Menetlus : 2018/2005(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0319/2018

Esitatud tekstid :

A8-0319/2018

Arutelud :

PV 25/10/2018 - 9
CRE 25/10/2018 - 9

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.23
CRE 25/10/2018 - 13.23

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0439

RAPORT     
PDF 652kWORD 99k
12.10.2018
PE 622.206v02-00 A8-0319/2018

üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta

(2018/2005(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Joachim Schuster

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta

(2018/2005(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2017. aasta aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatist „Tasakaalustatud ja edumeelne kaubanduspoliitika üleilmastumise ohjamiseks“ (COM(2017)0492),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (COM(2017)0487),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta(1),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(2),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta aruannet kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta „Edumeelse kaubanduspoliitika kujundamine üleilmastumise ohjamiseks“ (COM(2017)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2017. aasta aruannet vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016 (COM(2017)0654),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni „Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juunil 2014. aastal vastu võetud resolutsiooni 26/9 ja eelkõige selles sisalduvat otsust luua valitsustevaheline avatud töörühm, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevust,

–  võttes arvesse ÜRO juhtpõhimõtteid kaubandus- ja investeerimislepingute inimõigustealaste mõjuhinnangute kohta,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet Euroopa Liidu olukorra kohta,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2321, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed(5),

–  võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks(6),

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2016. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks(7),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(8),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(9),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2 ja 21,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. veebruari 2018. aasta mitteametlikku dokumenti, milles käsitletakse ELi vabakaubanduslepingutes kaubandus- ja kestliku arengu peatüki rakendamise ja täitmise tagamise parandamist ning kirjeldatakse edasisi tegutsemisvõimalusi,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. juuli 2015. aasta töödokumenti ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise hetkeseisu kohta (SWD(2015)0144),

–  võttes arvesse OECD 31. mail 2018. aastal avaldatud hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku ettevõtluse kohta,

–  võttes arvesse piinamisvaba kaubanduse liitu, millele pandi alus 18. septembril 2017. aastal toimunud ÜRO Peaassambleel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 10. aprilli 2017. aasta arvamust õiguskaitse kättesaadavuse parandamise kohta ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil (1/2017),

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning eriti selle artikli 4 lõiget 1, millega keelatakse orjus ja sundus,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni 10. aprillil 2017. aastal avaldatud poliitikadokumenti „Making trade an engine of growth for all: the case for trade and for policies to facilitate adjustment“ (Kaubanduse abil kõigi majanduskasvu soodustamine: kaubandus ja kohanemist hõlbustav poliitika),

–  võttes arvesse OECD 2017. aasta juuni põhiküsimuste dokumenti „Making globalisation work: better lives for all“ (Üleilmastumise võimaluste ärakasutamine: parem elu kõigile)(10),

–  võttes arvesse UNESCO 1970. aasta konventsiooni kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta ning UNIDROIT’ 1995. aasta konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse ELi isikuandmete kaitse üldmäärust, mis kehtib alates 25. aprillist 2018(11),

–  võttes arvesse 2010. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 167, 207, 208 ja 218,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8-0319/2018),

A.  arvestades, et üleilmastumine on pidev protsess, mis tehnoloogia kiire arengu tõttu on loonud tulevikuks uued poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid, ning arvestades, et peaaegu kõik sektorid muutuvad; arvestades, et reguleeriv ja õigusraamistik on kõnealusest arengust maha jäänud, mis seab ohtu olulised sotsiaalsed saavutused;

B.  arvestades, et sissetulekute ebavõrdsus on püsinud enneolematult kõrge, kuid arvestades, et äärmises vaesuses elavate maailma elanike osakaal on vähenenud 44 %-lt 1980. aastal 10 %-le 2015. aastal; arvestades, et parlament nõustub komisjoniga, et üleilmastumine tekitab probleeme ka seetõttu, et selle hüved on inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt jaotunud, ning arvestades, et kui ei tegutseta aktiivselt, on oht, et üleilmastumine koondab tehnoloogia arengu ja hiljutise majanduskriisi mõju ning süvendab veelgi ebavõrdsust ja ühiskondlikku kihistumist;

C.  arvestades, et ülemaailmse kaubanduse avatus ja üleilmastumine on avaldanud positiivset mõju, aidates miljonitel inimestel vaesusest pääseda, ning saavad seetõttu toetada riikide majanduskasvu, heaolu ja konkurentsivõimet; arvestades, et üleilmastumine tekitab ka probleeme ja selle hüved on inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt jaotunud; arvestades, et üleilmastumine ei tohiks toimuda keskkonna arvel; arvestades, et ELi kodanikud nõuavad üha enam, et liidu kaubanduspoliitikaga tagataks, et ELi turule sisenevad kaubad on toodetud inimväärsetes ja säästvates tingimustes ning et muutuvas üleilmses kontekstis edendab EL väärtustepõhist kaubandusalast tegevuskava;

D.  arvestades, et väärtustepõhise avatud ja õiglase kaubanduse ja investeerimispoliitika kõrvale on vaja mitmesuguseid tõhusaid toetavaid poliitikameetmeid, et maksimeerida ELi ning kolmandate riikide elanikkonna ja majanduse jaoks kaubanduse liberaliseerimisega kaasnevat kasu ja minimeerida kahju; arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine, millega soovitakse kaotada vaesus ning saavutada sotsiaalne ja keskkonnaalane edasiminek, peaks saama liidu kaubanduspoliitika edu näitajaks;

E.  arvestades, et protektsionism on lihtsustatud ja nõrk vastus üleilmastumisest tingitud probleemidele; arvestades, et protektsionistliku poliitikaga, mida ei rakendata kooskõlas WTO eeskirjadega, kaasneb kõigi jaoks doominoefekt, mis kahjustab importijaid, eksportijaid ja tarbijaid; arvestades, et õiglased ja eetilised kaubandussuhted peaksid rahvusvahelistes majandussuhetes normiks muutuma;

F.  arvestades, et inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused toovad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) halvimatest prognoosidest kiiremini kaasa bioloogilise mitmekesisuse hävimise ja ohu, mida ökosüsteemide – eelkõige mere ökosüsteemide – püsimajäämisele keskpikas perspektiivis avaldab reostus, eriti seoses süsivesinike kasutamisega;

G.  arvestades, et Euroopa Liidul on õigus kehtestada kultuuri- ja audiovisuaalteenuste valdkonnas kaubanduspoliitikat kultuurilise väljenduse mitmekesisuse ja kultuuripärandi kaitseks ja edendamiseks ning aitamaks täita neljandat kestliku arengu eesmärki, mis käsitleb kvaliteetset haridust; arvestades, et nimetatud teised sätted hõlmavad ühist kaubanduspoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207;

H.  arvestades, et ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 on märgitud, et EL peab austama oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagama Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise;

I.  arvestades Euroopa traditsioonide rohkust ja tugevat kultuuri- ja loomemajandust, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, avalik-õiguslike meediakanalite ja avaliku filmitööstuse erinevaid süsteeme ning arvestades, et kultuurilise mitmekesisuse, kultuurile juurdepääsu ja demokraatliku dialoogi edendamine peab vastavalt ELi lähenemisviisile rahvusvahelisele kaubandusele jääma juhtivaks põhimõtteks;

J.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus aitab kaasa inimväärsete töökohtade loomisele ja majanduslikule jõukusele, moodustab ligikaudu 2,6 % ELi SKPst, kasvab kiiremini kui ülejäänud majandus ning oli finantskriisi ajal üks kõige vastupidavamatest majandussektoritest; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste kaubanduse arendamine on Euroopas oluline jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav vahend;

K.  arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses on sätestatud isikuandmete töötlemise ranged standardid, mis nõuavad platvormide ja voogedastusteenuste teatavat vastutust rahvusvahelise kaubanduse reguleerimisel;

L.  arvestades, et üleilmastumise ohjamine kultuuriväärtustega seotud kaubandusaspektide puhul nõuab ranget kinnipidamist kõikidest kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest, eelkõige 1954. aasta Haagi konventsiooni, UNESCO 1970. aasta konventsiooni ja UNIDROIT’ 1995. aasta konventsiooni sätetest;

M.  arvestades, et kultuuridevaheline dialoog edendab lugupidamist ja vastastikust mõistmist ning soodustab õiglasemaid sotsiaalseid ja majandussuhteid, muu hulgas kaubandust, aidates arendada selliseid tavasid, millega edendatakse kõigi osapoolte huve tasakaalustatumal ja lugupidavamal viisil, ning võidelda ebaausate tavade, näiteks ahistavate klauslite ja pealesurutud ühepoolsete tingimuste vastu;

Üleilmastumise ohjamine

1.  peab kiiduväärseks komisjoni aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta ja asjaolu, et selles tuuakse esile üleilmastumise positiivsele mõjule juurdepääsu lihtsustamist ning samas osutatakse vajadusele tõkestada negatiivset mõju;

2.  rõhutab, et rahvusvahelisel kaubandusel ei ole üleilmastunud majanduses mitte ainult otsustav roll majanduse arengus ja riikide koostöös, vaid see mõjutab oluliselt ka rahu, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet, vaesuse kaotamist ja toiduga kindlustamatust, inimõigusi ja võitlust kliimamuutusega; tõdeb seetõttu, et EL kannab üha suuremat vastutust selle eest, et püüda neid probleeme oma ülemaailmsete kaubandus- ja välissuhete abil lahendada;

3.  juhib tähelepanu vajadusele tulemuslikult tugevdada kontrolli kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise üle ning nõuab seetõttu rahvusvahelisest relvakaubanduslepingust tulenevate liidu kohustuste täitmist;

Ülevaade

4.  märgib, et üleilmastumise tulemusel muutuvad riigid ja majandused üha enam omavahel seotuks; märgib, et see on kaasa toonud rahvusvaheliste väärtusahelate esilekerkimise, ning juhib tähelepanu asjaolule, et need väärtusahelad kujundavad ümber rahvusvahelise tööjaotuse ja riikide vastastikuse sõltuvuse; tuletab meelde, et nende äärmiselt keeruline olemus, läbipaistvuse puudumine ja vastutuse hajutatus võib suurendada inimõiguste ja tööõiguste rikkumise, keskkonnakuritegude eest tegeliku karistamatuse ning ulatusliku maksustamise vältimise ja maksupettuse ohtu; rõhutab veel kord ühiste eeskirjade ja väärtustepõhise ELi kaubanduspoliitika eeliseid, sealhulgas sellistes küsimustes nagu inimõigused, töötingimused ja keskkonnakaitse;

5.  märgib, et üleilmastumise hüved on piirkondade vahel ja ühiskonnas ebaühtlaselt jaotunud, mis tähendab, et mõned piirkonnad ja sektorid saavad suurt kasu, kuid teised kannatavad struktuursete muutuste ja kasvava tööpuuduse all; märgib, et koos tehnoloogiliste muutustega nagu automatiseerimine ja digiteerimine, põhjustab see üleilmastumise suhtes süvenevat skeptilisust või selle tagasilükkamist ühiskonna mõnes osas; märgib, et finants- ja majanduskriis mõjutas sissetulekute jaotumist ja süvendas vaesuse probleemi; märgib, et 2014. aastal jõudis leibkonna kasutada oleva sissetuleku keskmine Gini koefitsient viimasel 30 aastal registreeritud kõrgeima väärtuseni, kuid eriti negatiivne suundumus ilmnes tagasihoidlike ja keskmiste sissetulekute puhul; märgib, et keskklass on paljudes ELi liikmesriikides kahanenud, samal ajal kui selle kogutulu osakaal on samavõrra vähenenud; väljendab seisukohta, et koos kahaneva keskklassiga võivad kodanike hirmud oma sotsiaalse ja majandusliku positsiooni kaotamise pärast ning skeptiline suhtumine üleilmastumisse kaasa tuua protektsionismi kui lihtsa vastuse levinud hirmudele; märgib, et selles kontekstis ei ole sobiv lahendus ei natsionalistlik-protektsionistlik ega ka n-ö harilikku rada kulgev poliitika;

6.  juhib tähelepanu sellele, et väljavaade jätkusuutlikust ja edukast tulevikust kodumaal toetab Euroopasse saabuvate ebaseaduslike rändevoogude vähendamist ja hõlbustab nende haldamist;

7.  märgib, et nõrga majanduse korral kannatab ka demokraatia; täheldab, et demokraatia on praegu peaaegu kõikjal languses; rõhutab, et kodanikel on rohkem õigusi kui kunagi varem, kuid paljud tunnevad, et demokraatia ei teeni enam asjakohaselt nende huve; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealune suundumus viib selleni, et autokraatlikud ja ebademokraatlikud riigid kasutavad meie ühiskondi edukalt relvana ja kasutavad ära üldsuse vastuseisu üleilmastumisele;

8.  märgib, et Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide majanduslik tähtsus kasvab märgatavalt; toonitab kasvavaid kaubandus- ja investeerimisvooge selles piirkonnas; juhib tähelepanu sellele, et see suundumus püsib ka tulevastel aastatel; märgib, et see toob kaasa Euroopa ja Põhja-Ameerika kui praeguste üleilmsete majanduskeskuste tähtsuse suhtelise vähenemise ning uued probleemid väärtustepõhise rahvusvahelise kaubanduspoliitika säilitamise vallas; rõhutab nende uute majandusprobleemidega kohanemise tähtsust; tõstab seetõttu veel kord esile vajadust eeskirju ja väärtustepõhist mitmepoolset süsteemi veelgi tugevdada; rõhutab, et sellised suundumused võivad ohustada Euroopa strateegilisi huve;

