Menetlus : 2018/2035(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0262/2018

Esitatud tekstid :

A8-0262/2018

Arutelud :

PV 12/09/2018 - 14
CRE 12/09/2018 - 14

Hääletused :

PV 13/09/2018 - 10.10

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0352

RAPORT     
PDF 550kWORD 78k
16.7.2018
PE 619.271v02-00 A8-0262/2018

mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses

(2018/2035(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Mark Demesmaeker

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses

(2018/2035(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028),

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta aruannet oksüdantide toimel laguneva plasti, sealhulgas oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide kasutamise keskkonnamõju kohta (COM(2018)0035),

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ja talituste töödokumenti ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032),

–  võttes arvesse komisjoni ökodisaini tööplaani aastateks 2016–2019 (COM(2016)0773), eeskätt eesmärki kehtestada tootepõhisemad ja horisontaalsemad nõuded sellistes valdkondades nagu vastupidavus, parandatavus, ajakohastatavus, demonteerimisega arvestav disain ning korduskasutuse ja ringlussevõtu lihtsus,

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/849 (millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850 (millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851 (millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852 (millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/720 (millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(6) (edaspidi „ökodisaini direktiiv“), ning selle direktiivi alusel vastu võetud rakendusmääruseid ja vabatahtlikke kokkuleppeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020(7),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2017. aasta järeldusi „Ökoinnovatsioon: ringmajandusele ülemineku võimaldamine“,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2017. aasta oktoobri eriuuringut nr 468 „Euroopa kodanike suhtumine keskkonda“,

–  võttes arvesse kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal ÜRO säästva arengu tippkohtumisel,

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta(8),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(9),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni ookeanide rahvusvahelise majandamise kohta: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava 2030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärkide kontekstis(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ja kalanduskomisjoni arvamust (A8-0262/2018),

A.  arvestades, et plast on kõikides väärtusahelates ulatuslikult kasutatav väärtuslik materjal, mis toob meie ühiskonnale ja majandusele kasu, kui seda kasutatakse ja hallatakse vastutustundlikult;

B.  arvestades, et plasti praegustel tootmis-, kasutamis- ja kõrvaldamisviisidel on keskkonna, kliima ja majanduse seisukohast väga tõsised puudused ning need võivad avaldada kahjulikku mõju nii inimeste kui ka loomade tervisele; arvestades, et seetõttu on peamine väljakutse toota ja kasutada plasti vastutustundlikult ja säästvalt, et vähendada plastijäätmete teket ja vähendada võimaluse korral plastis ohtlike ainete kasutamist; arvestades, et seejuures on oluline roll teadusuuringutel ja innovatsioonil, milles keskendutakse uutele tehnoloogialahendustele ja alternatiividele;

C.  arvestades, et need puudused valmistavad üldsusele suurt muret, kuna 74 % ELi kodanikest on väljendanud rahulolematust plasti tervisemõju üle ja 87 % on väitnud, et nad tunnevad muret plasti keskkonnamõju pärast;

D.  arvestades, et praegust poliitilist impulssi tuleks kasutada üleminekuks säästvale plasti ringmajandusele, milles peetakse esmatähtsaks plastijäätmete tekke vältimist kooskõlas jäätmehierarhiaga;

E.   arvestades, et mitu liikmesriiki on juba võtnud siseriiklikke seadusandlikke meetmeid, et keelustada mikroplast, mida lisatakse tahtlikult kosmeetikatoodetele;

F.  arvestades, et Euroopa riigid on varem plastijäätmeid eksportinud, muu hulgas riikidesse, kus ebapiisavad jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusüsteemid põhjustavad keskkonnakahju ning seavad ohtu kohalike kogukondade, eelkõige jäätmekäitlejate tervise;

G.  arvestades, et plastijäätmed on probleemiks kogu maailmas ja selle probleemi lahendamiseks tuleb teha koostööd rahvusvahelisel tasandil; arvestades, et EL on võtnud kohustuse täita ÜRO säästva arengu eesmärgid, millest mitmel on oluline tähtsus plasti säästva tarbimise ja tootmise seisukohast, et piirata selle mõju mere- ja maismaakeskkonnale;

H.  arvestades, et 2015. aastal ulatus ülemaailmne plasti aastane toodang 322 miljoni tonnini ja järgmise 20 aasta jooksul on oodata selle kahekordistumist;

I.  arvestades, et ELis tekib igal aastal 25,8 miljonit tonni plastijäätmeid;

J.  arvestades, et ELis kogutakse ringlussevõtuks vaid 30 % plastijäätmetest; arvestades, et vaid 6 % turule lastud plastist on toodetud ringlussevõetud plastist;

K.  arvestades, et plastijäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise määr on endiselt kõrge (vastavalt 31 % ja 39 %);

L.  arvestades, et umbes 95 % plastist pakkematerjali väärtusest läheb praegu majanduse jaoks kaotsi, tekitades aastas kahjumi, mis jääb vahemikku 70–105 miljardit eurot;

M.  arvestades, et ELis on kehtestatud sihttase, mille kohaselt tuleks 2030. aastaks võtta ringlusse 55 % plastpakenditest;

N.  arvestades, et plasti ringlussevõtul on märkimisväärne kliimaalane kasu, mis väljendub CO2-heite vähenemises;

O.  arvestades, et globaalselt satub igal aastal maailma ookeanidesse 5–13 miljonit tonni plasti ning hinnangute kohaselt on praeguseks ookeanides plasti rohkem kui 150 miljonit tonni;

P.  arvestades, et igal aastal satub ELi meredesse ja ookeanidesse 150 000–500 000 tonni plastijäätmeid;

Q.  arvestades, et ÜRO poolt tsiteeritud uuringute kohaselt on juhul, kui midagi ette ei võeta, ookeanides 2050. aastaks rohkem plasti kui kalu;

R.  arvestades, et plast moodustab 85 % rannaprügist ja rohkem kui 80 % mereprügist;

S.  arvestades, et ookeanidest, alates Vaikse ookeani prügisaarest, mis hõlmab vähemalt 79 000 tonni plasti, mis triivib rohkem kui 1,6 miljoni ruutkilomeetri suurusel alal, kuni maakera äärepoolseimate aladeni, näiteks süvameri ja Arktika, võib leida praktiliselt igat liiki plastmaterjali;

T.  arvestades, et mereprügi kahjustab ka majandustegevust ja inimese toiduahelat;

U.  arvestades, et 90 % kõikidest merelindudest neelab alla plastiosakesi;

V.  arvestades, et ei ole veel teada, milline on plastijäätmete kogumõju taimedele, loomadele ja inimtervisele; arvestades, et dokumenteeritud on katastroofilised tagajärjed mereelustikule, kuna igal aastal hukkub ookeanides plastiprügi tõttu rohkem kui 100 miljonit merelooma;

W.  arvestades, et mereplasti probleemi vastu võitlemise lahendusi ei saa käsitleda üldisest plastistrateegiast lahus; arvestades, et kalanduskontrolli määruse(11) artikkel 48, milles on sätestatud meetmed kaotatud püügivahendite tagasitoomise edendamiseks, on samm õiges suunas, kuid on liiga piiratud ulatusega, arvestades, et liikmesriikidel on lubatud selle kohustuse täitmisest välja arvata valdav enamik kalalaevu ja et aruandluse nõuete rakendamine on endiselt puudulik;

X.  arvestades, et Euroopa territoriaalse koostöö rahalisi vahendeid kaalutakse kasutada Aadria mere projektide jaoks, näiteks uute haldusvahendite ja heade tavade toetuseks, mille eesmärk on vähendada püügivahendite mahajätmist ja võimaluse korral see lõpetada ning anda kalalaevastikele uus roll nn merevalvuritena;

Y.  arvestades, et liikmesriigid on kirjutanud alla rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL) ja peaksid püüdma selle sätteid täies ulatuses rakendada;

