Menetlus : 2018/0074(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0310/2018

Esitatud tekstid :

A8-0310/2018

Arutelud :

PV 11/02/2019 - 14
CRE 11/02/2019 - 14

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.9
CRE 25/10/2018 - 13.9
PV 12/02/2019 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0425
P8_TA(2019)0069

RAPORT     ***I
PDF 785kWORD 120k
10.10.2018
PE 622.105v03-00 A8-0310/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) 509/2007 ja (EÜ) 1300/2008

(COM(2018)0149– C8-0126/2018– 2018/0074(COD)

Kalanduskomisjon

Raportöör: Alain Cadec

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) 509/2007 ja (EÜ) 1300/2008

(COM(2018)0149 – C8-0126/2018 – 2018/0074(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0149),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0126/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0310/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) 509/2007 ja (EÜ) 1300/2008

millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete põhjalähedaste kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) 509/2007 ja (EÜ) 1300/2008

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud; et neid juhitaks kooskõlas eesmärkidega saada majanduslikku, sotsiaalset ja töövõivealast kasu, vähendada liidu turu sõltuvust toiduainete impordist ning edendada rannikupiirkondades otseselt ja kaudselt töökohtade loomist ja majandusarengut; kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Tulenevalt ühise kalanduspoliitika põhimõtetest ning selleks, et tagada eri merepiirkondade jaoks võrdsed tingimused ja õiglane konkurents, peaks kõigi mitmeaastaste kavade tarvis kehtima ühesugune raamistik ega tohiks teha ühelegi merepiirkonnale püügikvootide määramise põhimõtete osas erandeid.

Selgitus

Kui lubada kavas teha erandeid õiguslikust kohustusest 2020. aastaks taastada ja säilitada kalavarud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel, ning lubada väljuda varasemates mitmeaastastes kavades kehtestatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikust, siis kahjustaks see ühist kalanduspoliitikat ja kalavarusid ning oleks ka ebaõiglane Läänemere ja Põhjamere kalurite suhtes, kes peavad eranditult ettenähtud raamistikku järgima.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.

(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Määruses (EL) nr 1380/2013 on selgelt seatud eesmärk taastada püütavate liikide varud ja säilitada need maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks nähakse määruses (EL) nr 1380/2013 ette, et kõikide kalavarude puhul tuleks järkjärgult saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kalastusmäär võimaluse korral 2015. ning hiljemalt 2020. aastaks.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Nende sätete kohaselt peab käesolev kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki.

(6)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Nende sätete kohaselt peab kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki; kaugem siht on minimeerida merekeskkonnale avalduvat mõju, eeskätt elupaikade ja merepõhja kahjustamist, ning täita sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Komisjon peaks mitmeaastase kavaga hõlmatud varude puhul saama parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Selleks sõlmib komisjon Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukoguga (ICES) vastastikuse mõistmise memorandumi. ICESi antavad teaduslikud nõuanded peavad põhinema käesoleval mitmeaastasel kaval ja esitama eelkõige FMSY-vahemikud ja biomassi piirväärtuste vahemikud, st näitajad MSY Btrigger ja Blim. Need väärtused tuleb esitada asjaomastes kalavarudega seotud nõuannetes ja kui see on asjakohane, mis tahes avalikult kättesaadavates teaduslikes nõuannetes, sealhulgas näiteks ICESi nõuannetes segapüügi kohta.

(8)  Komisjon peaks mitmeaastase kavaga hõlmatud varude puhul saama parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Selleks sõlmib komisjon eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukoguga (ICES) vastastikuse mõistmise memorandumi. ICESi antavad teaduslikud nõuanded peavad põhinema käesoleval mitmeaastasel kaval ja esitama eelkõige FMSY-vahemikud ja biomassi piirväärtuste vahemikud, st näitajad MSY Btrigger ja Blim. Need väärtused tuleb esitada asjaomastes kalavarudega seotud nõuannetes ja vajaduse korral mis tahes muudes üldkättesaadavates teaduslikes nõuannetes, sealhulgas näiteks ICESi nõuannetes segapüügi ja mitme liigiga püügipiirkondades toimuva püügi kohta.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Nõukogu määrustes (EÜ) nr 811/200418, (EÜ) nr 2166/200519, (EÜ) nr 388/200620, (EÜ) 509/200721, (EÜ) No 1300/200822 ja (EÜ) nr 1342/200823 on sätestatud Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete põhjapoolse merluusi, uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude, Biskaia lahe merikeelevarude ja La Manche’i lääneosa merikeelevarude, Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ning Kattegati, Põhjamere, Šotimaast läänes asuvate vete ja Iiri mere tursavarude püügieeskirjad. Neid ja muid põhjalähedasi liike püütakse segapüügi käigus. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne mitmeaastane kava, võttes arvesse sellist tehnilist koostoimet.

(9)  Nõukogu määrustes (EÜ) nr 811/200418, (EÜ) nr 2166/200519, (EÜ) nr 388/200620, (EÜ) 509/200721, (EÜ) No 1300/200822 ja (EÜ) nr 1342/200823 on sätestatud Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete põhjapoolse merluusi, uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude, Biskaia lahe merikeelevarude ja La Manche’i lääneosa merikeelevarude, Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ning Kattegati, Põhjamere, Šotimaast läänes asuvate vete ja Iiri mere tursavarude püügieeskirjad. Neid ja muid põhjalähedasi liike püütakse segapüügi käigus ja/või mitme liigiga püügipiirkondades. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne mitmeaastane kava, võttes arvesse sellist tehnilist koostoimet.

_________________

_________________

18 Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).

18 Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).

19 Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

19 Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

20 Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).

20 Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).

21 Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

21 Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

22 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

22 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

23 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

23 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Mõnda põhjalähedast liiki püütakse nii läänepiirkonna vetes kui ka sellega piirnevates vetes. Seepärast peaksid kavas sisalduvad sätted seoses sihttasemete ja kaitsemeetmetega, mida kohaldatakse peamiselt läänepiirkonna vetes püütavate kalavarude suhtes, kehtima ka kõnealustele väljaspool läänepiirkonna vesi asuvatele piirkondadele. Lisaks tuleb peamiselt väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate liikide jaoks, mida esineb ka läänepiirkonna vetes, kehtestada sihttasemed ja kaitsemeetmed selliste väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate piirkondade mitmeaastastes kavades, kus neid peamiselt püütakse, laiendades nende mitmeaastaste kavade kohaldamisala ka läänepiirkonna vetele.

