Menetlus : 2017/2128(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0268/2018

Esitatud tekstid :

A8-0268/2018

Arutelud :

PV 13/09/2018 - 4
CRE 13/09/2018 - 4

Hääletused :

PV 13/09/2018 - 10.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0356

RAPORT     
PDF 606kWORD 80k
23.7.2018
PE 618.104v02-00 A8-0268/2018

taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta

(2017/2128(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Pavel Poc

MUUDATUSED
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Üldine taust ja tõendusmaterjali ülevaade

2017. aasta mais palus Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon koostada rakendamisaruande taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohta (edaspidi „määrus“). Käesolev aruanne on osa keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni rakendamise kontrolliprogrammist.

Määruse rakendamise kohta jagas oskusteavet mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraadi järelhindamisüksus (Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse peadirektoraadi koosseisus). Palutud teadusliku tõendusmaterjali ettevalmistamiseks telliti uuring, mille eesmärk oli hinnata määruse rakendamist. Asjaomased tulemused koondati Euroopa rakendamishinnanguks ja avaldati ametlikult 2018. aasta aprillis(1).

Uurimus põhines neljal omavahel seotud teadustegevuse real:

–  „Taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise ja selle mõju hindamine. Määruse artikli 53 alusel tehtavate erandite liikmesriikides kasutamise kaardistamine“;

–  „Toimeainete ohu usaldusväärse ja ühtlustatud kindlakstegemise kriteeriumide ja võimaluste hindamine“;

–  „Hinnang taimekaitsevahenditele loa usaldusväärse andmise suutlikkuse kohta liikmesriikides ja selle ühtluse hindamine“;

–  „Taimekaitsevahendites kasutatavate toimeainete teadusliku hindamise (riskihindamise) tavade kaardistamine“;

Laiaulatuslikku uuringut nimetatud määruse mõju kohta ei olnud varem tehtud. Euroopa rakendamishinnangu jaoks koguti uusi andmeid ja leide ning see on asjaomase rakendamisaruande peamine teabeallikas.

Tuleb lisada, et 2016. aasta novembris avaldas komisjon tegevuskava taimekaitsevahendeid ja pestitsiidide jääke käsitlevate ELi õigusaktide REFIT(2)-hindamiseks, mille tulemusi oodatakse 2019. aasta alguseks.

Mõlema hindamise peamine eesmärk on hinnata määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamist. Kuigi komisjoni hinnangu ulatus on laiem(3), on hindamise standardsed kriteeriumid samasugused.

Lisaks tegi Euroopa Ombudsman 2016. aasta veebruaris otsuse juhtumi 12/2013/MDC kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni tava seoses taimekaitsevahendite lubamise ja turulelaskmisega. Euroopa Komisjonil on riskijuhtijana kohustus tagada, et tema poolt heakskiidetud toimeained ei kahjusta inim- või loomatervist ega keskkonda. Ombudsman leidis, et komisjoni tavad on võib-olla liiga leebed ega pruugi järgida piisavalt ettevaatuspõhimõtet.

Raportöör on arvesse võtnud ka asjaomaseid Euroopa Kohtu otsuseid ja muid asjaomaseid eelotsuseid.

Hiljutised vastuolud seoses toimeaine glüfosaat heakskiitmise uuendamisega tõid veelgi enam esile asjaolu, et usaldus taimekaitsevahendite heakskiitmise suhtes ELis on tõsiselt kahjustada saanud. 2017. aasta oktoobris kuulutas komisjon vastuvõetavaks Euroopa kodanikualgatuse „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“(4). Üle ühe miljoni kodaniku nõudis, et komisjon teeks liikmesriikidele ettepaneku keelustada glüfosaat, reformiks pestitsiidide heakskiitmise menetlust ja kehtestaks kogu ELis kohustuslikud eesmärgid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks.

Eeltoodut arvesse võttes otsustas Euroopa Parlament 2018. aasta veebruaris luua pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni, et muu hulgas analüüsida ja hinnata pestitsiididele lubade andmise menetlust liidus, sealhulgas kasutatud metoodikat ja selle teaduslikku kvaliteeti, menetluse sõltumatust tööstusest ning otsustusprotsessi ja selle tulemuste läbipaistvust.

Lisaks tegi Euroopa Komisjon aprillis 2018 Euroopa kodanikualgatusele(5) antud vastuse järelmeetmena ametliku ettepaneku vaadata osaliselt üle üldised toidualased õigusnormid ning tegi ettepaneku võtta vastu määrus toidutarneahela(6) ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta, millega muudetakse muu hulgas määruseid, mille rakendamist käesolevas dokumendis arutatakse.

See näitab, et keeruka õigusraamistiku hindamine eesmärgiga ühtlustada ja jälgida taimekaitsevahendite ELi siseturule laskmist kuulub tähtsate poliitiliste küsimuste hulka.

Kõiki eespool mainitud asjaolusid on käesolevas raportis arvesse võetud. Raportöör võtab arvesse ka muid asjaomaseid riiklike ametiasutuste ja sidusrühmade tehtud uuringuid ja aruandeid.

Määrus ELi pestitsiidipoliitika laiemas kontekstis

2006. aastal võttis Euroopa Komisjon kõigis liikmesriikides vastu pestitsiidide säästva kasutamise teemastrateegia. Järelmeetmena avaldas komisjon 2006. aastal ettepaneku võtta vastu määrus, millega tühistatakse määrus 91/414/EMÜ. Lõppakt (määrus (EÜ) nr 1107/2009, mis on käesoleva dokumendi keskmes) avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2009. aastal.

Määruses sätestati eeskirjad kaubanduslikul kujul taimekaitsevahendite turule lubamise, nende turulelaskmise, kasutamise ja kontrolli kohta Euroopa Liidu piires. Määrusega nähti ette nii eeskirjad taimekaitsevahendites sisalduvate või neid moodustavate toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide heakskiitmise kohta kui ka eeskirjad abiainete ja muude koostisainete kohta.

Määrusega sätestatud tähtsate uute elementide hulka kuuluvad mitmed ranged piirkriteeriumid(7) toimeainete ELi tasandil heakskiitmiseks. Kriteeriumid sätestati kavatsusega kõrvaldada turult kõige mürgisemad ained. Piirkriteeriumide sätestamine tähendab, et heakskiitmise menetlust reguleeritakse ohupõhise käsitlusega, mis ei olnud nii nõukogu direktiivi nr 91/414/EMÜ puhul.

Ohupõhist käsitlust toetas teine ELi keskkonnaalaste õigusaktide põhimõte: ettevaatuspõhimõte. Liikmesriike ei takistata ettevaatuspõhimõtet rakendamast eelkõige siis, kui puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, millist riski kujutavad taimekaitsevahendid inimeste või loomade tervisele või keskkonnale.

Toimeainete heakskiitmise ja taimekaitsevahendite lubamise regulatiivmenetlused

Euroopa Liidus kehtib taimekaitsevahenditele kahekordse heakskiitmise menetlus: toimeained kiidetakse heaks ELi tasemel, kaubanduslikud taimekaitsevahendid kiidetakse seejärel heaks liikmesriigi tasandil.

Määruse keskmes on kolm peamist vahendit:

a)  toimeainete heakskiitmine siseriiklike pädevate asutuste, Euroopa Toiduohutusameti ning komisjoni poolt koos liikmesriikide ekspertidega (kes tulevad kokku alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee sektsioonidesse);

b)  heakskiidetud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubamine;

c)  heakskiitmise ja lubade andmise raames vastu võetud regulatiivsete otsuste täitmine.

Heakskiitmise menetlus koosneb mitmest etapist:

1.  heakskiitmise taotlus esitatakse ELi riigile, mida nimetatakse referentliikmesriigiks;

2.  referentliikmesriik kontrollib, kas taotlus on vastuvõetav;

3.  referentliikmesriik koostab esialgse hindamisaruande;

4.  Euroopa Toiduohutusamet avaldab oma järeldused;

5.  alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee hääletab heakskiitmise või heakskiitmata jätmise üle;

6.  vastuvõtmine komisjonis;

7.  määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamine.

Taimekaitsevahend sisaldab tavaliselt rohkem kui üht koostisosa. Kahjurite või taimehaiguste vastu toimivat aktiivset koostisosa nimetatakse toimeaineks. Taimekaitsevahendid sisaldavad vähemalt ühte heakskiidetud toimeainet, mille hulka võivad kuuluda mikroorganismid, feromoonid ja taimsed ekstraktid.

Taimekaitsevahendite turulelaskmist ja nende kasutamist kontrollivad liikmesriigid.

Peamised murettekitavad valdkonnad

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse avaldatud Euroopa rakendamishinnangus kirjeldati mitmeid erinevaid määruse rakendamisega seotud mureküsimusi. Raporti projektis keskendub raportöör peamiselt aspektidele, millel on negatiivsed tagajärjed tervise- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

Eelkõige kuuluvad nende hulka ilma rahuldavate põhjendusteta artikli 53 alusel tehtud erandite hulga suurenemine ning asjaolu, et mitmeid üliolulisi aspekte ei hinnata piisavalt (näiteks tahtmatud segud ja koosmõjud, keskkonnamõju bioloogilisele mitmekesisusele, pestitsiidide lagunemine väikeste kontsentratsioonide puhul, arengut mõjutav immuuntoksilisus ja neurotoksilisus).