Z.  arvestades, et varipüük toimub siis, kui mereloomad jäävad kinni kaotatud või mahajäetud mittebiolagunevatesse nakkevõrkudesse, lõkspüünistesse või jadaõngedesse, takerduvad neisse, saavad neis vigastada, jäävad neis nälga ning surevad nende tõttu; arvestades, et varipüügi nähtust põhjustab püügivahendite kaotamine ja mahajätmine; arvestades, et kalanduskontrolli määruses nõutakse kohustuslikku püügivahendite märgistamist ning kaotatud püügivahenditest teavitamist ja nende tagasitoomist; arvestades, et mõned kalurid toovad seetõttu merelt kättesaadud kaotatud võrke omal algatusel sadamasse tagasi;

AA.  arvestades, et kuigi on raske täpselt hinnata, kui suur osa mereprügist on põhjustatud vesiviljelusest, moodustavad plast ja mikroplast mereprügist hinnanguliselt 80 % ning ligikaudu 20–40 % sellest merre sattunud plastiprügist on osaliselt seotud inimeste tegevusega merel, sealhulgas kauba- ja merematkelaevadega, ning ülejäänu on tingitud inimeste tegevusest maismaal, ning arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hiljutise uuringu(12) andmetel on umbes 10 % mereprügist pärit kaotatud ja kõrvaleheidetud püügivahenditest; arvestades, et kaotatud ja kõrvaleheidetud püügivahendid moodustavad merre sattunud plastiprügi ühe koostisosa ning et hinnanguliselt 94 % ookeani sattunud plastist jõuab merepõhja, mistõttu tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kasutada selleks, et kaasata kalurid otseselt nn mereprügi püüdmise kavadesse, makstes neile selle eest tasu või pakkudes muid rahalisi või materiaalseid stiimuleid;

AB.  arvestades, et ELis satub igal aastal keskkonda umbes 75 000–300 000 tonni mikroplasti, kaasa arvatud mikroplast, mida lisatakse tahtlikult plasttoodetele, mikroplast, mis vabaneb toodete kasutamise ajal, ja mikroplast, mis tekib plasttoodete lagunemisel;

AC.  arvestades, et mikroplast ja nanoosakesed tekitavad avaliku poliitika jaoks konkreetseid probleeme;

AD.  arvestades, et mikroplasti leidub 90 % pudeliveest;

AE.   arvestades, et teretulnud on komisjoni palve, et Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) uuriks teaduslikku alust, mis võimaldaks piirata tarbijakasutuseks või kutsealaseks kasutuseks ette nähtud toodetele tahtlikult lisatava mikroplasti kasutamist;

AF.  arvestades, et teretulnud on komisjoni palve, et ECHA koostaks ettepaneku oksüdantide toimel laguneva plasti võimaliku piiramise kohta;

AG.   arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt kohaldatakse uute omavahendite kehtestamise suhtes seadusandlikku erimenetlust, mis eeldab liikmesriikide ühehäälset otsust ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist;

Üldised märkused

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028) üle, mis on samm edasi ELi lineaarmajanduselt ringmajandusele üleminekul; tunnistab, et plastil on meie majanduses ja igapäevaelus kasulik roll, kuid sel on samal ajal ka märkimisväärsed puudused; on seisukohal, et peamine väljakutse seisneb seetõttu kogu väärtusahelas plasti säästvalt haldamises ning järelikult plasti tootmise ja kasutamise viisi muutmises nii, et selle väärtus jääks majanduses alles, kuid et seejuures ei kahjustataks keskkonda, kliimat ega rahvatervist;

2.  rõhutab, et plastijäätmete ennetav vältimine, nagu see on määratletud jäätmete raamdirektiivis, peaks kooskõlas jäätmehierarhiaga olema peamine prioriteet; on lisaks seisukohal, et plasti ringlussevõtu tulemuslikkuse märkimisväärne suurendamine aitab ühtlasi oluliselt toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ning kaitsta keskkonda ja rahvatervist; palub, et kõik sidusrühmad suhtuksid hiljuti Hiina kehtestatud plastijäätmete impordikeeldu kui võimalusse investeerida plastijäätmete vältimisse, sealhulgas korduskasutamise ja ringmajandusel põhineva tootedisaini soodustamise abil, ning investeerida ELis tipptasemel kogumis-, sorteerimis- ja ringlussevõturajatistesse; on veendunud, et sellealaste parimate tavade vahetamine on oluline, eelkõige VKEde jaoks;

3.  on veendunud, et plastistrateegia peaks ühtlasi toimima võimendusvahendina, mille eesmärk on soodustada uusi, arukaid, säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid äri-, tootmis- ja tarbimismudeleid, mis hõlmavad kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärgiga nr 12 (säästev tarbimine ja tootmine) kogu väärtusahelat ja mille raames toimub ka väliskulude sisestamine; palub komisjonil tugevdada sellel eesmärgil selgeid seoseid liidu jäätme-, kemikaali- ja tootepoliitika vahel, töötades selleks muu hulgas välja mürgivabad materjalitsüklid, nagu on sätestatud seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis;

4.  palub komisjonil kehtestada 2020. aasta järgseks perioodiks ringmajandus- ja biomajanduspoliitika, mille aluseks on tugev teadusuuringute ja innovatsiooni sammas, ning tagada uues mitmeaastases finantsraamistikus vajalike kulukohustuste kättesaadavuse; rõhutab eelkõige, kui tähtsad on teadusuuringud selleks, et töötada välja innovatiivseid lahendusi ning mõista makro-, mikro- ja nanoplasti mõju ökosüsteemidele ja inimtervisele;

5.  rõhutab, et plastmaterjale on erinevaid ja need leiavad erineval viisil rakendust, mistõttu on eri väärtusahelate jaoks vaja vastavalt kohandatud ja sageli tootepõhist lähenemisviisi koos erinevate lahendustega, milles võetakse arvesse keskkonnamõju, olemasolevaid alternatiive, kohalikku ja piirkondlikku nõudlust ning millega tagatakse funktsionaalsete vajaduste rahuldamine;

6.  rõhutab, et edu ja niisuguse tulemuse saavutamiseks, mis on kasulik majandusele, keskkonnale, kliimale ja tervisele, on vaja kogu väärtusahela ulatuses kõikide sidusrühmade, sealhulgas tarbijate ühist ja kooskõlastatud tegevust;

7.  toonitab, et jäätmetekke vähendamise suhtes kehtib ühisvastutus ning et endiselt seisneb oluline proovikivi selles, kuidas muuta plastijäätmete pärast tuntav üldine mure avalikuks kohustuseks; rõhutab asjaolu, et uute tarbimisharjumuste kujundamisel, millega ajendatakse tarbijaid oma käitumist muutma, on seejuures keskne tähtsus; nõuab, et ulatuslikumalt suurendataks tarbijate teadlikkust plastijäätmete tekitatava reostuse mõjust ning jäätmetekke vältimise ja nõuetekohase jäätmekäitluse ning olemasolevate alternatiivide tähtsusest;

Ringlussevõttu võimaldava disaini asendamine ringmajandusest lähtuva disainiga

8.  palub, et liikmesriikide pädevad asutused tagaksid kogu tooteid ja jäätmeid käsitleva õigustiku täieliku ja kiire rakendamise ning jõustamise; juhib tähelepanu asjaolule, et ELis kogutakse ringlussevõtuks vaid 30 % plastijäätmetest, mis põhjustab tohutut ressursside raiskamist; rõhutab, et hiljemalt 2030. aastal ei võeta plasti enam prügilatesse vastu ning liikmesriigid peavad oma plastijäätmeid käitlema direktiivi 2008/98/EÜ sätete kohaselt; kordab, et liikmesriigid peaksid kasutama majanduslikke vahendeid ja muid meetmeid, et pakkuda stiimuleid jäätmehierarhia kohaldamiseks; rõhutab, kui tähtsad on liigiti kogumise ja sorteerimise rajatised, et võimaldada kõrge kvaliteediga ringlussevõttu ja edendada kvaliteetse teisese toorme kasutuselevõttu;