(11)  Mõnda põhjalähedast liiki püütakse nii läänepiirkonna vetes kui ka sellega piirnevates vetes. Seepärast tuleks kavas sisalduvaid sätteid seoses põhjalähedastele liikidele kehtestatud sihttasemete ja kaitsemeetmetega, mida kohaldatakse peamiselt läänepiirkonna vetes püütavate kalavarude suhtes, laiendada ka nende kalavarude väljaspool läänepiirkonna vesi asuvatele piirkondadele, kui need ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Lisaks tuleb peamiselt väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate põhjalähedaste liikide jaoks, mida esineb ka läänepiirkonna vetes, kehtestada sihttasemed ja kaitsemeetmed selliste väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate piirkondade mitmeaastastes kavades, kus neid peamiselt püütakse, laiendades nende mitmeaastaste kavade kohaldamisala ka läänepiirkonna vetele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Majanduskavas ei tuleks käsitleda ainuüksi lähiaja kalapüügivõimaluste määramise mehhanisme: see suurendaks valdkonnas ebakindlust ja läbipaistmatust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Mitmeaastase kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema varude geograafilisel jaotusel, mis on esitatud viimastes kalavarusid käsitlevates ICESi teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel või liikide rände tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust, kui ICESi teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste varude geograafilise jaotuse muutumisele.

(12)  Mitmeaastase kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema põhjalähedaste varude geograafilisel jaotusel, mis on esitatud viimastes kalavarusid käsitlevates ICESi teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel või põhjalähedaste liikide rände tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust, kui ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste varude geograafilise jaotuse muutumisele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Käesoleva kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada sihtliikide puhul maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ) ning direktiivi 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkidega. Käesoleva kavaga täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.

(14)  Käesoleva kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada käesoleva määrusega hõlmatud varude viimine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületavale tasemele ja seda taset säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemidele. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ), ning direktiivi 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkidega. Käesoleva kavaga täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste põhjalähedase püügi käigus püütud liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Kõnealused parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. FMSY-vahemikud arvutab välja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja esitab need perioodilistest püügialastes nõuannetes. Kava kohaselt peavad vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %24. Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga, mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass või arvukus on väga halb, vähendatakse kalastussuremuse sihttaset nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga või arvukusega lubatud kogupüügi (TAC) aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger. Nimetatud kaalutluste ja nõuandva eeskirja põhjal annab ICES kalastussuremust ja püügivõimalusi puudutavaid teaduslikke nõuandeid.

(16)   On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Kõnealused parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. FMSY-vahemikud arvutab välja muu hulgas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja esitab need perioodilistes püügialastes nõuannetes. Kava kohaselt peavad vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %24. Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga, mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass või arvukus on väga halb, vähendatakse kalastussuremuse sihttaset nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga või arvukusega lubatud kogupüügi (TAC) aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger. Nimetatud kaalutluste ja nõuandva eeskirja põhjal annab ICES kalastussuremust ja püügivõimalusi puudutavaid teaduslikke nõuandeid.

___________

___________

24 EL palub ICESil esitada ICESi alapiirkondade 5–10 kalavarude FMSY-vahemikud.

24 EL palub ICESil esitada ICESi alapiirkondade 5–10 kalavarude FMSY-vahemikud.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 seatud eesmärkide saavutamiseks on asjakohane kehtestada kalastussuremuse sihttase (F) nii, et see ei ületaks püügimäära maksimaalse jätkusuutliku saagikuse korral. Kõigi varude puhul, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleb nimetatud määrani jõuda järkjärgult ja võimalikult kiiresti, hiljemalt 2020. aastaks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Peaks olema võimalik kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük (TAC) läänepiirkonna vetes, liites iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormid ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid kõnealuses lubatud kogupüügi piirkonnas. See ei välista siiski meetmete võtmist, et kaitsta teatavaid funktsionaalseid üksusi.

(20)  Peaks olema võimalik kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük (TAC) läänepiirkonna vetes, liites kõigi funktsionaalsete üksuste püügi piirnormid ja väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid selle kalavaru kindlaksmääratud piirkonnas. See ei välista siiski teatavate funktsionaalsete üksuste kaitseks meetmete võtmist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Kohe tuleks kehtestada huntahvena ja süsika püügikeelud, eriti nende liikide kudekarja kaitsmiseks paljunemisajal. Huntahvena ja süsika kahanevate varude kaitseks tuleks liikmesriikidel kehtestada parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes nimetatud sobivad tööndusliku ja harrastuspüügiga seotud varude taastamise meetmed.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Kuna nõukogu võtab teatud kalavarude püügivõimaluste raames arvesse harrastuspüügi märkimisväärset mõju, peaks nõukogu suutma kehtestada lubatud kogupüügi töönduslikule püügile, mis võtaks arvesse harrastuspüügi mahtu, ja/või võtta muid harrastuspüüki piiravaid meetmeid, nagu kaasavõetava saagi piirmäärad ja keeluajad.

(22)  Kuna harrastuspüügist tingitud kalastussuremus avaldab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel majandatavatele kalavarudele olulist mõju, peaks nõukogul olema võimalik kehtestada harrastuskalastajatele individuaalsed ja mittediskrimineerivad püügivõimalused. Harrastuspüügi ja selle loomuste tegelikku olukorda arvestades tuleks sellised individuaalsed harrastuskalurite püügivõimalused kehtestada vähemalt üheks kuuks. Mõningad suure kaubandusliku väärtusega kalaliigid tuleks harrastuspüügil märgistada sabauime osalise eemaldamisega, et takistada nende ebaseaduslikku suunamist kala kommertsturustusahelatesse.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse rakendamiseks tuleks kavas ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18.

(23)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks ja ökosüsteemide kahjustamise piiramiseks tuleks kavas ette näha täiendavad majandamismeetmed, eelkõige meetmed, millega parimaid teaduslikke nõuandeid järgides järkjärgult kaotada tagasiheide ja minimeerida kalapüügi kahjulikku mõju ökosüsteemidele, ning mida vajaduse korral täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18. Samuti tuleks täpsustada, et harrastuspüügil ei kohaldata lossimiskohustust. Ühiste soovituste puudumisel võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusaktid.

