Menetlus : 2018/0172(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0317/2018

Esitatud tekstid :

A8-0317/2018

Arutelud :

PV 22/10/2018 - 17
CRE 22/10/2018 - 17
PV 27/03/2019 - 15
CRE 27/03/2019 - 15

Hääletused :

PV 24/10/2018 - 11.12
CRE 24/10/2018 - 11.12
Selgitused hääletuse kohta
PV 27/03/2019 - 18.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0411
P8_TA(2019)0305

RAPORT     ***I
PDF 1608kWORD 276k
11.10.2018
PE 623.714v02-00 A8-0317/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta

(COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Frédérique Ries

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta

(COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0340),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0218/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0317/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks.

(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Plasti ülemaailmne tootmine on järsult suurenenud ja ulatus 2017. aastal 348 miljoni tonnini. Euroopa osakaal sellest toodangust oli 18,5 % (64,4 miljonit tonni, 3,4 % võrra rohkem eelneva aasta toodanguga võrreldes). Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks ja vähendada plasti üldist kogust keskkonnas. Euroopa plastistrateegia on esimene väike samm sellise ringmajanduse loomisel, mis põhineb kõigi plasttoodete vähendamisel, korduskasutamisel ja ringlussevõtul.

__________________

__________________

32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 0614 final).

32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 0614 final).

33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

Selgitus

Isegi kui see on ülemaailmne probleem, peab Euroopa Liit võtma selle eest vastutuse ja saama mereprügi vastu võitlemisel rahvusvaheliseks liidriks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Plastil on kasulik osa majanduses ja see pakub olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites. Eelkõige kasutatakse plasti pakendamisel (40 %) ja ehitussektoris (20 %). Samuti on olulisel kohal plasti kasutamine auto-, elektri- ja elektroonikaseadmetes ning toidu- ja põllumajandussektoris. Sellele vaatamata nõuab teatavate plasttoodete oluline negatiivne mõju keskkonnale, tervishoiule ja majandusele õigusraamistiku loomist, et seda olulist negatiivset mõju tõhusalt vähendada, sealhulgas piirates selliste ühekordselt kasutatavate toodete turule laskmist, mille ringmajandusel põhinevad alternatiivid on kergesti kättesaadavad.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ringmajanduse lähenemisviisid, mille prioriteet on korduskasutatavad tooted ja korduskasutamise süsteemid, aitavad vähendada jäätmeteket, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ34 artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Sellised lähenemisviisid on kooskõlas ka ÜRO kestliku arengu 12. eesmärgiga35 tagada kestlik tarbimine ja tootmine.

(2)  Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed peaksid olema täielikult suunatud ringmajanduse lähenemisviisidele, mille prioriteet on ohutud, mürgivabad ja ohtlike aineteta korduskasutatavad tooted ning ühekordselt kasutatavate toodete asemel korduskasutamise süsteemid. Kõik meetmed peaksid eeskätt olema suunatud jäätmetekke vähendamisele ja edendama jäätmetekke vältimist, kuna see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ34 artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Kuna ühekordselt kasutatavad tooted võivad oma lühikese olelusringi tõttu avaldada kahjulikku mõju kliimale või keskkonnale, tuleb esmatähtsaks pidada jäätmetekke vältimist ja selliste toodete korduskasutamist, mis võimaldavad vähendada suurel hulgal CO2 heidet ning hoida kokku väärtuslikke tooraineid. Käesolev direktiiv aitab saavutada ÜRO kestliku arengu 12. eesmärki35 tagada kestlik tarbimine ja tootmine.

__________________

__________________

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

35 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

35 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36.EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.

(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Kõikjal maailmas satub ookeanidesse aina suuremas koguses jäätmeid, mis mõjutavad ökosüsteemide seisundit ja põhjustavad loomade hukkumist. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36. EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel, selle tekke vältimisel ja paremal haldamisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.

_________________

_________________

36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kala- ja vesiviljeluse püügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kala- ja vesiviljeluse püügivahendid, nagu lõkspüünised, püünised, ujukid ja poid, võrgud, köied, trossid, nöörid ja jadad, väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ning ka inimeste ja loomade tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Nõukogu võttis oma 25. juuni 2018. aasta kohtumisel vastu järeldused ELi ringmajanduse tegevuskava elluviimise kohta, toetades selgelt meetmeid, mis on võetud Euroopa ja maailma tasandil, et piirata tahtlikult toodetele lisatud mikroplasti kasutamist ning samuti hapniku toimel laguneva plasti kasutamist liidus, ja plastistrateegias ette nähtud meetmeid seoses tekstiilidest, autorehvidest ja tootmiseelsete graanulite lekkimisest tuleneva mikroplastiga. Liit võtab juba meetmeid ja REACHi alusel on käimas protsess, mille raames komisjon palus Euroopa Kemikaaliametil töötada välja XV lisa piirangute seadmise ettepaneku, mis käsitleb tarbija- või professionaalseks kasutamiseks mõeldud igat liiki toodetele mikroplasti osakeste lisamist.

Selgitus

Kuna paljud liikmesriigid on kõnealuses valdkonnas juba võtnud vastu õigusaktid, on oluline, et EL astuks samme Euroopa Kemikaaliameti hinnangu põhjal ja esitaks 2020. aastaks piirangu tahtlikult lisatud mikroplasti osakeste kasutamisele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Liit peaks võtma vastu tervikliku lähenemisviisi mikroplasti probleemile ja ergutama kõiki tootjaid piirama rangelt mikroplasti kasutust oma toodete koostises, pöörates erilist tähelepanu tekstiili- ja rehvitootjatele, sest sünteetiline riietus ja rehvid moodustavad 63 % mikroplastist, mille ringlus lõpeb otseselt veekeskkonnas.

Selgitus

Kuigi direktiivi kohaldamisala ei hõlma mikroplasti (st vähem kui 5 mm suurused plasttükid) ja mikroplasti käsitletakse konkreetsete plastistrateegia meetmetega, on oluline täpsustada, et Euroopa Liidul peaks olema terviklik lähenemisviis sellele probleemile, arvestades plastist mereprügi mõju keskkonnale, mereloomastikule ja inimeste tervisele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Olemasolevate liidu õigusaktide40 ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk41 ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia42 eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.

(6)  Nõuetekohane jäätmekäitlus on (mere)prügi tekke vältimiseks jätkuvalt hädavajalik. Olemasolevate liidu õigusaktide40 ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk41 ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia42 eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.

__________________

__________________

40 Direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 2000/59/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, direktiiv 2008/56/EÜ ning nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

40 Direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 2000/59/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, direktiiv 2008/56/EÜ ning nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

42 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

42 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

Selgitus

Oluline on rõhutada, et prügitekke vältimine algab nõuetekohase jäätmekäitlusega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine pakendite valdkonnas on võtmetegur jätkusuutlikuma väärtusahela saavutamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada Euroopa teadus- ja arendustegevuse programmitöö vahendite raames asjaomaseid rahastamismehhanisme, näiteks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramme (nt programm „Horisont 2020“), pidades silmas plasti käsitlevat tulevast strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.

Selgitus

Plastistrateegias sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja pakendite valdkonnas eraldada piisavalt toetusi ja ressursse teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja kalapüügivahendeid. Käesoleva direktiivi kohaste meetmetega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plasttooted moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Käesolev direktiiv ei piira direktiivi 94/62/EÜ sätete kohaldamist selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis kuuluvad direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõike 1 määratluse kohaselt pakendite hulka.

Selgitus

Direktiiviga 94/62/EÜ hõlmatud ühekordselt kasutatavate plastpakendite kohta on vaja selgitust.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Komisjoni läbivaatamisaruandes tuleks täpsustada, kas kohaldamisala saab laiendada kõigile ühekordselt kasutatavatele toodetele.

Selgitus

Läbivaatamise käigus tuleks uurida võimalust töötada välja selge ja järjepidev lähenemisviis ühekordselt kasutatavatele toodetele, milles võetakse arvesse olelusringi põhimõtteid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)   Maismaareostus ja pinnase saastumine, mida põhjustavad suured plastist esemed ja nende hilisem purunemine kildudeks või mikroplast, võib olla kohalikul ja piirkondlikul tasandil ulatuslik. Kohalikul tasandil võib see olla seotud plasti laialdase kasutamisega põllumajanduses. Et vähendada plastijäätmete mõju keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele, tuleks põhjalikult uurida ka põllumajandusmaalt pärinevat plastireostust.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Plasttooteid tuleks valmistada kogu nende olelusringi silmas pidades. Plasttoodete ökodisainis tuleks alati arvesse võtta toote tootmisetappi, ringlussevõetavust ning võimaluse korral ka korduskasutatavust. Tootjaid tuleks võimaluse korral ergutada kasutama oma toodete valmistamiseks ühte või mitut sobilikku polümeeri, et hõlbustada sorteerimist ja edendada ringlussevõetavust, eriti plastpakendite puhul.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Käesoleva direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramiseks tuleks määratleda ühekordselt kasutatava plasttoote mõiste. Määratlusest tuleks välja jätta olelusringi jooksul mitme kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud plasttooted, mida täidetakse uuesti või korduskasutatakse samal eesmärgil, milleks need kavandati.

(9)  Käesoleva direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramiseks tuleks määratleda ühekordselt kasutatava plasttoote mõiste. Määratlus peaks hõlmama kõrvaldatavaid tooteid, mis on tehtud täielikult või osaliselt plastist ja mis on kavandatud, valmistatud või turule lastud ainult ühekordseks kasutamiseks lühikese aja jooksul enne äraviskamist ning seega tuleks määratlusest välja jätta olelusringi jooksul mitme kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud plasttooted, mida täidetakse uuesti või korduskasutatakse samal eesmärgil, milleks need kavandati.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Toodete ja materjalide väärtuse võimalikult pikaaegne säilitamine ja jäätmetekke vähendamine võib muuta liidu majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks ning vähendada samal ajal väärtuslikele ressurssidele ja keskkonnale avaldatavat survet.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.

(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, võttes arvesse olelusringi põhimõtteid, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.

Selgitus

On oluline, et need meetmed parandaksid üldist keskkonnamõju, võttes arvesse olelusringi põhimõtteid.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides44 sätestatud jälgitavusnõudeid.

(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ning ohutute ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise järsuks ja püsivaks vähendamiseks, nagu tehakse plastkandekottide puhul vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2015/72043a ja ilma et see piiraks direktiivi 94/62/EÜ artikli 18 kohaldamist, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides sätestatud jälgitavusnõudeid. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada toidupakendite suhtes, mis vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele: kõnealune toit on ette nähtud koheseks tarbimiseks, see on ette nähtud tarbimiseks ilma edasise valmistamiseta ja see on ette nähtud tarbimiseks otse pakendist. Liikmesriigid peaksid seadma nende meetmete puhul võimalikult kõrge sihi, mis peaks olema vastavuses eri toodete ja kasutusviiside kaudu prügistamise ohu tõsidusega. Liikmesriigid peaksid vastu võtma riiklikud eesmärgid, et määrata kindlaks, milline on järsule ja püsivale vähendamisele suunatud meetmete mõju. Liikmesriigid peaksid ergutama selliste toodete kasutamist, mis sobivad mitmekordseks kasutamiseks ning mida saab pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistada ja ringlusse võtta, kahjustamata kaupade vaba liikumist siseturul. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, ka siis, kui need leitakse merekeskkonnast, ja jäätmehierarhiat.

___________________

___________________

 

43a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega (ELT L 115, 6.5.2015, lk 11).

44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1–54), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.

44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1–54), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Tubakatoodete filtrid on koguse poolest teised kõige reostavamad plastesemed. Kuigi taimedest toodetud tubakatoodete jaoks ette nähtud tselluloosifiltrite turuosakaal näib suurenevat, on olemasolevate alternatiivide vastuvõetavus ebaselge. Lisaks sellele ei saa ignoreerida filtritega tubakatoodete tohutut mõju keskkonnale, sest need filtrid võivad laguneda väiksemateks plastosadeks. Kasutatud tubakafiltrid sisaldavad ka arvukalt kemikaale, mis on keskkonnale kahjulikud ja millest vähemalt 50 on tuntud inimestele mõjuvate kantserogeenidena, mis võivad filtrist leostuda ja kahjustada ümbritsevat maa-, õhu- ja merekeskkonda. Kasutamisest tulenevate jäätmete keskkonnamõju vähendamiseks on filtriga tubakatoodete jaoks vaja mitmeid eri meetmeid alates ühekordselt kasutatavate, kõrvaldatavate ja plasti sisaldavate filtrite vähendamisest laiendatud tootjavastutuseni, et tagada vastutustundlik jäätmekõrvaldamine ja katta prügikoristusega seotud kulud. Et vähendada maksumaksjate poolt praegu kantavaid märkimisväärseid kogumise ja sortimisega seotud kulusid, peaksid laiendatud tootjavastutuse süsteemid katma nii prügikoristusega seotud kulud kui ka asjakohaste jäätmekogumistaristustega seotud kulud. Kõnealuste meetmete raames võiksid liikmesriigid luua ka stiimuleid sigaretikonide taaskasutamisahela loomiseks, et puhastada need tselluloosatsetaadist (plastmaterjal, mis moodustab 60 % sigaretifiltrite koostisest) ja töödelda need seejärel ümber uuteks plastesemeteks.

Selgitus

Thrown on the roadways, a cigarette butt takes up to ten or twelve years to deteriorate. Very volatile, it also regularly ends up in the rivers it contributes to polluting. In this regard, it is very appropriate to extend the polluter-pays principle to cigarette manufacturers that put on the market products whose waste is very difficult to recycle. According to figures provided by the European Commission, tobacco product filters are the second most polluting single use plastic items, after plastic bottles that contribute to marine litter. As the only provisions in the Commission proposal dealing with tobacco manufacturers are extended responsibility and awareness raising measures, the rapporteur wants to go further and suggests a wide range of measures such as consumption reduction targets for tobacco product filters.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.

(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist, mis vastavad kehtivatele standarditele ja liidu õigusele, ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga. Käesolevas direktiivis kehtestatud turustuspiirangud peaksid hõlmama ka hapniku toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Arvestades polüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide olemasolu, tuleks piirata ka vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordsete toidu- ja joogipakendite kasutamist.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  On asjakohane lükata mõnevõrra edasi plasttaldrikute ja -söögiriistade liidu turule laskmise keelu rakendamist, isegi kui sobivad ja kestlikumad alternatiivid on juba kergesti kättesaadavad, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, et vältida teatavate sotsiaalteenuste, näiteks haridusasutuste toitlustamise ja tervishoiuteenuste osutamise järjepidevusega seotud riske.

Selgitus

Kompromissi saavutamiseks säilitab raportöör loomulikult direktiivi kohaldamisala praegusel kujul, eelkõige selliste toodete loetelu osas, mille suhtes kehtib keeld, kuid ta näeb ette kaheaastase perioodi plasttaldrikute ja -söögiriistade järkjärguliseks kasutusest kõrvaldamiseks (kuni 2023. aastani). Seda tehakse riigihankeid käsitleva direktiivi 2014/24/EL sätete kohaselt, et tagada teatavate sotsiaalteenuste, näiteks haridusasutuste toitlustamise ja tervishoiuteenuste osutamise järjepidevus.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  Direktiiviga 94/62/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2015/720, sätestati komisjoni jaoks nõue vaadata 27. maiks 2017 läbi meetmed, mida võetakse eriti õhukeste plastkandekottide kasutamise vähendamiseks olelusringi mõjuhinnangute põhjal. Komisjon ei ole seni kõnealust läbivaatamist teinud. Kuna sellised plastkotid muutuvad kohe prahiks ja tekitavad mereprügi, on asjakohane kehtestada meetmed, millega piiratakse nende turule laskmist, v.a juhtudel, mis on rangelt vajalikud. Eriti õhukesi plastkandekotte ei tohiks lasta turule lahtise toidu pakendina, v.a juhul, kui neid on vaja hügieeni põhjustel või niiske lahtise toidu pakendamiseks (nagu toores liha, kala või piimatooted). Eriti õhukeste plastkandekottide puhul, mille suhtes ei kohaldata kõnealust turustamispiirangut, peaksid jääma kohaldatavaks direktiiviga (EL) 2015/720 kehtestatud sätted.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 c)  Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed, millega edendatakse muust kui plastmaterjalist alternatiivide kasutamist, ei tohiks mingil juhul põhjustada kahjuliku mõju suurenemist keskkonnale ja kliimale, näiteks täiendavaid CO2 heitkoguseid või väärtuslike ressursside kasutamist. Kuigi paljud muust kui plastmaterjalist alternatiivid on valmistatud loodusvaradest ning eeldatavasti on need pärit biomajandusest, on eriti oluline tagada nende materjalide kestlikkus. Jäätmehierarhia osas tuleks käesolevas direktiivis sätestatud meetmete ja nende rakendamisega seada prioriteediks pigem jäätmetekke vältimine või korduskasutatavatele toodetele üleminek kui muude ühekordsete alternatiivide kasutamine, isegi kui need on valmistatud muust kui plastmaterjalidest.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Ühed kõige enam liidu randadelt leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite korgid ja kaaned, mille märkimisväärne osa on valmistatud plastist. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, lubada turule lasta ainult siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, millega vähendatakse oluliselt joogipakendite korkide ja kaante keskkonda sattumist. Selliste joogipakendite suhtes, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EMÜ II lisas sätestatud põhinõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/201245 ning sellele standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele.

(13)  Ühed kõige enam liidu randadelt leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite korgid ja kaaned, mis on valmistatud plastist. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, lubada turule lasta ainult siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, millega vähendatakse oluliselt joogipakendite korkide ja kaante keskkonda sattumist ja suurendatakse nende ringlussevõtmise koguseid. Selliste joogipakendite suhtes, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EMÜ II lisas sätestatud põhinõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/201245 ning sellele standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele. Selleks et tagada plasti ringlussevõtmine, tuleb tagada ringlussevõetavate materjalide turul kasutuselevõtmine. Seetõttu on asjakohane kehtestada nõue, mis sätestab teatavates toodetes ringlussevõetud plasti kohustusliku minimaalse sisalduse.

___________________

___________________

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Direktiivi 94/62/EÜ artikli 9 lõike 5 kohase läbivaatamise raames peaks komisjon võtma arvesse eri pakendamismaterjalide, sh komposiitmaterjalide vastavaid omadusi olelusringi hindamiste alusel, pöörates erilist tähelepanu jäätmetekke vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale disainile.

Selgitus

Solutions for attaching caps and lids to the bottles of carbonated drinks are not yet available on the market, given the specific requirements, including consumer safety, for the closures of such drinks. Additional time should therefore be given for the technical development of such solutions. The transition time should be long enough to allow for the development of the European standard as set out in this Article, and for a lead-in time to adopt production lines. Work on the European standard should start without any delay. In order to support the uptake of secondary raw materials and the functioning of the circular economy, a minimum level of recycled content should be established. Many players in the food and drinks sector have already committed to produce plastic bottles containing at least 25% of recycled plastics. It is important to support this commitment taken by the industry, which is directly involved in the overall solution to the major problem of marine litter. The changes to Article 6(1) and 6(2) are technical and aim at clarifying the scope of the Article.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Naiste tervise huvides tuleks vältida ohtlike keemiliste ainete sisaldust hügieenisidemetes ja tampoonides ning tampoonide aplikaatorites. Samuti on mitmeotstarbeliste ja majanduslikult jätkusuutlikumate lahenduste kättesaadavus äärmiselt oluline, et tagada naistele täielik ühiskonnaelus osalemine.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus.

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Kanalisatsiooni kaudu kõrvaldamine võib lisaks põhjustada olulist kahju kanalisatsioonivõrgule, ummistades pumpasid ja blokeerides torusid. Nendes toodetes kasutatavate materjalide omaduste ja sobivate jäätmekõrvaldamisvõimaluste kohta on sageli väga vähe teavet. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid ja teadlikkuse suurendamise meetmeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida, millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine, plasti olemasolu tootes ja toote ringlussevõetavus. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et see oleks tõhus ja selgelt arusaadav ega oleks eksitav. Komisjon peaks samuti kaaluma olemasolevaid vabatahtlikke kokkuleppeid. Kalapüügivahendite suhtes tuleks kohaldada määruse (EÜ) nr 1224/2009 alusel vastu võetud märgistusnõudeid. Liikmesriigid peaksid rakendama ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke kalapüügivahendite märgistamise suuniseid.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on teavitada tarbijaid artikli 10 kohaselt kahjust, mida jäätmete sobimatu kõrvaldamine keskkonda võib põhjustada kanalisatsioonivõrkudele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud.

(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete vajalikud kulud ja tegeleda tarbijate väärkäitumisega. Need kulud ei tohiks ületada kulusid, mis on vajalikud selleks, et osutada nimetatud teenuseid kulutõhusalt, ja need tuleks kehtestada läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügi koristamise kulud peaksid olema proportsionaalsed ja põhinema direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 1 kohaselt kehtestatud selgetel eesmärkidel. Nende eesmärkidega tuleks kindlaks määrata laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud puhastustegevuse maht ja ulatus kooskõlas liidu õiguses sätestatud jäätmetekke vältimist ja mereprügi käsitlevate asjaomaste kohustustega. Selline tegevus peaks hõlmama näiteks prügitekke vältimist ja prügi kogumist tänavatel, turgudel ja muudes avalikes kohtades ning avalikel üritustel, kuid ei tohiks hõlmata toiminguid, sealhulgas mere- ja ookeani puhastamist, mille eest ei vastuta ametiasutused.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Majandusstiimulid võivad mõjutada tarbijate valikut, suurendada või vähendada konkreetseid tarbimisharjumusi ning seetõttu saab neid kasutada tõhusa eelneva vahendina, et vähendada teatavate plastide mõju keskkonnale.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu.

