Menetlus : 2018/2008(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0267/2018

Esitatud tekstid :

A8-0267/2018

Arutelud :

PV 13/09/2018 - 5
CRE 13/09/2018 - 5

Hääletused :

PV 13/09/2018 - 10.15
CRE 13/09/2018 - 10.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0357

RAPORT     
PDF 526kWORD 89k
19.7.2018
PE 618.324v02-00 A8-0267/2018

kahetise kvaliteediga toodete kohta ühtsel turul

(2018/2008(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Olga Sehnalová

Arvamuse koostaja (*):

Biljana Borzan, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 LISA: NIMEKIRI RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUDÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kahetise kvaliteediga toodete kohta ühtsel turul

(2018/2008(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004(3),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2017. aasta teatist „ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamine toodete kvaliteedierinevuse suhtes – Toiduained“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 25. mai 2016. aasta töödokumenti pealkirjaga „Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise juhendid“ (SWD(2016)0163),

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist „Terviklik lähenemisviis piiriülese e-kaubanduse ergutamisele Euroopa kodanike ja äriühingute jaoks“ (COM(2016)0320),

–  võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Euroopa Komisjoni 2018. aasta tööprogramm. Tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks“ (COM(2017)0650),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet Euroopa Liidu olukorrast,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 9. märtsi 2017. aasta järeldusi, eelkõige punkti 3,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 6. märtsil 2017 toimunud 3524. istungi tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsil 2017 toimunud 2203. koosoleku protokolli,

–  võttes arvesse teabedokumenti eksitavate pakendamistavade kohta, mille koostas 2012. aasta jaanuaris parlamendi poliitikaosakond A,

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta(4),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta(5), eelkõige selle punkti 6,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ kohaldamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(8), eelkõige punkti 14,

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(9), eelkõige punkti 178,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta põhjalikumat arupärimist erinevuste kohta tooteinfos, toodete koostises ja maitses ELi kesk-/ida- ja lääneosa turgudel(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta juuni teabedokumenti „Dual quality of branded food products: Addressing a possible east-west divide“ (Kaubamärgiga toiduainete kahetine kvaliteet: võimaliku ida ja lääne vahelise lõhe käsitlemine),

–  võttes arvesse Tšehhi Vabariigi põllumajandus- ja toiduinspektsiooni 2016. aasta veebruaris läbi viidud uuringut toiduainete ja Tšehhi tarbijate kohta,

–  võttes arvesse eriuuringut Euroopa Liidu ühtsel turul turustatavate toodete kahetise kvaliteedi ja koostise küsimuses tarbijakaitseõiguse (eelkõige ebaausad kaubandustavad), konkurentsiõiguse (eelkõige ebaaus konkurents) ja tööstusomandiõiguse seisukohast, mille viis 2017. aastal läbi Palacký ülikooli õigusteaduskond Olomoucis,

–  võttes arvesse erinevaid küsitlusi, uuringuid ja teste, mille toiduinspektsioon on mitmes liikmesriigis Kesk- ja Ida-Euroopas läbi viinud,

–  võttes arvesse Nielseni 2014. aasta novembri raportit jaemüüja kaubamärgiga toodete olukorra kohta maailmas,

–  võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2018. aasta teatist, mis käsitleb uut kokkulepet tarbijatega (COM(2018)0183),

–  võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ELi tarbijakaitse-eeskirjade parema täitmise tagamise ja ajakohastamise kohta (COM(2018)0185),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(11),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõiget 2 intellektuaalomandi kaitse kohta,

–  võttes arvesse Horvaatia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Leedu, Poola Vabariigi ning Slovaki Vabariigi 23. märtsil 2018. aastal komisjonile saadetud ühist kirja kahetise kvaliteediga toodete probleemi kohta seoses uue kokkuleppega tarbijatega,

–  võttes arvesse mitme ELi liikmesriigi tarbijakaitseametite ja -organisatsioonide korraldatud võrdlevate uuringute tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut ajakohastada ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat direktiivi 2005/29/EÜ, sätestamaks selge sõnaga, et riiklikud asutused võivad hinnata ja käsitleda eksitavaid kaubandustavasid, mis hõlmavad mitmes ELi riigis selliste toodete samasugustena turustamist, mille koostis ja omadused erinevad märkimisväärselt,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0267/2018),

A.  arvestades, et tooteid reklaamides, müües ja tarnides peavad ettevõtjad andma tarbijatele täpset ja kergesti arusaadavat teavet täpse tootekoostise kohta, sealhulgas kohalike toodete ja retseptide kohta, et neil oleks võimalik teha teadlikke ostuotsuseid;

B.  arvestades, et kaubamärkide peamine põhimõte peaks olema kindlustunne toote koostise, väärtuse ja kvaliteedi suhtes; arvestades, et seepärast on tootjatel kohustus tagada, e need ootused oleks täidetud;

C.  arvestades, et tarbijad ei tea, et sama kaubamärgi ja sama pakendiga tooteid kohandatakse vastavalt kohalikele eelistustele ja maitsele, ning arvestades, et toodete varieeruv kvaliteet tekitab muret, et mõnesid liikmesriike koheldakse teistest erinevalt; arvestades, et Euroopa Liit on juba töötanud välja märgised, et vastata tarbijate konkreetsetele ootustele ja võtta arvesse toodete eripära, mida tunnustatakse kvaliteedimõistete kasutamise abil;

D.  arvestades, et ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EÜ on liidu peamine õiguslik vahend, mille abil tagada, et tarbijad ei puutu ettevõtja ja tarbija vahelistes tehingutes kokku eksitava reklaami ja teiste ebaausate tavadega, sealhulgas identsete kaubamärgitoodete turustamine viisil, mis võib tarbijaid eksitada;

E.  arvestades, et ebaausad kaubandustavad võivad ebaausate kaubandustavade direktiivis olla sõnastatud sellisel viisil, et need on kas kõikidel juhtudel keelatud või teatud juhtudel keelatud; arvestades, et komisjon on seisukohal, et tava lisamine direktiivi I lisasse, kui see on asjakohane, aitab suurendada õiguskindlust ja muudab tootjate vahelise konkurentsi turul õiglasemaks;

F.  arvestades, et tarbijad loovad assotsiatiivse seose kaubamärgi, toote ja kvaliteedi vahele ning eeldavad seega, et sama kaubamärgi ja/või identse välimusega tooted on ka võrdse kvaliteediga, hoolimata sellest, kas neid müüakse nende koduriigis või mõnes teises liikmesriigis;

G.  arvestades, et tarbijad loovad ka assotsiatiivse seose kaubamärgi ning põllumajandustoote või toiduaine märgistuse või pakendi ning kvaliteedi vahele ning eeldavad, et sama kaubamärgi tooted, mida turustatakse sama märgistusega või mis on samasuguse välimusega, on ka sama kvaliteedi ja koostisega sõltumata sellest, kas neid müüakse nende riigis või mõnes teises liikmesriigis; arvestades, et kõik Euroopa Liidu põllumajandustootjad toodavad sama kõrgetele standarditele vastavaid tooteid ning tarbijad eeldavad seda ühtlast kvaliteeti ka teistelt toidutarneahela toodetelt, sõltumata sellest, millises jurisdiktsioonis nad elavad;

H.  arvestades, et kõik kodanikud väärivad seoses ühtsel turul müüdavate toiduainete ja toiduks mittekasutatavate toodetega võrdset kohtlemist;

I.  arvestades, et sellised ebaausad tavad tuleb kaotada, et vältida tarbijate eksitamist, ning arvestades, et seda piiriülest probleemi saab lahendada ainult tugeva koostoimega ELi tasandil;

J.  arvestades, et liikmesriigid peavad igal üksikjuhul eraldi hindama, kas konkreetne kaubandustava on ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaselt ebaaus, välja arvatud direktiivi I lisas loetletud tavade puhul;

K.  arvestades, et president Juncker rõhutas oma 2017. aasta kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus, et ei ole vastuvõetav, et mõnes Euroopa osas müüakse inimestele madalama kvaliteediga toitu kui teistes riikides, hoolimata sellest, et pakend ja kaubamärgi kujundus on identsed;

L.  arvestades, et ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamises on liikmesriigiti olnud olulisi erinevusi, samas kui metoodilised lähenemisviisid ja ebaausate kaubandustavade direktiivi vastuvõtmise ja jõustamise tõhusus erineb liikmesriigiti märkimisväärselt;

M.  arvestades, et kõige olulisem osa toote maksumuse üle otsustamisel on sageli kaubamärgil;

N.  arvestades, et tugevdatud ja tõhusam jõustamisalase koostöö raamistik suurendaks tarbijate usaldust ja vähendaks tarbijakahju;

O.  arvestades, et kõigil tarbijatel ELis on samad õigused, ning arvestades, et analüüsid näitavad, et teatud tootjad on müünud sama kaubamärgi all ja eksitavalt sarnase välimusega erineva kvaliteediga tooteid ning mõnes riigis sisaldavad teatud tooted vähem põhikoostisainet või kõrgema kvaliteediga koostisained on asendatud madalama kvaliteediga koostisainetega; arvestades, et see probleem on laiemalt levinud liikmesriikides, kes ühinesid ELiga alates 2004. aastast; arvestades, et analüüsimisel leiti juhtumeid, kus samu tooteid või eksitavalt sarnase välimusega ja madalama kvaliteediga või teistsuguse maitse, konsistentsi või muude organoleptiliste omadustega tooteid müüakse eri riikides märkimisväärselt erineva hinnaga; arvestades, et isegi kui see ei riku vaba turumajanduse põhimõtteid ega kehtivaid märgistamiseeskirju või muid toidualaseid õigusnorme, on tegemist kaubamärgi identiteedi kuritarvitamisega ja see takistab kõigi tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist;

P.  arvestades, et on esinenud olulisi erinevusi sellistes toodetes nagu imikutoit, mis seab kahtluse alla tootjate põhimõtted ja väited, et nad kohandavad oma tooteid kohalike eelistustega; arvestades, et mõned laboriuuringute tulemused kinnitavad, et madalama kvaliteediga tooted võivad sisaldada koostisainete vähem tervislikku kombinatsiooni, mis takistab kõigi tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist; arvestades, et mõnede tootjate esindajad on nõustunud mõnes riigis oma toodete retsepte muutma, nii et kogu ühtsel turul pakutaks identseid tooteid;

