Menetlus : 2016/0359(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0269/2018

Esitatud tekstid :

A8-0269/2018

Arutelud :

PV 27/03/2019 - 25
CRE 27/03/2019 - 25

Hääletused :

PV 28/03/2019 - 8.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0321

RAPORT     ***I
PDF 1411kWORD 233k
21.8.2018
PE 610.684v03-00 A8-0269/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL

(COM(2016)0723 – C8-0475/2016 – 2016/0359(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Angelika Niebler

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL

(COM(2016)0723 – C8-0475/2016 – 2016/0359(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0723),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 53 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0475/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0269/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on eemaldada siseriikliku õiguse ning ennetava restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste erinevustest tingituna praegu põhivabaduste, nagu kapitali vaba liikumine ja asutamisvabadus, kasutamise ees seisvad takistused. Käesoleva direktiiviga soovitakse need takistused eemaldada, tagades rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate juurdepääsu tõhusatele riiklikele ennetava restruktureerimise raamistikele, mis võimaldavad neil tegevust jätkata; andes ausatele ülemäärastes võlgades ettevõtjatele pärast võla täielikku kustutamist mõistliku aja möödudes uue võimaluse ning parandades restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste mõjusust, eriti tänu nende kestuse lühenemisele.

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning eemaldada siseriikliku õiguse ning ennetava restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste erinevustest tingituna praegu põhivabaduste, nagu kapitali vaba liikumine ja asutamisvabadus, kasutamise ees seisvad takistused. Käesoleva direktiiviga soovitakse need takistused eemaldada, ilma et see mõjutaks töötajate põhiõigusi ja -vabadusi, tagades rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtete ja ettevõtjate, sealhulgas majanduslikult vastutavate üksikettevõtjate juurdepääsu tõhusatele riiklikele ennetava restruktureerimise raamistikele, mis võimaldavad neil tegevust jätkata; ausatele ülemäärastes võlgades ettevõtjatele antakse pärast maksejõuetusmenetluse kohaldamisele järgnevat võla täielikku kustutamist uus võimalus ning parandatakse restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste mõjusust, eriti tänu nende kestuse lühenemisele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Restruktureerimine peaks võimaldama rahalistes raskustes olevatel ettevõtjatel äritegevust täielikult või osaliselt jätkata, muutes varade ja kohustuste koosseisu, tingimusi või struktuuri või oma kapitalistruktuuri, sh müües ettevõtte varasid või osi. Ennetava restruktureerimise raamistikega tuleks eelkõige võimaldada ettevõtjatel restruktureerimist varases etapis ja maksejõuetuse vältimiseks. Need raamistikud peaks suurendama koguväärtust võlausaldajate, omanike ja majanduse jaoks tervikuna ning ära hoidma välditava töökohtade kadumise ning teadmiste ja oskuste kaotuse. Need peaks ära hoidma ka viivislaenude kogunemise. Restruktureerimise protsessis tuleks kaitsta kõikide asjaosaliste õigusi. Samal ajal tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei ole ellujäämisvõimalusi.

(2)  Restruktureerimine koos asjakohaste ja tõsiseltvõetavate eksperdiarvamuste tulemusega peaks võimaldama rahalistes raskustes olevatel ettevõtetel ja isiklikult vastutavatel ettevõtjatel äritegevust täielikult või osaliselt jätkata, muutes varade ja kohustuste koosseisu, tingimusi või struktuuri või oma kapitalistruktuuri, sh müües ettevõtte varasid või osi või ettevõtte enda. Ennetava restruktureerimise raamistikega tuleks ettevõtetel eelkõige võimaldada kiiret restruktureerimist varases etapis maksejõuetuse ning elujõuliste ettevõtete likvideerimise vältimiseks. Need kiire ennetamise raamistikud peaksid ära hoidma töökohtade kadumise ning teadmiste ja oskuste kaotuse ning suurendama koguväärtust võlausaldajate, omanike ja majanduse jaoks tervikuna, võrreldes sellega, mida nad oleksid saanud ettevõtte varade likvideerimise korral. See peaks ära hoidma ka viivislaenude kogunemise. Restruktureerimise protsessis tuleks kaitsta kõikide asjaosaliste, sealhulgas töötajate õigusi. Samal ajal tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei ole ellujäämisvõimalusi. Ennetavate kiire restruktureerimise menetluste kättesaadavus tagaks meetmete võtmise enne, kui ettevõtetel tekivad laenude tagasimaksmisel viivitused, mis omakorda aitab vähendada riski, et laenud muutuvad tsüklilise majanduslanguse ajal viivislaenudeks, millega väheneb kaasnev negatiivne mõju finantssektorile. Suurt osa ettevõtetest ja töökohtadest oleks võimalik päästa, kui kõigis ettevõtete, varade või võlausaldajate asukohaks olevates liikmesriikides kohaldataks ennetavaid meetmeid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Eri liikmesriikides on rahalistes raskustes võlgnike võimalused ettevõtte restruktureerimiseks erinevad. Mõnes liikmesriigis on menetluste hulk piiratud, mistõttu ettevõtte restruktureerimine on võimalik alles suhteliselt hilises staadiumis, kui on algatatud maksejõuetusmenetlus. Mõnes teises liikmesriigis on restruktureerimine võimalik varem, kuid olemasolevad menetlused ei ole piisavalt tõhusad või sisaldavad palju formaalsusi, piirates eelkõige kohtuväliste menetluste kasutamist. Samuti erinevad ettevõtjatele uue võimaluse andmise siseriiklikud õigusnormid, eelkõige äritegevuses tekkinud võlgade kustutamise võimaldamisel ning seda nii võlgade kustutamise perioodi kui ka sellise kustutamise võimaldamise tingimuste osas.

(3)  Eri liikmesriikides on rahalistes raskustes võlgnike võimalused ettevõtte restruktureerimiseks erinevad. Mõnes liikmesriigis on menetluste hulk piiratud, mistõttu ettevõtte restruktureerimine on võimalik alles suhteliselt hilises staadiumis, kui on algatatud maksejõuetusmenetlus. Mõnes teises liikmesriigis on restruktureerimine võimalik varem, kuid olemasolevad menetlused ei ole piisavalt tõhusad või sisaldavad palju formaalsusi, piirates eelkõige kohtuväliste menetluste kasutamist. Ennetavad lahendused on kaasaegses maksejõuetusõiguses üha levinum suundumus. Selle suundumuse kohaselt eelistatakse käsitlusviise, mille raames seatakse erinevalt tavapärasest käsitlusviisist, mis näeb ette kriisis ettevõtte likvideerimise, eesmärgiks ettevõtte finantsseisundi taastamine või vähemalt majanduslikult elujõuliste üksuste päästmine. Selline tegevus aitab sageli säilitada töökohti või vähendada välditavat töökohtade kaotust. Samuti erinevad ettevõtjatele uue võimaluse andmise siseriiklikud õigusnormid, eelkõige äritegevuses tekkinud võlgade kustutamise võimaldamisel ning seda nii võlgade kustutamise perioodi kui ka sellise kustutamise võimaldamise tingimuste osas. Ka on õigus- ja haldusasutuste või nende poolt määratud isikute osalemise määr erinev: mõnes liikmesriigis on see minimaalne ja mõnes liikmesriigis täiemahuline.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Mitmes liikmesriigis on restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste pikalevenimine oluline tegur, millest saab alguse madal sissenõudmismäär ja investorite vastumeelsus ajada äri jurisdiktsioonides, kus on oht, et menetlused kestavad liiga kaua.

(5)  Mitmes liikmesriigis on restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste pikalevenimine oluline tegur, millest saab alguse madal sissenõudmismäär ja investorite vastumeelsus ajada äri jurisdiktsioonides, kus on oht, et menetlused kestavad liiga kaua ja on liiga kulukad.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Nende erinevuste tulemusel näevad investorid hinnangulisi täiendavad kulusid ühes või mitmes liikmesriigis rahalistesse raskustesse sattuva võlgnikuga seotud riskide puhul ning selliste ettevõtte restruktureerimisel, millel on tegevuskohti, võlausaldajaid või varasid teistes liikmesriikides, nagu on kõige ilmsem ettevõtete rahvusvaheliste kontsernide restruktureerimisel. Paljud investorid nimetavad muus riigis investeerimisest loobumise või äripartnerluse sõlmimata jätmise peamise põhjusena ebakindlust maksejõuetusnormides või ohtu, et võõras riigis kujuneb maksejõuetusmenetlus pikaks või keerukaks.

(6)  Kõigi nende erinevustega kaasneb investoritele lisakulu, kui nad hindavad riske, mis tekivad, kui võlgnik satub ühes või mitmes liikmesriigis rahalistesse raskustesse, või mis seonduvad raskustes oleva ettevõtte kasumliku tegevuse ülevõtmisega, ja kulu sellise ettevõtte restruktureerimisel, millel on tegevuskohti, võlausaldajaid või varasid teistes liikmesriikides, nagu on kõige ilmsem ettevõtete rahvusvaheliste kontsernide restruktureerimisel. Paljud investorid nimetavad muus riigis investeerimisest loobumise või äripartnerluse sõlmimata jätmise peamise põhjusena ebakindlust maksejõuetusnormides või ohtu, et võõras riigis kujuneb maksejõuetusmenetlus pikaks või keerukaks. Seega takistab selline ebakindlus kasutamast ettevõtete asutamise vabadust ja ettevõtluse edendamist ning kahjustab siseturu nõuetekohast toimimist. Eriti just väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole enamasti vahendeid, millega piiriülese tegevusega kaasnevaid riske hinnata.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Nende erinevuste tulemusel ei ole liikmesriikides ühtseid laenu saamise tingimusi ega sissenõudmismäärasid. Hästi toimiva ühtse turu jaoks üldiselt ja eriti kapitaliturgude liidu toimimiseks on restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste valdkonna suurem ühtlustamine seega möödapääsmatu.

7.  Nende erinevuste tulemusel ei ole liikmesriikides ühtseid laenu saamise tingimusi ega sissenõudmismäärasid. Hästi toimiva ühtse turu jaoks üldiselt ja eriti kapitaliturgude liidu toimimiseks, samuti majandustegevuse elujõulisuse tagamiseks ning seega töökohtade säilitamiseks ja loomiseks on restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste valdkonna suurem ühtlustamine möödapääsmatu. Ühtlasi aitaks suurem ühtlustatus veelgi rohkem kaasa liidu ühise äriõiguse saavutamisele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  On jõutud äratundmisele, et kõiki restruktureerimistoiminguid, eelkõige suuremaid toiminguid, millel on märkimisväärne mõju, tuleks sidusrühmadele selgitada ja põhjendada, nagu ka eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete valikut ning võimalikke variante. Ühtlasi tuleks tagada töötajate esindajate täielik ja asjakohane kaasamine kõigil tasanditel. Selgitus ja põhjendus tuleks koostada aegsasti, et võimaldada sidusrühmadel valmistuda konsultatsioonideks enne, kui ettevõte teeb otsuse1 a.

 

_________________

 

1aVastuvõetud tekst, P7_TA(2013)0005 „Töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine ning restruktureerimise ettevalmistamine ja juhtimine“.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13.  Eriti VKEdel peaks liidu tasandi sidusamast raamistikust palju kasu olema, kuna neil ei ole vajalikke vahendeid, et kanda suuri restruktureerimiskulusid või kasutada mõnes teises liikmesriigis kehtivaid tõhusamaid restruktureerimismenetlusi. VKEdel ei ole tihti, ja eriti siis kui nad on rahalistes raskustes, erialase nõu hankimiseks piisavalt vahendeid ning seetõttu tuleks ette näha varajase hoiatamise vahendid, mis võlgnikele märku annaks, et on vaja kiiresti tegutseda. Selleks et aidata sellistel ettevõtjatel restruktureerimiste kulusid madalal hoida, tuleks riigi tasandil välja töötada ja veebis kättesaadavaks teha restruktureerimise näidiskavad. Võlgnikud peaks saama neid oma vajaduste ning oma tegevuse eripärade kohaselt kasutada ja kohanda.

13.  Ettevõtetel ja eriti VKEdel, mis esindavad 99 % kõigist liidu ettevõtetest, peaks liidu tasandi sidusamast raamistikust palju kasu olema, kuna neil on ebaproportsionaalselt suurem tõenäosus saada likvideeritud kui restruktureeritud ja nad peavad kandma piiriüleste menetluste korral suuremate ettevõtetega võrreldes kaks korda suuremaid kulusid kui riigisisese menetluse korral. VKEdel ja töötajate esindajatel ei ole tihti, ja eriti siis, kui nad on rahalistes raskustes, vajalikke vahendeid, et kanda suuri restruktureerimiskulusid või kasutada mõnes teises liikmesriigis kehtivaid tõhusamaid restruktureerimismenetlusi. Selleks et aidata sellistel ettevõtjatel restruktureerimiste kulusid madalal hoida, tuleks riigi tasandil välja töötada ja elektrooniliselt kättesaadavaks teha restruktureerimiskavade kontrollnimekirjad. Liikmesriigid peaksid kontrollnimekirjade koostamisel võtma eelkõige arvesse VKEde vajadusi ja eripärasid. Võttes arvesse VKEde piiratud vahendeid professionaalsete ekspertide palkamiseks, tuleks ette näha varajase hoiatamise vahendid, hoiatamaks võlgnikke, et on vaja tegutseda väga kiiresti.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Võlausaldajatel ja töötajatel peaks olema lubatud esitada alternatiivne restruktureerimiskava. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks tingimused, mille alusel nad saavad sellise kava esitada.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Suurema sidususe tagamiseks peaks komisjon kaaluma liidu maksejõuetusregistri loomist, mis tagaks võlausaldajatele suurema läbipaistvuse ja lihtsustaks juurdepääsu teabele, eeskätt VKEde ja töötajate jaoks.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Tarbijate ülemäärane võlgnevus on majanduslikus ja sotsiaalses plaanis väga murettekitav ning see on tihedalt seotud võlakoormuse vähendamisega. Lisaks ei ole tihti võimalik selgelt eristada ettevõtja võlgu tarbijana tema ärilistest võlgadest. Ettevõtjatele uue võimaluse andmise kord ei oleks kuigi tõhus, kui ettevõtja peaks äritegevuses ja eraisikuna kogunenud võlgade kustutamiseks läbima erinevad menetlused, millel on erinevad juurdepääsutingimused ja maksekohustustest vabastamise perioodid. Neil põhjustel ja kuigi käesolev direktiiv ei sisalda siduvaid õigusnorme tarbija ülemäärase võlgnevuse kohta, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada maksekohustustest vabastamise sätteid ka tarbijate suhtes.

(15)  Tarbijate ülemäärane võlgnevus on majanduslikus ja sotsiaalses plaanis väga murettekitav ning see on tihedalt seotud võlakoormuse vähendamisega. Lisaks ei ole tihti võimalik selgelt eristada ettevõtja võlgu tarbijana tema ärilistest võlgadest. Ettevõtjatele uue võimaluse andmise kord ei oleks kuigi tõhus, kui ettevõtja peaks äritegevuses ja eraisikuna kogunenud võlgade kustutamiseks läbima erinevad menetlused, millel on erinevad juurdepääsutingimused ja maksekohustustest vabastamise perioodid. Neil põhjustel ja kuigi käesolev direktiiv ei sisalda siduvaid õigusnorme tarbija ülemäärase võlgnevuse kohta, soovitatakse liikmesriikidel kohaldada esimesel võimalusel maksekohustustest vabastamise sätteid ka tarbijate suhtes.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Suurema selguse saavutamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon korraldama uuringu, et teha kindlaks peamised näitajad, mis iseloomustavad ülemäärast võlgnevust. Uuringu tulemusi arvestades peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma meetmeid, et luua varajase hoiatamise vahendite süsteem seoses tarbijate ülemäärase võlgnevusega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Mida varem võlgnik näeb, et tal on rahalised raskused ja ta saab vajalikke meetmeid võtta, seda suurem on tõenäosus, et eelseisev maksejõuetus suudetakse ära hoida või et juhul, kui ettevõtte elujõulisust ei ole võimalik taastada, läheb likvideerimine sujuvalt ja tõhusalt. Seepärast peaks saadaval olema selge teave võimalike ennetava restruktureerimise menetluste kohta, samuti varajase hoiatamise vahendid, et stimuleerida finantsraskuste ees seisvaid võlgnikke varakult vastumeetmeid võtma. Võimalikud varajase hoiatamise mehhanismid peaks hõlmama võlgniku või võlgniku juhtkonna raamatupidamis- ja järelevalvekohustusi, samuti laenulepingust tulenevaid aruandluskohustusi. Lisaks võiks siseriiklikus õiguses ette näha stiimulid või kohustuse, et asjakohast teavet valdavad kolmandad isikud, nagu raamatupidajad, ning maksu- ja sotsiaalkindlustusamet olukorra halvenemisest märku annaksid.

(16)  Mida varem võlgnik, ettevõtja või töötajate esindaja näeb, et tal on rahalised raskused ja ta saab vajalikke meetmeid võtta, seda suurem on tõenäosus, et eelseisev maksejõuetus suudetakse ära hoida, või et juhul, kui ettevõtte elujõulisust ei ole võimalik taastada, läheb likvideerimine sujuvalt ja tõhusalt. Seepärast peaks saadaval olema selge teave võimalike ennetava restruktureerimise menetluste kohta, samuti varajase hoiatamise vahendid, et stimuleerida finantsraskuste ees seisvaid võlgnikke varakult vastumeetmeid võtma. Võimalikud varajase hoiatamise mehhanismid peaksid hõlmama võlgniku või võlgniku juhtkonna raamatupidamis- ja järelevalvekohustusi, samuti laenulepingust tulenevaid aruandluskohustusi. Lisaks võiks siseriiklikus õiguses ette näha stiimulid või kohustuse, et asjakohast teavet valdavad kolmandad isikud, nagu raamatupidajad, ning maksu- ja sotsiaalkindlustusamet, annaksid olukorra halvenemisest märku. Töötajate esindajatel peaks olema juurdepääs asjakohasele teabele ning neile tuleks anda õigus teavitada teisi asjaomaseid isikuid. Liikmesriigid peaksid andma võimaluse kasutada teavitamiseks ja veebipõhiseks teabevahetuseks uut infotehnoloogiat ning nad peaksid andma teavet varajase hoiatamise süsteemi kohta selleks ette nähtud veebisaidil.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Varase hoiatamise etapp, mille eesmärk on ennetada kriisi puhkemist, on mõeldud selleks, et anda märku võlgnikul tekkivatest raskustest ning anda talle võimalus ettevõtte majanduslikke ja rahaprobleeme kiiresti analüüsida ja neile lahendus leida; selleks antakse mitu võimalust, mida võib kasutada vabatahtlikult, ilma et kirjutataks ette, kuidas toimida, ka ei ole tingimata vaja kolmandaid isikuid kriisist teavitada. Seetõttu on oluline jätta liikmesriikide otsustada, kas kohustusliku järelevalve sätteid tuleks kohaldada ainult VKEde suhtes, sest VKEd ei ole sageli suutelised iseseisvalt restruktureerimisprotsessi algatama, kuna nende konkurentsivõime on paljude tegurite tõttu väiksem, nt on nad liiga väikesed, neil ei ole tugevat juhtimissüsteemi, tõhusaid tööprotsesse, järelevalve- ega kavandamisvahendeid, ning neil on selleks väiksemad võimalused.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Võlgnikud peaksid saama kasutada restruktureerimise raamistikku, et tegeleda rahaliste raskustega juba varajases etapis, kui tundub tõenäoline, et nende maksejõuetust saaks veel ära hoida ning tagada äritegevuse jätkamise. Restruktureerimise raamistikku peaks saama kasutada enne, kui võlgnik muutub siseriikliku õiguse kohaselt maksejõuetuks, st enne, kui võlgnik vastab tingimustele, mille kohaselt algatatakse kõigi võlakohustuste suhtes maksejõuetusmenetlus, millega tavaliselt võlgnikule kaasneb täielik käsutuskeeld ja likvideerija määramine. Seega ei peaks elujõulisustesti tegema läbirääkimiste alustamise ja täitemeetmete peatamise võimaldamise eeltingimuseks. Pigem tuleks ettevõtja elujõulisuse hindamisel üldjuhul lähtuda mõjutatud võlausaldajate enamuse kokkuleppest oma nõudeid teatud osas muuta. Selleks aga, et vältida menetluste kuritarvitamist, peavad võlgniku rahalised raskused olema seostatud maksejõuetuse tõenäosusega ning restruktureerimiskava abil peaks olema võimalik võlgniku maksejõuetus ära hoida ja tagada ettevõtte elujõulisus.

(17)  Võlgnikud peaksid saama kasutada restruktureerimise raamistikku, et tegeleda rahaliste raskustega juba varajases etapis, kui tundub tõenäoline, et nende maksejõuetust saaks veel ära hoida ning tagada äritegevuse jätkamise. Restruktureerimise raamistikku peaks saama kasutada enne, kui võlgnik muutub siseriikliku õiguse kohaselt maksejõuetuks, st enne, kui võlgnik vastab tingimustele, mille kohaselt algatatakse kõigi võlakohustuste suhtes maksejõuetusmenetlus, millega tavaliselt kaasneb võlgnikule täielik käsutuskeeld ja likvideerija määramine. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirata juurdepääsu restruktureerimise võrgustikule seoses ettevõtetega, kelle suhtes on liikmesriigi kohus otsustanud, et nad on rikkunud raamatupidamiskohustusi. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik anda võlausaldajate ja töötajate esindajate taotluse alusel juurdepääs restruktureerimise raamistikele. Seega ei peaks elujõulisustesti tegema läbirääkimiste alustamise ja täitemeetmete peatamise võimaldamise eeltingimuseks. Pigem tuleks ettevõtja elujõulisuse hindamisel üldjuhul lähtuda mõjutatud võlausaldajate enamuse kokkuleppest oma nõudeid teatud osas muuta. Selleks aga, et vältida menetluste kuritarvitamist, peavad võlgniku rahalised raskused olema seostatud maksejõuetuse tõenäosusega ning restruktureerimiskava abil peaks olema võimalik võlgniku maksejõuetus ära hoida ja tagada ettevõtte elujõulisus.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Raamatupidamiskohustuste täitmist peetakse tõhusaks vahendiks, et ettevõtted ja ettevõtjad mõistaksid, et nad ei suuda tõenäoliselt oma võlgu õigeaegselt tasuda. On asjakohane ette näha, et liikmesriigid võivad teha restruktureerimismenetlused kättesaadavaks üksnes raamatupidamiskohustusi täitvatele ettevõtetele ja ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Tõhususe edendamiseks ning viivituste ja kulude vähendamiseks peaks siseriiklikud ennetava restruktureerimise raamistikud sisaldama paindlikke menetlusi, millega piirata õigus- või haldusasutuste sekkumine määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kaitsta võlausaldajate ja teiste tõenäoliselt mõjutatud huvitatud isikute huve. Üleliigsete kulude vältimiseks ja menetluse varase laadiga arvestamiseks peaks võlgnikele põhimõtteliselt jääma kontroll oma varade ning igapäevase äritegevuse üle. Restruktureerimise spetsialisti, st restruktureerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi toetava vahendaja või võlgniku tegevust jälgiva pankrotihalduri määramine ei tohiks olla iga juhtumi puhul kohustuslik, vaid see otsus tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi ja olenevalt olukorrast või võlgniku konkreetsetest vajadustest. Lisaks ei peaks restruktureerimise menetluse algatamine tingimata eeldama kohtuotsust, vaid menetlus võib olla mitteametlik, tingimusel et kolmandate isikute õigusi ei kahjustata. Sellegipoolest tuleks tagada teatav järelevalve, kui see on vajalik, et kaitsta ühe või mitme võlausaldaja või teise huvitatud isiku õigustatud huve. Seda võib olla vaja eelkõige siis, kui õigus- või haldusasutus võimaldab konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise või kui tundub, et restruktureerimiskava tuleb eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmade suhtes kohustuslikuks muuta.

(18)  Tõhususe edendamiseks ning viivituste ja kulude vähendamiseks peaksid siseriiklikud ennetava restruktureerimise raamistikud sisaldama paindlikke menetlusi, millega piirata õigus- või haldusasutuste sekkumine määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kaitsta võlausaldajate ja teiste tõenäoliselt mõjutatud huvitatud isikute huve. Üleliigsete kulude vältimiseks ja menetluse varase laadiga arvestamiseks peaks võlgnikele põhimõtteliselt jääma kontroll oma varade ning igapäevase äritegevuse üle. Restruktureerimise spetsialisti, st restruktureerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi toetava vahendaja või võlgniku tegevust jälgiva pankrotihalduri määramine ei tohiks olla iga juhtumi puhul kohustuslik, vaid see otsus tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi ja olenevalt olukorrast või võlgniku konkreetsetest vajadustest. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks tingimused, mille alusel nad ametisse nimetatakse. Selline spetsialist tuleks siiski ametisse nimetada, juhul kui võimaldatakse peatamist, kui restruktureerimiskavale on vaja saada rühmadeülese kohustamisega õigus- või haldusasutuse kinnitus, kui seda nõuab võlgnik või enamik võlausaldajaid Lisaks ei peaks restruktureerimise menetluse algatamine tingimata eeldama kohtuotsust, vaid menetlus võib olla mitteametlik, tingimusel et kolmandate isikute õigusi ei kahjustata. Sellegipoolest tuleks tagada teatav järelevalve, kui see on vajalik, et kaitsta ühe või mitme võlausaldaja või teise huvitatud isiku õigustatud huve. Seda võib olla vaja eelkõige siis, kui õigus- või haldusasutus võimaldab konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise või kui tundub, et restruktureerimiskava tuleb eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmade suhtes kohustuslikuks muuta. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et töötajate esindajatele antakse selget ja läbipaistvat teavet.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Võlgnikul peaks olema võimalus taotleda õigus- või haldusasutuselt konkreetsete täitemeetmete ajutist peatamist, millega peaks ühtlasi peatuma maksejõuetusmenetluse algatamise taotlemise kohustus, kui sellised meetmed võivad läbirääkimisi negatiivselt mõjutada ja halvendada võlgniku ettevõtte restruktureerimise võimalusi. Täitmise peatamine võib olla üldine, st kõiki võlausaldajaid hõlmav, või üksikutele võlausaldajatele suunatud. Selleks et tagada võlgniku ja võlausaldajate õiguste õiglane tasakaal, peaks maksimaalne võimaldatav peatamise aeg olema neli kuud. Keerukas restruktureerimine võib aga olla aeganõudvam. Liikmesriigid võivad sellistel juhtudel otsustada, et õigus- või haldusasutus võib kõnealust perioodi pikendada, eeldusel et on tõendeid restruktureerimiskava üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta ning selle kohta, et võlausaldajaid ebaõiglaselt ei kahjustata. Täiendava ajapikenduse korral peaks õigus- või haldusasutus olema veendunud, et restruktureerimiskava vastuvõtmine on väga tõenäoline. Liikmesriigid peaksid selleks, et õigus- või haldusasutus saaks otsuse teha nõuetekohase aja jooksul, kehtestama peatamise algse kestuse pikendamise taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui õigus- või haldusasutus ei tee täitmise peatamise pikendamise kohta otsust enne selle aegumist, peaks peatamise mõju lõppema peatamisaja kehtivuse viimase päeval. Õiguskindluse huvides peaks peatamise kogukestus piirduma 12 kuuga.

(19)  Võlgnikul peaks olema võimalus taotleda õigus- või haldusasutuselt konkreetsete täitemeetmete ajutist peatamist, kui sellised meetmed võivad läbirääkimisi negatiivselt mõjutada ja halvendada võlgniku ettevõtte restruktureerimise võimalusi. Selline taotlus peaks olema võimalik ainult juhul, kui maksejõuetusavalduse esitamise kohustust ei ole veel tekkinud. Täitmise peatamine võib olla üldine, st kõiki võlausaldajaid hõlmav, või suunatud üksikutele võlausaldajatele, kuid vaid neile, kes osalevad läbirääkimistes. Selleks et tagada võlgniku ja võlausaldajate õiguste õiglane tasakaal, peaks maksimaalne võimaldatav peatamise aeg olema neli kuud. Keerukas restruktureerimine võib aga olla aeganõudvam. Liikmesriigid võivad sellistel juhtudel otsustada, et õigus- või haldusasutus võib kõnealust perioodi pikendada, eeldusel et on tõendeid restruktureerimiskava üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta ning selle kohta, et võlausaldajaid ebaõiglaselt ei kahjustata. Liikmesriigid peaksid kehtestama peatamise pikendamiseks täiendavad tingimused. Täiendava ajapikenduse korral peaks õigus- või haldusasutus olema veendunud, et restruktureerimiskava vastuvõtmine on väga tõenäoline. Liikmesriigid peaksid selleks, et õigus- või haldusasutus saaks otsuse teha nõuetekohase aja jooksul, kehtestama peatamise algse kestuse pikendamise taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui õigus- või haldusasutus ei tee täitmise peatamise pikendamise kohta otsust enne selle aegumist, peaks peatamise mõju lõppema peatamisaja kehtivuse viimase päeval. Õiguskindluse huvides peaks peatamise kogukestus piirduma kümne kuuga. Kui aga ettevõte on viinud oma registrijärgse asukoha üle teise liikmesriiki peatamistaotluse esitamisele eelnenud kolme kuu jooksul, peaks kogu peatamisaja pikkus olema piiratud kahe kuuga.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Võlausaldajate huvide kahjustamise vältimise tagamiseks ei tohiks peatamist võimaldada või juba võimaldatud peatamist pikendada või tuleks peatamine lõpetada juhul, kui täitmise peatamisega võlausaldajaid ebaõiglaselt kahjustatakse. Võlausaldajate ebaõiglase kahjustamise tuvastamiseks võivad õigus- või haldusasutused arvestada seda, kas peatamine säilitaks pankrotivara koguväärtuse, kas võlgnik tegutseb pahauskselt või kahju tekitamise kavatsusega või tegutseb üldiselt vastuolus kõikide võlausaldajate õiguspäraste ootustega. Näiteks kahjustaks peatamine üksikut võlausaldajat või võlausaldajate rühma ebaõiglaselt juhul, kui peatamise tulemusel oleks nende nõuded oluliselt halvemas seisus võrreldes olukorraga, kui peatamist ei võimaldataks või kui võlausaldaja satub seeläbi halvemasse seisu kui teised samas olukorras olevad võlausaldajad.

(20)  Võlausaldajate huvide kahjustamise vältimise tagamiseks ei tohiks peatamist võimaldada või juba võimaldatud peatamist pikendada või tuleks peatamine lõpetada juhul, kui täitmise peatamisega võlausaldajaid ebaõiglaselt kahjustatakse või kui maksejõuetusmenetluse algatamise juriidiline kohustus on juba tekkinud. Võlausaldajate ebaõiglase kahjustamise tuvastamiseks võivad õigus- või haldusasutused arvestada seda, kas peatamine säilitaks pankrotivara koguväärtuse, kas võlgnik tegutseb pahauskselt või kahju tekitamise kavatsusega või tegutseb üldiselt vastuolus kõikide võlausaldajate õiguspäraste ootustega. Näiteks kahjustaks peatamine üksikut võlausaldajat või võlausaldajate rühma ebaõiglaselt juhul, kui peatamise tulemusel oleks nende nõuded oluliselt halvemas seisus võrreldes olukorraga, kui peatamist ei võimaldataks või kui võlausaldaja satub seeläbi halvemasse seisu kui teised samas olukorras olevad võlausaldajad.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Pärast seda, kui õigus- või haldusasutus on peatamise võimaldanud, peaks võlgnikel olema õigus peatamine vaidlustada. Võlausaldajatel peaks olema võimalik taotleda peatamise lõpetamist, kui peatamine ei ole restruktureerimiskava vastuvõtmisele kaasa aitamiseks enam vajalik, näiteks kuna on ilmne, et siseriikliku õiguse kohaselt nõutav võlausaldajate enamus restruktureerimist ei toeta.

(23)  Pärast seda, kui õigus- või haldusasutus on peatamise võimaldanud, peaks võlgnikel olema õigus peatamine vaidlustada. Võlausaldajatel peaks olema võimalik taotleda peatamise lõpetamist, kui peatamine ei ole restruktureerimiskava vastuvõtmisele kaasa aitamiseks enam vajalik, näiteks kuna on ilmne, et siseriikliku õiguse kohaselt nõutav võlausaldajate enamus restruktureerimist ei toeta. Samuti peaks üksikutel võlausaldajal või võlausaldajate rühmal olema samasugune õigus peatamine vaidlustada, kui neid kahjustatakse kavas ebaõiglaselt või kui nad on haavatavad võlausaldajad, kellel on märkimisväärseid majandusraskusi.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Kõikidel restruktureerimiskavast mõjutatud võlausaldajatel ja omakapitali omanikel, kui see on siseriiklikus õiguses lubatud, peaks olema õigus hääletada restruktureerimiskava vastuvõtmise üle. Isikutel, keda restruktureerimiskava ei mõjuta, ei peaks olema õigust kava üle hääletada, samuti ei peaks nende toetus olema nõutav kava vastuvõtmiseks. Hääletamine võib toimuda ametliku hääletuse vormis või seeläbi, et konsulteerides jõutakse kokkuleppele mõjutatud isikute nõutud enamusega. Siiski tuleks juhul, kui hääletamine toimus konsulteerimise teel kokkuleppe saavutamisega, pakkuda isikutele, kelle nõusolek ei osutunud vajalikuks, sellegipoolest võimalust osaleda restruktureerimiskavas.

(24)  Kõikidel restruktureerimiskavast mõjutatud võlausaldajatel, sh töötajatel, ja omakapitali omanikel, kui see on siseriiklikus õiguses lubatud, peaks olema õigus hääletada restruktureerimiskava vastuvõtmise üle. Isikutel, keda restruktureerimiskava ei mõjuta, ei peaks olema õigust kava üle hääletada, samuti ei peaks nende toetus olema nõutav kava vastuvõtmiseks. Hääletamine võib toimuda ametliku hääletuse vormis või seeläbi, et konsulteerides jõutakse kokkuleppele mõjutatud isikute nõutud enamusega. Siiski tuleks juhul, kui hääletamine toimus konsulteerimise teel kokkuleppe saavutamisega, pakkuda isikutele, kelle nõusolek ei osutunud vajalikuks, sellegipoolest võimalust osaleda restruktureerimiskavas. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et töötajad kinnitavad kava juhul, kui see muudab töökorraldust või lepingutingimusi, niivõrd kui siseriiklik õigus ja tavad seda võimaldavad.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Selleks et tagada sisuliselt samalaadsete õiguste võrdne kohtlemine ja restruktureerimiskavade vastuvõtmine ilma mõjutatud isikute õigusi ebaõiglaselt kahjustamata, tuleks mõjutatud isikute kohtlemisel lähtuda eraldi rühmadest, mis vastavad siseriikliku õiguse kohastele rühmade moodustamise kriteeriumidele. Igal juhul tuleb kohtlemisel alati erinevatesse rühmadesse arvata tagatud ja tagamata nõudega võlausaldajad. Siseriiklikus õiguses võib olla sätestatud, et tagatud nõuded võib tagatise väärtuste hindamise alusel jagada tagatud ja tagamata nõueteks. Siseriiklikus õiguses võivad olla sätestatud ka rühmade moodustamist soodustavad erinormid, et mitmekesise portfellita või muidu eriti haavatavaid võlausaldajaid, nagu töötajad või väiketarnijad, selliste rühmade moodustamisega aidata. Siseriikliku õigusega tuleks igal juhul tagada, et rühmade moodustamisel käsitletaks piisava põhjalikkusega kõiki olulisi asjaolusid, näiteks seotud isikute nõudeid, samuti tuleb ette näha tingimuslikke nõudeid ja vaidlustatud nõudeid reguleerivad normid. Õigus- või haldusasutus peaks rühmade moodustamist kontrollima pärast restruktureerimiskava kinnitamiseks esitamist, kuid liikmesriigid võivad sätestada, et õigus- või haldusasutus võib rühmade moodustamist kontrollida ka juba varasemas etapis, kui kava esitaja nõu või juhendamist soovib.

