Menetlus : 2017/0085(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0270/2018

Esitatud tekstid :

A8-0270/2018

Arutelud :

PV 04/04/2019 - 3
CRE 04/04/2019 - 3

Hääletused :

PV 04/04/2019 - 6.16
CRE 04/04/2019 - 6.16

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0348

RAPORT     ***I
PDF 1084kWORD 188k
23.8.2018
PE 618.193v03-00 A8-0270/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL

(COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: David Casa

Arvamuse koostaja (*):

Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL

(COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0253),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 153 lõike 1 punkti i ja artikli 153 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0137/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. detsembri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. novembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0270/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtetest. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 on liidu üks eesmärk edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23 kohaselt tuleb kõikides valdkondades, sealhulgas seoses tööhõive, töö ja palgaga, tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

(2)  Sooline võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtetest. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 on liidu eesmärgid võitlemine sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu, sotsiaalse õigluse ja kaitse, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, põlvkondade solidaarsuse ja lapse õiguste kaitse edendamine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Lisaks on Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi: harta) III jaotise alusel kõik seaduse ees võrdsed, keelatud on diskrimineerimine ning kõikides valdkondades, sealhulgas seoses tööhõive, töö ja palgaga, tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus (harta artiklid 20, 21 ja 23).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli artiklis 33 on pere- ja tööelu ühitamise eesmärgil sätestatud õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse korral, õigus tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkusele ning vanemapuhkusele pärast lapse sündi või lapsendamist.

(3)  Harta artiklis 33 sätestatakse perede õiguslik, majanduslik ja sotsiaalne kaitse ning selles on pere- ja tööelu ühitamise eesmärgil sätestatud õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse korral, õigus tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkusele ning vanemapuhkusele pärast lapse sündi või lapsendamist.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni üks osaline. Seega on kõnealuse konventsiooni sätted alates selle jõustumisest Euroopa Liidu õiguskorra lahutamatu osa ja liidu õigusakte tuleb võimalikult suures ulatuses tõlgendada kooskõlas selle konventsiooniga. Muu hulgas on konventsiooni artikliga 7 ette nähtud, et selle osalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada puudega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel.

(4)  Liit ja kõik liikmesriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised ja peavad üldisemas plaanis edendama ja kaitsma kõiki inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud põhiõigusi. Seega on kõnealuse konventsiooni sätted alates selle jõustumisest Euroopa Liidu õiguskorra lahutamatu osa ja liidu õigusakte tuleb võimalikult suures ulatuses tõlgendada kooskõlas selle konventsiooniga. Muu hulgas on konventsiooni preambuli punktiga 24 ja artikliga 7 ette nähtud, et selle osalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada puudega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine teiste lastega võrdsetel alustel. Lisaks on konventsiooni artiklis 23 sätestatud, et osalisriigid peavad võtma tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada puuetega inimeste diskrimineerimine kõigis abielu, perekonna, lapsevanemaks olemise ja suhetega seotud küsimustes võrdsetel alustel teistega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liikmesriigid on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja seega on nad õiguslikult kohustatud võtma kõik meetmed asjaomaste õiguste rakendamiseks. Konventsiooni artiklis 18 nähakse muu hulgas ette, et vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel ning et lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Selles tuletatakse riikidele meelde ka nende kohustust võtta tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tagada töötavatele lapsevanematele võimalus kasutada lastehoiuteenuseid ja -asutusi, millele neil on õigus.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika peaks aitama paremini saavutada soolist võrdõiguslikkust, soodustades naiste osalemist tööturul, muutes meeste jaoks lihtsamaks hoolduskohustuste jagamise naistega võrdsetel alustel ning vähendades soolist sissetuleku- ja palgalõhet. Selline poliitika peaks võtma arvesse demograafilisi muutusi, sealhulgas elanikkonna vananemise mõju.

(5)  Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika peaks aitama paremini saavutada soolist võrdõiguslikkust, soodustades naiste osalemist tööturul, julgustades mehi jagama hoolduskohustusi naistega võrdsetel alustel ja muutes selle nende jaoks lihtsamaks ning vähendades soolist sissetuleku-, palga- ja pensionilõhet. Selline poliitika peaks võtma arvesse sooliste stereotüüpide vähendamist, hoolduskohustuste tunnustamist ja ümberjagamist, kõikide hooldusteenuste liikide kvaliteedinõuete väljatöötamist ja rakendamist, ning arvestama demograafilisi muutusi, sealhulgas elanikkonna vananemise mõju, seda ka hoolduskohustustele. Demograafiliste muutuste tekitatud probleemide lahendamine on hädavajalik, et töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika oleks töövaldkonna tulevikuks valmis. Erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste osalemisele tööturul.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Poliitikameetmed, mis on suunatud töö ja eraelu tasakaalule mitteametlike hooldajate puhul – kes tagavad praegu tasuta 80 % kogu hooldusest ELis – on vajalikud ja vastavad demograafilistest muutustest tingitud probleemidele. Nende poliitikameetmetega aidatakse leevendada mõjusid, mis on ühelt poolt tingitud kasvavast nõudlusest hoolduse järele ning teiselt poolt suundumusest väiksemate ja geograafiliselt rohkem hajutatud perede poole ning tööturule sisenevate naiste kasvavast arvust, mis vähendab mitteametliku hoolduse võimalusi. Mitteametliku hoolduse ülekaal Euroopa Liidus koos survega avaliku sektori kulutustele mõnes riigis tähendab, et selline toetuse vorm muutub veelgi tähtsamaks. Seepärast on selge, et mitteametlikku hooldust tuleb toetada ning hädasti on vaja meetmeid, mis võimaldavad hooldajatel ühendada hooldamise ja töö.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, mille liidu institutsioonid kuulutasid välja 17. novembril 2017, püütakse liidu kodanikele tagada uued ja tõhusamad õigused. Sammas tugineb 20 peamisele põhimõttele, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust käsitlevale põhimõttele 2, võrdseid võimalusi käsitlevale põhimõttele 3 ning töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevale põhimõttele 9. Viimases märgitakse, et „vanematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja kohandatavale töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele. Naistel ja meestel on võrdne juurdepääs eripuhkusele, et täita oma hoolduskohustust, ning neil võimaldatakse seda kasutada tasakaalustatul viisil.“

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Vanematel ja teistel hoolduskohustusega inimestel peaks olema õigus piisavale puhkusele, kohandatavale töökorraldusele ja kättesaadavatele hooldusteenustele. Eripuhkus hoolduskohustuste täitmiseks peaks olema võrdselt kättesaadav naistele ja meestele ning neid tuleks õhutada seda kasutama tasakaalustatul viisil.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Euroopa Parlamendi 18. juuni 2013. aasta algatusraportis „Kriisi mõju ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele“ nõutakse konkreetselt, et komisjon esildaks direktiivi hooldajate puhkuseõiguste kohta.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 d)  Komisjoni (Eurostati) statistiliste andmete kohaselt oli 2017. aasta oktoobri seisuga meeste tööhõivemäär ELis 71,9 % ning naistel 61,4 %, olgugi et naiste haridustase on kõrgem.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Töö- ja eraelu tasakaalustamine on aga paljude hoolduskohustustega lapsevanemate ja töötajate jaoks endiselt suur probleem ning mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet. Peamine tegur, miks naised on tööturul alaesindatud, on töö ja perekonnaga seotud kohustuste tasakaalustamise keerukus. Kui naisel on lapsed, kipub ta tegema vähem tunde palgatööd ja kulutab rohkem aega tasustamata hoolduskohustuste täitmisele. Haige või hooldamist vajav sugulane on samuti osutunud üheks teguriks, mis mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet ja mille tõttu mõned naised tööturult täielikult lahkuvad.

(7)  Töö- ja eraelu tasakaalustamine on paljude hoolduskohustustega lapsevanemate ja töötajate jaoks endiselt suur probleem ning mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet. Määrav tegur, miks naised on tööturul alaesindatud, on lisaks diskrimineerimisele juurdepääsule tööle ja nende tööhõive seisundi ning maksete ja neile avatud tööliikide mõttes töö ja perekonnaga seotud vastutusalade tasakaalustamise keerukus. Kui naisel on lapsed, kipub ta tegema vähem tunde palgatööd ja kulutab rohkem aega tasustamata hooldustööde täitmisele. Lisaks on kasvamas suundumus pikendada tööaega hiliste õhtutundideni ja teatavates sektorites levib öötöö või töö riigipühadel, mistõttu on töötajatel raske ühitada tööd kohustustega laste ja teiste sugulaste või lähedaste ees, kes vajavad hooldust või tuge. Hooldamist või toetust vajav sugulane on samuti osutunud üheks teguriks, mis mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet ja mille tõttu mõned naised tööturult osaliselt või täielikult lahkuvad. See kahjustab nende hooldajate sotsiaalkindlustus- ja pensioniõigusi, tuues mõnel juhul kaasa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski, eriti vanemas eas. Uuringud ja praktika näitavad, et kui tööandja arvestab töötaja vajadusi, toob see talle kokkuvõttes kasu, sest see parandab tulemusi, vähendab töölt puudumist ning aitab töötajaid leida, ametis hoida ja motiveerida.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Kvaliteetse, kättesaadava ja taskukohase hoolduse taristu olemasolu laste ja teiste hooldust või toetust vajavate sugulaste eest hoolitsemiseks on osutunud töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika seisukohast eriti oluliseks teguriks, mis lihtsustab emade kiiret tööturule naasmist ja naiste ulatuslikumat osalemist tööturul. Enamik liikmesriike ei ole aga 2018. aastal endiselt täitnud 2002. aastal kehtestatud nn Barcelona eesmärke lapsehoiu valdkonnas. Nende eesmärkide täitmine on ülioluline, et võimaldada naistel osaleda täiel määral tööhõives, ning kogukonnapõhisesse kvaliteetsesse, kättesaadavasse ja taskukohasesse lapsehoidu investeerimine mitmeaastases finantsraamistikus täidab olukorra lahendamisel otsustavat rolli. Individuaalseks hooldamiseks ettenähtud puhkuse kehtestamine ei tohiks asendada professionaalseid, kättesaadavaid, taskukohaseid ja kvaliteetseid kogukonnapõhiseid hooldusteenuseid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Praegune liidu õigusraamistik ei paku meestele piisavalt stiimuleid hoolduskohustuste võrdseks jagamiseks. Mitmes liikmesriigis puuduvad tasustatud isa- ja vanemapuhkus, mistõttu isad võtavad sellist puhkust vähe. Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika erinev ülesehitus meeste ja naiste puhul suurendab soolisi erinevusi töö- ja hooldusküsimustes. Seevastu töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed, näiteks puhkuse või paindliku töökorralduse kasutamine isade poolt, on osutunud positiivselt mõjusaks ning vähendanud seda suhtelist tasustamata töö hulka, mida teevad naised perekonna heaks, ja jätnud naistele rohkem aega palgatööks.

(8)  Praegune liidu õigusraamistik ei paku meestele piisavalt stiimuleid hoolduskohustuste võrdseks jagamiseks. Mitmes liikmesriigis puuduvad tasustatud isa- ja vanemapuhkus ning vanemapuhkuse ülekantavus, mistõttu isad võtavad sellist puhkust vähe. Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika erinev ülesehitus meeste ja naiste puhul suurendab soolisi stereotüüpe ja erinevusi töö- ja hooldusküsimustes. Seevastu töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed, näiteks puhkuse või kohandatava töökorralduse kasutamine isade poolt, on osutunud positiivselt mõjusaks ning vähendanud seda suhtelist tasustamata töö hulka, mida teevad naised perekonna heaks, ja jätnud naistele rohkem aega palgatööks. Lisaks näitab Eurofoundi uuring, et puhkuse kasutamise määrad lapsevanemate seas sõltuvad paljudest omavahel tihedalt seotud teguritest. Eriti olulised on kvaliteetsed, juurdepääsetavad ja taskukohased lastehoolduse ning eakate ja puuetega inimeste eest hooldamise asutused, teave kättesaadava puhkuse kohta, puhkusehüvitise ja töötasu erinevused, valitsevad pereelu korralduse mudelid ja see, mil määral töötajad kardavad puhkuse võtmise korral tööturult väljajäämist. Noored on kõigi nende tegurite suhtes selgelt kõige haavatavamad.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks tuleks võidelda diskrimineerivate tavadega, nagu püsiv sooline palgalõhe, et tagada lõppkokkuvõttes suurem õiglus tööturul. Liikmesriigid koos sotsiaalpartnerite ja asjakohaste sidusrühmadega peaksid lisama kohustusliku ja koolieelse hariduse õppekavadesse soolise võrdõiguslikkuse õppe ning ametiasutused peaksid püüdma jätkuvalt pakkuda teavet ja suurendada teadlikkust. Võrdse kohtlemise poliitika eesmärk peaks olema lahendada nii meeste kui ka naiste ametite ja rollidega seotud stereotüüpide probleem ning sotsiaalpartnerid peaksid täitma oma keskset rolli nii töötajatele kui ka tööandjatele diskrimineerimisega võitlemist puudutava teabe jagamisel ning nende asjakohase teadlikkuse suurendamisel.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Et hinnata paremini aluseks olevate ja muude seonduvate õigusaktide mõju, tuleks kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil koguda ja avaldada asjakohaseid andmeid, nagu töötundide arv, töötasu, ametikoht, sealhulgas liigendatuna soo ja vanuse alusel, et dokumenteerida valdkonnaülest diskrimineerimist ning kujundada poliitikat sihipärasel ja ressursitõhusal viisil. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (EUROFOUND), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) koos riiklike ja piirkondlike võrdõiguslikkusasutustega peaksid töö- ja eraelu tasakaaluga seonduvaid näitajaid pidevalt uuendama, et tagada andmete asjakohasus ja ajakohasus.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 c)  Kooskõlas nõukogu 7. detsembri 2017. aasta järeldustega, milles käsitletakse kogukondliku toetuse ja hoolduse edendamist iseseisva toimetuleku heaks, on puudega inimestele ette nähtud kogukonnapõhiste teenuste ja vanusega seotud toetuse rahastamine otsustav tegur, tagamaks, et naised ei oleks olukorras, kus nad on sunnitud tööturult lahkuma või neil ei ole võimalik säilitada tasustatud töökohta või uuesti tööle asuda.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 d)  Sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutliku ühiskonna ülesehitamiseks peaks vastutus töö- ja eraelu sobiva tasakaalu eest jagunema töötajate, perede, sotsiaalpartnerite, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kõikide avaliku ja erasektori tööandjate ja teenuseosutajate vahel.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Liikmesriigid peaksid julgustama sotsiaalpartnereid jätkama aktiivset tööd võimalustega, kuidas hõlbustada hariduse, täiskasvanuhariduse, teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate kaudu töö-, era- ja pereelu ühitamist ning suurendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist tööturul.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b)  Majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamise ja rakendamise küsimustes tuleks konsulteerida sotsiaalpartneritega, lähtudes liikmesriikide tavadest. Neil tuleks soovitada pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmida neid olulistes küsimustes, austades samas nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  On asjakohane tunnistada kehtetuks ja asendada direktiiv 2010/18/EL, millega praegu reguleeritakse vanemapuhkust, ja rakendada sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud raamlepingut. Käesolev direktiiv põhineb eelkõige direktiivis 2010/18/EL sätestatud normidel ja nende tugevdamiseks lisatakse sellega praegu kehtivatele õigustele uued õigused.

(10)  On asjakohane tunnistada kehtetuks ja asendada direktiiv 2010/18/EL, millega praegu reguleeritakse vanemapuhkust, ja rakendada sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud raamlepingut. Käesolev direktiiv põhineb eelkõige direktiivis 2010/18/EL sätestatud normidel ja nende tugevdamiseks lisatakse sellega praegu kehtivatele õigustele uued õigused. Käesoleva direktiivi ühtegi sätet ei tohiks tõlgendada vanemapuhkuse direktiivi raames siiani kehtinud õiguste kärpimisena.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumnõuded isa-, vanema- ja hoolduspuhkuse kohta ning lapsevanemate ja hoolduskohustustega töötajate paindliku töökorralduse kohta. Lihtsustades töö- ja eraelu ühitamist lapsevanemate ja hooldajate jaoks, peaks käesolev direktiiv aitama saavutada aluslepingul põhinevad eesmärgid, s.o tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused tööturul ja nende võrdne kohtlemine tööl ning saavutada kõrge tööhõivetase liidus.

(11)  Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumnõuded isa-, vanema- ja hoolduspuhkuse kohta ning lapsevanemate ja hoolduskohustustega töötajate kohandatava töökorralduse kohta. Lihtsustades töö- ja eraelu ühitamist lapsevanemate ja hooldajate jaoks, peaks käesolev direktiiv aitama saavutada aluslepingul põhinevad eesmärgid, s.o tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused tööturul ja nende võrdne kohtlemine tööl ning saavutada kõrge tööhõivetase liidus. Lisaks tuletatakse käesolevas direktiivis meelde praeguseid demograafilisi suundumusi, mis toovad kaasa veelgi suurema hooldusvajaduse, sest ühiskond vananeb, ning seega ka vajaduse arendada kättesaadavaid, taskukohaseid ja kvaliteetseid laste ja eakate hoolekandeasutusi ning neisse investeerida, et hooldajad saaksid jätkata aktiivset tööelu.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide nende töötajate suhtes, kellel on tööleping või mõni muu töösuhe. Nagu praegu ka direktiivi 2010/18/EL lisa klausli 2 punktis 3 on sätestatud, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma osalise tööajaga töötajate töölepingud ja -suhted, tähtajalise lepinguga töötajad ning isikud, kellel on tööleping või -suhe renditööjõu agentuuriga.

(12)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide nende töötajate suhtes, kellel on tööleping või mõni muu töösuhe. Nagu praegu ka direktiivi 2010/18/EL lisa klausli 2 punktis 3 on sätestatud, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma osalise tööajaga töötajate töölepingud ja -suhted, tähtajalise lepinguga töötajad ning isikud, kellel on tööleping või -suhe renditööjõu agentuuriga. Komisjon peaks hindama, kas käesolevas direktiivis sätestatud õigusi on võimalik laiendada ka füüsilisest isikust ettevõtjatele. Kui see on asjakohane, peaks komisjon esitama selle alusel seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Liidu õigusaktidega on praegu tagatud võrdne kohtlemine erinevate töösuhte liikide vahel, keelatud otsene või kaudne sooline diskrimineerimine tööhõive, elukutse, sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste kättesaadavusega seotud küsimustes, tagatud õiguste ülekantavus ja säilimine ühest liikmesriigist teise liikumise korral ning tagatud miinimumnõuded täiendavate pensioniõiguste piiriülese omandamise ja säilitamise kohta, samuti miinimumnõuded tööandjapensioni skeemide läbipaistvuse kohta.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et soodustada hoolduskohustuste võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel, tuleks kehtestada isadele õigus saada lapse sünni korral isapuhkust. Liikmesriikidevaheliste erinevuste arvessevõtmiseks ei tohiks isapuhkuseõigus sõltuda liikmesriigi õiguses määratletud perekonnaseisust.

(13)  Selleks et tugevdada hoolduskohustuste võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel, tuleks kehtestada isadele või liikmesriigi õiguses määratletud võrdväärsele teisele vanemale õigus saada tasustatud isapuhkust, mis tuleb võtta lapse sünni, surnultsünni või adopteerimise aja paiku. Liikmesriikidevaheliste erinevuste arvessevõtmiseks ei tohiks isapuhkuseõigus sõltuda liikmesriigi õiguses määratletud perekonnaseisust.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Liikmesriigid peaksid võtma konkreetseid meetmeid, et kõik käesolevas direktiivis ette nähtud hüved oleksid kohaldatavad lapsevanemate pikaajalise välismaal viibimise ajal, et viia lõpule rahvusvaheline lapsendamine.

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Arvestades asjaolu, et enamik isadest ei kasuta isapuhkuseõigust või kannavad emale üle suure osa oma puhkusest, ja selleks, et innustada teist vanemat võtma vanemapuhkust, säilitatakse käesoleva direktiiviga igale lapsevanemale senine direktiiviga 2010/18/EL kehtestatud õigus saada vanemapuhkust vähemalt neli kuud ja ühtlasi pikendatakse ühelt kuult neljale kuule vanemapuhkuse seda ajavahemikku, mida ei või ühelt vanemalt teisele üle kanda.