Q.  arvestades, et neid lubamatuid tavasid praktiseerivad tuntud hargmaised põllumajandusliku toidutootmise ettevõtjad, kes püüavad maksimeerida oma kasumimarginaali, kasutades ära liikmesriikide erinevusi ostujõus;

R.  arvestades, et ettepanekus „Uus kokkulepe tarbijatega“, mis kujutab endast ELi tarbijakaitsedirektiivide sihtotstarbelist läbivaatamist pärast ELi tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli, soovitas komisjon ajakohastada ebaausate kaubandustavade direktiivi, et sätestada selgelt, et eksitavaid kaubandustavasid, sh toodete turustamist identsena eri liikmesriikides, kui nende koostis ja omadused on tegelikkuses märkimisväärselt erinevad, saavad hinnata ja käsitleda riiklikud ametiasutused;

S.  arvestades, et kuigi tarbijaid ei tohi eksitada, ei tohiks ka toodete diferentseerimist ja innovatsiooni kui sellist piirata;

T.  arvestades, et ühtne turg on loonud toiduainete tarneahela ettevõtjatele suuri eeliseid ning et toidukaupadega kauplemist iseloomustab aina sagedamini piiriülene mõõde ja sellel on eriline tähendus ühtse turu toimimise jaoks;

U.  arvestades, et selleks et täiel määral ära kasutada siseturu hüvesid, on väga oluline kohaldada paremini ELi toiduainete ja tarbijakaitse alaseid õigusakte, et tuvastada ja käsitleda õigustamata topeltstandardeid ja seega kaitsta tarbijaid eksitava teabe ja eksitavate äritavade eest;

V.  arvestades, et on pidev vajadus tugevdada tarbijaühenduste rolli; arvestades, et tarbijaühendustel on ainulaadne osa tarbijate kindlustunde tagamisel ja et neid tuleks veelgi toetada täiendavate õigus- ja majandusmeetmete ning suutlikkuse suurendamise kaudu;

W.  arvestades, et tõendatud erinevused võrreldavate toodete koostisainetes võivad pikemas perspektiivis kujutada endast ohtu tarbijate tervisele, eeskätt haavatavate klientide puhul, nagu lapsed ning toitumis- ja/või terviseprobleemidega inimesed, mõjutades seeläbi negatiivselt kodanike heaolu; arvestades, et see on nii näiteks juhul, kui rasva- ja/või suhkrusisaldus on eeldatust suurem, kui loomset päritolu rasvad asendatakse taimsete rasvadega või vastupidi, kui suhkur asendatakse kunstlike magusainetega või kui suurendatakse soolasisaldust; arvestades, et märgistus, mis ei anna selget ülevaadet kasutatud lisaainetest või asendatud põhikoostisainetest, eksitab tarbijaid ning võib ohustada nende tervist;

X.  arvestades, et kahetise kvaliteedi kohta puuduvad ELi tasandil õiguslikud regulatsioonid, mis muudab kvaliteedi võrdlemise või kahetise kvaliteedi juhtude tuvastamise võimatuks ning tähendab, et puuduvad õiguslikud vahendid, mida saaks olukorra parandamiseks kasutada; arvestades, et komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi talitused on korrapäraselt teatanud puudujääkidest ELi kohaldatavate toidualaste õigusnormide nõuete rakendamises ja jõustamises, näiteks seoses lihamassi märgistamise(12) või toidu lisaainete kasutamisega(13);

Y.  arvestades, et erinevused koostises, mis võivad mõjutada tarbijate tervist, võivad lisaks toiduainetele esineda ka kosmeetikatoodetes, hügieenitoodetes ja puhastustoodetes;

Z.  arvestades, et toiduainete koostise muutmine selle rasva-, suhkru- ja soolasisalduse vähendamiseks on mitmes Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riikides viibinud;

1.  rõhutab, et mitmes liikmesriigis, peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, laboratoorsete testide erineva metoodikaga tehtud arvukad analüüsid ja uuringud on tõestanud, et ühtsel turul sama kaubamärgi all ja pealtnäha identses pakendis reklaamitavate ja turustatavate toodete vahel on tarbija kahjuks erineval määral erinevusi, muu hulgas koostise ja kasutatavate koostisainete suhtes; märgib, et vastavalt uuringule, mille korraldas riiklik pädev asutus, tunneb suurem osa tarbijatest selle erinevuse pärast muret; leiab seega, et nende uuringute ja testide järelduste põhjal tunnevad tarbijad muret diskrimineerimise pärast eri liikmesriikide turgude vahel; rõhutab, et mis tahes selline diskrimineerimine ei ole vastuvõetav ja et kõigil ELi tarbijatel peaks olema juurdepääs sama kvaliteeditasemega toodetele;

2.  juhib tähelepanu sellele, et juhtumid, mille puhul sellistest olulistest erinevustest teatati, ei puuduta ainult toiduaineid, vaid sageli ka toiduks mittekasutatavaid tooteid, sealhulgas pesuaineid, kosmeetikat, hügieenitarbeid ja imikutele mõeldud tooteid;

3.  tuletab meelde, et 2013. aastal palus parlament komisjonil korraldada põhjaliku uurimise, et hinnata, kas kehtivaid ELi õigusakte tuleks kohandada, ning teavitada tulemustest Euroopa Parlamenti ja tarbijaid;

4.  väljendab heameelt komisjoni hiljuti väljakuulutatud plaanide üle selle probleemiga tegeleda, eriti komisjoni võetud kohustuse üle töötada välja ühine analüüsimetoodika ning eraldada eelarve selle väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning usaldusväärsete ja võrreldavate lisatõendite kogumiseks, ebaausate kaubandustavade direktiivi ajakohastamiseks ning toidupettuse ja toiduainete kvaliteedi teadmuskeskuse avamiseks;

5.  võtab teadmiseks volitused, mille Euroopa Ülemkogu andis toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitlevale kõrgetasemelisele foorumile toodete kvaliteedierinevuse küsimuse käsitlemiseks; julgustab liikmesriike ja nende pädevaid asutusi aktiivselt osalema käimasolevas tegevuses, muu hulgas ühise testimismetoodika väljatöötamises ja selle integreerimise kaudu nende tööpraktikasse lisatõendite kogumises; rõhutab, et tuleb aktiivselt kaasata osapooli, kes esindavad tarbijate huve, ning võimaldada nende nimel arvamust avaldada, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide, tootjate ja liikmesriikides tootetestimisi korraldanud teadusorganisatsioonide esindajaid; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks olema kaasatud kõigisse käimasolevatesse algatustesse, mis võivad mõjutada topeltkvaliteedi küsimust;

6.  soovitab asjaomastel liikmesriikidel koostada hinnangud ebaausate kaubandustavade direktiivi ja muude olemasolevate toiduainete ja teiste toodete kvaliteedierinevust käsitlevate õigusaktide jõustamise metoodika ja tõhususe kohta ning esitada need komisjonile, et ta saaks probleemi tõsidust objektiivselt hinnata;

7.  tunneb heameelt, et parlament võttis 2018. aastaks vastu katseprojekti, mis hõlmab rida tarbekaupade eri kategooriate turu-uuringuid, et hinnata kvaliteedierinevuse eri aspekte; ootab, et projekt teostataks ja avaldataks õigeaegselt, nagu on esialgu kavandatud; leiab, et projekti tuleks pikendada 2019. aastani, et koguda rohkem teadmisi ja katta ka toiduks mittekasutatavate toodete sektorit; nõuab, et parlamendiliikmed saaksid projekti kontrollimises rohkem osaleda; julgustab Euroopa Parlamenti, komisjoni ja liikmesriike kasutama ära kõiki kättesaadavaid vahendeid, sh katse- ja riiklikke projekte, et hinnata lähemalt kahetise kvaliteediga toodete eri aspekte;

8.  rõhutab, et laiaulatuslik teave meetmete võtmise eest vastutava riigi ametiasutuse ja asjaomaste haldus- või kohtumenetluste kohta, sealhulgas üldsuse võimalus esitada veebipõhiseid kaebusi, on oluline ebaausate kaubandustavade direktiivi tõhusa jõustamise jaoks; seetõttu peab negatiivseks teabe puudumist asjaomastes liikmesriikides, mis hoolimata liikmesriikide väljendatud muredest vajaduse kohta tegeleda toodete kvaliteedierinevuse küsimusega, ei muuda seda teavet kättesaadavaks vastutavate ametiasutuste veebilehtedel;

9.  rõhutab, et komisjoni on juba teavitatud uuest riiklikust tootemärgistuse meetmest, mis on välja töötatud selleks, et hoiatada tarbijaid toiduainete koostise erinevuste eest;

10.  tunneb heameelt asjaolu üle, et selleks, et parandada täiendavalt tarbijakaitset ELis ja pakkuda tuge ettevõtjatele, on komisjon algatanud veebipõhise koolitusprogrammi, et aidata ettevõtetel ELis tarbijaõigusi paremini mõista ja jõustada;

Komisjoni teatis ELi tarbijakaitseõiguse kohaldamise kohta toodete kvaliteedierinevuse küsimuste suhtes

11.  võtab teadmiseks komisjoni teatise ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamise kohta toodete kvaliteedierinevuse suhtes; juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse teatise eesmärk on aidata riikide ametiasutustel määrata kindlaks, kas äriühing rikub ELi toidualast ja tarbijaõigust, kui ta müüb kvaliteedierinevusega tooteid eri riikides, ning anda neile nõu omavahelise koostöö tegemiseks; tunneb muret, et teatises esitatud sammsammuline meetod, mille abil riiklikud ametiasutused tuvastavad, kas tooted on ELi õigusega vastuolus, ei ole praegu ametiasutuste poolt kohaldatav, mis võib tähendada, et tarbijaõigusi rikutakse;

12.  nõustub komisjoniga, et ühtsel turul, kus tarbijad üldiselt mõistavad kaupade vaba liikumise ja võrdse kättesaadavuse põhimõtteid, ei eelda nad vaikimisi, et eri riikides müüdavad kaubamärgitooted on erinevad; tuletab meelde, et komisjoni sõnul näitavad kaubamärgilojaalsuse kohta tehtud uuringud, et tarbijad tajuvad kaubamärke tunnistusena kontrollitud ja püsivast kvaliteedist nõustub komisjoniga, et see selgitab, miks mõni tarbija võib eeldada, et kaubamärgiga tooted on samaväärse, kui mitte täpselt sama kvaliteediga, ükskõik, kus ja millal need on ostetud, ja kaubamärgi omanikud teavitavad tarbijaid, kui nad otsustavad oma toodete koostist muuta;