(25)  Selleks et tagada sisuliselt samalaadsete õiguste võrdne kohtlemine ja restruktureerimiskavade vastuvõtmine ilma mõjutatud isikute õigusi ebaõiglaselt kahjustamata, tuleks mõjutatud isikute kohtlemisel lähtuda eraldi rühmadest, mis vastavad siseriikliku õiguse kohastele rühmade moodustamise kriteeriumidele. Töötajaid tuleks käsitada eraldi rühmana, kui kava neid mõjutab. Igal juhul tuleb kohtlemisel alati erinevatesse rühmadesse arvata tagatud ja tagamata nõudega võlausaldajad. Siseriiklikus õiguses võib olla sätestatud, et tagatud nõuded võib tagatise väärtuste hindamise alusel jagada tagatud ja tagamata nõueteks. Siseriiklikus õiguses võivad olla sätestatud ka rühmade moodustamist soodustavad erinormid, et mitmekesise portfellita või muidu eriti haavatavaid võlausaldajaid, nagu töötajad või väiketarnijad, selliste rühmade moodustamisega aidata. Siseriikliku õigusega tuleks igal juhul tagada, et rühmade moodustamisel käsitletaks piisava põhjalikkusega kõiki olulisi asjaolusid, näiteks seotud isikute nõudeid, samuti tuleb ette näha tingimuslikke nõudeid ja vaidlustatud nõudeid reguleerivad normid. Õigus- või haldusasutus peaks rühmade moodustamist kontrollima pärast restruktureerimiskava kinnitamiseks esitamist, kuid liikmesriigid võivad sätestada, et õigus- või haldusasutus võib rühmade moodustamist kontrollida ka juba varasemas etapis, kui kava esitaja nõu või juhendamist soovib.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Siseriiklikus õiguses tuleks kehtestada nõutavad enamused, millega tagada, et rühma mõjutatud isikute vähemus ei saaks takistada sellise restruktureerimiskava vastuvõtmist, millega ei kahjustata ebaõiglaselt nende õigusi ja huvisid. Kui tagatud nõuetega võlausaldajaid, kes jäid eriarvamusele, ei seoks häälteenamuse nõue, ei oleks varajane restruktureerimine paljudel juhtudel võimalik, sh muidu elujõulise ettevõtte rahalise restruktureerimise vajaduse korral. Selleks et tagada restruktureerimiskava vastuvõtmisel isikute sõnaõiguse proportsionaalsus nende panusega ettevõttes, peaks nõutav enamus põhinema vastava rühma võlausaldajate nõuete või omakapitali omanike huvide summal.

(26)  Siseriiklikus õiguses tuleks kehtestada nõutavad enamused, millega tagada, et rühma mõjutatud isikute vähemus ei saaks takistada sellise restruktureerimiskava vastuvõtmist, millega ei kahjustata ebaõiglaselt nende õigusi ja huvisid. Kui tagatud nõuetega võlausaldajaid, kes jäid eriarvamusele, ei seoks häälteenamuse nõue, ei oleks varajane restruktureerimine paljudel juhtudel võimalik, sh muidu elujõulise ettevõtte rahalise restruktureerimise vajaduse korral. Selleks et tagada kõigi isikute õiglane kohtlemine restruktureerimiskava vastuvõtmisel, peaks nõutav enamus esindama nii vastava rühma võlausaldajate nõuete või omakapitali omanike huvide summale vastavat enamust kui ka kõnealusesse rühma kuuluvate võlausaldajate enamust.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Alati tuleks vastuvõetuks lugeda restruktureerimiskava, mida toetab iga mõjutatud rühma nõutav enamus, kuid õigus- või haldusasutus võib kinnitada ka restruktureerimiskava, mida ei toeta iga mõjutatud rühma nõutav enamus, kui seda kava toetab vähemalt üks mõjutatud võlausaldajate rühm ja eriarvamusele jäänud rühmi esitatud kavas ebaõiglaselt ei kahjusta (rühmadeülese kohustamise mehhanism). Eeskätt tuleks kavas järgida absoluutse eelisõiguse reeglit, millega tagatakse, et enne kui allutatum rühm jaotamisest osa saab või restruktureerimiskavas positsiooni kuigivõrd säilitab, tehakse täies ulatuses väljamakse eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmale. Absoluutse eelisõiguse reegel on vundament, millele restruktureerimisel võlausaldajate vahel väärtuse jagamisel tugineda. Absoluutse eelisõiguse reeglist järeldub, et ükski võlausaldajate rühm ei saa ega säilita restruktureerimiskavaga majanduslikke väärtusi ega hüvesid, mis on sellise rühma nõuete või huvide kogusummast suurem. Absoluutse eelisõiguse reegel võimaldab restruktureeritava ettevõtte kapitalistruktuuri võrdlemisel määrata kindlaks restruktureerimiskavas isikute saadava väärtuse jaotuse, mis lähtub ettevõtte väärtusest tema tegevuse jätkuvuse korral.

(28)  Alati tuleks vastuvõetuks lugeda restruktureerimiskava, mida toetab iga mõjutatud rühma nõutav enamus ning enamik võlausaldajaid, kuid õigus- või haldusasutus võib kinnitada ka restruktureerimiskava, mida ei toeta nõutav enamus, kui seda kava toetab enamik mõjutatud võlausaldajaid ja eriarvamusele jäänud rühmi esitatud kavas ebaõiglaselt ei kahjusta (rühmadeülese kohustamise mehhanism). Selline kinnitus peaks olema nõutav ka siis, kui kava kohaselt kaotab töö rohkem kui 25 % töötajatest. Eeskätt tuleks kavas järgida absoluutse eelisõiguse reeglit, millega tagatakse, et enne kui allutatum rühm jaotamisest osa saab või restruktureerimiskavas positsiooni kuigivõrd säilitab, tehakse täies ulatuses väljamakse eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmale. Absoluutse eelisõiguse reegel on vundament, millele restruktureerimisel võlausaldajate vahel väärtuse jagamisel tugineda. Absoluutse eelisõiguse reeglist järeldub, et ükski võlausaldajate rühm ei saa ega säilita restruktureerimiskavaga majanduslikke väärtusi ega hüvesid, mis on sellise rühma nõuete või huvide kogusummast suurem. Absoluutse eelisõiguse reegel võimaldab restruktureeritava ettevõtte kapitalistruktuuri võrdlemisel määrata kindlaks restruktureerimiskavas isikute saadava väärtuse jaotuse, mis lähtub ettevõtte väärtusest tema tegevuse jätkuvuse korral. Ka peaks kinnituse saamise tingimuseks olema töötajate esindajate nõuetekohane teavitamine.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Aktsionäride ja teiste omakapitali omanike õigustatud huvisid tuleb kaitsta, kuid liikmesriigid peaks tagama, et aktsionärid ei saa põhjendamatult ära hoida selliste restruktureerimiskavade vastuvõtmist, mille abil võlgnik saaks taas elujõuliseks. Näiteks ei tohiks restruktureerimiskava vastuvõtmine sõltuda OTM-omakapitali omanike nõusolekust, täpsemalt sellistest omakapitali omanikest, kes ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks likvideerimise tavapärase järjestuse korral väljamakseid ega muid hüvitisi. Liikmesriigid võivad selle eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid vahendeid, näiteks mitte anda omakapitali omanikele õigust restruktureerimiskava üle hääletada. Siiski peaks juhul, kui omakapitali omanikel on õigus restruktureerimiskava üle hääletada, õigus- või haldusasutusel olema võimalik rühmadeülese kohustamise mehhanismi kaudu kava kinnitada hoolimata ühe või mitme omakapitali omanike rühma eriarvamusest. Kui erinevatel aktsionäride rühmadel on erinevad õigused, on võimalik, et on vaja moodustada rohkem omakapitali omanike rühmi. Sellistel tingimustel ei pruugi restruktureerimisest olla huvitatud VKEde omakapitali omanikud, kes ei ole pelgalt investorid, vaid on ettevõtte omanikud ja panustavad ettevõttesse muul viisil, näiteks juhtimiskogemustega. Sel põhjusel peaks rühmadeülese kohustamise mehhanismi kasutamine jääma kava esitaja otsustada.

(29)  Aktsionäride ja teiste omakapitali omanike õigustatud huvisid tuleb kaitsta, kuid liikmesriigid peaks tagama, et aktsionärid ei saa põhjendamatult ära hoida selliste restruktureerimiskavade vastuvõtmist, mille abil võlgnik saaks taas elujõuliseks ja mida toetab enamik rühmi. Näiteks ei tohiks restruktureerimiskava vastuvõtmine sõltuda OTM-omakapitali omanike nõusolekust, täpsemalt sellistest omakapitali omanikest, kes ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks likvideerimise tavapärase järjestuse korral väljamakseid ega muid hüvitisi. Liikmesriigid võivad selle eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid vahendeid, näiteks mitte anda omakapitali omanikele õigust restruktureerimiskava üle hääletada. Siiski peaks juhul, kui omakapitali omanikel on õigus restruktureerimiskava üle hääletada, õigus- või haldusasutusel olema võimalik rühmadeülese kohustamise mehhanismi kaudu kava kinnitada hoolimata ühe või mitme omakapitali omanike rühma eriarvamusest. Kui erinevatel aktsionäride rühmadel on erinevad õigused, on võimalik, et on vaja moodustada rohkem omakapitali omanike rühmi. Sellistel tingimustel ei pruugi restruktureerimisest olla huvitatud VKEde omakapitali omanikud, kes ei ole pelgalt investorid, vaid on ettevõtte omanikud ja panustavad ettevõttesse muul viisil, näiteks juhtimiskogemustega. Sel põhjusel peaks rühmadeülese kohustamise mehhanismi kasutamine jääma kava esitaja otsustada.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Kava rakendamise eesmärgil tuleks restruktureerimiskavaga anda VKEde omakapitali omanikele võimalus osaleda restruktureerimises muu kui rahalise abiga, näiteks kasutades oma kogemusi, mainet või ärikontakte.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Restruktureerimiskava edu võib tihti oleneda sellest, kas ette on nähtud piisavad rahalised vahendid, et toetada esiteks ettevõtte tegevust restruktureerimise üle läbirääkimiste pidamise ajal ja seejärel pärast kava kinnitamist kava rakendamist. Seetõttu ei tuleks uut rahastamist ega vaherahastamist käsitleda vara tagasivõitmise meetmena, millega soovitakse selline rahastamine tunnistada järgnevates maksejõuetusmenetlustes kõikide võlausaldajate huvisid kahjustava toiminguna tühiseks, tühistatavaks või mittetäidetavaks. Siseriiklik maksejõuetusõigus, milles on kehtestatud vara tagasivõitmise meetmed puhuks, kui võlgnik jääb lõpuks maksejõuetuks, või sätestatud, et rahalistes raskustes võlgnikele laenu andmise eest võib uutele laenuandjatele kehtestada tsiviil-, haldus- või kriminaalkaristusi, seab ohtu restruktureerimiskava läbirääkimiste ja rakendamise eduks vajaliku rahastuse leidmise. Erinevalt uuest rahastamisest, mille peaks restruktureerimiskava osana kinnitama õigus- või haldusasutus, ei ole vaherahastamise pikendamise korral pooltel teada, kas kava lõpuks kinnitatakse või mitte. Vaherahastamise kaitse piiramine juhtudega, kui kava võtavad vastu võlausaldajad või kinnitab õigus- või haldusasutus, ei soosiks vaherahastamise pakkumist. Võimaliku kuritarvitamise vältimiseks tuleks kaitsta üksnes rahastamist, mis on kuni kõnealuse kava kinnitamiseni mõistlikult ja viivitamatult vajalik, et võlgniku ettevõte saaks edasi tegutseda, või selle ettevõtte väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks. Vaherahastamise ja uue rahastamise korral tuleb kaitset pakkuda vähemalt vara tagasivõitmise meetmete ja isikliku vastutuse eest. Siiski võib selleks, et julgustada uusi laenuandjaid kandma rahalistes raskustes elujõulisesse võlgnikku investeerimisega kaasnevat suuremat riski, osutuda vajalikuks täiendavate stiimulite kasutamine, näiteks järgnevates maksejõuetusmenetlustes sellisele rahastamisele vähemalt tagamata nõuete ees eelisõiguse andmine.

(31)  Restruktureerimiskava edu võib tihti oleneda sellest, kas ette on nähtud piisavad rahalised vahendid, et toetada esiteks ettevõtte tegevust restruktureerimise üle läbirääkimiste pidamise ajal ja seejärel pärast kava kinnitamist kava rakendamist. Seetõttu ei tuleks uut rahastamist ega vaherahastamist käsitleda vara tagasivõitmise meetmena, millega soovitakse selline rahastamine tunnistada järgnevates maksejõuetusmenetlustes kõikide võlausaldajate huvisid kahjustava toiminguna tühiseks, tühistatavaks või mittetäidetavaks. Siseriiklik maksejõuetusõigus, milles on kehtestatud vara tagasivõitmise meetmed puhuks, kui võlgnik jääb lõpuks maksejõuetuks, või sätestatud, et rahalistes raskustes võlgnikele laenu andmise eest võib uutele laenuandjatele kehtestada tsiviil-, haldus- või kriminaalkaristusi, seab ohtu restruktureerimiskava läbirääkimiste ja rakendamise eduks vajaliku rahastuse leidmise. Erinevalt uuest rahastamisest, mille peaks restruktureerimiskava osana kinnitama õigus- või haldusasutus, ei ole vaherahastamise pikendamise korral pooltel teada, kas kava lõpuks kinnitatakse või mitte. Vaherahastamise kaitse piiramine juhtudega, kus kava võtavad vastu võlausaldajad või kinnitab õigus- või haldusasutus, ei soosiks vaherahastamise pakkumist. Võimaliku kuritarvitamise vältimiseks tuleks kaitsta üksnes rahastamist, mis on kuni kõnealuse kava kinnitamiseni mõistlikult ja viivitamatult vajalik, et võlgniku ettevõte saaks edasi tegutseda, või selle ettevõtte väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks. Vaherahastamise ja uue rahastamise korral tuleb kaitset pakkuda vähemalt vara tagasivõitmise meetmete ja isikliku vastutuse eest.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Huvitatud mõjutatud isikutel peaks olema võimalik restruktureerimiskava kinnitav otsus vaidlustada. Selleks et tagada kava mõjusus, vähendada ebakindlust ja vältida põhjendamatuid viivitusi, ei tohiks vaidlustamisel siiski olla restruktureerimiskava rakendamist peatavat toimet. Kui on tuvastatud, et vähemuses olevaid võlausaldajaid on kavaga põhjendamatult kahjustatud, peaks liikmesriigid kaaluma kava kõrvalejätmise alternatiivina võimalust näha eriarvamusele jäänud võlausaldajatele ette võlgniku või kava poolt hääletanud võlausaldajate makstav rahaline hüvitis.

(32)  Huvitatud mõjutatud isikutel peaks olema võimalik restruktureerimiskava kinnitav otsus vaidlustada. Selleks et tagada restruktureerimiskava mõjusus, vähendada ebakindlust ja vältida põhjendamatuid viivitusi, ei tohiks vaidlustamisel siiski olla restruktureerimiskava rakendamist peatavat toimet. Kui on tuvastatud, et vähemuses olevaid võlausaldajaid on kavaga põhjendamatult kahjustatud, peaks liikmesriigid kaaluma restruktureerimiskava kõrvalejätmise alternatiivina võimalust näha eriarvamusele jäänud võlausaldajatele ette võlgniku või kava poolt hääletanud võlausaldajate(töötajate rühm välja arvatud) makstav rahaline hüvitis.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Ennetava restruktureerimise menetluste ajal peaks töötajatel olema täielik tööõiguse kaitse. Eeskätt ei piirata käesoleva direktiiviga töötajate õigusi, mis on neile tagatud nõukogu direktiiviga 98/59/EÜ,68 nõukogu direktiiviga 2001/23/EÜ,69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ,70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/94/EÜ71 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ72. Eespool nimetatud direktiive rakendavast siseriiklikust õigusest tulenevad töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohustused kehtivad endiselt täies ulatuses. See hõlmab kohustust teavitada töötajate esindajaid otsusest kasutada ennetava restruktureerimise raamistikku kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ. Töötajate kaitse sobiva taseme tagamise vajadust arvestades peaksid liikmesriigid direktiivi 2008/94/EÜ määratlusele vastavad töötajate rahuldamata nõuded põhimõtteliselt täitmise peatamisest välja arvama olenemata sellest, kas need nõuded on tekkinud enne peatamise võimaldamist või tekivad pärast seda. Selline peatamine peaks olema lubatud üksnes sellise summa ja ajavahemiku piires, mille ulatuses selliste nõuete tasumine on tõhusalt tagatud muude siseriikliku õiguse vahenditega. Kui liikmesriigid direktiivis 2008/94/EÜ sätestatud rahuldamata nõuete väljamaksmise tagamist laiendades hõlmavad käesoleva direktiiviga kehtestatud ennetava restruktureerimise menetlused, ei ole täitmise peatamisest töötajate nõuete väljaarvamine enam tagatise ulatuse piires õigustatud. Kui siseriikliku õiguse kohaselt on garantiiasutuste vastusele kehtestatud tagamise kestuse või töötajatele makstava summa suhtes piirangud, peaks töötajad saama nõuda nõuete täitmist puudujääva osa ulatuses ka täitmise peatamise ajal.

(34)  Ennetava restruktureerimise menetluste ajal peaks töötajatel olema täielik tööõiguse kaitse. Eeskätt ei piirata käesoleva direktiiviga töötajate õigusi, mis on neile tagatud nõukogu direktiiviga 98/59/EÜ,68 nõukogu direktiiviga 2001/23/EÜ,69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ,70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/94/EÜ71 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ72. Eespool nimetatud direktiive rakendavast siseriiklikust õigusest tulenevad töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohustused kehtivad endiselt täies ulatuses. See hõlmab kohustust teavitada töötajate esindajaid otsusest kasutada ennetava restruktureerimise raamistikku kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ. Töötajate kaitse sobiva taseme tagamise vajadust arvestades peaksid liikmesriigid olema kohustatud töötajate rahuldamata nõuded täitmise peatamisest välja arvama, olenemata sellest, kas need nõuded on tekkinud enne peatamise võimaldamist või tekivad pärast seda. Selline peatamine peaks olema lubatud üksnes sellise summa ja ajavahemiku piires, mille ulatuses selliste nõuete tasumine on sarnasel tasemel tõhusalt tagatud muude siseriikliku õiguse vahenditega. Kui siseriikliku õiguse kohaselt on garantiiasutuste vastusele kehtestatud tagamise kestuse või töötajatele makstava summa suhtes piirangud, peaks töötajad saama nõuda nõuete täitmist puudujääva osa ulatuses ka täitmise peatamise ajal.

__________________

__________________

68 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

68 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

69 Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

69 Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36).

71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36).

72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Töötajatele ja nende esindajatele tuleks esitada kõik dokumendid ja kogu teave kavandatava restruktureerimiskava kohta, et neil oleks võimalik eri stsenaariume põhjalikult hinnata. Ka tuleks töötajatel ja nende esindajatel võimaldada osaleda kava koostamisel aktiivselt kõigis konsulteerimise ja kinnitamise etappides ning neile tuleks tagada võimalus saada restruktureerimise kohta eksperdi nõuandeid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kui restruktureerimiskavas nähakse ette ettevõtja või ettevõtte osa üleminek, siis tuleks töölepingust või töösuhtest töötajatele tulenevaid õigusi, muu hulgas eelkõige õigust saada palka, kaitsta kooskõlas direktiivi 2001/23/EÜ artiklitega 3 ja 4, piiramata maksejõuetusmenetluse korral kõnealuse direktiivi artikli 5 kohaselt kohaldatavaid erinorme ning eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 lubatud võimalusi. Lisaks direktiiviga 2002/14/EÜ tagatud õigusele saada teavet ja olla ärakuulatud ning seda õigust mõjutamata, sh kokkuleppe saavutamise eesmärgil selliste otsuste asjus, mis võivad põhjustada olulisi muutusi töökorralduses või lepingusuhetes, peaks restruktureerimiskavast mõjutatud töötajatel olema käesoleva direktiivi kohaselt õigus kava üle hääletada. Liikmesriigid võivad otsustada, et restruktureerimiskava üle hääletamisel on töötajad teistest võlausaldajate rühmadest eraldiseisvas rühmas.

(35)  Kui restruktureerimiskavas nähakse ette ettevõtja või ettevõtte osa üleminek, siis tuleks töölepingust või töösuhtest töötajatele tulenevaid õigusi, muu hulgas eelkõige õigust saada palka, kaitsta kooskõlas direktiivi 2001/23/EÜ artiklitega 3 ja 4, kusjuures kõnealuse direktiivi artiklit 5 peaks olema võimalik kohaldada ainult maksejõuetuse ja mitte restruktureerimiskava korral. Lisaks direktiiviga 2002/14/EÜ tagatud õigusele saada teavet ja olla ärakuulatud ning seda õigust mõjutamata, sh kokkuleppe saavutamise eesmärgil selliste otsuste asjus, mis võivad põhjustada olulisi muutusi töökorralduses või lepingusuhetes, peaks restruktureerimiskavast mõjutatud töötajatel olema käesoleva direktiivi kohaselt õigus kava üle hääletada ning nende heakskiit peaks olema kava kinnitamiseks siduv. Liikmesriigid peaksid paigutama töötajad restruktureerimiskava üle hääletamisel teistest võlausaldajate rühmadest eraldiseisvasse rühma ning tagama selle, et sellele rühmale antakse eesõigus.

Selgitus

Direktiivi 2001/23/EÜ artiklit 5 kohaldatakse juhul, „kui võõrandaja vastu on algatatud pankrotimenetlus või analoogiline maksejõuetusmenetlus võõrandaja varade likvideerimiseks“, ning seda ei saa kohaldada restruktureerimiskava suhtes.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Kõiki kavandatud restruktureerimistoiminguid tuleks töötajate esindajatele igakülgselt selgitada ja neile tuleks kavandatud restruktureerimise kohta teavet anda, et neil oleks võimalik olukorda põhjalikult hinnata ning teha vajaduse korral konsultatsioonideks ettevalmistusi.1a

 

_________________

 

1a Vastuvõetud tekstid P7_TA(2013)0005 „Töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine ning restruktureerimise ettevalmistamine ja juhtimine“.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Ennetava restruktureerimise jätkuvaks edendamiseks on oluline tagada, et direktoreid ei kallutataks mõistlike äriotsuste tegemata jätmisele ega mõistlike äririskide võtmata jätmisele, eriti olukorras, kus seeläbi paraneks potentsiaalselt elujõuliste ettevõtete restruktureerimise väljavaade. Kui ettevõtja on rahalistes raskustes, peaks direktorid astuma vajalikke samme, milleks võib näiteks olla erialase nõu küsimine, sh restruktureerimise ja maksejõuetuse asjus või kasutades vajaduse korral varajase hoiatamise vahendeid; kaitstes äriühingu varasid, et väärtus oleks maksimaalne ja peamiste varade kaotus ärahoitud; vaadates üle ettevõtte struktuuri ja ülesanded, et kontrollida elujõulisust ja vähendada kulutusi; mitte kohustades äriühingut sellist laadi tehinguteks, mille suhtes võidakse kohaldada vara tagasivõitmist, v.a kui selleks on piisav majanduslik põhjendus; jätkates kauplemist neil juhtudel, kui see on tegevuse jätkuvuse maksimeerimise seisukohast põhjendatud; pidades võlausaldajatega läbirääkimisi ja algatades ennetava restruktureerimise menetlused. Kui võlgnikku ähvardab maksejõuetus, on samuti oluline, et võlausaldajate õigustatud huvid oleks kaitstud võlgniku pankrotivara koosseisu mõjutada võivate juhtkonna otsuste eest, eriti kui nende otsuste mõjul võib restruktureerimiseks saadaval oleva või võlausaldajatele jaotatava võimaliku vara väärtus veelgi väheneda. Seetõttu on vaja, et sellises olukorras direktorid väldiksid igasugust tahtlikku või raskest hooletusest tingitud tegevust, mille tulemusel nad saavad sidusrühmade arvelt kasu, lepivad kokku tegelikust väärtusest odavama hinnaga tehingutes või võtavad meetmeid, mille tulemusel üht või mitut sidusrühma eelistatakse ebaõiglaselt teistele. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktorid isikud, kes vastutavad äriühingu juhtimise otsuste tegemise eest.

(36)  Ennetava restruktureerimise jätkuvaks edendamiseks on oluline tagada, et direktoreid ja ettevõtjaid ei kallutataks mõistlike äriotsuste tegemata jätmisele ega mõistlike äririskide võtmata jätmisele, eriti olukorras, kus seeläbi paraneks potentsiaalselt elujõuliste ettevõtete restruktureerimise väljavaade. Kui ettevõtja on rahalistes raskustes, peaks direktorid astuma vajalikke samme, milleks võib näiteks olla erialase nõu küsimine, sh restruktureerimise ja maksejõuetuse asjus, või kasutades vajaduse korral varajase hoiatamise vahendeid, kaitstes äriühingu varasid, et väärtus oleks maksimaalne ja peamiste varade kaotus ära hoitud, vaadates üle ettevõtte struktuuri ja ülesanded, et kontrollida elujõulisust ja vähendada kulutusi, mitte kohustades äriühingut sellist laadi tehinguteks, mille suhtes võidakse kohaldada vara tagasivõitmist, v.a kui selleks on piisav majanduslik põhjendus, jätkates kauplemist neil juhtudel, kui see on tegevuse jätkuvuse maksimeerimise seisukohast põhjendatud, pidades võlausaldajatega läbirääkimisi ja algatades ennetava restruktureerimise menetlused. Direktorid peaksid täitma ka kõiki oma kohustusi võlausaldajate, töötajate esindajate ja teiste sidusrühmade ees. Kui võlgnikku ähvardab maksejõuetus, on samuti oluline, et võlausaldajate õigustatud huvid oleks kaitstud võlgniku pankrotivara koosseisu mõjutada võivate juhtkonna otsuste eest, eriti kui nende otsuste mõjul võib restruktureerimiseks saadaval oleva või võlausaldajatele jaotatava võimaliku vara väärtus veelgi väheneda. Seetõttu on vaja, et direktorid väldiksid sellises olukorras igasugust tahtlikku või raskest hooletusest tingitud tegevust, mille tulemusel nad saavad sidusrühmade arvelt kasu, lepivad kokku tegelikust väärtusest odavama hinnaga või muul moel ettevõtte väärtust tahtlikult vähendavates tehingutes või võtavad meetmeid, mille tulemusel üht või mitut sidusrühma eelistatakse ebaõiglaselt teistele. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktorid isikud, kes vastutavad äriühingu juhtimise otsuste tegemise eest. Nende nõuete täitmata jätmine peaks kaasa tooma pikema maksekohustustest vabastamise perioodi või rangemad maksekohustustest vabastamise tingimused.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Liikmesriikide erinevad uue võimaluse süsteemid võivad soodustada ülemäärastes võlgades ettevõtjate ümberasumist teistesse liikmesriikidesse, et nende suhtes oleks võimalik kohaldada lühemaid maksekohustustest vabastamise perioode või maksekohustustest vabastamise paremaid tingimusi, ning võlausaldajate jaoks suurendab see nõuete sissenõudmisel õiguskindlusetust ja kulusid. Lisaks mõjuvad pankroti tagajärjed, eelkõige sotsiaalne halvakspanu, juriidilised tagajärjed (nagu ettevõtjatele ettevõtlusega alustamise ja tegelemise keelu määramine) ja jätkuv suutmatus võlgu ära maksta, uuesti äritegevust alustada või uut võimalust soovivatele ettevõtjatele väga heidutavalt, kuigi on tõendeid selle kohta, et ettevõtjaid, kes on pankroti läbi teinud, saadab teisel katsel tõenäolisemalt edu. Seetõttu tuleks astuda samme, et vähendada ülemäärase võlgnevuse ja pankroti negatiivset mõju ettevõtjatele, nähes eelkõige ette võlgade täieliku kustutamise teatava ajavahemiku järel ja piirates võlgniku ülemäärase võlgnevuse tulemusel väljastatud tegutsemiskeelu kestust.

(37)  Liikmesriikide erinevad uue võimaluse süsteemid võivad soodustada ülemäärastes võlgades ettevõtjate ümberasumist teistesse liikmesriikidesse, et nende suhtes oleks võimalik kohaldada lühemaid maksekohustustest vabastamise perioode või maksekohustustest vabastamise paremaid tingimusi, ning võlausaldajate jaoks suurendab see nõuete sissenõudmisel õiguskindlusetust ja kulusid. Lisaks mõjuvad pankroti tagajärjed, eelkõige sotsiaalne halvakspanu, juriidilised tagajärjed (nagu ettevõtjatele ettevõtlusega alustamise ja tegelemise keelu määramine) ja jätkuv suutmatus võlgu ära maksta, uuesti äritegevust alustada või uut võimalust soovivatele ettevõtjatele väga heidutavalt, kuigi on tõendeid selle kohta, et ettevõtjaid, kes on pankroti läbi teinud, saadab teisel katsel tõenäolisemalt edu. Seetõttu tuleks astuda samme, et vähendada ülemäärase võlgnevuse ja pankroti negatiivset mõju ettevõtjatele, nähes eelkõige ette võlgade täieliku kustutamise teatava ajavahemiku järel ja piirates võlgniku ülemäärase võlgnevuse tulemusel väljastatud tegutsemiskeelu kestust. Maksekohustustest vabastamise aeg peaks olema viis aastat alates kuupäevast, mil võlgniku esitas esmakordselt taotluse, ning liikmesriigil peaks olema võimalik teise või järgneva maksekohustustest vabastamise perioodi korral kehtestada pikem ajavahemik.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Võla täielik kustutamine või tegutsemiskeelu kaotamine pärast lühiajalist tegutsemiskeeldu ei sobi igas olukorras, näiteks juhtudel, kui võlgnik on ebaaus või on tegutsenud pahatahtlikult. Liikmesriigid peaks õigus- või haldusasutustele koostama ettevõtja aususe hindamise kohta selged suunised. Näiteks võivad õigus- või haldusasutused võlgniku võimaliku ebaaususe tuvastamisel arvestada selliste asjaoludega nagu võlgade laad ja ulatus, tekkimise aeg, võlgniku püüded võlgu tasuda ja õiguslikke kohustusi täita, sh riikliku litsentsi nõuded ja nõuetekohane raamatupidamine, ja tema tegevus võlgnike takistamiseks õiguskaitsevahendite kasutamisel. Tegutsemiskeelud võivad kesta kauem või määramata aja sellisel juhul, kui ettevõtja tegutseb kutsealal, mida liikmesriikides peetakse tundlikuks, või kui ta mõisteti süüdi kuriteos. Sellistel juhtudel jääks ettevõtjatele alles võimalus võlg kustutada, kuid ta saaks sellegipoolest teatud tegevusalal pikemaks ajaks või määramata ajaks tegutsemiskeelu.

(38)  Võla täielik kustutamine või tegutsemiskeelu kaotamine pärast lühiajalist tegutsemiskeeldu ei sobi igas olukorras isegi pärast maksejõuetusmenetlust, näiteks juhtudel, kui võlgnik on ebaaus või on tegutsenud pahatahtlikult. Liikmesriigid peaksid koostama õigus- või haldusasutustele ettevõtja aususe hindamismeetodi kohta selged suunised ja kriteeriumid. Näiteks võivad õigus- või haldusasutused võlgniku võimaliku ebaaususe tuvastamisel arvestada selliste asjaoludega nagu võlgade laad ja ulatus, tekkimise aeg, võlgniku püüded võlgu tasuda ja õiguslikke kohustusi täita, sh riikliku litsentsi nõuded ja nõuetekohane raamatupidamine, ja tema tegevus võlgnike takistamiseks õiguskaitsevahendite kasutamisel. Tegutsemiskeelud võivad kesta kauem või määramata aja sellisel juhul, kui ettevõtja tegutseb kutsealal, mida liikmesriikides peetakse tundlikuks, või kui ta mõisteti süüdi kuriteos. Sellistel juhtudel jääks ettevõtjatele alles võimalus võlg kustutada, kuid ta saaks sellegipoolest teatud tegevusalal pikemaks ajaks või määramata ajaks tegutsemiskeelu.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  On vaja kaitsta ja parandada menetluste läbipaistvust ja prognoositavust, et saavutada tulemusi, mis soodustavad ettevõtete säilimist ja ettevõtjatele uue võimaluse andmist või võimaldavad mitteelujõuliste ettevõtete tõhusat likvideerimist. Samuti on vaja vähendada paljudes liikmesriikides maksejõuetusmenetluste pikalevenimist, mis põhjustab võlausaldajate ja investorite jaoks õiguskindlusetust ning madalaid sissenõudmismäärasid. Lisaks on piiriüleste juhtumite korral määrusega (EL) nr 2015/848 loodud tõhusamaid kohtute ja pankrotihaldurite koostöömehhanisme arvestades vaja viia kõikide asjaomaste isikute kutseoskused kogu liidus võrreldavale kõrgele tasemele. Nende eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriigid tagama, et õigus- ja haldusorganite liikmed läbiksid nõuetekohase koolituse ning neil oleks maksejõuetuse asjades erialased teadmised ja kogemused. Selline kohtusüsteemi liikmete spetsialiseerumine peaks olema piisav, et potentsiaalselt märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse mõjuga otsused tehtaks lühikese aja jooksul, ning ei peaks tähendama, et kohtusüsteemi liikmed peavad töötama üksnes restruktureerimise, maksejõutuse ja uue võimaluse andmise asjadega. Näiteks võiks nende eesmärkide tõhusaks saavutamiseks kooskõlas kohtusüsteemi korraldust reguleeriva siseriikliku õigusega luua erikohtud või kohtukojad.

(39)  Spetsialiseerunud pankrotihaldurid ja kohtunikud ning digitaalsete vahendite olemasolu võivad aidata menetluste kestust ja kulusid oluliselt vähendada ning abi ja järelevalve kvaliteeti parandada. On vaja kaitsta ja parandada menetluste läbipaistvust ja prognoositavust, et saavutada tulemusi, mis soodustavad ettevõtete säilimist ja ausatele ettevõtjatele uue võimaluse andmist või võimaldavad mitteelujõuliste ettevõtete kohest ja tõhusat likvideerimist. Samuti on vaja vähendada paljudes liikmesriikides maksejõuetusmenetluste pikalevenimist, mis põhjustab võlausaldajate ja investorite jaoks õiguskindlusetust ning madalaid sissenõudmismäärasid. Samuti on vaja integreerida digitaalsed kommunikatsioonivahendid maksejõuetusmenetlustesse, et vähendada menetluste ülemäärast kestust. Lisaks on piiriüleste juhtumite korral määrusega (EL) nr 2015/848 loodud tõhusamaid kohtute ja pankrotihaldurite koostöömehhanisme arvestades vaja viia kõikide asjaomaste isikute kutseoskused ja spetsialiseerumine kogu liidus võrreldavale kõrgele tasemele. Nende eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriigid tagama, et õigus- ja haldusorganite liikmed läbiksid nõuetekohase koolituse ning neil oleks maksejõuetuse asjades erialased teadmised ja kogemused. Selline kohtusüsteemi liikmete spetsialiseerumine peaks olema piisav, et potentsiaalselt märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse mõjuga otsused tehtaks lühikese aja jooksul, ning ei peaks tähendama, et kohtusüsteemi liikmed peavad töötama üksnes restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjadega. Näiteks võiks nende eesmärkide tõhusaks saavutamiseks kooskõlas kohtusüsteemi korraldust reguleeriva siseriikliku õigusega luua erikohtud või kohtukojad.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

40.  Samuti peaks liikmesriigid tagama, et restruktureerimise, maksejõutuse ja uue võimaluse andmise valdkonnas töötavad õigus- või haldusasutuse poolt ametisse nimetatud spetsialistid on läbinud tööülesannete täitmise nõuetekohase koolituse ja nende tööd jälgitakse, nad nimetatakse ametisse läbipaistvalt ja pöörates kohast tähelepanu vajadusele tagada tõhusad menetlused ning nad täidavad ülesandeid usaldusväärselt. Spetsialistid peaksid samuti järgima vabatahtlikke käitumisjuhendid, mis on koostatud, et tagada piisav kvalifikatsiooni- ja koolitustase, spetsialistide töökohustuste ja töötasu määramise eeskirjade läbipaistvus, kutsealase vastutuskindlustuse sõlmimine, järelevalve- ja reguleerimismehhanismide loomine, sh tuleks luua töökohustuste rikkumisel rakendatav sobiv ja tõhus sanktsioonide kord. Sellised standardid peaks olema põhimõtteliselt saavutatavad ilma selleks uusi ameteid või kvalifikatsioone loomata.

40.  Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonnas töötavad õigus- või haldusasutuse poolt ametisse nimetatud spetsialistid on läbinud tööülesannete täitmise nõuetekohase koolituse ja nende tööd jälgitakse, nad nimetatakse ametisse läbipaistvalt ja pöörates kohast tähelepanu vajadusele tagada tõhusad menetlused ning nad täidavad ülesandeid usaldusväärselt ja pidades silmas peaeesmärki – taastada ettevõtte elujõulisus. Spetsialistid peaksid olema päästjad, mitte likvideerijad, ja nad peaksid samuti järgima kutse-eeskirju, et tagada piisav kvalifikatsiooni- ja koolitustase ning spetsialistide töökohustuste ja töötasu määramise eeskirjade läbipaistvus, kutsealase vastutuskindlustuse sõlmimine, järelevalve- ja reguleerimismehhanismide loomine, sh tuleks luua töökohustuste rikkumisel rakendatav sobiv ja tõhus sanktsioonide kord. Sellised standardid peaksid olema põhimõtteliselt saavutatavad ilma selleks uusi ameteid või kvalifikatsioone loomata. Liikmesriigid peaksid tagama, et teave restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistide üle järelevalvet või kontrolli teostavate haldusasutuste kohta oleks avalikult kättesaadav.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

42.  Käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise jälgimiseks on oluline koguda usaldusväärseid andmeid restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tulemuslikkuse kohta. Seega peaks liikmesriigid koguma ja kokku koondama andmed, mis on piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik direktiivi tegelikku toimimist täpselt hinnata.