(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt peab laeva kapten teatama lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kui kaotatud kalapüügivahendit ei õnnestu tagasi tuua. Et tagada kooskõlastatud järelevalve, peaksid liikmesriigid koguma ja registreerima kaotatud kalapüügivahendite kohta esitatud teavet ning edastama selle igal aastal komisjonile. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, millega tagatakse, et rahalised maksed, mida plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad teevad tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, oleksid kohandatud, et võtta eelkõige arvesse selliste kalapüügivahendite vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust.

___________________

___________________

46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.

46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid käsitleva laiendatud tootjavastutuse raames peaksid liikmesriigid jälgima, hindama, koguma ja ringlusse võtma kalapüügivahendeid, et täita käesolevas direktiivis plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumiseks ja ringlussevõtuks sätestatud kvantitatiivsed eesmärgid.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavades tuleks käsitleda põllumajanduse plastijäätmete probleemi ja komisjon peaks 2023. aastaks kehtestama asjakohasel viisil plastijäätmetega seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardi kui keskpika perioodi uue rangema tingimuse. Uue nõuetele vastavuse tingimuse raames oleksid põllumajandustootjad kohustatud kasutama volitatud jäätmekäitlusettevõtja teenust, et korraldada plasti kogumist ja ringlussevõtmist, ning säilitama tõendeid plastijäätmete nõuetekohase käitamise kohta.

Selgitus

Sarnane nõue on kehtestatud 2006. aasta jäätmekäitluse määruses (Inglismaal ja Walesis, 2005. aastal Šotimaal). Sellega laiendati jäätmekäitluse kontrolli põllumajandusele. See tõi kaasa suuri muudatusi, näiteks loobuti põllumajandusettevõtete plasti, sealhulgas pakkenööri, silokile, pihustuspudelite ning väetise- ja seemnekottide põletamisest ja matmisest. Lisaks nõuti, et põllumajandustootjad kasutaksid plasti ja muude jäätmete kogumise ja ringlussevõtu korraldamiseks volitatud ja hea mainega jäätmekäitlusettevõtjate teenust.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.

(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus, et stimuleerida nõuetekohasel jäätmete kõrvaldamisel vastutustundlikku tarbijakäitumist. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. See teave peaks sisaldama jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Võitlus prügi vastu toimub pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühiste jõupingutustena. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjaid tuleks ergutada kasutama oma turustusvõimalusi, et edendada ja suunata säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid tarbimisharjumusi ja toodete kasutamist.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Vastavalt liidu õigusaktidele peab komisjon aitama liikmesriikidel luua strateegiad ja kavad kalapüügivahendite merre sattumise vähendamiseks, kasutades selleks ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi. Jõupingutused võivad hõlmata teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja programme selliste jäätmete mõju kohta mereökosüsteemidele, teostatavusuuringuid biolagunevate/kompostitavate kalapüügivahendite kohta, haridusprojekte kaluritele ning spetsiaalseid riiklikke programme plasti ja muude esemete eemaldamiseks merekeskkonnast.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule.

(20)  Joogipudelid (korkide ja kaantega), mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ja suurendada tootmist ringlussevõetavast materjalist ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. Selle minimaalse kogumiseesmärgiga peaks kaasnema plastpudelite konkreetse ringlussevõetava materjali nõue, tagamaks, et rohkem kogutud plasti taaskasutatakse või võetakse ringlusse ja viiakse seega taas ringmajandusse. Need meetmed suurendavad otseselt kogumis- ja ringlussevõtu määra, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakuvad seega uusi võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule. Liigiti kogumise miinimumeesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama olemasolevate laiendatud tootjavastutuse skeemide nõuetekohase toimimise. Komisjon peaks kehtestama tagatisrahasüsteemide toimimise suunised liikmesriikidele, kes otsustavad selliseid skeeme luua.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Direktiivis 2008/98/EÜ määratletakse „liigiti kogumist” kogumisena, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/8511a , millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, on osutatud, et liigiti kogumist võiks teostada ukselt-uksele kogumise, kohaletoomise ja vastuvõtu süsteemide või muu kogumiskorra kaudu. Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punktis a on sätestatud erand, mille kohaselt peaks olema võimalik koguda teatavat liiki jäätmeid koos, tingimusel et see ei takista kvaliteetset ringlussevõttu või muud jäätmete taaskasutamist vastavalt jäätmehierarhiale, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga. Sellise erandi tegemine peaks olema võimalik ka käesoleva direktiivi rakendamisel.

 

_____________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109).

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.

(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid, sealhulgas kogu liitu hõlmavate vähendamiseesmärkide seadmist aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajavahemikuks, ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata.

___________________

___________________

48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Samuti tuleks tarbijaid nende käitumise eest motiveerida või vajaduse korral karistada.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite keskkonnamõju, et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(25)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kala- ja vesiviljeluse püügivahendite mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Selgitus

Käesolevasse põhjendusse tuleb lisada viide mõju kohta inimeste tervisele, kuna sellele on osutatud hiljem artiklis 1, milles on esitatud käesoleva direktiivi eesmärgid, ja seda on juba käsitletud põhjenduses 5.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Kuna plastist mereprügi levik ei piirdu üksnes liitu ümbritseva merekeskkonnaga ja ka teistes maailma paikades väljaspool liitu on seda meres suurtes kogustes, peaksid liikmesriigid tagama, et jäätmete eksport kolmandatesse riikidesse ei tekita kusagil mujal plastist mereprügi juurde.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 b)  Liikmesriigid saavad mereprügi vähendamisel palju ära teha, jagades kolmandate riikidega oma teadmisi ja kogemusi materjalide säästva majandamise alal.

Selgitus

Mereprügi on ülemaailmne keskkonnaprobleem. ELi oskusteabe ja kogemuste jagamine võib aidata seda keerulist probleemi lahendada.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 c)  Avaliku sektori asutused, kaasa arvatud liidu institutsioonid, peaksid teistele eeskuju näitama.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veeorganismidele ja -keskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja jätkusuutlikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ning plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ning plasti sisaldavate kala- ja vesiviljeluse püügivahendite suhtes.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;

(1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on või võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „ühekordselt kasutatav plasttoode“ – täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see tootjale uuesti täitmiseks tagastada või seda kavandatud eesmärgil korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda;

(2)  „ühekordselt kasutatav plasttoode“ – täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis on kavandatud, valmistatud või turule lastud ühekordseks lühiajaliseks kasutamiseks ja seejärel visatakse ära;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  „eriti õhuke plastkandekott“ – direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunktis c määratletud plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks;

(3)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamise eesmärgil kinnipidamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks, püüdmiseks või kinnipidamiseks;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel selle juurde või külge;

(4)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel või kaotamisel selle juurde või külge;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL50 tähenduses, laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1380/201351 artikli 4 punktis 28 määratletud püügitegevusega;

(10)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL50tähenduses, oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib ning seega laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kala- või vesiviljeluse püügivahendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1380/201351 artikli 4 punktides 25 ja 28 esitatud määratluste kohaselt;

___________________

___________________

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  „liigiti kogumine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 11 määratletud liigiti kogumine;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  „biolagunev plast“ – plast, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena järele vaid süsinikdioksiid (CO2), biomass ja vesi ning mis vastab kompostimise ja anaeroobse lagunemise tulemusena taaskasutatavaid pakendeid käsitlevatele Euroopa standarditele;

Selgitus

In the context of the amendments on biodegradable plastics suggested in the following definitions should be integrated into article 3 of the directive in order to ensure coherence with other legislation and conformity with CEN standards. The definition of biodegradation is based on OECD (statistical term glossary) and ISO definitions (15270:2008; 17088). The definition of biodegradable plastics is derived from the definition of biodegradation. If a biodegradable plastic is certified according to European standards for industrial composting (EN 13432) is should be called compostable and a clear disposal message should be shared with the consumer.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  „tubakatooted“ – direktiivi 2014/40/EL artikli 2 punktis 4 määratletud tubakatooted;

Selgitus

Määratlusega viidatakse muudatusettepanekule, millega lisatakse kõnealune tootekategooria direktiivi artiklisse 4, mis käsitleb tarbimise vähendamist. Toimivad alternatiivid on olemas ja plasti sisaldavad tselluloosipõhised tubakafiltrid on võimalik nende vastu välja vahetada. Need alternatiivid on keskkonnasõbralikud ja biolagunevad, kuid tubakatööstus ei ole neid veel üle võtnud.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Tarbimise vähendamine

Tarbimise vähendamine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et märkimisväärselt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist, hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva].

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hiljemalt... [neli aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva] vähendada oma territooriumil järsult ja püsivalt lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist.

Need meetmed võivad hõlmata riiklikke tarbimise vähendamise eesmärke, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust.

Need meetmed võivad hõlmata meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust nende olelusringi jooksul, sealhulgas mahajäetud prügina.

 

Liikmesriigid koostavad riiklikud kavad, milles kirjeldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud meetmeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kavadest ja vajaduse korral ajakohastavad neid. Komisjon võib anda kavade kohta soovitusi.

 

Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud eesmärgi saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid riiklikud koguselised vähendamise eesmärgid. Need eesmärgid võetakse vastu ... [käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäev].

 

Käesoleva lõike alusel võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Direktiiviga 94/62/EÜ hõlmatud toodete puhul ei piira need meetmed kõnealuse direktiivi artikli 18 kohaldamist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest meetmetest kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/15351a, kui kõnealuses direktiivis seda nõutakse.

2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse metoodika lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise märkimisväärse vähenemise arvutamiseks ja tõendamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse metoodika lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise järsu ja püsiva vähenemise arvutamiseks ja tõendamiseks hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

2 a.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, mis võimaldaksid püsivalt piirata tubakatoodete, eelkõige plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite mõju keskkonnale, vähendades plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite kasutamisest tulenevat prügi järgmiselt: 50 % aastaks 2025 ja 80 % aastaks 2030, võrreldes vahemikus 2014–2016 turule lastud filtriga tubakatoodete kaalutud keskmisega.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

Selgitus

The ambitious and sustained reductions shall be met within 4 years of transposition, i.e. in 2025 (assuming adoption of Directive in 2019). Member States shall adopt the necessary measures as part of the transposition of the Directive, as laid down in the Commission proposal. In order to ensure consistency and transparency of these measures, Member States should draw up plans where all relevant measures are summarised. In addition, in order to ensure that substantial efforts are made and to establish a benchmark for their reduction measures, Member States should establish their own quantitative targets reflecting the ambition level and the expected results of these measures. The timeline is set out as follows: The methodology for calculation and verification should be adopted by the Commission by 2020 (assuming adoption of Directive in 2019). The first reporting by Member States of data on the placing on the market of products covered by this Article will take place in the same year (see Article 13). Using the methodology, MS shall at the latest in 2021 define their national target that fulfils the objective of ambitious and sustained reductions, to be met by 2025. The review of the directive will take place in 2026 (5 years after transposition - see Article 15). In that review the Commission will assess the national targets and efforts until 2025 and if appropriate make a proposal for EU-wide targets.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on korgid ja kaaned, mis on märkimisväärses osas valmistatud plastist, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge.

1.  Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on plastist korgid ja kaaned, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid tagavad, et aastaks 2025 võib lisa C osas loetletud joogipudeleid turule viia ainult siis, kui need on valmistatud vähemalt 35 % ulatuses ringlusmaterjalist ja on ringlussevõetavad.

 

1. jaanuariks 2022 võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse metoodika ringlusmaterjali osakaalu arvutamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaani sellistena, mille märkimisväärne osa on valmistatud plastist.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaasi plastist valmistatuna. Käesolev artikkel ei hõlma klaasist ega metallist joogipakendeid, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid lõikes 1 osutatud nõude kohta.

3.  Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid lõikes 1 osutatud nõude kohta hiljemalt ... [kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Need standardid puudutavad eelkõige vajadust tagada joogipakendite, sealhulgas gaseeritud jookide pakendite sulgemissüsteemide vajalik vastupidavus, töökindlus ja ohutus.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Artikkel 7

Märgistusnõuded

Märgistusnõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis turule lastakse, kannavad nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave ühe või mitme järgmise aspekti kohta:

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete müügipakendid, mis turule lastakse, kannavad mitut toodet sisaldavatel pakenditel ja eraldi pakendamise korral ka igal tootel eraldi selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud järgmine teave:

(a)  toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;

(a)  toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;

(b)  tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju, või

(b)  tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju ning

(c)  plasti olemasolu tootes.

(c)  plasti olemasolu tootes.

 

Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete müügipakendid, mis turule lastakse, välja arvatud filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid, kannavad mitut toodet sisaldavatel pakenditel ja eraldi pakendamise korral ka igal tootel eraldi selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave toote ringlussevõetavuse kohta.

2.  Komisjon võtab hiljemalt... [12 kuud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud märgistuse nõuded. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Komisjon võtab hiljemalt... [12 kuud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud märgistuse nõuded, ning võtab seejuures arvesse valdkondlikke vabatahtlikke kokkuleppeid ja pöörab erilist tähelepanu vajadusele vältida tarbijaid eksitava teabe esitamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Selgitus

On parem, kui märgistus on müügipakendil, mitte tootel (näiteks niisutatud pühkepaberite pakendil, mitte pühkepaberil endal). Ühekordselt kasutatava plasti kasutamise vähendamiseks tuleks tarbijaid teavitada võimalikest alternatiividest. Tarbijaid tuleks vastutustundliku ostmise eesmärgil teavitada ka toodete ringlussevõetavusest. Komisjon peab võtma arvesse ka tööstusharu valdkondlikku kokkulepet, sest see aitab tarbijaid paremini teavitada ning välja töötada selget ja loetavat märgistust.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.

Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Tootjate poolt nende kohustuste täitmiseks makstav rahaline osalus ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja see määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Seoses esimeses lõigus osutatud prügi koristamise kuludega tagavad liikmesriigid, et tootjate makstav rahaline osalus määratakse kindlaks proportsionaalselt ja seda kohandatakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikele 4 ning selle puhul võetakse arvesse üksiktoodete või tooterühmade koristamiskulusid. Kulud piirduvad tegevustega, mida riigiasutused korrapäraselt teostavad või tellivad ja mille hulka kuulub prügikoristus, mille eesmärk on täita liidu õigusaktidest tulenevaid jäätmetekke vältimise ja keskkonnakaitse kohustusi.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon töötab liikmesriikidega konsulteerides välja suunised laiendatud tootjavastutuse süsteemidega hõlmatud prügikoristuskulude jaotamise kohta.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid, mida kohaldatakse plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite suhtes, aitavad saavutada artikli 4 lõikes 2a sätestatud keskkonnaeesmärki, muu hulgas tagades, et plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite tootjad katavad nende toodete jäätmete kogumise, nende edasise transpordi ja töötlemise kulud, sealhulgas prügi koristamise kulud ja nende toodete kohta teadlikkuse tõstmise meetmetega seotud kulud, millele on osutatud artiklis 10. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas nõuda, et laiendatud tootjavastutuse süsteemide raames loodaks kasutatud filtrite kogumise või selleks raha kogumise süsteemid või edendataks kasutatud filtrite saastest puhastamist ja ringlussevõttu jäätmete taaskasutusahela loomise abil.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate liidu turule lastavate kalapüügivahendite jaoks.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate liidu turule lastavate kalapüügivahendite jaoks. Nende süsteemide abil tagavad liikmesriigid, et igal aastal saavutatakse plasti sisaldavate püügivahendite minimaalne kogumise määr. Alates 2025. aastast on minimaalne kogumise määr 50 % ja see arvutatakse asjaomasel aastal asjaomases liikmesriigis kogutud plasti sisaldavate püügivahendite kogumassi alusel, väljendatuna protsendimäärana asjaomases liikmesriigis kolmel eelneval aastal turule lastud plasti sisaldavate püügivahendite keskmisest massist.

 

Lisaks tagavad liikmesriigid, et laiendatud tootjavastutuse süsteemide abil saavutatakse 2025. aastaks plasti sisaldavate kalapüügivahendite puhul vähemalt 15 % ringlussevõtu eesmärk. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas täiendavalt nõuda, et kõnealuste süsteemidega

 

(a)  oleks võimalik rahalist osalust kohandada kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikega 4, et edendada korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettenähtud kalapüügivahendite turule laskmist;

 

(b)  loodaks tagatisrahasüsteem, mis motiveerib tagastama vanu, mahajäetud või kasutuskõlbmatuid kalapüügivahendeid;

 

(c)  kaasneksid järelevalve-, jälgimis- ja aruandlusprogrammid.

Selgitus

This amendment backs the proposal of the Commission asking Member States to introduce extended producer responsibility (EPR) schemes for fishing gear containing plastic In order to ensure the most effective reduction of marine litter from this multiple use product. It is important to specify how the EPR scheme will be implemented, hence the following provisions are included: a separate collection target for fishing gear of 50% by 2025; the establishment of deposit-refund schemes except in small unmanned ports or in remotely located ports, and an acceptable recycling target of 15% for fishing gear by 2025. For example, Iceland's best practises has already achieved a recycling target for nets of 45% in 2006, estimated today at 85% of recovery for both nets and wires.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Piiramata nõukogu määruses (EÜ) nr 850/981a kehtestatud tehniliste meetmete kohaldamist, palub komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid, et tagada kalapüügivahendite puhul ringmajandust toetav disain, mis soodustaks valmisolekut korduskasutuseks ja hõlbustaks olelusringi lõpul ringlussevõttu.

 

__________________

 

1a Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

Selgitus

Kalapüügivahendid on mõeldud vastu pidama. Seetõttu on oluline kehtestada komisjoni algatusel ühtlustatud standardid, et hõlbustada ELi turule lastud püügivahendite ringlussevõttu nende olelusringi lõpul.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest, ja tagada nende hilisem ringlussevõtt. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – alalõik 1a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimest lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohaldamist.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon töötab liikmesriikidega konsulteerides välja tagatisrahasüsteemide toimimise suunised.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

Artikkel 10

Teadlikkuse suurendamise meetmed

Teadlikkuse suurendamise meetmed

1.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid järgmisest:

1.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et motiveerida lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid vastutustundlikult käituma ja teavitada neid järgmisest:

(a)  kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;

(a)  kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutatavate alternatiivide olemasolu, korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;

(b)  kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale.

(b)  kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale;

 

(b a)  nende toodete jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmed, mida liikmesriigid võtavad artiklite 4–9 ülevõtmiseks ja rakendamiseks, peavad vastama liidu toidualastele õigusnormidele, tagamaks, et ei kahjustata toiduhügieeni ega -ohutust.

Meetmed, mida liikmesriigid võtavad artiklite 4–9 ülevõtmiseks ja rakendamiseks, peavad vastama liidu toidualastele õigusnormidele, tagamaks, et ei kahjustata toiduhügieeni ega -ohutust, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/20041a. Liikmesriigid soodustavad toiduga kokkupuutuvates materjalides plasti asemel säästlikumate ja ohutumate alternatiivide kasutamist, kui see on võimalik.

 

________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

Selgitus

28. novembril 2017 avaldas komisjon tegevuskava eesmärgiga vaadata läbi kehtiv määrus toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta. Kui määrus vaadatakse läbi 2019. aasta teises kvartalis, nagu on tegevuskavas näidatud, saab sellele määrusele viidates võtta arvesse võimaliku muudetud määruse uusi sätteid.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et jäätmematerjalide eksport kolmandatesse riikidesse ei tekita kusagil mujal mereprügi juurde.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artiklite 5, 6, 7 ja 8 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1.  Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artiklite 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Selgitus

Artiklite 4, 9 ja 10 väljajätmist ei ole põhjendatud.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Artikkel 13

Teave rakendamise järelevalve kohta

Teave rakendamise järelevalve kohta

1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ52 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ53 kohaldamist, peavad liikmesriigid, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, looma andmekogu, mis sisaldab järgmist teavet:

1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ52 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ53 kohaldamist, peavad liikmesriigid, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, looma andmekogu, mis sisaldab järgmist teavet:

(a)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;

(a)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;

 

(a a)  andmed lisa F osas loetletud toodete turule laskmise ja liigiti kogumise kohta, et tõendada edusamme artiklis 9 sätestatud eesmärgi saavutamisel;

 

(a b)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et jälgida nende tarbimist liidus;

 

(a c)  andmed turule lastud plasti sisaldavate püügivahendite kohta ning kasutuselt kõrvaldatud püügivahendite kogumise ja töötlemise kohta;

(b)  teave liikmesriikide võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel.

(b)  teave liikmesriikide kavade ja võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel;

 

(b a)  andmed mereprügi kohta, eelkõige käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tuleneva mereprügi kohta, et jälgida võetud meetmete mõju.

Esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ajakohastatakse igal aastal 12 kuu jooksul pärast selle vaatlusaasta lõppu, mille kohta andmeid koguti. Võimaluse korral kasutatakse andmekogude esitamiseks direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenuseid.

Esimese lõigu punktis a osutatud andmed esitatakse esmakordselt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Punktides a–ac osutatud andmeid ajakohastatakse igal aastal 12 kuu jooksul pärast selle vaatlusaasta lõppu, mille kohta andmeid koguti. Võimaluse korral kasutatakse andmekogude esitamiseks direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenuseid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on juurdepääs lõike 1 kohaselt loodud andmekogudele.