13.  leiab seetõttu, et mis tahes täiendava teabe pakkumine, isegi kui see on pakendi kõige nähtavamas osas, on ebapiisav, kui tarbija ei mõista selgelt, et kõnealune toode erineb teistes liikmesriikides müüdavatest sama kaubamärgiga pealtnäha samasugustest toodetest;

14.  nõustub selles kontekstis komisjoniga, et tootjad ei pea tingimata pakkuma erinevates geograafilistes piirkondades täpselt ühesuguseid tooteid ning et kaupade vaba liikumine ei tähenda, et iga toode peab olema kõikjal ühtsel turul täpselt samasugune; rõhutab, et ettevõtjatel lubatakse turustada ja müüa õiguspäraste asjaolude aluse eri koostise ja omadustega kaupa, tingimusel et nad järgivad täiel määral ELi õigusakte; rõhutab siiski, et need tooted ei tohiks viia erisuguse kvaliteedini, kui neid pakutakse tarbijatele eri turgudel;

15.  leiab, et tarbijatele täpse ja kergesti mõistetava teabe pakkumine on võti toodete kvaliteedierinevuse probleemi lahendamisele; on veendunud, et juhul kui äriühing kavatseb tuua eri liikmesriikides turule toote, mis erineb teatavate omaduste poolest, ei saa sellist toodet märgistada ja kaubamärgistada näiliselt identsel viisil;

16.  märgib, et sama kaubamärgi toodetel võivad siiski olla lubatavad erinevad omadused ning et tooted võivad erineda sellistel põhjustel nagu tarbijate piirkondlikud maitse-eelistused, kohaliku tooraine kasutamine, riiklike õigusaktide nõuded või koostise muutmise eesmärgid; rõhutab, et kavatsus ei ole mitte toidukvaliteedi nõuete sätestamine ega ühtlustamine ja ei ole soovitatav teha tootjatele ettekirjutusi eri toodete täpse koostise kohta; on aga veendunud, et tarbijaeelistusi ei tohiks kasutada ettekäändena alandada kvaliteeti ja/või pakkuda eri turgudel eri kvaliteediastmeid; rõhutab, et tarbijaid tuleb selgelt teavitada ja nad peavad olema teadlikud sellest kohandamisest iga üksiku toote puhul ja mitte ainult üldsõnaliselt, et kõnealune „kehtestatud tava“ on olemas;

17.  on seisukohal, et teatise kohta arvatakse, et see on mõeldud peamiselt toiduainetele; leiab, et tarbijakaitseõiguse kohaldamise sätteid tuleks üldiselt kohaldada kõikidele ühtsel turul müüdavatele toiduainetel ja muudele toodetele, ja et tootemärgised peavad olema tarbijale loetavad ja sisaldama kogu teavet toote kohta;

18.  juhib tähelepanu komisjoni 2016. aasta suunistele ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamise kohta, milles on öeldud: „[s]ama või sarnase pakendiga ühe kaubamärgi toodete koostis [---] sõltuvalt valmistamise kohast ja sihtturust erineda, st need tooted võivad liikmesriigiti varieeruda“, ning „kaubandustavad, mida rakendatakse erineva koostisega toodete turustamiseks, ei ole ebaausate kaubandustavade direktiivi alusel iseenesest ebaausad“; rõhutab komisjoni väljastatud juhenddokumentide tähtsust ebaausate kaubandustavade direktiivi nõuetekohase ja ühtse kohaldamise lihtsustamisel; kutsub seepärast komisjoni üles selgitama teatise, juhendite ja toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitlev kõrgetasemelise foorumi siseturu allrühma koostatud dokumendi vahelist seost;

19.  märgib, et riikide pädevate asutuste kontrollimeetoditele võivad kehtida erinevad nõuded; rõhutab, et on juba tehtud mitmesuguseid analüüse, mis võivad olla ühise katsemetoodika väljatöötamise ja rakendamise aluseks, isegi kui nende metoodika erines ja tulemusi ei hinnatud samal viisil; on seisukohal, et metoodika väljatöötamise tööl, mida juhib komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, peaks olema selgelt väljendatud eesmärk, tagamaks, et tulevast metoodikat tõlgendatakse ühtemoodi, sealhulgas „olulise erinevuse“ definitsiooni, ning et pädevad asutused saaksid seda kasutada; juhib tähelepanu sellele, et nn võrdlustooted võivad takistada hindamist, sest võib olla keeruline määrata kindlaks, milline toode on kõige standardsem ja seega nn referentstoode;

20.  väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle abistada riiklikke jõustamisasutusi toodete turustamise ebaausate kaubandustavade väljaselgitamisel; kutsub komisjoni üles riiklikke pädevaid asutusi selles osas koordineerima; rõhutab, et sellise metoodika eesmärk on tagada usaldusväärsete ja võrreldavate tõendite kogumine liikmesriikide poolt ühisel alusel ning aidata üldiselt hinnata kvaliteedierinevusega toodete tõsidust ja leviulatust ELis; tuletab meelde, et ebaausate tavade faktilist olemust hinnatakse tõenäoliselt ka edaspidi üksikute juhtumite puhul eraldi, sest tarbijate eksitamise ulatus on alati pädeva asutuse või kohtu subjektiivse hinnangu küsimus;

21.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni otsustas kutsuda pädevaid asutusi tegema liikmesriikides rohkem turuteste, mis hõlmavad tootevõrdlusi erinevate piirkondade ja riikide vahel; märgib siiski, et komisjoni sõnul tuleks selliseid teste teha ühise lähenemisviisiga, mida ei ole veel täielikult välja töötatud; rõhutab, et on vaja pidada kinni ajakavast, et ühise lähenemisviisi alusel tehtud testide tulemused viidaks lõpule, avalikustataks kõigis ELi ametlikes keeltes avalikult kättesaadavates andmebaasides ning analüüsitakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2018. aasta lõpuks; rõhutab lisaks vajadust need tulemused kohe avalikustada, et tarbijaid ja tootjaid teavitada, suurendamaks nende teadlikkust ja aitamaks seega vähendada kahetise kvaliteediga toodete juhtumeid;

Teised kahetise kvaliteedi aspektid

22.  rõhutab, et jaemüüja kaubamärkidest on saanud tarbijate ostukorvis oluline laiatarbekaup ning nende turuosa on enamikus tootekategooriates peaaegu kõigis liikmesriikidest viimase kümnendi jooksul kasvanud; leiab, et tarbijates segaduse tekitamise vältimiseks ei tohiks jaemüüja kaubamärgid jätta kaubamärgiga originaaltoodete muljet; rõhutab veel kord, et jaemüüja kaubamärkide küsimus vajab komisjoni erilist tähelepanu, et lõpetada segadus eramärgiste ja kaubamärgiga toodete vahel; märgib, et ühtne turg on tootjatele juurdepääsetav, kuid samal ajal on konkurents väga suur, mõned kaubamärgid on üldtuntud ja hea mainega kogu liidus;

23.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni üles määrama kindlaks, kas kvaliteedierinevusel on negatiivne mõju kohalikule ja piirkondlikule tootmisele, eriti VKEdele; väljendab kahetsust selle pärast, et komisjon ei ole seni esitanud mingeid andmeid;

24.  rõhutab, et kaubamärgiga toodete võltsimine jätab tarbijad kaitsetuks tervise- ja julgeolekuohtude ees, õõnestab tarbijate usaldust kaubamärkide vastu ja viib tootjate jaoks tulu kaotamiseni; märgib, et ELis avastatud võltstoodete ulatus on jätkuvalt lai ja hõlmab peaaegu igat liiki kaupa;

25.  väljendab muret kauplejatele seatud piirangute pärast selliste kaupade sisseostmisel, mis võivad tarbijate valikuid negatiivselt mõjutada; soovitab tungivalt, et komisjon teeks kindlaks tegurid, mis süvendavad kaupade ühtse turu killustumist ja piiraks ebaseaduslikult tarbijate suutlikkust saada täiel määral kasu ühtsest turust, eriti tarnete territoriaalsed piirangud ja nende mõju; palub, et komisjon kasutaks selliste tavade vastu võitlemiseks vajaduse korral konkurentsiõigust;

26.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide pädevad asutused võivad valida näidiseid ja teha analüüse vaid oma riigi territooriumil; rõhutab, et riiklike tarbijakaitse- ja toiduametite, tarbijate ühenduste ja komisjoni vahel on vaja tugevdatud, tõhusamat, läbipaistvat ja kiiret piiriülest koostööd ja andmete jagamist, sealhulgas võimalike mittevastavate toodete ja ebaausate tavade kohta, et lahendada kahetise kvaliteedi probleem ning parandada ja ühtlustada õigusaktide jõustamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sellises koostöös intensiivsemalt osalema; väljendab sellega seoses heameelt tarbijakaitsealase koostöö läbivaadatud määruse vastuvõtmise üle, mis tugevdab uurimis- ja jõustamispädevusi, parandab teabe- ja andmevahetust ning juurdepääsu mis tahes asjakohasele teabele ning kehtestab ühtlustatud eeskirjad, millega sätestatakse menetlus uurimis- ja jõustamismeetmete kooskõlastamiseks;

27.  tunnistab, kui olulised on kontrollid kui jõustamise kooskõlastamise oluline vorm vastavalt tarbijakaitsealase koostöö määrusele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid veelgi tugevdama ja nende ulatust laiendama;

Soovitused ja edasised sammud

28.  rõhutab, kui väärtuslik on laialdane ja ajakohane avalik arutelu, mis suurendab tarbijate teadlikkust toodetest ja nende omadustest; märgib, et mõned tootjad ja jaemüüja kaubamärkide omanikud on juba andnud teada retseptide muutmisest või ELi tasandil ühtse tootmisstandardi kasutamisest; rõhutab, kui tähtis roll on tööstusel, et teave toodete koostise ja kvaliteedi ning nende muutmise kohta oleks läbipaistvam ja selgem; tunneb heameelt komisjoni algatuse üle töötada selle kohta välja toimimisjuhend; nõuab, et nii tootjatele kui ka jaemüüjatele antaks nende endi huvides võimalus rohkem osaleda, et aidata leida praegusele olukorrale võimalikult kiiresti tõhus lahendus, ilma et võetaks kasutusele jõustamismenetlusi, ning et Euroopa tarbijad saaksid kogu ühtsel turul juurdepääsu sama kvaliteediga toodetele; kutsub tootjaid üles kaaluma pakendil sellise logo kasutamist, mis näitab, et sama kaubamärgiga toote sisu ja kvaliteet on sama kõigis liikmesriikides;