Kuigi määrus tõi ohu piirkriteeriumide kehtestamisega kaasa selged edusammud rahvatervise ja keskkonna parema kaitse mõttes, takistab ebapiisav ühtlustamine (nt ökotoksilisus) ainete hindamist ja seega tulemuslikku rakendamist asjaomastes teadusvaldkondades.

Hinnanguga tuvastati rida muresid, mis on seotud läbipaistvusega. Eriti probleemne on majanduslikult teostatavate ja kättesaadavate alternatiivide kättesaamatus ning asjaolu, et integreeritud taimekaitse ning madala riskiastmega ainete laiema kasutuse ja kättesaadavuse kontekstis ei edendata head põllumajandustava. Samuti selgub, et määruse eesmärgid ja vahendid ei tundu olevat kooskõlas ELi poliitikasuundadega põllumajanduse, toiduga kindlustatuse, kliimamuutuste, pestitsiidide säästva kasutamise ning toidus ja söödas esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide valdkonnas. Määruse täitmise tagamine on problemaatiline. Viimastel aastatel on ka tuvastatud ebaseaduslike ja võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise suurenemist.

Raportööri soovitused

Raportöör on veendunud, et määruse tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja edasisi jõupingutusi nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Kuigi on öeldud, et tervise ja keskkonnaga seonduvad määruse eesmärgid vastavad tegelikele vajadustele, selgus hindamisel, et tegelikkuses neid kaht eesmärki ei saavutata. See tuleneb Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse hinnangus tuvastatud probleemidest määruse kolme põhilise vahendi praktilises rakendamises: a) ainete heakskiitmine, b) heakskiidetud aineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubamine ning c) heakskiitmise ja lubade andmise raames vastu võetud regulatiivsete otsuste täitmise tagamine.

Seoses negatiivse mõjuga rahvatervisele ja keskkonnale leiab raportöör, et mitmed rakendamise aspektid on eriti probleemsed. Nendeks on: erakorralise lubade andmise menetluse väärkasutamine, mida tõendavad artikli 53 alusel tehtud erandite arvu suurenemine, kinnitavate andmete menetluse sage kasutamine, määruse kokkusobivuse küsimus ettevaatuspõhimõttega, mõnes teadusvaldkonnas ainete piirkriteeriumide hindamisel kasutatavate andmenõuete ja metoodikate puudulik ühtlustatus.

Raportöör kiidab heaks komisjoni hiljutise ettepaneku ELi toiduahela riskihindamismudeli läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse kohta, mis käsitleb ka taimekaitsevahendeid, nentides samas, et mõnele regulatiivsete otsuste tegemise protsessi tähtsale aspektile ei ole ettepanekus piisavalt tähelepanu pööratud, eelkõige alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee läbiviidavale riskijuhtimise etapile toimeainete heakskiitmise kontekstis. Suuremat läbipaistvust on vaja ka seoses liikmesriikide pädevate asutuste antavate lubadega.

Peale selle ei saa tõhusat rakendamist saavutada ilma ELi poliitika parema ühtlustamiseta ega alternatiivsete lahenduste edendamise parema stimuleerimiseta.

Olemasolevad tõendusmaterjalid näitavad, et määrusest tulenevate reguleerivate otsuste täitmise tagamine on ebapiisav ja riiklikul tasandil on vaja paremat kontrolli.

(1)

http://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU(2018)615668

(2)

https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/refit_en

(3)

See hõlmab eriti käesoleva raporti keskmes olevat määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta.

(4)

http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/initiatives/successful/details/2017/000002/et?lg=et

(5)

https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/3/2017/ET/C-2017-8414-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF

(6)

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2018-179_et

(7)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 4 sätestatakse, et toimeaine kiidetakse heaks ainult siis, kui seda ei ole klassifitseeritud kantserogeense, mutageense, reproduktiivtoksilise, püsiva ja bioakumuleeruva, keskkonna jaoks mürgise või inimestele ja mittesihtliikidele endokriinseid häireid põhjustava ainena. See tähendab, et kui ohtude kindlakstegemise etapis klassifitseeritakse toimeaine ühele eespool mainitud piirkriteeriumile vastavaks, siis tuleks see keelustada ning seega keelata selle kasutamine taimekaitsevahendites Euroopa Liidus (Bozzini 2018, Euroopa rakendamishinnangu lisa II, lk 21).


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta

(2017/2128(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(4),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 18. veebruari 2016. aasta otsust kohtuasjas 12/2013/MDC, mis käsitleb komisjoni tegevust taimekaitsevahendite (pestitsiidide) lubade andmisel ja turulelaskmisel(6),

–  võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse (EÜ) nr 1107/2009 ning selle asjaomaste lisade kohta, mille avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus(7) 2018. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 23. novembri 2016. aasta otsuseid kohtuasjades C-673/13 P, komisjon vs. Stichting Greenpeace Nederland ja PAN Europe, ning C-442/14, Bayer CropScience ja Stichting De Bijenstichting vs. Board for the authorisation of plant protection products and biocides,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2018. aasta määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni mandaati ja tööd,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0268/2018),

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 (edaspidi „määrus“) rakendamise hindamine on näidanud, et inim- ja loomade tervise kaitsmise ning looduskaitse eesmärke ei saavutata täiel määral ja võiks teha täiustusi, et saavutada kõik määruse eesmärgid;

B.  arvestades, et määruse rakendamise hindamist tuleks kaaluda üheskoos ELi üldise pestitsiidipoliitikaga, sealhulgas direktiiviga 2009/128/EÜ (säästva kasutamise direktiiv), määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus), määrusega (EL) nr 396/2005 (jääkide piirnormi määrus) ja määrusega (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta) sätestatud eeskirjad;

C.  arvestades, et määruse rakendamine ei ole osutunud rahuldavaks ja see peaks olema kooskõlas asjaomaste ELi poliitikasuundadega, sealhulgas pestitsiidide valdkonna omadega;

D.  arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad, et määruse kolme peamise vahendi – heakskiitmise, loa andmise ja regulatiivsete otsuste täitmise tagamise – rakendamine jätab soovida ega taga määruse eesmärkide täielikku täitmist;

E.  arvestades, et teatavaid määruse sätteid, konkreetsemalt artiklit 25 taimekaitsevahendite ja sünergistide heakskiitmise kohta ja artiklit 27 lubamatute muude koostisainete negatiivse loetelu kohta ei ole komisjon üldse kohaldanud;

F.  arvestades, et muud põhilised sätted, nagu endokriinseid häireid põhjustavate toimeainete piirkriteeriumide kohaldamine, on oluliselt hilinenud komisjoni ebaseadusliku käitumise tõttu;

G.  arvestades, et sidusrühmad on tundnud muret seoses seadusega kehtestatud hindamise lähenemisviisiga, eriti seoses sellega, kes peaks tegema teadusuuringuid ja esitama asitõendeid toimeaine hinnangute ja ohupõhise lähenemisviisi kasutamise kohta kõnealuste hinnangute ajal;

H.  arvestades, et tõendamiskohus peaks jääma taotlejale, tagamaks, et avaliku sektori raha ei kulutata uuringutele, millest võivad lõppkokkuvõttes kasu saada erahuvid; arvestades, et samal ajal tuleb tagada läbipaistvus igal loa andmise menetluse etapil intellektuaalomandi õigusi täiel määral järgides, samas kui tuleb tagada, et häid laboritööpõhimõtteid järgitakse kogu liidus;

I.  arvestades, et kehtestatud hindamispõhise käsitluse praktiline rakendamine on murettekitav; arvestades eelkõige, et esineb olulisi probleeme seoses kasutatavate andmenõuete ja metoodika ebatäieliku ühtlustamisega, mis võib takistada hindamisprotsessi;

J.  arvestades, et riiklike pädevate asutuste tegevus osutus oluliseks toimeainete hindamist mõjutavaks teguriks; arvestades, et kättesaadava oskusteabe ja personali osas on liikmesriikide vahel märkimisväärsed erinevused; arvestades, et määrust ja asjaomaseid toetavaid õiguslikke nõudeid ei rakendata kõikides liikmesriikides ühtlaselt ning sellel on oluline mõju tervisele ja keskkonnale;

K.  arvestades, et parandada tuleks läbipaistvust heakskiitmismenetluse kõigil etappidel ja et suurem läbipaistvus võiks aidata ergutada avalikkuse usaldust süsteemi vastu, millega reguleeritakse taimekaitsevahendite tootmist; arvestades, et pädevate asutuste lubade andmisega seotud tegevuse läbipaistvus on samuti mitmel juhul mitterahuldav; arvestades, et komisjon on kavandanud muudatusi üldistesse toidualastesse normidesse, et käsitleda probleeme seoses andmete ja asitõenditega, mis on esitatud hindamisprotsessi jooksul, ja suurendada läbipaistvust;

L.  arvestades, et taimekaitsevahenditele lubade andmisel, mis toimub üksnes riiklikul tasemel, esineb riskijuhtimise otsuste tegemisel tihti viivitusi; arvestades, et mõnel juhul suureneb nende lubade arv, mille liikmesriigid annavad erandina, kasutades ära määruse artiklit 53; arvestades, et on juhtumeid, kus selliseid erandeid kasutatakse seadusandja esialgse kavatsuse vastaselt;