2.   Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on juurdepääs lõike 1 kohaselt loodud andmekogudele.

3.  Euroopa Keskkonnaamet avaldab liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriigi ülevaatearuandeid.

3.   Euroopa Keskkonnaamet avaldab liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriigi ülevaatearuandeid.

4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud andmekogumi, teabe ja andmete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud andmekogumi, teabe ja andmete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

___________________

___________________

52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

Selgitus

Meetmete ja nende tõhususe hindamiseks on oluline, et esitatud andmed oleksid võimalikult põhjalikud.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

Artikkel 15

Hindamine ja läbivaatamine

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasoleval teabel. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

2.  Komisjon esitab lõike 1 kohase hindamise põhitulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

2.  Komisjon esitab lõike 1 kohase hindamise põhitulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kui vaja, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. Vajaduse korral kehtestatakse kõnealuse ettepanekuga lisa A osas loetletud toodete suhtes liidu tasandil siduvad koguselised tarbimise vähendamise eesmärgid.

3.  Aruandes näidatakse ühtlasi, kas:

3.   Aruanne sisaldab:

(a)  ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa on vaja üle vaadata;

(a)  hinnangut vajaduse kohta vaadata läbi ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa;

(b)  on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks;

(b)  uuringut selle kohta, kas on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks; sellega seoses tuleb aruandes kaaluda absoluutarvudes väljendatud eesmärkide püstitamist, võttes arvesse tarbimise taset ja liikmesriikides juba saavutatud vähendamist;

 

(b a)  hinnangut käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetes kasutatavate materjalide muutumise ja uuenduste kohta nende toodete korduskasutatavate alternatiivide uutes tarnesüsteemides; see hõlmab nende materjalide ja nende alternatiivide olelusringi üldist keskkonnaanalüüsi;

(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise suhtes tule enam piiranguid kohaldada.

 

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 13 lõike 1 punktis a sätestatud aruandluskohustuste järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid rakendavad meetmeid, mis on vajalikud, et järgida artiklit 5 ja artikli 7 lõiget 1 alates... [2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning artikli 6 lõiget 1 alates [3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Liikmesriigid rakendavad meetmeid, mis on vajalikud, et järgida artiklit 5 ja artikli 7 lõiget 1 alates... [2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning artikli 6 lõiget 1 alates... [3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], kuid erandiks on meetmed, mis on vajalikud artikli 6 lõikes 1 osutatud gaseeritud jookide pakendeid puudutava nõude järgimiseks ning mida liikmesriigid peavad kohaldama alates... [5 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon kontrollib, et need sätted ei looks põhjendamatuid takistusi ühtse turu toimimisele.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida hõlmab artikkel 4 tarbimise vähendamise kohta

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida hõlmab artikkel 4 tarbimise vähendamise kohta

 

  Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned

–  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

–  toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

 

Toidu müümine ühe inimese portsjoni suuruses pakendis või söögiriistu sisaldavas pakendis näitab, et see toit on ette nähtud otse pakendist tarbimiseks.

 

Edasise valmistamise mõiste hõlmab selliseid tegevusi nagu kuumutamine, keeva vee lisamine, pesemine, viilutamine ja lõikamine.

 

Käesoleva lisa A, E ja G osadega hõlmatud ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite näited:

 

  kiirtoidupakendid, näiteks külmalt tarbimiseks mõeldud toitu või salatit sisaldavad karbid

 

  kiirtoidupakendid, näiteks kuumalt tarbimiseks mõeldud toitu või salatit sisaldavad karbid, välja arvatud juhul, kui tarbija peab pärast toote ostmist ise toitu kuumutama

 

  burgeri-, võileiva- ja wrapikarbid

 

  ühe inimese portsjoni suuruses pakendis ja ühekaupa müüdav värske või töödeldud toit, mis ei vaja edasist valmistamist (näiteks puuviljad, köögiviljad, magustoidud või jäätised)

 

Selliste pakendite näited, mis ei ole käesoleva lisa A, E ja G osadega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plastist toidupakendid:

 

  kuivtoidu või külmalt müüdava edasist valmistamist eeldava toidu pakendid

 

  pakendid, mis sisaldavad toitu rohkem kui ühe inimese portsjoni suuruses koguses

 

  ühe inimese portsjoni suuruses pakendis toit, mida müüakse rohkem kui ühe kaupa

–  Joogitopsid

 

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)

–  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), välja arvatud (kuni 2023. aastani) direktiivi 2014/24/EL1a artikli 2 punktis 8 määratletud, enne 31. detsembrit 2018 sõlmitud asjade riigihankelepingu alusel haridus- või tervishoiuasutustele tarnitud söögiriistad.

 

___________________

 

1a „asjade riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on asjade ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma. Asjade hankeleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Taldrikud

–  Taldrikud, välja arvatud (kuni 2023. aastani) direktiivi 2014/24/EL1a artikli 2 punktis 8 määratletud, enne 31. detsembrit 2018 sõlmitud asjade riigihankelepingu alusel haridus- või tervishoiuasutustele tarnitud taldrikud.

 

___________________

 

1a „asjade riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on asjade ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma. Asjade hankeleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas selliste varte mehhanismid

–  Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, välja arvatud selliste varte mehhanismid

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Eriti õhukesed plastkandekotid, välja arvatud juhul, kui need on vajalikud hügieenipõhjustel või niiskete lahtiste toidukaupade pakkimiseks

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Hapniku toimel lagunevast plastist tooted

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendid, mida kasutatakse ilma edasise valmistamiseta otse pakendist tarbitava või kaasavõetava toidu pakendamiseks.

Selgitus

All these additional market restriction for products are coherent with the current EU legislation in force or political statement from the European Parliament. For e.g. the European Parliament has just called, on Thursday 13 of September 2018, for a complete EU ban on oxo-degradable plastic by 2020, as this type of plastic negatively affects the recycling of conventional plastic and fails to deliver a proven environmental benefit. Furthermore, the proposal to add a ban of some applications of expanded polystyrene (EPS) in the SUP proposal is justified by the fact that polystyrene, in its various sizes, appears in rank 1, 3, 13, 28 and 53 of the plastic waste most commonly found on European beaches, according to the Commission's classification in its impact assessment (Part II, pages 31 and 32). That is more than 31% of all plastics found on European beaches. Clearly, European legislators must find a way to address and to limit this source of marine litter, which the Commission has not done in its proposal.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – C osa – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned

–  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned, välja arvatud määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud ja sel viisil kasutatava vedela toidu pakendid

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid

Selgitus

Cigarette butts have a severe negative impact on the environment. For example, one cigarette butt can pollute between 500 and 1000 litres of water. By including tobacco products in this Annex, the consumers would be better informed on the environmental impact of cigarettes. Regarding the inclusion of packets and wrappers, these items are ranked fourth in terms of beach counts and therefore stronger measures are needed. There is currently not enough consumer awareness about the presence of plastic in beverage cups and the correct waste disposal of them. Therefore, the consumer should be informed about appropriate waste disposal of these products and their negative impact on the environment.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjal, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud ilma edasise valmistamiseta koheseks tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist

Selgitus

Cigarette butts have a severe negative impact on the environment. For example, one cigarette butt can pollute between 500 and 1000 litres of water. By including tobacco products in this Annex, the consumers would be better informed on the environmental impact of cigarettes. Regarding the inclusion of packets and wrappers, these items are ranked fourth in terms of beach counts and therefore stronger measures are needed. There is currently not enough consumer awareness about the presence of plastic in beverage cups and the correct waste disposal of them. Therefore, the consumer should be informed about appropriate waste disposal of these products and their negative impact on the environment.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Joogitopsid

Selgitus

Cigarette butts have a severe negative impact on the environment. For example, one cigarette butt can pollute between 500 and 1000 litres of water. By including tobacco products in this Annex, the consumers would be better informed on the environmental impact of cigarettes. Regarding the inclusion of packets and wrappers, these items are ranked fourth in terms of beach counts and therefore stronger measures are needed. There is currently not enough consumer awareness about the presence of plastic in beverage cups and the correct waste disposal of them. Therefore, the consumer should be informed about appropriate waste disposal of these products and their negative impact on the environment.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – E osa – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Joogitopsid

–  Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – F osa – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Joogipudelid

–  Joogipudelid, k.a nende korgid ja kaaned


SELETUSKIRI

Taust

Raportööri eesmärk või soov ei ole küll ajaloolase tööd teha, kuid meie praegust ajajärku võiks ehk nimetada ka plastiajastuks.

19. sajandi keskel leiutatud plasti masstoodetakse alates 1950. aastate algusest ning viimase 15 aasta jooksul on tootmine hüppeliselt suurenenud: vaevalt 65 aasta jooksul on toodetud rohkem kui 8 miljardit tonni(1) ning seejuures on tekkinud 6 miljardit tonni jäätmeid, mis on uskumatult suur hulk.

Kuna inimkond lähtub ühekordse kasutamise mentaliteedist, on meie ookeanid muutumas suureks prügikastiks. Seejuures põhjustavad 85 % merereostusest plastid, millest poole moodustavad ühekordselt kasutatavad plasttooted ja veerandi kalapüügivahendid. See tähendab, et Euroopa veekogusid reostatakse igal aastal 15 600 tonni ühekordselt kasutatava plastiga ning kui lisada sellele kalapüügivahendid, siis on koguhulk 26 600 tonni(2).

Igal aastal heidetakse Euroopas merre 150 000 tonni plasti(3). Maailma tasandil on olukord veelgi murettekitavam, kuna igal aastal satub ookeanidesse 8 miljonit tonni plasti.

Kui midagi ette ei võeta, siis on 2050. aastaks meie ookeanides rohkem plasti kui kalu. Seejuures mõjutab see kogu mereelustikku, sh kilpkonni, linde, vaalalisi, kalu ja koorikloomi, kes neelavad alla plasti, millel on neile eluliselt ohtlik ning inimeste tervisele veel teadmata mõju.

Komisjon võtab juhtrolli

Seda asjaolu ei sea erinevalt kliimamuutustest kahtluse alla keegi ning seetõttu avaldas Euroopa Komisjon selle aasta 28. mail oma seadusandliku ettepaneku ühekordselt kasutatavate plastesemete kohta.

Teatavate liikmesriikide või piirkondade algatustele tuginedes kehtestatakse meetmete pakett, mida täiendatakse, millest minnakse kaugemale ja mida ühtlustatakse kooskõlas ühenduse üldise käsitlusega, nimelt direktiiviga (EL) 2015/720 õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise kohta, plastmaterjalide strateegiaga, ringmajanduse tegevuskavaga ja läbivaadatud õigusaktidega jäätmete kohta.

Komisjon käsitleb Euroopa meredest ja randadelt leitud makroplastide, mis moodustavad 70 % mereprügist, kümmet peamist allikat.

Üldine probleem, mille puhul on vaja põhjalikke ja järkjärgulisi meetmeid 

– Keelata ühekordselt kasutatavad plastesemed ELi tasandil, kui neile on olemas alternatiivid. See hõlmab üheksat toodet: söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad, söögipulgad) ja taldrikud, vatitikud, kõrred, joogisegamispulgad ning õhupallide varred (artikkel 5).

– Jätta liikmesriikidele võimalus valida vahendid selliste ühekordselt kasutatavate plastesemete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, mille alternatiivid on väljatöötamisel: toidupakendid ja joogitopsid (artikkel 4). See süsteem on end tõestanud 50 mikroni paksuste või õhemate plastkandekottide kavandatava keelustamisega(4).

– Tagada, et 2025. aastaks kogutakse vähemalt 90 % joogipudelitest (artikkel 9).

– Laiendada tootjavastutuse süsteemi (artikkel 8) kõikidele kohaldamisalasse kuuluvatele tootekategooriatele, välja arvatud hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid. See laiem vastutus hõlmab kogumise, reostuse kõrvaldamise ja teadlikkuse suurendamise meetmete rahalist kulu (artikkel 10).

– Sätestada etikettide ja märgistuse nõuded kolmele tootekategooriale: hügieenisidemed ja tampoonid, niisked salvrätid ning plastist õhupallid (artikkel 7).

Komisjoni hinnangul pakub direktiiv eeliseid nii keskkonna kui ka majanduse seisukohast. See võimaldab vältida keskkonnakahju, mis ulatub 2030. aastaks 22 miljardi euroni(5), ning tarbijatel säästa kuni 6,5 miljardit eurot(6), seejuures tekib tootjatele hinnanguliselt 3,2 miljardit eurot kohandamiskulu(7). Üksnes minimalistliku stsenaariumiga (valik 2a), mille puhul piirdutakse tööstuslike osalejate vabatahtlike meetmete ja teavituskampaaniatega, kaotataks töökohti(8). Muude kavandatavate stsenaariumide kohaselt, mis soodustavad suuremal määral innovatsiooni, võidakse aga luua 30 000 kuni 50 000 töökohta(9).

Raportööri prioriteedid

Raportöör kiidab heaks komisjoni põhjaliku ettepaneku, mis on täiel määral kooskõlas avaliku arvamusega: 95 % eurooplastest leiab, et on vajalik ja isegi tungivalt vajalik võtta ühekordselt kasutatavate plastesemete suhtes meetmeid(10).

Raportöör oleks aga soovinud, et komisjon oleks läinud oma mõjuhinnangu ettekirjutuste järgimisel kaugemale. Lisaks soovib ta, et avaldataks konsultatsiooniettevõtte Eunomia uuring, millel see põhineb.

1.  Määratleda toidumahutite ja joogitopside kasutamise vähendamise arvulised eesmärgid teatava aja jooksul. Need on kaks toodet, mille alternatiive juba turustatakse. Liikmesriikidelt pärinevate asjakohaste andmete puudumisel eelistas raportöör aga kohandatud ajakava. Viitena kasutatakse 2015. aasta õhukeste plastkandekottide direktiivi, milles nähakse ette ühtlustatud vähendamismeetmed kahe kuni kolme aasta jooksul pärast ülevõtmist riigi õigusesse.

Raportöör leiab, et nelja aasta pikkune ajavahemik on piisav, et võimaldada liikmesriikidel sätestada oma territooriumil artiklis 4 sätestatud toodete jaoks täpsed vähendamiseesmärgid.

2.  Plastpudelite liigiti kogumine

Raportöör ei ole täielikult rahul sellega, kuidas on sõnastatud artikkel 9, milles käsitletakse plastpudelite liigiti kogumist. Need pudelid on koos korkidega merest leitavate ühekordselt kasutatavate plastesemete esimene kategooria (üks viiendik ühekordselt kasutatavatest plastesemetest).

Kuigi osas liikmesriikides on käimas arutelu plastpudelitele üldise tagatise kehtestamise kohta, soovib raportöör säilitada suurema valikuvabaduse. Liikmesriigid peavad saama valida kõige tõhusama süsteemi, et tagada nende esemete turuväärtus ning innustada tarbijaid neid tagasi tooma või kodus sorteerima.

Need on ka väga hõlpsasti ringlusse võetavad tooted, mille kohta komisjon sätestab 2025. aastaks kogumiseesmärgi 90 %. Raportöör teeb ettepaneku lisada artiklis 6 ette nähtud nõudele pakendi külge jäävate korkide ja kaante kohta ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse 25 % plastpudelite tootmises 2025. aastaks, nagu on sektoris eesmärgiks võetud.

3.  WHO soovituste järgimine plastfiltriga sigarettide kohta

Sigarettide plastfiltrid on samuti üks raportöörile muret tekitavatest teemadest. Need on sageli Euroopa randadesse heidetavate reostavate plastide hulgas teisel kohal. Ta teeb ettepaneku lisada uus artikkel 4 a „Tubakatoodete jäätmete vähendamine pärast tarbimist“.

Selles täpsustatakse lisaks tubakatootjatele laiendatud vastutuse kohaldamisele, et liikmesriigid peavad sätestama eesmärgid, et vähendada sigarettide plastfiltrite kasutamist 2025. aastaks 50 % ja 2030. aastaks 80 % võrra(11).

Liikmesriigid peaksid lisaks võtma eesmärgiks kehtestada sigaretikonide kogumise süsteem. Hiljem võiks eeskuju võtta Itaalia mudelist ja kehtestada hoiatavad trahvid suitsetajatele, kes viskavad oma sigaretikonid maha või kanalisatsiooni.

4.  Raportöör leiab, et komisjon läheb aga liiga kaugele artiklis 8 sätestatud laiendatud tootjavastutusega.

Ta tunnistab, et tegu on olulise keskkonnapoliitika vahendiga ning on nõus komisjoni püüdlusega täiendada jäätmeid käsitlevates õigusaktides juba sätestatud meetmeid. Teisalt tõdeb ta, viidates raamdirektiivi 2008/98/EÜ (vee raamdirektiiv) artikli 8 lõikele 1, et see vastutus ei hõlma ühelgi juhul merede ja randade puhastamise kulu. Direktiivis (EL) 2018/852 pakendite ja pakendijäätmete kohta sätestatakse, et laiendatud tootjavastutuse kavad tuleb pakendite jaoks kehtestada hiljemalt 31. detsembriks 2024, see tähendab kolm aastat hiljem kui käesolevas ettepanekus sätestatud kuupäev. Need elemendid on raportööri jaoks olulised ja ta leiab, et laiendatud tootjavastutuse kava peaks jääma proportsionaalseks.

5.  Üliõhukeste plastkandekottide lisamine

Raportöör teeb ettepaneku lisada artiklis 5 esitatud keelatud toodete nimekirja õhemad kui 15 mikroni paksused plastkandekotid, mis ei ole hõlmatud direktiiviga (EL) 2015/720 õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise kohta.

Raportöör leiab, et võttes arvesse tarbijate käitumisharjumuste kiiret muutumist suuremas osas liikmesriikides, kus plastkandekotid on muutunud müügikohtades tasulisteks, tuleks edastada selge sõnum üliõhukeste plastkandekottide kategooria keelustamiseks, tehes erandi hügieeniotstarbega kottidele.

6.  Kalapüügivahendid on veel üks teema, mille kohta raportöör muudatusettepanekuid esitada soovib. Ta tõdeb, et kui teatavates ühenduse sätetes(12) nähakse juba ette merel kadunud või mahajäetud kalavõrkude ja muude vahendite tõttu tekkinud reostuse käsitlemine, jääb probleem lahendamata tõhusa kontrolli puudumise tõttu kalapüügivahendite kaotamise üle ELi tasandil. Kalapüügi- ja väikelaevadelt tulenevatest jäätmetest, mis tuleks sadamasse tuua, rohkem kui 30 % puhul seda ei tehta ning tõenäoliselt jõuavad need lõpuks merre(13). Raportööri arvates on mõttekas kohaldada kalapüügivahendite tootjatele laiendatud vastutuse süsteemi.

Raportöör teeb ettepaneku lisada artikli 8 lõikesse 3 ringlussevõtu eesmärk 15 %, kuna sarnaselt muudele vastupidavatele materjalidele on kalapüügivahenditel suur potentsiaal korduskasutamiseks, mistõttu tuleb need sadamasse tuua. See on realistlik eesmärk, võttes arvesse parimaid tavasid, eeskätt Islandil: 2006. aastal seati eesmärgiks ringlussevõtt 45 % ulatuses ja nüüd on õngenööride ja võrkude taaskasutuse määr 85 %(14).

Raportööri üldine seisukoht langeb kokku raporti koostamisel konsulteeritud teadlaste ja ministrite arvamusega: kuigi plastprügi probleem on tõsine, jääb see imematerjal ka edaspidi kasutusele, aga meredest ja ookeanidest tuleb see eemal hoida.

(1)

R. Geyer, J. Jambeck, K. Lavender, ülikooliuuring „Production, use, and fate of all plastics ever made“ (Kogu valmistatud plasti tootmine, kasutamine ja edasine saatus), Science Advances, köide 3, nr 7, 2017.

(2)

Euroopa Komisjon, mõjuhinnang – „Mereprügi vähendamine: ühekordselt kasutatavat plasti ja kalapüügivahendeid käsitlevad meetmed“ SWD(2018) 254 final, 28. mai 2018, osa 1, lk 10.

(3)

Samas, osa 1, lk 10.

(4)

29. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/720 (millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega) artikli 4 lõike 1a punkti b kohaselt: „31. detsembriks 2018 ei anta õhukesi plastkandekotte tarbijale kaupade või toodete müügikohas tasuta, välja arvatud juhul, kui rakendatakse sama tõhusaid meetmeid.“

(5)

Euroopa Komisjon, „Ühekordselt kasutatavad plasttooted: ELi uued eeskirjad mereprügi vähendamiseks“, pressiteade, 28. mai 2018.

(6)

Mõjuhinnang, op. cit., osa 1, lk 60.

(7)

Samas, osa 1, lk 60.

(8)

Samas, osa 1, lk 60.

(9)

Samas, osa 1, lk 60.

(10)

Samas, osa 1, lk 6.

(11)

WHO aruanne „Tobacco and its environmental impact: an overview“ (Tubakas ja selle keskkonnamõju: ülevaade), 2017.

(12)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) artiklis 48 sätestatakse, et kalapüügilaeva kapten teatab oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele kõigist kaotatud püügivahenditest.

(13)

Mõjuhinnang, op. cit., lk 12.