29.  kutsub tarbijaorganisatsioone, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teavitatud riiklikke ebaausate kaubandustavade direktiivi ja muude asjaomaste õigusaktide jõustamise eest vastutavaid asutusi üles osalema aktiivsemalt avalikus arutelus ja tarbijate teavitamises; on veendunud, et tarbijaorganisatsioonid saaksid aidata märkimisväärselt kaasa kvaliteedierinevuse probleemi lahendamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles riiklikke tarbijakaitseorganisatsioone finants- ja õiguslike mehhanismidega rohkem toetama, et nad saaksid arendada suutlikkust, arendada testimist, viia läbi võrdlevaid teste ja aidata koos pädevate asutustega avastada ja avalikustada juhtumeid, kus tooted on ebaõiglaselt erinevad; on lisaks veendunud, et tuleks edendada tõhustatud piiriülest teabevahetust tarbijaühenduste vahel;

30.  on varasemate kogemuste põhjal seisukohal, et pädevad asutused ei ole suutnud ühtegi konkreetset kvaliteedierinevuse juhtumit riigi tasandil üksi tulemuslikult lahendada või kehtivaid õigusakte jõustada, või on püüdnud seda teha minimaalses ulatuses, osalt seetõttu, et puuduvad ELi tasandi selged õiguslikud sätted; tuletab meelde, et ebaausate kaubandustavade direktiivi jõustamine on liikmesriikide kohustus ning seda tuleks teha, et hoida ära tarbijate eksitamist ebaausate turustamistavadega; rõhutab, et liikmesriigid peaksid tagama, et riikide pädevatel asutustel on piisavalt tehnilist ja rahalist suutlikkust ning inimressursse, et tagada tõhus jõustamine; palub, et liikmesriigid annaksid tarbijatele koha, kus nad saavad kaebusi esitada ja kus on võimalik neid edasi uurida, ning teavitaksid tarbijaid nii palju kui võimalik nende õigustest ja valikuvõimalustest seoses olemasolevate õigusaktide jõustamisega ja müüjate kohustusega teavitada neid toodete koostise ja päritolu kohta, kui see on asjakohane;

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et kvaliteedierinevuse küsimus on otseselt seotud ühtse turu toimimise olemuse ja tarbijate usaldusega, mis mõlemad on kaalul, ning nõuab seepärast muu hulgas Euroopa Liidu tasandi lahendust, otseselt jõustatavate meetmete näol; on veendunud, et arvestades riigi tasandil meetmete võtmise võimalikkust, kaitseksid liidu tasandi meetmed ühtse turu terviklikkust; kutsub komisjoni üles kaardistama ELi kehtivad riiklikud standardid toiduainete ja muude toodete kohta ning hindama nende asjakohasust seoses kahetise kvaliteediga toodetega ühtsel turul;

32.  nõuab suutlikkuse ja mehhanismide kiiret arendamist ELi tasandil olemasoleva ELi organi (JRC, Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vm) spetsialiseerunud kontrolli- ja järelevalveüksuses, hoides bürokraatia minimaalsel tasemel, et kontrollida koostise ja koostisainete sisalduse ühtlust sama kaubamärgi all turustatavates ja samamoodi pakendatud toiduainetes ning hinnata võrdlevaid laboratoorseid analüüse toiduainete turustamisel ebaausate kaubandustavade väljaselgitamiseks;

33.  väljendab heameelt komisjoni esitatud uue tarbijate kokkuleppe ettepaneku üle, milles soovitakse kahetise kvaliteediga toodete probleemi lahendamiseks muuta ebaausate kaubandustavade direktiivi artiklit 6 ja kuulutada ebaausaks kaubandustavaks selline tegevus, kui erineva koostise ja omadustega toodet turustatakse eri liikmesriikides väidetavalt identsena; märgib siiski, et ettepanekus on mõned ebaselged sätted, mida tuleb selgitada, et tagada selle õige rakendamine ja kohaldamine;

34.  rõhutab, et seadusandliku protsessi tulemus peaks olema selle selge määratlus, mida saab pidada kvaliteedierinevuseks, ja kuidas pädevad asutused peaksid igat juhtumit hindama ning käsitlema; rõhutab sellega seoses, et nn õiguspäraste tegurite avatud nimekiri võiks ohustada pädevate asutuste suutlikkust koostada hinnangut ja kohaldada õigust; väljendab muret selle pärast, et „määratletud tarbijaeelistuste“ kontseptsiooni kasutamine selle hindamisel, kas toote koostise diferentseerimine on õigustatud või mitte, võib viia konfliktsete tõlgendusteni pädevate asutuste vahel;

35.  kutsub komisjoni üles laiendama Teadusuuringute Ühiskeskusele antud volitusi, et töötada välja toiduks mittekasutatavate toodete omaduste võrdlemise üleeuroopaline ühtlustatud metoodika ja suunised, kuidas parandada toote läbipaistvust ühe aasta jooksul, ning hinnata kontrolli tulemusi; juhib tähelepanu asjaolule, et parimate tavade vahetamiseks selles valdkonnas peaks Teadusuuringute Ühiskeskus püüdma teha koostööd liikmesriikide ametiasutustega, kes on juba tooteid testinud, kuid ei ole testide tulemusi veel teiste liikmesriikide asutustele teatavaks teinud;

36.  juhib tähelepanu sellele, et toiduohutus ja -kvaliteet ning tarbijate eksitamise ärahoidmine on esmatähtsad; tuletab komisjonile meelde tema võetud kohustust järgida paremini ja tõhustada ELi õigusaktide nõuetekohast kohaldamist; on veendunud, et riikide pädevad asutused peaksid tõhusalt jälgima toiduainete suhtes kehtiva õiguskorra järgimist;

37.  ergutab komisjoni looma olemasoleva pädeva ELi ameti juurde selle valdkonna spetsialistidest koosnevat eraldi direktoraati, mille ülesandeks oleks korraldada tootjate tehastes kontrolle ning auditeid tootmisvoogude kohta, et teha kindlaks, kas toote koostis vastab tootja märgitule juhtudel, kus esineb kahetise kvaliteedi kahtlusi;

38.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle parandada vastusena avalikkuse väljendatud muredele toiduohutuse valdkonna teadusuuringute läbipaistvust, et suurendada juurdepääsu ostuotsuste tegemiseks vajalikule teabele, mida toetaks usaldusväärne ja teaduspõhine riskihindamine;

39.  nõuab, et riiklikud toiduametid otsustaksid iga juhtumi puhul, kas arvatavad diskrimineerivad tavad on ebaseaduslikud, tuginedes ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi sätetele ning nende koostoimele tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitlevas määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud õiglase teavitamise nõuetega;

40.  märgib, et kahetise kvaliteedi tavad mõjutavad kõiki ELi kodanikke, sealhulgas siis, kui nad reisivad liikmesriikide vahel;

41.  rõhutab siiski, et märkimisväärseid erinevusi lastele mõeldud toodetes, nagu imikutele ja väikelastele mõeldud tooted, ei saa põhjendada üksnes piirkondlike maitse-eelistustega;

42.  lükkab otsustavalt tagasi mõnede tootjate väited, mille kohaselt tehakse koostises ja/või kvaliteedis muutusi selleks, et hinnad vastaksid tarbijate ootustele; toonitab, et mitmed uuringud on näidanud, et madalama kvaliteediga tooted on sageli kallimad kui nende kõrgema kvaliteediga vasted mujal ELis;

43.  ergutab tungivalt kasutama toodete pakendamise puhul ringmajanduse põhimõtet ning rõhutab, et kui toodete pakendamine vastab sellele põhimõttele ühes liikmesriigis, tuleks tootjal teha kooskõlastatud jõupingutusi tagamaks, et see on nii kõigi nende sama kaubamärgi all ning sama tüüpi pakendis turustatavate toodete puhul kogu ELis ja kaugemal;

44.  rõhutab, et mõnede toote kahetise kvaliteedi juhtumite põhjuseks on ELi õigusaktide puudulik jõustamine; kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles jõustama kiiremas korras toidu märgistamist käsitlevad kehtivad ELi eeskirjad, muu hulgas näiteks seoses mehaaniliselt eraldatud lihamassiga;

º

º  º

45.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(2)

ELT L 345, 27.12.2017, lk 1.

(3)

ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(4)

ELT C 65, 19.2.2016, lk 2.

(5)

ELT C 264E , 13.9.2013, lk 11.

(6)

ELT C 93, 24.3.2017, lk 27.

(7)

ELT C 86, 6.3.2018, lk 40.

(8)

ELT C 11, 12.1.2018, lk 2.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0027.

(10)

O-000019/2017.

(11)

EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(12)

http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=76

(13)

http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=115


SELETUSKIRI

Kuigi kaubamärk, pakendi kujundus ja turustusvälimus on esmapilgul samad, leiti mitme eri liikmesriikides tehtud uuringu käigus ELi ühtsel turul müüdavaid tooteid, mille koostis erineb selgelt nii retsepti kui ka kasutatava põhitooraine ja selle sisalduse poolest olenevalt riigist, kus toodet müüakse. Lisaks sellele ei saa välistada, et need leiud toodete kahetise kvaliteedi kohta ei kehti vaid toidu ja joogi puhul, vaid on seotud ka tarbekaupade, näiteks pesuainete ja hügieenitarvetega.

