Menetlus : 2017/0354(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0274/2018

Esitatud tekstid :

A8-0274/2018

Arutelud :

PV 13/02/2019 - 23
CRE 13/02/2019 - 23

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.9

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0123

RAPORT     ***I
PDF 690kWORD 105k
5.9.2018
PE 620.869v04-00 A8-0274/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise kohta

(COM(2017)0796 – C8‑0005/2018 – 2017/0354(COD))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Ivan Štefanec

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise kohta

(COM(2017)0796 – C8‑0005/2018 – 2017/0354(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0796),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0005/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0274/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek   1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine kooskõlas aluslepingute sätetega. Liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed on keelatud. See keeld hõlmab kõiki siseriiklikke meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt liidusisest kaubavahetust takistada. Kaupade vaba liikumine siseturul on tagatud selliste eeskirjade liidu tasandil ühtlustamise kaudu, millega kehtestatakse ühtsed nõuded teatavate kaupade turustamisele, või liidu ühtlustamisaktidega hõlmamata kaupade või kaubaaspektide puhul vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kaudu.

(1)  Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine kooskõlas aluslepingute sätetega. Liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed on keelatud. See keeld hõlmab kõiki siseriiklikke meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt liidusisest kaubavahetust takistada. Kaupade vaba liikumine siseturul on tagatud selliste eeskirjade liidu tasandil ühtlustamise kaudu, millega kehtestatakse ühtsed nõuded teatavate kaupade turustamisele, või liidu ühtlustamisaktidega täielikult hõlmamata kaupade või kaubaaspektide puhul vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kaudu, nagu seda on määratlenud Euroopa Liidu Kohus.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Takistused kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel võidakse ebaseaduslikult luua, kui kaupade või teatavate kaubaaspektide puhul puuduvad liidu ühtlustamisaktid ning liikmesriigi pädev asutus kohaldab sellist liiki kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, siseriiklikke norme, millega nõutakse, et kaubad vastaksid teatavatele tehnilistele nõuetele, nt tähistamise, kuju, suuruse, kaalu koostise, esitlemise, märgistamise või pakendamise osas. Selliste normide kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade suhtes võib olla vastuolus ELi toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36, isegi juhul, kui neid kohaldatakse eranditult kõikide kaupade suhtes.

(2)  Takistused kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel võidakse ebaseaduslikult luua, kui kaupade või teatavate kaubaaspektide puhul puuduvad liidu ühtlustamisaktid ning liikmesriigi pädev asutus kohaldab sellist liiki kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, siseriiklikke norme, millega nõutakse, et kaubad vastaksid teatavatele tehnilistele nõuetele, nt tähistamise, kuju, suuruse, kaalu koostise, esitlemise, märgistamise või pakendamise osas, või täiendavat katsetamist ja/või korduskatseid. Selliste normide kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade suhtes võib olla vastuolus ELi toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36, isegi juhul, kui neid kohaldatakse eranditult kõikide kaupade suhtes.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Vastastikuse tunnustamise põhimõte tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast. Kõnealuse põhimõtte kohaselt ei või liikmesriik keelata oma territooriumil selliste kaupade müüki, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, isegi juhul, kui need kaubad on toodetud vastavalt teistsugustele tehnilistele normidele. Kuid tegemist ei ole absoluutse põhimõttega. Liikmesriigid võivad keelduda mujal seaduslikult turustatavate kaupade turustamisest, kui sellised piirangud on õigustatud aluslepingu artiklis 36 sätestatud põhjustel või põhinevad muudel olulise avaliku huviga seotud põhjustel, mis on kummalgi juhul taotletava eesmärgiga proportsionaalsed.

(3)  Vastastikuse tunnustamise põhimõte tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast. Kõnealuse põhimõtte kohaselt ei või liikmesriik keelata oma territooriumil selliste kaupade müüki, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, isegi juhul, kui need kaubad on toodetud vastavalt teistsugustele tehnilistele normidele. Kuid tegemist ei ole absoluutse põhimõttega. Liikmesriigid võivad keelduda mujal seaduslikult turustatavate kaupade turustamisest, kui sellised piirangud on õigustatud aluslepingu artiklis 36 sätestatud põhjustel või põhinevad kaupade vaba liikumist käsitlevas Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud muudel olulise avaliku huviga seotud põhjustel, mis on kummalgi juhul taotletava eesmärgiga proportsionaalsed. Käesoleva määrusega kehtestatakse kohustus selgelt põhjendada, miks turulepääsu keelatakse.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Olulise avaliku huviga seotud põhjused kujutavad endast arenevat mõistet, mille Euroopa Kohus on kujundanud oma kohtupraktikas seoses aluslepingu artiklitega 34 ja 36. Nimetatud mõiste hõlmab muu hulgas maksujärelevalve tõhusust, äritehingute ausust, tarbijakaitset, keskkonnakaitset, ajakirjanduse mitmekesisuse kaitset ning tõsist ohtu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalule. Sellised ülekaalukad põhjused, mis on liikmesriigiti põhjendatult erinevad, võivad õigustada siseriiklike normide kohaldamist pädevate asutuste poolt. Need otsused peavad aga olema nõuetekohaselt põhjendatud ja alati tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet, jälgides seda, kas pädevad asutused on tõepoolest teinud kõige vähem piirava võimaliku otsuse. Lisaks sellele ei tohiks haldusotsused, millega piiratakse või keelatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu, teha pelgalt lähtudes asjaolust, et kõnealused kaubad täidavad liikmesriigi järgitavat õigustatud avaliku huvi eesmärki teistmoodi, kui selle liikmesriigi kodumaised kaubad.

(4)  Olulise avaliku huviga seotud põhjused kujutavad endast arenevat mõistet, mille Euroopa Kohus on kujundanud oma kohtupraktikas seoses aluslepingu artiklitega 34 ja 36. Kui liikmesriikide vahel esinevad põhjendatud erinevused, võivad need õigustada siseriiklike normide kohaldamist pädevate asutuste poolt. Haldusotsused peavad aga olema alati nõuetekohaselt põhjendatud, õiguspärased, asjakohased ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, ning pädevad asutused peavad tegema kõige vähem piirava võimaliku otsuse. Selleks et vähendada takistusi siseturul ja parandada kaupade siseturu toimimist, kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles algatama hindamisprotsessi, et teha kindlaks, kas kõik siseriiklikud normid täidavad endiselt oma eesmärki ega tekita ebaproportsionaalseid mittetariifseid tõkkeid. Lisaks sellele ei tohiks haldusotsused, millega piiratakse või keelatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu, teha pelgalt lähtudes asjaolust, et kõnealused kaubad täidavad liikmesriigi järgitavat õigustatud avaliku huvi eesmärki teistmoodi, kui selle liikmesriigi kaubad. Komisjon peaks vaatama läbi kohtupraktika olulise avaliku huviga seotud põhjuste mõiste ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ning esitama mittesiduvad suunised, et aidata liikmesriikidel täita oma ülesannet õigustada vastastikuse tunnustamise põhimõtte piiranguid. Pädevatel asutustel peaks olema suutlikkus ja võimalus aidata suuniseid koostada ning anda nende kohta tagasisidet.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Määruses (EÜ) nr 764/2008 on mitmeid puudujääke ja seetõttu tuleks seda muuta. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 764/2008 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada selged menetlused, et kindlustada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumine ning tagada, et vaba liikumist võib piirata ainult liikmesriigi õigustatud avaliku huviga seotud põhjustel ning juhul, kui see piirang on proportsionaalne. Sellega tagatakse, et vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kehtivaid õigusi ja kohustusi täidavad nii ettevõtjad kui ka liikmesriikide ametiasutused.

