Menetlus : 2018/2078(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0272/2018

Esitatud tekstid :

A8-0272/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0321

RAPORT     
PDF 574kWORD 63k
4.9.2018
PE 623.663v02-00 A8-0272/2018

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale

(COM(2018)0360 – C8-0245/2018 – 2018/2078(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Janusz Lewandowski

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 LISA – REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale

(COM(2018)0360 – C8-0245/2018 – 2018/2078(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0360 – C8-0245/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0272/2018),

1.  tunneb otsuse üle heameelt, sest see näitab liidu solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatavate liidu kodanike ja piirkondadega;

2.  rõhutab, et looduskatastroofide tõttu kannatanud piirkondadele tuleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond)“ kaudu makstav rahaline toetus eraldada kiiresti, ja peab kahetsusväärseks, et 2017. aastal hukkus liidus looduskatastroofides palju inimesi;

3.  nõuab kasutuselevõtmise menetluse täiendavat optimeerimist, et taotluse esitamisest maksmiseni kuluvat aega lühendada; tuletab meelde, et abi kiire väljamaksmine on kohalike kogukondade ja omavalitsuste jaoks väga tähtis ning suurendab nende usaldust liidu solidaarsuse vastu;

4.   toetab liikmesriike, kes kasutavad kahju kannatanud piirkondade ülesehitamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde; kutsub komisjoni üles liikmesriikide poolt sel eesmärgil taotletud partnerluslepingute rahaliste vahendite ümberjaotamist toetama ja see kiiresti heaks kiitma;

5.   palub liikmesriikidel kasutada fondi rahalist toetust läbipaistvalt ning jaotada see kõigi kahju kannatanud piirkondade vahel õiglaselt;

6.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

7.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)

EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(1), eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 11,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)  Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013(3) artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).

(3)  11. jaanuaril 2018 esitas Bulgaaria taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses tugeva vihmasaju ja tormide põhjustatud üleujutustega 25. ja 26. oktoobril 2017.

(4)  11. oktoobril 2017 esitas Kreeka taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses maavärinaga, mis tabas 20. juulil 2017 Egeuse mere lõunaosa ja Kosi saart.

(5)  22. detsembril 2017 esitas Leedu taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses katkematu vihmasaju põhjustatud üleujutustega 2017. aasta suvel ja sügisel.

(6)  25. oktoobril 2017 esitas Poola taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 9. kuni 12. augustini 2017 aset leidnud erakordselt tugevate tormide ja vihmasaju tõttu.

(7)  Bulgaaria, Kreeka, Leedu ja Poola taotlused vastavad fondist finantsabi saamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.

(8)  Seepärast tuleks fondi vahendid kasutusele võtta, et anda Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale rahalist abi.

(9)  Selleks et minimeerida fondi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2018. aasta üldeelarve raames võetakse kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendid, et anda abi Bulgaariale (summas 2 258 225 eurot), Kreekale (summas 2 535 796 eurot), Leedule (summas 16 918 941 eurot) ja Poolale (summas 12 279 244 eurot).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates... [vastuvõtmise kuupäev](4)**.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

(1)

  EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(2)

  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(4)

** Parlament lisab kuupäeva enne otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.


SELETUSKIRI

Komisjon teeb ettepaneku võtta Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) vahendid kasutusele, et anda rahalist toetust seoses Bulgaarias ja Leedus toimunud üleujutustega, Kreekas toimunud maavärinatega ning Poolat tabanud tormidega.

ELis 2017. aastal aset leidnud looduskatastroofid põhjustasid kahjustatud piirkondades, millest enamik on vähem arenenud piirkonnad, inimelude kaotust ja tegid seal suurt hävitustööd. ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega väljendatakse seda, et liit on nende traagiliste sündmuste tõttu kahju kannatanud riikide ja inimestega solidaarne.