42.  Käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise jälgimiseks on oluline koguda usaldusväärseid andmeid restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tulemuslikkuse kohta. Seetõttu peaksid liikmesriigid rohkem pingutama, et andmeid koguda, kokku koondada ja komisjonile edastada. Sellised andmed peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik direktiivi tegelikku toimimist täpselt hinnata.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a)  Töötajad ei peaks kandma restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste koormat ning esmajärjekorras tuleks tasuda nende ees olevad võlad, nt maksmata palgad. Selleks et tagada tootmise ja tööhõive järjepidevus ning paremini võidelda juhtkonna taktikaliste või petturlike tavade vastu, tuleks restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste algetapis ka töötajaid teavitada ja nendega konsulteerida.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a)  Tuleks täiendavalt hinnata, kas on vaja esitada seadusandlikke ettepanekuid, et tegelda maksejõuetusega, mis puudutab isikuid, kes ei tegele tööandja tegevusega võrreldava kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega ning kes kaupade või avaliku või erasektori teenuste tarbijate või kasutajatena ei ole heauskselt kas ajutiselt või alaliselt võimelised oma võlgu tasuma. Sellistes seadusandlikes ettepanekutes tuleks sätestada, et neile isikutele on tagatud juurdepääs põhilistele kaupadele ja teenustele, et tagada neile inimväärsed elutingimused.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ennetava restruktureerimise menetlused, mida rahalistes raskustes võlgnikud saavad kasutada, kui maksejõuetus on tõenäoline;

(a)  ennetava kiire restruktureerimise menetlused, mida rahalistes raskustes võlgnikud saavad kasutada, kui maksejõuetus on tõenäoline ja kui on olemas tegelik võimalus hoida ära ettevõtte suhtes maksejõuetusmenetluse kohaldamine;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  menetlused, mille tulemusel ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad kustutatakse ja võimaldatakse neil uut tegevust alustada;

(b)  menetlused, mille tulemusel ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad kustutatakse pärast maksejõuetusmenetluse läbimist ja võimaldatakse neil uut tegevust alustada;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „maksejõuetusmenetlus“ – kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus, millega võlgnikule kaasneb täielik või osaline käsutuskeeld ja likvideerija määramine;

(1)  „maksejõuetusmenetlus“ – kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus, millega võlgnikule kaasneb täielik või osaline käsutuskeeld ja pankrotihalduri määramine;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  „võimalik maksejõuetus“ – olukord, kus võlgnik ei ole siseriikliku õiguse kohaselt maksejõuetu, kuid on reaalne ja tõsine oht, et võlgnik ei suuda tulevikus oma võlgu õigeaegselt tasuda;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „täitmisele kuuluvad lepingud“ – võlgniku ja ühe või mitme võlausaldaja vahelised lepingud, mille raames mõlemad pooled ei ole konkreetsete täitemeetmete peatamise korralduse andmise hetkel veel täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

(5)  „esmavajalikud täitmisele kuuluvad lepingud“ – võlgniku ja ühe või mitme võlausaldaja vahelised lepingud, mille raames mõlemad pooled ei ole konkreetsete täitemeetmete peatamise korralduse andmise hetkel veel täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi ja mis on vajalikud igapäevase äritegevuse jätkamiseks, sealhulgas sellised tarned, mille peatamine tooks kaasa ettevõtte äritegevuse seiskumise;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „rühmade moodustamine“ – mõjutatud võlausaldajate ja omakapitali omanike rühmitamine restruktureerimiskavas viisil, mis vastaks mõjutatud nõuete ja huvidega kaasnevatele õigustele ja nende tekkimise ajale, võttes arvesse võimalikke varasemaid privileege, pante või võlausaldajatevahelisi kokkuleppeid ja seda, kuidas neid koheldakse restruktureerimiskavas;

(6)  „rühmade moodustamine“ – mõjutatud võlausaldajate ja omakapitali omanike rühmitamine restruktureerimiskavas viisil, mis vastaks mõjutatud nõuete ja huvidega kaasnevatele õigustele ja nende tekkimise ajale, võttes arvesse võimalikke varasemaid privileege, pante või võlausaldajatevahelisi kokkuleppeid ja seda, kuidas neid koheldakse restruktureerimiskavas; restruktureerimiskava vastuvõtmiseks jagatakse võlausaldajad eri rühmadesse, nagu liikmesriikides on reguleeritud, kusjuures vähemalt tagatud ja tagatiseta nõudeid käsitletakse eri rühmades;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „rühmadeülene kohustamine“ – õigus- või haldusasutuse poolt restruktureerimiskava kinnitamine, kuigi vähemalt üks võlausaldajate rühm jäi eriarvamusele;

(8)  „rühmadeülene kohustamine“ – õigus- või haldusasutuse poolt restruktureerimiskava kinnitamine, kuigi mitu võlausaldajate rühma jäi eriarvamusele;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  „uus rahastamine“ – igasugused olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud uued vahendid, mis on vajalikud kokku lepitud restruktureerimiskava rakendamiseks ning on selles restruktureerimiskavas kokku lepitud ja seejärel õigus- või haldusasutuses kinnitatud;

(11)  „uus rahastamine“ – igasugused olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud uued vahendid, sh laenud, mis on vajalikud kokku lepitud restruktureerimiskava rakendamiseks ning on selles restruktureerimiskavas kokku lepitud ja seejärel õigus- või haldusasutuses kinnitatud;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „vaherahastamine“ – igasugused olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud vahendid, mis on kuni restruktureerimiskava kinnitamiseni mõistlikult ja viivitamatult vajalikud, et võlgniku ettevõte saaks edasi tegutseda või majanduslikult ellu jääda, või vajalikud selle ettevõtte väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks;

(12)  „vaherahastamine“ – igasugused olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud vahendid, sh laenud, mis on kuni restruktureerimiskava kinnitamiseni mõistlikult ja viivitamatult vajalikud, et võlgniku ettevõte saaks edasi tegutseda või majanduslikult ellu jääda, või vajalikud selle ettevõtte väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  „ülemäärastes võlgades ettevõtja“ – füüsiline isik, kes tegeleb kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega, ja kelle suutmatus maksetähtpäeval võlgu maksta ei ole ajutine;

(13)  „ülemäärastes võlgades ettevõtja“ – füüsiline isik, kes tegeleb kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega, ja kelle suutmatus maksetähtpäeval võlgu maksta ei ole ajutine, ning ettevõtja, kes ei suuda tasuda võlgu, mis on tekkinud füüsilise isikuna, kuid mis on seotud ettevõtja äritegevuse alustamisega, ning isik, kelle äritegevus on eranditult kõrvaltegevus ja kelle kutsealaseid võlgu ja isiklikke võlgu ei ole võimalik mõistlikul viisil eraldada.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  „võla täielik kustutamine“ – laenujäägi tühistamine pärast menetlust, mille jooksul varad realiseeritakse ja/või koostatakse tagasimaksete/tasaarvestuse kava;

(14)  „võla täielik kustutamine“ – laenujäägi tühistamine pärast maksejõuetusmenetlust;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  „restruktureerimise valdkonna spetsialist“ – isik või organ, kelle õigus- või haldusasutus määrab täitma üht või mitut järgmistest ülesannetest:

(15)  „restruktureerimise valdkonna spetsialist“ – isik või organ, kes on siseriikliku õiguse kohaselt kvalifitseeritud täitma üht või mitut järgmistest ülesannetest:

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  võlgniku või võlausaldajate toetamine restruktureerimiskava koostamisel või selle üle läbirääkimisel;

(a)  võlgniku või võlausaldajate toetamine restruktureerimiskava või ettevõtte elujõuliste osade üleandmise kava koostamisel või selle üle läbirääkimisel;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  „tagasimaksete kava“ – restruktureerimiskava alla kuuluv maksekava, mille alusel võlgnik tasub võlausaldajatele kindlaksmääratud kuupäevadel kindlaksmääratud summad;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  „elujõuline“ – võime pärast kõigi kulude, sealhulgas amortisatsiooni- ja finantskulude katmist teenida kapitalilt asjakohast prognoositud tulu.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Varajane hoiatamine

Varajane hoiatamine ja juurdepääs teabele

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel ja ettevõtjatel on juurdepääs varajase hoiatamise vahenditele, mille kaudu saab tuvastada ettevõtte väljavaadete halvenemist ja anda võlgnikule või ettevõtjale märku, et on vaja kiiresti tegutseda.

1.  Liikmesriigid töötavad välja ja tagavad juurdepääsu selgetele ja läbipaistvatele varajase hoiatamise vahenditele, mille kaudu saab tuvastada ettevõtte väljavaadete halvenemist ja anda võlgnikule, ettevõtjale või töötajate esindajale märku, et on vaja kiiresti tegutseda. Sellega seoses võivad liikmesriigid kasutada teavitamiseks ja veebipõhiseks teabevahetuseks uut infotehnoloogiat.

 

1 a. Varajase hoiatamise vahendid võivad hõlmata järgmist:

 

(a) võlgniku või võlgniku juhtkonna raamatupidamis- ja järelevalvekohustusi;

 

(b) laenulepingust tulenevaid aruandluskohustusi ning

 

(c) korrapärase aruandluse või teavitamise kohustusi kolmandatele isikutele, nagu raamatupidajad ning maksu- ja sotsiaalkindlustusasutused või teatavat liiki võlausaldajad, nt pangad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel ja ettevõtjatel on juurdepääs asjakohasele ajakohastatud, selgele, kokkuvõtlikule ja kasutajasõbralikule teabele varajase hoiatamise vahendite ja muude neile võimaldatavate varases etapis restruktureerimise või isikliku võla kustutamise vahendite kasutamise võimaluse kohta.

2.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel, ettevõtjatel ja töötajate esindajatel on juurdepääs asjakohasele ajakohastatud, selgele, kokkuvõtlikule ja kasutajasõbralikule teabele varajase hoiatamise vahendite ja muude neile võimaldatavate varases etapis restruktureerimise või isikliku võla kustutamise vahendite kasutamise võimaluse kohta.

 

2 a. Liikmesriigid teevad asjakohasel veebisaidil üldsusele kasutajasõbralikul moel kättesaadavaks viisi, kuidas võlgnikud ja ettevõtjad saavad oma liikmesriigis kasutada varajase hoiatamise vahendeid. Liikmesriigid tagavad eriti VKEdele juurdepääsu kõnealusele teabele.

 

2 b. Liikmesriigid tagavad, et töötajate esindajatele antakse juurdepääs asjakohasele ja ajakohastatud teabele ettevõtte olukorra kohta ning et neil on võimalik teavitada võlausaldajaid ja ettevõtjaid oma murest ettevõtte olukorra pärast ja vajadusest kaaluda restruktureerimismehhanismide kasutamist.

3.  Liikmesriigid võivad lõigetes 1 ja 2 sätestatud juurdepääsu pakkuda üksnes VKEdele või ettevõtjatele.

 

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Võimalus kasutada ennetava restruktureerimise raamistikke

Võimalus kasutada ennetava restruktureerimise raamistikke

1.  Liikmesriigid tagavad, et ähvardava maksejõuetuse korral on rahalistes raskustes võlgnikel juurdepääs tõhusale ennetava restruktureerimise raamistikule, mille kaudu nad saavad oma võlad või ettevõtte restruktureerida, elujõulisuse taastada ja maksejõuetuse ära hoida.

1. Liikmesriigid tagavad, et ähvardava maksejõuetuse korral on rahalistes raskustes võlgnikel juurdepääs tõhusale ennetava restruktureerimise raamistikule, mille kaudu nad saavad oma võlad või ettevõtte restruktureerida, elujõulisuse taastada ja maksejõuetuse ära hoida või leida muid lahendusi maksejõuetuse ärahoidmiseks, kaitses sellega töökohti ja säilitades äritegevuse.

 

1 a. Liikmesriigid võivad ette näha, et juurdepääs restruktureerimismenetlustele on avatud vaid ettevõtetele, keda ei ole siseriikliku õiguse alusel lõplikult süüdi mõistetud raamatupidamiskohustuste tõsise rikkumise eest.

2.  Ennetava restruktureerimise raamistik võib koosneda ühest või mitmest menetlusest või meetmest.

2.  Ennetava restruktureerimise raamistik võib koosneda ühest või mitmest menetlusest või meetmest, mis võivad olla kohtuvälised või haldus- või õigusasutuse määratud.

3.  Liikmesriigid näevad ette sätted, millega piirata õigus- või haldusasutuse sekkumine üksnes määrale, mis on mõjutatud isikute õiguste kaitsmiseks vajalik ja proportsionaalne.

3. Liikmesriigid võivad näha ette sätted, millega piirata õigus- või haldusasutuse sekkumine üksnes määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, tagades samas mõjutatud isikute õiguste kaitse.

4.  Ennetavaid restruktureerimise raamistikke saab kasutada võlgnike taotlusel või võlgnike nõusolekul võlausaldajate taotlusel.

4. Ennetavaid restruktureerimise raamistikke saab kasutada võlgnike taotluse alusel.

 

4 a. Liikmesriigid võivad ühtlasi näha ette, et restruktureerimise raamistikke saab kasutada võlgnike nõusolekul võlausaldajate ja töötajate esindajate taotluse alusel.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Varade käsutusõiguse säilitanud võlgnik

Varade käsutusõiguse säilitanud võlgnik

1.   Liikmesriigid tagavad, et ennetava restruktureerimise menetlusi kasutavatele võlgnikele jääb täielik või vähemalt osaline kontroll oma varade ja igapäevase äritegevuse üle.

1  Liikmesriigid tagavad, et ennetava restruktureerimise menetlusi kasutavatele võlgnikele jääb täielik või vähemalt osaline kontroll oma varade ja igapäevase äritegevuse üle.

2.  Õigus- või haldusasutus ei pea tingimata igal juhul restruktureerimise valdkonna spetsialisti määrama.

2.  Olenemata sellest, kas restruktureerimise menetlust peab jälgima restruktureerimise valdkonna spetsialist, kohaldatakse selle suhtes igal juhul siseriiklikku õigust, et kaitsta mõjutatud isikute õigusi.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda restruktureerimise valdkonna spetsialisti määramist järgmistel juhtudel:

3.  Liikmesriigid nõuavad restruktureerimise valdkonna spetsialisti määramist vähemalt järgmistel juhtudel:

(a)  kui võlgnikule võimaldatakse konkreetsete täitemeetmete üldine peatamine kooskõlas artikliga 6;

(a)  kui võlgnikule võimaldatakse täitemeetmete peatamine kooskõlas artikliga 6;

(b)  kui restruktureerimiskavale on vaja saada rühmadeülese kohustamisega õigus- või haldusasutuse kinnitus kooskõlas artikliga 11.

(b)  kui restruktureerimiskavale on vaja saada rühmadeülese kohustamisega õigus- või haldusasutuse kinnitus kooskõlas artikliga 11;

 

(b a)  kui seda nõuab võlgnik või enamik võlausaldajaid.

 

3 a.  Liikmesriigid tagavad, et võlgniku töötajate esindajad saavad selget ja läbipaistvat teavet restruktureerimise menetluse kohta ja neid teavitatakse korrapäraselt kõigist arengutest.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Konkreetsete täitemeetmete peatamine

Konkreetsete täitemeetmete peatamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajatega restruktureerimise üle läbirääkimisi pidavad võlgnikud saavad konkreetsete täitemeetmete peatamist vajalikus ulatuses kasutada juhul, kui selline peatamine on vajalik restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamise toetamiseks.

1.  Kui võlgnikul ei ole siseriikliku õiguse kohaselt veel tekkinud maksejõuetusmenetluse algatamise kohustust, tagavad liikmesriigid, et võlausaldajatega restruktureerimise üle läbirääkimisi pidavad võlgnikud saavad konkreetsete täitemeetmete peatamist vajalikus ulatuses kasutada juhul, kui selline peatamine on vajalik restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamise toetamiseks ja kui on tõenäoline hoida ära ettevõtte suhtes maksejõuetusmenetluse algatamine.

2.  Liikmesriigid tagavad, et konkreetsete täitemeetmete peatamise korralduse võib anda igat liiki, sh tagatud nõuetega ja eesõigusega võlausaldajate suhtes. Peatamine võib kooskõlas siseriikliku õigusega olla üldine, hõlmates igat liiki võlausaldajad, või piiratud, hõlmates üht või mitut konkreetset võlausaldajat.

2.  Liikmesriigid tagavad, et konkreetsete täitemeetmete peatamise korralduse võib anda igat liiki, sh tagatud nõuetega ja eesõigusega võlausaldajate suhtes, tingimusel et võlgnik kaasab need võlausaldajad restruktureerimiskava üle peetavatesse läbirääkimistesse. Peatamine võib kooskõlas siseriikliku õigusega olla üldine, hõlmates igat liiki võlausaldajad, või piiratud, hõlmates üht või mitut konkreetset võlausaldajat.

3.  Lõiget 2 kohaldatakse töötajate rahuldamata nõuete suhtes üksnes juhul kui ja sellises ulatuses, nagu liikmesriigid tagavad muude vahenditega, et selliste nõuete väljamaksmise tagamisel on kaitsetase vähemalt samaväärne direktiivi 2008/94/EÜ ülevõtvas asjaomases siseriiklikus õiguses sätestatuga.

3.  Lõiget 2 kohaldatakse töötajate rahuldamata nõuete suhtes üksnes juhul kui ja sellises ulatuses, nagu liikmesriigid tagavad muude vahenditega, et selliste nõuete väljamaksmise tagamisel on sarnane kaitsetase.

4.  Liikmesriigid kehtestavad konkreetsete täitemeetmete peatamise kestuseks maksimaalselt neli kuud.

4.  Konkreetsete täitemeetmete peatamise kestuseks kehtestatakse maksimaalselt neli kuud.

5.  Sellegipoolest võivad liikmesriigid anda õigus- või halduseasutustele õiguse võlgniku või võlausaldajate taotlusel konkreetsete täitemeetmete peatamise algset kestust pikendada või võimaldada uus konkreetsete täitemeetmete peatamine. Sellise konkreetsete täitemeetmete peatamise pikendamise või uue perioodi võimaldamise eeldus on järgmiste tõendite olemasolu:

5.  Sellegipoolest võivad liikmesriigid anda õigus- või halduseasutustele õiguse võlgniku või võlausaldajate taotluse alusel konkreetsete täitemeetmete peatamise algset kestust pikendada või võimaldada uus konkreetsete täitemeetmete peatamine. Liikmesriigid määravad kindlaks pikendamise tingimused või uue peatamisperioodi. Sellise konkreetsete täitemeetmete peatamise pikendamise või uue perioodi võimaldamise eeldus on järgmiste tõendite olemasolu:

 

(-a)  tagatud nõuetega võlausaldajad, keda kava mõjutab, on sellise pikendamise või uue perioodiga nõustunud ning

(a)  restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamisel on tehtud arvestatavaid edusamme ning

(a)  restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamisel on tehtud arvestatavaid edusamme ning

(b)  konkreetsete täitemeetmete peatamise jätkamine ei kahjusta ebaõiglaselt ühegi huvitatud isiku õigusi ega huvisid.

(b)  konkreetsete täitemeetmete peatamise jätkamine ei kahjusta ebaõiglaselt ühegi huvitatud isiku õigusi ega huvisid ning

 

(b a)  võlgnikul ei ole veel tekkinud siseriikliku õiguse kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamise kohustust.

6.  Edasisi pikendusi võimaldatakse üksnes juhul, kui lõike 5 punktides a ja b osutatud tingimused on täidetud ning juhtumi asjaolud näitavad, et restruktureerimiskava vastuvõtmine on väga tõenäoline.

6.  Edasisi pikendusi võimaldatakse üksnes juhul, kui lõike 5 punktides a–b a osutatud tingimused on täidetud ning juhtumi asjaolud näitavad, et restruktureerimiskava vastuvõtmine on väga tõenäoline.

7.  Konkreetsete täitemeetmete peatamise kogukestus kõigi pikendamistega ja uuendamistega ei tohi ületada 12 kuud.

7.  Konkreetsete täitemeetmete peatamise kogukestus kõigi pikendamistega ja uuendamistega ei tohi ületada kümmet kuud. Pikendamise kestus kokku on kaks kuud, kui äriühingu registrijärgne asukoht on teise liikmesriiki üle viidud restruktureerimise menetluse algatamise taotlusele eelnenud kolme kuu jooksul.

8.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutused võivad konkreetsete täitemeetmete peatamise osaliselt või täielikult lõpetada, kui

8.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutused võivad otsustada konkreetsete täitemeetmete peatamist mitte võimaldada või konkreetsete täitemeetmete peatamise osaliselt või täielikult lõpetada, kui

(a)  ilmneb, et nende võlausaldajate osa, kes läbirääkimiste jätkamist ei toeta, on piisavalt suur, et siseriikliku õiguse kohaselt takistada restruktureerimiskava vastuvõtmist, või

(a)  ilmneb, et nende võlausaldajate osa, kes läbirääkimiste jätkamist ei toeta, on piisavalt suur, et siseriikliku õiguse kohaselt takistada restruktureerimiskava vastuvõtmist, või

(b)  võlgniku või restruktureerimise valdkonna spetsialisti taotlusel.

(b)  võlgniku või restruktureerimise valdkonna spetsialisti või asjaomaste võlausaldajate enamiku taotluse alusel või

 

(b a)  kui konkreetsete täitemeetmete peatamine kahjustaks või võiks kahjustada ebaõiglaselt üht võlausaldajat või üht võlausaldajate rühma;

 

(b b) kui haavataval võlausaldajal tekiksid märkimisväärsed majandusraskused.

9.  Liikmesriigid tagavad, et kui konkreetsete täitemeetmete peatamine üht võlausaldajat või üht võlausaldajate rühma ebaõiglaselt kahjustaks, siis võib õigus- või haldusasutus asjaomaste võlausaldajate taotlusel otsustada konkreetsete täitemeetmete peatamist mitte võimaldada või juba võimaldatud konkreetsete täitemeetmete peatamise kõnealuse võlausaldaja või võlausaldajate rühma suhtes tühistada.

 

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõiki võlausaldajaid hõlmav üldine peatamine hoiab ära ühe või mitme võlausaldaja taotlusel maksejõuetusmenetluse algatamise.

välja jäetud

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad lõikest 1 kõrvale kalduda, kui võlgnik muutub mittelikviidseks ja ei ole seega suuteline peatamise ajal võlgasid õigel ajal tasuma. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et restruktureerimismenetlusi ei lõpetata automaatselt ning õigus- või haldusasutus võib pärast seda, kui ta on kontrollinud, millised on väljavaated leppida peatamise perioodi jooksul kokku edukas restruktureerimiskavas, otsustada maksejõuetusmenetluse alustamine edasi lükata ja säilitada konkreetsete täitemeetmete peatamise olukord.

3.  Liikmesriigid võivad lõikest 1 kõrvale kalduda, kui võlgnik muutub mittelikviidseks ja ei ole seega suuteline peatamise ajal võlgasid õigel ajal tasuma. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et restruktureerimismenetlusi ei lõpetata automaatselt ning õigus- või haldusasutus võib pärast seda, kui ta on kontrollinud, millised on väljavaated leppida peatamise perioodi jooksul kokku edukas restruktureerimiskavas või majanduslikult elujõulise äritegevuse üleandmise kavas, otsustada maksejõuetusmenetluse alustamine edasi lükata ja säilitada konkreetsete täitemeetmete peatamise olukord.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tagavad, et peatamise ajal ei või võlausaldajad, kelle suhtes peatamist kohaldatakse, enne peatamise kehtestamist tekkinud võlgade tõttu täitmisest keelduda ega täitmisele kuuluvaid lepinguid võlgnikku kahjustavalt lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta. Liikmesriigid võivad käesolevat sätet kohaldada üksnes esmavajalike lepingute suhtes, mis on vajalikud igapäevaseks äritegevuseks.

4.  Liikmesriigid tagavad, et peatamise ajal ei või võlausaldajad, kelle suhtes peatamist kohaldatakse, enne peatamise kehtestamist tekkinud võlgadega seotud täitmisest keelduda ega esmavajalikke täitmisele kuuluvaid lepinguid võlgnikku kahjustavalt lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta tingimusel, et võlausaldajatele ei tekitata tõsiseid rahalisi raskusi. Käesoleva lõike kohaldamisel on täitmisele kuuluv leping esmavajalik, kui see on vajalik igapäevase äritegevuse jätkamiseks, mis hõlmab kõiki tarneid, mille peatamisel äritegevus seiskuks.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liikmesriigid tagavad, et lepingu sellisest klauslist hoolimata ei või võlausaldajad täitmisest keelduda ega täitmisele kuuluvaid lepinguid võlgnikku kahjustavalt lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta üksnes seetõttu, et võlgnik on alustanud restruktureerimise üle läbirääkimisi, taotlenud konkreetsete täitemeetmete peatamist, antud on peatamise korraldus või toimunud on peatamisega seotud samalaadne sündmus.

(5)  Liikmesriigid võivad nõuda, et lepingu sellisest klauslist hoolimata on võlausaldajatel keelatud täitmisest keelduda ega täitmisele kuuluvaid lepinguid võlgnikku kahjustavalt lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta üksnes seetõttu, et võlgnik on alustanud restruktureerimise üle läbirääkimisi, taotlenud konkreetsete täitemeetmete peatamist, antud on peatamise korraldus või toimunud on peatamisega seotud samalaadne sündmus, välja arvatud juhul, kui peatamine neid mõjutab ja nad suudavad tõestada, et selline sündmus kahjustaks neid märkimisväärselt.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid tagavad, et miski ei takista võlgnikku tavapärase äritegevuse käigus tasumast mõjutamata võlausaldajate nõudeid või nõudeid, mille nõudeid, mille tasumise nad võlgnevad mõjutamata võlausaldajatele, ning peatamisest mõjutatud võlausaldajate nõuded, mis tekkisid ja tekivad pärast peatamise võimaldamist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Artikkel 8

Restruktureerimiskavade sisu

Restruktureerimiskavade sisu

1.  Liikmesriigid nõuavad, et õigus- või haldusasutusele kinnitamiseks esitatud restruktureerimiskavad sisaldaksid vähemalt järgmist teavet:

1.  Liikmesriigid nõuavad, et õigus- või haldusasutused kinnitaksid restruktureerimiskavad, ja tagavad restruktureerimiskavade esitamise töötajate esindajatele teavitamise ja konsulteerimise eesmärgil. Restruktureerimiskava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)  võlgniku või võlgniku selle ettevõtte identifitseerimisandmed, mille jaoks restruktureerimiskava on kavandatud;

(a)  võlgniku või võlgniku selle ettevõtte identifitseerimisandmed, mille jaoks restruktureerimiskava on kavandatud;

(b)  võlgniku või võlgniku ettevõtte nüüdisväärtuse hinnang, samuti põhjendatud avaldus võlgniku rahaliste raskuste põhjuste ja ulatuse kohta;

(b)  võlgniku või võlgniku ettevõtte turuväärtuse hinnang, sealhulgas kohtueksperdi koostatud finantskohustuste ja rahavoogude hinnang restruktureerimiskava kestuse jooksul kava kinnitamiseks esitamise ajal ning võlgniku või võlgniku äritegevuse eeldatav likvideerimisväärtus ning põhjendatud avaldus võlgniku rahaliste raskuste põhjuste ja ulatuse kohta, sealhulgas nende varade ja võlgade kirjeldus;

(c)  mõjutatud isikute identifitseerimisandmed, nimetades isikud ühekaupa või kirjeldades neid ühe või mitme võlakategooria kaudu, samuti nende nõuded või huvid, mis on restruktureerimiskavaga hõlmatud;

(c)  mõjutatud isikute identifitseerimisandmed, nimetades isikud ühekaupa või kirjeldades neid ühe või mitme võlakategooria kaudu, samuti nende nõuded või huvid, mis on restruktureerimiskavaga hõlmatud;

(d)  kava vastuvõtmiseks mõjutatud isikutest moodustatud rühmad ning sellise rühmitamise põhjendus ning teave iga rühma võlausaldajate ja liikmete nõuete konkreetsete väärtuste kohta;

(d)  kava vastuvõtmiseks mõjutatud isikutest moodustatud rühmad objektiivsete kriteeriumide alusel ning sellise rühmitamise põhjendus ning teave iga rühma võlausaldajate ja liikmete nõuete konkreetsete väärtuste kohta;

(e)  mõjutamata isikute identifitseerimisandmed, nimetades isikud ühekaupa või kirjeldades neid ühe või mitme võlakategooria kaudu, ning avaldus, milles on loetletud põhjused, miks kava ei peaks neid mõjutama;

(e)  mõjutamata isikute identifitseerimisandmed, nimetades isikud ühekaupa või kirjeldades neid ühe või mitme võlakategooria kaudu, ning avaldus, milles on loetletud põhjused, miks kava ei peaks neid mõjutama;

 

(e a)  vajaduse korral restruktureerimise valdkonna spetsialisti identifitseerimisandmed;

(f)  kava tingimused, sh kuid mitte ainult järgmine:

(f)  kava tingimused, sh, kuid mitte ainult järgmine:

(i)  selle kavandatud kestus;

(i)  selle kavandatud kestus;

(ii)  kõik ettepanekud, mille alusel võlad ajatatakse või neist loobutakse või need muudeks kohustusteks ümber vormistatakse;

(ii)  kõik ettepanekud, mille alusel võlad ajatatakse või neist loobutakse või need muudeks kohustusteks ümber vormistatakse;

 

(ii a)  kõik ettepanekud konkreetsete täitemeetmete peatamiseks osana restruktureerimiskavast;

 

(ii b)  töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise viisid kooskõlas liidu ja siseriiklike õigusaktidega;

 

(ii c)  organisatsioonilised aspektid, mis puudutavad tööhõivega seotud tagajärgi, nt vallandamine, osaline töötus vm;

(g)  restruktureerimiskava koostamise eest vastutava isiku arvamus või põhjendatud avaldus, milles selgitatakse, miks ettevõte on elujõuline, kuidas võlgnik pakutud kava rakendamisega tõenäoliselt maksejõuetuse ära hoiab ja oma pikaajalise elujõulisuse taastab, ning märgitakse kõik eduks eeldatavasti vajalikud tingimused.

(g)  restruktureerimiskava koostamise eest vastutava isiku arvamus või põhjendatud avaldus, milles selgitatakse, miks ettevõte on elujõuline, kuidas võlgnik pakutud kava rakendamisega tõenäoliselt maksejõuetuse ära hoiab ja/või oma pikaajalise elujõulisuse taastab, ning märgitakse kõik eduks eeldatavasti vajalikud tingimused. Liikmesriigid võivad näha ette, et arvamuse või põhjendatud avalduse peab kinnitama välisekspert, näiteks restruktureerimise valdkonna spetsialist.

 

1 a.  Liikmesriigid võivad otsustada, kas võlausaldajad võivad esitada alternatiivse restruktureerimiskava. Kui liikmesriik nii otsustab, määratleb liikmesriik tingimused, mille alusel võlausaldajad võivad esitada alternatiivse restruktureerimiskava.

2.  Liikmesriigid avaldavad restruktureerimiskava näidise veebis. See näidis peab sisaldama vähemalt siseriiklikus õiguses nõutavat teavet ning selles tuleb esitada üldine, ent siiski praktilise väärtusega teave näidise kasutamise kohta. Näidis avaldatakse liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Liikmesriigid püüavad näidise avaldada muudes keeltes, eelkõige rahvusvaheliseks ärisuhtluseks kasutatavas keeles. See peab olema kujundatud selliselt, et seda saab iga juhtumi vajaduste ja asjaolude järgi kohandada.

2.  Liikmesriigid avaldavad restruktureerimiskava kontrollnimekirja veebis. See kontrollnimekiri peab sisaldama vähemalt siseriiklikus õiguses nõutavat teavet ning selles tuleb esitada üldine ja praktilise väärtusega teave liikmesriigis kohaldatavate restruktureerimismenetluste kohta. Kontrollnimekiri avaldatakse liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Liikmesriigid püüavad kontrollnimekirja avaldada muudes keeltes, eelkõige rahvusvaheliseks ärisuhtluseks kasutatavas keeles. See peab olema kujundatud selliselt, et seda saab iga juhtumi vajaduste ja asjaolude järgi kohandada.

3.  Pooled võivad ise otsustada, kas nad kasutavad restruktureerimise näidiskava või mitte.

 

 

3 a.  Liikmesriigid tagavad, et restruktureerimiskava ei mõjuta käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt töötajate õigusi ja nõudeid. Liikmesriigid tagavad samuti, et restruktureerimiskavad ei mõjuta tööandjapensionifonde ja -skeeme.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Restruktureerimiskavade vastuvõtmine

Restruktureerimiskavade vastuvõtmine

1.  Liikmesriigid tagavad, et igal mõjutatud võlausaldajal on õigus restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletada. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikli 12 lõikega 2 anda sama õiguse ka mõjutatud omakapitali omanikele.

1.  Liikmesriigid tagavad, et igal mõjutatud võlausaldajal, sh töötajatel, on õigus restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletada, olles eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud menetlusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikli 12 lõikega 2 anda sama õiguse ka mõjutatud omakapitali omanikele. Võlausaldajatel, keda restruktureerimiskava ei mõjuta, ei ole hääleõigust kõnealuse kava vastuvõtmise suhtes.

 

1 a.  Liikmesriigid tagavad, et kui kava sisaldab meetmeid, mis põhjustavad muutusi töökorralduses või lepingulistes suhtes, peavad töötajad need kinnitama, juhul kui selline kinnitamine on siseriikliku õiguse ja tavadega ette nähtud.

2.  Liikmesriigid tagavad, et mõjutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena, mis vastavad rühmade moodustamise kriteeriumidele. Rühmad moodustakse sellisel viisil, et igasse rühma kuuluvad nõuded või huvid, mis on piisavalt ühetaolised, et õigustada selle rühma liikmete käsitlemist huvide ühisosaga ühtse rühmana. Restruktureerimiskava vastuvõtmise otstarbel koheldakse eraldi rühmadena vähemalt tagatud ja tagamata nõudeid. Samuti võivad liikmesriigid sätestada, et töötajaid koheldakse eraldi rühmana.

2.  Liikmesriigid tagavad, et mõjutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena, mis vastavad rühmade moodustamise siseriikliku õiguse kohastele kriteeriumidele. Rühmad moodustakse sellisel viisil, et igasse rühma kuuluvad nõuded või huvid, mis on piisavalt ühetaolised, et õigustada selle rühma liikmete käsitlemist huvide ühisosaga ühtse rühmana. Restruktureerimiskava vastuvõtmise otstarbel koheldakse eraldi rühmadena vähemalt tagatud ja tagamata nõudeid. Samuti sätestavad liikmesriigid, et töötajaid koheldakse eraldi rühmana juhul, kui nad on kavast mõjutatud. Samuti võivad liikmesriigid sätestada, et omakapitali omanikke koheldakse eraldi rühmana.

3.  Rühmade moodustamist kontrollib pärast restruktureerimiskava kinnitamiseks esitamist õigus- või haldusasutus.

3.  Hääleõigusi ja rühmade moodustamist kontrollib pärast restruktureerimiskava kinnitamiseks esitamist õigus- või haldusasutus. Liikmesriigid võivad näha ette, et õigus- või haldusasutus kontrollib hääleõigusi ja rühmade moodustamist juba varasemas etapis.

4.  Restruktureerimiskava loetakse mõjutatud isikute poolt vastuvõetuks, kui selleks on olemas iga rühma nõuete või huvide summale vastav enamus. Liikmesriigid kehtestavad restruktureerimiskava vastuvõtmiseks nõutava enamuse, mis ei tohi mingil juhul olla üle 75 % iga rühma nõuete või huvide summast.

4.  Restruktureerimiskava loetakse mõjutatud isikute poolt vastuvõetuks, kui selleks on olemas iga rühma nõuete või huvide summale vastav enamus ja võlausaldajate enamus. Liikmesriigid kehtestavad restruktureerimiskava vastuvõtmiseks nõutava enamuse.

5.  Liikmesriigid võivad sätestada, et restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletamine toimub seeläbi, et konsulteerides jõutakse kokkuleppele iga rühma mõjutatud isikute nõutud enamusega.