(14)  Arvestades asjaolu, et enamik isadest ei kasuta isapuhkuseõigust või kannavad emale üle suure osa oma puhkusest, ja selleks, et innustada teist vanemat võtma vanemapuhkust, säilitatakse käesoleva direktiiviga igale lapsevanemale senine direktiiviga 2010/18/EL kehtestatud õigus saada vanemapuhkust vähemalt neli kuud ja ühtlasi pikendatakse ühelt kuult neljale kuule vanemapuhkuse seda ajavahemikku, mida ei või ühelt vanemalt teisele üle kanda. Kui neli kuud vanemapuhkust on kättesaadav üksnes meestele ega ole ülekantav teisele vanemale, ergutab see isasid seda kasutama, toetades isadust. See edendab ja hõlbustab ka emade taasintegreerimist tööle pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning vanemapuhkust. Tingimuste loomine hoolduskohustuste tasakaalustatumaks jaotumiseks mõlema vanema vahel aitab kindlasti suurendada meeste ja naiste osalemist tööhõives.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et tagada lapsevanematele paremad vanemapuhkusevõimalused lapse kasvades, tuleks vanemapuhkust anda kuni lapse vähemalt kaheteistaastaseks saamiseni. Liikmesriigid peaksid suutma kindlaks määrata tähtaja, mille jooksul töötaja peab teavitama tööandjat vanemapuhkuse taotlemisest, ja otsustama, kas vanemapuhkuseõigus võib sõltuda teatavast tööstaažist. Arvestades eri lepinguvormide üha suuremat hulka, tuleks tööstaaži arvutamisel võtta arvesse ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute summat. Töötajate ja tööandjate vajaduste tasakaalustamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, kas nad määravad kindlaks juhud, kui tööandja võib vanemapuhkuse andmise teatavatel asjaoludel edasi lükata. Sel juhul peab tööandja edasilükkamist põhjendama.

(15)  Selleks et tagada lapsevanematele paremad vanemapuhkusevõimalused lapse kasvades, tuleks vanemapuhkust anda kuni lapse vähemalt kümneaastaseks saamiseni. Liikmesriigid peaksid suutma kindlaks määrata mõistliku tähtaja, mille jooksul töötaja peab teavitama tööandjat vanemapuhkuse taotlemisest, ja otsustama, kas vanemapuhkuseõigus võib sõltuda teatavast tööstaažist, võttes eriti arvesse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piiranguid. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada minimaalse tööstaaži nõue, mis on maksimaalselt kuus kuud ja enne mille täitumist ei saa töötaja seda õigust kasutada. Arvestades eri lepinguvormide üha suuremat hulka, tuleks tööstaaži arvutamisel võtta arvesse ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute summat. Töötajate ja tööandjate vajaduste tasakaalustamiseks peaks liikmesriigid otsustama, kas nad määravad kindlaks juhud, kui tööandja võib vanemapuhkuse andmise objektiivsetel asjaoludel mõistlikuks ajavahemikuks edasi lükata. Sel juhul peab tööandja edasilükkamist kirjalikult põhjendama.

Võttes arvesse võimalust, et tänu paindlikkusele kasutab teine lapsevanem, enamasti isa, tõenäolisemalt sellise puhkuse õigust, peaks töötajatel olema võimalus taotleda vanemapuhkust täis- või osaajaga või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjale peaks jääma õigus otsustada, kas ta rahuldab vanemapuhkuse taotluse mõnel muul viisil kui täisajaga. Liikmesriigid peaksid ka hindama, kas vanemapuhkuse tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada eelkõige ebasoodsas olukorras lapsevanemate erivajadustele.

Võttes arvesse võimalust, et tänu paindlikkusele kasutab teine lapsevanem, enamasti isa, tõenäolisemalt sellise puhkuse õigust, peaks töötajatel olema võimalus taotleda vanemapuhkust täis- või osaajaga või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjale peaks jääma õigus otsustada, kas ta rahuldab vanemapuhkuse taotluse mõnel muul viisil kui täisajaga. Liikmesriigid peaksid ka hindama, kas vanemapuhkuse tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada eelkõige ebasoodsas olukorras lapsevanemate erivajadustele, eriti juhul, kui lapsel on puue, vaimse tervise häire või raske tervisehäire või haigus, samuti üksikvanemate puhul, kes peaks saama kasutada vähemalt samal tasemel õigusi ja kaitset, mis on käesoleva direktiiviga tagatud vanematele, ning neile võivad nende konkreetsest olukorrast tulenevalt kehtida soodsad erisätted kooskõlas siseriikliku õigusega.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Selleks et lihtsustada töötajate töölenaasmist vanemapuhkuse lõppedes, peaksid tööandjad vanemapuhkuse ajal olema töötajaga ühenduses ning töötaja taasintegreerimiseks puhkuse lõppedes tuleks võtta sobivaid meetmeid, mille asjaomased pooled määravad kindlaks liikmesriigi õigust, kollektiivlepinguid ja tavasid arvesse võttes.

(16)  Selleks et lihtsustada töötajate töölenaasmist vanemapuhkuse lõppedes, peaksid tööandjad vanemapuhkuse ajal olema töötajaga vabatahtlikult ühenduses ning töötaja taasintegreerimiseks puhkuse lõppedes tuleks võtta sobivaid meetmeid, nagu koolitus või ümberõpe, mille asjaomased pooled määravad kindlaks liikmesriigi õigust, kollektiivlepinguid ja tavasid arvesse võttes. Tuleks selgelt välja tuua, et töötajad, kes ei soovi ühenduses olla, ei ole selleks kohustatud, ning neid ei tohi mingil viisil diskrimineerida. Lisaks peaksid tööandjad neid töötajaid teavitama nende puhkuse või kohandatava töökorralduse ajal kõigist teistele töötajatele pakutavatest koolitustest, edutamisprotsessidest ja asutusesisestest vabadest töökohtadest ning asjaomastele töötajatele peaks jääma õigus neis tegevustes osaleda.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Selleks et pakkuda paremaid võimalusi säilitada töö nendele meestele ja naistele, kelle perekonnas on eakad pereliikmed ja/või muud hooldamist vajavad sugulased, peaks raskelt haigega või ülalpeetava sugulasega töötajatel olema õigus saada selle sugulase hooldamiseks hoolduspuhkust. Selle õiguse kuritarvitamise vältimiseks võib enne puhkuse andmist nõuda tõendit raske haiguse või hooldusvajaduse kohta.

(17)  Selleks et pakkuda töö säilitamiseks paremaid võimalusi nendele töötajatele, kes hoolitsevad eaka pereliikme ja/või muu hooldamist vajava sugulase eest, peaks tõsise tervisliku põhjuse või vanusega seotud vaeguse tõttu hooldamist või toetust vajava sugulasega töötajatel olema õigus saada selle sugulase hooldamiseks hoolduspuhkust. Enne puhkuse andmist tuleks nõuda arstitõendit tõsisest tervislikust põhjusest tuleneva hooldus- või toetusvajaduse kohta, kaitstes samas alati siseriikliku õiguse kohaselt nii töötaja kui ka hooldamist vajava isiku eraelu ja isikuandmeid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud hoolduspuhkuseõigusele peaks kõikidele töötajatele säilima liikmesriikide kehtestatud tingimustel õigus puududa töölt vääramatutel pakilistel ja ootamatutel perekondlikel põhjustel, nagu praegu on ette nähtud direktiiviga 2010/18/EL.

(18)  Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud hoolduspuhkuseõigusele peaks kõikidele töötajatele säilima kooskõlas siseriikliku õigusega õigus puududa töölt tööõiguste kaotamiseta vääramatutel pakilistel ja ootamatutel perekondlikel põhjustel, nagu praegu on ette nähtud direktiiviga 2010/18/EL.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selleks et stimuleerida lastega ja hoolduskohustustega töötajaid, eriti mehi, kasutama käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuseperioode, peaks neil olema õigus piisavale puhkusehüvitisele. Hüvitis peaks olema vähemalt samaväärne sellega, mida töötaja saab haiguspuhkuse korral. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse sotsiaalkindlustusõiguste (sealhulgas tervishoid) järjepidevuse tähtsust.

(19)  Selleks et stimuleerida lastega ja hoolduskohustustega töötajaid, eriti mehi, kasutama käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuseperioode, peaks neil olema õigus tasule või piisavale puhkusehüvitisele. Makse või hüvitis peaks vanema- ja hoolduspuhkuse korral moodustama vähemalt 78 % töötaja brutopalgast. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse sotsiaalkindlustusõiguste (sealhulgas pensioni ja ravikindlustuse) järjepidevuse tähtsust.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Vastavalt direktiivile 2010/18/EL peavad liikmesriigid kindlaks määrama töölepingu või -suhte staatuse vanemapuhkuse ajal. Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt säilib töötaja ja tööandja vaheline töösuhe puhkuse ajal ja seega on puhkusesaaja liidu õiguse kohaselt töötaja ka kõnealusel perioodil. Määrates kindlaks töölepingu või -suhte staatust käesoleva direktiiviga hõlmatud puhkuste perioodil, sealhulgas seoses sotsiaalkindlustusõigustega, peaksid liikmesriigid seepärast tagama töösuhte säilimise.

(20)  Vastavalt direktiivile 2010/18/EL peavad liikmesriigid kindlaks määrama töölepingu või -suhte staatuse vanemapuhkuse ajal. Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt säilib töötaja ja tööandja vaheline töösuhe puhkuse ajal ja seega on puhkusesaaja liidu õiguse kohaselt töötaja ka kõnealusel perioodil. Määrates kindlaks töölepingu või -suhte staatust käesoleva direktiiviga hõlmatud puhkuste perioodil, sealhulgas seoses sotsiaalkindlustusõigustega, peaksid liikmesriigid seepärast tagama töösuhte säilimise, ilma et see piiraks õigusi sotsiaalkindlustusele, sealhulgas pensioni sissemakseid, mis kehtivad töötaja suhtes kogu puhkuseperioodi vältel. Seda arvestades peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis ette nähtud puhkus ei mõjuta kogu asjaomase perioodi vältel töötaja pensioniõigusi.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et lapsevanematel ja hooldajatel oleks võimalik jääda tööjõu osaks, peaksid nad saama kohandada oma töögraafikut isiklikele vajadustele ja eelistustele. Seepärast peaksid töötavad lapsevanemad ja hooldajad saama taotleda paindlikku töökorraldust, s.t töötajate võimalust kohandada hooldamise otstarbel oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust ja paindlikke tööaegu või vähendada töötundide arvu. Töötajate ja tööandjate vajaduste rahuldamiseks peaksid liikmesriigid saama piirata paindliku töökorraldusega perioodi kestust, sealhulgas väiksema töötundide arvuga perioodi. Kuigi osaajaga töötamine on osutunud kasulikuks ja võimaldanud mõnel naisel pärast laste saamist tööturule edasi jääda, võivad väiksema töötundide arvuga pikkade perioodide tulemuseks olla väiksemad sotsiaalmaksed, millest omakorda on tingitud väiksemad või olematud pensioniõigused. Lõpliku otsuse, kas kiita heaks töötaja paindliku töökorralduse taotlus või mitte, peaks tegema tööandja. Paindliku töökorralduse vajaduse tinginud asjaolud võivad muutuda. Seepärast peaks töötajatele jääma mitte üksnes õigus taastada oma algne töökorraldus pärast teatava kokkulepitud ajavahemiku möödumist, vaid nad peaksid ka saama seda taotleda mis tahes ajal, kui asjaolud seda nõuavad.

(21)  Selleks et lapsevanematel ja hooldajatel oleks võimalik jääda tööjõu osaks, peaksid nad saama kohandada oma töögraafikut isiklikele vajadustele ja eelistustele. Seepärast peaksid töötavad lapsevanemad ja hooldajad saama taotleda kohandatavat töökorraldust, s.t töötajate võimalust kohandada hooldamise otstarbel oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust ja kohandatavaid tööaegu või vähendada töötundide arvu. Töötajate ja tööandjate vajaduste rahuldamiseks peaksid liikmesriigid saama piirata kohandatava töökorraldusega perioodi kestust, sealhulgas väiksema töötundide arvuga perioodi. Kuigi osaajaga töötamine on osutunud kasulikuks ja võimaldanud mõnel naisel pärast laste saamist või hooldust või toetust vajavate sugulaste hooldamist tööturule edasi jääda, võivad väiksema töötundide arvuga pikkade perioodide tulemuseks olla väiksemad sotsiaalmaksed, millest omakorda on tingitud väiksemad või olematud pensioniõigused. Paljude hooldajate puhul võib see tuua kaasa rahalised raskused, mis on tingitud otsese ja tulevase sissetuleku kaotusest, samas kui mitteametlik hooldamine on lõppkokkuvõttes märkimisväärne panus ühiskonda ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna piiratud eelarvetesse. Lõpliku otsuse, kas kiita heaks töötaja kohandatava töökorralduse nõue või mitte, peaks tegema tööandja, kes peaks nõude rahuldamisest keeldumist kirjalikult põhjendama. Kohandatava töökorralduse vajaduse tinginud asjaolud võivad muutuda. Seepärast peaks töötajatele jääma mitte üksnes õigus taastada oma algne töökorraldus pärast teatava vastastikku kokkulepitud ajavahemiku möödumist, vaid nad peaksid ka saama seda taotleda mis tahes ajal, kui asjaolud seda nõuavad. Seda korda rakendades peaksid liikmesriigid võtma arvesse mikro- ja väike-ettevõtete eripära ja nende piiranguid töökorraldusele ja planeerimisele.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Nõukogu direktiiv 2010/18/EÜ on lähtedokument kõigi meetmete jaoks, mille liikmesriigid või töötaja vanemapuhkuse korral võtavad.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Töötajaid, kes kasutavad oma õigust puhkusele või taotlevad paindlikku töökorraldust, tuleks kaitsta sellest tuleneva diskrimineerimise või mis tahes ebasoodsama kohtlemise eest.

(23)  Töötajaid, kes kasutavad oma õigust puhkusele või taotlevad kohandatavat töökorraldust, tuleks kaitsta sellest tuleneva diskrimineerimise mis tahes vormi või mis tahes ebasoodsama kohtlemise eest. Samal ajal tuleb tagada, et nii tööandjate kui ka töötajate huvid oleksid kaitstud.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Töötajad, kes kasutavad käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuse või paindliku töökorralduse õigusi, peaksid olema kaitstud sellise vallandamise ja võimalikuks vallandamiseks ettevalmistamise vastu, mille põhjuseks on see, et nad on taotlenud või kasutanud sellise puhkuse või pandliku töökorralduse õigust. Kui töötajatele tundub, et nad vallandati sel põhjusel, peaks neil olema võimalik küsida tööandjalt nõuetekohast põhjendust vallandamise kohta.

(24)  Töötajad, kes kasutavad käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuse või kohandatava töökorralduse õigusi, peaksid olema kaitstud sellise vallandamise ja võimalikuks vallandamiseks ettevalmistamise vastu, mille põhjuseks on see, et nad on taotlenud või kasutanud sellise puhkuse või kohandatava töökorralduse õigust. Kui töötajatele tundub, et nad vallandati sel põhjusel, peaks neil olema võimalik küsida tööandjalt nõuetekohast kirjalikku vallandamise põhjendust.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kohustus tõendada, et töötajat ei ole vallandatud seetõttu, et ta on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või õigust taotleda artiklis 9 osutatud paindlikku töökorraldust, peaks lasuma tööandjal, kui töötaja esitab kohtule või mõnele pädevale asutusele tõendid, mis lubavad eeldada vallandamist sel põhjusel.

(25)  Kohustus tõendada, et töötajat ei ole vallandatud seetõttu, et ta on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust, peaks lasuma tööandjal, kui töötaja esitab kohtule või mõnele pädevale asutusele tõendid, mis lubavad eeldada vallandamist sel põhjusel.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnorme või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste kohta juba kehtivaid õigusnorme ei täideta. Võrdse kohtlemise põhimõtte tulemuslikuks rakendamiseks vajavad töötajad piisavat õiguskaitset ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede vastu, mis tulenevad käesoleva direktiivi kohaste õigustega seoses esitatud kaebusest või menetlusest. Ebasoodsalt koheldud töötajad võivad olla sunnitud oma õiguste teostamisest loobuma survestamisohu tõttu ja seepärast peaksid käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kasutajad olema kaitstud mis tahes ebasoodsa kohtlemise vastu. Selline kaitse on eriti vajalik töötajate esindajatele, kui nad täidavad oma ülesandeid.

(26)  Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnorme või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste kohta juba kehtivaid õigusnorme ei täideta. Võrdse kohtlemise põhimõtte tulemuslikuks rakendamiseks vajavad töötajad piisavat õiguskaitset ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede vastu, mis tulenevad käesoleva direktiivi kohaste õigustega seoses esitatud kaebusest või menetlusest. Ebasoodsalt koheldud töötajad võivad olla sunnitud oma õiguste teostamisest loobuma survestamisohu tõttu ja seepärast peaksid käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kasutajad olema kaitstud mis tahes ebasoodsa kohtlemise vastu. Selline kaitse on eriti vajalik töötajate esindajatele, kui nad täidavad oma ülesandeid. Tööinspektsioonide ja sotsiaalkontrollide raames tuleks jälgida asjakohaste vahenditega käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist, et vältida diskrimineerimist ning tagada töötajatele sotsiaal- ja tööõigustele võrdne juurdepääs.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Pidades silmas käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kaitse edasist suurendamist, peaksid liikmesriikides võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused olema pädevad ka käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades.

(27)  Pidades silmas käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kaitse edasist suurendamist, peaksid liikmesriikides võrdõiguslikkuse küsimusega ja lapse õigustega tegelevad asutused olema pädevad ka käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Kavandatud meetmete rakendamisse tuleks kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kellel on otsustav roll poliitika kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel valdkondades, kus neil on sageli oluline pädevus, nt lastehoid (sh lastehoiu eri liigid), eakate ja puudega inimeste hooldamine, haridus, sotsiaalteenused ja tööhõive, samuti sotsiaalne integreerimine ja tööalane konkurentsivõime. Lisaks peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edendama parimaid tavasid ning vastastikust õppimist töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete valdkonnas.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 b)  Kodanikuühiskonnal, sealhulgas võrdõiguslikkusasutustel peaks olema roll soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide ja sätete tõhusas kohaldamises töösuhetes, et tagada võrdne kohtlemine. Liikmesriigid peaksid parandama sotsiaaldialoogi ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõikide asjaomaste sidusrühmade seas.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 c)  Töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete vastuvõtmise tõhustamiseks peaksid liikmesriigid edendama vabatahtlikke sertifitseerimissüsteeme, millega hinnatakse avaliku sektori ja eraorganisatsioonide tulemuslikkust. Sertifitseerimissüsteemide rakendamist tuleks soodustada stimuleerivate meetmetega.

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded, võimaldades liikmesriikidel kehtestada või säilitada soodsamaid õigusnorme. Praegu kehtiva õigusraamistiku alusel omandatud õigused jäävad kehtima, kui käesoleva direktiiviga ei kehtestata soodsamaid õigusnorme. Käesoleva direktiivi rakendamine ei või vähendada kehtivates liidu õigusaktides sätestatud sellekohaseid õigusi ja see ei ole ka mõjuv põhjus, et vähendada töötajatele käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas võimaldatavat üldist kaitsetaset.

(28)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded, lubades liikmesriikidel kehtestada või säilitada soodsamaid õigusnorme. Praegu kehtiva õigusraamistiku alusel omandatud õigused jäävad kehtima, kui käesoleva direktiiviga ei kehtestata soodsamaid õigusnorme. Käesoleva direktiivi rakendamine ei või vähendada kehtivates liidu õigusaktides, liikmesriikide õigusaktides ja kollektiivlepingutes sätestatud sellekohaseid õigusi ja see ei ole ka mõjuv põhjus, et vähendada töötajatele käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas võimaldatavat üldist kaitsetaset.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Käesolevas direktiivis tuleks hoiduda haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata oma ülevõtmisakti mõju VKEdele, veendumaks et selle mõju VKEdele ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata eritähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele.