9.  märgib, et üleilmastumine on viinud tehnoloogia ja innovatsiooni kiirema ja laiema levikuni ning et tehnoloogia võib kaubandust oluliselt soodustada; juhib tähelepanu asjaolule, et EL ei ole veel digitaalkaubanduse strateegiat ellu viinud ega käsitlenud kasu, mida rahvusvaheline kaubandus võib saada interneti- ja digitaalse arvestusraamatu tehnoloogiatest;

10.  märgib, et Hiina majandus kasvab märkimisväärselt ja suurendab oma turuosa Euroopa ja Põhja-Ameerika arvel; märgib, et Hiina uue algatuse „Belt and Road Initiative“ puhul on tegemist katsega saada maailma juhtivaks majandusjõuks; rõhutab, et Hiina mõju, mis ei ole mitte üksnes majanduslik, vaid millel on strateegiline ja julgeolekuga seotud mõõde, levib Euroopasse iseenesest; on seisukohal, et poliitikaga „Ameerika kõigepealt“ püütakse vastu astuda Ameerika Ühendriikide langusele ning see kujutab endast hävitavat jõudu eeskirjadepõhise ülemaailmse majanduskorra jaoks;

11.  rõhutab, et Atlandi-ülene telg on viimastel kümnenditel alati olnud väärtustepõhise ülemaailmse vabakaubanduse tagaja ning et see saab tulevikus taas selle rolli võtta; märgib sellega seoses, et Atlandi-ülene leping võib anda uut hoogu;

12.  juhib tähelepanu sellele, et mitmepoolne ülemaailmne majanduskord, mille keskmes on WTO, on hädas nende põhjalike muutuste ja riikide muutuvate huvide integreerimisega rahvusvahelistesse lepingutesse; märgib, et kasvav protektsionism USAs ja mujal, samuti arengumaade vajaduste ja ootuste vähene arvestamine rahvusvahelistes lepingutes nõrgendab WTOd; on seisukohal, et WTO apellatsioonikogu on kaubandusvaidluste lahendamiseks eriti oluline, ning väljendab tõsist muret seoses sellega, et USA blokeerib asjaomase kogu liikmete ametisse nimetamist, millega kahjustatakse WTO toimimist; palub komisjonil üles näidata paindlikkust WTO apellatsioonikogu reformimise küsimuses, kuid nõuda seejuures kaheetapilist vaidluste lahendamise mehhanismi; peab kahetsusväärseks, et kestliku arengu eesmärgid ei ole maailma kaubanduse tegevuskavasse piisavalt integreeritud ning et neid ei ole asjakohaselt arvesse võetud; on seisukohal, et arengumaade vajadusi ja ootusi tuleks rahvusvahelistes lepingutes ja Doha arenguvoorus paremini kajastada;

Euroopa poliitika

13.  märgib, et EL seisab silmitsi ülesandega toimida selles muutuvas ülemaailmses majandusolukorras edukalt, mis tähendab, et ta peab tagama oma konkurentsivõime, säilitades samal ajal sotsiaal- ja keskkonnastandardid, suurendama koostööd Kagu-Aasia kasvava majandusega riikidega, samuti India, Hiina ja Ladina-Ameerikaga ning tulema toime USA kasvava meelevaldse protektsionismiga; märgib, kui tähtis on osaleda ülemaailmse majanduskorra ümberkujundamises ja austada nii arengumaade kui ka arenenud riikide majanduslikult ja sotsiaalselt puudustkannatavate isikute vajadusi; rõhutab, et see osalemine peab toimuma kestliku arengu eesmärkide täitmise ja Pariisi kokkuleppe elluviimise sihi üldises raamistikus ning seejuures tuleb pidada esmatähtsaks poliitikavaldkondade arengusidusust; rõhutab, et riigi rahandus, ametlik arenguabi ja riigisiseste vahendite kasutuselevõtmine on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid;

14.  rõhutab toetavate poliitikameetmete tähtsust, et soodustada üleilmastumisest tulenevaid positiivseid mõjusid ja võimalusi; toonitab, et vaja on struktureeritud ja hästi tasakaalustatud vabakaubanduslepinguid; kinnitab oma toetust komisjoni kaubanduspoliitikale ning kaubanduspoliitika vahendite ja instrumentide edendamisele, et üleilmastumisest tulenevaid probleeme reguleerida ja lahendada;

15.  on seisukohal, et Euroopa Liit pakub asjakohast tugiraamistikku, et töötada välja progressiivsed kaubandus- ja investeerimiseeskirjad, mis ergutavad majanduskoostööd, rahvastevahelist solidaarsust ja võitlust kliimamuutuste vastu; kutsub liitu üles oma algatusi edasi arendama, et üleilmastumist tõhusate toetusmeetmetega paremini reguleerida;

16.  juhib tähelepanu raskustele, millega liikmesriigid on silmitsi seisnud, tegeledes iseseisvalt selliste rahvusvaheliste probleemidega nagu rändevood, finantskriisid, maksudest kõrvalehoidumine, terrorism ja kliimamuutused; rõhutab ühist vastutust ning piirkondade ja linnade rolli üleilmastumise ohjamisel; märgib, et Euroopa meetmete tõhusus sõltub liikmesriikide jõupingutustest;

17.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja USA vahelised vaidlused tekitavad ELile uusi väljakutseid, kuid loovad ka võimalusi otsida uusi viise üleilmastumise juhtimiseks, kujundamiseks ja sellega seotud vastutuse võtmiseks;

Euroopa lahendus siseprobleemidele

18.  nõustub komisjoniga, et rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamine, tagades samal ajal kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid, on Euroopa eduka strateegia eeltingimus; väljendab heameelt ELi siseturu edasise tugevdamise ja majandusliidu konsolideerimise üle sotsiaalkaitse standardite, palkade ja elatustaseme ühtlustamise kaudu; usub, et selline ühtlustamine on väga oluline, sest tugev siseturg on rahvusvaheliste strateegiate eduka elluviimise eeltingimus;

19.  juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena püsimine sõltub suurel määral automatiseerimise ja digiteerimise edukast kujundamisest sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil, säilitades samal ajal Euroopa kodanike eraelu kaitse; märgib, et uued tehnoloogiad, eelkõige plokiahel, muudavad rahvusvahelise kaubanduse laadi; märgib, et on oluline saavutada meie kliimapoliitika eesmärgid ning et taastuvenergiale üleminek peab toimuma niipea kui võimalik; on seisukohal, et EL peab kiiremas korras välja töötama tõelise ja tõhusa tööstusstrateegia, et vähendada välist haavatavust, soodustades samal ajal üleminekut vähese CO2-heitega majandusele; on seisukohal, et üleilmastumisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme ning teatavate kolmandate riikide hiljutisi meetmeid tuleks käsitleda sellise ELi kaubanduspoliitika kaudu, millega soodustatakse avatud ja õiglast kaubandust läbipaistvate eeskirjadega ning tugevat mitmepoolset süsteemi WTO raames;

20.  juhib tähelepanu sellele, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 12, mille kohaselt tuleb liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võtta arvesse tarbijakaitse nõudeid, võib tarbijakaitset käsitlev eraldi peatükk aidata kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele õiguslike tagatiste kaudu, näiteks seoses reguleerimisõiguse ja ettevaatuspõhimõttega, kuid võib tuua tarbijatele ka konkreetset kasu ja suurendada tarbijate usaldust, sealhulgas internetipõhiste teenuste vastu, edendada säästvat tarbimist, lõimida tarbijate huvid kaubanduslepingute rakendamisse tervikuna ja aidata kaasa tarbijaõiguse tõhusa täitmise tagamisele, sealhulgas piiriülestes olukordades;

21.  juhib tähelepanu vajadusele tagada VKEdele võrdsemad tingimused; palub komisjonil luua VKEsid käsitlev Euroopa kaubandusstrateegia, et integreerida VKEd rahvusvahelistesse väärtusahelatesse ja ületada kaubandusspetsiifilised takistused, nagu mittetariifsed tõkked; juhib tähelepanu sellele, et VKEde turul osalemise üks suurimaid takistusi on teabe kättesaadavus, mis tähendab, et tuleb suurendada läbipaistvust ja toetust; nõuab, et komisjon töötaks sellega seoses välja vahendid, et hõlbustada VKEde jaoks päritolureeglite käsitlemist ja soodustuste kasutamist; juhib tähelepanu kasutamata soodustuste suurele potentsiaalile ning nõuab, et komisjon püstitaks kõrged eesmärgid kasutusmäärade suurendamiseks; toob esile VKEde tähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamisel; nõuab, et kaubanduslepingutesse lisataks eraldi peatükid VKEde vajaduste ja huvide kohta, eriti seoses turulepääsu hõlbustamisega;

22.  märgib, et tõhusad kaubanduse kaitsemeetmed on vajalikud, ning peab tervitatavaks hiljutist kaubanduse kaitsemeetmete reformi, mida tuleb mõjusalt ja proportsionaalselt rakendada, et kaitsta tööstust ja töökohti dumpinguhinnaga ja ebaõiglaselt subsideeritud impordi eest; kinnitab, et kaubanduse kaitsemeetmeid ei tohiks kasutada protektsionistlikel eesmärkidel; toetab meetmeid, mida komisjon on võtnud pärast seda, kui USA kehtestas terase- ja alumiiniumtariifid; juhib tähelepanu asjaolule, et investeeringute taustauuringuid käsitlevad eeskirjad tuleb kehtestada võimalikult kiiresti, et hoida ära välisinvesteeringuid, mis on ajendatud üksnes tööstuspoliitikast ja mille eesmärk on omandada Euroopa tehnoloogiaid; tuletab meelde vajadust tugeva rahvusvaheliste hangete instrumendi järele; peab tervitatavaks julgeid samme, mida on astutud, et integreerida sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu mõõde nendesse instrumentidesse, ning kutsub komisjoni üles jätkama usaldusväärsete meetodite väljatöötamist, et võtta neid aspekte täiel määral arvesse, sealhulgas seoses eksportivates riikides kohaldatavate sotsiaal- ja keskkonnastandarditega;

23.  märgib, et vastusena üleilmastumisest tingitud töökohtade kadumisele peavad liikmesriigid tugevdama oma tööturupoliitikat ja pakkuma rohkem koolitust; märgib siiski, et üleilmastumisega seotud uute probleemidega toimetulekuks on vaja reformida Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ja sealhulgas toetuse saamise eeltingimusi; rõhutab, et EGF peab muutuma ennetavamaks vahendiks, mille eesmärk on valmistada töötajaid ja ettevõtteid ette üleilmastumise negatiivse mõjuga võitlemiseks; märgib, et väiksematel ettevõtetel peab olema juurdepääs EGFi vahenditele; juhib tähelepanu sellele, et EGFi kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks muid poliitikast tingitud kohandusi, ja et see vajab piisavat eelarvet ning asjakohast järelevalve- ja hindamismehhanismi;

24.  tunnustab komisjoni võetud positiivseid meetmeid vabakaubanduslepingute läbipaistvuse suurendamiseks; kutsub komisjoni üles vastama üleilmastumise suhtes valitsevale skeptilisusele, muutes kaubanduslepingud veelgi läbipaistvamaks, parandades ELi eeskirjade ja õigusaktide järelevalvet ning suurendades kodanike kaasatust; kutsub komisjoni üles tagama läbirääkimiste täieliku läbipaistvuse, pidades pidevat dialoogi Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga; palub nõukogul enne läbirääkimisvolituste heakskiitmist ja läbirääkimiste ajal teavitada ja kaasata liikmesriikide parlamente ja kodanikuühiskonda; peab kahetsusväärseks, et nõukogu otsustas oma 22. mai järeldustes säilitada senise olukorra, otsustades avaldada ELi vabakaubanduslepingute läbirääkimisjuhised juhtumipõhiselt; palub nõukogul avalikustada kõik läbirääkimisvolitused;

25.  rõhutab, et üleilmastumise paremaks ohjamiseks on vaja rohkem ülemaailmset juhtimist ja üleilmseid eeskirju; toonitab, kui tähtis on toetav sisepoliitika, et suurendada ELi konkurentsi- ja vastupanuvõimet;

26.  juhib tähelepanu sellele, et ELi põllumajanduslikud toiduained vastavad maailma kõrgeimatele standarditele; palub komisjonil tagada, et ka imporditud põllumajandustooted vastaksid ELi standarditele, ja parandada imporditavate põllumajanduslike toiduainete kontrollimist nii päritoluriigis kui ka nende jõudmisel ELi;

27.  tuletab meelde, et sõlmitud kaubanduslepinguid tuleb korrektselt rakendada, tagamaks, et ELi põllumajandustootjad saavad lepingutes (näiteks ELi-Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping) ette nähtud ekspordivõimalusi kasutada täiel määral;

28.  rõhutab, et ülemaailmsel tasandil tuleb välja töötada uued kaubanduseeskirjad ja -nõuded, millega reguleerida ja ühtlustada põllumajanduslike toiduainete sektoris tootmis-, sotsiaal- ja keskkonnastandardeid;

29.  tunneb heameelt ELi kaubanduslepingu üle Jaapaniga – mis on ELi jaoks suuruselt neljas põllumajandustoodete ekspordi turg –, sest selle lepinguga on paljude ELi põllumajanduslike toiduainete (nt piimatooted) jaoks loodud head ekspordivõimalused;

30.  rõhutab, et esiteks tuleb lisada tõhusad ja kiiresti rakendatavad kahepoolsed kaitseklauslid, mille abil on võimalik soodustused ajutiselt peatada, kui kaubanduslepingu jõustumise tõttu suureneb import nii palju, et see tekitaks või võiks tekitada kaitsetutele sektoritele suurt kahju, ja teiseks tuleb läbi vaadata määruses (EL) nr 1308/2013 (ühise turukorralduse ühtne määrus)(12) sätestatud, olemasolevad mitmepoolsed kaitsemehhanismid, mis peaksid kaitsetuid sektoreid ennetavalt kaitsma võrdlusmahu ja -hinna künniste alusel, mis võimaldavad kaitsemehhanismide automaatset ja peatavat käivitamist, kui need künnised ületatakse;