(14)

http://iswa2015.org/assets/files/downloads/marine_litter3.pdf


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai [raporti projekti / raporti] koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Euroopa Keskkonnabüroo

ClientEarth

Edana

Essenscia

EurEau

European Plastics Converters (EuPC)

Extended Producer Responsibility Alliance (EXPRA)

FoodDrinkEurope

Fostplus

Frans Timmermans, parema õigusloome, institutsioonidevaheliste suhete, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste harta eest vastutav Euroopa Komisjoni esimene asepresident

Friends of the Earth Europe

Go4Circle

Institut belge de l’Emballage

Jyrki Katainen,töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest

 

vastutav Euroopa Komisjoni asepresident

Karmenu Vella, Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik

Nestlé S.A.

Pack2Go Europe

Petcore Europe

Philippe De Backer, Belgia sotsiaal- ja rahvatervise ministri riigisekretär sotsiaalkindlustuspettuse tõkestamise, eraelu puutumatuse kaitse ja Põhjamere küsimuste alal

Plastics Europe

Plastics Recyclers Europe

Austria alaline esindus Euroopa Liidu juures

Rethink Plastic Alliance

Seas at risk

Sky

Suez S.A.

Surfrider Foundation Europe

Tetra Pack International S.A.

Zero Waste Europe


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (26.9.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta

(COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD))

Arvamuse koostaja: Barbara Kappel

LÜHISELGITUS

Ühekordselt kasutatava plasti algatus on osa ELi laiemast ringmajanduse tegevuskavast ja käsitleb mereprügi vähendamise majanduslikke stiimuleid. Eelkõige puudutab see ühekordselt kasutatavate plasttoodete kahjulikku välismõju. Välismõju on majanduslikest otsustest tulenev hüvitamata mõju kolmandatele osapooltele. Nad ei osale mõju põhjustaja üle otsustamise protsessis. Majanduslikust vaatepunktist on välismõju üks turutõrke vorme, mistõttu võib vaja minna riiklikku sekkumist.

Ühekordselt kasutatavast plastist ja plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest tuleneva mereprügi tekkimise vältimine ja prügikoguste vähendamine täiendavad ELi plastistrateegia alusel kehtestatud mikroplasti puudutavaid erimeetmeid. Pärast kilekottide küsimuse käsitlemist 2015. aastal leiti, et 70 % Euroopa mereprügist moodustavad 10 ühekordselt kasutatavast plastist toodet ja kalapüügivahendit (nn makroplast). On tähtis, et EL ja liikmesriigid reageeriksid asjakohaselt, et tegeleda mereprügi keskkondlike aspektidega, vähendades plasti kogust ookeanides ja randadel ning pöörates samas suuremat tähelepanu plasti ringmajandusele ülemineku laiemale kontekstile.

Mereprügi on ülemaailmne probleem, mis ületab ELi piirid, ja täielikult saab seda meie planeeti ohustavat probleemi lahendada vaid ülemaailmse kokkuleppega. Uuringud näitavad, et 80 % mereprügist tekitavad ainult 20 riiki, kellest ükski ei ole ELi liikmesriik. Seetõttu nõuab arvamuse koostaja plastireostuse vastu võitlemiseks ülemaailmset lähenemisviisi, julgustab G7 ja G20 tasemel vajalikke meetmeid võtma ning ÜRO kestliku arengu eesmärke rakendama.

Ettevõtetel peaks aitama rohkem säästlikesse lahendustesse investeerida finantssektor, enne kui valitsused on sunnitud võtma poliitikameetmeid. Arvamuse koostaja eelistaks tõsta norme, mille tulemusel tõrjutaks turult välja teatavad reostavad tooted, aga samal ajal edendataks kulutõhusamalt ringlussevõetavate, biolagunevate või kahjutute toodete teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni. Need uued normid tuleks rakendada mõistliku aja jooksul, et VKEdel oleks aega oma ärimudelit kohandada, kuna nad moodustavad enamiku ELi 50 000 plastitöötlemisettevõttest.

Komisjoni analüüsis hinnatakse, et komisjoni pakutud variandid, mis hõlmavad teatavate ühekordselt kasutatavate plastide keelustamist ja vähendamise sihttasemeid, laiendatud tootjavastutust, tootedisaini meetmeid ning stiimuleid kaluritele, et nad püügivahendid tagastaksid, säästaksid 2,6 miljonit CO2-ekvivalenttonni ja hoiaksid ära 11 miljardi euro suuruse keskkonnakahju. Ettevõtetele on nõuete täitmise kulu 2 miljardit eurot ja jäätmete käitlemise kulu 510 miljonit eurot. Tarbijad säästaksid ligikaudu 6,5 miljardit eurot, samas kui tagatisraha- või muu sarnane süsteem tooks tarbijatele kaasa 1,4-miljardi eurose lisakulu. Komisjoni hinnangul moodustab kalandussektorile kaasnev lisakulu vähemalt 0,16 % tulust. Komisjon ei esita aga andmeid, kui suur osa laiendatud tootjavastutuse rakendamiskuludest kantakse täielikult üle lõpptarbijale.

Mereprügi tekke vastu võitlemine võib luua majanduses uusi võimalusi. Ettevõtted saavad hoogustada oma konkurentsivõimet innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse kaudu, aidates kaasa ressursitõhusale ja väiksema CO2-heitega majandusele. Investeeringud mereprügi vähendamisse, keskkonnahoidlikesse alternatiivmaterjalidesse ning toote- ja ärimudelitesse aitavad luua töökohti ning tugevdada tehnilisi ja teadusalaseid oskusi. Kuigi algatus vähendada ühekordselt kasutatavaid plaste on tervitatav, on proportsionaalsuse tagamiseks vaja tasakaalustatud lähenemisviisi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Liidu majanduslik jõukus on pikaajalisest keskkonnasäästlikkusest lahutamatu. Liikmesriikide majandusmudelite säästlikkuse suurendamine võib kaasa tuua uusi innovatsiooni, konkurentsivõime ja töökohtade loomise võimalusi.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 a)  Plastijäätmete käitlemisega seotud probleemid võivad saada Euroopa tööstuse võimaluseks võtta endale maailmas ringmajandusele üleminekuks vajalike lahenduste pakkumisel juhtpositsioon.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36. EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestajana. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.

(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Plastprügi tekke edukas vältimine ja käitlemine on kõige tõhusam siis, kui tehakse rahvusvahelist koostööd ja kasutatakse teaduslikku tõenduspõhist lähenemisviisi. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36. EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega peaks liit tugevdama koostööd, eelkõige peamiste saastajariikidega, ning edendama kooskõlastatud meetmeid koos partneritega rahvusvahelisel tasandil, nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest vähendada jäätmeid, et saavutada kestlik ringmajandus.

__________________

__________________

36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest, ja ka kalapüügivahendeid. Üleminek ringmajandusele eeldab ühekordselt kasutatava plasti üldise kasutamise vähendamist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Käesolev direktiiv ei piira direktiivi 94/62/EÜ sätete kohaldamist selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis kuuluvad direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõike 1 määratluse kohaselt pakendite hulka.

Selgitus

Direktiiviga 94/62/EÜ hõlmatud ühekordselt kasutatavate plastpakendite kohta on vaja selgitust.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plasti polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. See määratlus hõlmab aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200643 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutusele eraldi mõiste. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda käsitleda käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist ja/või aja jooksul biolagunevad. Teatavaid polümeerseid materjale, nagu polümeersed pinnakattevahendid, värvid, tindid ja liimained, ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina. Neid materjale ei peaks käesolevas direktiivis käsitlema ega seega kõnealuse mõistega hõlmama.

(8)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plasti polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. See määratlus hõlmab aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200643 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutusele eraldi mõiste. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda käsitleda käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist ja/või aja jooksul biolagunevad. Teatavaid polümeerseid materjale, nagu polümeersed pinnakattevahendid, katted või kihid, värvid, tindid ja liimained, ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina. Neid materjale ei peaks käesolevas direktiivis käsitlema ega seega kõnealuse mõistega hõlmama.

_________________

_________________

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides44 sätestatud jälgitavusnõudeid.

(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, nagu tehakse plastkandekottide puhul vastavalt direktiivile 94/62/EÜ ja ilma et see piiraks direktiivi 94/62/EÜ artikli 18 kohaldamist, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides44 sätestatud jälgitavusnõudeid. Liikmesriigid peaksid ergutama kasutama korduskasutatavaid tooteid, mis sobivad ringmajandusse, kahjustamata kaupade vaba liikumist siseturul ning moonutamata konkurentsi ELi ja ELi-väliste tootjate vahel. Kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada tunduvalt ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimist, peaksid olema võrdelised käesoleva direktiivi eesmärkidega. Nendes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu olelusringi jooksul.

__________________

__________________

 

43a 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10–23.

44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1–54), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.

44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1–54), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Liikmesriigid peaksid kooskõlas direktiiviga 94/62/EÜ olema kohustatud teavitama komisjoni igast pakenditega seotud meetme eelnõust enne selle vastuvõtmist, et kontrollida, kas see võib takistada siseturu toimimist.

Selgitus

Tähtis on tagada direktiivi 94/62/EÜ, eriti selle artikli16 (teavitamine) ja artikli 18 (turuleviimise vabadus) ning käesoleva direktiivi kooskõlalisus, kui käsitletakse ühekordselt kasutatavaid plastpakendeid ja et kaitsta pakendite siseturgu.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus.

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm, näiteks logo, ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus. Selles protsessis peaks komisjon võtma arvesse kehtivaid valdkondlikke vabatahtlikke kokkuleppeid, mis on sel eesmärgil vastu võetud. Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada eeskirju hoiatavate trahvide ja karistuste kohta, mida kohaldataks nendele, kes vastutavad prügi keskkonda viimise eest.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud.

(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a ning direktiivi 94/62/EÜ artikli 7 kohase jäätmekäitluse vajalikud kulud ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud.

Selgitus

Võitlus prügi vastu peaks toimuma pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate jõupingutustena. Prügistamisprobleemi ei lahenda see, kui tootjad peavad maksma koristuskulude eest, vaid vaja on tarbijate teistsugust käitumist. Selle saavutamiseks tuleb harida tarbijaid ja jõustada olemasolevad õigusaktid. Prügi vältimine on palju tõhusam.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Tuleb tagada laiendatud tootjavastutuse meetmete ühetaoline rakendamine, et vältida konkurentsimoonutusi siseturul.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  Majandusstiimulid võivad mõjutada tarbijate valikut, suurendada või vähendada konkreetseid tarbimisharjumusi ning seetõttu saab neid kasutada tõhusa eelneva vahendina, et vähendada teatavate plastide mõju keskkonnale.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu.

(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. See süsteem ei ole siiski piisavalt tõhus, et kalurid tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu. Lisaks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd, et luua mehhanisme kalapüügivahendite jäätmete vähendamiseks ja hõlbustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist.

__________________

__________________

46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.

46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.

(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, sealhulgas harimiskampaaniad koolides, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele, et motiveerida neid oma käitumist muutma ja osalema aktiivsemalt prügitekke vältimises. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on piirkondlikke tingimusi ja toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Tuleb nõuetekohaselt tagada, et ei tekiks konkurentsimoonutust ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite liidusiseste tootjate ning ELi-väliste konkurentide vahel, kellel lubatakse müüa oma tooteid ühtsel turul. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peaksid osalema teadlikkuse suurendamise meetmetes oma vastutuse raames. Tootjad ei ole kohustatud katma nende teadlikkuse suurendamise kampaaniate kulusid. Võitlus prügi vastu peaks toimuma pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühiste jõupingutustega.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.

(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustel ja kogutud andmetel ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetel. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad. Hindamises peaks ka vaatlema majanduslikku mõju sektoritele, mida see direktiiv kõige enam mõjutab, sealhulgas nõuete täitmise kulusid.

__________________

__________________

48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja märkimisväärselt vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning tugevdada ELi juhtrolli sellisele ringmajandusele ülemineku edendamisel, milles kasutatakse uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid, tooteid ja mürgivabu materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et märkimisväärselt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist, hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva].

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, ilma et see piiraks direktiivi 94/62/EÜ artikli 18 kohaldamist, et märkimisväärselt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist, hiljemalt... [neli aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva].

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid kõigi lisa E osas loetletud ja liidu turule lastud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jaoks.

1.  Liikmesriigid kehtestavad laiendatud tootjavastutuse süsteemid kõigi lisa E osas loetletud ja liidu turule lastud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jaoks, tingimusel et ei teki konkurentsimoonutust ning imporditud tooteid ja liidus toodetud tooteid koheldakse nii, et nende mõju turuhindadele on võrdne. Tagatakse kooskõla direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.

Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise vajalikud kulud, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2008/98/EÜ artiklites 8 ja 8a, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.

Selgitus

Võitlus prügi vastu peaks toimuma pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate jõupingutustena. Prügistamisprobleemi ei lahenda see, kui tootjad peavad maksma koristuskulude eest, vaid vaja on tarbijate teistsugust käitumist. Selle saavutamiseks tuleb harida tarbijaid ja jõustada olemasolevad õigusaktid. Prügi vältimine on palju tõhusam.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon avaldab kooskõlas käesoleva artikliga suunised laiendatud tootjavastutusega seotud mis tahes meetmete, sealhulgas kulude jaotamise rakendamise kohta.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Pädev asutus tagab, et laiendatud tootjavastutusega seotud kulud on proportsionaalsed ja need teatatakse korrapäraselt, juurdepääsetavalt ja läbipaistvalt asjaomastele üksustele.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liigiti kogumise eesmärgid asjakohaste laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul.

(b)  liigiti kogumise eesmärgid asjakohaste laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul või

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) kehtestada jäätmekogumissüsteemid, mis on osutunud tõhusaks ja mida nad peavad eesmärkide saavutamiseks asjakohaseks.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – lõik 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad muu hulgas võtta teadlikkuse suurendamise meetmeid, kui see on asjakohane. Teadlikkuse suurendamise meetmeid võib kasutada näiteks koolides ja ettevõtetes.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmete kooskõlastamine

Meetmete kooskõlastamine liikmesriikide vahel

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Meetmete kooskõlastamine rahvusvahelisel tasandil

 

Komisjon püüab koostöös liikmesriikidega kooskõlastada meetmeid, mis vähendavad teatavate plasttoodete mõju keskkonnale ja toetavad üleminekut säästlikele majandusmudelitele rahvusvahelisel tasandil.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  milline on majanduslik mõju sektoritele, mida käesolev direktiiv kõige rohkem mõjutab, ning kas majanduslik mõju ja nõuete täitmise kulud vastavad komisjoni mõjuhinnangus esitatud prognoosidele.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  käesoleva direktiivi rakendamine on mingil viisil negatiivselt mõjutanud nende sektorite konkurentsivõimet, mida käesolev ettepanek kõige enam mõjutab, võrreldes nende ELi-välistest riikidest pärit konkurentidega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises või tööstuses kasutamiseks

–  Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises või tööstuses kasutamiseks, ja eelniisutatud tualettpaber

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid

Selgitus

Sigaretikonid on randades kõige sagedamini leitavate esemete hulgas teisel kohal ja üks koni reostab vähemalt 500 liitrit vett. Sellepärast on väga oluline, et tarbijad oleksid teadlikud sigarettide tänavale viskamise tagajärgedest.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine

Viited

COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Barbara Kappel

20.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

3.9.2018

24.9.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

19

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Barbara Kappel, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Steven Woolfe, Marco Zanni, Esther de Lange

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Doru-Claudian Frunzulică, Ramón Jáuregui Atondo, Rina Ronja Kari, Jeppe Kofod, Marcus Pretzell, Romana Tomc, Lieve Wierinck, Roberts Zīle, Sophia in ‘t Veld

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jo Leinen, Julia Pitera, Virginie Rozière, Sabine Verheyen

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ALDE

Sophia in 't Veld, Lieve Wierinck

ECR

Sander Loones, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Roberts Zīle

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

ENF

Barbara Kappel, Marcus Pretzell, Marco Zanni

NI

Steven Woolfe

PPE

Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Julia Pitera, Anne Sander, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere, Sabine Verheyen

19

ECR

Pirkko Ruohonen-Lerner

GUE/NGL

Rina Ronja Kari, Marisa Matias, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

S&D

Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Doru-Claudian Frunzulică, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Jeppe Kofod, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Virginie Rozière, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato

1

0

VERTS/ALE

Ernest Urtasun

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (27.9.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta

(COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD))

Arvamuse koostaja: Barbara Kappel

LÜHISELGITUS

Ühekordselt kasutatavast plastist ja plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest tuleneva mereprügi tekkimise vältimine ja prügikoguste vähendamine täiendavad ELi plastistrateegia alusel kehtestatud mikroplasti puudutavaid erimeetmeid. Pärast 2015. aastal kilekottide küsimuse käsitlemist leiti, et 10 ühekordselt kasutatavast plastist toodet ja kalapüügivahendit (nn makroplast) moodustasid 70 % mereprügist Euroopas. On tähtis, et EL võtaks sobivaid meetmeid mereprügi keskkondlike aspektidega tegelemiseks, vähendades plasti kogust ookeanides ja randadel ning samas pöörates suuremat tähelepanu plasti ringmajandusele ülemineku laiemale kontekstile.

Mereprügi on ülemaailmne probleem, mis ületab ELi piirid, ja täielikult saab seda lahendada vaid ülemaailmse kokkuleppega. Uuringud näitavad, et 80 % mereprügist tuleb ainult 20 riigist, millest ükski ei ole ELi liikmesriik. Seetõttu nõuab raportöör üldist lähenemisviisi plastireostuse vastu võitlemiseks ning julgustab G7 ja G20 tasemel võtma vajalikke meetmeid ja rakendama ÜRO kestliku arengu eesmärke. Hargmaised laenajad ja rahvusvahelised rahastajad peaksid ringmajanduse raamistiku jäätmekäitlusprogramme sihikule võttes keskenduma mereprügi vähendavatele meetmetele.

Ühekordselt kasutatavast plastist toodete edukal vähendamisel mängib olulist rolli tarbijate teadlikkus. Raportöör on veendunud, et teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja haridus aitavad saavutada liikmesriikidele ja tegevusalale kehtestatud meetmete pikaajalisi tulemusi.

Komisjoni analüüsis hinnatakse, et komisjoni pakutud variandid, mis hõlmavad teatavate ühekordselt kasutatavate plastide ja vähendamise sihttasemete keelustamist, laiendatud tootjavastutust, tootedisaini meetmeid ning kalurite ajendamist püügivahendeid tagastama, säästaksid 2,6 miljonit CO2-ekvivalenttonnides ja hoiaksid ära 11 miljardi euro suuruse keskkonnakahju. Ettevõtetele on nõuete täitmise kulu 2 miljardit eurot ja jäätmete käitlemise kulu 510 miljonit eurot. Tarbijad säästaksid ligikaudu 6,5 miljardit eurot, samas kui tagatisraha või muu sarnane süsteem tooks tarbijatele kaasa 1,4-miljardi eurose lisakulu. Komisjoni hinnangul moodustab kalandussektorile kaasnev lisakulu parimal juhul 0,16 % tulust. Komisjon ei esita aga andmeid täielikult lõpptarbijale ülekanduva laiendatud tootjavastutuse rakendamise kulude kohta.

Raportöör soovib rõhutada, et üldreeglina peaks teatavate toodete keelustamine olema viimane poliitikavariant. Tõepoolest oleks eelistatav strateegia standardeid tõsta, mille tulemusel tõrjutaks turult välja teatavad reostavad tooted, aga samal ajal edendataks teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni kulutõhusamalt ringlussevõetavate, biolagunevate või kahjutute toodete jaoks. Need uued standardid tuleks rakendada mõistliku aja jooksul, et tagada, et VKEd saaks oma ärimudelit kohandada, kuna need moodustavad enamiku ELi 50 000st plastitöötlemisettevõttest.

Mereprügi tekke vastu võitlemine võib luua uusi võimalusi majanduses. Ettevõtted saavad hoogustada oma konkurentsivõimet innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse kaudu, aidates kaasa ressursitõhusale ja väiksema CO2 heitega majandusele. Investeeringud mereprügi vähendamisse, keskkonnahoidlikesse alternatiivmaterjalidesse ning toote- ja ärimudelitesse aitavad luua töökohti ning tugevdada tehnilisi ja teadusalaseid oskusi. Kuigi algatus vähendada ühekordselt kasutatavaid plaste on tervitatav, on vaja tasakaalustatud lähenemisviisi, et tagada proportsionaalsus.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 ning artiklit 114 seoses direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõikes 1 määratletud pakenditega,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks.

(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks. Kõik edaspidised plasti vallas tehtavad pingutused peavad põhinema hiljuti vastu võetud ELi ringmajandust käsitlevatel õigusaktidel ja olema nendega täielikult kooskõlas ning sobituma kõnealuste õigusaktidega loodud süsteemi.

__________________

__________________

32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 0614 final).

32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 0614 final).