(30)  Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut või koormab tööandjaid. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata korrapäraselt ja põhjalikult oma ülevõtmisakti mõju mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele nii eelnevalt kui ka järelevalve käigus, veendumaks et selle mõju neile ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata eritähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele, eelkõige seoses vanemapuhkuse korra ja paindliku töörežiimi mõjuga töökorraldusele, ning avaldada selliste hindamiste tulemused. Liikmesriike julgustatakse andma mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suuniseid ja nõu ning lisaks võivad nad selliste ettevõtete halduskoormust vähendada ilma käesolevas direktiivis sätestatud töötajate õigusi kahjustamata ning põhimõtteliselt säilitades võrdse kohtlemise nende ettevõtjate juures töötavate töötajate ja teiste ettevõtjate juures töötavate töötajate vahel.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a)  Et saavutada pere- ja tööelu ühitamisel parem töö- ja eraelu tasakaal ning meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning täita täielikult käesoleva direktiivi eesmärk, peaks komisjon kaaluma ka nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamist, võttes arvesse käesolevas direktiivis kokku lepitud õigusi ja sätteid.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide mees- ja naistöötajate suhtes, kellel on tööleping või -suhe.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide mees- ja naistöötajate suhtes, kellel on tööleping või -suhe, mis on määratletud igas liikmesriigis kehtivate seaduste, kollektiivlepingute ja/või tavadega ning kooskõlas kriteeriumidega, mille alusel määratakse kindlaks töötaja staatus vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  „isapuhkus“ – isadele lapse sünni korral ette nähtud puhkus;

a)  „isapuhkus“ – isadele või liikmesriigi õiguses määratletud võrdväärsele teisele vanemale lapse sünni või lapsendamise või surnultsünni korral ette nähtud tasustatud puhkus;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  „vanemapuhkus“ – lapse sünni või lapsendamise korral lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud puhkus;

b)  „vanemapuhkus“ – lapse sünni, lapsendamise või isikuhooldusõiguse saamise korral lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud tasustatud puhkus;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  „hooldaja“ – töötaja, kes tagab isikliku hoolduse või toetuse raskelt haigele või hooldamist vajavale sugulasele;

c)  „hooldaja“ – töötaja, kes pakub mittetulunduslikul eesmärgil isiklikku hooldust või tuge tõsise tervisliku põhjuse tõttu (sh puue, krooniline haigus või vaimse tervise seisund, haiglaravi, kirurgiline sekkumine ilma haiglaravita või vanusega seotud vaegus) järgmistele isikutele:

 

i)  sugulane või

 

ii)  isik töötaja lähikonnast, kes on esitanud selleks kirjaliku taotluse.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  „hoolduspuhkus“ – hooldajale ette nähtud tasustatud puhkus, et ta saaks pakkuda sugulasele või töötaja lähikonda kuuluvale ja selleks kirjaliku taotluse esitanud isikule isiklikku hooldust või tuge tõsise tervisliku põhjuse tõttu (sh puue, krooniline haigus või vaimse tervise seisund, haiglaravi, kirurgiline sekkumine ilma haiglaravita või vanusega seotud vaegus);

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  „sugulane“ – töötaja poeg, tütar, ema, isa, abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui liikmesriigi õigus näeb ette registreeritud kooselu;

d)  „sugulane“ – töötaja kuni teise astme sugulased, sh kasulapsed ja õigusliku eestkoste all olevad lapsed või registreeritud elukaaslane, kui liikmesriigi õigus näeb ette registreeritud kooselu;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  „hooldusvajadus“olukord, kus isik vajab oma puude või tõsise terviseprobleemi (v.a raske haigus) tõttu ajutist või alalist hooldamist;

e)  „hooldamise ja toetuse vajadus“individuaalne abi või toetus, mis võimaldab puudega isikul või vaimse tervise probleemiga, terviseprobleemiga või vanusest tingitud vaegusega isikul ühiskonnaelus täiel määral osaleda;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  „paindlik töökorraldus“ – töötajate võimalus kohandada oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust ja paindlikku töögraafikut või vähendada töötundide arvu.

f)  „kohandatav töökorraldus“ – töötajate võimalus kohandada vabatahtlikkuse alusel oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust, kui see on teostatav, ja paindlikku töögraafikut või vähendada töötundide arvu.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada isadele lapse sünni korral õigus saada vähemalt kümme tööpäeva isapuhkust.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada isadele või liikmesriigi õiguses määratletud võrdväärsele teisele vanemale õigus saada vähemalt kümme tööpäeva isapuhkust, mis on ette nähtud lapse sünni või lapsendamise aja paiku kasutamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada, kas nimetatud puhkust saab võtta osaliselt ka enne või ainult vahetult pärast lapse sündi, lapsendamist või surnultsündi.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Õigus saada lõikes 1 osutatud isapuhkust kehtib sõltumata ettevõttes töötatud ajast.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid hindavad, kas on asjakohane kohandada siseriiklikus õiguses isapuhkuse kättesaadavuse tingimusi ja selle kohaldamise üksikasjalikku korda nende isade vajadustele, kes on suuremat kohalolu eeldavas eriolukorras. Eriolukorrad võivad hõlmata puudega isasid, puudega laste, sh vaimse tervise probleemiga, raske tervisehäirega või haigusega laste isasid ning üksikisasid, nagu on määratletud siseriiklikus õiguses või tavas.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid hindavad vajadust võtta vajalikud meetmed tagamaks, et isapuhkuse kohaldamist kohandatakse mitmike sünni, enneaegse sünni ja lapsendamisega ning puudega vanemate, vaimse tervise probleemidega vanemate ning puudega või vaimse tervise probleemiga laste vanemate vajadustega. Liikmesriigid võivad määratleda ka teisi juhte, kus isapuhkust kohaldatakse erikorra alusel.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et töötajatel on individuaalne õigus vähemalt nelja kuu pikkusele vanemapuhkusele enne lapse teatavasse ikka jõudmist, so vähemalt enne 12-aastaseks saamist.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et töötajatel on individuaalne õigus vähemalt nelja kuu pikkusele vanemapuhkusele enne lapse teatavasse ikka jõudmist, s.o vähemalt enne 10-aastaseks saamist. Liikmesriigid võivad kõnealust künnist tõsta puudega või kroonilise haigusega laste, lapsendanud vanemate, puudega vanemate ja vaimse tervise probleemiga vanemate puhul.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid hindavad võimalust laiendada käesolevas direktiivis sätestatud vanemapuhkuse korda üksikvanematele. Käesoleva direktiiviga vanematele tagatud õigused ja kaitse on vähemalt samal tasemel kättesaadavad üksikvanematele ning neile võivad nende konkreetsest olukorrast tulenevalt vastavalt liikmesriigi õigusele või kollektiivlepingutele kehtida erisätted.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid kehtestavad tähtaja, mille jooksul töötajad peavad teavitama tööandjat vanemapuhkuseõiguse kasutamisest. Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse nii tööandjate kui ka töötajate vajadusi. Liikmesriigid tagavad, et töötaja märgib taotlusse kavandatava puhkuse alguse ja lõpu.

3.  Liikmesriigid kehtestavad mõistliku tähtaja, mille jooksul töötajad peavad teavitama tööandjat vanemapuhkuseõiguse kasutamisest, täpsustades puhkuse kavandatud alguse ja lõpu. Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse nii tööandjate, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, kui ka töötajate vajadusi.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid võtavad konkreetsed meetmed selle tagamiseks, et kõiki käesolevas direktiivis ette nähtud hüvesid kohaldatakse, kui lapsevanemad lähevad pikemaks perioodiks välismaale, et viia lõpule rahvusvahelise lapsendamise menetlus.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid võivad seada vanemapuhkuse saamise tingimuseks üldise või pideva tööstaaži, mis ei ületa üht aastat. Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ21 kohaste ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute korral võetakse tööstaaži arvutamisel arvesse nende lepingute kogukestust.

4.  Liikmesriigid võivad seada vanemapuhkuse saamise tingimuseks üldise või pideva tööstaaži, mis ei ületa kuut kuud. Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ21 kohaste ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute korral võetakse tööstaaži arvutamisel arvesse nende lepingute kogukestust.

__________________

__________________

21 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, 10.7.1999), lk 43.

21 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, 10.7.1999), lk 43.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid võivad kindlaks määrata asjaolud, mille korral võib tööandja pärast liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute ja/või tava kohast konsulteerimist vanemapuhkuse andmise mõistliku perioodi võrra edasi lükata põhjendusel, et see häirib märgatavalt ettevõtte korralikku toimimist. Tööandjad peavad vanemapuhkuse edasilükkamist kirjalikult põhjendama.

5.  Liikmesriigid võivad kindlaks määrata asjaolud, mille korral võib tööandja pärast liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute ja/või tava kohast konsulteerimist vanemapuhkuse andmise mõistliku perioodi võrra edasi lükata põhjendusel, et see häirib märgatavalt ettevõtte tõrgeteta toimimist või mõjutab tõsiselt negatiivselt tööandja äritegevust. Tööandjad peavad vanemapuhkuse edasilükkamist kirjalikult põhjendama. Vanemapuhkuse andmise põhjendatud edasilükkamise korral pakub tööandja võimaluse korral käesoleva artikli lõike 6 kohaselt paindlikke vanemapuhkuse viise.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus taotleda vanemapuhkust osaajaga, vaheldumisi töötamisega või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjad võtavad selliste taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult põhjendama.

6.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus taotleda vanemapuhkust osaajaga, vaheldumisi töötamisega või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjad võtavad selliste taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi, eeskätt mikro- ja väikestes ettevõtetes. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist pärast taotluse saamist mõistliku aja jooksul kirjalikult põhjendama.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Liikmesriigid hindavad vajadust kohandada vanemapuhkuse kohaldamise kättesaadavuse tingimusi ja üksikasjalikku korda lapsendanud vanemate, puudega vanemate ning puudega või pikaajalist haigust põdeva lapse vanemate vajadustega.

7.  Liikmesriigid hindavad vajadust kohandada vanemapuhkuse kohaldamise kättesaadavuse tingimusi ja üksikasjalikku korda lapsendanud vanemate, puudega vanemate, vaimse tervise probleemiga vanemate ning puudega või kroonilist haigust põdeva lapse vanemate vajadustega, eeskätt selliste meetmete kaudu nagu lapse vanusepiiri tõstmine vanemapuhkuse saamiseks, töökohale naasmisel lihtsustatud juurdepääs osaajaga tööle ja/või vanemapuhkuse perioodi pikendamine.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus saada aastas vähemalt viis tööpäeva hoolduspuhkust. Selle õiguse kasutamise tingimuseks võib olla töötaja nõuetekohane põhjendus sugulase tervisliku seisundi kohta.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus saada aastas vähemalt viis tööpäeva hoolduspuhkust. Selle õiguse kasutamise tingimuseks võib olla nõuetekohane meditsiiniline põhjendus töötaja sugulase hooldus- ja toetusvajaduste kohta või sellise isiku hooldus- ja toetusvajaduste kohta, kelle eest töötaja hoolitseb vastavalt artikli 3 punktile c a. Teave tervisliku seisundi kohta on konfidentsiaalne ning seda jagatakse ainult piiratud arvu asjaomaste teenistustega, et tagada nii töötaja kui ka hooldust vajava isiku õigus andmete kaitsele.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriikide korda, mis tagab töötajatele õiguse pakkuda sugulasele või töötaja vahetusse lähikonda kuuluvale isikule isiklikku hooldust või tuge võib tunnustada hoolduspuhkusena kooskõlas lõikega 1, kui siseriiklik kord annab samaväärse või suurema kaitse, kui on sätestatud käesolevas direktiivis.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid hindavad vajadust kohandada või laiendada hooldaja määratlust asjakohase hoolduspuhkuse taotlemiseks, et võtta arvesse eriti keerulisi olukordi.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastavalt liikmesriigi õigusele, kollektiivlepingutele ja/või tavale ning sotsiaalpartneritele delegeeritud volitusi arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuseõigusi kasutavad töötajad saavad tasu või piisavat hüvitist vähemalt võrdväärselt sellega, mida asjaomane töötaja saaks haiguspuhkuse korral.

Vastavalt liikmesriigi õigusele, kollektiivlepingutele ja/või tavale ning sotsiaalpartneritele delegeeritud volitusi arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuseõigusi kasutavad töötajad saavad tasu või piisavat hüvitist järgmiselt:

 

a)  artikli 4 lõikes 1 osutatud vanemapuhkuse puhul tasu või hüvitist, mis on vähemalt 80 % töötaja brutopalgast;

 

b)  artikli 5 lõikes 1 osutatud vanemapuhkuse puhul tasu või hüvitist, mis on vähemalt võrdväärne 78 %-ga töötaja brutopalgast;

 

c)  artiklis 6 osutatud hoolduspuhkuse puhul tasu või hüvitist, mis on vähemalt võrdväärne 78 %-ga töötaja brutopalgast.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Paindlik töökorraldus

Kohandatav töökorraldus

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele, kellel on kuni teatavas vanuses, so vähemalt 12-aastased lapsed, ja hooldajatele õigus taotleda nende isikute hooldamiseks paindlikku töökorraldust. Paindliku töökorralduse kestust võib mõistlikult piirata.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele, kellel on kuni teatavas vanuses, s.o vähemalt 10-aastased lapsed, ja hooldajatele õigus taotleda nende isikute hooldamiseks kohandatavat töökorraldust. Kohandatava töökorralduse kestust võib mõistlikult piirata.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid võivad kehtestada raamsuuniseid tähtaja kohta, mille jooksul töötajad peavad teavitama tööandjat kohandatava töökorralduse õiguse kasutamisest, täpsustades selle õiguse kasutamise aja kavandatud alguse ja lõpu. Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse nii tööandjate, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, kui ka töötajate vajadusi. Liikmesriigid võtavad arvesse ka vääramatut jõudu ning võimalust, et töötaja ja tööandja muudavad teatamistähtaega vastastikusel kokkuleppel.

Selgitus

See muudatusettepanek tagab parema õigusselguse kõigi ettevõtjate, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, täpsustades kohandatava töökorralduse kasutamise raames mõistliku teatamistähtaja.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tööandjad võtavad lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist põhjendama.

2.  Tööandjad võtavad lõikes 1 osutatud kohandatava töökorralduse taotluste kaalumisel ja neile kirjalikult vastamisel arvesse enda, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning töötajate vajadusi. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist või taotluse edasilükkamist kirjalikult põhjendama mõistliku aja jooksul pärast taotluse saamist, põhjendusel, et see häirib märgatavalt ettevõtte tõrgeteta toimimist või mõjutab tõsiselt ja negatiivselt tööandja äritegevust.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse kestus on piiratud, on töötajal õigus taastada oma algne töökorraldus pärast kokkulepitud perioodi möödumist. Samuti on töötajal õigus taotleda oma algse töökorralduse taastamist, kui see on põhjendatud asjaolude muutumise tõttu. Tööandjad peavad selliste taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse võtma enda ja töötajate vajadusi.

3.  Kui lõikes 1 osutatud kohandatava töökorralduse kestus on piiratud, on töötajal õigus taastada oma algne töökorraldus pärast kokkulepitud perioodi möödumist. Samuti on töötajal õigus taotleda oma algse töökorralduse taastamist, kui see on põhjendatud asjaolude muutumise tõttu. Tööandjad peavad selliste taotluste kaalumisel ja neile kirjalikult vastamisel arvesse võtma enda ja töötajate vajadusi.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid hindavad vajadust võtta meetmeid, tagamaks et kohandatava tööaja kohaldamine on kohandatud suuremat hoolt nõudvas eriolukorras olevate vanemate konkreetsetele vajadustele, pidades eelkõige silmas puudega vanemaid ja puudega laste, sealhulgas vaimse tervise probleemidega, tõsise terviseprobleemi või raske haigusega laste vanemaid, ja üksikvanemaid, nii nagu need on määratletud liikmesriikide õiguse ja tavaga.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Õigused, mille töötajad on omandanud või mida nad parajasti omandavad päeval, kui algab artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkus, säilivad kuni selle puhkuse lõpuni. Sellise puhkuse lõppedes kohaldatakse neid õigusi, sealhulgas kõiki liikmesriigi õigusest, kollektiivlepingutest ja tavast tulenevaid muudatusi.

1.  Õigused, mille töötajad on omandanud või mida nad parajasti omandavad päeval, kui algab artiklis 4, 5, 6, 7 või 9 osutatud puhkus, säilivad kuni selle puhkuse lõpuni või kuni vastava kohandatava töökorralduse perioodi lõpuni. Sellise puhkuse lõppedes kohaldatakse neid õigusi, sealhulgas kõiki liikmesriigi õigusest, kollektiivlepingutest ja tavast tulenevaid muudatusi.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuse lõppedes on töötajatel õigus naasta endisele või sellega samaväärsele töökohale nende jaoks mitte ebasoodsamatel tingimustel ning saada paremad töötingimused, millele neil oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal.

2.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuse lõppedes on töötajatel õigus naasta endisele või saada samaväärne töökoht nende jaoks mitte ebasoodsamatel tingimustel, mis vastavad töölepingule, ning saada paremad töötingimused, millele neil oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et pärast artiklis 5 sätestatud puhkust on töötajatel võimalus vajaduse korral järgida taasintegreerimiskava, et soodustada nende tagasipöördumist tööandja ettevõttesse.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid määravad kindlaks töölepingu või -suhte staatuse artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuste perioodil, sealhulgas seoses sotsiaalkindlustusõigustega, ja samal ajal tagavad töösuhte säilimise sellel ajavahemikul.

3.  Liikmesriigid määravad kindlaks töölepingu või -suhte staatuse artiklis 4, 5, 6, 7 või 9 osutatud puhkuste või vastava kohandatava töökorralduse perioodil ja samal ajal tagavad töösuhte säilimise sellel ajavahemikul, piiramata seejuures sotsiaalkindlustusõigusi, sealhulgas pensionimakseid, mida töötaja suhtes kogu puhkuseperioodi vältel kohaldatakse.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelustada töötajate ebasoodne kohtlemine põhjusel, et töötaja on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või kasutanud artiklis 9 osutatud õigust paindlikule töökorraldusele.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelustada töötajate diskrimineerimine ja ebasoodne kohtlemine põhjusel, et töötaja on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5,6 või 7 osutatud puhkust või kasutanud artiklis 9 osutatud õigust kohandatavale töökorraldusele.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võtavad koos sotsiaalpartneritega asjakohased meetmed tagamaks, et kõigile abivajajatele antakse ja nad saavad mõistlikku, olemasolevat ja kättesaadavat õigusnõustamist ja -abi, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste või asjakohaste vahendajate pakutavat konfidentsiaalset ja isiklikku nõustamist.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelustada töötajate vallandamine või selle ettevalmistamine põhjusel, et töötaja on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või õigust taotleda artiklis 9 osutatud paindlikku töökorraldust.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelustada töötajate vallandamine või selle ettevalmistamine põhjusel, et töötaja on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või õigust taotleda artiklis 9 osutatud kohandatavat töökorraldust.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui töötajatele tundub, et nad vallandati põhjusel, et nad on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või artiklis 9 osutatud paindliku töökorralduse õigust, võivad nad nõuda tööandjalt nõuetekohast põhjendust vallandamise kohta. Tööandja peab seda põhjendama kirjalikult.

2.  Kui töötajatele tundub, et nad vallandati põhjusel, et nad on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust, võivad nad nõuda tööandjalt nõuetekohast põhjendust vallandamise kohta. Tööandja peab seda põhjendama kirjalikult.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui lõikes 2 osutatud töötajad esitavad kohtule või muule pädevale asutusele tõendid, mis lubavad eeldada sellist vallandamist, on kostja ülesanne tõendada, et vallandamise põhjus oli lõikes 1 osutatust erinev.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui töötajad, kellele tundub, et nad vallandati põhjusel, et nad on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust esitavad kohtule või muule pädevale asutusele tõendid, mis lubavad eeldada sellist vallandamist, on kostja ülesanne tõendada, et vallandamise põhjus oli muu kui artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuse taotlemine või kasutamine.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12a

 

Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

 

Liikmesriigid peaksid nägema ette maksusoodustused või muud stiimulid, et aidata mikroettevõtjatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel käesoleva direktiivi tingimusi täita.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et asutus või asutused, kelle ülesanne direktiivi 2006/54/EÜ artikli 20 kohaselt on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada lapsevanemate ja hooldajate võrdset kohtlemist ilma soolise diskrimineerimiseta, on ka pädevad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste lahendamisel.

Liikmesriigid tagavad, et asutus või asutused, kelle ülesanne direktiivi 2006/54/EÜ artikli 20 kohaselt on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada lapsevanemate ja hooldajate võrdset kohtlemist ilma soolise diskrimineerimiseta, on ka pädevad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste lahendamisel. Need riiklikud asutused on samuti pädevad jälgima käesoleva direktiivi rakendamist riiklikul tasandil ning esitama Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudile sooliselt eristatud andmeid, et oleks võimalik käesoleva direktiivi rakendamist nõuetekohaselt jälgida ja hinnata.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 16

Artikkel 16

Kaitse tase

Kaitse tase

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada töötajate jaoks käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted. Vastavalt artikli 5 lõikele 2 tagavad nad siiski selle, et vähemalt neli kuud vanemapuhkusest ei ole ülekantavad.

1.  Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitavad töötajate jaoks käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted. Vastavalt artikli 5 lõikele 2 tagavad nad siiski selle, et vähemalt neli kuud vanemapuhkusest ei ole ülekantavad.

 

2.  Käesolev direktiiv ei ole mõjuv põhjus, et mis tahes viisil vähendada liikmesriikides töötajatele juba antud õigusi või võimaldatud kaitse taset.

 

3.  Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada õigus- või haldusnorme, mis on töötajate jaoks soodsamad, või soodustada või lubada töötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist.

 

4.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks mis tahes muid õigusi, mis on töötajatele antud liidu teiste õigusaktidega.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud sätted ja käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud reguleerimiseseme kohta juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele sobival viisil teatavaks.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud sätted ja käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud reguleerimiseseme kohta juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele töötajatele ja tööandjatele, eriti mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele sobival viisil teatavaks, sealhulgas ühtse digivärava kaudu.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid hindavad võimalust edendada vabatahtlikke sertifitseerimissüsteeme. Ametivõimud võiksid kehtestada organisatsioonide sertifitseerimist soodustavaid stimuleerivaid meetmeid, et avaliku ja erasektori organisatsioonid töö- ja eraelu tasakaalustavad meetmed laialdasemalt kasutuse võtaks.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17a

 

Dialoog asjaomaste sidusrühmadega

 

Käesoleva direktiivi eesmärkide edendamiseks toetavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid dialoogi asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige lapsevanemate ja perekondade ühenduste, tööandjate ja ametiühingutega.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist edastavad liikmesriigid komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, et komisjon saaks koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.

1.  Liikmesriigid hindavad ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] käesoleva direktiivi eesmärkide, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi rakendamist ning selle mõju mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengule, ning edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, et komisjon saaks koostada aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

 

 

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tuginedes liikmesriikide poolt lõike 1 alusel edastatud teabele, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade käesoleva direktiivi kohaldamisest ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek.