31.  rõhutab, et ELi jaoks on strateegiliselt tähtis varustada end suures osas toiduga ise; on seisukohal, et kaubanduse üleilmastumine ei tohiks ELi põllumajanduslike toiduainete tootjate elujõulisust ohtu seada, sest see võib pikemas perspektiivis tekitada samasuguse sõltuvuse välistarnijatest nagu energeetikasektoris;

32.  märgib, et komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta on esimene selline dokument, milles juhitakse tähelepanu sellele, kui oluline on parandada loomade heaolu standardeid ELi kaubanduse ja investeerimise tegevuskava kaudu; väljendab heameelt komisjoni valmisoleku üle teha tööd selle nimel, et edendada üleilmset juhtimist kõnealuses valdkonnas; palub komisjonil sõnaselgelt lisada loomade heaolu oma järgmisesse kaubanduspoliitika strateegiasse ning kasutada kehtivate vabakaubanduslepingute läbivaatamisklausleid, et veelgi täiustada loomade heaolu käsitlevaid sätteid; kutsub komisjoni üles tagama, et kaubandussoodustuste saamine sõltuks sellest, kas loomade heaolu käsitlevad ELi standardid on täidetud, tagades võrdsemad tingimused ja austades enamiku ELi kodanike soove; kutsub komisjoni üles tunnistama, et loomade heaolu kõrgematel standarditel võib olla oluline roll mitme kestliku arengu eesmärgi saavutamisel, eelkõige tervise valdkonnas seoses antimikroobikumiresistentsusega ja kliimamuutuste valdkonnas;

33.  rõhutab, et kultuur ja haridus, sealhulgas elukestev õpe, on ühised hüved, et kultuuri ja hariduse kättesaadavus on inimõigus ning et kultuuri ja haridust ei ole seepärast võimalik käsitleda ega hallata samamoodi nagu muid kaupu või teenuseid, vaid nagu üldkasutatavaid hüvesid, mida tuleb kaitsta ja pidevalt parandada; nõuab seepärast, et kultuuri-, audiovisuaal- ja haridusteenused, muu hulgas ka vastavad internetipõhised teenused, oleksid ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavatest kaubanduslepingutest, nagu Ameerika Ühendriikidega sõlmitud Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP), selgelt välja jäetud;

34.  rõhutab seepärast UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni olulisust rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, milles tuleb võtta arvesse ja järgida nimetatud konventsiooni asjakohaseid sätteid;

35.  leiab, et on oluline tasakaalustada kaubandusläbirääkimisi autoriõiguste osas, et tagada, et neid ei käsitletaks kõige väiksema ühisnimetaja põhjal, vaid parimate võimalike eeskirjade põhjal, mis on mõeldud kultuuripärandi kaitseks, kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ning kultuuri- ja meediavaldkonnas töötavate inimeste sissetuleku kindlustamiseks, ja et need soodustaksid ja suurendaksid loovust, teadmiste ja infosisu levitamist ning kasutajate õigusi digitaalajastul ja looksid ELi kultuuri- ja loomemajanduse õitsengu jaoks vajaliku avatud ja eeskirjadel põhineva kaubanduskeskkonna;

36.  kordab oma nõudmist, et EL kasutaks oma õigust võtta või säilitada (eelkõige reguleerivat ja/või finantsilist laadi) meetmeid, sealhulgas õiguslikult siduvat üldklauslit, et kaitsta ja edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, kultuuripärandit, väljendusvabadust ning meedia mitmekesisust ja vabadust (olenemata kasutatavast tehnoloogiast või levitamisplatvormist) kaubandusläbirääkimistes kolmandate riikidega;

37.  tunnistab, et andmekaitse on Euroopa Liidus põhiõigus; nõuab kaubanduslepingute puhul kõrgeid andmekaitsestandardeid, mis tuleb tagada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise nn vastastikuse piisavusotsusega;

38.  juhib tähelepanu, kui oluline on jätkuvalt edendada Euroopa Liidu geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste toodete süsteeme ning jätkata asjakohaste kahepoolsete lepingute sõlmimist kolmandate riikidega;

39.  peab kiiduväärseks nõukogu poolt komisjonile hiljuti antud volitusi pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi konventsiooni üle, millega luuakse investeerimisvaidluste lahendamisega tegelev mitmepoolne kohus, et kõrvaldada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kehtiva süsteemi puudused; märgib, et investeerimisvaidluste lahendamisega tegelev mitmepoolne kohus saab olema alaline organ investeerimisvaidluste lahendamiseks ning see on läbipaistvam, sidusam ja õiglasem süsteem, mis on investoritele äärmiselt kasulik; peab sellega seoses ühtlasi kiiduväärseks asjaolu, et nõukogu on otsustanud muuta ka läbirääkimisjuhised avalikult kättesaadavaks, mida parlament on rahvusvaheliste läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamise püüdluste raames pikka aega taotlenud;

Euroopa lahendus välisprobleemidele

40.  kutsub komisjoni üles muutma kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppe ELi kaubanduspoliitika juhtpõhimõteteks; märgib, et selleks ei piisa strateegias „Kaubandus kõigile“ välja toodud reformidest; kutsub komisjoni üles pidama kõikide kaubanduslepingute üldpõhimõttena silmas kestlikkust, integreerides muu hulgas igasse peatükki kestlikkusega seotud kohustused, ning lisama eraldi peatüki, mis aitab toetada ja edendada sotsiaalseid, töö- ja inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone ning mitmepoolseid keskkonnalepinguid; märgib, et nende siduvate ja täitmisele pööratavate sätete kohaldamist tuleb asjakohaselt jälgida, et vajaduse korral algatada valitsusega konsulteerimise menetlused ja käivitada vaidluste lahendamise erimehhanismid, nagu on ette nähtud kaubanduse ja kestliku arengu peatüki raames; palub, et nõukogu ja komisjon seaksid kõrgemad eesmärgid, pidades tööstusriikidest partneritega läbirääkimisi lepingus kajastatavate ILO konventsioonide üle;

41.  palub komisjonil lisada vabakaubanduslepingutesse selged ja põhjalikud kestliku arengu peatükid, et toetada rahvusvahelist kaubandust; väljendab heameelt komisjoni 15 punktist koosneva kava üle, mille eesmärk on muuta ELi kaubanduse ja kestliku arengu peatükid tõhusamaks;

42.  märgib, kui oluline on tasakaalustatud ja edumeelne kaubanduspoliitika, et tulla toime üleilmastumise probleemidega, kasutades selleks juba sõlmitud või läbirääkimiste etapis olevaid tasakaalustatud vabakaubanduslepinguid, näiteks Kanada, Jaapani, Singapuri, Austraalia, Uus-Meremaa, Vietnami ja Mehhikoga;

43.  palub komisjonil viia ellu ambitsioonikat kaubanduspoliitikat ja säilitada avatud investeerimiskeskkonna; lisab, et sõlmitud ja allkirjastatud kaubanduslepingud tuleks kiiresti ratifitseerida, et täita partnerite ees võetud kohustusi;

44.  kutsub komisjoni üles lisama ELi vabakaubanduslepingutesse eeskirjad, mis käsitlevad digitaalkaubandust ja sealhulgas piiriüleseid andmevooge, eesmärgiga näidata, et digitaalsete kaupade ja teenustega kauplemine võib tuua ettevõtjatele ja tarbijatele reaalset kasu;

45.  avaldab komisjonile tunnustust otsuse eest luua uus ELi õiglase ja eetilise kaubanduse linna auhind;

46.  palub komisjonil hinnata, kuidas hajusraamatu tehnoloogiat ja plokiahelat saab kasutada rahvusvahelise kaubanduse tõhustamiseks, ning tegeleda selliste küsimustega nagu läbipaistvus ja paindlikkus ning võidelda võltsimise vastu;

47.  rõhutab, et ÜRO aastani 2030 kestev kestliku arengu tegevuskava ja Pariisi kliimakokkulepe sisaldavad võrdlusaluseid, mille abil saab mõõta ELi kaubanduspoliitika panust kokkulepitud ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmisse; märgib, et enne läbirääkimiste algust tehtavates mõjuhinnangutes tuleb kestliku arengu eesmärkide täitmist arvesse võtta; märgib, et mõjuhinnangute üheks oluliseks punktiks peavad olema riiklikud kestlikkuse strateegiad ja Pariisi kokkuleppe rakenduskavad; juhib tähelepanu asjaolule, et kaubanduslepingud ja nende võimalik mõju peaksid vastama kestliku arengu eesmärkide nõuetele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevates tulevastes aruannetes hinnangu ja sealhulgas andmed nende mõju kohta kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe täitmisele; märgib, et kui lepingu teatavad osad takistavad kestliku arengu eesmärkide või Pariisi kokkuleppe täitmist, tuleb teha kohandusi;

48.  märgib, et komisjoni poliitikavaldkondade arengusidususe rakendamise süsteem tuleks viia 17 kestliku arengu eesmärgiga kooskõlla; juhib tähelepanu sellele, et kodanikuühiskond, komisjon ja liikmesriikide parlamendid peavad poliitikavaldkondade, nagu kaubandus, põllumajandus, välispoliitika, kalandus, keskkond ja maksud, vastastikust mõju hindama sidusalt; märgib, et vastukaaluks kestlikkust käsitlevate sätete rikkumistele tuleb kasutada parandusmeetmeid; nõuab poliitikavaldkondade arengusidususe hindamist kooskõlas Lissaboni lepingu sätetega kaubandusega seotud seadusandlike ettepanekute kohta; märgib, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on väga oluline vastutustundlik ettevõtlus ja üleilmsete väärtusahelate vastutustundlik haldamine ning et aastani 2030 kestvas kestliku arengu tegevuskavas rõhutatakse, et pakiliselt on vaja vastutustundlikku ettevõtlust käsitlevat ELi tegevuskava, milles edendataks poliitikavaldkondade sidusust ja järjepidevust ELi tasandil;

49.  juhib tähelepanu, et kõigi vabakaubanduslepingute rakendamisel peab olema esmatähtis ILO peamiste tööalaste standardite ratifitseerimine ja rakendamine; märgib, et lepingute koostamise, rakendamise ja nende rakendamisele järgnevas järelevalveetapis tuleks kaasata organiseeritud kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid läbirääkivate pooltega peetavate kahepoolsete kohtumiste kaudu; märgib, et tuleks luua tõhus ja toimiv vaidluste lahendamise mehhanism ning tõhusad järelevalveorganid, millesse on kaasatud kodanikuühiskond;

50.  märgib, et EL on reguleerinud puidu, kalade ja konfliktimineraalide tarneahelad ning et mitu liikmesriiki on eri sektorites välja töötanud hoolsuskohustuse raamistikud, mis näitab, et on vaja luua laiaulatuslik raamistik võrdsete tingimuste tagamiseks; palub seetõttu komisjonil vastata väärtusahelate suurenevale keerukusele ja tootjate kasvavale vastastikusele sõltuvusele selgete läbipaistvus- ja hoolsuskohustustega, mis kehtivad kogu tarneahelale, kuna olemasolevate tööalaste õigusaktide ja tööohutusnõuete ebapiisav täitmise tagamine tarnivates riikides on endiselt pakiline küsimus; palub komisjonil võtta aluseks olemasolevad ELi õigusaktid konfliktimineraalide ja puidu valdkonnas, samuti hiljuti avaldatud OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ettevõtluse valdkonnas; märgib, et üleilmsed väärtusahelad on ühtlasi põhjustanud selle, et mõned tarnijaettevõtted eiravad tööalaseid õigusakte, viivad oma tegevuse EList välja ja sunnivad töötajaid töötama ohtlikes ja vastuvõetamatutes tingimustes; tuletab meelde, et selliste tavadega muudetakse konkurents ebaõiglaseks nende tarnijate jaoks, kes järgivad tööalaseid õigusakte ja rahvusvahelisi norme, ning valitsuste jaoks, kes soovivad parandada palga- ja elatustaset; rõhutab inimväärsete palgatasemete ja inimväärsete tööohutusnõuete tähtsust jätkusuutliku ülemaailmse kaubandussüsteemi ja uute üleilmsete väärtusahelate jaoks; kutsub komisjoni üles uurima üleilmsete väärtusahelate kasvu mõju ja esitama konkreetsed ettepanekud nendes esinevate tingimuste parandamiseks ning tegema tihedas koostöös ILO ja OECDga tööd selle nimel, et luua inimväärse töö, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste austamise valdkonnas ettevõtjate vastutust ja vastutustundlikku ettevõtlust käsitlev mitmepoolne ja õiguslikult siduv raamistik; tunnistab, et EL peaks sellise siduva raamistiku loomiseks pigem pidama mitmepoolseid läbirääkimisi, mitte kehtestama ühepoolselt keskse tähtsusega eeskirju; nõuab, et EL ja liikmesriigid näitaksid eeskuju ja osaleksid rohkem ÜRO aruteludes seoses äritegevust ja inimõigusi käsitleva siduva lepinguga; palub komisjonil võtta kooskõlas ILO inimväärse töö tagamise suuniste nelja strateegilise eesmärgiga kohustus järgida, edendada ja rakendada rahvusvahelisi töönorme ja põhimõtteid ning töötajate põhiõigusi;