33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Hiljuti vastu võetud ELi jäätmealaste õigusaktidega, eriti direktiividega 2008/98/EL, 94/62/EL ja 1999/31/EL on loodud jäätmete kogumise ja ringlussevõtu statistika keerukas süsteem, seatud selged eesmärgid teatavate jäätmevoogude, sealhulgas plasti ringlussevõtu kohta ning sätestatud jäätmehierarhia. Samuti on neis õigusaktides kindlaks määratud stiimulid ringlussevõttu paremini soosivale majandusele üleminekuks ja ringlussevõetud materjalide laialdasemaks kasutuseks ning määratletud tootjatele kehtivad laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuetega seotud kohustused. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole mitte kõnealuse süsteemi asendamine, vaid pigem selle täiendamine meetmetega, mis aitaksid lahendada konkreetselt mereprügi probleemi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Liidu majanduslik jõukus on pikaajalisest keskkonnasäästlikkusest lahutamatu. Liikmesriikide majandusmudelite säästlikkuse suurendamine võib kaasa tuua uusi innovatsiooni, konkurentsivõime ja töökohtade loomise võimalusi.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Tänu plastijäätmete käitlemisega seotud probleemidele võib Euroopa tööstusel avaneda võimalus asuda ringmajandusele üleminekuks vajalike lahenduste pakkumisel maailma tasandil liidripositsioonile.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ringmajanduse lähenemisviisid, mille prioriteet on korduskasutatavad tooted ja korduskasutamise süsteemid, aitavad vähendada jäätmeteket, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ34 artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Sellised lähenemisviisid on kooskõlas ka ÜRO kestliku arengu 12. eesmärgiga35 tagada kestlik tarbimine ja tootmine.

(2)  Ringmajanduse lähenemisviisid, mille prioriteet on korduskasutatavad tooted ja korduskasutamise süsteemid, samuti toodete ringlussevõetavus, aitavad vähendada jäätmeteket, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Sellised lähenemisviisid on kooskõlas ka ÜRO kestliku arengu 12. eesmärgiga tagada kestlik tarbimine ja tootmine.

_________________

_________________

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

35 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

35 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36. EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestajana. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.

(3)  Maailma ookeanidesse ja meredesse on kuhjunud 150 miljonit tonni plasti ja mikroplasti, mis kahjustab tõsiselt mereloomastikku ja -taimestikku, kliimat ning maailma elurikkust. Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36. EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestajana, tagades samal ajal oma tööstusele õiglase konkurentsikeskkonna. Seoses sellega peaks liit püüdma veenda partnereid rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO võtma kohustusi, et edendada kooskõlastatud meetmeid. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest vähendada jäätmeid, et saavutada säästev majandus.

__________________

__________________

36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Hoolimata ELi püüdlustest kliimadiplomaatia ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas jääb olukord teatavates kolmandates riikides siiski murettekitavaks. ELi pingutused keskkonnakaitsealases rahvusvahelises koostöös peavad olema suuremad. EL peab olema keskkonnapoliitika ja jäätmekäitluse edendaja ja eestkõneleja rollis. EL peaks tegema tööd selle nimel, et jagada kogemusi ning levitada oskusteavet ja tehnoloogiaid plastireostuse probleemiga tegelemiseks ja parimate tavade jagamiseks veekeskkonna kaitse ja puhastamise ning plastireostuse vältimise valdkonnas.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste ja loomade tervisele. Need kahjustavad ühtlasi turismi, kalandust ja laevandust, eriti rannikupiirkondades ja saartel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Olemasolevate liidu õigusaktide40 ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk41 ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia42 eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.

(6)  Olemasolevate liidu õigusaktide40 ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk41 ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia42 eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad.

_________________

_________________

40 Direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 2000/59/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, direktiiv 2008/56/EÜ ning nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

40 Direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 2000/59/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, direktiiv 2008/56/EÜ ning nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

42 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

42 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest, ja kalapüügivahendeid, mis tekitavad tõsist kahju, reostades merd. Lisaks peaksid liikmesriigid ringmajandusele üleminekut silmas pidades eesmärgiks seadma kõikide ühekordselt kasutatavate toodete ja pakendite üldise väiksema tarbimise. Seda tehes tuleb direktiivis vältida mis tahes diskrimineerimist.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plasti polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. See määratlus hõlmab aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200643 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutusele eraldi mõiste. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda käsitleda käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist ja/või aja jooksul biolagunevad. Teatavaid polümeerseid materjale, nagu polümeersed pinnakattevahendid, värvid, tindid ja liimained, ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina. Neid materjale ei peaks käesolevas direktiivis käsitlema ega seega kõnealuse mõistega hõlmama.

(8)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plasti polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. See määratlus hõlmab aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seega tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200643 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutusele eraldi mõiste. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda käsitleda käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist ja/või aja jooksul biolagunevad. Teatavaid polümeerseid materjale, nagu polümeersed pinnakattevahendid, värvid, tindid ja liimained, ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina. Neid materjale ei peaks käesolevas direktiivis käsitlema ega seega kõnealuse mõistega hõlmama.

__________________

__________________

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  On vaja kehtestada biolaguneva ja kompostitava plasti kokkulepitud määratlus.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Plasttooteid tuleks valmistada kogu nende olelusringi silmas pidades. Plasttoodete ökodisainis tuleks alati arvesse võtta toote tootmisetappi, ringlussevõetavust ning võimaluse korral ka korduskasutatavust. Tootjaid tuleks võimaluse korral ergutada kasutama oma toodete valmistamiseks ühte või mitut sobilikku polümeeri, et hõlbustada sorteerimist ja edendada ringlussevõetavust, eriti plastpakendite puhul.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.

(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate, kestlikumate ja majanduslikult elujõuliste alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud. Kavandatavates meetmetes tuleks alati arvesse võtta olelusringi hindamist, et vältida poolikuid lahendusi, millel võib olla keskkonna või majanduse eri osadele veelgi kahjulikum mõju – näiteks plasti asendamine biomaterjalist toodetud sarnaste materjalidega, ilma asjaomaste materjalide biolagunevust, sealhulgas biolagunevust veekeskkonnas hindamata. Käesolev direktiiv ei piira direktiivi 94/62/EÜ sätete kohaldamist selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 1 määratluse kohaselt pakendite hulka.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Märgib, et fossiilsetel lähteainetel põhinevalt majanduselt ülemineku ja kliima seisukohast vaadates on bioplastist tooted fossiilsetest lähteainetest valmistatud plastist säästvamad. Seega tuleks ergutada stiimuleid, mille eesmärk on asendada fossiilsetest lähteainetest valmistatud materjalid biomaterjalidega. See on kooskõlas ringmajanduse, biomajanduse strateegia ja plastistrateegia eesmärkidega. Komisjon peaks tulevase poliitika kavandamisel kaaluma asendamise stiimulite loomist ning kaasama näiteks riigihangete direktiivi (direktiiv 2014/24/EL) läbivaatamisse plasti kriteeriumid lähtuvalt selle koostisest, ringlussevõetavuse tasemest ja kahjulikkusest.

Selgitus

Praegusel kujul jääb säte bioplasti osas ebaselgeks. Biopõhise materjali kasulikkust plasti tootmise seisukohast tuleks tunnustada ja ergutada, eriti pidades silmas selle positiivset mõju jätkusuutlikuma alternatiivina polümeeridel põhinevale plastile ning selle panust fossiilsetest toorainetest sõltumise vähendamisse.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides44 sätestatud jälgitavusnõudeid.

(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste suunas pürgimiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides sätestatud jälgitavusnõudeid. Ühekordselt kasutatavate toodete üldise tarbimise vähendamine on ringmajandusele üleminekul määrava tähtsusega.

_________________

_________________

44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1–54), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.

44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1–54), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.

(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama või piirama selliseid aineid või materjale sisaldavate toodete laskmise liidu turule, kui on olemas kestlikud ja kättesaadavad alternatiivid, välja arvatud juhul, kui need vastavad komisjoni hindamisaruande kohaselt ELi tasandil kehtestatud standardile biolagunevuse kohta merekeskkonnas, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artikli 15 lõike 3 punktis c. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks. On vaja kehtestada konkreetsed kriteeriumid, mille abil hinnata alternatiivsete materjalide olelusringi ja teha kindlaks, kas need täidavad nõuded, mis praegu kehtivad ühekordselt kasutatavatele plastist toodetele, on kooskõlas jäätmekäitlust käsitlevate liidu õigusaktidega ja tagavad suurema jätkusuutlikkuse.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Direktiiviga 94/62/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2015/720, sätestati komisjoni jaoks nõue vaadata 2017. aasta maiks seadusandluse põhiselt läbi meetmed, mida võetakse eriti õhukeste plastkandekottide kasutamise vähendamiseks olelusringi mõjuhinnangute põhjal. Komisjon ei ole seni kõnealust läbivaatamist teinud. Arvestades, et sellistest plastkottidest saab sageli prügi, on kohane kehtestada meetmed, millega piiratakse nende turule laskmist, v.a juhtudel, mis on rangelt vajalikud. Eriti õhukesi plastkandekotte ei tohiks lasta turule lahtise toidu pakendina, v.a juhul, kui neid on vaja hügieeniga seotud põhjustel, mille puhul tuleks kasutada biolagunevaid ja kompostitavaid kotte, nt niiske toidu pakendamiseks (nagu toores liha, kala või piimatooted). Eriti õhukeste plastkandekottide puhul, mille suhtes ei kohaldata kõnealust turustamispiirangut, jäävad kohaldatavaks direktiiviga (EL) 2015/720 kehtestatud sätted.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  Liikmesriigid peaksid lähtuvalt jäätmekäitluse hierarhiast võtma meetmeid ühekordselt kasutatava plasti korduskasutatavate alternatiivide edendamiseks, muu hulgas eesmärkide kehtestamise, majanduslike stiimulite loomise, teadlikkuse tõstmise ning korduskasutatavate alternatiivide ulatusliku kättesaadavaks tegemise teel.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2016. aasta aruannet, peaks komisjon paluma Euroopa standardiorganisatsioonidel luua standard biolagunevuse kohta merekeskkonnas. 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus.

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega arvesse võtma vabatahtlikke valdkondlikke kokkuleppeid, mis on sõlmitud selgete märgistuseeskirjade kohta, et teavitada tarbijaid (nt logo kaudu) toote ringlussevõetavusest. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral ning liikmesriikide erinevaid iseärasusi arvesse võttes katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus. Märgis peaks olema paigaldatud lõpptarbijale müüdavate toodete pakenditele nähtavasse kohta.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud.

(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud. Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a ning direktiivi 94/62/EÜ artikli 7 kohase jäätmekäitluse ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud. Seda tehes tuleks arvesse võtta kogu tarbimisahelat ning tootjaid ei saa pidada vastutavaks tarbija väärkäitumise eest. Kohaldada tuleks jagatud vastutuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  ELi tasemel ei ole hetkel ühtki aktsepteeritud teaduslikku standardit biolagunevuse kohta merekeskkonnas, mis rõhutab pakilist vajadust, et komisjon peaks paluma Euroopa Standardikomiteel luua eraldi standard biolagunevuse kohta merekeskkonnas.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Liikmesriigid peaksid jäätmekäitluse hierarhiast lähtuvalt panema rõhku teabe jagamisele ühekordselt kasutatava plasti korduskasutatavate alternatiivide kohta.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevad üldised miinimumnõuded. Neid nõudeid tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse aga täiendavad laiendatud tootjavastutuse nõuded, näiteks nõue, et teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad peavad katma prügikoristamiskulud.

(19)  Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevad üldised miinimumnõuded. Neid nõudeid tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse aga täiendavad laiendatud tootjavastutuse nõuded, näiteks nõue, et teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad peavad katma teadlikkuse suurendamise ja tarbijate jäätmete sobilikul viisil kõrvaldamisest ja prügistamise keskkonnamõjust teavitamise kulud. Kohaldada tuleks jagatud vastutuse põhimõtet ning paremat koostööd kõikide asjaomaste sektorite, sealhulgas tootjate, tarbijate ja üldsuse vahel.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule.

(20)  Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ning liikmesriikide vastutada jääb kõige tulemuslikuma ja sobilikuma kogumissüsteemi loomine, et saavutada direktiivides 2008/98/EÜ ja 94/62/EL sätestatud eesmärgid. Tulemuslikumat kogumist ja suuremat ringlussevõtu määra peaksid toetama ökodisaini meetmed, näiteks tootjate ergutamine, et nad kasutaksid ühte või mitut kokkusobivat polümeeri, või muude meetmete võtmine, mis ergutaksid tootjaid kasutama säästvaid materjale. See suurendab kogumismäära, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Liikmesriigid peaksid kaaluma teatavatele plasttoodetele kohustusliku ringlussevõetud koostise kehtestamist, et toetada ringlussevõtu määrasid ja turustada ringlussevõetud materjale. Sellega seoses tuleks toetada ka tööstuslikku koostoimet ehk ühe tööstusettevõtte jäätmed võivad olla mõnele teisele ettevõttele väärtuslik ressurss. Liikmesriigid peaksid ka omalt poolt asjaomast koostoimet toetama ja pakkuma tootjatele stiimuleid vabatahtlikuks tegevuseks sellistes valdkondades nagu jäätmetekke vältimine, parem jäätmekäitlus ja reostuse probleemiga tegelemine.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.

(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted ja kalapüügivahendid turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.

_________________

_________________

48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Selgitus

Selleks et võtta mereprügi vältimiseks kõik vajalikud meetmed, on meil ikkagi vaja põhjalikku hinnangut kõikide merekeskkonda sattuda võivate toodete tehnilise ja teadusliku arengu kohta.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Samuti tuleks tarbijaid nende käitumise eest kas motiveerida või karistada.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise teel, seahulgas programmi „Euroopa horisont“ raames, on vaja edendada investeeringuid ressursitõhusatesse ja ringlahendustesse, nagu ennetamis- ja kavandamisvõimalused, lähteainete ja innovaatilise ringlussevõtu tehnoloogia, nagu molekulaarne ja keemiline ringlussevõtt, mitmekesistamine, samuti mehaanilise ringlussevõtu parandamine; sellega seoses tuleks rõhutada idufirmade innovaatilist potentsiaali; Euroopa Parlament toetab teadusuuringute strateegilise innovatsioonikava loomist, mis käsitleb materjaliringlust, keskendudes eriti plastile ja seda sisaldavatele materjalidele, samuti pakendamisele; vaja on piisavaid rahalisi vahendeid, et aidata võimendada erainvesteeringuid; avaliku ja erasektori partnerlused võivad aidata kiirendada ringmajandusele üleminekut;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 b)  Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine on vajalik vahend ja eeltingimus pakendite valdkonnas jätkusuutlikuma väärtusahela saavutamiseks. Seetõttu näib asjakohane tugevdada Euroopa teadus- ja arendustegevuse programmitöö vahendite raames rahastamismehhanisme, näiteks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramme (nt programm „Horisont 2020“), pidades silmas plasti käsitlevat tulevast strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.

 

(See muudatusettepanek tuleks kaasata uue põhjendusena. Konkreetne asukoht tekstis ei ole oluline.)

Selgitus

Teadusuuringud ja innovatsioon on jätkusuutlikkuse alustala. Sellega seoses on vaja pakendite valdkonnas eraldada piisavalt toetusi ja ressursse teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks, et aidata asjaomastel sektoritel saavutada plastistrateegias sätestatud eesmärgid.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Käesoleva direktiivi eesmärk on tugevdada liidu juhtrolli, hoidmaks ära ja vähendamaks oluliselt teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, vähendades ühekordsete toodete kasutamist ning edendades kestlikke ja uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;

(1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud, ning polümeersed pinnakattevahendid, värvid, tindid ja liimained, mis ei suuda täita lõppkaupade ja -toodete peamise struktuurikomponendi funktsiooni;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  biolagunevad ja kompostitavad plastid ning rohkesti taastuvaid tooraineid sisaldavad plastid, millele on osutatud Euroopa standardis UNI EN 13432 ja direktiivis 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, mis võimaldavad optimeerida orgaaniliste jäätmete käitlemist, vähendada keskkonnamõju ja panustada positiivsete süsteemide väljatöötamisse, millel on märkimisväärne pikaajaline kasu kogu tootmis-, tarbimis- ja kõrvaldamistsüklile.

Selgitus

Need materjalid, mis on toodetud kasutades mitmesuguseid tehnoloogiaid tärkliste, tsellulooside, taimeõlide ja nende kombinatsioonide valdkonnas, on tehtud integreeritud ahela kaudu, mis järgib biomajanduse mudelit, mis käsitleb territoriaalset taastamist ja innovatsiooni tööstuskäitistes.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  „pinnakattevahend“ – üks või mitu iseseisva kandefunktsioonita kihti, mille valmistamisel on kasutatud käesoleva õigusakti artikli 3 lõikes 1 määratletud plasti ning mis kantakse materjalile või esemele eriomaduste andmiseks või selle tehniliste näitajate parandamiseks;

Selgitus

Käesoleva direktiivi eesmärgil ning selleks, et tagada liikmesriikides ühetaoline tõlgendamine ja hästitoimiv ELi ühtne turg, peaks mõiste „pinnakattevahend“ olema käesolevas direktiivis selgelt määratletud, tuginedes juba kehtivale komisjoni määrusele (EL) 2018/213, millega muudetakse plasti käsitlevat määrust (EL) nr 10/2011.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  „eriti õhuke plastkandekott” – plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit;

Selgitus

Eriti õhukesi plastkandekotte tuleks määratleda ainult nende paksuse alusel. Lahtiste toiduainete jaoks on muud alternatiivid juba saadaval, seega ei ole õige väita, et eriti õhukesi plastkandekotte on vaja hügieeni või lahtiste toiduainete pakendamise eesmärgil. Direktiivi 94/62/EÜ artiklile 3 osutamine ei ole seetõttu asjakohane.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et märkimisväärselt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist, hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva].

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et märkimisväärselt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist, hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Liikmesriigid hindavad sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid, et võtta vastu riiklikud kavad kõnealuse vähendamise saavutamiseks, sh konkreetsed kvantitatiivse vähendamise eesmärgid, konkreetsed stiimulid asjaomastele sektoritele ning võetavad meetmed. Riiklikud kavad esitatakse komisjonile ja neid ajakohastatakse vajaduse korral. Komisjon võib anda soovitusi vastuvõetud kavade kohta.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Need meetmed võivad hõlmata riiklikke tarbimise vähendamise eesmärke, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust.

Need meetmed võivad hõlmata riiklikke tarbimise vähendamise eesmärke, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, sealhulgas teadusuuringute rahastamise kaudu ringmajanduse lahenduste väljatöötamiseks ning koostoime abil ELi teadusuuringute ja investeerimisfondidega, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt riiklikust eripärast ja esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust. Ettevõtjate poolt vabatahtlikult võetud meetmed on soovitatavad ning nende kasutamist tuleks prioriseerida ja edendada.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  plasti olemasolu tootes.

välja jäetud

Selgitus

Plasti olemasolu tootes ei anna asjakohast teavet. Plast ei ole aine, mida keelata või mille eest hoiatada.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Käesoleva artikli kohaldamisalast tuleks välja jätta gaseeritud jookide pakendid.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.

Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2008/98/EÜ artiklites 8 ja 8a, sealhulgas nende toodetega seotud artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul, mis on pakendid, täiendavad käesolevas lõikes sätestatud nõuded direktiivis 94/62/EMÜ ja direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevaid nõudeid.

Selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul, mis on pakendid, ei piira käesolevas lõikes sätestatud nõuded direktiivis 94/62/EMÜ ja direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevaid nõudeid.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon võtab 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi kohaldamist kooskõlas artikliga [XXX] vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud laiendatud tootjavastutuse sätete põhielemendid iga toote puhul eraldi. Põhielementide hulka arvatakse vastutuse jagamise meetodid, kulude arvutamine ja muude konkreetsete elementide määratlemine vastavalt direktiivis 2008/98/EÜ kehtestatud miinimumnõuetele. Vajadusel tuleb arvesse võtta ka direktiivi 94/62/EMÜ nõudeid.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohased laiendatud tootjavastutuse sätted [18 kuu] jooksul alates käesoleva artikli lõikes 2 a osutatud komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamisest.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seoses lõike 3 kohaselt loodud süsteemidega tagavad liikmesriigid, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õiguse kohaselt nõuetekohasesse sadama vastuvõtuseadmesse või -rajatisse või mujale kõnealuse õiguse kohaldamisalast väljapoole jäävasse kogumissüsteemi toimetatud. Tootjatel tuleb katta ka kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes artikli 10 kohaselt võetavatest teadlikkuse suurendamise meetmetest.

Seoses lõike 3 kohaselt loodud süsteemidega tagavad liikmesriigid, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad lisakulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õiguse kohaselt nõuetekohasesse sadama vastuvõtuseadmesse või -rajatisse või mujale kõnealuse õiguse kohaldamisalast väljapoole jäävasse kogumissüsteemi toimetatud. Tootjatel tuleb katta ka kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes artikli 10 kohaselt võetavatest teadlikkuse suurendamise meetmetest.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Artiklites [XXX] osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites [XXX] osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

5. Artiklite [XXX] alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et saavutada plasti ja plastpakendite kogumise eesmärk vastavalt direktiividele 2008/98/EÜ ja 94/62/EÜ. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kehtestada tagatisrahasüsteemid või

(a)  kehtestada tagatisrahasüsteemid või automaatsed kogumissüsteemid, mis võtavad arvesse kohalikke ja piirkondlikke tingimusi, või

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liigiti kogumise eesmärgid asjakohaste laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul.

