Menetlus : 2018/2046(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0313/2018

Esitatud tekstid :

A8-0313/2018

Arutelud :

PV 22/10/2018 - 14
CRE 22/10/2018 - 14

Hääletused :

PV 24/10/2018 - 11.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0404

RAPORT     
PDF 1160kWORD 173k
11.10.2018
PE 626.971v02-00 A8-0313/2018(1. osa)

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(11737/2018 – C8-0410/2018 – 2018/2046(BUD))

1. osa: Resolutsiooni ettepanek

Eelarvekomisjon

Raportöörid: Daniele Viotti (III jagu – Komisjon)

Paul Rübig (muud jaod)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
   NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta (11737/2018 – C8-0410/2018 – 2018/2046(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(3),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(4) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni eelarve koostamise üldsuuniste kohta(6),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2019. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 21. juunil 2018. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti (COM(2018)0600),

–  võttes arvesse 4. septembril 2018. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2018. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta (11737/2018 – C8-0410/2018),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0313/2018),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2019. aasta eelarve lugemisel Euroopa Parlamendis on täielikult arvesse võetud poliitilisi prioriteete, mis võeti eespool nimetatud 15. märtsi 2018. aasta resolutsioonis (eelarve koostamise üldsuuniste kohta) ja 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis (volituse kohta kolmepoolseteks läbirääkimisteks) vastu ülekaaluka häälteenamusega; tuletab meelde, et prioriteetidest on tähtsaimad jätkusuutlik majanduskasv, innovatsioon, konkurentsivõime, julgeolek, pagulas- ja rändevoo algpõhjuste vastu võitlemine, pagulas- ja rändevooga toimetulek, kliimamuutustevastane võitlus, üleminek säästvale energiale ja eritähelepanu noortele;

2.  rõhutab, et nüüd kui Ühendkuningriik on liidust välja astumas, vajab liit kodanike ootuste täitmiseks rahalisi vahendeid, mille abil saaks liit neid arvukaid prioriteete rakendada, lahendada probleeme ning parandada oma kodanike igapäevaelu;

3.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud ootavad, et liit püüaks ühtmoodi kõikides oma piirkondades igati tagada majanduskasvu ja soodustada töökohtade loomist; tuletab meelde, et ootuste täitmiseks tuleb investeerida teadus- ja uuendustegevusse, digiüleminekusse, haridusse, taristusse, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd) ning suurendada tööhõivet, eriti Euroopa noorte tööhõivet; ei kiida heaks, et nõukogu soovib taas kärpida just neid programme, mille otstarve on muuta liidu majandus konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks; rõhutab ühtlasi, et paljude nimetatud programmide (näiteks „Horisont 2020“) puhul esitatakse taotlusi palju rohkem, kui on võimalik rahastada, mis tähendab seda, et ressursse kasutatakse halvasti ja paljud suurepärased projektid jäävad rahastamata; juhib tähelepanu ka sellele, et sellised programmid nagu „Erasmus+“, „Horisont 2020“ ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) on ilmekad näited, milliseid eeliseid liiduülene koostöö annab, ja aitavad luua Euroopasse kuulumise tunnet; on seetõttu otsustanud programmi „Erasmus+“ assigneeringuid märgatavalt suurendada ning tugevdada programme, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, sealhulgas raamprogrammi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastut ja COSMEt;

4.   kordab, et peab kinni Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) läbirääkimistel antud lubadustest, mille kohaselt tuleb iga-aastases eelarvemenetluses vähendada mõju, mida EFSIi tõttu tehtud kärped avaldavad programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule; teeb seetõttu ettepaneku korvata kärbete mõju sellega, et nende kahe programmi algne aastaeelarve taastatakse, sest nii on võimalik vastavate õigusaktide vastuvõtmisel kokku lepitud eesmärgid täielikult täita; 

5.  rõhutab, et noorte tööpuudus on väiksem kui varasematel aastatel, kuid teatavates liikmesriikides (eriti majanduslikult halvemal järjel olevates piirkondades) on see endiselt lubamatult suur ning eriti tekitab muret NEET-noorte (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) ja pikaajaliste töötute olukord; rõhutab, et noori ohustavad vaesus ning sotsiaalne ja majanduslik tõrjutus kõige rohkem; on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele suurema summa, kui komisjon on ette näinud; rõhutab, et summa suurendamine ei ole kuidagi seotud mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel heakskiidetud otsusega, mille kohaselt paigutatakse noorte tööhõive algatuse eraldised hilisematelt aastatel varasematele ümber; toonitab, et noorte tööhõive algatust tuleks parandada ja tõhustada, et sel oleks meetmete jaoks, mida liikmesriigid noorte tööhõive suurendamiseks võtavad, suurem Euroopa lisaväärtus, ja seetõttu tuleb tagada, et algatuse arvelt ei jäeta rahastamata seniseid riigisiseseid meetmeid;

6.  tuletab meelde, et liidu arengu ja majanduskasvu ning liikmesriikide ja piirkondade olukorra lähendamise seisukohast on kõige tähtsam ühtekuuluvuspoliitika; rõhutab, et Euroopa Parlament kavatseb liidu ühe tähtsaima poliitikaga seotud programmidele tagada piisavad assigneeringud;

7.   peab kahetsusväärseks, et praeguste prognooside kohaselt eraldatakse liidu 2014.–2020. aasta eelarvest kliimaga seotud meetmetele vaid 19,3 %, mis tähendab, et 20 % eesmärk – mis seati enne Pariisi kliimakokkulepet – jääb täitmata; mõistab, et see tuleneb suuresti viivitustest ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu programmide elluviimisel; nõuab tungivalt, et poliitika ja programmide elluviimise eest vastutavad liikmesriigid hakkaksid kiiremini tegutsema ning pööraksid põhitähelepanu kliimaga seotud kulutustele, et kompenseerida väiksemaid eraldisi, mis tehti mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel; kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava selliste programmide raames, millega on võimalik kliimakulutuste eesmärgi saavutamisele väga palju kaasa aidata; nõuab ühtlasi, et kliimameetmete integreerimise eesmärgi saavutamise nimel hakataks tegema iga-aastast põhjalikku konsolideerimist, mille puhul on ette nähtud konkreetsed ja sidusad tagatised, et kliimaeesmärki arvestavad eelarveotsused on kooskõlas kohustustega, mille liit on võtnud Pariisi kokkuleppega, ja põhjalik aruandlus, mille alusel saab võtta meetmeid, kui eesmärgid jäävad täitmata;

8.  rõhutab, et suurt osa rubriigi 3 assigneeringutest on viimastel aastatel kasutatud selleks, et lahendada rände- ja pagulasprobleemi, ning et selliseid meetmeid tuleks jätkata ja tugevdada nii kaua ja palju, kui vaja; nõuab, et komisjon jälgiks tähelepanelikult, et rubriigi 3 eraldised oleksid piisavad, ja kasutaks täielikult ära kõik kättesaadavad vahendid, et kiiresti tegutseda kõikide ootamatute olukordade puhul, mille lahendamiseks võib rändevaldkonnale vaja olla eraldada lisaraha, ning pööraks eritähelepanu saarepiirkondadele, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaldamisalasse; on otsustanud suurendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) assigneeringuid, et liidu rändevaldkonnavajadused täielikult katta, eelkõige selleks, et aidata liikmesriikidel parandada vastuvõtutingimusi ning varjupaigataotlejate ja rändajate integreerimise meetmeid ja -tavasid ning suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja vastutuse jagamist ning õiglasi ja tõhusaid tagasisaatmisstrateegiaid; märgib veel kord, et rubriigi 3 ülemmäärast ei piisa, et eraldada piisavalt palju raha nende prioriteetide sisemõõtmele ja muudele esmatähtsatele programmidele, nt tervishoiu-, toiduohutus-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus- ja kultuuriprogrammidele; on seisukohal, et kohalikke omavalitsusi, kes soovivad toetada liidu ümberasustamisprogrammi, tuleks AMIFi otsese juhtimise tegevussuuna kaudu rohkem toetada;

9.  nõuab kogu liidu hiljutiste julgeolekuprobleemide tõttu, et rubriigi 3 rahaliste vahendite kasutamisel pöörataks eritähelepanu ka meetmetele, mis aitavad tugevdada liidu kodanike julgeolekut; on otsustanud seetõttu tugevdada justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevaid ameteid, nt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (Eurojust) ja uus Euroopa Prokuratuur (EPPO), kellel on viimastel aastatel olnud suurema töökoormuse ja lisaülesannete tõttu puudus nii töötajatest kui ka rahast;

10.  kordab, et rände- ja pagulasprobleeme ning liidu kodanike julgeolekumuresid saaks osaliselt lahendada, kui püüda kõrvaldada rände algpõhjuseid ning eraldada piisavad rahasummad sise -ja välisvahenditele, mille otstarve on võidelda selliste nähtustega nagu Euroopa Liidu naaberriikides ja Aafrikas valitsev vaesus, töö, hariduse ja majanduslike võimaluste puudus, ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused; on arvamusel, et liit peaks rubriigi 4 rahalisi vahendeid kasutama optimaalselt, sest sellest rubriigist ei piisa, et kõiki välisprobleeme saaks võrdväärselt lahendada;

11.  tunnistab probleeme, mida suur rändajate ja varjupaigataotlejate sissevool on teatavatele liikmesriikidele tekitanud; peab kahetsusväärseks, et seni ei ole liidu tasandil õnnestunud kuidagi õiglast ja inimväärset rändesüsteemi kehtestada;

12.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei ole Türgi pagulasrahastu rahastamise pikendamist käsitlevatesse aruteludesse korrektselt kaasatud; kordab oma pikaajalist seisukohta, et uusi algatusi ei tohi rahastada olemasolevate liidu välisprojektide arvelt; tuletab meelde, et toetab Türgi pagulasrahastu tegevuse jätkamist, kuid on seisukohal, et kuna välisprobleemide, sh rändeprobleemi lahendamiseks on rubriigi 4 olukord pingeline, peaks liit osalema teise osamakse tegemises samas osakaalus mis esimese puhul, st et liidu eelarvest tuleks eraldada 1 miljard eurot ning liikmesriigid peaksid eraldama 2 miljardit eurot;

13.  taastab 2019. aasta eelarveprojekti kõigis rubriikides (v.a üksikud erandid rubriigis 4 ja alamrubriigis 1b) kõik assigneeringud, mida nõukogu soovis kärpida; keeldub heaks kiitmast kärpeid, mida soovitakse teha suurima Euroopa lisaväärtusega programmide eelarves, näiteks programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu, mille mõlema arvelt on juba assigneeringuid EFSIsse ümber paigutatud, ega kiida heaks enamikke välispoliitika eelarveridadel soovitavaid kärpeid; rõhutab, et nõukogu ei ole kärbete puhul tuginenud tegelikele täitmisnäitajatele ega võtnud arvesse, et teatavate programmide rakendamine ongi ebaühtlane;

14.  on jõudnud järeldusele, et kõikide pakiliste vajaduste piisavaks rahastamiseks ning teatavate rubriikide väga väikeseid või olematuid 2019. aasta varusid arvesse võttes tuleb kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses ettenähtud paindlikkusvahendid; loodab, et nõukogu toetab seda tegutsemisviisi ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, et liit tuleks olukorraga toime ja saaks lahendada eesseisvaid probleeme, arvestades eriti seda, et selle aasta lepitusmenetlus on enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi viimane;

15.  määrab 2019. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 166 340 415 936 eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 149 349 039 470 eurot, suurendades kulukohustuste assigneeringuid 2019. aasta eelarveprojektiga võrreldes 721 061 034 euro võrra;

Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

16.  ei poolda nõukogu poolt alamrubriigis 1a tehtud 794 miljoni euro suuruseid põhjendamatuid kärpeid, mis moodustavad veidi üle poole kõikidest kärbetest, mille nõukogu on mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustustes teinud; märgib, et sellised kärped on vastuolus nõukogu väljendatud poliitiliste prioriteetidega; tunneb ka muret, et need kärped võivad takistada selliste programmide rakendamist, mis aitavad luua töökohti ja suurendada majanduskasvu, ning see võib majandusele mõjuda halvasti;

17.  juhib sellega seoses tähelepanu sellistele programmidele nagu „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu ning peamistele kosmoseprogrammidele, nt Copernicus, millel on väga suur Euroopa lisaväärtus; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on teinud teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus suuri kärpeid, millel on programmile „Horisont 2020“ väga halb mõju, ning kahetseb eriti kärpeid asjaomastel eelarveridadel, nt „Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas“ ja „Euroopa teadustaristu tõhustamine“; märgib ka, et paljud neist programmidest annavad võitlusse kliimamuutuste vastu suure panuse, ja on seisukohal, et seda panust tuleks suurendada; on seetõttu otsustanud tühistada kõik nõukogu tehtud kärped ja taastada peale selle programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algsed assigneeringud, mida kärbiti EFSI tagatisfondi rahastamiseks;

18.  tuletab meelde, et „Erasmus+“ on endiselt väga hinnatud ja populaarne noorte õpirännet ja kutseõpet edendav programm, nagu näitab saadud taotluste arv, mis on palju suurem kui rahastamisvõimalused, ning märgib, et see programm aitab tekitada tugevat Euroopasse kuulumise tunnet ning innustada noori osalema Euroopa demokraatias; avaldab sügavat kahetsust, et 2019. aasta eelarve projektis on programmile „Erasmus+“ eraldatud vahendid palju väiksemad, kui Euroopa Parlamendi lootis, ja need ei ole suuremad kui kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus eraldatud summad; on seetõttu seisukohal, et tugevdada tuleb nii programmi „Erasmus+“ hariduse, koolituse ja noorte harusid kui ka alamrubriigis 1b noorte tööhõive algatust;

19.  tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja digivaldkonna vahel tuleb soodustada ulatuslikku koostoimet, et projektide puhul, mille eesmärk on edendada TEN-T koridoride digiüleminekut, oleks finantsvõimendus võimalikult suur;

20.  juhib veel kord tähelepanu sellele, et VKEd on liidu majanduses väga tähtsad ja neis luuakse kogu liidus palju töökohti; on veendunud, et tuleb luua VKEdele soodne ärikeskkond ning toetada VKEde klastreid ja võrgustikke, milles toetatakse ka sotsiaalsetel ja eetilistel eesmärkidel tegutsevaid ning solidaarsusel põhinevaid kooperatiive; võtab aga suure murega teadmiseks, et nõukogu on VKEde rahastamisvahendit kärpinud, mis on liidu ettevõtjate silmis vastuoluline käitumine; on seisukohal, et liidu eelarve ja sellega tagatud rahastamisvahendite kättesaadavus, idufirmad ja mikroettevõtjad on peamine vahend, millega muuta VKEd konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks ning suurendada liidus ettevõtlusvaimu; tuletab sellega seoses meelde programme COSME ja „Horisont 2020“;

21.  on seetõttu otsustanud, et programmidele, mis on majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise seisukohast esmatähtsad ja peegeldavad laialdaselt liidu kokkulepitud prioriteete, („Erasmus+“, „Horisont 2020“ (sh Marie Curie, juhtpositsioon kosmoses, Euroopa Teadusnõukogu, VKEde rahastamisvahend), COSME, Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm), tuleb eraldada veel suuremad assigneeringud kui 2019. aasta eelarve projektis ja enne EFSI kasuks tehtud ümberpaigutusi;

22.  suurendab seetõttu alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes 566 773 112 euro võrra (v.a EFSI-eelsete summade taastamine ja Euroopa Tööjõuameti ettepaneku, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kompenseerimine), mida rahastatakse olemasolevast varust ja kulukohustuste koguvaru kasutuselevõtmisega;

23.  peab kiiduväärseks, et liidu uuest kaitsekavast on Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kokkuleppimisega kinni peetud; väljendab kavatsust pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas komisjon nimetatud programmi ja Euroopa solidaarsuskorpusega seotud kokkuleppeid täidab, mille kohta peaks komisjon teabe avaldama tema poolt 2018. aasta oktoobris esitatavas kirjalikus muutmisettepanekus;

Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

24.  tunneb heameelt selle üle, et liidu tasandil on noorte tööpuuduse määr langenud 14,8 %-le (1. oktoobri 2018. aasta seisuga), kuid peab kahetsusväärseks, et teatavates liikmesriikides on see määr endiselt lubamatult kõrge; rõhutab, et selle probleemi lahendamiseks tuleb noortegarantiile eraldada noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu piisav rahasumma; tunneb heameelt selle üle, et lepiti kokku, et noorte tööhõive algatusele tuleb lisada uusi rahalisi vahendeid, ja et vastavad assigneeringud on kantud 2019. aasta eelarve projekti; on sellest hoolimata seisukohal, et noorte tööhõive algatusele tuleks noorte töötusest tingitud probleeme ja ohte arvestades ette näha suuremad assigneeringud, ning on seetõttu otsustanud suurendada noorte tööhõive algatuse 2019. aasta kulukohustusi 580 miljoni euroni; on seisukohal, et summa, mille võrra kulukohustusi suurendatakse, tuleb eraldada noorte tööhõive algatusele aastateks 2014–2020 juba planeeritud summale lisaks;

25.  palub liikmesriikidel tagada ühtekuuluvuspoliitika programmide kiirem rakendamine, et viivitused tagasi teha; märgib, et kuigi nõukogu ei ole seadnud komisjoni kavandatud maksete assigneeringute summat kahtluse alla, kavatseb Euroopa Parlament komisjoni ajakohastatud prognoose hoolikalt analüüsida, et viia maksete assigneeringud kooskõlla tegelike vajadustega ja hoida ära olukord, kus tegemata maksed hakkavad kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpus jälle kuhjuma;

26.  on nõus, et kooskõlas kokkuleppega, millele jõuti struktuurireformi tugiprogrammi muutmises, paigutatakse 40 miljoni euro eest kulukohustuste assigneeringuid ja 17,2 miljoni euro eest maksete assigneeringuid alamrubriigist 1b ümber rubriiki 2;

Rubriik 2 „Jätkusuutlik kasv: loodusvarad“

27.  tuletab meelde, et komisjon on teinud ettepaneku suurendada assigneeringuid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vajaduste rahastamiseks peamiselt seetõttu, et kasutada oleva sihtotstarbelise tulu summa on 2019. aastal eeldatavasti palju väiksem;

28.  võtab teadmiseks, et nõukogu kärpis kulukohustuste assigneeringuid 310 miljonit euro (2019. aasta eelarve projektiga võrreldes -0,52 %) ja maksete assigneeringuid 328,13 miljonit euro võrra (2019. aasta eelarve projektiga võrreldes -0,57 %), kuid on seisukohal, et EAGFi assigneeringuid on õige muuta ainult komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku alusel, ning taastab assigneeringuid seetõttu 2019. aasta eelarve projekti summas, kuni see kirjalik muutmisettepanek lepitusmenetluse käigus läbi vaadatakse;

29.   on otsustanud suurendada assigneeringuid, millest makstakse erakorralist toetust Aafrika seakatku tõttu eriti seakasvatajatele, et leevendada kahju, mida põllumajandustootjad ja töötajad on katkust kõige rohkem mõjutatud piirkondades kannatanud; on otsustanud väljendada liidu põllumajandussektorile suurt toetust ning suurendab seetõttu puu- ja köögivilja sektori assigneeringuid, et leevendada selles sektoris kriisi ja Venemaa kehtestatud embargo mõju, ning selliste meetmete assigneeringuid, millega leevendatakse Xylella fastidiosa ja oliiviõli hinnakõikumise mõju;

30.  juhib tähelepanu sellele, et liidu detsentraliseeritud ametid on täitnud keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse valdkonnas tähtsat rolli, sest need on aidanud liidul ja liikmesriikidel teha keskkonna ja rahvatervise kaitse ja parandamise kohta teaduslikel tõenditel põhinevaid kaalutletud otsuseid ning soodustanud liikmesriikide vahel liidu kodanike murede lahendamiseks koostööd;

31.  on otsustanud teha ettepaneku eraldada Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) 20 miljonit eurot rohkem, kui 2019. aasta eelarve projektis ette nähtud, et soodustada sellega põllumajandus- ja metsandussektoris uuendustegevust ning kindlustada, et nendes sektorites saab kasumit ja elatist teenida ka tulevikus;

32.  on otsustanud teha vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele ja oma rahvusvahelistele kliimamuutuste vastu võitlemise kohustustele ettepaneku suurendada kliimaga seotud meetmete assigneeringuid 2019. aasta eelarve projekti summaga võrreldes 15,6 miljoni euro võrra; tuletab peale selle meelde, et liit peab bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatama ja püüdma jõuda vastupidise suundumuseni, ning rõhutab, et suurema summa abil on võimalik toetada ka bioloogilise mitmekesisuse kaitset;

33.  kuna struktuurireformi tugiprogrammi muutmise üle peetud läbirääkimised viidi edukalt lõpule, on otsustanud alamrubriigist 1b ümber paigutatud summad nõukogu loodud reservist vabastada;

34.  juhib tähelepanu tagajärgedele, mis on kaasnenud liikmesriikides viimastel kuudel kestnud ränga põuaga, mis on tekitanud põllumajandusele suure kahju ja seadnud ohtu suure hulga ettevõtjaid, ning rõhutab sellega seoses, et tuleb toetada meetmeid, millega aidatakse põllumajandusettevõtjaid, kes on kõige rohkem kahju kannatanud;

35.  on otsustanud kasutada POSEI programmide jaoks vastava määrusega(9) lubatud suurimaid assigneeringuid, sest need programmid aitavad põllumajandustootjatel vastu pidada, ja juhib tähelepanu äärepoolseimate piirkondade ebakindlale majanduslikule olukorrale;

36.   suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 154,1 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 190,8 miljoni euro suuruse varu;

Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“

37.  kordab oma pikaajalist veendumust, et rubriigi 3 ülemmäär on osutunud täiesti ebapiisavaks, et rubriigist saaks piisavalt rahastada ühelt poolt sisejulgeoleku ja kodanike turvalisuse ning teiselt poolt pagulaste ja rändajate seotud suurte probleemide sisemõõdet;

38.  eeldab, et nende liikmesriikide rände- ja varjupaigasüsteemidele ning piiridele avalduv surve püsib 2019. aastal ja sellele järgnevatel aastatel suurena, ning on arvamusel, et pagulaste ja rändevaldkonna jaoks on vaja lisaraha, võttes arvesse ka ettenägematuid vajadusi, mis selles valdkonnas edaspidi võivad tekkida; suurendab seetõttu AMIFile ettenähtud rahasummat, et toetada seaduslikku rännet liitu ja edendada kolmandate riikide kodanike tulemuslikku integreerimist ning tugevdada õiglaseid ja mõjusaid tagasisaatmisstrateegiaid, et eelkõige toetada liikmesriike pagulaste ja rändajate, eriti laste ja saatjata alaealiste integratsiooni tõhustamisel;

39.  tunneb heameelt selle üle, et AMIFi kulukohustuste assigneeringuid on uue Dublini II õigusakti (eeldades, et see võetakse 2018. aasta lõpuks vastu) rakendamise rahastamiseks suurendatud, ja lükkab tagasi nõukogu otsuse paigutada vastavad assigneeringud reservi;

40.  toonitab, et sisejulgeolek peab jääma üheks liidu prioriteediks, ning rõhutab Sisejulgeolekufondi tähtsust peamise rahastamisvahendina, millest toetatakse liikmesriike julgeolekuvaldkonnas, sealhulgas terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastases võitluses; on otsustanud seetõttu Sisejulgeolekufondi eelarveassigneeringuid suurendada, toetada rohkem piirihaldust ja anda abi terrorirünnakute ohvritele;

41.  juhib tähelepanu sellele, et liidu kodanike murede lahendamiseks on justiits- ja siseküsimuste valdkonnas liikmesriikide koostöö soodustamisel suure töö ära teinud liidu ametid; on otsustanud suurendada Europoli, CEPOLi, eu-LISA, Eurojusti ja EPPO assigneeringuid ja töötajate arvu;

42.  nõuab sellega seoses, et EPPO-le tagataks piisav eelarve ja töötajaskond; märgib, et 2019. aasta eelarve projektis on liidu rahaline toetus kokku 4 911 000 eurot; juhib tähelepanu sellele, et see assigneering on ette nähtud EPPO personali-, taristu-, muude haldus- ja tegevuskulude katmiseks; märgib, et ette on nähtud ainult 35 ametikohta, mis tähendab, et kui 23 Euroopa prokuröri ametikohta maha arvata, jääb haldusülesannete täitmiseks ainult 12 ametikohta; on seisukohal, et see ei ole realistlik, eriti kuna hiljuti otsustasid EPPOga ühineda veel kaks liikmesriiki; on seetõttu otsustanud tuua 2020. aastaks ettenähtud personali arvu suurendamise varasemale ajale ning viia peaprokuröri ja Euroopa prokuröride palgaastme vastavusse OLAFi ja Europoli juhtkonna omaga;

43.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on rohkem kui 35 miljoni euro võrra kärpinud meelevaldselt paljude kultuuri-, kodakondsus-, õigus- ja rahvaterviseprogrammide kulukohustuste assigneeringuid, kuigi nende programmide täitmismäär on väga kõrge ja rahasummadest ei piisa niigi, mille tõttu jäävad paljud kvaliteetsed projektid rahastamata; taastab kõigi eelarveridade assigneeringud vähemalt eelarveprojektis olnud summas ja teeb ettepaneku asjaomastel ridadel assigneeringuid suurendada;

44.  rõhutab, et programm „Loov Euroopa“ on liidu audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna toetamiseks väga vajalik, ning nõuab, et programmile eraldataks eesmärkide täitmiseks vajalikud summad; nõuab allprogrammide „MEDIA“ ja „Kultuur“ kulukohustuste assigneeringute suurendamist, muu hulgas selleks, et tõsta taotluste edukuse määra; suurendab ka assigneeringuid multimeediategevuseks ja Euroopa kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde finantssuutlikkuse suurendamiseks;

45.  tuletab meelde, et parlament toetab õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning õigusprogrammi; on otsustanud suurendada nende vahendite kulukohustuste assigneeringuid, millega võideldakse mittediskrimineerimise vastu ja võrdõiguslikkuse nimel üldiselt, ning eriti Daphne programmi vahendeid, ning kavatseb võidelda soolise vägivalla vastu ning jõustada naiste ja LGBTQI-inimeste õigusi;

46.  tuletab meelde, et kultuuri- ja haridusega seotud projekte toetatakse paljude liidu programmide ja rahastamisvahendite, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja programmi „Horisont 2020“ raames; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks vahendite tõhusaks kasutamiseks programmide koostoimet; kutsub komisjoni üles kasutama eelkõige ära koostoimet, mis on võimalik luua eri liidu programmide vahel, nagu „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, „Loov Euroopa“ ja COSME, EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas rohkem projekte;