5.  Liikmesriigid võivad sätestada, et restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletamine toimub seeläbi, et konsulteerides jõutakse kokkuleppele iga rühma mõjutatud isikute nõutud enamusega.

6.  Kui nõutavat enamust ei saavutata ühes või mitmes eriarvamusele jäänud hääletatavas rühmas, siis on võimalik kava sellegipoolest kinnitada, kui see vastab artiklis 11 sätestatud rühmadeülese kohustamise mehhanismi tingimustele.

6.  Kui nõutavat enamust ei saavutata ühes või mitmes eriarvamusele jäänud hääletatavas rühmas, siis võib kohtu- või haldusorgan kava sellegipoolest kinnitada, kui kava vastab artiklis 11 sätestatud rühmadeülese kohustamise mehhanismi tingimustele.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

Artikkel 10

Restruktureerimiskavade kinnitamine

Restruktureerimiskavade kinnitamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et järgmised restruktureerimiskavad võivad osapoolte jaoks siduvaks muutuda üksnes siis, kui need kinnitab õigus- või haldusasutus:

1.  Liikmesriigid tagavad, et järgmised restruktureerimiskavad võivad osapoolte jaoks siduvaks muutuda üksnes siis, kui need kinnitab õigus- või haldusasutus:

(a)  eriarvamusele jäänud mõjutatud osapoolte huvisid mõjutavad restruktureerimiskavad;

(a)  eriarvamusele jäänud mõjutatud osapoolte huvisid mõjutavad restruktureerimiskavad;

(b)  uut rahastamist lubavad restruktureerimiskavad.

(b)  uut rahastamist lubavad restruktureerimiskavad;

 

(b a)  restruktureerimiskavad, mille kohaselt kaotab töö rohkem kui 25 % töötajatest.

2.  Liikmesriigid tagavad, et tingimused, millele restruktureerimiskava peab õigus- või haldusasutuse kinnituse saamiseks vastama, on selgelt sätestatud ning hõlmavad vähemalt järgmist:

2.  Liikmesriigid tagavad, et tingimused, millele restruktureerimiskava peab õigus- või haldusasutuse kinnituse saamiseks vastama, on nende õiguses selgelt sätestatud ning hõlmavad vähemalt järgmist:

(a)  restruktureerimiskava on vastu võetud kooskõlas artikliga 9 ja sellest on teatatud kõikidele tõenäoliselt sellest mõjutatud võlausaldajatele;

(a)  restruktureerimiskava on vastu võetud artiklis 9 sätestatud nõudeid järgides ja sellest on teatatud kõikidele tõenäoliselt sellest mõjutatud võlausaldajatele;

(b)  restruktureerimiskava läbib võlausaldajate parimate huvide testi;

(b)  restruktureerimiskava läbib võlausaldajate parimate huvide testi;

(c)  igasugune uus rahastamine on vajalik restruktureerimiskava rakendamiseks ega kahjusta ebaõiglaselt võlausaldajate huvisid.

(c)  igasugune uus rahastamine on vajalik restruktureerimiskava rakendamiseks ja proportsionaalne;

 

(c a)  töötajate esindajaid on teavitatud ja nendega on konsulteeritud.

3.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutused võivad restruktureerimiskava kinnitamisest keelduda, kui ei ole mõistlikku väljavaadet selle kavaga võlgniku maksejõuetust ära hoida ja ettevõtte elujõulisust tagada.

3.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutused keelduvad restruktureerimiskava kinnitamisest, kui ei ole mõistlikku väljavaadet selle kavaga võlgniku maksejõuetust ära hoida ja ettevõtte elujõulisust tagada.

4.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui enne restruktureerimiskava siduvaks muutumist peab selle kinnitama õigus- või haldusasutus, siis tehakse otsus pärast kinnitamise taotluse esitamist ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul.

4.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui enne restruktureerimiskava siduvaks muutumist peab selle kinnitama õigus- või haldusasutus, siis tehakse otsus pärast kinnitamise taotluse esitamist mõistliku aja jooksul ja ilma põhjendamatu viivituseta.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Artikkel 11

Rühmadeülene kohustamine

Rühmadeülene kohustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutus võib võlgniku või võlgniku nõusolekul võlausaldaja taotlusel kinnitada restruktureerimiskava, mida ei kiitnud heaks iga mõjutatud isikute rühm, ja see muutub siduvaks ühe või mitme eriarvamusele jäänud rühma suhtes, kui restruktureerimiskava

1.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutus võib võlgniku või, kui see on siseriiklikus õiguses nii sätestatud, võlgniku nõusoleku korral võlausaldaja taotluse alusel kinnitada restruktureerimiskava, mida ei kiitnud heaks iga mõjutatud isikute rühm, ja see muutub siduvaks ühe või mitme eriarvamusele jäänud rühma suhtes, kui restruktureerimiskava

(a)  täidab artikli 10 lõike 2 tingimused;

(a)  vastab artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele, tagades samal ajal kõigi siseriiklikus õiguses sätestatud nõuete täitmise;

(b)  on heaks kiitnud vähemalt üks mõjutatud investorite rühm peale omakapitali omanike rühma ning mis tahes rühma, kes ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks likvideerimise tavapärase järjestuse korral väljamakseid ega muid hüvitisi;

(b)  on heaks kiitnud mõjutatud võlausaldajate rühmade enamus, kelle hulgas ei ole omakapitali omanike rühma või mis tahes rühma, kes ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks likvideerimise tavapärase järjestuse korral väljamakseid ega muid hüvitisi;

(c)  vastab absoluutse eelisõiguse reeglile.

(c)  vastab absoluutse eelisõiguse reeglile.

2.  Liikmesriigid võivad kava heakskiitmiseks lõike 1 punktis b nõutud mõjutatud rühmade minimaalset arvu muuta.

2.  Liikmesriigid võivad kava heakskiitmiseks lõike 1 punktis b nõutud mõjutatud rühmade minimaalset arvu suurendada, juhul kui see minimaalne arv siiski esindab enamikku rühmi.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et tõenäolise maksejõuetuse korral ei või aktsionärid ega teised omakapitali omanikud, kellel on võlgniku suhtes ärihuvid, põhjendamatult takistada ettevõtte elujõulisuse taastamiseni viiva restruktureerimiskava vastuvõtmist ega rakendamist.

1.  Liikmesriigid tagavad, et tõenäolise maksejõuetuse korral ei või aktsionärid ega teised omakapitali omanikud, kellel on võlgniku suhtes ärihuvid, põhjendamatult ära hoida ega takistada ettevõtte elujõulisuse taastamiseni viiva restruktureerimiskava vastuvõtmist ega rakendamist.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Töötajad

 

Liikmesriigid tagavad, et restruktureerimisprotsessis ei kahjustata töötajate õigusi, sealhulgas käesolevas direktiivis sätestatud õigusi, ning et tehakse sõltumatut järelevalvet asjaomaste liidu ja liikmesriikide õigusaktide täitmise üle. Nimetatud õiguste hulka kuuluvad eelkõige:

 

1)  kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivsete aktsioonide õigus ning

 

2)  õigus olla informeeritud ja ära kuulatud, sh eelkõige õigus saada teavet kõigi menetluste kohta, mis võivad mõjutada tööhõivet või töötajate võimet saada kätte oma palk ja muud tulevased maksed, sh tööandjapension.

 

Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et töötajaid koheldakse alati eesõigusega ja tagatud nõuetega võlausaldajate rühmana.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Likvideerimisväärtuse määrab kindlaks õigus- või haldusasutus, kus restruktureerimiskava võlausaldajate parimate huvide testi väidetava rikkumise alusel vaidlustatakse.

1.  Likvideerimisväärtuse määrab kindlaks õigus- või haldusasutus, kui restruktureerimiskava või võõrandamiskava võlausaldajate parimate huvide testi väidetava rikkumise alusel vaidlustatakse.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutuse kinnitatud restruktureerimiskavad on kõikide kavas nimetatud isikute suhtes siduvad.

1.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutuse kinnitatud restruktureerimiskavad on kavas nimetatud kõikide isikute suhtes siduvad.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kava kinnitada ja määrata eriarvamusele jäänud võlausaldajatele võlgniku või kava poolt hääletanud võlausaldajate makstava rahalise hüvitise.

(b)  kava kinnitada ja hinnata, kas eriarvamusele jäänud ning kava tõttu põhjendamatult kahju kannatavatele võlausaldajatele tuleks maksta rahalist hüvitist, ja anda võimaluse korral korraldus, et selle hüvitise peab maksma võlgnik.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud kaitse saamiseks peavad lõike 2 punktis e osutatud tehingud olema heaks kiidetud restruktureerimise valdkonna spetsialisti või õigus- või haldusasutuse poolt.

3.  Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud kaitse saamiseks peavad lõike 2 punktis e osutatud tehingud olema heaks kiidetud restruktureerimise valdkonna spetsialisti või õigus- või haldusasutuse poolt.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18

Artikkel 18

Direktorite kohustused

Direktorite ülesanded ja kohustused

Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, millega tagada, et direktoritel on tõenäolise maksejõuetuse korral järgmised kohustused:

1. Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, millega tagada, et direktoritel ja ettevõtjatel on tõenäolise maksejõuetuse korral järgmised kohustused:

(a)  viivitamatult meetmete võtmine, et vähendada võlausaldajate, töötajate, aktsionäride ja muude sidusrühmade kaotusi;

(a)  viivitamatult meetmete võtmine, et vähendada võlausaldajate, töötajate, aktsionäride ja muude sidusrühmade kaotusi;

(b)  nõuetekohaselt võlausaldajate ja muude sidusrühmade huvidega arvestamine;

(b)  nõuetekohaselt võlausaldajate, töötajate ja muude sidusrühmade huvidega arvestamine;

 

(b a)  kõigi kohustuste täitmine võlausaldajate, töötajate, muude sidusrühmade, riigi ja tema harundite ees;

(c)  maksejõuetuse ärahoidmiseks mõistlike meetmete võtmine;

(c)  maksejõuetuse ärahoidmiseks mõistlike meetmete võtmine;

(d)  ettevõtte elujõulisust ohustava tahtliku või raske hooletuse vältimine.

(d)  ettevõtte elujõulisust ohustava tahtliku või raske hooletuse vältimine;

 

(d a)  äriühingu netovara väärtuse tahtlikust vähendamisest hoidumine.

 

2.  Lõikes 1 sätestatud kohustuste mittejärgimist võetakse vastavalt artiklile 22 arvesse maksekohustustest vabastamise perioodi ja tingimuste määramisel.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad võib kooskõlas käesoleva direktiiviga täielikult kustutada.

1.  Liikmesriigid tagavad, et ülemäärastes võlgades heausksete ettevõtjate võlad võib kooskõlas käesoleva direktiiviga täielikult kustutada.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Võla täielikku kustutamist kohaldatakse ainult juhul, kui võlgades olev ettevõtja on täitnud käesoleva direktiivi artikli 18 nõuded. Töö- või konkurentsiõigust rikkuvate ettevõtjate puhul võla täielik kustutamine välistatakse.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid annavad uue võimaluse saanud ettevõtjatele toetust äritegevuseks ja uuendusmeetmeteks, mis aitavad neil ettevõtlusega tegelemise võimet jälle rakendama hakata.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 20

Artikkel 20

Maksekohustustest vabastamise periood

Maksekohustustest vabastamise periood

1.  Periood, mille möödudes võib ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad täielikult kustutada, ei kesta kauem kui kolm aastat alates järgmisest:

1.  Periood, mille möödudes võib ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad esimest korda täielikult kustutada, ei kesta kauem kui viis aastat alates järgmisest:

(a)  kuupäev, mil õigus- või haldusasutus langetas otsuse sellise menetluse alustamise kohta, juhul kui menetlus lõppeb ülemäärastes võlgades ettevõtja varade likvideerimisega, või

(a)  kuupäev, mil õigus- või haldusasutus langetas otsuse sellise menetluse alustamise kohta, juhul kui menetlus lõppeb ülemäärastes võlgades ettevõtja varade likvideerimisega, või

(b)  tagasimaksete kava rakendamise alguse kuupäev, juhul kui menetlus hõlmab tagasimaksete kava.

(b)  tagasimaksete kava rakendamise alguse kuupäev, juhul kui menetlus hõlmab tagasimaksete kava.

2.  Liikmesriigid tagavad, et maksekohustustest vabastamise perioodi möödumisel ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad kustutakse, ilma et oleks vaja uuesti õigus- või haldusasutuse poole pöörduda.

2.  Liikmesriigid tagavad, et maksekohustustest vabastamise perioodi möödumisel ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad kustutatakse.

 

2 a.  Liikmesriigid võivad sätestada pikemad maksekohustustest vabastamise perioodid, juhul kui ettevõtja taotleb teist või järgnevat maksekohustustest vabastamise menetlust.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Erandina artiklitest 19, 20 ja 21 võivad liikmesriigid üheselt määratletud olukordades ja juhul kui sellised piirangud on avalikkuse huvides õigustatud, säilitada või kehtestada maksekohustustest vabastamisele juurdepääsu piiravad sätted või võla täieliku kustutamise pikemad perioodid või pikemad keeluperioodid eelkõige järgmistel juhtudel:

1.  Erandina artiklitest 19, 20 ja 21 säilitavad või kehtestavad liikmesriigid üheselt määratletud olukordades ja juhul kui sellised piirangud on avalikkuse huvides õigustatud, maksekohustustest vabastamisele juurdepääsu piiravad sätted või võla täieliku kustutamise pikemad perioodid või pikemad keeluperioodid eelkõige järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ülemäärastes võlgades ettevõtja tegevus võla tekkides või võlgade sissenõudmisel oli võlausaldajate suhtes ebaaus või pahauskne;

(a)  ülemäärastes võlgades ettevõtja tegevus võla tekkides või võlgade sissenõudmisel oli võlausaldajate suhtes ebaaus või pahauskne. Komisjon annab liikmesriikidele suunised kriteeriumide koostamiseks ebaausa või pahauskse käitumise kindlaksmääramiseks;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ülemäärastes võlgades ettevõtja ei pea kinni võlgade tagasimaksmise graafikust või ei täida muud juriidilist kohustust, mille eesmärk on võlausaldajate huvide kaitse;

(b)  ülemäärastes võlgades ettevõtja ei pea enamasti kinni võlgade tagasimaksmise graafikust või ei täida muud juriidilist kohustust, mille eesmärk on võlausaldajate huvide kaitse, võttes arvesse raskusi, mis mikro- ja väikestel ettevõtjatel maksejõuetus- ja restruktureerimismenetluse järgimisel tekivad;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  ettevõtjad või nende direktorid on tegutsenud vastuolus käesoleva direktiivi artikli 18 kohaste kohustustega või on ettevõtjad või nende direktorid rikkunud töö- või konkurentsiõigust.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad sätestada pikemad maksekohustustest vabastamise perioodid juhtudel, kui ülemäärastes võlgades ettevõtja põhielukoht on võimalike realiseeritavate varade seast välja arvatud, et kaitsta ülemäärastes võlgades ettevõtja ja tema pere toimetulekut.

2.  Liikmesriigid võivad sätestada pikemad maksekohustustest vabastamise perioodid, et kaitsta ülemäärastes võlgades ettevõtja ja tema pere elatise teenimise võimalusi, kui tema põhielukoht on võimalike realiseeritavate varade seast välja arvatud.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad konkreetsed võlakategooriad, nagu tagatud võlad või kriminaalkaristustest või deliktiõiguslikust vastutusest tulenevad võlad, maksekohustustest vabastamisest välja arvata või sätestada pikema maksekohustustest vabastamise perioodi, juhul kui sellised väljaarvamised või piirangud on avalikkuse huvides õigustatud.

3.  Liikmesriigid võivad maksekohustustest vabastamisest välja arvata konkreetsed võlakategooriad, nagu tagatud võlad või kriminaalkaristustest või deliktiõiguslikust vastutusest tulenevad võlad, või sätestada nende suhtes pikema maksekohustustest vabastamise perioodi, juhul kui sellised väljaarvamised või piirangud on avalikkuse huvides õigustatud.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Erandina artiklist 21 võivad liikmesriigid sätestada tegutsemiskeelu pikemaks või määramata ajaks, kui ülemäärastes võlgades ettevõtja on sellise elukutse esindaja, mille kohta kehtivad erilised eetikanõuded, või kui tegutsemiskeelud määrati kriminaalkohtumenetluses.

4.  Erandina artiklist 21 võivad liikmesriigid sätestada tegutsemiskeelu pikemaks või määramata ajaks, kui ülemäärastes võlgades ettevõtja on sellise elukutse esindaja, mille kohta kehtivad erilised eetikanõuded ja ettevõtja on neid nõudeid rikkunud, või kui tegutsemiskeelud määrati kriminaalkohtumenetluses.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Lõike 1 punkti a osas annab komisjon liikmesriikidele suunised kriteeriumide koostamiseks ebaausa või pahauskse käitumise kindlaksmääramiseks sellises olukorras.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui ülemäärastes võlgades ettevõtjal on kaubandus-, majandus-, ametialases või kutsetegevuses tekkinud võlgu, samuti isiklikke võlgu, mis on tekkinud väljaspool neid tegevusi, siis käsitletakse maksekohustustest vabastamise saamiseks kõiki võlgu ühe menetluse raames.

1.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui ülemäärastes võlgades ettevõtjal on kaubandus-, majandus-, ametialases või kutsetegevuses tekkinud võlgu, samuti isiklikke võlgu, mis on tekkinud väljaspool neid tegevusi, tuleb kutsetegevuses tekkinud võlgu käsitleda maksekohustustest vabastamise saamiseks isiklikest võlgadest eraldi. Menetlusi, mille eesmärk on vabaneda nii kutsetegevuses tekkinud kui ka isiklikest võlgadest, võib kooskõlas käesoleva direktiiviga maksekohustustest vabastamise saamiseks kooskõlastada.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad lõikest 1 kõrvale kalduda ja sätestada, et ärilisi ja isiklikke võlgu tuleb käsitleda eraldi menetlustes, eeldusel et neid menetlusi on võimalik käesoleva direktiivi kohase maksekohustustest vabastamise saamiseks kooskõlastada.

välja jäetud

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et vahendajad, pankrotihaldurid ja teised restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjades määratud spetsialistid saavad vajaliku esmase ja täiendava koolituse, et tagada teenuste osutamine kõikide osapoolte suhtes tõhusalt, erapooletult, sõltumatult ja pädevalt.

1.  Liikmesriigid tagavad, et vahendajad, pankrotihaldurid ja teised restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjades määratud spetsialistid saavad esmase ja täienduskoolituse ning vajaliku kvalifikatsiooni, et tagada tõhus, erapooletu, sõltumatu ja pädev teenuste osutamine kõigile isikutele.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon hõlbustab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et kogu liidus koolituse kvaliteeti parandada, sh võrgustike loomise, kogemuste vahetamise ja suutlikkuse suurendamise vahendite kaudu, ning korraldab vajaduse korral restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjadega tegelevate kohtu- ja haldusasutuste liikmete koolitust.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid soodustavad mis tahes nende poolt asjakohaseks peetavate vahenditega restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistide vabatahtlike tegevusjuhendite väljatöötamist ja nendest kinnipidamist ning teisi selliste teenuste osutamise tõhusaid järelevalvemehhanisme.

2.  Liikmesriigid tagavad, et restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistid ning teised selliste teenuste osutamise tõhusaid järelevalvemehhanismid järgiksid kohustuslikke tegevusjuhendeid, mis sisaldavad vähemalt sätteid koolituse, kvalifikatsiooni, litsentside, registreerimise, isikliku vastutuse, kindlustuse ja hea maine kohta.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid kehtestavad tõhusad sanktsioonid käesolevas artiklis ja muudes asjakohastes liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud spetsialistidele kehtivate kohustuste rikkumise eest.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 а.  Liikmesriigid tagavad, et teave restruktureerimise valdkonna spetsialistide üle järelevalvet või kontrolli teostavate asutuste kohta oleks avalikult kättesaadav.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 27 a

 

Uue võimaluse saanud ettevõtjatele kättesaadav teave

 

1.  Liikmesriigid tagavad, et uue võimaluse saanud ettevõtjatel oleks võimalik saada asjakohast, ajakohast, selget, kokkuvõtlikku ja kasutajasõbralikku teavet selle kohta, millist just neile mõeldud haldus-, õigus, ettevõtlus- või rahalist toetust on neil võimalik saada ja milliseid vahendeid nad saavad kasutada, et uue ettevõtte asutamine oleks lihtsam.

 

2.  Liikmesriigid edastavad lõike 1 kohaselt esitatava teabe komisjonile kord aastas.

 

3.  Komisjon avaldab lõike 1 kohaselt esitatava ja lõike 2 kohaselt saadud teabe kasutajasõbralikul moel oma veebisaidil.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Võlgniku põhihuvide keskme muutus, nagu on määratletud määruses (EL) nr 2015/848, ei ole restruktureerimismenetluste ajal lubatud.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  võlausaldajatele teadete saatmine;

(c)  võlausaldajatele, sealhulgas töötajate esindajatele teadete saatmine;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  kaotatud töökohtade arv, ettevõtte osaline või täielik üleandmine, osaline koondamine, restruktureerimislepingute mõju tööhõivele, direktorite kohustuste rikkumine ja avaliku sektori vahenditest rahastamise määr;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g b)  selliste punkti a alapunktis iii osutatud menetluse läbinud võlgnike arv, kes asutasid uue ettevõtte;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g c)  võlgnike puhul, kes asutasid pärast punkti a alapunktides ii ja iii osutatud menetluse läbimist uue ettevõtte, keskmine aeg, mis jäi menetluse lõppemise ja uue ettevõtte asutamise vahele;

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g d)  kaotatud töökohtade arv, ettevõtte osaline või täielik üleandmine, osaline koondamine ning restruktureerimislepingute mõju tööhõivele ja avaliku sektori vahenditest rahastamise määr;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g e)  kaotatud töökohtade arv, ettevõtte osaline või täielik üleandmine ning restruktureerimislepingute mõju tööhõiveolukorrale;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g f)  selliste restruktureerimis- ja maksejõuetusmenetluste arv, mille puhul ilmnes pettus, ja kasutada olnud täitmise tagamise mehhanismide toimimine.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid koostavad lõigetes 1 ja 2 osutatud koondandmete alusel statistika terve kalendriaasta kohta iga aasta 31. detsembri seisuga, alustades andmetest, mis koguti alates [rakendusmeetmete kohaldamise alguskuupäevast] esimese terve kalendriaasta jooksul. Statistika edastatakse komisjonile kord aastas, täpsemalt andmete kogumise aastale järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, kasutades andmete edastamise tüüpvormi.

3.  Liikmesriigid koostavad lõigetes 1 ja 2 osutatud koondandmete alusel statistika terve kalendriaasta kohta iga aasta 31. detsembri seisuga, alustades andmetest, mis koguti alates [rakendusmeetmete kohaldamise alguskuupäevast] esimese terve kalendriaasta jooksul. Statistika edastatakse komisjonile kord aastas, täpsemalt andmete kogumise aastale järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, kasutades andmete edastamise tüüpvormi. Liikmesriigid esitavad selle statistika kasutajasõbralikul veebisaidil.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon koondab käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud teabe oma veebilehele tasuta, avalikult kättesaadaval ja kasutajasõbralikul moel.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 30 a

 

Aruandluskohustus

 

1.  Iga võlgnik, kes on liikmesriigis seotud restruktureerimis-, maksejõuetus- või maksekohustustest vabastamise menetlusega ja kes tegutseb ka teises liikmesriigis, teatab sellest mõlema liikmesriigi pädevale asutusele, haldusasutusele või kohtule iga sellise menetluse alguses.

 

2.  Võlgnik on kohustatud teatama restruktureerimis-, maksejõuetus- või maksekohustustest vabastamise menetluses osaleva kohtu haldusorganile oma ettevõtte tegevusest, selle mahust ja struktuurist teises liikmesriigis või kolmandates riikides.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  Direktiiv 2008/94/EÜ.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 33 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt [5 aasta jooksul pärast rakendusmeetmete kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga 7 aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, muu hulgas kaaludes, kas restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise õigusliku raamistiku konsolideerimiseks ning tugevdamiseks on vaja täiendavaid meetmeid.

Hiljemalt [3 aasta jooksul pärast rakendusmeetmete kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja mõju kohta. Pärast käesoleva direktiivi läbivaatamist esitab komisjon selle hinnangu alusel vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, kaaludes täiendavaid meetmeid restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise õigusliku raamistiku konsolideerimiseks ning ühtlustamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused, maksejõuetuse tavamääratlus, maksejõuetuse nõuete järjekord ning vara tagasivõitmise meetmed.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (7.12.2017)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL

(COM(2016)0723 – C8-0475/2016 – 2016/0359(COD))

Arvamuse koostaja: Enrique Calvet Chambon

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on eemaldada siseriikliku õiguse ning ennetava restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste erinevustest tingituna praegu põhivabaduste, nagu kapitali vaba liikumine ja asutamisvabadus, kasutamise ees seisvad takistused. Käesoleva direktiiviga soovitakse need takistused eemaldada, tagades rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate juurdepääsu tõhusatele riiklikele ennetava restruktureerimise raamistikele, mis võimaldavad neil tegevust jätkata; andes ausatele ülemäärastes võlgades ettevõtjatele pärast võla täielikku kustutamist mõistliku aja möödudes uue võimaluse ning parandades restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste mõjusust, eriti tänu nende kestuse lühenemisele.

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on soodustada siseturu korrektset toimimist ning kõrvaldada selleks tegurid, mis takistavad selliste põhivabaduste kasutamist nagu kapitali vaba liikumine ja asutamisvabadus ning mis on tekkinud seetõttu, et siseriiklik õigus ning ennetava restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetlused on erinevad. Sellega aitab direktiiv kaasa ka tõelisele kapitaliturgude liidu loomisele. Käesoleva direktiiviga soovitakse need takistused eemaldada, tagades rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate juurdepääsu tõhusatele riiklikele ennetava restruktureerimise raamistikele, mis võimaldavad neil tegevust jätkata; andes ausatele ülemäärastes võlgades ettevõtjatele pärast võla täielikku kustutamist mõistliku aja möödudes uue võimaluse ning parandades restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste mõjusust, eriti tänu nende kestuse lühenemisele. Ennetavad lahendused, mida mõnikord nimetatakse eelpaketi lahendusteks, on osa tänapäevases maksejõuetusõiguses üha rohkem levivast suundumusest, mille kohaselt eelistakse tavalisele lahendusele ehk kriisis ettevõtte likvideerimisele ettevõtte finantsseisund taastada või vähemalt majanduslikult elujõulised üksused päästa ning tänu sellele töökohad säilitada.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Restruktureerimine peaks võimaldama rahalistes raskustes olevatel ettevõtjatel äritegevust täielikult või osaliselt jätkata, muutes varade ja kohustuste koosseisu, tingimusi või struktuuri või oma kapitalistruktuuri, sh müües ettevõtte varasid või osi. Ennetava restruktureerimise raamistikega tuleks eelkõige võimaldada ettevõtjatel restruktureerimist varases etapis ja maksejõuetuse vältimiseks. Need raamistikud peaks suurendama koguväärtust võlausaldajate, omanike ja majanduse jaoks tervikuna ning ära hoidma välditava töökohtade kadumise ning teadmiste ja oskuste kaotuse. Need peaks ära hoidma ka viivislaenude kogunemise. Restruktureerimise protsessis tuleks kaitsta kõikide asjaosaliste õigusi. Samal ajal tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei ole ellujäämisvõimalusi.

(2)  Restruktureerimine peaks võimaldama rahalistes raskustes olevatel ettevõtjatel äritegevust täielikult või osaliselt jätkata, muutes varade ja kohustuste koosseisu, tingimusi või struktuuri või oma kapitalistruktuuri, sh müües ettevõtte varasid või osi või ettevõtte enda, kui need toimingud aitavad rahuldada võlausaldajate nõudeid nagu varade likvideeriminegi. Ennetava restruktureerimise raamistikega tuleks eelkõige võimaldada ettevõtjatel restruktureerimist varases etapis ja maksejõuetuse vältimiseks. Tänu raamistikele peaks koguväärtus olema võlausaldajate jaoks suurem kui siis, kui varad likvideeritaks, ning see peaks suurenema omanike ja majanduse jaoks tervikuna ning raamistikega peaks välditama töökohtade ja tegevuse kadumist ning teadmiste ja oskuste kaotust. Need peaks ära hoidma ka viivislaenude kogunemise, mille käsitlemiseks on kõige parem kasutada kõikehõlmavat ja kooskõlastatud lahendust, milles on ühendatud riigi ja vajaduse korral liidu tasandi täiendavad meetmed. Restruktureerimise protsessis tuleks kaitsta kõikide asjaosaliste õigusi. Samal ajal tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei ole ellujäämisvõimalusi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Mitmes liikmesriigis on restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste pikalevenimine oluline tegur, millest saab alguse madal sissenõudmismäär ja investorite vastumeelsus ajada äri jurisdiktsioonides, kus on oht, et menetlused kestavad liiga kaua.

(5)  Mitmes liikmesriigis on restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste pikalevenimine oluline tegur, millest saab alguse madal sissenõudmismäär ja investorite vastumeelsus ajada äri jurisdiktsioonides, kus on oht, et menetlused kestavad liiga kaua ja on liiga kulukad.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Nende erinevuste tulemusel näevad investorid hinnangulisi täiendavad kulusid ühes või mitmes liikmesriigis rahalistesse raskustesse sattuva võlgnikuga seotud riskide puhul ning selliste ettevõtte restruktureerimisel, millel on tegevuskohti, võlausaldajaid või varasid teistes liikmesriikides, nagu on kõige ilmsem ettevõtete rahvusvaheliste kontsernide restruktureerimisel. Paljud investorid nimetavad muus riigis investeerimisest loobumise või äripartnerluse sõlmimata jätmise peamise põhjusena ebakindlust maksejõuetusnormides või ohtu, et võõras riigis kujuneb maksejõuetusmenetlus pikaks või keerukaks.

(6)  Kõigi nende erinevuste tõttu tekkib investoritel lisakulu, kui nad peavad hindama riske, mis tekkivad, kui võlgnik sattub ühes või mitmes liikmesriigis rahalistesse raskustesse või kui raskustes oleva ettevõtte kasumlik tegevus tuleb üle võtta, ja kulu sellise ettevõtte restruktureerimisel, millel on tegevuskohti, võlausaldajaid või varasid teistes liikmesriikides, nagu on kõige ilmsem ettevõtete rahvusvaheliste kontsernide restruktureerimisel. Paljud investorid nimetavad muus riigis investeerimisest loobumise või äripartnerluse sõlmimata jätmise peamise põhjusena ebakindlust maksejõuetusnormides või ohtu, et võõras riigis kujuneb maksejõuetusmenetlus pikaks või keerukaks. Ebakindlus takistab seega kasutamast ettevõtete asutamise vabadust, vähendab tahet ettevõtlusega tegeleda ning kahjustab siseturu korrektset toimimist. Eriti just väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ei ole enamasti vahendeid, millega piiriülese tegevusega kaasnevaid riske hinnata.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Nende erinevuste tulemusel ei ole liikmesriikides ühtseid laenu saamise tingimusi ega sissenõudmismäärasid. Hästi toimiva ühtse turu jaoks üldiselt ja eriti kapitaliturgude liidu toimimiseks on restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste valdkonna suurem ühtlustamine seega möödapääsmatu.

(7)  Nende erinevuste tulemusel ei ole liikmesriikides ühtseid laenu saamise tingimusi ega sissenõudmismäärasid ja need takistavad siseturul kapitali vaba liikumist. Analüüsidest nähtub, et liikmesriikides valitseb tõhusate ennetava restruktureerimise raamistike olemasolu ja ettevõtlusega tegelevate inimeste osakaalu vahel positiivne seos, ja tänu raamistikele võiks finantsvõimenduse vähenemine finantsstabiilsust ja majandustegevust vähem kahjustada. Hästi toimiva ühtse turu jaoks üldiselt ning eriti kapitaliturgude liidu toimimise ja elujõulise majandustegevuse tagamiseks on restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste valdkonna suurem ühtlustamine seega möödapääsmatu.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Maksejõuetusõigust tuleb ühtlustada, et jõuda ühtse Euroopa äriõiguseni. Äriõiguse valdkonnas on liidu õigustik ebaühtlane ja lünklik. Euroopa ühtse turu korrektseks toimimiseks on vaja suuremat lähenemist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Põhivabaduste kasutamise takistused ei ilmne üksnes piiriülestes olukordades. Järjest enam ühendatud siseturg, kus kaubad, teenused, kapital ja töötajad vabalt liiguvad ning digitaalne mõõde muutub üha olulisemaks, tähendab, et kõikide asjakohaste komponentide (nagu kliendibaas, tarneahel, tegevusalad, investori- ja kapitalibaas) kaalumisel saab rangelt ühe riigi piiresse jäävaks pidada vaid väheseid ettevõtteid. Isegi ühe riigi piiresse jäävad maksejõuetusjuhtumid võivad mõjutada ühtse turu toimimist, kui aset leiab nn doominoefekt ja ühe ettevõtja maksejõuetus vallandab tarneahelas järgmised maksejõuetusjuhtumid.

(9)  Põhivabaduste kasutamise takistused ei ilmne üksnes piiriülestes olukordades. Järjest enam ühendatud siseturg, kus kaubad, teenused, kapital ja töötajad vabalt liiguvad ning digitaalne mõõde muutub üha olulisemaks, tähendab, et kõikide asjakohaste komponentide (nagu kliendibaas, tarneahel, tegevusalad, investori- ja kapitalibaas) kaalumisel saab rangelt ühe riigi piiresse jäävaks pidada vaid väheseid ettevõtteid. Isegi ühe riigi piiresse jäävad maksejõuetusjuhtumid võivad mõjutada ühtse turu toimimist, kui aset leiab nn doominoefekt ja ühe ettevõtja maksejõuetus vallandab tarneahelas järgmised maksejõuetusjuhtumid, mis ohustavad eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/84862 on reguleeritud ainult küsimused, mis on seotud kohtualluvuse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega, kohaldatava õiguse ning piiriüleste maksejõuetusmenetluste puhul tehtava koostööga, samuti maksejõuetusregistrite omavahelise ühendamisega. Selle kohaldamisala hõlmab ennetavaid menetlusi, millega edendada majanduslikult elujõuliste võlgnike päästmist, samuti menetlusi, millega anda ettevõtjatele uus võimalus. Määrusega (EL) 2015/848 ei lahendata aga eri liikmesriikide õiguses ettenähtud menetluste vaheliste erinevuste probleemi. Lisaks ei eemaldaks üksnes piiriüleseid maksevõimetusjuhte käsitlev instrument kõiki vaba liikumise takistusi, samuti ei suudaks investorid kindlaks määrata, kas võimalikud võlgnikul tulevikus tekkivad rahalised raskused on piiriülest või siseriiklikku laadi. Seetõttu on vaja lisaks õigusalase koostöö küsimuste reguleerimisele kehtestada ka materiaalsed miinimumnõuded.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/84862 on reguleeritud ainult küsimused, mis on seotud kohtualluvuse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega, kohaldatava õiguse ning piiriüleste maksejõuetusmenetluste puhul tehtava koostööga, samuti maksejõuetusregistrite omavahelise ühendamisega. Selle kohaldamisala hõlmab avaliku otsusega alustatavaid ennetavaid menetlusi, millega edendada majanduslikult elujõuliste võlgnike päästmist, samuti menetlusi, millega anda ettevõtjatele uus võimalus. Määrusega (EL) 2015/848 ei lahendata aga eri liikmesriikide õiguses ettenähtud menetluste vaheliste erinevuste probleemi ega hõlmata salajasi menetlusi. Lisaks ei eemaldaks üksnes piiriüleseid maksevõimetusjuhte käsitlev instrument kõiki vaba liikumise takistusi, samuti ei suudaks investorid kindlaks määrata, kas võimalikud võlgnikul tulevikus tekkivad rahalised raskused on piiriülest või siseriiklikku laadi. Seetõttu on vaja lisaks õigusalase koostöö küsimuste reguleerimisele kehtestada ka materiaalsed miinimumnõuded.

_________________

_________________

62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  On vaja vähendada restruktureerimise kulusid nii võlgnike kui ka võlausaldajate jaoks. Seega tuleks vähendada erinevusi, mis takistavad rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate varajast restruktureerimist ning ausatele ettevõtjatele uue võimaluse andmise kasutamist. See peaks liidus parandama läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust. Samuti peaks see suurendama investeeringutelt kõikide võlausaldajate ja investorite saadavat tulu ning soodustama piiriülest investeerimist. Sidusamad normid peaks ka hõlbustama kontsernide restruktureerimist olenemata sellest, kus kontserni liikmed liidus asuvad.