(b)  liigiti kogumise eesmärgid asjakohaste laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul või

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) uus: mis tahes muu meetme, mida liikmesriik peab vajalikuks, näiteks need, mis on loetletud direktiivi 2008/98/EL lisas.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Euroopa Komisjon töötab välja suunised, mis sisaldavad miinimumnõudeid tagatisrahasüsteemide loomiseks.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada tarbijaid, kes kasutavad lisa B osas loetletud ühekordselt kasutatavaid plastesemeid, nende turule laskmise piirangute põhjustest enne asjaomaste piirangute jõustumist.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriikidel on soovitatav töötada välja süsteem tarbijate motiveerimiseks ja nende sobimatu käitumise eest karistamiseks.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmete kooskõlastamine

Meetmete kooskõlastamine liikmesriikide vahel

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Meetmete kooskõlastamine rahvusvahelisel tasandil

 

Komisjon püüab koostöös liikmesriikidega kooskõlastada meetmeid, mis vähendavad teatavate plasttoodete mõju keskkonnale ja toetavad üleminekut säästlikele majandusmudelitele rahvusvahelisel tasandil.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [neli aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise suhtes tule enam piiranguid kohaldada.

(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või Euroopa standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete suhtes ei tule enam tarbimise vähendamist kohaldada.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid rakendavad jõustumise hetkel kehtiva komisjoni „VKEde“ määratluse kohaselt määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes meetmeid, mis on vajalikud, et järgida artiklit 5 ja artikli 7 lõiget 1 alates... [3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning artikli 6 lõiget 1 alates [4 aastat pärast käesoleva direktiivi artikli 6 lõikes 3 osutatud ühtlustatud standardi jõustumist].

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võtavad vastu laiendatud tootjavastutuse sätted, et olla käesoleva artikli kohaselt vastavuses artikli 8 lõigetega 1 ja 2.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa – alapealkiri 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises või tööstuses kasutamiseks,

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

joogipudelid

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

B Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida hõlmab artikkel 5 turulelaskmise piiramise kohta

välja jäetud

– Vatitikuvarred, välja arvatud meditsiiniliseks otstarbeks ette nähtud ja kasutatavad tampoonid

 

– Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)

 

– Taldrikud

 

– Kõrred, välja arvatud meditsiiniliseks otstarbeks ette nähtud ja kasutatavad kõrred

 

– Joogisegamispulgad

 

– Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas selliste varte mehhanismid

 

Selgitus

Järgides proportsionaalsuse põhimõtet tuleks piiranguid kohaldada üksnes viimase abinõuna. Prügi ennetamise kõige asjakohasemate viiside määratlemisel peaks komisjon seadma prioriteediks jäätmete kogumise ja nõuetekohase käitlemise. Lisaks ei olnud siin kehtestatud piirangud sätestatud IIA-s ning neid ei võetud arvesse avalike konsultatsioonide ajal.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– Õhupallid, v.a tööstuslikud või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei jagata

välja jäetud

Selgitus

Vt artiklit 7.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Pabermähkmed

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – F osa – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Pabermähkmed

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine

Viited

COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Barbara Kappel

25.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

3.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

12

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Jonathan Bullock, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Christian Ehler, Igor Gräzin, Rebecca Harms, Barbara Kappel, Jeppe Kofod, Zdzisław Krasnodębski, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Tilly Metz, Nadine Morano, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Amjad Bashir, Michał Boni, Françoise Grossetête, Gunnar Hökmark, Benedek Jávor, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Marisa Matias, Markus Pieper, Pavel Telička

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Bernd Kölmel

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Igor Gräzin, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Pavel Telička, Lieve Wierinck

ECR

Amjad Bashir, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

ENF

Angelo Ciocca, Barbara Kappel

PPE

Bendt Bendtsen, Michał Boni, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Gunnar Hökmark, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Markus Pieper, Paul Rübig, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Anna Záborská

12

ECR

Bernd Kölmel

EFDD

Dario Tamburrano

ENF

Christelle Lechevalier

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Neoklis Sylikiotis

PPE

Françoise Grossetête

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Benedek Jávor, Tilly Metz, Julia Reda

6

0

EFDD

Jonathan Bullock

PPE

Massimiliano Salini

S&D

Jeppe Kofod, Olle Ludvigsson, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (3.10.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta

(COM(2018)0340 – C8‑0218/2018 – 2018/0172(COD))

Arvamuse koostaja: Bronis Ropė

LÜHISELGITUS

Direktiivi eesmärk, mis on sätestatud selle artiklis 1, on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele.

Seetõttu pidasime põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuses tähtsaks rõhutada just seda laadi plastireostust, mis on seotud põllumajandusega, isegi kui see on teravam probleem kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komisjoni ettepanek vähendada ühekordselt kasutatava plasti reostust põhineb mõjuhinnangul, milles toodi välja peamised suure plastiprügi liigid, mis kogu ELis keskmiselt reostusena merre satuvad. Ettepaneku koostamisel pööratakse erilist tähelepanu just sellele mõjuhinnangule.

Esiteks tuleb täpsustada, et rohealadele või agroökosüsteemi sattuv plast võib sattuda loomade seedekulglasse või liikuda edasi veeökosüsteemidesse, jõudes lõpuks merre. Samuti kõik, mis satub pinnasesse, laguneb lõpuks tükkideks või lagundatakse mullaelustiku poolt mikroplasti sisaldavateks väiksemateks tükkideks, jõuab pinnasevette ning võib sattuda mageveeökosüsteemidesse ja seejärel mereökosüsteemidesse. Seda teist võimalust ei võeta arvesse mõjuhinnangu mereprügile keskenduva lähenemisviisi puhul, mis käsitleb suuremaid plastist esemeid.

Teiseks on teatavaid plastireostuse liike, mis on piirkondlikul või kohalikul tasemel seotud kindla maakasutusega, mis hõlmab põllumajandusliku plasti kasutust. Seda probleemi võivad süvendada kohalikud tavad või taristu, näiteks raskused, mis tekivad paljudel põllumajandustootjatel seoses kasutatud plastist multšide ringlussevõtuga või määrdunud plastkatete vastuvõtmisest keeldumise tõttu.

Lõpuks tuleb mainida, et komisjoni eelnõu lähenemisviis võimaldab tarbijatele (antud juhul põllumajandustootjatele) suunatud teadlikkuse tõstmise meetmeid, näiteks teave põllumajandusliku plasti jäätmete kõrvaldamise ja ringlussevõtu, märgistamisnõuete, plastitootja laiendatud vastutuse jms kohta. Seetõttu ei tähenda sellised meetmed põllumajandustootjate jaoks tingimata ebamõistlikku või kulukat koormust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)28),

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks.

(1)  Plasti vaieldamatu laia leviku ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige jäätmed, mis kahjustavad merekeskkonda isegi juhul, kui nende tekkekoht paikneb merest kaugel, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks.

__________________

__________________

32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 0614 final).

32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 0614 final).

33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 28 final).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36.EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestajana. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.

(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Kõikjal maailmas satub ookeanidesse aina suuremas koguses jäätmeid, mis mõjutavad ökosüsteemide seisundit ja põhjustavad loomade hukkumist. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36. EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel, selle tekke vältimisel ja paremal haldamisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.

_________________

_________________

36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Vastavalt mitmepoolsetele kokkulepetele37 ja liidu jäätmealastele õigusaktidele38 peavad liikmesriigid tagama keskkonnaohutu jäätmekäitluse, et vältida ja vähendada nii mere- kui ka maismaa-allikatest pärit mereprügi. Liidu veealaste õigusaktide kohaselt39 on liikmesriigid samuti kohustatud vähendama mereprügi seal, kus see takistab merevee hea keskkonnaseisundi saavutamist, panustades seega ka ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi täitmisse.

(4)  Vastavalt mitmepoolsetele kokkulepetele37 ja liidu jäätmealastele õigusaktidele38 peavad liikmesriigid tagama keskkonnaohutu jäätmekäitluse, et vältida ja vähendada nii mere- kui ka maismaa-allikatest pärit mereprügi. Liidu veealaste õigusaktide kohaselt39 on liikmesriigid samuti kohustatud vähendama mereprügi ja tagama, et selle omadused ega kogused ei kahjustaks merevett, panustades seega ka ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi täitmisse.

__________________

__________________

37 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (UNCLOS), jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsioon (Londoni konventsioon) ja selle 1996. aasta protokoll (Londoni protokoll), rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) V lisa, ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon.

37 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (UNCLOS), jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsioon (Londoni konventsioon) ja selle 1996. aasta protokoll (Londoni protokoll), rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) V lisa, ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon.

38 Direktiiv 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).

38 Direktiiv 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida harva käideldakse nõuetekohaselt, kuna puuduvad toimivad korduskasutamise või ringlussevõtu süsteemid, ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu loomade tervisele ja seega mereökosüsteemidele globaalsel tasandil ning ka kohapealsele bioloogilisele mitmekesisusele, kui neil on võimalik mürgine mõju organismidele ja nende puhul võib olla tegemist haigustekitajate substraadiga, mille tõttu levivad haigused. Samuti võib neil olla kahjustav mõju inimeste tervisele ja mitmetele tegevusaladele, nagu turismile, kalandusele ja laevandusele, hoolimata sellest, et ELis kehtivad plasti kasutamist toidupakendites reguleerivad õigusaktid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  EL peaks mikroplasti probleemiga tegelemiseks töötama välja tervikliku lähenemisviisi ja ergutama kõiki tootjaid piirama oma formulatsioonides esmase mikroplasti sisaldust ning takistama teisest mikroplasti moodustavate toodete sattumist pinnasesse ja magevette ning seejärel mereökosüsteemidesse.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid lisas loetletud plasttoodete kategooriaid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest või rannikuvetest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest, samuti kalapüügivahendeid, mis põhjustavad tõsist kahju mereprügina, ja liidu põllumajanduses enimkasutatavaid plasttooteid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Plastireostuse allikad erinevad piirkonniti märkimisväärselt. Teatavates piirkondades põhjustavad enamiku mereprügist muud plasttooted, mida näitas merestrateegia raamdirektiivi raames ja kodanikuühiskonna esindajate poolt läbiviidud seire. Sellistes piirkondades tuleks liikmesriikidelt nõuda erimeetmete võtmist, et tegeleda muude suurte üleriigiliste või kohalike plastireostuse allikatega. Näiteks seostatakse põllumajanduses, kalanduses ja muus vabas õhus toimuvas majandustegevuses kasutatavat plasti ka maismaareostuse, madala ringlussevõtu taseme ja prügi sobimatu käitlemisega. Eelkõige võib tekkida kohalikke majanduslikke või olemasoleva taristuga seotud takistusi, mis pärsivad sellise plasti kogumist ja ringlusse võtmist. Sellist plasti, eelkõige põllumajandusplasti, peaksid ringlussevõtu- ja jäätmekäitlusasutused võtma vastu ilma tarbetute takistusteta, ja see peaks olema valmistatud nii, et seda oleks võimalik paremini ringlusse võtta või käidelda. Liikmesriigid peaksid vahetama häid tavasid, et parandada plasti ringlussevõtusüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust ning eelkõige vähendada jäätmete mahtu, kuna see tekitab praegu põllumajandusettevõtjatele lisakulusid.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)   Maismaareostus ja pinnase saastumine, mida põhjustavad suured plastist esemed ja nende hilisem purunemine kildudeks või mikroplast, võib olla kohalikul ja piirkondlikul tasandil ulatuslik. Kohalikul tasandil võib see olla seotud plasti laialdase kasutamisega põllumajanduses. Et vähendada plastijäätmete mõju keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele, tuleks põhjalikult uurida ka põllumajandusmaalt pärinevat plastireostust.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  Kuigi põllumajanduses kasutatavad plasttooted moodustavad väikese osa kogu kasutatavast plastist ja tekkivatest plastijäätmetest, on nende kasutamine geograafiliselt kontsentreeritud. Pealegi on põllumajandusplasti eri kategooriatesse kuuluvad tooted väga sarnase koostisega, mistõttu see jäätmevoog on ringlussevõtjale väga väärtuslik. Praegu maetakse suur osa põllumajandusplastist pinnasesse, põletatakse põllul, jäetakse põllule või viiakse prügilasse. See on väga ohtlik, sest võib pinnast pöördumatult saastada, kahjustada mulla kvaliteeti ning vähendada toodetud toiduainete ohutust. Põletamisel vabanevad kahjulikud ained, sealhulgas endokriinseid häireid põhjustavate või kantserogeensete omadustega ained. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis käsitleda levinumaid ühekordselt kasutatavaid põllumajanduslikke plasttooteid vastavates liikmesriikides.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plasti polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. See määratlus hõlmab aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200643 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutusele eraldi mõiste. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda käsitleda käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist ja/või aja jooksul biolagunevad. Teatavaid polümeerseid materjale, nagu polümeersed pinnakattevahendid, värvid, tindid ja liimained, ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina. Neid materjale ei peaks käesolevas direktiivis käsitlema ega seega kõnealuse mõistega hõlmama.

(8)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plasti polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. See määratlus hõlmab aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200643 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutusele eraldi mõiste. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda käsitleda käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist ja/või aja jooksul biolagunevad. Teatavaid polümeerseid materjale, nagu polümeersed pinnakattevahendid, voodrid või kihid, värvid, tindid ja liimained, ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina. Neid materjale ei peaks käesolevas direktiivis käsitlema ega seega kõnealuse mõistega hõlmama.

_________________

_________________

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Selgitus

Polümeerseid pinnakattevahendeid, voodreid ja kihte kasutatakse mitmest materjalist ja mitmekihiliste artiklite hügieeni ja toiduohutuse säilitamiseks ning neid ei saa kasutada lõppmaterjalide või -artiklite peamise struktuurikomponendina ega peamise struktuurikomponendina muude materjalide puudumisel. Käesolevas direktiivis kasutatavat plasti määratluse tõlgendust tuleks kooskõlastada määruses (EÜ) nr 10/2011 esitatud määratlusega.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Fossiilse tooraine põhiselt majanduselt üleminekuks ja kliimamuutuste seisukohast on bioressursipõhised plasttooted fossiilsel toorainel põhineva plasti kestlikum alternatiiv. See on ka kooskõlas ringmajanduse, biomajanduse strateegia ja plastistrateegia eesmärkidega. Seepärast tuleks soodustada selliste stiimulite kasutamist, mille eesmärk on asendada fossiilsel toorainel põhinevad materjalid bioressursipõhiste materjalidega. Komisjoni tulevastesse poliitilistesse ettepanekutesse peaksid kuuluma materjalide asendamise stiimulid ja näiteks riigihangete direktiivi (direktiiv 2014/24/EL) läbivaatamisel tuleks direktiivi lisada plasti kasutamise kriteerium, mis põhineb plasti koostisel, ringlussevõetavusel ja ohtlikkusel.

Selgitus

Praegusel kujul on direktiiv bioressursipõhise plasti valdkonnas ebamäärane. Bioressursipõhise materjali eelist plasti tootmisel tuleks tunnistada ja ära kasutada, iseäranis selle kui polümeeripõhise plasti kestlikuma alternatiivi positiivset mõju ja panust fossiilsest toorainest sõltumise vähendamisse.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Käesoleva direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramiseks tuleks määratleda ühekordselt kasutatava plasttoote mõiste. Määratlusest tuleks välja jätta olelusringi jooksul mitme kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud plasttooted, mida täidetakse uuesti või korduskasutatakse samal eesmärgil, milleks need kavandati.

(9)  Käesoleva direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramiseks tuleks määratleda ühekordselt kasutatava plasttoote mõiste kui toode, mis on kavandatud ja turule lastud ühe lühiajalise kasutuskorra jaoks. Määratlusest tuleks välja jätta olelusringi jooksul mitme kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud plasttooted, mida täidetakse uuesti või korduskasutatakse samal eesmärgil, milleks need kavandati.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Toodete ja materjalide väärtuse võimalikult pikaaegne säilitamine ja jäätmetekke vähendamine võib muuta ELi majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks ning vähendada samal ajal väärtuslikele ressurssidele ja keskkonnale avaldatavat survet.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.

(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleb kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud, võttes muu hulgas arvesse valitud alternatiivsete materjalide keskkonna- ja majanduslikku mõju, eeskätt põllumajanduses.

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse rõhutada võimalikku mõju, mida avaldab põllumajanduslike, biolagunevate toodete kasutamine alternatiivsete toormaterjalidena.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.

(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Lisaks muudele plasti eriliikidele peaks see hõlmama igasugust hapniku toimel lagunevat plasti, mis ei biolagune ohutult ja ei ole seega keskkonnasäästlik. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, korduskasutamiseks, kompostitavate alternatiivsete materjalide kasutamiseks ja materjalide asendamiseks.

Selgitus

Põllumajandusmaal võivad näiteks multšikiled olla hapniku toimel lagunevad, reostades pinnast, samas kui seda peetakse ohutult lagunevaks materjaliks.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Direktiiviga (EL) 2015/720 muudetud direktiivi 94/62/EÜ artikli 20a lõikes 3 on ette nähtud, et komisjon vaatab 2017. aasta maiks läbi õigusaktid eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise meetmete kohta olelustsükli mõjuhinnangu põhjal. Komisjon ei ole neid õigusakte veel läbi vaadanud. Kuna eriti õhukesed plastkandekotid muutuvad kohe prahiks, tuleb [aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kehtestada meetmed, millega piirata nende turule laskmist.

Selgitus

Direktiivi (EL) 2015/720 artikli 20a lõikes 3 nõutakse, et komisjon esitaks 27. maiks 2017. aastaks aruande eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise eri võimaluste mõju kohta tervele olelustsüklile ning esitaks asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Komisjon aga ei ole sellest tähtajast kinni pidanud. Seda arvesse võttes ja et mitte raisata enam väärtuslikku aega, tuleks vastuvõetavas direktiivis käsitleda ka eriti õhukeste plastkandekottide küsimust ning need kotid turul ära keelata.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  Käesolevas direktiivis käsitletavate plasttoodete asendamine või piiramine peab toimuma asjakohase üleminekuperioodi jooksul ja viisil, mis ei sea ohtu alternatiivina määratletud uue toote tootmise ja turulelaskmise majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust, eriti kui sel on toote tootmiseks vajaliku toormaterjali kindlaks tegemise ja kasvatamise jaoks tõenäoliselt negatiivsed tagajärjed.

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse rõhutada võimalikku mõju, mida avaldab põllumajanduslike, biolagunevate toodete kasutamine alternatiivsete toormaterjalidena.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 c)  Komisjon koostab 31. detsembriks 2019 kataloogi, milles on määratletud konkreetsed kriteeriumid, mille abil kindlaks teha, kas nimetatud alternatiivsed materjalid vastavad nõuetele, mis praegu kehtivad ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele, on kooskõlas jäätmekäitlust reguleerivate kehtivate õigusaktidega ja tagavad tõepoolest suurema kestlikkuse.

Selgitus

Tuleb kontrollida, kas nimetatud alternatiivid tõesti vastavad kõigile praegu ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele – eriti toidu ja joogiga kokkupuutuvatele toodetele – kehtestatud nõuetele ning kas need oleksid jätkuvalt kestlikumad. Selliseid alternatiive tuleks hinnata konkreetsetest kriteeriumidest lähtuvalt, kuid võttes arvesse ka asjakohaseid õigusakte seoses toiduga kokkupuutuvate materjalide heakskiitmisega ja ringlussevõetavusega (jäätmete raamdirektiiv, pakendi- ja pakendijäätmete direktiiv) ning REACH-määrust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus.

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Samal ajal peaks märgistuse sisu suurendama tarbijate teadlikkust plastijäätmete keskkonnaohtudest. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Tuleks luua Euroopa fond, mis aitaks äärepoolseimatel piirkondadel puhastada oma territoriaalvett ja ennetada plasti kasutamist, sest mereprügi ja eriti plast kahjustab kõige enam äärepoolseimaid piirkondi, kus on vähe ringlussevõtu võimalusi ning need piirkonnad peavad toime tulema merelt randuva ja oma elanikkonna tarbitava tohutu plastikogusega.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Liikmesriigid peaksid tagama, et paremini täidetaks jäätmete, sealhulgas põllumajanduse plastijäätmete liigiti kogumise kohustust. Samuti peaksid nad kaaluma plastijäätmete käitlemisega seotud tingimuse kehtestamist määruse [ÜPP strateegiakavade määrus] III lisas.

Selgitus

Sarnane nõue on kehtestatud 2006. aasta jäätmekäitluse määruses (Inglismaal ja Walesis, 2005. aastal Šotimaal). Sellega laiendati jäätmekäitluse kontrolli põllumajandusele. See tõi kaasa suuri muudatusi, näiteks loobuti põllumajandusettevõtete plasti, sealhulgas pakkenööri, silokile, pihustuspudelite ning väetise- ja seemnekottide põletamisest ja matmisest. Lisaks nõuti, et põllumajandustootjad kasutaksid plasti ja muude jäätmete kogumise ja ringlussevõtu korraldamiseks volitatud ja hea mainega jäätmekäitlusettevõtjate teenust.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 c)  ÜPP strateegiakavades tuleks käsitleda põllumajanduse plastijäätmete probleemi ja Euroopa Komisjon peaks 2023. aastaks kehtestama asjakohasel viisil plastijäätmetega seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardi kui keskpika perioodi uue rangema tingimuse. Uue nõuetele vastavuse tingimuse raames oleksid põllumajandustootjad kohustatud kasutama volitatud jäätmekäitlusettevõtja teenust, et korraldada plasti kogumist ja ringlussevõtmist, ning säilitama tõendeid plastijäätmete nõuetekohase käitamise kohta.