47.  suurendab rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 127,75 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ja teeb ettepaneku rahastada suurendamist sellega, et kasutada erivahendeid suuremas summas;

Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“

48.  rõhutab, et keeruliste geopoliitiliste probleemide tõttu peab liit olema välitegevuses tingimata aktiivsem; rõhutab veel kord, et liidu välistegevus on tõsiseltvõetav ainult siis, kui seda toetatakse piisavate rahaliste vahenditega; tuletab meelde, et rahastamisvajadused on palju suuremad kui rubriigi 4 praegune suurus, ning nõuab ettenägematute väliste kriiside korral tegutsemiseks piisavat varu;

49.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide täitmist tuleb arvesse võtta kõikides liidu sise- ja välispoliitikameetmetes ning eritähelepanu tuleks pöörata kvaliteetse toidu ja puhta vee tagamisele ning täiendavate reoveekäitusrajatiste ehitamisele, et täita kestliku arengu eesmärgid 2 ja 6; juhib peale selle tähelepanu arenguriikide energiaostuvõimetuse ulatusele ja selle mõjule ning nõuab, et eelkõige kaugetes maapiirkondades ja võrguühenduseta piirkondades võetaks energiaostuvõimetuse vähendamiseks vastavalt 7. kestliku arengu eesmärgile lisameetmeid;

50.  kinnitab sellega seoses, et vastavalt seisukohale, mida Euroopa Parlament väljendas eespool nimetatud 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis, tuleks Türgi pagulasrahastu teise osa rahastamisel säilitada praegune suhe, st liidu eelarvest 1 miljardit eurot ja liikmesriikidelt 2 miljardit eurot; on otsustanud seetõttu vähendada liidu eelarvest tehtavaid makseid 1,45 miljardilt eurolt 450 miljoni euroni; on veendunud, et vahe tuleks katta liikmesriikide kahepoolsete maksete abil;

51.  usub, et lõunanaabruse riikide (nt Liibüa) rände algpõhjuste ja sellega seotud humanitaarprobleemide lahendamiseks on kõige tähtsam toetada arenguriikides rahu, turvalisust ja õigust; rõhutab, et selleks, et arengumaades vaesusega pikas perspektiivis tulemuslikult võidelda ja lahendada kliimamuutuse probleemi, tuleb toetada head valitsemistava, demokraatiat, õigusriiki ja tugevat kodanikuühiskonda; on seetõttu otsustanud suurendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja lõunapoolsete riikide toetamiseks mõeldud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi eri suundade vahendeid ja seda ka seetõttu, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend jääb suure surve alla ka 2019. aastal;

52.   tuletab meelde, et liit on otsustanud oma välispoliitikas igati kaitsta ja toetada laste, tütarlaste ja naiste ning puuetega ja erivajadustega inimeste õigusi; rõhutab, et Euroopa Liidus tuleb tingimata rakendada lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid ning välissuhetes Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja Euroopa puuetega inimeste poliitikat; peab sellega seoses vajalikuks eraldada kriisipiirkondades 10 % humanitaarabivahenditest hariduse omandamise võimaluse tagamiseks;

53.   rõhutab, et Lääne-Balkani riikidele piisava toetuse andmine on strateegiliselt tähtis, et kindlustada nende ühinemispingutusi; ei mõista nõukogu ettepanekut kärpida poliitilistele reformidele ette nähtud eraldisi, sest demokraatlikud muutused on võimalikud just tänu reformidele; rõhutab, et Lääne-Balkani riikide strateegia 2018.–2020. aasta tegevuskavale tuleb eraldada piisav rahaine toetus, ning on seetõttu otsustanud selle piirkonna jaoks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) vahendeid suurendada;

54.  rõhutab, et liidu jaoks on suur probleem ka idapartnerluse riikide olukord; on veendunud, et naaberriikide reformipüüdluste toetamiseks, vastupanuvõime suurendamise ja rahu edendamise toetamiseks ning nende riikide kodanike igapäevaelu parandamiseks tuleb eraldada lisaraha;

55.  nõuab kooskõlas oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga(10), et liit toetaks UNRWAt suurema summaga, sest kohapealne olukord on halvenenud ja Ameerika Ühendriigid on otsustanud ametile iga-aastast toetust enam mitte anda; täpsustab, et summa, mille võrra toetust suurendatakse, on suure kahju korvamiseks mõeldud üksnes UNRWA-le;

56.  on veendunud, et inimestevahelistes kontaktides ja noorte liikuvuses peitub potentsiaal, mis on ka üks olulisemaid strateegiaid, kuidas partnerriikide üldsuse seas liidu välistegevuse mõju võimendada ja paremini esile tuua; on seetõttu otsustanud suurendada toetust, mida programmile „Erasmus+“ makstakse arengukoostöö rahastamisvahendist, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, IPA II-st ja partnerluse rahastamisvahendist;

57.  toetab vastavalt tingimuste täitmise põhimõttele seda, et Türgile eraldatavat summat vähendatakse kõigil eelarveridadel, sest demokraatias, õigusriigi põhimõtte järgimises ja inimõigustes muutub olukord järjest halvemaks; on samal ajal seisukohal, et kodanikuühiskonna otsest toetust ja inimestevahelisi kontakte tuleb veel rohkem tugevdada;

58.  on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et aidata otsustavalt kaasa sellele, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks tööd jätkata ja tõhustada, ning et tagada ümberasustamist soovivate maroniitidele ja muudele enklaavis elavatele inimestele heaolu, nagu on kokku lepitud kolmandas Viini kokkuleppes, ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega soodustatakse kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

59.  märgib, et komisjon on ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) assigneeringuid veidi suurendanud, kuid ÜVJP eelarve on endiselt suure surve all, sest muu hulgas on ka laiendatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioone, mis võib probleemi 2019. aastal veel rohkem teravdada; tühistab kärpe, mille nõukogu on soovinud teha teiste kriisiohjemeetmete ja -operatsioonide eelarves, mille tagajärjel jääks ootamatute kriiside lahendamiseks vähem tegutsemisruumi;

60.  on otsustanud seetõttu peaaegu kõik nõukogu tehtud kärped tühistada, suurendada rubriigi 4 assigneeringuid 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes 425,4 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), vähendada Türgi pagulasrahastu ja Türgiga seotud eelarveridade assigneeringuid ning jätta 1,24 miljardi euro eest nõukogu kärpeid muutmata, mille tulemusel on rubriigi 4 assigneeringud 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes kokku 819,1 miljoni euro võrra väiksemad;

Rubriik 5 „Haldus“ ning muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

61.  on seisukohal, et nõukogu kärped on põhjendamatud ega vasta tegelikele vajadustele; taastab seetõttu 2019. aasta eelarve projekti summad kõigi komisjoni halduskulude ridadel, sh rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulude ridadel;

Detsentraliseeritud ametid

62.  kiidab komisjoni poolt koostatud ametite eelarvestuse üldjoontes heaks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu soovitud lisakärped seaksid ohtu ametite korrektse toimimise ega võimaldaks neil ülesandeid täita; märgib eriti suure ärritusega, et CEPOLi eelarves on tehtud kõigest 10 000 euro suurune meelevaldne kärbe, ja palub nõukogul Euroopa Parlamendile üksikasjalikult selgitada, miks ta peab selliseid kärpeid vajalikuks ja mõistlikuks;

63.  märgib, et ametite rahastamine teenustasudest aitab liidu eelarves igal aastal 1 miljard eurot kokku hoida; rõhutab, et selliste avaliku sektori ülesannete täitmist, mis puudutavad tervishoidu, keskkonda või julgeolekut ja õigust, tuleks ka edaspidi rahastada liidu eelarvest; on sellest hoolimata seisukohal, et komisjon peaks huvide konfliktidega, mis võivad tasudest rahastatavates ametites tekkida, endiselt tegelema ning võtma konfliktide vältimiseks meetmeid;

64.  tuletab meelde, et liit peab suurimat tähelepanu pöörama konkurentsivõimele, mis aitab soodustada majanduskasvu ja luua töökohti; on seetõttu seisukohal, et Euroopa GNSSi Agentuurile (GSA) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER) tuleb assigneeringuid ja töötajaid juurde anda; võtab teadmiseks Euroopa Tööjõuameti loomise ja rõhutab, et selle jaoks tuleb kasutusele võtta uued assigneeringud; tühistab suured kärped, mille nõukogu on teinud Euroopa järelevalveasutuste assigneeringutes, ning paigutab osa assigneeringutest reservi, kuni Euroopa järelevalveasutuste volituste läbivaatamisel toimub edasiminek;

65.  arvestades, et kuna liidul on endiselt julgeolekuprobleeme ja Euroopa meetmeid tuleb koordineerida, on otsustanud Europoli, eu-LISA, CEPOLi, Eurojusti, EPPO ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid suurendada;

66.  eeldab, et teatavate liikmesriikide rände- ja varjupaigasüsteemile ning piiridele avalduv surve on ka 2019. aastal suur ja võib veel rohkem suurenda; rõhutab, et tuleb hoolikalt jälgida, milliseid tegevusvahendeid ja kui palju töötajaid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) edaspidi vajavad, ja vajaduse korral 2019. aasta eelarvet ajakohastada; ootab selle kohta komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut; palub komisjonil anda võimalikult kiiresti teada, kui palju raha 2019. aasta eelarvest nende ametite jaoks kavandatud reformile kulub;

67.  kordab oma seisukohta, et töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärk on edukalt saavutatud; väljendab kavatsust lisada kõigi institutsioonide ühine avaldus, milles kinnitatakse selle ühekordse meetme lõppu; peab parlamendi seisukohas heaks kiidetud uusi ametikohti vajalikuks, et täita uutest poliitikasuundumustest ja uutest õigusaktidest tulenevaid lisaülesandeid;

68.  tuletab meelde, et institutsioonidevaheline detsentraliseeritud ametite ressursside teine töörühm võttis oma töö lõpetamisel vastu soovitused, milles käsitletakse personali 5 % vähendamise eesmärgi täitmisel saadud kogemusi, uute ülesannete lahendamist, ametite hindamist, ametite ressursside jagamist, mitmes kohas tegutsevate ametite hindamist ja tasudest rahastavate ametite mudelit; tunneb heameelt selle üle, et institutsioonid on soovitused ratifitseerinud; kavatseb ka edaspidi kontrollida, kuidas komisjon nende soovituste kallal töötab;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

69.  tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, on otsustanud võtta vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele;

70.  väljendab heameelt 2018. aastal käivitatud algatuse Discover EU üle, mille raames jagatakse 18-aastastele eurooplastele 15 000 Interraili piletit, ning komisjoni ettepaneku üle eraldada 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ajal 700 miljonit eurot, mis sobib hästi kokku liidu püüdlustega edendada kõigi noorte hulgas õpirännet, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust; on otsustanud vastavat ettevalmistavat tegevust 2019. aastal jätkata ning on kindel, et see jätkub ka 2020. aastal;

Erivahendid

71.  tuletab meelde, et erivahendid on paindlikkuse mõttes väga kasulikud, sest tänu neile saab assigneeringuid kasutada ka väljaspool kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku erakordselt madalaid ülemmäärasid, ja tunneb heameelt selle üle, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmise tulemusel on olukord paranenud; nõuab, et 2019. aasta eelarves kasutataks paindlikkusinstrumenti ja kulukohustuste koguvaru suures summas, et rahastada mitmesuguste uute probleemide lahendamist ja lisaülesandeid, milleks tuleb eelarvest raha leida; tuletab ühtlasi meelde Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), hädaabireservi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) tähtsust;

Maksed

72.  kordab oma muret, et kuigi viimasel ajal on olukord paranenud, on maksete kasutamise määr olnud viimasel kolmel aastal, eriti alamrubriigis 1b, enneolematult madal; peab kahetsusväärseks, et viivituste tõttu ei saa liidu prioriteetide ja projektide täieliku potentsiaali kodanike huvides kiiresti rakendada; juhib tähelepanu sellele, et selle tulemusena on 2019. aasta eelarve projektis maksete ülemmäära all enneolematult suur 19,3 miljardi eurone varu; suurendab maksete assigneeringuid eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

73.  jätab omaenda 2019. aasta eelarve üldsumma (1 999 144 000 eurot) muutmata, võttes arvesse oma resolutsiooni tulude ja kulude eelarvestuse kohta, mis võeti täiskogul vastu 19. aprillil 2018(11); teeb eelarves selle tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, et võtta arvesse ajakohast teavet, mis käesoleval aastal seni kättesaadav ei olnud;

74.  märgib, et 2019. aasta eelarvestuse summa moodustab 5. rubriigist 18,53 %, mis on väiksem osakaal kui 2018. aastal (18,85 %) ning rohkem kui 15 aasta väikseim näitaja;

75.  märgib, et 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu on teatavate valdkondade, eelkõige tagasivalituks mitteosutuvate parlamendiliikmete ja nende assistentide seotud kulud suuremad, kuid on ka valdkondi, milles tekib parlamentaarse tegevuse mahu vähenemise tõttu valimiste aastal kokkuhoid (mis ei ole küll kulude suurenemisega sama suur);

76.  väljendab heameelt, et 2019. aasta eelarves on ette nähtud järgmised osamaksed suurteks investeeringuteks, mida 2016. aastal hakati tegema, et Euroopa Parlament palju turvalisemaks muuta; juhib tähelepanu sellele, et need projektid hõlmavad mitmesuguseid valdkondi, mis puudutavad peamiselt hooneid, st sissepääsude turvauuendusi, seadmeid ja personali (nt iPACSi projekt), aga ka täiustusi küberturvalisuse ja side turvalisuse valdkonnas;

77.  võtab teadmiseks, et juhatus on otsustanud jätkata PHSi hoone puhul kahe võimaluse uurimist: põhjalik renoveerimine ja ümberkujundamine; nõuab, et peasekretär ja juhatus esitaksid eelarvepädevatele institutsioonidele peale kõikide tehniliste spetsifikatsioonide ka kummagi valikuvõimaluse üksikasjaliku eelarve;

78.  vähendab peasekretariaadi ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade arvu 2019. aastal 59 võrra (eesmärk vähendada töötajate arvu 1 %), sest see vastab kokkuleppele, mis nõukoguga saavutati 14. novembril 2015. aastal Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve menetluses ja mille kohaselt peab Euroopa Parlament vähendama töötajate arvu igal aastal kuni 2019. aastani;

79.  võtab teadmiseks Üldkohtu 25. septembri 2018. aasta otsuse, milles kinnitatakse, et Euroopa Parlamendil on õigus Euroopa Parlamendi liikmete päevaraha, reisikulude ning parlamendiliikmete assisteerimise kuludega seotud dokumentidele juurdepääsu mitte anda (otsus kohtuasjades T-639/15 kuni T-666/15 Maria Psara jt vs. parlament ja T-94/16, Gavan Sheridan vs. parlament);

80.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament kutsus oma 23. oktoobri 1997. aasta resolutsioonis (1998. aasta üldeelarve kohta) juhatust üles paluma kontrollikojal uurida parlamendi vabatahtlikku pensioniskeemi, mille tulemusel esitas kontrollikoda 16. juunil 1999. aastal arvamuse nr 5/99 „Pensionifond ja Euroopa Parlamendi liikmete pensioniskeem“; kutsub nüüd juhatust üles kiiresti paluma kontrollikojal esitada 2019. aastal pensioniskeemi ja fondi kohta järgmine arvamus;

81.  tuletab meelde, et teatises, mille peasekretär esitas juhatusele 8. märtsi 2018. aastal, möönis ta, et parlamendiliikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud pensionifondi kapital lõpeb palju varem kui lõppevad pensionikohustused – tõenäoliselt juba enne 2024. aastat; palub peasekretäril ja juhatusel koostada pensionifondi kohta parlamendiliikmete põhimäärusest täielikult kinni pidades kiiresti kava, mille alusel tunnistab parlament oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemi kohustusi kohe pärast 2019. aasta valimisi ja võtab need üle;

82.  nõuab WTO parlamentaarsele mõõtmele liidult suuremat toetust, eelkõige suurema rahalise toetuse ja lisapersonali andmist vastutavale sekretariaadile;

83.  nõuab, et suurendataks 2018. aasta eelarves vastu võetud Euroopa teadusmeediakeskuse vahendeid ja tehtaks koostööd telekanalite, sotsiaalmeedia ja teiste partneritega, et luua noortele ajakirjanikele koolitusvõimalusi, eriti seoses uute teaduslike ja tehnoloogiliste suundumustega ning faktidel põhinevate ja vastastikku hinnatavate uudistega;

84.  tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnati, et Euroopa Parlamendi mitme eri asukohaga kaasneb igal aastal umbes 114 miljoni euro suurune kulu; märgib peale selle, et Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(12) tehti kindlaks, et 78 % Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud Euroopa Parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raportis on antud hinnang ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõjule, mille suurus on 11 000 – 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu, et üheainsale asukohale üleminekuks koostataks tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringuid vähendataks;

85.  nõuab tungivalt, et peasekretär töötaks välja üksikasjaliku korra, mille alusel tugifunktsioone ja -teenuseid Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel rohkem jagada;

IV jagu – Euroopa Kohus

86.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, kuid mis on kohtu töö jaoks väga olulised, ning kahes eelarvepunktis taastab eelarvestuses esitatud summa, et kohtul oleks võimalik järjest suurema tõlkenõudlusega paremini toime tulla;

87.  taastab 16 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille võrra komisjon 2019. aasta eelarve projekti vähendas, et ei tekiks probleeme, mille tõttu võib kohtute tööviljakus Euroopa Liidu Kohtu uusi ülesandeid ja töökoormuse pidevat kasvu arvestades väheneda; on seisukohal, et tugiteenuste osutamiseks tuleks lubada luua 16 uut alalist töökohta, mille kohta kohus algselt ettepaneku tegi, kuid mille komisjon tagasi lükkas;

V jagu − Euroopa Kontrollikoda

88.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, et kontrollikoda saaks töökava täita ja esitada plaanitud auditiaruanded;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

89.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis;

90.  näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

VII jagu – Regioonide Komitee

91.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis;

92.  näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Regioonide Komitee enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

93.  jätab ombudsmani 2019. aasta eelarve üldsumma samaks, mis komisjon on 2019. aasta eelarve projektis esitanud;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

94.  on otsustanud mitte taastada 2019. aasta eelarve projekti summat eelarvereal, mida nõukogu kärpis, sest võrreldes eelmise aastaga on andmekaitseinspektori kogueelarvet tugevasti suurendatud;

X jagu − Euroopa välisteenistus

95.  taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis;

96.  näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Euroopa välisteenistuse enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

97.  kordab, et Euroopa Parlament toetab strateegilise teabevahetuse suutlikkust, ja suurendab selleks ette nähtud vahendeid, et liidu võitlust väärinfo levitamise vastu paremini koordineerida;

98.  taastab 28 ametikohta ja lisab veel 5 koos nende ametikohtadega seotud assigneeringutega, mida nõukogu kärpis, kuna tegemist on töötajate arvu mõõduka suurendamisega, mis on põhjendatud Euroopa välisteenistuse märkimisväärsete uute ülesannete tõttu, eelkõige nende tõttu, mis on seotud Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust (Londonis uue liidu delegatsiooni ja peakorteris uue üksuse loomine) ning möödunud kuudel julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas arvukate algatuste vastuvõtmisega;

o

o  o

99.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti kohta esitatud muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(2)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3)

ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(5)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0089.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0182.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0311.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0042.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0182.

(12)

ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (31.8.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Brando Benifei

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringute suurendamise, kuid märgib, et suurem osa sellest kasvust tuleneb Türgi pagulasrahastu suuremast rahastamisest; rõhutab, et arvestades mitmeid probleeme, millega EL peab rahvusvahelisel areenil tegelema, saab välistegevus olla usaldusväärne ainult juhul, kui selleks eraldatakse piisavalt vahendeid;

2.  peab murettekitavaks, et eelarveprojekt ammendab täielikult rubriigi 4 varu, mis jätab liidule ettenägematute väliste kriiside korral väga vähe manööverdamisruumi;

3.  rõhutab piisava rahastamise strateegilist tähtsust Lääne-Balkani piirkonnas, mis on ELi jaoks prioriteetne piirkond, et kindlustada riikide liikumine ELiga liitumise suunas, ning peab sellega seoses kahetsusväärseks ettepanekut vähendada Lääne-Balkani riikides toimuvate poliitiliste reformide toetamiseks eraldatavat summat 10 miljoni euro võrra; nõuab selle suundumuse muutmist, võttes arvesse asjaolu, et poliitilised reformid on demokraatlike ümberkorralduste ja eelkõige ELiga ühinemise protsessi keskne osa; rõhutab vajadust piisavate vahendite järele, et rakendada Lääne-Balkani strateegia 2018.–2020. aasta tegevuskava, seades prioriteediks õigusriigi ja piirkondliku integratsiooni toetamise; nõuab ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA II) programmile „Erasmus+“ eraldatavate vahendite kahekordistamist, nagu on strateegias ette nähtud;

4.  toetab vastavalt tingimuslikkuse põhimõttele Türgile eraldatava summa vähendamist kõigil eelarveridadel, pidades silmas jätkuvaid tagasilööke demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste valdkonnas; samal ajal tuleks veelgi suurendada kodanikuühiskonna ja inimestevaheliste kontaktide otsest toetamist, pidades silmas Türgi ühiskonna suurenevat polariseerumist ning meetmeid, mida ametivõimud on pärast riigipöördekatset võtnud põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks ning inimõiguste kaitsjate vastu; sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata meediavabadusele ja LGBTI-inimeste õigustele;

5.  on seisukohal, et praegune rahastamissuhe, kus Türgi pagulasrahastut rahastatakse 1 miljardi euro ulatuses liidu eelarvest ja 2 miljardi euro ulatuses liikmesriikide poolt, tuleks säilitada; nõuab 2019. aastal pagulasrahastu rahastamiseks kavandatava ELi panuse vastavat kohandamist kooskõlas parlamendi seisukohaga, mida väljendati 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks(1); samuti tuleb tagada, et rubriigist 4 Türgi pagulasrahastule eraldatavad vahendid ei vähendaks olemasolevate programmide rahalisi vahendeid; rõhutab lisaks vajadust Türgi pagulasrahastu vahendite kasutamist tähelepanelikult jälgida, veendumaks, et vahendid suunatakse just pagulaste projektidele ja et neid ei kasutata ühelgi muul otstarbel; palub komisjonil esitada eelarvepädevatele institutsioonidele regulaarselt aruande selle kohta, kuidas rahastatud meetmed sobivad kokku õigusliku alusega;

6.  märgib kahetsusega, et Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks eraldatavat rahalist toetust on vähendatud; nõuab eelarves senise taseme taastamist ilma mingite kärbeteta;

7.  rõhutab ELi ida- ja lõunapoolse lähinaabruse strateegilist tähtsust; rõhutab, et olukord naabruses valmistab liidule endiselt märkimisväärseid probleeme; tunneb muret selle pärast, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend jääb ka 2019. aastal suure surve alla, mida suurendab veelgi rahastamisvahendi fondide kasutamine Süüriaga seotud kohustuste ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi projektide rahastamiseks; nõuab, et nende uute kohustuste täitmine kompenseeritaks täielikult summade suurendamise teel; väljendab heameelt Vahemere maades usalduse suurendamiseks ja julgeolekuks ning konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks mõeldud kulukohustuste assigneeringute suurendamise üle; rõhutab sellega seoses vajadust anda sobivat abi haavatavatele rühmadele – eelkõige (saatjata) lastele, naistele ja seksuaalvägivalla ohvritele relvakonfliktides ja väljaspool neid;

8.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse suurendada toetust Ukrainale, eriti seoses Ida-Ukrainas kestva konfliktiga, ja Tuneesiale, eriti võitluseks vaesuse ja noorte töötusega; nõuab suuremat rahastamist Liibüa stabiliseerimise toetuseks, sh kodanikuühiskonna toetamiseks ning inimõiguste normide ja rahvusvahelise õiguse järgimise tagamiseks, võttes arvesse seal hiljuti toimunud poliitilisi sündmusi; seetõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et ELilt Liibüale eraldatavatest vahenditest ei rahastataks meelevaldseid kinnipidamisi ja haavatavate isikute, eelkõige laste kinnipidamist (lähtudes laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevatest ELi suunistest), ning sellele, et rändajate kohtlemisel järgitakse täielikult rahvusvahelisi inimõiguste norme; märgib, et Liibüa stabiliseerimine on alles esimene samm ning ülesehitustööde ja reformide teostamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi; nõuab suuremat rahastamist poliitiliste reformide ja demokraatlike protsesside toetamiseks Gruusias ja Moldova Vabariigis; nõuab rakendamise ja reformide elluviimise asjakohast järelevalvet asjaomastes partnerriikides;

9.  palub demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames suuremat rahastamist ohustatud inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks, sealhulgas inimõiguste kaitsjate mehhanismi (ProtectDefenders.eu) kaudu, arvestades üha jõulisemaid nendevastaseid rünnakuid paljudes riikides; lisaks tuleb tagada piisav rahastus ELi valimisvaatlusmissioonidele, et aidata tugevdada demokraatlikke institutsioone ja suurendada üldsuse usaldust valimisprotsessi suhtes, edendades seega stabiilsust ja toetades teisi välispoliitikaalaseid eesmärke;

10.  peab kahetsusväärseks ELi osaluse vähendamist Euroopa ülikoolidevahelise inimõiguste ja demokratiseerimiskeskuse (European-Inter University Centre for Human Rights and Democratisation, EIUC) ja selle ülemaailmse inimõiguste võrgustiku (Global Campus of Human Rights) rahastamises, mis pärsib tõsiselt nimetatud teadusalase ELi juhtprogrammi tegevust; palub komisjonil hoida EIUCi eraldised varasemal tasemel;

11.  nõuab liidu toetuse suurendamist Lähis-Ida rahuprotsessile, Palestiina omavalitsusele ja Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile (UNRWA) vastavalt Euroopa Parlamendi 8. veebruari 2018. aasta resolutsioonile UNRWA olukorra kohta(2), pidades silmas kohapealset halvenevat olukorda ning Ameerika Ühendriikide otsust piirata järsult oma tegevust; on jätkuvalt mures ELi rahastatava humanitaarabi hävitamise ja konfiskeerimise pärast Jordani Läänekaldal;