9.  palub sektori kõikidel sidusrühmadel alustada nüüd konkreetsete meetmete võtmist, et tagada, et hiljemalt 2030. aastaks on kõik plastpakendid kulutõhusal viisil korduskasutatavad või ringlusse võetavad, siduda oma kaubamärgi identiteet säästvate ja ringmajandusel põhinevate ärimudelitega ning kasutada oma turundusjõudu selleks, et edendada ja suunata säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid tarbimisharjumusi; kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama arengusuundumusi, edendama parimaid tavasid ning kontrollima keskkonnaväiteid, et hoida ära nn rohepesu;

10.  on veendunud, et kodanikuühiskond peaks olema nõuetekohaselt kaasatud ja teda tuleks nõuetekohaselt teavitada, et ta saaks panna sektori selle kohustuste ja eesmärkide täitmise eest vastutama;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon täidaks oma kohustuse vaadata 2020. aasta lõpuks läbi pakendite ja pakendijäätmete direktiivis sätestatud olulised nõuded ja neid tugevdada, võttes seejuures arvesse eri pakkematerjalide vastavaid omadusi olelusringi hinnangute alusel ning pöörates erilist tähelepanu vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale disainile; palub komisjonil esitada selged, rakendatavad ja tulemuslikud nõuded, sealhulgas nõuded korduskasutatava ja ringlussevõetava plastpakendi kulutõhusa kasutamise ning ülemäärase pakendikasutuse kohta;

12.  palub komisjonil muuta ka muul kui pakendamise eesmärgil kasutatavate plasttoodete puhul ressursitõhusus ja ringluspõhisus üldpõhimõteteks, hõlmates ühtlasi tähtsat rolli, mida võivad omada ringluspõhised materjalid, tooted ja süsteemid; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada muu hulgas laiendatud tootjavastutusega, tootestandardite väljatöötamisega, olelusringi hinnangute koostamisega, ökodisaini käsitleva õigusraamistiku laiendamisega kõikidele peamistele plasttoodete rühmadele, ökomärgist käsitlevate normide vastuvõtmisega ja toote keskkonnajalajälje leidmise meetodi rakendamisega;

Ringlussevõetud plasti jaoks tõelise ühtse turu loomine

13.   märgib, et ringlussevõetud plasti vähesel kasutamisel ELis on mitu põhjust, muu hulgas fossiilkütuse madal hind, mis on osaliselt tingitud subsiidiumidest, usaldusepuudus ja kvaliteetse toorme nappus; rõhutab, et ringmajandusele ülemineku tagamiseks on vaja stabiilset teisese toorme siseturgu; palub komisjonil kõrvaldada takistused sellel turul ja luua võrdsed tingimused;

Kvaliteedistandardid ja tõendamine

14.  palub, et komisjon esitaks kiiremas korras ettepaneku kvaliteedistandardite kohta, et suurendada usaldust ja luua stiimulid teisese plasti turu jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks nende kvaliteedistandardite väljatöötamisel arvesse ringlussevõtu eri tasemeid, mis sobivad eri toodete funktsionaalsusega, kaitstes samal ajal rahvatervist, toiduohutust ja keskkonda; palub komisjonil tagada ringlussevõetud materjalide ohutu kasutamine toiduga kokku puutuvates materjalides ja ergutada innovatsiooni;

15.  palub komisjonil arvesse võtta parimaid tavasid, millel on sõltumatu kolmanda isiku sertifikaat, ja ergutada ringlussevõetud materjalide sertifitseerimist, sest kontrollimine on hädavajalik, et suurendada nii tööstuse kui ka tarbijate usaldust ringlussevõetud materjalide vastu;

Ringlussevõetud materjal

16.  palub kõigil sektoris osalejatel muuta ringlussevõetud plasti kasutamise kohta võetud avalik kohustus ametlikuks lubaduseks ning võtta konkreetseid meetmeid;

17.  usub, et kuna teisese toorme turg veel ei toimi, võib teisese toorme kasutuselevõtu ergutamiseks vaja minna kohustuslikke eeskirju ringlusmaterjali kohta; palub komisjonil kaaluda minimaalse ringlusmaterjalisisalduse nõuete kehtestamist konkreetsete ELi turule viidavate plasttoodete kohta, järgides samas toiduohutusnõudeid;

18.  kutsub liikmesriike üles kaaluma ringlusmaterjali sisaldavatele toodetele vähendatud käibemaksu kehtestamist;

Ringmajanduse hanked

19.  rõhutab, et hange on ringmajandusele üleminekul oluline vahend, kuna see võimaldab edendada ärimudelites innovatsiooni ning toetada ressursitõhusaid tooteid ja teenuseid; rõhutab sellega seoses kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli; palub komisjonil luua ringmajanduse riigihangete üleeuroopaline õppevõrgustik, et katseprojektidega saadud kogemustest õppust võtta; on veendunud, et selline vabatahtlik tegevus peaks looma eeltingimused siduvate eeskirjade kehtestamiseks ringmajanduse riigihangete kohta, lähtudes paikapidavast mõjuhinnangust;

20.  kutsub liikmesriike üles järk-järgult loobuma kõigist kohatutest stiimulitest, mis takistavad suurima võimaliku plastide ringlussevõtu määra saavutamist;

Jäätmete ja kemikaalide seos

21.  kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tõhustama imporditud materjalide ja toodete kontrollimist, et tagada kemikaale ja tooteid käsitlevate ELi õigusaktide täitmine ja jõustamine;

22.  juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi resolutsioonile ringmajanduse paketi rakendamise ning võimaluste kohta kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks“;

Plastijäätmete tekke vältimine

Ühekordselt kasutatav plast

23.  märgib, et ühekordselt kasutatava plasti kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks ei ole imerohtu, ning on veendunud, et selle keeruka probleemi lahendamiseks on sellepärast vaja nii vabatahtlikke kui ka õiguslikke meetmeid, samuti muutust tarbijate teadlikkuses, käitumises ja osalemises;

24.  võtab teadmiseks mõnes liikmesriigis juba võetud meetmed ja kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepaneku konkreetse õigusraamistiku kohta, milles käsitletakse teatavate plasttoodete, eelkõige ühekordselt kasutatavate plastide keskkonnamõju vähendamist; on seisukohal, et see ettepanek peaks aitama oluliselt vähendada mereprahti, millest üle 80 % on plast, aidates sellega kaasa säästva arengu tegevuskava 2030 eesmärgile, mille kohaselt igasugust merereostust tuleb vältida ja märgatavalt vähendada;

25.  peab oluliseks, et kõnealune raamistik pakuks liikmesriikide pädevatele asutustele ulatuslikke meetmeid, mis oleksid kooskõlas ühtse turu terviklikkuse põhimõttega, avaldaksid reaalset positiivset keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju ning tagaksid tarbijatele vajaliku funktsionaalsuse;

26.   mõistab, et ühekordselt kasutatavate plasttoodete vähendamine ja nende kasutamise piiramine võib luua võimalusi kestlikuks äritegevuseks;

27.   osutab käimasolevale tööle kõnealuse ettepanekuga seotud seadusandliku tavamenetluse raames;

28.  rõhutab, et jäätmete ulatusliku kogumise ja ringlussevõtu saavutamiseks ning plastprügi hulga vähendamiseks on erinevaid võimalusi, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse süsteemid, kus rakendatakse eristavaid tasusid, tagatisraha süsteemid ja üldsuse teadlikkuse suurendamine; võtab teadmiseks liikmesriikides kehtestatud erinevate süsteemide eelised ja kasu, mida parimate tavade jagamine võib liikmesriikidele anda; rõhutab, et rakendatava süsteemi valimine jääb liikmesriigi pädeva asutuse pädevusse;