51.  juhib tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamiseks on vaja aktiivseid meetmeid, millega suurendada naiste võimalusi vabakaubanduslepingutest tulenevate võimaluste ärakasutamiseks; nõuab, et kaubanduslepingud sisaldaksid eraldi peatükki kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise kohta, millega nähakse ette meetmed, mille eesmärk on muu hulgas parem töö- ja pereelu tasakaal ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus, edendaksid naiste juhitavate ettevõtete (eelkõige mikroettevõtete ja VKEde) suuremat osalust riigihangetes, toetaksid naiste juhitavate ettevõtete rahvusvahelistumist ja naiste osalemist 4. tarneviisi võimalustes;

52.  märgib, et arvestades rünnakuid mitmepoolsusel põhineva ülemaailmse majanduskorra vastu, on ülitähtis seda korda kaitsta, sest igasugune tagasilangus protektsionismi oleks kahjulik ja tooks kaasa kaubandussõja; märgib, et mitmepoolse korra säilitamine on võimalik üksnes juhul, kui seda reformitakse; on seisukohal, et selle korra säilitamiseks tuleks ÜRO aastani 2030 kestev kestliku arengu tegevuskava ja Pariisi kliimakokkulepe sellesse paremini integreerida; kutsub komisjoni üles aktiivselt tegelema WTO apellatsioonikogu blokeerimise lõpetamise küsimusega ja palub komisjonil edendada rahvusvahelist koostööd võitluses ebaausa konkurentsi ja protektsionismiga, mis on kahjulik nii ettevõtjatele kui ka kodanikele; märgib, et avatud ja õiglane kaubandus, mis aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide täitmisele ja arvestab arengumaade vajadusi, nagu on välja toodud strateegias „Kaubandus kõigile“, peaks olema ELi peamine eesmärk; märgib, et kuna mitmepoolsetel algatustel on praegu vähe võimalusi saavutada edu, peaks EL seni püüdlema kahepoolsete ja mõnepoolsete lepingute poole, mille puhul õiglane kaubandus on üks juhtpõhimõtteid, kuid leiab, et praegune olukord annab ELile võimaluse võtta endale kindel juhtroll mitmepoolse kaubanduskorra reformimisel jätkusuutlikul ja elujõulisel viisil;

53.  märgib, et avatud, õiglane ja jätkusuutlik kaubandus on majanduslikult soovitav ja sellel on oluline poliitiline mõju; märgib, et pidades silmas poliitikat „Ameerika kõigepealt“ ja uut algatust „Belt and Road Initiative“, on strateegiliselt äärmiselt oluline, et EL kasutaks kaubandust demokraatliku ja kestliku arengu edendamise vahendina ning tugevdaks dialoogi ja tehnilist abi, eelkõige idapartnerluse riikides ja Aafrika partneritega; juhib tähelepanu sellele, et kaubandus ja investeeringud partnerriikides peavad olema seotud kestliku arengu strateegiatega; kutsub komisjoni üles edendama idapartnerluse riikidega sõlmitud assotsieerimislepingute ühetaolist rakendamist; palub komisjonil koostada keskpikas perspektiivis strateegia, mille eesmärk on luua püsivad suhted Sõltumatute Riikide Ühendusega (SRÜ); märgib, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel Aafrika piirkondade ja riikidega ei ole kaubandus ainus tähtis aspekt, vaid oluline on ka, et need oleksid seotud kestliku arengu nõuetega Aafrika riikides; palub komisjonil teha tööd selle nimel, et suurendada valitsuste suutlikkust integreerida jätkusuutliku ja kaasava majandusarenguga seotud küsimused riiklikesse kaubandusstrateegiatesse ja -kavadesse; tuletab meelde, kui tähtis on, et EL süvendaks kaubandusküsimustes koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO, ILO, OECD ja Maailmapank, pidades silmas üleilmastumisega seotud probleeme; peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et liit ja enamik liikmesriike ei ole saavutanud eesmärki eraldada arengukoostöö rahastamiseks 0,7 % kogurahvatulust;

54.  rõhutab, et ülemaailmne kaubanduse juhtimine peaks võimaldama kaubandusintegratsiooni, mis loob tõelisi kestliku arengu võimalusi; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kehtiv WTO eri- ja diferentseeritud kohtlemise kord ei anna oodatud tulemusi; rõhutab vajadust muuta eri- ja diferentseeritud kohtlemise sätted arengumaade jaoks tõhusamaks ja operatiivsemaks;

55.  rõhutab asjaolu, et kaubanduslepingutel võib olla negatiivne mõju arengumaade toiduga kindlustatusele; nõuab, et EL kaitseks kohalikku toiduainetööstust ja hoiaks ära odava impordi kahjuliku mõju, sh majanduspartnerluslepingute raames;

56.  taunib asjaolu, et peamiselt kulude vähendamise eesmärgil kasutatakse lapstööjõuna vähemalt 218 miljonit last; nõuab, et EL tagaks, et ELis eetilise sertifikaadi all tunnustatavaid kaupu ei ole tootnud sunni- ega lapstööjõud, kindlustades terminite „õiglane“ ja „eetiline“ usaldusväärse kasutamise ja aidates tarbijatel teha teadlikke valikuid;

57.  märgib, et praeguseks on sõlmitud vaid üks laiaulatuslik majanduspartnerlusleping; nõuab seetõttu, et EL teadvustaks majanduspartnerluslepingutega seonduvaid raskusi, millega arengumaad peavad Cotonou-järgses protsessis toime tulema; rõhutab eelkõige vajadust teha süvaanalüüs nende raskuste mõju kohta Aafrika riikide majandusele ja tööturule ning piirkonnasisese kaubanduse edendamisele Aafrikas;

58.  taunib asjaolu, et igal aastal viiakse Aafrikast ebaseaduslike rahavoogudena välja aastasest ametlikust arenguabist suurem summa; rõhutab maksudest kõrvalehoidumise kahjulikku mõju arengumaadele, mis jäävad seetõttu ilma suurtest avaliku sektori rahasummadest, mida saaks kasutada näiteks mitte ainult majanduskasvu, keskkonnakaitse ja avalike teenuste parandamiseks, vaid ka sotsiaalse sidususe edendamiseks; palub komisjonil kaubanduslepingute üle läbirääkimisi pidades võtta selle tõsise probleemi vastane võitlus prioriteediks ning kasutada kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid; nõuab, et ELi vabakaubanduslepingutesse ja sooduskaubandusrežiimidesse lisataks ranged sätted, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;

59.  kordab üleskutset luua tõhusad vahendid, millega võidelda kogu maailmas maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, ning tihendada maksuküsimustes koostööd arengumaadega, mis hõlmab ka siseriiklike ressursside kasutuselevõttu;

60.  tuletab meelde vajadust asutada ÜRO valitsustevaheline organ, mis suhtleks maailma maksueeskirjade reformimisel arengumaadega võrdsetel alustel;

61.  toetab kindlalt digitehnoloogiate ja -teenuste edasist integreerimist ELi arengupoliitikasse; kutsub komisjoni üles suurendama investeeringuid maailma lõunapoolsete riikide digitaristute arendamisse;

62.  väljendab heameelt ELi välisinvesteeringute kava üle, mille eesmärk on toetada kestlikku arengut, investeeringuid ja töökohtade loomist arengumaades; nõuab EIP välislaenude andmise volituse laiendamist, et suurendada selle tähtsust kestliku arengu saavutamisel (segarahastamise, projektide kaasrahastamise ja kohaliku erasektori arendamise kaudu), keskendudes vähimarenenud riikidele ja ebakindlatele riikidele;

63.  peab tervitatavaks komisjoni kaubandusabistrateegiat, mida ajakohastati 2017. aastal ja mille eesmärk on arengumaadele antavat ELi toetust tugevdada ja moderniseerida; nõuab rohkem jõupingutusi ja ELi suuremat rahalist osalust kaubandusabi algatustes, et aidata kaasa arengumaade ja eelkõige vähimarenenud riikide heaolu saavutamisele kaubanduse ja investeeringute kaudu ning toetada nende tegevust kestliku arengu eesmärkide täitmise nimel;

°

°  °

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0230.

(2)

ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0488.

(4)

ELT C 337, 20.9.2018, lk 33.

(5)

ELT L 338, 19.12.2017, lk 1.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0090.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0369.

(8)

ELT C 99E, 3.4.2012, lk 31.

(9)

ELT C 99E, 3.4.2012, lk 94.

(10)

OECD, C/MIN(2017)2.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(12)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (3.9.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta

(2018/2005(INI))

Arvamuse koostaja: Cristian Dan Preda

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et ametlik arenguabi on ainulaadne ja väärtuslik ressurss ülemaailmses võitluses vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastu; rõhutab, et kuigi kestlikuks arenguks on olulised kõik rahastatusallikad, saab arenguabiga saavutada tulemusi, mida teised allikad ei anna; rõhutab vajadust tagada, et kaubandus muutuks tõhusaks vahendiks kestliku arengu eesmärkide täitmiseks, ning et erasektor võib rahvusvaheliselt kokkulepitud arengu tõhususe põhimõtteid järgides aidata saavutada kaasavat ja kestlikku arengut ning rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030; rõhutab vajadust tasakaalustada kaubandus- ja investeerimisalaseid õigusakte inimõigustealaste õigusaktidega, eelkõige ülemaailmsetes tarneahelates;

2.   rõhutab, et arengu valdkonnas tegutsedes peaks erasektor andma oma panuse kestliku arengu tegevuskava 2030 täitmisse ning järgima ühiseid põhimõtteid ja väärtusi, nagu rahvusvaheliselt kokkulepitud arengu tõhususe põhimõtted (omand, vastavusse viimine, ühtlustamine ja aruandekohustus), ning et arengualased eesmärgid peaksid olema ülimuslikud; tuletab meelde läbipaistvuse ja inimõiguste austamise kohustusi, mis on erasektorile ette nähtud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes ning OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtjatele; ergutab sellega seoses ELi ja liikmesriike lähtuma eelnevate ELi seadusandlike algatuste kogemusest ning koostama sidusa õigusraamistiku inimõigustealase kohustusliku hoolsuskohustuse kohta tarneahelates;

3.  nõuab, et EL tagaks, et liidu tegevus arengumaades – nii arengu kui ka kaubanduse valdkondes – põhineb võrdsete osalejate tasakaalustatud raamistikul ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud arenguvaldkonna kooskõlastatud poliitika põhimõttel ning et selle eesmärk on inimõiguste edendamine ja kaitse; julgustab ELi jätkama tööd õigustel põhineva lähenemisviisi rakendamiseks mis tahes arengualases tegevuses;

4.  hoiatab erinevate standardite loomise eest seoses ettevõtjate õiguste ja kohustustega investeerimis- ja kaubanduslepingutes; märgib, et vabatahtlikele meetmetele toetumine hoolsuskohustuse edendamisel ei pruugi olla piisav, ning et investorite õigused peavad olema vastavuses nende kohustustega inimõiguste-, tööstandardite- ja keskkonnaalaste õigusaktide täitmise valdkonnas; rõhutab, et arvestades komisjoni ettepanekut luua investorite õiguste kaitseks alalise asutusena mitmepoolne investeerimiskohus, tuleb nimetatud tasakaalustamatusele tähelepanu pöörata, ning nõuab, et EL peaks aktiivselt konstruktiivseid läbirääkimisi siduva ÜRO ettevõtlus- ja inimõiguste vahendi üle, et kaitsta inimõiguste ülimuslikkust;

5.  tuletab meelde vajadust täita ELi liikmesriikide eksterritoriaalseid inimõigustealaseid kohustusi vastavalt Maastrichti põhimõtetele, tuginedes Euroopa Nõukogu eri vahenditele, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsioonile;

6.  toonitab, et kaubavahetus ei ole eesmärk omaette, vaid et kaasav, vaba ja õiglane kaubanduspoliitika võib koos kestliku arengu eesmärkidega aidata kaasa vaesuse kaotamisele, mis on ELi arengukoostöö poliitika peamine eesmärk, ebavõrdsuse vähendamisele ja inimväärsete töökohtade loomisele; nõuab kestlike tarbimis- ja tootmistavade tagamist; rõhutab, et ELi kaubanduspartnerid arenguriikides peavad tagama hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte järgmise;

7.  rõhutab, et ülemaailmne kaubanduse juhtimine peaks võimaldama kaubandusintegratsiooni, mis loob tõelisi kestliku arengu võimalusi; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kehtiv WTO eri- ja diferentseeritud kohtlemise kord ei anna oodatud tulemusi; rõhutab vajadust muuta eri- ja diferentseeritud kohtlemise sätted arengumaade jaoks tõhusamaks ja operatiivsemaks;

8.  tuletab meelde vajadust kindlustada poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, mille kohaselt tuleb arengumaid tõenäoliselt mõjutavate poliitikavaldkondade puhul võtta arvesse arengukoostöö eesmärke; nõuab, et EL hindaks süstemaatiliselt oma kaubandus- ja fiskaalpoliitika mõju arengumaadele ning tagaks, et kõik liidu investeerimis- ja kaubanduslepingud sisaldaksid sätteid inimõigustealaste sõltumatute eel- ja järelhindamiste kohta, jõustatavaid hoolsuskohustuse nõudeid ja tõhusaid vastutusele võtmise mehhanisme;

9.  rõhutab, et kaubanduslepingutel võib olla negatiivne mõju arengumaade toiduga kindlustatusele; nõuab, et EL kaitseks kohalikku toiduainetööstust ja hoiaks ära odava impordi kahjuliku mõju, sh majanduspartnerluslepingute raames;