12.  tunnistab, et ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP) eraldatavat rahastut on mõõdukalt suurendatud, kuid märgib samas, et ÜVJP eelarve on jätkuvalt suure surve all, võttes arvesse ka mitmete ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide laiendamist, mis võib seda probleemi 2019. aastal veelgi teravdada; nõuab, et tühistataks nõukogu kavandatav teiste kriisiohjemeetmete ja -operatsioonide eelarve vähendamine, mille tõttu jääks ootamatute kriiside lahendamiseks vähem tegutsemisruumi, ning et ÜVJP eelarvet suurendataks vastavalt;

13.  nõuab täiendavate vahendite eraldamist stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendile, arvestades selle tähtsust kriisidele reageerimisel, kriisideks valmisoleku saavutamisel, konfliktide ennetamisel ja rahu kindlustamisel; rõhutab, kui oluline on jätkuvalt tagada arengu ja julgeoleku vaheline seos stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendis, ning nõuab lisavahendeid, mida tuleb kasutada stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi olemasolevate osade raames;

14.  rõhutab ELi ühise kaitsepoliitika järkjärgulise kujundamise tähtsust ning vajadust toetada täiendavat rahastamist selle rakendamise kindlustamiseks;

15.  väljendab heameelt Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi hiljutise vastuvõtmise üle, et toetada Euroopa kaitsekoostööd ja innovatsiooni, ning selle lisamise üle 2019. aasta eelarve projekti; on seisukohal, et koos ELi kaitseuuringute alase ettevalmistava meetmega aitab nimetatud programm kaasa Euroopa kaitsetööstuse väljakujunemisele; rõhutab VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülese osalemise tähtsust;

16.  nõuab suuremat toetust tuumarelvade leviku tõkestamisele ja desarmeerimisele vastavalt kohustustele, mis tulenevad tuumarelva leviku tõkestamise lepingust, ning vastavalt Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioonile tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta(3);

17.  nõuab kõigist välisrahastamisvahenditest programmile „Erasmus+“ eraldatava toetuse suurendamist, sest inimestevahelised kontaktid ja noorte liikuvus on üks olulisemaid strateegiaid, millega võimendada meie partnerriikide üldsuse seas ELi välistegevuse mõju ja muuta see silmapaistvamaks;

18.  tuletab meelde, et kliimamuutuste tagajärgedel on käegakatsutav mõju inimelu paljudele aspektidele ja need annavad arenguriikides üha enam tunda; nõuab suuremaid eraldisi kliimameetmetele, sest see kajastaks paremini ELi tugevat pühendumust ja ulatuslikumat osalemist kliimadiplomaatias.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

5

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Javier Couso Permuy, Arnaud Danjean, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Wajid Khan, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Geoffrey Van Orden, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Asim Ademov, Brando Benifei, Andrea Bocskor, Tanja Fajon, Neena Gill, Ana Gomes, Liisa Jaakonsaari, Jo Leinen, Miroslav Poche, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

43

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iveta Grigule-Pēterse, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Jozo Radoš, Ivo Vajgl

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

PPE

Asim Ademov, Michèle Alliot-Marie, Andrea Bocskor, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés

S&D

Nikos Androulakis, Brando Benifei, Tanja Fajon, Eugen Freund, Neena Gill, Ana Gomes, Liisa Jaakonsaari, Wajid Khan, Jo Leinen, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Miroslav Poche, Elena Valenciano, Boris Zala

5

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa

NI

James Carver, Dobromir Sośnierz

8

0

ECR

Amjad Bashir, Bas Belder, Anna Elżbieta Fotyga, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0311.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0042.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0424.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (6.9.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Arne Lietz

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid, eelkõige 3. eesmärk tervishoiu kohta, 4. eesmärk hariduse kohta, 5. eesmärk soolise võrdõiguslikkuse kohta ning 13. eesmärk kliimameetmete kohta, nõuavad asjakohast liidu abi ning peavad kajastuma liidu 2019. aasta eelarves, et näidata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud vaesuse kaotamise pikaajaliste jõupingutuste prioriteetsust; tuletab meelde, et tegevuskava rakendamine peab hõlmama nii liidu sise- kui ka välispoliitikat, samuti lõimima tasakaalustatult ja sidusalt kestliku arengu kolm mõõdet, pöörates tähelepanu kestliku arengu eri eesmärkide seostele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid strateegiliseks prioriteediks ning kajastama seda liidu eelarves;

2.  tuletab meelde, et liit on võtnud kohustuse kaitsta ja edendada oma välispoliitikas igakülgselt lapse õigusi kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätetega; rõhutab, kui oluline on rakendada lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid liidu välissuhetes; palub komisjonil jälgida lapse õiguste alaseid edusamme liidu välisprogrammides ning selle kohta aru anda;

3.  kinnitab veel kord, et arenguvahendeid ei tohi mingil juhul kasutada muudeks kui arenguga seotud eesmärkideks, näiteks piirihalduseks või sõjalise suutlikkuse suurendamiseks, ning rõhutab, et rahastamine, mis ei vasta ametliku arenguabi kriteeriumidele, tuleb võtta täielikult muudest vahenditest kui arengukoostöö rahastamisvahend ja/või Euroopa Arengufond (EAF); kordab, et tõhusaks võitlemiseks vaesuse vastu pikas perspektiivis ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208 tuleks meetmeid, millega võideldakse vaesuse sügavalt juurdunud põhjuste vastu, eelistada muudele meetmetele, mis vastavad ametliku arenguabi kriteeriumidele; kinnitab taas, et toetab EAFi eelarvesse kandmist, ning rõhutab, et Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonnale eraldatud eelarveid tuleb vastavalt piirata;

4.  rõhutab, et kuigi paindlikkus ja kiirus, millega asjaomaseid summasid saab kasutada, on vahendite hea haldamise seisukohast eelis, ei saa see kuidagi õigustada arenguvahendite mujale suunamist, parlamendi kui ainsa demokraatlikult valitud organi kontrollivolituste piiramist ega pika perspektiivi meetmete süsteemset kavandamist; nõuab seetõttu, et erakorraliste vahendite, nagu usaldusfondide loomist piirataks nii palju kui võimalik ja et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku struktureerimisel arvestataks nende põhimõtetega;

5.  rõhutab, et liit ja liikmesriigid peavad täitma 2015. aastal kinnitatud ühiselt võetud kohustust suurendada 2030. aastaks ametlikku arenguabi suurust 0,7%ni kogurahvatulust; tuletab meelde liidu ühist kohustust anda vähimarenenud riikidele lühiajaliselt 0,15–0,2 % kogurahvatulust, mis on eraldatud ametlikuks arenguabiks; rõhutab, et liidu ühine ametlik arenguabi vähenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 2,4 % võrra; on mures selle pärast, et kui 2016. aastal jääb kogurahvatulu 0,11 % tasemele, ei ole liidul võimalik täita vähimarenenud riikide suhtes võetud kohustusi; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada ja esitada usutav ajakava selle taseme järkjärguliseks saavutamiseks; palub liikmesriikidel jätta doonorriigis pagulastele tehtavad kulutused ametliku arenguabi arvutusest välja; tuletab meelde komisjoni võetud kohustust kulutada vähemalt 20 % ametliku arenguabi summast inimarengule ja sotsiaalsele kaasatusele; nõuab 2019. aasta ametliku arenguabi suurendamist tervishoiule, haridusele ja sotsiaalkaitsele, et täita võetud kohustus praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuks; rõhutab eriti vajadust edendada ja kaitsta seksuaal- ja reproduktiivtervist ning -õigusi, võideldes seeläbi USA valitsuse taastatud nn üldise suutropiseaduse vastu; toonitab, et liidu arenguabi tuleks kasutada tõhusamalt ja ELi ametlikku arenguabi tuleks suunata valdkondadesse, kus seda kõige rohkem vajatakse, näiteks suutlikkuse suurendamisse, hea valitsemistava edendamisse, tervishoidu, haridusse, põllumajandusse, veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamisse ning energeetikasse; rõhutab vajadust toetada seadmete ja tehnosüsteemide hooldamist, tagades varuosade ja kohapeal väljaõpetatud tehnikaspetsialistide piisava kättesaadavuse;

6.  arvestades Ühendkuningriigi olulist rolli arengus, nõuab kindlalt, et liidu ja Ühendkuningriigi vahelised tihedad suhted püsiksid ka pärast Ühendkuningriigi lahkumist, et sellega kaasnev kahju oleks minimaalne;

7.  tunnistab, et ükski riik ei ole arenenud nii, et ei oleks samaaegselt süvendanud kaubandussuhteid naabermaade ja ülejäänud maailmaga; ergutab jätkama kaubandusabiga seotud tegevuse rahastamist, et arenguriigid võiksid tulevikus palju ulatuslikumalt ülemaailmsetes väärtusahelates osaleda; rõhutab siinkohal digitaalse ühenduvuse kasvavat tähtsust, et saavutada globaliseerumise eeliste tasakaalustatum jaotamine, mis tuleks kasuks arenguriikidele;

8.  rõhutab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise suurt tähtsust ning nõuab eelkõige kohalike lahenduste leidmist, et tagada parem juurdepääs rahastamisele ning tugevdada mikrokrediidi- ja tagatissüsteeme;

9.  nõuab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ laiendamist väljapoole Euroopat, eelkõige arengumaadesse, pakkudes samal ajal vajalikke rahalisi vahendeid;

10.  ergutab duaalse kutseõppe asutuste rajamist, kus noored, kes läbivad ühe kutseala praktilistele aspektidele põhitähelepanu pööravat kutsealast õpipoisiõppe programmi, saavad ka erialastes kutseõppeasutustes teoreetilist õpet;

11.  arvestades dramaatilist olukorda humanitaarabi valdkonnas, nõuab kindlalt, et praeguseid ülemaailmseid humanitaarabivajadusi peegeldaks humanitaarabi eelarveridade märkimisväärne suurendamine ja et neid vahendeid oleks lihtne kasutusele võtta; kordab, et nii poiste kui ka tütarlaste haridus mängib inimtegevusest tingitud humanitaarkriiside ennetamisel tähtsat rolli, aidates konflikte vältida, kaitstes lapsi ja pakkudes neile võimalusi; väljendab heameelt asjaolu üle, et suur osa humanitaarabist kulutatakse hariduse andmiseks hädaolukorras; nõuab aga selle osa asjakohast suurendamist ning programmi Erasmus+ arengukoostöö rahastamisvahendi eelarverea suuremat toetamist, kuna hädaolukordades on haridus väga oluline elanikkonna arenguks pärast hädaolukorra möödumist, unustamata seejuures, et hädaolukord võib mõnikord kesta aastaid;

12.  võtab teadmiseks selliste varude ja paindlikkusmehhanismide ammendumise liidu eelarves ja liidu välistegevuses, mida sageli kasutatakse ettenägematute vajaduste (sh humanitaarkriisid) katmiseks täiendavate vahendite kasutusele võtmiseks; on vastu komisjoni ettepanekule, mis käsitleb Türgi pagulasrahastu (FRT) teise osamakse rahastamist ning ei jäta rubriigi 4 ja mitmeaastase finantsraamistiku ettenägematute humanitaarkriiside erivahendite raames piisavat varu, kuna liikmesriigid ei ole täitnud oma kohustust toetada FRTd kahepoolselt 2 miljardi euroga; on mures EAFi reservi jätkuva kasutamise pärast, et täiendada Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi vahendeid, viimati 500 miljoni euroga; rõhutab, et vahendite sellise ümberpaigutamisega mitte ainult ei suunata raha EAFi vaesuse kaotamise ja kestliku arengu edendamise eesmärkide asemel rände haldamisele, vaid see piirab ka tõsiselt võimalust kasutada järgmistel aastatel lisavahendeid tulevaste humanitaarkriiside jaoks AKV piirkonnas; kutsub liikmesriike taas üles suurendama oma osalust FRTs ning Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondis, kuhu on praegu lubatud eraldada 3 miljardit eurot (enne täiendavat 500 miljonit eurot) liidu eelarvest ja EAFist ning ainult 430 miljonit eurot ELi liikmesriikidelt ja teistelt rahastajatelt;

13.  on veendunud, et vaesuse algpõhjuste käsitlemiseks on liidu jaoks esmatähtis edendada arenguriikides rahu, julgeolekut ja õiglust; tunnistab, et julgeolekualased kulutused on eriti vajalikud käimasolevates püüdlustes käsitleda põhjalikult julgeoleku- ja arenguküsimuste läbipõimumist ning täita kestliku arengu tegevuskava 2030 16. eesmärk;

14.  rõhutab, kui oluline on suurendada rahaliste vahendite eraldamist, mille eesmärk on toetada arenguriikides head valitsemistava, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, et edendada vastutustundlikke ja läbipaistvaid institutsioone, toetada suutlikkuse suurendamist ja osalusel põhinevat otsustamist ning üldsuse juurdepääsu teabele;

15.  tuletab meelde, kui tähtis on toetada kulutusi, mis on otseselt seotud humanitaarabipoliitika eesmärkide saavutamisega, muu hulgas kulutusi tehnilisele ja haldusabile;

16.  rõhutab, kui tähtis on säilitada maksete assigneeringud humanitaarabi peatükis vähemalt kulukohustuste assigneeringutega samal tasemel, et vältida maksete tegemiseks vajalike vahendite suurt ja püsivat puudujääki, kiireloomulise sekkumise keerukust ning maksmata arvete kuhjumist, mis avaldab negatiivset mõju ka rakenduspartneritele;

17.  rõhutab puhta vee pakkumise ja täiendavate reoveekäitlusrajatiste ehitamise tähtsust;

18.  juhib tähelepanu kütteostuvõimetuse ulatusele ja mõjule arenguriikides ning liidu laialdasele osalemisele sedalaadi vaesuse vähendamise püüdlustes; rõhutab, et mõjutatud riikides peavad valitsused ja sidusrühmad eelkõige võrkudest kaugel olevates äärepoolsetes maapiirkondades tegema energiaostuvõimetuse vähendamiseks ja 7. kestliku arengu eesmärgi saavutamiseks suuri kooskõlastatud pingutusi;

19.  nõuab piisavaid rahalisi vahendeid ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas, et tagada piirkonnas jätkuv toetus Palestiina põgenikele;

20.  tunneb heameelt selle üle, et on suurendatud assigneeringuid arenguriikides selliste arengualgatuste toetamiseks, mida viivad ellu või mille sihtrühmaks on kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused; humanitaarabi valdkonnas tuletab komisjonile ja nõukogule meelde ulatusliku kokkuleppega (Grand Bargain) võetud kohustust, mille kohaselt tuleb vähemalt neljandik humanitaarabist maksta võimalikult otse kohalikele ja riiklikele reageerijatele; nõuab seetõttu kehtiva, 1996. aastast pärit nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96(1) läbivaatamist, et tagada, et humanitaarabi tulevane rahastamine põhineb jätkuvalt vajadustel ja on kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas, kuid seda kohandatakse ka muutuvate oludega ja see muutub tõhusamaks, eelkõige seoses humanitaarabi ja arengukoostöö ühendamise ning 2016. aasta ülemaailmsel humanitaarabi tippkohtumisel võetud kohustuste täitmisega ning osana ulatuslikust kokkuleppest;

21.  kordab, kui tähtis on keskenduda peamistele humanitaarkriisidele, sealhulgas unustatud humanitaarkriisidele; nõuab, et tagataks humanitaarabi rahastamine järgmiste kriiside puhul: Jeemen (22 miljonit inimest vajab humanitaarabi), Süüria ja selle naaberriigid (Süürias vajab üle 13 miljoni inimese humanitaarabi), samuti unustatud humanitaarkriisid, nagu Saheli piirkond (1,6 miljonit last ähvardab raske akuutne alatoitlus ja 6,8 miljonit inimest on toiduga kindlustamata) ning Kongo Demokraatlik Vabariik (13 miljonit inimest vajab abi ja enam kui 2 miljonit last kannatab raske akuutse alatoitluse all);

22.  rõhutab vajadust tagada Saheli piirkonnale humanitaar- ja arenguabi; rõhutab, et kroonilise vaesuse, kliimamuutuste, ägenevate konfliktide ning põllumajanduse madalperioodi tõttu vajab 6,8 miljonit inimest humanitaarabi piirkonnas, kus põhilised sotsiaalteenused on struktuursete puuduste tõttu raskesti kättesaadavad; kutsub seepärast üles suurendama piirkonna humanitaar- ja arenguabi rahastamist nii, et see kataks nii päästemeetmed kui ka pikemaajalised jõupingutused, et võidelda toiduga kindlustamatuse algpõhjustega ja tugevdada põhilisi sotsiaalteenuseid;

23.  rõhutab, et humanitaarabi ja arengukoostöö vahelise seose rakendamise vajadus peaks kajastuma liidu 2019. aasta eelarves, keskendudes olulistele sektoritele, näiteks toitumisele; kutsub seetõttu komisjoni, eelkõige Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraati ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati kaotama humanitaar- ja arengualast puudujääki, eraldades liidu 2019. aasta eelarves nii humanitaarabi kui ka pikemaajalisemaid vahendeid toitumisele, et raske akuutse alatoitluse all kannatavad lapsed saaksid abi igas olukorras, nii hädaolukorras kui ka arengutegevuses;

24.  tuletab meelde, et kliimamuutustel on käegakatsutav mõju inimelu paljudele aspektidele ja need annavad üha enam tunda arenguriikides; nõuab muudest vahenditest kui arengukoostöö rahastamisvahendist ja/või EAFist täiendavaid vahendeid kliimameetmeteks, mis peegeldavad kindlat pühendumist kliimadiplomaatiale, edendades eelkõige taastuvenergia sektorit, et võidelda kliimamuutuste vastu; tuletab meelde, et juurdepääs joogiveele on sotsiaalse ja majandusarengu võtmetegur, mis võimaldab võidelda vaesusega ning tagada juurdepääs haridusele ja tervishoiule; kutsub liikmesriike ja muid riike üles täitma kohustusi, mis nad on võtnud ülemaailmse soojenemise ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks; rõhutab, et eraldis peab tulema muudest vahenditest kui arenguvahendid;

25.  tuletab meelde, et kliimamuutuste ja kliimamuutustega kohanemise vajaduse kontekstis on arenguprogrammides äärmiselt olulised investeeringud katastroofiohu vähendamisse ja valmisolekusse, et vältida inimkannatusi ja -ohvreid, aidata säilitada arengukoostööga partnerriikides saavutatud tulemusi ja vähendada vajadust reageerida hädaolukordadele;

26.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole täitnud eesmärki eraldada 20 % oma ametlikust arenguabist inimarengule ja sotsiaalsele kaasatusele ning isegi vähendab asjaomast eelarverida; nõuab seetõttu kõnealuste assigneeringute olulist suurendamist;

27.  rõhutab katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tähtsust; palub jätkata pooleliolevate ja uute katseprojektide ning ettevalmistavate meetmete toetamist;

28.  rõhutab vajadust jätkata Ühendkuningriigiga arengukoostöö valdkonnas pärast Brexitit võimalikult tihedat koostööd;

29.  märgib, et Lähis-Idaga tehtava koostöö eelarverida kavatsetakse suurendada 134 % võrra ning rände ja varjupaiga eelarverida 6 % võrra; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole andnud selgitusi nende kahe eelarverea suurendamise kohta olukorras, kus Euroopasse saabuvad rändevood on järsult vähenenud; teeb seetõttu ettepaneku vähendada vastavaid assigneeringuid, et rahastada inimarengu eelarverea vajalikku suurendamist.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Lola Sánchez Caldentey, Jean-Luc Schaffhauser, Mirja Vehkaperä, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Frank Engel, Cécile Kashetu Kyenge, Paul Rübig, Kathleen Van Brempt

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Mirja Vehkaperä

EFDD

Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano

GUE/NGL

Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey

PPE

Frank Engel, Teresa Jiménez‑Becerril Barrio, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta

S&D

Cécile Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Kathleen Van Brempt

VERTS/ALE

Maria Heubuch

1

ENF

Jean‑Luc Schaffhauser

2

0

PPE

Joachim Zeller, Anna Záborská

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (29.8.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: William (The Earl of) Dartmouth

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et liidu plaanid kaubanduse valdkonnas on üha ambitsioonikamad, nagu näitab strateegia „Kaubandus kõigile“; rõhutab, et kaubanduslepingute suhtes asjakohase ajakava raames kokkuleppele jõudmiseks on vaja tagada piisav poliitiline ja haldustugi; rõhutab, et kaubandusabi algatuste rahastamist tuleks suurendada ja komisjoni kaubanduse peadirektoraadile tuleks eraldada piisavalt vahendeid, et peadirektoraadil oleks võimalik ellu viia järjest rohkem tegevusi, eelkõige tagada nii kahe- kui ka mitmepoolsete lepingute sätete rakendamine ja jõustamine; rõhutab, et kaasavama strateegia saavutamiseks on nimetatud lepingute sõlmimise eel, ajal ja järel oluline viia läbi hindamisi; tunnistab sellega seoses vajadust sooliselt eristatud andmete järele; kinnitab vajadust kaubanduse kaitsevahendite rakendamist asjakohaselt rahastada, et soodustada kiiret uurimist ja võimaldada kaitsevahendite kiiret kasutuselevõttu; rõhutab vajadust tagada piisav rahastus kolmandate riikidega koostöö tegemiseks ja nende abistamiseks, et soodustada ja hõlbustada nendepoolset kahe- ja mitmepoolsete kaubandusalgatuste ja -lepingute täitmist (sh Wassenaari kokkulepe, Kimberley protsess ja rahvusvaheline piinamisvaba kaubanduse liit); palub liidu kaubandusega seotud abi puhul panna suuremat rõhku kohaliku ja piirkonnasisese kaubanduse mahu suurendamisele meie partnerriikides ja -piirkondades, ning tugevdada seega asjaomaste riikide sõltumatut ja kestvat majanduslikku arengut; palub lisaks komisjonil kooskõlastada strateegia rakendamist, et maksimeerida selle tulemuslikkust;

2.  rõhutab, et rahvusvaheline kaubandus on liidu välispoliitika keskne vahend, mis juhul, kui seda piisavalt rahastada ja sidusate strateegiate kaudu rakendada, aitab kaasa kestlikule arengule, eelkõige arengumaades; on seisukohal, et ühine kaubanduspoliitika on liidu üks võimsamaid vahendeid rände põhjustega võitlemiseks;

3.  rõhutab vajadust korraldada liidu eelarve ja selle struktuur, mis hõlmaks ka Euroopa Parlamendi ambitsioonikamat ja sisulisemat rolli, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise raames ja kaubanduspoliitika tegevuskavaga seoses põhjalikult ümber ning palub komisjonil selles küsimuses nõukogule ja parlamendile ettepaneku esitada;

4.  palub komisjonil hinnata VKEde rahvusvahelistumise edendamisele suunatud olemasolevaid vahendeid, et need oleksid kooskõlas liidu VKEde toetamise muude vahenditega ja subsidiaarsuse põhimõttega ning et need ei dubleeriks, vaid täiendaksid liikmesriikide programme; palub komisjonil täiendavalt rahastada VKEde rahvusvahelistumise programme ning püüda teha kättesaadavaks VKEde vajadustele vastav päritolureeglite kalkulaator, mis võimaldaks neil kasutada kehtivate lepingutega kättesaadavaid soodustusi, et suurendada soodustuste kasutamise määra;

5.  märgib, et kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamine kaubanduslepingute rakendamisse võib tulla kasuks ühise kaubanduspoliitika legitiimsusele ja tõhususele, et liidu kodanikud nõuavad üha enam enda suuremat teavitamist ja osalemist liidu kaubanduspoliitikas ning et komisjon on seadnud selle kodanike huvi prioriteediks; on seisukohal, et väga oluline on eraldada piisavalt vahendeid, et kaasata kodanikke aktiivselt liidu kaubanduspoliitika kujundamisse ning suurendada Euroopa kodanike teadlikkust selle kasulikkusest; nõuab sisenõuanderühmade ja ühiste platvormide (mis on praegu alarahastatud) kaasamist kodanikega peetavasse dialoogi, kuna need on peamised vahendid, mille abil saavutada kodanikuühiskonna tulemuslik osalemine kaubanduslepingute kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate peatükkide täitmise tagamises ja järelevalves; nõuab ka, et töötataks välja tulemuslikkuse põhinäitajad, mille abil nad soovivad hinnata tolliasutuste tööd nii riiklikul kui ka liidu tasandil; kutsub liikmesriike üles võtma aktiivsemat rolli liidu kaubanduspoliitika lisaväärtuse selgitamisel, sest just liikmesriigid koostavad läbirääkimisvolitused;

6.  rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika raames antav kaubandusega seotud tehniline tugi ja majandusabi liidu partneritele idapiiril ja riikides, kus toimusid araabia kevade sündmused, aitab oluliselt kaasa nende piirkondade stabiilsuse saavutamisele;

7.  palub komisjonil investeerida uuringusse, milles käsitletakse liidu kaubanduspoliitika osatähtsust ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning esitatakse soovitusi kaubanduspoliitika ühtlustamiseks kestliku arengu tegevuskavaga 2030;

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Karoline Graswander-Hainz, Yannick Jadot, France Jamet, Elsi Katainen, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, David Martin, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bendt Bendtsen, Seán Kelly, Sander Loones, Bolesław G. Piecha, Fernando Ruas, Paul Rübig, Lola Sánchez Caldentey, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Nessa Childers

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ALDE

Elsi Katainen

ECR

Sander Loones, Emma McClarkin, Bolesław G. Piecha, Joachim Starbatty

EFDD

William (The Earl of) Dartmouth

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Bendt Bendtsen, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Seán Kelly, Sorin Moisă, Franck Proust, Fernando Ruas, Paul Rübig, Jarosław Wałęsa

S&D

Maria Arena, Nessa Childers, Karoline Graswander-Hainz, Bernd Lange, David Martin, Alessia Maria Mosca, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

3

ENF

France Jamet, Danilo Oscar Lancini

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

3

0

GUE/NGL

Lola Sánchez Caldentey, Helmut Scholz

VERTS/ALE

Yannick Jadot

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Joachim Zeller

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et liidu 2019. aasta eelarveprojekti kulukohustused ulatuvad 166 miljardi euroni, mida on 3 % rohkem kui 2018. aastal ja mis tähendab investeeringuid Euroopa tugevamasse ja vastupidavamasse majandusse ning solidaarsuse ja turvalisuse edendamisse mõlemal pool liidu piiri;

B.  arvestades, et lisaks varasemate jõupingutuste konsolideerimisele toetatakse käesoleva eelarveprojektiga ka uusi algatusi, nagu Euroopa solidaarsuskorpus, Euroopa Tööjõuamet või struktuurireformi tugiprogrammi pikendamine, Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi loomine, kodanikukaitse suutlikkuse reservi loomine liidu tasandil ja uue Euroopa Prokuratuuri loomine;