29.  väljendab heameelt asjaolu üle, et direktiiviga 94/62/EÜ on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama 2024. aasta lõpuks kõigi pakendite suhtes kohustuslikud laiendatud tootjavastutuse süsteemid, ja kutsub komisjoni üles hindama võimalust laiendada nimetatud kohustust teistele plasttoodetele vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 8 ja 8a;

30.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku (COM (2018) 0325) Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete alusel määrataval panusel; rõhutab, et võimaliku panuse suunav mõju peab olema jäätmehierarhiaga kooskõlas; seetõttu rõhutab, et esmatähtsaks tuleks pidada jäätmetekke vältimist;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühinema kilekotireostuse vähendamise rahvusvahelise koalitsiooniga, mis moodustati 2016. aasta novembris Marrakechis kliimamuutuste konverentsil COP 22;

32.  on veendunud, et supermarketitel on ühekordselt kasutatava plasti vähendamisel ELis oluline roll; tervitab selliseid algatusi nagu plastivabad supermarketiriiulid, mis annab kaubanduskeskustele võimaluse katsetada plastpakendite alternatiivina kompostitavaid biomaterjale;

33.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv sadama vastuvõtuseadmete kohta (COM (2018)0033), mille eesmärk on oluliselt vähendada kalurite koormust ja kulusid püügivahendite ja plastijäätmete tagasitoomisel sadamasse; rõhutab, et kaluritel võiks olla oluline roll, eelkõige saaksid nad püügitegevuse käigus merel plastijäätmeid koguda ja need nõuetekohaseks jäätmekäitluseks tagasi sadamasse tuua; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid seda tegevust motiveerima, nii et puhastustööde ajal kogutud jäätmed ei kuuluks ühegi kulude katmise süsteemi alla ning kalurilt ei nõutaks nende jäätmete töötlemise eest tasu;

34.  peab kahetsusväärseks, et kalanduskontrolli määruse artikli 48 lõikes 3 sätestatud kaotatud püügivahendi tagasitoomise ja teavitamise kohustuse rakendamist ei kaasatud komisjoni 2017. aasta hindamis- ja rakendamisaruandesse; rõhutab vajadust üksikasjalikult hinnata kalanduskontrolli määruse nõuete rakendamist püügivahendite kohta;

35.  palub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi toetada merelt prügi korjamise plaane, võimaluse korral kalalaevade osavõtul, ning näha ette mereprügi vastuvõtmise ja kõrvaldamise rajatised sadamates ja olelusringi lõppu jõudnud võrkude ringlussevõtu süsteem; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama FAO vabatahtliku juhendi soovitusi püügivahendite märgistamise kohta ning tegema kalandussektoriga tihedat koostööd võitluses varipüügi vastu;

36.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles tõhustama mereplasti kohta andmete kogumist, luues ja võttes kasutusele kogu ELi hõlmava kohustusliku digitaalse aruandlussüsteemi üksikute kalalaevade kaotatud püügivahendite leidmiseks, mis hõlbustaks nende tagasitoomist, jagades Kalanduskontrolli Ameti hallatavas Euroopa andmebaasis piirkondlike andmebaaside andmeid, või kujundama ELi meresõiduohutuse teabevahetusesüsteemi (SafeSeaNet) kogu liitu hõlmavaks kasutajasõbralikuks süsteemiks, mis võimaldab kaluritel kaotatud püügivahenditest teada anda;

37.  rõhutab, et liikmesriikidel on vaja rohkem pingutada, et välja töötada strateegiad ja kavad püügivahendite hülgamise vähendamiseks merel, näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste, struktuurifondide ja Euroopa territoriaalse koostöö raames antava toetuse ning vajaliku aktiivse piirkondliku kaasatuse kaudu;

Bioplast, biolagunevus ja kompostimine

38.  toetab kindlalt komisjoni selgete täiendavate standardite, ühtlustatud eeskirjade ja määratluste esitamisel biotoorainel põhineva koostise, biolagunevuse (lähteaine sõltumatu omadus) ja kompostitavuse kohta, et kõrvaldada vääritimõistmised ja arusaamatused ning anda tarbijatele selget teavet;

39.  rõhutab, et jätkusuutliku biomajanduse edendamine võib aidata vähendada Euroopa sõltuvust imporditud toorainest; tõstab esile biopõhise ja biolaguneva plasti potentsiaalset rolli seal, kus see on osutunud kogu olelusringi seisukohast kasulikuks; on seisukohal, et biolagunevust tuleb hinnata vastavates tegelikes tingimustes;

40.  rõhutab, et biolagunevad ja kompostitavad plastid võivad toetada ringmajandusele üleminekut, kuid neid ei saa pidada mereprügi vähendamise vahendiks, samuti ei tohiks need õigustada tarbetut ühekordset kasutamist; palub seetõttu komisjonil koostada selged kriteeriumid biolagunevast plastist koosnevate kasulike toodete ja rakenduste kohta, kaasa arvatud pakendamine ja põllumajanduslikud rakendused; nõuab täiendavat teadus- ja arendustegevusse investeerimist selles valdkonnas; rõhutab, et biolagunevat ja mitte-biolagunevat plasti tuleb nõuetekohase jäätmehoolduse huvides käidelda erinevalt;

41.  rõhutab, et bioressursipõhine plast pakub lähteainete osalise diferentseerimise võimalust, ning nõuab sellega seoses täiendavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse; võtab teadmiseks, et innovaatilised bioressursipõhised materjalid on juba turul saadaval; rõhutab, et asendusmaterjale tuleb käsitleda neutraalselt ja võrdselt;

42.  nõuab, et oksüdantide toimel lagunev plast ELis 2020. aastaks täielikult keelustataks, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu;

Mikroplast

43.  palub komisjonil kehtestada 2020. aastaks mikroplastide kasutamise keeld kosmeetika- ja isikliku hügieeni toodetes, pesu- ja puhastusvahendites; palub ECHA-l olukorda hinnata ja vajaduse korral ette valmistada keeld kasutada mikroplasti, mida lisatakse teadlikult muudele toodetele, võttes arvesse ka seda, kas on olemas sobivad alternatiivid;

44.   palub komisjonil kehtestada tooteid käsitlevates õigusaktides miinimumnõuded, et märkimisväärselt vähendada mikroplasti keskkonda sattumist selle allikatest, näiteks tekstiilidest, rehvidest, värvidest ja sigaretikonidest;

45.  võtab teadmiseks programmi „Operation Clean Sweep“ ja plastgraanulite kao vältimise algatuste hea tava; usub, et neid algatusi saaks korrata ka ELi ja ülemaailmsel tasandil;

46.  palub, et komisjon vaataks veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi praeguse toimivuskontrolli raames läbi makro- ja mikroplasti allikate, leviku, käitumise ning mõju küsimused seoses reovee puhastamise ja sademevee käitlemisega; palub ühtlasi, et liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon tagaksid asulareovee puhastamise direktiivi ja merestrateegia raamdirektiivi täieliku rakendamise ja täitmise; palub komisjonil toetada reoveesette töötlemise ja veepuhastustehnoloogia uurimist;

Teadusuuringud ja innovatsioon

47.  väljendab heameelt komisjoni teate üle, et programmi „Horisont 2020“ raames investeeritakse täiendavalt 100 miljonit eurot, et suunata investeeringuid ressursitõhusatesse ja ringsetesse lahendustesse, näiteks ennetus- ja kavandamisvõimalused, lähteainete mitmekesistamine ja uuenduslikud ringlussevõtutehnoloogiad, nagu molekulaarne ja keemiline ringlussevõtt, samuti mehaanilise ringlussevõtu parandamine; juhib tähelepanu idufirmade uuenduspotentsiaalile selles valdkonnas; toetab materjaliringlust käsitleva strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava koostamist, milles pööratakse erilist tähelepanu plastile ja plasti sisaldavale materjalile ka mujal kui pakendites, et programmi „Euroopa horisont” raames tulevasi rahastamisotsuseid suunata; märgib, et erainvesteeringute võimendamiseks on vaja piisavalt vahendeid; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlus võib aidata ringmajandusele üleminekut kiirendada;