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 2 lõike 5 kohaselt tuleb järkjärgult kaotada tagasiheide ning selleks tuleb esmajoones võimalikult vähendada soovimatut püüki.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Eelkõige kalastussurvest kriitiliselt ohustatud ja mõjutatud õrnade liikide ja elupaikade kaitsmiseks tuleks kavas asjaomastele püügipiirkondadele ette näha majandamismeetmed, mis hõlmavad laevade püügivahendite, laevade tegutsemise ja laevade endi muutmist. Kavas tuleks ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18. Komisjon peaks saama vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette merepiirkondade analüüsimine ning majandamismeetmete esitamise ja heakskiitmise vormid ja tähtajad.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile aruande parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohta, mille põhjal nõukogu kehtestas kalapüügivõimalused või kohaldas kaitsemeetmeid, ning komisjon peaks Euroopa Parlamenti ette hoiatama juhtudel, kui teaduslik nõuanne võib põhjustada püügivõimaluste kehtestamisel olulisi erinevusi.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon teaduslike nõuannete alusel korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Kava tuleb hinnata ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant. See ajavahemik võimaldab lossimiskohustuse täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud ja rakendatud ning nende mõju kalavarudele ja kalapüügile ilmnenud. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku.

(25)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel komisjon hindab teaduslike nõuannete põhjal käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Kava tuleb hinnata ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja selle sätted, mis puudutavad mehhanismi püügivõimaluste kehtestamist käsitlevate nõukogu otsuste vastuvõtmiseks parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel, peaksid aeguma 31. detsembril XXXX [seitsmes aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. See ajavahemik võimaldab lossimiskohustuse täielikult rakendada ning piirkondlikud meetmed vastu võtta ja ellu viia. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku, et hinnata kalavarudele ja kalapüügile avalduvat mõju ning anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule aega otsustada kõnealuste kalavarude mitmeaastast majandamist käsitlevate võimalike uute ettepanekute üle.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigel ajal ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte parandusmeetmete ja lossimiskohustuse rakendamise kohta. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes25 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)  Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigel ajal ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte parandusmeetmete ja lossimiskohustuse rakendamise kohta. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone asjast mõjutatud nõuandekomisjonidega, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes25 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

_________________

_________________

25 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

25 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Dünaamiliste viidete kohaldamine FMSY-vahemikele ja kaitse piirväärtustele tagab, et kalapüügivõimaluste kehtestamiseks olulised parameetrid ei aegu ja nõukogul on alati võimalik kasutada parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Pealegi tuleb seda käsitlusviisi, mis hõlmab dünaamilisi viiteid parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, järgida ka Läänemere kalavarude majandamisel. Käesolevas kontekstis on parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige uuemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on välja andnud või läbi vaadanud liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus. Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/113927 muuta.

(28)  Dünaamiliste viidete kohaldamine FMSY-vahemikele ja kaitse piirväärtustele tagab, et kalapüügivõimaluste kehtestamiseks olulised parameetrid ei aegu ja nõukogul on alati võimalik kasutada parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Pealegi tuleb seda käsitlusviisi, mis hõlmab dünaamilisi viiteid parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, järgida seitsme aasta jooksul ka Läänemere kalavarude majandamisel. Ka peaks komisjon esitama igal aastal Euroopa Parlamendile aruande kasutatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete kohta ja Euroopa Parlamendile ette teatama olukordadest, mis võivad põhjustada kalapüügivõimaluste määramisel olulisi erinevusi. Käesolevas kontekstis on parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, millele on vastastikuse eksperdihinnangu andnud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või muud nõuetelevastavad teadusasutused, näiteks Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Neid peavad toetama kõige uuemad kättesaadavad teaduslikud andmed ja meetodid ning nad peavad vastama määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele.

_________________

 

27  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste läänepiirkonna vete põhjalähedaste varude, sealhulgas süvamerevarude, ja kui need varud ulatuvad läänepiirkonna vetest kaugemale, siis sellega piirnevate vete varude majandamise ja nende püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“):

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse allpool loetletud läänepiirkonna vete põhjalähedaste varude, sealhulgas süvamerevarude, ja kui need varud ulatuvad läänepiirkonna vetest kaugemale, siis sellega piirnevate vete, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, varude püügi ja nende varude majandamise mitmeaastane kava (edaspidi „kava“):

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  huntahven (Dicentrarchus labrax) rajoonides 4b, 4c, 7a ja 7d–h;

(4)  huntahven (Dicentrarchus labrax) rajoonides 4b, 4c, 7a, 7b ja 7d–h, alapiirkonnas 8 ja rajoonis 9a;

Selgitus

Huntahven on suure väärtusega sihtliik. Selle majandamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel on hädavajalik, et ressurssi kõige paremini kasutada. Liigi levikuala on lai ja 48. paralleeliga eraldatud bioloogiliste varude esinemise kohta puuduvad teaduslikud tõendid (ICESi piirkondadeks jaotamine on paratamatult seotud andmete erineva kättesaadavusega). Lisaks sellele, et nõukogu otsustatud püügipiirangud on väga ebavõrdsed, võivad need ka põhjustada kalapüügi ümberpaiknemise lõunapiirkonda ja veelgi suurendada survet sealsetele varudele.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 23 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Biskaia lahe lõunaosas (FÜ 25);

–  Biskaia lahe lõunaosas (FÜ 23–24);

Selgitus

Komisjoni ettepanekus on funktsionaalsed ühikud valesti märgitud.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Lääne-Galiitsias (FÜ 26–27);

–  Lääne-Galiitsias (FÜ 26);

Selgitus

Komisjoni ettepanekus on funktsionaalsed ühikud valesti märgitud.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  Pürenee poolsaare ümbruse vetes (FÜ 28–29);

välja jäetud

Selgitus

Komisjoni ettepanekus on funktsionaalsed ühikud valesti märgitud.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Portugalist põhja pool asuvates vetes (FÜ 27);

Selgitus

Komisjoni ettepanekus on funktsionaalsed ühikud valesti märgitud.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Portugali vetes (Lõuna-Portugal ja Algarve) (FÜ 28-29);

Selgitus

Komisjoni ettepanekus on funktsionaalsed ühikud valesti märgitud.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui teaduslikest nõuannetest nähtub käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud varude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks eespool nimetatud piirkondi. Kohandused ei laiene kalavarude piirkondadele väljaspool liidu vesi alapiirkondades 4–10 ja CECAFi piirkondadele 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.