Liidu eelarve esitusviis

1.  märgib, et liidu eelarve esitatakse jagudes, mis vastavad institutsioonide juhitavatele tegevustele (tegevuspõhine eelarvestamine); on seisukohal, et selline esitusviis ei anna taotletavatest eesmärkidest selget ja kiiret ülevaadet; märgib, et mitmeaastane finantsraamistik on seevastu jagatud rubriikideks, mis vastavad poliitikavaldkondadele;

2.  märgib, et eelarveprojektile lisatud programmide tegevuskulude selgitused loovad iga eelarverea ja taotletavate poliitiliste eesmärkide vahel seose;

3.  palub komisjonil esitada liidu eelarve vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku poliitilistele eesmärkidele;

2019. aasta eelarvele lisatud programmide tegevuskulude selgitused

4.  peab tervitatavaks 2019. aasta eelarvele lisatud programmide tegevuskulude selgitusi, mis sisaldavad vastavalt finantsmääruse artiklile 38 teavet iga kuluprogrammi kohta järgmistes valdkondades:

–  programmi põhjendus ja ELi lisaväärtus;

–  (tegeliku ja tulevase) rakendamise ülevaade;

–  programmi rakendamisel tehtud edusammud (eesmärgid, näitajad, vahe-eesmärgid ja sihid) ning panus liidu peamistesse poliitikavaldkondadesse ja eesmärkidesse;

5.  märgib murelikult, et komisjon kasutab finantsjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmiseks kahte eesmärkide ja näitajate rühma – ühelt poolt hindavad komisjoni peadirektorid iga-aastastes tegevusaruannetes oma majandamiskavas määratletud eesmärkide saavutamist ja teiselt poolt mõõdab komisjon kuluprogrammide tulemuslikkust programmide tegevuskulude selgituste kaudu, arvestamata nende omavahelisi seoseid; leiab, et see asjaolu takistab tulemuslikkust kajastavate eri liiki dokumentide võrreldavust;

6.  juhib eelkõige tähelepanu sellele, et peadirektorid annavad oma aasta tegevusaruandes aru üldiste ja erieesmärkide saavutamise kohta, kuid ei näita vastavaid kulutusi; kutsub komisjoni seepärast üles eelarve kavandamise, rakendamise ja aruandluse etapis täielikult rakendama tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet, mis võimaldab teha järelaruandlust seatud eesmärkide saavutamiseks kulutatud vahendite kohta;

7.  tuletab meelde, et programmide tegevuskulude selgitustes esitatud programmide praegune tulemusraamistik hõlmab 716 eri liiki tulemuslikkuse mõõtmise näitajat, samas kui üldisi eesmärke on 61 ja erieesmärke 228;

8.  tunneb heameelt selle üle, et rakendamise praeguses etapis on tegelikest edusammudest teada antud (või osaliselt teada antud) peaaegu 90 % näitajate puhul; see on võrreldes eelmiste aastatega pidevalt suurenenud (2017. aasta programmide tegevuskulude selgitustes oli see 60 % ja 2018. aasta programmide tegevuskulude selgitustes 80 %); märgib, et programmide tegevuskulude selgitused sisaldavad andmeid ajavahemiku 2014–2016 või 2017 tegelike tulemuste kohta;

9.  palub komisjonil

a)  ühtlustada tulemusaruandlust,

–  vähendades veelgi oma paljudes tulemusaruannetes kasutatavate eesmärkide ja näitajate arvu ning keskendudes nendele, mis mõõdavad kõige paremini liidu eelarve sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku tulemuslikkust, vältides seejuures siiski kõigile sobiva ühtse lahenduse põhimõtet;

–  esitades finantsteavet viisil, mis võimaldab seda võrrelda tulemusalase teabega, et kulude ja tulemuslikkuse vaheline seos oleks selge;

–  selgitades ja suurendades oma programmide ja peadirektoraatide jaoks loodud kahe eesmärkide ja näitajate kogumi üldist sidusust;

b)  luua paremini tasakaalustatud tulemuslikkuse alane aruandlus, esitades selge teabe veel lahendamata põhiprobleemide kohta;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aasta programmide tegevuskulude selgitustes viidatakse valdkonnaüleste poliitikaeesmärkide saavutamisele näiteks kliimamuutuste vastase võitluse, bioloogilise mitmekesisuse ja soolise võrdõiguslikkuse vallas; tunneb heameelt selle üle, et komisjon tutvustab ka asjakohaseid kuluprogramme, mis aitavad kaasa Junckeri komisjoni kümne prioriteedi saavutamisele, ning juhib tähelepanu kõige hiljutisematele ja asjakohasematele algatustele, mis aitavad kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, kuigi sageli kaudselt ja mittemõõdetavalt;

11.  palub Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonil koostöös parlamendi valdkondlike komisjonidega edendada tõelist tulemustele orienteerituse kultuuri, mille eesmärk on optimeerida vahendite kasutamist ja kaaluda raha ümbersuunamist madala tulemuslikkusega programmidest;

Strateegia „Euroopa 2020“

12.  rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020“ sisaldab käesoleva programmitöö perioodi prioriteetseid sihte ja eesmärke, mistõttu liidu eelarve on oluline vahend strateegia kavandatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks; on siiski mures selle pärast, et liidu peamiste majanduslike ja sotsiaalsete näitajate kohaselt ei ole liit neid eesmärke ja tulemusi veel saavutanud, samal ajal kui ebavõrdsus ja lahknevused liidus ja selle liikmesriikides on püsinud ning seavad ohtu Euroopa projekti enda;

13.  märgib, et komisjoni andmetel moodustab strateegiale „Euroopa 2020“ 2019. aasta eelarveprojektist makstav kogutoetus hinnanguliselt 66,2 % (106 958,3 miljonit eurot), mis püsib eelmiste aastate tasemel; rõhutab, et ressursipiiranguid arvestades peaks komisjon tegema kõik selleks, et olemasolevaid ressursse paremini suunata ja eraldatud rahalisi vahendeid tõhusamalt kasutada, et tunduvalt parandada strateegia „Euroopa 2020“ nende põhieesmärkide täitmist, mille puhul tekitab edusammude puudumine kõige rohkem muret (vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine);

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)

14.  juhib tähelepanu ÜPP kulutuste praegusele jagunemisele: 44,7 %-l kõikidest liidu põllumajandusettevõtetest oli aastasissetulek alla 4000 euro ja 2016. aastal said ligikaudu 60 % maksetest need otsetoetuse saajad, kes kuulusid ülemise 10 % hulka; märgib, et otsetoetuste jagunemine peegeldab suures osas maaomandi kontsentreerumist, sest 80 % maast kuulub 20 %-le põllumajandustootjatest, ehkki üksikute liikmesriikide vahel esineb erinevusi;

15.  palub komisjonil hoolikalt analüüsida, mis põhjustel on põllumajandustootjate tulu alates 2013. aastast üldiselt vähenenud, eriti seoses eri elementide kulude ja tuludega toiduainete tarneahela eri osades (tootjad, töötlejad, transport, jaemüüjad jne, et selgitada välja, kuhu läheb suurem osa kasumist), ning hinnata vajadusi ja määratleda uus tulemuslikkuse põhieesmärk koos tulemusi ja mõju kajastavate näitajatega, et leevendada põllumajandustootjate sissetuleku ebavõrdsust;

Ühtekuuluvuspoliitika kiirendamine

16.  on mures, et enam kui kolm aastat pärast perioodi 2014–2020 algust on liikmesriigid määranud ühtekuuluvuspoliitikaks ettenähtud rahasummade eest vastutavatest asutustest vaid 77 %; komisjonile 1. märtsi 2017. aasta seisuga esitatud lõplikes raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud kulud moodustavad üksnes 0,7 % kogu programmitöö perioodiks eraldatud vahenditest; 2017. aasta keskpaiga seisuga oli eelarve täitmise mahajäämus suurem kui perioodi 2007–2013 samas etapis; märgib, et sellest tulenevalt võib täitmata kulukohustuste summa olla käesoleva rahastamisperioodi lõpus veelgi suurem kui eelmisel perioodil;

17.  kutsub komisjoni üles kiirendama ühtekuuluvuspoliitika programmide elluviimist ja nendega seotud maksete tegemist ning kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid, et aidata liikmesriikidel tugevdada oma haldussuutlikkust, et vähendada rakendamisaja pikkust järgmistes mitmeaastastes finantsraamistikes aastani n + 2;

Euroopa poolaasta

18.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama ühtekuuluvuse, majanduse juhtimise ja Euroopa poolaasta vahelist kooskõlastatust, et poolaastat uuesti tasakaalustada ning tagada suuremat sotsiaalset võrdsust ja sotsiaalset ühtekuuluvust edendava poliitika prioriseerimine;

Ränne

19.  võtab teadmiseks, et komisjoni hinnangul on 2019. aastal vaja rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ jaoks kokku 2,3 miljardit eurot, et tegeleda rände- ja julgeolekuprobleemidega, kuid taunib asjaolu, et Euroopa Kontrollikoda märkis oma viimases aastaaruandes, et „[k]omisjon ei teatanud 2016. aastal pagulaskriisi ja rändajate integreerimise jaoks mobiliseeritud vahendite kogusummat ja seda on keeruline hinnata“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 2.28); kardab, et see on nii ka 2019. aasta eelarveprojekti puhul ja võib seetõttu raskendada tekkida võivate vajaduste kindlaksmääramist; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon vormistab praegu ulatuslikku ülevaadet sisserändealaste andmete kohta;

20.  tuletab meelde, et komisjon selgitas, et hinnangut selle kohta, kui palju on rändaja/varjupaigataotleja kohta riigiti kulutusi tehtud, on raske või isegi võimatu anda, sest rändevoogude juhtimine hõlmab paljusid eri tegevusi(1);

Rahastamisvahendid ja usaldusfondid

21.  avaldab kahetsust, et 2016. aastal läks 6,7 % kõigist asjaomastest finantskorraldusvahenditesse tehtud maksetest (900 miljonit eurot) halduskulude ja -tasude katmiseks; leiab, et see summa on kohatult suur; palub veel kord tungivalt, et komisjon parandaks finantskorraldusvahendite kasutamise läbipaistvust, annaks korrapäraselt aru finantsvõimenduse, kahjude ja riskide kohta ning esitaks finantskorraldusvahendite kulude-tulude analüüsi, võrreldes neid vahetumas vormis toimuva projektide rahastamisega;

22.  rõhutab, et usaldusfonde tuleks luua ainult siis, kui nende kasutamine on põhjendatud ja vajalik tegevus ei ole muude olemasolevate rahastamiskanalite kaudu võimalik; palub komisjonil ka kaaluda selliste usaldusfondide sulgemist, mis ei suuda ligi tõmmata märkimisväärset rahastust muudelt rahastajatelt ega paku võrreldes traditsiooniliste liidu välisvahenditega lisaväärtust; peab vastuvõetamatuks, et EAFi seotus usaldusfondidega piirab parlamendi võimalusi kontrollida ELi vahendite kulutamist veelgi;

Euroopa Prokuratuur

23.  nõuab, et Euroopa Prokuratuurile tagataks piisav eelarve ja töötajaskond; märgib, et 2019. aasta eelarveprojektis on liidu osalus kokku 4 911 000 eurot; juhib tähelepanu asjaolule, et assigneering on ette nähtud Euroopa Prokuratuuri töötajatega seotud kulude, taristu- ja tegevuskulude katmiseks ning selleks, et alustada Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteemi väljatöötamist;

24.  taunib asjaolu, et ette on nähtud ainult 35 ametikohta, mis tähendab, et pärast 23 aseprokuröri ametikoha mahaarvamist jääb haldusülesannete täitmiseks ainult 12 ametikohta; on seisukohal, et see ei ole realistlik.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Jonathan Bullock, Tamás Deutsch, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Wolf Klinz, Arndt Kohn, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Joachim Zeller, Dennis de Jong

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Karin Kadenbach

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Wolf Klinz

ECR

Monica Macovei

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

NI

Cătălin Sorin Ivan

PPE

Richard Ashworth, Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Karin Kadenbach, Arndt Kohn, Bogusław Liberadzki, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski

VERTS/ALE

Bart Staes, Indrek Tarand

1

EFDD

Jonathan Bullock

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Vastus kirjalikult vastatavale küsimusele nr 23 – volinik Avramopoulose kuulamine 29. novembril 2016 eelarvekontrollikomisjonis.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (31.8.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Luděk Niedermayer

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab, et 2019. aasta eelarves keskendutaks prioriteetidele, mis on esitatud Euroopa poolaasta raames ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides, ning sellele, et tegeleda ELi kodanike peamiste mureküsimustega, mis kuuluvad ELi täieliku või osalise vastutuse alla, nagu on esitatud näiteks 2018. aasta Eurobaromeetri uuringus, mille kohaselt on kõige pakilisemad küsimused seotud eelkõige julgeoleku ja kaitse valdkonnaga;

2.  toonitab, et sotsiaalselt tasakaalustatud ning jätkusuutliku majandusliku arengu ja kasvu edendamine ning samal ajal Euroopa majanduse moderniseerimiseks mõeldud struktuurireformide elluviimine, ELi piirkondade lähenemise toetamine ja noorte töötuse vastu võitlemine on küsimused, mis nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist koos kliimamuutuste aeglustamise, keskkonna hoidmise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise, ebavõrdsuse vähendamise ning rände-, varjupaiga- ja pagulaspoliitika rahastamisega; rõhutab, et nende küsimustega tegelemiseks on väga tähtsad kestliku arengu eesmärgid;

3.  tuletab meelde, et liidu eelarve on eelkõige investeerimiseelarve;

4.  rõhutab, kui tähtis on tagada piisavad vahendid makromajanduspoliitika kooskõlastamiseks ja järelevalveks; toonitab, et jätkata tuleks kodanike ja sidusrühmadega seotud läbipaistvat teabevahetust ja teavitustegevust, milles käsitletakse majandus- ja rahaliidu, sealhulgas euro tulevikku;

5.  rõhutab, kui tähtis roll on Euroopa järelevalveasutustel (ESAdel) finantsjärelevalve puhul tõeliselt euroopaliku lähenemisviisi edendamisel, järelevalvealase ühtsuse suurendamisel, liidu õiguse ühetaolise kohaldamise ja riigi ametiasutuste parema koordineerimise soodustamisel, finantsstabiilsuse tagamisel, finantsturgude parema toimimise edendamisel ning jaeinvestorite ja tarbijakaitse tagamisel; palub eelarvekomisjonil tagada niisuguste piisavate vahendite eraldamise, mille abil oleks täieliku põhjendatuse korral ESAdel võimalik võtta tööle piisaval arvul inimesi ning omada turvalisi ja tõhusaid IT-süsteeme, ning võtta samal ajal nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et nendele asutustele antakse ülesandeid pidevalt juurde;

6.  toonitab, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) töö ei tohiks Brexiti ega EBA ümberpaigutamise tõttu katkeda; rõhutab, kui oluline on viimistleda vastavad õigusaktid võimalikult kiiresti, et võimaldada piisavalt aega kulutõhusaks ümberpaigutamiseks; rõhutab, et asjakohastes tulevastes õigusaktides tuleks täielikult arvesse võtta rolli, mida Euroopa Parlament täidab menetlustes, mille alusel hakatakse tulevikus Euroopa ameteid asutama ja uude tegevuskohta ümber paigutama;

7.  märgib ESAde 2019. aasta eelarveprognooside potentsiaalset märkimisväärset suurenemist, mis on peamiselt tingitud ESAde läbivaatamisel ja muudes praegu läbirääkimisel olevates seadusandlikes aktides kavandatud uute ülesannete kehtestamisest, kuid nõuab kindlalt, et nende täiendavate rahaliste vahendite jaotamine peab toimuma täiesti läbipaistvalt; on seisukohal, et uute ülesannetega seotud kulude katmiseks tuleks luua tinglikud eelarveread, mis võetakse kasutusele alles pärast õigusaktide vastuvõtmist; tunnistab, et sellist rahastamist kohaldatakse seni, kuni võetakse vastu ja kasutusele uus rahastamismehhanism;

8.  rõhutab, et ESAde asutamise määruse läbivaatamine tuleb tingimata lõpule viia enne Euroopa Parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõppu, et luua asutusepõhise järelevalve kohaldamisala muutumist arvestades võimalus kehtestada turuosalistele asjakohaseid ja proportsionaalseid kohandatud tasusid, mis osaliselt asendavad liikmesriikide pädevate asutuste osamaksusid, ilma et sellega seataks samal ajal ohtu ESAde sõltumatust;

9.  rõhutab, et ESAd peaksid pidevalt püüdma oma tõhusust suurendada, seadmata seejuures ohtu oma töö kvaliteeti, ning keskenduma seejuures töömeetodite pidevale ümberhindamisele, oskusteabe edasiandmisele ja muudele ESAde vastastikuse abi vormidele ning inim- ja rahaliste ressursside tõhusale kasutamisele; tuletab meelde, et ESAd peavad rangelt järgima mandaati, mille liidu seadusandja on neile määranud, ega tohi püüda oma mandaati de facto laiendada;

10.  on seisukohal, et 2019. aasta eelarves tuleks eraldada rohkem raha pagulaste ja rändajate vastuvõtmiseks ja toetamiseks, pidades silmas eelkõige ELi lõuna- ja idapiiril asuvaid liikmesriike ja neid, kes täidavad sellega seoses oma kohustusi;

11.  rõhutab, et tuleb tagada piisavad vahendid, millega toetada liidu meetmeid, mida võetakse agressiivse maksuplaneerimise, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

6

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hugues Bayet, Pervenche Berès, David Coburn, Thierry Cornillet, Markus Ferber, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Barbara Kappel, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Alex Mayer, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Peter Simon, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Simona Bonafè, Andrea Cozzolino, Ashley Fox, Ramón Jáuregui Atondo, Danuta Jazłowiecka, Rina Ronja Kari, Thomas Mann, Siegfried Mureşan, Andreas Schwab, Tibor Szanyi

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells

ECR

Ashley Fox, Sander Loones, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner

PPE

Markus Ferber, Brian Hayes, Danuta Maria Hübner, Danuta Jazłowiecka, Georgios Kyrtsos, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Dariusz Rosati, Anne Sander, Andreas Schwab, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Simona Bonafè, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alex Mayer, Alfred Sant, Peter Simon, Tibor Szanyi, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Philippe Lamberts, Ernest Urtasun

6

EFDD

David Coburn

ENF

Marco Zanni

GUE/NGL

Rina Ronja Kari, Dimitrios Papadimoulis, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

2

0

EFDD

Marco Valli

ENF

Barbara Kappel

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (30.8.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Marita Ulvskog

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et kestlik majanduskasv ja investeerimine on keskse tähtsusega, aidates luua inimväärseid töökohti, mis viib kvaliteetse tööhõiveni ja suurema jõukuseni, millest saavad osa kõik; usub, et struktuurifondide vahendeid ja investeeringuid tuleb senisest mõjusamalt kasutada kaasava majanduskasvu soodustamiseks, ebavõrdsuse vähendamiseks ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamiseks;

2.  rõhutab, et 2019. aasta eelarve peaks aitama kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkides sätestatud sotsiaalsete ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamisele Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitleva teadaande ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamisel, eriti mis puudutab võitlust noorte töötuse ja pikaajalise töötuse, suureneva ebavõrdsuse, sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja eelkõige laste vaesuse vastu; toonitab, et rändajate kaasamise toetamist tuleb jätkata;

3.  rõhutab, et 2019. aasta eelarvet ei saa käsitleda väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku (2014-2020); rõhutab, et sotsiaal- ja tööhõive valdkonna programmitöö vahendid loovad koostoimeid, et aidata vähendada sotsiaalseid erinevusi ja ebavõrdsust, mida kriis veelgi süvendas; hoiatab, et igasugune eelarve kärpimine nendes valdkondades ainult takistab seda, et need poliitikavahendid oleksid tõhusad ja täidaksid oma eesmärgi; tuletab siiski meelde, et jätkuvate eelarvepiirangute taustal peaks Euroopa lisandväärtuse põhimõte olema kõigi tulevaste kulutuste nurgakivi ning tõhusad ja tulemuslikud kulutused on sama olulised kui kõik eelarve ülemmäärad;

4.  on vastu vahendite mis tahes vähendamisele tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatuse eelarveridadel; tuletab meelde, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel tuleb leida nõuetekohane tasakaal, et oleks võimalik realiseerida nende poliitikavaldkondade täielikku potentsiaali; on eriti mures kärbete pärast, mille nõukogu on nendes valdkondades teinud, sest see võib takistada ELil saavutada tulemusi ja täita kodanike ootusi;

5.  võtab teadmiseks, et komisjon on rubriigi 1 (Arukas ja kaasav majanduskasv) koguassigneeringuid võrreldes eelmise aastaga suurendanud (kulukohustuste assigneeringuid +3,1 % ja maksete assigneeringuid +1,3 %);

6.  võtab teadmiseks, et komisjon on teinud ettepaneku rubriigi 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) assigneeringuid veidi suurendada (kulukohustuste assigneeringuid +2,8 % ja maksete assigneeringuid +1,1 %);

7.  kordab üleskutset tagada 2019. aasta eelarves Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) piisavad assigneeringud ja eelkõige maksete assigneeringud, sest algamas on fondi vahendite intensiivse kasutamise periood ja liikmesriikide maksetaotluste arv suureneb; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et maksete assigneeringute mahtu tahetakse vähendada (–2,6 %);

8.  tunneb heameelt ettepaneku üle suurendada Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kulukohustuste assigneeringuid (mõlema puhul +2 %); võtab murega teadmiseks, et EGFi maksete assigneeringuid on vähendatud (–60 %) ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) puhul on vähendatud nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid (vastavalt 1,5 % ja –0,4 %); rõhutab, et mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse kulukohustuste assigneeringute taset tuleb hoida kõrgena;

9.  tuletab meelde, et EL on peaaegu stagneerumas ja teatavates liikmesriikides ei tõuse palgad piisavalt(1) ning nii komisjon kui ka Euroopa Keskpank on soovitanud palku üldiselt suurendada ja parandada tööhõive kvaliteeti; rõhutab lisaks, et eelarveread, kust toetatakse Euroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite meetmeid, on väga olulised seoses sotsiaalpartnerite suurema kaasamisega, nt Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise raames; võtab teadmiseks kulukohustuste assigneeringute väikese kasvu (6,4 %), kuid peab kahetsusväärseks komisjoni soovitatud maksete assigneeringute vähendamist (–21,8 %) töösuhete ja sotsiaalse dialoogi vallas; rõhutab, et hästi toimivad töösuhete süsteemid mõjuvad hästi produktiivsusele, töökohtade loomisele ja säilitamisele, töökohtade kvaliteedile ja inimväärsele palgale;

10.  rõhutab, et teatavates Euroopa Liidu liikmesriikides on noorte tööpuudus endiselt lubamatult suur ning eriti tekitab muret mittetöötavate ja mitteõppivate noorte olukord (kes ei õpi, ei tööta ega osale väljaõppes) ja pikaajaliste töötute olukord; rõhutab, et noored on rühm, keda ohustavad vaesus ning sotsiaalne ja majanduslik tõrjutus kõige rohkem; rõhutab, et nende probleemide lahendamiseks on äärmiselt oluline tagada jätkuv, suurem ja õigeaegne noortegarantii rahastamine noorte tööhõive algatuse kaudu ning samuti piisav toetus ESFi kaudu ebavõrdsusega võitlemise meetmetele, ka väljaspool tööhõivet;

11.  võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni ettepaneku suurendada noorte tööhõive algatuse rahastust 2019. aastal 233,3 miljoni euro võrra; leiab siiski, et noorte tööhõive algatuse üldeelarve ei ole endiselt piisav tagamaks, et noortegarantii täidaks oma eesmärgid, ja nõuab seetõttu noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringute jätmist 2019. aastal samale tasemele mis 2018. aastal (350 miljonit eurot);

12.  rõhutab, et ametid on mitmesuguste tööhõive- ja sotsiaalküsimustega tegelemisel äärmiselt olulised; toonitab sellega seoses, et nende ülesanded üha laienevad ning seetõttu tuleb neile anda ka vajalikud ressursid, mis võimaldavad neid ülesandeid täita ja tagada, et ELi seadusandlike ja poliitiliste eesmärkide saavutamist toetatakse võimalikult hästi; peab seetõttu kahetsusväärseks, et Cedefopi rahastamist tahetakse vähendada (–5,8 % nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas); kordab oma muret Iirimaa koefitsiendi suurendamise negatiivse eelarvemõju pärast, mis ähvardab aina rohkem kahjustada Eurofoundi rahalist suutlikkust oma mandaati täita; ootab, et liidu institutsioonid võtaksid meetmeid, et korvata Eurofoundi 2016. aasta tegevusele heakskiidu andmist käsitlevas raportis nimetatud mõju; rõhutab, et vaja on täiendavat rahastust ameti teadustöö taseme säilitamiseks ning eelkõige üleeuroopaliste küsitluste vallas tehtava töö kindlustamiseks;

13.  peab kiiduväärseks eeldatavasti 2019. aastal tööd alustava Euroopa Tööjõuameti loomist; rõhutab vajadust tagada piisav rahastamine, mis kajastab ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tulevases määruses, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet, et tagada piisavate rahaliste vahendite eraldamine ameti asutamiseks; peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus on ametile ette nähtud vähem rahalisi vahendeid (11 miljonit eurot, assigneeringud kantakse reservi, kuni seadusandja on alusõigusakti vastu võtnud) kui teistele tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ELi ametitele; toonitab, et seda ametit ei saa rahastada teiste tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ametite eraldiste ümberpaigutamise kaudu;

14.  märgib, et EURESe portaal viiakse 2019. ja 2020. aastal järk-järgult üle Euroopa Tööjõuameti alla, ning palub tagada, et selline tegevuste üleviimine ei too kaasa EURESe eelarve vähendamist ega häireid portaali toimimises;

15.  kordab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tööhõive ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas uute meetmete algatamisel ja poliitika kujundamisel väga väärtuslikud abivahendid ning et varem on EMPL-komisjoni ideid mitmel korral edukalt katseprojektide ja ettevalmistavate meetmetena rakendatud; julgustab kasutama kõigi rubriikide all olevaid varud täielikult ära.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

10

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Michael Detjen, Geoffroy Didier, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Miroslavs Mitrofanovs, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Dennis Radtke, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Siôn Simon, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Heinz K. Becker, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Rory Palmer, Evelyn Regner, Jasenko Selimovic, Birgit Sippel, Michaela Šojdrová, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Jasenko Selimovic, Renate Weber

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, Geoffroy Didier, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Dennis Radtke, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Michaela Šojdrová, Romana Tomc

S&D

Guillaume Balas, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Michael Detjen, Elena Gentile, Jan Keller, Edouard Martin, Rory Palmer, Georgi Pirinski, Evelyn Regner, Siôn Simon, Birgit Sippel, Marita Ulvskog

VERTS/ALE

Jean Lambert, Miroslavs Mitrofanovs, Terry Reintke

10

ECR

Arne Gericke, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Ulrike Trebesius

ENF

Dominique Martin

GUE/NGL

Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, João Pimenta Lopes, Neoklis Sylikiotis

NI

Lampros Fountoulis

1

0

GUE/NGL

Paloma López Bermejo

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Vt nt komisjoni teatist „Euroopa poolaasta 2017: riigipõhised soovitused“, lk 3 ja 8: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2017-european-semester-country-specific-recommendations-commission-recommendations-communication.pdf.