(11)  Restruktureerimise kulusid tuleb vähendada nii võlgnike kui ka võlausaldajate jaoks, kelle kanda need kaudselt sageli jäävad, sest neile makstakse vähem tagasi. Seega tuleks vähendada erinevusi, mis takistavad rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate varajast restruktureerimist ning ausatele ettevõtjatele uue võimaluse andmise kasutamist. See peaks suurendama liidus läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust nii võlgnike kui ka võlausaldajate jaoks. Samuti peaks see suurendama investeeringutelt kõikide võlausaldajate ja investorite saadavat tulu ning soodustama piiriülest investeerimist. Sidusamad normid peaks ka hõlbustama kontsernide restruktureerimist olenemata sellest, kus kontserni liikmed liidus asuvad.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate tõhusa restruktureerimise takistuste kõrvaldamine aitab vähendada töökohtade kadumist ja tarneahelas olevate võlausaldajate kahjumeid, säilitab oskusteavet ja oskusi ning on seega kasulik majanduskeskkonnale tervikuna. Ettevõtjatele uue võimaluse andmisele kaasa aitamisega välditakse nende kõrvalejäämist tööturult ja võimaldatakse neil kogemuse võrra rikkamana uuesti ettevõtlusega alustada. Lisaks suureneks restruktureerimismenetluste kestuse lühendamisega võlausaldajate jaoks võlgade sissenõudmise määr, sest tavapäraselt aja möödudes väheneb ettevõtte väärtus veelgi. Pealegi lubaksid tõhusad maksejõuetusnormid paremini hinnata laenamisotsustega seotud riske ja leevendaksid ülemäärastes võlgades ettevõtjate kohanemist, alandades finantsvõimenduse vähendamise protsessiga seotud majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid.

(12)  Rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate tõhusa restruktureerimise takistuste kõrvaldamine aitab vähendada töökohtade kadumist ja tarneahelas olevate võlausaldajate kahjumeid, säilitab oskusteavet ja oskusi ning on seega kasulik majanduskeskkonnale tervikuna. Selle eesmärgi saavutamiseks ning töökohtade ja majandustegevuse säilitamiseks tuleb tagada, et neid menetlusi on võimalik korraldada täielikult või osaliselt konfidentsiaalselt, mistõttu tuleb eelkõige töötajate õigused paremini kindlaks määrata. Ettevõtjatele uue võimaluse andmisele kaasa aitamisega välditakse nende kõrvalejäämist tööturult ja võimaldatakse neil kogemuse võrra rikkamana uuesti ettevõtlusega alustada. Lisaks suureneks restruktureerimismenetluste kestuse lühendamisega võlausaldajate jaoks võlgade sissenõudmise määr, sest tavapäraselt aja möödudes väheneb ettevõtte väärtus veelgi. Pealegi lubaksid tõhusad maksejõuetusnormid paremini hinnata laenamisotsustega seotud riske ja leevendaksid ülemäärastes võlgades ettevõtjate kohanemist, alandades finantsvõimenduse vähendamise protsessiga seotud majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Eriti VKEdel peaks liidu tasandi sidusamast raamistikust palju kasu olema, kuna neil ei ole vajalikke vahendeid, et kanda suuri restruktureerimiskulusid või kasutada mõnes teises liikmesriigis kehtivaid tõhusamaid restruktureerimismenetlusi. VKEdel ei ole tihti, ja eriti siis kui nad on rahalistes raskustes, erialase nõu hankimiseks piisavalt vahendeid ning seetõttu tuleks ette näha varajase hoiatamise vahendid, mis võlgnikele märku annaks, et on vaja kiiresti tegutseda. Selleks et aidata sellistel ettevõtjatel restruktureerimiste kulusid madalal hoida, tuleks riigi tasandil välja töötada ja veebis kättesaadavaks teha restruktureerimise näidiskavad. Võlgnikud peaks saama neid oma vajaduste ning oma tegevuse eripärade kohaselt kasutada ja kohanda.

(13)  Eriti VKEdel peaks liidu tasandi sidusamast raamistikust palju kasu olema, kuna neil ei ole vajalikke vahendeid, et kanda suuri restruktureerimiskulusid või kasutada mõnes teises liikmesriigis kehtivaid tõhusamaid restruktureerimismenetlusi. VKEdel ei ole tihti, ja eriti siis kui nad on rahalistes raskustes, erialase nõu hankimiseks piisavalt vahendeid ning seetõttu tuleks ette näha varajase hoiatamise vahendid, mis võlgnikele märku annaks, et on vaja kiiresti tegutseda. Selleks et aidata sellistel ettevõtjatel restruktureerimiste kulusid madalal hoida, tuleks riigi tasandil välja töötada ja veebis kättesaadavaks teha restruktureerimise näidiskavad. Võlgnikud peaks saama neid oma vajaduste ning oma tegevuse eripärade kohaselt kasutada ja kohanda. Võlgnikul peab olema võimalik leida kolmandate isikute või võlausaldajatega ühekordseid ja erilahendusi, mis seisnevad kas kõikide või suure osa võlausaldajate ees võlgade vähendamises või kogu elujõulise tegevuse võõrandamises, et täita võlausaldajate nõudeid paremini kui varade likvideerimise kaudu. Peale selle tuleks ettevõtjate ühenduste ja teiste huvirühmade abiga võimaldada saada VKEde eripära arvesse võttes restruktureerimise valdkonna spetsialistilt asjatundlikku nõu.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Tarbijate ülemäärane võlgnevus on majanduslikus ja sotsiaalses plaanis väga murettekitav ning see on tihedalt seotud võlakoormuse vähendamisega. Lisaks ei ole tihti võimalik selgelt eristada ettevõtja võlgu tarbijana tema ärilistest võlgadest. Ettevõtjatele uue võimaluse andmise kord ei oleks kuigi tõhus, kui ettevõtja peaks äritegevuses ja eraisikuna kogunenud võlgade kustutamiseks läbima erinevad menetlused, millel on erinevad juurdepääsutingimused ja maksekohustustest vabastamise perioodid. Neil põhjustel ja kuigi käesolev direktiiv ei sisalda siduvaid õigusnorme tarbija ülemäärase võlgnevuse kohta, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada maksekohustustest vabastamise sätteid ka tarbijate suhtes.

(15)  Tarbijate ülemäärane võlgnevus on majanduslikus ja sotsiaalses plaanis väga murettekitav ning see on tihedalt seotud võlakoormuse vähendamisega. Peale selle tehakse teatavates jurisdiktsioonides selget vahet, kas ettevõtjal on võlg tarbijana või ettevõtjana, kuid on ka jurisdiktsioone, kus vahe tegemine on keerulisem või ei ole see tavaks. Sellistes jurisdiktsioonides ei pruugi ettevõtjatele uue võimaluse andmise kord olla tõhus, kui ettevõtja peaks äritegevuses ja eraisikuna kogunenud võlgade kustutamiseks läbima erinevad menetlused, millel on erinevad juurdepääsutingimused ja maksekohustustest vabastamise perioodid. Neil põhjustel ja kuigi käesolev direktiiv ei sisalda siduvaid õigusnorme tarbija ülemäärase võlgnevuse kohta, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada maksekohustustest vabastamise sätteid ka tarbijate suhtes.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Mida varem võlgnik näeb, et tal on rahalised raskused ja ta saab vajalikke meetmeid võtta, seda suurem on tõenäosus, et eelseisev maksejõuetus suudetakse ära hoida või et juhul, kui ettevõtte elujõulisust ei ole võimalik taastada, läheb likvideerimine sujuvalt ja tõhusalt. Seepärast peaks saadaval olema selge teave võimalike ennetava restruktureerimise menetluste kohta, samuti varajase hoiatamise vahendid, et stimuleerida finantsraskuste ees seisvaid võlgnikke varakult vastumeetmeid võtma. Võimalikud varajase hoiatamise mehhanismid peaks hõlmama võlgniku või võlgniku juhtkonna raamatupidamis- ja järelevalvekohustusi, samuti laenulepingust tulenevaid aruandluskohustusi. Lisaks võiks siseriiklikus õiguses ette näha stiimulid või kohustuse, et asjakohast teavet valdavad kolmandad isikud, nagu raamatupidajad, ning maksu- ja sotsiaalkindlustusamet olukorra halvenemisest märku annaksid.

(16)  Mida varem võlgnik näeb, et tal on rahalised raskused ja ta saab vajalikke meetmeid võtta, seda suurem on tõenäosus, et eelseisev maksejõuetus suudetakse ära hoida või et juhul, kui ettevõtte elujõulisust ei ole võimalik taastada, läheb likvideerimine sujuvalt ja tõhusalt. Seepärast peaks saadaval olema selge teave võimalike ennetava restruktureerimise menetluste kohta, samuti varajase hoiatamise vahendid, et stimuleerida finantsraskuste ees seisvaid võlgnikke varakult vastumeetmeid võtma. Võimalikud varajase hoiatamise mehhanismid peaks hõlmama võlgniku või võlgniku juhtkonna raamatupidamis- ja järelevalvekohustusi – võttes arvesse, et VKEdel ei ole piisavaid rahasummasid – samuti laenulepingust tulenevaid aruandluskohustusi. Peale selle peaks maksu-, sotsiaalkindlustus- ja auditiasutused püüdma leida riigisisese õiguse kohaselt viisi, kuidas juhtida ettevõtete laenudega seotud ohtlikele suundumustele tähelepanu võimalikult vara. Võlgnike ja ettevõtjate teadlikkuse suurendamiseks ning maksejõuetusjuhtumite vältimiseks peab esmajärjekorras olema avalikult, tasuta ja kasutaja jaoks mugaval kujul kättesaadav teave restruktureerimise ja maksejõuetusega seotud õiguslike menetluste kohta. Komisjon peaks ühtlasi kooskõlas oma digitaalse ühtse turu strateegiaga soodustama seda, et teadete saatmiseks ja veebipõhiseks teabevahetuseks kasutataks ja töötataks välja uusi infotehnoloogiaid, sest nii oleks varase hoiatamise menetlus tõhusam.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Varase hoiatamise etapp, mille eesmärk on ennetada kriisi puhkemist, on mõeldud selleks, et anda märku võlgnikul tekkivatest raskustest ning anda talle võimalus ettevõtte majanduslikke ja rahaprobleeme kiiresti analüüsida ja neile lahendus leida; selleks antakse mitu võimalust, mida võib kasutada vabatahtlikult, ilma et kirjutataks ette, kuidas tuleb toimida, või et kriisi olemasolust teavitataks tingimata kolmandaid isikuid. Seetõttu tuleb jätta liikmesriikide otsustada, kas kohustusliku järelevalve sätteid tuleks kohaldada ainult VKEde suhtes, sest VKEd ei ole sageli suutelised iseseisvalt restruktureerimisprotsessi algatama, kuna nende konkurentsivõime on paljude tegurite tõttu väiksem, nt on nad liiga väikesed, neil ei ole tugevat juhtimissüsteemi, tõhusaid tööprotsesse, järelevalve- ega kavandamisvahendeid, ning neil on selleks väiksemad võimalused.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Tõhususe edendamiseks ning viivituste ja kulude vähendamiseks peaks siseriiklikud ennetava restruktureerimise raamistikud sisaldama paindlikke menetlusi, millega piirata õigus- või haldusasutuste sekkumine määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kaitsta võlausaldajate ja teiste tõenäoliselt mõjutatud huvitatud isikute huve. Üleliigsete kulude vältimiseks ja menetluse varase laadiga arvestamiseks peaks võlgnikele põhimõtteliselt jääma kontroll oma varade ning igapäevase äritegevuse üle. Restruktureerimise spetsialisti, st restruktureerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi toetava vahendaja või võlgniku tegevust jälgiva pankrotihalduri määramine ei tohiks olla iga juhtumi puhul kohustuslik, vaid see otsus tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi ja olenevalt olukorrast või võlgniku konkreetsetest vajadustest. Lisaks ei peaks restruktureerimise menetluse algatamine tingimata eeldama kohtuotsust, vaid menetlus võib olla mitteametlik, tingimusel et kolmandate isikute õigusi ei kahjustata. Sellegipoolest tuleks tagada teatav järelevalve, kui see on vajalik, et kaitsta ühe või mitme võlausaldaja või teise huvitatud isiku õigustatud huve. Seda võib olla vaja eelkõige siis, kui õigus- või haldusasutus võimaldab konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise või kui tundub, et restruktureerimiskava tuleb eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmade suhtes kohustuslikuks muuta.

(18)  Tõhususe edendamiseks ning viivituste ja kulude vähendamiseks peaks siseriiklikud ennetava restruktureerimise raamistikud sisaldama paindlikke ja kiireid menetlusi, millega piirata õigus- või haldusasutuste sekkumine määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kaitsta võlausaldajate ja teiste tõenäoliselt mõjutatud huvitatud isikute huve. Üleliigsete kulude vältimiseks ja menetluse varase laadiga arvestamiseks peaks võlgnikele põhimõtteliselt jääma kontroll oma varade ning igapäevase äritegevuse üle. Restruktureerimisspetsialisti, st restruktureerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi toetava vahendaja või võlgniku tegevust jälgiva maksejõuetusspetsialisti määramine ei tohiks olla iga juhtumi puhul kohustuslik, sest selline nõue ei pruugi olla alati asjakohane, vajalik, kasulik või võlgniku huvides, eriti kui tegemist on lihtsama, väheseid võlausaldajaid puudutavate juhtumitega, ning see võib põhjustada mõnes jurisdiktsioonis ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. Otsus tuleks hoopis teha iga juhtumi puhul eraldi ja olenevalt olukorrast või võlgniku konkreetsetest vajadustest. Lisaks ei peaks restruktureerimise menetluse algatamine tingimata eeldama kohtuotsust, vaid menetlus võib olla mitteametlik, tingimusel et kolmandate isikute õigusi ei kahjustata. Sellegipoolest tuleks tagada teatav järelevalve, kui see on vajalik, et kaitsta ühe või mitme võlausaldaja või teise huvitatud isiku õigustatud huve. Seda võib olla vaja eelkõige siis, kui õigus- või haldusasutus võimaldab konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise, kui tundub, et restruktureerimiskava tuleb eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmade suhtes kohustuslikuks muuta või kui vastasel juhul kohaldataks maksejõuetusavalduse esitamise kohustust või kui kogu ettevõte või osa sellest antakse üle muule ettevõttele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Võlgnikul peaks olema võimalus taotleda õigus- või haldusasutuselt konkreetsete täitemeetmete ajutist peatamist, millega peaks ühtlasi peatuma maksejõuetusmenetluse algatamise taotlemise kohustus, kui sellised meetmed võivad läbirääkimisi negatiivselt mõjutada ja halvendada võlgniku ettevõtte restruktureerimise võimalusi. Täitmise peatamine võib olla üldine, st kõiki võlausaldajaid hõlmav, või üksikutele võlausaldajatele suunatud. Selleks et tagada võlgniku ja võlausaldajate õiguste õiglane tasakaal, peaks maksimaalne võimaldatav peatamise aeg olema neli kuud. Keerukas restruktureerimine võib aga olla aeganõudvam. Liikmesriigid võivad sellistel juhtudel otsustada, et õigus- või haldusasutus võib kõnealust perioodi pikendada, eeldusel et on tõendeid restruktureerimiskava üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta ning selle kohta, et võlausaldajaid ebaõiglaselt ei kahjustata. Täiendava ajapikenduse korral peaks õigus- või haldusasutus olema veendunud, et restruktureerimiskava vastuvõtmine on väga tõenäoline. Liikmesriigid peaksid selleks, et õigus- või haldusasutus saaks otsuse teha nõuetekohase aja jooksul, kehtestama peatamise algse kestuse pikendamise taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui õigus- või haldusasutus ei tee täitmise peatamise pikendamise kohta otsust enne selle aegumist, peaks peatamise mõju lõppema peatamisaja kehtivuse viimase päeval. Õiguskindluse huvides peaks peatamise kogukestus piirduma 12 kuuga.

(19)  Võlgnikul peaks olema võimalus taotleda õigus- või haldusasutuselt konkreetsete täitemeetmete ajutist peatamist, millega peaks ühtlasi peatuma maksejõuetusmenetluse algatamise taotlemise kohustus, kui sellised meetmed võivad läbirääkimisi negatiivselt mõjutada ja halvendada võlgniku ettevõtte restruktureerimise võimalusi. Täitmise peatamine võib olla üldine, st kõiki võlausaldajaid hõlmav, või üksikutele võlausaldajatele suunatud. Selline piiritlemine ei tohiks vähendada restruktureerimiskava tõhusust ega tulemuslikkust. Liikmesriigid peaksid leidma tasakaalu ettevõtte tegevuse jätkumise (peaeesmärk) ning üldise avaliku huvi vahel (avaliku sektori võlausaldajate korral). Selleks et tagada võlgniku ja võlausaldajate õiguste õiglane tasakaal, peaksid liikmesriigid lubama peatamist teatava tähtajani, mille pikkus on vähemalt kolm kuud, kuid mitte üle kuue kuu. Keerukas restruktureerimine võib aga olla aeganõudvam. Liikmesriigid võivad sellistel juhtudel otsustada, et õigus- või haldusasutus võib kõnealust perioodi pikendada, eeldusel et on tõendeid restruktureerimiskava üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta ning selle kohta, et võlausaldajaid ebaõiglaselt ei kahjustata. Täiendava ajapikenduse korral peaks õigus- või haldusasutus olema veendunud, et restruktureerimiskava vastuvõtmine on väga tõenäoline. Liikmesriigid peaksid selleks, et õigus- või haldusasutus saaks otsuse teha nõuetekohase aja jooksul, kehtestama peatamise algse kestuse pikendamise taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui õigus- või haldusasutus ei tee täitmise peatamise pikendamise kohta otsust enne selle aegumist, peaks peatamise mõju lõppema peatamisaja kehtivuse viimase päeval. Õiguskindluse huvides peaks peatamise kogukestus piirduma üheksa kuuga.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Selleks et tagada sisuliselt samalaadsete õiguste võrdne kohtlemine ja restruktureerimiskavade vastuvõtmine ilma mõjutatud isikute õigusi ebaõiglaselt kahjustamata, tuleks mõjutatud isikute kohtlemisel lähtuda eraldi rühmadest, mis vastavad siseriikliku õiguse kohastele rühmade moodustamise kriteeriumidele. Igal juhul tuleb kohtlemisel alati erinevatesse rühmadesse arvata tagatud ja tagamata nõudega võlausaldajad. Siseriiklikus õiguses võib olla sätestatud, et tagatud nõuded võib tagatise väärtuste hindamise alusel jagada tagatud ja tagamata nõueteks. Siseriiklikus õiguses võivad olla sätestatud ka rühmade moodustamist soodustavad erinormid, et mitmekesise portfellita või muidu eriti haavatavaid võlausaldajaid, nagu töötajad või väiketarnijad, selliste rühmade moodustamisega aidata. Siseriikliku õigusega tuleks igal juhul tagada, et rühmade moodustamisel käsitletaks piisava põhjalikkusega kõiki olulisi asjaolusid, näiteks seotud isikute nõudeid, samuti tuleb ette näha tingimuslikke nõudeid ja vaidlustatud nõudeid reguleerivad normid. Õigus- või haldusasutus peaks rühmade moodustamist kontrollima pärast restruktureerimiskava kinnitamiseks esitamist, kuid liikmesriigid võivad sätestada, et õigus- või haldusasutus võib rühmade moodustamist kontrollida ka juba varasemas etapis, kui kava esitaja nõu või juhendamist soovib.

(25)  Selleks et tagada sisuliselt samalaadsete õiguste võrdne kohtlemine ja restruktureerimiskavade vastuvõtmine ilma mõjutatud isikute õigusi ebaõiglaselt kahjustamata, tuleks mõjutatud isikute kohtlemisel lähtuda eraldi rühmadest, mis vastavad siseriikliku õiguse kohastele rühmade moodustamise kriteeriumidele. Igal juhul tuleb kohtlemisel alati erinevatesse rühmadesse arvata tagatud ja tagamata nõudega võlausaldajad. Siseriiklikus õiguses võib olla sätestatud, et tagatud nõuded võib tagatise väärtuste hindamise alusel jagada tagatud ja tagamata nõueteks. Siseriiklikus õiguses peaksid olema sätestatud ka rühmade moodustamist soodustavad erinormid, et mitmekesise portfellita või muidu eriti haavatavaid võlausaldajaid, nagu töötajad või väiketarnijad, selliste rühmade moodustamisega aidata. Siseriikliku õigusega tuleks igal juhul tagada, et rühmade moodustamisel käsitletaks piisava põhjalikkusega kõiki olulisi asjaolusid, näiteks seotud isikute nõudeid, samuti tuleb ette näha tingimuslikke nõudeid ja vaidlustatud nõudeid reguleerivad normid. Õigus- või haldusasutus peaks rühmade moodustamist kontrollima pärast restruktureerimiskava kinnitamiseks esitamist, kuid liikmesriigid võivad sätestada, et õigus- või haldusasutus võib rühmade moodustamist kontrollida ka juba varasemas etapis, kui kava esitaja nõu või juhendamist soovib.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Alati tuleks vastuvõetuks lugeda restruktureerimiskava, mida toetab iga mõjutatud rühma nõutav enamus, kuid õigus- või haldusasutus võib kinnitada ka restruktureerimiskava, mida ei toeta iga mõjutatud rühma nõutav enamus, kui seda kava toetab vähemalt üks mõjutatud võlausaldajate rühm ja eriarvamusele jäänud rühmi esitatud kavas ebaõiglaselt ei kahjusta (rühmadeülese kohustamise mehhanism). Eeskätt tuleks kavas järgida absoluutse eelisõiguse reeglit, millega tagatakse, et enne kui allutatum rühm jaotamisest osa saab või restruktureerimiskavas positsiooni kuigivõrd säilitab, tehakse täies ulatuses väljamakse eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmale. Absoluutse eelisõiguse reegel on vundament, millele restruktureerimisel võlausaldajate vahel väärtuse jagamisel tugineda. Absoluutse eelisõiguse reeglist järeldub, et ükski võlausaldajate rühm ei saa ega säilita restruktureerimiskavaga majanduslikke väärtusi ega hüvesid, mis on sellise rühma nõuete või huvide kogusummast suurem. Absoluutse eelisõiguse reegel võimaldab restruktureeritava ettevõtte kapitalistruktuuri võrdlemisel määrata kindlaks restruktureerimiskavas isikute saadava väärtuse jaotuse, mis lähtub ettevõtte väärtusest tema tegevuse jätkuvuse korral.

(28)  Alati tuleks vastuvõetuks lugeda restruktureerimiskava, mida toetab iga mõjutatud rühma nõutav enamus, kuid õigus- või haldusasutus võib kinnitada ka restruktureerimiskava, mida ei toeta iga mõjutatud rühma nõutav enamus, kui seda kava toetab vähemalt üks mõjutatud võlausaldajate rühm, kelle nõuded moodustavad enamuse, ja eriarvamusele jäänud rühmi esitatud kavas ebaõiglaselt ei kahjusta (rühmadeülese kohustamise mehhanism). Eeskätt tuleks kavas järgida absoluutse eelisõiguse reeglit, millega tagatakse, et enne kui allutatum rühm jaotamisest osa saab või restruktureerimiskavas positsiooni kuigivõrd säilitab, tehakse täies ulatuses väljamakse eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmale. Absoluutse eelisõiguse reegel on vundament, millele restruktureerimisel võlausaldajate vahel väärtuse jagamisel tugineda. Absoluutse eelisõiguse reeglist järeldub, et ükski võlausaldajate rühm ei saa ega säilita restruktureerimiskavaga majanduslikke väärtusi ega hüvesid, mis on sellise rühma nõuete või huvide kogusummast suurem. Absoluutse eelisõiguse reegel võimaldab restruktureeritava ettevõtte kapitalistruktuuri võrdlemisel määrata kindlaks restruktureerimiskavas isikute saadava väärtuse jaotuse, mis lähtub ettevõtte väärtusest tema tegevuse jätkuvuse korral.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Restruktureerimiskava rakendamisel tuleks kavaga anda väikeste ja keskmiste ettevõtjate omakapitali omanikele võimalus osaleda restruktureerimises mitte rahalise abiga, vaid näiteks oma kogemuste, maine või ärikontaktidega.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Ennetava restruktureerimise menetluste ajal peaks töötajatel olema täielik tööõiguse kaitse. Eeskätt ei piirata käesoleva direktiiviga töötajate õigusi, mis on neile tagatud nõukogu direktiiviga 98/59/EÜ, nõukogu direktiiviga 2001/23/EÜ68, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ,69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/94/EÜ70 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ71. Eespool nimetatud direktiive rakendavast siseriiklikust õigusest tulenevad töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohustused kehtivad endiselt täies ulatuses. See hõlmab kohustust teavitada töötajate esindajaid otsusest kasutada ennetava restruktureerimise raamistikku kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ. Töötajate kaitse sobiva taseme tagamise vajadust arvestades peaksid liikmesriigid direktiivi 2008/94/EÜ määratlusele vastavad töötajate rahuldamata nõuded põhimõtteliselt täitmise peatamisest välja arvama olenemata sellest, kas need nõuded on tekkinud enne peatamise võimaldamist või tekivad pärast seda. Selline peatamine peaks olema lubatud üksnes sellise summa ja ajavahemiku piires, mille ulatuses selliste nõuete tasumine on tõhusalt tagatud muude siseriikliku õiguse vahenditega. Kui liikmesriigid direktiivis 2008/94/EÜ sätestatud rahuldamata nõuete väljamaksmise tagamist laiendades hõlmavad käesoleva direktiiviga kehtestatud ennetava restruktureerimise menetlused, ei ole täitmise peatamisest töötajate nõuete väljaarvamine enam tagatise ulatuse piires õigustatud. Kui siseriikliku õiguse kohaselt on garantiiasutuste vastusele kehtestatud tagamise kestuse või töötajatele makstava summa suhtes piirangud, peaks töötajad saama nõuda nõuete täitmist puudujääva osa ulatuses ka täitmise peatamise ajal.

(34)  Ennetava restruktureerimise menetluste ajal peaks töötajatel olema täielik tööõiguse kaitse. Kuna käesoleva direktiiviga ei tohi piirata töötajate õigusi, mis on neile tagatud nõukogu direktiiviga 98/59/EÜ, nõukogu direktiiviga 2001/23/EÜ68, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ,69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/94/EÜ70 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ71, tuleks selles sätestada kord, kuidas teostada õigusi, mille abil on võimalik säilitada töökohti ja majandustegevust, ning eelkõige tuleks sätestada konfidentsiaalsusnõuded, kuid tagada seejuures, et neid õigusi on võimalik tõhusalt teostada. Eespool nimetatud direktiive rakendavast siseriiklikust õigusest tulenevad töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohustused kehtivad endiselt täies ulatuses. See hõlmab kohustust teavitada töötajate esindajaid otsusest kasutada ennetava restruktureerimise raamistikku kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ. Töötajate kaitse sobiva taseme tagamise vajadust arvestades peaksid liikmesriigid direktiivi 2008/94/EÜ määratlusele vastavad töötajate rahuldamata nõuded põhimõtteliselt täitmise peatamisest välja arvama olenemata sellest, kas need nõuded on tekkinud enne peatamise võimaldamist või tekivad pärast seda. Selline peatamine peaks olema lubatud üksnes sellise summa ja ajavahemiku piires, mille ulatuses selliste nõuete tasumine on tõhusalt tagatud muude siseriikliku õiguse vahenditega. Kui liikmesriigid direktiivis 2008/94/EÜ sätestatud rahuldamata nõuete väljamaksmise tagamist laiendades hõlmavad käesoleva direktiiviga kehtestatud ennetava restruktureerimise menetlused, ei ole täitmise peatamisest töötajate nõuete väljaarvamine enam tagatise ulatuse piires õigustatud. Kui siseriikliku õiguse kohaselt on garantiiasutuste vastusele kehtestatud tagamise kestuse või töötajatele makstava summa suhtes piirangud, peaks töötajad saama nõuda nõuete täitmist puudujääva osa ulatuses ka täitmise peatamise ajal.

_________________

_________________

68 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

68 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

69 Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

69 Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36).

71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36).

72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Liikmesriikide erinevad uue võimaluse süsteemid võivad soodustada ülemäärastes võlgades ettevõtjate ümberasumist teistesse liikmesriikidesse, et nende suhtes oleks võimalik kohaldada lühemaid maksekohustustest vabastamise perioode või maksekohustustest vabastamise paremaid tingimusi, ning võlausaldajate jaoks suurendab see nõuete sissenõudmisel õiguskindlusetust ja kulusid. Lisaks mõjuvad pankroti tagajärjed, eelkõige sotsiaalne halvakspanu, juriidilised tagajärjed (nagu ettevõtjatele ettevõtlusega alustamise ja tegelemise keelu määramine) ja jätkuv suutmatus võlgu ära maksta, uuesti äritegevust alustada või uut võimalust soovivatele ettevõtjatele väga heidutavalt, kuigi on tõendeid selle kohta, et ettevõtjaid, kes on pankroti läbi teinud, saadab teisel katsel tõenäolisemalt edu. Seetõttu tuleks astuda samme, et vähendada ülemäärase võlgnevuse ja pankroti negatiivset mõju ettevõtjatele, nähes eelkõige ette võlgade täieliku kustutamise teatava ajavahemiku järel ja piirates võlgniku ülemäärase võlgnevuse tulemusel väljastatud tegutsemiskeelu kestust.

(37)  Liikmesriikide erinevad uue võimaluse süsteemid võivad soodustada ülemäärastes võlgades ettevõtjate ümberasumist teistesse liikmesriikidesse, et nende suhtes oleks võimalik kohaldada lühemaid maksekohustustest vabastamise perioode või maksekohustustest vabastamise paremaid tingimusi, ning võlausaldajate jaoks suurendab see nõuete sissenõudmisel õiguskindlusetust ja kulusid. Lisaks mõjuvad pankroti tagajärjed, eelkõige sotsiaalne halvakspanu, juriidilised tagajärjed (nagu ettevõtjatele ettevõtlusega alustamise ja tegelemise keelu määramine) ja jätkuv suutmatus võlgu ära maksta, uuesti äritegevust alustada või uut võimalust soovivatele ettevõtjatele väga heidutavalt, kuigi on tõendeid selle kohta, et ettevõtjaid, kes on pankroti läbi teinud, saadab teisel katsel tõenäolisemalt edu. Seetõttu tuleks astuda samme, et vähendada ülemäärase võlgnevuse ja pankroti negatiivset mõju ettevõtjatele, nähes eelkõige ette võlgade täieliku kustutamise teatava ajavahemiku järel, luues nende sammude astumiseks vajaliku vastutuskorra ja piirates võlgniku ülemäärase võlgnevuse tulemusel väljastatud tegutsemiskeelu kestust. Liikmesriigid peaksid riigiabieeskirju järgides andma uue võimaluse saanud ettevõtjatele äritegevuse toetust ja võimaldama neil võtta meetmeid, et ettevõtlust uuesti alustada, tegema neile kättesaadavaks ajakohase teabe selle kohta, millist just neile mõeldud haldus-, õigus-, ettevõtlus- või rahalist toetust on neil võimalik saada, ja milliseid vahendeid nad saavad kasutada, et uue ettevõtte asutamine oleks lihtsam, ja mis võivad aidata neil ettevõtlusega tegelemise võimet jälle rakendama hakata.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Võla täielik kustutamine või tegutsemiskeelu kaotamine pärast lühiajalist tegutsemiskeeldu ei sobi igas olukorras, näiteks juhtudel, kui võlgnik on ebaaus või on tegutsenud pahatahtlikult. Liikmesriigid peaks õigus- või haldusasutustele koostama ettevõtja aususe hindamise kohta selged suunised. Näiteks võivad õigus- või haldusasutused võlgniku võimaliku ebaaususe tuvastamisel arvestada selliste asjaoludega nagu võlgade laad ja ulatus, tekkimise aeg, võlgniku püüded võlgu tasuda ja õiguslikke kohustusi täita, sh riikliku litsentsi nõuded ja nõuetekohane raamatupidamine, ja tema tegevus võlgnike takistamiseks õiguskaitsevahendite kasutamisel. Tegutsemiskeelud võivad kesta kauem või määramata aja sellisel juhul, kui ettevõtja tegutseb kutsealal, mida liikmesriikides peetakse tundlikuks, või kui ta mõisteti süüdi kuriteos. Sellistel juhtudel jääks ettevõtjatele alles võimalus võlg kustutada, kuid ta saaks sellegipoolest teatud tegevusalal pikemaks ajaks või määramata ajaks tegutsemiskeelu.

(38)  Võla täielik kustutamine või tegutsemiskeelu kaotamine pärast lühiajalist tegutsemiskeeldu ei sobi igas olukorras, näiteks juhtudel, kui võlgnik on ebaaus või on tegutsenud pahatahtlikult. Liikmesriigid peaks õigus- või haldusasutustele koostama ettevõtja aususe hindamise kohta selged suunised. Näiteks võivad õigus- või haldusasutused võlgniku võimaliku ebaaususe tuvastamisel arvestada selliste asjaoludega nagu võlgade laad ja ulatus, tekkimise aeg, võlgniku püüded võlgu tasuda ja õiguslikke kohustusi täita, sh riikliku litsentsi nõuded ja nõuetekohane raamatupidamine, ja tema tegevus võlgnike takistamiseks õiguskaitsevahendite kasutamisel. Liikmesriikidel peaks olema õigus teatavad liiki võlad välistada. Kui välistada soovitakse avaliku sektori võlausaldajate võlg, peaksid liikmesriigid võtma arvesse tasakaalu, mis tuleb saavutada üldise avaliku huvi ja ettevõtluse toetamise vahel. Tegutsemiskeelud võivad kesta kauem või määramata aja sellisel juhul, kui ettevõtja tegutseb kutsealal, mida liikmesriikides peetakse tundlikuks, või kui ta mõisteti süüdi kuriteos. Sellistel juhtudel jääks ettevõtjatele alles võimalus võlg kustutada, kuid ta saaks sellegipoolest teatud tegevusalal pikemaks ajaks või määramata ajaks tegutsemiskeelu.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  On vaja kaitsta ja parandada menetluste läbipaistvust ja prognoositavust, et saavutada tulemusi, mis soodustavad ettevõtete säilimist ja ettevõtjatele uue võimaluse andmist või võimaldavad mitteelujõuliste ettevõtete tõhusat likvideerimist. Samuti on vaja vähendada paljudes liikmesriikides maksejõuetusmenetluste pikalevenimist, mis põhjustab võlausaldajate ja investorite jaoks õiguskindlusetust ning madalaid sissenõudmismäärasid. Lisaks on piiriüleste juhtumite korral määrusega (EL) nr 2015/848 loodud tõhusamaid kohtute ja pankrotihaldurite koostöömehhanisme arvestades vaja viia kõikide asjaomaste isikute kutseoskused kogu liidus võrreldavale kõrgele tasemele. Nende eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriigid tagama, et õigus- ja haldusorganite liikmed läbiksid nõuetekohase koolituse ning neil oleks maksejõuetuse asjades erialased teadmised ja kogemused. Selline kohtusüsteemi liikmete spetsialiseerumine peaks olema piisav, et potentsiaalselt märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse mõjuga otsused tehtaks lühikese aja jooksul, ning ei peaks tähendama, et kohtusüsteemi liikmed peavad töötama üksnes restruktureerimise, maksejõutuse ja uue võimaluse andmise asjadega. Näiteks võiks nende eesmärkide tõhusaks saavutamiseks kooskõlas kohtusüsteemi korraldust reguleeriva siseriikliku õigusega luua erikohtud või kohtukojad.

