Menetlus : 2017/0291(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0321/2018

Esitatud tekstid :

A8-0321/2018

Arutelud :

PV 24/10/2018 - 23
CRE 24/10/2018 - 23
PV 17/04/2019 - 20
CRE 17/04/2019 - 20

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.8
CRE 25/10/2018 - 13.8
PV 18/04/2019 - 10.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0424
P8_TA(2019)0427

RAPORT     ***I
PDF 1086kWORD 142k
15.10.2018
PE 620.815v02-00 A8-0321/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

(COM(2017)0653 – C8-0393/2017 – 2017/0291(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Andrzej Grzyb

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

(COM(2017)0653 – C8-0393/2017 – 2017/0291(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0653),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 192, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0393/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0321/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“5 teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast tuleks transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete kaudu.

(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“5 teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast tuleks transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist ja keskkonda kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas ühistranspordile üleminekut toetavate meetmete, ja keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete kaudu.

_________________

_________________

5 COM(2016) 501 final.

5 COM(2016) 501 final.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Nagu teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“7 märgiti, on käesolev ettepanek osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Paketti esitletakse komisjoni teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata ELil saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada ELi liikuvuse ökosüsteemi konkurentsivõimet.

(4)  Nagu teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“7 märgiti, on käesolev ettepanek osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Paketti esitletakse komisjoni teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata ELil saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada ELi liikuvuse ökosüsteemi konkurentsivõimet. Säästvate sõidukite edendamine peaks toimuma paralleelselt ühistranspordi edasise arendamisega kõige kiirema ja kõige kulutõhusama viisina, kuidas vähendada teedel liiklevate sõidukite arvu ning seega parandada õhukvaliteeti ja vähendada heidet.

_________________

_________________

7 COM(2017) 283 final.

7 COM(2017) 283 final.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid heitkoguseid, toetades transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab tõenäoliselt CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning edendab ELi tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heitevabade sõidukite laienevatel maailmaturgudel.

(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid heitkoguseid ja vähendada mürareostust, toetades samas transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning parandab seega õhukvaliteeti linnades ja teistes saastunud piirkondades, aidates samal ajal edendada ELi tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heitevabade sõidukite laienevatel maailmaturgudel ning tagades alternatiivkütuste taristu arengu. Lisaks sellele peab mis tahes ettevõtmine lähtuma tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest, et tagada konkurentsivõimeline keskkond ja seda stimuleerida ning ergutada edasisi teadusuuringuid ja innovatsiooni selles valdkonnas. Selleks et vähendada õhu- ja mürasaastet ning saavutada liidu õhukvaliteedi standardid linna- ja maapiirkondades, on vaja konkreetseid ja ambitsioonikaid poliitikasuundi ja meetmeid, sealhulgas heitevabade sõidukite riigihankeid.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Hinnangute kohaselt võrdsustub sisepõlemismootoriga sõidukite ja akutoitel elektrisõidukite hind 2020. ja 2028. aasta vahel. Lisaks on mitmed algseadmete valmistajad teatanud, et võrdsustavad näitena mõnede uute mudelite hinnad 2020. aastal. Akutoitel elektrisõidukite madalamate käituskulude tõttu võrdsustuvad omamise kogukulud tavaliselt 2 kuni 6 aastat enne ostuhinna võrdsustumist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Turuprognooside kohaselt kahaneb 2020. aastatel keskkonnasõbralike sõidukite (näiteks elektriautode) hind oluliselt ning need muutuvad väga konkurentsivõimelisteks ja käitamisel isegi odavamateks kui tavasõidukid, eelkõige võttes arvesse omamise kogukulu, mis tuleneb akude hinnalangusest, aga ka muude kulude vähendamisest, mis toimub väiksemate kütusekulude ja elektrisõidukite käitamisega seonduvate väiksemate hoolduskulude tõttu.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Liit on üks juhtivaid teadusuuringute ja kõrge väärtusega ökoinnovatsiooni piirkondi, samas kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas asuvad suurimad busside ja akude tootjad. Sarnaselt ajendavad akutoitel elektrisõidukite ülemaailmsel turul arenguid Hiina ja USA turud, mis koos moodustavad ligikaudu 60 % ülemaailmsest turust, samas kui liidule kuulub vaid 28 %. Sestap on vaja ambitsioonikat liidu poliitikaraamistikku, et stimuleerida innovatsiooni ja veelgi rohkem edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu ajal, mil keskkonnasõbralike sõidukite ja nendega seotud tehnoloogiataristu maailmaturg kasvab.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 d)  Liit peab suurendama stiimuleid, millega toetada tehnoloogiaarendust säästvate ja ringlussevõetavate akude alal, mille tootmisel tuleks pidada silmas vajadust viia nende keskkonnajalajälg miinimumini.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 e)  Selleks et olla kooskõlas säästvuse eesmärkidega, peaks akude tootmisega kaasnema liidus ja liidust väljaspool minimaalne keskkonnamõju, eriti akude tootmiseks kasutatavate materjalide kaevandamisprotsessi puhul. Arvesse tuleks võtta kogu tootmisprotsessi vältel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Kooskõlas direktiivi 2006/66/EÜ läbivaatamisel peaks komisjon esitama akude ringlussevõetavuse ambitsioonikad eesmärgid.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ametiasutused saavad oma hankepoliitika abil luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Direktiivides 2014/24/EL8 ja 2014/25/EL9 sätestatakse minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, ühtlustades seda, kuidas ametiasutused ja teatavad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted ostavad kaupu, tööd ja teenuseid. Eelkõige kehtestatakse nendega üldised künnised selliste lepingute mahu kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte; need künnised kehtivad ka keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi puhul.

(6)  Võttes arvesse, et valitsuste kulutused kaupadele, töödele ja teenustele on ligikaudu 14 % SKPst, mis tähendab umbes 1,8 triljonit eurot aastas, saavad ametiasutused oma hankepoliitika abil luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Direktiivides 2014/24/EL8 ja 2014/25/EL9 sätestatakse minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, ühtlustades seda, kuidas ametiasutused ja teatavad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted ostavad kaupu, tööd ja teenuseid, järgides ostetud kaupade (sh sõidukite) keskkonnanõudeid. Eelkõige kehtestatakse nendega üldised künnised selliste lepingute mahu kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte; need künnised kehtivad ka keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi puhul. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks direktiiviga kehtestada selged ja läbipaistvad nõuded ning lihtne meetod hanke-eesmärkide arvutamiseks.

_________________

_________________

8 ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

8 ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

9 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

9 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavus on alternatiivkütustel töötavate sõidukite mis tahes transporditegevuses, sh ühistranspordis kasutamise eeltingimus. Seetõttu tuleks direktiivis 2014/94/EL tugevdada ühistranspordi alternatiivkütuste taristu edendamise aspekte. Kuni direktiivi läbi ei vaadata, peaks komisjon koostama ühistranspordi taristu alase tegevuskava.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Liikmesriikidel peaks olema õigus lubada jaotusvõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada vähemalt piisavat hulka üldkasutatavaid laadimispunkte, millele on juurdepääs kõigil elektritarnijatel, et tagada laadimispunktide piisav kättesaadavus.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Liikmesriike tuleks julgustada uurima võimalusi toetada väga vähese heitega sõidukite avalikes teenustes käitamist ja vähendada nende käitamiskulusid, näiteks lubades erandeid või vähendades väga vähese heitega sõidukite energiamakse.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Mõjuhinnangus tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike sõidukite hankimist käsitlevat üldist lähenemisviisi liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimisele avaldatava mõju eesmärki saavutada tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et oluline on arvestada keskkonnaaspekte kõikide hankeotsuste puhul. Keskmises või pikas perspektiivis Euroopa kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega ei nõuta, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad kasutama konkreetset tehnoloogiat.

(8)  Mõjuhinnangus tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite hankimist käsitlevat üldist lähenemisviisi liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimisele avaldatava mõju eesmärki saavutada tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et oluline on arvestada keskkonnaaspekte kõikide hankeotsuste puhul. Keskmises või pikas perspektiivis Euroopa kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega ei nõuta, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad kasutama konkreetset tehnoloogiat.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Laiendades direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine ning lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu, bussi rentimist koos juhiga, konkreetseid posti- või kulleriteenuseid ja jäätmekogumisteenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused.

(9)  Laiendades direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine ja moderniseerimine ning lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu, bussi rentimist koos juhiga, konkreetseid posti- või kulleriteenuseid ja jäätmekogumisteenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused, samas kui käesolev direktiiv ei tohiks olemasolevaid lepinguid tagasiulatuvalt muuta. Lisaks peaks komisjon uurima keskkonnasõbralike riigihangete võimalikkust muude transpordiliikide puhul.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Peamised sidusrühmad avaldavad tugevat toetust keskkonnasõbralike sõidukite määratlusele, milles võetakse arvesse kerg- ja raskesõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite vähendamise nõudeid. Et tagada piisavad stiimulid, millega toetatakse vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva muudatuse kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla liidu õigusaktide sätetega, mis käsitlevad sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme 2020. aasta järgseks perioodiks10. Muudetud direktiivi alusel elluviidavad meetmed aitavad kaasa nende normidega seotud nõuete täitmisele. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga saab turgu täiendavalt ergutada.

(10)  Muudetud direktiiv peaks aitama vähendada kerg- ja raskesõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet. Et tagada piisavad stiimulid, millega toetatakse heitevabade ja vähese heitega maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva muudatuse kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla liidu õigusaktide sätetega, mis käsitlevad sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme 2020. aasta järgseks perioodiks10. Käesoleva direktiivi kohaselt elluviidavad meetmed aitavad kaasa ka nende normidega seotud nõuete täitmisele ning lihtsustavad seonduva laadimistaristu kasutuselevõttu. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga antakse turule oluline täiendav stiimul.

_________________

_________________

10 COM(2017) 676 final

10 COM(2017) 676 final

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Õhukvaliteedi parandamiseks linnades on äärmiselt oluline uuendada sõidukiparki, nii et see vastaks keskkonnasõbraliku sõiduki normidele. Ka ringmajanduse põhimõtted nõuavad toodete kasutusea pikendamist. Seepärast tuleks lisa tabelites 4 ja 5 toodud minimaalsete hanke-eesmärkide täitmisel võtta arvesse ka keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseeritud sõidukeid.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Ka sõidukid, mille summutist väljuv heide on null, võivad sõidukiosade tootmisprotsessi ja ringlussevõetavuse määra või kütuse tootmise tõhususe tõttu jätta märkimisväärse keskkonnajalajälje. Seepärast peaksid tehnoloogiad, mis selle probleemiga tegelevad, näiteks kestlikud ja ringlussevõetavad akud, saama lisa tabelites 4 ja 5 toodud minimaalsete hanke-eesmärkide täitmiseks suuremat toetust. Nende tehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevust tuleks edendada ka liidu muudes poliitikavaldkondades.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c)  CO2-heite arvutus peaks põhinema allikast ratasteni lähenemisviisil, et õigustada kogu kütusetarne ahelat ammutamise etapist summutitoruni. See annab täpsema ülevaate konkreetse sõiduki koguheitest. Seetõttu peaks komisjon looma hiljemalt 31. detsembriks 2022 metoodika heite registreerimiseks allikast rattani.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Mõjuhinnang näitas lisaväärtust, mis saadakse alternatiivkütustel põhineva lähenemisviisi vastuvõtmisel seni, kuni liidu tasandil kehtestatakse raskesõidukite tekitatud CO2-heitele tehnoloogiliselt neutraalsed nõuded, mille komisjon kavatseb tulevikus esitada. Samuti tunnistati mõjuhinnangus, et vähese heitega ja heitevabade linnabusside turuleviimise valmisolek on suur, samas kui vähese heitega ja heitevabade veokite turgude areng on veel varases staadiumis.