M.  arvestades, et määrusega kehtestatakse säte, et integreeritud taimekaitsest oleks pidanud saama osa kohustuslikest haldamisnõuetest ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse eeskirjade kohaselt; arvestades, et see peab alles aset leidma;

N.  arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad, et see ELi tasandi õigusakt tõhustab riikliku tasandi jõupingutusi ja meetmeid ja lisab neile väärtust;

O.  arvestades, et alternatiivide tõsine kaalumine ilmneb sageli alles juriidiliste nõuete muutumise järel; arvestades näiteks, et neonikotinoidide laiendatud keelu puhul näitab kõige värskem hinnang (30. mai 2018)(9), et kergesti kättesaadavad mittekeemilised alternatiivid on olemas 78 % neonikotinoidide kasutuse jaoks;

P.  arvestades, et alates 31. maist 2016 ei ole heakskiidu saamiseks esitatud mitte ühtegi uut toimeainet; arvestades, et tähtis on innovatsioon ja uute toodete, eriti väikese riskiga toodete väljatöötamine;

Q.  arvestades, et võltsitud pestitsiidide kättesaadavus turul on tõsine probleem; arvestades, et võltsitud pestitsiidid võivad olla kahjulikud keskkonnale ja samuti kahjustada määruse tõhusust;

Peamised järeldused

1.  on seisukohal, et sobivaks tasandiks, kus pestitsiidide valdkonda reguleeriv tegevus peaks ka edaspidi toimuma, on EL;

2.  märgib, et keskkonnakaitse meetmed, mille eesmärk on ennetada, piirata ja ohjeldada haigustekitajate ja kahjurite levikut, peavad jääma jätkuvalt esikohale kõigi olemasolevate ja edasiste meetmete seas;

3.  leiab, et määruse vastuvõtmine ja rakendamine on oluline samm edasi taimekaitsetoodete käitlemise reguleerimise suunas ELis minevikuga võrreldes;

4.  rõhutab, et uute toodete arendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel puuduvad sageli olulised ressursid, mida on vaja uute ainete väljatöötamise ja heakskiitmise protsessis;

5.  väljendab muret asjaolu pärast, et määrust ei ole tulemuslikult rakendatud ja seetõttu jäävad määruse eesmärgid seoses põllumajandustootmise ja innovatsiooniga tegelikkuses saavutamata; rõhutab tõsiasja, et osaliselt innovatsiooni madala astme tõttu pestitsiidide toimeainete arv väheneb;

6.  tuletab meelde, et terviklik lähenemisviis on vältimatult vajalik, ja et hindamisel tuleb kasutada määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat(10), kusjuures selle hindamise tulemusi kasutatakse koguste vähendamiseks, minimeerides seega riske ning nende negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et määruse eesmärgid ja vahendid ei ole alati piisavalt ELi põllumajanduse, tervishoiu, loomade heaolu, toiduga kindlustatuse, veekvaliteedi, kliimamuutuste, pestitsiidide säästva kasutamise ning toidus ja söödas esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide valdkonna poliitikasuundadega kooskõlas;

8.  tuletab meelde, et ettevaatuspõhimõte on üldine ELi põhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 ja et selle põhimõtte eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase ennetava otsuste tegemisega riskiohu korral; kordab, et ettevaatuspõhimõtet ei kohaldata selgelt pestitsiidide riskianalüüsi üldkontekstis;

9.  peab vastuvõetamatuks, et taimekaitsevahendite ja sünergistide heakskiitmise nõudeid ei ole veel kohaldatud, vastupidiselt määruse artiklile 25;

10.  peab vastuvõetamatuks, et ikka veel ei ole vastu võetud muude koostisainete negatiivset loetelu, eriti pärast keeldu polüetoksülaaditud sulatatud rasva amiinidele kombinatsioonis glüfosaadiga, mis on toonud esile negatiivseid mõjusid, mis võivad olla teatavatel muudel koostisainetel;

11.  võtab teadmiseks komisjoni käimasoleva REFITi hindamise määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohta ja selle kavandatud lõpptähtaja, mis on 2018. aasta novembris; usub, et need järeldused on piisav alus kaasseadusandjatele määruse edasiarendamise arutamiseks;

12.  väljendab muret artikli 53 alusel mõnes liikmesriigis antud erakorraliste lubade jõudsalt kasvava kasutamise ja tuvastatud väärkasutamise juhtumite pärast; märgib, et mõni liikmesriik kasutab artiklit 53 oluliselt rohkem kui teised; juhib tähelepanu tehnilisele abile, mida pakub Euroopa Toiduohutusamet kooskõlas määruse artikli 53 lõikega 2 erakorraliste lubade kasutamise uurimisel; juhib tähelepanu Euroopa Toiduohutusameti 2017. aastal tehtud kolme neonikotinoidi erakorraliste lubade kasutamise uurimise tulemustele, mis näitasid, et sellal kui mõni erakorraline luba oli vajalik ja õigusaktides sätestatud parameetrite piires, ei olnud mõned teised õigustatud; peab oluliseks, et liikmesriigid pakuksid vajalikke andmeid, et võimaldada Euroopa Toiduohutusametil oma mandaati tõhusalt teostada;

13.  rõhutab, kui oluline on poliitikakujundamine, mida informeerib reguleeriv teadus, luues kontrollitavaid ja korratavaid asitõendeid, kasutades rahvusvaheliselt kokku lepitud teaduslikke põhimõtteid seoses valdkondadega nagu suunised, head laboritavad ja eelretsenseeritavad teadusuuringud;

14.  tunneb muret selle pärast, et andmete ja katsenõuete ebatäielik ühtlustamine mõnes teadusvaldkonnas viib ebatõhusate töömeetoditeni, usalduse puudumiseni riiklike ametiasutuste vahel ja hilinemiseni lubade andmisel, mis võib kaasa tuua negatiivsed mõjud inim- ja loomade tervisele, keskkonnale ja põllumajandustootmisele;

15.  peab kahetsusväärseks hindamise ja lubade andmise menetlust puudutava teabe piiratud avalikku kättesaadavust ning piiratud ligipääsu teabele; peab kahetsusväärseks, et referentliikmesriikide läbipaistvuse tase on madal (heakskiitmismenetluse raames tegutsemisel), ja soovitab, et Euroopa Toiduohutusameti etapis võiks parandada teabe kättesaadavust ja kasutajasõbralikkust ning et läbipaistvus riskijuhtimise tasandil näib olevat puudulik ja seda peavad problemaatiliseks ka sidusrühmad; toetab Euroopa Kemikaaliameti jõupingutusi suurendada läbipaistvust ja kasutajasõbralikkust oma veebisaidi kaudu ning leiab, et seda mudelit võiks kasutada tulevikus läbipaistvuse parandamiseks;

16.  rõhutab, et taimekaitsevahendite lubade andmise süsteemi usaldusväärsus sõltub suures osas sellest, kui palju avalikkus usaldab Euroopa asutusi, kes esitavad teaduslikke hinnanguid, mis on heakskiitmise ja riskijuhtimise aluseks; rõhutab, et teadusliku hindamise protsessi läbipaistvus on oluline avalikkuse usalduse alalhoidmiseks; nõuab seetõttu asjaomaste asutuste adekvaatset rahastamist ja piisaval hulgal töötajatega varustamist, et tagada sõltumatu, läbipaistev ja õigeaegne lubade andmise menetlus; kiidab sellega seoses heaks asjaolu, et komisjon järeldas oma üldiste toitumisalaste õigusnormide hindamisel REFITi raames, et Euroopa Toiduohutusameti tegevus on olnud äärmiselt läbipaistev ning ta on jaganud andmeid kaasseadusandjate kehtestatud rangeid konfidentsiaalsusnõudeid silmas pidades; väljendab lisaks heameelt Euroopa Toiduohutusameti pidevate pingutuste üle parandada oma süsteemi, et tagada sõltumatus ja juhtida võimalikke huvide konflikte, ning mida kontrollikoda kiitis kui kõige täpsemat auditeeritud asutuste edasiarendatud süsteemi 2012. aastal, mida hiljuti uuendati 2017. aasta juunis; palub komisjonilt ettepanekuid reguleerimisprotsessi veelgi suurema läbipaistvuse saavutamiseks, sealhulgas juurdepääsu ohutuse uuringute andmetele, mida esitavad tootjad ELis oma avaldustes taimekaitsevahenditele müügiloa saamiseks; tunnistab vajadust vaadata menetlus läbi, et parandada hindamisi, suurendada selliste asutuste sõltumatust, mille ülesandeks on tehtud uuringute teostamine, vältida huvide konflikte ja muuta menetlus läbipaistvamaks;

17.  kutsub komisjoni üles looma Euroopa kasutuskataloogi, et paremini ühtlustada õigusakte;

18.  väljendab muret asjaolu pärast, et turul kättesaadavad taimekaitsevahendid ja nende kasutamine tarbijate poolt ei pruugi mõnel juhul koostise ja kasutamise seisukohast olla kooskõlas asjaomaste lubamistingimustega, rõhutab, et mittekutseline kasutus peaks olema võimaluse korral piiratud, et kuritarvitusi vähendada;