Kui parimatest saadaolevatest, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikest nõuannetest nähtub käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud varude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks eespool nimetatud piirkondi. Kohandused ei laiene kalavarude piirkondadele väljaspool liidu vesi alapiirkondades 4–10 ja CECAFi piirkondadele 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui komisjon leiab teaduslike nõuannete põhjal, et lõike 1 esimeses lõigus sätestatud varude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmise ettepaneku.

2.  Kui komisjon parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal leiab, et lõike 1 esimeses lõigus sätestatud varude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmise ettepaneku.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmatud piirnevate vete suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikleid 4 ja 6 ja kalapüügivõimalustega seotud meetmeid artikli 7 alusel.

3.  Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmatud piirnevate vete suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikleid 4 ja 6 ning kalapüügivõimalustega seotud meetmeid artikli 7, artikli 9 lõike 3 a ja artikli 9 a alusel.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka kaaspüügiliikide suhtes, mis on püütud lõikes 1 loetletud liikide püügil läänepiirkonna vetes. Kui nende liikide FMSY-vahemikud ja biomassiga seotud kaitsemeetmed on kehtestatud muude mitmeaastaseid kavasid kehtestavate liidu õigusaktidega, kohaldatakse neid vahemikke ja kaitsemeetmeid.

4.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka läänepiirkonna vetes lõikes1 loetletud põhjalähedaste liikide püügil saadud kaaspüügi suhtes, ning sellega tuleb tagada, et kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Käesolevas määruses täpsustatakse ka üksikasjalikult nende meetmete rakendamist, millega minimeerida läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõigi seal kala püüdvate laevade püügitegevuse mõju merekeskkonnale, eelkõige kaitstud liikide juhupüük. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette merepiirkondade analüüsimine ning majandamismeetmete esitamise ja heakskiitmise vormid ja tähtajad.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.

5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust ja mis püütakse põhjalähedasel püügil.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Käesolevas määruses nähakse ette tehnilised meetmed, nagu need on sätestatud artiklis 8 ja mida kohaldatakse kõikide läänepiirkonna vetes esinevate liikide suhtes.

6.  Käesolevas määruses nähakse ette tööndusliku ja harrastuskalapüügi tehnilised meetmed, nagu need on sätestatud artiklis 8 ja mida kohaldatakse kõikide läänepiirkonna vetes esinevate põhjalähedaste liikide suhtes.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.

(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis asjaomast püügitava arvesse võttes ja praegustes keskkonnatingimustes annab pikas perspektiivis maksimaalse saagikuse;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;

(8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi, või norra salehomaari puhul arvukuse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi, või norra salehomaari puhul arvukuse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutusevõi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  „Parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded“ – avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige värskemad teaduslikud andmed ja meetodid, mille on avaldanud või millele on vastastikuse eksperdihinnangu andnud selline liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud teadusasutus nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja mis vastavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Lisaks ökoloogilise kestlikkuse nõudele tuleb kava hallata majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamiseks sobival viisil ning see peab soodustama toiduainete kättesaadavust.

 

Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr tuleb kõigi kalavarude osas saavutada järkjärgult hiljemalt 2020. aastaks ja seejärel tuleb selle juurde jääda.

Selgitus

Kalanduse ja vesiviljeluse ökoloogilise mõõtme kõrval tuleb vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 arvestada ka nende sotsiaalset ja majanduslikku mõõdet.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kava aitab teha lõpu tagasiheitele soovimatu püügi võimalikult suures ulatuses vältimise ja piiramise teel ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja käesolevat määrust.

2.  Kava aitab teha lõpu tagasiheitele soovimatu püügi võimalikult suures ulatuses vältimise ja piiramise teel, sealhulgas uuenduslike selektiivsete püügivahendite ja -tehnikate kasutamisega, ning võimalikult suures ulatuses täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja käesolevat määrust.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärkidega.

3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et minimeerida ja soovitavalt likvideerida püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemidele, eelkõige õrnadele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele, -roomajatele ja -lindudele, veealustele mägedele, süvamereriffidele ja korallide ja käsnade kogumitele, ning tagada, et kalurid jätkaksid püüki kestlikult ja selektiivselt. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivis 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ sätestatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  aidata täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teisi asjaomaseid tunnuseid vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.

b)  tagada kalapüügi merekeskkonda kahjustava mõju minimeerimine, pöörates eriti tähelepanu õrnadele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas merelindudele ja -imetajatele.

Selgitus

Kõikjal läänepoolsetes vetes püütakse juhupüügina merelinde, -imetajaid ja -roomajaid.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesoleva kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Kui andmed on ebapiisavad, taotletakse asjaomaste varude samaväärset kaitsetaset.

5.  Käesoleva kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded peavad olema saanud vastastikuse eksperdihinnangu sellistelt sobivatelt ja usaldusväärsetelt teadusasutustelt nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Need tehakse üldkättesaadavaks hiljemalt siis, kui komisjon teeb ettepaneku vastavateks meetmeteks. Kui andmed on ebapiisavad, taotletakse asjaomaste varude võrreldavat kaitsetaset.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil.

2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil või samasugusel liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatul teadusasutusel.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul ja/või mitme liigiga püügipiirkondades, eelkõige kalapüügile kehtestatud sotsiaal-majanduslike piirangute leevendamiseks;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.

c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %, välja arvatud juhtudel, kui leevendatakse mõnede laevastike tegevust halvavat või tugevasti mõjutavat (neid „lämmatavat“) olukorda.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Käesoleva määruse raames on võimalik kinnitada püügieeskirju piirkondadeks jaotamise teel, et vältida olukorda, kus lähiaja majandamiseesmärgid takistavad mitmeaastase majandamiskava täitmist, ning soodustada sidusrühmade osalemist otsustusprotsessis.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piisavate teaduslike andmete puudumisel majandatakse asjaomaseid varusid rakendades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8.

2.  Piisavate teaduslike andmete puudumisel majandatakse asjaomaseid varusid, rakendades määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele ning tagatakse vähemalt maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastavate varude saavutamisega samaväärne kaitsetase vastavalt sama määruse artikli 9 lõikele 2.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 5 kohaselt võetakse mitme liigiga püügipiirkondade haldamisel käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud varude suhtes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki liike maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see viib ennatliku püügikeeluni.