(11)  Kahe- ja kolmerattalisi, kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Samuti tuleks tunnistada, et vähese heitega ja heitevabade linnabusside turgusid iseloomustab hiljutine edasiminek, samas kui vähese heitega ja heitevabade veokite turgude areng on alles algstaadiumis.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Heitkoguste vähendamise potentsiaal üksnes avaliku hanke kaudu on piiratud ja ühistransport moodustab vaid väikese osa transpordisektori heitkogustest. Seepärast tuleks liikmesriike julgustada reguleerima keskkonnasõbralike sõidukite ostu teiste sõidukiparkide omanike puhul, nagu takso-, autorendi- ja koossõiduga tegelevad ettevõtjad.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liikmesriikide tasandil 2025. ja 2030. aastaks keskkonnasõbralike sõidukitega seotud minimaalsete hanke-eeskirjade kehtestamine peaks parandama poliitilist kindlust turgudel, kus vähese heitega ja heitevabasse liikuvusse tehtavad investeeringud on tagatud. Miinimumeesmärgid toetavad turu arendamist liidus tervikuna. Nende eesmärkidega kehtestatakse riigihankemenetlustega kohanemise aeg ja antakse turgudele selge signaal. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Minimaalseid hanke-eeskirju tuleks täiendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate kohustusega võtta kõikide hankemenetluste puhul arvesse asjakohaseid energia- ja keskkonnaaspekte. Käesoleva muudetud direktiivi territoriaalse mõju hindamine näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.

(12)  Liikmesriikide tasandil 2025. ja 2030. aastaks saavutada tulevate keskkonnasõbralike sõidukite hanke alaste miinimumeesmärkide kehtestamine peaks parandama poliitilist kindlust turgudel, kus vähese heitega ja heitevabasse liikuvusse tehtavad investeeringud on tagatud. Miinimumeesmärgid toetavad turu arendamist liidus tervikuna. Nende eesmärkidega kehtestatakse riigihankemenetlustega kohanemise aeg ja antakse turgudele selge signaal. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Minimaalseid hanke-eesmärke tuleks täiendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate kohustusega võtta kõikide hankemenetluste puhul arvesse asjakohaseid energia- ja keskkonnaaspekte. Käesoleva muudetud direktiivi territoriaalse mõju hindamine näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Oma 4. aprilli 2017. aasta soovituses nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal (2016/2908(RSP)) kutsus Euroopa Parlament liikmesriike üles soodustama keskkonnahoidlike riigihangete poliitikat heitevabade ja väga vähese heitega sõidukite ostmise teel avaliku sektori asutuste poolt oma sõidukipargi tarbeks või (pooleldi) avaliku sektori autode ühiskasutuse programmide tarbeks ning järk-järgult kaotama 2035. aastaks uued autod, mis tekitavad CO2-heidet.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhusaaste on suhteliselt suur. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse keskenduda eelkõige nendele piirkondadele, kui nad teevad otsuse oma miinimumeesmärkide rakendamise kohta, ja kajastada seonduvaid meetmeid käesoleva muudetud direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses.

(13)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhu-ja mürasaaste on suhteliselt suured. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse keskenduda eelkõige nendele piirkondadele, kui nad teevad otsuse oma miinimumeesmärkide rakendamise kohta, ja kajastada seonduvaid meetmeid käesoleva muudetud direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses. Selleks et vältida ebaproportsionaalset koormust ja optimeerida käesoleva direktiivi võimalikud tulemused, tuleks ametiasutustele pakkuda asjakohast tehnilist abi.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Muudetud direktiiv peaks aitama vähendada kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet ning edendada keskkonnasõbralikku maantee-ühistransporti. See ei tohiks heidutada väljaspool maanteid kasutatava keskkonnasõbraliku transpordi, näiteks trammide ja metroorongide arendamist.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Käesolevas direktiivis sätestatud künniseid on raske rakendada ilma turustuskõlblike ja tehniliselt küpsete toodete väljatöötamiseta. Selleks et tagada, et teavet edusammude kohta ajakohastatakse korrapäraselt, peaks komisjon esitama iga kahe aasta tagant aruande, milles hinnatakse, kas keskkonnasõbralike sõidukite jaoks on olemas turustuskõlblikud lahendused. Lisaks peaksid komisjon ja liikmesriigid andma suurema rahalise ja mitterahalise panuse selliste keskkonnasõbralike sõidukite kiiremini turule toomisse.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 c)  Pidades silmas olulisi erinevusi erasektori transpordiettevõtjate rahanduslikus tegutsemisruumis potentsiaalselt kallimate alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtul, tuleks kättesaadavaks teha mehhanismid, et tagada avaliku ja erasektori transpordiettevõtjatele pakkumismenetlustes võrdsed tingimused ning et käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulusid ei kanta edasi kohalikele omavalitsustele, eelkõige väikeste omavalitsusüksuste puhul, ega too need kaasa tekkivate suuremate kulude hajutamist kõrgemate piletihindade, kõrgemate kohalike maksude või ühistransporditeenuste mahu vähendamise kaudu.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesoleva muudetud direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab rakendamist tõhusalt jälgida. Kõigepealt tuleks 2023. aastal esitada vahearuanne, 2026. aastal esimene täielik aruanne miinimumeesmärkide saavutamise kohta ja seejärel aruanne iga kolme aasta järel. Aruandlus peaks olema lihtsustatud, et üksikute ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate. Komisjon tagab vähese heitega ja heitevabasid ning muid alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid käsitleva täieliku aruandluse liidu ühtse riigihangete klassifikaatori raames. Ühtse riigihangete klassifikaatori konkreetsete koodidega hõlbustatakse hangete andmebaasil TED (Tender Electronic Daily) põhinevat registreerimist ja järelevalvet.

(15)  Käesoleva muudetud direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab rakendamist tõhusalt jälgida. Kõigepealt peaksid liikmesriigid ja komisjon koostama 2023. aastal esialgse aruande, mis esitatakse avalikke hankeid ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid käsitlevate liidu õigusaktide kohaste aruannete raames, millele järgneks 2026. aastal esimene täielik aruanne miinimumeesmärkide saavutamise kohta ja seejärel aruanne iga kolme aasta järel. Aruandlus peaks olema lihtsustatud, et üksikute ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate. Kõnealused aruanded peaksid sisaldama teavet direktiivi 2009/33/EÜ rakendamiseks astutud sammude kohta ning nende puhul tuleks järgida liidu ühtses riigihangete klassifikaatoris sätestatud kategooriaid. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid direktiivi 2009/33/EÜ rakendamise kohta. Samuti peaks komisjon hindama, kas ehitusmasinad võiks lisada direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisalasse, ja kui, siis töötama välja metoodika keskkonnasõbralike ehitusmasinate määratlemiseks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Et anda paremat teavet kõnealuse sektori poliitika edasiseks kujundamiseks, andes täpsema ülevaate konkreetse sõiduki koguheitest, mille puhul arvestatakse kogu väärtusahelaga, peaks komisjon pakkuma välja metoodika sõidukite olelusringi CO2-heite ja allikast ratasteni CO2-heite arvutamiseks. Komisjon peaks võtma neid heiteid arvesse direktiivi 2009/36/EÜ ja mis tahes muude asjaomaste alternatiivkütusega seotud õigusaktide läbivaatamisel.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimist saab toetada ka liikmesriikide ja liidu tasandil võetavate sihtotstarbeliste toetusmeetmetega. See hõlmab paremat teadmiste vahetust ja hangete kooskõlastamist, et meetmed oleksid kulude vähendamiseks ja turu mõjutamiseks piisavalt laiaulatuslikud. Riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajalike taristute arendamise edendamiseks on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–202011. Kõnealusele riigi toetusele kohaldatakse siiski jätkuvalt ka aluslepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 107 ja 108.

(16)  Keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimist saab toetada ka liikmesriikide ja liidu tasandil võetavate sihtotstarbeliste toetusmeetmetega. See hõlmab paremat teadmiste vahetust ja hangete kooskõlastamist, et meetmed oleksid kulude vähendamiseks ja turu mõjutamiseks piisavalt laiaulatuslikud. Samuti tuleks ergutada piirkondlikke katseprojekte, eelkõige kohtades, kus linna- ja maapiirkonnad kokku puutuvad. Riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajalike taristute arendamise edendamiseks on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–202011. Kõnealusele riigi toetusele kohaldatakse siiski jätkuvalt ka aluslepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 107 ja 108.

_________________

_________________

11 ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.

11 ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Et heidet ja õhusaastet veelgi vähendada, tuleks liikmesriike vajaduse korral ergutada kohaldama erinevaid stiimuleid ja mehhanisme sõidukipargi arendamiseks muudes sektorites kui need, mida käesoleva muudetud direktiiviga reguleeritakse.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b)  Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulu ei kanta edasi kohalikele omavalitsustele ning et avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele tehakse kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 c)  Sihtotstarbelised meetmed keskkonnasõbralike sõidukite hangete toetamiseks on möödapääsmatud. Selleks et aidata kaasa käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele, peavad liikmesriigid laiendama oma rahaliste ja mitterahaliste stiimulite ulatust, et kiirendada keskkonnasõbralike sõidukite turul omaksvõttu.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 d)  Käesoleva direktiiviga kerg- ja raskesõidukitele minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamine nõuab avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks täiendavaid rahalisi vahendeid. Seepärast tuleks seda liidu 2020. aasta järgses eelarve- ja rahanduspoliitikas arvesse võtta, et tagada avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele piisav rahaline toetus. See peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning jätkusuutlikku rahastamist ja liidu finantseerimisasutusi käsitlevates eeskirjades.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 e)   Selleks et tagada, et ametiasutusi motiveeritakse ostma keskkonnasõbralikke sõidukeid ja et liikmesriigid investeeriksid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu, aga ka selleks, et vältida selliste ostude riski, mis tooksid kaasa kõrgemad hinnad reisijatele, peaks liidu 2020. aasta järgne eelarve- ja rahanduspoliitika pakkuma tuge avaliku sektori hankijatele. See peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning jätkusuutlikku rahastamist ja liidu finantseerimisasutusi käsitlevates eeskirjades. Lisaks peaksid liikmesriigid laiendama rahanduslikke ja mitterahanduslikke stiimuleid ning nägema ette keskkonnaauditid, et kiirendada keskkonnasõbralike sõidukite turul omaksvõttu. Need jõupingutused vähendavad esialgseid suuri investeeringuid taristu muutmiseks ja toetavad transpordi CO2-heite vähendamist.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 f)  Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on liidul mitmesugused erinevad vahendid, et toetada liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja asjaomaste ettevõtjate üleminekut säästvale liikuvusele. Ajavahemikuks 2014–2020 eraldas liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest sihtotstarbeliselt 13,7 miljardit eurot linnalise liikumiskeskkonna rahastamiseks. Liidu teadusuuringute programmi „Horisont 2020“ raames eraldatakse ligikaudu 200 miljonit eurot linnalise liikumiskeskkonna jaoks ja 650 miljonit eurot arukate linnade jaoks ning Euroopa ühendamise rahastust eraldatakse ligikaudu 200 miljonit eurot linnatranspordisõlmede projektikonkursside jaoks. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaksid komisjon ja liikmesriigid jätkuvalt toetama säästva linnalise liikumiskeskkonna projekte ning tugevdama vajalikku koostoimet eri rahastamisallikate ja programmide vahel. Eelkõige vajavad tugevdamist seosed linnalise liikumiskeskkonna, uue digitaalse tegevuskava ja energialiidu vahel, näiteks võimalus rahastada Euroopa ühendamise rahastust koostoimeprojekte, mille puhul on ette nähtud eraldi kaasrahastamise määr energia- ja telekommunikatsioonielementidega transpordiprojektide jaoks, mis pakuvad linnaprojektideks tohutuid võimalusi.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 g)  Edendada tuleks selliste ELi rahastamisvahendite nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond või keskkonnasõbralikuma transpordi rahastu sihipärasemat kasutamist Euroopa Investeerimispanga poolt, mille abil saab rahastada sõidukiparke ja seadmeid. Sel eesmärgil tuleks tõhustada tehnilise ja finantsnõustamise teenuste kättesaadavust kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate jaoks, näiteks Euroopa investeerimisnõustamise keskuse, JASPERSi, JESSICA või rahastamisvahendi Compass kaudu, et tugevdada nende institutsioonilist suutlikkust, projektide ettevalmistamist ja rakendamist ning saavutada ELi rahaliste vahendite ja rahastamisvahendite optimeeritud kasutamine, kaasa arvatud innovaatiliste pakkumuste riskide vähendamine.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 h)  Avaliku sektori asutusi tuleks samuti ergutada hankima sõidukeid majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumide alusel, mida kirjeldatakse direktiivi 2014/25/EL artiklis 82, võttes arvesse kulutõhusust sõiduki kasutusaja jooksul, samuti keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 i)  Selleks et maksimeerida investeeringute mõju, tuleb liikuvust ja linnaplaneerimist paremini koordineerida, näiteks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kasutamise abil. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad on kavad, mis töötatakse välja eri poliitikavaldkondade vahel ja erinevate valitsemistasandite koostöös ning mis ühendavad eri transpordiliike, liiklusohutust, kaubavedu, liikuvuse haldamist ja intelligentseid transpordisüsteeme. Neil kavadel võib olla tähtis osa liidu CO2-heite, müra- ja õhusaaste vähendamise eesmärkide saavutamisel. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kohaldamine peaks seega olema oluline element, millega arvestada ELi linnatranspordi valdkonna projektide rahastamisel, sealhulgas käesoleva muudetud direktiivi rakendamisel. Sellega seoses peaks komisjon andma pädevatele asutustele vajalikku nõu ja tehnilist tuge säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamisel, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 j)  Avalikud hanked toetavad keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõttu, kuid lisaks annavad need hoogu liikuvuse uutele vormidele. Kui keskkonnasõbralike sõidukite kasutamiseks luuakse stiimuleid ja need kiirendavad taristu kasutuselevõttu linnapiirkondades, siis digiteerimine aitab optimeerida reisijate- ja kaubaveo tõhusust. Mitmeliigiline transport ja jagatud liikuvus, samuti integreeritud piletilahendused on otsustava tähtsusega üleminekul liikuvusele kui teenusele.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Selleks et saavutada direktiivi eesmärgid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada raskesõidukite tekitatud CO2-heite norme käsitlevaid sätteid; see õigus tuleks anda viieks aastaks alates [Palun sisestada jõustumise kuupäev]. Seda ajavahemikku tuleks vaikimisi pikendada veel sama pikkade ajavahemike võrra, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole sellise pikendamise vastu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