48.  rõhutab digitaalarengu tegevuskava ja ringmajanduse tegevuskava ühendamise tugevat potentsiaali; rõhutab vajadust kõrvaldada innovatsiooni regulatiivsed takistused ning kutsub komisjoni üles uurima võimalikke ELi innovatsioonitehinguid kooskõlas plastistrateegias seatud eesmärkide ja laiema ringmajanduse tegevuskavaga;

49.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles toetama innovatiivsete kalapüügivahendite kasutamist, julgustades kalureid vanu võrke välja vahetama ja varustama kasutusel olevad võrgud nutitelefonirakendustega ühendatud võrgujälgimisvahendite ja anduritega, kasutama raadiosagedustuvastuse kiipe ning varustama laevad jälgimisseadmetega, et kaptenitel oleks oma võrkude asukohast parem ülevaade ja et nad need vajaduse korral üles leiaksid; võtab teadmiseks, et tehnoloogia võib aidata plastijäätmete merresattumist vältida;

50.  nõuab, et programm „Euroopa horisont“ hõlmaks ka plastivaba ookeani algatust, et kasutada innovatsiooni merekeskkonda jõudva plastikoguse vähendamiseks ja ookeanides leiduva plasti kogumiseks; kordab oma üleskutseid võidelda mereprahi vastu (sealhulgas suurendades ookeanide tundmist ning teadlikkust plastireostuse ja muude mereprahiliikide tekitatud keskkonnaohtudest ning korraldades puhastuskampaaniaid, nagu prahikogumine merel ja randade puhastamine), millele osutatakse komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2016. aasta ühisteatises „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (JOIN(2016)0049); nõuab, et EL alustaks mereprahi teemal poliitilist dialoogi, kus osaleksid poliitiliste otsuste tegijad, sidusrühmad ja eksperdid;

Üleilmsed meetmed

51.  kutsub ELi üles aktiivselt osalema plasti käsitleva üleilmse protokolli väljatöötamisel ning tagama, et nii ELi kui ka maailma tasandil võetud mitmesuguste kohustuste täitmist oleks võimalik ühtsel ja läbipaistval viisil jälgida; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt osalema ÜRO Keskkonnaassamblee 2017. aasta detsembris moodustatud töörühmas, mille ülesanne on kavandada rahvusvahelisi meetmeid mereprügi ja mikroplasti vastu võitlemiseks; rõhutab, et plastijäätmete ja jäätmekäitlussuutlikkuse teemad peavad kuuluma ELi välispoliitilisse raamistikku, võttes arvesse, et suur osa ookeanides leiduvatest plastijäätmetest pärineb Aasia ja Aafrika riikidest;

52.  kutsub kõiki ELi institutsioone koostöös ELi keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemiga keskenduma ennetusele, läbi vaatama oma sisemised hanke-eeskirjad ja plastijäätmete käitlemise tava ning oluliselt vähendama plastijäätmete teket, eelkõige ühekordselt kasutatava plasti asendamise, vähendamise ja piiramise teel;

°

°  °

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.

(2)

ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.

(3)

ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.

(4)

ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.

(5)

ELT L 115, 6.5.2015, lk 11.

(6)

ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(7)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(8)

ELT C 265, 11.8.2017, lk 65.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0287.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0004.

(11)

ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(12)

„Abandoned, lost or otherwise discarded fishing gear“ (Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendid).


SELETUSKIRI

Plastiprügiväljad kui tulus võimalus

Ringmajanduse võimalused keskkonna- ja kliimakaitses ning majanduses

1. Mis on kaalul?

Plast on tähtis ja väärtuslik materjal, mida saab meie ühiskonna ja majanduse heaks ära kasutada. Kuid plasti praegused tootmis- ja kasutusviisid on ülemäära kulukad ja jätkusuutmatud. Plast on loodud kestma igavesti, kuid sellegipoolest on plastesemed tihti mõeldud pärast ühekordset kasutamist äraviskamiseks. Peale selle kogutakse plasti ringlussevõtuks väga vähe. ELis tekib aastas umbes 25,8 miljonit tonni plastijäätmeid, millest kogutakse ringlussevõtuks vähem kui 30 %. See tekitab tõsiseid probleeme:

1)  keskkonnakahju – plastijäätmetel on eriti laastav mõju mere ökosüsteemidele, kusjuures plast moodustab üle 80 % mereprügist. ELis satub igal aastal merre ja ookeani 150 000–500 000 tonni plastijäätmeid. Lisaks sellele satub liidus igal aastal keskkonda keskmiselt 75 000–300 000 tonni mikroplasti;

2)  kliimakahju: uuringud on näidanud, et miljoni tonni plastiku ringlussevõtt võrdub miljoni auto kõrvaldamisega liiklusest(1);

3)  majanduslik kahju: hinnangute järgi läheb majandusele kaotsi 95 % plastpakendimaterjali väärtusest ehk 70–105 miljardit eurot aastas;

4)  võimalik tervisekahju: mikroplast ja selle kõrvaltooted võivad sattuda ka toiduahelasse, mille mõju inimese tervisele ei ole praegu veel selge.

Just nüüd on olemas õige poliitiline hoog suurteks muutusteks, et edendada üleminekut plasti ringmajandusele. Hiina hiljutine otsus kehtestada plastijäätmete sisseveo keeld sunnib ELi tegutsema. Raportöör on sügavalt veendunud, et EL peaks võtma seda keeldu kui võimalust liidu piires investeerida ja uuendusi teha ning lõpetama plastijäätmete probleemi teiste kaela lükkamise.

Seda poliitilist tegevusvalmidust toetavad ka Euroopa kodanikud. Eurobaromeetri hiljutise uuringu kohaselt muretseb suurem osa vastajaid (87 %) plasttoodete mõju pärast keskkonnale(2).

Komisjoni teatis „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ avaldati seega täiesti õigel ajal ja raportöör väljendab selle üle heameelt. Raportöör juhib tähelepanu järgmisele viiele üldprobleemile:

•  peame plasti kogu väärtusahela ulatuses keskkonnahoidlikult käitlema;

•  strateegia peaks ulatuma keskkonnahoidlikest pakkematerjalidest kaugemale ning ergutama uusi, arukaid ja ringmajandusel põhinevaid äri- ja tarbimismudeleid, mis hõlmavad kogu väärtusahelat;

•  komisjon peaks kindlaks määrama ringmajanduse 2020. aasta järgse poliitika, mille aluseks on põhjapanevad teadusuuringud ja innovatsioon;

•  plastikul on lõputult rakendusviise ning ühe universaalse lahenduse asemel tuleb rakendada kohandatud, sageli tootepõhist lähenemisviisi;

•  vaja on kõigi sidusrühmade ühiseid pingutusi ja tegevust, sealhulgas sektoritevahelist koostööd kogu väärtusahela piires, ning üldine mure plastijäätmete pärast tuleb muuta avalikuks kohustuseks.

2. Mida selleks teha?

2.1 Ringlussevõttu võimaldava disaini asemel ringmajandusest lähtuv disain

Kõik saab alguse jäätmete ja materjali asjakohasest käitlemisest. Esimene määrav samm oleks kogu jäätmeid käsitleva õigustiku täielik ja õigeaegne rakendamine, sealhulgas ELi jäätmealaste õigusaktide hiljutisel läbivaatamisel kehtestatud oluliste paranduste elluviimine liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

Lisaks toetab raportöör komisjoni suurt eesmärki tagada, et 2030. aastaks on kõik ELi turule lastavad plastpakendid korduskasutatavad või neid on võimalik ringlusse võtta. Kõik sektori sidusrühmad peaksid võtma konkreetseid meetmeid selle eesmärgi täitmiseks, pidades silmas mitte ainult tarbijapakendeid, vaid ka ettevõtjatevahelist tegevust, ning siduma oma kaubamärgi säästvate ja ringmajandusel põhinevate ärimudelitega.