3.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 5 kohaselt võetakse segapüügi ja mitme liigiga püügipiirkondade haldamisel käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud varude suhtes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki liike maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see viib ennatliku püügikeeluni.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:

Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt kooskõlas parimate saadaolevate teaduslike nõuannete määratlusega järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomasel aastal on artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus väiksem kui MSY Btrigger, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY-vahemiku ülemisest osast madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse biomassi vähenemist.

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomasel aastal on artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes põhjalähedase kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus väiksem kui MSY Btrigger, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY-vahemiku ülemisest osast madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse biomassi vähenemist.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus on väiksem kui Blim, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu või funktsionaalse üksuse sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes põhjalähedase kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus on väiksem kui Blim, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu või funktsionaalse üksuse sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Olenemata artikli 4 lõikest 1 võib nimetatud lõikes osutatud FMSY-vahemikule vastava kalastussuremuse sihttaseme ja eesmärgi taastada, vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 või 2, asjaomane kalavaru või asjaomane funktsionaalne üksus kiiresti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamist võimaldavatest kõrgematel tasemetel, saavutada järkjärguliselt ja kasvavalt kuni kolme aastaga, niivõrd kui see on vajalik asjaomase kalapüügitegevuse majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivele avalduva mõju seisukohast.

Selgitus

Kalavarude puhul, mida ei majandata maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel, sõltuvad kalapüüki mõjutavad sotsiaal-majanduslikud tagajärjed otseselt sellest, kui kiiresti nõukogu olukorra parandamiseks kalapüügivõimalusi piirab. Oleks asjakohane kehtestada mõistlik ajavahemik, et tagada FMSY saavutamine kindlaks tähtajaks, kuid teha seda järkjärguliselt mitme püügihooaja jooksul, et vähendada meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta:

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta põhjalähedaste liikide püügil läänepiirkonna vetes:

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;

(a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki, eriti noorkalade püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke ning neid kohaldatakse nii tööndusliku kui ka harrastuskalapüügi suhtes.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Huntahvena püügikeelu ajad ja alad

 

1.  Huntahvena töönduslik ja harrastuspüük on keelatud läänepiirkonna ja ICESi rajoonides 4b ja 4c ajavahemikul 1. veebruarist 30. aprillini. Keelatud on nimetatud piirkondade rannikuvetes püütud huntahvena pardal hoidmine, ümberpaigutamine, ümberlaadimine või lossimine ning säilitamine.

 

2.  Liidu kalalaevadel on keelatud huntahvenat püüda ka ICESi rajoonides 7b, 7c, 7j ja 7k ning ICESi rajoonide 7a ja 7g vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu kalalaevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

Selgitus

Viimastel aastatel on nõukogu võtnud lubatud kogupüügi eeskirjade ja kvootidega vastu meetmed huntahvena kaitsmiseks, eriti paljunemisaja mingi osa jooksul. Kaasseadusandjad peaksid kehtestama sellised tehnilised meetmed jätkusuutlikult ja mitte tegema seda kalapüügivõimalusi käsitleva nõukogu otsuse raames. Kaitsta on vaja ka pollakit, et vältida kudekarja ülepüüki, mis tooks kaasa samasuguse olukorra, nagu on praegu huntahvenaga.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võib norra salehomaari lubatud kogupüük läänepiirkonna vetes olla iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.

3.  Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võib norra salehomaari varude lubatud kogupüük selle kalavaru määratletud piirkonnas olla iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Artikli 1 lõigetes 1 ja 4 osutatud kalavarude ja -liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse liidu tasandil kalavarude säilitamise eesmärgil püügivõimaluste kehtestamise raames iga-aastaseid või hooajalisi püügikeeldusid, võib nõukogu siiski erandkorras lubada püüki teatavates püügipiirkondades, et võtta arvesse sellise püügi piiratust või vältimatust ja arvestades sellise kalapüügi erilist sotsiaal-majanduslikku tähtsust.

 

Sellised erandlikud püügivõimalused on piiratud iseloomuga ega tohi oluliselt vähendada asjaomase ajutise püügikeelu mõju ega kalavarude kaitset.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, võtab nõukogu seda arvesse ja võib püügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuspüüki piirata, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist.

välja jäetud

Selgitus

Asendatud artikliga 9 a (uus).

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Harrastuskalapüük

 

1.  Liikmesriigid võtavad neile määratud ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 16 osutatud kalapüügivõimaluste jaotamisel arvesse kalastussuremust harrastuspüügil, nii et kalastussuremuse summaarset sihteesmärki ei ületataks.

 

Kui teaduslike andmete põhjal mõjutab harrastuskalapüük oluliselt käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud varude kalastussuremust, võib nõukogu kehtestada harrastuskalastajatele mittediskrimineerivalt individuaalsed püügivõimalused.

 

2.  Nõukogu tugineb harrastuskalastuse püügivõimaluste kehtestamisel läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumidele, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsetele ja majanduslikele kriteeriumidele. Kasutatavad kriteeriumid võivad eelkõige hõlmata harrastuskalapüügi mõju keskkonnale ning selle tegevuse ühiskondlikku tähtsust ja panust rannikupiirkondade majandusse.

 

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud ja proportsionaalsed meetmed andmete jälgimiseks ja kogumiseks, et lõikes 1 osutatud tegelikku püügitaset usaldusväärselt hinnata.

Selgitus

Alusmääruse artikli 17 loogika kohaselt peavad liikmesriigid võtma arvesse kogu kalastussuremust. Teadmised töönduslikust püügist tingitud tegelikust kalastussuremusest on ebakindlad, sellega võrreldes on harrastuskalapüügi mõju sageli tähtsusetu ning see ei ole kvootide eraldamisel ja järgimisel eriline probleem. Ühises kalanduspoliitikas (põhjendus 3) tunnistatakse ka, et harrastuskalapüügi eest vastutavad eelkõige liikmesriigid. Kui see avaldab aga maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel majandatavatele kalavarudele olulist mõju, võib harrastuspüügi suhtes kohaldada õiglasi ja proportsionaalseid meetmeid ELi tasandil.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 b

 

Harrastuspüügi saakide märgistamine

 

1.  Artikli 1 lõikes 1 osutatud vastavate kalavarude püügipiirkondades püütud huntahvenad, tursad, pollakid ja merikeeled märgistatakse, kui harrastuskalastaja need säilitab.