välja jäetud

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele1 a tuleks eritähelepanu pöörata liidu õigusaktide mõju järelmeetmetele. Võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluse peaks andma direktiivi 2009/33/EÜ hindamine. Seepärast peaks komisjon parimate ja uusimate kättesaadavate teaduslike tõendite alusel hindama vajadust nimetatud direktiiv läbi vaadata, võttes arvesse sõidukite olelusringi CO2-heidet ning allikast ratasteni CO2-heidet, et tagada poliitikaeesmärkide täitmisega seotud läbipaistvus ja aruandluskohustus, ning tegema vajaduse korral ettepaneku nõutavate paranduste tegemiseks. Kui see on asjakohane, peaks komisjon sellega seoses vaatama läbi ka muud asjaomased alternatiivkütustega seotud õigusaktid.

 

______________

 

1 a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b)  Oluline osa riiklikest transpordihangetest on seotud kohalike ühistranspordiasutustega, mida haldavad tavaliselt piiratud rahaliste vahenditega kohalikud omavalitsused. Keskkonnasõbralike sõidukite hangete eeskirjad ei tohiks seepärast luua märkimisväärset täiendavat rahalist koormust ega tuua kaasa tekkivate suuremate kulude hajutamist kõrgemate piletihindade, kõrgemate kohalike maksude või ühistranspordi mahu vähendamise kaudu.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 c)  Liit peab kaitsma liidu tootjaid kõlvatu konkurentsi eest kolmandates riikides, kus liidu tootjatel puudub juurdepääs maanteesõidukite ostmise, liisimise, rentimise või väljaostuvõimalusega liisimise avalikele hangetele. Seepärast peaks komisjon analüüsima kõlvatu konkurentsi tavasid kolmandates riikides ja võtma asjakohased meetmed, et tagada Euroopa tööstuse kaitse.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2009/33/EÜ

Pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks

Direktiiv 2009/33/EÜ riigihangete raames keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 1 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

1 a)  Artikli 1 lõik 1 asendatakse järgmisega:

Käesolevas direktiivis nõutakse, et tellivad asutused, ostjad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning süsinikdioksiidi ja teatavate muude saasteainete heitkoguseid, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Euroopa Liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.

Käesolevas direktiivis nõutakse, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja teatavate muude saasteainete heidet, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0033&qid=1530868809501&from=ET)

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

1 b)  Artikli 2 lõik 1 asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.

Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud selliste direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, liisimiseks, rentimiseks või väljaostuvõimalusega liisimiseks, millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0033&from=ET)

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist:

Direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist või moderniseerimist:

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  kui neid koostavad Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja organid.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  „keskkonnasõbralik sõiduk“ –

4.  „keskkonnasõbralik sõiduk“ – kategooriast olenemata sõiduk, mis töötab direktiivi 2014/94/EL artikli 2 esimese lõigu punktis 1 määratletud alternatiivkütustega, välja arvatud biokütused, mis ei ole toodetud direktiivi 2018/... (II taastuvenergia direktiiv) IX lisa A osas loetletud lähteainetest või mis on toodetud palmiõlist*, ning kaasa arvatud hübriidsõidukid, mille puhul elektrienergiat tarvitatakse sõiduki kasutamisel üksnes osaliselt, vähese heitega sõidukid ja heitevabad sõidukid. Sisepõlemismootoriga sõidukite puhul ei tohi tegelikus liikluses tekkivad heitkogused** protsendina heite piirnormidest*** ületada 80 %.

a)  M1- või M2-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;

 

b)  N1-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;

 

c)  lisa tabelis 3 määratletud M3-, N2- või N3-kategooria sõiduk.

 

 

_____________________________

 

*   Seda tõendatakse biokütuse hankimise lepingu või biokütuse kättesaadavust käsitleva muu vahendiga.

 

**   Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

 

***   Kohaldatav heite piirnorm, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4a.  „heitevaba sõiduk“ – sõiduk, mille CO2, NOx ja tahkete peenosakeste heide summutist on null.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4b.  „vähese heitega sõiduk“ – sõiduk, mille heitetasemed ei ületa lisa tabelis 2 osutatud määrasid.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4c.  „keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseeritud sõiduk“ – sõiduk, mille mootor on moderniseeritud käesoleva artikli esimese lõigu punktis 4 määratletud keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks. Kui tegemist on moderniseeritud mootoriga, mis kasutab biokütuseid, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 teise lõigu punktis i, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, peab sõiduk vastama uusimatele Euro normidele või neile järgnevatele normidele.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)  Lisatakse artikkel 4a:

välja jäetud

„Artikkel 4a

 

Volituste delegeerimine

 

Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 8a, et ajakohastada lisa tabelit 3, lisades sellesse piirmäärad raskesõidukite summutist väljuva CO2-heite ja õhusaasteainete heite kohta, kui seonduvad raskesõidukite CO2-heite normid on liidu tasandil jõustunud.“

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel ning avalikku reisijatevedu maanteel ja raudteel käsitlevate avaliku teenindamise lepingute ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud avaliku teenindamise lepingute koostamisel järgitakse lisa tabelis 4 esitatud kergsõidukite ja lisa tabelis 5 esitatud raskesõidukite minimaalseid hanke-eeskirju.

1.  Liikmesriigid tagavad, et maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel, väljaostuvõimalusega liisimisel või keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseerimisel ning avalikku reisijatevedu maanteel ja raudteel käsitlevate avaliku teenindamise lepingute ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud avaliku teenindamise lepingute koostamisel järgitakse lisa tabelis 4 esitatud keskkonnasõbralike kergsõidukite ja lisa tabelis 5 esitatud raskesõidukite minimaalseid hanke-eesmärke.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Minimaalsete hanke-eesmärkide arvutamisel loetakse riigihankemenetluse kuupäevaks riigihankemenetluse lõpetamise kuupäev, mil leping allkirjastatakse.

 

Minimaalsed hanke-eesmärgid arvutatakse esimese võrdlusperioodi puhul kõigi käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevale järgnevast päevast kuni 31. detsembrini 2024 ja teise võrdlusperioodi puhul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029 allkirjastatud lepingute keskmisena.

 

Juhul kui uusi eesmärke 1. jaanuari 2030. aasta järgseks võrdlusperioodiks õigeaegselt vastu ei võeta, kohaldatakse jätkuvalt 2030. aastaks seatud eesmärke.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Hanke-eesmärkide täitmiseks tuginevad võrgustiku sektori hankijad lepingute sõlmimisel majanduslikult soodsaimale pakkumusele, nagu on kirjeldatud direktiivi 2014/25/EL artiklis 82. Hanke tehnilise kirjelduse koostamisel keskendutakse mitte ainult omamise kogukulule, vaid ka sõiduki muudele omadustele, nagu juurdepääsetavus, sobitumine linnamaastikku, müratase, energiatõhusus, akude ringlussevõetavus ja sõiduki komponendid.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 5a

 

Rahalised vahendid

 

1.  Liikmesriigid teevad kättesaadavaks piisavad vahendid keskkonnasõbralike sõidukite hangete ja nendega seonduva taristu rajamise rahastamiseks oma territooriumil. Rahaliste vahendite eraldamisele eelneb riikide tasandil seatud hanke-eesmärkidega seotud avaliku sektori asutuste ja võrgustiku sektori hankijate rahaliste vajaduste põhjalik hindamine.

 

2.  Liit teeb kättesaadavaks täiendavad rahastamisvahendid keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu ja nendega seonduva taristu rajamise toetamiseks liikmesriikides.“

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 5b

 

Ühistranspordi alternatiivkütuste tegevuskava

 

1.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava transpordiettevõtjatele kuuluvate raskeveokite laadimis- ja tankimistaristu loomise kiirendamiseks nende depoodes ja hooldusaladel ning samuti avalikus ruumis.

 

2.  Kõnealune tegevuskava sisaldab teavet kättesaadavate liidu rahastamisvahendite kohta ja tegevuskavas sätestatakse selgelt menetlused, kuidas sellist toetust saab anda, sh selle suhe olemasolevate Euroopa riigiabi eeskirjadega.

 

3.  Aruanne sisaldab ka hinnangut selle kohta, kuidas liidu rahastamisvahendeid saaks läbi vaadata, et rahastada eelisjärjekorras iga suurusega ühistranspordiettevõtjaid nende sõidukite asendamiseks.“

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 c)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 5c

 

Vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvorm

 

Selleks, et hõlbustada käesoleva direktiivi lisas seatud eesmärkide täitmist ja saavutada mastaabisääst, loob komisjon vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvormi. Artiklis 3 osutatud avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad võivad selles platvormis osaleda, et sõidukeid ühiselt hankida. Komisjon tagab, et platvorm on avalikult kättesaadav ja suudab tõhusalt ühendada kõik huvitatud osalised, kes soovivad oma ressursse koondada. Selliste ühishangete ettevalmistamise ja elluviimise hõlbustamiseks pakub komisjon tehnilist abi ja töötab välja koostöölepingute vormid. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakt, et luua vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvorm.“

Selgitus

Piiriüleste hangete platvorm võiks aidata linnadel saavutada mastaabisäästu, vähendades nii kulusid.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 8a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7)  Lisatakse artikkel 8a:

välja jäetud

„Artikkel 8a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artiklis 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [Palun sisestada jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 4a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

 

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8)   Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

8)   Artikkel 9 jäetakse välja.

„1.   Komisjoni abistab komitee.

 

Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 82/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

 

3.   Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.“

 

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide aruannetel põhineva aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja iga liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks võetud meetmete kohta iga kolme aasta järel alates 1. jaanuarist 2027.

1.  Osana direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõike 3 teises lõigus ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõike 3 teises lõigus sätestatud aruannetest esitavad liikmesriigid komisjonile 18. aprilliks 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Liikmesriigid esitavad komisjonile esialgse aruande 18. aprilliks 2023.

 

Nimetatud aruanded sisaldavad teavet käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas teavet avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate hangitud sõidukite arvu ja kategooriate kohta, eri juhtimistasandite vahel peetud arutelude kohta, liikmesriikide kavatsuste kohta seoses eespool kirjeldatud aruandlusega ning muud kasulikku teavet.

 

Teabe puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta) kategooriaid, mis on loetletud lisa tabelis 1.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

a a)   lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Aruannetes hinnatakse käesoleva direktiivi, eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud valikute mõju ja vajadust edasiste meetmete võtmiseks, ning vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud.