(39)  On vaja kaitsta ja parandada menetluste läbipaistvust ja prognoositavust, et saavutada tulemusi, mis soodustavad ettevõtete säilimist ja ettevõtjatele uue võimaluse andmist või võimaldavad mitteelujõuliste ettevõtete tõhusat likvideerimist. Suurem läbipaistvus ja prognoositavus annaks ühtlasi restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluses osalevatele investoritele ja võlausaldajatele suurema õiguskindluse. Samuti on vaja vähendada paljudes liikmesriikides maksejõuetusmenetluste pikalevenimist, mis põhjustab võlausaldajate ja investorite jaoks õiguskindlusetust ning madalaid sissenõudmismäärasid. Et menetlus oleks lühem, peaks eelkõige olema võimalik kehtestada kõigepealt salajased menetlused, mille käigus on osaliselt just tänu salajasusele võimalik koostada kava või valmistuda võõrandamiseks nii, et väärtus ei vähene, mis juhtuks siis, kui see kavatsus avalikustataks. Lisaks on piiriüleste juhtumite korral määrusega (EL) nr 2015/848 loodud ja avalike menetluste suhtes kohaldatavaid tõhusamaid kohtute ja maksejõuetusspetsialistide koostöö mehhanisme arvestades vaja viia kõikide asjaomaste isikute kutseoskused kogu liidus võrreldavale kõrgele tasemele. Nende eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriigid tagama, et õigus- ja haldusorganite liikmed läbiksid nõuetekohase koolituse ning neil oleks maksejõuetuse asjades erialased teadmised ja kogemused. Selline kohtusüsteemi liikmete spetsialiseerumine peaks olema piisav, et potentsiaalselt märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse mõjuga otsused tehtaks lühikese aja jooksul, ning ei peaks tähendama, et kohtusüsteemi liikmed peavad töötama üksnes restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjadega. Näiteks võiks nende eesmärkide tõhusaks saavutamiseks luua kooskõlas kohtusüsteemi korraldust reguleeriva siseriikliku õigusega neile küsimustele spetsialiseerunud kohtunikega erikohtud või kohtukojad.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Samuti peaks liikmesriigid tagama, et restruktureerimise, maksejõutuse ja uue võimaluse andmise valdkonnas töötavad õigus- või haldusasutuse poolt ametisse nimetatud spetsialistid on läbinud tööülesannete täitmise nõuetekohase koolituse ja nende tööd jälgitakse, nad nimetatakse ametisse läbipaistvalt ja pöörates kohast tähelepanu vajadusele tagada tõhusad menetlused ning nad täidavad ülesandeid usaldusväärselt. Spetsialistid peaksid samuti järgima vabatahtlikke käitumisjuhendid, mis on koostatud, et tagada piisav kvalifikatsiooni- ja koolitustase, spetsialistide töökohustuste ja töötasu määramise eeskirjade läbipaistvus, kutsealase vastutuskindlustuse sõlmimine, järelevalve- ja reguleerimismehhanismide loomine, sh tuleks luua töökohustuste rikkumisel rakendatav sobiv ja tõhus sanktsioonide kord. Sellised standardid peaks olema põhimõtteliselt saavutatavad ilma selleks uusi ameteid või kvalifikatsioone loomata.

(40)  Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonnas töötavatel õigus- või haldusasutuse poolt ametisse nimetatud spetsialistidel on piisavad eriteadmised ja neid jälgitakse tööülesannete täitmisel hoolikalt, nad nimetatakse ametisse läbipaistvalt ja pöörates kohast tähelepanu vajadusele tagada tõhusad menetlused ning nad täidavad ülesandeid usaldusväärselt ja pidades silmas peaeesmärki – taastada ettevõtte elujõulisus. Spetsialistid peaksid olema mitte likvideerijad, vaid päästjad, ning nad peavad tingimata järgima kutsealast käitumisjuhendit, mille eesmärk on tagada piisav kvalifikatsiooni- ja koolitustase, spetsialistide töökohustuste ja töötasu määramise eeskirjade läbipaistvus, kutsealase vastutuskindlustuse sõlmimine ning järelevalve- ja reguleerimismehhanismide loomine, sh tuleks luua töökohustuste rikkumisel rakendatav sobiv ja tõhus sanktsioonide kord. Sellised standardid peaks olema põhimõtteliselt saavutatavad ilma selleks uusi ameteid või kvalifikatsioone loomata.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise jälgimiseks on oluline koguda usaldusväärseid andmeid restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tulemuslikkuse kohta. Seega peaks liikmesriigid koguma ja kokku koondama andmed, mis on piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik direktiivi tegelikku toimimist täpselt hinnata.

(42)  Käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise jälgimiseks on oluline koguda usaldusväärseid andmeid restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tulemuslikkuse kohta. Seega peaksid liikmesriigid koguma ja kokku koondama andmed, mis on piisavalt üksikasjalikud, et direktiivi tegelikku toimimist saaks täpselt hinnata ja vajaduse korral täiendavaid reforme läbi viia. Liikmesriigid peaksid hakkama andmeid koguma ja analüüsima menetluse kaupa, et tekiks usaldusväärne ja kasutatav, võrdlust võimaldav statistika.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Finantsturgude stabiilsus oleneb paljus finantstagatiskokkulepetest, eriti olukorras, kui tagatis esitatakse määratud süsteemides või keskpangatehingutes osalemiseks ja kesksetele vastaspooltele kõikumisvahemike esitamisel. Kuna tagatiseks antud finantsinstrumentide väärtus võib olla väga volatiilne, on ülimalt oluline nende väärtus enne langust kiiresti realiseerida. Seega ei tohiks käesolev direktiiv piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ,74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ75 ega määruse (EL) nr 648/201276 kohaldamist.

(43)  Finantsturgude stabiilsus oleneb paljus finantstagatiskokkulepetest, eriti olukorras, kui tagatis esitatakse määratud süsteemides või keskpangatehingutes osalemiseks ja kesksetele vastaspooltele kõikumisvahemike esitamisel. Kuna tagatiseks antud finantsinstrumentide väärtus võib olla väga volatiilne, on ülimalt oluline nende väärtus enne langust kiiresti realiseerida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ74, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ75ja määruse (EL) nr 648/201276 sätted peaksid olema käesoleva direktiivi sätete suhtes ülimuslikud.

_________________

_________________

74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ennetava restruktureerimise menetlused, mida rahalistes raskustes võlgnikud saavad kasutada, kui maksejõuetus on tõenäoline;

(a)  ennetava restruktureerimise menetlused, mida rahalistes raskustes võlgnikud saavad kasutada, kui maksejõuetus on tõenäoline, kuid ettevõtet on võimalik säilitada. Komisjon määrab delegeeritud õigusaktidega kindlaks, mida „maksejõuetus on tõenäoline“ tähendab;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „maksejõuetusmenetlus“ – kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus, millega võlgnikule kaasneb täielik või osaline käsutuskeeld ja likvideerija määramine;

(1)  „maksejõuetusmenetlus“ – kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus, millega võlgnikule kaasneb täielik või osaline käsutuskeeld ja maksejõuetusspetsialisti määramine;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „restruktureerimine“ – võlgniku varade ja kohustuste või kapitalistruktuuri muu osa (sh aktsiakapitali) või nende elementide kombinatsiooni koosseisu, tingimuste või struktuuri muutmine, sh ettevõtte varade või osade müük, et võimaldada ettevõtte täielikku või osalist jätkamist;

(2)  „restruktureerimine“ – avalikud või salajased menetlused või meetmed, tänu millele on võimalik võlgniku varade ja kohustuste või kapitalistruktuuri muu osa (sh aktsiakapitali) või nende elementide kombinatsiooni koosseisu, tingimuste või struktuuri muuta, sh müüa varad või kogu ettevõtte või selle osa, et ettevõte saaks tegevust täielikult või osaliselt jätkata;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „mõjutatud isikud“ – võlausaldajad või võlausaldajate rühmad, ja kui siseriiklikus õiguses kohaldatav, omakapitali omanikud, kelle nõudeid või huvisid restruktureerimiskava mõjutab;

(3)  „mõjutatud isikud“ – võlausaldajad või võlausaldajate rühmad, sh avaliku sektori võlausaldajad ja täitmisele kuuluvate lepingute pooled, ning kui see on siseriiklikus õiguses kohaldatav, siis omakapitali omanikud ja töötajad, kelle nõudeid või huvisid restruktureerimiskava mõjutab;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „konkreetsete täitemeetmete peatamine“ – võlgniku vastu võlausaldaja esitatud nõude täitmise õiguse ajutine peatamine õigus- või haldusasutuse korraldusega;

(4)  „konkreetsete täitemeetmete peatamine“ – võlausaldaja või võlausaldajate rühma poolt võlgniku või võlgnike rühma vastu esitatud nõude täitmise õiguse ajutine peatamine õigus- või haldusasutuse korraldusega;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „rühmade moodustamine“ – mõjutatud võlausaldajate ja omakapitali omanike rühmitamine restruktureerimiskavas viisil, mis vastaks mõjutatud nõuete ja huvidega kaasnevatele õigustele ja nende tekkimise ajale, võttes arvesse võimalikke varasemaid privileege, pante või võlausaldajatevahelisi kokkuleppeid ja seda, kuidas neid koheldakse restruktureerimiskavas;

(6)  „rühmade moodustamine“ – mõjutatud võlausaldajate ja omakapitali omanike rühmitamine restruktureerimiskavas viisil, mis vastaks mõjutatud nõuete ja huvidega kaasnevatele õigustele ja nende tekkimise ajale, võttes arvesse võimalikke varasemaid privileege, pante või võlausaldajate vahelisi kokkuleppeid ja seda, kuidas neid restruktureerimiskavas koheldakse. Restruktureerimiskava vastuvõtmiseks jagatakse võlausaldajad eri rühmadesse, kusjuures vähemalt tagatud ja tagatiseta nõudeid tuleb käsitleda eri rühmades ning töötajad kuuluvad eraldi rühma;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  „uus rahastamine“ – igasugused olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud uued vahendid, mis on vajalikud kokku lepitud restruktureerimiskava rakendamiseks ning on selles restruktureerimiskavas kokku lepitud ja seejärel õigus- või haldusasutuses kinnitatud;

(11)  „uus rahastamine“ – igasugused olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud uued vahendid või laenud, mis on vajalikud kokku lepitud restruktureerimiskava rakendamiseks ning on selles restruktureerimiskavas kokku lepitud ja seejärel õigus- või haldusasutuses kinnitatud;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „vaherahastamine“ – igasugused olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud vahendid, mis on kuni restruktureerimiskava kinnitamiseni mõistlikult ja viivitamatult vajalikud, et võlgniku ettevõte saaks edasi tegutseda või majanduslikult ellu jääda, või vajalikud selle ettevõtte väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks;

(12)  „vaherahastamine“ – igasugused olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud vahendid või laenud, mis on kuni restruktureerimiskava kinnitamiseni mõistlikult ja viivitamatult vajalikud, et võlgniku ettevõte saaks edasi tegutseda või majanduslikult ellu jääda, või vajalikud selle ettevõtte väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  „restruktureerimise valdkonna spetsialist“ – isik või organ, kelle õigus- või haldusasutus määrab täitma üht või mitut järgmistest ülesannetest:

(15)  „restruktureerimise valdkonna spetsialist“ – isik või organ, kes täidab üht või mitut järgmistest ülesannetest:

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  „tagasimaksete kava“ – restruktureerimiskava alla kuuluv kava, mille põhjal võlgnik tasub võlausaldajatele kindlaksmääratud kuupäevadel kindlaksmääratud summad;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  „elujõuline“ – võimeline pärast kõigi kulude, sealhulgas amortisatsiooni- ja finantskulude katmist teenima kapitalilt asjakohast prognoositud tulu.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel ja ettevõtjatel on juurdepääs varajase hoiatamise vahenditele, mille kaudu saab tuvastada ettevõtte väljavaadete halvenemist ja anda võlgnikule või ettevõtjale märku, et on vaja kiiresti tegutseda.

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel ja ettevõtjatel on juurdepääs varajase hoiatamise vahenditele, mille kaudu saab tuvastada ettevõtte väljavaadete halvenemist ja anda võlgnikule või ettevõtjale märku, et on vaja kiiresti tegutseda. Komisjon peaks seetõttu oma digitaalse ühtse turu strateegiaga soodustama, et teadete saatmiseks ja veebipõhiseks teabevahetuseks kasutataks ja töötataks välja uusi infotehnoloogiaid, sest nii oleks varase hoiatamise menetlus tõhusam.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel ja ettevõtjatel on juurdepääs asjakohasele ajakohastatud, selgele, kokkuvõtlikule ja kasutajasõbralikule teabele varajase hoiatamise vahendite ja muude neile võimaldatavate varases etapis restruktureerimise või isikliku võla kustutamise vahendite kasutamise võimaluse kohta.

2.  Liikmesriigid tagavad, et varajase hoiatamise vahendite ning muude vahendite kohta, mida võlausaldajatel ja ettevõtjatel on võimalik varases etapis restruktureerimiseks või isikliku võla kustutamiseks kasutada, on olemas avalik, tasuta, asjakohane, ajakohastatud, selge, kokkuvõtlik ja kasutusmugav teabe.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon:

 

(a)  avaldab loetelu hoiatusindikaatoritest, millele on lisatud meetmed, mida võlgnikud ja ettevõtjad peavad võtma, kui indikaatorid on täidetud;

 

(b)  koondab lõikes 2 nimetatud teabe kasutusmugaval kujul oma veebilehele. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal ajakohastatud teabe.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad lõigetes 1 ja 2 sätestatud juurdepääsu pakkuda üksnes VKEdele või ettevõtjatele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel või ettevõtjatel on võimalik saada igas etapis restruktureerimisspetsialistilt asjatundlikku nõu, näiteks kaubandus- või ettevõtluskodade või notarite ühenduste kaudu, ning sellised meetmed peaksid olema VKEde jaoks vastuvõetava hinnaga.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid tagavad oma riigi õiguse kohaselt maksu-, sotsiaalkindlustus- ja auditeerimisasutustele piisavad vahendid, et need suudaksid kõigi murettekitavate ilmingute eest võimalikult kiiresti hoiatada.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid innustavad rahalistes raskustes võlgnikke võtma aegsasti meetmeid; selleks annavad liikmesriigid ennetavate restruktureerimismenetluste ja varase hoiatamise vahendite kohta selget teavet.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ennetava restruktureerimise raamistik võib koosneda ühest või mitmest menetlusest või meetmest.

2.  Ennetava restruktureerimise raamistik võib koosneda ühest või mitmest menetlusest või meetmest, mis võivad olla kohtuvälised või haldus- või kohtuorganite korraldatud.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad lisaks käesoleva direktiivi nõuetele näha võlgnike kaitseks ette muud, sealhulgas lepingulised vahendid.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid näevad ette sätted, millega piirata õigus- või haldusasutuse sekkumine üksnes määrale, mis on mõjutatud isikute õiguste kaitsmiseks vajalik ja proportsionaalne.

3.  Liikmesriigid võivad näha ette sätted, millega piirata õigus- või haldusasutuse sekkumine üksnes määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, tagades samas mõjutatud isikute õiguste kaitse.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus- või haldusasutus ei pea tingimata igal juhul restruktureerimise valdkonna spetsialisti määrama.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et õigus- või haldusasutus määraks restruktureerimise valdkonna spetsialisti, kui see on vajalik ja asjakohane, et kaitsta mõjutatud isikute õigusi, kuid need meetmed peavad olema VKEde jaoks vastuvõetava hinnaga.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad nõuda restruktureerimise valdkonna spetsialisti määramist järgmistel juhtudel:

3.  Liikmesriigid tagavad, et kohtu- või haldusorgan määrab restruktureerimise valdkonna spetsialisti vähemalt järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  kui konkreetsete täitemeetmete peatamise perioodi jooksul tekib võlgnikul siseriikliku õiguse kohaselt maksejõuetusavalduse esitamise kohustus;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  kui kavas nähakse ette kogu ettevõtte või selle osa üleandmine muule ettevõttele, ilma et võlausaldajatele makstaks välja kogu summa või võetaks üle kõik töötajad.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajatega restruktureerimise üle läbirääkimisi pidavad võlgnikud saavad konkreetsete täitemeetmete peatamist vajalikus ulatuses kasutada juhul, kui selline peatamine on vajalik restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamise toetamiseks.

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajatega restruktureerimise üle läbirääkimisi pidavad võlgnikud saavad kasutada konkreetsete täitemeetmete peatamist. Määratakse kindlaks eritingimused, mille abil tagada, et peatamine on vajalik restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamiseks. Liikmesriigid nõuavad vähemalt seda, et võlgnike ettevõtted, mille jaoks konkreetsete täitemeetmete peatamist kasutatakse, on elujõulised.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et konkreetsete täitemeetmete peatamise korralduse võib anda igat liiki, sh tagatud nõuetega ja eesõigusega võlausaldajate suhtes. Peatamine võib kooskõlas siseriikliku õigusega olla üldine, hõlmates igat liiki võlausaldajad, või piiratud, hõlmates üht või mitut konkreetset võlausaldajat.

2.  Liikmesriigid tagavad, et konkreetsete täitemeetmete peatamise korralduse võib anda igat liiki, sh avaliku sektori, kommerts-, tagatud nõuetega ja eesõigusega võlausaldajate suhtes. Peatamine võib kooskõlas siseriikliku õigusega olla üldine, hõlmates igat liiki võlausaldajad, või piiratud, hõlmates üht või mitut konkreetset võlausaldajat. Sellise piiritlemise tõttu tohi restruktureerimiskava tõhusus ega tulemuslikkus väheneda. Liikmesriigid püüavad igati leida tasakaalu ettevõtte tegevuse jätkumise (peaeesmärk) ning avaliku sektori võlausaldajatega seotud üldise avaliku huvi vahel.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõiget 2 kohaldatakse töötajate rahuldamata nõuete suhtes üksnes juhul kui ja sellises ulatuses, nagu liikmesriigid tagavad muude vahenditega, et selliste nõuete väljamaksmise tagamisel on kaitsetase vähemalt samaväärne direktiivi 2008/94/EÜ ülevõtvas asjaomases siseriiklikus õiguses sätestatuga.

3.  Lõiget 2 kohaldatakse mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja töötajate rahuldamata nõuete suhtes üksnes juhul kui ja sellises ulatuses, nagu liikmesriigid tagavad muude vahenditega, et selliste nõuete väljamaksmise tagamisel on kaitsetase vähemalt samaväärne direktiivi 2008/94/EÜ ülevõtvas asjaomases siseriiklikus õiguses sätestatuga.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid kehtestavad konkreetsete täitemeetmete peatamise kestuseks maksimaalselt neli kuud.

4.  Liikmesriigid kehtestavad konkreetsete täitemeetmete peatamise maksimaalse kestuse. See on vähemalt kolm kuud ja mitte pikem kui kuus kuud.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Konkreetsete täitemeetmete peatamise kogukestus kõigi pikendamistega ja uuendamistega ei tohi ületada 12 kuud.

7.  Konkreetsete täitemeetmete peatamise kogukestus kõigi pikendamistega ja uuendamistega ei tohi ületada üheksat kuud.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Liikmesriigid tagavad, et kui konkreetsete täitemeetmete peatamine üht võlausaldajat või üht võlausaldajate rühma ebaõiglaselt kahjustaks, siis võib õigus- või haldusasutus asjaomaste võlausaldajate taotlusel otsustada konkreetsete täitemeetmete peatamist mitte võimaldada või juba võimaldatud konkreetsete täitemeetmete peatamise kõnealuse võlausaldaja või võlausaldajate rühma suhtes tühistada.

9.  Liikmesriigid tagavad, et kui konkreetsete täitemeetmete peatamine üht võlausaldajat või üht võlausaldajate rühma ebaõiglaselt kahjustaks või kaitsetul võlgnikul tekiksid rahalised raskused, siis võib õigus- või haldusasutus asjaomaste võlausaldajate taotlusel otsustada konkreetsete täitemeetmete peatamist mitte võimaldada või juba võimaldatud konkreetsete täitemeetmete peatamise kõnealuse võlausaldaja või võlausaldajate rühma suhtes tühistada. Ebaõiglase kahjustamisega on tegemist, kui vähemalt ühel võlausaldajal või võlausaldajate rühmal tekiksid suured majanduslikud raskused.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõiki võlausaldajaid hõlmav üldine peatamine hoiab ära ühe või mitme võlausaldaja taotlusel maksejõuetusmenetluse algatamise.

2.  Üldise peatamise korral, mis hõlmab kõiki restruktureerimiskava läbirääkimistes osalevaid võlausaldajaid, ei tohi algatada maksejõuetusmenetlust, mida on taotlenud üks või mitu võlausaldajat, v.a töötajad kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad lõikest 1 kõrvale kalduda, kui võlgnik muutub mittelikviidseks ja ei ole seega suuteline peatamise ajal võlgasid õigel ajal tasuma. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et restruktureerimismenetlusi ei lõpetata automaatselt ning õigus- või haldusasutus võib pärast seda, kui ta on kontrollinud, millised on väljavaated leppida peatamise perioodi jooksul kokku edukas restruktureerimiskavas, otsustada maksejõuetusmenetluse alustamine edasi lükata ja säilitada konkreetsete täitemeetmete peatamise olukord.

3.  Liikmesriigid võivad lõikest 1 kõrvale kalduda, kui võlgnik muutub mittelikviidseks ja ei ole seega suuteline peatamise ajal võlgasid õigel ajal tasuma. Sellisel juhul on kohtu- või haldusorganil õigus lükata maksejõuetusmenetluse alustamine edasi ja hoida konkreetsed täitemeetmed peatatuna – tingimusel et võlausaldajad ei sattu seetõttu suurtesse rahalistesse raskustesse –, et uurida, kas peatamise jooksul suudetaks leppida kokku tulemuslikus restruktureerimiskavas või elujõulise tegevuse üleandmises.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tagavad, et peatamise ajal ei või võlausaldajad, kelle suhtes peatamist kohaldatakse, enne peatamise kehtestamist tekkinud võlgade tõttu täitmisest keelduda ega täitmisele kuuluvaid lepinguid võlgnikku kahjustavalt lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta. Liikmesriigid võivad käesolevat sätet kohaldada üksnes esmavajalike lepingute suhtes, mis on vajalikud igapäevaseks äritegevuseks.

4.  Liikmesriigid tagavad, et peatamise ajal ei või võlausaldajad, kelle suhtes peatamist kohaldatakse, enne peatamise kehtestamist tekkinud võlgade tõttu täitmisest keelduda ega esmavajalikke täitmisele kuuluvaid lepinguid võlgnikku kahjustavalt lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta, tingimusel ei seetõttu ei sattu võlausaldajad suurtesse rahalistesse raskustesse. Käesoleva lõike kohaldamisel on täitmisele kuuluv leping esmavajalik, kui see on vajalik igapäevaseks äritegevuseks, mis hõlmab kõiki tarneid, mille peatamisel äritegevus seiskuks.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid tagavad, et lepingu sellisest klauslist hoolimata ei või võlausaldajad täitmisest keelduda ega täitmisele kuuluvaid lepinguid võlgnikku kahjustavalt lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta üksnes seetõttu, et võlgnik on alustanud restruktureerimise üle läbirääkimisi, taotlenud konkreetsete täitemeetmete peatamist, antud on peatamise korraldus või toimunud on peatamisega seotud samalaadne sündmus.

5.  Liikmesriigid võivad nõuda, et lepingu sellisest klauslist hoolimata ei või võlausaldajad täitmisest keelduda ega täitmisele kuuluvaid lepinguid võlgnikku kahjustavalt lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta üksnes seetõttu, et võlgnik on alustanud restruktureerimise üle läbirääkimisi, taotlenud konkreetsete täitemeetmete peatamist, antud on peatamise korraldus või toimunud on peatamisega seotud samalaadne sündmus.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid tagavad, et miski ei takista võlgnikku tavapärase äritegevuse käigus tasumast mõjutamata võlausaldajate nõudeid või nõudeid, mille nõudeid, mille tasumise nad võlgnevad mõjutamata võlausaldajatele, ning peatamisest mõjutatud võlausaldajate nõuded, mis tekkisid ja tekivad pärast peatamise võimaldamist.

6.  Liikmesriigid tagavad, et miski ei takista võlgnikku tavapärase äritegevuse käigus tasumast mõjutamata võlausaldajate nõudeid või nõudeid, mille tasumise nad võlgnevad mõjutamata võlausaldajatele, ning peatamisest mõjutatud võlausaldajate nõudeid, mis tekkivad peatamise ajal. Selle aja jooksul on võlgnikel õigus teha tehinguid, mis on äritegevuse jätkumise jaoks vajalikud.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  restruktureerimiskava koostamise eest vastutava isiku arvamus või põhjendatud avaldus, milles selgitatakse, miks ettevõte on elujõuline, kuidas võlgnik pakutud kava rakendamisega tõenäoliselt maksejõuetuse ära hoiab ja oma pikaajalise elujõulisuse taastab, ning märgitakse kõik eduks eeldatavasti vajalikud tingimused.

(g)  restruktureerimiskava koostamise eest vastutava isiku arvamus või põhjendatud avaldus, milles selgitatakse, miks ettevõte on elujõuline, kuidas võlgnik pakutud kava rakendamisega tõenäoliselt maksejõuetuse ära hoiab ja/või oma pikaajalise elujõulisuse taastab, ning märgitakse kõik eduks eeldatavasti vajalikud tingimused;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  töötajate nõuete või muude õiguste käsitlemisel võetakse arvesse, et esmatähtsad on töötajate rahalised nõuded.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid tagavad, et riigisiseste õigusaktidega on tagatud, et arutelud, vestlused, läbirääkimised ja teabetunnid, milles osalevad isikud, kes on sõlminud konfidentsiaalsuskokkuleppe, oleksid salajased.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Liikmesriigid võivad kehtestada sätteid, millega lubada ühel või mitmel võlausaldajal esitada alternatiiv kavale, mille on esitanud võlgnik või võlgniku nõusolekul mõni võlausaldaja.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Menetlus, millega viiakse ellu restruktureerimiskavad, milles on ette nähtud, et võlausaldajad saavad vähemalt sama palju dividende, kui nad oleksid saanud, kui varad oleksid võõrandatud ja võlausaldajate tähtsusjärjekord oleks kindlaks määratud maksejõuetusmenetluse tõttu, on ülalnimetatud direktiivide mõistes pankrotimenetlus.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Restruktureerimiskavad ei mõjuta töötajate nõudeid ega muid õigusi.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et igal mõjutatud võlausaldajal on õigus restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletada. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikli 12 lõikega 2 anda sama õiguse ka mõjutatud omakapitali omanikele.

1.  Liikmesriigid tagavad, et igal mõjutatud võlausaldajal, sh avaliku sektori võlausaldajatel ja töötajatel, on õigus restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletada, olles täielikult teadlikud tagajärgedest, mida see neist igaühe jaoks kaasa toob. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikli 12 lõikega 2 anda sama õiguse ka mõjutatud omakapitali omanikele.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et mõjutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena, mis vastavad rühmade moodustamise kriteeriumidele. Rühmad moodustakse sellisel viisil, et igasse rühma kuuluvad nõuded või huvid, mis on piisavalt ühetaolised, et õigustada selle rühma liikmete käsitlemist huvide ühisosaga ühtse rühmana. Restruktureerimiskava vastuvõtmise otstarbel koheldakse eraldi rühmadena vähemalt tagatud ja tagamata nõudeid. Samuti võivad liikmesriigid sätestada, et töötajaid koheldakse eraldi rühmana.

2.  Liikmesriigid tagavad, et mõjutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena, mis vastavad rühmade moodustamise kriteeriumidele. Rühmad moodustakse sellisel viisil, et igasse rühma kuuluvad nõuded või huvid, mis on piisavalt ühetaolised, et õigustada selle rühma liikmete käsitlemist huvide ühisosaga ühtse rühmana. Restruktureerimiskava vastuvõtmise otstarbel koheldakse eraldi rühmadena vähemalt tagatud ja tagamata nõudeid. Samuti sätestavad liikmesriigid, et töötajaid koheldakse eraldi rühmana. Liikmesriigid võivad ühtlasi sätestada spetsiaalsed eeskirjad, millega toetada eraldi rühma moodustamist kaitsetutest võlausaldajatest, nagu väiketarnijad ning mikro- ja väikeettevõtjad.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Restruktureerimiskava loetakse mõjutatud isikute poolt vastuvõetuks, kui selleks on olemas iga rühma nõuete või huvide summale vastav enamus. Liikmesriigid kehtestavad restruktureerimiskava vastuvõtmiseks nõutava enamuse, mis ei tohi mingil juhul olla üle 75 % iga rühma nõuete või huvide summast.

4.  Restruktureerimiskava loetakse mõjutatud isikute poolt vastuvõetuks, kui selleks on olemas iga rühma nõuete või huvide summale vastav enamus. Liikmesriigid kehtestavad restruktureerimiskava vastuvõtmiseks nõutava enamuse, mis ei tohi mingil juhul olla üle 75 % iga rühma nõuete või huvide summast. Pädev kohtuasutus annab võõrandamiskavaks loa siseriikliku menetluse kohaselt, millega on võimalik võõrandamist lubada ja see ellu viia.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui nõutavat enamust ei saavutata ühes või mitmes eriarvamusele jäänud hääletatavas rühmas, siis on võimalik kava sellegipoolest kinnitada, kui see vastab artiklis 11 sätestatud rühmadeülese kohustamise mehhanismi tingimustele.

6.  Kui nõutavat enamust ei saavutata ühes või mitmes eriarvamusele jäänud hääletatavas rühmas, siis võib kohtu- või haldusorgan kava sellegipoolest kinnitada, kui kava vastab artiklis 11 sätestatud rühmadeülese kohustamise mehhanismi tingimustele.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Liikmesriigid tagavad, et kui teised võlausaldajad ei tee piisavalt koostööd, võib restruktureerimiskava pädevale haldus- või kohtuorganile esitada ja selle vastu võtta ilma koostööst keelduvate võlausaldajate nõusolekuta.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et järgmised restruktureerimiskavad võivad osapoolte jaoks siduvaks muutuda üksnes siis, kui need kinnitab õigus- või haldusasutus:

1.  Liikmesriigid tagavad, et restruktureerimiskavad, mis puudutavad eriarvamusele jäänud mõjutatud osapoolte huvisid, võivad osapoolte jaoks siduvaks muutuda üksnes siis, kui need kinnitab õigus- või haldusasutus:

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  restruktureerimiskava läbib võlausaldajate parimate huvide testi;

(b)  juhul kui võlausaldajad selles kahtlevad, siis kas restruktureerimiskava läbib võlausaldajate parimate huvide testi;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  igasugune uus rahastamine on vajalik restruktureerimiskava rakendamiseks ega kahjusta ebaõiglaselt võlausaldajate huvisid.

(c)  igasugune uus rahastamine on vajalik restruktureerimiskava rakendamiseks ega kahjusta ebaõiglaselt seniste võlausaldajate huvisid.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui enne restruktureerimiskava siduvaks muutumist peab selle kinnitama õigus- või haldusasutus, siis tehakse otsus pärast kinnitamise taotluse esitamist ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul.

4.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui enne siduvaks muutumist peab restruktureerimiskava kinnitama või võõrandamiskava heaks kiitma õigus- või haldusasutus, siis tehakse otsus pärast kinnitamise taotluse esitamist ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  täidab artikli 10 lõike 2 tingimused;

(a)  vastab artikli 10 lõike 2 tingimustele ega ole vastuolus artikli 10 lõikega 3, sest vastab selles sätestatud tingimusele;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad kehtestada sätted, millega lubatakse väikeste ja keskmiste ettevõtjate omakapitali omanikel anda kava kohaselt mitterahalist abi.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Töötajad

 

Liikmesriigid tagavad, et restruktureerimise käigus ei kahjustata töötajate õigusi ja sõltumatu järelevalvega kontrollitakse, kas järgitakse siseriiklikke ja liidu sätteid, sh neid, mis on kehtestatud käesolevas direktiivis. Nimetatud õiguste hulka kuuluvad eelkõige:

 

(i)  õigus kollektiivselt läbi rääkida ja tegutseda;

 

(ii)  töötajate ja nende esindajate õigus saada teavet ning nõuda, et nendega konsulteeritaks, sh eelkõige õigus saada teavet kõigi menetluste kohta, mis võivad mõjutada töökohtade säilimist ja/või töötajate õigust saada kätte oma palk ja muud tulevased maksed, sh tööandjapension.

 

Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et töötajaid koheldakse kõikjal eelis- ja tagatud õigusega võlausaldajate rühmana.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Likvideerimisväärtuse määrab kindlaks õigus- või haldusasutus, kus restruktureerimiskava võlausaldajate parimate huvide testi väidetava rikkumise alusel vaidlustatakse.

1.  Likvideerimisväärtuse määrab kindlaks õigus- või haldusasutus, kus restruktureerimiskava või võõrandamiskava võlausaldajate parimate huvide testi väidetava rikkumise alusel vaidlustatakse.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus- või haldusasutus tugineb ettevõtte väärtuse kindlaksmääramisel ettevõtte väärtusele tema tegevuse jätkuvuse korral järgmistel juhtudel:

2.  Järgmistel juhtudel määrab õigus- või haldusasutus ettevõtte väärtuse kindlaks vastavalt väärtusele, mis ettevõttel oleks tegevuse jätkamise korral, ning tulule, mis laekuks, kui maksejõuetusspetsialist müüks varad maksejõuetusmenetluse käigus:

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Restruktureerimiskava ei mõjuta võlausaldajaid, kes selle vastuvõtmises ei osale.

2.  Restruktureerimiskava ei mõjuta võlausaldajaid, keda ei ole kohtu- või haldusasutuse kinnitatud restruktureerimiskavas kindlaks tehtud.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kava kinnitada ja määrata eriarvamusele jäänud võlausaldajatele võlgniku või kava poolt hääletanud võlausaldajate makstava rahalise hüvitise.

(b)  kava kinnitada ja hinnata, kas eriarvamusele jäänud ning kava tõttu põhjendamatult kahju kannatavatele võlausaldajatele tuleks maksta rahalist hüvitist, ja kohustada seda hüvitist võimaluse korral tasuma võlgniku.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud kaitse saamiseks peavad lõike 2 punktis e osutatud tehingud olema heaks kiidetud restruktureerimise valdkonna spetsialisti või õigus- või haldusasutuse poolt.

3.  Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud kaitse saamiseks peavad lõike 2 punktis e osutatud tehingud olema heaks kiidetud restruktureerimise valdkonna spetsialisti või õigus- või haldusasutuse poolt.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  nõuetekohaselt võlausaldajate ja muude sidusrühmade huvidega arvestamine;

(b)  nõuetekohaselt võlausaldajate ja muude sidusrühmade huvidega arvestamine, sh seoses töökohtade säilimisega;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  töötajate õigusi puudutavatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine viisil, millega on konfidentsiaalsusnõuet kõige asjakohasem täita;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  mitte vähendada äriühingu netovara väärtust tahtlikult nii, et sellest ei piisa töötajate vastu olevate tekkepõhiste kohustuste täitmiseks;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid peavad pakkuma uue võimaluse saanud ettevõtjatele toetust äritegevuseks ja regenereerimismeetmeteks, mis aitavad neil ettevõtlusega tegelemise võimet jälle rakendama hakata.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et maksekohustustest vabastamise perioodi möödumisel ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad kustutakse, ilma et oleks vaja uuesti õigus- või haldusasutuse poole pöörduda.

2.  Liikmesriigid tagavad, et maksekohustustest vabastamise perioodi möödumisel ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlad pärast ametliku kinnituse saamist kustutatakse.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ülemäärastes võlgades ettevõtja tegevus võla tekkides või võlgade sissenõudmisel oli võlausaldajate suhtes ebaaus või pahauskne;

(a)  ülemäärastes võlgades ettevõtja tegevus võla tekkides või võlgade sissenõudmisel oli võlausaldajate suhtes ebaaus või pahauskne. Komisjon annab liikmesriikidele suunised, mille alusel kehtestada ebaausa või pahauskse käitumise kriteeriumid;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ülemäärastes võlgades ettevõtja ei pea kinni võlgade tagasimaksmise graafikust või ei täida muud juriidilist kohustust, mille eesmärk on võlausaldajate huvide kaitse;

(b)  ülemäärastes võlgades ettevõtja ei pea enamasti kinni võlgade tagasimaksmise graafikust või ei täida muud juriidilist kohustust, mille eesmärk on võlausaldajate huvide kaitse, võttes arvesse raskusi, mis mikro- ja väikesettevõtjatel maksejõuetus- ja restruktureerimisprotsessis ette nähtust kinnipidamisel tekkivad;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  maksekohustustest vabastamise menetluste kuritarvitamise korral;

välja jäetud

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  maksekohustustest vabastamise menetluste teataval ajavahemikul korduva kasutamise korral.

(d)  maksekohustustest vabastamise menetluste teataval ajavahemikul korduva väärkasutamise korral.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad konkreetsed võlakategooriad, nagu tagatud võlad või kriminaalkaristustest või deliktiõiguslikust vastutusest tulenevad võlad, maksekohustustest vabastamisest välja arvata või sätestada pikema maksekohustustest vabastamise perioodi, juhul kui sellised väljaarvamised või piirangud on avalikkuse huvides õigustatud.

3.  Liikmesriigid võivad konkreetsed võlakategooriad, nagu tagatud võlad või elatise saamise õigusest, kriminaalkaristustest või deliktiõiguslikust vastutusest tulenevad võlad, maksekohustustest vabastamisest välja arvata või sätestada pikema maksekohustustest vabastamise perioodi, juhul kui selline väljaarvamine või ajapikendus on avalikkuse huvides õigustatud. Kui väljaarvamine puudutab avaliku sektori võlausaldajaid, peavad liikmesriigid võtma arvesse, et üldise avaliku huvi ja ettevõtluse edendamise vahel tuleb leida vajalik tasakaal.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui ülemäärastes võlgades ettevõtjal on kaubandus-, majandus-, ametialases või kutsetegevuses tekkinud võlgu, samuti isiklikke võlgu, mis on tekkinud väljaspool neid tegevusi, siis käsitletakse maksekohustustest vabastamise saamiseks kõiki võlgu ühe menetluse raames.