Kahetise kvaliteediga toodete probleemi eri liikmesriikides või erinevatel piirkondlikel ja kohalikel turgudel võib Olomoucis asuva Palacký ülikooli õigusteaduskonna ekspertide läbi viidud õigusalase uuringu kohaselt täheldada järgmistes tegevustes:

•  tootja viib turule tooted, mille maitse ja koostis erinevad (s.t erinev põhikoostisosa), kuid pakendi välimus on sama või sarnane (tarbija jaoks eristamatu),

•  tootja viib turule tooted, mille kvaliteet erineb, kuid pakendi välimus on sama või sarnane (tarbija jaoks eristamatu),

•  tootja viib turule tooted, mille kogus erineb, kuid pakendi välimus on sama või sarnane (tarbija jaoks eristamatu),

•  uut toodet konkreetsel turul esmakordselt turule viies kasutab tootja kvaliteetsema koostisega (nt suurema lihasisaldusega või kvaliteetsemate koostisosadega) toodet, et püüda tarbijate tähelepanu ja n-ö õpetada tarbijaid seda toodet ostma või omaks võtma; pärast teatava aja möödumist tehakse aga „retseptimuudatus“, ilma et toote pakend märgatavalt muutuks (välja arvatud toote koostisosade loetelu, mis on esitatud väikeses kirjas pakendi tagaküljel).

Tootja teeb kõike nimetatut, andmata tarbijale selgelt, ühemõtteliselt, läbipaistvalt ja eksitamata märku, et toote näol on tegemist teise tootega, mille koostis, kogus, kvaliteet või teised seonduvad omadused erinevad.

Kõik see tekitab olukorra, kus ühest riigist pärit tarbija, kes peatub teise riigi territooriumil, ei saa kindel olla selles, et toode, mida ta oma koduriigist kindlate omaduste järgi tunneb, vastab parajasti külastatavas riigis ostetavale tootele.

Raportööri seisukoht

Raportöör hakkas kahetise kvaliteediga toodete küsimust tähelepanelikult jälgima 2011. aastal, kui Slovakkia tarbijate ühendus korraldas uuringu, mille tulemuste kohaselt erinesid kuue kaubamärgi toidutoodete koostis ja hind seitsmes ELi riigis märgatavalt. Esimest korda pöördus raportöör uuringu jätkumeetmena komisjoni poole arupärimisega, kas kahetise kvaliteediga tooted on komisjoni hinnangul probleem, mis mõjutab ühtse turu toimimist ja tarbijakaitset.

2015. aastal aitas raportöör korraldada Praha keemia- ja tehnoloogiaülikooli uuringut, kus võrreldi 24 toote kvaliteediomadusi Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa jaemüügiturgudel, et hinnata nende toodete samasust või selle puudumist. Olulisi erinevusi leiti ühel kolmandikul valimist (näiteks oli ühe Tšehhi Vabariigis müüdava toote peamine koostisosa linnulihamass, kuigi Saksamaa turul sisaldas toode sealiha). Uuringus seati kahtluse alla ka see, kui asjakohane on sageli kasutatav väide, et eri riikides on erinevad maitse- ja hinnaeelistused, kuna analüüsitavate toodete hinnad peaaegu ei erinenud ning sertifitseeritud sensoorse analüüsi rühmas läbi viidud katsed näitasid, et maitse-eelistused ei vasta turule, mille jaoks tooteid väidetavalt kohandati.

Raportööri soov ei ole mingil juhul muuta ühtse turu tooted ühetaoliseks, käskida tootjatel muuta oma toodete koostist või määrata kindlaks üksikute toodete täpne koostis. Lisaks sellele on raportöör teadlik, et võib olla objektiivsed tegureid, mis mõjutavad toodete koostist.

Sellegipoolest on raportöör veendunud, et ühtsel turul kvaliteetsete kaupade võrdse ja mittediskrimineeriva kättesaadavuse põhimõte peaks kehtima iga Euroopa kodaniku õigusena. Kui see põhimõte ei kehti, võib see tõsiselt kahjustada ühtse turu toimimist ja tarbijate usaldust ühtse turu vastu.

Raportöör väljendab heameelt komisjoni hiljuti väljakuulutatud kavade üle selle probleemiga tegelemiseks, eriti komisjoni võetud kohustuse üle töötada välja ühine analüüsimetoodika. Võttes arvesse asjaolu, et kahetise kvaliteediga tooted on seotud ühtse turu toimimisega, on selge, et on vaja Euroopa andmeid ja ühist käsitlusviisi. Seepärast tegi raportöör juba 2013. aastal Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta ettepaneku kutsuda komisjoni üles korraldama kahetise kvaliteedi teemal põhjalik uurimine, et hinnata, kas kehtivad ELi õigusaktid vajavad kohandamist.

Raportöör rõhutab, et tarbijaid tuleks täpselt ja läbipaistvalt teavitada sellest, et toode, mille nad on teises liikmesriigis ostnud või mida nad sealt tunnevad, on erinev, et vältida tarbijate eksitamist ja ostetavast tootest vale üldmulje jätmist. Samuti on oluline suurendada teadlikkust toodetest, nende omadustest ja koostisest.

Raportöör on seisukohal, et tarbijatele tahtlikult erineva koostisega, kuid näiliselt identsete toodete müümine Euroopa Liidu eri osades on ebaaus tava ning peaks seepärast olema vastuvõetamatu. Seepärast leiab raportöör, et veel üht liiki eksitava kaubandustava lisamine ebaausate kaubandustavade direktiivi I lisasse on kõige tõhusam viis konkreetsete ilmselgelt kahetise kvaliteedi juhtumitega tegelemiseks kogu Euroopa Liidus.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (22.6.2018)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

kahetise kvaliteediga toodete kohta ühtsel turul

(2018/2008(INI))

Arvamuse koostaja (*): Biljana Borzan

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõiget 2 intellektuaalomandi kaitse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2017. aasta teatist, milles käsitletakse ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamist toodete kvaliteedierinevuse suhtes – Toiduained (C(2017)6532),

–  võttes arvesse Horvaatia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Leedu, Poola Vabariigi ning Slovaki Vabariigi 23. märtsil 2018. aastal komisjonile saadetud ühist kirja kahetise kvaliteediga toodete probleemi kohta seoses uue kokkuleppega tarbijatega,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembril 2017. aastal peetud kõnet olukorrast Euroopa Liidus, milles ta rõhutas, et on vastuvõetamatu, et mõnedes ELi osades müüakse inimestele madalama kvaliteediga toiduaineid kui teistes, ehkki pakend ja kaubamärk on samad,

–  võttes arvesse 6. märtsi 2017. aasta põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2018. aasta teatist, mis käsitleb uut kokkulepet tarbijatega (COM(2018)0183),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ELi tarbijakaitse-eeskirjade parema täitmise tagamise ja ajakohastamise kohta (COM(2018)0185),

–  võttes arvesse mitme ELi liikmesriigi tarbijakaitseametite ja -organisatsioonide korraldatud võrdlevate uuringute tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut ajakohastada ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat direktiivi 2005/29/EÜ, sätestamaks selge sõnaga, et riiklikud asutused võivad hinnata ja käsitleda eksitavaid kaubandustavasid, mis hõlmavad mitmes ELi riigis selliste toodete samasugustena turustamist, mille koostis ja omadused erinevad märkimisväärselt,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta põhjalikumat arupärimist erinevuste kohta tooteinfos, toodete koostises ja maitses ELi kesk-/ida- ja lääneosa turgudel (O-000019/2017),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta(4),

A.  arvestades, et mitmes liikmesriigis tehtud analüüside tulemused on näidanud, et teatavate kogu ELis sama kaubamärgi all ja sama pakendiga turustatavate ning sarnaselt reklaamitavate toodete koostis ja kvaliteet erinevad märkimisväärselt; arvestades, et need erinevused on sageli tingitud odavamate ja madalama kvaliteediga koostisosade kasutamisest, millel on sageli ka madalam toiteväärtus;

B.  arvestades, et samuti nähtub nendest analüüsidest, et teatud tooted sisaldavad vähemal määral põhikoostisosa või sisaldavad koostisosi, mida loetakse vähemtervislikeks ja vähemkvaliteetseteks, ning koostisosi, millel on erinev maitse, konsistents ja organoleptilised omadused;

C.  arvestades, et eespool nimetatud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel esitasid mitu liikmesriiki uuringute tulemused, mis näitavad, et ELis müüakse tooteid sama nime ja sama pakendiga, kuid erineva kvaliteeditaseme, erineva maitse ja/või erinevate koostisosadega, ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et see tava võib tarbijaid eksitada ning tekitab ebaausat konkurentsi;

D.  arvestades, et sama kaubamärgi toodetel võivad olla erinevad omadused tulenevalt õigustatud teguritest, nagu tarbijate eelistused sihtpiirkondades, tootmiskoha geograafiline asukoht, kohalikud erinõuded ning erinevused tooraine hankimises sõltuvalt nende geograafilisest või hooajalisest kättesaadavusest;

E.  arvestades, et toidu ohutus ja kvaliteet ning tarbijate kaitsmine eksitamise eest on peamised prioriteedid;

F.  arvestades, et tõendatud erinevused võrreldavate toodete koostisainetes võivad pikemas perspektiivis kujutada endast ohtu tarbijate tervisele, eeskätt haavatavate klientide puhul, nagu lapsed ning toitumis- ja/või terviseprobleemidega inimesed, mõjutades seeläbi negatiivselt kodanike heaolu; arvestades, et see on nii näiteks juhul, kui rasva- ja/või suhkrusisaldus on eeldatust suurem, kui loomset päritolu rasvad asendatakse taimsete rasvadega või vastupidi, kui suhkur asendatakse kunstlike magusainetega või kui suurendatakse soolasisaldust; arvestades, et märgistus, mis ei anna selget ülevaadet kasutatud lisaainetest või asendatud põhikoostisainetest, eksitab tarbijaid ning võib lisaks ohustada nende tervist;

G.  arvestades, et kahetise kvaliteedi kohta puuduvad ELi tasandil õiguslikud regulatsioonid, mis muudab kvaliteedi võrdlemise või kahetise kvaliteedi juhtude tuvastamise võimatuks ning tähendab, et puuduvad õiguslikud vahendid, mida saaks olukorra parandamiseks kasutada; arvestades, et komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi talitused on korrapäraselt teatanud puudujääkidest ELi kohaldatavate toidualaste õigusnormide nõuete rakendamises ja jõustamises, näiteks seoses lihamassi märgistamise(5) või toidu lisaainete kasutamisega(6); arvestades, et toidu ja teiste tarbekaupade tootjad võivad ELi õigusaktide lahknevaid tõlgendusi ja/või nende riiklike pädevate asutuste poolset ebapiisavat rakendamist ja jõustamist ära kasutada oma toodete kohandamiseks, mis mõjutab negatiivselt tarbijaid; arvestades, et sama kaubamärgi all ja sama pakendiga turustatavate toodete erinev sisu vähendab tarbijate usaldust ning kahjustab ELi reguleeriva raamistiku mainet;