2.   Hiljemalt 31. detsembriks 2022 pakub komisjon välja metoodika sõidukite olelusringi CO2-heite ja allikast ratasteni CO2-heite arvutamiseks.

Kõnealustes aruannetes võrdleb komisjon kõigis lisa tabelis 3 loetletud sõidukite kategooriates parima turualternatiivi alusel ostetud sõidukite nominaal- ja suhtarve, võttes aluseks kogu kasutusiga hõlmavad energia- ja keskkonnamõjud, kogu asjaomaste sõidukite turuga, ning hindab, kuidas artikli 5 lõikes 3 osutatud valikud on turgu mõjutanud. Komisjon hindab samuti edasiste meetmete võtmise vajadust, lisades vajadusel ettepanekud.

Hiljemalt 18. aprilliks 2027 vaatab komisjon läbi direktiivi 2009/33/EÜ ja mis tahes muud asjaomased alternatiivkütusega seotud õigusaktid, võttes arvesse sõidukite olelusringi CO2-heidet ja allikast ratasteni CO2-heidet.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

a b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Komisjon kontrollib hiljemalt esimese aruande tähtajaks artikli 5 lõikes 3 osutatud valikuid, esitab artiklis 6 sätestatud metoodika hinnangu ja teeb vajadusel asjakohased ettepanekud.

3.  Komisjon esitab 18. aprilliks 2024 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, näidates ära iga liikmesriigi poolt selleks võetud meetmed, ja hindab vajadust täiendavate meetmete järele ning vajaduse korral lisab ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta 1. jaanuariks 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel. Liikmesriigid esitavad komisjonile vahearuande 1. jaanuariks 2023. Aruandes esitatakse teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas teave avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate hangitud sõidukite kategooriate kohta, eri juhtimistasandite vahel peetud arutelude kohta, samuti liikmesriikide kavatsuste kohta seoses eespool kirjeldatud aruandlusega, ning muu kasulik teave. Teabe lisamisel tuleks lähtuda määruses (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta)15 sätestatud kategooriaid, mis on esitatud lisas.

välja jäetud

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.   Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu suuniseid lõikes 4 osutatud liikmesriikide aruannete sisu kohta.

5.   Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu suuniseid lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete sisu kohta.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lisatakse järgmine lõige:

 

„5a.  Liikmesriigid võivad otsustada luua mehhanismid keskkonnasõbralike sõidukite ostu reguleerimiseks teiste sõidukiparkide omanike puhul, nagu taksonduse, ühisauto kasutamise ja koossõiduga tegelevad ettevõtjad.“

Selgitus

Vaid väike osa (8 %) transpordi heitkogustest pärineb ühistranspordist, ent direktiivi ettepanek on peaasjalikult suunatud ühistranspordi sõidukitele. Selle tasakaalustamiseks ja transpordisektori heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks peaks direktiiv hõlmama ka teisi suuri sõidukiparke.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  lisatakse järgmine lõige:

 

„5b.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava transpordiettevõtjatele kuuluvate raskeveokite laadimis- ja tankimistaristu loomise kiirendamiseks nende depoodes ja hooldusaladel ning samuti avalikus ruumis. Kõnealune tegevuskava sisaldab teavet kättesaadavate liidu rahastamisvahendite kohta ja tegevuskavas sätestatakse, kuidas saab sellist toetust anda vaatamata Euroopa riigiabi eeskirjadele.“

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b c (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b c)  lisatakse järgmine lõige:

 

„5c.   Komisjon hindab vajadust keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamisega seotud asjakohased õigusaktid läbi vaadata, pidades silmas parima kvaliteediga ja protekteeritud rehvide kasutamist, ning vajaduse korral esitab seadusandliku ettepaneku.“

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b d (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b d)  lisatakse järgmine lõige:

 

„5d.  Komisjon esitab liikmesriikidele suunised seoses liidu erinevate rahaliste vahenditega, mida võidakse käesoleva direktiivi eesmärkidel kasutada, näiteks Euroopa ühendamise rahastu, millest toetatakse suure jõudlusega, kestlike ja tõhusalt ühendatud üleeuroopaliste võrgustike arendamist transpordivaldkonnas, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond või keskkonnasõbralikuma transpordi rahastu, millest toetatakse keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutuselevõttu ja nendega seotud taristu vajaduste rahuldamist.“

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b e (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b e)  lisatakse järgmine lõige:

 

„5e.  Selle ülemineku juures on põhiroll nõustamiskeskustel, mis hõlbustavad ja edendavad investeerimist ja toetavad institutsioonilist suutlikkust. Seetõttu tugevdab komisjon oluliselt Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli ja suutlikkust, eelkõige kohaliku esindatuse ja proaktiivse rolli kaudu projektide ettevalmistamises.“

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt XXXX [Palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt XXXX [Palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 1

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 1. Artiklis 3 osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

60172000-3

Juhiga busside rentimine

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

 

Muudatusettepanek

Tabel 1. Artiklis 3 osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

60172000-3

Juhiga busside rentimine

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

64121100-1

Posti laialikandeteenused

64121200-2

Pakkide laialikandeteenused

60170000-0

Juhiga sõidukite rentimine reisijateveoks

60171000-7

Juhiga sõiduautode rentimine

60181000-0

Juhiga veoautode rent

60180000-3

Juhiga kaubaveokite rent

90511100-3

Tahkete asulajäätmete kogumisteenused

90511200-4

Majapidamisjäätmete kogumisteenused

90511300-5

Prahikogumisteenused

90511400-6

Vanapaberi kogumisteenused

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I LISA

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 2

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 2. Kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

2025

2030

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest

M1-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

M2-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

N1-kategooria sõidukid

40

80 %

0

ei kohaldata

* Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 või sellele järgnenud määruste I lisas.

 

Muudatusettepanek

Tabel 2. Kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

2025

2030

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest

L-kategooria sõidukid

25

 

 

 

M1-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

M2-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

N1-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

M3-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

N2-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

N3-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

* Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 või sellele järgnenud määruste I lisas.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I LISA

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 4

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 4. Tabeli 2 kohaste kergsõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

2025

2030

Luksemburg

35 %

35 %

Rootsi

35 %

35 %

Taani

34 %

34 %

Soome

35 %

35 %

Saksamaa

35 %

35 %

Prantsusmaa

34 %

34 %

Ühendkuningriik

35 %

35 %

Madalmaad

35 %

35 %

Austria

35 %

35 %

Belgia

35 %

35 %

Itaalia

35 %

35 %

Iirimaa

35 %

35 %

Hispaania

33 %

33 %

Küpros

29 %

29 %

Malta

35 %

35 %

Portugal

27 %

27 %

Kreeka

23 %

23 %

Sloveenia

20 %

20 %

Tšehhi Vabariik

27 %

27 %

Eesti

21 %

21 %

Slovakkia

20 %

20 %

Leedu

19 %

19 %

Poola

20 %

20 %

Horvaatia

17 %

17 %

Ungari

21 %

21%

Läti

20 %

20 %

Rumeenia

17 %

17 %

Bulgaaria

16 %

16 %

* Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk vastab eesmärgi saavutamise tähenduses ühele sõidukile. Kõik teised sõidukid, mis täidavad käesoleva lisa tabeli 2 nõuded, vastavad eesmärgi täitmise arvutamisel 0,5 sõidukile.

 

Muudatusettepanek

Tabel 4. Kergsõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil1, 2

 

M1-, M2-, N1-kategooria sõidukid

L-kategooria sõidukid

Liikmesriik

2025

2030

2025

2030

ELi institutsioonid, asutused ja organid

[50 %]

[50 %]

[50 %]

[50 %]

Luksemburg

50 %

50 %

50 %

50 %

Rootsi

50 %

50 %

50 %

50 %

Taani

50 %

50 %

50 %

50 %

Soome

50 %

50 %

50 %

50 %

Saksamaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Prantsusmaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Ühendkuningriik

50 %

50 %

50 %

50 %

Madalmaad

50 %

50 %

50 %

50 %

Austria

50 %

50 %

50 %

50 %

Belgia

50 %

50 %

50 %

50 %

Itaalia

50 %

50 %

50 %

50 %

Iirimaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Hispaania

50 %

50 %

50 %

50 %

Küpros

50 %

50 %

50 %

50 %

Malta

50 %

50 %

50 %

50 %

Portugal

50 %

50 %

50 %

50 %

Kreeka

35 %

35 %

35 %

35 %

Sloveenia

35 %

35 %

35 %

35 %

Tšehhi Vabariik

50 %

50 %

50 %

50 %

Eesti

35 %

35 %

35 %

35 %

Slovakkia

35 %

35 %

35 %

35 %

Leedu

35 %

35 %

35 %

35 %

Poola

35 %

35 %

35 %

35 %

Horvaatia

25 %

25 %

25 %

25 %

Ungari

25 %

25 %

25 %

25 %

Läti

25 %

25 %

25 %

25 %

Rumeenia

25 %

25 %

25 %

25 %

Bulgaaria

25 %

25 %

25 %

25 %

1   Vähemalt 70 % keskkonnasõbralike kergsõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse esimesel võrdlusperioodil (kuni 2025. aastani) heitevabade ja vähese heitega sõidukitega ning teisel (2025–2030) ja järgnevatel võrdlusperioodidel heitevabade sõidukitega.

2   Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk vastab eesmärgi saavutamise tähenduses ühele sõidukile. Vähese heitega sõidukid vastavad eesmärgi saavutamise tähenduses 0,66 sõidukile. Kõik teised sõidukid vastavad eesmärgi saavutamise tähenduses 0,5 sõidukile.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I LISA

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 5

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 5. Tabeli 3 kohaste raskesõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

Veokid

Bussid

 

2025

2030

2025

2030

Luksemburg

10 %

15 %

50 %

75 %

Rootsi

10 %

15 %

50 %

75 %

Taani

10 %

15 %

50 %

75 %

Soome

9 %

15 %

46 %

69 %

Saksamaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

48 %

71 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

50 %

75 %

Madalmaad

10 %

15 %

50 %

75 %

Austria

10 %

15 %

50 %

75 %

Belgia

10 %

15 %

50 %

75 %

Itaalia

10 %

15 %

50 %

75 %

Iirimaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Hispaania

10 %

14 %

50 %

75 %

Küpros

10 %

13 %

50 %

75 %

Malta

10 %

15 %

50 %

75 %

Portugal

8 %

12 %

40 %

61 %

Kreeka

8 %

10 %

38 %

57 %

Sloveenia

7 %

9 %

33 %

50 %

Tšehhi Vabariik

9 %

11 %

46 %

70 %

Eesti

7 %

9 %

36 %

53 %

Slovakkia

8 %

9 %

39 %

58 %

Leedu

9 %

8 %

47 %

70 %

Poola

7 %

9 %

37 %

56 %

Horvaatia

6 %

7 %

32 %

48 %

Ungari

8 %

9 %

42 %

63 %

Läti

8 %

9 %

40 %

60 %

Rumeenia

6 %

7 %

29 %

43 %

Bulgaaria

8 %

7 %

39 %

58 %

* Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk või maagaasi tarbiv sõiduk, kui see töötab täielikult biometaanil, mida tuleks tõendada biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga, vastab eesmärgi täitmise arvutamisel ühele sõidukile. Seda arvutusviisi ei kasutata nende liikmesriikide puhul, kus minimaalne hanke-eesmärk ületab 50 % riigihangete kogumahust, kui piirmäär on 50 %. Kõik teised sõidukid, mis täidavad käesoleva lisa tabeli 2 nõuded, vastavad eesmärgi täitmise arvutamisel 0,5 sõidukile.