Eriti

riigipõhiseid soovitusi Saksamaa kohta nr 2: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/2018-european-semester-country-specific-recommendation-commission-recommendation-germany-en.pdf

riigipõhiseid soovitusi Madalmaade kohta nr 2: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/2018-european-semester-country-specific-recommendation-commission-recommendation-netherlands-en.pdf.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.8.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab, et 2019. aasta eelarve projekti kõigist kulukohustustest on 20,1 % seotud kliimaga; peab kahetsusväärseks, et hoolimata eesmärgist, et liidu eelarve kulutustest oleks 20 % seotud kliimamuutustega, annaks liidu eelarve suundumus praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodil selleks ainult 19,3 %; rõhutab, et tuleb teha kõik, et saavutada eesmärgiks seatud 20 %; rõhutab, et asjakohasel tasemel rahaline toetus on kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise seisukohast kriitilise tähtsusega;

2.  märgib, et 8,2 % kõigist kulukohustustest on seotud liigirikkuse taastamisega; nõuab bioloogilise mitmekesisuse kaitsele piisavate rahaliste vahendite eraldamist; tuletab meelde, et komisjoni teatise „Euroopa eelarve 2020“ kohaselt on tuleb bioloogilise mitmekesisusega seotud meetmed integreerida kogu liidu eelarvesse, et rahastada liidu bioloogilise mitmekesisuse 2020. aasta strateegiat ja selle eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja taastada liigirikkus liidus;

3.  märgib, et programmile LIFE mõeldud kulukohustusi on suurendatud 31,3 miljoni euro võrra (+6 %); peab kahetsusväärseks, et programmi LIFE osakaal 2019. aasta eelarve projektis on vaid 0,3 %;

4.  võtab teadmiseks, et tervishoiu jaoks kavandatud kulukohustuste maht on 68,3 miljonit eurot (+2,9 %) ja maksete maht 61,3 miljonit eurot (+9,6 %); peab kahetsusväärseks, et see summa moodustab 2019. aasta eelarveprojektist vaid 0,04 % ja rubriigi 3 mahust 1,8 % (kulukohustustena);

5.  on seisukohal, et tervishoiuressursse tuleks suurendada, eelkõige neid, mis on ette nähtud vaimuhaiguste uuringuteks; palub komisjonil uurida, milliseid programme ta võiks rakendada nimetatud valdkonna teadus- ja arendustegevuse jaoks ettenähtud summade suurendamiseks mitmeaastase finantsraamistiku järgmisel perioodil, ja anda sellest parlamendile aru;

6.  võtab teadmiseks toidu ja sööda jaoks kavandatud 297,7 miljonit eurot kulukohustustena (+6,3 %) ja 245,8 miljonit eurot maksetena (-1 %); peab kahetsusväärseks, et see summa moodustab 2019. aasta eelarveprojektist vaid 0,18 % ja rubriigi 3 mahust 8 % (kulukohustustena);

7.  märgib, et liidu kodanikukaitse mehhanismile – liidu solidaarsuse nurgakivi – mõeldud kulukohustusi on suurendatud (149,6 miljonit eurot, +350 %); rõhutab, et see suurendamine on vajalik, kuna 2019. aasta eelarveprojekt sisaldab mõju, mida avaldab komisjoni ettepaneku liidu kodanikukaitse mehhanism läbi vaadata;

8.  märgib, et võrreldes 2018. aasta eelarvega ei muudeta 2019. aasta eelarveprojektis lubatud alalisi ja ajutisi ametikohti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses, Euroopa Keskkonnaametis ja Euroopa Ravimiametis, nimetatud ametikohtade arv suureneb aga Euroopa Toiduohutusametis (+ 1)(1) ja Euroopa Kemikaaliametis (+3); toonitab, et vajaduse korral tuleb nendele ametitele eraldada rohkem rahalisi ja inimressursse, et nad saaksid täita oma volitusi ja ülesandeid ning edendada liidus teaduspõhist lähenemisviisi;

9.  võtab teadmiseks, et 2019. aasta eelarveprojektis Euroopa Kemikaaliameti jaoks lubatud ajutiste ametikohtade arvu suurendatakse kolme võrra; juhib tähelepanu asjaolule, et sellise suurendamise eesmärk on tuua Euroopa Kemikaaliameti biotsiididega seotud ressursid algselt ettenähtud tasemele lähemale ning kompenseerida 2018. aastal puudu jäänud ressursse; märgib aga, et Euroopa Kemikaaliametile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivi 2008/98/EÜ(2) (jäätmete raamdirektiiv) alusel määratud lisaülesandeid, mille jaoks 2019. aasta eelarveprojektis ei ole ette nähtud ühtegi ametikohta ega rahastamist; märgib ka, et Euroopa Kemikaaliametile nähakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004(3) (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) käimasolevat uuesti sõnastamist ja seoses ELi mürgistusteabekeskusega ette veel uusi ülesandeid, ning nõuab, et Euroopa Kemikaaliametile tehtaks kättesaadavaks piisavad vahendid nimetatud uute ülesannete täitmiseks;

10.  rõhutab, et lisaks olemasolevate ülesannete märkimisväärsele suurendamisele on Euroopa Keskkonnaametile pandud uusi kohustusi, mis toovad kaasa selle ameti finants- ja personalivajaduse suurenemise, arvestades siiski töötajate arvu vähendamise ja eelarve stabiliseerimise eesmärke; rõhutab, et ilma ameti ametikohtade loetelu täiendamiseta tekib oht, et tekivad tõsised häired Euroopa Keskkonnaameti suutlikkuses keskkonnapoliitika väljatöötamist ja rakendamist liidu ja riiklikul tasandil toetada;

11.  märgib, et Ühendkuningriigi otsuse tõttu liidust välja astuda suurenevad 2019. aastal nii Euroopa Keskkonnaameti töökoormus kui ka eelarvevajadused; on veendunud, et piiratud ajaks tuleks lubada rahaliste vahendite ja personali suurendamist, et Euroopa Keskkonnaamet üle viia ja säilitada kriitilise tähtsusega teadmised ja oskused, mida ta vajab, et jätkata oma ülesannete tulemuslikku täitmist ja alustada taas praegu edasilükatud tegevusi;

12.  palub komisjonil kiiresti rakendada keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid;

13.  tuletab meelde, et keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid tuleks piisavalt rahastada kogu nende olelusringi vältel, nii et nad suudaksid saavutada oma täieliku potentsiaali;

14.  tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt maksumaksjate ja tarbijate ees on aruandekohustus, ning nõuab seetõttu tugevat iga-aastast eelarvedistsipliini, et võtta arvesse kodanike rahalist koormust; rõhutab, et praeguste poliitikameetmete, programmide ja meetmete kulutõhusus tuleks igal aastal üle vaadata ning vajaduse korral tuleks võtta asjakohaseid meetmeid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Arne Gericke, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Michèle Rivasi, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Guillaume Balas, Cristian-Silviu Buşoi, Elena Gentile, Anja Hazekamp, Norbert Lins, Younous Omarjee, Christel Schaldemose, Bart Staes, Keith Taylor, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Giovanni La Via, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean

S&D

Guillaume Balas, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Elena Gentile, Karin Kadenbach, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Margrete Auken, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Bart Staes, Keith Taylor

6

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

1

0

GUE/NGL

Younous Omarjee

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletuid

(1)

  Euroopa Toiduohutusamet on taotlenud täiendavat ametikohta, et täita Brüsselis asuva ELi ametite tugiteenistuse üksuse juhataja ametikoht; selle ametikoha rahastamine jagatakse ELi ametite vahel, ilma et selleks oleks vaja täiendavat eelarvet;

(2)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2004/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3), mida hiljuti muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109).

(3)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (25.9.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  ei poolda seda, et nõukogu on komisjoni ettepanekuga võrreldes vähendanud liidu 2019. aasta eelarve rubriigis 1a ITRE-komisjoni pädevusvaldkonda puudutavatel eelarveridadel kulukohustuste assigneeringuid 3,61 % ja maksete assigneeringuid 0,22 %; võtab teadmiseks, et komisjoni ettepanekus suurendati liidu eelarve rubriigis 1a ITRE-komisjoni pädevusvaldkonda puudutavatel eelarveridadel kulukohustuste assigneeringuid 3,9 % ja maksete assigneeringuid 1,8 % liidu 2018. aasta eelarvega võrreldes; tunneb heameelt, et 2019. aasta üldeelarves keskendutakse majanduskasvule, innovatsioonile, konkurentsivõimele, digiüleminekule, jätkusuutlikkusele, kliimamuutustele, energiatõhusale ja taastuvatel energiaallikatel põhinevale energiasüsteemile üleminekule vastavalt Pariisi kokkuleppele ning noor- ja naisteadlaste ja -ettevõtjate edule;

2.  on seisukohal, et teadusuuringud, VKEd ja konkurentsivõime annavad jätkuvalt otsustava panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu kogu liidus; leiab, et edukate programmide „Horisont 2020“ ja COSME jaoks 2019. aastal eraldatav eelarve peaks olema piisav, et tagada nende programmide jätkumine;

3.  rõhutab, et innovatsiooni ja murranguliste tehnoloogiate valdkonnas on vaja arendada juhtimispädevust; peab seetõttu kahetsusväärseks nõukogu olulisi kärpeid teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku kulukohustuste assigneeringute osas 0,3 miljardi euro võrra ja maksete assigneeringute osas 18 miljoni euro võrra, mis avaldab märkimisväärset negatiivset mõju programmile „Horisont 2020“; peab eriti kahetsusväärseks kärpeid asjaomastel eelarveridadel, nagu „Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas“ ja „ Euroopa teadustaristu tõhustamine“, mille eesmärk on tõsta elatustaset, parandada juurdepääsu teadmistele ning edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut; võtab teadmiseks, et komisjoni ettepanekus nähakse 2019. aasta üldeelarves programmi „Horisont 2020“ puhul ette kulukohustuste assigneeringute suurendamine 8,5 %; tuletab meelde, et programm „Horisont 2020“ on mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 suuresti alarahastatud, mille tulemusel on taotluste edukuse määr väiksem (11,6% ning mõne programmi puhul vaid 3%) kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal, mis tähendab seda, et liit rahastab teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas kõrgetasemelisi projekte vähem; kordab seetõttu, et on sügavalt mures, et komisjon on järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks kavandanud programmile „Euroopa horisont“ väheambitsioonika rahastamistaseme, ning kavatseb tagada sellele programmile peagi algavate mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 läbirääkimiste käigus minimaalselt vajaliku 120 miljardit eurot 2018. aasta hindades; rõhutab oma seisukohta, et Pariisi kokkuleppe kohaselt tuleks kliimaalaseid kulutusi praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes märkimisväärselt suurendada;

4.  on seisukohal, et ELi 2019. aasta eelarvet tuleks kasutada selleks, et toetada kõiki asjaomaseid rahastamisvahendeid noorte töötuse vastu võitlemiseks, eelkõige majanduslikult maha jäänud ELi piirkondades, keskendudes ettevõtluse ja digioskuste edendamisele;

5.  tunnistab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tähtsust ja edukust; kahetseb, et EFSI-le täiendava rahastamise tagamiseks tuli vähendada programmi „Horisont 2020“ vahendeid; rõhutab, et liidu üldeelarvest ei tohiks uusi algatusi rahastada liidu olemasolevate programmide ja poliitikameetmete arvelt; kavatseb täita kohustust, mille parlament võttis EFSI-t käsitlevatel läbirääkimistel, lubades nimetatud programmile avalduvat mõju võimalikult palju vähendada ja suurendada asjaomaste eelarveridade assigneeringuid 2019. aastaks;

6.  tuletab meelde, kui oluline on edendada ulatuslikku koostoimet Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja digiprogrammide vahel, et maksimeerida finantsvõimendust selliste projektide puhul, mille eesmärk on edendada TEN-T koridoride digiüleminekut;

7.  peab tähtsaks energialiidu loomise lõpuleviimist ning samas ka Euroopa kliimaeesmärkide saavutamist, täites Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke; juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi raportis puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise kohta (2017/2084 (INI)) esitatud nõudele tagada suurem sidusus Pariisi kokkuleppe kohaste liidu kohustuste ja energialiidu viie üksteist vastastikku toetava mõõtme jaoks ette nähtud liidu rahastamispoliitika vahel; tuletab sellega seoses meelde nii energiatõhususe esmatähtsaks pidamise põhimõtet, mis on kiidetud heaks, kui ka liidu eesmärki jõuda taastuvenergia osas esikohale; nõuab tungivalt, et komisjon rahastaks vajalikke investeeringuid nendes valdkondades ja kestlikku arengut, pöörates tähelepanu kütteostuvõimetusele ja õiglasele üleminekule ning tagaks võrdsed tingimused keskkonnahoidlikumatele tootmisprotsessidele üleminekuprotsessil olevates majandusharudes, et saavutada 2050. aastal süsinikdioksiidiheitevaba majandus; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni hinnangu üle, et kliimakulutuste osakaal ulatub 2019. aasta eelarves 20,1 %-ni, kuid kordab, et see ettepanek viib selleni, et kliimaga seotud meetmeteks eraldatakse aastatel 2014–2020 vaid 19,4% liidu eelarvest; leiab, et nende eesmärkide täitmiseks tuleks Euroopa ühendamise rahastule jätta vajalikud rahalised vahendid; peab murettekitavaks nõukogu märkimisväärseid kärpeid Euroopa ühendamise rahastu energiaprogrammide kulukohustustes ja maksetes;

8.  on teadlik, kui tähtsad on ühiskonna probleemide lahendamiseks mõeldud eelarveread ja eelkõige eelarverida, mis on ette nähtud elukestva tervise ja heaolu parandamiseks, et tõsta liidus elatustaset; julgustab komisjoni säilitama nende eesmärkide jaoks piisava rahastamise ja peab nõukogu soovitatud kärpeid kahetsusväärseks;

9.  rõhutab, kui oluline on saavutada digitaalse ühtse turu eesmärgid, et parandada liidu digiüleminekut ja Euroopa majanduse, avaliku sektori ja kodanike e-kaasatust; tunnustab sellega seoses selliste algatuste nagu WIFI4EU tähtsust; peab nõukogu kärpeid selle algatuse puhul kahetsusväärseks;

10.  rõhutab, et VKEd on Euroopa majanduse oluline osa, kuna nad loovad liidus palju töökohti, ning peab vajalikuks VKEde jaoks soodsa ettevõtluskeskkonna loomist ning VKEde klastrite ja võrgustike toetamist; võtab siiski suure murega teadmiseks nõukogu kärped VKEde rahastamisvahendis, mis saadab Euroopa ettevõtjatele vastuolulise signaali;

11.  võtab teadmiseks Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi; rõhutab, et sellisele tegevusele tuleks anda värskeid ressursse, sest see avaldab märkimisväärset mõju liidu eelarvele; väljendab muret nõukogu kärbete pärast Euroopa ühendamise rahastus ja Euroopa kosmoseprogrammides (nagu juhtpositsioon kosmoses ja Copernicuse programm), millega rahastatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi, sest rahalisi vahendeid ei tohiks võtta tsiviilprogrammidest, et toetada programme kaitsevaldkonnas;

12.  rõhutab vajadust reformida Euroopa liikuvussektor, et saavutada liidus kestlik, puhas ja konkurentsivõimeline transport, muuta liidu autotööstus tuleviku vajadustele vastavaks ja saavutada meie kliimaeesmärgid; rõhutab seetõttu vajadust piisava rahastamise järele programmide puhul, millega toetatakse neid eesmärke, nagu Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogramm ja kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte; on seetõttu mures nõukogu kärbete pärast nendes programmides;

13.  tuletab meelde, et kõikidele ITRE-komisjoni pädevusvaldkonda kuuluvatele ametitele on vaja tagada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, et nad saaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; rõhutab, et personali vähendamine 5 % võrra ja ümberpaigutamisreserv jõuavad praeguse üldeelarve raames lõpule, ning nõuab tungivalt, et komisjon hoiduks edaspidi taoliste meetmete võtmisest; nõuab, et vahendeid suurendataks vastavalt asjaomaste asutuste ülesannete suurendamisele; väljendab sellega seoses heameelt ENISA ja GSA töötajate arvu suurendamise üle; märgib murelikult, et see kasv on ebapiisav, ning nõuab ühtlasi ACERi töötajate arvu suurendamist, et amet saaks täita oma ülesandeid, ning juhib tähelepanu ka vajadusele võtta tööle ja hoida tööl väga spetsialiseerunud eksperte ning kavandada tulevasi ülesandeid ja kohustusi;

14.  rõhutab, et kuna Ühendkuningriik on teatanud osamaksude tegemisest 2019. ja 2020. aasta eelarvesse, ei tohiks Ühendkuningriigi liidust väljaastumine ITRE-komisjoni pädevusvaldkonda kuuluvaid programme otseselt mõjutada;

15.  rõhutab, et kui liit ei suuda maksete assigneeringute puhul täita oma õiguslikke ja poliitilisi kohustusi, kahjustab see tõsiselt liidu usaldusväärsust ja seab tõsise kahtluse alla ELi institutsioonide suutlikkuse oma rolli täita; rõhutab, et eeltoodut võimendab asjaolu, et liit on lähenemas praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpule ja seega tuleb mitmeaastaste programmide rakendamisega kiiresti edasi minna.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

5

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, José Blanco López, Jonathan Bullock, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Igor Gräzin, Rebecca Harms, Barbara Kappel, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Tilly Metz, Nadine Morano, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Amjad Bashir, Michał Boni, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Marisa Matias, Gesine Meissner, Pavel Telička

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Bernd Kölmel

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Igor Gräzin, Gesine Meissner, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Pavel Telička, Lieve Wierinck

ECR

Bernd Kölmel, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

EFDD

Dario Tamburrano

PPE

Bendt Bendtsen, Michał Boni, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Françoise Grossetête, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Dan Nica, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Benedek Jávor, Tilly Metz, Julia Reda

5

ECR

Amjad Bashir

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Angelo Ciocca, Christelle Lechevalier

S&D

José Blanco López

4

0

ENF

Barbara Kappel

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Neoklis Sylikiotis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (12.7.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Jasenko Selimovic

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vastutusvaldkonda kuuluvad eelarvemenetluses eelarveread jaotistes 2 (Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd), 14 (Maksukorraldus ja tolliliit) ning 33 (Õigus- ja tarbijaküsimused);

2.  rõhutab, et ühtne turg on üks Euroopa suurimaid saavutusi, mis on võimaldanud inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vabamat liikumist liidus, suurendanud alates 1990. aastast liidu sisemajanduse koguprodukti 1,7 % ja loonud 3,6 miljonit töökohta, ning on seetõttu seisukohal, et ühtse turu väljakujundamine peab olema üks 2019. aasta eelarve prioriteete, sest ühtne turg on keskse tähtsusega liidu kujundamisel konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusruumiks, mis tooks kasu nii tema kodanikele kui ka ettevõtjatele; rõhutab sellega seoses, et liit tuleb teha konkurentsivõimelisemaks, ning nõuab eelarveeraldisi, et toetada tegevuse ümberkujundamist digitaalse maailmaga kohanemiseks;

3.  tuletab meelde, et hästi toimiv ja tugev tarbijakeskkond on keskne tegur ühtse turu väljakujundamisel ja majanduskasvu soodustamisel kogu Euroopas, ning toonitab, et liidu õigusaktid tarbijakaitse valdkonnas on taganud kodanikele ja ettevõtjatele prognoositavuse ja õiguskindluse, mis on vajalik paljudes valdkondades, nagu reisijate õigused, tarbijate õigused ning võitlus ebaausate kaubandustavade ja ebaõiglaste lepingutingimuste vastu;

4.  märgib samas, et liidu turgudel leidub endiselt ebaturvalisi ja nõuetele mittevastavaid tooteid, mis on tulnud ilmsiks mitmes hiljutises skandaalis, ning toonitab seetõttu vajadust eraldada vahendeid tõhusamaks ja kooskõlastatumaks turujärelevalveks ning tarbijate turvalisust tagavateks meetmeteks;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projektis (edaspidi „eelarveprojekt 2019“) on võetud nõuetekohaselt arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni prioriteete sellistes valdkondades nagu tolliliidu toimimine, tarbijakaitse, konkurentsivõime ning kaupade ja teenuste siseturg, ning selleks on eraldatud piisavad eelarvevahendid kulukohustuste assigneeringutena, ja kutsub nõukogu üles neid assigneeringuid kinnitama;

6.  rõhutab, et ühtse turu poliitika peaks olema eelarve parema kasutamise soodustamisel esmatähtis ning maksekohustuste täitmiseks tuleks muudes valdkondades leida samaväärseid kokkuhoiuvõimalusi;

7.  tunneb heameelt kulukohustuste assigneeringute suurendamise üle tolliliidu moderniseerimise eesmärgil, millega toetatakse liidu tolliseadustiku (edaspidi „tolliseadustik“) rakendamist ja elektrooniliste tollisüsteemide arendamist, kuna tolliseadustiku täielik ja ühtne rakendamine on esmatähtis, et paremini kaitsta kodanikke ja liidu finantshuve, ning e-toll kujutab endast järgnevatel aastatel siseturu parema toimimise tagamisel olulist proovikivi; rõhutab ühtlasi, et tollimenetluste lihtsustamine ja tollisüsteemide tõhus jõustamine on pettuste vastu võitlemise ja konkurentsi edendamise seisukohalt väga olulised;

8.  rõhutab, et liidu kodanike tarbijakaitse probleemid ei ole kadunud, eelkõige seoses digitaalmajanduse ja piiriülese jaekaubanduse arendamisega liidus, ning kahetseb seetõttu, et tarbijapoliitika programmi jaoks 2019. aasta eelarveprojektis ette nähtud assigneeringuid ei ole piisavad; nõuab seetõttu tarbijapoliitika tegevusprogrammi piisavat rahastamist, et viia lõpule Euroopa tõelise digitaalse ühtse turu rakendamine, tagada tarbijate, eelkõige kaitsetumate tarbijate kõrgetasemeline kaitse ning tagada, et uute tarbijakaitsepoliitika väljakutsetega tegeldakse asjakohaselt;

9.  rõhutab, kui olulised on siseturu haldamise vahendid, millega tagatakse mitte ainult liidu eeskirjade nõuetekohane kohaldamine, vaid ka tarbijate ja ettevõtjate parem teavitamine ja toetamine, ning soovitab, et komisjon toetaks teadlikkuse suurendamise programme seoses nende õiguste ja asjakohaste meetmetega nende õiguste rikkumiste korral; nõuab seetõttu asjaomase eelarverea 02 03 04 suurendamist, et tagada ühtse turu ja konkreetselt teabe- ja tugiteenuste parem toimimine;

10.  märgib, et 91,6 % kodanikest ja ettevõtjatest ei ole Euroopa tasandi teabe- või tugiteenustest teadlikud(1), ning on seisukohal, et tarbijate ja ettevõtjate teadlikkus eelkõige sellistest teabe- ja tugivahenditest nagu portaal „Teie Euroopa“ ning Euroopa tarbijakeskuste võrgustik on väga oluline ja teadlikkuse parandamiseks on vaja teha märkimisväärseid pingutusi, loodab seetõttu näha rahaliste eraldiste märkimisväärset suurenemist;

11.  märgib, et liidu institutsioonid on juba jõudnud mitteametlikule kokkuleppele komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks, ning eeldab, et digivärava ettevalmistamiseks eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid juba 2019. aastal;

12.  tuletab seoses sellega, et 3. detsembril 2018. aastal jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/302(2), komisjonile meelde tema kohustust viia 2020. aasta märtsiks ellu määruse kohaldamisala laiendamise põhjalik teostatavuse analüüs seoses eesmärgiga hõlmata sellesse täielikult autoriõigusega kaitstud elektrooniliselt osutatavad teenused, sealhulgas audiovisuaalteenused, ning nõuab selleks piisavate rahaliste vahendite eraldamist juba 2019. aastal;

13.  tuletab meelde, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) on tähtis vahend, mis aitab edendada ettevõtluskultuuri, toetada olemasolevaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja tagada nende konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja kasv, aidata neil digitaaltehnoloogiale üle minna ning edendada teadmusühiskonna arendamist, ning loodab, et COSME maksete assigneeringute vähendamine 2019. aasta eelarveprojektis tuleneb ainult tasumata summade üksikasjalikust arvutamisest komisjoni poolt, kuna on väga oluline vältida kitsaskohti ja puudujääke COSME programmi meetmete maksete osas;

14.  tunneb heameelt eelarverea 02 02 01 „Ettevõtluse edendamine ning liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsu parandamine“ kulukohustuste assigneeringute suurendamise üle 2019. aasta eelarve projektis, kuid on endiselt mures kavandatud maksete assigneeringute taseme üle, sest rahastamisele juurdepääsu parandamine VKEde jaoks on jätkuvalt siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni prioriteet 2019. aasta eelarves;

15.  tunneb heameelt 2019. aasta eelarveprojekti eelarverea 33 04 01 „Tarbijahuvide kaitse ning tarbijate ohutuse ja teavitamise parandamine“ assigneeringute suurenemise üle; rõhutab, et keskmise tarbija hariduse ja teadlikkuse parandamine on digitaalsel ühtsel turul äärmiselt oluline; nõuab, et tugevdataks ühtse turu vahendeid, millega suurendatakse teadlikkust siseturueeskirjadest; rõhutab, et raha eraldamist SOLVITile, Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule ja FIN-NETile tuleb jätkata;

16.  rõhutab standardite tähtsust liidu turu konkurentsivõime jaoks; tuletab meelde, et Euroopa standardiorganisatsioonide tegevuse jaoks on vaja piisavat rahalist toetust;

17.  palub rahastada kõiki siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni toetatavaid katseprojekte, eriti neid, mis käsitlevad võimalike ebaõiglaste tarbijaprofiilide koostamist ja hindade korrigeerimist lennuettevõtjate poolt (millega uuritakse, kas lennuettevõtjad kasutavad piletihindade korrigeerimise eesmärgil nn tarbijaprofiilide koostamist), veebi juurdepääsetavuse nõuete vaikimisi kohaldamist veebi loomevahendite ja -platvormide puhul (millega ergutatakse ja toetatakse Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 asjakohaste juurdepääsunõuete kasutuselevõttu, andes toetusi äriühingutele) ja ühtsel turul müüdavate toodete väidetavate kvaliteedierinevuste hindamist (millega arendatakse edasi asjakohaseid tarbija- ja turu-uuringuid seoses kaupade väidetava kahetise kvaliteediga ühtsel turul);

18.  kutsub komisjoni üles tagama katseprojektiga „Ühtsel turul müüdavate toodete väidetavate kvaliteedierinevuste hindamine“ seoses siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmete tihe kaasatus kõigi selle katseprojektiga seotud tegevuste planeerimisse ja järelevalvesse ning kordab, et komisjoni liikmetel peaks olema oluline osa üldsuse teavitamisel lõpparuande tulemustest;

19.  rõhutab, et kõik siseturuprogrammid tuleb siduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679(3).