Ühtlasi on raportöör veendunud, et kodanikuühiskonnal on tähtis ülesanne tööstuselt kohustuste täitmist nõuda, ning peab selleks suurepäraselt sobivaks raamistikuks tulevast uut kokkulepet tarbijatega. Tema arvates on huvitav ja asjakohane näide Hollandi pakendite kontaktpunkti (Meldpunt Verpakkingen) mudel, mida võiks kasutada teisteski liikmesriikides, kuna sellesse on kaasatud tarbijad ja see ajendab tööstust keskkonnahoidlikumalt pakendama(3).

Raportöör toetab kindlalt komisjoni kavatsust ajakohastada pakendite ja pakendijäätmete direktiivis sätestatud olulised nõuded. Ta nõuab tungivalt, et komisjon muudaks põhimõtte „ringmajandus ennekõike“ üldkehtivaks, nii et seda kohaldataks ka muul kui pakendamise eesmärgil kasutatavate plastesemete suhtes, töötades välja tootestandardid ja vaadates läbi ökodisaini käsitleva õigusraamistiku.

2.2 Ringlussevõetud plastile tõelise ühtse turu loomine

Ringlussevõetud plasti kasutatakse uutes toodetes endiselt vähe: komisjoni andmetel üksnes ligikaudu 6 % ulatuses. Raportööri arvates onringlussevõetud plasti jaoks tõelise ühtse turu loomisel neli eeldust.

1) Kvaliteedistandardid ja tõendamine

Ringlussevõetava plasti kvaliteet ei ole praegu kooskõlas teatavate toodete funktsionaalsuse tagamiseks nõutava kvaliteediga. See on tingitud usalduse, tõendamise ja läbipaistvuse puudumisest. Kõige tähtsam on toodete funktsionaalsusele vastavate ringlussevõtu tasemete väljatöötamine ja tõendamine. Juba on olemas Euroopa auditiskeem, EuCertPlast(4). Siiskiusub raportöör, et sõltumatu kolmanda osapoole sertifikaat võiks samuti oluline olla. Euroopa võiks eeskujuks võtta Belgia kvaliteediühingu välja töötatud sertifitseerimissüsteemi QA-CER(5).

2) Tõuke andmine ringlussevõetud materjali kasutamiseks

Raportöör väljendab heameelt selle üle, et sektori juhtivad osalejad on võtnud ringlussevõetud materjaliga seoses kiiduväärseid avalikke kohustusi, kuid peab oluliseks muuta need kindlateks lubadusteks. Üksnes vabatahtlik lähenemine ei pruugi olla piisav. Sellepärast leiab raportöör, et vajalikuks võivad osutuda kohustuslikud eeskirjad ringlussevõetud materjali sisalduse kohta konkreetsetes toodetes. Neid eeskirju võib toetada laiendatud tootjavastutus ja astmeline käibemaks.

3) Ringmajandusest lähtuv disain riigihangetes

Riigi- ja erasektori hanked võivad hoogustada ärimudelitega seotud innovatsiooni. Sellele vaatamata on ringmajanduse riigihanked praegu pigem erand kui reegel. Nende ergutamiseks võiks võtta eri meetmeid, kaasa arvatud ELi tasandil: eelkõige kannustada ja toetada innovatsiooni, teadusuuringuid ja parimate tavade vahetamist. EL võiks luua ringmajanduse riigihangete üleeuroopalise õppevõrgustiku, et koguda erinevatest nn rohelistest kokkulepetest (nt Flandrias(6) ja Hollandis(7)) saadud kogemusi ning pakkuda tuge tulevaste kokkulepete sõlmimiseks. Lisaks võivad alt üles suunatud vabatahtlikest meetmetest saadud õppetunnid luua eeltingimused siduvate eeskirjade kehtestamiseks ringmajanduse riigihangete kohta.

4) Jäätmete ja kemikaalide vaheline seos

Viimaks usub raportöör, et ringlussevõetud plastile ühtse turu loomiseks on oluline arvesse võtta komisjoni teatist kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose kohta. Eelkõige peab raportöör hädavajalikuks imporditava materjali rangemat kontrollimist ning rõhutab, et probleemse aine sisaldus ei tohiks olla piisav põhjus takistada jäätmete ringlussevõttu teatavate konkreetsete, hästi kavandatud ja ohutute rakenduste puhul.

2.3 Plastijäätmete tekke vältimine

1) Ühekordne kasutus

Plast moodustab üle 80 % mereprügist ning pool sellest pärineb ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest. Need arvud näitavad põhjendatud vajadust ühekordselt kasutatavate toodete suhtes meetmeid võtta. Seetõttu toetab raportöör ühekordselt kasutatavat plasti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, et vähendada mereprügi. Vaja on raamistikku, mis tagaks liikmesriikide pädevatele asutustele võimalikud meetmed, oleks kooskõlas ühtse turu terviklikkuse põhimõttega, avaldaks reaalset positiivset kaskkonnamõju ja tagaks tarbijatele vajaliku funktsionaalsuse.

Raportöör rõhutab, et jäätmete ulatusliku kogumise ja ringlussevõtu saavutamiseks ning prügi hulga vähendamiseks leidub mitmeid võimalusi, sealhulgas tagatisraha ja laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Ta rõhutab, et konkreetse süsteemi valimise eest vastutab liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse kohalikku eripära ning tagades, et ei kahjustata juba olemasolevaid, hästi toimivaid ja kulutõhusaid süsteeme. Samuti soovib raportöör rõhutada, et eelarvepoliitika jääb liikmesriigi pädevusse, ning on seetõttu vastu üleeuroopalise plastimaksu kehtestamisele ELi omavahendite võimaliku sissetulekuallikana.

2) Bioplast

Bioplasti kohta, mille hulka kuuluvad biolagunev, kompostitav ja bioressursipõhine plast, on levinud palju väärarusaamu. Sellepärast toetab raportöör komisjoni kavatsust kehtestada selged ühtlustatud eeskirjad bioressursipõhise materjali ja biolagunevuse kohta.

Biolagunev plast võib aidata ringmajandusele üleminekut toetada, kuid seda ei tohiks käsitada üldise lahendusena mereprügi probleemile. Raportöör palub seetõttu komisjonil koostada kasulike biolagunevast plastist toodete ja rakenduste nimekiri, mis põhineb selgetel kriteeriumidel.

Lisaks võib bioressursipõhine plast olla osa ulatuslikumast lahendusest, kuna see pakub lähteainete osalise diferentseerimise võimalust ning võib seega vähendada ELi sõltuvust kolmandate riikide ressurssidest. Raportöör usub, et selles valdkonnas on vaja täiendavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, et hoogustada innovatsiooni.

Ühtlasi nõuab raportöör oksüdantide toimel laguneva plasti täielikku keelustamist, kuna see plastiliik ei ole ohutult biolagunev ega too seega tõendatud keskkonnakasu.

3) Mikroplast

Raportöör usub, et kõige kulutõhusam võimalus on vähendada mikroplasti kasutamist selle allikates. Ta nõuab seetõttu teatavatesse toodetesse, nagu kosmeetikatooted või puhastusvahendid, tahtlikult lisatava mikroplasti keelustamist, kuna selle jaoks on olemas arvestatavad alternatiivid. Mõnes liikmesriigis, nagu Ühendkuningriik, hiljuti vastu võetud õigusaktid, millega keelati mikrograanulite kasutamine mahapestavates kosmeetikatoodetes, tõendavad, et see on võimalik.

