigusnormi, kuid siis võib tekkida küsimus, mil määral käesolev määrus Rooma I määrust täiendab. Selleks, et kolmandast isikust võlgnikele tulenevaid tagajärgi reguleeriks üksnes Rooma I määrus, tuleks võlgnikud käesolevast määrusest üheselt mõistetavalt välja jätta.

Maksejõuetusmenetluse väljajätmine

Kohaldatava õiguse normid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruses (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta. Seetõttu tuleks nimetatud määruse kohane kõiki võlakohustusi hõlmavate menetluste käigus toimunud nõuete loovutamine käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

Väärtpaberistamine

Komisjon on teinud ettepaneku lasta nõude loovutajal ja omandajal valida, millist õigust kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. Selline norm oleks vastuolus Euroopa tsiviilõiguse ühe aluspõhimõttega, mille kohaselt lepingu osalised ei või lepinguga mõjutada kolmandate poolte õigusi. Loovutamislepingu osalistele selles küsimuses vaba valiku jätmine läheks liiga kaugele, eriti arvestades artiklit 3. Selle asemel võiks lasta väärtpaberistamise tehingu pooltel otsustada, et kõikide nõuete suhtes kohaldatakse kõige suurema arvu nõuete suhtes kohaldatavat õigust. See tagaks piisava ühtlustamise ja samas ka piisaval tasemel kaitse kolmandatele isikutele.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Õigus, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes

Viited

COM(2018)0096 – C8-0109/2018 – 2018/0044(COD)

EP-le esitamise kuupäev

7.3.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

16.4.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

16.4.2018

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ECON

20.6.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Pavel Svoboda

27.3.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.4.2018

15.5.2018

20.6.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Rosa Estaràs Ferragut, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Evelyne Gebhardt, Răzvan Popa

Esitamise kuupäev

17.7.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

EFDD

ENF

PPE

S&D

VERTS/ALE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

Joëlle Bergeron

Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

Rosa Estaràs Ferragut, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Evelyne Gebhardt, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Razvan Popa

Max Andersson, Pascal Durand

0

 

 

1

0

ECR

Angel Dzhambazki

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 29. august 2018Õigusalane teave