H.  arvestades, et selliste toodete olemasolu ELi ühtsel turul, mida turustatakse mitmes riigis samasugusena, kuid mille koostis või omadused erinevad märkimisväärselt, õõnestab täielikult aluspõhimõtteid, millele ühtne turg tugineb; arvestades, et tarbijatele peaks siseturul olema tagatud samaväärne kaitsetase kõigis liikmesriikides;

I.  arvestades, et erinevused koostises, mis võivad mõjutada tarbijate tervist, võivad lisaks toiduainetele esineda ka kosmeetikatoodetes, hügieenitoodetes ja puhastustoodetes;

J.  arvestades, et toiduainete koostise muutmine selle rasva-, suhkru- ja soolasisalduse vähendamiseks on mitmes Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riikides viibinud;

K.  arvestades, et kaubamärkidel on märkimisväärne mõju sellele, kuidas tarbijad tajuvad tooteid, nende väärtust ja nende kvaliteeti; arvestades, et tarbijad ei eelda a priori, et ühtse turu erinevates riikides müüdavatel kaubamärgiga toodetel võivad olla erinevad omadused;

L.  arvestades, et eri liikmesriikide tarbijad ja/või liikmesriikide vahel reisivad tarbijad ei saa ise hinnata teatavate toodete maitse- ja koostise erinevusi, kui need erinevused ei ole märgitud toote etiketil, ning ei saa asjakohase teabe puudumise tõttu seega teha teadlikku ostuotsust, mis võib moonutada nende majanduslikku käitumist;

M.  arvestades, et mitmed avaliku arvamuse uuringud on näidanud, et sellised kvaliteedierinevused ärritavad tarbijaid, pannes nad end tundma teisejärguliste ELi kodanikena;

1.  väljendab heameelt 2 miljoni euro eraldamise üle ühise katsemetoodika väljaarendamiseks ning selle üle, et ELi 2018. aasta eelarvesse lisati pilootprojekt, mille eesmärk on hinnata kahetise kvaliteedi erinevaid aspekte mitmes erinevas tootekategoorias; ergutab liikmesriike ja riiklikke asutusi käimasolevates algatustes aktiivselt osalema, et protsessi hõlbustada, ning integreerima seda metoodikat oma töötavadesse; rõhutab toidukaupade, aga ka mittetoidukaupade põhjaliku ja õigeaegse analüüsimise tähtsust ning nõuab, et komisjon eraldaks rahalised vahendid selleks, et korraldada vähemalt kaheaastase turujärelevalveperioodi kestel võrdlevaid uuringuid, et heidutada tootjaid, kes on seda eksitavat tava kasutanud;

2.  ergutab komisjoni looma olemasoleva pädeva ELi ameti juurde selle valdkonna spetsialistidest koosnevat eraldi direktoraati, mille ülesandeks oleks korraldada tootjate tehastes kontrolle ning auditeid tootmisvoogude kohta, et teha kindlaks, kas toote koostis vastab tootja märgitule juhtudel, kus esineb kahetise kvaliteedi kahtlusi; nõuab, et see uus direktoraat võtaks Euroopa avaliku registri kujul kasutusele veebiplatvormi, mis oleks jagatud sektsiooniks, mis sisaldab teavet kõigi toodete kohta, mille puhul pädevad asutused on leidnud, et need on kahetise kvaliteediga, ning sektsiooniks, mis sisaldab tootjate vabatahtlikult esitatud teavet ELis turustatavate toodete kohta; toonitab, et teave peaks olema hõlpsaks võrdlemiseks kergesti kättesaadav, et võimaldada tarbijatel teha enne ostu tegemist teadlikke otsuseid;

3.  võtab teadmiseks, et komisjon avaldas ELi ühtlustatud metoodika toidu valimise, proovide võtmise ja katsetamise kohta toidu kvaliteediomaduste hindamiseks; toonitab võetud kohustust teha ELi-ülesed katsetulemused kättesaadavaks selle aasta lõpuks; nõuab Euroopa Parlamendi liikmete suuremat kaasatust protsessi; rõhutab, et lisaks ühtsele metoodikale toiduainete ja jookide kahetise kvaliteedi katsetamiseks tuleb välja arendada ka ühtne metoodika katsetulemuste hindamiseks ja leidude tõlgendamiseks;

4.  väljendab heameelt kahetist kvaliteeti käsitleva arutelu üle toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleval kõrgetasemelisel foorumil; rõhutab vajadust kaasata võimalikult palju sidusrühmi;

5.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle parandada vastusena avalikkuse väljendatud muredele toiduohutuse valdkonna teadusuuringute läbipaistvust, et suurendada juurdepääsu ostuotsuste tegemiseks vajalikule teabele, mida toetaks usaldusväärne ja teaduspõhine riskihindamine;

6.  väljendab kahetsust, et komisjoni teatis ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamise kohta toodete kvaliteedierinevuste suhtes on liiga tagasihoidlik, kuna tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid peaksid kehtima kõigi toodete suhtes laiemalt, ning et ettepanekus esitatud sammud ei ole piisavad, tegelemaks kahetise kvaliteediga toodete probleemiga ühtsel turul; rõhutab, et oluline on töötada tarbijakaitseasutuste jaoks välja selged ja tõhusad suunised ja toetusmeetmed ning et kiiremas korras on vaja parandusmeetmeid tarbijate suhtes diskrimineerivate tavade vastu võitlemiseks; hoiatab, et tarbijaid ei tohi eksitada, ning nõuab, et riiklikud toiduametid otsustaksid iga juhtumi puhul, kas kõnealused tavad on ebaseaduslikud, tuginedes ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi sätetele ning nende koostoimele tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitlevas määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud õiglase teavitamise nõuetega;

7.  tunneb muret territoriaalsete piirangute pärast, millega kauplejad puutuvad kokku kaupade hankimisel; nõuab, et komisjon uuriks kiiremas korras ebaausaid ettevõtetevahelisi tavasid, mille puhul sunnivad tarnijad näiteks selvehalle hankima tooteid kindlast tehasest, mis võib takistada tarbijatel potentsiaalselt parema kvaliteediga toodete ostmist teisest liikmesriigist ning moonutada ühtset turgu;

8.  märgib, et kohalikel tootjatel on keeruline ühisturule juurde pääseda; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks, kas kahetine kvaliteet avaldab negatiivset mõju kohalikule ja piirkondlikule tootmisele;

9.  toonitab, et oluline on suurendada tarbija teadlikkust ning parandada teabe kättesaadavust; on seisukohal, et selle teabe esitamine peaks olema kohustuslik ja mitte üksnes vabatahtlik; kutsub komisjoni ja asjakohaseid riiklikke asutusi korraldama teavituskampaaniaid, mis oleksid suunatud tarbijatele kogu ELis, pöörates erilist tähelepanu läänepoolsetele liikmesriikidele, kus teadlikkus võib olla madalam; märgib, et kahetise kvaliteedi tavad mõjutavad kõiki ELi kodanikke, sealhulgas siis, kui nad reisivad liikmesriikide vahel; väljendab heameelt mõnede tootjate avalduste üle, mille kohaselt kavatsevad nad oma retsepte muuta; palub tagada, et selliste muudatuste tagajärjel ei väheneks toote kvaliteet üheski liikmesriigis; rõhutab tööstusharu rolli tarbijale pakendil selge ja korrektse teabe esitamises, diskrimineerivate tavade peatamises ning tarbija usalduse taastamises; kiidab heaks komisjoni algatuse hõlbustada tootjate ja kaubamärgiomanike assotsiatsioonide tegevusjuhendi väljatöötamist;

10.  toonitab, et ei ole kohane standardida kogu ELis toidu maitset ja toidu valmistamiseks kasutatavaid retsepte, kuna toitude retseptid kajastavad ühtlasi piirkondlike maitse-eelistuste mitmekesisust ELis; rõhutab siiski, et märkimisväärseid erinevusi lastele mõeldud toodetes, nagu imikutele ja väikelastele mõeldud tooted, ei saa põhjendada üksnes piirkondlike maitse-eelistustega; võtab arvesse argumenti, et ka muud tooted võivad teatud juhtudel õigustatud põhjustel erineda; rõhutab siiski, et tarbijaid tuleks kõigist erinevustest selgelt ja viivitamata teavitada; on seisukohal, et sama kaubamärgi tooted võivad aeg-ajalt maitse ja retsepti poolest erineda, tulenevalt teatavatest tingimustest ELi kohalikel turgudel, ning et kohalike toorainete kasutamine ning vajadus võtta arvesse riiklikke õigusakte või toiduainete koostise muutmise eesmärke võib samuti erinevusi põhjustada;

11.  toonitab kodanikuühiskonna tähtsust kahetise kvaliteedi tavade analüüsimisel, nende vastu arvamuse avaldamisel ja nendealase teadlikkuse suurendamisel; nõuab suuremat toetust riiklikele tarbijaorganisatsioonidele, eeskätt riikides, kus need on endiselt võrdlemisi nõrgad, nii et nad saaksid suurendada oma suutlikkust, töötada välja oma katsetegevused ning toetada koos pädevate asutustega toodete ebaausate erinevuste seiret ja avastamist; nõuab toiduohutuse ja tarbijaõiguste valdkonnas institutsiooniliste ja individuaalsete rikkumisest teatajate paremat kaitset;

12.  rõhutab, et argumendid, milles osutatakse tarbijate eelistustele ning toiduainete koostise muutmisele, ilma et sellega kaasneks piisav ja asjakohane teave, näiteks asjakohaste riiklike eeskirjade täitmise kohta, ei saa mingil juhul õigustada kahetise kvaliteediga toodete turule laskmist, arvestades, et sellised tooted ei kajasta tarbijate üldist huvi ning tarbijate eelistused ei ole määratud kindlaks läbipaistvalt;

13.  lükkab otsustavalt tagasi mõnede tootjate väited, mille kohaselt tehakse koostises ja/või kvaliteedis muutusi selleks, et hinnad vastaksid tarbijate ootustele; toonitab, et mitmed uuringud on näidanud, et madalama kvaliteediga tooted on sageli kallimad kui nende kõrgema kvaliteediga vasted mujal ELis;