19.  rõhutab, kui oluline on koolitamine professionaalsete kasutajate jaoks, et tagada taimekaitsevahendite nõuetekohane ja asjakohane kasutus; leiab, et sobiv on eristada professionaalseid ja amatöörkasutajaid; rõhutab, et taimekaitsevahendeid kasutatakse eraaedade, raudteede ja avalike parkide kontekstis;

20.  väidab, et liikmesriikide õigus keelduda lubatud taimekaitsevahenditest jääb jõusse;

21.  rõhutab, et määrus peaks paremini peegeldama vajadust edendada integreeritud taimekaitsel põhinevaid põllumajandustavasid, kaasa arvatud madala riskiastmega ainete väljatöötamise stimuleerimise kaudu; rõhutab, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse puudumine takistab integreeritud taimekaitsel põhinevaid põllumajandustavasid; märgib murega, et ainult kümme ainet on ELi turul kättesaadavatest ligikaudu 500 madala riskiastmega taimekaitsevahendina heaks kiidetud;

22.  rõhutab, et mittekemikaalidest madala riskiastmega pestitsiidide jaoks loa andmine ja nende edendamine on oluline meede väheste pestitsiididega sisendi taimekaitse jaoks; tunnistab vajadust nende toodete enamate teadusuuringute järele, sest nende koostis ja toime erinevad radikaalselt tavatoodete omadest; rõhutab, et see hõlmab ka vajadust enamate erialateadmiste järele Euroopa Toiduohutusametis ja et riiklikud pädevad asutused hindaksid neid bioloogiliselt aktiivseid aineid; rõhutab, et bioloogiline päritoluga taimekaitsevahenditele tuleks kohaldada samu rangeid hinnanguid, mida muudele ainetele; vastavalt oma 8. veebruari 2017. aasta resolutsioonile madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta kutsub komisjoni üles esitama konkreetset seadusandlikku ettepanekut määruse (EÜ) nr 1107/2009 muutmiseks väljaspool õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatuse raames toimuvat üldist läbivaatamist, et sätestada madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide hindamise, nendele loa andmise ja registreerimise kiire menetlus;

23.  on arvamusel, et ka määrust 1107/2009 tuleks muuta, et võtta rohkem arvesse aineid, mida ei peeta taimekaitsevahenditeks ja mida taimekaitse otstarbel kasutamisel määrusega juhitakse; märgib, et sellised ained pakuvad huvitavaid alternatiive seoses integreeritud tootmismeetodite ja mõnede biokontrolli toodetega;

24.  rõhutab, et erilist tähelepanu ja toetust tuleks anda väiksema kasutusega taimekaitsetoodetele, sest praegu on ettevõtjate jaoks vähe majanduslikke stiimuleid selliseid tooteid välja töötada; väljendab heameelt selle üle, et vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuride koordineerimise vahendit kasutatakse foorumina, mille eesmärk on parandada liikmesriikide, põllumajandusettevõtjate organisatsioonide ja tootmisharu vahelist koordineerimist lahenduste leidmisel vähese või väikese kasvupinnaga kultuuride jaoks;

25.  rõhutab, et paljusid lubatud taimekaitsevahendeid ei ole loa andmise menetluste hilinemise tagajärjel enam kui 15 aastat hinnatud ELi standardite alusel;

26.  rõhutab, et oluline on luua innovatsioonisõbralik õigusraamistik, mis võimaldab vahetada vanemad kemikaalid välja uute ja paremate taimekaitsevahendite vastu; rõhutab, kui oluline on laia spektriga ja erinevate toimemehhanismidega taimekaitsevahendite kättesaadavus, et vältida resistentsuse tekkimist ja säilitada taimekaitsevahendi kasutamise tõhusus;

27.  väljendab muret selle pärast, et suuniste ühtlustamine ei ole veel konsolideeritud;

28.  rõhutab, et puuduvad või poolikud suunised on oluline puudujääk, mis toob määruse rakendamise ja seega ka selle eesmärkide saavutamise jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi;

29.  rõhutab, et olemasolevad suunisdokumendid ei ole alati õiguslikult siduvad, mis tekitab taotlejates õiguslikku ebakindlust ja muudab küsitavaks heakskiitmise menetluse käigus tehtud hindamiste tulemused;

30.  väljendab heameelt tsoonisüsteemi kontseptsiooni ja selle eesmärgi üle hõlbustada taimekaitsetoodetele tõhusat lubade andmist; leiab, et vastastikuse tunnustamise menetlus on eluliselt tähtis töökoormuse jagamiseks ja tähtaegadest kinnipidamise julgustamiseks; väljendab kahetsust vastastikuse tunnustamise põhimõttega seotud rakendamisprobleemide üle; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikidega, et parandada tsoonisüsteemi toimimist; rõhutab, et kehtivate õigusaktide täieliku rakendamise eesmärk on vältida töö kattuvust ja teha uued ained põllumajandusettevõtjatele kättesaadavaks ilma asjatute viivitusteta;

31.  rõhutab vajadust teadmiste jagamise ja oskuste omandamise järele seoses keemiliste pestitsiidide alternatiividega ja integreeritud taimekaitsega, sealhulgas optimaalse külvikorra leidmisega põllumajandusettevõtjate turu ja klimaatilise eripära jaoks; märgib veel, et see on juba ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika horisontaalmääruses, eelkõige põllumajandusettevõtete nõustamisteenustes, mida rahastatakse maaelu arendamise raames;

32.  väljendab muret selle pärast, et heaks kiidetud on väike arv uusi aineid, samal ajal kui teised ained on turult eemaldatud; rõhutab põllumajandusettevõtjatele sobivate taimekaitsealaste töövahendite tähtsust ELi toiduainetega varustamisel;

33.  väljendab muret selle pärast, et hiljutistes aruteludes on ELi praegune teaduspõhine taimekaitsevahendite hindamissüsteem üha enam kahtluse alla seatud; rõhutab, kui oluline on tagada süsteem, mis on teaduslikult põhjendatud, objektiivne ja põhineb vastastikused eksperdihinnangud läbinud tõenditel, mis on saadud kasutades avatud, sõltumatut ja multidistsiplinaarset teaduslikku lähenemisviisi toimeainete lubade andmisel kooskõlas ELi riskianalüüsi põhimõtete ja üldistes toidualastes õigusnormides sätestatud ettevaatuspõhimõttega, ja seda süsteemi veelgi tugevdada; rõhutab, et toimeainete uue heakskiitmise menetlusega tuleb arvesse võtta taimekaitsevahendite praktilist kasutamist ning samuti teaduslikke ja tehnoloogilisi edusamme selles valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et praeguse hindamise ja loa andmise süsteemi keerulisus viib tähtaegade ületamiseni ning võib tähendada, et kogu süsteem ei saa nõuetekohaselt toimida; rõhutab seetõttu vajadust vaadata kõnealune süsteem läbi ja seda lihtsustada;

34.  rõhutab tasakaalu puudumist mõnede liikmesriikide taotluste arvu vahel, mis kuuluvad samasse tsooni, on sarnase pindala ja sarnaste põllumajanduslike tingimustega;

Soovitused

35.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada määruse tulemuslik rakendamine selles osas, mis puudutab nende konkreetset rolli heakskiitmise ja lubamise menetluses,

36.  kutsub liikmesriike üles kõrvaldama riiklike pädevate asutuste tõsine ja krooniline töötajate nappus, mis viib liikmesriikide poolt teostava hilinemiseni ohtude väljaselgitamise ja esialgse riski hindamise etapis;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama, et inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine on õigusaktide põhieesmärgid, parandades põllumajandustootmist ja kaitstes põllumajandussektori konkurentsivõimet;

38.  kutsub tööstusharu üles esitama kõiki andmeid ja teaduslikke uuringuid ühtses ja masinloetavas vormis liikmesriikide raportöörile ja ELi ametitele; kutsub komisjoni üles töötama välja ühtlustatud mudelit andmesisendi jaoks, et hõlbustada kergemat andmevahetust liikmesriikide vahel kõigis protsessi etappides; tunnistab, et neid andmeid tuleb käsitleda ELi andmekaitse parameetrite ja intellektuaalomandi õiguse raames;

39.  kutsub liikmesriike üles kohaldama rangelt määruse artiklit 9 taotluste vastuvõetavuse kohta ja võtma vastu ainult toimeaine hindamise täielikke taotlusi;

40.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada ohu piirkriteeriumide täielik ja ühtlane kohaldamine, järgides olemasolevaid ühtlustatud suuniseid, ning kindlustada, et ainete ohtlikkust hinnatakse ainult siis, kui on tõendeid, et neil ei ole ohtlikke (piirnorme ületavaid) omadusi, nagu on sätestatud määruses;

41.  kutsub komisjoni lõpuks rakendama muid koostisaineid, taimekaitseaineid või sünergiste käsitlevaid sätteid, et luua lubamatute muude koostisainete loetelu ja eeskirjad, nii et taimekaitseaineid ja sünergiste katsetataks ELi tasandil ja et turustataks ainult neid kemikaale, mis vastavad ELi heakskiitmiskriteeriumidele;