2.  Tuginedes liikmesriikide poolt lõike 1 alusel edastatud teabele, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade käesoleva direktiivi kohaldamisest, sealhulgas esitatakse soo kaupa liigitatud andmed käesolevas direktiivis ette nähtud eri liiki puhkuste kasutamise ja selle mõju kohta mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek, seejuures hinnatakse ka võimalust laiendada käesolevas direktiivis sisalduvaid õigusi edaspidi ka füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõikes 2 osutatud aruandes esitatakse ka mõjuhinnangud, muu hulgas järgmiste küsimuste kohta:

 

a)  võimalused pikendada hoolduspuhkuse kestust,

 

b)  võimalused hooldaja määratluse laiendamiseks,

 

c)  käesoleva direktiivi mõju pereliikmete hooldajatele, kes kasutavad hoolduspuhkuse võimalust, kes on kasutanud võimalust taotleda kohandatavat töökorraldust ja kes ei ole kasutanud ühtki käesoleva direktiiviga ette nähtud korraldust.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Komisjon hindab ... [... pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], kas direktiivis järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtet eri liiki puhkuste jaoks ette nähtud sissetuleku asendamise eri tasanditel, ning kui tuvastatakse diskrimineerimine, võtab viivitamatult vajalikud seadusandlikud meetmed.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaks aastat pärast selle jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

 

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud meetmetega seoses kohaldatakse tööturu osapooltega konsulteerimise korda vastavalt konkreetsetele riiklikele oludele.

(1)

  ELT C 129, 11.4.2018, lk 44.

(2)

  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Komisjoni kavandatav direktiiv on Euroopa sotsiaalõiguste samba üks esimesi tulemusi. Selle aluseks on algatus „Uus algus“, mille eesmärk on püüda lahendada töö- ja eraelu tasakaalustamise probleemid, mis on töötavatel lapsevanematel ja hooldajatel. Algatus aitab kaasa aluslepingus sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisele seoses nende võimalustega tööturul ja võrdse kohtlemisega tööl ning kõrge tööhõive taseme edendamisega ELis.

Seadusandliku ettepaneku eesmärk on niisiis keskenduda meetmetele, millega lahendada naiste alaesindatus tööhõives, parandades selleks töö- ja eraeluliste kohustuste ühitamise tingimusi, aga ka kaotada nende ebavõrdne kohtlemine ja ebavõrdsed võimalused tööturul. Lisaks julgustab see tugevdama meeste kui hooldajate rolli perekonnas, millest saavad kasu ka lapsed. On hästi dokumenteeritud, et töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete kasutamine isade poolt on osutunud positiivselt mõjusaks, vähendanud seda suhtelist tasustamata töö hulka, mida teevad naised perekonna heaks, ja jätnud naistele rohkem aega palgatööks. Nii soodustab see mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust. Kavandatav direktiiv selle praegusel kujul püüab hõlmata kõik mees- ja naistöötajad, kellel on tööleping või -suhe.

Direktiivi eesmärk on kehtestada vanemapuhkuse, isapuhkuse ja hoolduspuhkuse jaoks mitmed uued või kõrgemad miinimumnõuded, mille eesmärk on aidata kaotada anomaaliad, mis on olemas nii lapsevanemate kui ka hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu saavutamisel. Raportööri arvates on need meetmed õigeaegsed ja vajalikud, et parandada töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete kättesaadavust ning paremini kajastada muutuvat töökorraldust ühiskonnas.

Lisaks on raportöör veendunud, et kvaliteetse, kättesaadava ja taskukohase lastehoiutaristu olemasolu on osutunud liikmesriikides töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika seisukohast eriti oluliseks aspektiks, mis lihtsustab naiste kiiret tööle naasmist ja nende ulatuslikumat osalemist tööturul. Seetõttu julgustab ta liikmesriike parandama lastehoiuvõimalusi ja soovib, et see kajastuks tekstis; seepärast lisab ta direktiivi sellekohase põhjenduse.

Direktiivi aluseks oleva ELi toimimise lepingu artikli 153 vaimus soovib raportöör lisaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) panna erilist rõhku mikroettevõtjatele. Raportööri arvates võib neil nende eripära ja piirangute tõttu, mis erinevad VKEde omadest, olla keerulisem direktiivi teatavaid osi rakendada.

Raportöör tagas kogu tekstis mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (MVKEd) käsitlevate täiendavate sätete lisamise, et tagada, et käesolev direktiiv hoidub haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks kõnealuste ettevõtjate loomist ja arengut, võtmata nende töötajatelt õigust kasutada töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmeid. Näiteks täpsustas raportöör ühes muudatusettepanekus (piiramata seda, kas tööandja peaks taotluse rahuldama või mitte), et peaksime võtma arvesse raskusi, mida paindlik töökorraldus võib MVKEdele põhjustada.

Tegelemaks murega, et teatav halduskoormus võib mikroettevõtjaid tõsiselt kahjustada, tegi raportöör ettepaneku, et liikmesriikidel peaks olema võimalus võtta meetmeid, millega piirata artikli 12 (Kaitse vallandamise vastu ja tõendamiskohustus) sätetest tulenevat koormust mikroettevõtjatele, et mitte panna sellistele ettevõtjatele ebaproportsionaalset koormust.

Komisjoni põhiettepanekutes tuuakse lisaks praegu juba kehtivatele sisse järgmised uued elemendid:

• Direktiiviga kehtestatakse õigus lapse sünni puhul vähemalt kümne tööpäeva pikkusele isapuhkusele. See on oluline uus areng, kuna praegu puuduvad isapuhkuse miinimumnõuded Euroopa tasandil. Raportöör toetab seda uut ettepanekut täielikult, sest isade võimalused ja stiimulid puhkust võtta on liikmesriigiti väga erinevad. Kui selline puhkus on olemas, erinevad hüvitise suurus ja puhkusepäevade arv märkimisväärselt.

Raportöör muutis teksti, et lisada õigus isapuhkusele ka lapse lapsendamise korral. On selge, et lapse sünd või lapsendamine on tähtis aeg, mil isa peab olema kohal ja jagama oma partneriga vastutust. See on aeg sideme loomiseks, mis on osutunud oluliseks nii lapse kui ka isa jaoks. Raportöör esitas muudatusettepaneku, mille eesmärk selgitada, et isana käsitatav töötaja võib olla ka liikmesriigi õiguses määratletud võrdväärne teine vanem.

Tasu või hüvitise suuruse osas jättis raportöör jõusse komisjoni ettepaneku, mille kohaselt saavad isapuhkust kasutavad isikud tasu haigushüvitise tasemel, mis vastab olemasolevatele ELi õigusaktidele, mis käsitlevad puhkust lapse sünni ajal.

• Seoses vanemapuhkuse direktiiviga (2010/18/EL), mis tunnistatakse pärast kavandatud direktiivi jõustumist kehtetuks, on töötajatel individuaalne õigus saada lapse sünni või lapsendamise korral vähemalt 4 kuud vanemapuhkust, millest üks kuu ei ole ülekantav. Seda saab võtta vähemalt kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Praegu ei ole kohustust vanemapuhkust tasustada ning selle puhkuse üksikasjalike tingimuste kindlaksmääramine on liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite ülesanne.

Praegune ettepanek ühest küljest tugevdab õigust vanemapuhkusele, muutes 4-kuulise perioodi tasustatavaks vähemalt haigushüvitise tasemel ja ühelt vanemalt teisele mitteülekantavaks. Vanematel on ka õigus taotleda kogu puhkust paindlikult ning lapse vanust, mis ajani vanemad võivad puhkust võtta, tõstetakse 8 aastalt 12 aastale. Raportöör nõustub selle ettepanekuga, kuna praegune liidu õigusraamistik ei paku meestele piisavalt stiimuleid hoolduskohustuste võrdseks jagamiseks. On hästi dokumenteeritud, et töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete kasutamine isade poolt on osutunud positiivselt mõjusaks, vähendanud seda suhtelist tasustamata töö hulka, mida teevad naised perekonna heaks, ja jätnud naistele rohkem aega palgatööks.

Teisest küljest, ehkki raportöör nõustub, et vanemapuhkust tuleks tasustada, kaldus ta komisjoni ettepanekust kõrvale ja teeb ettepaneku, et töötaja saaks tasu või hüvitist vähemalt 75 % ulatuses brutopalgast. Raportöör on seisukohal, et tasu standardse protsendimäära kehtestamine ELi tasandil aitab kõrvaldada anomaaliad töötajatele eri liikmesriikides haigushüvitise tasemel makstavate eri määrade vahel, loob kõigile töötajatele võrdsed võimalused ja soodustab puhkuse kasutamist isade poolt, kelle jaoks on rahalise hüvitise puudumine oluline vanemapuhkuse võtmist takistav tegur.

Raportöör esitas ettepaneku, kuidas vanemapuhkuse taotlust paremini hallata, kehtestades selge tähtaja, mille jooksul töötaja peab puhkusesoovist tööandjale teatama koos täpse ajavahemikuga, millal töötaja kavatseb kasutada oma õigust vanemapuhkusele. Raportöör on veendunud, et see tooks kasu nii tööandjatele kavandamisel kui ka töötajatele, andes neile võimaluse kasutada seda puhkust siis, kui seda on kõige rohkem vaja. See on eriti oluline MVKEde puhul, kuna nad ei saa endale lubada luksuslikult palju töötajaid või rahalisi vahendeid, et võtta ajutiselt tööle lisatöötajaid.

•  Raportöör pooldab ettepanekut kehtestada õigus saada hoolduspuhkust töötajatele, kes hooldavad raskelt haiget või hooldamist vajavat sugulast. Nad saavad võtta aastas 5 päeva puhkust, mis hüvitatakse vähemalt haigushüvitise tasemel. Raportöör tegi ettepaneku tasustada hoolduspuhkust selle asemel vähemalt 75 % ulatuses töötaja brutopalgast.

•  Ühtlasi laiendatakse uue ettepanekuga ka õigust taotleda paindlikku töökorraldust ja õigust kasutada vanemapuhkust kõigile töötavatele vanematele vähemalt kuni laste 12-aastaseks saamiseni. Raportöör mõistab, et see võib tekitada teatavaid raskusi, eriti MVKEde jaoks, ning tegi seepärast ettepaneku vanuse alampiiri muuta ja kehtestada selleks 10.


VÄHEMUSE ARVAMUS

Vähemuse arvamus, mille on esitanud parlamendiliikmed Joëlle Mélin ja Dominique Martin ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL

(COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD))

Olukorda, et töötajal on ülalpeetava seisundis laps, vanem või lähisugulane, esineb sageli ja see kuulub eranditult eraelu valdkonda. Selline olukord, kuigi see võib olla keeruline või valus, ei tohiks kuidagi muuta tavapäraseid töötingimusi ja praegu kehtivat lapsehoolduspuhkuse korda, sest nii rikutaks töö- ja eraelu tasakaalu ja kallutataks seda de facto eraelu suunas. Peale selle on tegemist nii põhimõtteliselt kui ka toetussummasid arvestades suveräänse õigusega, vastupidiselt sellele, mida meile on öeldud, ei paku Euroopa mingit lisaväärtust. Tööandja ülesanne ei ole leevendada iga töötaja eluraskusi riiklikke sotsiaalkaitsesüsteeme ja terveid tööstusharusid ohtu seades.

Joëlle Mélin                  Dominique Martin


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.5.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL

(COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD))

Arvamuse koostaja: Agnieszka Kozłowska-Rajewicz

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed ei ole ainult naiste õigustega piirduv nõue, vaid need on vajalikud ka meeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks üldiselt. Samuti on need kasulikud ELi majanduse jaoks, sealhulgas elanikkonna vananemise ja tööjõupuuduse negatiivsete tagajärgede vastu võitlemisel.

Naiste olukord tööturul püsib keeruline: ELis on naiste keskmine tööhõive määr 64 %, meestel aga 76 %. Nagu näitavad tõendid, on naiste tööturult eemaloleku peamine põhjus seotud sellega, et puudub võimalus tõhusalt ühitada kutsetööd perekondlike kohustustega. Selle tagajärjel on sooline pensionilõhe, mis tuleneb naise elu jooksul kogunenud ebavõrdsusest ja tööturult eemaloleku perioodidest, ELis keskmiselt koguni 40 %(1). Edusammud tööturul soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel on olnud aeglased ning selle suundumuse muutmiseks on vajalikud töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed(2). Lisaks on töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika oluline vahend, mille abil tõhusalt reageerida tööjõupuudusele ja üha rohkem vananevale elanikkonnale(3).

Arvamuse koostaja soovib keskenduda direktiivi eesmärgile suurendada naiste tööhõivet ja kajastada hästi selle õiguslikku alust. Ettepanekul on kaks otsustava tähtsusega sammast, mida arvamuse koostaja peab nende eesmärkide saavutamise seisukohast põhjapanevaks:

1)  Vanemapuhkuse mitteülekantavus on naiste ja meeste poolt puhkuse võrdse kasutamise tingimus ning vahend, millega suurendada naiste osalemist tööturul ja meeste osalemist perekondlikes kohustustes.

2)  Puhkuse ajal haigushüvitise tasemel tasu maksmine on kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga ning rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiviga. Isad võtavad puhkust, kui on ette nähtud piisavalt kõrge hüvitis(4).

Tasustatud isapuhkus on esimene eeltingimus, et isad osaleksid hoolduskohustustes(5). Arvamuse koostaja otsustas siiski kehtestada isapuhkuse võtmiseks paindlikkusmäära, mis annab isadele võimaluse kasutada seda õigust esimese aasta jooksul pärast sündi või lapsendamist: tõenäoliselt võtab siis puhkust rohkem isasid, kuna mõni mees ei pruugi olla piisavalt enesekindel, et hoolitseda lapse eest kohe pärast sündi. Siiski otsustas arvamuse koostaja säilitada isapuhkuse võtmise eelistuse sünni või lapsendamise korral, kuna tõendid näitavad, et lapse ja isa vahelise sideme loomine toimub kõige tõhusamalt selles varases etapis(6). Mis puutub hoolduspuhkusse, siis peab arvamuse koostaja seda tervitatavaks vastuseks vananeva elanikkonna probleemile, kuna hoolduskohustused ei piirdu ainult lapsehooldusega.

Arvamuse koostaja teeb mitu muudatust, et viia ettepanek vastavusse ELi majanduse nõudmistega.

Esiteks, kuigi töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed on pikaajalised investeeringud, mis toovad kaasa majandusliku heaolu ja suurendavad naiste tööhõivet, tuleb erilist tähelepanu pöörata mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete lühi- ja pikaajalise tegevuse tagamisele. Ettevõtted vajavad suuremat selgust, mis võimaldab tõhusamalt kavandada ja hoida ära tootlikkuse vähenemise. Selleks rõhutab arvamuse koostaja, et puhkuste ja paindliku töökorralduse jaoks on vaja selgeid teatamistähtaegu ning tööstaaži.

Kuigi arvamuse koostaja tunnistab vajadust pöörata erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, otsustas ta mitte kehtestada pikendatud puhkuse õigust töötavate üksikvanemate jaoks, kuna direktiivi eesmärgid keskenduvad naiste tööturul osalemise suurendamisele. Üksikvanemate puhkuse pikendamine võib tegelikkuses pikendada üksikemade (kes moodustavad üksikvanemate enamuse) tööturult eemalolekut ning seetõttu kahjustada direktiivi eesmärki ja nende naiste rahalist sõltumatust. Direktiiv jätab ebasoodsas olukorras olevate perekondade puhul toetuse laadi ja struktuuri kindlaksmääramise liikmesriikide ülesandeks, mida arvamuse koostaja täielikult toetab.

Lõpetuseks leiab arvamuse koostaja, et Euroopa Parlamendi seisukoht peaks keskenduma direktiivi peaeesmärkide kaitsmisele ja õiguslikule alusele, mis põhineb naiste ja meeste võrdõiguslikkusel. Euroopa Parlament peaks tegutsema ka strateegiliselt ja vältima liiga ambitsioonika ettepaneku läbikukkumist, austades liikmesriikide esitatud reservatsioone ja seades eesmärgiks kiire vastuvõtmise nõukogus.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtetest. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 on liidu üks eesmärk edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23 kohaselt tuleb kõikides valdkondades, sealhulgas seoses tööhõive, töö ja palgaga, tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

(2)  Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtetest. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 8 on liidu üks eesmärk naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on igasugune diskrimineerimine keelatud ning artiklis 23 on ette nähtud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, sealhulgas seoses tööhõive, töö ja palgaga.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni üks osaline. Seega on kõnealuse konventsiooni sätted alates selle jõustumisest Euroopa Liidu õiguskorra lahutamatu osa ja liidu õigusakte tuleb võimalikult suures ulatuses tõlgendada kooskõlas selle konventsiooniga. Muu hulgas on konventsiooni artikliga 7 ette nähtud, et selle osalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada puudega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel.

(4)  Liit ja kõik selle liikmesriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised. Konventsioonis rõhutatakse, et puuetega inimesed ja nende perekonnaliikmed peaksid saama vajalikku kaitset ja abi, et võimaldada perekondadel kaasa aidata puuetega inimeste õiguste täielikule ja võrdsele teostamisele. Kõnealuse konventsiooni sätted on Euroopa Liidu õiguskorra lahutamatu osa ja liidu õigusakte tuleb võimalikult suures ulatuses tõlgendada kooskõlas selle konventsiooniga. Muu hulgas on konventsiooni artikliga 7 ette nähtud, et selle osalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada puudega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel. Lisaks on konventsiooni artiklis 23 sätestatud, et osalisriigid võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada puuetega inimeste diskrimineerimine kõigis abielu, perekonna, lapsevanemaks olemise ja suhetega seotud küsimustes.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika peaks aitama paremini saavutada soolist võrdõiguslikkust, soodustades naiste osalemist tööturul, muutes meeste jaoks lihtsamaks hoolduskohustuste jagamise naistega võrdsetel alustel ning vähendades soolist sissetuleku- ja palgalõhet. Selline poliitika peaks võtma arvesse demograafilisi muutusi, sealhulgas elanikkonna vananemise mõju.

(5)  Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika peaks aitama paremini saavutada soolist võrdõiguslikkust, soodustades naiste osalemist tööturul, julgustades mehi jagama hoolduskohustusi naistega võrdsetel alustel ja muutes selle nende jaoks lihtsamaks ning vähendades soolist sissetuleku-, palga- ja pensionilõhet. Selline poliitika peaks võtma arvesse demograafilisi muutusi, sealhulgas elanikkonna vananemise mõju. Lisaks peaks see aitama lõhkuda soorollidest tulenevaid stereotüüpe.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, mille liikmesriigid kuulutasid välja 17. novembril 2017, püütakse liidu kodanikele tagada uued ja tõhusamad õigused. Sammas tugineb 20 peamisele põhimõttele, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust käsitlevale põhimõttele 2, võrdseid võimalusi käsitlevale põhimõttele 3 ning töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevale põhimõttele 9. Viimases märgitakse, et „[v]anematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja paindlikule töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele. Naistel ja meestel on võrdne juurdepääs eripuhkusele, et täita oma hoolduskohustust, ning neil võimaldatakse seda kasutada tasakaalustatul viisil.“

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Ligikaudu 80 % mitteametlikust ja tavaliselt tasustamata hooldusest kogu liidus võtavad enda kanda perekonnad ja sõbrad, kellel on lahutamatu osa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide teenustes, korralduses ja jätkusuutlikkuses. Ligikaudu kaks kolmandikku Euroopa hooldajatest on naised. Liidus jääb tasustamata mitteametliku hoolduse majanduslik väärtus, väljendatuna protsendina pikaajalise hoolduse üldmaksumusest, vahemikku 50–90 %.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Töö- ja eraelu tasakaalustamine on aga paljude hoolduskohustustega lapsevanemate ja töötajate jaoks endiselt suur probleem ning mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet. Peamine tegur, miks naised on tööturul alaesindatud, on töö ja perekonnaga seotud kohustuste tasakaalustamise keerukus. Kui naisel on lapsed, kipub ta tegema vähem tunde palgatööd ja kulutab rohkem aega tasustamata hoolduskohustuste täitmisele. Haige või hooldamist vajav sugulane on samuti osutunud üheks teguriks, mis mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet ja mille tõttu mõned naised tööturult täielikult lahkuvad.

(7)  Töö- ja eraelu tasakaalustamine on aga paljude hoolduskohustustega lapsevanemate ja töötajate jaoks endiselt suur probleem ning mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet. Peamine tegur, miks naised on tööturul alaesindatud, on perekondlike ja töökohustuste tasakaalustamise keerukus. Kui naisel on lapsed, kipub ta tegema vähem tunde palgatööd ja kulutab rohkem aega tasustamata hoolduskohustuste täitmisele. Hooldus- või toetusvajadusega haige või sõltuv sugulane on samuti osutunud üheks teguriks, mis mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet ja mille tõttu mõned naised tööturult osaliselt või täielikult lahkuvad, millel on omakorda negatiivne finantsmõju nende palgale ja pensionile.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Praegune liidu õigusraamistik ei paku meestele piisavalt stiimuleid hoolduskohustuste võrdseks jagamiseks. Mitmes liikmesriigis puuduvad tasustatud isa- ja vanemapuhkus, mistõttu isad võtavad sellist puhkust vähe. Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika erinev ülesehitus meeste ja naiste puhul suurendab soolisi erinevusi töö- ja hooldusküsimustes. Seevastu töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed, näiteks puhkuse või paindliku töökorralduse kasutamine isade poolt, on osutunud positiivselt mõjusaks ning vähendanud seda suhtelist tasustamata töö hulka, mida teevad naised perekonna heaks, ja jätnud naistele rohkem aega palgatööks.