 

2.  Märgistamine seisneb sabauime alumise või ülemise osa eemaldamises viisil, mis ei takista kala suuruse mõõtmist.

 

3.  Kalad märgistatakse kohe pärast püüdmist ja tapmist kas kaldal või aluse pardal, kui harrastuspüük toimub paadist. Märgistada ei tule isendeid, kes on toodud harrastuspüügialuse pardale ja keda hoitakse enne vettelaskmist veenõus elus ja heas seisundis.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 kõikide läänepiirkonna vetes esinevate liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, täpsustades seda kohustust puudutavad üksikasjad, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.

Kõikide läänepiirkonna vetes esinevate põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, ja artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude püügil saadud põhjalähedaste liikide juhupüügi korral on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse seda kohustust puudutavaid üksikasju, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustust ei kohaldata harrastuskalapüügi suhtes, sealhulgas juhul, kui nõukogu kehtestab käesoleva määruse artikli 9 a kohaselt individuaalsed kalapüügivõimalused.

Selgitus

Siin öeldakse selgelt, et harrastuskalapüügil ei kehti lossimiskohustust (mis ei sobi kokku alammõõdu nõuetega kala hoidmise korral või sportlikul kalapüügil kasutatava tavaga kala püüda ja siis jälle vette tagasi lasta).

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Väikesemahuline ja rannalähedane püük äärepoolseimates piirkondades

 

Käesolevas määruses võetakse arvesse äärepoolseimates piirkondades väikesemahulisel ja rannalähedasel püügil kasutatavate laevade suuruspiiranguid. Sellega seoses on kaaspüügi lossimine lubatud, kui sellega ei halvendata kudekarja biomassile avalduvat mõju.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid väljastavad iga käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud ICESi püügipiirkonna kohta kalapüügiload kooskõlas nõukogu määruse (EL) nr 1224/2009 artikliga 7 oma lipu all sõitvatele laevadele, mis kalastavad asjaomases piirkonnas. Liikmesriigid võivad piirata kalapüügilubades selliste konkreetseid püügivahendeid kasutavate laevade kilovattides (kW) väljendatud koguvõimsust.

1.  Liikmesriigid väljastavad käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud ICESi püügipiirkondade kohta kalapüügiload kooskõlas nõukogu määruse (EL) nr 1224/2009 artikliga 7 oma lipu all sõitvatele laevadele, mis kalastavad asjaomases piirkonnas.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud kalapüügilubades piirata selliste konkreetseid püügivahendeid kasutavate nimetatud lõikes osutatud laevade koguvõimsust.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 13 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks kehtestada asjaomaste liikmesriikide laevastike püügivõimsusele piirangud.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse artiklites 8 ja 10 sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

1.  Käesoleva määruse artiklites 8, 10 ja 11 b sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad loodepiirkonna vete ja edelapiirkonna vete suhtes otsest majandamishuvi omavad liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad peavad seda vajalikuks, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad loodepiirkonna vete ja edelapiirkonna vete suhtes otsest majandamishuvi omavad liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14. Vajadusel, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral, võivad asjaomased liikmesriigid esitada täiendavaid soovitusi ning koostada läänepiirkonna vete kalavarude majandamise ökosüsteemipõhise käsitluse rakendusmeetmete kava. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks; kui eesmärk on viimastes teaduslikes nõuannetes tuvastatud erakorraliste olukordade lahendamine, tuleb ühised soovitused esitada võimalikult kiiresti.

Selgitus

Vastavalt ÜKP määruse artiklile 9.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

 

Teadusliku nõuande muudatuste järelmeetmed ja muudatustest etteteatamine

 

1.  Iga aasta 1. aprilliks teavitab komisjon Euroopa Parlamenti parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest, mille põhjal nõukogu on ajavahemikul eelmise aasta 1. veebruarist jooksva aasta 31. jaanuarini kehtestanud käesoleva määruse kohaselt püügivõimalused.

 

Kõikide asjaomaste kalavarude ja -liikide puhul kajastatakse selles aruandes eelkõige nõukogu poolt käesoleva määruse artiklite 4 ja 5 ja vajaduse korral artikli 7 kohaselt kindlaks määratud kalapüügivõimalusi ning esitatakse vastavad kalastussuremuse näitajad. Neid andmeid võrreldakse teaduslike nõuannetega, mille põhjal kehtestati kalastussuremuse vahemikud (MSY Flower, FMSY ja MSY Fupper ning neile vastavad kalapüügivõimalused), kudekarja biomassi hinnangulised suurused ja biomassi piirväärtused (MSY Btrigger ja Blim).

 

2.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti pärast teabe saamist ja igal juhul enne, kui võetakse vastu nõukogu uus otsus kalapüügivõimaluste kehtestamise kohta, olukordadest, kus kõige värskemad FMSY näitajad vastavad püügivõimalustele, mis erinevad enam kui 20 % püügivõimalustest, mis tulenevad nendes teaduslikes nõuannetes esitatud FMSY väärtusest, mille põhjal kehtestati praeguse perioodi kalapüügivõimalused. Samuti teavitab komisjon Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti ja igal juhul enne uue nõukogu otsuse vastuvõtmist juhtudest, kus kudekarja biomassi erinevaid piirtasemeid käsitlevad teaduslikud nõuanded õigustavad artikli 7 kohaste kaitsemeetmete võtmist.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kava hindamine

Kava hindamine ja rakendamine

Selgitus

Püügivõimaluste kehtestamist käsitlevad sätted ja nõukogu käesoleva kava alusel võetud kaitsemeetmed sõltuvad otseselt teaduslikest nõuannetest ja nende muutumisest. Siiski tehakse ettepanek mitte lubada sellist olukorda lõputult edasi kesta ja jätta see õiguslik raamistik kehtima vaid piiratud ajaks. Komisjon peab esitama tulevase raamistiku ettepaneku ning Euroopa Parlament ja nõukogu teevad selle alusel otsuse.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele varudele ja nende püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

[Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele varudele ja nende püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

Selgitus

Püügivõimaluste kehtestamist käsitlevad sätted ja nõukogu käesoleva kava alusel võetud kaitsemeetmed sõltuvad otseselt teaduslikest nõuannetest ja nende muutumisest. Siiski tehakse ettepanek mitte lubada sellist olukorda lõputult edasi kesta ja jätta see õiguslik raamistik kehtima vaid piiratud ajaks. Komisjon peab esitama tulevase raamistiku ettepaneku ning Euroopa Parlament ja nõukogu teevad selle alusel otsuse.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 1 lõikes 1 ning artiklites 8 ja 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

2.  Artikli 1 lõikes 1, artiklites 8 ja 10 ning artikli 11 lõikes 1 b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1 ja artiklites 8 ja 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1, artiklites 8 ja 10 ning artikli 11 lõikes 1 b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 1 lõike 1 ning artiklite 8 ja 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artikli 1 lõike 1, artiklite 8 ja 10 alusel ning artikli 11 lõikes 1 b vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.