Bulgaaria 2017. aasta üleujutused

25. ja 26. oktoobril 2017 tabas Kagu-Bulgaariat ebatavaliselt tugev vihmasadu ja torm, mis kahjustas sildu, kuivenduskanaleid, tugiseinu ja põhitaristut. Üleujutus põhjustas 5 inimese surma ning mõjutas veel ligikaudu 6 000 inimest, üleujutuse tõttu said kannatada 142 eluhoonet ning enam kui 1200 mitteeluhoonet.

Taotluses, mille komisjon sai 11. jaanuaril 2018, on Bulgaaria ametiasutused hinnanud katastroofi tekitatud otseste kahjude kogusummaks 90,3 miljonit eurot. Kuna summa moodustab piirkonna SKPst (2015. aasta andmete alusel 5 327 miljonit eurot) 1,6 %, mis on kõrgem kui piirkondliku SKP 1,5 % künnis, liigitub katastroof ELSFi määruse artikli 2 lõike 3 tähenduses piirkondlikuks katastroofiks.

Bulgaaria ametiasutused on hinnanud nimetatud määruse artiklis 3 määratletud hädaolukorras esmatähtsate rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 90,1 miljonit eurot.

Kahju kandnud piirkonnad kuuluvad 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõistes vähem arenenud piirkondade kategooriasse. Bulgaaria ametiasutused ei ole komisjonile teatanud, et nad kavatsevad taastamistöödeks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ette nähtud vahendeid ümber paigutada

Bulgaaria soovis ettemakset. Pärast taotluse esialgset hindamist leidis komisjon, et väidetav kahjusumma, mis ületab abikõlblikkuse künnist vaid vähesel määral, vajab põhjalikumat uurimist ning seetõttu ei ole ettemakse tegemine põhjendatud.

Sarnaselt varasemale praktikale teeb komisjon ettepaneku kohaldada Bulgaaria puhul kuni suure katastroofi künniseni määra 2,5 % otsesest kogukahjust. Seega on kavandatud abi kogusumma 2 258 225 eurot.

Kreeka 2017. aasta maavärinad

20. juulil 2017 tabas Egeuse mere lõunaosas Bodrumi (Türgi) ja Kosi saare (Kreeka) vahelist ala Richteri skaalal 6,6 palline maavärin, millele järgnesid arvukad järeltõuked. Maavärin kahjustas peamiselt avalikku taristut ja vara ning olulisi kultuuripärandiobjekte.

Taotluses, mille komisjon sai 11. oktoobril 2017 ja mida täiendati 9. märtsil 2018, on Kreeka ametiasutused hinnanud katastroofi tekitatud otseste kahjude kogusummaks 101,4 miljonit eurot. Kuna summa moodustab piirkonna SKPst (2014. aasta andmete alusel 6 045 miljonit eurot) 1,8 %, mis on kõrgem kui piirkondliku SKP 1,5 % künnis, liigitub katastroof ELSFi määruse artikli 2 lõike 3 tähenduses piirkondlikuks katastroofiks.

Kreeka ametiasutused on hinnanud nimetatud määruse artiklis 3 määratletud hädaolukorras esmatähtsate rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 93,9 miljonit eurot.

Kahju kandnud piirkond kuulub 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõistes enam arenenud piirkondade kategooriasse. Kreeka ametiasutused on komisjonile teatanud, et nad kavatsevad taastamistöödeks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ette nähtud vahendeid ümber paigutada.

Kreeka soovis oma taotluses ettemakset, kuid komisjon leidis, et ettemakse tegemine ei ole põhjendatud, sest ELSFi määruse artiklis 4a sätestatud esialgse hinnangu koostamiseks oli vaja, et Kreeka esitaks täiendavat teavet.

Sarnaselt varasemale praktikale teeb komisjon ettepaneku kohaldada Kreeka puhul kuni suure katastroofi künniseni määra 2,5 % otsesest kogukahjust. Seega on kavandatud abi kogusumma 2 535 796 eurot.

Leedu 2017. aasta üleujutus

2017. aasta suvel ja sügisel tabas Leedut lakkamatu vihmasadu, mille tagajärjel oli maapind nii märg, et liigvesi ei saanud sellesse imbuda. Nii tekkisid üleujutused, mis kahjustasid peamiselt võrgutaristut ja põllumajandussektorit.