 

Muudatusettepanek

Tabel 5. Artikli 4 lõike 4 kohaste raskesõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil

Liikmesriik

Veokid

Bussid

 

20251

20302

20251

20302

ELi institutsioonid, asutused ja organid

[10 %]

[15 %]

[50 %]

[75 %]

Luksemburg

10 %

15 %

50 %

75 %

Rootsi

10 %

15 %

50 %

75 %

Taani

10 %

15 %

50 %

75 %

Soome

9 %

15 %

46 %

69 %

Saksamaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

48 %

71 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

50 %

75 %

Madalmaad

10 %

15 %

50 %

75 %

Austria

10 %

15 %

50 %

75 %

Belgia

10 %

15 %

50 %

75 %

Itaalia

10 %

15 %

50 %

75 %

Iirimaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Hispaania

10 %

14 %

50 %

75 %

Küpros

10 %

13 %

50 %

75 %

Malta

10 %

15 %

50 %

75 %

Portugal

8 %

12 %

40 %

61 %

Kreeka

8 %

10 %

38 %

57 %

Sloveenia

7 %

9 %

33 %

50 %

Tšehhi Vabariik

9 %

11 %

46 %

70 %

Eesti

7 %

9 %

36 %

53 %

Slovakkia

8 %

9 %

39 %

58 %

Leedu

9 %

8 %

47 %

70 %

Poola

7 %

9 %

37 %

56 %

Horvaatia

6 %

7 %

32 %

48 %

Ungari

8 %

9 %

42 %

63 %

Läti

8 %

9 %

40 %

60 %

Rumeenia

6 %

7 %

29 %

43 %

Bulgaaria

8 %

7 %

39 %

58 %

1   Vähemalt 50 % keskkonnasõbralike raskesõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse heitevabade sõidukitega või maagaasi tarbivate sõidukitega, kui need töötavad täielikult biometaanil, mida tõendatakse biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga. Biometaanil töötavate sõidukite osakaalu arvestamine alleesmärgi puhul lõpetatakse, kui alleesmärgist on saavutatud 30 %.

2  Vähemalt 66 % keskkonnasõbralike raskesõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse heitevabade sõidukitega või maagaasi tarbivate sõidukitega, kui need töötavad täielikult biometaanil, mida tõendatakse biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga. Biometaanil töötavate sõidukite osakaalu arvestamine alleesmärgi puhul lõpetatakse, kui alleesmärgist on saavutatud 30 %.

(1)

  ELT C 262, 25.7.2018, lk 58.

(2)

  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Ettepanekuga võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta, seades keskkonnasõbralikele sõidukitele minimaalsed riigihanke-eesmärgid, soovitakse edendada keskkonnasõbralikku transporti, soodustada uusi ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ning vähendada pikas perspektiivis õhusaasteainete ja CO2 heidet.

Raportöör seob raporti projektis keskkonnasõbraliku sõiduki määratluse kerg- ja raskesõidukite puhul alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiiviga 2014/94/EL. Selline kooskõlla viimine peaks looma liidu õiguses pikaajalise prognoositavuse ja stabiilsuse. Muudetud direktiiv peaks aitama kaasa ka alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtmisele ning aitama saavutada sõidukite vastavust õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heite uusimate normide nõuetele.

Raporti projektis täpsustatakse ka minimaalsete hanke-eesmärkide sätteid: jõustumise kuupäevad, eesmärke puudutavate ajavahemike kestus ning asjakohane hetk riigihangete tsüklis, mida tuleb eesmärkide arvutamisel arvesse võtta.

Kuna teatavaid ühistranspordisektoreid ei saa omavalitsusüksustes käsitleda üksteisest lahus, teeb raportöör ettepaneku lubada teatavates olukordades võtta bussidele seatud minimaalsete hanke-eesmärkide saavutamise puhul arvesse hangitud tramme ja metrooronge.

Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse kerg- ja raskesõidukitele minimaalsed hanke-eesmärgid, nõuab see avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks täiendavaid rahalisi vahendeid. Seepärast rõhutatakse raporti projektis, et liidu 2020. aasta järgses eelarve- ja rahanduspoliitikas tuleks seda arvesse võtta ning tagada avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele piisav rahaline toetus. See peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning jätkusuutlikku rahastamist ja liidu finantseerimisasutusi käsitlevates eeskirjades.

Nõudluse stimuleerimiseks keskkonnasõbralike maanteesõidukite järele kasutatakse käesolevas direktiivis riigihankeid. Samas tuleb aga ELi tootjaid kaitsta ka kõlvatu konkurentsi eest. Seetõttu teeb raportöör raporti projektis ettepaneku, et maanteesõidukeid, mis on toodetud tootjate poolt, kes asuvad kolmandates riikides, kus ELi tootjatel ei ole võimalik osaleda avalikes hangetes, mis puudutavad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist, ei tohiks minimaalsete hanke-eesmärkide täitmisel arvesse võtta.


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (11.7.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

(COM(2017)0653 – C8-0393/2017 – 2017/0291(COD))

Arvamuse koostaja: Andor Deli

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt, et komisjon on algatanud direktiivi läbivaatamise. Avaliku sektori investeeringud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse mõjutavad vahetult ka kodanikele puhta õhu tagamist, aidates lahendada maanteetranspordist tingitud õhusaaste ja kasvuhoonegaaside heite püsivat probleemi.

Arvamuse koostaja toetab direktiivi kohaldamisala laiendamist, et see hõlmaks ka muid hankimise vorme kui ostmine ehk sõidukite liisimist, rentimist ja väljaostuvõimalusega liisimist ning avaliku teenindamise lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu ja bussi rentimist koos juhiga. Lisaks sellele soovib arvamuse koostaja laiendada direktiivi kohaldamisala ka taksoteenustele, juhul kui kasutatakse avaliku sektori omandis olevaid ja renditud sõidukeid. Kuna direktiivi kitsas kohaldamisala oli selle piiratud rakendamise üks peamistest põhjustest, on see muudatus positiivne.

Lisaks sellele toetab arvamuse koostaja ka aruandlusraamistiku loomist, kui seda tehakse vastuvõetavate haldusmeetmetega uue keskkonnasõbraliku sõiduki kategooria ametlikesse autoregistritesse kandmisel. Põhjalik aruandlus võib anda selge ülevaate turust ja võimaldada rakendamist tõhusalt jälgida.

Arvamuse koostaja väljendab ka heameelt, et tunnistatakse kehtetuks rahalise väärtuse hindamise metoodika, mis oli liiga koormav ja mida rakendati harva.

Sellegipoolest heidab arvamuse koostaja ette selguse puudumist kõnealuses direktiivis, eelkõige teabe hajutatust, viidates erinevatele määratlustele ja keerukatele keskkonnasõbralike sõidukite loendamismeetoditele kahe erineva ajavahemiku jooksul (kuni 2025. aastani ja aastatel 2025–2030).

Kergsõidukite puhul tehakse direktiivis ettepanek arvestada üleminekuperioodil (kuni 2025. aastani) ühe sõidukina summutist väljuva heiteta sõidukeid, mis hõlmab peamiselt 100 % elektrilisi sõidukeid. Sõidukeid, mille summutist väljuv heide jääb alla teatava piirmäära, käsitletakse samuti keskkonnasõbralike sõidukitena, ent nende kaalutegur on vaid 0,5. Kaubikute puhul kehtiv piirmäär on 25 CO2 g/km ja väikebusside puhul 40 CO2 g/km, mis vastab peamiselt pistikühendusega hübriidsõidukitele.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et need arvutused ei ole mitte ainult liiga keerukad, vaid kahtleb ka selles, et üleminekuperiood 2025. aastani on piisav tehnoloogilise mahajäämuse kaotamiseks, kuni summutist väljuva heiteta sõidukid muutuvad laialdaselt kättesaadavaks. Segaduse vältimiseks ja realistliku keskkonnasõbralike sõidukite turu elavdamiseks tuleks ühe sõidukina arvestada iga sõidukit, mis on alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi (2014/94/EL) artikli 2 esimese lõigu kohaselt keskkonnasõbralik. Alates 2030. aastast täidavad vaid heitevabad sõidukid hanke-eesmärkide nõudeid. Arvamuse koostaja on veendunud, et 2030. aastaks on heitevabade sõidukite turg tunduvalt paremini välja kujunenud ning selliste sõidukite hind on võrreldav ülejäänud sõidukite hinnaga. Arvamuse koostaja on seisukohal, et ülemäära jäigad eeskirjad võivad kaasa tuua hangete märkimisväärse viibimise või vastupidise olukorra, kus hangete protsess kiireneb, kuid kasutatakse vana tehnoloogiat, mis takistaks võimalike tulevaste investeeringute tegemist uude heitevabasse tehnoloogiasse.

Liidu tasandil on kehtestatud minimaalsed hanke-eesmärgid, võttes arvesse ametiasutuste tulevasi probleeme ja majanduslikku tõhusust. Sellegipoolest võivad liikmesriigid kohaldada kõrgemaid eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades).

Raskesõidukite puhul tehakse direktiivis ettepanek tunnistada üleminekuperioodil (kuni 2025. aastani) vastuvõetavaks maagaas, millele lisaks kasutatakse biometaani, kuid selle kaalutegur on piiratud ning järgmiseks etapiks puuduvad heite piirmäärad ja määratlused täielikult. Komisjon soovib pärast nende piirmäärade määratlemist võtta nende rakendamiseks vastu delegeeritud õigusakti. Hetkel puuduvad aga heitenormid, mida oleks võimalik kasutada, ja summutist väljuva heite vaba tehnoloogia on vähem arenenud kui kergsõidukite puhul.

Seepärast soovib arvamuse koostaja kustutada delegeeritud õigusaktile viitavad sätted ja rakendada sama loogikat nagu kergsõidukite puhul: ühe sõidukina tuleks arvestada iga sõidukit, mis on alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi (2014/94/EL) artikli 2 esimese lõigu kohaselt keskkonnasõbralik. Raskesõidukite hanke-eesmärkide määratlemisel on võimalik rakendada samu põhimõtteid, mis kehtivad kergsõidukite puhul.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et selline lähenemisviis on komisjoni kasutatud liiga elektrisõidukikeskse lähenemisviisiga võrreldes tehnoloogiliselt neutraalsem ja sobitub paremini direktiivi rõhuasetusega, mille peamiseks osaks on tööstuspoliitika elavdamine, kasutades keskkonnasõbralike sõidukite avalikke hankeid, ja turu arengu käivitamine.

Lõpuks tuletab arvamuse koostaja meelde, et keskkonnasõbralike sõidukite ostmise eeskirjad ei tohiks luua täiendavat rahalist koormust ega viia tekkivate kulude hajutamiseni kõrgemate piletihindade või kohalike maksude kehtestamise või ühistransporditeenuste mahu vähendamise kaudu. Seega kutsub arvamuse koostaja komisjoni ja liikmesriikide kõikide tasandite ametiasutusi üles laiendama oma rahaliste ja mitterahaliste stiimulite ulatust turuleviimise kiirendamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liit on võtnud kohustuse luua säästev, konkurentsivõimeline, turvaline ja vähese CO2-heitega energiasüsteem3. Liit on võtnud energialiidu ning energia- ja kliimapoliitika raamistikuga (2020–2030)4 ambitsioonika kohustuse vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, suurendada tarbitava taastuvenergia osakaalu vähemalt 27 %, saavutada vähemalt 27 % suurune energiasääst ning suurendada liidu energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja säästlikkust.

(1)  Liit on võtnud kohustuse luua säästev, konkurentsivõimeline, turvaline ja vähese CO2-heitega energiasüsteem3. Liit on võtnud energialiidu ning energia- ja kliimapoliitika raamistikuga (2020–2030)4 ambitsioonika kohustuse vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, suurendada tarbitava taastuvenergia osakaalu vähemalt 35 %, saavutada vähemalt 35 % suurune energiasääst ning suurendada liidu energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja säästlikkust.

_________________

_________________

3 Euroopa Ülemkogu järeldused, 24. oktoober 2014.

3 Euroopa Ülemkogu järeldused, 24. oktoober 2014.

4 Komisjoni teatis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ajavahemikuks 2020–2030 (COM(2014) 15).

4 Komisjoni teatis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ajavahemikuks 2020–2030 (COM(2014) 15), mida Euroopa Parlament muutis oma esimesel lugemisel 17. jaanuaril 2018. aastal.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“5 teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast tuleks transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete kaudu.

(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“5 teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast tuleks transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist ja keskkonda kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete kaudu.

_________________

_________________

5 COM(2016) 501 final.

5 COM(2016) 501 final.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Nagu teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“7 märgiti, on käesolev ettepanek osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Paketti esitletakse komisjoni teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata ELil saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada ELi liikuvuse ökosüsteemi konkurentsivõimet.