42.  toetab komisjoni ettevaatuspõhimõtte tõlgendust, nagu see on väljendatud üldiste toidualaste õigusnormide hindamisel REFITi raames(11), nimelt et see ei ole riskijuhtimise lähenemisviisi alternatiiv, vaid pigem teatud liiki riskijuhtimise vorm; tuletab meelde, et sellist seisukohta toetatakse ka ELi kohtuotsustes(12); palub komisjonil hinnata, kas kriteeriumid, nagu need on sätestatud määruses, on selles osas otstarbekohased;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama heakskiitmis- ja loa andmise menetlusel riskijuhtijana tegutsedes nõuetekohaselt ettevaatuspõhimõtet ning pöörama erilist tähelepanu määruse artikli 3 lõikes 14 määratletud haavatavate rahvastikurühmade kaitsele;

44.  kutsub komisjoni, ameteid ja pädevaid asutusi vaatama läbi ja parandama oma teabevahetust riskihindamise menetluste ja riskijuhtimise otsuste kohta, et parandada avalikkuse usaldust loa andmise süsteemi vastu;

45.  kutsub liikmesriike üles rakendama paremini loa andmist riiklikul tasandil, et piirata määruse artikli 53 alusel tehtud erandeid ja laiendusi tegelike hädaolukordadega; kutsub komisjoni üles kasutama täiel määral ära oma kontrolliõigusi artikli 53 lõigete 2 ja 3 alusel; kutsub veel liikmesriike üles järgima täiel määral kohustust teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni artikli 53 lõikes 1 sätestatud kohustusest, eelkõige seoses meetmetega, mis on võetud kasutajate, haavatavate rahvastikurühmade ja tarbijate ohutuse tagamiseks;

46.  palub komisjonil viia lõpule meetodite väljatöötamine, millega oleks võimalik kindlaks teha, millal teatavaid erandeid tuleks kohaldada, eriti selle osas, mis puudutab „väheolulist kokkupuudet“ või „tõsist ohtu taimetervisele“, ilma seaduse sätteid ja olemust muutmata; hoiatab komisjoni, et mõiste „väheoluline kokkupuude“ ümbertõlgendamine „väheolulise ohuna“ oleks seaduse sätete ja olemuse vastane;

47.  nõuab komisjoni ja liikmesriikide suuremaid investeeringuid toimeaineid käsitlevate teadusalgatuste stimuleerimiseks, sealhulgas bioloogilised madala riskiastmega ained ja taimekaitsevahendid programmi „Euroopa horisont“ ja 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames; rõhutab, kui oluline on ELi tasandi taimekaitsevahendite regulatiivne raamistik, mis kaitseb keskkonda ja inimtervist ning samuti stimuleerib teadusuuringuid ja innovatsiooni, et töötada välja tõhusad ja ohutud taimekaitsevahendid, tagades ühtlasi jätkusuutliku põllumajandustava ja integreeritud taimekaitse; rõhutab, et vaja on mitmesuguseid erinevaid ohutuid ja tõhusaid vahendeid, mis on vajalikud taimetervise kaitsmiseks; rõhutab potentsiaali, mis täppispõllundustehnikal ja tehnoloogilisel innovatsioonil võib olla Euroopa põllumajandustootjate abistamisel kahjuritõrje sihipärasemal ja jätkusuutlikumal viisil optimeerimiseks;

48.  kutsub komisjoni üles piirama rangelt kinnitavat andmemenetlust selle eesmärgiga, nagu on sätestatud määruse artikli 6 punktis f, nimelt siis, kui kehtestatakse uued nõuded hindamisprotsessi jooksul või uute teaduslike või tehniliste teadmiste tulemusena; rõhutab, et täielikud toimikud on olulised toimeainete heakskiitmiseks; väljendab kahetsust selle üle, et kinnitavate andmete abil erandi tegemise menetlus on viinud selleni, et teatavad taimekaitsevahendid, mis oleksid muidu keelustatud, jäävad turule pikendatud ajavahemikuks;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama menetluste üldist läbipaistvust, sealhulgas esitades komiteemenetluse arutelude ja vastavate seisukohtade üksikasjalikud protokollid, eelkõige selgitades ja põhjendades alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee otsuseid;

50.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama määruse ja selle rakendamise paremat sidusust seonduvate ELi õigusaktide ja poliitikameetmetega, eriti pestitsiidide säästva kasutamise direktiiviga, ning pakkuda stiimuleid, sealhulgas piisavalt selliste vahendite kättesaadavaks tegemiseks, millega edendatakse ja stimuleeritakse lühiajaliselt ohutute ja mittetoksiliste alternatiivide väljatöötamist ja kasutamist; viitab sellele, et õigusraamistik ebaõnnestus, sest ei võtnud arvesse vältimatut mõju mittesihtliikidele, eriti mesilastele ning muudele tolmeldajatele ja teistele putukatele, kes on põllumajanduses kasu toovad organismid, nagu oleks tegu kahjurite looduslike vaenlastega; viitab hiljutisele uuringule, mis heidab valgust „putukate kataklüsmile“, mille puhul on Saksamaal piirkonniti välja surnud 75 % tiibputukatest, seda isegi looduskaitsealadel, kus ei kasutata põllumajanduspestitsiide; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ühise põllumajanduspoliitika sidusus taimekaitsevahendite alaste õigusaktidega, eelkõige säilitades määruse (EÜ) 1107/2009 ja direktiivi 2009/128/EÜ kohaseid kohustusi kohustuslike haldusnõuete loetelu kohta (SMR 12 ja SMR 13), nagu on kavandanud komisjon ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade määruse ettepanekus(13);

51.  kutsub liikmesriike üles tagama määruse tulemuslik rakendamine, eriti seoses ELis turustatavate taimekaitsevahendite kontrolliga, hoolimata sellest, kas need on toodetud ELis või imporditud kolmandatest riikidest;

°

°  °

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)

ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(3)

ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(4)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0042.

(6)

https://www.ombudsman.europa.eu/en/cases/decision.faces;jsessionid=414F07CA7B69C35675EE16710B5AB5AC

(7)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/615668/EPRS_STU(2018)615668_EN.pdf

(8)

COM(2018)0179.

(9)

ANSES – Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (Prantsusmaa) – järeldused, 2018.

(10)

ELT L 324, 10.12.2009, lk 1.

(11)

SWD(2018)0038.

(12)

Näiteks üldkohtu 9. detsembri 2011. aasta otsus, Prantsusmaa vs. Euroopa Komisjon, T-257/07, ECLI:EU:T:2011:444.

(13)

ettepanek võtta vastu ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade määrus – COM(2018)0392.


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (22.6.2018)

Saaja: keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta

(2017/2128(INI))

Raportöör: Peter Jahr

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, kui oluline on reguleeriv raamistik, millega edendatakse konkurentsivõimet, stimuleeritakse ja soodustatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni paremate ja ohutumate taimekaitsevahendite valmistamiseks, tagades samal ajal mitmesuguste taimekaitsevahendite kättesaadavuse; on veendunud, et edaspidistel õigusraamistiku läbivaatamistel tuleks edendada lubade andmist sellistele taimekaitsevahenditele, mis on kooskõlas kestliku põllumajanduse süsteemidega, mis on keskkonnahoidlikud, tõhusad ja taskukohased ning mis võtavad ka nõuetekohaselt arvesse mõju mittesihtliikidele, eriti mesilastele ning muudele tolmeldajatele ja teistele putukatele, kes on põllumajanduses kasu toovad organismid, näiteks kahjurite looduslikud vaenlased;

2.  märgib, ELi taimekaitsevahendite heakskiitmise menetlus on üks rangemaid maailmas; praegu võtab toote ELi turule toomine üle 11 aasta ja selleks on vaja keskmiselt teha üle 200 teadusuuringu, mille maksumus on üle 220 miljoni euro; rõhutab oma usku sellesse, et määruse eesmärke on võimalik kõige tõhusamalt saavutada siis, kui põllumajandusettevõtjatel ja tootjatel, olenemata liikmesriigist, kus nad tegutsevad, on juurdepääs mitmesugustele toimeainetele ja taimekaitsevahenditele, mis võimaldab neil tõhusalt kahjuritega võidelda; rõhutab, et mitmesuguste taimekaitsevahendite kättesaadavus on alus igasugusele mõtestatud vähendamise strateegiale, sest vastasel juhul sõltuksid põllumajandusettevõtjad vähemspetsiifilistest ja seega vähem tõhusatest taimekaitsevahenditest, mis põhjustaks suuremat tarbimist; väljendab seetõttu muret, et alates määruse (EÜ) nr 1107/2009 jõustumisest on luba antud väikesele arvule uutele toimeainetele; juhib tähelepanu sellele, et alates praeguste eeskirjade kehtestamisest on ELi turul kasutamiseks luba antud ainult kaheksale uuele toimeainele; rõhutab, et põhirolli omavad seejuures kestlikud ja madala riskiastmega taimekaitsevahendid (ja nendes sisalduvad toimeained); rõhutab tõsiasja, et kui põllumajandustootjatel ei ole juurdepääsu taimekaitsevahenditele, on nad võimetud vältima teatavate põllukultuurides esinevate looduslike patogeenide kasvu, seades seega ohtu meie toiduga kindlustatuse;