(7)  Määruses (EÜ) nr 764/2008 on mitmeid puudujääke ja seetõttu tuleks seda muuta. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 764/2008 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada selged menetlused, et kindlustada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumine ning tagada, et vaba liikumist võib piirata ainult liikmesriigi õigustatud avaliku huviga seotud põhjustel, mida on nõuetekohaselt põhjendatud, ning juhul, kui see piirang on proportsionaalne. Sellega tagatakse, et vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kehtivaid õigusi ja kohustusi täidavad nii ettevõtjad kui ka liikmesriikide ametiasutused.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  On oluline selgitada, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad hõlmavad põllumajandustooteid. Mõiste „põllumajandustooted“ hõlmab vastavalt aluslepingu artikli 38 lõikele 1 kalandustooteid.

(11)  On oluline selgitada, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad hõlmavad põllumajandustooteid. Mõiste „põllumajandustooted“ hõlmab vastavalt aluslepingu artikli 38 lõikele 1 kalandustooteid. Komisjon peaks veebis ajakohastama ja võimaluse korral edasi arendama soovituslikku ja mittetäielikku loetelu, et aidata kindlaks teha, millist liiki kaupade suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selleks et kaupade suhtes saaks kohaldada kaupade vastastikuse tunnustamise põhimõtet, peavad need olema teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad. Tuleks selgitada, et selleks, et kaupu saaks pidada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavaks, peavad need vastama selle liikmesriigi asjakohastele normidele ja olema selles liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud.

(14)  Selleks et kaupade suhtes saaks kohaldada kaupade vastastikuse tunnustamise põhimõtet, peavad need olema teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad. Tuleks selgitada, et selleks, et kaupu saaks pidada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavaks, peavad need vastama selle liikmesriigi asjakohastele normidele ja olema selles liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavad.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Selleks et tõsta liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtjate teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest, kutsutakse liikmesriike üles kehtestama oma riiklikes tehnilistes normides selged ja üheselt mõistetavad ühtset turgu käsitlevad klauslid, millega tagatakse, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavaid kaupu peetakse teise liikmesriigi riiklike tehniliste normidega ühilduvaks.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Tõendid, mida on vaja näitamaks, et kaubad on teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad, on liikmesriigiti väga erinevad. See põhjustab ettevõtjatele tarbetut koormust, viivitusi ja lisakulusid ning takistab liikmesriigi ametiasutustel saada kaupade õigeaegseks hindamiseks vajalikku teavet. See võib takistada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Seepärast on oluline, et ettevõtjatel oleks lihtsam tõendada, et nende kaubad on teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad. Ettevõtjatel peaks olema võimalik kasutada ettevõtja deklaratsiooni, millega antakse pädevatele asutustele kogu vajalik teave kauba ja selle vastavuse kohta kõnealuses liikmesriigis kehtivatele normidele. Deklaratsiooni kasutamine ei takista liikmesriikide ametiasutustel teha otsust piirata turulepääsu, tingimusel et selline otsus on proportsionaalne ja kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja käesoleva määrusega.

(15)  Tõendid, mida on vaja näitamaks, et kaubad on teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad, on liikmesriigiti väga erinevad. See põhjustab ettevõtjatele tarbetut koormust, viivitusi ja lisakulusid ning takistab liikmesriigi ametiasutustel saada kaupade õigeaegseks hindamiseks vajalikku teavet. See võib takistada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Seepärast on oluline, et ettevõtjatel oleks lihtsam tõendada, et nende kaubad on teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad. Ettevõtjad peaksid kasutama ettevõtja deklaratsiooni, millega antakse pädevatele asutustele teavet kauba ja selle vastavuse kohta kõnealuses liikmesriigis kehtivatele normidele. Vabatahtliku deklaratsiooni kasutamine ei takista liikmesriikide ametiasutustel teha otsust piirata turulepääsu, tingimusel et selline otsus on proportsionaalne, põhjendatud ja kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni peaks täitma tootja või tootja esindaja, kuna tootja tunneb oma kaupa kõige paremini. Samas võib teave selle kohta, et kaubad on tehtud asjaomases liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks, olla hoopis importija või levitaja, mitte tegeliku tootja käsutuses. Seepärast tuleks lubada, et selle teabe täidab tootja asemel teine ettevõtja.

(16)  Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni peaks täitma tootja või tootja volitatud esindaja, kuna tootja tunneb oma kaupa kõige paremini. Samas võib teave selle kohta, et kaubad on tehtud asjaomases liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks, olla hoopis importija või levitaja, mitte tegeliku tootja käsutuses. Seepärast tuleks lubada, et selle teabe täidab tootja asemel teine ettevõtja, tingimusel et ettevõtja vastutab vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe eest.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Tagamaks et vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teave on terviklik, tuleks kasutusele võtta deklaratsiooni ühtne vorm, mida kasutavad kõik ettevõtjad, kes sellist deklaratsiooni esitada soovivad.

(18)  Tagamaks et vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teave on terviklik ja tõene, tuleks kasutusele võtta deklaratsiooni ühtne vorm, mida kasutavad kõik ettevõtjad, kes sellist deklaratsiooni esitada soovivad.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Selleks et suurendada ühtlustamata valdkondades tegutsevate ettevõtjate tegevuse tõhusust ja konkurentsivõimet, peaks vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni esitamise hõlbustamiseks olema võimalik kasutada uusi infotehnoloogia vahendeid. Seepärast tuleks ettevõtjatele anda võimalus täita deklaratsioon elektrooniliselt.

(20)  Selleks et suurendada ühtlustamata valdkondades tegutsevate ettevõtjate tegevuse tõhusust ja konkurentsivõimet, peaks vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni esitamise hõlbustamiseks olema võimalik kasutada uusi infotehnoloogia vahendeid. Seepärast tuleks ettevõtjatel soovitada täita deklaratsioon elektrooniliselt ja turvaliselt ning anda neile selleks võimalus.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Komisjon peaks tagama, et vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni standardvorm ja deklaratsiooni täitmist käsitlevad asjaomased suunised tehakse kõikides liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks ühtses digiväravas.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b)  Hästi toimiv vastastikuse tunnustamise põhimõte on väga oluline täiendus ühtlustamiseks ELi tasandil, eriti võttes arvesse, et paljudel toodetel on nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata aspekte, millest tuleneb, et siseturul on märkimisväärne hulk ühtlustamata aspektidega tooteid.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Kui tootjad otsustavad vastastikuse tunnustamise mehhanismi mitte kasutada, peaks liikmesriik ise küsima teavet, mida ta peab kaupade hindamiseks vajalikuks, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