Selgitus

Sarnane nõue on kehtestatud 2006. aasta jäätmekäitluse määruses (Inglismaal ja Walesis, 2005. aastal Šotimaal). Sellega laiendati jäätmekäitluse kontrolli põllumajandusele. See tõi kaasa suuri muudatusi, näiteks loobuti põllumajandusettevõtete plasti, sealhulgas pakkenööri, silokile, pihustuspudelite ning väetise- ja seemnekottide põletamisest ja matmisest. Lisaks nõuti, et põllumajandustootjad kasutaksid plasti ja muude jäätmete kogumise ja ringlussevõtu korraldamiseks volitatud ja hea mainega jäätmekäitlusettevõtjate teenust.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule.

(20)  Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides, aga ka plasti füüsilised ja keemilised omadused, mis muudavad selle raskesti lagunevaks, mistõttu jäävad plasttooted peale oma algse eesmärgi täitmist keskkonda kümnenditeks või isegi sajanditeks. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule.

Selgitus

Muust kui plastist esemed, mis kogumissüsteemidesse ei satu, on vähem vastupidavad ja lagunevad suurema tõenäosusega ning seetõttu on väiksem tõenäosus, et need muutuvad ranna- või mereprügiks.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Siinjuures on oluline koostöö ja jäätmete ringlussevõtu süsteemide edaspidine ühtlustamine liikmesriikide vahel, et vältida piiriülese kaubanduse negatiivset mõju keskkonnale.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Siiski tuleb tingimata rõhutada, et biolagunevus ei saa olla vabatahtlik valik olelusringi lõpus. Samas on tegelikkus veel selline, et mõned plasttooted lekivad paratamatult keskkonda ja et teatavatel juhtudel on parem kasutada tooteid, mis biolagunevad lühikese aja jooksul mikroorganismide mõjul, mitte tooteid, mis lagunemata jäävad keskkonda sajanditeks. See ei välista kõiki vajalikke jõupingutusi korduskasutamise ja ringlussevõtu süsteemide valdkonnas. 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama, et need tehakse tootjatele teatavaks ning neid rakendatakse. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Lisaks on soovitatav, et koos teabega, mida peab andma Euroopa Keskkonnaamet, peaks komisjon kaasama ka Euroopa Standardikomitee uuringutulemused merekeskkonnas biolagunevuse standardi kohta, mis on Euroopa tasandil teaduslikult tunnustatud, mida kohaldatakse nii direktiivi lisas loetletud toodete kui ka soovitatud alternatiivide suhtes ning millele on viidatud artiklis 15.

Selgitus

Seni puuduvad kokkulepitud standardid direktiivis hõlmatud toodete ja arutamisel olevate, kuid sättes selge sõnaga nimetamata alternatiivide biolagunevuse määra kohta merekeskkonnas. Toodete biolagunevuse määra jaoks ja kokkulepitud alternatiivide kaalumise võimaldamiseks tuleb võtta lähtepunktiks kokkulepitud standardid ning Euroopa Keskkonnaamet peaks saama kasutada neid andmeid oma kokkuvõtetes.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite keskkonnamõju, et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(25)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Selgitus

See on kooskõlas artikliga 1, milles juba tunnistatakse, et mõju inimeste tervisele on probleemiks.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära plasti, sh mikroplasti, sattumine keskkonda ja vähendada selle mõju keskkonnale, eriti vee- ja maismaakeskkonnale, ning inimeste ja loomade tervisele, ning edendada üleminekut mürgivabale ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, mürgivabasid tooteid ja materjale, soodustades häid tavasid plastijäätmete vähendamiseks ning aidates kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ning plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse eeskätt lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ning suurel määral plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;

(1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud, ja polümeersed pinnakattevahendid, värvid, tindid ja liimained, mida ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina;

Selgitus

Käesolevas direktiivis tuleks täpselt määratleda mõiste „plast“ ulatus, et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid, vältida erinevaid tõlgendusi, tagada, et liikmesriigid tõlgendavad mõistet ühtmoodi ja et ELi siseturg toimiks hästi.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  „pinnakattevahendid“ – üks või mitu iseseisva kandefunktsioonita kihti, mille valmistamiseks on kasutatud käesoleva direktiivi artikli 3 punktis 1 määratletud plasti ja mis kantakse materjalile või esemele eriomaduste andmiseks või selle tehniliste näitajate parandamiseks;

Selgitus

Käesolevas direktiivis tuleks täpselt määratleda pinnakattevahendite mõiste, lähtudes plastimäärust (EL) nr 10/2011 muutvas komisjoni määruses (EL) 2018/213 juba kehtestatud määratlusest, et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid, tagada, et liikmesriigid tõlgendavad mõistet ühtmoodi ja et ELi siseturg toimiks hästi.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „ühekordselt kasutatav plasttoode“täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see tootjale uuesti täitmiseks tagastada või seda kavandatud eesmärgil korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda;

(2)  „ühekordselt kasutatav“ühtlustatud metoodika alusel ühekordseks ja lühiajaliseks kasutamiseks kavandatud, valmistatud või turule lastud toode, mis moodustab märkimisväärse osa ELis leitavast mereprügist;

Selgitus

Mõiste „ühekordselt kasutatav“ tuleb selgelt määratleda, et vältida vääriti mõistmisi direktiivi rakendamisel. Samuti on tähtis siduda mõiste „ühekordselt kasutatav“ mereprügiga, et kogutud esemed oleksid need, mis moodustavad suurima osa prügist. Seetõttu on ka hädavajalik ühtlustatud metoodika keskkonnas leitud esemete tuvastamiseks, et tagada ELis võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  „plasttoode“ – peamiselt plastist valmistatud toode;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  „põllumajanduslik plasttoode“ – plastmaterjal või -vahend, mida kasutatakse põllumajandusmaa1a tootlikkuse suurendamiseks, või sellise toote plastpakend;

 

_________________

 

Määruses (EL) nr 1307/2013 [ÜPP strateegiakavade määrus] määratletud põllumajandusmaa.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et märkimisväärselt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist, hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva].

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tõhusalt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarnimist ja tarbimist hiljemalt... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva].

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Need meetmed võivad hõlmata riiklikke tarbimise vähendamise eesmärke, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust.

Need meetmed hõlmavad riiklikke tarbimise vähendamise eesmärke, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, nagu tagastatavad või korduskasutatavad klaasist või puidust pakendid, ja majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta, või piiratakse turule laskmist, ja meetmeid, mis aitavad suurendada tarbijate teadlikkust ja plastpakendite ringlussevõtu võimalusi. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust ja sellest, kas on võimalik kindlustada nende kogumine ja ringlussevõtt.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse metoodika lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise märkimisväärse vähenemise arvutamiseks ja tõendamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse metoodika lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarnimise ja tarbimise märkimisväärse vähenemise arvutamiseks ja tõendamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid keelavad turule lasta lisa B osas loetletud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid.

Liikmesriigid keelavad turule lasta lisa B osas loetletud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, pöörates seejuures erilist tähelepanu ühistoitlustuse valdkonnale avaliku sektori asutustes, tutvustades juba kasutusel olevaid kestlikke alternatiive ja aidates teadusprojektide abil uusi alternatiive välja töötada.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on korgid ja kaaned, mis on märkimisväärses osas valmistatud plastist, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge.

1. Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on korgid ja kaaned, mis on märkimisväärses osas valmistatud plastist, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge, v.a juhul, kui on piisavalt tõestatud, et see mõjutab negatiivselt pakendatud toiduaine ohutust ja hügieeni.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaani sellistena, mille märkimisväärne osa on valmistatud plastist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.   Arvestades nende kasutust ja laadi, peavad lisa D osas loetletud tooted olema märgistatud, et vältida nende nõuetele mittevastavat kõrvaldamist ja tulvavee äravoolu sattumist.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis turule lastakse, kannavad nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave ühe või mitme järgmise aspekti kohta:

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis turule lastakse, kannavad nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave järgmiste aspektide kohta:

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju, või

(b) ühekordselt kasutatava tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju ning

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) plasti olemasolu tootes.

(c) plasti sisaldus tootes.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid kõigi lisa E osas loetletud ja liidu turule lastud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jaoks.

1.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid või meetmed kõigi lisa E osas loetletud ja liidu turule lastud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jaoks.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Need süsteemid luuakse läbipaistval viisil ja kulud jagatakse asjaomaste osalejate vahel; seejuures toetavad tootjad teadlikkust suurendavate meetmete võtmist, teadusuuringuid alternatiivsete toodete loomiseks ja pikendavad toodete kasutusiga Komisjon avaldab pärast liikmesriikidega konsulteerimist suunised selle kohta, kuidas käesolevas artiklis osutatud jäätmete puhastamiskulude puhul toimida, seejuures järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.

2.  Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise üldkulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid muu hulgas:

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kehtestada tagatisrahasüsteemid või

(a)  tagatisrahasüsteemid ja

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) liigiti kogumise eesmärgid asjakohaste laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul.

(b) liigiti kogumise eesmärgid asjakohaste laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul. See peaks hõlmama enimkasutatavat liiki materjalide jäätmete, eelkõige põllumajanduslike plasttoodete jäätmete, eraldi kogumispunktide loomist, võttes arvesse asukohta ja/või hooaega, kus jäätmeid kõige rohkem tekib. Eesmärkide arvutamine peaks olema nende kasutamise ajaga proportsionaalne.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid järgmisest:

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada käesolevas direktiivis käsitletavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid järgmisest:

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale.

(b)  plasti, sh mikroplasti, mõju keskkonnale, inimeste ja loomade tervisele ning eelkõige merekeskkonnale ja pinnasele, muu hulgas kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamisega ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise kaudu.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  üks peaeesmärke on teadlikkuse suurendamise meetmed, mis on suunatud plasti ja mikroplasti sisaldavate toodete kasutamise vähendamisele.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  ühtlasi võtavad liikmesriigid meetmeid, et vältida lühikese kasutuseaga toodete tootmise soodustamist või toodete enneaegset kõrvaldamist, pakkudes tootjatele stiimuleid lihtsamini ringlusse võetavate plastmaterjalide väljatöötamiseks, ringlussevõtu protsesside tõhusamaks muutmiseks ning ringlussevõetud plastis esinevate ohtlike ainete ja saasteainete kindlaks tegemiseks ja nende kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c)  Komisjon ja liikmesriigid abistavad kohalike ametiasutusi, ettevõtjaid ja ühendusi toodete kasutusea pikendamist käsitlevate tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, kooskõlas Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsiooniga toodete kasutusea pikendamise kohta.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artiklite 5, 6, 7 ja 8 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1.  Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artiklite 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;

(a) andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A ja B osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) teave liikmesriikide võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel.

(b) teave liikmesriikide võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 kohaldamisel.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ajakohastatakse igal aastal 12 kuu jooksul pärast selle vaatlusaasta lõppu, mille kohta andmeid koguti. Võimaluse korral kasutatakse andmekogude esitamiseks direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenuseid.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Keskkonnaamet avaldab liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriigi ülevaatearuandeid.

3.  Euroopa Keskkonnaamet avaldab liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab vajaduse korral iga liikmesriigi kohta käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriigi ülevaatearuandeid.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise suhtes tule enam piiranguid kohaldada.

(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või Euroopa standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise või tarbimise suhtes ei tule enam piiranguid kohaldada.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

—  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning pakid ja pakkematerjalid, mis sisaldavad koduseks tarbimiseks mõeldud värskeid toiduaineid, sh liha, kui puudub ohutu alternatiiv.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Joogitopsid

—  Joogitopsid, sealhulgas kaaned

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Ühekordselt kasutatavad plastkastid põllumajandus- ja kalatoodete pakendamiseks ja transportimiseks

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa – taane 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Joogipudelid

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)

—  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), välja arvatud suletud süsteemides, kus on täielikult tagatud kogumine, korduskasutamine ja/või ringlussevõtt

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Taldrikud

—  Taldrikud, välja arvatud suletud süsteemides, kus on täielikult tagatud kogumine, korduskasutamine ja/või ringlussevõtt

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Kõrred, välja arvatud meditsiiniliseks otstarbeks ette nähtud ja kasutatavad kõrred

—  Kõrred, välja arvatud meditsiiniliseks otstarbeks ette nähtud ja kasutatavad kõrred, aga ka joogianumatesse paigaldatud või neile kinnitatud kõrred

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Polüstüreen selle kõikides kasutusvaldkondades, välja arvatud erijuhtudel, kus selle materjali kasutamine toob kaasa suurima keskkondliku ja ühiskondliku kasu ning seda kogutakse jäätmekäitluseks

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Hapniku toimel lagunev plast selle kõigis kasutusvaldkondades

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Plasti sisaldavad toidupakendid või toiduga kokkupuutuv materjal (nt plastist või plastiga impregneeritud teekotid), mis aitavad kaasa pinnase mikroplastireostusele kompostimisel või biogaasi eraldumisele

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Direktiivi (EL) 2015/720 kohaselt määratletud eriti õhukesed plastkandekotid, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse liha, kala ja piimatoodete hügieeniliseks säilitamiseks

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Eraldi pakendatavate maiustuste ja kookide müügipakendid

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Maiustused ja pulgakommid

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – taane 6 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Puu- ja juurviljade müügipakendid, mis ei ole toote säilimise seisukohast vajalikud

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – C osa – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned

—  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende sildid, korgid ja kaaned, ning ühekordselt kasutatavad kaanega mahutid salatite, jogurti ja puuviljade jaoks

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises või tööstuses kasutamiseks

—  Plasti sisaldav niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises või tööstuses kasutamiseks

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – D osa – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Põllumajanduslik plast seal, kus see on kohalikul või riiklikul tasemel tuvastatud kui suur plastireostuse põhjustaja keskkonnas ja kus kogumise määr on alla 90 %

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – E osa – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, mis on mõeldud müügikohas täitmiseks ja millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – E osa – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned

—  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende sildid, korgid ja kaaned

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – E osa – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Plasti sisaldavad korgid ja kaaned

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – E osa – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises või tööstuses kasutamiseks

—  Plasti sisaldav niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises või tööstuses kasutamiseks

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – E osa – taane 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Põllumajanduslik plast, nt kaitsekiled, multši- ja silokiled, niisutus- ja äravoolutorud, toitainekotid ja -mahutid, kui see on kohalikul või riiklikul tasemel tuvastatud kui suur plastireostuse põhjustaja keskkonnas

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – E osa – taane 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Ühekordselt kasutatavad plastkastid põllumajandus- ja kalatoodete pakendamiseks ja transportimiseks

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – F osa – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Põllumajanduslik plast, sh jäätmematerjal nagu plastkatted ja kaitsekiled, multši- ja silokiled, rahe- ja kaitsevõrgud, niisutus- ja äravoolutorud, toitainekotid ja -mahutid, pakkenöör, väetise- ja põllumajanduskemikaalipakendid, kui see on kohalikul või riiklikul tasemel tuvastatud kui suur plastireostuse põhjustaja keskkonnas

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – G osa – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned

—  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende sildid, korgid ja kaaned

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – G osa – taane 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Põllumajanduslik plast seal, kus see on kohalikul või riiklikul tasemel tuvastatud kui suur plastireostuse põhjustaja keskkonnas

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine

Viited

COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Bronis Ropė

10.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Jacques Colombier, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Esther Herranz García, Jan Huitema, Martin Häusling, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Michela Giuffrida, Elsi Katainen, Anthea McIntyre, Momchil Nekov, Molly Scott Cato, Vladimir Urutchev, Thomas Waitz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Renata Briano

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Ulrike Müller

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Anthea McIntyre, James Nicholson

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Maria Lidia Senra Rodríguez

NI

Diane Dodds

PPE

Richard Ashworth, Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Nuno Melo, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski, Vladimir Urutchev

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Michela Giuffrida, Karine Gloanec Maurin, Momchil Nekov, Maria Noichl, Tibor Szanyi

Verts/ALE

Bronis Ropė, Molly Scott Cato, Thomas Waitz

3

EFDD

John Stuart Agnew

ENF

Jacques Colombier, Philippe Loiseau

3

0

ECR

Jørn Dohrmann

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (25.9.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta

(COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD))

Arvamuse koostaja: Renata Briano

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepaneku eesmärgiks on ennetada ja vähendada teatavate plastist toodete negatiivset mõju keskkonnale (eelkõige merekeskkonnale) vastavalt ELi plastistrateegiale ning ringmajandusele ülemineku laiemale kontekstile. Plasti merre sattumine on ülemaailmne probleem, mis nõuab seetõttu meetmeid mitmel tasandil ja paremini koordineeritud rahvusvahelisi jõupingutusi.

Algatus hõlmab 10 ühekordselt kasutatavat plasteset ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid. Need tooted valiti rannaprügist leitud esemete loenduse põhjal, mille käigus kasutati ka merekeskkonna strateegiat käsitleva raamdirektiiviga kogutud valdkondlikke andmeid. Seiret teostati 276 Euroopa rannas ning kokku vaadeldi 679 sündmuskohta ja 355 671 eset. Loendus näitas, et ligi poole rannaprügist moodustavad ühekordselt kasutatavast plastist esemed ja 27 % moodustavad kalapüügivahendid.

Plasti merre sattumisel on negatiivne mõju mere elusressurssidele, eeskätt neile, mis on kõige tundlikumad, ja nende elukeskkonnale. Selle tagajärjena on ka kalapüügiga seonduv tegevus kahjustatud ning hinnanguliselt on Euroopa laevade iga-aastane puhaskahju 70 kuni 350 miljonit eurot. Lisaks toob see kaasa ohu inimeste tervisele, arvestades et killustunud plast jõuab toitumisahelasse ja seeläbi ka meie toidulaudadele.

Arvamuse koostaja märgib eelkõige, et keskne roll plasti merre sattumise probleemiga tegelemisel on kaluritel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahastatav prügipüügi projekt „Fishing for litter“ on uue paradigma näiteks, milles kalurid on osa lahendusest, mitte probleemist. Seetõttu tuleb edendada sobilikke meetmeid, et tunnustada ja hinnata kalurite rolli mere kaitsjatena.

Kalapüügivahendite osas kehtestatakse ettepanekuga laiendatud tootjavastutuse süsteemid ja teadlikkuse suurendamise meetmed. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite parema käitlemise, kandes selliste jäätmete töötlemise ja teadlikkuse suurendamise kulud. Arvamuse koostaja märgib, et sellised süsteemid tuleb integreerida mitmeastmelisse tasude süsteemi, mis kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktidega toetab vastupidavate, korduvkasutatavate ja ringlussevõetavate kalapüügivahendite turule laskmist. Kalapüügivahendite plastosi on tõepoolest võimalik suures osas ringlusse võtta, mida tegelikkuses aga ei tehta.

Laiendatud tootjavastutuse süsteemid kalapüügivahendite kohta on täienduseks sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitlevas ettepanekus (COM (2018)33) kehtestatud meetmetele, vähendades sadamate ja seeläbi ka kalandusettevõtjate finantskulusid. Seetõttu on ülimalt tähtis tagada nende kahe direktiivi kooskõla. Sellel eesmärgil on vaja kõigepealt kooskõlastada terminid: käesolevas ettepanekus tuuakse sisse kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi määratlus, sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitlevas ettepanekus viidatakse aga mahajäetud kalapüügivahenditele, mida pole määratletud. Lisaks tuleb tagada, et kõigis kalalaevasid vastu võtvates sadamates oleks piisavaid seadmeid püügi ajal passiivselt püütud jäätmete kogumiseks ja töötlemiseks ning et vastavalt „saastaja maksab“ põhimõttele ei kannaks kalandusettevõtjad selliste tegevuste kulusid. Niiviisi oleks kaluritel stiimul tuua kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid ja passiivselt püütud jäätmed kaldale. Lisaks katavad laiendatud tootjavastutuse süsteemid vesiviljeluses kasutatud plastist jäätmete käitluse kulusid, mis on vähemalt osaliselt välja jäetud sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatistega seoses pakutavatest meetmetest. Ka sel juhul peab arvamuse koostaja vajalikuks tagada nende kahe ettepaneku kooskõla.

Komisjoni ettepanekuga täiendatakse ka määrust (EÜ) nr 1224/2009, milles kehtestatakse liidu ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteem ja mis sisaldab mõningaid ennetavaid ja heastavaid meetmeid meres kaduma läinud püügivahendite mõju vähendamiseks. Määruse käimasoleval läbivaatamisel tegelikult läbiviidava kontrolli osas peab arvesse võtma selle algatuse eesmärke.