1.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui ülemäärastes võlgades ettevõtjal on kaubandus-, majandus-, ametialases või kutsetegevuses tekkinud võlgu, samuti isiklikke võlgu, mis on tekkinud väljaspool neid tegevusi, tuleb kutsetegevuses tekkinud võlgu käsitleda maksekohustustest vabastamise saamiseks isiklikest võlgadest eraldi. Menetlusi, mille eesmärk on vabaneda nii kutsetegevuses tekkinud kui ka isiklikest võlgadest, võib kooskõlas käesoleva direktiiviga maksekohustustest vabastamise saamiseks kooskõlastada.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad lõikest 1 kõrvale kalduda ja sätestada, et ärilisi ja isiklikke võlgu tuleb käsitleda eraldi menetlustes, eeldusel et neid menetlusi on võimalik käesoleva direktiivi kohase maksekohustustest vabastamise saamiseks kooskõlastada.

välja jäetud

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et kohtute ja haldusasutuste töötajad, kes tegelevad restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjadega saavad oma töökohustuste jaoks sobiva esmase ja täiendava koolituse.

1.  Liikmesriigid tagavad, et kohtute ja haldusasutuste töötajatel, kes tegelevad restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjadega, on töökohustustele vastavad eriteadmised ja kogemused.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et vahendajad, pankrotihaldurid ja teised restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjades määratud spetsialistid saavad vajaliku esmase ja täiendava koolituse, et tagada teenuste osutamine kõikide osapoolte suhtes tõhusalt, erapooletult, sõltumatult ja pädevalt.

1.  Liikmesriigid tagavad, et vahendajatel, maksejõuetusspetsialistidel ja teistel restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjades määratud spetsialistidel on põhjalikud eriteadmised ja suured kogemused, et tagada teenuste osutamine kõikide osapoolte suhtes tõhusalt, erapooletult, sõltumatult ja pädevalt. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et kättesaadav on registreeritud spetsialistide ja vahendajate avalik nimekiri, mille abil on lihtsam innustada võlgnikke otsima lisaks käesolevas direktiivis nõutud meetmetele ka lepingulisi kaitsevõimalusi.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon hõlbustab liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist, et kogu liidus koolituse kvaliteeti parandada, sh võrgustike loomise, kogemuste vahetamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu, ning korraldab vajaduse korral restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjadega tegelevate kohtu- ja haldusorganite liikmete koolitamist.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid soodustavad mis tahes nende poolt asjakohaseks peetavate vahenditega restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistide vabatahtlike tegevusjuhendite väljatöötamist ja nendest kinnipidamist ning teisi selliste teenuste osutamise tõhusaid järelevalvemehhanisme.

2.  Komisjon soovitab liikmesriikidel kehtestada spetsialistidele sellised miinimumnõuded, mis puudutavad nt väljaõpet ja kvalifikatsiooni, spetsialistina registreerimist, litsentsimist, isiklikku vastutust, kutse-eetika koodeksit, kindlustust ja head mainet.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui restruktureerimise, maksejõutuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistid nimetab ametisse õigus- või haldusasutus, tagavad liikmesriigid, et sellise spetsialisti ametisse nimetamisel õigus- või haldusasutuse kasutatavad valikukriteeriumid on selged ja läbipaistavad. Konkreetse juhtumi jaoks restruktureerimise, maksejõutuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialisti valides kaalutakse nõuetekohaselt spetsialisti kogemusi ja oskusteadmisi. Vajaduse korral konsulteeritakse spetsialisti valimiseks võlgnike ja võlausaldajatega.

3.  Kui restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistid nimetab ametisse õigus- või haldusasutus, tagavad liikmesriigid, et sellise spetsialisti ametisse nimetamisel õigus- või haldusasutuse kasutatavad valikukriteeriumid on selged ja läbipaistavad. Konkreetse juhtumi jaoks restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialisti valides kaalutakse nõuetekohaselt spetsialisti kogemusi ja eriteadmisi nii õigus- kui ka ettevõtlusküsimustes. Vajaduse korral konsulteeritakse spetsialisti valimiseks võlgnike ja võlausaldajatega.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistide nõutavad tasud lähtuksid eeskirjadest, mis soodustavad nõuetekohaselt juhtumi keerukust arvestades asja kiiret ja tõhusat lõpuleviimist. Liikmesriigid tagavad, et kõikide tasustamise vaidluste piisavalt kiire lahendamise tagamiseks on saadaval asjakohased ja juba kaitsemeetmeid sisaldavad menetlused.

2.  Liikmesriigid tagavad, et restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistide nõutavad tasud lähtuksid eeskirjadest, mis soodustavad nõuetekohaselt juhtumi keerukust arvestades asja kiiret ja tõhusat lõpuleviimist. Menetluse tõhusust mõõdetakse haldus- või kohtuorgani vastutusel lisaks sellele, kui palju võlausaldajad oma rahast tagasi on saanud, ka äriühingu või ettevõtja ja elujõulisuse taastamise alusel. Liikmesriigid tagavad, et kõikide tasustamise vaidluste piisavalt kiire lahendamise tagamiseks on saadaval asjakohased ja juba kaitsemeetmeid sisaldavad menetlused.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 27 a

 

Uue võimaluse saanud ettevõtjatele kättesaadav teave

 

1.  Liikmesriigid tagavad, et uue võimaluse saanud ettevõtjatel on võimalik saada asjakohast, ajakohast, selget, kokkuvõtlikku ja kasutusmugavat teavet selle kohta, millist just neile mõeldud haldus-, õigus, ettevõtlus- või rahalist toetust on neil võimalik saada ja milliseid vahendeid nad saavad kasutada, et uue ettevõtte asutamine oleks lihtsam.

 

2.  Liikmesriigid edastavad lõike 1 kohaselt esitatava teabe komisjonile kord aastas.

 

3.  Komisjon avaldab lõike 1 kohaselt esitatava ja lõike 2 kohaselt saadud teabe kasutusmugaval viisil oma veebisaidil.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  võlausaldajatele teadete saatmine;

(c)  võlausaldajatele, sealhulgas töötajate esindajatele teadete saatmine;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  selliste käesoleva lõike punkti a alapunktis iii osutatud menetluse läbinud võlgnike arv, kelle suhtes kohaldatakse seejärel mõnda muud käesoleva lõike punktis a osutatud menetlust.

(g)  selliste käesoleva lõike punkti a alapunktides ii ja iii osutatud menetluse läbinud võlgnike arv, kelle suhtes kohaldatakse seejärel mõnda muud käesoleva lõike punktis a osutatud menetlust.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  võlgnike puhul, kes asutasid pärast punkti a alapunktides ii ja ii osutatud menetluse läbimist uue ettevõtte, keskmine aeg, mis jäi menetluse lõppemise ja uue ettevõtte asutamise vahele;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g b)  kaotatud töökohtade arv, ettevõtte osaline või täielik üleandmine, osaline koondamine ning restruktureerimislepingute mõju tööhõivele ja avaliku sektori rahakulule;

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g c)  iga spetsialisti tehtud töö ja tema tulemused andmete puhul, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a–e;

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt g d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g d)  selliste restruktureerimis- ja maksejõuetusmenetluste arv, mille puhul ilmnes pettus, ja kasutada olnud täitmise tagamise mehhanismide toimimine.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid koostavad lõigetes 1 ja 2 osutatud koondandmete alusel statistika terve kalendriaasta kohta iga aasta 31. detsembri seisuga, alustades andmetest, mis koguti alates [rakendusmeetmete kohaldamise alguskuupäevast] esimese terve kalendriaasta jooksul. Statistika edastatakse komisjonile kord aastas, täpsemalt andmete kogumise aastale järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, kasutades andmete edastamise tüüpvormi.

3.  Liikmesriigid koostavad lõigetes 1 ja 2 osutatud koondandmete alusel statistika terve kalendriaasta kohta iga aasta 31. detsembri seisuga, alustades andmetest, mis koguti alates [rakendusmeetmete kohaldamise alguskuupäevast] esimese terve kalendriaasta jooksul. Statistika edastatakse komisjonile kord aastas, täpsemalt andmete kogumise aastale järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, kasutades andmete edastamise tüüpvormi. Liikmesriigid esitavad statistika kasutusmugaval veebisaidil.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon koondab lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud teabe kasutusmugaval viisil oma veebilehele.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva direktiiviga ei piirata järgmisi õigusakte:

1.  Liikmesriigid tagavad oma õigus- ja haldusnormidega, et:

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides80;

(a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides80 ning eelkõige selle artiklites 3–9 sätestatud õiguste ja kohustuste kaitse;

__________________

__________________

80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta81 ning

(b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta81ning eelkõige selle artiklites 4–8 sätestatud õiguste ja kohustuste kaitse ning

__________________

__________________

81 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

81 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta82.

(c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta82 ning eelkõige nõue esitada kooskõlas selle artiklitega 11, 41 ja 46 tagatis

__________________

__________________

82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

on käesoleva direktiivi sätete suhtes ning eelkõige artikli 6 kohase täitemeetmete peatamisega seotud võlgnike õiguste suhtes ülimuslikud.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 33 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt [5 aasta jooksul pärast rakendusmeetmete kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga 7 aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, muu hulgas kaaludes, kas restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise õigusliku raamistiku konsolideerimiseks ning tugevdamiseks on vaja täiendavaid meetmeid.

Hiljemalt [kolme aasta jooksul pärast rakendusmeetmete kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, muu hulgas kaaludes, kas restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise õigusliku raamistiku konsolideerimiseks ning tugevdamiseks on vaja täiendavaid meetmeid, sh kas vahendid ja spetsiaalsed kohtud on olemas.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ennetava restruktureerimise raamistikud, uue võimaluse andmine ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksukohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmed

Viited

COM(2016)0723 – C8-0475/2016 – 2016/0359(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

JURI

16.1.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

ECON

16.1.2017

Arvamuse koostaja(d)

nimetamise kuupäev

Enrique Calvet Chambon

24.11.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

30.8.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Petr Ježek, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Ashley Fox, Marian Harkin, Alain Lamassoure, Verónica Lope Fontagné, Paloma López Bermejo, Tibor Szanyi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi, Sylvie Goddyn, Carlos Iturgaiz, Claudia Schmidt, Sven Schulze, Bogdan Brunon Wenta

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Petr Ježek, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells

ECR

Ashley Fox, Sander Loones

PPE

Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Carlos Iturgaiz, Alain Lamassoure, Werner Langen, Verónica Lope Fontagné, Luděk Niedermayer, Anne Sander, Claudia Schmidt, Sven Schulze, Tom Vandenkendelaere, Bogdan Brunon Wenta

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Olle Ludvigsson, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Tibor Szanyi, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato

2

ENF

Gerolf Annemans, Sylvie Goddyn

4

0

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (05.12.2017)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL

(COM(2016)0723 – C8-0475/2016 – 2016/0359(COD))

Arvamuse koostaja: Edouard Martin

LÜHISELGITUS

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvates on kõnealuses seadusandlikus ettepanekus tähelepanuväärne see, et ettevõtte töötajaid loetakse võlausaldajaks nii nagu panka või mis tahes kapitaliomanikku.

Selline nägemus ettevõttest seab ühelt poolt ettepanekule finantsaspektidega piirduvad raamid ning ettevõtte finantsseisundi taastamist peetakse vaid sidusrühmadele „uut algust“ võimaldavaks rahaliseks ümberkorralduseks, mille puhul töötajaid tegelikult arvesse ei võeta.

Sellisest hoiakust tulenevalt samastatakse muide võlausaldaja suuresti tarbijaga, nagu on esile toodud sissejuhatavas osas, kus ollakse küll kahtleval seisukohal, kuid kaalutakse selle rakendamise võimalust tarbimise valdkonnas. Muudatusettepanekute puhul on järgitud mitmeid tegevussuundi:

  tagada ettevõtete sotsiaalse vastutuse tunnustamine, kuna ettevõtet ei saa pidada vaid ettevõtja, kapitaliomanike, krediidiandjate, tarnijate, klientide ja töötajate lepingute organiseeritud võrgustikuks, vaid tegemist on sotsiaalse organisatsiooniga, mis loob väärtust oma kaastöötajate individuaalse ja kollektiivse töö kaudu, ning seetõttu ei kuulu töötajad teistega samasse rühma;

  võimaldada töötajatel ja nende esindajatel, kelle kasuks räägib töökeskkonna hea tundmine, kasutada hoiatusteate väljastamise õigust, kui majanduslik olukord on nende hinnangul murettekitav; ning varase restruktureerimise korral luua võrdsed tingimused teistele sidusrühmadele või võlausaldajatele (nagu neid on tekstis nimetatud), andes töötajatele ja nende esindajatele õigused ja juurdepääsu analüüsi- ja nõuandevahenditele, mis neil praegu puuduvad;

  võtta arvesse juhtumeid, mis võiksid mõjutada pankrotiohus ettevõtte pensionäre (ettevõtte säästukavad, pensionifondid), ja lugeda neid sellisel juhul eraldi „rühmaks“ direktiivi tähenduses.

Euroopa Komisjon väljendab oma sissejuhatavas tekstis heameelt selle üle, et õigus teabele ja konsultatsioonidele avaldab positiivset mõju. See võib aga olla tõsi vaid siis, kui need õigused ka tegelikult toimivad, mida seni aga ei ole kontrollitud. Tuletame meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 27 on sätestatud „töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud“. On väga tähtis, et varajane restruktureerimine mitte ainult ei teeks neist põhimõtetest erandit, vaid annaks sotsiaalsele dialoogile senisest suurema rolli. Käesolevas arvamuses pakutud meetmed mõjutavad kõnealust õigust positiivselt, kuna need ei piira selles valdkonnas olemasolevate liidu õigusnormide kohaldamist ja annavad mõjutatud töötajatele lisaks õiguse restruktureerimiskavade üle hääletada.

Lisaks suurendavad kavandatud muudatusettepanekud nelja kaheksast mõjuhinnangus nimetatud eelisest (I, III, V ja VII): „tulemuslikud varase restruktureerimise võimalused“, „võlgnikul restruktureerimise käigus äritegevuse jätkamise võimaldamine“ muutub lihtsamaks, „restruktureerimiskava õnnestumise võimaluste suurendamine“ ja „restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise üldise efektiivsuse tõstmine“.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas, peaks kõigil töötajatel olema õigus kaitsta tööandja maksejõuetuse korral oma nõudeid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on eemaldada siseriikliku õiguse ning ennetava restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste erinevustest tingituna praegu põhivabaduste, nagu kapitali vaba liikumine ja asutamisvabadus, kasutamise ees seisvad takistused. Käesoleva direktiiviga soovitakse need takistused eemaldada, tagades rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate juurdepääsu tõhusatele riiklikele ennetava restruktureerimise raamistikele, mis võimaldavad neil tegevust jätkata; andes ausatele ülemäärastes võlgades ettevõtjatele pärast võla täielikku kustutamist mõistliku aja möödudes uue võimaluse ning parandades restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste mõjusust, eriti tänu nende kestuse lühenemisele.

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, eemaldades siseriikliku õiguse ning ennetava restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste erinevustest tingituna praegu põhivabaduste, nagu kapitali vaba liikumine ja asutamisvabadus, kasutamise ees seisvad takistused. Ilma et see piiraks töötajate põhivabadusi ja -õigusi, soovitakse käesoleva direktiiviga need takistused eemaldada, tagades rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtjate juurdepääsu tõhusatele riiklikele ennetava restruktureerimise raamistikele, mis võimaldavad neil tegevust jätkata, vähendades niimoodi töökohtade kadumist ning panustades seejuures samal määral, nagu toimuks likvideerimise puhul võlausaldajate nõuete rahuldamiseks; andes ausatele ülemäärastes võlgades ettevõtjatele pärast võla täielikku kustutamist mõistliku aja möödudes uue võimaluse ning parandades restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste mõjusust, eriti tänu nende kestuse lühenemisele.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Restruktureerimine peaks võimaldama rahalistes raskustes olevatel ettevõtjatel äritegevust täielikult või osaliselt jätkata, muutes varade ja kohustuste koosseisu, tingimusi või struktuuri või oma kapitalistruktuuri, sh müües ettevõtte varasid või osi. Ennetava restruktureerimise raamistikega tuleks eelkõige võimaldada ettevõtjatel restruktureerimist varases etapis ja maksejõuetuse vältimiseks. Need raamistikud peaks suurendama koguväärtust võlausaldajate, omanike ja majanduse jaoks tervikuna ning ära hoidma välditava töökohtade kadumise ning teadmiste ja oskuste kaotuse. Need peaks ära hoidma ka viivislaenude kogunemise. Restruktureerimise protsessis tuleks kaitsta kõikide asjaosaliste õigusi. Samal ajal tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei ole ellujäämisvõimalusi.

(2)  Restruktureerimine ning asjakohaste ja jätkusuutlike eksperdiarvamuste kasutamise tulemus peaks võimaldama rahalistes raskustes olevatel ettevõtjatel äritegevust täielikult või osaliselt jätkata, muutes varade ja kohustuste koosseisu, tingimusi või struktuuri või oma kapitalistruktuuri, sh müües ettevõtte varasid või osi. Ennetava restruktureerimise raamistikega tuleks eelkõige võimaldada ettevõtjatel restruktureerimist varases etapis ja maksejõuetuse ning elujõuliste ettevõtete likvideerimise vältimiseks. Need raamistikud peaks ära hoidma töökohtade kadumist ning teadmiste ja oskuste kaotust ja suurendama koguväärtust võlausaldajate, omanike ja majanduse jaoks tervikuna, võrreldes sellega, mida nad saaksid ettevõtte varade likvideerimise korral. Need peaks ära hoidma ka viivislaenude kogunemise. Restruktureerimise protsessis tuleks kaitsta kõikide asjaosaliste õigusi, sealhulgas töötajate õigusi. Samal ajal tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei ole ellujäämisvõimalusi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Liikmesriigid peaksid uurima võimalusi, kuidas luua mehhanisme, mis võimaldaksid vältida seda, et töötajad kasutavad ettevõtte rahastatavaid eksperte liigselt või kuritarvituslikult, kuna see kahjustab kokkuvõttes ettevõtte finantsseisundit.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Kuna see vähendaks õiguslikku ebakindlust, oleks ühine õigusraamistik kasulik ettevõtetele ja ettevõtjatele, kes soovivad oma tegevust teistesse liikmesriikidesse laiendada, samuti oleks see kasulik piiriüleselt tegutsevatele investoritele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c)  Tuleks näha ette selliste pensionile jäänud töötajate erikohtlemine, kelle pension sõltub täielikult või osaliselt ettevõtte pensionikavast ja kellele ennetav restruktureerimine võib kahju tekitada.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Paljudes liikmesriikides kulub pankroti läinud, kuid ausatel ettevõtjatel võlgade kustutamiseks ja uuesti alustamiseks üle kolme aasta. Ebatõhusate uue võimaluse andmise raamistike tulemusel peavad ettevõtjad mõistliku aja jooksul uuesti alustamiseks muu jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda ümber asuma, millega kaasnevad märkimisväärsed lisakulud nii võlausaldajatele kui ka võlgnikele endile. Maksekohustustest vabastamise menetluse juurde kuuluvad tihti pikaajalised tegutsemiskeelud, mis takistavad füüsilisest isikust ettevõtjana ettevõtlusega alustamise ja tegelemise vabaduse kasutamist.

(4)  Paljudes liikmesriikides kulub pankroti läinud, kuid ausatel ettevõtjatel võlgade kustutamiseks ja uuesti alustamiseks üle kolme aasta. Ebatõhusate uue võimaluse andmise raamistike tulemusel peavad ettevõtjad mõistliku aja jooksul uuesti alustamiseks muu jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda ümber asuma, millega kaasnevad märkimisväärsed lisakulud nii võlausaldajatele kui ka võlgnikele endile. Maksekohustustest vabastamise menetluse juurde kuuluvad tihti pikaajalised tegutsemiskeelud, mis takistavad ettevõtlusvabaduse kasutamist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Uut võimalust tuleb pidada sammuks edu suunas, mitte läbikukkumise sünonüümiks. Uue võimaluse mehhanismid, mis võimaldavad heausksete võlgnike kohustused kustutada, pärsivad varimajandust ja toetavad ettevõtluskultuuri, mõjutades seega tööhõivet positiivselt. Liikmesriikidel peaks olema lubatud laiendada uue võimaluse mehhanismi füüsilistele isikutele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Mitmes liikmesriigis on restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste pikalevenimine oluline tegur, millest saab alguse madal sissenõudmismäär ja investorite vastumeelsus ajada äri jurisdiktsioonides, kus on oht, et menetlused kestavad liiga kaua.

(5)  Mitmes liikmesriigis on restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste pikalevenimine või mõnel juhul nende menetluste tegelik puudumine oluline tegur, millel on asjaomastele töötajatele pikaajaline negatiivne mõju ning millest saab alguse madal ettevõtjatelt võlgade sissenõudmise määr ja investorite vastumeelsus tegeleda äriga sellistes riikides, ning see süvendab märkimisväärselt vaesuse või sotsiaalse või tööalase tõrjutuse ohus olevate kodanike arvu, mis vähendab kogu ühiskonnas sotsiaalse ja majandusliku taastumise võimet.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Nende erinevuste tulemusel näevad investorid hinnangulisi täiendavad kulusid ühes või mitmes liikmesriigis rahalistesse raskustesse sattuva võlgnikuga seotud riskide puhul ning selliste ettevõtte restruktureerimisel, millel on tegevuskohti, võlausaldajaid või varasid teistes liikmesriikides, nagu on kõige ilmsem ettevõtete rahvusvaheliste kontsernide restruktureerimisel. Paljud investorid nimetavad muus riigis investeerimisest loobumise või äripartnerluse sõlmimata jätmise peamise põhjusena ebakindlust maksejõuetusnormides või ohtu, et võõras riigis kujuneb maksejõuetusmenetlus pikaks või keerukaks.

(6)  Nende erinevuste tulemusel näevad investorid või pangad hinnangulisi täiendavad kulusid ühes või mitmes liikmesriigis rahalistesse raskustesse sattuva võlgnikuga seotud riskide puhul või hinnates riske, mis on seotud raskustes ettevõtte kasumliku tegevuse taasalustamisega, ning selliste ettevõtte restruktureerimisel, millel on tegevuskohti, võlausaldajaid või varasid teistes liikmesriikides, nagu on kõige ilmsem ettevõtete rahvusvaheliste kontsernide restruktureerimisel. Paljud investorid nimetavad muus riigis investeerimisest loobumise või äripartnerluse sõlmimata jätmise peamise põhjusena ebakindlust maksejõuetusnormides või ohtu, et võõras riigis kujuneb maksejõuetusmenetlus pikaks või keerukaks. Selline ebakindlus pidurdab seega investeerimist, mis takistab ka ettevõtete asutamise vabadust ja seab kahtluse alla siseturu nõuetekohase toimimise.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Nende erinevuste tulemusel ei ole liikmesriikides ühtseid laenu saamise tingimusi ega sissenõudmismäärasid. Hästi toimiva ühtse turu jaoks üldiselt ja eriti kapitaliturgude liidu toimimiseks on restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste valdkonna suurem ühtlustamine seega möödapääsmatu.

(7)  Nende erinevuste tulemusel ei ole liikmesriikides ühtseid laenu saamise tingimusi ega sissenõudmismäärasid. Hästi toimiva ühtse turu jaoks üldiselt ja eriti kapitaliturgude liidu toimimiseks, samuti majandustegevuse elujõulisuse tagamiseks ning seega töökohtade säilitamiseks ja loomiseks on restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste valdkonna suurem ühtlustamine seega möödapääsmatu.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Samuti tuleks kõrvaldada täiendava riskihindamise ja piiriülese täitmise kulud võlausaldajate jaoks olukorras, kui ülemäärastes võlgades ettevõtja on palju lühema aja jooksul uue võimaluse saamiseks asunud ümber teise liikmesriiki. Vähendada tuleks ka ettevõtjate täiendavaid kulusid, mis on tingitud uue võimaluse saamiseks teise liikmesriiki ümberasumise vajadusest. Lisaks mõjuvad ettevõtja ülemääraste võlgadega seotud pikaajalistest tegutsemiskeeldudest tulenevad takistused ettevõtlusele halvavalt.

(8)  Samuti tuleks kõrvaldada täiendava riskihindamise ja piiriülese täitmise kulud võlausaldajate jaoks olukorras, kui ülemäärastes võlgades ettevõtja on palju lühema aja jooksul uue võimaluse saamiseks asunud ümber teise liikmesriiki. Vähendada tuleks ka ettevõtjate täiendavaid kulusid, mis on tingitud uue võimaluse saamiseks teise liikmesriiki ümberasumise vajadusest. Lisaks mõjuvad ettevõtja ülemääraste võlgadega seotud pikaajalistest tegutsemiskeeldudest tulenevad takistused ettevõtlusele piiravalt.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  On jõutud äratundmisele, et kõiki restruktureerimistoiminguid, eelkõige suuremaid toiminguid, millel on märkimisväärne mõju, tuleb sidusrühmadele selgitada ja põhjendada, nagu ka eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete valikut ning võimalikke variante. Restruktureerimistoimingutes tuleks täielikult ja igakülgselt järgida töötajate esindajate nõuetekohast kaasamist kõigil tasanditel, tehes aegsasti ettevalmistusi, et võimaldada sidusrühmadel valmistuda konsultatsiooniks, enne kui ettevõte teeb otsuse1 a.

 

__________________

 

1 a P7_TA(2013)0005 „Töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine ning restruktureerimise ettevalmistamine ja juhtimine“.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Eriti VKEdel peaks liidu tasandi sidusamast raamistikust palju kasu olema, kuna neil ei ole vajalikke vahendeid, et kanda suuri restruktureerimiskulusid või kasutada mõnes teises liikmesriigis kehtivaid tõhusamaid restruktureerimismenetlusi. VKEdel ei ole tihti, ja eriti siis kui nad on rahalistes raskustes, erialase nõu hankimiseks piisavalt vahendeid ning seetõttu tuleks ette näha varajase hoiatamise vahendid, mis võlgnikele märku annaks, et on vaja kiiresti tegutseda. Selleks et aidata sellistel ettevõtjatel restruktureerimiste kulusid madalal hoida, tuleks riigi tasandil välja töötada ja veebis kättesaadavaks teha restruktureerimise näidiskavad. Võlgnikud peaks saama neid oma vajaduste ning oma tegevuse eripärade kohaselt kasutada ja kohanda.

(13)  Eriti VKEdel peaks liidu tasandi sidusast raamistikust palju kasu olema, kuna neil ei ole vajalikke vahendeid, et kanda suuri restruktureerimiskulusid või kasutada mõnes teises liikmesriigis kehtivaid restruktureerimismenetlusi, mis on osutunud tõhusaks. VKEdel, eriti siis, kui nad on rahalistes raskustes, ja töötajate esindajatel ei ole tihti erialase nõu hankimiseks piisavalt vahendeid ning seetõttu tuleks ette näha varajase hoiatamise vahendid, mis võlgnikele märku annaks, et on vaja kiiresti tegutseda. Selleks et aidata sellistel ettevõtjatel restruktureerimiste kulusid madalal hoida, tuleks riigi tasandil välja töötada ja veebis kättesaadavaks teha restruktureerimise näidiskavad. Võlgnikud peaks saama neid oma vajaduste ning oma tegevuse eripärade kohaselt kasutada ja kohanda.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Suurema sidususe tagamiseks peaks komisjon kaaluma Euroopa Liidu maksejõuetusregistri loomist, mis tagaks kõikidele võlausaldajatele suurema läbipaistvuse ja lihtsustaks juurdepääsu teabele, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja töötajate jaoks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Mida varem võlgnik näeb, et tal on rahalised raskused ja ta saab vajalikke meetmeid võtta, seda suurem on tõenäosus, et eelseisev maksejõuetus suudetakse ära hoida või et juhul, kui ettevõtte elujõulisust ei ole võimalik taastada, läheb likvideerimine sujuvalt ja tõhusalt. Seepärast peaks saadaval olema selge teave võimalike ennetava restruktureerimise menetluste kohta, samuti varajase hoiatamise vahendid, et stimuleerida finantsraskuste ees seisvaid võlgnikke varakult vastumeetmeid võtma. Võimalikud varajase hoiatamise mehhanismid peaks hõlmama võlgniku või võlgniku juhtkonna raamatupidamis- ja järelevalvekohustusi, samuti laenulepingust tulenevaid aruandluskohustusi. Lisaks võiks siseriiklikus õiguses ette näha stiimulid või kohustuse, et asjakohast teavet valdavad kolmandad isikud, nagu raamatupidajad, ning maksu- ja sotsiaalkindlustusamet olukorra halvenemisest märku annaksid.

(16)  Mida varem võlgnikud või töötajate esindajad saavad väljendada kahtlusi ettevõtte murettekitava olukorra või rahaliste raskuste teemal ja võtta vajalikke meetmeid, seda suurem on tõenäosus, et eelseisev maksejõuetus suudetakse ära hoida või et juhul, kui ettevõtte elujõulisust ei ole võimalik taastada, läheb likvideerimine sujuvalt ja tõhusalt. Seepärast peaks saadaval olema selge teave võimalike ennetava restruktureerimise menetluste kohta, samuti varajase hoiatamise vahendid, et stimuleerida finantsraskuste ees seisvaid võlgnikke varakult vastumeetmeid võtma ja anda asjaomastele töötajatele võimalus restruktureerimisprotsessis aktiivselt kaasa lüüa. Võimalikud varajase hoiatamise mehhanismid peaks hõlmama võlgniku või võlgniku juhtkonna raamatupidamis- ja järelevalvekohustusi, samuti laenulepingust tulenevaid aruandluskohustusi. Lisaks peaks maksu- ja sotsiaalkindlustusametitel, konkurentsi- ja auditiasutustel olema riiklike õigusaktide kohaselt piisavalt võimalusi, et märgata ohtlikke arengusuundi võimalikult vara.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Tõhususe edendamiseks ning viivituste ja kulude vähendamiseks peaks siseriiklikud ennetava restruktureerimise raamistikud sisaldama paindlikke menetlusi, millega piirata õigus- või haldusasutuste sekkumine määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kaitsta võlausaldajate ja teiste tõenäoliselt mõjutatud huvitatud isikute huve. Üleliigsete kulude vältimiseks ja menetluse varase laadiga arvestamiseks peaks võlgnikele põhimõtteliselt jääma kontroll oma varade ning igapäevase äritegevuse üle. Restruktureerimise spetsialisti, st restruktureerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi toetava vahendaja või võlgniku tegevust jälgiva pankrotihalduri määramine ei tohiks olla iga juhtumi puhul kohustuslik, vaid see otsus tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi ja olenevalt olukorrast või võlgniku konkreetsetest vajadustest. Lisaks ei peaks restruktureerimise menetluse algatamine tingimata eeldama kohtuotsust, vaid menetlus võib olla mitteametlik, tingimusel et kolmandate isikute õigusi ei kahjustata. Sellegipoolest tuleks tagada teatav järelevalve, kui see on vajalik, et kaitsta ühe või mitme võlausaldaja või teise huvitatud isiku õigustatud huve. Seda võib olla vaja eelkõige siis, kui õigus- või haldusasutus võimaldab konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise või kui tundub, et restruktureerimiskava tuleb eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmade suhtes kohustuslikuks muuta.

(18)  Tõhususe edendamiseks ning viivituste ja kulude vähendamiseks peaks siseriiklikud ennetava restruktureerimise raamistikud sisaldama paindlikke menetlusi, millega piirata õigus- või haldusasutuste sekkumine määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kaitsta võlausaldajate ja teiste tõenäoliselt mõjutatud huvitatud isikute huve. Üleliigsete kulude vältimiseks ja menetluse varase laadiga arvestamiseks peaks võlgnikele põhimõtteliselt jääma kontroll oma varade ning igapäevase äritegevuse üle. Restruktureerimise spetsialisti, st restruktureerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi toetava vahendaja või võlgniku tegevust jälgiva pankrotihalduri määramine ei tohiks olla iga juhtumi puhul kohustuslik, vaid see otsus tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi ja olenevalt olukorrast või võlgniku konkreetsetest vajadustest. Lisaks ei peaks restruktureerimise menetluse algatamine tingimata eeldama kohtuotsust, vaid menetlus võib olla mitteametlik, tingimusel et kolmandate isikute õigusi ei kahjustata. Sellegipoolest tuleks tagada teatav järelevalve, kui see on vajalik, et kaitsta ühe või mitme võlausaldaja või teise huvitatud isiku õigustatud huve. Seda võib olla vaja eelkõige siis, kui õigus- või haldusasutus võimaldab konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise või kui tundub, et restruktureerimiskava tuleb eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmade suhtes kohustuslikuks muuta, või kui kogu tegevus või osa sellest antakse üle muule ettevõttele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Huvitatud mõjutatud isikutel peaks olema võimalik restruktureerimiskava kinnitav otsus vaidlustada. Selleks et tagada kava mõjusus, vähendada ebakindlust ja vältida põhjendamatuid viivitusi, ei tohiks vaidlustamisel siiski olla restruktureerimiskava rakendamist peatavat toimet. Kui on tuvastatud, et vähemuses olevaid võlausaldajaid on kavaga põhjendamatult kahjustatud, peaks liikmesriigid kaaluma kava kõrvalejätmise alternatiivina võimalust näha eriarvamusele jäänud võlausaldajatele ette võlgniku või kava poolt hääletanud võlausaldajate makstav rahaline hüvitis.

(32)  Huvitatud mõjutatud isikutel peaks olema võimalik restruktureerimiskava kinnitav otsus vaidlustada. Selleks et tagada restruktureerimiskava mõjusus, vähendada ebakindlust ja vältida põhjendamatuid viivitusi, ei tohiks vaidlustamisel siiski olla restruktureerimiskava rakendamist peatavat toimet. Kui on tuvastatud, et vähemuses olevaid võlausaldajaid on kavaga põhjendamatult kahjustatud, peaks liikmesriigid kaaluma restruktureerimiskava kõrvalejätmise alternatiivina võimalust näha eriarvamusele jäänud võlausaldajatele ette võlgniku või kava poolt hääletanud võlausaldajate makstav rahaline hüvitis.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Ennetava restruktureerimise menetluste ajal peaks töötajatel olema täielik tööõiguse kaitse. Eeskätt ei piirata käesoleva direktiiviga töötajate õigusi, mis on neile tagatud nõukogu direktiiviga 98/59/EÜ,68 nõukogu direktiiviga 2001/23/EÜ,69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ,70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/94/EÜ71 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ72. Eespool nimetatud direktiive rakendavast siseriiklikust õigusest tulenevad töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohustused kehtivad endiselt täies ulatuses. See hõlmab kohustust teavitada töötajate esindajaid otsusest kasutada ennetava restruktureerimise raamistikku kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ. Töötajate kaitse sobiva taseme tagamise vajadust arvestades peaksid liikmesriigid direktiivi 2008/94/EÜ määratlusele vastavad töötajate rahuldamata nõuded põhimõtteliselt täitmise peatamisest välja arvama olenemata sellest, kas need nõuded on tekkinud enne peatamise võimaldamist või tekivad pärast seda. Selline peatamine peaks olema lubatud üksnes sellise summa ja ajavahemiku piires, mille ulatuses selliste nõuete tasumine on tõhusalt tagatud muude siseriikliku õiguse vahenditega. Kui liikmesriigid direktiivis 2008/94/EÜ sätestatud rahuldamata nõuete väljamaksmise tagamist laiendades hõlmavad käesoleva direktiiviga kehtestatud ennetava restruktureerimise menetlused, ei ole täitmise peatamisest töötajate nõuete väljaarvamine enam tagatise ulatuse piires õigustatud. Kui siseriikliku õiguse kohaselt on garantiiasutuste vastusele kehtestatud tagamise kestuse või töötajatele makstava summa suhtes piirangud, peaks töötajad saama nõuda nõuete täitmist puudujääva osa ulatuses ka täitmise peatamise ajal.