(8)  Praegune liidu õigusraamistik ei paku meestele piisavalt stiimuleid hoolduskohustuste võrdseks jagamiseks. Mitmes liikmesriigis puuduvad tasustatud isa- ja vanemapuhkus ning vanemapuhkuse ülekantavus, mistõttu isad võtavad sellist puhkust vähe. Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika erinev ülesehitus meeste ja naiste puhul suurendab soolisi erinevusi töö- ja hooldusküsimustes. Seevastu töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed, näiteks puhkuse või paindliku töökorralduse kasutamine isade poolt, on osutunud positiivselt mõjusaks ning vähendanud seda suhtelist tasustamata töö hulka, mida teevad naised perekonna heaks, ja jätnud naistele rohkem aega palgatööks. Lisaks näitab Eurofoundi uuring, et puhkuse kasutamise määrad lapsevanemate seas sõltuvad paljudest omavahel tihedalt seotud teguritest. Need tegurid on järgmised: teave kättesaadava puhkuse kohta; puhkusehüvitise ja tasu erinevused; lastehoiuasutuste olemasolu ja paindlikkus; valitsevad pereelu korralduse mudelid; mil määral töötajad kardavad puhkuse võtmise korral eraldatust tööturult1a.

 

__________________

 

1a Eurofound: „Promoting uptake of parental and paternity leave among fathers in the European Union“ („Vanema- ja isapuhkuse kasutamise edendamine Euroopa Liidu isade seas“) (Eurofound, 2015) ja „The gender employment gap: Challenges and solutions“ („Soolised erinevused tööhõives: probleemid ja lahendused“) (Eurofound, 2016).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Kvaliteetse, kättesaadava ja taskukohase laste ja teiste sõltuvate isikute hoolduse taristu olemasolu on osutunud töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika seisukohast eriti oluliseks teguriks, mis lihtsustab emade kiiret tööturule naasmist ja naiste ulatuslikumat osalemist tööturul. Enamik liidu liikmesriike ei ole aga 2018. aastal endiselt täitnud 2002. aastal kehtestatud nn Barcelona eesmärke lapsehoiu valdkonnas. Nende eesmärkide täitmine on ülioluline, et võimaldada naistel osaleda täiel määral tööhõives, ning kogukonnapõhisesse kvaliteetsesse, kättesaadavasse ja taskukohasesse lapsehoidu investeerimine mitmeaastases finantsraamistikus täidab olukorra lahendamisel otsustavat rolli.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Leibkonna teise palgasaaja ebaproportsionaalselt suur maksukoormus enamikus liikmesriikides on jätkuvalt oluline tegur, mis pärsib naiste osalemist tööturul. Kõikide sooliselt kallutatud maksusüsteemist tulenevate takistuste kindlakstegemine ja kõrvaldamine on ülioluline, et edendada naiste täielikku osalemist tööturul ning soodustada reproduktiivtöö ja hoolduskohustuste võrdset jagunemist.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et soodustada hoolduskohustuste võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel, tuleks kehtestada isadele õigus saada lapse sünni korral isapuhkust. Liikmesriikidevaheliste erinevuste arvessevõtmiseks ei tohiks isapuhkuseõigus sõltuda liikmesriigi õiguses määratletud perekonnaseisust.

(13)  Selleks et soodustada hoolduskohustuste võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel, tuleks kehtestada isadele või liikmesriigi õiguses määratletud võrdväärsele teisele vanemale õigus saada lapse sünni või adopteerimise puhul tasustatud isapuhkust, mida saab kasutada rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse ajal. Liikmesriikidevaheliste erinevuste arvessevõtmiseks ei tohiks isapuhkuseõigus sõltuda liikmesriigi õiguses määratletud perekonnaseisust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Liikmesriigid peaksid ka hindama, kas isapuhkuse tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada suuremat hoolt nõudvas eriolukorras olevate isade konkreetsete vajadustega, pidades eelkõige silmas puudega isasid ja puuetega laste, sealhulgas vaimse tervise probleemidega, tõsiste terviseprobleemidega või raske haigusega laste isasid, ja üksikisasid, nii nagu need on määratletud liikmesriikide õiguse ja tavaga.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Arvestades asjaolu, et enamik isadest ei kasuta isapuhkuseõigust või kannavad emale üle suure osa oma puhkusest, ja selleks, et innustada teist vanemat võtma vanemapuhkust, säilitatakse käesoleva direktiiviga igale lapsevanemale senine direktiiviga 2010/18/EL kehtestatud õigus saada vanemapuhkust vähemalt neli kuud ja ühtlasi pikendatakse ühelt kuult neljale kuule vanemapuhkuse seda ajavahemikku, mida ei või ühelt vanemalt teisele üle kanda.

(14)  Arvestades asjaolu, et enamik isadest ei kasuta isapuhkuseõigust või kannavad emale üle suure osa oma puhkusest, ja selleks, et innustada teist vanemat võtma vanemapuhkust, säilitatakse käesoleva direktiiviga igale lapsevanemale senine direktiiviga 2010/18/EL kehtestatud õigus saada vanemapuhkust vähemalt neli kuud ja ühtlasi pikendatakse ühelt kuult neljale kuule vanemapuhkuse seda ajavahemikku, mida ei või ühelt vanemalt teisele üle kanda. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täpsustada, et kaks kuud vanemapuhkusest tuleks välja võtta lapse esimese nelja eluaasta jooksul. Kui aga puhkust selle aja jooksul ära ei kasutata, peaksid liikmesriigid siiski tagama, et puhkus ei lähe kaduma ja et seda saab kasutada vähemalt kuni lapse 10-aastaseks saamiseni.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et tagada lapsevanematele paremad vanemapuhkusevõimalused lapse kasvades, tuleks vanemapuhkust anda kuni lapse vähemalt kaheteistaastaseks saamiseni. Liikmesriigid peaksid suutma kindlaks määrata tähtaja, mille jooksul töötaja peab teavitama tööandjat vanemapuhkuse taotlemisest, ja otsustama, kas vanemapuhkuseõigus võib sõltuda teatavast tööstaažist. Arvestades eri lepinguvormide üha suuremat hulka, tuleks tööstaaži arvutamisel võtta arvesse ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute summat. Töötajate ja tööandjate vajaduste tasakaalustamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, kas nad määravad kindlaks juhud, kui tööandja võib vanemapuhkuse andmise teatavatel asjaoludel edasi lükata. Sel juhul peab tööandja edasilükkamist põhjendama.

(15)  Selleks et tagada lapsevanematele paremad vanemapuhkusevõimalused lapse kasvades, tuleks vanemapuhkust anda kuni lapse vähemalt kümneaastaseks saamiseni. Liikmesriigid peaksid saama kindlaks määrata mõistliku tähtaja, mille jooksul töötaja peab teavitama tööandjat vanemapuhkuse taotlemisest, võttes seejuures eriti arvesse mikroettevõtjate piiranguid. Võimaliku kuritarvitamise ärahoidmiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada minimaalse tööstaaži nõue, mis on maksimaalselt kuus kuud ja enne mille täitumist ei saa töötaja seda õigust kasutada. Arvestades eri lepinguvormide üha suuremat hulka, tuleks tööstaaži arvutamisel võtta arvesse ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute summat. Töötajate ja tööandjate vajaduste tasakaalustamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, kas nad määravad kindlaks juhud, kui tööandja võib vanemapuhkuse andmise teatavatel asjaoludel edasi lükata. Sel juhul peab tööandja edasilükkamist kirjalikult põhjendama.

Võttes arvesse võimalust, et tänu paindlikkusele kasutab teine lapsevanem, enamasti isa, tõenäolisemalt sellise puhkuse õigust, peaks töötajatel olema võimalus taotleda vanemapuhkust täis- või osaajaga või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjale peaks jääma õigus otsustada, kas ta rahuldab vanemapuhkuse taotluse mõnel muul viisil kui täisajaga. Liikmesriigid peaksid ka hindama, kas vanemapuhkuse tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada eelkõige ebasoodsas olukorras lapsevanemate erivajadustele.

Võttes arvesse võimalust, et tänu paindlikkusele kasutab teine lapsevanem, enamasti isa, tõenäolisemalt sellise puhkuse õigust, peaks töötajatel olema võimalus taotleda vanemapuhkust täis- või osaajaga või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjale peaks jääma õigus otsustada, kas ta rahuldab vanemapuhkuse taotluse mõnel muul viisil kui täisajaga. Liikmesriigid peaksid ka hindama, kas vanemapuhkuse tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada suuremat hoolt nõudvas eriolukorras olevate vanemate konkreetsetele vajadustele, pidades eelkõige silmas puudega vanemaid ja puudega laste, sealhulgas vaimse tervise probleemidega, tõsise terviseprobleemi või raske haigusega laste vanemaid, ja üksikvanemaid, järgides liikmesriikide õigusest ja tavadest tulenevat määratlust.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Selleks et lihtsustada töötajate töölenaasmist vanemapuhkuse lõppedes, peaksid tööandjad vanemapuhkuse ajal olema töötajaga ühenduses ning töötaja taasintegreerimiseks puhkuse lõppedes tuleks võtta sobivaid meetmeid, mille asjaomased pooled määravad kindlaks liikmesriigi õigust, kollektiivlepinguid ja tavasid arvesse võttes.

(16)  Selleks et lihtsustada töötajate töölenaasmist vanemapuhkuse lõppedes, peaks töötajatel olema võimalus olla tööandjaga vanemapuhkuse ajal vabatahtlikult ühenduses. Ühendus töötajate ja tööandjate vahel ei tohiks tuua kaasa mingit koormust või stressi töötajate ja pereliikmete jaoks ning see peaks aitama võtta töötaja puhkusejärgseks taasintegreerimiseks sobivaid meetmeid, mille asjaomased pooled määravad kindlaks liikmesriigi õigust, kollektiivlepinguid ja tavasid arvesse võttes. Töötajaid, kes ei soovi ühenduses olla, ei tohiks mingil viisil diskrimineerida.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Selleks et pakkuda paremaid võimalusi säilitada töö nendele meestele ja naistele, kelle perekonnas on eakad pereliikmed ja/või muud hooldamist vajavad sugulased, peaks raskelt haigega või ülalpeetava sugulasega töötajatel olema õigus saada selle sugulase hooldamiseks hoolduspuhkust. Selle õiguse kuritarvitamise vältimiseks võib enne puhkuse andmist nõuda tõendit raske haiguse või hooldusvajaduse kohta.

(17)  Selleks et pakkuda töö säilitamiseks paremaid võimalusi nendele töötajatele, kes hoolitsevad eaka pereliikme ja/või muu hooldamist vajava sugulase eest, peaks tõsisel tervislikul põhjusel hooldamist või toetust vajava sugulasega töötajatel olema õigus saada selle sugulase hooldamiseks hoolduspuhkust. Selle õiguse kuritarvitamise vältimiseks tuleks enne puhkuse andmist nõuda hooldus- või toetusvajadust tekitava tõsise tervisliku põhjuse kohta arstitõendit.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Individuaalseks hooldamiseks ettenähtud puhkuse kehtestamine ei tohiks asendada professionaalseid, kättesaadavaid, taskukohaseid ja kvaliteetseid kogukonnapõhiseid hooldusteenuseid, mis aitavad samuti oluliselt kaasa tulevasele majandusarengule.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selleks et stimuleerida lastega ja hoolduskohustustega töötajaid, eriti mehi, kasutama käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuseperioode, peaks neil olema õigus piisavale puhkusehüvitisele. Hüvitis peaks olema vähemalt võrdväärne sellega, mida töötaja saab haiguspuhkuse korral. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse sotsiaalkindlustusõiguste (sealhulgas tervishoid) järjepidevuse tähtsust.

(19)  Selleks et stimuleerida lastega ja hoolduskohustustega töötajaid, eriti mehi, kasutama käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuseperioode, peaks neil olema õigus piisavale puhkusehüvitisele. Hüvitise suuruse peaks määrama kindlaks liikmesriik ning see peaks isapuhkuse puhul olema samaväärne riiklikul tasandil määratletud rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal makstava tasuga, vanema- ja hoolduspuhkuse puhul peaks see aga olema vähemalt 80 % töötaja brutopalgast. Liikmesriigid tagaksid seeläbi, et makse või hüvitis on tasemel, mis julgustab vanemaid õigusi paremini jagama, ning peaksid võtma arvesse sotsiaalkindlustusõiguste, sealhulgas tervishoiu ja pensioniskeemide järjepidevuse tähtsust.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Vastavalt direktiivile 2010/18/EL peavad liikmesriigid kindlaks määrama töölepingu või -suhte staatuse vanemapuhkuse ajal. Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt säilib töötaja ja tööandja vaheline töösuhe puhkuse ajal ja seega on puhkusesaaja liidu õiguse kohaselt töötaja ka kõnealusel perioodil. Määrates kindlaks töölepingu või -suhte staatust käesoleva direktiiviga hõlmatud puhkuste perioodil, sealhulgas seoses sotsiaalkindlustusõigustega, peaksid liikmesriigid seepärast tagama töösuhte säilimise.

(20)  Vastavalt direktiivile 2010/18/EL peavad liikmesriigid kindlaks määrama töölepingu või -suhte staatuse vanemapuhkuse ajal. Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt säilib töötaja ja tööandja vaheline töösuhe puhkuse ajal ja seega on puhkusesaaja liidu õiguse kohaselt töötaja ka kõnealusel perioodil. Määrates kindlaks töölepingu või -suhte staatust käesoleva direktiiviga hõlmatud puhkuste perioodil, peaksid liikmesriigid seepärast tagama töösuhte säilimise, piiramata seejuures sotsiaalkindlustusõigusi, sealhulgas pensionimakseid, mida töötaja suhtes kogu puhkuseperioodi vältel kohaldatakse. Seda arvestades peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis ettenähtud puhkus ei mõjuta kogu asjaomase perioodi vältel töötaja pensioniõigusi.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et lapsevanematel ja hooldajatel oleks võimalik jääda tööjõu osaks, peaksid nad saama kohandada oma töögraafikut isiklikele vajadustele ja eelistustele. Seepärast peaksid töötavad lapsevanemad ja hooldajad saama taotleda paindlikku töökorraldust, s.t töötajate võimalust kohandada hooldamise otstarbel oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust ja paindlikke tööaegu või vähendada töötundide arvu. Töötajate ja tööandjate vajaduste rahuldamiseks peaksid liikmesriigid saama piirata paindliku töökorraldusega perioodi kestust, sealhulgas väiksema töötundide arvuga perioodi. Kuigi osaajaga töötamine on osutunud kasulikuks ja võimaldanud mõnel naisel pärast laste saamist tööturule edasi jääda, võivad väiksema töötundide arvuga pikkade perioodide tulemuseks olla väiksemad sotsiaalmaksed, millest omakorda on tingitud väiksemad või olematud pensioniõigused. Lõpliku otsuse, kas kiita heaks töötaja paindliku töökorralduse taotlus või mitte, peaks tegema tööandja. Paindliku töökorralduse vajaduse tinginud asjaolud võivad muutuda. Seepärast peaks töötajatele jääma mitte üksnes õigus taastada oma algne töökorraldus pärast teatava kokkulepitud ajavahemiku möödumist, vaid nad peaksid ka saama seda taotleda mis tahes ajal, kui asjaolud seda nõuavad.

(21)  Selleks et lapsevanematel ja hooldajatel oleks võimalik jääda tööjõu osaks, peaksid nad saama kohandada oma töögraafikut isiklikele vajadustele ja eelistustele. Seepärast peaksid töötavad lapsevanemad ja hooldajad saama taotleda paindlikku töökorraldust, s.t töötajate võimalust kohandada hooldamise otstarbel oma töökorraldust, sealhulgas kasutada võimaluse korral kaugtöö korraldust ja paindlikke tööaegu või vähendada töötundide arvu. Töötajate ja tööandjate vajaduste rahuldamiseks peaksid liikmesriigid saama piirata paindliku töökorraldusega perioodi kestust, sealhulgas väiksema töötundide arvuga perioodi. Kuigi osaajaga töötamine on osutunud kasulikuks ja võimaldanud mõnel naisel pärast laste saamist tööturule edasi jääda, võivad väiksema töötundide arvuga pikkade perioodide tulemuseks olla väiksemad sotsiaalmaksed, millest omakorda on tingitud väiksemad või olematud pensioniõigused. Lõpliku otsuse, kas kiita töötaja paindliku töökorralduse taotlus heaks või mitte, peaks tegema tööandja, kes peaks seejuures võtma arvesse töötajate vajadusi ning mikroettevõtjate töökorralduse ja -planeerimise piiranguid ning kes peaks keeldumist põhjendama. Paindliku töökorralduse vajaduse tinginud asjaolud võivad muutuda. Seepärast peaks töötajatele jääma mitte üksnes õigus taastada oma algne töökorraldus pärast teatava vastastikku kokkulepitud ajavahemiku möödumist, vaid nad peaksid ka saama seda taotleda mis tahes ajal, kui asjaolud seda nõuavad.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Puhkusekorralduse eesmärk on toetada töötavaid lapsevanemaid ja hooldajaid konkreetsel perioodil ning säilitada ja soodustada nende järjepidevat osalemist tööturul. Seepärast on asjakohane selgelt sätestada töötajate tööalaste õiguste kaitse käesoleva direktiiviga hõlmatud puhkuste võtmise korral, eelkõige seoses nende õigusega naasta samale või samaväärsele töökohale, ning et töötajate töölepingutingimused ei kannataks nende äraoleku tõttu. Töötajatele peaksid kuni sellise puhkuse lõpuni säilima juba olemas olevad või omandamisjärgus õigused.

(22)  Puhkusekorralduse eesmärk on toetada töötavaid lapsevanemaid ja hooldajaid konkreetsel perioodil ning säilitada ja soodustada nende järjepidevat osalemist tööturul. Seepärast on asjakohane selgelt sätestada töötajate tööalaste õiguste kaitse käesoleva direktiiviga hõlmatud puhkuste võtmise korral, eelkõige seoses nende õigusega naasta samale või samaväärsele töökohale, ning et töötajate töölepingutingimused ei kannataks nende äraoleku tõttu. Töötajatele peaksid kuni sellise puhkuse lõpuni säilima juba olemas olevad või omandamisjärgus õigused. Sama oluline puhkusekorralduse eesmärk on tagada, et töötavad vanemad säilitavad pereelu kvaliteedi, hoolitsedes oma laste eest, täites oma kohustusi, sealhulgas oma esmase hariduse andja rolli, eriti varases lapsepõlves, parimal võimalikul viisil ning veetes oma lastega kvaliteetaega. Töö- ja pereelu ebatõhus ühitamine võib avaldada negatiivset mõju ka laste ja vanemate füüsilisele ja vaimsele tervisele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Töötajaid, kes kasutavad oma õigust puhkusele või taotlevad paindlikku töökorraldust, tuleks kaitsta sellest tuleneva diskrimineerimise või mis tahes ebasoodsama kohtlemise eest.

(23)  Töötajaid, kes kasutavad oma õigust puhkusele või taotlevad paindlikku töökorraldust, tuleks kaitsta sellest tuleneva diskrimineerimise või mis tahes ebasoodsama kohtlemise eest. Et tagada tööandjate ja töötajate huvide vahel tasakaal, peaksid liikmesriigid samas tagama, et tööandjaid kaitstakse selliste õiguste igasuguse kuritarvitamise eest.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Töötajad, kes kasutavad käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuse või paindliku töökorralduse õigusi, peaksid olema kaitstud sellise vallandamise ja võimalikuks vallandamiseks ettevalmistamise vastu, mille põhjuseks on see, et nad on taotlenud või kasutanud sellise puhkuse või pandliku töökorralduse õigust. Kui töötajatele tundub, et nad vallandati sel põhjusel, peaks neil olema võimalik küsida tööandjalt nõuetekohast põhjendust vallandamise kohta.

(24)  Töötajad, kes kasutavad käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuse või paindliku töökorralduse õigusi, peaksid olema kaitstud sellise vallandamise ja võimalikuks vallandamiseks ettevalmistamise vastu, mille põhjuseks on see, et nad on taotlenud või kasutanud sellise puhkuse või paindliku töökorralduse õigust. Kui töötajatele tundub, et nad vallandati sellisel põhjusel, peaks neil olema võimalik küsida tööandjalt nõuetekohast kirjalikku vallandamise põhjendust.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnorme või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste kohta juba kehtivaid õigusnorme ei täideta. Võrdse kohtlemise põhimõtte tulemuslikuks rakendamiseks vajavad töötajad piisavat õiguskaitset ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede vastu, mis tulenevad käesoleva direktiivi kohaste õigustega seoses esitatud kaebusest või menetlusest. Ebasoodsalt koheldud töötajad võivad olla sunnitud oma õiguste teostamisest loobuma survestamisohu tõttu ja seepärast peaksid käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kasutajad olema kaitstud mis tahes ebasoodsa kohtlemise vastu. Selline kaitse on eriti vajalik töötajate esindajatele, kui nad täidavad oma ülesandeid.