(22)  Kui ettevõtjad otsustavad vastastikuse tunnustamise mehhanismi mitte kasutada, peaks liikmesriik ise küsima konkreetset ja selgelt määratletud teavet, mida ta peab kaupade hindamiseks vajalikuks, järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Deklaratsiooni kasutamine ei takista liikmesriikide asutustel teha otsust piirata turulepääsu kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Ettevõtjale tuleks anda piisavalt aega esitada sihtliikmesriigi pädeva asutuse nõutud dokumente või muud teavet või asjaomase kauba hindamisega seotud mis tahes märkuseid või argumente.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kui pädev asutus hindab kaupu otsustamaks, kas piirata või keelata nende turulepääsu, ei tohiks tal olla õigust teha otsust turulepääsu peatamiseks, välja arvatud juhul, kui on vaja kiiresti sekkuda kasutajate ohutuse ja tervise kahjustamise ärahoidmiseks või kui on vaja ära hoida sellise kauba kättesaadavaks tegemine, mille kättesaadavaks tegemine on üldiselt keelatud kas kõlbluse või avaliku julgeolekuga, sealhulgas kuritegevuse ennetamisega seotud põhjustel.

(25)  Kui pädev asutus hindab kaupu otsustamaks, kas piirata või keelata nende turulepääsu, ei tohiks tal olla õigust teha otsust turulepääsu peatamiseks, välja arvatud juhul, kui on vaja kiiresti sekkuda kasutajate, inimeste või keskkonna ohutuse või tervise kahjustamise ärahoidmiseks või kui on vaja ära hoida sellise kauba kättesaadavaks tegemine, mille kättesaadavaks tegemine on üldiselt keelatud kas kõlbluse või avaliku julgeolekuga, sealhulgas kuritegevuse ennetamisega seotud põhjustel.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/200823 on loodud akrediteerimise süsteem, mis tagab vastavushindamisasutuste pädevustasemete vastastikuse aktsepteerimise. Liikmesriikide pädevad asutused ei tohiks seega tagasi lükata akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud katseprotokolle ja sertifikaate põhjustel, mis on seotud kõnealuse asutuse pädevusega. Selleks et nii palju kui võimalik vältida teises liikmesriigis juba tehtud katsete ja rakendatud menetluste dubleerimist, peaksid liikmesriigid tunnustama katsearuandeid ja sertifikaate, mille on väljastanud teised vastavushindamisasutused kooskõlas liidu õigusaktidega. Pädevatel asutustel peaks olema kohustus võtta esitatud aruannete ja sertifikaatide sisu nõuetekohaselt arvesse.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/200823 on loodud akrediteerimise süsteem, mis tagab vastavushindamisasutuste pädevustasemete vastastikuse aktsepteerimise. Liikmesriikide pädevad asutused ei tohiks seega tagasi lükata akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud katseprotokolle ja sertifikaate põhjustel, mis on seotud kõnealuse asutuse pädevusega. Selleks et nii palju kui võimalik vältida teises liikmesriigis juba tehtud katsete ja rakendatud menetluste dubleerimist, peaksid liikmesriigid võtma nõuetekohaselt arvesse katsearuandeid ja sertifikaate, mille on väljastanud teised vastavushindamisasutused kooskõlas liidu õigusaktidega. Pädevatel asutustel peaks olema kohustus võtta esitatud aruannete ja sertifikaatide sisu nõuetekohaselt arvesse.

__________________

__________________

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Kõikides liikmesriikide pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel tehtud haldusotsustes peaks olema täpsustatud kättesaadavad õiguskaitsevahendid, et ettevõtja saaks pöörduda pädevasse riiklikusse kohtusse. Otsustes tuleks osutada ka probleemide lahendamise menetlustele, mis on käesoleva määrusega ette nähtud.

(30)  Kõikides liikmesriikide pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel tehtud haldusotsustes peaks olema täpsustatud kättesaadavad õiguskaitsevahendid, et ettevõtja saaks otsuse edasi kaevata või pöörduda pädevasse riiklikusse kohtusse. Haldusotsustes tuleks osutada ka ettevõtjate võimalusele kasutada SOLVITi võrgustikku ja probleemide lahendamise menetlust, mis on määrusega ette nähtud.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT) on teenus, mida pakuvad riiklikud ametiasutused igas liikmesriigis ja mille eesmärk on leida lahendusi kodanikele ja ettevõtetele, kui nende õigusi on rikkunud mõne teise liikmesriigi avaliku sektori asutus. SOLVITi toimimise põhimõtted on sätestatud komisjoni soovituses 2013/461/EL27.

(32)  Siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT) on teenus, mida pakuvad riiklikud ametiasutused igas liikmesriigis ja mille eesmärk on leida lahendusi kodanikele ja ettevõtetele, kui nende õigusi on rikkunud mõne teise liikmesriigi avaliku sektori asutus. SOLVITi toimimise põhimõtted on sätestatud komisjoni soovituses 2013/461/EL27. Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama riikliku SOLVITi keskuse asutamise ning piisavate inim- ja rahaliste ressursside olemasolu, mis kindlustaks, et SOLVITi keskus osaleb soovituses 2013/461/EL sätestatud põhimõtete kohaselt Euroopa SOLVITi võrgustiku tegevuses. Komisjon peaks suurendama teadlikkust SOLVITi olemasolust ja eelistest, eriti ettevõtjate hulgas.

__________________

__________________

27 Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus 2013/461/EL SOLVITi toimimise põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10).

27 Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus 2013/461/EL SOLVITi toimimise põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10).

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  SOLVITi süsteem on end tõestanud tõhusa kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismina, mida pakutakse tasuta. Tähtajad on süsteemis lühikesed ja selles pakutakse praktilisi lahendusi kodanikele ja ettevõtetele, kui neil tekib raskusi oma ELi õiguste tunnustamisega avaliku sektori asutustes. Seepärast peaksid ettevõtjad enne käesoleva määrusega ette nähtud probleemide lahendamise mehhanismi kasutamist otsima abi SOLVITist. Kui ettevõtja, asjaomane SOLVITi keskus ning asjassepuutuvad liikmesriigid jõuavad asjakohases lahenduses kokkuleppele, ei tohiks edasiste meetmete võtmine vajalik olla.

(33)  SOLVITi süsteemil on võimalus kujuneda tõhusa kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismiks, mida pakutakse tasuta. Tähtajad on süsteemis lühikesed ja selles pakutakse praktilisi lahendusi kodanikele ja ettevõtetele, kui neil tekib raskusi oma ELi õiguste tunnustamisega avaliku sektori asutustes. Seepärast peaksid ettevõtjad enne käesoleva määrusega ette nähtud probleemide lahendamise mehhanismi kasutamist otsima abi SOLVITist. Kui ettevõtja, asjaomane SOLVITi keskus ning asjassepuutuvad liikmesriigid jõuavad asjakohases lahenduses kokkuleppele, ei tohiks edasiste meetmete võtmine vajalik olla.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Kui aga SOLVITi mitteametlik lähenemisviis tulemusi ei anna ning jäävad tõsised kahtlused, kas haldusotsus on vastastikuse tunnustamise põhimõttega kooskõlas, peaks komisjonil olema õigus SOLVITi keskuse taotlusel asja uurida ja esitada hinnang, mida liikmesriigi pädevad asutused peavad arvesse võtma. Komisjoni sekkumine peaks toimuma mõistliku aja jooksul kooskõlas Euroopa hea halduse tava eeskirjaga.