Taotluses, mille komisjon sai 22. detsembril 2017 ja mida täiendati 6. veebruaril 2018, on Leedu ametiasutused hinnanud katastroofi tekitatud otseste kahjude kogusummaks 407,4 miljonit eurot. Kuna kõnealune summa on suurem kui Leedu suhtes 2017. aastal ELSFi vahendite kasutuselevõtmiseks kohaldatav suure looduskatastroofi künnis, mis on 214,9 miljonit eurot (st 0,6 % kogurahvatulust 2015. aasta andmete põhjal), liigitub õnnetus ELSFi määruse artikli 2 lõike 2 tähenduses suureks looduskatastroofiks.

Leedu ametiasutused on hinnanud nimetatud määruse artiklis 3 määratletud hädaolukorras esmatähtsate rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 240,2 miljonit eurot.

Kahju kandnud piirkond kuulub 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõistes vähem arenenud piirkondade kategooriasse. Leedu ametiasutused ei ole komisjonile teatanud, et nad kavatsevad taastamistöödeks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ette nähtud vahendeid ümber paigutada.

Leedu ei küsinud ettemakset.

Sarnaselt varasemale praktikale teeb komisjon ettepaneku kohaldada Leedu puhul kuni suure katastroofi künniseni määra 2,5 % otsesest kogukahjust ja künnist ületava osa suhtes määra 6 % otsesest kogukahjust. Seega on kavandatud abi kogusumma 16 918 941 eurot.

Poola 2017. aasta torm

Ajavahemikus 9.–12. august 2017 tabasid Poolat erakordselt tugevad tormid ja vihmasajud, mis tekitasid era- ja riigimetsadele, avalikule taristule ning muudele varadele ulatuslikku kahju.

Taotluses, mille komisjon sai 25. oktoobril 2017 ja mida täiendati 23. märtsil 2018, on Poola ametiasutused hinnanud katastroofi tekitatud otseste kahjude kogusummaks 491,2 miljonit eurot. Kuna tormi tekitatud kahju moodustab asjaomase kolme piirkonna (Kujawy-Pomorze vojevoodkond, Pomorze vojevoodkond ja Suur-Poola vojevoodkond) kaalutud keskmisest piirkondlikust SKPst (s.o 2014. aasta andmete põhjal 24,1 miljonit eurot) 2,0 %, mis on kõrgem kui piirkondliku looduskatastroofi 1,5 % künnis, liigitub õnnetus ELSFi määruse artikli 2 lõike 3 tähenduses piirkondlikuks looduskatastroofiks.

Poola ametiasutused hindasid nimetatud määruse artiklis 3 määratletud hädaolukorras esmatähtsate rahastamiskõlblike meetmete maksumuseks 324,5 miljonit eurot.

Kahju kandnud piirkond kuulub 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõistes vähem arenenud piirkondade kategooriasse. Poola ametiasutused ei ole komisjonile teatanud, et nad kavatsevad taastamistöödeks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ette nähtud vahendeid ümber paigutada.

Poola ei küsinud ettemakset.

Sarnaselt varasemale praktikale teeb komisjon ettepaneku kohaldada määra 2,5 % otsesest kogukahjust, kuna kahju on allpool Poola suure katastroofi künnist. Seega on kavandatud abi kogusumma 12 279 244 eurot.

Järeldus

Et vahendid ettepaneku kohaselt kasutusele võtta, tuleb 2018. aasta eelarvet muuta ja võtta vastu paranduseelarve projekt (nr 4/2018), mille eesmärk on suurendada eelarverea 13 06 01 „Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust“ nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid 33 992 206 euro võrra.

2018. aasta alguses oli ELSFi kasutuselevõtmiseks kättesaadav kogusumma 421 142 057 eurot, mille moodustasid 2018. aasta alles jäänud eraldis ja 2017. aastast järele jäänud eraldis, mis jäi kasutamata ja kanti üle 2018. aastasse.