Lisaks peab arvamuse koostaja alternatiivsete materjalide innovatsiooni ja teadusuuringutega seoses vajalikuks, et EL määratleks selgelt nii biolaguneva plasti kui ka bioloogilise plasti ning sätestaks (eelkõige merelise) biolagunevuse ja kompostitavuse ühtlustatud standardid, et luua selge ja ühtne õigusraamistik.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Tagamaks, et meres olevate plastijäätmetega võitlemiseks võetakse õiged meetmed, tuleb tegeleda ka merepõhjas ja üldiselt veekeskkonnas olevate plastijäätmete ning ka mikroplasti probleemiga.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Liikmesriigid on kirjutanud alla rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL) ja peaksid püüdma selle sätteid täies ulatuses rakendada.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Hinnanguliselt 80 % mereprügist moodustab plast ja mikroplast ning ligikaudu 20–40 % merre sattunud plastprügist on osaliselt seotud inimeste tegevusega merel, sealhulgas kauba- ja merematkelaevadega, ning ülejäänu on tingitud inimeste tegevusest maismaal. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hiljutise uuringu andmetel on umbes 10 % mereprügist pärit kaotatud ja mahajäetud kalapüügivahenditest. Kaotatud ja mahajäetud kalapüügivahendid moodustavad merre sattunud plastprügi ühe koostisosa ning hinnanguliselt 94 % ookeani sattunud plastist jõuab merepõhja, mistõttu võiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kasutada selleks, et ergutada kalureid osalema nn mereprügi püüdmise kavades, pakkudes neile näiteks rahalisi või materiaalseid stiimuleid. Märkimisväärses koguses plasti merre sattumise negatiivne mõju jätkusuutlikele kalavarudele, mere bioloogilistele ressurssidele, eeskätt neile, mis on tundlikud, ja nende elukeskkondadele mõjutab kalapüügitegevust ka selles mõttes, et võrkude puhastamine ja kogutud jäätmete ladustamine toob kaasa suuri kulusid; väikesemahulisele kalapüügile on mõju palju suurem ja majanduslikult koormavam. Võttes arvesse, et mereprügil on piiriülene mõju, peaks komisjon tegema koostöös kolmandate riikidega täiendavaid jõupingutusi, et vältida sellise prügi tekitamist ja soodustada nõuetekohast jäätmekäitlust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  ÜRO Keskkonnaprogrammi Keskkonnaassamblee 23.–27. mail 2016. aastal toimunud istungjärgul vastu võetud resolutsioonis nr 11 tunnistati, et plastprügi ja mikroplasti esinemine merekeskkonnas on kiiresti süvenev ja tõsine ülemaailmne probleem, mis vajab kiiret ülemaailmset reageerimist, milles võetakse arvesse toote olelusringil põhinevat lähenemist. Mikroplasti ning ühekordselt kasutatava plasti ja kalapüügivahendite vahelist seost tuleks arvesse võtta, kuna selline plast võib muutuda mikroplastiks ja põhjustada kahju. Uuringud on näidanud, et merekeskkonnas võib olla märkimisväärne kogus mikroplasti, ning on tõendeid selle kohta, et mereloomad võivad seda alla neelata, mille tulemusel see jõuab toiduahelasse1. Teatava plasti mõju vähendamiseks käesolevas direktiivis sätestatud meetmetel on seetõttu oluline kasu keskkonnale ja tervisele. Liit peaks võtma vastu tervikliku lähenemisviisi mikroplasti probleemile ja ergutama kõiki tootjaid piirama rangelt mikroplasti osakaalu oma toodete koostises, pöörates erilist tähelepanu tekstiili- ja rehvitootjatele, sest sünteetiline riietus ja rehvid moodustavad 63 % mikroplastist, mille ringlus lõpeb otseselt merekeskkonnas.

 

_________________

 

1 Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduslik komisjon (CONTAM), 2016. Avaldus mikro- ja nanoplasti esinemise kohta toidus, keskendudes eelkõige mereandidele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja millest saab prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ning plasti ja mikroplasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, jätkusuutlikele kalavarudele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kutselist ja harrastuskalapüüki ja laevandust, eeskätt äärepoolseimates ja rannikupiirkondades.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Varipüük toimub siis, kui mereloomad jäävad kinni kaotatud või mahajäetud mittebiolagunevatesse nakkevõrkudesse, jadaõngedesse või lõkspüünistesse, takerduvad neisse, saavad neis vigastada, jäävad neis nälga või surevad nende tõttu. Varipüügi nähtust põhjustab kalapüügivahendite kaotamine ja mahajätmine. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt tuleb kalapüügivahendid tähistada ning kaotatud kalapüügivahenditest tuleb teatada ja need tagasi tuua. Mõned kalurid toovad seetõttu merelt kättesaadud kaotatud võrke omal algatusel sadamasse tagasi.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige sagedamini randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest, ja ka kalapüügivahendeid. Üleminek ringmajandusele muudab hädavajalikuks ühekordselt kasutatava plasti üldise kasutamise vähendamise.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plasti polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. See määratlus hõlmab aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200643 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutusele eraldi mõiste. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda käsitleda käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist ja/või aja jooksul biolagunevad. Teatavaid polümeerseid materjale, nagu polümeersed pinnakattevahendid, värvid, tindid ja liimained, ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina. Neid materjale ei peaks käesolevas direktiivis käsitlema ega seega kõnealuse mõistega hõlmama.

(8)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plasti polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. See määratlus hõlmab aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200643 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutusele eraldi mõiste. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda käsitleda käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist ja/või aja jooksul biolagunevad. Teatavaid polümeerseid materjale, nagu polümeersed pinnakattevahendid, katted või kihid, värvid, tindid ja liimained, ei saa kasutada lõppmaterjalide ja -toodete peamise struktuurikomponendina. Neid materjale ei peaks käesolevas direktiivis käsitlema ega seega kõnealuse mõistega hõlmama.

_________________

_________________

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides44 sätestatud jälgitavusnõudeid.

(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides44 sätestatud jälgitavusnõudeid. Liikmesriigid peaksid seadma nende meetmete puhul võimalikult kõrge sihi, mis peaks olema vastavuses eri toodete kaudu mere prügistamise ohu tõsidusega ja kasutusviisidega, mida hõlmab üldine vähendamiseesmärk.

_________________

_________________

44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1–54), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.

44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1–54), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4–17) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.

Selgitus

Rõhutada tuleks, et liikmesriikidel on de facto vabadus oma meetmeid suunata ja et need peavad olema vastavuses mere prügistamise ohu tõsidusega ning et kõige tõsisemad juhtumid peavad olema prioriteet.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.

(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale ja eelkõige merekeskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks. Tuleks kehtestada konkreetsed kriteeriumid, mille abil kindlaks teha, kas sellised alternatiivid täidavad nõudeid, mis praegu kehtivad ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele, on kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktidega ja tagavad suurema säästlikkuse.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  On vaja selgelt määratleda biolagunev plast, biopõhine plast ning bioloogilise koostise, biolagunevuse (eelkõige merelise biolagunevuse) ja kompostitavuse ühtlustatud normid, et kaotada selles valdkonnas ebamäärasused ja väärarusaamad.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus.

(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus. Kalapüügivahendite suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 alusel vastu võetud märgistusnõudeid. Liikmesriigid rakendavad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke kalapüügivahendite märgistamise suuniseid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud.

(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole praegu kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud. Tuleks kasutada tagatisrahasüsteeme ja olemasolevaid EMKFi rahalisi vahendeid, et toetada prügipüügi algatusi ning kaotatud, kõrvaleheidetud ja mahajäetud kalapüügivahendite tagasitoomiseks tehtavaid jõupingutusi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Iga päev satub merre suur hulk jäätmeid, mis tekivad kas maismaal või lastakse vette laevadelt ning millest märkimisväärse osa moodustavad plastijäätmed (pudelid, kotid jne).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu.

(16)  Suure osa mereprügist moodustavad plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest ning tavapäraste püügioperatsioonide ajal passiivselt püütud jäätmetest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid või passiivselt püütud jäätmed kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt peab laeva kapten teatama lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kui kaotatud kalapüügivahendit ei õnnestu tagasi tuua. Kuid määrusega (EÜ) nr 1224/2009 ei ole ette nähtud kaotatud kalapüügivahendite järjekindlat seiret ja teatamisnõuete rakendamine on endiselt puudulik. Seepärast tuleks kontrollimääruse läbivaatamisel sätestada täiendavad meetmed, millega tõhustatakse kaotatud kalapüügivahendite tagasitoomise ja teatamise suutlikkust, ning eelkõige peaksid liikmesriigid koguma kaotatud püügivahendeid käsitlevat teavet ja selle registreerima ning igal aastal komisjonile edastama. Lisaks sellele võtab kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud ja kaotatud või kõrvaleheidetud kalapüügivahendid ja passiivselt püütud jäätmed kaldale, et vältida kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Passiivselt püütud jäätmete üleandmine ei tohiks tekitada kaluritele lisakulusid. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu ning jõupingutusi kaotatud, mahajäetud ja kõrvaleheidetud kalapüügivahendite tagasitoomiseks. Sellised süsteemid peaksid pakkuma eristavaid rahalisi toetusi korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks mõeldud kalapüügivahenditele vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ nõuetele ning neid peaks täiendama kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumiseesmärk. Lisaks sellistele algatustele peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et edendada kalapüügivahendite arendamist säästvamate ja keskkonnasõbralikumate materjalide abil.

_________________

_________________

46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.

46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Kuigi laiendatud tootjavastutust ei peaks kohaldama kalurite endi ja plastist kalapüügivahendite käsitööna valmistajate suhtes, tuleks kaaluda võimalust toetada säästvalt hangitud plastivabade kalapüügivahendite kasutuselevõtmist alternatiivina.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.

(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus ja millised kättesaadavad alternatiivid on juba turul olemas. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Vastavalt ELi õigusaktidele peab komisjon aitama liikmesriikidel luua strateegiad ja kavad kalapüügivahendite merre sattumise vähendamiseks, kasutades selleks ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi. Jõupingutused võivad hõlmata teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja programme selliste jäätmete mõju kohta mereökosüsteemidele, teostatavusuuringuid biolagunevate/kompostitavate kalapüügivahendite kohta, haridusprojekte kaluritele ning spetsiaalseid riiklikke programme plasti ja muude esemete eemaldamiseks merekeskkonnast.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevad üldised miinimumnõuded. Neid nõudeid tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse aga täiendavad laiendatud tootjavastutuse nõuded, näiteks nõue, et teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad peavad katma prügikoristamiskulud.

(19)  Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevad üldised miinimumnõuded. Neid nõudeid tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse aga täiendavad laiendatud tootjavastutuse nõuded, näiteks nõue, et teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad peavad katma prügikoristamiskulud. Kalapüügivahenditega seoses peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, millega tagada, et rahalised maksed, mida plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad teevad tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, oleksid kohandatud, et võtta eelkõige arvesse selliste turule lastavate kalapüügivahendite vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Teadlikkuse suurendamist ühekordselt kasutatavast plastist ja kalapüügivahenditest põhjustatud jäätmetest ning nendega kaasnevast märkimisväärsest keskkonnamõjust tuleks käsitada ELi plastistrateegia olulise osana, sest see võimaldab kodanikel aidata kaasa plastijäätmete vähendamisele. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et suurendada teadlikkust sellest probleemist ja selle probleemi lahendamiseks kättesaadavast rahalisest toetusest, ning hõlbustama parimate tavade vahetamist kogukondade ja võrgustike vahel.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.

(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete või plasti sisaldavate kalapüügivahendite biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas eksisteerivate füüsilise ja bioloogilise lagunemise tingimuste tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.

_________________

_________________

48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Vastavalt jäätmeid käsitlevatele ELi õigusaktidele peavad komisjon ja liikmesriigid toetama mereprügi kogumise kavasid, kaasates võimaluse korral kalalaevad, ja tagama sadamarajatiste suutlikkuse selliseid jäätmeid vastu võtta ja töödelda, eelkõige ringlussevõtu kaudu. Samu stiimuleid, mis on ette nähtud kalapüügivahendite tagasitoomise suhtes, tuleks kohaldada ka passiivselt püütud jäätmete ning prügipüügi algatuste raames püütud jäätmete suhtes. Sadamarajatistele kehtivad nõuded peaksid olema proportsionaalsed ega tohiks seada ülemäärast halduskoormust mehitamata väikesadamatele või kaugel asuvatele sadamatele, eriti kaugetel saartel asuvatele sadamatele.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Käesoleva direktiivi eesmärk on, et liit täidaks oma osa plastist tuleneva üleilmse mereprügiprobleemi lahendamisel, hoides ära ja vähendades teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendades üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusamale ja jätkusuutlikumale toimimisele.

Selgitus

Ettepaneku eesmärk peaks olema selgem: Euroopa Liidul on suhteliselt väike osa ülemaailmses mereprügi tekitamises, sest EL tarbib ligikaudu 16 % üleilmsest ühekordselt kasutamiseks mõeldud plastist. Kuid liit võib täita olulist osa lahenduse leidmisel ja luua eeskujuks olles positiivse mõjuringi.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks;

(3)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või tehistingimustes pidamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks, püüdmiseks või pidamiseks;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel selle juurde või külge;

(4)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel või kaotamisel selle juurde või külge;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  „passiivselt püütud jäätmed“ – püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmed;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL50 tähenduses, laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1380/201351 artikli 4 punktis 28 määratletud püügitegevusega;

(10)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL50 tähenduses, laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1380/201351 artikli 4 punktides 25 ja 28 määratletud püügitegevuse või vesiviljelusega;

_________________

_________________

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64–88).

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis turule lastakse, kannavad nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave ühe või mitme järgmise aspekti kohta:

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid, mis turule lastakse, kannavad nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave järgmiste aspektide kohta:

(a)  toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;

(a)  toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;

(b)  tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju, või

(b)  tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju ning

(c)  plasti olemasolu tootes.

(c)  plasti olemasolu tootes ja asjakohasel juhul sarnaste kasutusomadustega alternatiivtoodete kättesaadavus.

2.  Komisjon võtab hiljemalt... [12 kuud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud märgistuse nõuded. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Komisjon võtab hiljemalt... [12 kuud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud märgistuse nõuded. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

3.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kalapüügivahendite suhtes määruse (EÜ) nr 1224/2009 alusel vastu võetud märgistusnõudeid.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate liidu turule lastavate kalapüügivahendite jaoks.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate liidu turule lastavate kalapüügivahendite jaoks. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste laiendatud tootjavastutuse süsteemidega saavutatakse kõrgem kalapüügivahendite kogumise ja ringlussevõtu määr. Selle tagamiseks nõuavad liikmesriigid süsteemide puhul muu hulgas, et need

 

(a)  hõlmaksid järelevalve-, jälgimis- ja aruandlusprogramme;

 

(b)  käsitleksid tagasitoomisoperatsioone.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid võivad kehtestada ka tagatisrahasüsteemid, millega soodustatakse vanade, mahajäetud või ebastabiilsete kalapüügivahendite tagastamist ning mis on varieeritud, et võtta arvesse kalapüügivahendite või nende osade juhusliku kadumise ohtu.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et rahalised maksed, mida plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad teevad tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, oleksid kohandatud, et võtta eelkõige arvesse tootjate poolt turule lastavate kalapüügivahendite vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Liikmesriigid rakendavad ka täiendavaid rahalisi stiimuleid kaluritele, et nad tooksid kaldale kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid ja muud plastijäätmed, mida kalurid on merel kogunud. Liikmesriigid kõrvaldavad võimalikult suures ulatuses kõik tarbetud õiguslikud ja rahalised bürokraatlikud kohustused ning takistused seoses kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite ja plastijäätmete kogumise ja lossimisega kalurite poolt.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  edendada spetsiaalsete riiklike programmide loomist plasti ja muude esemete eemaldamiseks merepõhjast;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  luua kogu ELi hõlmava kohustusliku digitaalse aruandlussüsteemi kalalaevadele, et anda teada kalapüügivahendite kaotamisest merel nende tagasitoomise hõlbustamiseks.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Stiimulisüsteemid

 

1.  Liikmesriigid lisavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) rahastatavatesse rakenduskavadesse rahalise toetuse tegevuskava väljatöötamiseks koostöös tootjaorganisatsioonide, laevaomanike ühenduste, avalik-õiguslike üksuste, keskkonnakaitseorganisatsioonide ja kogu asjaomase sektoriga. See hõlmab meetmeid, mis on seotud jäätmete ja püügivahendite tagasitoomise ning jäätmekäitluse taristu ja protsesside täiustamisega laevadel ja sadamates.

 

2.  Liikmesriigid kehtestavad sadamates nakkevõrkude hoiustamise, tagasitoomise ja tagastamise kava, mis lisatakse lõike 1 kohaselt koostatud tegevuskavasse.

 

3.  Liikmesriigid kehtestavad sadamates võrkude kontrollimise ja registreerimise kava, mis lisatakse lõike 1 kohaselt koostatud tegevuskavasse.

 

4.  Liikmesriigid kavandavad kalapüügivahendite tootjatele ette nähtud stiimulitena teadus- ja arendustegevuse toetusmehhanismid paremini jälgitavate ja vähem saastavate võrkude väljatöötamiseks. See hõlmab investeeringuid väiksema keskkonnamõjuga uute materjalide arendamisse.

Selgitus

Nagu on sätestatud põhjenduses 16, on vaja stiimuleid ettevõtjatele, et edendada merekeskkonna kaitsmise kultuuri, vähendada järk-järgult mereprügi ja välistada võrkude kadumine merel.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 b

 

Passiivselt püütud jäätmed

 

1.  Liikmesriigid võtavad vastu proportsionaalse riikliku kava, millega tagatakse, et kõikidel kalalaevasid vastu võtvatel sadamatel, välja arvatud mehitamata väikesadamatel ja kaugel asuvatel sadamatel, eriti kaugetel saartel asuvatel sadamatel, oleks võimalik tavapäraste püügioperatsioonide ajal passiivselt püütud jäätmeid koguda ja seejärel töödelda, eesmärgiga soodustada selliste jäätmete liigiti kogumist, korduskasutamist ja ringlussevõttu.

 

2.  Sellised kavad kehtestatakse kooskõlas suunistega, mis on sätestatud Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni soovituses 2016/1 mereprügi vähendamise kohta prügipüügi algatuste elluviimise kaudu.

 

3.  Lisaks EMKFi eraldatavatele vahenditele võivad liikmesriigid luua riikliku fondi ja seda hallata, et toetada kalalaevade poolt passiivselt püütud jäätmete kogumist. Vahendeid võib kasutada prügipüügi algatuste toimimise tagamiseks, sealhulgas laevade varustamiseks spetsiaalsete jäätmehoidlatega, passiivselt püütud jäätmete seireks, hariduslikuks otstarbeks ja algatuses vabatahtliku osalemise edendamiseks, jäätmekäitluse kuludeks ning selliste kavade toimimiseks vajalike töötajatega seotud kulude katmiseks.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid järgmisest:

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et anda lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kohta kõigile asjaosalistele, eelkõige tarbijatele, kalandussektorile ja kalanduskogukondadele järgmist teavet:

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;

(a)  kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutatavate alternatiivide olemasolu, korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Edendatakse programme, et suurendada teadlikkust mikroplasti ja plastijäätmete mõjust merekeskkonnale ning vältida nende sattumist merre.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et kõigile asjaosalistele ja eelkõige kalandussektori osalistele tehakse kättesaadavaks suunised, et neil oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest tulenevate jäätmete vähendamiseks.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teave rakendamise järelevalve kohta

Teave rakendamise järelevalve kohta ja aruandluskohustused

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  hinnangud käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tulenevate mereprügi koguste kohta, et jälgida võetud meetmete mõju;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid edastavad komisjonile iga kalendriaasta kohta andmed turule lastud plasti sisaldavate kalapüügivahendite ning kogutud ja käideldud kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kohta. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on vastavalt lõikele 4 kehtestanud.

 

Esimene aruandlusperiood algab esimesel täispikal kalendriaastal pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse aruandluse vorm vastavalt lõike 4 sätetele.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud andmekogumi, teabe ja andmete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõigetes 1 ja 3 a osutatud andmekogumi, teabe ja andmete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  kalapüügivahendite ringlussevõtu määr on piisavalt tõusnud ja kas on vaja kehtestada koguselised eesmärgid piisavate edusammude tagamiseks tulevikus;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid plasti sisaldavate kalapüügivahendite ringlussevõtmiseks;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise suhtes tule enam piiranguid kohaldada.

(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes kriteeriumid või standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise suhtes ei tule enam piiranguid kohaldada.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine

Viited

COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Renata Briano

14.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.6.2018

29.8.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, David Coburn, Linnéa Engström, Sylvie Goddyn, Mike Hookem, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ricardo Serrão Santos, Ruža Tomašić, Peter van Dalen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ole Christensen, Rosa D’Amato, Norbert Erdős, John Flack, Francisco José Millán Mon, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

15

+

ALDE

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

ECR

Peter van Dalen, John Flack, Ruža Tomašić

PPE

Norbert Erdős, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Ole Christensen, John Howarth, Ricardo Serrão Santos

VERTS/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström

0

 

 

3

0

EFDD

David Coburn, Mike Hookem

ENF

Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine

Viited

COM(2018)0340 – C8-0218/2018 – 2018/0172(COD)

EP-le esitamise kuupäev

28.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

5.7.2018

ITRE

11.6.2018

AGRI

5.7.2018

PECH

11.6.2018

 

JURI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

24.9.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Frédérique Ries

7.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.8.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

10

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Jiří Maštálka, Valentinas Mazuronis, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Nicola Caputo, Jørn Dohrmann, Christofer Fjellner, Peter Jahr, Danilo Oscar Lancini, Tilly Metz, Younous Omarjee, Aldo Patriciello, Carolina Punset, Christel Schaldemose, Bart Staes, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Kati Piri

Esitamise kuupäev

11.10.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Catherine Bearder, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Carolina Punset, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke

EFDD

Piernicola Pedicini

ENF

Sylvie Goddyn, Joëlle Mélin

GUE/NGL

Lynn Boylan, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Younous Omarjee

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Christofer Fjellner, Karl-Heinz Florenz, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Peter Jahr, Peter Liese, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Kati Piri, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Margrete Auken, Tilly Metz, Michèle Rivasi, Bart Staes

10

ECR

Jørn Dohrmann

ENF

Danilo Oscar Lancini

PPE

Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, György Hölvényi, Giovanni La Via, Miroslav Mikolášik, Aldo Patriciello, Renate Sommer

S&D

Nicola Caputo

3

0

ECR

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha

EFDD

Julia Reid

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2018Õigusalane teave