3.  märgib, et kõnealune määrus kuulub ELi ulatuslikuma taimekaitsevahendite korra alla, mis hõlmab ka säästva kasutamise direktiivi, määrust, milles sätestatakse jääkide piirnormid, ja määrust ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta, ning et kõiki nelja osa tuleb käsitleda koos, et teha kindlaks, kas need on eesmärgipärased, kaasa arvatud selleks, et vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite kogumahtu, eelkõige selle kaudu, et liikmesriigid ja komisjon tagavad integreeritud taimekaitse rakendamise ja soodustavad madala riskiastmega taimekaitsevahendite ja agronoomiatavade kasutamist; tuletab meelde, et terviklik lähenemisviis on vältimatult vajalik, ja et arvesse tuleb võtta määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat;

4.  märgib, et taimekaitsevahendite nõuete- ja asjakohane kasutamine peab vastama direktiivi 2009/128/EÜ sätetele ja eelkõige integreeritud taimekaitse üldpõhimõtetele ja terviklikule lähenemisviisile; avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei ole neid põhimõtteid täies ulatuses rakendanud ja et integreeritud taimekaitse arendamist takistavad madala riskiastmega ja mittekeemiliste pestitsiidide, sealhulgas madala riskiastmega alternatiivsete taimekaitsevahendite piiratud kättesaadavus; märgib, et resistentsus on bioloogiliselt paratamatu nähtus kiiresti paljunevate kahjurite ja haigustega toime tulemisel; rõhutab integreeritud taimekaitse kasutamist, et takistada resistentsuse tekkimist ja vajadust vältida kõikehõlmavat töötlemist sageli ka siis, kui ühtegi kahjurit ei ole avastatud;

5.  rõhutab põllumajandusettevõtjate järjepideva koolituse ja hariduse tähtsust taimekaitsevahendite nõuete- ja asjakohasel kasutamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja pädevad asutused kasutaksid paremini kõiki olemasolevaid meetmeid, et suurendada taimekaitsevahendite ohutut kasutamist ja vähendada kahjulikku mõju keskkonnale; rõhutab vajadust eristada taimekaitsevahendite professionaalset ja eraotstarbelist kasutamist, kuna nende suhtes ei kehti samad kohustused, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel eristada selgelt neid kahte kasutusliiki ja muuta sellele vastavalt eeskirju; rõhutab, et taimekaitsevahendeid ei kasutata ainult põllumajanduses, vaid ka umbrohu- ja kahjuritõrjeks linnapiirkondades, sealhulgas avalikes parkides ja raudteedel; toonitab, et taimekaitsevahendite kutselised ja mittekutselised kasutajad peaksid saama piisava väljaõppe;

6.  rõhutab potentsiaali, mis võib olla täppispõllundustehnikal ja tehnoloogilisel innovatsioonil Euroopa põllumajandustootjate abistamisel kahjuritõrje sihipärasemal ja jätkusuutlikumal viisil optimeerimiseks kooskõlas direktiivi 2009/128/EÜ põhimõtetega; rõhutab taimekaitse võimalikku tõhustamist, mida saab saavutada täppispõllundustehnoloogiate kasutamise abil, mille tulemusena väheneksid oluliselt kasutatavad kogused ja väheneks ka keskkonnamõju; kutsub komisjoni üles teaduse ja tehnoloogia arengut täielikult ära kasutama ning tagama, et põllumajandusettevõtjad, tarbijad ja keskkond saaksid sellest kasu;

7.  märgib, et mõnede töövahendite puhul, nagu bioloogiline kontroll, milles kasutatakse parema tulemuse saavutamiseks kahjurite looduslikke vaenlasi või nende parasiite või röövparasiite, on oluline vältida laia spektriga mittesihipäraseid pestitsiide, kasutades neid viimase abinõuna;

8.  rõhutab taimekaitsevahendite tähtsat rolli põllukultuuride kasvatamises ja koristamises ning haigustest ja kahjurite järsust levikust tuleneva kahjumi vähendamises ning kvaliteetse saagi ja maaelanikkonna sissetulekute suurendamises;

9.  märgib, et põllukultuuride tootmissüsteemide osana toovad taimekaitsevahendid põllumajandusettevõtjatele kaasa märkimisväärse kulu;

10.  rõhutab vajadust teadmiste jagamise ja oskuste omandamise järele seoses keemiliste pestitsiidide alternatiividega ja integreeritud taimekaitsega, sealhulgas optimaalse külvikorra leidmisega põllumajandusettevõtjate turu ja klimaatilise eripära jaoks; märgib veel, et see on juba ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika horisontaalmääruses, eelkõige põllumajandusettevõtete nõustamisteenustes, mida rahastatakse maaelu arendamise raames;

11.  rõhutab madala riskiastmega taimekaitsevahendite lubade andmise tähtsust ELi põllumajandussektori kestlikkuse jaoks, seda, kui oluline on tagada nende kättesaadavus, ning samuti madala riskiastmega taimekaitsevahendite tähtsust terviklikus integreeritud taimekaitse strateegias; juhib tähelepanu vajadusele panustada põllumajanduse ökosüsteemi paremasse toimimisse ja põllumajandussektori kestlikkusse, kuid märgib seejuures, et taimekaitsevahendite vähene kättesaadavus võib ohustada põllumajanduse mitmekesistamist ja muuta kahjulikud organismid taimekaitsevahenditele resistentseteks; on sellega seoses seisukohal, et tuleb tagada hindamine, millega käsitletakse nende tõhusust ja riske ning nende suutlikkust vastata põllumajanduse keskkonna-, tervishoiu ja majanduslikele vajadustele, et suurendada põllukultuuride kaitsestrateegiate tunnustamist põllumajandusettevõtjate poolt ja hõlbustada nende strateegiate ulatuslikku kasutamist; kutsub üles julgustama madala riskiastmega taimekaitsevahendite väljatöötamist; märgib, et looduslike ainete ja toodete puhul, mis on teadaolevalt seotud väiksema riskiga, ei tohiks vaja minna pikki heakskiitmismenetlusi; palub seetõttu kehtestada kiirendatud menetluse (kiirmenetluse) bioloogiliste madala riskiastmega taimekaitsevahendite hindamiseks, neile loa andmiseks ja nende registreerimiseks;

12.  väljendab muret selle pärast, et heaks kiidetud on väike arv uusi aineid, samal ajal kui teised ained on turult eemaldatud; rõhutab põllumajandusettevõtjatele sobivate taimekaitsealaste töövahendite tähtsust ELi toiduainetega varustamisel;

13.  väljendab heameelt kavatsuse üle koostada määruse (EÜ) nr 1107/2009 toimimise kontrollimiseks rakendamisaruanne eesmärgiga tagada toiduohutus ja keskkonnakaitse ning inim-, taime- ja loomatervise kõrgetasemeline kaitse; rõhutab vajadust kaitsta samal ajal ELi põllumajandussektori konkurentsivõimet, tagades võrdsed võimalused mitmesuguste mõistliku hinnaga toimeainete ja taimekaitsevahendite kättesaadavaks tegemise kaudu põllumajandusettevõtjatele ja tootjatele, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad tegutsevad; tuletab meelde määruse (EÜ) nr 1107/2009 põhjendust 8, milles rõhutatakse selgelt vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavate elanikkonnarühmade kaitsele ning et tuleks kohaldada ettevaatuspõhimõtet; väljendab sellega seoses muret, et mõnedel liikmesriikidel puudub piisav varustus, et tegeleda ebaseaduslike ja võltsitud taimekaitsevahenditega;

14.  võtab teadmiseks komisjoni käimasoleva REFITi hindamise määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohta ja selle kavandatud lõpptähtaja, mis on 2018. aasta novembris; usub, et need järeldused on kaasseadusandjatele piisav alus, et arutada määruse (EÜ) nr 1107/2009 edasist arengut;

15.  rõhutab tõsiasja, et ajavahemikus 1993–2009 vähenes lubatud aktiivsete pestitsiidide arv 70 % võrra, samas kui kahjuripuhangute arv ELis kasvas;

16.  tunnistab, et taimekaitsevahenditel on olnud märkimisväärne roll põllumajandussektori suutlikkuses rahuldada ülemaailmseid toitumisalaseid vajadusi, mis on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel aidanud vähendada alatoidetud inimeste osakaalu rahvastikus 18,6 %-lt aastatel 1990–1992 ligikaudu 10,9 %-le aastatel 2014–2016(1); on seetõttu seisukohal, et praegust süsteemi tuleks parandada, tehes suuremaid pingutusi pigem kahjulike mõjude kõrvaldamisel kui jättes selle ilma käepäraste alternatiivideta, mis suudavad sama hästi säilitada ja veelgi enam suurendada toiduainetega varustamist;