(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;

(8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil.

2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil või samasugusel liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatul teadusasutusel.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.

c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %, välja arvatud juhtudel, kui leevendatakse mõnede laevastike tegevust halvavat või tugevasti mõjutavat (neid „lämmatavat“) olukorda.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel 4a – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:

Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel 5 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohased meetmed.

b)  käesoleva määruse artikli 8 kohased meetmed.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel -15 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.   IX peatükki lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel -15

 

Teadusliku nõuande muudatuste järelmeetmed ja neist etteteatamine

 

1.  Komisjon esitab iga aasta 1. aprilliks Euroopa Parlamendile aruande parimate saadaolevate teaduslike nõuannete kohta, mille põhjal nõukogu kehtestas käesoleva määruse alusel püügivõimalused ajavahemikuks eelmise aasta 1. veebruarist jooksva aasta 31. jaanuarini.

 

Kõikide asjaomaste kalavarude ja -liikide puhul kajastatakse selles aruandes eelkõige nõukogu poolt käesoleva määruse artiklite 4 ja 5 ja vajaduse korral artikli 7 kohaselt kindlaks määratud kalapüügivõimalusi ning esitatakse vastavad kalastussuremuse näitajad. Neid andmeid võrreldakse teaduslike nõuannetega, mille põhjal kehtestati kalastussuremuse vahemikud (MSY Flower, FMSY ja MSY Fupper ning neile vastavad kalapüügivõimalused), kudekarja biomassi hinnangulised suurused ja biomassi piirväärtused (MSY Btrigger ja Blim).

 

2.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti pärast teabe saamist ja igal juhul enne, kui võetakse vastu nõukogu uus otsus kalapüügivõimaluste kehtestamise kohta, olukordadest, kus kõige värskemad FMSY näitajad vastavad püügivõimalustele, mis erinevad enam kui 20 % püügivõimalustest, mis tulenevad nendes teaduslikes nõuannetes esitatud FMSY väärtusest, mille põhjal kehtestati praeguse perioodi kalapüügivõimalused. Samuti teavitab komisjon Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti ja igal juhul enne uue nõukogu otsuse vastuvõtmist juhtudest, kus teaduslikud nõuanded kudekarja biomassi erinevate võrdlustasemete kohta õigustavad artikli 7 kohaste kaitsemeetmete võtmist. “

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 2016/1139

Artikkel 15

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 b.   Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

Artikkel 15

„Artikkel 15

Kava hindamine

Kava hindamine ja kohaldamine

Hiljemalt 21. juulil 2019 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega. Kui asjaomased liikmesriigid või komisjon seda vajalikuks peavad, võib aruande esitada varem.

Hiljemalt 21. juulil 2019 ja viis aastat pärast seda esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

 

Käesoleva määruse artikleid 4–6 kohaldatakse kuni 31. detsembrini ... [seitsmes aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist].“

(1)

ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Komisjon avaldas 23. märtsil 2018 ettepaneku määruse kohta, millega kehtestatakse läänepiirkonna vete (Atlandi ookean ja La Manche) kalavarude majandamise mitmeaastane kava. Komisjon teeb ka ettepaneku muuta Läänemere teatavate kalavarude mitmeaastast majandamiskava(1) (edaspidi „Läänemere kava“).

Ühise kalanduspoliitika alusmääruses(2) nõutakse mitmeaastaste majandamiskavade koostamist. See vastab kahele vajadusele: juhtimismeetmete parem prognoositavus tänu pikaajalisele programmitööle ning sidusrühmade eripära ja panuste arvessevõtmine tänu kõnealuste kavade koostamisele piirkondade (merealade) lõikes. Eesmärk on kehtestada piirkondlik kalavarude majandamise raamistik kalavarude kasutamiseks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel.

Euroopa Parlament ja nõukogu on juba heaks kiitnud kaks mitmeaastast kava: 2016. aastal vastu võetud Läänemere kava ja 2018. aastal vastu võetud Põhjamere kava(3).

Lisaks käesolevas raportis käsitletud ettepanekule kaaluvad kaasseadusandjad praegu veel kahe kava, Aadria mere mitmeaastase majandamiskava ja Vahemere lääneosa majandamiskava ettepanekuid.

Käesolevas läänepiirkonna vesi käsitlevas ettepanekus järgis komisjon enamjaolt hiljuti Põhjamere kava jaoks kokkulepitud kalavarude majandamise mitmeaastast käsitlust. Sellele vastavalt muudetakse ka Läänemere kava.

Käesolevas raportis käsitletakse läänepiirkonna vete mitmeaastase kava ettepanekut ja tehakse mitmed muudatusettepanekud.

Raportööri seisukoht 

Raportöör tunnustab komisjoni ja kaasseadusandjate tööd kalavarude piirkondliku majandamise ja kaitse mitmeaastaste kavade väljatöötamisel. Raportöör on seisukohal, et Läänemere ja Põhjamere kava loovad läänepiirkonna vete mitmeaastase majandamiskava jaoks hea aluse. Sellegipoolest esitab ta rea ettepanekuid Põhjamere kava aluseks oleva lähenemisviisi muutmiseks, et paremini arvesse võtta teatavaid institutsioonilisi aspekte ja asjaomase merepiirkonna erisusi.

Selleks teeb raportöör järgmised ettepanekud.

Tagada kalavarude kaitse kooskõla sotsiaal-majanduslike tõsiasjadega

Raportöör soovib selgemaid suuniseid selle kohta, kuidas üheaegselt saavutada varude kaitse eesmärgid ja võtta nõuetekohaselt arvesse sotsiaal-majanduslikke asjaolusid. Kalavarude puhul, mille seisund ei võimalda püüki maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti juhul, kui olukord nõuab kaitsemeetmete võtmist, nagu on käesolevas kavas välja pakutud, teeb raportöör ettepaneku määrata maksimaalse jätkusuutliku saagikuseni jõudmiseks kolme aasta pikkune periood, kuna see leevendaks meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju ja jaotaks sektori jõupingutused mitmele püügihooajale.