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Pascal Arimont, Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Jiří Pospíšil, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Julia Reda, Marc Tarabella, Matthijs van Miltenburg, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Asim Ademov, Isabella De Monte, Sylvie Goddyn, Nosheena Mobarik

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34

+

ALDE

Dita Charanzová, Jasenko Selimovic, Matthijs van Miltenburg

ECR

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Richard Sulík, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Asim Ademov, Pascal Arimont, Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Anna Maria Corazza-Bildt, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Stefanec, Róża Gräfin von Thun und Hoheinstein, Mihai Turcanu, Sabine Verheyen

S&D

Biljana Borzan, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Isabella De Monte, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

Verts/ALE

Pascal Durand, Julia Reda

3

EFDD

John Stuart Agnew

Verts/ALE

Sylvie Goddyn, Mylène Troszczynski

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

2017. aasta andmed pärinevad ELis piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate teabe- ja tugivajaduste uuringust, sh puuduste ja kulude analüüsist (Study on information and assistance needs of businesses operating cross-border within the EU, including gap and cost analysis), lk 30.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 60 I/1, 2.3.2018, lk 1).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (30.8.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Pavel Telička

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks ELi transpordipoliitikaks kavandatava eelarve rubriigi 1a jaotises 6 „Liikuvus ja transport“; rõhutab, et liidu transpordipoliitika on inimeste ja kaupade vaba liikumise, üldise Euroopa integratsiooni, liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning üldise konkurentsivõime seisukohast väga oluline; toonitab seetõttu, et see poliitika eeldab ambitsioonikat transpordisektori eelarvet, et hoida käimasolevate projektide usaldusväärsust, tagada asjakohane taristu ning selle nõuetekohane toimimine ja ohutus, tagada Euroopa äriühinguid toetavad pikaajalised investeeringud ning kaasata täiendavaid erasektori rahalisi vahendeid;

2.  on veendunud, et Euroopa ühendamise rahastu on väga tähtis vahend, mis annab märkimisväärset Euroopa lisaväärtust transpordivõrgustiku optimeerimise abil liidus tervikuna, ühendades ja/või ajakohastades uut ja olemasolevat transporditaristut; rõhutab Euroopa ühendamise rahastu tähtsat rolli transpordisektoris TEN-T põhivõrgu ja üldise võrgu väljakujundamise eesmärgi seisukohast ning juhib tähelepanu sellele, et Euroopa ühendamise rahastu vajab pikaajaliseks kavandamiseks stabiilset ja piisavat rahastamist; peab kahetsusväärseks, et varem on eelarvet kärbitud Euroopa ühendamise rahastu arvel, ja rõhutab, et selle programmi edasine kärpimine ei ole vastuvõetav; märgib, et komisjon tegi ettepaneku suurendada Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna kulukohustuste ja maksete assigneeringuid vastavalt 39,4% ja 5,3%, ning peab neid summasid minimaalseks, võttes arvesse, et 2019. aasta on esimene aasta käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodil, mille puhul võib taotleda täiendavat rahastamist projektidele, mis algasid aastatel 2014–2016;

3.  väljendab heameelt Ühtekuuluvusfondi 1,7 miljardi euro ümberpaigutamise üle 2019. aastal Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi; tuletab meelde, et nimetatud vahendid on mõeldud eranditult Ühtekuuluvusfondist abi saada võivate liikmesriikide TEN-T taristuprojektide jaoks;

4.  rõhutab, et Euroopa rööpmelaiusel põhinev Rail Baltica projekt on üks olulisemaid sedalaadi projekte liidus, kuid kavandatav rahastamine ei ole piisav; palub seetõttu komisjonil tagada, et liidupoolne rahastamine jääks muutmata;

5.  väljendab heameelt, et Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna uus projektikonkurss algas 2018. aasta mais, et toetada kolmanda säästva liikuvuse paketi poliitilisi suuniseid, ning täiendavad projektikonkursid algavad 2019. aastal; tuletab meelde 2017. aasta segarahastamise projektikonkursi edu ja nõuab komisjonilt tungivalt sellise konkursi kordamist 2019. aastal; rõhutab ka sel aastal, et on vaja tagada Euroopa ühendamise rahastu ja muude fondide, eelkõige EFSI vastastikune täiendavus tuluteenivate projektide puhul, et saavutada võimalikult suur ELi lisaväärtus projektide rahastamisel ja kaasata täiendavaid erainvesteeringuid suuremahulistesse uuendustesse, nagu ERTMS ja digitaalsed täiustused; tuletab samal ajal meelde, et Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonnas on rahaline toetus peamine vahend jätkusuutliku taristu ja TEN-T koridoride piiriüleste projektide rahastamiseks;

6.  tuletab meelde Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi; juhib tähelepanu asjaolule, et lähitulevikus peab Euroopa lahendama üha keerulisemaid transpordiga seotud ülesandeid, nagu kliimamuutuste leevendamine ja kasvav nõudlus kaubavedude valdkonnas, mis peavad hõlmama energiaalast üleminekut ja liikuvuse uusi vorme, ning tuletab meelde, et sellised ülesanded nõuavad piisavat rahastamist, et Euroopa jääks kaasavaks ja konkurentsivõimeliseks; rõhutab seetõttu, et säästva transpordisektori saavutamiseks on äärmiselt oluline toetada ja eraldada asjakohased rahalised vahendid üleminekule, vähese CO2-heitega ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisele (näiteks ERTMSi, raudteekaubaveo ja kiirraudteede ning piiriüleste raudteeühenduste abil) ning mere- ja siseveeteede edendamisele (sh vähesaastavad parvlaevad); on lisaks seisukohal, et liidu kõiki transpordiliike hõlmav tõhus keskkonnahoidlik logistika juhtimine võimaldab oluliselt vähendada liiklusummikuid ja CO2-heidet, ning nõuab, et komisjon edendaks logistika digiteerimist;

7.  tuletab meelde, kui oluline on edendada Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja digitaalvaldkonna sünergiat, et maksimeerida üleeuroopalise transpordivõrgu koridoride digiteerimise edendamiseks mõeldud projektide finantsvõimendust;

8.  on seisukohal, et ELi eelarveeraldised transpordiga seotud asutustele peaksid vastama nende ülesannetele; märgib, et EASA-le eraldatud eelarve on eelmise eelarveaastaga võrreldes stabiilne, EMSA eelarvet on veidi suurendatud ja ERA-le eraldatud eelarvet on kahjuks vähendatud; tuletab meelde, et ERA, EASA ja EMSA pädevusvaldkondi on viimasel ajal laiendatud, mis eeldab piisavat rahastamist ja personali, et tagada uute ülesannete edukas täitmine; tuletab sellega seoses meelde EASA volituste väga olulist muutumist, mis tuleneb asjaolust, et hiljuti võeti vastu tema läbivaadatud alusmäärus, mis sisaldab selliseid uusi pädevusi nagu mehitamata õhusõidukid, lennuliikluse korraldamine ja aeronavigatsiooniteenused, keskkond, küberturvalisus, teadusuuringud ja rahvusvaheline kohalolek, ning on seisukohal, et EASA eelarve ettepanekut tuleks seepärast nii rahaliste kui ka inimressursside osas suurendada, et tagada liidu kodanikele jätkuvalt ohutuse kõrge tase;

9.  tuletab meelde, et kosmosevaldkond on liidu jaoks võtmetähtsusega, et Galileod ja EGNOSt kasutatakse laialdaselt transpordisektoris ning et EGNOS on kõigi transpordiliikide hüvanguks täielikult kasutusel alates 2011. aastast; rõhutab, et Galileod rahastatakse täies ulatuses ELi eelarvest ning selle täielik kasutuselevõtt toob liidu majandusharudele ja kodanikele osutatavate reaalsete teenuste kaudu suurt kasu ELi majandusele; võtab teadmiseks, et praegu on Galileol 22 satelliiti ja selle täielik kasutuselevõtt peaks saavutatama 2020. aastaks, mil tal on orbiidil 30 satelliiti; on seepärast seisukohal ja võttes ühtlasi arvesse, et küberturvalisus on kujunenud pakiliseks probleemiks, et on äärmiselt tähtis eraldada piisav eelarve järgmiste satelliitide orbiidile viimiseks; juhib tähelepanu Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA) põhiülesannetele seoses Galileo ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemiga (EGNOS); on veendunud, et GSA-l peab olema piisavalt töötajaid selle tagamiseks, et Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi programmid (GNSS) toimivad tõhusalt ja neid saab eelisena ära kasutada;

10.  usub, et transpordisektori tõhususe parandamine ja heitkoguste taseme vähendamine on omavahel seotud eesmärgid, mille saavutamisele saavad teadusuuringud ja innovatsioon koos asjaomaste ELi ametitega suuresti kaasa aidata; võtab teadmiseks programmi „Horisont 2020“ raames SESAR 2-le (nii teadus- ja arendustegevuse kui ka lennuliikluse korraldamise (ATM) süsteemi rakendamise jaoks), Shift2Railile, Clean Sky 2-le ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõttele kavandatud eelarve stabiilsuse, ning rõhutab, kui oluline on tagada kõnealuste programmide edukaks toimimiseks asjakohane rahastamine;

11.  on veendunud, et transporditaristu rahastamisel tuleks arvesse võtta järgmisi aspekte:

– koridoride ja üldise võrgu omavaheline ühendatus ning piiriülesed ühendused;

– ühendveod kui projektidega seotud otsuste tegemise alus;

– koostalitlusvõime kui transpordiprojektide kaasrahastamise tingimus;

– kaasrahastatavate projektide kvaliteedi eelistamine kvantiteedile või mahule;

– kodanike osalemine läbipaistvas otsustusprotsessis ja suurte projektide (koguinvesteering üle 1 miljardi euro) arengu üle järelevalve teostamine;

12.  peab kahetsusväärseks, et liit ei suuda oma poliitika ja finantsplaneerimise otsesest mõjust alati edukalt teada anda, muu hulgas seetõttu, et see mõju jääb hindamata; juhib tähelepanu sellele, et transpordisektori puhul on üldine teadlikkus reisijate õigustest liidus väga puudulik, ning peab kahetsusväärseks, et kõnealuseid eeskirju, eelkõige lennundus- ja raudteesektoris, ei kohaldata alati järjepidevalt kõikides liikmesriikides; rõhutab, et ajal, mil on kerge alustada väärinfo levitamise kampaaniaid, tuleb selle küsimuse lahendamist rohkem toetada;

13.  toonitab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed annavad Euroopa Parlamendile hea võimaluse ergutada otseselt rahaliste vahenditega oma seadusandlikku tööd toetavaid algatusi, mille eest komisjon on otseselt vastutav; peab kahetsusväärseks, et nende projektide ja meetmete elluviimisel saadud tulemustest ei anta alati järjepidevalt aru, ning palub komisjonil esitada enne volituste lõppemist põhjaliku analüüsi parlamendi käesoleva koosseisu ametiajal rahastatud projektidest, samuti suunised, kus ei ole kirjeldatud mitte üksnes eesmärke, vaid ka projektide valiku meetodit.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Markus Ferber, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Matthijs van Miltenburg, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Anna Hedh

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Matthijs van Miltenburg, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Kosma Złotowski

ENF

Georg Mayer

PPE

Georges Bach, Wim van de Camp, Deirdre Clune, Markus Ferber, Dieter-Lebrecht Koch, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

S&D

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Ismail Ertug, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Anna Hedh, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, István Ujhelyi, Janusz Zemke

VERTS/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

0

 

 

3

0

ECR

Jacqueline Foster, Peter Lundgren

EFDD

Daniela Aiuto

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Derek Vaughan

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab ühtekuuluvuspoliitika tähtsust, kuna see on liidu peamine investeerimispoliitika, mis aitab vähendada ELi piirkondade vahel ja piirkonnasiseselt esinevat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust ning hoida ära mahajäänud ennetada piirkondade mahajäämust, parandab arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, loob uusi töökohti ja võitleb töötuse vastu, suurendab VKEde konkurentsivõimet ja juurdepääsu ülemaailmsetele turgudele, soodustab innovatsiooni linna- ja maapiirkondades ning julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi korraldama üleminekut CO2-neutraalsele majandusele; märgib, et iga ühtekuuluvuspoliitika valdkonda investeeritud euro tõestatud tasuvus on 174 %(1) ja vähem investeeringuid tähendaks väiksemat majanduskasvu ja vähem töökohti kodanike jaoks; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on kasulik kõigile liikmesriikidele; nõuab, et ühtekuuluvusfondid säilitaksid Euroopa Liidu peamise investeerimispoliitika rolli ning nende eelarve vastaks ühtekuuluvuspoliitika kaugeleulatuvatele eesmärkidele;

2.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on üks tähtsamaid vahendeid, mille abil on võimalik liikuda komisjoni 2019. aasta eelarveprojektis määratletud peamiste prioriteetide suunas, milleks on tugevama ja vastupidavama Euroopa, ELis esineva ebavõrdsuse vähendamine, töökohtade loomine, solidaarsuse ja turvalisuse kindlustamine nii ELis kui ka väljaspool seda ning ELi eelarve nõuetekohase täitmise tagamine; rõhutab sellega seoses Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste tähtsust ning ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise olulisust; rõhutab, et on oluline suurendada ELi vahendite nähtavust ja teavitada paremini ühtekuuluvuspoliitika tulemustest; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tõstaksid teadlikkust erinevatest ELi investeerimisvõimalustest, tutvustaksid uuenduslikke projekte ja jagasid häid tavasid.

3.  võtab rahuloluga teadmiseks, et kui ajavahemiku 2014–2020 esimestel aastatel esines eelarve alakasutust, siis käimasolevate programmide rakendamine toimib lõpuks optimaalselt ning maksete täitmise määr ja projektide valikumäär on paranenud; juhib tähelepanu asjaolule, et programmitöö perioodi alguses esinenud viivituste tõttu võivad maksetaotlused 2019. aastal kuhjuda; tunnustab komisjoni jõupingutusi asjatu kuhjumise ennetamiseks; nõuab sellega seoses tungivalt, et sujuvaks rakendamiseks tuleb ette näha piisaval tasemel maksete assigneeringud; arvestades asjaolu, et väljamakseid liikmesriikide kaupa käsitlevate hiljutiste aruannete kohaselt on osa liikmesriike väljamakstud vahendite osas märkimisväärselt maha jäänud, palub komisjonil teha kindlaks puudujäägid ning võtta meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise suurendamiseks;

4.  märgib, et võrreldes eelmise eelarvega on 2019. aasta eelarveprojektis tehtud ettepanek suurendada maksete assigneeringute taset 1,1 %, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa territoriaalse koostöö vahendeid vähendatakse aga vastavalt 8,9 % ja 3,6 % ning rubriigi 1b kulukohustuste assigneeringuid suurendatakse 2,8 %; on mures selle pärast, et need summad ei pruugi olla piisavad selleks, et pidada sammu selle rubriigi programmide rakendustempoga ja vältida täitmata maksenõuete kuhjumist, mis kahjustaks ühtekuuluvuspoliitika usaldusväärsust; rõhutab seepärast, et vaja on maksete assigneeringute kõrgemat taset, näitamaks, et EL suudab täita oma kohustusi ja seega suurendada oma usaldusväärsust;

5.  tuletab komisjonile meelde, et riiklike korraldusasutuste määramisel esineb viivitusi; juhib tähelepanu asjaolule, et alates 31. maist 2018 on riiklikud asutused veel määramata 16 programmi puhul; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha aktiivselt koostööd, mis aitaks viia määramise lõpule nii kiiresti kui võimalik, et tagada kehtivate programmide sujuv rakendamine; kutsub liikmesriike üles tegema jõupingutusi vastuvõtuvõime suurendamiseks ja kiirendama projektide elluviimist, et piirata liiga aeglasest ühtekuuluvuse rahastamisest tulenevaid viivitusi jooksval eelarveaastal; rõhutab uuesti vajadust tõhustada rahastamise rakendamist ja vähendada halduskoormust ning kutsub liikmesriike üles tegema komisjoni töörühmaga tihedamat koostööd, et tagada parem rakendamine ning koondada ühtekuuluvuse rahastamise haldamise võimekus;

6.  võtab teadmiseks ettepaneku suurendada 2019. aasta eelarveprojektis struktuurireformi tugiprogrammi eelarvet 2019.–2020. aastal 80 miljoni euro võrra, eraldades sellele 2019. aasta eelarveprojektis 40 miljonit eurot, ning märgib, et struktuurireformi tugiprogrammi kogueelarve suureneb seega 222,8 miljoni euroni; hoiatab, et igasugust suurendamist tuleks rahastada erivahendi kasutuselevõtu teel ja seda ei tohiks teha ühtekuuluvuspoliitika arvelt; kutsub komisjoni üles taotlema suuremat koostoimet ja vastastikust täiendavust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsiga seotud ELi programmide vahel (nagu Horisont), näiteks maapiirkondades ja maapiirkondade majanduses innovatsiooni ja digitaaltehnoloogiale ülemineku soodustamiseks;

7.  märgib, et ühtekuuluvusfondidel on eriti positiivne mõju konfliktipiirkondades, pidades seejuures silmas ka Põhja-Iirimaa programmi PEACE; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid rahuprotsessi toetamist teatavate konkreetsete programmide nagu PEACE jätkuva rahastamise kaudu tingimustel, mis määratakse kindlaks tulevikus ja mis ei mõjuta käimasolevaid läbirääkimisi. juhib tähelepanu asjaolule, et rahastamisel Euroopa territoriaalse koostöö programmidest, st piiriüleseks koostööks ELi välispiiridel, võib samuti olla soodne mõju laienemispoliitikale.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Mercedes Bresso, Aleksander Gabelic, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Louis-Joseph Manscour, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Mirosław Piotrowski, Liliana Rodrigues, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Raffaele Fitto, Elsi Katainen, Tonino Picula, Maria Gabriela Zoană

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

Raffaele Fitto, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

GUE/NGL

Younous Omarjee

PPE

Pascal Arimont, Daniel Buda, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Ramón Luis Valcárcel Siso

S&D

Mercedes Bresso, Aleksander Gabelic, Michela Giuffrida, Louis-Joseph Manscour, Tonino Picula, Liliana Rodrigues, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Maria Gabriela Zoană

VERTS/ALE

Monika Vana

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Komisjoni talituste 19. septembri 2016. aasta töödokument „Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta tegevuse järelhindamine“ (SWD (2016) 0318).


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (30.8.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Ramón Luis Valcárcel Siso

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on kavandanud 2019. aasta eelarveprojektis rubriigi 2 jaoks 60 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 57,8 miljardit eurot maksete assigneeringuid, mis tähendab, et 2018. aasta eelarvega võrreldes suurenevad kulukohustuste assigneeringud 1,2 % ja maksete assigneeringud 3,0 %; märgib siiski, et EAGFi puhul on suurenemine tingitud sellest, et 2019. aasta eelarveprojektis on EAGFile kättesaadav sihtotstarbeline tulu väiksem kui 2018. aasta eelarves; soovitab teha kõik vajalikud jõupingutused, et vältida järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) maksetaotluste kuhjumist;

2.  toonitab vajadust eraldada rahalisi vahendeid kompenseerimaks majanduslikku kahju, mida põllumajandustootjad on kandnud turukriiside ja sanitaar- või fütosanitaarkriiside, nt Xylella fastidiosa tõttu, ning rõhutab vajadust kasutada selleks rubriigis 2 olevat varu koos rubriigiga 3; nõuab kindlalt, et likvideerimise kompenseerimine peaks hõlmama ka agroökosüsteemide, sealhulgas mulla taastamist ning kindla bioloogilise mitmekesisuse loomist, eeskätt tagades istutusmaterjali geneetilise mitmekesisuse, mis ideaaljuhul hõlmab resistentsust või taluvust haiguste või kahjurite suhtes; on seisukohal, et mis tahes abi üks eesmärke peaks olema tagada sellised tasakaalustatud ja bioloogiliselt mitmekesised agroökosüsteemid ning maastikud, mis on tulevaste rünnakute suhtes vähem vastuvõtlikud;

3.  nõuab kindlalt, et kõik eelmistel aastatel põllumajanduse sihtotstarbelistest tuludest või rikkumistega seotud tagasimaksetest liidu eelarvesse laekunud tulud jääksid rubriiki 2;

4.  nõuab lisavahendite sihtotstarbelist eraldamist oliivikasvatus- ja oliiviõlisektorile, et hüvitada kahju, mida põllumajandustootjad on kandnud Xylella fastidiosa puhangu tõttu, tõhustada Euroopas ennetusmeetmeid ja restruktureerida sektor ning konsolideerida kõnealuse haigusetekitaja ja selle kandja alased teadusuuringud;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida õigeaegselt põllumajandustoodete hinnakõikumisi, millel on negatiivne mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult;

6.  rõhutab, et on oluline, et põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringuteks sihtotstarbeliselt (eriti programmi „Horisont 2020“ eelarvest) eraldatud vahendid jääksid sellisena täies ulatuses kättesaadavaks, et ergutada ja tõhustada põllumajandus- ja maaelu arengu sektoris uuendustegevust ja nutikaid lahendusi, nagu see on Euroopa ühendamise rahastu vahendite puhul, et võimaldada lairibaühenduse loomist maapiirkondades; rõhutab, kui tähtis on tulemuste praktiline rakendatavus põllumajandusettevõtte tasandil ja põllumajanduslike nõustamisteenuste roll; märgib, et integreeritud nn nutikad lahendused – näiteks nutikad külad, täppispõllumajandus, digiteerimine, jagamis- ja ringmajandus ning sotsiaalsed algatused – võivad aidata edendada põllumajandust ja üldist heaolu maapiirkondades; nõuab, et komisjon näeks seoses ühise põllumajanduspoliitika reformi ja Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0 ette nutikate lähenemisviiside rahastamise; rõhutab, et need nn nutikad lahendused peaksid säilitama sidususe keskkonna-, kliima- ja elurikkuse poliitika eesmärkidega ning tagama tiheda koostöö asjaomaste sidusrühmadega kõigis liikmesriikides; rõhutab, kui oluline on investeerida täppispõllumajandusse, et ratsionaliseerida tootmismeetodid ja vähendada kahjusid, samuti seda, kui oluline on stimuleerida ja toetada algatusi, mis on kohandatud väikestele, ilma mastaabisäästuta põllumajandusettevõtetele, et nad võiksid saada kasu uutest tehnoloogiatest;

7.  rõhutab, et ladustamisprogrammid on kriisiaegadel osutunud tulemuslikuks vahendiks ning et planeerimisprotsessis ette nähtud rahaliste vahendite vähendamine oleks kahjulik;

8.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on oma mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes ühise põllumajanduspoliitika eelarvet vähendanud; juhib erilist tähelepanu sellele, et põllumajanduspoliitika on ühine poliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarve kärbetel oleks ebaproportsionaalne mõju, kuna neid ei saa riigiabi eeskirjade tõttu asendada riiklike vahenditega;

9.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku suurendada puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele kavandatud assigneeringuid, ning rõhutab nende kasvavat panust läbirääkimispositsiooni tasakaalustamisel toiduainete tarneahelas, ning rõhutab jätkuvalt vajadust rahastada meetmeid põllumajandustootjate liikmesuse suurendamiseks;

10.  rõhutab, kui tähtis on määrata kindlaks toetusmeetmed, millega konsolideerida põllumajandustootjate rolli tarneahelas, ning leida uusi viise põllumajandustootjate organisatsioonide stimuleerimiseks;

11.  peab kahetsusväärseks, et Venemaa kehtestatud embargoga seotud toetusmeetmeid ei ole pikendatud, arvestades et paljud liidu tootjad, eriti piima- ning puu- ja köögiviljatootjad, tunnevad endiselt selle negatiivset mõju, mis ei ole nende süü, sest põllumajandustootjaid ei saa pidada liidu diplomaatilise poliitika eest vastutavaks; nõuab seetõttu, et põllumajandustootjate toetusmeetmed jäetaks praegusele tasemele, kuna turuprobleemid on Venemaa impordikeelu tõttu endiselt alles; nõuab ka, et loodaks uus kriisireserv, mille rahastamine ei sõltuks iga-aastasest finantsdistsipliini mehhanismist, nii et see saaks tekkivatele kriisiolukordadele õigeaegselt reageerida; tunnistab, et Venemaa kehtestatud embargo mõjutas kaudselt ka liikmesriike, millel Venemaaga kaubandussuhted puudusid, ning rõhutab, et toetusmeetmed peavad katma ka kahjud, mida on kantud algselt Venemaale mõeldud toodete turgudele paiskamise tõttu;

12.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku rahastada paremini müügiedendusmeetmeid, mis kinnitab eelmise reformiga tehtud muudatuste mõjusust; on seisukohal, et müügiedendusmeetmed on üliolulised Euroopa ekspordi osakaalu suurendamiseks kogu maailma turgudel ning leevendamaks selliseid teatavates kolmandates riikides ELi toodetele kehtestatud piiranguid nagu Venemaa kehtestatud embargo või USA hiljutine otsus kehtestada Hispaania küpsete oliivide impordile dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud;

13.  juhib tähelepanu viimastel kuudel kestnud ränga põua tagajärgedele liikmesriikides, kus see on põhjustanud märkimisväärset kahju põllumajandusele ja seadnud ohtu suure hulga ettevõtjaid, ning toob sellega seoses välja vajaduse tagada eritoetus põllumajandusettevõtjatele, kes on kõige suuremat kahju kandnud;

14.  väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kohustuse üle säilitada mesindussektori praegune rahastamistase, mis on riiklike programmide kulude rahastamiseks hädavajalik;

15.  väljendab heameelt programmi „Horisont 2020“ raames põllumajandusega seotud teadus- ja arendustegevusele eraldatavate assigneeringute suurendamise üle;

16.  hoiatab, et kui vabakaubandusleping Mercosuri riikidega ei sisalda liidu põllumajanduse tundlikele sektoritele piisavat kaitset, satuvad paljud Euroopa tootjad veelgi suurema majandusliku surve alla;

17.  on veendunud, et liit saab anda olulise panuse säästval tootmisel põhinevate tervislike toitumisharjumuste edendamisse, eriti laste hulgas, ning on seetõttu seisukohal, et kehtivas määruses liidu koolikavadele ette nähtud ülemmäärad tuleks kindlasti täiel määral ära kasutada; kutsub seetõttu liikmesriike üles tugevdama oma riiklikke programme, et kasutada täielikult ära kõik kättesaadavad eraldised (250 miljonit eurot liidu jaoks);

18.  võtab teadmiseks vahendite hiljutise kandmise esimesest sambast teise sambasse, milles leppisid kokku Prantsusmaa, Leedu ja Madalmaad ning mille tagajärjel on vähenenud otsetoetusteks ette nähtud assigneeringud 2019. aasta eelarve projektis;

19.  kinnitab uuesti koolipuuvilja ja kooliköögivilja kava hädavajalikkust, eriti arvestades laste alatoitumuse praegust taset liidus; palub seetõttu komisjonil vähendada kavaga seotud bürokraatiat ning rõhutab vajadust propageerida laste seas tervislikke toitumisharjumusi ning mahepuuviljade ja -köögiviljade tarbimist;

20.  peab kahetsusväärseks, et noortalunikele ei ole viimaste aastate jooksul tehtud piisavalt makseid, ning kutsub liikmesriike üles edendama nende assigneeringute kasutamist järgneval aastal, et soodustada põlvkonnavahetust ning vältida maaomandi koondumist ja maade hõivamist; juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate puudus põllumajanduses pärsib põllumajandussektori arengut, ning rõhutab vajadust toetusmeetmete järele, millega töötajaid põllumajandussektorisse meelitada;

21.  rõhutab, kui tähtsad on maaelu arengu kulukohustused ja kulutused, ning rõhutab nende võimet ergutada majandustegevust ja luua töökohti, seda eelkõige kõrvalisemates piirkondades, kus on suurem tööpuudus, eriti nooremate põlvkondade puhul; rõhutab, et algatused, mis on suunatud noortele põllumajandustootjatele, sealhulgas piirkondlikud programmid, tuleks säilitada, et toetada innovatsiooni ja vajalikku põlvkondade vahetust; on seisukohal, et noori toetades tuleks tähelepanu pöörata nende praegustele vajadustele ning mitte julgustada neid võtma ülemäära suuri laene;

22.  märgib, et juurdepääs põllumajandusettevõtjate investeeringute rahastamisvahenditele peaks paremini vastama uute turuletulijate investeerimisvajadustele ja kõrgemale riskiprofiilile;

23.  palub, et POSEI programmide assigneeringud säilitataks liidu asjakohases määruses ettenähtud maksimaalsetel tasemetel, rõhutades nende programmide olulisust põllumajandustootjate vastupanuvõime seisukohast, ning juhib tähelepanu asjaolule, et äärepoolseimad piirkonnad on kriisist ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 viidatud struktuurilisest olukorrast (kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked looduslikud olud ja majanduslik sõltuvus mõnest tootest) endiselt tõsiselt mõjutatud ning nende majanduslik olukord on ebakindel.