(4)  Nagu teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“7 märgiti, on käesolev ettepanek osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Paketti esitletakse komisjoni teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata ELil saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada ELi liikuvuse ökosüsteemi konkurentsivõimet. Keskkonnasõbralike sõidukite edendamine peaks toimuma paralleelselt ühistranspordi edasise arendamisega kõige kiirema ja kõige kulutõhusama viisina, kuidas vähendada teedel liiklevate sõidukite arvu ja seega parandada õhukvaliteeti ja vähendada heidet.

_________________

_________________

7 COM(2017) 283 final.

7 COM(2017) 283 final.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid heitkoguseid, toetades transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab tõenäoliselt CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning edendab ELi tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heitevabade sõidukite laienevatel maailmaturgudel.

(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid heitkoguseid ja vähendada mürareostust, toetades samas transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning parandab seega õhukvaliteeti linnades ja teistes saastunud piirkondades, aidates kaasa ELi tööstuse konkurentsivõime ja kasvu edendamisele vähese heitega ja heitevabade sõidukite laienevatel maailmaturgudel ning tagades alternatiivkütuste taristu arengu. Lisaks sellele peab tehnoloogianeutraalsuse põhimõte olema konkurentsivõimelise keskkonna tagamise ja stimuleerimise ning selles valdkonnas edasiste teadusuuringute ja innovatsiooni ergutamise mis tahes ettevõtmise aluspõhimõte. Selleks et vähendada õhu- ja mürasaastet ning saavutada ELi õhukvaliteedi standardid linna- ja maapiirkondades, on vaja konkreetseid ja ambitsioonikaid poliitikasuundi ja meetmeid, sealhulgas heitevabade sõidukite riigihankeid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  selleks et olla kooskõlas säästvuse eesmärkidega, peaks akude tootmisega kaasnema liidus ja liidust väljaspool minimaalne keskkonnamõju, eriti akude ehitamiseks kasutatavate materjalide kaevandamisprotsessi puhul; arvesse tuleks võtta kogu tootmisprotsessi vältel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Direktiivi 2006/66/EÜ läbivaatamisel peaks komisjon esitama akude ringlussevõetavuse ambitsioonikad eesmärgid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Turuprognooside kohaselt kahaneb 2020. aastatel keskkonnasõbralike sõidukite (näiteks elektriautode) hind oluliselt ning need muutuvad väga konkurentsivõimelisteks ja käitamisel isegi odavamateks kui tavasõidukid, eelkõige võttes arvesse omamise kogukulu, mis tuleneb akude hinnalangusest, aga ka muude kulude vähendamisest, mis toimub väiksemate kütusekulude ja elektrisõidukite käitamisega seonduvate väiksemate hoolduskulude tõttu.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Liit on üks juhtivaid teadusuuringute ja kõrge väärtusega ökoinnovatsiooni piirkondi, samas kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas asuvad suurimad busside ja akude tootjad. Sarnaselt ajendavad akutoitel elektriliste sõidukite ülemaailmsel turul arenguid Hiina ja USA turud, mis koos moodustavad ligikaudu 60 % ülemaailmsest turust, samas kui ELile kuulub vaid 28 %. Sestap on vaja ambitsioonikat ELi poliitikaraamistikku, et stimuleerida innovatsiooni ja veelgi rohkem edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja majanduskasvu ajal, mil keskkonnasõbralike sõidukite ja nendega seotud tehnoloogiataristu maailmaturg kasvab.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 d)  Alates 2025. aastast on Euroopa akuturu väärtus 250 miljardit eurot aastas, sest Euroopa akuelementide nõudlus kasvab eeldatavasti kuni 200 GWh ja võib luua Euroopas 4-5 miljonit uut töökohta. Omamaise elementide tootmise baasi puudumine ohustab aga ELi tööstustarbijate positsiooni. Selle ebasoodsa konkurentsiolukorra probleemi lahendamiseks ning konkurentsivõimelise akuelementide tootmise väärtusahela loomiseks Euroopas, mille keskmes oleks tooraine säästev ja vastutustundlik tarnimine, taastuvenergial põhinev tootmisprotsess, ringlussevõetavus ja teistkordne kasutamine, peavad liidu institutsioonid, liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused tegutsema kiiresti ja üheskoos.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ametiasutused saavad oma hankepoliitika abil luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Direktiivides 2014/24/EL8 ja 2014/25/EL9 sätestatakse minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, ühtlustades seda, kuidas ametiasutused ja teatavad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted ostavad kaupu, tööd ja teenuseid. Eelkõige kehtestatakse nendega üldised künnised selliste lepingute mahu kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte; need künnised kehtivad ka keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi puhul.

(6)  Võttes arvesse, et valitsuste kulutused kaupadele, töödele ja teenustele on ligikaudu 14 % SKPst, saavad ametiasutused oma hankepoliitika abil uute sõidukite ja olemasolevate sõidukite moderniseerimise jaoks luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Direktiivides 2014/24/EL8 ja 2014/25/EL9 sätestatakse minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, ühtlustades seda, kuidas ametiasutused ja teatavad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted ostavad kaupu, tööd ja teenuseid vastavalt ostetud kaupade (sh sõidukite) keskkonnanõuetele. Eelkõige kehtestatakse nendega üldised künnised selliste lepingute mahu kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte; need künnised kehtivad ka keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi puhul.

_________________

_________________

8 ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242.

8 ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242.

9 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243–374.

9 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243–374.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Liikmesriike tuleks julgustada uurima võimalusi toetada väga vähese heitega sõidukite avalikes teenustes käitamist ja vähendada käitamiskulusid, näiteks lubades erandeid või vähendades väga vähese heitega sõidukite energiamakse.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavus on alternatiivkütustel töötavate sõidukite mis tahes transporditegevuses, sh ühistranspordis kasutamise eeltingimus. Seetõttu tuleks direktiivis 2014/94/EL tugevdada ühistranspordi alternatiivkütuste taristu edendamise aspekte. Läbivaatamise puudumisel peaks komisjon koostama ühistranspordi tegevuskava.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Mõjuhinnangus tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike sõidukite hankimist käsitlevat üldist lähenemisviisi liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimisele avaldatava mõju eesmärki saavutada tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et oluline on arvestada keskkonnaaspekte kõikide hankeotsuste puhul. Keskmises või pikas perspektiivis Euroopa kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega ei nõuta, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad kasutama konkreetset tehnoloogiat.

(8)  Mõjuhinnangus tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite hankimist käsitlevat üldist lähenemisviisi liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimisele avaldatava mõju eesmärki saavutada tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et oluline on arvestada keskkonnaaspekte kõikide hankeotsuste puhul. Keskmises või pikas perspektiivis Euroopa kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega ei nõuta, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad kasutama konkreetset tehnoloogiat.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Laiendades direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine ning lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu, bussi rentimist koos juhiga, konkreetseid posti- või kulleriteenuseid ja jäätmekogumisteenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused.

(9)  Laiendades direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine ja moderniseerimine ning lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu, bussi rentimist koos juhiga, konkreetseid posti- või kulleriteenuseid ja jäätmekogumisteenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused, samas kui käesolev direktiiv ei tohiks olemasolevaid lepinguid tagasiulatuvalt muuta. Lisaks sellele peaks komisjon uurima keskkonnasõbralike riigihangete võimalikkust muudes transpordiliikides.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Peamised sidusrühmad avaldavad tugevat toetust keskkonnasõbralike sõidukite määratlusele, milles võetakse arvesse kerg- ja raskesõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite vähendamise nõudeid. Et tagada piisavad stiimulid, millega toetatakse vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva muudatuse kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla liidu õigusaktide sätetega, mis käsitlevad sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme 2020. aasta järgseks perioodiks10. Muudetud direktiivi alusel elluviidavad meetmed aitavad kaasa nende normidega seotud nõuete täitmisele. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga saab turgu täiendavalt ergutada.

(10)  Muudetud direktiiv peaks aitama kaasa kerg- ja raskesõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite ja kasvuhoonegaaside ning õhusaasteainete heite ja mürareostuse vähendamisele. Et tagada piisavad stiimulid, millega toetatakse vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva muudatuse kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla liidu õigusaktide sätetega, mis käsitlevad sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme 2020. aasta järgseks perioodiks10. Muudetud direktiivi alusel elluviidavad meetmed aitavad kaasa nende normidega seotud nõuete täitmisele. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga saab turgu täiendavalt ergutada ja eelkõige tuleb veelgi stimuleerida raskesõidukite tarnimist keskkonnasõbralike raskesõidukite turuleviimise valmisoleku vähem arenenud taseme tõttu. CO2-heite arvutus peaks põhinema allikast ratasteni lähenemisviisil, et õigustada kogu kütusetarne ahelat ammutamise etapist summutitoruni. Sellega hinnatakse sõidukite keskkonnasõbralikkust realistlikumal viisil. Seetõttu peaks komisjon hiljemalt 1. jaanuariks 2022 looma metoodika heite registreerimiseks allikast rattani ja kohandama vastavalt tabeleid 2 ja 3.

_________________

_________________

26 COM(2017) 676 final.

26 COM(2017) 676 final.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Ka sõidukid, mille summutist väljuv heide on null, võivad sõidukiosade tootmisprotsessi ja ringlussevõetavuse määra tõttu jätta ökoloogilise jalajälje. Seetõttu tuleks julgustada ametiasutusi kaaluma sõidukite hankimisel muid aspekte kui hind, näiteks akude ringlussevõetavust. Nende tehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevust tuleks edendada ka liidu muudes poliitikavaldkondades.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Mõjuhinnang näitas lisaväärtust, mis saadakse alternatiivkütustel põhineva lähenemisviisi vastuvõtmisel seni, kuni liidu tasandil kehtestatakse raskesõidukite tekitatud CO2-heitele tehnoloogiliselt neutraalsed nõuded, mille komisjon kavatseb tulevikus esitada. Samuti tunnistati mõjuhinnangus, et vähese heitega ja heitevabade linnabusside turuleviimise valmisolek on suur, samas kui vähese heitega ja heitevabade veokite turgude areng on veel varases staadiumis.

(11)  Kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Samuti tuleks tunnistada, et vähese heitega ja heitevabade linnabusse iseloomustab hiljutine edasiminek, samas kui vähese heitega ja heitevabade veokite turgude areng on veel algstaadiumis.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liikmesriikide tasandil 2025. ja 2030. aastaks keskkonnasõbralike sõidukitega seotud minimaalsete hanke-eeskirjade kehtestamine peaks parandama poliitilist kindlust turgudel, kus vähese heitega ja heitevabasse liikuvusse tehtavad investeeringud on tagatud. Miinimumeesmärgid toetavad turu arendamist liidus tervikuna. Nende eesmärkidega kehtestatakse riigihankemenetlustega kohanemise aeg ja antakse turgudele selge signaal. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Minimaalseid hanke-eeskirju tuleks täiendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate kohustusega võtta kõikide hankemenetluste puhul arvesse asjakohaseid energia- ja keskkonnaaspekte. Käesoleva muudetud direktiivi territoriaalse mõju hindamine näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.

(12)  2025. ja 2030. aastaks saavutada tulevate keskkonnasõbralike sõidukitega seotud minimaalsete hanke-eeskirjade kehtestamine on turgudel, kus vähese heitega ja heitevabasse liikuvusse tehtavad investeeringud on tagatud, poliitilise kindluse tagamiseks otsustava tähtsusega. Miinimumeesmärgid toetavad turu arendamist liidus tervikuna. Nende eesmärkidega kehtestatakse riigihankemenetlustega kohanemise aeg ja antakse turgudele selge signaal, aidates samal ajal pakkuda head näidet üldsusele. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Samas julgustatakse liikmesriike kohaldama ambitsioonikamaid eesmärke vastavalt nende majanduse arengule (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Arvestades, et need parameetrid ei ole sageli liikmesriigi piires ühtsed, tuleb nende usaldusväärsuse hinnata, nii et metoodikat saaks lõpuks täiendada. Minimaalseid hanke-eeskirju tuleks täiendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate kohustusega võtta kõikide hankemenetluste puhul arvesse asjakohaseid energia- ja keskkonnaaspekte. Käesoleva muudetud direktiivi territoriaalse mõju hindamine näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt. Võttes arvesse transporditehnoloogia pidevat arengut, võib olla vajalik koostada nende miinimumeesmärkide vahekokkuvõte ja riiklikke parameetreid tuleb võib-olla hinnata, et väärtusi oleks hilisemas etapis võimalik kohandada.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhusaaste on suhteliselt suur. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse keskenduda eelkõige nendele piirkondadele, kui nad teevad otsuse oma miinimumeesmärkide rakendamise kohta, ja kajastada seonduvaid meetmeid käesoleva muudetud direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses.