Seda silmas pidades teeb raportöör ettepaneku, et nõukogul peaks olema võimalik lubada teatavatel kutsealadel püüda selliseid liike, millele on kehtestatud ajutine (hooajaline või aastane) püügikeeld. Nõukogu juba tegigi seda 2018. aastaks huntahvena lubatud kogupüügi ja kvootide kehtestamisel

(4). Raportööri arvates on selline lähenemisviis õigustatud, kuna siin arvestatakse küllalt paindlikult teatavate kutsealade esindajatega, ning seepärast tuleks selline põhimõte lisada mitmeaastastesse kavadesse.

Harrastuskalapüügi õiglane ja piisav arvessevõtmine

Raportöör on seisukohal, et harrastuskalapüügi korraldamine on eelkõige riiklike ametiasutuste ülesanne. Ta märgib siiski, et see harrastus on Euroopas väga populaarne ning antud asjaolu ja selle sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi tuleb tunnistada. Kui harrastuskalapüük võib kalavarude säilimist oluliselt mõjutada, võib seda juhtida liidu tasandil. Tähtis on aga tagada, et seda koheldaks niisama õiglaselt nagu kutselist kalapüüki. Seetõttu leiab raportöör, et asjaosalistele selguse tagamiseks peaks kava sisaldama ka harrastuspüüki reguleerivaid sätteid.

Raportöör toetab Põhjamere kavas sätestatud põhimõtet, mille kohaselt võib nõukogu võtta harrastuspüügiga seotud meetmeid, kui püük mõjutab oluliselt liigi suremust. Kuid sellised meetmed on õigustatud ja õiglased vaid juhul, kui need puudutavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel majandatavaid varusid ja kui need kuuluvad nõukogu pädevusalasse. Harrastuskalastuse püügivõimaluste kehtestamine peab olema individuaalne ja mittediskrimineeriv. Seepärast teeb raportöör ettepaneku kehtestada need individuaalsed püügipiirangud vähemalt üheks kuuks. Et vähendada n-ö valeharrastuspüügi ja mõne kalastaja harrastuspüügi sildi all püütud kala ebaseadusliku müügi riski, teeb raportöör ettepaneku kehtestada teatavate liikide (huntahven, tursk, pollak ja merikeel) kohese märgistamise kohustus. Ta soovib ka, et kavas selgitataks üheselt, et harrastuskalapüügi suhtes lossimiskohustus ei kehti.

Tugevdada Euroopa Parlamendi rolli nõukogu otsuste teaduslikele nõuannetele vastavuse kontrollimisel ning võimaldada tal aja jooksul hakata täitma kaasseadusandja rolli

Läänemere mitmeaastases kavas on võetud kalavarude majandamise suhtes mitmeaastane lähenemisviis, mille aluseks on kalastussuremuse (F) ja biomassi (B) piirväärtused. Kaasseadusandjad on need korrapäraselt ajakohastatavatel teaduslikel nõuannetel põhinevad arvväärtused määruses sätestanud ning kaasseadusandjad peaksid neid samuti vastavalt kiiresti ja korrapäraselt ajakohastama.

Vastavalt sellele kehtestatakse Põhjamere kavas rida raamsätteid kalapüügivõimaluste haldamiseks nõukogu poolt, kusjuures püügivõimalused sõltuvad vahetult kättesaadavates teaduslikes nõuannetes esitatud piirväärtuste suurusest (ja seega kõige värskematest andmetest). Seepärast ei sisalda vastav Põhjamerd käsitlev määrus mingeid arvulisi kalastussuremuse või varude biomassi väärtusi. Piirväärtused määrab kindlaks Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja nõukogu kasutab neid vahetult kalapüügivõimaluste määramiseks, mida tehakse tavaliselt üheks aastaks.

Komisjon tegi ettepaneku korraldada läänepiirkonna vetes kalapüük samadel alustel nagu Põhjamerel (ja muuta vastavalt Läänemere kava). Raportööri arvates peaksid kalavarude majandamise aluseks olema parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded. Samas soovib ta parandada Euroopa Parlamendi võimalusi selle protsessi üle järelevalvet teha ja toimida jätkuvalt kalavarude mitmeaastase majandamise valdkonnas kaasseadusandjana. Selleks esitab raportöör järgmised ettepanekud.

•  Korrapärane järelkontroll: komisjon peab igal aastal esitama Euroopa Parlamendile aruande nõukogu otsuste saadaolevatele teaduslikele nõuannetele vastavuse kohta.

•  Olulistest lahknevustest eelteavitamine: komisjon peab parlamenti enne nõukogu otsuste vastuvõtmist teavitama olukordadest, mis võivad kaasa tuua kalapüügivõimaluste märkimisväärseid muutusi (enam kui 20 % suurune erinevus võrreldes uuele FMSY väärtusele vastava uue lubatud kogupüügi näitajaga).

•  Lisaks kohaldatakse seitsmeaastast aegumistähtaega ajakohastatavatele teaduslikele nõuannetele vahetult tuginevate juhtimissätete suhtes, et seadusandjad saaksid kehtivate raamsätete läbivaatamisel pärast nimetatud tähtaega seda mehhanismi hinnata ja vajaduse korral muuta.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta.

(3)

2016/0238 (COD). Määrus… ; ELT...

(4)

Vt nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määruse (EL) 2018/120 (millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu) artiklit 9.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava, millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) 509/2007 ja (EÜ) 1300/2008

Viited

COM(2018)0149 – C8-0126/2018 – 2018/0074(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.3.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

16.4.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Alain Cadec

26.4.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.4.2018

11.7.2018

29.8.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Linnéa Engström, Sylvie Goddyn, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Ruža Tomašić

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Ole Christensen, Rosa D’Amato, Giuseppe Ferrandino, Elisabetta Gardini, Anja Hazekamp, Francisco José Millán Mon, Nosheena Mobarik

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Klaus Buchner, Tadeusz Zwiefka

Esitamise kuupäev

10.10.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

15

+

ALDE

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

ECR

Nosheena Mobarik, Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D'Amato

ENF

Sylvie Goddyn

PPE

Alain Cadec, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Giuseppe Ferrandino

6

GUE/NGL

Anja Hazekamp

PPE

Tadeusz Zwiefka

S&D

Ole Christensen, Ulrike Rodust

VERTS/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström

1

0

S&D

Ricardo Serrão Santos

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 19. oktoober 2018Õigusalane teave