24.  rõhutab katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tähtsust põllumajandus- ja maaelu arengu sektorite innovatsiooni jaoks; palub jätkata pooleliolevate ja uute katseprojektide ning ettevalmistavate meetmete toetamist;

25.  peab väga murettekitavaks komisjoni ettepanekutes aastateks 2021–2027 kavandatud kärpeid ühise põllumajanduspoliitika rahastamises, eelkõige äärepoolseimate piirkondade ja programmi POSEI vahendites;

26.  peab kahetsusväärseks vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuskava käsitleva eelarverea märkimisväärset vähendamist, arvestades et tootmiskohustusega seotud toetused on hädavajalik vahend mitmete põllumajandusele ja keskkonnale kasulike põllukultuuride säilitamiseks;

27.  kiidab heaks loomataudide ja taimekahjuritega võitlemiseks eraldatud assigneeringute suurendamise 25 %, sest liit peab tulema toime tõsiste ohtude ja üha suuremate puhangutega.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Jacques Colombier, Michel Dantin, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Michela Giuffrida, Karin Kadenbach, Elsi Katainen, Momchil Nekov, Annie Schreijer-Pierik, Ramón Luis Valcárcel Siso

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Ulrike Müller

ECR

Jørn Dohrmann, Zbigniew Kuźmiuk, James Nicholson, Laurenţiu Rebega

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo

ENF

Jacques Colombier, Philippe Loiseau

PPE

Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Esther Herranz García, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Annie Schreijer‑Pierik, Czesław Adam Siekierski, Ramón Luis Valcárcel Siso

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Michela Giuffrida, Karine Gloanec Maurin, Karin Kadenbach, Momchil Nekov, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Maria Gabriela Zoană

Verts/ALE

Martin Häusling, Bronis Ropė

2

EFDD

John Stuart Agnew

GUE/NGL

Anja Hazekamp

3

0

ALDE

Jan Huitema

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Maria Lidia Senra Rodríguez

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (31.8.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Alain Cadec

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

A. ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rahalised vahendid ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusest ja jätkusuutliku kalanduse kokkulepetes osalemisest tulenevad kohustuslikud osamaksed on koondatud III jao jaotisesse 11 („Merendus ja kalandus“ – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF));

B. ühise kalanduspoliitika peamine eesmärk on leida selle liidu jaoks strateegiliselt olulise majandussektori elujõulisuses tasakaal (mis aitab tagada toiduga varustatust, tööhõivet ning rannikupiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust) ning säilitada mereökosüsteeme, arendades majanduslikult jätkusuutlikku ja keskkonda säästvat kalastamist;

1.  rõhutab, et liidu 2019. aasta eelarves tuleks ette näha piisavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud, et katta ühise kalanduspoliitika rahastamisvajadused; on seisukohal, et ühise kalanduspoliitika täielikuks rakendamiseks ning Euroopa vesiviljeluse ja kalandustegevuse elujõulisuse tagamiseks on kalandusvaldkonnas vaja piisavaid ja kättesaadavaid vahendeid, et tagada pikaajalised investeeringud;

2.  toonitab, et liidu kalandussektor on koondunud teatavatesse kalapüügist oluliselt sõltuvatesse piirkondadesse ning et kalapüük ja eelkõige kohalik rannapüük on paljudes ranniku- ja äärepoolseimates piirkondades ning saartel sotsiaalmajandusliku ja kultuuristruktuuri lahutamatu osa;

3.  märgib, et kuna enam kui 60 % liidus tarbitavatest kalandustoodetest on pärit rahvusvahelistest vetest ja kolmandate riikide majandusvöönditest, tuleb 2019. aasta eelarve jaoks välja arvutada piisavad eraldised, arvestades ka asjaolu, et 2019. aastal tuleb uuendada Mauritaania ja Senegaliga sõlmitud protokolle;

4.  on arvamusel, et ühise kalanduspoliitika välismõõde eeldab realistlikke eelarveprognoose, et rahastada säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimist kolmandate riikidega;

5.  rõhutab, et EMKFi (2014–2020) ei rakendata neli aastat pärast selle vastuvõtmist ikka veel piisavalt, sest praeguseks on selle eelarvest, mida täidetakse koostöös liikmesriikidega, ära kasutatud kõigest 4,5%; loodab, et EMKFi rakendamine paraneb järk-järgult ning rõhutab, et nõrk rakendustase on osaliselt tingitud nii riikliku ja liidu tasandi bürokraatiast kui ka liikmesriikide mittepiisavast ambitsioonikusest, eelkõige lossimiskohustuse täieliku ja õigeaegse rakendamise tagamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et lossimiskohustuse kehtestamisel on vaja rahalisi vahendeid kalandussektori toetamiseks;

6.  rõhutab, et vaja on säilitada piisavalt rahalisi eraldisi ka kaasrahastatavate meetmete jaoks, et võimaldada rannalähedase, väikesemahulise ja harrastuskalapüügi sektoritel rahastust saada; leiab lisaks sellele, et eriti olulised oleksid sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid kalanduse infrastruktuuri uuendamiseks; on seisukohal, et liikmesriigid peavad EMKFi üldises raamistikus määrama oma rahastamisprioriteedid nii, et reageerida nende sektorite spetsiifilistele probleemidele;

7.  rõhutab kalapüügi sotsiaalse ja majandusliku mõõtme olulisust kohalike kogukondade ning teatavate mereäärsete piirkondade ja rannikualade jaoks; tunnistab vajadust säilitada piisavaid rahalisi vahendeid, et võimaldada rannapüügilaevade ning rannalähedaseks püügiks ja väiksemahuliseks püügiks kasutatavate laevade sektoril rahastust saada;

8.  rõhutab, et mereökosüsteemide toimimise paremaks mõistmiseks, mis on kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks hädavajalik eeltingimus, on tingimata vaja teaduslikke tõendeid; tuletab meelde, et teadusandmete kogumist tuleb parandada ning samuti tuleb soodustada koostööd ja teaduslike andmete vahetamist merendus- ja kalandussektori ja teadusringkondade vahel; juhib tähelepanu sellele, et tuleb koguda teaduslikke andmeid ka harrastuskalapüügi mõju kohta kalavarudele;

9.  kordab, kui olulised on põhjalikud ja sõltumatud teaduslikud arvamused kalavarude seisundi hindamiseks, et võtta vastu majandamisotsused, mis võimaldavad saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse; kutsub liikmesriike üles kasutama EMKFi vahendeid teaduslike andmete kogumiseks, mis on keskse tähtsusega ülesanne ratsionaalsete ja teaduslikel alustel põhinevate otsuste langetamiseks kalanduspoliitika küsimustes;

10.  rõhutab kalanduskontrolli olulisust, sest see on ÜKP üks alustaladest; leiab, et seda valdkonda tuleb jätkuvalt rahastada liidu vahenditest ning et liikmesriigid peavad tõhustama oma jõupingutusi nende vahendite kasutamiseks;

11.  rõhutab, et Euroopa Kalanduskontrolli Ametile ette nähtud assigneeringud peavad jääma senisele tasemele, et ta saaks oma kalandussektori kontrolli ja järelevalve alaseid ülesandeid edukalt täita; kutsub üles Euroopa Kalanduskontrolli Ameti rolli suurendama, sest see võimaldaks täita ÜKP eesmärke ning tõhustada ameti tegevust kalalaevastike haldamisel ja järelevalvemenetluste jälgimisel;

12.  nendib, et kalandussektoris põhjustab muu hulgas probleeme põlvkondade vahetumine, mille toetamiseks tuleb võtta spetsiaalseid poliitikameetmeid ja näha ette rahalisi toetusi, et ergutada noori selles sektoris tööle asuma ja pakkuda neile teiste majandussektoritega sarnaseid tingimusi, eelkõige äärepoolseimates piirkondades;

13.  rõhutab vajadust kasutada EMKFi ning muid liidu rahastamiskavasid selleks, et hõlbustada noorte juurdepääsu kalandussektori töökohtadele;

14.  on seisukohal, et rahastamist ei tohi Brexiti ettekäändel vähendada; leiab, et liit peab leidma ÜKP tugevaks rahaliseks toetamiseks vajalikud vahendid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, João Ferreira, Mike Hookem, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Annie Schreijer-Pierik, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ole Christensen, Rosa D’Amato, Seán Kelly, Francisco José Millán Mon, Nosheena Mobarik

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE

António Marinho e Pinto

GUE

João Ferreira

PPE

Alain Cadec, Carlos Iturgaiz, Seán Kelly, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Ole Christensen, Richard Corbett, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

VERTS/ALE

Ian Hudghton

1

EFDD

Mike Hookem

3

0

ECR

Nosheena Mobarik, Remo Sernagiotto, Peter van Dalen

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et „Erasmus+“ on jätkuvalt hinnatud ja tohutult populaarne noorte õpirännet edendav programm, nagu näitab saadud taotluste maht, mis ületab olemasoleva rahastamise; avaldab sügavat kahetsust, et 2019. aasta eelarveprojektis programmile „Erasmus+“ eraldatud vahendid jäävad tunduvalt alla Euroopa Parlamendi ootustele, ületamata praeguses mitmeaastases finantsraamistikus eraldatud summasid, sealhulgas sellele programmile mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise raames kokku lepitud järelejäänud täiendavate lisavahendite osas; nõuab seetõttu assigneeringute suurendamist 20 % võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga kõigis neljas „Erasmus+“ eelarvereas, et hoolitseda praeguste vajaduste eest, vastata kodanike ootustele seoses programmiga ning tagada Euroopa noortele selline tulevik, nagu nad ELilt ootavad; väljendab sellega seoses veel kord oma toetust programmi „Erasmus +“ vahendite kolmekordistamisele järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ja oma kavatsust võidelda selle suurendamise eest;

2.  väljendab veel kord oma muret seoses sellega, et Euroopa solidaarsuskorpus loodi algselt ilma õigusliku aluseta ja ilma eraldiseisva eelarvereata; väljendab ka rahulolematust, et solidaarsuskorpuse rahastamisallikaid käsitlev lõplik otsus, välja arvatud „Erasmus+“ puudutav säte, jäetakse iga-aastase eelarvemenetluse ülesandeks; kinnitab, et kavatseb hoolikalt kontrollida komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut, tagamaks kolmepoolse kokkuleppe täielik järgimine;

3.  rõhutab programmi „Loov Euroopa“ väärtust ELi audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna toetamisel ning nõuab, et rahastamise tase vastaks programmi eesmärkidele; märgib seoses alaprogrammiga MEDIA, et kõikide kõrgetasemeliste projektide rahastamiseks oleks vaja eelarvet suurendada umbes 44 % võrra; nõuab seetõttu assigneeringute olulist suurendamist 22 % võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga, et tegeleda madalate rakendamise edukuse määradega, suurendada toetust Euroopa kinoettevõtjate võrgustikele ning lisada edukas ettevalmistav meede kultuurilise sisu subtiitritega varustamiseks – ja seda meedet rahastada –, seadmata ohtu kesksete meetmete rahastamist; kordab, et nii kultuuri alamprogramm kui ka sektoriülene tegevussuund on krooniliselt alarahastatud, ning nõuab mõlema eelarverea vähemalt 10 % suuremat rahastamist võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga; teeb ettepaneku suurendada kultuuri alamprogrammi assigneeringuid täiendavalt 3 miljoni euro võrra võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga – lisaks 10 % suurenemisele –, eesmärgiga laiendada juba edukat, kuid hetkel piiratud katsemeedet, mis käsitleb kunstnike ja kultuuritöötajate individuaalset liikuvust, et valmistuda järgmiseks „Loova Euroopa“ programmiks;

4.  märgib rahuloluga, et uue programmi „Loov Euroopa“ ettepanekus nähakse sektoriülese tegevussuuna raames ette meediapluralismi ja -vabaduse ning meediapädevuse toetamine; nõuab, et seniks suurendataks digitaalse infosisu, audiovisuaal- ja muu meediatööstuse eelarverida (09 02 05), et võidelda meediapädevuse suurendamise kaudu tõhusamalt võltsuudiste vastu ning toetada otseselt organisatsioone, kes tegelevad meediavabaduse ja -pluralismi seire ning edendamisega;

5.  avaldab heameelt seose asjaoluga, et programmi „Loov Euroopa“ on kaasatud ka toetus muusikasektorile; märgib, et see tugineb katsealgatuse edukusele komisjonis ja parlamendikomisjoni kavandatavale ettevalmistavale meetmele „Muusika liigutab Euroopat“;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon vaataks täielikult läbi kõik meetmed multimeedia meetmete eelarvereal ning esitaks tulemused parlamendile – tagamaks, et need täidavad oma põhieesmärki; nõuab 2019. aastal täiendavalt 4,2 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena, et kindlustada Euranet Plusi oluline tegevus praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni; rõhutab, et selle võrgustiku praegune n-ö peost suhu eksisteerimine ei ole jätkusuutlik ja tuleks leida pikaajaline lahendus; märgib, et Euranet Plusi rahastamiseesmärk alates 2020. aastast on 8,4 miljonit eurot aastas;

7.  rõhutab programmi „Kodanike Euroopa“ väärtust kodanike arusaamise parandamisel ELi toimimisest ja Euroopa kodakondsustunde edendamisel; rõhutab, et programmi kavandatavad kärped, selleks et rahastada uuendatud Euroopa kodanikualgatust, tuleb tühistada; mõistab hukka asjaolu, et seadusandlikus ettepanekus võtta vastu uus Euroopa kodanikualgatus ei selgitatud, milline on selle eelarvemõju programmile „Kodanike Euroopa“, jättes seega seadusandja ilma olulisest teabest; nõuab lisaks nende vahendite taastamisele eelarvereas 10 % suuremat rahastamist võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga, võttes aluseks praeguses mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud arvud, et tagada minimaalne vajalik suurenemine programmi jaoks, mis on pidevalt alarahastatud ja millel on madalad projekti edukuse määrad, nurjates seega taotlejate ootusi;

8.  tuletab meelde, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust tekitab eriti suuri probleeme Euroopa koolidele, eelkõige seetõttu, et inglise keele sektsioon on nii suur (selles õpib umbes 21 % kõigist õpilastest) ja inglise keel on teise keelena eelistatuim (2016.–2017. õppeaastal valis selle 61 % kõigist õpilastest); on veendunud, et tuleb lahendada tähtsad eelarve- ja õppekorraldusküsimused, mis puudutavad kõrgetasemelise inglise keele õppe tagamist pikas perspektiivis ja Euroopa küpsustunnistuse tunnustamist Ühendkuningriigis ka edaspidi, olenemata väljaastumislepingu projekti artiklist 120; nõuab tungivalt, et komisjon ja kuratoorium annaksid kultuuri- ja hariduskomisjonile teada, kuidas nad kavatsevad Brexitiga kaasnevad probleemid pikas perspektiivis lahendada;

9.  tuletab meelde, et kultuuri- ja haridusega seotud projekte toetatakse paljude liidu programmide ja rahastamisvahendite, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja programmi „Horisont 2020“ raames; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks vahendite tulemusliku kasutamise saavutamiseks programmidevahelist sünergiat; kutsub komisjoni üles kasutama eelkõige ära võimalikku sünergiat erinevate ELi programmide vahel, nagu „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, „Erasmus+“, EaSI, „Loov Euroopa“ ja COSME, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, et toetada rohkem projekte kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas;

10.  juhib tähelepanu sellele, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmetega on võimalik katsetada meetmeid liidu poliitikavaldkondades ja viia ellu uusi uuenduslikke algatusi, millest võivad saada pikaajalised liidu meetmed; rõhutab, et mitmed parlamendikomisjoni kavandatud katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest parlamendi koosseisu praegusel ametiajal on osutunud tohutult edukaks, sillutades teed haridus- ja kultuuriprogrammide uue põlvkonna kujunemisele; avaldab kahetsust, et komisjoni tehtav katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete eelhinnang jätab väga vähe aega hinnanguks ja kommentaarideks arvamust avaldavatele komisjonidele parlamendis; lisaks avaldab kahetsust selle üle, et komisjoni antud hinnangud ja kommentaarid ei ole mõnel juhul päris objektiivsed ning näib, et neid on mõjutanud institutsioonilised või isiklikud eelistused; tuletab meelde, et komisjoni suutmatus jõustada katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ei tohi kunagi olla põhjus madalaks hinnanguks;

11.  nõuab tungivalt, et eelarvekomisjon vaataks läbi katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete käsitlemise ja nende üle otsustamise korra, mis ei ole praegu piisavalt läbipaistev ega anna piisavalt tegevusruumi konkreetsetele arvamust avaldavatele parlamendikomisjonidele katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete poliitiliste prioriteetide määratlemiseks oma asjaomaste poliitiliste pädevuste raames; palub eelarvekomisjonil suhelda aktiivsemalt arvamust avaldavate komisjonidega enne hääletamist katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete paketi üle ning kaaluda, kuidas ta saaks delegeerida rohkem vastutust arvamust avaldavatele komisjonidele – võimaluse korral mittesiduva rahastamispaketi abil iga komisjoni jaoks, võttes muude kriteeriumide hulgas aluseks parlamendi prioriteedid ja varasemad kulutused asjaomases poliitikavaldkonnas –, et võtta vastu nende oma prioriteetsed katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed; pakub, et selline lähenemisviis võiks aidata vastata Euroopa Komisjoni kriitikale seoses katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete ettepanekute arvu tohutu kasvuga viimastel aastatel, edendades sihipärasemat ja prioriteedipõhist meetodit parlamendikomisjonides.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Dietmar Köster, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Michel Reimon, Remo Sernagiotto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mark Demesmaeker

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Morten Løkkegaard

PPE

Andrea Bocskor, Norbert Erdős, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Michaela Šojdrová, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Dietmar Köster, Krystyna Łybacka, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Julie Ward

VERTS/ALE

Michel Reimon

5

ECR

Mark Demesmaeker, Emma McClarkin, Morten Messerschmidt, Remo Sernagiotto

ENF

Dominique Bilde

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (4.9.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Kostas Chrysogonos

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab tervitatavaks, et rubriigis 3 (julgeolek ja kodakondsus) on kulukohustuste assigneeringuid suurendatud 3,49 miljardilt eurolt 2018. aastal 3,73 miljardile eurole 2019. aastal (2018. aastaga võrreldes +6,7%); rõhutab, et see suurendamine eeldab rubriigi 3 ülemmäära tõstmist rohkem kui 25% võrra, et täiendada selle vahendeid 2019. aastal 927,5 miljoni euroga (2018. aastaga võrreldes +10%); märgib, et tegu on viienda järjestikuse aastaga, kui paindlikkusinstrument võetakse kasutusele alates 2015. aastast käimasolevate meetmete toetuseks; kutsub seepärast komisjoni üles moodustama osana uuest, 2020. aasta järgsest mitmeaastasest finantsraamistikust alalise ja jätkusuutliku rände- ja julgeolekumeetmete rahastamise mehhanismi ning tuginema paindlikkusmehhanismidele ainult tõeliselt ettenägematute kriiside rahastamisel;

2.  toonitab, et sisejulgeolekuga tegelemine peab jääma üheks liidu peamiseks prioriteediks, ning rõhutab Sisejulgeolekufondi rolli peamise rahastamisvahendina, millega toetatakse liikmesriike julgeoleku valdkonnas, sealhulgas terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastases võitluses; võtab siiski teadmiseks Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahelise kulukohustuste assigneeringute tasakaalustamise viimatimainitu kasuks mõlema fondi vaheläbivaatamise tulemuste põhjal; tunneb heameelt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kulukohustuste assigneeringute märkimisväärse suurenemise üle 401,7 miljoni euro võrra (+56% võrreldes 2018. aastaga), et rahastada uut Dublini määrust (eeldusel, et see 2018. aasta lõpuks vastu võetakse); palub komisjonil sellega seoses ümberpaigutamised igal juhul 2019. aastal prioriteediks seada ning väljendab heameelt ka Kreekale taotletud 175 miljoni euro suuruse rahastamispaketi üle pärast erakorralise humanitaarabi rahastamisvahendi lõppemist 1. jaanuaril 2019;

3.  kutsub komisjoni üles suurendama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi alla kuuluvate eelarveridade arvu, et need oleksid lihtsamini loetavad ja neist nähtuks selgelt, kuidas kasutatakse eri eesmärkide ja seega eri eelarveridade vahel jagunevaid rahalisi vahendeid; kutsub eriti komisjoni üles eristama kõikides tulevastes eelarveprojektides kulusid, mis on seotud õiglase tagasisaatmise strateegiate tõhustamisega, ning kulusid, mis on seotud seadusliku rände ja kolmandate riikide kodanike tõhusa integreerimise edendamisega; on seisukohal, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi puhul tuleks esikohale seada varjupaigataotlejaid ning rändajate ja pagulaste lõimumist toetavad projektid; tunnustab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide positiivset panust selles valdkonnas; rõhutab eriti kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli rändajate ja varjupaigataotlejate elude päästmisel välispiiridel ning nende õiguste kaitsmisel, edendamisel ja rakendamisel; palub seetõttu liidul ja liikmesriikidel toetada kodanikuühiskonda ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust, sealhulgas andes neile otsese juurdepääsu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile;

4.  tunneb heameelt 4,9 miljoni euro suuruse eelarve koostamise üle Euroopa Prokuratuuri jaoks, kes hakkab tegelema liidu finantshuve kahjustava piiriülese kuritegevuse eest vastutusele võtmisega; peab kahetsusväärseks õigusprogrammi kulukohustuste assigneeringute vähendamist 2,5 miljoni euro võrra (–5,4% võrreldes 2018. aastaga), kuna see vähendab programmi tulemuslikkust; peab sellist kärbet põhjendamatuks, arvestades tegevuse laienemist ning poliitilisi prioriteete julgeoleku ja õigluse ning terrorismi ja piiriülese kuritegevuse valdkonnas;

5.  peab kahetsusväärseks, et vastupidiselt muudele justiits- ja siseküsimustega tegelevatele asutustele kavatsetakse Eurojusti eelarvet ja ametikohtade arvu vähendada, mis tähendab, et liit lõpetab oma praeguste julgeolekuohtudega võitlemise poolel teel, kuna tõhusad kohtulikud järelmeetmed ei ole võimalikud; märgib, et Eurojust on ainus liidu asutus, mis suudab tagada julgeoleku liikmesriikide uurimisasutuste terrorismi, küberkuritegevuse, rändajate smugeldamise ja organiseeritud kuritegevuse vastase tegevuse koordineerimise ja koostöö kaudu; rõhutab, et Eurojustile piisavate rahaliste vahendite andmine on selle nõuetekohase toimimise ning kogu strateegilise ja operatiivtegevuse arendamise oluline eeltingimus, mis võimaldaks toime tulla kasvava juhtumite arvu ja laieneva koordineerimistegevusega ning vältida negatiivset mõju selle tegevusele; nõuab seetõttu tungivalt, et Eurojusti tegevust toetataks, suurendades 2019. aasta eelarve 41,2 miljoni euroni ja ametikohtade koguarvu 217ni; rõhutab vajadust kohandada Eurojusti eelarvevajadused 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus realistliku prognoosiga vastavalt parlamendi seisukohale vajaduse kohta tagada 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus justiits- ja siseküsimustega tegelevatele asutustele piisavad vahendid, et vältida mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkussätete süstemaatilist kohaldamist igal aastal;