(13)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhusaaste ja mürareostus on suhteliselt suured. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse keskenduda eelkõige nendele piirkondadele, kui nad teevad otsuse oma miinimumeesmärkide rakendamise kohta, ja kajastada seonduvaid meetmeid käesoleva muudetud direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses. Selleks et vältida ebaproportsionaalset koormust ja optimeerida käesoleva direktiivi võimalikke tulemusi, tuleks ametiasutustele pakkuda asjakohast tehnilist abi.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Käesolevas direktiivis sätestatud künniseid on ilma turustatavate ja tehniliselt arenenud toodete väljatöötamiseta raske rakendada. Selleks et tagada, et teavet edusammude kohta ajakohastatakse korrapäraselt, palutakse komisjonil esitada iga kahe aasta tagant aruanne, milles hinnatakse, kas keskkonnasõbralike sõidukite jaoks on olemas turustatavad lahendused. Lisaks sellele peaksid komisjon ja liikmesriigid andma suurema rahalise ja mitterahalise panuse selliste keskkonnasõbralike sõidukite kiiremini turule toomiseks.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Pidades silmas olulisi erinevusi erasektori transpordiettevõtjate rahandusliku tegutsemisruumis potentsiaalselt kallimate alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtul, tuleb kättesaadavaks teha mehhanismid, et tagada võrdsed tingimused avaliku ja erasektori transpordiettevõtjatele pakkumismenetlustes ja et käesoleva direktiiviga kehtestatud minimaalsete hankemenetluse sihtide järgimise kulusid ei kanta edasi kohalikele omavalitsustele, eelkõige väikeste omavalitsusüksuste puhul, ega viia tekkivate kulude hajutamiseni kõrgemate piletihindade või kohalike maksude kehtestamise või ühistransporditeenuste mahu vähendamise kaudu.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Olelusringi kulude arvestamine on avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks oluline vahend energia- ja keskkonnakulude hõlmamiseks sõiduki kasutusea jooksul, kaasa arvatud kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite kulud, hinnates nende rahalist väärtust asjakohase metoodika alusel. Võttes arvesse, et direktiivi 2009/33/EÜ kohast sõidukite kasutusiga hõlmavate käitamiskulude arvutamise metoodikat kasutatakse harva ning et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kasutavad enda sõnul nende konkreetsetele oludele ja vajadustele kohandatud metoodikat, ei peaks ükski metoodika olema kohustuslik, vaid avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peaksid saama võimaluse valida oma hankemenetluste toetamiseks mis tahes metoodika, mis on seotud kasutuseaga.

(14)  Olelusringi kulude arvestamine on avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks oluline vahend energia- ja keskkonnakulude hõlmamiseks sõiduki kasutusea jooksul, kaasa arvatud kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite kulud, hinnates nende rahalist väärtust asjakohase metoodika alusel. Võttes arvesse, et direktiivi 2009/33/EÜ kohast sõidukite kasutusiga hõlmavate käitamiskulude arvutamise metoodikat kasutatakse harva ning et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kasutavad enda sõnul nende konkreetsetele oludele ja vajadustele kohandatud metoodikat, ei peaks ükski metoodika olema kohustuslik, vaid avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peaksid saama võimaluse valida oma hankemenetluste toetamiseks mis tahes metoodika, mis on seotud kasutuseaga. Eri kütuseliikide üldheitest selge arusaamise puudumise tõttu peaks komisjon aga esitama analüüsi, mis viib tootjate jaoks ühise liidu metoodikani igat liiki CO2-heite kohta andmetest teatamiseks järjepideval viisil.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesoleva muudetud direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab rakendamist tõhusalt jälgida. Kõigepealt tuleks 2023. aastal esitada vahearuanne, 2026. aastal esimene täielik aruanne miinimumeesmärkide saavutamise kohta ja seejärel aruanne iga kolme aasta järel. Aruandlus peaks olema lihtsustatud, et üksikute ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate. Komisjon tagab vähese heitega ja heitevabasid ning muid alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid käsitleva täieliku aruandluse liidu ühtse riigihangete klassifikaatori raames. Ühtse riigihangete klassifikaatori konkreetsete koodidega hõlbustatakse hangete andmebaasil TED (Tender Electronic Daily) põhinevat registreerimist ja järelevalvet.

(15)  Käesoleva muudetud direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab rakendamist tõhusalt jälgida. Kõigepealt tuleks 2023. aastal esitada vahearuanne, 2026. aastal esimene täielik aruanne miinimumeesmärkide saavutamise kohta ja seejärel aruanne iga kolme aasta järel: selles uues aruandes tuleb võtta arvesse liikmesriikide ökoloogilist arengut ja keskkonnaprioriteete kolme viimase aasta jooksul vastavalt samadele kriteeriumidele, mida kohaldatakse kõigile liikmesriikidele. Aruandlus peaks olema lihtsustatud, et üksikute ametiasutuste halduskoormus ja neile tekkiv lisakulu oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate ning pakkumismenetlused tuleks korraldada veebis, et läbipaistvust suurendada. Komisjon tagab vähese heitega ja heitevabasid ning muid alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid käsitleva täieliku aruandluse liidu ühtse riigihangete klassifikaatori raames. Ühtse riigihangete klassifikaatori konkreetsete koodidega hõlbustatakse hangete andmebaasil TED (Tender Electronic Daily) põhinevat registreerimist ja järelevalvet.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Kasutusele tuleks võtta ELi finantsvahendid, et aidata liikmesriike riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid. Kaaluda tuleks ka minimaalseid siduvaid eesmärke laadimispunktide jaoks liikmesriigi kohta ning otsest taristu rahastamist ning elektrisõidukite laadimispunktide ja vesinikkütusega sõidukite tanklate rahastamist, kui need ei ole ise kaubanduslikult elujõulised. Seepärast võib võtta kasutusele sellised rahastamisvahendid nagu Euroopa ühendamise rahastu, millega toetatakse hästi toimivate, säästvate ja tõhusalt ühendatud üleeuroopaliste võrkude arendamist transpordivaldkonnas, ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond või keskkonnasõbralikuma transpordi rahastamisvahend, millega toetatakse keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutuselevõttu ja nendega kaasnevaid taristuga seotud vajadusi. Selle ülemineku juures peaks olema põhiroll nõustamiskeskustel, mis hõlbustavad ja edendavad investeerimist ja toetavad institutsioonilist suutlikkust.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b)  Selleks et investeeringute mõju maksimeerida, tuleb liikuvust ja linnaplaneerimist paremini koordineerida, näiteks kasutades selliseid vahendeid nagu säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad on kavad, mis töötatakse välja eri poliitikavaldkondade vahel ja erinevate valitsemistasandite koostöös ning mis ühendavad eri transpordiliike, liiklusohutust, kaubavedu, liikuvuse haldamist ja intelligentseid transpordisüsteeme. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kohaldamine peaks olema oluline element, millega arvestada ELi linnatranspordi valdkonna projektide rahastamisel, sealhulgas käesoleva muudetud direktiivi rakendamisel. Sellega seoses peaks komisjon andma pädevatele asutustele vajalikku nõu ja tehnilist tuge säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamisel, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 c)  Riigihanked toetavad keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõttu, kuid lisaks annavad need hoogu liikuvuse uutele vormidele. Keskkonnasõbralike sõidukite stiimulid kiirendavad taristu kasutuselevõttu linnapiirkondades ning digiteerimine aitab optimeerida reisijate- ja kaubaveo tõhusust. Mitmeliigiline transport ja jagatud liikuvus, samuti integreeritud piletilahendused on otsustava tähtsusega üleminekul liikuvusele kui teenusele.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)   Selleks et tagada, et ametiasutusi motiveeritakse ostma keskkonnasõbralikke sõidukeid ja et liikmesriigid investeeriksid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu, aga ka selleks, et vältida selliste ostude riski, mis tooksid kaasa kõrgemad hinnad reisijatele, peaks liidu eelarve- ja rahanduspoliitika 2020. aasta järel pakkuma tuge avaliku sektori hankijatele. See peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning jätkusuutlikku rahastamist ja liidu finantseerimisasutusi käsitlevates eeskirjades. Lisaks peaksid liikmesriigid laiendama rahanduslikke ja mitterahanduslikke stiimuleid ning nägema ette keskkonnaauditid, et kiirendada keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõttu turul. Need jõupingutused vähendavad esialgseid suuri investeeringuid taristu muudatustesse ja toetavad transpordi CO2-heite vähendamist.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2009/33/EÜ

Pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks“.

„Direktiiv 2009/33/EÜ avalike teenuste osutamisel kasutatavate keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks“.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 1 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Käesolevas direktiivis nõutakse, et tellivad asutused, ostjad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning süsinikdioksiidi ja teatavate muude saasteainete heitkoguseid, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Euroopa Liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.

Käesolevas direktiivis nõutakse, et tellivad asutused, ostjad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, üürimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel või moderniseerimisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning süsinikdioksiidi ja teatavate muude saasteainete heitkoguseid, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0033&qid=1530868809501&from=ET)

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Artikli 2 lõik 1 asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.

Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, liisimiseks, üürimiseks, väljaostuvõimalusega liisimiseks või moderniseerimiseks millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0033&from=ET)

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist:

Direktiivi kohaldatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist sõlmitud uute lepingute suhtes, mis käsitlevad avalike teenuste osutamisel kasutatavate maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist ja moderniseerimist:

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  ELi institutsioonid, ametid ja asutused;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  M1- või M2-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;

a)  L-, M1-, M2- või N1-kategooria heiteta või vähese heitega alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi (2014/94/EL) artikli 2 punktis 1 määratletud kütust kasutav sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  N1-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;

välja jäetud

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  lisa tabelis 3 määratletud M3-, N2- või N3-kategooria sõiduk.

c)  lisa tabelis 3 määratletud M3-, N2- või N3-kategooria heiteta või vähese heitega (raskeveo) sõiduk.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  „säästev aku“ – aku, mille puhul on võetud arvesse kogu väärtusahelat ja lõplik akutoode on korduskasutatav ja/või ringlussevõetav.

 

Komisjonile antakse volitused võtta kuni [18 kuud pärast jõustumist] vastu delegeeritud õigusakt täpsema määratlusega, tuginedes CO2-heite hindamisele, võttes arvesse kogu ahelat, st aku kogu olelusringi, sealhulgas tootmisprotsessi vältel tekkiva CO2-heite täielikku olelusringi ja aku olelusringi lõpu CO2-jalajälge.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  „säästva olelusringiga sõiduk“ – sõiduk, mille tootmisel on tekkinud märkimisväärselt vähem heidet kui võrreldavate sõidukiliikide puhul ning mis on konstrueeritud viisil, mis võimaldab säästvamat olelusringi lõppu, sealhulgas selle osade korduskasutamise ja ringlussevõtu võimalusi. Komisjonile antakse volitused võtta kuni [18 kuud pärast jõustumist] vastu delegeeritud õigusakt täpsema määratlusega.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c.   „sõiduk, mis on moderniseeritud keskkonnasõbralikuks sõidukiks“ – sõiduk, mille mootorit või selle osasid on muudetud saastet vähendava ja/või kütust säästva tehnoloogiaga, mis täiustatakse keskkonnasõbraliku sõiduki standarditele vastavaks, nagu on määratletud lõikes 4, eri täiendavate heitekontrolli tehnoloogiate abil.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 d.   „heitevaba buss“ – M-kategooria sõiduk, mis kasutab kütust, mis on määratletud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi 2014/94/EL artikli 2 lõikes 1 ja mis ei tekita CO2- või muude saasteainete kohalikku või otsesest heidet, v.a juhul, kui see heide on minimaalne.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel ning avalikku reisijatevedu maanteel ja raudteel käsitlevate avaliku teenindamise lepingute ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud avaliku teenindamise lepingute koostamisel järgitakse lisa tabelis 4 esitatud kergsõidukite ja lisa tabelis 5 esitatud raskesõidukite minimaalseid hanke-eeskirju.