10.  kordab, et kaubanduspoliitika tagajärjed keskkonnale on jagunenud ebaühtlaselt; nõuab seetõttu, et EL lõimiks oma kaubanduspoliitikasse keskkonnasäästlikkuse, loodusvarade säästva majandamise, maaomandialased õigused ning kohalike ja põliskogukondadega tõhusalt arvestamise;

11.  märgib, et kahepoolsetes ja piirkondlikes vabakaubanduslepingutes võivad olla rangemad sätted kui WTO tasemel vastu võetud nõuded ning et need sätted võivad valitsustele piiranguid seada; märgib murelikult, et piirkondlikes ja kahepoolsetes vabakaubanduslepingutes, sh Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutes, ei arvestata piisavalt arengumaade vajadusega rakendada nende toiduga varustatuse ja maapiirkondade arengu kaitseks vajalikke poliitikameetmeid, ning et sageli ei lasta arengumaadel kasutada WTO lepingutes ette nähtud paindlikkusmeetmeid;

12.  taunib asjaolu, et peamiselt kulude vähendamise eesmärgil kasutatakse lapstööjõuna vähemalt 218 miljonit last; nõuab, et EL tagaks, et ELis eetilise sertifikaadi all tunnustatavaid kaupu ei ole tootnud sunni- ega lapstööjõud, kindlustades terminite „õiglane“ ja „eetiline“ usaldusväärse kasutamise ja aidates tarbijatel teha teadlikke valikuid;

13.  rõhutab, et kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute levik tekitab küsimusi kaubanduse ülemaailmse juhtimise kohta ning kahjustab WTO keskset rolli ülemaailmsete eeskirjade kehtestamisel; kordab sellega seoses, et mitmepoolne eeskirjadepõhine kord, mille kohaselt on kõik riigid esindatud võrdselt, on oluline, kuna see on kõige tulemuslikum viis kaasava ülemaailmse kaubandussüsteemi saavutamiseks; rõhutab sotsiaalseid, tööhõive- ja keskkonnalaseid standardeid käsitlevate jõustatavate sätete tähtsust kaubanduslepingutes ning väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle lisada kaubanduslepingutesse siduvad kaubanduse ja kestliku arengu peatükid; rõhutab, et neid sätteid tuleb jõustada tõhusate seiremehhanismide kaudu, mis võimaldavad üksikisikutel taotleda õiguskaitset; nõuab kaasnevate meetmete, sh rahalise toetuse rakendamist arengumaadega sõlmitavates kaubanduslepingutes, et toetada nende jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimiseks ja rakendamiseks; kordab üleskutset suurendada läbipaistvust loodusvaradega kauplemisel;

14.  tuletab meelde, et Aafrika on maailmas endiselt tõrjutud, ning nõuab, et EL toetaks Aafrika soovi luua tõeline Aafrika-sisene turg ning hoiduks meetmetest, mis võivad seda takistada; rõhutab, et sellega seoses on vaja kasutada maksimaalselt ära rände ja liikuvuse arengut ja positiivset mõju;

15.  nõuab, et EL arvestaks arengumaade erineva arengu- ja võimekuse tasemega, ning toetaks Aafrika riike tootmis- ja üleminekuvõime suurendamisel, et vähendada sõltuvust toorainest ja kergesti töödeldavatest toodetest, nende konkurentsivõime tõstmisel, maailma turgudel osalemisel ning kvaliteetsete töökohtade loomisel, sh eelkõige naiste osakaalu suurendamisel ametlikus ja mitteametlikus majanduses; rõhutab, et kõigis arengumaadega sõlmitavates kaubanduslepingutes on vaja sätestada piisavalt asümmeetrilised liberaliseerimiskavad, noorte tööstusharude kaitse, arengut toetavad päritolureeglid ning tõhusad kaitseklauslid;

16.  toetab Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomist; rõhutab, et majanduspartnerluslepingud on tähtis vahend piirkondliku integratsiooni ja kestliku arengu edendamiseks kaubavahetuse kaudu, kui nendega kaasnevad sobivad struktuursed meetmed ja nõuetekohane seire; rõhutab vajadust anda nimetatud lepingutes oluline koht inimõiguste edendamisele ja kestliku arengu tegevuskava 2030 täitmisele; rõhutab partnerriikidega suhtlemise tähtsust, et luua valitsuse ja kodanikuühiskonna tasandil vastutus; kinnitab sellega seoses, et on ülimalt oluline austada partnerriikide õigust reguleerida ja langetada nende endi riigi oludes asjakohaseid otsuseid ning reageerida oma elanike soovidele, nagu on sätestatud kestliku arengu 17. eesmärgi 15. lõigus, ning et on ülimalt oluline, et need riigid täidaksid oma inimõigustealaseid ja muid rahvusvahelisi kohustusi; rõhutab, et Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi suhted peavad tulevikus põhinema võrdsete partnerite tasakaalustatud raamistikul;

17.  märgib, et praeguseks on sõlmitud vaid üks laiaulatuslik majanduspartnerlusleping; nõuab seetõttu, et EL teadvustaks majanduspartnerluslepingutega seonduvaid raskusi, millega arengumaad peavad Cotonou-järgses protsessis tegelema; rõhutab eelkõige vajadust teha süvaanalüüs nende raskuste mõju kohta Aafrika riikide majandusele ja tööturule ning edendada piirkonnasisest kaubandust Aafrikas;

18.  taunib asjaolu, et Aafrikast viiakse igal aastal ebaseaduslike rahavoogude näol välja aastasest ametlikust arenguabist suurem summa; rõhutab maksudest kõrvalehoidumise kahjulikku mõju arengumaadele, mis jäävad seetõttu ilma suurtest avaliku sektori rahasummadest, mida saaks kasutada näiteks mitte ainult majanduskasvu, keskkonnakaitse ja avalike teenuste parandamiseks, vaid ka sotsiaalse sidususe edendamiseks; palub komisjonil kaubanduslepingute üle läbirääkimisi pidades võtta selle tõsise probleemi vastane võitlus prioriteediks ning kasutada kõiki talle kättesaadavaid vahendeid; rõhutab vajadust lisada ELi vabakaubanduslepingutesse ja sooduskaubandusrežiimidesse ranged sätted, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;

19.  kordab üleskutset luua tõhusad vahendid, millega võidelda kogu maailmas maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, ning tihendada maksuküsimustes koostööd arengumaadega, mis hõlmab ka siseriiklike ressurssude kasutuselevõttu;

20.  tuletab meelde vajadust asutada ÜRO valitsustevaheline organ, mis suhtleks maailma maksueeskirjade reformimisel arengumaadega võrdsetel alustel;

21.  tuletab meelde mõju, mida ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) avaldab arengumaadele; nõuab sellega seoses, et EL tagaks, et tulevane ÜPP ületab praeguse ekspordile suunatud põllumajandusmudeli probleemid, kindlustades ELi siseturge ja lühikesi toidutarneahelaid kestlikul viisil, nii et see ühest küljest ei kahjusta arengumaade arengut ja teisest küljest tagab vastupanuvõime välistele vapustustele;

22.  rõhutab vajadust kohandada kaubanduspoliitikat, et toetada riiklikke jõupingutusi Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste täitmiseks kliimamuutuste vastu võitlemisel;

23.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine; märgib murelikult, et mitmete tegurite, näiteks andmete puudumise tõttu on kaubanduse ja soo vahelise seose hindamine endiselt raske; rõhutab vajadust mõista paremini kaubanduslepingutega seonduvat soodünaamikat; nõuab, et kõigi ELi kaubanduslepingutega edendataks soolist võrdõiguslikkust ja püütaks vähendada ebavõrdsust;

24.  nõuab läbipaistvust kaubanduslepingutes ja partnerriikide kodanikuühiskonna täielikku osalemist tulevaste kaubanduslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel;

25.  toetab kindlalt digitehnoloogiate ja -teenuste edasist integreerimist ELi arengupoliitikasse; kutsub komisjoni üles suurendama investeeringuid maailma lõunapoolsete riikide digitaristute arendamisse;

26.  väljendab heameelt ELi välisinvesteeringute kava üle, mille eesmärk on toetada kestlikku arengut, investeeringuid ja töökohtade loomist arengumaades; nõuab EIP välislaenude andmise volituse laiendamist, et suurendada selle tähtsust kestliku arengu saavutamisel (segarahastamise, projektide kaasrahastamise ja kohaliku erasektori arendamise kaudu), keskendudes kõige vähem arenenud riikidele ja ebakindlatele riikidele;

27.  rõhutab, et läbipaistvuse ja jälgitavuse valdkonnas on suured puudujäägid, mis tekitab tõsiseid küsimusi paljude eetilisuse kontrollimise ja sertifitseerimissüsteemide kohta tarneahelates;

28.  väljendab heameelt komisjoni kaubandusabi strateegia üle, mida ajakohastati 2017. aastal ja mille eesmärk on tugevdada ja ajakohastada ELi toetust arengumaadele; nõuab suuremaid jõupingutusi ja ELi suuremat rahalist osalust kaubandusabi algatustes, et aidata arengumaadel, eelkõige vähimarenenud riikidel saavutada jõukus kaubanduse ja investeeringute kaudu, ning toetada nende tegevust kestliku arengu eesmärkide saavutamise nimel.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.8.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Lola Sánchez Caldentey, Jean-Luc Schaffhauser, Elly Schlein, Mirja Vehkaperä, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Frank Engel, Ádám Kósa, Cécile Kashetu Kyenge, Paul Rübig, Kathleen Van Brempt

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Mirja Vehkaperä

EFDD

Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano

GUE/NGL

Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey

PPE

Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ádám Kósa, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller, Željana Zovko

S&D

Cécile Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Elly Schlein, Kathleen Van Brempt

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Maria Heubuch

1

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

2

0

PPE

Frank Engel, Anna Záborská

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (22.6.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta

(2018/2005(INI))

Arvamuse koostaja: Karin Kadenbach

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab komisjoni teatise „Tasakaalustatud ja edumeelne kaubanduspoliitika üleilmastumise ohjamiseks“(1) teadmiseks, kuid soovib, et selles oleks ELi põllumajandustootjate kaitsmisel oldud nõudlikum; on mures, et teatises ei ole pööratud tähelepanu üleilmastumise ebavõrdsetele tagajärgedele, sealhulgas tagajärgedele, mis sellega kaasnevad põllumajandussektori jaoks, mida kahjustab tasakaalustamata konkurents nii ELi turul kui ka välisturgudel, kus on palju üleilmseid tegutsejaid, kes on välja arendanud intensiivsed, ekspordipõhised ja suure konkurentsivõimega põllumajandussüsteemid, mille tõttu ei ole põllumajandussektoris kogu maailmas kõigile võrdsed tingimused tagatud;

2.  võtab teadmiseks, et EL on põllumajanduslike toiduainete suurim eksportija; märgib sellega seoses, et ühest küljest tuleb säilitada ELi turu orientatsioon ja järgida ka edaspidi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirju, kuid teisest küljest ei ole teatavates põllumajandussektorites võimalik kaubanduse täielikule liberaliseerimisele ja vabale konkurentsile, mis hõlmab ka importi, vastu seista;

3.  juhib tähelepanu sellele, et kaubanduse üleilmastumisel on eeliseid, sest näiteks majanduskasv suureneb ning elatustase ja majanduslikud võimalused paranevad, kuid see kasu ei jaotu riikide vahel või riikide sees tingimata võrdselt;

4.  tuletab meelde, et ELi põllumajandussektoril on suur ekspordipotentsiaal, mida tuleks toetada kolmandate riikidega sõlmitud tasakaalustatud kaubanduslepingute abil;

5.  tuletab meelde, et ELi kaubanduspoliitikas ei seista mitte ainult huvide, vaid ka väärtuste eest;

6.  rõhutab, et kaubandus- ja põllumajanduspoliitika on omavahel seotud ning ELi kaubanduspoliitika abil saab edendada ELi põllumajanduslikke huve ja seetõttu võib see aidata saavutada ühise põllumajanduspoliitika eesmärke;

7.  rõhutab, et kaubandus- ja põllumajanduspoliitika on aastani 2030 rakendatava kestliku arengu tegevuskava elluviimiseks ja selles sätestatud kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks väga tähtis; rõhutab, et kui keskenduda kaasavale, vabale ja õiglasele kaubanduspoliitikale ning viia kaubandus kestliku arengu eesmärkidega kooskõlla, on võimalik kogu maailmas vaesuse ja nälja kaotamisele palju kaasa aidata;

8.  nõuab, et EL hindaks korrapäraselt, kuidas tema kaubanduspoliitika kestliku arengu eesmärke mõjutab, ja et loodaks hindamismehhanism, mille abil kindlustada kõigi ELi strateegiate ja poliitikavaldkondade poliitiline sidusus;

9.  võtab selles kontekstis teadmiseks, et WTO on läbirääkimisorganisatsioon, kes kehtestab kaubanduseeskirju ja mille liikmesriigid otsustavad ise selle üle, kui suures ulatuses nad soovivad kaubandustõkkeid ja -moonutusi kaotada; tuletab meelde, et kahepoolsete lepingutega saab EL kehtestada kaubandustingimusi, mis on WTO kaitsesätetest rangemad;

10.  rõhutab, et üleilmastumise ohjamisel tuleks ühelt poolt parandada üleilmset distsipliini, et vältida põllumajandustoodetega kauplemisel kõlvatut konkurentsi ja moonutusi, ning teiselt poolt vältida olukorda, kus ELi kaitsetud põllumajandussektorid peaksid konkureerima selliste toodete impordiga, mille suhtes ei kehti kvaliteedi ja toiduohutuse mõttes samaväärsed nõuded ja piirangud ega kaasne samaväärsed kulud; rõhutab, et EL toetab muu hulgas standardeid, mis puudutavad loomade igakülgset heaolu, keskkonda, töötajate õigusi, sotsiaalseid õigusi, toiduohutust ja tarbijakaitset; tuletab meelde, et kõik tooted, mis ELi imporditakse, peaksid vastama ELis kehtiva n-ö talust-toidulauale-süsteemi kohaselt toiduohutuse ja loomade heaolu standarditele;