6.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kavandatav rahastamise tase vastab ameti poolt komisjonile esitatud esialgsele taotlusele; loodab, et komisjon esitab paranduseelarve operatsioonide rahastamise suurendamiseks, kui liikmesriikide taotletav operatiivtoetus 2019. aastal suureneb;

7.  juhib tähelepanu sellele, et 2019. aasta on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametile (eu-LISA) keeruline aasta, arvestades tema ülesannete olulist laienemist ja talle eraldatud eelarvet, mistõttu peab amet saama juurde piisavalt ressursse, et täita oma uutest volitustest tulenevaid ülesandeid; on seetõttu mures eu-LISA kavandatava ebapiisava rahastamise ja töötajatega varustamise pärast, arvestades selle ameti ülesannete suurenevat keerukust, sealhulgas olemasolevate andmebaaside (Schengeni infosüsteem (SIS), Eurodac ja viisainfosüsteem) ajakohastamist ning justiits- ja siseküsimuste valdkonna muude suuremahuliste IT-süsteemide rakendamist ja operatiivjuhtimist; toonitab, et eu-LISA-le on vaja kulukohustuste assigneeringuid, eelkõige 2019. aastaks kavandatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi (AFIS) teise etapi ja SIS jaoks; rõhutab vajadust eraldada eu-LISA-le rohkem vahendeid ja näha ette 25 täiendavat lepingulist töötajat, et amet saaks täita oma volitustest tulenevaid ülesandeid;

8.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Andmekaitseinspektori halduskulude assigneeringuid on suurendatud (+16% võrreldes 2018. aastaga) seoses uute ülesannetega Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaadi töö tagamisel, liidu institutsioonide uutest andmekaitse-eeskirjadest tulenevate täiendavate vajadustega ning endise kolmanda samba asutuste andmekaitse-eeskirjade järelevalve ja järgimise tagamisega;

9.  nõuab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) põhiõiguste ametniku jaoks loodud AD-ametikohtade arvu suurendamist, et aidata ametil saada põhiõiguste valdkonnas kõrgetasemelist oskusteavet ning tulla toime põhiõiguste ametniku täiendavate ülesannetega;

10.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) eelarvet ei suurendatud, kuigi võib eeldada, et amet saab 2019. aastal uusi ülesandeid ja kohustusi, kuna põhiõigused on endiselt surve all; rõhutab, et Põhiõiguste Ametile on alates 2015. aastast määratud järjest rohkem lisaülesandeid, kuna ELi saabuvate pagulaste, rändajate ja varjupaigataotlejate arv on kasvanud; on mures selle pärast, et ameti volituste järgi piirdub selle roll siiani põhiõiguste toetamisega; rõhutab, et ametil peaks olema võimalik esitada omal algatusel arvamusi seadusandlike ettepanekute kohta ning tema pädevus peaks laienema kõikidele Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kaitstud õiguste valdkondadele, sealhulgas näiteks politsei- ja õiguskoostöö küsimustele; teeb seetõttu ettepaneku suurendada Põhiõiguste Ameti rahalisi ja inimressursse, et amet suudaks liidu institutsioonide, liikmesriikide ja teiste liidu ametite taotlustest tulenevate uute ülesannetega tõhusalt toime tulla; kordab, et komisjon peaks ka edaspidi keskenduma õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste küsimustele – pidades eelkõige silmas mõnes liikmesriigis toimuvat demokraatia vähikäiku – ning tegema muu hulgas ettepanekuid tugevamate järelevalve- ja õiguskaitsemehhanismide kasutuselevõtuks;

11.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametile (CEPOL) on vaja rohkem inim- ja finantsressursse, et amet saaks täielikult rakendada oma 2015. aastal muudetud õiguslikku alust, millega tema sihtrühma laiendati kõrgematelt politseiametnikelt kõigile liidu ja selle naaberriikide õiguskaitseametnikele; usub, et see aitab kõrvaldada koolituslünki, mis ei luba liikmesriikide õiguskaitseteenistustel liidu tasandi koostöövahendeid ja -süsteeme organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses täielikult ära kasutada, ning tegeleda samas põhiõigustega, mis on õiguskaitsekoolituses läbiv teema;

12.  peab oluliseks rubriigi 4 (globaalne Euroopa) kulukohustuste assigneeringute märkimisväärset kasvu 10 miljardilt eurolt 2018. aastal 11,38 miljardile eurole 2019. aastal (+13,1%), samuti maksete assigneeringute kasvu (+17,0%); väljendab heameelt ettepaneku üle kasutada 2019. aastal täielikult ära rubriigi 4 mittesihtotstarbeliste vahendite varu ning 1116,2 miljonit eurot kulukohustuste koguvarust, et suurendada assigneeringuid humanitaarabile ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile (ENI) vastavalt 2018. aasta Süüria konverentsil antud lubadustele; märgib, et liidu eelarves on ette nähtud 1,45 miljardit eurot Türgi II pagulasrahastu rahastamiseks ja et Süüria kriisiga tegelemiseks on eelarves ette nähtud 560 miljonit eurot; rõhutab, et assigneeringud liidu eelarvest Türgi II pagulasrahastule on järsult kasvanud; palub komisjonil jälgida tähelepanelikult kõnealuse assigneeringu nõuetekohast eraldamist ja rakendamist, pidades silmas põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriikluse olukorra jätkuvat halvenemist ja kohtusüsteemi sõltumatuse puudumist Türgis;

13.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata läbi liidu kodanikukaitse mehhanism, et tõhustada üldist lähenemist katastroofide ohjamisele; rõhutab, et liidu kodanikukaitse mehhanismi kulukohustuste assigneeringute suurenemine (+46,1%) ja maksete assigneeringute suurenemine (+33,6%) 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga on seotud plaanipärase meetmete võtmise alustamisega kolmandates riikides; peab positiivseks, et 2019. aastal eraldatakse humanitaarabitegevusele finantsplaneeringuga võrreldes 120 miljonit eurot rohkem ja suurõnnetuseks valmisoleku meetmeteks 3,2 miljonit eurot rohkem;

14.  ergutab komisjoni suurendama toetust uurivale ajakirjandusele, sealhulgas piiriülesele uurivale ajakirjandusele ning samuti meediavabadusele, eraldades neile sihtotstarbelisi vahendeid, kuna see on meede, mis aitab võidelda kuritegevusega ja tõsta liidu kodanike teadlikkust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Heinz K. Becker, Monika Beňová, Daniel Dalton, Rachida Dati, Frank Engel, Tanja Fajon, Romeo Franz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Claude Moraes, Ivari Padar, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carlos Coelho, Gérard Deprez, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jean Lambert, Andrejs Mamikins, Ana Miranda, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, Kostadinka Kuneva, Luigi Morgano, Gabriele Preuß

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Sophia in 't Veld, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

GUE/NGL

Kostadinka Kuneva, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

PPE

Asim Ademov, Heinz K. Becker, Carlos Coelho, Rachida Dati, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Traian Ungureanu, Axel Voss

S&D

Monika Beňová, Tanja Fajon, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Cécile Kashetu Kyenge, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Luigi Morgano, Ivari Padar, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Romeo Franz, Jean Lambert, Ana Miranda, Judith Sargentini

8

ECR

Daniel Dalton, Branislav Škripek, Helga Stevens, Kristina Winberg

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

PPE

Frank Engel

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (4.7.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et 2019. aasta on Euroopa Parlamendi valimiste ning Ühendkuningriigi liidust lahkumise aasta;

1.  on rahul ettepanekuga suurendada programmi „Kodanike Euroopa“ kulukohustuste assigneeringuid 4,1 % ja maksete assigneeringuid 2,1 % ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi kulukohustuste assigneeringuid 3,7 % ja maksete assigneeringuid 24,4 % võrreldes 2018. aasta eelarvega, sest need programmid aitavad edendada kodanike üldist osalemist liidu poliitikas ja liidu kodakondsusest tulenevate õiguste kasutamist;

2.  on seisukohal, et põhiseaduslikust seisukohast vaadatuna tuleb liidu institutsioone tugevdada ning et haldamist vajavad riikideülesed probleemid, muu hulgas kliimamuutused ja sisseränne, eeldavad 2019. aasta eelarvet, mis on reaalselt 2018. aasta omast suurem;

3.  nõuab programmi „Kodanike Euroopa“ rahastamise suurendamist 10 % võrra, pidades silmas selle programmi rakendamise vahehindamise tulemusi(1), milles on märgitud, et märkimisväärset arvu projekte, mis oleksid võinud aidata programmi mõju suurendada, ei olnud võimalik rahastada;

4.  on seisukohal, et täiendavad eelarveassigneeringud tuleks ette näha Euroopa Liidu alaste teadmiste taseme tõstmiseks, tehes seda eelkõige (kuid mitte ainult) kodanikuõpetuse ühise õppekava väljatöötamise rahastamiseks vastavate vahendite eraldamisega;

5.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa kodanikualgatuse kulukohustuste assigneeringuid on suurendatud 46 %, kuid peab kahetsusväärseks, et kõnealuse programmi maksete assigneeringuid on 2018. aasta tasemega võrreldes 3 % vähendatud;

6.  tunneb heameelt Euroopa tasandi erakondade rahastamise suurendamise üle (35 % kulukohustuste ja maksete assigneeringute puhul), mis on kooskõlas muudatustega, mis tehti hiljuti vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/673(2), mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist;

7.  võtab teadmiseks, et kommunikatsioonimeetmete rahastamine suurenes kulukohustuste assigneeringute puhul 5,3 % ja maksete assigneeringute puhul 2,3 %, kuid peab kahetsusväärseks, et kasv ei ole suurem, eriti kuna 2019. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised;

8.  on seisukohal, et Euroopa avalik ruum pakub veel kasutamata võimalusi kodanike teavitamiseks Euroopa Parlamendi valimistel kaalul olevatest küsimustest ja nende kaasamiseks Euroopa tuleviku teemalistesse aruteludesse; usub seetõttu, et Euroopa avaliku ruumi võrku tuleks laiendada, et see hõlmaks kõiki liikmesriike; peab kahetsusväärseks, et seda eesmärki ei suudetud saavutada 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks, sest praegu on olemas ainult 18 Euroopa avalikku ruumi, ehkki vastavalt finantsplaneeringule oleks neid pidanud olema 2019. aastaks 21;

9.   on seisukohal, et 2019. aasta eelarves tuleks ette näha täiendavad vahendid programmidele, mille raames tegeletakse sisserändajate ja pagulaste toetamise ja integreerimisega, eelkõige liidu piiririikides, et muu hulgas tagada nende täielik integreerumine niisugusesse õigusel põhinevasse ühendusse nagu seda on Euroopa Liit;

10.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon kasutab pidevalt olemasolevate eelarveridade rahalisi vahendeid selleks, et rahastada äsja loodud fonde, mis ei kuulu liidu eelarve alla ega ole seetõttu allutatud parlamentaarsele kontrollile.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

2.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Mercedes Bresso, Elmar Brok, Richard Corbett, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Guy Verhofstadt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ashley Fox, Jérôme Lavrilleux, David McAllister, Cristian Dan Preda

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Jonás Fernández, Birgit Sippel

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Guy Verhofstadt

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

NI

Kazimierz Michał Ujazdowski

PPE

Elmar Brok, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Jérôme Lavrilleux, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin

S&D

Mercedes Bresso, Richard Corbett, Jonás Fernández, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira, Birgit Sippel

VERTS/ALE

Pascal Durand, Josep Maria Terricabras

3

ECR

Ashley Fox

EFDD

Daniela Aiuto

ENF

Gerolf Annemans

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

COM(2018)0170.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. mai 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/673, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 114 I, 4.5.2018, lk 1).


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (28.9.2018)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta

(2018/2046(BUD))

Arvamuse koostaja: Malin Björk

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Liidu üks aluseid on sooline võrdõiguslikkus ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et selle võrdõiguslikkuse edendamine on liidu aluspõhimõte, mis tähendab, et soolise võrdõiguslikkusega tuleb arvestada kõikides poliitikavaldkondades ja -meetmetes ning seda tuleb soolise aspekti arvestamise ja sooteadliku eelarvestamise kaudu arvesse võtta kõigis eelarvemenetluse etappides;

B.  arvestades, et nagu naiste õigustes ja soolises võrdõiguslikkuses praegu toimuv tagasiminek näitab, on ebavõrdsuse probleem liidus üha suurem, ja arvestades, et liidu eelarve koostamisel tuleb senisest enam võimaldada suure summa eraldamist sotsiaalsete õiguste kaitseks ja arendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja naiste olukorra parandamiseks;

C.  arvestades, et sooteadlik eelarvestamine on soolise võrdõiguslikkuse kohaldamine eelarveprotsessis ja tähendab eelarvete hindamist soolise mõõtme seisukohast, soolise mõõtme arvessevõtmist eelarveprotsessi kõigil tasanditel ning tulude ja kulude ümberkorraldamist soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks(1);

D.  arvestades, et naised kulutavad meestest rohkem aega tasustamata hooldamisele, mis on üks peamisi põhjuseid naiste alaesindatusele tööturul; arvestades, et nõudlus kvaliteetsete, kättesaadavate ja taskukohaste lastehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse teenuste järele on praegu pakkumisest suurem ning mõnel ebasoodsa taustaga perel on raske võimaldada endale erahoiuteenuseid;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi Daphne erieesmärgile piisavat rahastamist ning selle võimalikult suurt tähtsustamist, et kaitsta naisi ja tütarlapsi vägivalla eest;

F.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkusega arvestav eelarvestamine ja sellega seotud poliitikavaldkonnad, mille eesmärk on aidata saavutada sooline võrdõiguslikkus, toovad kaasa jätkusuutlikuma ja kaasavama majanduskasvu ja tööhõive ning suurendavad avaliku sektori kulutuste läbipaistvust ja vastutustundlikkust;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti ettepaneku üks peamisi eesmärke on strateegilised investeeringud ja jätkusuutlik majanduskasv, et toetada majanduslikku ühtekuuluvust ning luua töökohti, eriti noortele; arvestades, et sellega seoses on tähtis keskenduda ka naiste potentsiaali edendamisele kõigis majandussektorites, sealhulgas digiteeritud majanduses ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas; arvestades, et pöörates erilist tähelepanu soolisele aspektile nendes valdkondades, on vaja tegeleda märkimisväärse soolise ebavõrdsuse ja kogu liitu hõlmava oskuste puudujäägiga IKT- ja STEM-valdkonnas;

H.  arvestades, et sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu IMF propageerivad soolise võrdõiguslikkusega arvestavat eelarvestamist kui head juhtimise põhivahendit avalikus rahastamises ning käsitlevad sooteadlikku eelarvestamist kui head eelarvestamistava; arvestades, et OECD tunnustab sooteadlikku eelarvestamist kui olulist vahendit soolise võrdõiguslikkuse rakendamiseks riigi rahanduse kontekstis; arvestades, et 2014.–2020. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis on kolm institutsiooni võtnud kohustuse „integreerida vajaduse korral sootundlikud elemendid ELi eelarvesse“, kuid komisjoni dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019” nenditakse, et „ELi üldeelarves ei kohaldata süsteemselt sooteadlikku eelarvestamist“;

I.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi ning seepärast peaksid naised ja mehed saama ühtviisi kasu riiklikest vahenditest ja teenustest; arvestades siiski, et vaatamata ELi kõrgetasemelistele poliitilistele kohustustele soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise osas ei võeta soolist võrdõiguslikkust veel kõikides poliitikavaldkondades kuluotsuste puhul arvesse;

J.  arvestades, et liit on koos oma liikmesriikidega maailma suurim üleilmse arenguabi rahastaja, sest 50% kogu sellest abist tuleb Euroopa Liidust; arvestades, et kuna teised rahastajad on seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ja naiste reproduktiivtervise valdkondadele antavat toetust vähendanud, peab liit praegust toetust suurendama, eelkõige neis konkreetse soolise mõõtmega valdkondades;

K.  arvestades, et EL on kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise ühisdeklaratsioonis võtnud kohustuse saavutada edu oma kaubandus- ja arengupoliitika sootundlikumaks muutmisel, eesmärgiga 2019. aastal selle kohta aru anda; arvestades, et Euroopa Parlament on vastu võtnud resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes, milles kutsutakse üles võtma soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse valdkonnas mitmeid uusi meetmeid, mis nõuavad tugevaid eelarvelisi ja poliitilisi kohustusi;

L.  arvestades, et inimkaubandus on laastav kuritegevuse liik, mis ohustab ühiskonna kõige ebasoodsamas olukorras olevaid liikmeid, eelkõige prostitutsioonitööstuse poolt ärakasutatavaid naisi ja tüdrukuid;

1.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama avaliku sektori kulude osas süstemaatiliselt sooteadlikku eelarvestamist, sealhulgas järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel ja täpsustamisel, nii et selles võetaks arvesse soolisi aspekte ning et saavutataks kõik kestliku arengu eesmärgid, edendades ja rakendades soolist võrdõiguslikkust käsitlevat kestliku arengu eesmärki nr 5 ja võttes soolist aspekti arvesse kõigis kestliku arengu eesmärkides;

2.  võtab endale kohustuse tagada 2019. aasta eelarvemenetluse käigus soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste õiguste edendamise ja kaitse; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles muutma soolise võrdõiguslikkusega arvestava eelarvestamise eelarvemenetluse lahutamatuks osaks selle kõigil eelarveridadel ja mitte ainult programmides, kus sooline mõju on kõige ilmsem, nii et eelarvekuludest saaks mõjus vahend soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamiseks;

3.  väljendab muret selle pärast, et hoolimata jõulistest institutsioonidevahelistest ja poliitilistest avaldustest ei ole soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid selgesõnaliselt väljendatud ELi eelarvedokumentides ja neid ei võeta arvesse kõigis eelarvemenetluse etappides ning et viimastel aastatel on soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmise jälgimine muutunud võimatuks, kuna konkreetsed soolise võrdõiguslikkuse eelarveread on eelarvest välja jäetud; rõhutab vajadust siduda soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid sihtotstarbeliste eelarveliste eraldistega; lisab, et need eraldised peaksid toetama nii süvalaiendamist kui ka suunatud meetmeid, sest soolisele võrdõiguslikkusele avalduva positiivse mõju seisukohast on oluline kahetine lähenemisviis; 

4.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmine eelarve koostamisel on üldisema soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia üks mõõde, ning juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on rakendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist poliitikatsükli kõigis etappides; rõhutab, et uue poliitika ja uute asutuste kujundamisel avaneb võimalus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist nõuetekohaselt rakendada;

5.  rõhutab, et tänapäevast ja fokuseeritud ELi eelarvet ei ole võimalik saavutada ilma selge ja kõikehõlmava soolise mõõtmeta, mis võimaldab teha paremaid ja tõenditepõhisemaid otsuseid ning mis omakorda aitab tagada riiklike vahendite tõhusat kasutamist ja ELi lisaväärtust kõigis selle meetmetes;

6.  nõuab uue Euroopa tööjõuameti (ELA) kavandamisel terviklikku lähenemisviisi, kehtestades erakorralise likviidsusabi määruses nõude rakendada soolist võrdõiguslikkust ning luues 2019. aasta eelarvesse eraldi eelarverea, et rakendada erakorralise likviidsusabi pädevuste raames soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist;

7.  kordab oma nõudmist, et nt Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja ELi Ühtekuuluvusfondist eraldataks rohkem raha, et kindlustada naiste majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, eelkõige naiste tööhõive ning kvaliteetsetesse ja taskukohastesse avaliku hoolekande teenustesse tehtavate investeeringute kaudu, ja et vähendada soolist ebavõrdsust, sealhulgas kasutades selleks olemasolevaid vahendeid liidu ja liikmesriikide tasandil ning eraldades selleks eraldi eelarverea;

8.  nõuab assigneeringuid naiste ettevõtluse toetamiseks ning naistele juurdepääsu tagamiseks laenudele ja omakapitali kaudu rahastamisele ning selle soodustamist liidu programmide ja fondide, näiteks COSME, programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa Sotsiaalfondi kaudu;

9.  nõuab tütarlaste ja noorte naiste võrdse osalemise tagamist noorte tööhõive algatusega hõlmatud meetmetes ja erilise tähelepanu pööramist neile suunatud kvaliteetsetele koolitus- ja tööpakkumistele, sealhulgas digiteeritud majanduse, IKT- ja STEM-valdkonnas;

10.  kutsub liikmesriike üles tagama, et sooteadliku eelarvestamise kohta tehakse läbimõeldud algatusi, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust hariduse ja tervishoiuteenuste kaudu, eelkõige põhjaliku seksuaalhariduse ja seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ning seonduvate teenuste kaudu;

11.  tuletab meelde, et üks soolise võrdõiguslikkuse eelarvestuse rakendamise nõue on näha ette sõltumatud eelarveread programmis määratletud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamiseks; rõhutab, et tuleb suurendada ressursse, mida kasutatakse naiste ja tütarlaste vastu suunatud igasuguse vägivalla ning LGBTIQ-inimeste vastase soolise vägivalla vastu võitlemiseks, muu hulgas eraldades sel otstarbel Daphne programmi jaoks eraldi eelarverea ning edendades soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamist õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames, kusjuures ajavahemikul 2014–2020 tuleks säilitada vähemalt 2011. aasta kulutuste tase ning järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisel arvestada vajadusega sätestada selle erieesmärgi jaoks eraldi eelarverida; nõuab jätkusuutlikku ja piisavat rahastamist meetmete jaoks, mille eesmärk on Istanbuli konventsiooni tõhus rakendamine, pöörates erilist tähelepanu ja pakkudes rahalist toetust selliste kohtu- ja kohtuväliste töötajate koolitamisele, kes tegelevad kaebustega, mis on seotud seksuaalse kuritarvitamise ja soopõhise vägivallaga;

12.  kutsub ELi ja liikmesriike üles lisama konkreetseid meetmeid ja eraldama piisavad rahalised vahendid, et võidelda naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivallaga ning tagada rändajatest ja pagulastest naiste ning ebakindlas olukorras olevate naiste kaitse vägivalla eest; nõuab sihipäraseid investeeringuid, et tagada naiste õigused ja ohutus kogu varjupaigamenetluse ajal;

13.  tuletab meelde, et väga suur arv ELi sisenevaid pagulasi ja varjupaigataotlejaid on naised ja lapsed; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kuulub ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) aluspõhimõtete hulka, ning kordab oma nõudmist, et soolist mõõdet võetaks arvesse ka rände- ja varjupaigapoliitikas, eraldades eraldi vahendid selleks, et ennetada soolist vägivalda ning tagada juurdepääs tervisele ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele;

14.  kutsub liitu ja selle liikmesriike üles tõhustama oma jõupingutusi, et juurida välja naiste ja tütarlaste inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, võttes selleks kogu liidus piisavaid eelarvelisi kohustusi ja investeerides üha enam ohvrite õigustesse ja kaitsesse, samuti meetmetesse, mille abil vähendatakse nõudlust inimkaubanduse ohvriks langenud naiste ja tütarlaste järele; 

15.  kutsub liitu ja liikmesriike üles ELi arenguabi kaudu toetama naiste õigustega tegelevaid organisatsioone, tütarlastele suurema mõjuvõimu andmist ja naiste osalemist otsuste tegemisel; tuletab meelde, et tingimata on vaja suurendada liidu rahastamist seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamiseks, et leevendada rahastamispuudujääki, mis tuleneb USA otsusest kehtestada uuesti nn üldine suutropiseadus ja seda laiendada;

16.  rõhutab vajadust astuda vastu kodanikuühiskonna tegevusruumi kahanemisele ning kutsub liitu ja liikmesriike üles seadma esikohale investeeringud eesmärgiga toetada ja kaitsta inimõiguslasi ja ennekõike naisinimõiguslasi, kes seisavad oma tegevuses silmitsi soopõhiste tõkete ja ohtudega, andes neile nähtavat poliitilist toetust ja tunnustust, kasutades selleks eelkõige erakorralisi toetusi demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi hädaabifondist, mis on mõeldud ohus olevate inimõiguste kaitsjate jaoks;

17.  on seisukohal, et kestliku arengu eesmärgi nr 5 ja eelkõige selle alleesmärgi (tagada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele) saavutamiseks võetud kohustuste täitmiseks peaks komisjon seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, kaasa arvatud pereplaneerimisele, eraldama vahendid selgelt määratletud seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste eelarvereal või määrates seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvad õigused üheks eesmärgiks oma erinevatel eelarveridadel, näiteks tervishoiu, hariduse, noorte mõjuvõimu suurendamise, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

18.  nõuab tungivalt, et liit ja liikmesriigid suurendaksid oma toetust tütarlaste ja naiste sotsiaalsetele, majanduslikele ja kultuurilistele õigustele partnerriikides; kutsub sellega seoses kõiki osalisi üles tagama, et ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (GAP II) rakendamist parandatakse vastavalt aastaaruannete tulemustele;

19.  tuletab meelde, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil on väga tähtis roll, ja nõuab, et instituudi eelarve, ametikohtade loetelu ja sõltumatus säilitataks;

20.  kutsub liitu üles toetama selliste uute meetmete väljatöötamist, millega edendatakse ja toetatakse soolist võrdõiguslikkust, naiste inimõigusi ja nende majandusliku mõjuvõimu suurendamist liidu kaubanduspoliitikas, ning eraldama piisavalt rahalisi vahendeid nende kulukohustuste täitmiseks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, André Elissen, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Angelika Mlinar, Maria Noichl, Marijana Petir, Pina Picierno, Ernest Urtasun, Jadwiga Wiśniewska, Michaela Šojdrová

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Eck, José Inácio Faria, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Jordi Solé

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Marek Plura, Damiano Zoffoli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

18

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Malin Björk, Stefan Eck, Kostadinka Kuneva

PPE

Anna Maria Corazza Bildt, José Inácio Faria, Jérôme Lavrilleux, Marek Plura

S&D

Vilija Blinkevičiūtė, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Maria Noichl, Pina Picierno, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Jordi Solé, Ernest Urtasun

3

ECR

Jadwiga Wiśniewska

ENF

André Elissen

PPE

Marijana Petir

1

0

PPE

Michaela Šojdrová

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi, Auke Zijlstra


  NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

5

ECR

Bernd Kölmel

EFDD

Eleonora Evi

ENF

Auke Zijlstra

GUE/NGL

Younous Omarjee

NI

Eleftherios Synadinos

2

0

VERTS/ALE

Jordi Solé, Monika Vana

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2018Õigusalane teave