(26)  Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnorme või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste kohta juba kehtivaid õigusnorme ei täideta. Võrdse kohtlemise põhimõtte tulemuslikuks rakendamiseks vajavad töötajad piisavat õiguskaitset ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede vastu, mis tulenevad käesoleva direktiivi kohaste õigustega seoses esitatud kaebusest või menetlusest. Ebasoodsalt koheldud töötajad võivad olla sunnitud oma õiguste teostamisest loobuma survestamisohu tõttu ja seepärast peaksid käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kasutajad olema kaitstud mis tahes ebasoodsa kohtlemise vastu. Selline kaitse on eriti vajalik töötajate esindajatele, kui nad täidavad oma ülesandeid. Tööinspektsioonide ja sotsiaalkontrollide raames tuleks jälgida asjakohaste vahenditega käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist, et vältida diskrimineerimist ning tagada, et töötajatel oleks sotsiaal- ja tööõigustele võrdne juurdepääs.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Pidades silmas käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kaitse edasist suurendamist, peaksid liikmesriikides võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused olema pädevad ka käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades.

(27)  Pidades silmas käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kaitse edasist suurendamist, peaksid liikmesriikides võrdõiguslikkuse küsimusega ja lapse õigustega tegelevad asutused olema pädevad ka käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded, võimaldades liikmesriikidel kehtestada või säilitada soodsamaid õigusnorme. Praegu kehtiva õigusraamistiku alusel omandatud õigused jäävad kehtima, kui käesoleva direktiiviga ei kehtestata soodsamaid õigusnorme. Käesoleva direktiivi rakendamine ei või vähendada kehtivates liidu õigusaktides sätestatud sellekohaseid õigusi ja see ei ole ka mõjuv põhjus, et vähendada töötajatele käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas võimaldatavat üldist kaitsetaset.

(28)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded, lubades liikmesriikidel kehtestada või säilitada soodsamaid õigusnorme. Praegu kehtiva õigusraamistiku alusel omandatud õigused jäävad kehtima, kui käesoleva direktiiviga ei kehtestata soodsamaid õigusnorme. Käesoleva direktiivi rakendamine ei või vähendada kehtivates liidu õigusaktides, liikmesriikide õigusaktides ja kollektiivlepingutes sätestatud sellekohaseid õigusi ja see ei ole ka mõjuv põhjus, et vähendada töötajatele käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas võimaldatavat üldist kaitsetaset.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Liikmesriigid peaksid kaaluma käesolevas direktiivis sisalduvate meetmete laiendamist töötajatele, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Käesolevas direktiivis tuleks hoiduda haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata oma ülevõtmisakti mõju VKEdele, veendumaks et selle mõju VKEdele ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata eritähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele.

(30)  Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi rakendamisel hoiduma põhjendamatute haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata korrapäraselt oma ülevõtmisakti mõju VKEdele, veendumaks et selle mõju VKEdele ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata eritähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele, eelkõige seoses vanemapuhkuse korra ja paindliku töörežiimi mõjuga töökorraldusele, ning avaldada selliste hindamiste tulemused.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a)  Et saavutada pere- ja tööelu ühitamisel parem töö- ja eraelu tasakaal ning meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning täita täielikult käesoleva direktiivi eesmärk, peaks komisjon kaaluma ka 1992. aastast pärit nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamist, võttes arvesse käesolevas direktiivis kokku lepitud uusi õigusi ja sätteid.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide mees- ja naistöötajate suhtes, kellel on tööleping või -suhe.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide töötajate suhtes, kellel on tööleping või -suhe, mis on määratletud igas liikmesriigis kehtivate seaduste, kollektiivlepingute ja/või tavadega ning kooskõlas kriteeriumidega, mille alusel määratakse kindlaks töötaja staatus vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  „isapuhkus“ – isadele lapse sünni korral ette nähtud puhkus;

a)  „isapuhkus“ – isale või liikmesriigi õiguses määratletud võrdväärsele teisele vanemale lapse sünni või lapsendamise korral ette nähtud tasustatud puhkus, mida saab kasutada lapse sünni või lapsendamise perioodil rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse ajal;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  „vanemapuhkus“ – lapse sünni või lapsendamise korral lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud puhkus;

b)  „vanemapuhkus“ – lapse sünni või lapsendamise korral lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud tasustatav puhkus;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  „hooldaja“ – töötaja, kes tagab isikliku hoolduse või toetuse raskelt haigele või hooldamist vajavale sugulasele;

c)  „hooldaja“ – töötaja, kes tagab isikliku hoolduse või toetuse sugulasele, kes vajab hooldamist või toetust tõsisel tervislikul põhjusel või puuetega inimeste õiguste konventsiooni määratlusele vastava puude tõttu;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  „hoolduspuhkus“ – hooldajale ette nähtud tasustatav puhkus, et pakkuda isiklikku hooldust või toetust sugulasele, kes vajab hooldamist või toetust tõsisel tervislikul põhjusel või puude tõttu;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  „sugulane“ – töötaja poeg, tütar, ema, isa, abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui liikmesriigi õigus näeb ette registreeritud kooselu;

d)  „sugulane“ – vähemalt töötaja poeg, tütar, ema, isa, õde või vend, abikaasa laps, kasulaps, lapselaps, vanavanem, eestkostja või eestkostetav, abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui liikmesriigi õigus näeb ette registreeritud kooselu;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  „volitatud kolmas isik“ - töötaja, kellele lapsevanem annab edasi oma õiguse käesolevas direktiivis käsitletavatele puhkustele;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  „hooldusvajadus“olukord, kus isik vajab oma puude või tõsise terviseprobleemi (v.a raske haigus) tõttu ajutist või alalist hooldamist;

e)  „hooldus- ja toetusvajadus“seisund, kus isik vajab puude tõttu või tõsisel tervislikul põhjusel ajutist või alalist hooldamist ning mille puhul on vaja isiklikku abi või toetust;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  „paindlik töökorraldus“ – töötajate võimalus kohandada oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust ja paindlikku töögraafikut või vähendada töötundide arvu.

f)  „paindlik töökorraldus“ – töötajate võimalus kohandada vabatahtlikkuse alusel oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust, kui see on teostatav, ja paindlikku töögraafikut või vähendada töötundide arvu.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada isadele lapse sünni korral õigus saada vähemalt kümme tööpäeva isapuhkust.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada isadele või liikmesriigi õiguses määratletud võrdväärsele teisele vanemale õigus saada lapse sünni või lapsendamise perioodil rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse ajal vähemalt kümme tööpäeva isapuhkust.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid hindavad vajadust kohandada isapuhkuse kättesaadavuse tingimusi ja selle kohaldamise üksikasjalikku korda nende isade vajadustele, kes on suuremat hoolt nõudvas eriolukorras, mille määratluse üle otsustavad liikmesriigid. Sellises eriolukorras võivad olla: puudega isad, puuetega laste isad, sealhulgas vaimse tervise probleemidega, tõsiste terviseprobleemidega või raske haigusega laste isad ning üksikisad, nii nagu need on määratletud liikmesriikide õiguse ja tavaga.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et töötajatel on individuaalne õigus vähemalt nelja kuu pikkusele vanemapuhkusele enne lapse teatavasse ikka jõudmist, so vähemalt enne 12-aastaseks saamist.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et töötajatel on individuaalne õigus vähemalt nelja kuu pikkusele tasustatavale ja mitteülekantavale vanemapuhkusele enne lapse teatavasse ikka jõudmist, s.o vähemalt enne 10-aastaseks saamist. Liikmesriigid hindavad võimalust laiendada vanemapuhkuse saamise õigust nende töötajate puhul, kes on suuremat hoolt nõudvas eriolukorras, mille määratluse üle otsustavad liikmesriigid. Sellises eriolukorras võivad olla: puudega vanemad, puudega laste vanemad, sealhulgas vaimse tervise probleemidega, tõsise terviseprobleemi või raske haigusega laste vanemad ning üksikvanemad, nii nagu need on määratletud liikmesriikide õiguse ja tavaga.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liikmesriigid lubavad ühel lapsevanemal kanda vanemapuhkuseõigus üle teisele lapsevanemale, tagavad nad, et vähemalt neli kuud ei ole ülekantavad.

2.  Kui liikmesriigid lubavad ühel lapsevanemal kanda vanemapuhkuseõigus üle teisele lapsevanemale, tagavad nad, et vähemalt neli kuud vanemapuhkusest ei ole ülekantavad. Kui liikmesriigid näevad ette rohkem kui nelja kuu pikkuse vanemapuhkuse, võib piiratud osa sellest puhkusest olla ülekantav mitte ainult teisele vanemale, vaid ka selleks määratud kolmandale isikule, kes tegelikult lapse eest hoolitseb.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid võivad seada vanemapuhkuse saamise tingimuseks üldise või pideva tööstaaži, mis ei ületa üht aastat. Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ21 kohaste ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute korral võetakse tööstaaži arvutamisel arvesse nende lepingute kogukestust.

4.  Liikmesriigid võivad seada vanemapuhkuse saamise tingimuseks üldise või pideva tööstaaži, mis ei ületa kuut kuud. Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ21 kohaste ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute korral võetakse tööstaaži arvutamisel arvesse nende lepingute kogukestust.

__________________

__________________

21 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, 10.7.1999), lk 43.

21 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, 10.7.1999), lk 43.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid võivad kindlaks määrata asjaolud, mille korral võib tööandja pärast liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute ja/või tava kohast konsulteerimist vanemapuhkuse andmise mõistliku perioodi võrra edasi lükata põhjendusel, et see häirib märgatavalt ettevõtte korralikku toimimist. Tööandjad peavad vanemapuhkuse edasilükkamist kirjalikult põhjendama.

5.  Liikmesriigid võivad kindlaks määrata asjaolud, mille korral võib tööandja pärast liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute ja/või tava kohast konsulteerimist vanemapuhkuse andmise kõige rohkem kaks korda ja kuni kuue kuu pikkusel ajavahemikul mõistliku perioodi võrra edasi lükata põhjendusel, et see häirib märgatavalt ettevõtte korralikku toimimist. Tööandjad peavad vanemapuhkuse edasilükkamist kirjalikult põhjendama. Lisaks võtavad liikmesriigid arvesse eelkõige mikroettevõtjate piiranguid.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus taotleda vanemapuhkust osaajaga, vaheldumisi töötamisega või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjad võtavad selliste taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult põhjendama.

6.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus taotleda vanemapuhkust osaajaga, vaheldumisi töötamisega või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjad võtavad selliste taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist pärast taotluse saamist mõistliku aja jooksul kirjalikult põhjendama.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Liikmesriigid hindavad vajadust kohandada vanemapuhkuse kohaldamise kättesaadavuse tingimusi ja üksikasjalikku korda lapsendanud vanemate, puudega vanemate ning puudega või pikaajalist haigust põdeva lapse vanemate vajadustega.

7.  Liikmesriigid hindavad vajadust kohandada vanemapuhkuse kättesaadavuse tingimusi ja selle kohaldamise üksikasjalikku korda nende vanemate vajadustega, kes on eriolukorras, mille määratluse üle otsustavad liikmesriigid. Sellises eriolukorras võivad olla: puudega vanemad, puudega laste vanemad, sealhulgas vaimse tervise probleemidega, tõsise terviseprobleemi või raske haigusega laste vanemad ning üksikvanemad, nii nagu need on määratletud liikmesriikide õiguse ja tavaga.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus saada aastas vähemalt viis tööpäeva hoolduspuhkust. Selle õiguse kasutamise tingimuseks võib olla töötaja nõuetekohane põhjendus sugulase tervisliku seisundi kohta.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus saada aastas vähemalt viis tööpäeva hoolduspuhkust. Selle õiguse kasutamise tingimuseks võib olla nõuetekohane meditsiiniline põhjendus töötaja sugulase hooldus- ja toetusvajaduste kohta.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6a (uus)

 

Andmete konfidentsiaalsus

 

Teavet tervisliku seisundi või iseseisvuse kaotamisega seotud olukorra kohta käsitletakse konfidentsiaalsena ning jagatakse ainult piiratud arvu asjaomaste teenistustega, et tagada nii töötaja kui ka hooldust vajava isiku õigus andmete kaitsele.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastavalt liikmesriigi õigusele, kollektiivlepingutele ja/või tavale ning sotsiaalpartneritele delegeeritud volitusi arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuseõigusi kasutavad töötajad saavad tasu või piisavat hüvitist vähemalt võrdväärselt sellega, mida asjaomane töötaja saaks haiguspuhkuse korral.

Vastavalt liikmesriigi õigusele, kollektiivlepingutele ja/või tavale ning sotsiaalpartneritele delegeeritud volitusi arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuseõigusi kasutavad töötajad saavad tasu või piisavat hüvitist järgmiselt:

 

a) artikli 4 lõikes 1 osutatud isapuhkuse puhul tasu või hüvitist, mis on võrdväärne riigi tasandil määratletud rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal makstava tasuga, tagades seejuures naiste ja meeste võrdse tasustamise põhimõtte;

 

b) artikli 5 lõikes 1 osutatud vanemapuhkuse puhul tasu või hüvitist, mis on vähemalt võrdväärne 80 %-ga töötaja brutopalgast;

 

c) artiklis 6 osutatud hoolduspuhkuse puhul tasu või hüvitist, mis on vähemalt võrdväärne 80 %-ga töötaja brutopalgast.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele, kellel on kuni teatavas vanuses, so vähemalt 12-aastased lapsed, ja hooldajatele õigus taotleda nende isikute hooldamiseks paindlikku töökorraldust. Paindliku töökorralduse kestust võib mõistlikult piirata.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele, kellel on kuni teatavas vanuses, s.o vähemalt kümneaastased lapsed, ja hooldajatele õigus taotleda nende isikute hooldamiseks paindlikku töökorraldust. Paindliku töökorralduse kestust võib mõistlikult piirata.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tööandjad võtavad lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist põhjendama.

2.  Tööandjad võtavad lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse taotluste kaalumisel ja neile kirjalikul vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi, seda eriti mikroettevõtetes. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist põhjendama, pakkudes võimalusi alternatiivseks töökorralduseks.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse kestus on piiratud, on töötajal õigus taastada oma algne töökorraldus pärast kokkulepitud perioodi möödumist. Samuti on töötajal õigus taotleda oma algse töökorralduse taastamist, kui see on põhjendatud asjaolude muutumise tõttu. Tööandjad peavad selliste taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse võtma enda ja töötajate vajadusi.

3.  Kui lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse kestus on piiratud, on töötajal õigus taastada oma algne töökorraldus pärast kokkulepitud perioodi möödumist. Samuti on töötajal õigus taotleda oma algse töökorralduse taastamist, kui see on põhjendatud asjaolude muutumise tõttu. Tööandjad peavad selliste taotluste kaalumisel ja neile kirjalikul vastamisel arvesse võtma enda ja töötajate vajadusi.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid hindavad vajadust võtta meetmeid, millega tagatakse, et paindliku tööaja kohaldamine on kohandatud suuremat hoolt nõudvas eriolukorras olevate vanemate konkreetsetele vajadustele, pidades eelkõige silmas puudega vanemaid ja puudega laste, sealhulgas vaimse tervise probleemidega, tõsise terviseprobleemi või raske haigusega laste vanemaid, ja üksikvanemaid, nii nagu need on määratletud liikmesriikide õiguse ja tavaga.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid määravad kindlaks töölepingu või -suhte staatuse artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuste perioodil, sealhulgas seoses sotsiaalkindlustusõigustega, ja samal ajal tagavad töösuhte säilimise sellel ajavahemikul.

3.  Liikmesriigid määravad kindlaks töölepingu või -suhte staatuse artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuste perioodil ja samal ajal tagavad töösuhte säilimise sellel ajavahemikul, piiramata seejuures sotsiaalkindlustusõigusi, sealhulgas pensionimakseid, mida töötaja suhtes kogu puhkuseperioodi vältel kohaldatakse.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelustada töötajate ebasoodne kohtlemine põhjusel, et töötaja on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või kasutanud artiklis 9 osutatud õigust paindlikule töökorraldusele.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelustada töötajate igasugune diskrimineerimine ja ebasoodne kohtlemine põhjusel, et töötaja on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või kasutanud artiklis 9 osutatud õigust paindlikule töökorraldusele.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnormide või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate õigusnormide täitmata jätmise korral. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste kohaldamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuseks võib olla trahv. Samuti võib karistuseks olla hüvitise maksmine.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnormide või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate õigusnormide täitmata jätmise korral. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste kohaldamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuseks on trahv. Samuti võib karistuseks olla hüvitise maksmine.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 16

Artikkel 16

Kaitse tase

Kaitse taseme säilitamine

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada töötajate jaoks käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted. Vastavalt artikli 5 lõikele 2 tagavad nad siiski selle, et vähemalt neli kuud vanemapuhkusest ei ole ülekantavad.

1. Liikmesriigid ja/või sotsiaalpartnerid võivad kehtestada või säilitavad töötajate jaoks käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted. Vastavalt artikli 5 lõikele 2 tagavad nad siiski selle, et vähemalt neli kuud vanemapuhkusest ei ole ülekantavad.

 

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks konkreetsemate liidu õiguse sätete ning eelkõige meeste ja naiste võrdset kohtlemist või võrdseid võimalusi käsitlevate liidu õiguse sätete kohaldamist.

 

3. Käesoleva direktiivi rakendamine ei ole mõjuv põhjus, et vähendada töötajatele ette nähtud õigusi ja võimaldatavat üldist kaitsetaset.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud sätted ja käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud reguleerimiseseme kohta juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele sobival viisil teatavaks.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud sätted ja käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud reguleerimiseseme kohta juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele sobival viisil, sh ühtse digivärava kaudu, teatavaks.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist edastavad liikmesriigid komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, et komisjon saaks koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.

1.  Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist edastavad liikmesriigid komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, et komisjon saaks koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande ja hinnata käesoleva direktiivi eesmärkide, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi rakendamist ning ka mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengule avalduvat mõju.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tuginedes liikmesriikide poolt lõike 1 alusel edastatud teabele, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade käesoleva direktiivi kohaldamisest ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek.

2.  Tuginedes liikmesriikide poolt lõike 1 alusel edastatud teabele, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade käesoleva direktiivi kohaldamisest, sealhulgas esitatakse soo kaupa liigitatud andmed käesolevas direktiivis ette nähtud eri liiki puhkuste kasutamise kohta ja käsitletakse selle mõju mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek, seejuures hinnatakse ka võimalust laiendada käesolevas direktiivis sisalduvaid õigusi edaspidi ka füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon hindab varsti pärast käesoleva direktiivi jõustumist ka seda, kas direktiivis järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtet eri liiki puhkuste jaoks ette nähtud sissetuleku asendamise eri tasanditel, ning kui selline diskrimineerimine tuvastatakse, võtab viivitamatult vajalikud seadusandlikud meetmed.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaal

Viited

COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

15.5.2017

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

15.5.2017

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

14.9.2017

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Agnieszka Kozłowska-Rajewicz

20.10.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

19.2.2018

27.3.2018

15.5.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

8

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Beatriz Becerra Basterrechea, Heinz K. Becker, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Anna Hedh, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Florent Marcellesi, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Margot Parker, Marijana Petir, Pina Picierno, João Pimenta Lopes, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Maria Gabriela Zoană

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eleonora Forenza, Julie Girling, Kostadinka Kuneva, Clare Moody, Branislav Škripek, Mylène Troszczynski, Julie Ward

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar

EFDD

Daniela Aiuto

PPE

Heinz K. Becker, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Michaela Šojdrová

S&D

Vilija Blinkevičiūtė, Anna Hedh, Mary Honeyball, Clare Moody, Maria Noichl, Pina Picierno, Liliana Rodrigues, Julie Ward, Maria Gabriela Zoană

VERTS/ALE

Florent Marcellesi, Terry Reintke, Ernest Urtasun

8

ECR

Branislav Škripek, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Margot Parker

ENF

Mylène Troszczynski

GUE/NGL

João Pimenta Lopes

PPE

Anna Maria Corazza Bildt, Julie Girling, Angelika Niebler

4

0

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Kostadinka Kuneva

PPE

Marijana Petir, Anna Záborská

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Õigusküsimuste peadirektoraadi andmed: https://ec.europa.eu/info/strategy/justice-and-fundamental-rights/discrimination/gender-equality/equal-economic-independence_en#womeninwork

(2)

EIGE: soolise võrdõiguslikkuse indeks 2017: soolise võrdõiguslikkuse mõõtmine Euroopa Liidus aastatel 2005–2012. Peamised järeldused. Töövaldkonna peatükk: 10 aastat aeglast edasiminekut.