11.  rõhutab, et tuleb luua vahend, mille abil taastada õiglasemad konkurentsitingimused ning võtta meetmeid riikide ja ettevõtete vastu, kes tegelevad kõlvatu konkurentsiga; on seisukohal, et kui ELi eeskirju rangemini kohaldada, oleks tagatud, et kõiki ELis asuvaid või tegutsevaid ja eeskirju rikkuvaid ettevõtteid karistataks mõjusalt;

12.  juhib tähelepanu sellele, et ELi põllumajanduslikud toiduained vastavad maailma kõrgeimatele standarditele; palub komisjonil tagada, et ka imporditud põllumajandustooted vastaksid ELi standarditele, ja parandada imporditavate põllumajanduslike toiduainete kontrollimist nii päritoluriigis kui ka nende jõudmisel ELi;

13.  nõuab tooteinfo ja märgistamise kohta ühtseid meetmeid ning et päritoluriigi märkimiseks loodaks kohustuslik süsteem;

14.  rõhutab, et kaubanduslepingud peavad olema tasakaalustatud, sisaldama ELi kaitsetute põllumajandussektorite jaoks mõeldud kaitsemeetmeid, nendega lepingutega tuleks toetada ausat konkurentsi ning kaitsta ELi geograafilisi tähiseid ja tema rangeid keskkonnaalaseid, toiduohutuse ja loomade heaolu standardeid;

15.  nõuab, et kõikidesse läbirääkimisel olevatesse ja tulevastesse kaubanduslepingutesse lisataks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõte, et tagada vajaduse korral ennetava otsuste tegemise kaudu parem kaitse, kui tegemist on ohuga inimeste tervisele või keskkonnale, ilma et kaubanduspartnerid või WTO saaks kehtestada piiranguid;

16.  tuletab meelde, et WTO lepingus sätestatud ettevaatuspõhimõte ei vasta Euroopas rakendatavale ettevaatuspõhimõttele; nõuab seetõttu, et vastupidiselt kehtivatele WTO sätetele tuleb ettevaatusmeetmeid lubada võtta, kui kahtlus on põhjendatud, aga teaduslikke tõendeid ei ole (nt kaubandust piiravad meetmed, nagu impordikeeld, müügiloa andmisest keeldumine); nõuab seetõttu, et teaduslike tõendite esitamise kohustus oleks hoopis selliste ainete/toodete kasutamise pooldajatel / arendajatel / tootjatel / importijatel, mida peetakse inimeste tervisele või keskkonnale ohtlikuks, eelkõige madalamate sanitaar- ja fütosanitaarnõuete, lihatoodete valmistamise rajatises valitsevate hügieeniprobleemide ja võimalike pestitsiidijääkide tõttu;

17.  juhib tähelepanu sellele, et kaubanduslepingud on tähtsad, sest nende kaudu võib tekkida võimalus toetada huve, mis ELil on seoses töödeldud ja töötlemata toiduainetega; märgib ühtlasi, et erilist tähelepanu tuleb pöörata läbipaistvuse suurendamisele kaubandusläbirääkimistes, millega kaasneb suur oht kaitsetumate ELi põllumajandussektorite jaoks, mis on juba niigi kriisi tõttu kannatanud või milles hinnad on kõikunud eriti palju ning mida tuleb seetõttu kohelda eriliselt, mis tähendab, et need tooted peaks saama vajaduse korral välja jätta ning tuleks kasutada WTO nõuetele vastavaid vahendeid, millega tagada ELi ja kolmandate riikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused;

18.  nõuab, et tuleb olla väga ettevaatlik, kui turule pääsu hakatakse kaitsetutes põllumajandussektorites liberaliseerima; nõuab, et komisjon koostaks enne läbirääkimiste alustamist alati mõjuhinnangu, eelkõige selleks, et delikaatseid aspekte arvesse võtta ja kehtestada spetsiaalsed strateegiad, millega vältida põllumajandussektoris kahju tekkimist; juhib tähelepanu sellele, et üleilmsel põllumajanduslike toiduainete turul suureneb väliste tegurite ja spekulatsioonide mõju; märgib, et teatavate põllumajandussektorite puhul ei kahjusta hindasid ja tootmist mitte üks vabakaubanduskokkulepe, vaid paljude lepingute koosmõju; palub komisjonil seetõttu pidevalt ajakohastada teavet, mis tema käsutuses on selle kohta, kuidas võib suurem konkurents mõjuda kaitsetutele põllumajandussektoritele (nagu lihatootmine), kus sissetulekud on väiksed ja konkurentsivõime väike;

19.  on seisukohal, et kaubanduslepingute raames võib ELi turu edasine avamine kaitsetutes põllumajandussektorites tuua ELi tootjate jaoks kaasa kohutavaid tagajärgi; tuletab seetõttu komisjonile meelde, et lubamatu oleks ohverdada kaubanduslepingute sõlmimiseks ELi põllumajanduse ja selle kaitsetute sektorite huvid;

20.  tuletab meelde, et sõlmitud kaubanduslepinguid tuleb korrektselt rakendada, tagamaks, et ELi põllumajandustootjad saavad lepingutes (näiteks ELi-Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping) ette nähtud ekspordivõimalusi kasutada täiel määral;

21.  rõhutab, et ülemaailmsel tasandil tuleb välja töötada uued kaubanduseeskirjad ja -nõuded, millega reguleerida ja ühtlustada põllumajanduslike toiduainete sektoris tootmis-, sotsiaal- ja keskkonnastandardeid;

22.  rõhutab, et EL vastutab arenguriikide ees; nõuab näitajaid, millega soodustada mitte ainult kaubandust kaubanduse enda huvides, vaid ka õiglast ja kestlikku kaubandust, mis teenib vaeste kogukondade huve; tuletab meelde, et elatisest ilmajäämise vältimiseks tuleks kestliku arengu eesmärke võtta kaubanduspoliitikas arvesse kõikidel tasanditel, et anda arenguriikidele reaalseid võimalusi ja tagada, et arengukoostööd, mille eesmärk on ühtlasi parandada nendes riikides põllumajanduslikku tootmist, kaubanduslepingutega ei kahjustataks;

23.  väljendab suurt muret selle pärast, kuhu Mercosuriga peetavad vabakaubandusläbirääkimised on praegu suundumas, sest lekkinud teabe kohaselt ei ole tegemist õiglase ja tasakaalustatud kokkuleppega; märgib, et komisjon kavatseb kõiki käimasolevaid läbirääkimisi kiirendada; on aga seisukohal, et läbirääkimiste peamine eesmärk peaks olema kõigi põllumajandussektorite jaoks tasakaalustatud tulemus, mitte kiire kokkuleppele jõudmine; on mures selle pärast, et läbirääkimiste lõpetamine võib näiteks veiseliha-, suhkru-, linnukasvatus-, apelsinimahla-, riisi- ja biokütusesektori jaoks tähendada suuri kontsessioone, mis võivad paljudes ELi piirkondades ja eriti vähem soodsates piirkondades ohtu seada kohaliku tootmise püsimise ja tekitada otsese surve langetada ELis tootjahindu; tuletab meelde, et komisjoni 2016. aasta dokumendis „Report on the Cumulative Economic Impact of Future Trade Agreements on EU Agriculture“ („Aruanne tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse majandusliku mõju kohta ELi põllumajandusele“) on prognoositud, et hiljuti lõpetatud ja käimasolevate läbirääkimiste tagajärjel hakkab veiseliha hind järsult langema ning langevad ka või- ja lambalihahind;

24.  tuletab meelde, et komisjon kõrvaldas nimekirjast, kuhu on kantud ettevõtted, kelle looma- ja linnukasvatussaadusi võib praegu importida, 20 Brasiilia ettevõtet, sest Brasiilia kontrollisüsteemis avastati suured puudused ning 2017. aasta märtsis puhkes skandaal, mille käigus paljastati, et veise- ja vasikalihasektoris eirati selles süsteemis ilmselgelt tervishoiu-, tuvastus- ja jälgitavusnõudeid, ning 2018. aasta märtsis puhkes sama skandaal linnulihasektoris; kutsub komisjoni üles eemaldama linnu-, veise- ja vasikaliha Mercosuriga peetavate vabakaubandusläbirääkimiste teemade hulgast seni, kuni Brasiilia lihaskandaali on nõuetekohaselt uuritud ja tagatakse täielikult, et Lõuna-Ameerika lihaimporditooted vastavad ELi nõuetele;

25.  juhib tähelepanu sellele, et WTO kriisi ja USA kasvava protektsionismi tõttu on ELil võimalik ja vaja hakata pakkuma rahvusvahelises kaubanduses üleilmseid lahendusi, sest ELil on muu hulgas suur kogemus ühisturu rajamise käigus välja töötatud standardite ühtlustamisel ning endiste sotsialistlike riikide kaasamisel selle turule;

26.  tunneb heameelt ELi kaubanduslepingu üle Jaapaniga – mis on ELi jaoks suuruselt neljas põllumajandustoodete ekspordi turg –, sest selle lepinguga on paljude ELi põllumajanduslike toiduainete (nt piimatooted) jaoks loodud head ekspordivõimalused;

27.   tuletab meelde muret, mida parlament väljendas kahes 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis, millest ühes käsitletakse läbirääkimisvolitusi kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Austraaliaga ja teises Uus-Meremaaga(2), ning parlament rõhutas, et tuleb „arvesse [võtta] asjaolu, et mitmete tundlike põllumajandustoodete suhtes tuleks kohaldada sobivaid meetmeid, näiteks rakendada neile tariifikvoote või piisavaid üleminekuperioode, [võttes] vajalikul määral arvesse kaubanduslepingute kumuleeruvat mõju põllumajandusele ning ühe võimalusena jäetakse kõige tundlikumad sektorid läbirääkimiste temaatikast välja“; märgib, et komisjon kavatseb viia läbirääkimised Austraalia ja Uus-Meremaaga lõpule 2019. aasta märtsiks ning pidada neid läbirääkimisi kiirendatud korras, kuid rõhutab, et läbirääkimiste kiire lõpuleviimine ei tohi toimuda ühegi sektori arvelt, eelkõige ELi põllumajandussektori arvelt;

28.  juhib tähelepanu oma 3. mai 2018. aasta resolutsioonile ELi lamba- ja kitsekasvatussektori praeguse olukorra ja tulevikuväljavaadete kohta, eelkõige selle punktile 62, milles parlament nõuab tungivalt, et komisjon ilmutaks Uus‑Meremaa ja Austraaliaga uute vabakaubanduslepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel ettevaatust ning kõigepealt analüüsiks Brexiti mõju lamba- ja kitsekasvatusele, eriti seda, mis saab ELi poolt Uus-Meremaale antud 287 000 tonni rümpade massiekvivalendina väljendatud lambalihakvoodist, arvestades, et Uus-Meremaa ja Austraalia on viimastel aastatel värske ja jahutatud liha tarneid suurendanud, kuid traditsioonilist külmutatud liha eksporti vähendanud, mille tõttu on nende riikide mõju ELi värske liha turul suurenemas ning mis põhjustab ELi tootjatele makstavate hindade languse, ning on seisukohal, et käimasolevaid kaubandusläbirääkimisi tuleks kasutada selleks, et jagada need tooted eri tariifide alla;

29.  rõhutab, et esiteks tuleb lisada tõhusad ja kiiresti rakendatavad kahepoolsed kaitseklauslid, mille abil on võimalik soodustused ajutiselt peatada, kui kaubanduslepingu jõustumise tõttu suureneb import nii palju, et see tekitaks või võiks tekitada kaitsetutele sektoritele suurt kahju, ja teiseks tuleb läbi vaadata läbi määruses (EL) nr 1308/2013 (ühise turukorralduse ühtne määrus)(3) sätestatud, olemasolevad mitmepoolsed kaitsemehhanismid, mis peaksid kaitsetuid sektoreid ennetavalt kaitsma võrdlusmahu ja -hinna alusel, mis võimaldavad kaitsemehhanismide automaatset ja peatavat käivitamist, kui need künnised ületatakse;

30.  tuletab meelde, et põllumajandustootjate koguarv vähenes ELis 2005.–2013. aastal 26 %; juhib tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis toimub põllumajandustoomine nüüd väiksemas arvus, suuremates ja kapitalimahukamates põllumajandusettevõtetes ja konsolideerimisprotsess ilmselt jätkub ning see on juba avaldanud ja avaldab ka edaspidi mõju põlvkonnavahetusele, eelkõige maa saamise ja põllumajandusettevõtete elujõulisuse säilimise seisukohast;

31.   rõhutab, et praegune arutelu on väga tähtis ja ELi turul tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist tuleks liikmesriikide vahel tihedalt koordineerida, eelkõige põllu- ja metsamaa puhul; juhib tähelepanu sellele, et tuleb vältida seda, et liiga palju põllumaad ja metsa koonduks välismaiste omanike kätte; tuletab sellega seoses meelde oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni „Põllumajandusmaa koondumise hetkeseis ELis“(4) ja kutsub komisjoni üles täpsustama suuniseid, mille ta andis 2017. aasta sügisel välja õiguslike piirangute kohta, mis liikmesriikidele maaostu reguleerimisel kehtivad, ja kehtestama suuniste täiendamiseks head tavad, millega muuta maa hõivamine palju keerulisemaks; usub, et komisjon ei ole veel teinud kõike, et maa hõivamist ELis vähendada; rõhutab, et kaubanduslepingutes tuleks vajaduse korral järgida ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke suuniseid maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta;