14.  on seisukohal, et ühtsel turul ei tohiks kindlas ja identses pakenditüübis turustatavate toodete kvaliteet või toiteväärtus põhimõtteliselt erineda; märgib, et sama kaubamärgi toodetel võivad siiski olla erinevad omadused, mis tulenevad õigustatud teguritest, nagu tootmise geograafiline asukoht, kohalikud eritingimused või erinevused toorainete hankimises, mis on seotud nende geograafilise või hooajalise kättesaadavusega, kuid et tarbijaid tuleks toote pakendil selgelt ja nähtaval viisil nõuetekohaselt teavitada kõigist koostise ja omaduste erinevustest võrreldes originaalretseptiga; kutsub komisjoni üles esitama sel eesmärgil ettepaneku toodete märgistamist käsitlevate õigusaktide muutmiseks;

15.  ergutab tungivalt kasutama toodete pakendamise puhul ringmajanduse põhimõtet ning rõhutab, et kui toodete pakendamine vastab sellele põhimõttele ühes liikmesriigis, tuleks tootjal teha kooskõlastatud jõupingutusi tagamaks, et see on nii kõigi nende sama kaubamärgi all ning sama tüüpi pakendis turustatavate toodete puhul kogu ELis ja kaugemal;

16.  rõhutab, et oluline on nn võrdlustoote mõiste, mille suhtes tarbija ootuseid hinnatakse; toonitab, et tarbijaid tuleb piisavalt teavitada nende ostetavate toodete koostisest, et nad ei ostaks toodet, mille koostis erineb sellest, mida nad silmas peavad;

17.  rõhutab, et mõnede toote kahetise kvaliteedi juhtumite põhjuseks on ELi õigusaktide puudulik jõustamine; kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles kiiremas korras toidu märgistamist käsitlevaid kehtivaid ELi eeskirju jõustama, muu hulgas näiteks seoses lihamassiga;

18.  väljendab heameelt komisjoni hiljutiste algatuste üle tegeleda kahetise kvaliteedi probleemiga, eelkõige pidades silmas ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi ajakohastamist tarbijate kaitsmise ettepaneku raames (nn uus kokkuleppe tarbijatega); väljendab siiski kahetsust, et ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi artikli 6 kavandatav muudatus ei pruugi viia suurema õiguskindluseni; on seisukohal, et ebaausate kaubandustavade direktiivi I lisa muutmine kahetise kvaliteedi tava musta nimekirja lisamise teel on kõige tõhusam viis kahetise kvaliteedi juhtumite vastu võitlemiseks turul; kutsub komisjoni üles looma õigusraamistiku, mis võimaldab tarbijatel nõuda tootjatelt hüvitist tarbijaõiguste rikkumise korral;

19.  märgib, et toodete kahetine kvaliteet ei puuduta ainult toiduaineid, vaid laieneb paljudele erinevatele sektoritele, nagu kosmeetikasektor; nõuab täiendavate jõupingutuste tegemist, et luua liikmesriikide vahel mittediskrimineerivad tavad ning eeskirjad kõigi siseturul olevate toodete jaoks;

20.  toonitab vajadust tõhusate ja ulatuslike õigusaktide järele, mis annaksid selged juhised kahetise kvaliteedi probleemi lahendamiseks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

9

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Lukas Mandl, Valentinas Mazuronis, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Herbert Dorfmann, Eleonora Evi, Eleonora Forenza, Peter Jahr, Norbert Lins, Christel Schaldemose, Bart Staes, Dubravka Šuica

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clare Moody, Thomas Waitz

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries

ECR:

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Stefan Eck, Eleonora Forenza, Kateřina Konečná, Estefanía Torres Martínez

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Peter Jahr, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Dubravka Šuica, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Clare Moody, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Claudiu Ciprian Tănăsescu

VERTS/ALE

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Bart Staes, Thomas Waitz

9

ENF

Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh, Joëlle Mélin

PPE

Herbert Dorfmann, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Lukas Mandl, Renate Sommer

3

0

PPE

Francesc Gambús

S&D

Simona Bonafè, Damiano Zoffoli

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2)

ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(3)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(4)

ELT C 65, 19.2.2016, lk 2.

(5)

http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=76

(6)

http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=115


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (17.5.2018)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

kahetise kvaliteediga toodete kohta ühtsel turul

(2018/2008(INI))

Arvamuse koostaja: Momchil Nekov

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et tarbijad loovad assotsiatiivse seose kaubamärgi ning põllumajandustoote või toiduaine märgistuse või pakendi ning kvaliteedi vahele ning eeldavad, et sama kaubamärgi tooted, mida turustatakse sama märgistusega või mis on samasuguse välimusega, on ka sama kvaliteedi ja koostisega sõltumata sellest, kas neid müüakse nende riigis või mõnes teises liikmesriigis; arvestades, et kõik Euroopa Liidu põllumajandustootjad toodavad sama kõrgetele standarditele vastavaid tooteid ning tarbijad eeldavad seda ühtlast kvaliteeti ka teistelt toidutarneahela toodetelt, sõltumata sellest, millises jurisdiktsioonis nad elavad;

B.  arvestades, et sellised ebaausad tavad tuleb kaotada, et vältida tarbijate eksitamist, ning arvestades, et seda piiriülest probleemi saab lahendada ainult tugeva koostoimega ELi tasandil;

C.  arvestades, et mitme ELi riigi, sealhulgas Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia heakskiidetud laborites on hiljuti võrdlevalt organoleptiliselt uuritud ja analüüsitud toodete koostist ja märgistamist teatavate nendes riikides turustavate toodete puhul ning seejuures võrreldud tooteid teistest riikidest pärit samade toodetega; arvestades, et ühtegi Euroopa tarbijat ei tohiks kohelda ühtsel turul teisejärgulise kodanikuna, pakkudes talle sama kaubamärgi, kuid madalama kvaliteediga tooteid kui teistes liikmesriikides;

D.  arvestades, et liikmesriigid ei suuda üksikult võrrelda kõiki toiduaineid teistes liikmesriikides saadaolevate toiduainetega; arvestades, et on vaja kõikide toiduainete tarneahela osaliste poolt heaks kiidetud tugevat Euroopa metoodikat ning ühine ELi organ või teavitus- või andmejagamissüsteem võiks tagada kohese juurdepääsu teabele toote koostise ja koostisainete kohta; arvestades, et komisjoni jätkuvad arutelud sidusrühmadega (näiteks tarbijaorganisatsioonidega, põllumajanduslike toidutootjatega ja riiklike asutustega tarbijakaitsealase koostöö võrgustikus) on olulised, et töötada välja ühine metoodika toiduainete võrdlevaks uurimiseks eri liikmesriikides, et probleemi ulatust paremini mõista;

E.  arvestades, et kõigil tarbijatel ELis on samad õigused, ning arvestades, et analüüsid näitavad, et teatud tootjad on müünud sama kaubamärgi all ja eksitavalt sarnase välimusega erineva kvaliteediga tooteid ning mõnes riigis sisaldavad teatud tooted vähem põhikoostisainet või kõrgema kvaliteediga koostisained on asendatud madalama kvaliteediga koostisainetega; arvestades, et see probleem on laiemalt levinud liikmesriikides, kes ühinesid ELiga alates 2004. aastast; arvestades, et analüüsimisel leiti juhtumeid, kus samu tooteid või eksitavalt sarnase välimusega ja madalama kvaliteediga või teistsuguse maitse, konsistentsi või muude organoleptiliste omadustega tooteid müüakse eri riikides märkimisväärselt erineva hinnaga; arvestades, et isegi kui see ei riku vaba turumajanduse põhimõtteid ega kehtivaid märgistamiseeskirju või muid toidualaseid õigusnorme, on tegemist kaubamärgi identiteedi kuritarvitamisega ja see takistab kõigi tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist;

F.  arvestades, et on esinenud olulisi erinevusi sellistes toodetes nagu imikutoit, mis seab kahtluse alla tootjate põhimõtted ja väited, et nad kohandavad oma tooteid kohalike eelistustega; arvestades, et mõned laboriuuringute tulemused kinnitavad, et madalama kvaliteediga tooted võivad sisaldada koostisainete vähem tervislikku kombinatsiooni, mis takistab kõigi tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist; arvestades, et mõnede tootjate esindajad on nõustunud mõnes riigis oma toodete retsepte muutma, nii et kogu ühtsel turul pakutaks identseid tooteid;

G.  arvestades, et neid lubamatuid tavasid praktiseerivad tuntud hargmaised põllumajandusliku toidutootmise ettevõtjad, kes püüavad maksimeerida oma kasumimarginaali, kasutades ära liikmesriikide erinevusi ostujõus;

H.  arvestades, et tarbijad ei tea, et sama kaubamärgi ja sama pakendiga tooteid kohandatakse vastavalt kohalikele eelistustele ja maitsele, ning arvestades, et toodete varieeruv kvaliteet tekitab muret, et mõnesid liikmesriike koheldakse teistest erinevalt; arvestades, et Euroopa Liit on juba töötanud välja märgised, et vastata tarbijate konkreetsetele ootustele ja võtta arvesse toodete eripära, mida tunnustatakse kvaliteedimõistete kasutamise abil;

1.  väljendab heameelt selle üle, et Teadusuuringute Ühiskeskusele (JRC) eraldati 2 miljonit eurot, et töötada välja tugevam Euroopa metoodika, mida tunnustavad eri osalejad, ning kehtestada suunised ühtlustatud katsemetoodikaks ja kasutada seda metoodikat toiduainete võrdlevate katsete läbiviimiseks eri liikmesriikides; märgib, et on juba läbi viidud kõrgetasemelisi analüüse, mida tuleks selle metoodika väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtta; loodab, et katsed viiakse lõpule nii kiiresti kui võimalik, eelistatult 2018. aastal; palub, et liikmesriikide asjaomased ametiasutused osaleksid aktiivselt neis katsetes ja integreeriksid selle metoodika oma töösse;

2.  tuletab meelde, et kehtivad õigusaktid lubavad müüa erineva koostise või erinevate omadustega kaupu, kui need vastavad täielikult ELi õigusaktidele ning neid ei turustata viisil, mis võib tarbijat eksitada; rõhutab, et tarbijatel on kaubamärgiga toodete põhiomadustest teatav arusaam ning kui toode ei vasta konkreetsetele õiguspärastele ootustele, peab see olema esile toodud, eriti juhul, kui toode erineb ootustest märkimisväärselt; rõhutab, et võimalikult kiiresti tuleks võtta konkreetseid meetmeid selliste tavade keelustamiseks, mis ei ole täielikult põhjendatud kohaliku tooraine kasutamise vajadusega, kohalikele maitse-eelistustele kohandamisega või püüdlustega parandada rahvatervist toitainete sisalduse muutmise teel, ning et tarbijaid tuleb sellest selgelt teavitada;