Lisaks palub raportöör komisjonil kehtestada tooteid käsitlevates õigusaktides miinimumnõuded, et tegeleda mikroplasti probleemi allikatega, nagu tekstiilid, rehvid, värvid või sigaretikonid. Ta usub, et sellega seoses leidub huvitavaid perspektiive tekstiilitoodete pesuga kaasneva mikroplastireostuse mõju leevendamisele suunatud projekti MERMAIDS Life+(8) järeldustes.

2.4 Innovatsioon

Innovatsioon, teadusuuringud, arendustegevus ja taristuinvesteeringud on ELi uue plastimajanduse edukaks arendamiseks möödapääsmatud. Komisjoni teadaanne, et programmi „Horisont 2020“ raames investeeritakse täiendavad 100 miljonit eurot ringluspõhiseid lahendusi võimaldava investeerimise soodustamiseks, kõlab julgustavalt. Raportöör toetab plastiga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava väljatöötamist, mis ulatuks 2020. aastast kaugemale.

Ühtlasi on raportöör veendunud, et keemiline ringlussevõtt ning CO2 sidumise ja kasutamise rakendused, mis kasutavad CO2 lähteainena, peaksid kuuluma innovatsiooni tegevuskava juurde. Ta kutsub ka komisjoni üles rohkem tuginema tegutsevate innovatsiooniklastrite, nagu Flaami Catalisti, kogemustele(9).

2.5 Üleilmsed meetmed

Rahvusvaheline tegevus plastijäätmete probleemi innovatiivseks ja kulutõhusaks lahendamiseks areneb kiiresti. Kui EL tahab olla ringmajanduse üleilmses tegevuskavas mõjukal juhtival positsioonil, peab ta plasti käsitleva üleilmse protokolli väljatöötamisel aktiivselt osalema. Sellepärast palub raportöör, et komisjon esitaks ettepaneku vahendi kohta, mis aitaks integreeritud ja läbipaistval viisil jälgida eri kohustuste täitmist.

3. Järeldus

Hiina kehtestatud plastijäätmete impordikeeld pakub ELile head võimalust muutustele kaasa aidata ning edendada üleminekut plasti ringmajandusele. Peame seda võimalust investeerimiseks ja uuenduste läbiviimiseks ära kasutama. Kui meil õnnestub välja töötada terviklik lähenemisviis, mis hõlmab ringmajandusel põhinevate äri- ja tarbimismudelite kaudu kogu väärtusahelat, saame luua olukorra, millest võidavad kõik sidusrühmad. Me saame plastiprügiväljad tulusalt ära kasutada.

(1)

Vt http://presse.ademe.fr/wp-content/uploads/2017/05/FEDEREC_ACV-du-Recyclage-en-France-VF.pdf

(2)

Eurobaromeetri eriuuring nr 468: Euroopa kodanike suhtumine keskkonda, oktoober 2017.

(3)

https://meldpuntverpakkingen.nl/

(4)

https://www.eucertplast.eu/

(5)

http://www.bqa.be/files/uploads/Audits/2016_BQA_folder_QA-CER.pdf

(6)

http://vlaanderen-circulair.be/nl/onze-projecten/detail/green-deal-circulair-aankopen

(7)

https://mvonederland.nl/green-deal-circulair-inkopen

(8)

http://life-mermaids.eu/en/

(9)

http://catalisti.be/


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (2.7.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

plasti ringmajanduses käsitleva Euroopa strateegia kohta

(2018/2035(INI))

Arvamuse koostaja: John Flack

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et merre satub väga suur hulk plasti ja plastiosakesi, mis kõrvaleheidetuna vees osadeks lagunevad ja seejärel toiduahelasse satuvad, kus mürgiseid ühendeid söövad sisse mitmed erinevad mereloomad ja kus need ühendid võivad mürgitada mere bioloogilisi ressursse ja põhjustada nende surma, aga ka mõjutada otseselt inimeste tervist; arvestades, et merre sattunud plastprügi võib mõjutada ka püügivahendite tõhusust, seda eriti väikesemahulise kalapüügi puhul, kus see põhjustab majanduslikke probleeme;

B.  arvestades, et merre sattunud plastprügi on ülemaailmne probleem, mida saab lahendada vaid rahvusvahelise koostöö kaudu;

C.  arvestades, et 23.–27. mail 2016. aastal toimunud ÜRO Keskkonnaprogrammi Keskkonnaassamblee resolutsioonis nr 11 tunnistati, et plastprügi ja plastiosakeste esinemine merekeskkonnas on kiiresti süvenev ja tõsine ülemaailmne probleem, mis vajab kiiret ülemaailmset reageerimist, milles võetakse arvesse toote olelusringil põhinevat lähenemist;

D.  arvestades, et samas resolutsioonis ärgitati toote valmistajaid ja teisi loobuma esmaste mikroplastiosakeste kasutamisest toodetes või seda vähendama; arvestades, et Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on teatud hügieenitoodetes plastiosakeste kasutamine keelatud; arvestades, et mitmed liikmesriigid on teavitanud komisjoni seaduseelnõudest, millega keelustatakse plastiosakesed teatud kosmeetikatoodetes, ning arvestades, et komisjon on palunud Euroopa Kemikaaliametil tahtlikult lisatud plastiosakesi piirata; arvestades, et nõukogu on samuti kutsunud komisjoni üles võtma meetmeid, eelkõige kosmeetikas ja puhastustoodetes sisalduvate plastiosakeste suhtes; arvestades, et tarbijate hulgas on plaste käsitleva terminoloogiaga seoses palju segadust, eriti bioplasti ning biolaguneva ja bioressursipõhise plasti osas, ning et plastitootjatelt saadud selge teave on plastistrateegia saavutamisel kriitilise tähtsusega;

E.  arvestades, et komisjon on võtnud oma kohustuseks töötada ökodisaini direktiivi(1) raames välja toodetele vajaduse korral esitatavad plastiosakesi hõlmavad nõuded ning et komisjon on ökomärgise ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide hulgas töötanud välja ka plasti ringlussevõetavuse parandamise kriteeriumid;

F.  arvestades, et mereplasti kõrvaldamise lahendusi ei saa eraldada üldisest plastistrateegiast; arvestades, et kalanduskontrolli määruse artikkel 48(2), milles on sätestatud meetmed kaotatud püügivahendite tagasi toomise edendamiseks, on samm õiges suunas, kuid on liiga piiratud ulatusega, arvestades, et liikmesriikidel on lubatud selle kohustuse täitmisest välja arvata valdav enamik kalalaevu ja et aruandluse nõuete rakendamine on endiselt vilets;

G.  arvestades, et liikmesriigid on rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL) alla kirjutanud ja peaksid püüdlema selle sätete täieliku rakendamise poole;

H.  arvestades, et varipüük toimub siis, kui mereloomad jäävad kinni kaotatud või mahajäetud biolagunematutesse raamvõrkudesse, lõkspüünistesse või jadaõngedesse, takerduvad neisse, saavad vigastada, jäävad nälga või surevad; arvestades, et püügivahendite kaotamine ja mahajätmine põhjustab varipüüki; arvestades, et kalanduskontrolli määruses on esitatud varustuse märkimise ning kaotatud varustusest teavitamise ja selle väljatoomise kohustuse nõue; arvestades, et mõned kalurid toovad seetõttu merelt kättesaadud võrgud omal algatusel sadamasse tagasi;