(34)  Ennetava restruktureerimise menetluste ajal peaks töötajatel olema täielik tööõiguse kaitse. Eeskätt ei piirata käesoleva direktiiviga töötajate õigusi, mis on neile tagatud nõukogu direktiiviga 98/59/EÜ,68 nõukogu direktiiviga 2001/23/EÜ,69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ,70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/94/EÜ71 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ72. Eespool nimetatud direktiive rakendavast siseriiklikust õigusest tulenevad töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohustused kehtivad endiselt täies ulatuses. See hõlmab kohustust teavitada töötajate esindajaid otsusest kasutada ennetava restruktureerimise raamistikku kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ. Töötajate kaitse sobiva taseme tagamise vajadust arvestades peaksid liikmesriigid direktiivi 2008/94/EÜ määratlusele vastavad töötajate rahuldamata nõuded täitmise peatamisest välja arvama olenemata sellest, kas need nõuded on tekkinud enne peatamise võimaldamist või tekivad pärast seda. Selline peatamine peaks olema lubatud üksnes sellise summa ja ajavahemiku piires, mille ulatuses selliste nõuete tasumine on tõhusalt tagatud muude siseriikliku õiguse vahenditega. Kui liikmesriigid direktiivis 2008/94/EÜ sätestatud rahuldamata nõuete väljamaksmise tagamist laiendades hõlmavad käesoleva direktiiviga kehtestatud ennetava restruktureerimise menetlused, ei ole täitmise peatamisest töötajate nõuete väljaarvamine enam tagatise ulatuse piires õigustatud. Kui siseriikliku õiguse kohaselt on garantiiasutuste vastusele kehtestatud tagamise kestuse või töötajatele makstava summa suhtes piirangud, peaks töötajad saama nõuda nõuete täitmist puudujääva osa ulatuses ka täitmise peatamise ajal.

__________________

__________________

68 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

68 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

69 Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

69 Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36).

71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36).

72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kui restruktureerimiskavas nähakse ette ettevõtja või ettevõtte osa üleminek, siis tuleks töölepingust või töösuhtest töötajatele tulenevaid õigusi, muu hulgas eelkõige õigust saada palka, kaitsta kooskõlas direktiivi 2001/23/EÜ artiklitega 3 ja 4, piiramata maksejõuetusmenetluse korral kõnealuse direktiivi artikli 5 kohaselt kohaldatavaid erinorme ning eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 lubatud võimalusi. Lisaks direktiiviga 2002/14/EÜ tagatud õigusele saada teavet ja olla ärakuulatud ning seda õigust mõjutamata, sh kokkuleppe saavutamise eesmärgil selliste otsuste asjus, mis võivad põhjustada olulisi muutusi töökorralduses või lepingusuhetes, peaks restruktureerimiskavast mõjutatud töötajatel olema käesoleva direktiivi kohaselt õigus kava üle hääletada. Liikmesriigid võivad otsustada, et restruktureerimiskava üle hääletamisel on töötajad teistest võlausaldajate rühmadest eraldiseisvas rühmas.

(35)  Kui restruktureerimiskavas nähakse ette ettevõtja või ettevõtte osa üleminek, siis tuleks töölepingust või töösuhtest töötajatele tulenevaid õigusi, muu hulgas eelkõige õigust saada palka, kaitsta kooskõlas direktiivi 2001/23/EÜ artiklitega 3 ja 4, piiramata maksejõuetusmenetluse korral kõnealuse direktiivi artikli 5 kohaselt kohaldatavaid erinorme ning eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 lubatud võimalusi. Lisaks direktiiviga 2002/14/EÜ tagatud õigusele saada teavet ja olla ärakuulatud ning seda õigust mõjutamata, sh kokkuleppe saavutamise eesmärgil selliste otsuste asjus, mis võivad põhjustada olulisi muutusi töökorralduses või lepingusuhetes, peaks restruktureerimiskavast mõjutatud töötajatel olema käesoleva direktiivi kohaselt õigus kava üle hääletada. Liikmesriigid võivad otsustada, et restruktureerimiskava üle hääletamisel on töötajad teistest võlausaldajate rühmadest eraldiseisvas rühmas. Euroopa Kohtu otsuseid tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta, nagu märkis hiljuti kohtujurist Mengozzi oma järeldustes kohtuasjas C-126/16.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Võla täielik kustutamine või tegutsemiskeelu kaotamine pärast lühiajalist tegutsemiskeeldu ei sobi igas olukorras, näiteks juhtudel, kui võlgnik on ebaaus või on tegutsenud pahatahtlikult. Liikmesriigid peaks õigus- või haldusasutustele koostama ettevõtja aususe hindamise kohta selged suunised. Näiteks võivad õigus- või haldusasutused võlgniku võimaliku ebaaususe tuvastamisel arvestada selliste asjaoludega nagu võlgade laad ja ulatus, tekkimise aeg, võlgniku püüded võlgu tasuda ja õiguslikke kohustusi täita, sh riikliku litsentsi nõuded ja nõuetekohane raamatupidamine, ja tema tegevus võlgnike takistamiseks õiguskaitsevahendite kasutamisel. Tegutsemiskeelud võivad kesta kauem või määramata aja sellisel juhul, kui ettevõtja tegutseb kutsealal, mida liikmesriikides peetakse tundlikuks, või kui ta mõisteti süüdi kuriteos. Sellistel juhtudel jääks ettevõtjatele alles võimalus võlg kustutada, kuid ta saaks sellegipoolest teatud tegevusalal pikemaks ajaks või määramata ajaks tegutsemiskeelu.

(38)  Võla täielik kustutamine või tegutsemiskeelu kaotamine pärast lühiajalist tegutsemiskeeldu ei sobi igas olukorras, näiteks juhtudel, kui võlgnik on ebaaus või on tegutsenud pahatahtlikult. Liikmesriigid peaks õigus- või haldusasutustele koostama ettevõtja aususe hindamismeetodi kohta selged suunised ja kriteeriumid. Näiteks võivad õigus- või haldusasutused võlgniku võimaliku ebaaususe tuvastamisel arvestada selliste asjaoludega nagu võlgade laad ja ulatus, tekkimise aeg, võlgniku püüded võlgu tasuda ja õiguslikke kohustusi täita, sh riikliku litsentsi nõuded ja nõuetekohane raamatupidamine, ja tema tegevus võlgnike takistamiseks õiguskaitsevahendite kasutamisel. Tegutsemiskeelud võivad kesta kauem või määramata aja sellisel juhul, kui ettevõtja tegutseb kutsealal, mida liikmesriikides peetakse tundlikuks, või kui ta mõisteti süüdi kuriteos. Sellistel juhtudel jääks ettevõtjatele alles võimalus võlg kustutada, kuid ta saaks sellegipoolest teatud tegevusalal pikemaks ajaks või määramata ajaks tegutsemiskeelu.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  On vaja kaitsta ja parandada menetluste läbipaistvust ja prognoositavust, et saavutada tulemusi, mis soodustavad ettevõtete säilimist ja ettevõtjatele uue võimaluse andmist või võimaldavad mitteelujõuliste ettevõtete tõhusat likvideerimist. Samuti on vaja vähendada paljudes liikmesriikides maksejõuetusmenetluste pikalevenimist, mis põhjustab võlausaldajate ja investorite jaoks õiguskindlusetust ning madalaid sissenõudmismäärasid. Lisaks on piiriüleste juhtumite korral määrusega (EL) nr 2015/848 loodud tõhusamaid kohtute ja pankrotihaldurite koostöömehhanisme arvestades vaja viia kõikide asjaomaste isikute kutseoskused kogu liidus võrreldavale kõrgele tasemele. Nende eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriigid tagama, et õigus- ja haldusorganite liikmed läbiksid nõuetekohase koolituse ning neil oleks maksejõuetuse asjades erialased teadmised ja kogemused. Selline kohtusüsteemi liikmete spetsialiseerumine peaks olema piisav, et potentsiaalselt märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse mõjuga otsused tehtaks lühikese aja jooksul, ning ei peaks tähendama, et kohtusüsteemi liikmed peavad töötama üksnes restruktureerimise, maksejõutuse ja uue võimaluse andmise asjadega. Näiteks võiks nende eesmärkide tõhusaks saavutamiseks kooskõlas kohtusüsteemi korraldust reguleeriva siseriikliku õigusega luua erikohtud või kohtukojad.

(39)  On vaja kaitsta ja parandada menetluste läbipaistvust ja prognoositavust, et saavutada tulemusi, mis soodustavad ettevõtete säilimist ja ettevõtjatele uue võimaluse andmist või võimaldavad mitteelujõuliste ettevõtete tõhusat likvideerimist. Samuti on vaja vähendada paljudes liikmesriikides maksejõuetusmenetluste pikalevenimist, mis põhjustab võlausaldajate ja investorite jaoks õiguskindlusetust ning madalaid sissenõudmismäärasid. Lisaks on piiriüleste juhtumite korral määrusega (EL) nr 2015/848 loodud tõhusamaid kohtute ja pankrotihaldurite koostöömehhanisme arvestades vaja viia kõikide asjaomaste isikute kutseoskused kogu liidus võrreldavale kõrgele tasemele. Nende eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriigid tagama, et õigus- ja haldusorganite liikmed läbiksid nõuetekohase koolituse ning neil oleks maksejõuetuse asjades erialased teadmised ja kogemused. Selline kohtusüsteemi liikmete spetsialiseerumine peaks olema piisav, et potentsiaalselt märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse mõjuga otsused tehtaks lühikese aja jooksul, ning ei peaks tähendama, et kohtusüsteemi liikmed peavad töötama üksnes restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise asjadega. Näiteks võiks nende eesmärkide tõhusaks saavutamiseks kooskõlas kohtusüsteemi korraldust reguleeriva siseriikliku õigusega luua neile küsimustele spetsialiseerunud kohtunikega erikohtud või kohtukojad.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Samuti peaks liikmesriigid tagama, et restruktureerimise, maksejõutuse ja uue võimaluse andmise valdkonnas töötavad õigus- või haldusasutuse poolt ametisse nimetatud spetsialistid on läbinud tööülesannete täitmise nõuetekohase koolituse ja nende tööd jälgitakse, nad nimetatakse ametisse läbipaistvalt ja pöörates kohast tähelepanu vajadusele tagada tõhusad menetlused ning nad täidavad ülesandeid usaldusväärselt. Spetsialistid peaksid samuti järgima vabatahtlikke käitumisjuhendid, mis on koostatud, et tagada piisav kvalifikatsiooni- ja koolitustase, spetsialistide töökohustuste ja töötasu määramise eeskirjade läbipaistvus, kutsealase vastutuskindlustuse sõlmimine, järelevalve- ja reguleerimismehhanismide loomine, sh tuleks luua töökohustuste rikkumisel rakendatav sobiv ja tõhus sanktsioonide kord. Sellised standardid peaks olema põhimõtteliselt saavutatavad ilma selleks uusi ameteid või kvalifikatsioone loomata.

(40)  Samuti peaks liikmesriigid tagama, et restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonnas töötavad õigus- või haldusasutuse poolt ametisse nimetatud spetsialistid on läbinud tööülesannete täitmise nõuetekohase koolituse ja nende tööd jälgitakse, nad nimetatakse ametisse läbipaistvalt ja pöörates kohast tähelepanu vajadusele tagada tõhusad menetlused ning nad täidavad ülesandeid usaldusväärselt, pidades silmas ettevõtte elujõulisuse taastamise eesmärki. Spetsialistid peaksid olema päästjad, mitte likvideerijad, ja nad peaksid järgima käitumisjuhendit, mis on koostatud, et tagada piisav kvalifikatsiooni- ja koolitustase, spetsialistide töökohustuste ja töötasu määramise eeskirjade läbipaistvus, kutsealase vastutuskindlustuse sõlmimine, järelevalve- ja reguleerimismehhanismide loomine, sh tuleks luua töökohustuste rikkumisel rakendatav sobiv ja tõhus sanktsioonide kord. Sellised standardid peaks olema põhimõtteliselt saavutatavad ilma selleks uusi ameteid või kvalifikatsioone loomata.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a)  Tuleks täiendavalt hinnata, kas on vaja seadusandlikke ettepanekuid seoses maksejõuetusega, mis puudutab isikuid, kes ei tegele tööandja tegevusega võrreldava kaubandus-, äri- või kutsetegevuse või käsitööndusega ning kes kaupade või avaliku või erasektori teenuste tarbijatena ei ole heauskselt kas ajutiselt või alaliselt võimelised oma võlgu tasuma, ning vajaduse korral esitada vastavad seadusandlikud ettepanekud. Seadusandlikes ettepanekutes tuleks sätestada, et neile isikutele on kindlustatud juurdepääs põhilistele kaupadele ja teenustele, et tagada neile inimväärsed elutingimused.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ennetava restruktureerimise menetlused, mida rahalistes raskustes võlgnikud saavad kasutada, kui maksejõuetus on tõenäoline;

(a)  ennetava restruktureerimise menetlused, mida rahalistes raskustes võlgnikud saavad kasutada, kui maksejõuetus on tõenäoline; või menetlused, mida kasutatakse selleks, et vähendada kohustusi kõikide või mõnede võlausaldajate ees või anda kogu elujõuline tegevus või osa sellest tegevusest üle muule ettevõttele pikaajalise strateegia raames;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „rühmade moodustamine“ – mõjutatud võlausaldajate ja omakapitali omanike rühmitamine restruktureerimiskavas viisil, mis vastaks mõjutatud nõuete ja huvidega kaasnevatele õigustele ja nende tekkimise ajale, võttes arvesse võimalikke varasemaid privileege, pante või võlausaldajatevahelisi kokkuleppeid ja seda, kuidas neid koheldakse restruktureerimiskavas;

(6)  „rühmade moodustamine“ – mõjutatud võlausaldajate ja omakapitali omanike rühmitamine restruktureerimiskavas viisil, mis vastaks mõjutatud nõuete ja huvidega kaasnevatele õigustele ja nende tekkimise ajale, võttes arvesse võimalikke varasemaid privileege, pante või võlausaldajatevahelisi kokkuleppeid ja seda, kuidas neid koheldakse restruktureerimiskavas; liikmesriigid peavad nimetatud rühmitamised kinnitama, võttes seejuures arvesse, et töötajad on eesõigusega võlausaldajate rühm; ükski õiguslik muudatus nende rühmade määratlemises ei mõjuta kehtivat restruktureerimiskava, et tagada õiguskindlus;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „eriarvamusele jäänud võlausaldajate kohustamine“ – õigus- või haldusasutuse poolt sellise restruktureerimiskava kinnitamine, mida toetab võlausaldajate nõuete väärtusest lähtuv enamus või eranditult iga võlausaldajate rühma nõuete väärtusest lähtuv enamus, kuigi võlausaldajate vähemus või iga rühma võlausaldajate vähemus jäi eriarvamusele;

(7)  „eriarvamusele jäänud võlausaldajate kohustamine“ – õigus- või haldusasutuse poolt sellise restruktureerimiskava kinnitamine, mida toetab võlausaldajate nõuete väärtusest lähtuv enamus või eranditult iga võlausaldajate rühma nõuete väärtusest lähtuv enamus, või restruktureerimiskava, mille võõrandamishinnast ei piisa kõikidele võlausaldajatele tasumiseks, kuigi võlausaldajate vähemus või iga rühma võlausaldajate vähemus jäi eriarvamusele, või jäid eriarvamusele need võlausaldajad, kellele nende nõudeid täiel määral ei tasuta;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  võlgniku või võlausaldajate toetamine restruktureerimiskava koostamisel või selle üle läbirääkimisel;

(a)  võlgniku või võlausaldajate toetamine teostatava restruktureerimis- või müügikava koostamisel või selle üle läbirääkimisel;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  restruktureerimiskava üle peetavate läbirääkimiste ajal võlgniku tegevuse järelevalve ning selle kohta õigus- või haldusasutusele aruandmine;

(b)  restruktureerimis- või müügikava üle peetavate läbirääkimiste ajal võlgniku tegevuse järelevalve ning selle kohta õigus- või haldusasutusele aruandmine;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel ja ettevõtjatel on juurdepääs varajase hoiatamise vahenditele, mille kaudu saab tuvastada ettevõtte väljavaadete halvenemist ja anda võlgnikule või ettevõtjale märku, et on vaja kiiresti tegutseda.

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel, ettevõtjatel ning töötajatel ja nende esindajatel on juurdepääs varajase hoiatamise vahenditele, mille kaudu saab tuvastada ettevõtte väljavaadete halvenemist ja anda võlgnikule või ettevõtjale märku, et on vaja kiiresti tegutseda.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel ja ettevõtjatel on juurdepääs asjakohasele ajakohastatud, selgele, kokkuvõtlikule ja kasutajasõbralikule teabele varajase hoiatamise vahendite ja muude neile võimaldatavate varases etapis restruktureerimise või isikliku võla kustutamise vahendite kasutamise võimaluse kohta.

2.  Liikmesriigid tagavad, et võlgnikel, ettevõtjatel ning töötajatel ja nende esindajatel on juurdepääs asjakohasele ajakohastatud, selgele, kokkuvõtlikule ja kasutajasõbralikule teabele varajase hoiatamise vahendite ja muude neile võimaldatavate varases etapis restruktureerimise või isikliku võla kustutamise vahendite kasutamise võimaluse kohta.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et töötajate esindajatel on täielik juurdepääs teabele ja nõustamisele juhul, kui on vaja tegutseda;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid tagavad, et töötajate esindajatel oleks võimalik teavitada võlgnikke ja ettevõtjaid ettevõtte raskustest ja olukorrast, mis nõuab kiiret sekkumist;

 

liikmesriigid tagavad, et töötajate esindajatel oleks võimalik kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega pöörduda omal valikul sõltumatu eksperdi poole, et saada ettevõtte rahalise olukorra ning kavandatavate erinevate restruktureerimisstrateegiate kohta (sealhulgas ettevõtte töötajatele üleandmise kohta) ajakohast, selget, täpset ja hõlpsasti kasutatavat teavet;

 

liikmesriigid tagavad samuti, et maksu- ja sotsiaalkindlustusametitel ning konkurentsi- ja auditiasutustel on riiklike õigusaktide kohaselt piisavalt võimalusi, et murettekitavast finantsarengust võimalikult vara märku anda.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Võimalus kasutada ennetava restruktureerimise raamistikke

Võimalus kasutada ennetava restruktureerimise raamistikke

1.  Liikmesriigid tagavad, et ähvardava maksejõuetuse korral on rahalistes raskustes võlgnikel juurdepääs tõhusale ennetava restruktureerimise raamistikule, mille kaudu nad saavad oma võlad või ettevõtte restruktureerida, elujõulisuse taastada ja maksejõuetuse ära hoida.

1.  Liikmesriigid tagavad, et ähvardava maksejõuetuse korral on rahalistes raskustes võlgnikel juurdepääs tõhusale ennetava restruktureerimise raamistikule, mille kaudu nad saavad oma võlad või ettevõtte restruktureerida, elujõulisuse taastada või tagada selle jätkusuutlik majandamine muu ettevõtte poolt ja maksejõuetuse ära hoida või aidata võlausaldajate nõuete rahuldamisele ning töökohtade ja tegevuse säilitamisele kaasa paremal viisil kui varade likvideerimine.

2.  Ennetava restruktureerimise raamistik võib koosneda ühest või mitmest menetlusest või meetmest.

2.  Ennetava restruktureerimise raamistik võib koosneda ühest või mitmest menetlusest või meetmest, mille üle on nõuetekohaselt läbi räägitud ja konsulteeritud töötajate esindajatega, kellele jäävad kõik kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse aktsiooni õigused. Lisaks nähakse sellistes raamistikes ette menetlused või meetmed võlgades ettevõtte päästmiseks töötajate poolt kooskõlas vastava siseriikliku õigusega.

3.  Liikmesriigid näevad ette sätted, millega piirata õigus- või haldusasutuse sekkumine üksnes määrale, mis on mõjutatud isikute õiguste kaitsmiseks vajalik ja proportsionaalne.

3.  Liikmesriigid näevad ette sätted, millega piirata õigus- või haldusasutuse sekkumine üksnes määrale, mis on vajalik ja proportsionaalne, tagades samas mõjutatud isikute õiguste kaitse.

4.  Ennetavaid restruktureerimise raamistikke saab kasutada võlgnike taotlusel või võlgnike nõusolekul võlausaldajate taotlusel.

4.  Ennetavaid restruktureerimise raamistikke saab kasutada võlgnike või töötajate taotlusel või võlgnike nõusolekul muude võlausaldajate taotlusel.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad nõuda restruktureerimise valdkonna spetsialisti määramist järgmistel juhtudel:

3.  Liikmesriigid tagavad vähemalt restruktureerimise valdkonna spetsialisti määramise järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  kui kavas nähakse ette kogu ettevõtte või selle osa üleandmine muule ettevõttele, võtmata üle kõiki töötajaid.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajatega restruktureerimise üle läbirääkimisi pidavad võlgnikud saavad konkreetsete täitemeetmete peatamist vajalikus ulatuses kasutada juhul, kui selline peatamine on vajalik restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamise toetamiseks.

1.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajatega restruktureerimis- või müügikava üle läbirääkimisi pidavad võlgnikud saavad konkreetsete täitemeetmete peatamist vajalikus ulatuses kasutada juhul, kui selline peatamine on vajalik restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamise toetamiseks.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et konkreetsete täitemeetmete peatamise korralduse võib anda igat liiki, sh tagatud nõuetega ja eesõigusega võlausaldajate suhtes. Peatamine võib kooskõlas siseriikliku õigusega olla üldine, hõlmates igat liiki võlausaldajad, või piiratud, hõlmates üht või mitut konkreetset võlausaldajat.

2.  Liikmesriigid tagavad, et konkreetsete täitemeetmete peatamise korralduse võib anda igat liiki, sh tagatud nõuetega ja eesõigusega võlausaldajate, kuid mitte töötajate suhtes. Peatamine võib kooskõlas siseriikliku õigusega olla üldine, hõlmates igat liiki võlausaldajad, või piiratud, hõlmates üht või mitut konkreetset võlausaldajat.

Selgitus

Kuigi artikli 6 lõikes 3 ette nähtud kaitsemeede on hea, tuleb artikli 6 lõike 1 üldisemas tekstis märkida, et töötajate rühmal on eristaatus.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  restruktureerimiskava üle läbirääkimiste pidamisel on tehtud arvestatavaid edusamme ning

(a)  läbirääkimiste pidamisel restruktureerimiskava üle või selle üle, et anda elujõuline osa ettevõttest üle muule ettevõtjale vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele, on tehtud arvestatavaid edusamme ning

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad lõikest 1 kõrvale kalduda, kui võlgnik muutub mittelikviidseks ja ei ole seega suuteline peatamise ajal võlgasid õigel ajal tasuma. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et restruktureerimismenetlusi ei lõpetata automaatselt ning õigus- või haldusasutus võib pärast seda, kui ta on kontrollinud, millised on väljavaated leppida peatamise perioodi jooksul kokku edukas restruktureerimiskavas, otsustada maksejõuetusmenetluse alustamine edasi lükata ja säilitada konkreetsete täitemeetmete peatamise olukord.

3.  Liikmesriigid võivad lõikest 1 kõrvale kalduda, kui võlgnik muutub mittelikviidseks ja ei ole seega suuteline peatamise ajal võlgasid õigel ajal tasuma. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et restruktureerimismenetlusi ei lõpetata automaatselt ning õigus- või haldusasutus võib pärast seda, kui ta on kontrollinud, millised on väljavaated leppida peatamise perioodi jooksul kokku edukas restruktureerimiskavas või elujõulise tegevuse üleandmise kavas, otsustada maksejõuetusmenetluse alustamine edasi lükata ja säilitada konkreetsete täitemeetmete peatamise olukord.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  võlgniku või võlgniku ettevõtte nüüdisväärtuse hinnang, samuti põhjendatud avaldus võlgniku rahaliste raskuste põhjuste ja ulatuse kohta;

(b)  võlgniku või võlgniku ettevõtte nüüdisväärtuse hinnang pärast probleemide lahendamise või varade likvideerimise menetlusi, samuti põhjendatud avaldus võlgniku rahaliste raskuste põhjuste ja ulatuse kohta; ilma et see piiraks liidu ja siseriiklikke konfidentsiaalsusnõudeid, kirjeldatakse neis üksikasjalikult kõiki varasid, võlgu ja nende asukohta, samuti ettevõtja ning selle ema- ja tütarettevõtjate rahaliste kohustuste ja rahavoogude suhet.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kava tingimused, sh kuid mitte ainult järgmine:

(f)  kava tingimused, sh kuid mitte ainult järgmine:

(i)  selle kavandatud kestus;

(i)  selle kavandatud kestus;

(ii)  kõik ettepanekud, mille alusel võlad ajatatakse või neist loobutakse või need muudeks kohustusteks ümber vormistatakse;

(ii)  kõik ettepanekud, mille alusel võlad ajatatakse või neist loobutakse või need muudeks kohustusteks ümber vormistatakse;

(iii)  restruktureerimiskava raames oodatav igasugune uus rahastamine;

(iii)  restruktureerimiskava raames oodatav igasugune uus rahastamine;

 

(iii a)  mõju pensionile läinud ja praeguste töötajate igat liiki pensionile;

 

(iii b)  mõju töötajate töötingimustele ja töötasule;

 

iii c)  mõju tütarettevõtetele ja alltöövõtjatele;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  kavast mõjutatud töötajate tööalase konkurentsivõime ning individuaalsete ja kollektiivsete pädevuste hindamine.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Restruktureerimiskavad ei mõjuta töötajate nõudeid ega muid õigusi ja töötajate rühm on esmatähtis.

Erandkorras võib lepingutingimusi restruktureerimise algetapis ettevõtte tasandil juhtkonna ja töötajate esindajate vahelise kokkuleppega muuta, kui see toimub äritegevuse tavapärase jätkumise ja töökohtade säilimise huvides.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et igal mõjutatud võlausaldajal on õigus restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletada. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikli 12 lõikega 2 anda sama õiguse ka mõjutatud omakapitali omanikele.

1.  Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku õigusega ette nähtud kord annab võlausaldajatele, sh nõude vähendamise kavast mõjutatud töötajatele õiguse restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletada pärast seda, kui neid on sellest menetlusest ja selle võimalikest tagajärgedest ettevõttele nõuetekohaselt teavitatud. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikli 12 lõikega 2 anda sama õiguse ka mõjutatud omakapitali omanikele.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et mõjutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena, mis vastavad rühmade moodustamise kriteeriumidele. Rühmad moodustakse sellisel viisil, et igasse rühma kuuluvad nõuded või huvid, mis on piisavalt ühetaolised, et õigustada selle rühma liikmete käsitlemist huvide ühisosaga ühtse rühmana. Restruktureerimiskava vastuvõtmise otstarbel koheldakse eraldi rühmadena vähemalt tagatud ja tagamata nõudeid. Samuti võivad liikmesriigid sätestada, et töötajaid koheldakse eraldi rühmana.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nõude vähendamise kavast mõjutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena, mis vastavad rühmade moodustamise kriteeriumidele. Rühmad moodustakse sellisel viisil, et igasse rühma kuuluvad nõuded või huvid, mis on piisavalt ühetaolised, et õigustada selle rühma liikmete käsitlemist huvide ühisosaga ühtse rühmana. Restruktureerimiskava vastuvõtmise otstarbel koheldakse eraldi rühmadena vähemalt tagatud ja tagamata nõudeid. Võttes arvesse, et töötajad on eesõigusega võlausaldajate rühm, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, tagavad liikmesriigid samuti, et teenistuses olevate töötajate maksmata töötasu nõudeid ja pensionil töötajate pensioninõudeid koheldakse eraldi eelisrühmadena ning tagatakse selliste nõuete eelisseisund.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Restruktureerimiskava loetakse mõjutatud isikute poolt vastuvõetuks, kui selleks on olemas iga rühma nõuete või huvide summale vastav enamus. Liikmesriigid kehtestavad restruktureerimiskava vastuvõtmiseks nõutava enamuse, mis ei tohi mingil juhul olla üle 75 % iga rühma nõuete või huvide summast.

4.  Restruktureerimiskava loetakse mõjutatud isikute poolt vastuvõetuks, kui selleks on olemas iga rühma nõuete või huvide summale ja iga rühma, sh töötajate rühma hääleõigusega esindajate arvule vastav enamus. Liikmesriigid kehtestavad restruktureerimiskava vastuvõtmiseks nõutava enamuse, mis ei tohi mingil juhul olla üle 75 % iga rühma nõuete või huvide summast. Müügikava kiidab heaks pädev kohtuasutus kooskõlas siseriikliku õigusaktiga, mis võimaldab müügiks loa anda ja selle ellu viia.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid võivad sätestada, et restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletamine toimub seeläbi, et konsulteerides jõutakse kokkuleppele iga rühma mõjutatud isikute nõutud enamusega.

5.  Liikmesriigid võivad sätestada, et restruktureerimiskava vastuvõtmise üle hääletamine toimub seeläbi, et konsulteerides jõutakse kokkuleppele iga rühma mõjutatud isikute nõutud enamusega. Töötajate rühmas toimub selline hääletamine kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  restruktureerimiskavad, millega kaotatakse ettevõttes ühe kuu jooksul rohkem kui 10 töökohta;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  restruktureerimiskavad, mille kohta töötajad on esitanud vastuettepanekuid, eelkõige selleks, et eelistada ettepanekuid, mis hõlmavad aktsionäride vahetust, mida töötajad toetavad, või restruktureerimiskavasid, mille kohaselt töötajad on tulevased omandajad ning mille töötajate rühm on pärast teavitamist ja konsulteerimist heaks kiitnud.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et elujõulise tegevuse võõrandamise kavad võivad osapoolte jaoks siduvaks muutuda üksnes siis, kui need kinnitab siseriiklikus õiguses ette nähtud õigus- või haldusasutus.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutused võivad restruktureerimiskava kinnitamisest keelduda, kui ei ole mõistlikku väljavaadet selle kavaga võlgniku maksejõuetust ära hoida ja ettevõtte elujõulisust tagada.

3.  Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutused võivad nõuete vähendamist hõlmava restruktureerimiskava kinnitamisest keelduda, kui ei ole mõistlikku väljavaadet selle kavaga võlgniku maksejõuetust ära hoida ja ettevõtte elujõulisust tagada või kui võlgniku kohustusi töötajate suhtes nii, nagu need on ette nähtud kehtivates direktiivides, ei ole täidetud. Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusasutustel on võimalik keelduda võõrandamiskava lubamisest, kui sellega ei pakuta mõistlikku väljavaadet võlausaldajatele sellise dividendi maksmiseks, mis oleks vähemalt võrdväärne sellega, mille nad oleksid saanud varade võõrandamishinnast likvideerimise korral pärast pankrotimenetlust, ja kui ettevõte, mis tegevust jätkab, ei esita üleantava tegevuse elujõulisuse kohta tagatisi.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui enne restruktureerimiskava siduvaks muutumist peab selle kinnitama õigus- või haldusasutus, siis tehakse otsus pärast kinnitamise taotluse esitamist ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul.

4.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui enne siduvaks muutumist peab restruktureerimiskava kinnitama või müügikava heaks kiitma õigus- või haldusasutus, siis tehakse otsus pärast kinnitamise taotluse esitamist ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Likvideerimisväärtuse määrab kindlaks õigus- või haldusasutus, kus restruktureerimiskava võlausaldajate parimate huvide testi väidetava rikkumise alusel vaidlustatakse.

1.  Likvideerimisväärtuse määrab kindlaks õigus- või haldusasutus, kus restruktureerimiskava või võõrandamiskava võlausaldajate parimate huvide testi väidetava rikkumise alusel vaidlustatakse.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus- või haldusasutus tugineb ettevõtte väärtuse kindlaksmääramisel ettevõtte väärtusele tema tegevuse jätkuvuse korral järgmistel juhtudel:

2.  Õigus- või haldusasutus tugineb ettevõtte väärtuse kindlaksmääramisel ettevõtte väärtusele tema tegevuse jätkuvuse korral ning realiseerimisväärtusele pärast varade müümist maksejõuetusmenetluse pankrotihalduri poolt järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  kui kava hõlmab kogu tegevuse või tegevuse osa üleandmist.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad anda uue rahastamise või vaherahastamise andjatele õiguse saada järgnevas likvideerimismenetluses väljamakseid enne teisi võlausaldajaid, kellel oleks muidu raha või varade saamisel prioriteetsemad või samas järjekorras nõuded. Sellistel juhtudel annavad liikmesriigid uuele rahastamisele ja vaherahastamisele eelisõiguse vähemalt tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate ees.

välja jäetud

Selgitus

Selle sättega antaks uue rahastamise või vaherahastamise andjatele ülim eelisõigus. See võib vähendada teiste võlausaldajate, sealhulgas töötajate nõuete tähtsust ja asjaomase ettevõtte allesjäänud olemit, mis ohustaks töötajaid veelgi rohkem.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  viivitamatult meetmete võtmine, et vähendada võlausaldajate, töötajate, aktsionäride ja muude sidusrühmade kaotusi;

(a)  viivitamatult meetmete võtmine, et vähendada võlausaldajate, töötajate, aktsionäride ja muude sidusrühmade kaotusi, sealhulgas tööhõive ning töötajate huvide ja õiguste raames;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad ettevõtjatele uue võimaluse andmise mehhanismi laiendada, nii et see hõlmaks ka füüsilisi isikuid, kes ei tegele tööandja tegevusega võrreldava kaubandus-, äri- või kutsetegevuse või käsitööndusega. Kohaldamisala laiendamisega soovitakse vältida heas usus tegutsevate füüsiliste isikute ülemäärase võlakoormuse teket, kohaldades maksekohustustest vabastamise menetlust pärast osalist tagasimakset, et võimaldada neile uuesti juurdepääs krediidile. Komisjon esitab mõjuhinnangu selle kohta, kuidas uue võimaluse andmise mehhanismi kohaldamisala laiendamine aitaks liikmesriikidel vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning edendada majandustegevust.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid soodustavad mis tahes nende poolt asjakohaseks peetavate vahenditega restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistide vabatahtlike tegevusjuhendite väljatöötamist ja nendest kinnipidamist ning teisi selliste teenuste osutamise tõhusaid järelevalvemehhanisme.

2.  Liikmesriigid soodustavad mis tahes nende poolt asjakohaseks peetavate vahenditega restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise valdkonna spetsialistide tegevusjuhendi väljatöötamist ja sellest kinnipidamist ning teisi selliste teenuste nagu litsentsimis- ja registreerimisteenuse osutamise tõhusaid järelevalvemehhanisme.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  võlausaldajatele teadete saatmine;

(c)  võlausaldajatele, sealhulgas töötajate esindajatele teadete saatmine;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a)  kaotatud töökohtade arv, ettevõtluse täielik või osaline ülekandmine, osaline koondamine ning restruktureerimiskavade mõju tööhõivele ja riigi rahandusele;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g b)  spetsialistide töö ja selle tulemuste hindamine;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon kehtestab lõikes 3 osutatud edastamisvormi rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4.  Komisjon kehtestab lõikes 3 osutatud edastamisvormi delegeeritud õigusaktidega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ennetava restruktureerimise raamistikud, uue võimaluse andmine ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksukohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmed

Viited

COM(2016)0723 – C8-0475/2016 – 2016/0359(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

JURI

16.1.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

16.1.2017

Arvamuse koostaja(d)

nimetamise kuupäev

Edouard Martin

17.1.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

3.5.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Dominique Martin, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Dennis Radtke, Terry Reintke, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Siôn Simon, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Amjad Bashir, Heinz K. Becker, Dieter-Lebrecht Koch, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Anne Sander, Sven Schulze, Jasenko Selimovic, Theodoros Zagorakis, Flavio Zanonato, Kosma Złotowski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

EFDD

GUE/NGL

NI

PPE

 

 

S&D

 

VERTS/ALE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Jasenko Selimovic, Renate Weber

Laura Agea

Rina Ronja Kari, Paloma López Bermejo, João Pimenta Lopes

Lampros Fountoulis

Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Dieter-Lebrecht Koch, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Marek Plura, Dennis Radtke, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Theodoros Zagorakis

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Agnes Jongerius, Jan Keller, Edouard Martin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Maria João Rodrigues, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

Terry Reintke, Tatjana Ždanoka

1

ENF

Dominique Martin

5

0

ECR

Amjad Bashir, Arne Gericke, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská, Kosma Złotowski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ennetava restruktureerimise raamistikud, uue võimaluse andmine ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksukohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmed

Viited

COM(2016)0723 – C8-0475/2016 – 2016/0359(COD)

EP-le esitamise kuupäev

22.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

16.1.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

16.1.2017

EMPL

16.1.2017

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Angelika Niebler

28.11.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

12.7.2017

10.10.2017

7.12.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

2.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Mary Honeyball, Emil Radev, Julia Reda, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sergio Gaetano Cofferati, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Angelika Niebler, Virginie Rozière, Viktor Uspaskich, Tiemo Wölken, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Nicola Danti, Kateřina Konečná, Nils Torvalds

Esitamise kuupäev

21.8.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

14

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, Viktor Uspaskich

ECR

Angel Dzhambazki, Kosma Złotowski

EFDD

Joëlle Bergeron

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, Angelika Niebler, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand, Julia Reda

7

ENF

Marie-Christine Boutonnet

S&D

Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Mady Delvaux, Mary Honeyball, Virginie Rozière, Tiemo Wölken

1

0

EFDD

Laura Ferrara

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 27. august 2018Õigusalane teave