32.  rõhutab, et ELi jaoks on strateegiliselt tähtis varustada end suures osas toiduga ise; on seisukohal, et kaubanduse üleilmastumine ei tohiks ELi põllumajanduslike toiduainete tootjate elujõulisust ohtu seada, sest see võib pikemas perspektiivis tekitada samasuguse sõltuvuse välistarnijatest nagu energeetikasektoris;

33.   palub komisjonil võtta mõjusaid meetmeid seoses sellega, et USA on rünnanud ühises põllumajanduspoliitikas rakendatavaid WTO nõuete kohaseid mehhanisme sellega, et on kehtestanud kaubanduse kaitsmiseks põhjendamatud meetmed, ja palub komisjonil ühist põllumajanduspoliitikat toetada, sest see on ELi põllumajandustootjate ja maapiirkondade jaoks väga tähtis; tuletab sellega seoses meelde oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ÜPP raames makstavate ELi põllumajandustoetuste vastu suunatud USA meetmete kohta (seoses Hispaania oliividega)(5); rõhutab, et USA otsus, millega seatakse kahtluse alla ELi ühise põllumajanduspoliitika õiguspärasus, on rünnak jõupingutuste vastu, mida ELi põllumajandustootjad on rahvusvaheliste nõuete täitmiseks aastakümneid teinud, ja väljendab muret selle pärast, et neid meetmeid võidakse hakata võtma ka teiste ühise põllumajanduspoliitika raames tehtavate maksete saajate vastu; tunnistab, et WTO on tähtis, sest ta tagab ajal, mil protektsionism on kogumas poolehoidu, üleilmse kaubanduse sujuva toimimise;

34.   juhib tähelepanu sellele, et ELi põllumajanduslike toiduainete sektorit mõjutavad järjest rohkem välised tegurid ja kaubandustõkked tekitavad ELi põllumajandustootjatele probleeme, sest nendega piiratakse põllumajandustoodete eksporti, kuid et pikas perspektiivis ekspordituru impordi- ja tootmisstruktuur muutub; juhib tähelepanu sellele, et ELi põllumajandustooted on Venemaa turul endiselt keelustatud;

35.  nõuab, et komisjon uuriks omalt poolt, kas USAs võidakse maksta kaubandust moonutavaid põllumajandustoetusi, nagu näiteks mandlisektorile antav abi;

36.  kutsub ELi üles tegema WTOs ettepanekut, millega muuta sektoripõhised toetused läbipaistvamaks ja piirata põllumajandussektoris kahjulike toetuste kasutamist;

37.  tunneb muret, et alates 2009. aastast on Kambodžast pärineva indica riisisordi import tollimaksuvaba impordirežiimi (mille alla ei kuulu ainult relvad) kehtestamise järel suurenenud 40 % ja Mercosuriga läbi räägitava vabakaubanduslepingu raames kavatsetakse anda Mercosuri liikmesriikide japonica riisisordi tootjatele tollimaksuvabaks kvoodiks 45 000 tonni; on seisukohal, et komisjon peaks korraldama uuringu, milles analüüsitakse mõju, mida kõik kehtivad ja läbirääkimisel olevad kaubanduskontsessioonid, mille eesmärk on soodustada nende toodete importi ELi, avaldavad ELi riisisektorile, mis paistab teatavates piirkondades juba kokku varisevat;

38.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua ELi kaubandusläbirääkimiste nõuanderühm, kuhu kuuluvad laiaulatusliku ja tasakaalustatud sidusrühmade rühma esindajad; nõuab, et ELi põllumajandusorganisatsioonid, väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjad ning elatuspõllumajandusettevõtjad oleksid selles rühmas tugevalt esindatud, sest enamikel kõnealustel läbirääkimistel on põllumajandussektorile suur mõju;

39.  väljendab muret selle pärast, millist mõju Brexiti tulemused põllumajandussektorile avaldavad, ja kutsub komisjoni üles võtma intensiivse kaubandusalase tegevuskava elluviimisel käimasolevaid Brexiti läbirääkimisi ning Brexiti mõju ELi põllumajandussektorile arvesse;

40.  hoiatab ohu eest, mis tekib, kui kaubanduslepingute põllumajandust puudutavad sätted on ELi kahjuks tasakaalust väljas, ja suundumuse eest kasutada põllumajandust survevahendina, mille abil luua võimalus viia kolmandate riikide turule rohkem tööstustooteid ja teenuseid; hoiatab selle ees, et põllumajandusesektoris tegutsejatele endale antakse enne lepingute sõlmimist väga vähe teavet; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku vastumeetmete kohta, mida tuleks võtta USA poolt ELi terasele ja alumiiniumile kehtestatud tollimaksude tõttu; märgib, et need meetmed ei tohiks avaldada ELi põllumajandustootjatele kahjulikku mõju;

41.  kutsub komisjoni üles pidama avalikku registrit kõigi koosolekute kohta, mis on seoses vabakaubanduslepinguid käsitlevate läbirääkimistega peetud huvirühmade ja lobistidega;

42.  palub komisjonil tagada, et nõuanderühma soovitused oleksid siduvad ja täitmisele pööratavad;

43.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon kavatseb nüüd oma soovitused kaubanduslepinguid käsitlevate läbirääkimisjuhiste kohta avaldada ja edastada need automaatselt riikide parlamentidele ning teha need kättesaadavaks ka üldsusele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Zbigniew Kuźmiuk, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Karin Kadenbach, Elsi Katainen, Anthea McIntyre, Momchil Nekov, Miguel Viegas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Krzysztof Hetman

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

33

+

ECR

Jørn Dohrmann, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk, Anthea McIntyre

EFDD

Marco Zullo

ENF

Philippe Loiseau

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Miguel Viegas

NI

Dianne Dodds

PPE

Richard Ashworth, Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Krzysztof Hetman, Peter Jahr, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Karine Gloanec Maurin, Karin Kadenbach, Momchil Nekov, Maria Noichl, Marc Tarabella, Maria Gabriela Zoană

2

EFDD

John Stuart Agnew

GUE/NGL

Maria Lidia Senra Rodríguez

9

0

ALDE

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Ulrike Müller

EFDD

Giulia Moi

PPE

Herbert Dorfmann

VERTS/ALE

José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

COM(2017)0492.

(2)

Vastavalt vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0419 ja P8_TA(2017)0420.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0197.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0091.


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (26.6.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta

(2018/2005(INI))

Arvamuse koostaja: Francis Zammit Dimech

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 167 ja 207,

–  võttes arvesse ÜRO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (COM(2007)0242) ja nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

–  võttes arvesse UNESCO 1970. aasta konventsiooni kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta ning UNIDROIT’ 1995. aasta konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 27 õiguse kohta osaleda kultuurielus,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse ELi isikuandmete kaitse üldmäärust, mis kehtib alates 25. aprillist 2018(3),

–  võttes arvesse 2010. aasta ELi põhiõiguste harta artikleid 10 ja 11,

A.  arvestades, et Euroopa Liidul on õigus kehtestada kultuuri- ja audiovisuaalteenuste valdkonnas kaubanduspoliitikat kultuurilise väljenduse mitmekesisuse ja kultuuripärandi kaitseks ja edendamiseks ning aitamaks täita neljandat kestliku arengu eesmärki, mis käsitleb kvaliteetset haridust; arvestades, et nimetatud teised sätted hõlmavad ühist kaubanduspoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207;

B.  arvestades, et ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 on märgitud, et EL peab austama oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagama Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise;

C.  arvestades, et ÜRO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis nõutakse kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et kaitsta ja edendada kultuurilise väljenduse mitmekesisust ning soodustada kultuuridevahelist dialoogi, eesmärgiga luua rahvastevahelisi sidemeid;

D.  arvestades, et Euroopa Liit peab võtma endale kohustuse ajakohastada oma Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas, sealhulgas määratleda täpselt meediateenused ja selge raamistik riigiasutuste ja eraettevõtjate meedia jaoks Euroopas;

E.  arvestades, et andmete vaba liikumine, sealhulgas Euroopa uudistekanalite kättesaadavus, võib parandada valitsemistava arenguriikides;

F.  arvestades, et Euroopa Liit peab arendama edasi autoriõigusi orbteoste õiguspäraseks kasutamiseks muuseumites, arhiivides, raamatukogudes ja muudes teadusasutustes, mis kaitsevad kultuuripärandit;

G.  arvestades Euroopa traditsioonide rohkust ja tugevat kultuuri- ja loomemajandust, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, avalik-õiguslike meediakanalite ja avaliku filmitööstuse erinevaid süsteeme ning arvestades, et kultuurilise mitmekesisuse, kultuurile juurdepääsu ja demokraatliku dialoogi edendamine peab vastavalt ELi lähenemisviisile rahvusvahelisele kaubandusele jääma juhtivaks põhimõtteks;

H.  arvestades, et seoses üleilmastumise, rahvusvahelise koostöö ja kultuurivahetustega on vajalik kultuuri lai määratlemine, nii et see hõlmaks uusi hübriidseid kultuurilisi väljendusviise ning vaimset ja materiaalset kultuuripärandit, sealhulgas põlisrahvaste ja traditsioonilisi kunstitavasid, et kajastada kultuuri muutlikku ja arenevat olemust;

I.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus aitab kaasa inimväärsete töökohtade loomisele ja majanduslikule jõukusele, moodustab ligikaudu 2,6 % ELi SKPst, kasvab kiiremini kui ülejäänud majandus ning et see oli finantskriisi ajal üks kõige vastupidavamatest majandussektoritest; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste kaubanduse arendamine on Euroopas oluline jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav vahend;

J.  arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatakse ranged standardid isikuandmete töötlemise kohta, mis nõuavad platvormide ja voogesitusteenuste erivastutust rahvusvahelise kaubanduse reguleerimisel;

K.  arvestades, et ELil on kultuurikaupade ja -teenuste kaubanduses ülejäänud maailmaga kaubandusbilansi ülejääk;

L.  arvestades, et ELil on audiovisuaal- ja sellega seotud teenuste kaubanduses ülejäänud maailmaga kaubandusbilansi puudujääk;

M.  arvestades, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on üks ELi põhiväärtusi ja moodustab osa kultuuridiplomaatia poliitikast;

N.  arvestades, et on vaja innovatsiooni ja loovust, et tagada linnade, piirkondade ja kogu ühiskonna kestlikum areng ning et innovatsioon ja loovus on meie ühiskonnas valitsevatele ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisel määrava tähtsusega;

O.  arvestades, et isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse õigus on põhiõigused ning moodustavad seetõttu vääramatu osa kõikidest kaubanduslepingutest;

P.  arvestades, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 hõlmab ka kohustust võidelda ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu;

Q.  arvestades, et kultuur edendab uusi elustiile ja kestliku arengu raamistikke luues innovatsiooni ja soodustab muutusi käitumisharjumustes ning võimaldab rakendada kogukonnapõhist ja rohujuure tasandi lähenemisviisi, mis on vajalikud, et edendada üleilmastumise ja kestliku arengu mõistmist kohalikul tasandil ja aidata seeläbi kaasa paljude kehtestatud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning nende saavutamist lihtsustada;

R.  arvestades, et üleilmastumise rakendamine seoses kultuuriväärtustega seotud kaubandusaspektidega nõuab ranget kinnipidamist kõikidest kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest, eelkõige 1954. aasta Haagi konventsiooni, UNESCO 1970. aasta konventsiooni ja UNIDROIT’ 1995. aasta konventsiooni sätetest;

S.  arvestades, et kunst ja käsitöö on kohaliku arengu seisukohast erilise tähtsusega;

T.  arvestades, et kultuuridevaheline dialoog edendab lugupidamist ja vastastikust mõistmist ning soodustab õiglasemaid sotsiaalseid ja majandussuhteid, muu hulgas kaubandust, aidates kaasa selliste tavade arendamisele, millega edendatakse kõigi osapoolte huve tasakaalustatumal ja lugupidavamal viisil ja millega võideldakse ebaausate tavade, näiteks ahistavate klauslite ja pealesurutud ühepoolsete tingimuste vastu;

1.  rõhutab, et kultuur ja haridus, sealhulgas elukestev õpe, on ühised hüved, et kultuuri ja hariduse kättesaadavus on inimõigus ning et kultuuri ja haridust ei ole seepärast võimalik käsitleda ega hallata samamoodi nagu muid kaupu või teenuseid, vaid nagu üldkasutatavaid hüvesid, mida tuleb kaitsta ja pidevalt parandada; nõuab seepärast, et kultuuri-, audiovisuaal- ja haridusteenused, muu hulgas ka vastavad internetipõhised teenused, oleksid ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavatest kaubanduslepingutest, näiteks TTIP, selgelt välja jäetud;

2.  rõhutab seepärast UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni olulisust rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, milles tuleb võtta arvesse ja järgida nimetatud konventsiooni asjakohaseid sätteid;

3.  rõhutab, et üleilmastumine loob Euroopa Liidu kultuuri- ja loomemajanduse jaoks soodsa võimaluse, muutes Euroopa kultuuri ülejäänud maailmas paremini kättesaadavaks ja ühendades maailma anderessursid;

4.  leiab, et on oluline tasakaalustada kaubandusläbirääkimisi autoriõiguste osas, et tagada, et neid ei käsitletaks kõige väiksema ühisnimetaja põhjal, vaid parimate võimalike eeskirjade põhjal, mis on mõeldud kultuuripärandi kaitseks, kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ning kultuuri- ja meediavaldkonnas töötavate inimeste sissetuleku kindlustamiseks, ja et need soodustaksid ja suurendaksid loovust, levitaksid teadmisi ja infosisu, toetaksid ja edendaksid kasutajate õigusi digitaalajastul ning looksid ELi kultuuri- ja loomemajanduse õitsengu jaoks vajaliku avatud ja eeskirjadel põhineva kaubanduskeskkonna;