(34)  Kui aga SOLVITi mitteametlik lähenemisviis tulemusi ei anna ning jäävad kahtlused, kas haldusotsus on vastastikuse tunnustamise põhimõttega kooskõlas, peaks komisjonil olema õigus mis tahes SOLVITi keskuse taotlusel asja uurida ja esitada hinnang, mida liikmesriigi pädevad asutused peavad arvesse võtma. Komisjon peaks hindamiseks vajaliku täiendava teabe või dokumentide kogumise eesmärgil teavitama asjaomaseid SOLVITi keskusi oma suhtlusest asjaomase ettevõtja või pädeva asutusega. Pärast hindamist peaks komisjon esitama arvamuse, mis edastatakse asjaomase SOLVITi keskuse kaudu asjaomasele ettevõtjale ja pädevatele asutustele, ning seda tuleb SOLVITi menetluses arvesse võtta. Komisjoni sekkumine peaks toimuma kahe kuu jooksul. Nimetatud kahekuine ajavahemik ei sisalda võimaliku lisateabe ja -dokumentide saamiseks vajaminevat aega. Kui juhtum lahendatakse kõnealuse kahe kuu jooksul, peaks komisjonile jääma võimalus arvamust mitte esitada.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Kui komisjon hindab haldusotsust, on oluline, et ettevõtjad saaksid neid hinnanguid siseriiklikusse kohtusse pöördumisel kasutada. Seetõttu ei peaks konkreetselt käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate haldusotsuste puhul siseriiklikusse kohtusse pöördumine takistama ettevõtjal SOLVITit kasutada.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks tuleks toodete kontaktpunktidele panna kohustus anda tasuta teavet oma riiklike tehniliste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toodete kontaktpunktide käsutusse tuleks anda vajalikud vahendid ja ressursid. Kooskõlas määrusega [Ühtne digivärav – COM(2017) 256] peaksid nad andma teavet veebisaidi kaudu ja täitma kõnealuses määruses sätestatud kvaliteedinõudeid.

(37)  Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks tuleks toodete kontaktpunktidele panna kohustus anda mõistlikul määral tasuta teavet oma riiklike tehniliste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toodete kontaktpunktide käsutusse tuleks anda vajalikud vahendid ja ressursid. Kooskõlas määrusega [Ühtne digivärav – COM(2017) 256] peaksid nad andma teavet veebisaidi kaudu ja täitma kõnealuses määruses sätestatud kvaliteedinõudeid.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Koostöö pädevate asutuste vahel on vastastikuse tunnustamise põhimõtte sujuvaks toimimiseks ja vastastikuse tunnustamise kultuuri loomiseks hädavajalik. Toodete kontaktpunktid ja riiklikud pädevad asutused peaksid seepärast olema kohustatud tegema koostööd ja vahetama teavet ja oskusteavet, et tagada põhimõtte ning käesoleva määruse nõuetekohane ja järjekindel kohaldamine.

(38)  Koostöö pädevate asutuste vahel on vastastikuse tunnustamise põhimõtte sujuvaks toimimiseks ja vastastikuse tunnustamise kultuuri loomiseks hädavajalik. Toodete kontaktpunktid ja riiklikud pädevad asutused peaksid seepärast olema kohustatud tegema koostööd ja vahetama teavet ja oskusteavet, et tagada põhimõtte ning käesoleva määruse nõuetekohane ja järjekindel kohaldamine. Liit peaks rahastama tegevusi, millega püütakse edendada pädevate asutuste asjaomast koostööd, näiteks koolitusi ja heade tavade vahetamist.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Selleks et suurenda teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest ja tagada, et käesolevat määrust kohaldatakse nõuetekohaselt ja järjekindlalt, peaks liit rahastama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja muid seotud tegevusi, mille eesmärk on suurendada pädevate asutuste ja ettevõtjate vahel usaldust ja tihendada koostööd.

(43)  Selleks et suurenda teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest ja tagada, et käesolevat määrust kohaldatakse nõuetekohaselt ja järjekindlalt, peaks liit rahastama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja muid seotud tegevusi, mille eesmärk on suurendada pädevate asutuste, ametiühingute ja ettevõtjate vahel usaldust ja tihendada koostööd.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Käesoleva määruse eesmärk on tugevdada siseturu toimimist, parandades vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist ja kõrvaldades kaubandusele seatud põhjendamatud piirangud.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse igat liiki kaupade, sealhulgas põllumajandustoodete suhtes ning haldusotsuste suhtes, mille teeb liikmesriigi (edaspidi „sihtliikmesriik“) pädev asutus selliste kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, kui see otsus vastab järgmistele kriteeriumidele:

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse igat liiki kaupade, sealhulgas põllumajandustoodete suhtes ning haldusotsuste suhtes, mille teeb liikmesriigi (edaspidi „sihtliikmesriik“) pädev asutus selliste kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, kui see otsus vastab mõlemale järgmisele kriteeriumile:

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  sättega kas keelatakse kauba või kaubaliigi kättesaadavaks tegemine asjaomase liikmesriigi siseturul või muudetakse sätte täitmine de facto või de jure kohustuslikuks, kui kaup või teatud liiki kaup turul kättesaadavaks tehakse;

(b)  sättega kas keelatakse kauba või kaubaliigi kättesaadavaks tegemine asjaomase liikmesriigi turul või muudetakse sätte täitmine de facto või de jure kohustuslikuks, kui kaup või teatud liiki kaup turul kättesaadavaks tehakse;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii)  kehtestatakse selle kauba või kaubaliigi suhtes teistsugused nõuded kui tarbija- või keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatavad nõuded, mis selle kauba olelustsüklit pärast siseturul kättesaadavaks tegemist mõjutavad, näiteks kasutamise, ringlussevõtu, korduskasutamise või kasutuselt kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada kõnealuse kauba või kaubaliigi koostist või laadi või selle kättesaadavaks tegemist asjaomase liikmesriigi siseturul.