Summa, mille saab praeguse seisuga 2018. aastal kasutusele võtta, on 173 389 397 eurot. See vastab summale, mida oli 2018. aasta alguse seisuga võimalik ELSFi raames kasutusele võtta (421 142 057 eurot), millest on lahutatud 143 585 709 euro suurune summa, mis on kinni peetud, et täita kohustus jätta kuni 1. oktoobrini 2018 selle aasta eraldisest 25 % alles, nagu on sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 10 lõikes 1, ja lahutatud ka käesoleval aastal Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugali jaoks eraldatud 104 166 951 eurot(1).

Liikmesriigid peaksid finantsabi rakendama kiiresti ja läbipaistvalt ning jagama selle kõigi kahjustatud piirkondade vahel õiglaselt.

Raportöör toetab liikmesriike, kes kasutavad struktuuri- ja investeerimisfonde kahjustatud piirkondade ülesehitamiseks, ning kutsub komisjoni üles liikmesriikide poolt nende piirkondade ülesehitamiseks taotletud partnerluslepingute vahendite ümberjaotamist toetama ja see kiiresti heaks kiitma.

Raportöör soovitab käesolevale raportile lisatud komisjoni ettepaneku kiiresti heaks kiita ning näidata sellega üles solidaarsust kahju kannatanud piirkondadega.

(1)

  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale ja Portugalile (COM(2018) 150 final, 22.2.2018) ja sellele lisatud paranduseelarve nr 1/2018 (COM(2018) 155 final, 22.2.2018).


LISA – REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Tõlge

Teema:  Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Bulgaariale, Kreekale, Leedule ja Poolale

Austatud hr Arthuis

Euroopa Komisjon edastas Euroopa Parlamendile ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta (COM(2018)0360), mis tugineb fondi kasutuselevõtmist käsitlevatele Bulgaaria, Kreeka, Leedu ja Poola taotlustele seoses neis riikides 2017. aasta jooksul aset leidnud looduskatastroofidega.

Komisjon teeb ettepaneku võtta Euroopa Liidu Solidaarsusfond kasutusele, hinnates katastroofide põhjustatud kahju järgmiselt:

Liikmesriik

 

Katastroofi liik

Otsene kogukahju

 

(miljonites eurodes)

Suure katastroofi künnis

 

(miljonites eurodes)

Alla künnist jääv 2,5 % otsesest kahjust

(eurodes)

Künnist ületav 6 % otsesest kahjust

(eurodes)

Kavandatava abi kogusumma

 

(eurodes)

Tehtud ettemaksed

 

(eurodes)

BULGAARIA

Piirkondlik katastroof

(art 2 lg 3)

90,329

288,020

2 258 225

2 258 225

0

KREEKA

Piirkondlik katastroof

(art 2 lg 3)

101,432

1 057,800

2 535 796

2 535 796

0

LEEDU

Suur katastroof

(art 2 lg 2)

407,366

214,944

5 373 600

11 545 341

16 918 941

0

POOLA

Piirkondlik katastroof

(art 2 lg 4)

491,170

2 501,280

12 279 244

12 279 244

0

 

KOKKU

33 992 206

0

Komisjon on koostanud 2018. aasta paranduseelarve projekti nr 4 (COM(2018)0361 final), et katta eespool osutatud kavandatav Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine, suurendades eelarverea 13 06 01 (Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 33 992 206 euro võrra.

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele ja eelnimetatud summa eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule ning regionaalarengukomisjon toetab vastavat paranduseelarve projekti nr 4/2018 komisjoni ettepanekus esitatud kujul.

(viisakusväljend ja allkiri)


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Reimer Böge, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Ivan Štefanec, Marco Valli


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk

EFDD

Marco Valli

ENF

Marco Zanni

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Younous Omarjee

PPE

Reimer Böge, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Ivan Štefanec, Patricija Šulin, Inese Vaidere

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 7. september 2018Õigusalane teave