17.  väljendab muret selle pärast, et hiljutistes aruteludes on Euroopa Liidu praegune teaduspõhine taimekaitsevahendite hindamissüsteem üha enam kahtluse alla seatud; rõhutab, kui oluline on tagada süsteem, mis on teaduslikult põhjendatud, objektiivne ja põhineb vastastikused eksperdihinnangud läbinud tõenditel, mis on saadud avatud, sõltumatut ja multidistsiplinaarset teaduslikku lähenemisviisi kasutades toimeainete lubade andmisel kooskõlas ELi riskianalüüsi põhimõtete ja üldistes toidualastes õigusnormides (määrus (EÜ) nr 178/2002) sätestatud ettevaatuspõhimõttega, ja seda süsteemi veelgi tugevdada; rõhutab, et toimeainete uue heakskiitmise menetlusega tuleb arvesse võtta taimekaitsevahendite praktilist kasutamist ning samuti teaduslikke ja tehnoloogilisi edusamme selles valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et praeguse hindamise ja loa andmise süsteemi keerulisus viib tähtaegade ületamiseni ning võib tähendada, et kogu süsteem ei saa nõuetekohaselt toimida; rõhutab seetõttu vajadust vaadata kõnealune süsteem läbi ja seda lihtsustada;

18.  tervitab komisjoni ettevaatuspõhimõtte tõlgendust, nagu see on väljendatud üldiste toidualaste õigusnormide(2) hindamisel REFITi raames, et see ei ole riskijuhtimise lähenemisviisi alternatiiv, vaid pigem teatud liiki riskijuhtimise vorm; tuletab meelde, et sellist seisukohta toetatakse ka ELi kohtuotsustes(3); palub komisjonil hinnata, kas piirkriteeriumid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1107/2009, on selles osas otstarbekohased;

19.  märgib, et referentliikmesriik peab koostama aruande (esialgne hindamisaruanne), milles hinnatakse, kas kõnealune toimeaine vastab eeldatavalt artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, ning esitama selle komisjonile ja lisaks selle koopia toiduohutusametile; rõhutab, et referentliikmesriik peab koostama olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hinnangu;

20.  väljendab muret, et määruses (EÜ) nr 834/2007 ei nähta ette taimekaitseainete lubamisel mahepõllundustootmises samasugust teaduslikult jõulist ja põhjalikku hindamise korda inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale avalduva mõju hindamiseks; märgib, et eespool nimetatud määruses ei kohaldata riskianalüüsi ja riskijuhtimise eraldamise põhimõtet;

21.  väljendab muret pidevate viivituste pärast loa andmise menetluses ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 53 sätestatud erandite üha sagedama kasutamise pärast; rõhutab, et need viivitused takistavad tõsiselt tõhusamate ja ohutumate uuenduslike toodete kasutuselevõtmist, ja et selle tõttu kasutatakse järjest rohkem erakorraliste lubade väljastamist, mis koormab rohkem keskkonda; rõhutab, et on tähtis, et liikmesriigid peaksid kinni õigusaktidega kehtestatud tähtaegadest, et tagada taotlejate jaoks prognoositavus ja hõlbustada rangematele nõuetele vastavate uuenduslike taimekaitsevahendite turulelaskmist; leiab ka, et kõik erandid peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud et neid tuleks korrapäraselt uuesti hinnata; tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 põhjenduses 10 rõhutatakse, et taimekaitsevahendite koostises tuleks kasutada ainult selliseid aineid, mille puhul on tõendatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda eeldatavalt kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale; rõhutab, et 2016 ja 2017. aastal seitsmes liikmesriigis korraldatud audit näitas, et enamikus auditeeritud liikmesriikides puudusid nõuetekohased süsteemid, mis tagaksid taotluste menetlemise seaduslike tähtaegade jooksul, mis ei tohi ületada 120 päeva;

22.  taunib liikmesriikide ühepoolseid otsuseid, mis võivad viia teiste liikmesriikide poolt heakskiidetud toodete kasutamise peatamise või piiramiseni, ja ühtlustamise puudumist aja osas, mis loa andmise taotluste töötlemiseks kulub, mis viib konkurentsi moonutamiseni siseturul ja sunnib põllumajandustootjaid tehnilistele tupikteedele, mis on kahjulikud nii keskkonnale kui ka põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet pärssivad;

23.  rõhutab, et taimekaitsevahendite lubade andmise süsteemi usaldusväärsus sõltub suures osas sellest, kui palju avalikkus usaldab Euroopa asutusi, kes esitavad teaduslikke hinnanguid, mis on heakskiitmise ja riskijuhtimise aluseks; rõhutab, et teadusliku hindamise protsessi läbipaistvus on oluline avalikkuse usalduse alalhoidmiseks; nõuab seetõttu asjaomaste asutuste adekvaatset rahastamist ja piisaval hulgal töötajatega varustamist, et tagada sõltumatu, läbipaistev ja õigeaegne lubade andmise menetlus; tervitab sellega seoses asjaolu, et komisjon järeldas oma üldiste toitumisalaste õigusnormide(4) hindamisel REFITi raames, et Euroopa Toiduohutusameti tegevus on olnud äärmiselt läbipaistev ning ta on jaganud andmeid kaasseadusandjate kehtestatud rangeid konfidentsiaalsusnõudeid silmas pidades; väljendab veel heameelt Euroopa Toiduohutusameti pidevate pingutuste üle parandada oma süsteemi, et tagada sõltumatus ja juhtida võimalikke huvide konflikte, ning mida kontrollikoda kiitis kui kõige täpsemat auditeeritud asutuste edasiarendatud süsteemi 2012. aastal(5), mida hiljuti uuendati 2017. aasta juunis(6); palub komisjonilt ettepanekuid reguleerimisprotsessi veelgi suurema läbipaistvuse saavutamiseks, sealhulgas juurdepääsu ohutuse uuringute andmetele, mida esitavad tootjad ELis oma avaldustes taimekaitsevahenditele müügiloa saamiseks; tunnistab vajadust vaadata menetlus läbi, et parandada hindamisi, suurendada selliste asutuste sõltumatust, mille ülesandeks on tehtud uuringute teostamine, vältida huvide konflikte ja muuta menetlus läbipaistvamaks;

24.  rõhutab tasakaalu puudumist mõnede liikmesriikide taotluste arvu vahel, mis kuuluvad samasse tsooni, on sarnase pindala ja sarnaste põllumajanduslike tingimustega;

25.  rõhutab vajadust edendada liikmesriikidevahelist tööjaotust ja teabevahetust, soodustades hindamiste läbiviimiseks ühtlustatud metoodika ja mudelite kättesaadavust ja kasutamist ning vähendades tarbetute riiklike lisanõuete arvu, et tagada siseturu optimaalne toimimine; juhib tähelepanu erinõuete olemasolule igas liikmesriigis ja ühtlustamise puudumisele hindamise jaoks kasutatavas metoodikas riikidevahelise usalduse puudumise peamiste põhjustena ja põhjusena, miks nad teevad uuesti hindamisi omaenda riiklike mudelite põhjal; toonitab liikmesriikide rolli määruse (EÜ) nr 1107/2009 tõhusal rakendamisel; rõhutab tõhusa lubade andmise eeliseid, sealhulgas õigeaegsemat juurdepääsu taimekaitsevahenditele, kaasa arvatud madala riskiastmega alternatiividele; peab väga oluliseks parandada taimekaitsevahendite ELis turuletoomist käsitlevate õigusaktide ühtlustamist, et vältida konkurentsi moonutamist; rõhutab, et kehtivate õigusaktide täieliku rakendamise eesmärk on vältida töö dubleerimist ja teha uued ained põllumajandusettevõtjatele kättesaadavaks ilma asjatute viivitusteta;

26.  tervitab tsoonidel põhineva lubade süsteemi ideed ja eesmärke, kuid tunnistab, et neid eesmärke on võimalik saavutada tõhusamalt ühtse lubade andmise süsteemiga liidu tasandil; palub komisjonil hinnata, kas lubade andmise menetlust saaks muuta aja- ja kulutõhusamaks, parandades praegust süsteemi (nt tagades metoodika, mudelite ja taotlemise tingimuste ühtlustamise ja/või kehtestades kohustusliku lubade andmise kogu tsoonile pärast tsooni liikmesriikide positiivset hinnangut) või luues ühtse liidu heakskiitmise süsteemi;

27.  tervitab tsoonidel põhineva lubade süsteemi ideed ja eesmärke ning tuletab meelde, et see süsteem peaks olema põhimõtteliselt selline, mis võimaldaks kõigile asjaosalistele aja- ja kulutõhusamat taimekaitsevahenditele lubade andmist; juhib tähelepanu sellele, et taimekaitsevahendite taotluste tsoonipõhine hindamine võimaldab taotlejatel hindamise läbiviijaks valida ühe tsooni referentliikmesriigi ja et asjaomased liikmesriigid peaksid tegema üksteisega koostööd, tehes otsuse kuni 120 päeva jooksul pärast seda, kui tsooni referentliikmesriik on esitanud registreerimisaruande; väljendab oma muret, et praktikas on see kasu vaevalt märgatav, mis toob kaasa süstemaatilisi viivitusi lubade andmise menetluses ja suuremal arvul lubade väljastamist eriolukordade jaoks; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kõiki tööjaotuse võimalusi, mida tagab tsoonidel põhinev lubade andmise süsteem, ning julgustab komisjoni ja pädevaid asutusi liikmesriike selles toetama;