(ii)  kehtestatakse selle kauba või kaubaliigi suhtes teistsugused nõuded kui tarbija- või keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatavad nõuded, mis selle kauba olelustsüklit pärast turul kättesaadavaks tegemist mõjutavad, näiteks kasutamise, ringlussevõtu, korduskasutamise või kasutuselt kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada kõnealuse kauba või kaubaliigi koostist või laadi või selle kättesaadavaks tegemist asjaomase liikmesriigi turul.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolev määrus ei piira direktiivi (EL) 2015/1535 kohaldamist ega kohustust teavitada komisjoni ja liikmesriike riiklike tehniliste normide eelnõudest enne nende vastuvõtmist.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktid d–f ja artikli 8 lõige 3;

(a)  direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktid d–f ning artikli 8 lõige 3;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „liikmesriigi siseturul kättesaadavaks tegemine“ – kauba kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks asjaomase liikmesriigi territooriumi turule tarnimine kaubandustegevuse käigus kas tasu eest või tasuta;

(2)  „liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemine“ – kauba kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks asjaomase liikmesriigi territooriumi turule tarnimine kaubandustegevuse käigus kas tasu eest või tasuta;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „turulepääsu piiramine“ – selliste tingimuste kehtestamine, mis tuleb täita enne, kui kaup võidakse asjaomase liikmesriigi siseturul kättesaadavaks teha, või mis käsitlevad kauba hoidmist asjaomasel turul ning mis eeldavad kummalgi juhul selle kauba ühe või mitme omaduse muutmist vastavalt artikli 2 lõike 3 punkti c alapunktile i või täiendavate katsete tegemist;

(3)  „turulepääsu piiramine“ – selliste tingimuste kehtestamine, mis tuleb täita enne, kui kaup võidakse asjaomase liikmesriigi turul kättesaadavaks teha, või mis käsitlevad kauba hoidmist asjaomasel turul ning mis eeldavad kummalgi juhul selle kauba ühe või mitme omaduse muutmist vastavalt artikli 2 lõike 3 punkti c alapunktile i või täiendavate katsete tegemist;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  keelatakse kauba kättesaadavaks tegemine või selle kauba hoidmine asjaomase liikmesriigi siseturul;

(a)  keelatakse kauba kättesaadavaks tegemine või selle kauba hoidmine asjaomase liikmesriigi turul;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „eelluba“ – liikmesriigi õiguse kohane haldusmenetlus, mille kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus andma ettevõtja taotluse alusel eelneva ametliku heakskiidu kauba kättesaadavaks tegemiseks asjaomase liikmesriigi siseturul;

(5)  „eelluba“ – liikmesriigi õiguse kohane haldusmenetlus, mille kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus andma ettevõtja taotluse alusel eelneva ametliku heakskiidu kauba kättesaadavaks tegemiseks asjaomase liikmesriigi turul;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab kaupa või kes on lasknud kauba projekteerida või valmistada ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all, või muu füüsiline või juriidiline isik, kes oma nime, kaubamärki või muud selgesti eristatavat tunnust kasutades esineb selle tootjana;

(6)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab kaupa või kes on lasknud kauba projekteerida või valmistada ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all, mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes muudab liikmesriigis juba seaduslikult turustatavaid kaupu selliselt, et see võib mõjutada asjaomases liikmesriigis kohaldatavate asjakohaste eeskirjade täitmist, või muu füüsiline või juriidiline isik, kes oma nime, kaubamärki või muud selgesti eristatavat tunnust kasutades esineb kauba, sh selliste põllumajandustoodete tootjana, mis ei ole saadud tootmisprotsessi tulemusel;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kauba asjaomasel siseturul kättesaadavaks tegemisega;

(7)  „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kauba asjaomasel turul kättesaadavaks tegemisega;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „levitaja“ – turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb kauba asjaomase liikmesriigi siseturul kättesaadavaks;

(9)  „levitaja“ – turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb kauba asjaomase liikmesriigi turul kättesaadavaks;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  „vastavushindamisasutus” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 13 määratletud vastavushindamisasutus;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  „tõsine oht” – iga tõsine oht, mis nõuab ametiasutuste kiiret sekkumist, kaasa arvatud oht, mille mõju ei ole kohene.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigi (edaspidi „sihtliikmesriik“) siseturul kättesaadavaks tehtud või tehtava kauba või teatud liiki kauba tootja võib koostada deklaratsiooni (edaspidi „vastastikuse tunnustamise deklaratsioon“), et näidata sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, et kaup või seda liiki kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav.

Liikmesriigi (edaspidi „sihtliikmesriik“) turul kättesaadavaks tehtud või tehtava kauba või teatud liiki kauba tootja võib koostada vastastikust tunnustamist käsitleva seadusliku turustamise vabatahtliku deklaratsiooni (edaspidi „vastastikuse tunnustamise deklaratsioon“), et näidata sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, et kaup või seda liiki kaup on teises liikmesriigis ajal, mil kaupa artikli 5 kohaselt hinnatakse, seaduslikult turustatav.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tootja võib volitada ka oma volitatud esindajat oma nimel deklaratsiooni koostama.

Tootja võib volitada oma volitatud esindajat oma nimel deklaratsiooni koostama, kui volituses on see sõnaselgelt märgitud.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Konkreetse teabe kauba või kaubaliigi turustamise kohta võib vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitada iga ettevõtja.

Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni või selles deklaratsioonis sisalduva konkreetse teabe kauba või kaubaliigi turustamise kohta võib esitada ka iga ettevõtja, tingimusel et asjaomane allkirjastanud isik suudab deklaratsioonis esitatud teavet tõendada.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Deklaratsioon tuleb koostada ühes liidu ametlikus keeles ja kui tegemist ei ole sihtliikmesriigis nõutud keelega, peab ettevõtja selle tõlkima sihtliikmesriigi nõutud keelde või keeltesse.

Deklaratsioon tuleb koostada ühes liidu ametlikus keeles ja kui tegemist ei ole sihtliikmesriigis nõutud keelega, peab ettevõtja selle tõlkima sihtliikmesriigi nõutud keelde.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ettevõtja vastutab tema poolt vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe sisu ja täpsuse eest.

3.  Ettevõtja, kes deklaratsiooni täidab, vastutab tema poolt vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe, sealhulgas tõlgitud teabe sisu ja täpsuse eest. Sellega seoses vastutavad ettevõtjad kooskõlas riiklike õigusaktidega eksitavat või valeteavet sisaldavate deklaratsioonide esitamise eest.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni võib esitada sihtliikmesriigi pädevale asutusele artikli 5 kohaseks hindamiseks. Deklaratsiooni võib esitada paberkandjal või elektroonilisel teel.

5.  Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni võib esitada sihtliikmesriigi pädevale asutusele artikli 5 kohaseks hindamiseks. Deklaratsiooni võib esitada paberkandjal või elektroonilisel teel või selle võib internetis kättesaadavaks teha.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Ettevõtja võib deklaratsiooni teha kättesaadavaks veebisaidil, kui täidetud on järgmised tingimused:

6.  Kui ettevõtja teeb deklaratsiooni kättesaadavaks internetis, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pädev asutus peab deklaratsiooni koos tõenditega, mida ta on selles sisalduva teabe kontrollimiseks põhjendatult nõudnud, piisavaks, et tõendada, et kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav, ning

(a)  pädev asutus peab deklaratsiooni koos lisatõenditega, mida ta on selles sisalduva teabe kontrollimiseks põhjendatult nõudnud, piisavaks, et tõendada, et kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav, ning

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 8 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Kui vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni ei ole sihtliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli nõuete kohaselt esitatud, võib pädeva asutus paluda ükskõik millisel ettevõtjal esitada selleks, et hinnata artikli 5 alusel, kas kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav, järgmised dokumendid ja teabe:

8.  Kui vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni ei ole sihtliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli nõuete kohaselt esitatud, võib pädeva asutus paluda asjaomasel ettevõtjal esitada selleks, et hinnata artikli 5 alusel, kas kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav, järgmised dokumendid ja teabe:

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 8 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  asjakohane teave asjaomase kauba või kaubaliigi omaduste kohta;

(a)  hindamiseks vajalik teave asjaomase kauba või kaubaliigi omaduste kohta;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 8 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  asjakohane teave kauba seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis;

(b)  hindamiseks vajalik teave kauba seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 8 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  mis tahes muu teave, mida pädev asutus peab hindamiseks vajalikuks.