(3)

http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Europe_2020_indicators_-_employment

(4)

Eurofound: Vanema- ja isapuhkuse kasutamise edendamine Euroopa Liidu isade seas (2015), https://www.eurofound.europa.eu/publications/customised-report/2015/working-conditions-industrial-relations/promoting-uptake-of-parental-and-paternity-leave-among-fathers-in-the-european-union

OECD (2017), The Pursuit of Gender Equality: An Uphill Battle (Soolise võrdõiguslikkuse poole püüdlemine: raske lahing), OECD väljaanded, Pariis.

http://dx.doi.org/10.1787/9789264281318-en

(5)

Uuringud näitavad, et isapuhkus on isade edasise hoolduskohustustes osalemise tingimus, näiteks vanemapuhkuse võtmise vormis, aga ka nende üldise lapse kasvatamisse kaasamise mõttes:

Linda Haas & C. Philip Hwang (2008): „The Impact of Taking Parental Leave on Fathers’ Participation In Childcare And Relationships With Children: Lessons from Sweden“ („Vanemapuhkuse võtmise mõju isade osalemisele lapsehoolduses ja suhetele lastega: Rootsi õppetunnid“), Community, Work & Family 11:1, 85-104, DOI: 10.1080/13668800701785346

Sakiko Tanaka & Jane Waldfogel (2007): „EFFECTS OF PARENTAL LEAVE AND WORK HOURS ON FATHERS’ INVOLVEMENT WITH THEIR BABIES“ („Vanemapuhkuse ja tööaegade mõju isade tegelemisele imikutega“), Community, Work & Family, 10:4, 409–426, DOI: 10.1080/13668800701575069

Eyal Abraham, Talma Hendler, Irit Shapira-Lichter, Yaniv Kanat-Maymon, Orna Zagoory-Sharon ja Ruth Feldman: „Father's brain is sensitive to childcare experiences“ („Isa aju on tundlik lapsehoolduskogemuste suhtes“), Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) juuli 2014, 111 (27) 9792–9797.

(6)

Mida tugevam on side, seda tõenäolisemalt osaleb isa lapse hooldamises, ning mida rohkem tegeleb isa esimese lapsega, seda suuremad on pere võimalused otsustada saada teine laps.

Ann-Zofie Duvander & Gunnar Andersson (2008): „Gender Equality and Fertility in Sweden“ („Sooline võrdõiguslikkus ja viljakus Rootsis“), Marriage & Family Review, 39:1-2, 121–142, DOI: 10.1300/J002v39n01_07


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (23.5.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL

(COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD))

Arvamuse koostaja: Joëlle Bergeron

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon on seisukohal, et käesolevas direktiivi ettepanekus on arvestatud vajadust käsitleda töö- ja eraelu tasakaalustamise teemat laiemalt, võttes arvesse ühiskonna arengut viimastel aastatel.

Selle eesmärk on vähendada naiste alaesindatust tööturul ja toetada nende karjääri edenemist, luues paremad tingimused töö ja pereelu kohustuste ühitamiseks. Selleks esitatakse direktiivis miinimumkriteeriumid, et rakendada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl. Nii edendatakse ELi õigusraamistikku kohandades ja uuendades mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust.

ELis töötavad osalise tööajaga peamiselt naised (32 % kõigist naistest, kuid ainult 8 % meestest), eelkõige seetõttu, et neil on raske ühitada töö- ja eraelu. Muidugi tähendab see paljudel juhtudel ka suuri erinevusi meeste ja naiste palkade ja pensionide vahel. Praegune liidu ja liikmesriikide tasandi õigusraamistik pakub meestele vähe stiimuleid, et võrdsel määral osaleda koduste kohustuste täitmisel. Nende vajakajäämistega tuleb kiiremas korras tegeleda. Raportöör nõustub täielikult direktiivi ettepaneku konkreetsete eesmärkidega, nimelt muuta töö- ja eraelu ühitamise võimalused kättesaadavamaks ning õhutada mehi kasutama rohkem vanemapuhkust ja muid paindliku töökorralduse viise. Viimase punkti osas on väga tähtis vanemapuhkusel makstava hüvitise suurus, et mehed ja naised seda puhkust võrdselt kasutaksid. Praegu ei ole see kaugeltki nii, kuna vanemapuhkuse tasu on naeruväärselt madal. Komisjoni ettepanek, et see hüvitis oleks samal tasemel haigushüvitisega, on samm õiges suunas. Laste kaitsmine peab olema esmatähtis ja sellest tuleb alati juhinduda. Raportöörile on selge, et lapsele on kõige parem, kui teda kasvatavad, hooldavad ja hoiavad võrdsel määral mõlemad vanemad. Seetõttu on raportöör arvamusel, et naised ja mehed peaksid saama laste kasvatamisel võrdselt osaleda. See on võimalik, kui kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus tasustatud ja tasustamata töö osas ning suunata neid võrdsel määral koduseid töid tegema ning laste ja abi vajavate sugulaste eest hoolitsema.

Tuleb siiski arvestada tööandjaga seotud nõudeid ja piiranguid, eriti juhul, kui on tegemist kahe või kolme töötajaga väikeettevõttega. Vanemapuhkuse võtmine võib olla sellisele ettevõttele tõsine probleem. Seepärast rõhutab raportöör vajadust tagada tööandjatele parem kaitse ning ühtlasi hoida ära süsteemi kuritarvitamist töötajate poolt, kes väidavad, et puuduvad töölt pakilistel perekondlikel põhjustel. Seda arvestades tuleks vanemapuhkust anda vajalike tõendite esitamisel ning alles siis, kui ollakse mingi miinimumaja (kõige enam üheksa kuud) juba töötanud. Samuti tuleks reguleerida hooldajate puhkusi, et kaitsta tööandjat õiguste kuritarvitamise eest. Samal ajal on tähtis võimaldada töötajatele, kes soovivad oma lähedast hooldada, paremat töö- ja eraelu tasakaalustamist, et nad tööturult lõplikult ei lahkuks.

Raportöör rõhutab ka seda, et komisjon ei ole arvesse võtnud olukordi, kus vanemad kasvatavad puudega või raskelt haiget last, või mitmike sünnitamist või adopteerimist. Tema arvates peaks sellistes olukordades saama lapsehoolduspuhkuse kestust kahekordistada.

Sama peaks kehtima ka üksikvanemate suhtes, kelle arv üha kasvab ja keda ei saa ignoreerida.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtetest. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 on liidu üks eesmärk edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23 kohaselt tuleb kõikides valdkondades, sealhulgas seoses tööhõive, töö ja palgaga, tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

(2)  Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtetest. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 on liidu üks eesmärk edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23 kohaselt tuleb kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk, tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Käesolev direktiiv toetab neid eesmärke, kuna sellega kaotatakse ebavõrdsus, tugevdatakse soolist võrdõiguslikkust, edendatakse kõrget tööhõivetaset, tugevdatakse liidu sotsiaalset mõõdet ning kiirendatakse liikmesriikide sotsiaaltoetuste ühtlustumist võimalikult kõrgel tasemel.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli artiklis 33 on pere- ja tööelu ühitamise eesmärgil sätestatud õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse korral, õigus tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkusele ning vanemapuhkusele pärast lapse sündi või lapsendamist.

(3)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 33 sätestatakse perede õiguslik, majanduslik ja sotsiaalne kaitse ning selles on pere- ja tööelu ühitamise eesmärgil sätestatud õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse korral, õigus tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkusele ning vanemapuhkusele pärast lapse sündi või lapsendamist.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Puudega inimestel peaks olema õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu, teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus, ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnale.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Kõigis valdkondades, sealhulgas tööturul osalemise, töötingimuste ja karjääri edendamise osas, tuleb tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning neid kindlustada. Naistel ja meestel on õigus saada võrdväärse töö eest võrdset tasu.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika peaks aitama paremini saavutada soolist võrdõiguslikkust, soodustades naiste osalemist tööturul, muutes meeste jaoks lihtsamaks hoolduskohustuste jagamise naistega võrdsetel alustel ning vähendades soolist sissetuleku- ja palgalõhet. Selline poliitika peaks võtma arvesse demograafilisi muutusi, sealhulgas elanikkonna vananemise mõju.

(5)  Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika peaks aitama paremini saavutada soolist võrdõiguslikkust, soodustades naiste osalemist tööturul ning suurendades meeste osalemist ja tähtsust pere-elus kooskõlas harta artikliga 24, mille kohaselt on igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus, ning peaks soodustama laste kasvatamise ja hooldamise kohustuse õiglast jagamist, mis omakorda aitab vähendada soolisi tulu-, palga- ja pensionilõhesid. Selline poliitika peaks võtma arvesse demograafilisi muutusi, sealhulgas elanikkonna vananemise mõju. Seejuures võib töö- ja eraelu parem tasakaalustamine oluliselt stimuleerida suuremat sündivust.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Komisjoni statistiliste andmete kohaselt oli 2017. aasta oktoobri seisuga meeste tööhõivemäär ELis 71,9 % ning naistel 61,4 %, olgugi et naiste haridustase on kõrgem.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Töö- ja eraelu tasakaalustamine on aga paljude hoolduskohustustega lapsevanemate ja töötajate jaoks endiselt suur probleem ning mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet. Peamine tegur, miks naised on tööturul alaesindatud, on töö ja perekonnaga seotud kohustuste tasakaalustamise keerukus. Kui naisel on lapsed, kipub ta tegema vähem tunde palgatööd ja kulutab rohkem aega tasustamata hoolduskohustuste täitmisele. Haige või hooldamist vajav sugulane on samuti osutunud üheks teguriks, mis mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet ja mille tõttu mõned naised tööturult täielikult lahkuvad.

(7)  Kahe rahateenijaga majapidamiste arvu kasvu tagajärjeks on senisest intensiivsem töö ning suurem surve ja suuremad nõudmised töö- ja eraelu tasakaalustamisele. Selle tulemusena on töö- ja eraelu tasakaalustamine paljude hoolduskohustustega lapsevanemate ja töötajate jaoks endiselt suur probleem ning mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet. Peamine tegur, miks naised on tööturul alaesindatud, on töö ja perekonnaga seotud kohustuste tasakaalustamise keerukus. Kui naisel on lapsed, vanemaealised ülalpeetavad või sandistavaid kroonilisi haigusi põdevad lähisugulased, on ta sunnitud tegema vähem tunde palgatööd ja kulutama rohkem aega tasustamata hoolduskohustuste täitmisele. See aitab oluliselt kaasa soolise palgalõhe (mõnes liikmesriigis kuni 28 %) tekkele, mis tööelu jooksul kujundab soolise pensionilõhe (ELis keskmiselt 40 %), ning tulemuseks on naiste suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk. Haige või hooldamist vajav sugulane on samuti osutunud üheks teguriks, mis mõjutab negatiivselt naiste tööhõivet ja mille tõttu mõned naised tööturult täielikult või osaliselt lahkuvad.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Eurofoundi andmetest nähtub, et üle kolme miljoni inimese on loobunud täisajaga töötamisest lastehoiuteenuste või ülalpeetavate pereliikmete hooldusteenuste puudumise tõttu.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Lastel peaks olema õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Praegune liidu õigusraamistik ei paku meestele piisavalt stiimuleid hoolduskohustuste võrdseks jagamiseks. Mitmes liikmesriigis puuduvad tasustatud isa- ja vanemapuhkus, mistõttu isad võtavad sellist puhkust vähe. Töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika erinev ülesehitus meeste ja naiste puhul suurendab soolisi erinevusi töö- ja hooldusküsimustes. Seevastu töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed, näiteks puhkuse või paindliku töökorralduse kasutamine isade poolt, on osutunud positiivselt mõjusaks ning vähendanud seda suhtelist tasustamata töö hulka, mida teevad naised perekonna heaks, ja jätnud naistele rohkem aega palgatööks.

(8)  Praegune liidu õigusraamistik ei paku meestele piisavalt stiimuleid hoolduskohustuste võrdseks jagamiseks. Puuduvad ühtlustatud liidu tasandi eeskirjad, mis reguleeriksid isapuhkust või puhkust haige või hooldamist vajava sugulase eest hoolitsemiseks; erandiks on siin töölt puudumine vääramatu jõu tõttu. Mitmes liikmesriigis puuduvad tasustatud isa- ja vanemapuhkus, mistõttu isad võtavad sellist puhkust vähe. Meeste ja naiste töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika tasakaalustamatus või puudulikkus aeglustab majanduskasvu, viib sotsiaalse kaasamise eesmärkidest kaugenemiseni, põhjustab naistele, eriti vanemas eas, suuremat vaesusriski ning suurendab soolisi erinevusi töö- ja hooldusküsimustes. Seevastu töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed, näiteks puhkuse, sellise puhkuse võtmiseks piisavate stiimulite või paindliku töökorralduse kasutamine isade poolt, on osutunud positiivselt mõjusaks, vähendanud seda suhtelist tasustamata töö hulka, mida teevad naised perekonna heaks ning jätnud naistele rohkem aega palgatööks ning sotsiaalse, majandusliku ja ametialase iseseisvuse saavutamiseks.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Vanematel ja teistel hoolduskohustusega inimestel peaks olema õigus piisavale puhkusele, paindlikule töökorraldusele ja kättesaadavatele hooldusteenustele. Naistele ja meestele peaks olema võrdselt kättesaadav eripuhkus oma hoolduskohustuste täitmiseks, ning neid tuleks õhutada seda kasutama tasakaalustatul viisil.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Tähtis on saavutada töö-, era- ja perekonnaelu vaheline tasakaal tänu laiahaardelisele käsitlusele, mis hõlmab seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid, näiteks selliseid mõjusaid stiimuleid ja meetmeid nagu lastehoiu ja puudustkannatavate inimeste hooldamise eest antavad maksusoodustused.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b)  Majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamise ja rakendamise küsimustes tuleks konsulteerida sotsiaalpartneritega, lähtudes liikmesriikide tavadest. Neil tuleks soovitada pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmida neid olulistes küsimustes, austades samas nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  On asjakohane tunnistada kehtetuks ja asendada direktiiv 2010/18/EL, millega praegu reguleeritakse vanemapuhkust, ja rakendada sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud raamlepingut. Käesolev direktiiv põhineb eelkõige direktiivis 2010/18/EL sätestatud normidel ja nende tugevdamiseks lisatakse sellega praegu kehtivatele õigustele uued õigused.

(10)  On asjakohane tunnistada kehtetuks ja asendada direktiiv 2010/18/EL, millega praegu reguleeritakse vanemapuhkust, ja rakendada sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud raamlepingut. Käesolev direktiiv põhineb eelkõige direktiivis 2010/18/EL sätestatud normidel, mille täiendamiseks tugevdatakse seniseid ja kehtestatakse uusi õigusi. Mitte midagi käesolevas direktiivi ettepanekus ei tuleks tõlgendada vanemapuhkuse direktiivi raames siiani kehtinud õiguste kärpimisena.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumnõuded isa-, vanema- ja hoolduspuhkuse kohta ning lapsevanemate ja hoolduskohustustega töötajate paindliku töökorralduse kohta. Lihtsustades töö- ja eraelu ühitamist lapsevanemate ja hooldajate jaoks, peaks käesolev direktiiv aitama saavutada aluslepingul põhinevad eesmärgid, s.o tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused tööturul ja nende võrdne kohtlemine tööl ning saavutada kõrge tööhõivetase liidus.

(11)  Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumnõuded seoses isa-, vanema- ja hoolduspuhkusega ning lapsevanemate ja hoolduskohustustega töötajate paindliku töökorraldusega, tunnustades seejuures siseriiklikke eeskirju puhkuse ja paindliku töökorralduse kohta, mis on kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ning võimaldavad liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel kehtestada vastavad erieeskirjad. Direktiivis austatakse täiel määral töötajate ja perekondade vabadust ja eelistusi oma elu korraldamisel ning neid ei kohustata kuidagi direktiivi sätteid kasutama. Kui riigi ja üksikisiku tasandil saavutatakse suur tegutsemisvabadus tänu sellele, et lihtsustatakse töö- ja eraelu ühitamist lapsevanemate ja hooldajate jaoks, peaks käesolev direktiiv aitama saavutada aluslepingul põhinevad eesmärgid, s.o tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused tööturul ja nende võrdne kohtlemine tööl ning saavutada liidus kõrge tööhõivetase koos töötajate ja nende perekondade inimväärse elatustasemega.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide nende töötajate suhtes, kellel on tööleping või mõni muu töösuhe. Nagu praegu ka direktiivi 2010/18/EL lisa klausli 2 punktis 3 on sätestatud, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma osalise tööajaga töötajate töölepingud ja -suhted, tähtajalise lepinguga töötajad ning isikud, kellel on tööleping või -suhe renditööjõu agentuuriga.

(12)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide nende töötajate suhtes, kellel on tööleping või mõni muu töösuhe. Nagu praegu ka direktiivi 2010/18/EL lisa klausli 2 punktis 3 on sätestatud, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma osalise tööajaga töötajate töölepingud ja -suhted, tähtajalise või tähtajatu lepinguga töötajad ning isikud, kellel on tööleping või -suhe renditööjõu agentuuriga.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Käesolevas direktiivis tähtsustatakse töö- ja eraelu head tasakaalustamist ilma ebakindlatesse ja ebatüüpilistesse töösuhetesse astumata.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  Direktiivi eesmärk on täiustada ja tugevdada õigusnorme, mis reguleerivad vanemapuhkuse andmise lubatavust ja õiguskindlust puude või pikaajalise raske haiguse all kannatavate lastega isikutele, eriti selleks, et hoiduda meelevaldsetest otsustest puhkuse andmisel vanuserühmadele, keda kehtivad õigusnormid ei hõlma, ning võtta lastehoiukulude katmiseks kasutusele vautšerid/kupongid või erimaksed.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et soodustada hoolduskohustuste võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel, tuleks kehtestada isadele õigus saada lapse sünni korral isapuhkust. Liikmesriikidevaheliste erinevuste arvessevõtmiseks ei tohiks isapuhkuseõigus sõltuda liikmesriigi õiguses määratletud perekonnaseisust.

(13)  Selleks et soodustada hoolduskohustuste võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel, tuleks anda teisele lapsevanemale õigus võtta soovi korral lapse sünni või lapsendamise korral vanemapuhkust. Liikmesriikidevaheliste erinevuste arvessevõtmiseks ei tohiks õigus vanemapuhkusele sõltuda liikmesriigi õiguses määratletud perekonnaseisust, töötamise kestusest ega töölepingu iseloomust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Arvestades asjaolu, et enamik isadest ei kasuta isapuhkuseõigust või kannavad emale üle suure osa oma puhkusest, ja selleks, et innustada teist vanemat võtma vanemapuhkust, säilitatakse käesoleva direktiiviga igale lapsevanemale senine direktiiviga 2010/18/EL kehtestatud õigus saada vanemapuhkust vähemalt neli kuud ja ühtlasi pikendatakse ühelt kuult neljale kuule vanemapuhkuse seda ajavahemikku, mida ei või ühelt vanemalt teisele üle kanda.

(14)  Arvestades asjaolu, et enamik isadest ei kasuta isapuhkuseõigust või kannavad emale üle suure osa oma puhkusest, ja selleks, et varakult tugevdada vanema sidemeid lapsega ning innustada teist vanemat võtma vanemapuhkust, säilitatakse käesoleva direktiiviga igale lapsevanemale senine direktiiviga 2010/18/EL kehtestatud õigus saada vanemapuhkust vähemalt neli kuud ja ühtlasi pikendatakse ühelt kuult neljale kuule vanemapuhkuse seda ajavahemikku, mida ei või ühelt vanemalt teisele üle kanda.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et tagada lapsevanematele paremad vanemapuhkusevõimalused lapse kasvades, tuleks vanemapuhkust anda kuni lapse vähemalt kaheteistaastaseks saamiseni. Liikmesriigid peaksid suutma kindlaks määrata tähtaja, mille jooksul töötaja peab teavitama tööandjat vanemapuhkuse taotlemisest, ja otsustama, kas vanemapuhkuseõigus võib sõltuda teatavast tööstaažist. Arvestades eri lepinguvormide üha suuremat hulka, tuleks tööstaaži arvutamisel võtta arvesse ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute summat. Töötajate ja tööandjate vajaduste tasakaalustamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, kas nad määravad kindlaks juhud, kui tööandja võib vanemapuhkuse andmise teatavatel asjaoludel edasi lükata. Sel juhul peab tööandja edasilükkamist põhjendama. Võttes arvesse võimalust, et tänu paindlikkusele kasutab teine lapsevanem, enamasti isa, tõenäolisemalt sellise puhkuse õigust, peaks töötajatel olema võimalus taotleda vanemapuhkust täis- või osaajaga või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjale peaks jääma õigus otsustada, kas ta rahuldab vanemapuhkuse taotluse mõnel muul viisil kui täisajaga. Liikmesriigid peaksid ka hindama, kas vanemapuhkuse tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada eelkõige ebasoodsas olukorras lapsevanemate erivajadustele.