28.  rõhutab, et ühtse turu seisukohalt oli liikmesriikide konkreetses geograafilises piirkonnas vastastikuse tunnustamise menetluse eesmärk lihtsustada menetlusi ja suurendada usaldust liikmesriikide vahel; peab vastastikuse tunnustamise menetlust tähtsaks vahendiks, et parandada tööjaotust ja tagada tähtaegadest kinnipidamine, tagades ühtlasi optimaalse kaitse kasutajatele, mis võimaldab taotlejatel taotleda luba teises liikmesriigis, kus kõnealust toodet kasutatakse samal viisil samade põllumajandustavade puhul, lähtudes esimeses liikmesriigis antud loa hindamisest, kusjuures esimene liikmesriik peab vastutama omalt poolt igal ajal hinnangu eest, mis on välja antud vastastikust tunnustamist käsitlevatele liikmesriikidele;

29.  on arvamusel, et arvestades liikmesriikide tegevuse lahknevusi ja ebakõlasid seoses selliste toodete loeteluga, millele on tegelikult luba antud, ei ole neid eesmärke saavutatud; juhib tähelepanu tõsiasjale, et kui jäävad püsima märkimisväärsed ebakõlad liikmesriikide vahel seoses lubatud taimekaitsevahenditega ja säilib umbusk liikmesriikide vahel, ei saa vastastikuse tunnustamise põhimõtet tõhusalt kohaldada; palub seetõttu komisjonil parandada vastastikuse tunnustamise süsteemi toimimist kahes etapis:

a) vaadata läbi vastastikuse tunnustamise menetlus, et suurendada selle tõhusust ja parandada rakendamist, tähtaegade järgimist ja suurendada vastastikust usaldust liikmesriikide vahel;

b) viia läbi mõju hindamine, et hinnata võimaluse korral Euroopa tasandil ja komisjoni koordineerimisel taimekaitsevahendite jaoks loa andmise menetluse loomise teostatavust, võttes arvesse konkreetseid geograafilisi omadusi, eesmärgiga ühtlustada eeskirju liikmesriikide vahel, vähendada märkimisväärselt kulusid ja ajalisi piiranguid ning lahendada ebaõiglase konkurentsi probleemid, tugevdades taimekaitsevahendite siseturgu ja pidades silmas tõsiasja, et sellist laadi menetlus ei ole võimalik ilma piisavate eelarvevahendite ja erialateadmisteta liikmesriikidest;

30.  ootab mõju hindamist, et kinnitada, kas sellise ühtse asutuse loomine ELi tasandil, mis vastutab toimeainete hindamise ja neile loa andmise kõigi aspektide eest, väldiks töö dubleerimist, vähendaks oluliselt kulusid ja halduskoormust ning tagaks keskkonna ja inimtervise kaitsmise ühtlaselt kõrge taseme ning pakuks samuti ühtset kontaktpunkti toimeainete hindamiseks ja registreerimiseks;

31.  on arvamusel, et Euroopa tasandil ühtlustatud taimekaitsevahenditele loa andmise menetlusega saaks pakkuda ühiseid lahendusi väikestele põllumajandusettevõtjatele, kes on praegu tehnilises tupikseisus lubade saamise kulude ja investeeringute ning teadusuuringute puudumise tõttu era- ja avaliku sektori sidusrühmade poolt;

32.  märgib, et koordineerimise puudumine liikmesriikide vahel põhjustab töö dubleerimist, mille tulemuseks on ebatõhusad kulutused ja halduskoormus;

33.  märgib murelikult, et põllumajandusettevõtjatel on vähem kättesaadavaid vahendeid, kuna alates määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamisest on heaks kiidetud väike arv uusi toimeaineid; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, kui oluline on rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, mis on suunatud keskkonna, tervishoiu ja majanduslikust seisukohast taimekaitsevahenditele toimivate, ohutute ja tõhusate alternatiivide leidmisele, ning rõhutab vajadust juhendada põllumajandustootjaid kõnealuste alternatiivsete lahenduste rakendamisel, et võimaldada neil vähendada omapoolset taimekaitsevahendite kasutamist ja tagada, et kestlik põllumajandus vastab maailma rahvastiku kasvust tulenevatele vajadustele ning tegeleb samuti keskkonna- ja terviseprobleemidega; rõhutab, et teadusuuringud ja tehnoloogia etendavad tähtsat rolli vahendite kättesaadavuse suurendamisel, et täita põllumajanduse praegusi ja tulevasi ülesandeid, nagu resistentsusega võitlemine;

34.  väljendab heameelt pingutuste üle, mida komisjon on teinud koordineerimisvahendi loomiseks, et anda luba taimekaitsevahenditele, mida kasutatakse vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel, kuid rõhutab vajadust muuta toimeained nendel eesmärkidel laialdasemalt kättesaadavaks ja tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides moodustab vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuride kasutamine rõhuva enamuse põllukultuuridest;

35.  on arvamusel, et ka määrust (EÜ) nr 1107/2009 tuleks muuta, et võtta rohkem arvesse aineid, mida ei peeta taimekaitsevahenditeks ja mis taimekaitsevahendina kasutamisel kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse; sellised ained pakuvad huvitavaid alternatiive seoses integreeritud tootmismeetodite ja mõnede biokontrolli toodetega;

36.  väljendab heameelt selle üle, et vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuride koordineerimise vahendit kasutatakse foorumina, mille eesmärk on parandada liikmesriikide, põllumajandusettevõtjate organisatsioonide ja tootmisharu vahelist koordineerimist lahenduste leidmisel vähese või väikese kasvupinnaga kultuuride jaoks; rõhutab vajadust pikaajalise ja püsiva rahastamise järele;

37.  kutsub liikmesriike üles korraldama teabe ja heade tavade vahetamist, mis tulenevad teadusuuringutest põllukultuuridele kahjulike organismide vastu võitlemise kohta, sillutades seega teed alternatiivsetele lahendustele, mis on teostatavad keskkonna, tervishoiu ja majanduslikust seisukohast;

38.  rõhutab, et uute toodete arendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel puuduvad sageli suured ressursid, mida on vaja uute ainete väljatöötamise ja heakskiitmise protsessis;

39.  nõuab komisjonilt paremat kooskõlastamist andmete genereerimisel, eriti seoses jääke käsitlevate andmetega kõigis liikmesriikides;

40.  leiab, et väljastpoolt ELi imporditud taimekaitsevahendeid sisaldavatele toodetele tuleks kohaldada samasuguseid rangeid kriteeriume nagu ELis toodetud toodetele; tunneb muret selle pärast, et imporditud toodete valmistamisel võib kasutada ELis mitte registreeritud taimekaitsevahendeid;

41.  nõuab, et komisjon teeks ettepaneku lubade andmise üleeuroopalise süsteemi loomiseks vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuride ja eri põllukultuuride jaoks ning ühise nimekirja koostamiseks rohkem/vähem levinud kultuuride kohta, mida ELi tasandil kohaldatakse;

42.  on seisukohal, et madala riskiastmega pestitsiididel võib olla oluline roll integreeritud taimekaitses ning nõuab kiirendatud loaandmise menetlust nende ainete puhul, et hõlbustada nende lisamist taimekaitse strateegiatesse.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

11

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Zbigniew Kuźmiuk, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Karin Kadenbach, Elsi Katainen, Anthea McIntyre, Momchil Nekov, Miguel Viegas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Krzysztof Hetman

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Ulrike Müller

ECR

Jørn Dohrmann, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk, Anthea McIntyre

NI

Diane Dodds

PPE

Richard Ashworth, Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Krzysztof Hetman, Peter Jahr, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Karine Gloanec Maurin, Karin Kadenbach, Momchil Nekov, Maria Noichl, Maria Gabriela Zoană

11

EFDD

John Stuart Agnew, Giulia Moi, Marco Zullo

ENF

Philippe Loiseau

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Maria Lidia Senra Rodríguez, Miguel Viegas

Rohelised/EVF

José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė

1

0

S&D

Marc Tarabella

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  hääletamisest hoidumine

(1)

Vt FAO (2015): The State of Food Security in the World (Toiduga kindlustuse olukord maailmas), http://www.fao.org/3/a-i4646e.pdf

(2)

SWD(2018)0038.

(3)

Näiteks üldkohtu 9. detsembri 2011. aasta otsus, Prantsusmaa vs. Euroopa Komisjon, T-257/07, ECLI:EU:T:2011:444.

(4)

SWD(2018)0038.

(5)

https://www.eca.europa.eu/Lists/News/NEWS1210_11/NEWS1210_11_EN.PDF

(6)

https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/corporate_publications/files/policy_independence.pdf


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

2

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Guillaume Balas, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Merja Kyllönen, Alojz Peterle, Christel Schaldemose, Keith Taylor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Marc Joulaud, Stanisław Ożóg


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

48

+

ALDE

Catherine Bearder, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries

ECR

Mark Demesmaeker

EFDD

Piernicola Pedicini

ENF

Sylvie Goddyn

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Merja Kyllönen

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Marc Joulaud, Giovanni La Via, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean

S&D

Guillaume Balas, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli

Rohelised/EVF

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Davor Škrlec, Keith Taylor

2

EFDD

Julie Reid

PPE

Julie Girling

8

0

ECR

Arne Gericke, Urszula Krupa, Stanisław Ożóg, Bolesław G. Piecha, John Procter

PPE

Karl-Heinz Florenz, György Hölvényi, Renate Sommer

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  hääletamisest hoidumine

Viimane päevakajastamine: 29. august 2018Õigusalane teave