I.  arvestades, et kuigi on raske täpselt hinnata, kui palju mereprügist pärineb vesiviljelusest, moodustavad plastid ja plastiosakesed mereprügist hinnanguliselt 80 % ning ligikaudu 20–40 % sellest merre sattunud plastprügist on osaliselt seotud inimeste tegevusega merel, sealhulgas kauba- ja kruiisilaevadega, ning ülejäänu on seotud inimeste tegevusega maismaal, ning arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hiljutise uuringu(3) andmetel tuleneb umbes 10 % mereprügist kaotatud ja kõrvaleheidetud püügivahenditest; arvestades, et kaotatud ja kõrvaleheidetud püügivahendid on üks merresattunud plastprügi koostisosi ning et hinnanguliselt jõuab merepõhja 94 % ookeani sattunud plastist, millest tulenevalt on vaja kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), et kalurid otseselt mereprügi püüdmise kavades osaleksid ja et neile oleks võimalik selle eest tasu maksta või muid rahalisi või materiaalseid stiimuleid pakkuda;

1.  avaldab heameelt komisjoni teatise üle teemal „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028), mis toetab merestrateegia raamdirektiivi(4) rakendamist, mille eesmärk on saavutada Euroopa mereala hea keskkonnaseisund; peab aga kahetsusväärseks, et kalanduskontrolli määruse artikli 48 lõikes 3 sätestatud kaotatud püügivahendi suhtes kehtiva tagasitoomise ja teavitamise kohustuse rakendamist ei kaasatud komisjoni 2017. aasta hindamis- ja rakendamisaruandesse; rõhutab vajadust hinnata üksikasjalikult kalanduskontrolli määruse nõuete rakendamist püügivahendite osas;

2.  rõhutab, et mereprügi probleemi mõistmiseks ja lahendamiseks on vaja mitmeid omavahel ühendatud ja ambitsioonikaid mitmetasemelisi meetmeid, ning nõuab seetõttu, et EL ja liikmesriigid parandaksid rahvusvaheliste jõupingutuste kooskõlastatust, et vähendada asjaomaseid merereostuse vorme ning tõhustada üleilmseid plastivastaseid meetmeid kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 (kestliku arengu eesmärk nr 14); juhib tähelepanu asjaolule, et jõupingutuste hulka võivad kuuluda kampaaniad ja programmid eesmärgiga tõsta teadlikkust prügi mõjust mereökosüsteemidele, uuringud biolagunevate/kompostitavate raamvõrkude tasuvuse kohta, haridusprojektid kaluritele ning spetsiaalsed avalikud programmid plasti ja teiste objektide eemaldamiseks merepõhjast, samuti laiendatud tootjavastutuse püügivahenditele rakendamise teostatavuse uurimine;

3.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles toetama võimaluse korral koos kalalaevadega merelt prügi korjamise plaane ning kehtestama sadamates mereprügi vastuvõtmise ja kõrvaldamise rajatiste ning olelusringi lõppu jõudnud võrkude ringlussevõtu süsteemi loomise; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse FAO vabatahtliku juhendi soovitusi püügivahendite märgistamise kohta ning tegema varipüügi vastu võitlemiseks tihedat koostööd kalandussektoriga;

4.  rõhutab, et liikmesriigid ja piirkonnad peavad tegema rohkem selleks, et koostada strateegiaid ja plaane merel kaotatud püügivahendite vähendamiseks ning et EMKFi toetusi tuleks kasutada merejäätmete ja -prügi korjamiseks ja kõrvaldamiseks ning vahendite ringlussevõtu süsteemide ja vajaliku taristu üles seadmiseks; julgustab liikmesriike ja piirkondi koos Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga programmi „Horisont 2020“ raames ettepanekuid esitama; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid võivad samuti tahta plastijäätmeid ning kaotatud või vananenud võrke tagasi toovate kalurite suhtes vabatahtlikku boonuste süsteemi rakendada; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt pakkuda olemasolevatele algatustele – nagu prügipüügi projekt „Fishing for litter“, „Oceana“, „Surfrider Foundation“, „Plastic Oceans Foundation“, algatus „Mission Blue“ ning „One world, one ocean“ – rohkem tuge selle ülemaailmse probleemi lahendamiseks;

5.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles toetama innovatiivsete püügivahendite kasutamist, julgustades kalureid vanu võrke välja vahetama ja varustama olemasolevad võrgud nutitelefoni rakendustega ühendatud võrkude jälgimise vahendite, andurite ja raadiosagedustuvastuse kiipidega, ning varustama laevad jälgimisseadmetega, et kaptenitel oleks oma võrkude asukohast parem ülevaade ja et nad saaksid need vajaduse korral tagasi tuua; tunnistab, et tehnoloogial võib plastijäätmete merresattumise vältimisel oma osa olla;

6.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles tõhustama mereplasti kohta andmete kogumist, luues ja võttes kasutusele kogu ELi hõlmava kohustusliku digitaalse aruandlussüsteemi üksikute kalalaevade kaotatud püügivahendite leidmiseks ja tagasitoomiseks, kasutades selleks piirkondlike andmebaaside andmeid, jagama teavet Kalanduskontrolli Ameti hallatavas Euroopa andmebaasis või arendama ELi meresõiduohutuse teabevahetusesüsteemi (SafeSeaNet) välja kasutajasõbralikuks, kogu liitu hõlmavaks süsteemiks, mis võimaldab kaluritel kaotatud püügivahenditest teada anda;

7.  plastiosakesed kahjustavad kalavarusid, bioloogilist mitmekesisust ning inimeste tervist; kutsub seetõttu komisjoni üles välja töötama ja toetama suutlikkust tuvastada ja jälgida plastiosakestega saastatuse taset töönduskalades, mereannitoodetes ning merekeskkonnas ja selle bioloogilistes ressurssides; kutsub komisjoni üles võtma vastu toiduohutuse riskianalüüsi raamistikud tarbijate ohtude ja riskide hindamiseks; kutsub komisjoni üles kooskõlas asenduspõhimõtte ja REACHi menetlustega plastistrateegiat ohustavate ainete piiramiseks viima kiiremas korras lõpuni nõukogu palutud menetlus tahtlikult lisatud plastiosakeste kasutamise piiramiseks, nõudes, et Euroopa Kemikaaliamet vaataks üle ELi tasandil regulatiivmeetmete võtmise teadusliku aluse, et saavutada plastiosakeste kasutamise järkjärguline vähenemine sellistes toodetes nagu kosmeetika, hügieenitooted, puhastusained ja värvid ning jõuda üldise keeluni; rõhutab liikmesriikide, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste, tööstusvaldkonna ja sidusrühmade vahelise koostöö olulisust seoses plastiosakeste ja nanoplastiga saastatuse toimega ning seoses mõjuga, mida reostus avaldab kalapüügile, vesiviljelusele ja mereandide tarneahelale.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, David Coburn, Richard Corbett, Linnéa Engström, João Ferreira, Sylvie Goddyn, Mike Hookem, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Giuseppe Ferrandino, John Flack, Seán Kelly, Verónica Lope Fontagné, Ana Miranda

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Norica Nicolai

ECR

John Flack, Remo Sernagiotto

EFDD

David Coburn, Mike Hookem

GUE/NGL

Liadh Ní Riada

PPE

Carlos Iturgaiz, Seán Kelly, Werner Kuhn, Gabriel Mato

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Richard Corbett, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

VERTS/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström, Ana Miranda

0

 

 

1

0

ENF

Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)

ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(3)

„Abandoned, lost or otherwise discarded fishing gear“ (Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendid).

(4)

ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

57

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Guillaume Balas, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Merja Kyllönen, Alojz Peterle, Christel Schaldemose, Keith Taylor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Zoltán Balczó, Marc Joulaud, Stanisław Ożóg


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

57

+

ALDE

Catherine Bearder, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Stanisław Ożóg, Bolesław G. Piecha, John Procter

EFDD

Piernicola Pedicini

ENF

Sylvie Goddyn

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Merja Kyllönen

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Marc Joulaud, Giovanni La Via, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean

S&D

Guillaume Balas, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Davor Škrlec, Keith Taylor

1

EFDD

Julia Reid

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 29. august 2018Õigusalane teave