(c)  muu asjakohane teave, mida pädev asutus peab hindamiseks vajalikuks, tingimusel et sellised taotlused on nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Kui kauba suhtes, mille kohta esitatakse vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, kehtivad ka liidu õigusaktid, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist, võib vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni kasutada osana ELi vastavusdeklaratsioonist.

9.  Kui kauba suhtes, mille kohta esitatakse vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, kehtivad ka liidu õigusaktid, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist, võib vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni lisada ELi vastavusdeklaratsioonile.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigi pädeval asutusel on kahtlusi kauba osas, mida ettevõtja väite kohaselt teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, võtab pädev asutus asjaomase ettevõtjaga viivitamata ühendust ning viib läbi kauba hindamise.

1.  Kui sihtliikmesriigi pädeval asutusel tekib põhjendatud kahtlusi kauba osas, mis on selle liikmesriigi turul kättesaadavaks tehtud või mida hakatakse seal kättesaadavaks tegema, ja mida ettevõtja väite kohaselt teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, võtab pädev asutus teise liikmesriigi pädeva asutuse ja asjaomase ettevõtjaga viivitamata ühendust ning viib läbi kauba hindamise.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas kaup või kaubaliik on teises liikmesriigis seaduslikult turustatud, ning kui on, siis kas sihtliikmesriigi kohaldatava riikliku tehnilise normiga hõlmatud õigustatud avalikud huvid on piisavalt kaitstud, võttes arvesse asjaomase kauba omadusi.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui liikmesriigi pädev asutus teeb pärast lõike 1 kohase hindamise lõpuleviimist kauba suhtes haldusotsuse, peab ta teatama sellest 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 osutatud asjaomasele ettevõtjale, komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks kasutatakse artiklis 11 osutatud süsteemi.

3.  Kui liikmesriigi pädev asutus teeb pärast lõike 1 kohase hindamise lõpuleviimist kauba suhtes haldusotsuse, peab ta teatama sellest viivitamata ja hiljemalt 15 tööpäeva jooksul lõikes 1 osutatud asjaomasele ettevõtjale, komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks kasutatakse artiklis 11 osutatud süsteemi.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikes 3 osutatud haldusotsuses peavad otsuse põhjused olema esitatud piisavalt üksikasjalikult ja põhjendatult, et oleks võimalik hinnata otsuse vastavust vastastikuse tunnustamise põhimõttele ja käesoleva määruse nõuetele.

4.  Lõikes 3 osutatud haldusotsuses peavad otsuse põhjused olema esitatud piisavalt üksikasjalikult ja põhjendatult, et oleks hõlpsam hinnata otsuse vastavust vastastikuse tunnustamise põhimõttele ja käesoleva määruse nõuetele.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  riiklik tehniline norm, millel otsus põhineb;

(a)  riiklik tehniline norm, millel otsus põhineb, sealhulgas riikliku tehnilise normi eelnõu teatise kuupäev ja number direktiivi (EL) 2015/1535 kohaselt;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  õigustatud avaliku huviga seotud põhjus, mis otsust õigustab;

(b)  õigustatud avaliku huviga seotud põhjus, mis õigustab kohaldatavat riiklikku tehnilist normi, millel haldusotsus põhineb;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  tõendid, mis näitavad, et kavandatud otsus on taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja see ei lähe kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(e)  tõendid, mis näitavad, et kavandatud haldusotsus on taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja see ei lähe kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Lõikes 3 osutatud haldusotsuses tuleb nimetada asjaomase liikmesriigi õigusnormide alusel kättesaadavad õiguskaitsevahendid ja selliste õiguskaitsevahendite puhul kehtivad tähtajad ning samuti viited artikli 8 kohasele menetlusele.

6.  Lõikes 3 osutatud haldusotsuses tuleb selgelt nimetada asjaomase liikmesriigi õigusnormide alusel kättesaadavad õiguskaitsevahendid ja selliste õiguskaitsevahendite puhul kehtivad tähtajad ning samuti viited artikli 8 kohasele menetlusele.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigi pädev asutus ei tohi ajaks, mil ta artikli 5 kohaselt kaupa hindab, selle kauba kättesaadavaks tegemist asjaomase liikmesriigi siseturul ajutiselt peatada, välja arvatud juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

1.  Liikmesriigi pädev asutus võib ajaks, mil ta artikli 5 kohaselt kaupa hindab, selle kauba kättesaadavaks tegemise asjaomase liikmesriigi turul ajutiselt peatada, seda ainult juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kaup kujutab endast tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes tõsist ohtu, sealhulgas ohud, mille mõju ei ole kohene, ning see nõuab kiiret sekkumist;

(a)  kaup kujutab endast tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes tõsist ohtu kasutajate ja teiste inimeste turvalisusele või tervisele või tõsist ohtu keskkonnale, sealhulgas ohud, mille mõju ei ole kohene, ning see nõuab kiiret sekkumist;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  sellise kauba või kaubaliigi kättesaadavaks tegemine asjaomase liikmesriigi siseturul on selles liikmesriigis kõlbluse või avaliku julgeoleku põhjustel üldjuhul keelatud.

(b)  sellise kauba või kaubaliigi kättesaadavaks tegemine asjaomase liikmesriigi turul on selles liikmesriigis kõlbluse või avaliku julgeoleku põhjustel üldjuhul keelatud.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teavitab igast lõike 1 kohasest turulepääsu peatamisest viivitamata asjaomast ettevõtjat, komisjoni ja teisi liikmesriike. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse artiklis 11 osutatud süsteemi kaudu. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaste juhtumite puhul peab teatega kaasas olema ka tehniline või teaduslik põhjendus, milles näidatakse, miks see juhtum selle punkti alla kuulub.

2.  Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teavitab igast lõike 1 kohasest turulepääsu peatamisest viivitamata asjaomast ettevõtjat, komisjoni ja teisi liikmesriike. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse artiklis 11 osutatud süsteemi kaudu. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaste juhtumite puhul peab teatega kaasas olema ka üksikasjalik tehniline või teaduslik põhjendus, milles näidatakse, et kaup kujutab tõsist ohtu.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui artiklis 5 osutatud haldusotsust või artiklis 6 osutatud ajutist peatamist käsitlev haldusotsus on samuti meede, millest tuleb teatada RAPEXi kaudu vastavalt üldise tooteohutuse direktiivile 2001/95/EÜ, ei ole käesoleva määruse kohane komisjoni eraldi teavitamine vajalik, kui täidetud on järgmised tingimused:

1.  Kui artiklis 5 osutatud haldusotsust või artiklis 6 osutatud ajutist peatamist käsitlev haldusotsus on samuti meede, millest tuleb teatada RAPEXi kaudu vastavalt üldise tooteohutuse direktiivile 2001/95/EÜ, ei ole käesoleva määruse kohane komisjoni ja teise liikmesriigi eraldi teavitamine vajalik, kui täidetud on järgmised tingimused:

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat artiklit rakendatakse juhul, kui ettevõtja, kelle suhtes on tehtud haldusotsus, on edastanud selle siseturu probleemide lahendamise võrgustikule (SOLVIT) ja kui kohalik keskus on palunud SOLVITi menetluse käigus komisjoni abi juhtumi lahendamiseks.