5.  kordab oma nõudmist, et EL kasutaks oma õigust võtta või säilitada (eelkõige reguleerivat ja/või finantsilist laadi) meetmeid, sealhulgas õiguslikult siduvat üldklauslit, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, kultuuripärandi, väljendusvabaduse ning meedia mitmekesisuse ja vabaduse (olenemata kasutatavast tehnoloogiast või levitamisplatvormist) kaitseks ja edendamiseks kaubandusläbirääkimistes kolmandate riikidega;

6.  kutsub komisjoni üles edendama tulevaste kaubandusläbirääkimiste raames Euroopa teabeteenuste kättesaadavust;

7.  leiab, et ELi ja tema partnerite vaheline kultuuri- ja haridusvahetus aitab kaasa vastastikusele kestlikule arengule, kasvule, sotsiaalsele sidususele, demokraatiale, majanduslikule jõukusele ja inimväärsete töökohtade loomisele, muu hulgas ühistulises sektoris, kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimväärse töö tagamise suunistega;

8.  on arvamusel, et globaliseeruvas maailmas peaks toimetusvastutus meediateenuste ja veebipõhiste platvormide eest olema peamine vahend võltsuudiste ja vihakõne vastu võitlemiseks ja rahvusvahelistes kaubanduslepingutes tuleb saavutada õiglane konkurents reklaami valdkonnas;

9.  tuletab meelde, et demokraatlikel ja ühistel väärtustel ning kultuuripärandi kättesaadavusel põhinev kultuuri- ja hariduspoliitika on esmatähtis sotsiaalse sidususe, solidaarsuse, kodanike aktiivse osalemise, vastupidavuse, rikkuse õiglase jaotuse ja konkurentsi tagamiseks ning võib pakkuda selliseid globaliseerumisega toimetulekuks vajalikke teadmisi ning sotsiaalseid ja valdkonnaüleseid oskusi nagu kultuuridevaheline suhtlusoskus, ettevõtlikkus, probleemide lahendamine, loovus ja kriitiline mõtlemine; toetab vastastikust õpet ja akadeemiliste kvalifikatsioonide tunnustamist soodustavate ülikoolide, koolide ja muuseumite kvaliteedivõrgustike tugevdamist ning laiahaardelise maailmakodanikutunde edendamist;

10.  nõuab kestlikkuse, õiglase kaubanduse ja ökoloogilise kodanikutunde alase hariduse süvalaiendamist kõigis valdkondades, eelkõige ettevõtlusõppes, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse, digitaalsete oskuste ja digitaalse kirjaoskuse õpetamisel;

11.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada ja arendada kaasavat spetsiaalselt väljatöötatud tipptasemel liikuvust, haridust, kultuuri- ja keelevahetust ning teaduslikku koostööd, et võimaldada rahvusvahelist koostegevust ja teadmiste vahetust, lisades samal ajal teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnale ka kunsti ja disaini (STEAM); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama hariduse ja väljaõppe täiendavat edendamist ja teadustöö rahastamist üleilmastumise tõhusama toimimise vahendina ja parima meetmena tõkete kõrvaldamiseks;

12.  tuletab meelde kultuuri erilist rolli välissuhetes ja arengupoliitikas, eriti seoses konfliktide ennetamise ja lahendamise, rahu kindlustamise ja kohaliku elanikkonna mõjuvõimu suurendamisega; on seetõttu seisukohal, et uue konsensuse saavutamiseks arengu küsimuses on vaja ambitsioonikat ja usaldusväärset kultuuristrateegiat, mis hõlmab ka kultuuridiplomaatiat;

13.  ergutab komisjoni ja liikmesriike töötama välja ELi olemasolevaid struktuure tulevaste kultuuridiplomaatia meetmete jaoks ning ajakohastama konkreetseid ELi algatusi ja olemasolevaid programme solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtete alusel, mille eesmärkideks on vähendada vaesust ja soodustada rahvusvahelist arengut;

14.  tuletab meelde, et sport on märkimisväärselt globaliseerunud majandustegevus, kuid ka sotsiaalne vahend kaasatuse, võimestamise ning isikliku ja kollektiivse arengu edendamiseks; tuletab sellest tulenevalt meelde vajadust tagada spordivaldkonnas kõrged standardid seoses eetika ja läbipaistvusega rahvusvahelise kaubanduse haldamises ja majandustegevuses;

15.  tuletab meelde vajadust tagada kaubanduslepingutes ja otsustusprotsessides läbipaistvus ja demokraatia ning julgustab kaasama otsustusprotsessi ka kodanikud, kelle töötingimusi, keskkonda, tervist ja heaolu see mõjutab.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.6.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Rupert Matthews, Stefano Maullu, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marlene Mizzi, Liliana Rodrigues, Algirdas Saudargas, Remo Sernagiotto, Francis Zammit Dimech

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ALDE

María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

ECR

Angel Dzhambazki, Rupert Matthews, Remo Sernagiotto

ENF

Dominique Bilde

GUE/NGL

Curzio Maltese

PPE

Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Algirdas Saudargas, Michaela Šojdrová, Bogdan Brunon Wenta, Francis Zammit Dimech, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Marlene Mizzi, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Liliana Rodrigues, Julie Ward

VERTS/ALE

Jill Evans

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.

(2)

ELT L 299, 27.10.2012, lk 5.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (5.9.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta

(2018/2005(INI))

Arvamuse koostaja: Gilles Lebreton

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab kiiduväärseks aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta ja selle rõhuasetust üleilmastumise positiivsele mõjule juurdepääsu lihtsustamisele, osutades samas vajadusele tõkestada negatiivset mõju;

2.  on veendunud, et üleilmastumine toob ettevõtetele ja kodanikele kaasa mitmeid eeliseid; tunnistab samal ajal, et üleilmastumine tekitab ka probleeme, millega Euroopa Liit peab tegelema;

3.  märgib, et ELi siseturu tugevdamine ning majandusliidu õiglane ja sidus konsolideerimine on eluliselt tähtis, sest tugev siseturg on rahvusvaheliste strateegiate eduka elluviimise eeltingimus; rõhutab sellega seoses, et selle tagamiseks, et ELi kaubanduspoliitika oleks suunatud üldiste majanduslike ja poliitiliste eesmärkide saavutamisele, eelkõige kestlikule arengule, peaksid kõik ELi institutsioonid tagama suurema ühtsuse kaubanduspoliitika ning muude ELi sise- ja välispoliitika suundade vahel;

4.  rõhutab, et rahvusvahelisel kaubandusel on oluline roll selles, mis suunas üleilmastumine areneb; juhib tähelepanu sellele, et seadusandja peaks selles kontekstis pöörama erilist tähelepanu muu hulgas järgmistele õigusloome aspektidele, mille suhtes kohaldatakse rahvusvahelisi kaubanduslepinguid: intellektuaalomandi õigused, sealhulgas autoriõigus, kaubamärgid ja patendid, andmekaitse ja kohustus suurendada läbipaistvust, toiduohutuse nõuded ja keskkonnastandardid;

5.  tuletab meelde ja peab kiiduväärseks Euroopa Liidu võetud kohustust järgida läbipaistvat ja vastutustundlikku kaubanduspoliitikat, mis kasutab ära globaliseerumise positiivseid aspekte, tagab kaubandusest saadava kasu õiglase jaotamise kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega ning pakub praeguse majanduskeskkonna jaoks ajakohaseid lahendusi üha tehnoloogilisemaks muutuvas maailmas, mis võimaldab kõigil üksikisikutel ja ettevõtetel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEdel) kasutada oma eeliseid;

6.  tunnistab, et andmekaitse on Euroopa Liidus põhiõigus; nõuab kaubanduslepingute puhul kõrgeid andmekaitsestandardeid, mis tuleb tagada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise nn vastastikuse piisavusotsusega;

7.  rõhutab, et ELi institutsioonid peavad tõhusalt ja pidevalt reageerima probleemidele, mis on seotud eraelu puutumatuse, andmekaitse ja küberturvalisusega, et pakkuda inimestele tõhusamat kaitset laiaulatusliku globaliseerumise eest;

8.  juhib tähelepanu, kui oluline on jätkuvalt edendada Euroopa Liidu geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste toodete süsteeme ning jätkata asjakohaste kahepoolsete lepingute sõlmimist kolmandate riikidega;

9.  tuletab meelde Euroopa Liidu Kohtu arvamust 2/15 (pädevuse jaotamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel seoses Euroopa Liidu ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepinguga), milles jõutakse järeldusele, et Euroopa Liidul on ainupädevus kõigis kaubandusküsimustes, välja arvatud muud välisinvesteeringud peale otseinvesteeringute, investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine, mis hõlmab kõiki investeeringute liike, ning lisasätted, mis käsitlevad muid välisinvesteeringuid peale otseinvesteeringute; väljendab heameelt Euroopa Kohtu arvamuse üle, sest see loob õigusselguse kõigi tulevaste ELi ja kolmandate riikide vaheliste lepingute puhul, sealhulgas Ühendkuningriigi puhul pärast liidust lahkumist;

10.  peab kiiduväärseks nõukogu poolt komisjonile hiljuti antud volitusi pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi konventsiooni üle, millega luuakse investeerimisvaidluste lahendamisega tegelev mitmepoolne kohus, et kõrvaldada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kehtiva süsteemi puudused; märgib, et investeerimisvaidluste lahendamisega tegelev mitmepoolne kohus saab olema alaline organ investeerimisvaidluste lahendamiseks ning see on läbipaistvam, sidusam ja õiglasem süsteem, mis on investoritele äärmiselt kasulik; peab sellega seoses ühtlasi kiiduväärseks asjaolu, et nõukogu on samuti otsustanud muuta läbirääkimissuunised avalikult kättesaadavaks, mida parlament on rahvusvaheliste läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamise püüdluste raames pikka aega taotlenud;

11.  kiidab heaks liidu algatused, et saavutada õiglane tasakaal moonutamata konkurentsi ja kaitsemeetmete vahel (nt dumpinguvastased meetmed kolmandatest riikidest pärit impordi puhul);

12.  rõhutab, et liidu heaolu alusena tuleb edendada kõrgeid Euroopa standardeid sotsiaalkaitse, töötingimuste, keskkonna, tarbijakaitse ja põhiõiguste osas, kasutades selleks kaubanduspoliitika vahendeid kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega; märgib sellega seoses, et Euroopa Liit peab tagama, et rahvusvahelised lepingud põhinevad eespool nimetatud standarditel, tagamaks, et üleilmastumine toob kasu kõigile eurooplastele ning et selle majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju on kasulik üksikisikutele ja ettevõtetele nii ELis kui ka väljaspool ELi;

13.  rõhutab, et eespool nimetatut arvestades on vaja tõhustada ülemaailmset juhtimist ja üleilmseid eeskirju, et hoida ära kaubandussõdu;

14.  palub komisjonil pöörata suuremat tähelepanu teatavate ELi partnerite poolt vastu võetud sisepoliitilistele meetmetele, mis võivad kahjustada reeglitepõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, ja võtta vajalikke vastumeetmeid;

15.  kuna 45 % eurooplastest leiab, et üleilmastumine kujutab endast ohtu, kutsub komisjoni üles algatama kampaaniat globaliseerumise positiivsete aspektide rõhutamiseks, eelkõige piirkondades, kus sellel on valdavalt negatiivne mõju; kutsub lisaks komisjoni üles välja selgitama kõige tõhusamad meetmed, et toetada VKEsid, keda mõjutavad endiselt majanduskriis ja üleilmastumine, ja rakendama neid meetmeid;

16.  märgib, et vaba, õiglane ja jätkusuutlik kaubandus on majanduslikult soovitav ja sellel on oluline poliitiline mõju; märgib, et Euroopa jaoks on tähtis kasutada kaubandust demokraatliku ja kestliku arengu edendamise vahendina kogu maailmas.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

11

6

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Gilles Lebreton, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Luis de Grandes Pascual, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Jiří Maštálka, Angelika Niebler, Răzvan Popa

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

11

+

ECR

Angel Dzhambazki

EFDD

Laura Ferrara

ENF

Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, Luis de Grandes Pascual, Angelika Niebler, Emil Radev, Pavel Svoboda, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

6

GUE/NGL

Jiří Maštálka

S&D

Mady Delvaux, Jytte Guteland, Răzvan Popa, Evelyn Regner

VERTS/ALE

Julia Reda

2

0

ALDE

Jean-Marie Cavada

VERTS/ALE

Pascal Durand

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

0

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Nadja Hirsch, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, William (The Earl of) Dartmouth, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Klaus Buchner, Dita Charanzová, Fernando Ruas, Pedro Silva Pereira, Ramon Tremosa i Balcells

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Czesław Hoc, Martin Schirdewan


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

Dita Charanzová, Nadja Hirsch, Marietje Schaake, Ramon Tremosa i Balcells

ECR

Angel Dzhambazki, Czesław Hoc, Emma McClarkin

EFDD

William (The Earl of) Dartmouth

NI

David Borrelli

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Reimer Böge, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christophe Hansen, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Fernando Ruas, Tokia Saïfi, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

S&D

Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Pascal Durand

0

 

 

9

0

EFDD

Tiziana Beghin

ENF

France Jamet, Danilo Oscar Lancini

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur, Martin Schirdewan, Helmut Scholz

S&D

Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Emmanuel Maurel

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2018Õigusalane teave