(15)  Selleks et tagada lapsevanematele paremad vanemapuhkusevõimalused lapse kasvades, tuleks vanemapuhkust anda kuni lapse vähemalt 13-aastaseks saamiseni. Liikmesriigid peaksid suutma kindlaks määrata tähtaja, mille jooksul töötaja peab teavitama tööandjat vanemapuhkuse taotlemisest. Töötajate ja tööandjate vajaduste tasakaalustamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, kas nad määravad kindlaks juhud, kui tööandja võib vanemapuhkuse andmise teatavatel asjaoludel edasi lükata. Sel juhul peab tööandja edasilükkamist kirjalikult põhjendama. Võttes arvesse võimalust, et tänu paindlikkusele kasutab teine lapsevanem, enamasti isa, tõenäolisemalt sellise puhkuse õigust, peaks töötajatel olema võimalus taotleda vanemapuhkust täis- või osaajaga või mõnel muul paindlikul viisil. Tööandjale peaks jääma õigus otsustada, kas ta rahuldab vanemapuhkuse taotluse mõnel muul viisil kui täisajaga. Liikmesriigid peaksid ka hindama, kas vanemapuhkuse tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada eelkõige eriti ebasoodsas olukorras olevate (üksikvanem, lapse puue, raske haigus) lapsevanemate erivajadustele.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Selleks et lihtsustada töötajate töölenaasmist vanemapuhkuse lõppedes, peaksid tööandjad vanemapuhkuse ajal olema töötajaga ühenduses ning töötaja taasintegreerimiseks puhkuse lõppedes tuleks võtta sobivaid meetmeid, mille asjaomased pooled määravad kindlaks liikmesriigi õigust, kollektiivlepinguid ja tavasid arvesse võttes.

(16)  Selleks et lihtsustada töötajate töölenaasmist vanemapuhkuse lõppedes, peaksid tööandjad võtma töötaja taasintegreerimiseks puhkuse lõppedes sobivaid meetmeid, mille asjaomased pooled määravad kindlaks liikmesriigi õigust, kollektiivlepinguid ja tavasid arvesse võttes.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud hoolduspuhkuseõigusele peaks kõikidele töötajatele säilima liikmesriikide kehtestatud tingimustel õigus puududa töölt vääramatutel pakilistel ja ootamatutel perekondlikel põhjustel, nagu praegu on ette nähtud direktiiviga 2010/18/EL.

(18)  Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud hoolduspuhkuseõigusele peaks kõikidele töötajatele säilima liikmesriikide kehtestatud tingimustel õigus puududa töölt pakilistel ja ootamatutel perekondlikel põhjustel, nagu praegu on ette nähtud direktiiviga 2010/18/EL.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selleks et stimuleerida lastega ja hoolduskohustustega töötajaid, eriti mehi, kasutama käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuseperioode, peaks neil olema õigus piisavale puhkusehüvitisele. Hüvitis peaks olema vähemalt samaväärne sellega, mida töötaja saab haiguspuhkuse korral. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse sotsiaalkindlustusõiguste (sealhulgas tervishoid) järjepidevuse tähtsust.

(19)  Selleks et stimuleerida lastega ja hoolduskohustustega töötajaid, eriti mehi, kasutama käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuseperioode, peaks neil olema õigus piisavale puhkusehüvitisele. Hüvitis peaks olema piisav ja vähemalt võrdne sellega, mida asjaomane töötaja saaks haiguspuhkuse korral. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse sotsiaalkindlustuse (sealhulgas ravikindlustuse) õiguste järjepidevuse tähtsust.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et lapsevanematel ja hooldajatel oleks võimalik jääda tööjõu osaks, peaksid nad saama kohandada oma töögraafikut isiklikele vajadustele ja eelistustele. Seepärast peaksid töötavad lapsevanemad ja hooldajad saama taotleda paindlikku töökorraldust, s.t töötajate võimalust kohandada hooldamise otstarbel oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust ja paindlikke tööaegu või vähendada töötundide arvu. Töötajate ja tööandjate vajaduste rahuldamiseks peaksid liikmesriigid saama piirata paindliku töökorraldusega perioodi kestust, sealhulgas väiksema töötundide arvuga perioodi. Kuigi osaajaga töötamine on osutunud kasulikuks ja võimaldanud mõnel naisel pärast laste saamist tööturule edasi jääda, võivad väiksema töötundide arvuga pikkade perioodide tulemuseks olla väiksemad sotsiaalmaksed, millest omakorda on tingitud väiksemad või olematud pensioniõigused. Lõpliku otsuse, kas kiita heaks töötaja paindliku töökorralduse taotlus või mitte, peaks tegema tööandja. Paindliku töökorralduse vajaduse tinginud asjaolud võivad muutuda. Seepärast peaks töötajatele jääma mitte üksnes õigus taastada oma algne töökorraldus pärast teatava kokkulepitud ajavahemiku möödumist, vaid nad peaksid ka saama seda taotleda mis tahes ajal, kui asjaolud seda nõuavad.

(21)  Selleks et lapsevanemad ja hooldajad saaksid töötamist jätkata, peaksid tööandjad võimaldama neil kohandada oma töögraafikuid vastavalt isiklikele vajadustele ja eelistustele. Töötavad lapsevanemad ja hooldajad peaksid, ilma nimetatud õigust kuritarvitamata, saama taotleda paindlikku töökorraldust, s.t töötajate võimalust kohandada hooldamise otstarbel oma töökorraldust, sealhulgas kasutada kaugtöövõimalust ja paindlikke tööaegu või vähendada töötundide arvu. Töötajate ja tööandjate vajaduste rahuldamiseks ja nõuetekohaseks tasakaalustamiseks peaksid liikmesriigid saama piirata osaajaga töötamise kestust, eelistades muid paindliku töökorraldusega võimalusi. Kuigi osaajaga töötamine on tõesti osutunud kasulikuks ja võimaldanud mõnel naisel pärast laste saamist või muude perekondlike kohustuste täitmist tööturule edasi jääda, võivad väiksema töötundide arvuga pikkade perioodide tulemuseks olla väiksemad sotsiaalmaksed, millest omakorda on tingitud väiksemad või olematud pensioniõigused. Lõpliku otsuse, kas kiita heaks töötaja paindliku töökorralduse taotlus või mitte, peaks tegema tööandja. Paindliku töökorralduse vajaduse tinginud asjaolud võivad muutuda. Seepärast peaks töötajatele jääma mitte üksnes õigus taastada oma algne töökorraldus pärast teatava kokkulepitud ajavahemiku möödumist, vaid nad peaksid ka saama seda taotleda mis tahes ajal, kui asjaolud seda nõuavad.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Töötajaid, kes kasutavad oma õigust puhkusele või taotlevad paindlikku töökorraldust, tuleks kaitsta sellest tuleneva diskrimineerimise või mis tahes ebasoodsama kohtlemise eest.

(23)  Töötajaid, kes kasutavad oma õigust puhkusele või taotlevad paindlikku töökorraldust, tuleks kaitsta sellest tuleneva diskrimineerimise, kättemaksu või mis tahes ebasoodsama kohtlemise eest. Asjaolu, et inimene kasutab oma õigust puhkusele või paindlikule töökorraldusele, ei tohi kahjustada tööhõive taset ega muid töötingimusi.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Töötajad, kes kasutavad käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuse või paindliku töökorralduse õigusi, peaksid olema kaitstud sellise vallandamise ja võimalikuks vallandamiseks ettevalmistamise vastu, mille põhjuseks on see, et nad on taotlenud või kasutanud sellise puhkuse või pandliku töökorralduse õigust. Kui töötajatele tundub, et nad vallandati sel põhjusel, peaks neil olema võimalik küsida tööandjalt nõuetekohast põhjendust vallandamise kohta.

(24)  Töötajad, kes kasutavad käesoleva direktiiviga ettenähtud puhkuse või paindliku töökorralduse õigusi, peaksid olema kaitstud vallandamise, surve ja tagakiusamise ja võimalikuks vallandamiseks ettevalmistamise eest, mille põhjuseks on see, et nad on taotlenud või kasutanud sellise puhkuse või pandliku töökorralduse õigust. Kui töötajatele tundub, et nad vallandati sellisel põhjusel, peaks neil olema võimalik küsida tööandjalt nõuetekohast vallandamise põhjendust.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumnõuded, mille eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl, muutes töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks töö- ja pereelu ühitamiste lihtsamaks.

Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumnõuded, mille eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdõiguslikkus sotsiaalõiguste ja töötasu osas seoses võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl, muutes töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks töö- ja pereelu ühitamise lihtsamaks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide mees- ja naistöötajate suhtes, kellel on tööleping või -suhe.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide, nii mees- kui ka naistöötajate suhtes, kellel on liikmesriigi kehtiva seaduse, kollektiivlepingu ja/või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  „isapuhkus“ – isadele lapse sünni korral ette nähtud puhkus;

a)  „isapuhkus“ – teisele vanemale lapse sünni või lapsendamise korral ette nähtud tasustatav puhkus;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  „vanemapuhkus“ – lapse sünni või lapsendamise korral lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud puhkus;

b)  „vanemapuhkus“ – lapse sünni või lapsendamise korral lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud tasustatav puhkus;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  „üksikvanem” – isik, kes ei ole abielus ega riigi õigusega määratletud partnerlussuhtes ning kes üksinda kannab lapse eest vanemlikku vastutust.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada isadele lapse sünni korral õigus saada vähemalt kümme tööpäeva isapuhkust.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada teisele vanemale lapse sünni või lapsendamise korral õigus saada vähemalt 14 tööpäeva ning mitmikute sünni või lapsendamise korral vähemalt 15 päeva kohustuslikku tasustatud vanemapuhkust.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Õigus saada lõikes 1 osutatud vanemapuhkust kehtib sõltumata teise vanema tööstaažist ja töölepingu liigist.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et töötajatel on individuaalne õigus vähemalt nelja kuu pikkusele vanemapuhkusele enne lapse teatavasse ikka jõudmist, so vähemalt enne 12-aastaseks saamist.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et töötajatel oleks individuaalne õigus vähemalt kuue kuu pikkusele vanemapuhkusele enne lapse teatavasse ikka jõudmist, so vähemalt enne 13-aastaseks saamist.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Üksikvanema vanemapuhkus on kaks korda pikem.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liikmesriigid lubavad ühel lapsevanemal kanda vanemapuhkuseõigus üle teisele lapsevanemale, tagavad nad, et vähemalt neli kuud ei ole ülekantavad.

2.  Kui liikmesriigid lubavad ühel lapsevanemal kanda vanemapuhkuseõigus üle teisele lapsevanemale, tagavad nad, et vähemalt neli kuud vanemapuhkust ei ole ülekantavad. Puudega või raskelt haiget last kasvatavate vanemate vanemapuhkus on kaks korda pikem.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid võivad seada vanemapuhkuse saamise tingimuseks üldise või pideva tööstaaži, mis ei ületa üht aastat. Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ21 kohaste ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute korral võetakse tööstaaži arvutamisel arvesse nende lepingute kogukestust.

4.  Liikmesriigid võivad seada vanemapuhkuse saamise tingimuseks üldise või pideva tööstaaži, mis ei ületa üheksat kuud. Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ21 kohaste ühe ja sama tööandjaga sõlmitud järjestikuste tähtajaliste lepingute korral võetakse tööstaaži arvutamisel kohustuslikult arvesse nende lepingute kogukestust.

__________________

__________________

21 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, 10.7.1999), lk 43.

21 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, 10.7.1999), lk 43.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Töötajaid teavitatakse enne töötamise algust kirjalikult töösuhtest tulenevatest, sealhulgas katseajal kehtivatest õigustest ja kohustustest.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Liikmesriigid hindavad vajadust kohandada vanemapuhkuse kohaldamise kättesaadavuse tingimusi ja üksikasjalikku korda lapsendanud vanemate, puudega vanemate ning puudega või pikaajalist haigust põdeva lapse vanemate vajadustega.

7.  Liikmesriigid hindavad vajadust kohandada pikendatud vanemapuhkuse kohaldamise kättesaadavuse tingimusi ja üksikasjalikku korda lapsendanud vanemate, puudega vanemate, üksikvanemate (üksikvanemaga pered) ning puudega või pikaajalist rasket haigust põdevate laste vanemate vajadustega. Eelkõige liikmesriigi tervishoiuasutuste poolt tõendatud pikaajalist rasket haigust põdevate laste vanemate taotlusi vanemapuhkuse saamiseks on keelatud tagasi lükata.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus saada aastas vähemalt viis tööpäeva hoolduspuhkust. Selle õiguse kasutamise tingimuseks võib olla töötaja nõuetekohane põhjendus sugulase tervisliku seisundi kohta.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus saada aastas vähemalt seitse tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust. Selle õiguse kasutamise tingimuseks on töötaja nõuetekohane põhjendus sugulase tervisliku seisundi kohta.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Puudega ema või teise vanema puhkus

 

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis kirjeldatud puhkuseliikide pikkust suurendatakse puudega ema või teise vanema jaoks vähemalt 50 % võrra.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus puududa töölt vääramatutel pakilistel perekondlikel põhjustel, mis on tingitud haigusest või õnnetusest ja muudavad töötaja viivitamatu kohalolu vältimatuks. Liikmesriigid võivad piirata vääramatu jõu tõttu töölt puudumise õigust teatava ajani aastas või iga korra kohta või mõlemal juhul.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele õigus puududa töölt vääramatutel pakilistel perekondlikel põhjustel, mis on tingitud haigusest või õnnetusest ja muudavad töötaja viivitamatu kohalolu vältimatuks. Liikmesriigid võivad sätestada, et vääramatu jõu tõttu töölt puudumisel tuleb esitada tõendid, mida nad peavad asjakohaseks.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastavalt liikmesriigi õigusele, kollektiivlepingutele ja/või tavale ning sotsiaalpartneritele delegeeritud volitusi arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuseõigusi kasutavad töötajad saavad tasu või piisavat hüvitist vähemalt võrdväärselt sellega, mida asjaomane töötaja saaks haiguspuhkuse korral.

Vastavalt liikmesriigi õigusele, kollektiivlepingutele ja/või tavale ning sotsiaalpartneritele delegeeritud volitusi arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkuseõigusi kasutavad töötajad saavad tasu, maksusoodustust või piisavat hüvitist, mis ei ole väiksem sellest, mida asjaomane töötaja saaks haiguspuhkuse korral.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele, kellel on kuni teatavas vanuses, so vähemalt 12-aastased lapsed, ja hooldajatele õigus taotleda nende isikute hooldamiseks paindlikku töökorraldust. Paindliku töökorralduse kestust võib mõistlikult piirata.

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada töötajatele, kellel on kuni teatavas vanuses, so vähemalt 13-aastased lapsed, ja hooldajatele õigus taotleda nende isikute hooldamiseks paindlikku töökorraldust. Paindliku töökorralduse kestust võib mõistlikult piirata.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tööandjad võtavad lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist põhjendama.

2.  Tööandjad võtavad lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse taotluste kaalumisel ja neile kirjalikult vastamisel arvesse enda ja töötajate vajadusi. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult põhjendama.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse kestus on piiratud, on töötajal õigus taastada oma algne töökorraldus pärast kokkulepitud perioodi möödumist. Samuti on töötajal õigus taotleda oma algse töökorralduse taastamist, kui see on põhjendatud asjaolude muutumise tõttu. Tööandjad peavad selliste taotluste kaalumisel ja neile vastamisel arvesse võtma enda ja töötajate vajadusi.

3.  Kui lõikes 1 osutatud paindliku töökorralduse kestus on piiratud, on töötajal õigus taastada oma algne töökorraldus pärast kokkulepitud perioodi möödumist. Lisaks tuleb ette näha ajutine kaitseperiood pärast töötaja tööle tagasipöördumist, et ta saaks lihtsamalt ja tulemuslikumalt taas tööellu lülituda, arvestades seda, et nimetatud kaitseperioodi kestel võivad uued tehnoloogiad aidata töötajal oma oskusi täiustades kiiremini saavutada katkematu ja senisest tempokama töörütmi. Töötajal on õigus taotleda oma algse töökorralduse taastamist samaväärse tasemega töökohal. Tööandjad peavad sellise taotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult põhjendama.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelustada töötajate ebasoodne kohtlemine põhjusel, et töötaja on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või kasutanud artiklis 9 osutatud õigust paindlikule töökorraldusele.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelustada töötajate diskrimineerimine ja ebasoodne kohtlemine põhjusel, et töötaja on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või kasutanud artiklis 9 osutatud õigust paindlikule töökorraldusele.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui töötajatele tundub, et nad vallandati põhjusel, et nad on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või artiklis 9 osutatud paindliku töökorralduse õigust, võivad nad nõuda tööandjalt nõuetekohast põhjendust vallandamise kohta. Tööandja peab seda põhjendama kirjalikult.

2.  Kui töötajatele tundub, et nad vallandati põhjusel, et nad on taotlenud või kasutanud artiklis 4, 5 või 6 osutatud puhkust või artiklis 9 osutatud paindliku töökorralduse õigust, on neil õigus nõuda tööandjalt vallandamise nõuetekohast põhjendust. Tööandja peab mõistliku aja jooksul esitama kirjaliku põhjenduse.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnormide või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate õigusnormide täitmata jätmise korral. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste kohaldamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuseks võib olla trahv. Samuti võib karistuseks olla hüvitise maksmine.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnormide või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate õigusnormide rikkumise korral. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamine.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad vajalikud meetmed, et kaitsta töötajaid, sealhulgas töötajate esindajaid, tööandjapoolse mis tahes ebasoodsa kohtlemise vastu või selliste ebasoodsate tagajärgede vastu, mis tulenevad ettevõttesiseselt esitatud kaebusest või kohtumenetlusest, mille eesmärk on tagada käesolevas direktiivis osutatud õiguste järgimine.

Liikmesriigid kehtestavad vajalikud meetmed, et kaitsta töötajaid tööandjapoolse mis tahes ebasoodsa kohtlemise eest või selliste ebasoodsate tagajärgede eest, mis tulenevad ettevõttesiseselt esitatud kaebusest või kohtumenetlusest, mille eesmärk on tagada käesolevas direktiivis osutatud õiguste järgimine.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et asutus või asutused, kelle ülesanne direktiivi 2006/54/EÜ artikli 20 kohaselt on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada lapsevanemate ja hooldajate võrdset kohtlemist ilma soolise diskrimineerimiseta, on ka pädevad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste lahendamisel.

Ilma et see piiraks töötajate õigusi jõustavate tööinspektsioonide või muude asutuste, sealhulgas töötajate õigusi jälgivate sotsiaalasutuste pädevusi, tagavad liikmesriigid, et asutus või asutused, kelle ülesanne direktiivi 2006/54/EÜ artikli 20 kohaselt on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada lapsevanemate ja hooldajate võrdset kohtlemist ilma soolise diskrimineerimiseta, on ka pädevad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste lahendamisel.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada töötajate jaoks käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted. Vastavalt artikli 5 lõikele 2 tagavad nad siiski selle, et vähemalt neli kuud vanemapuhkusest ei ole ülekantavad.

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada töötajate jaoks käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted, kuid see ei tohi alandada nende siseriiklikes õigusaktides sätestatud norme. Vastavalt artikli 5 lõikele 2 tagavad nad siiski selle, et vähemalt neli kuud vanemapuhkusest ei ole ülekantavad ning et puudega või liikmesriigi tervishoiuasutuste poolt tõendatud pikaajalist rasket haigust põdevate laste vanemate puhkus on kohustuslikult kaitstud.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist edastavad liikmesriigid komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, et komisjon saaks koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.

1.  Hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] edastavad liikmesriigid komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja põhjaliku hinnangu selle kohta, kuidas direktiiv on mõjutanud naiste tööhõivet, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamine

Viited

COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

15.5.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

15.5.2017

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Joëlle Bergeron

3.5.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.10.2017

21.11.2017

21.2.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Kostas Chrysogonos, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Luis de Grandes Pascual, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Evelyne Gebhardt, Virginie Rozière, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mylène Troszczynski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

António Marinho e Pinto

EFDD

Joëlle Bergeron

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, Luis de Grandes Pascual, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Rainer Wieland, Francis Zammit Dimech

S&D

Enrico Gasbarra, Evelyne Gebhardt, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Virginie Rozière

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand, Julia Reda

2

ENF

Marie-Christine Boutonnet, Mylène Troszczynski

1

0

ECR

Angel Dzhambazki

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaal

Viited

COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD)

EP-le esitamise kuupäev

27.4.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

15.5.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

15.5.2017

FEMM

15.5.2017

 

 

Kaasatud komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

14.9.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

David Casa

3.10.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

23.1.2018

21.2.2018

27.3.2018

15.5.2018

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

14

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Michael Detjen, Geoffroy Didier, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Miroslavs Mitrofanovs, Georgi Pirinski, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Lynn Boylan, Karima Delli, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Ivari Padar, Evelyn Regner, Joachim Schuster, Csaba Sógor, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Maria Noichl, Francis Zammit Dimech

Esitamise kuupäev

24.8.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

34

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Robert Rochefort, Yana Toom, Renate Weber

ECR

Arne Gericke, Jana Žitňanská

EFDD

Laura Agea

ENF

Mara Bizzotto

PPE

Georges Bach, David Casa, Geoffroy Didier, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Verónica Lope Fontagné, Claude Rolin, Francis Zammit Dimech

S&D

Maria Arena, Michael Detjen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Javi López, Maria Noichl, Ivari Padar, Georgi Pirinski, Evelyn Regner, Joachim Schuster, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Karima Delli, Jean Lambert, Miroslavs Mitrofanovs

14

ECR

Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius

ENF

Dominique Martin

GUE/NGL

Rina Ronja Kari

NI

Lampros Fountoulis

PPE

Dieter-Lebrecht Koch, Ádám Kósa, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Sofia Ribeiro, Csaba Sógor, Romana Tomc

S&D

Ole Christensen

4

0

GUE/NGL

Lynn Boylan, Tania González Peñas, Kostadinka Kuneva, Paloma López Bermejo

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 31. august 2018Õigusalane teave