1.  Käesolevat artiklit rakendatakse juhul, kui ettevõtja, kelle suhtes on tehtud haldusotsus, on edastanud selle siseturu probleemide lahendamise võrgustikule (SOLVIT) ja kui kohalik keskus või juhtiv keskus on palunud SOLVITi menetluse käigus komisjoni abi juhtumi lahendamiseks. SOLVITi kohalik ja juhtiv keskus ning ettevõtja esitavad komisjonile kõik vaatlusaluse otsusega seotud asjakohased dokumendid. Komisjon võib arvamuse esitada ka omal algatusel.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist ühendust asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ja haldusotsuse teinud pädevate asutustega, et hinnata, kas haldusotsus vastab vastastikuse tunnustamise põhimõttele ja käesolevale määrusele.

2.  Komisjon vaatab ilma põhjendamatu viivituseta läbi SOLVITi menetluses esitatud dokumendid ja teabe, et hinnata, kas haldusotsus vastab vastastikuse tunnustamise põhimõttele ja käesolevale määrusele. Kui eespool nimetatud hindamise eesmärgil on vajalik täiendav teave, palub komisjon põhjendamatu viivituseta asjaomasel SOLVITi keskusel ühendust võtta asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ning pädevate asutustega.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Pärast hindamise lõpuleviimist võib komisjon esitada arvamuse, milles ta toob välja probleemid, mida tuleks tema arvates SOLVITi juhtumi puhul käsitleda, ja annab vajaduse korral soovitusi juhtumi lahendamiseks.

3.  Komisjon viib kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist oma hindamise lõpule ja esitab arvamuse, milles ta toob välja probleemid, mida tuleks tema arvates SOLVITi juhtumi puhul käsitleda, ja annab vajaduse korral soovitusi juhtumi lahendamiseks. Nimetatud kahekuine ajavahemik ei sisalda lõikes 2 sätestatud lisateabe ja dokumentide saamiseks vajaminevat aega.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui lõikes 2 osutatud hindamise käigus teavitatakse komisjoni sellest, et juhtum on lahendatud, võib komisjon otsustada arvamust mitte avaldada.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjoni arvamust võetakse lõikes 1 osutatud SOLVITi menetluses arvesse.

4.  Komisjoni arvamus edastatakse artiklis 11 nimetatud süsteemi kaudu kõigile juhtumi osalistele ning liikmesriikide turujärelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele. Arvamust võetakse lõikes 1 osutatud SOLVITi menetluses arvesse.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Riiklike õiguskaitsevahendite kasutamine ettevõtjate poolt ei mõjuta nende võimalust pöörduda SOLVITi poole abi saamiseks ega kohaliku keskuse õigust paluda lõikes 1 osutatud arvamust.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui on vaja täiendada vastavalt lõikele 2 internetis esitatud teavet, esitavad toodete kontaktpunktid ettevõtja või teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral mis tahes asjakohase teabe, näiteks kontaktpunkti asukohariigi territooriumil konkreetse kauba või kaubaliigi suhtes kohaldatava riikliku tehnilise normi elektroonilise koopia või elektroonilise lingi sellele, ning teabe selle kohta, kas kõnealuse kauba või tooteliigi jaoks on siseriikliku õiguse kohaselt vaja taotleda eelluba.

3.  Kui on vaja täiendada vastavalt lõikele 2 internetis esitatud teavet, esitavad toodete kontaktpunktid ettevõtja või teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral mis tahes asjakohase teabe, näiteks kontaktpunkti asukohariigi territooriumil konkreetse kauba või kaubaliigi suhtes kohaldatava riikliku tehnilise normi ja riiklike haldusmenetluste elektroonilise koopia või elektroonilise lingi sellele, ning teabe selle kohta, kas kõnealuse kauba või tooteliigi jaoks on siseriikliku õiguse kohaselt vaja taotleda eelluba.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõike 1 kohaldamiseks moodustab komisjon koordineerimisrühma (edaspidi „rühm“). Rühm moodustatakse pädevate asutuste ja liikmesriikide toodete kontaktpunktide esindajatest.

 

Rühma ülesanne on

 

(a) hõlbustada teabe, parimate tavade ja kontrollitoimingute muude asjakohaste aspektide vahetamist liikmesriikides;

 

(b) toetada toodete kontaktpunktide toimimist ja tõhustada nende piiriülest koostööd;

 

(c) teha komisjonile ettepanekuid ja anda tagasisidet suuniste kohta, mis käsitlevad ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuseid ja soovitusi ning parimaid tavasid, et soodustada käesoleva määruse järjekindlat kohaldamist;

 

(d) hõlbustada ja koordineerida ametnike vahetust liikmesriikide vahel, eelkõige selliste sektorite puhul, kus esineb eriti palju probleeme;

 

(e) hõlbustada ja koordineerida asutuste ja ettevõtete jaoks ühiste koolitusprogrammide korraldamist.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste ja toodete kontaktpunktide osalemise lõikes 1 osutatud toimingutes.

3.  Iga liikmesriik teavitab komisjoni nimeliselt isikutest, kes on sellest liikmesriigist rühma liikmeks määratud. Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste ja toodete kontaktpunktide osalemise lõikes 1 ja lõikes 2 a osutatud toimingutes.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liit võib käesoleva määruse toetamiseks rahastada järgmisi tegevusi:

1.  Liit rahastab käesoleva määruse toetamiseks järgmisi tegevusi:

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  toodete kontaktpunktide vahelise koostöö toimimine ning selle koostöö tehniline ja logistiline toetamine;

(d)  heade tavade vahetamine;

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt (...) ja seejärel iga viie aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse selle eesmärkide saavutamist silmas pidades läbi ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

1.  Hiljemalt (...) ja seejärel iga kahe aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse selle eesmärkide saavutamist silmas pidades läbi ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõige 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni koostava ettevõtja nimi ja aadress

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt 4.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4,1.  Eespool kirjeldatud kaup või kaubaliik vastab allpool nimetatud liikmesriigis kohaldatavatele asjaomastele normidele: kõnealuses liikmesriigis kohaldatavate asjaomaste normide pealkirjad:

4,1.  Eespool kirjeldatud kaup või kaubaliik, sealhulgas selle omadused, vastavad allpool nimetatud liikmesriigis kohaldatavatele asjaomastele normidele: kõnealuses liikmesriigis kohaldatavate asjaomaste normide pealkirjad:

(1)

ELT C ...