3.  palub, et komisjon (kuna analüüsimiseks on eraldatud Euroopa raha) teeks kohustuslikuks tulemuste avaldamise kõikides ELi ametlikes keeltes, nii et tarbijatel oleks kõnealuste toodete kvaliteedi kohta piisavalt teavet ja nad saaksid teha valiku vastavalt sellele;

4.  tunneb heameelt avalikkuse huvi üle selle teema vastu riikides, kus analüüse on tehtud, ja märgib, et kaalul on kodanike usaldus ühtse turu toimimise vastu ning see võib kahjustada nii liitu kui ka asjaomaseid eri sidusrühmi, sealhulgas tootjaid;

5.  märgib, et ühtne turg on tootjatele juurdepääsetav, kuid samal ajal on konkurents väga suur, mõned kaubamärgid on üldtuntud ja hea mainega kogu liidus;

6.  märgib, et kohalikel tootjatel on ühisturul osalemisega raskusi, seda muu hulgas piisavate ressursside või turulepääsu puudumise tõttu, samuti tiheda konkurentsi tõttu turul;

7.  on arvamusel, et EL peab täiustama olemasolevat õigusraamistikku, mis sisaldab vajalikke sätteid selle tagamiseks, et tarbijad oleksid toidukaupadest teavitatud ja neid ei eksitataks ostuotsuse tegemisel ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade abil, ka vastuseks Euroopa kodanike ja sektorite murele seoses erinevate toodetega, millel on petlikult sarnane välimus, kuid erinev kvaliteet ja/või erinevad koostisained ning mida müüakse eri liikmesriikides sama kaubamärgi all, arvestades selle tava kahjulikku mõju ühtse turu toimimisele;

8.  on seisukohal, et seni peaksid liikmesriikide ametiasutused ja tarbijakaitseorganisatsioonid kasutama täielikult ära olemasolevaid õigusmeetmeid, mis on esitatud komisjoni 26. septembri 2017. aasta teatises, milles käsitletakse ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamist toodete kvaliteedierinevuse suhtes (2017/C 327/01(1)), et vältida ühtse turu häireid;

9.  on ka veendunud, et tuleb teha lõpp tavale „sama kaubamärk, sama toode, aga erinev sisu ja koostisainete sisaldus“, muutes sellel eesmärgil 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ(2) (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid) artiklit 6 ja tavade nimekirja I lisas; pooldab kindlalt selliste õiguslike muudatuste tegemist, tagamaks, et sama kaubamärgi all müüdavad erineva kvaliteedi või erinevate koostisainetega tooted oleksid ka erinevalt märgistatud ning et ettevõtjaid, kes on süüdi ebaausate tavade jätkuvas kasutamises, karistataks karmilt ja võimalik, et neil keelataks teatud turgudel tegutseda;

10.  kutsub liikmesriike ning nende vastavaid asutusi ja laboratooriume läbi viima ja tõlgendama analüüse, milles võrreldakse toiduainete – eelkõige rahvusvaheliste kaubamärkide ja jaemüüja kaubamärgiga toodete – koostist vastavalt ühiselt kokkulepitud standarditele, näiteks JRC poolt selles raamistikus välja töötatud standarditele, andma tootjatele võimaluse esitada enne tulemuste avaldamist nende kohta märkusi ning edastama tulemused objektiivselt ja läbipaistvalt, tehes aruanded tervenisti üldsusele kättesaadavaks;

11.  on seisukohal, et seoses toodete koostisega ja tarbijate täieliku austamise tagamisega peaksid tootjad võtma ennetavalt asjakohaseid meetmeid läbipaistvuse tagamiseks ja mitte ootama uute õigusaktide kehtestamist; toetab kodanike aktiivset kaasamist erineva kvaliteediga toodete tuvastamisel ja nende vastu võitlemisel Euroopa hoiatussüsteemi kaudu; on seisukohal, et kuni tava muutumiseni võiks luua süsteemi, mis võimaldab näidata ära, et kindla toote valmistamisel on kasutatud kohalikku retsepti, viisil, mis järgib tarbijate teadliku valiku õigust, ning muuta nähtavamaks tootjate algatused kasutada traditsioonilisi kohalikke tavasid; kutsub komisjoni üles arendama edasi võrdlustoote mõistet, millega võiks kohalikul või piirkondlikul tasandil kohandatud retsepte võrrelda ning erinevused tarbijale selgelt välja tuua, ning avalikku andmebaasi, mille abil teavitatakse tarbijaid, teatades konkreetsed kriteeriumid, mida tootjad on erineva retseptiga toodete puhul teatavas liikmesriigis kasutanud, ning selliste strateegiate kasutamise põhjused; tunnustab sellega seoses nende tootjate algatust, kes on teatanud, et muudavad oma retsepte;

12.  toetab tootjate algatusi toodete erimärgistamise kohta ning tuletab meelde, et Euroopa õigusaktid juba võimaldavad võtta kasutusele kvaliteedimärgiseid, näiteks kaitstud päritolunimetus (KPN) ja kaitstud geograafiline tähis (KGT) toodetel, millel on seos konkreetse piirkonnaga, garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) toodetel, mida iseloomustab traditsiooniline tootmisprotsess, või mägipiirkondade tooted või ELi äärepoolseimate piirkondade tooted; rõhutab, et sellised süsteemid austavad nii tarbija õigust teadlikule valikule kui ka ühtse turu nõuetekohast toimimist; on veendunud, et üks viise kaubamärkidega seotud kuritarvituste vastu võitlemiseks on toidutööstuses lühikeste tarneahelate edendamine ja kohalike kvaliteedimärkide loomine; tunnistab, et kui põllumajanduslikud toidukaubad ja nende kvaliteet seatakse kahtluse alla, heidab see varju põllumajandustootjatele ja toidutöötlemisssüsteemile; kutsub liikmesriike ning eelkõige liikmesriikide tarbijakaitse- ja toiduameteid üles tagama vastavus ELi tarbijakaitseõigusele ning jõustama riiklikul tasandil Euroopa õigusaktid ohutuse ja toidu märgistamise kohta;

13.  kutsub tootjaid üles kaaluma pakendil sellise logo kasutamist, mis näitab, et sama kaubamärgi ja pakendiga toote sisu ja kvaliteet on sama kõigis liikmesriikides;

14.  nõuab suutlikkuse ja mehhanismide kiiret arendamist ELi tasandil olemasoleva ELi organi (JRC, Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vm) spetsialiseerunud kontrolli- ja järelevalveüksuses, hoides bürokraatia minimaalsel tasemel, et kontrollida koostise ja koostisainete sisalduse ühtlust sama kaubamärgi all turustatavates ja samamoodi pakendatud toiduainetes ning hinnata võrdlevaid laboratoorseid analüüse toiduainete turustamisel ebaausate kaubandustavade väljaselgitamiseks;

15.  nõuab riiklike asutuste paremat koostööd juba olemasolevate õigusnormide raames, näiteks tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku raames, vajaduse korral olemasolevate Euroopa asutuste, eelkõige EFSA, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (Chafea) ning JRC toel;

16.  rõhutab kodanikuühiskonna tähtsust üldsuse teadlikkuse kasvatamisel tootjate ebaausatest tavadest ning nõuab suuremat toetust kodanikuaktiivsusele ning institutsioonidele ja üksikisikutele, kes teatavad rikkumisest toiduohutuse ja tarbijate õiguste valdkonnas;

17.  tunneb muret, et ELi tegevusetus või aeglane tegutsemine selle probleemi lahendamisel võib kodanikud EList võõrandada, kui ta ei võta lühikese aja jooksul selle probleemi lahendamiseks konkreetseid meetmeid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

16.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Jacques Colombier, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Elsi Katainen, Gabriel Mato, Susanne Melior, Momchil Nekov, Annie Schreijer-Pierik, Ramón Luis Valcárcel Siso, Thomas Waitz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Birgit Collin-Langen

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Ulrike Müller

ECR

Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk, James Nicholson, Laurenţiu Rebega

EFDD

Marco Zullo

ENF

Jacques Colombier, Philippe Loiseau

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez

PPE

Daniel Buda, Birgit Collin-Langen, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Gabriel Mato, Mairead McGuinness, Annie Schreijer-Pierik, Czesław Adam Siekierski, Ramón Luis Valcárcel Siso

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paul Brannen, Nicola Caputo, Susanne Melior, Momchil Nekov, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Maria Gabriela Zoană

Verts/ALE

José Bové, Bronis Ropė, Thomas Waitz

1

EFDD

John Stuart Agnew

1

0

S&D

Paolo De Castro

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 327, 29.9.2017, lk 1.

(2)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.


LISA: NIMEKIRI RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUDÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai raporti koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Tarbijate Standardiseerimise Koordineerimise Euroopa Assotsiatsioon (ANEC)

Euroopa Tarbijaliitude Amet (BEUC)

Tšehhi Kaubandus- ja Turismiliit

dTest

EuroCommerce

Euroopa Südamevõrgustik

FoodDrinkEurope

Henkel

Independent Retail Europe

International Association for Soaps, Detergents and Maintenance Products (Euroopa detergentide ja hooldusvahendite tööstusliit)

Nestlé

Potravinářská komora České republiky

Tšehhi Vabariigi toiduainetööstuse ametiühing

Praha keemia- ja tehnoloogiaülikool

Verbraucherzentrale


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Julia Reda, Marc Tarabella, Matthijs van Miltenburg, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Asim Ademov, Isabella De Monte, Sylvie Goddyn, Kateřina Konečná


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Dita Charanzová, Matthijs van Miltenburg, Jasenko Selimovic

ECR

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Richard Sulík, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

GUE/NGL

Kateřina Konečná

PPE

Asim Ademov, Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Anna Maria Corazza Bildt, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Sabine Verheyen

S&D

Biljana Borzan, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Isabella De Monte, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Pascal Durand, Julia Reda

3

EFDD

John Stuart Agnew

ENF

Sylvie Goddyn, Mylène Troszczynski

1

0

GUE/NGL

Dennis de Jong

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 29. august 2018Õigusalane teave