SELETUSKIRI

Kaupade ühtne turg on Euroopa Liidu üks olulisemaid saavutusi. Tugevdatud ja õiglasema ühtse turu väljakujundamine koos ühtse turu strateegia rakendamisega on üks Euroopa Liidu peamisi poliitilisi prioriteete. Kaupade vaba liikumine on kõige arenenum põhivabadus ning selle arvele langeb ligikaudu 25 % ELi SKPst ja 75 % ELi-sisesest kaubandusest. Kaupade ühtse turu väljaarendamine ei ole siiski veel lõpule viidud. Kui ühtsel turul puuduvad ühised eeskirjad, näiteks toodete kohta, mis ei kuulu ühtlustatud ELi tooteohutuseeskirjade alla või kuuluvad selliste eeskirjade alla ainult osaliselt, tuleks kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Praegune raamistik ei ole siiski osutunud piisavaks, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte järjekindel ja tõhus kohaldamine.

Seetõttu tegi Euroopa Komisjon oma 2017. aasta tööprogrammis ettepaneku kaupade paketi kohta, mis muudaks põhjalikult vastastikuse tunnustamise kasutamist ühtsel turul ja hõlbustaks seda, tegeledes seeläbi nende nõrkade külgedega kaupade ühtse turu paremaks toimimiseks.

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt ei tohiks ühes liikmesriigis seaduslikult turustatav kaup olla teises liikmesriigis keelatud, välja arvatud juhul, kui sellel teisel liikmesriigil on mõjuvad põhjused selle kauba müügi keelamiseks või piiramiseks. Vastastikust tunnustamist kohaldatakse toodete suhtes, mis ei ole hõlmatud või on vaid osaliselt hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktidega, nagu mitmesugused tarbekaubad (tekstiiltooted, jalanõud, lastetarbed, ehted, lauanõud või mööbel).

Uus vastastikuse tunnustamise määrus peaks selgitama ja lihtsustama menetlusi, mida ettevõtted ja riiklikud asutused peavad järgima, ning parandama vastastikuse tunnustamise toimimist.

Vastastikusel tunnustamisel põhineva turulepääsu andmisest tuleks keelduda ainult siis, kui kaalul on õigustatud ja proportsionaalne avalik huvi. Lisaks on vajalik selgitada vastastikuse tunnustamise kohaldamisala ja määrata selgelt kindlaks, millal vastastikust tunnustamist kohaldatakse, et suurendada ettevõtjate ja riikide ametiasutuste jaoks õiguskindlust küsimuses, millal vastastikuse tunnustamise põhimõtet saab kasutada.

Ettevõtjate täidetav vabatahtlik vastastikuse tunnustamise deklaratsioon peaks aitama ettevõtetel tõendada, et nende toode juba vastab teise liikmesriigi nõuetele, ning see peaks veenma ametiasutusi ja hõlbustama piiriülest koostööd. Ettevõtja deklaratsiooni kasutuselevõtt peaks hõlbustama selle tõendamist, et toodet juba turustatakse seaduslikult, mis suurendab õiguskindlust vastastikuse tunnustamise kohaldamisel ja lihtsustab selle põhimõtte kohaldamist ettevõtjate seas.

Halduskoostöö sisseseadmine suurendaks riikide ametiasutuste vahelist teabevahetust ja vastastikust usaldust ning seega hõlbustaks vastastikuse tunnustamise toimimist. Vastastikuse tunnustamisega seotud instantsid ei suhtle omavahel piisavalt ladusalt. Sageli põhjustab seda asjaolu, et konkreetsete eeskirjadega seotud volitused ja kohustused on killustatud, mis raskendab nendes tihti väga tehnilistes küsimustes orienteerumist. Seetõttu tuleks tugevdada toodete kontaktpunktide rolli, kuna see on vastastikuse tunnustamise suhtluskanal.

Raportöör teeb ettepaneku tugevdada piiriülest koostööd ning luua koordineerimisrühm, kuhu kuuluvad pädevate asutuste ja liikmesriikide toodete kontaktpunktide esindajad.

Uues vastastikuse tunnustamise ettepanekus esitatakse ka probleemide lahendamise menetlus, et teha kättesaadavaks tõhusad heastamisvahendid ja taastada usaldus vastastikuse tunnustamise vastu. Probleemide lahendamise peamise menetlusena tuleks kasutada olemasolevat SOLVITi mehhanismi. SOLVIT on teenus, mida pakub iga ELi liikmesriigi ametivõim. Selle kaudu aidatakse ettevõtjat, kui mõne teise liikmesriigi ametiasutus rikub tema õigusi, ja püütakse leida lahendus. Seega võivad ettevõtjad kasutada SOLVITit kohtumenetluse alternatiivina, kui riigi ametiasutuse otsusega keelatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet aluseks tuues turulepääs või piiratakse seda.

Ettepanek peaks vastastikuse tunnustamise menetluses tugevdama Euroopa tasandit ja Euroopa Komisjoni rolli, tehes Euroopa Komisjonile ülesandeks esitada arvamus SOLVITi võrgustikule esitatud juhtumite kohta. Peale selle peaks Euroopa Komisjon tegema tihedamat koostööd konkreetsete riikide ja sektoritega, et vastastikune tunnustamine toimiks. Komisjon peaks samuti täiendavalt hindama võimalikku kasu ettevõtjatele ja riikide ametiasutustele, arendades edasi olemasolevat toodete loetelu, mille puhul vastastikust tunnustamist kasutatakse, ja andma juhiseid selle kohta, kuidas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldada. Lõppkokkuvõttes peaksid liikmesriigid jätkuvalt sätestama vastastikuse tunnustamise oma riiklikes tehnilistes normides, kuid seda tuleks teha arusaadaval viisil. Seepärast kutsub raportöör liikmesriike üles lisama riiklikesse tehnilistesse normidesse selge ja üheselt mõistetava ühtse turu klausli ning töötama välja konkreetsed juhised selle kasutamiseks.

Raportöör väljendab heameelt ettepaneku üle ja on seisukohal, et kaupade vastastikuse tunnustamise süsteemi parandamine lihtsustab ettevõtete ja riiklike asutuste jaoks menetlusi ning vähendab ettevõtete halduskoormust, võimaldades neil saada kasu kaupade vabast liikumisest Euroopa Liidu ühtsel turul.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikune tunnustamine

Viited

COM(2017)0796 – C8-0005/2018 – 2017/0354(COD)

EP-le esitamise kuupäev

20.12.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

5.2.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

5.2.2018

JURI

5.2.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

23.1.2018

JURI

24.1.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Ivan Štefanec

23.1.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.1.2018

16.5.2018

18.6.2018

11.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Pascal Arimont, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Morten Løkkegaard, Eva Maydell, Nosheena Mobarik, Marcus Pretzell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Birgit Collin-Langen, Roberta Metsola, Adam Szejnfeld, Sabine Verheyen, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella De Monte, Michael Detjen, Michaela Šojdrová

Esitamise kuupäev

6.9.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ALDE

Morten Løkkegaard, Jasenko Selimovic

ECR

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

ENF

Mylène Troszczynski

PPE

Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Roberta Metsola, Andreas Schwab, Michaela Šojdrová, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Sabine Verheyen

S&D

Nicola Danti, Isabella De Monte, Michael Detjen, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Kerstin Westphal

VERTS/ALE

Pascal Durand, Igor Šoltes

1

EFDD

John Stuart Agnew

1

0

ENF

Marcus Pretzell

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 20. september 2018Õigusalane teave