1.  Liikmesriigid tagavad, et avalikes teenistustes kasutatavate maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel või moderniseerimisel vähese heitega ja heitevabadele sõiduki standarditele vastavaks ning avalikku reisijatevedu maanteel ja raudteel käsitlevate avaliku teenindamise lepingute ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud avaliku teenindamise lepingute koostamisel järgitakse lisa tabelis 4 esitatud kergsõidukite ja lisa tabelis 5 esitatud raskesõidukite minimaalseid hanke-eeskirju ning lisatakse lepingulised tingimused, et tagada alternatiivkütuste tegelik kasutamine. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis kehtestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulu ei kanta üle kohalikele omavalitsustele ja et avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele tehakse kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid pakuvad täiendavat rahastamist selliste sõidukite ostmiseks, mida riigiabi käsitlevad õigusaktid ei puuduta.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Hanke-eesmärkide täitmiseks tuginevad võrgustiku sektori hankijad lepingute sõlmimisel majanduslikult soodsaimale pakkumusele, nagu on kirjeldatud direktiivi 2014/25/EL artiklis 82. Tehniline kirjeldus koostatakse mitte ainult ülalpidamise kogukulude, vaid ka muude sõiduki omaduste kohta, nagu juurdepääsetavus, sisenemine linnamaastikul, müratase, energiatõhusus, akude ringlussevõetavus ja sõiduki komponendid.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriikide ametiasutused võivad kohaldada käesoleva direktiivi lisas osutatutest kõrgemaid miinimumeesmärke.“

2.  Liikmesriikide ametiasutused võivad kohaldada käesoleva direktiivi lisas osutatutest kõrgemaid miinimumeesmärke.“ Liikmesriikide ametiasutused võivad ühtlasi kohaldada väiksemaid eesmärke, kui need on õigustatud riiklikke või piirkondlikke asjaolusid arvesse võttes, näiteks vahemaa ja topoloogilised ning kliimatingimused või suutlikkus saavutada samu keskkonnatulemusi muude lahendustega, mis on tõendatavalt parema kulutõhususega.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 5a

 

Ühistranspordi alternatiivkütuste tegevuskava

 

1.  31. detsembriks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava transpordiettevõtjatele kuuluvate raskeveokite laadimis- ja tankimistaristu loomise kiirendamiseks nende depoodes ja hooldusaladel ning samuti avalikus ruumis.

 

2.  Kõnealune tegevuskava sisaldab teavet kättesaadavate liidu rahastamisvahendite kohta ja tegevuskavas sätestatakse selgelt menetlused, kuidas sellist tuge saab anda, sh selle suhe olemasolevate Euroopa riigiabi eeskirjadega.

 

3.  Aruanne sisaldab ka hinnangut selle kohta, kuidas Euroopa rahastamisvahendeid saaks läbi vaadata, et rahastada eelisjärjekorras iga suurusega ühistranspordiettevõtjaid nende sõidukite asendamiseks.“

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide aruannetel põhineva aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja iga liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks võetud meetmete kohta iga kolme aasta järel alates 1. jaanuarist 2027.

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide aruannetel põhineva aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja iga liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks võetud meetmete kohta iga kolme aasta järel alates 1. jaanuarist 2027. Kõnealune aruanne lõimitakse liidu transpordi-, keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika üldhinnangusse. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2024 vahearuande meetmete kohta, mis on võetud käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuginedes liikmesriikide aruannetele.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(a a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Aruannetes hinnatakse käesoleva direktiivi, eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud valikute mõju ja vajadust edasiste meetmete võtmiseks, ning vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud.

2.  Aruannetes hinnatakse käesoleva direktiivi, eelkõige artikli 5 mõju turu edendamisel ja stimuleerimisel keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite jaoks ja vajadust edasiste meetmete võtmiseks, ning vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud.

Kõnealustes aruannetes võrdleb komisjon kõigis lisa tabelis 3 loetletud sõidukite kategooriates parima turualternatiivi alusel ostetud sõidukite nominaal- ja suhtarve, võttes aluseks kogu kasutusiga hõlmavad energia- ja keskkonnamõjud, kogu asjaomaste sõidukite turuga, ning hindab, kuidas artikli 5 lõikes 3 osutatud valikud on turgu mõjutanud. Komisjon hindab samuti edasiste meetmete võtmise vajadust, lisades vajadusel ettepanekud.

Kõnealustes aruannetes võrdleb komisjon kõigis artikli 4 lõikes 4 loetletud sõidukite kategooriates parima turualternatiivi alusel ostetud, liisitud, renditud või väljaostuvõimalusega liisitud või moderniseeritud sõidukite nominaal- ja suhtarve, võttes aluseks kogu kasutusiga hõlmavad energia- ja keskkonnamõjud, kogu asjaomaste sõidukite turuga, ning hindab, kuidas artiklis 5 osutatud miinimumeesmärgid on turgu mõjutanud. Lisaks sellele hindab komisjon käesoleva direktiivi mõju Euroopa tööstusele. Komisjon hindab samuti edasiste meetmete võtmise vajadust, lisades vajadusel ettepanekud.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0033&qid=1530868809501&from=ET)

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(a b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Komisjon kontrollib hiljemalt esimese aruande tähtajaks artikli 5 lõikes 3 osutatud valikuid, esitab artiklis 6 sätestatud metoodika hinnangu ja teeb vajadusel asjakohased ettepanekud.

3.  Komisjon kontrollib hiljemalt esimese aruande tähtajaks artiklis 5 osutatud miinimumeesmärkide järgimist liikmesriikide poolt, esitab nende eesmärkide määratlemiseks kasutatud metoodika hinnangu ja teeb vajadusel asjakohased metoodika või eesmärkide muutmise ettepanekud.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0033&qid=1530868809501&from=ET)

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta 1. jaanuariks 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel. Liikmesriigid esitavad komisjonile vahearuande 1. jaanuariks 2023. Aruandes esitatakse teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas teave avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate hangitud sõidukite kategooriate kohta, eri juhtimistasandite vahel peetud arutelude kohta, samuti liikmesriikide kavatsuste kohta seoses eespool kirjeldatud aruandlusega, ning muu kasulik teave. Teabe lisamisel tuleks lähtuda määruses (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta)15 sätestatud kategooriaid, mis on esitatud lisas.

4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta 1. jaanuariks 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel. Liikmesriigid esitavad komisjonile vahearuande 1. jaanuariks 2023. Aruandes esitatakse teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas teave avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate hangitud sõidukite kategooriate kohta, eri juhtimistasandite vahel peetud arutelude kohta, samuti liikmesriikide kavatsuste kohta seoses eespool kirjeldatud aruandlusega, ning muu teave juba olemasolevate või ettevalmistamisel olevate rahastamisvahendite ja liikmesriikide strateegiate kohta alternatiivkütuste taristu edendamiseks, eelkõige ühistranspordi võrgustike jaoks. Teabe lisamisel tuleks lähtuda määruses (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta)15 sätestatud kategooriaid, mis on esitatud lisas.

_________________

_________________

15 EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

15 EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kui komisjon kehtestab metoodika heite allikast rattani registreerimiseks, et hõlmata kogu kütusetarneahelat ammutamise etapist summutini, peaks komisjon vaatama läbi artiklis 5 osutatud miinimumeesmärgid ja neid vastavalt kohandama.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0033&qid=1530868809501&from=ET)

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon esitab liikmesriikidele suunised seoses erinevate ELi rahaliste vahenditega, mida võidakse kasutada käesoleva direktiivi eesmärkidel, nt Euroopa ühendamise rahastu, toetades suure tootlikkusega, säästvate ja tõhusalt vastastikku ühendatud üleeuroopaliste võrgustike väljaarendamist transpordi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi või keskkonnasäästlikuma transpordi rahastamisvahendi valdkondades, toetades keskkonnasäästlikumate transpordisõidukite kasutuselevõttu ja nendega seotud taristuvajadusi.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Direktiiv 2009/33/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Selle ülemineku juures on põhiroll nõustamiskeskustel, mis hõlbustavad ja edendavad investeerimist ja toetavad institutsioonilist suutlikkust. Seetõttu tugevdab komisjon oluliselt Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli ja suutlikkust, eelkõige kohaliku esindatuse ja ettevaatava rolli kaudu projektide ettevalmistamises.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa 1

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 1

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 1. Artiklis 3 osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

60172000-3

Juhiga busside rentimine

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

 

Muudatusettepanek

Tabel 1. Artiklis 3 osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

60172000-3

Juhiga busside rentimine

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

64121100-1

Posti laialikandeteenused

64121200-2

Pakkide laialikandeteenused

60120000-5

Taksoteenused

60170000-0

Juhiga sõidukite rentimine reisijateveoks

60171000-7

Juhiga sõiduautode rentimine

60181000-0

Juhiga veoautode rentimine

60180000-3

Juhiga kaubaveokite rentimine

90511100-3

Tahkete asulajäätmete kogumisteenused

90511200-4

Majapidamisjäätmete kogumisteenused

90511300-5

Prahikogumisteenused

90511400-6

Vanapaberi kogumisteenused

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa 1

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 2

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 2. Kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

2025

2030

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest

M1-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

M2-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

N1-kategooria sõidukid

40

80 %

0

ei kohaldata

* Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 või sellele järgnenud määruste I lisas.

 

Muudatusettepanek

Tabel 2. Kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

2025

2030

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest

L-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

M1-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

M2-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

N1-kategooria sõidukid

40

80 %

0

ei kohaldata

* Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 või sellele järgnenud määruste I lisas.

 

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa 1

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 3

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 3. Raskesõidukite alternatiivkütuste nõuded

Sõidukikategooriad

Alternatiivkütused

M3-, N2-, N3-kategooria sõidukid

Elekter*, vesinik, maagaas, sh biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas (CNG)) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas (LNG)).

Kasutamiseks direktiivi 2014/94/EL artikli 2 lõikes 2 määratletud sõidukis, tingimusel et elektrit tarvitatakse sõiduki kasutuse märkimisväärse osa jaoks.

 

Muudatusettepanek

Tabel 3. Raskesõidukite alternatiivkütuste nõuded

Sõidukikategooriad

Alternatiivkütused

M3-, N2-, N3-kategooria sõidukid

Heiteta või vähese heitega alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi (2014/94/EL) artikli 2 punktis 1 määratletud kütust kasutav sõiduk.

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa 1

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 4

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 4. Tabeli 2 kohaste kergsõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

2025

2030

Luksemburg

35 %

35 %

Rootsi

35 %

35 %

Taani

34 %

34 %

Soome

35 %

35 %

Saksamaa

35 %

35 %

Prantsusmaa

34 %

34 %

Ühendkuningriik

35 %

35 %

Madalmaad

35 %

35 %

Austria

35 %

35 %

Belgia

35 %

35 %

Itaalia

35 %

35 %

Iirimaa

35 %

35 %

Hispaania

33 %

33 %

Küpros

29 %

29 %

Malta

35 %

35 %

Portugal

27 %

27 %

Kreeka

23 %

23 %

Sloveenia

20 %

20 %

Tšehhi Vabariik

27 %

27 %

Eesti

21 %

21 %

Slovakkia

20 %

20 %

Leedu

19 %

19 %

Poola

20 %

20 %

Horvaatia

17 %

17 %

Ungari

21 %

21 %

Läti

20 %

20 %

Rumeenia

17 %

17 %

Bulgaaria

16 %

16 %

* Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk vastab eesmärgi saavutamise tähenduses ühele sõidukile. Kõik teised sõidukid, mis täidavad käesoleva lisa tabeli 2 nõuded, vastavad eesmärgi täitmise arvutamisel 0,5 sõidukile.

 

Muudatusettepanek

Tabel 4. Tabeli 2 kohaste kergsõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

2025

2030

Luksemburg

35 %

35 %

Rootsi

35 %

35 %

Taani

34 %

34 %

Soome

35 %

35 %

Saksamaa

35 %

35 %

Prantsusmaa

34 %

34 %

Ühendkuningriik

35 %

35 %

Madalmaad

35 %

35 %

Austria

35 %

35 %

Belgia

35 %

35 %

Itaalia

35 %

35 %

Iirimaa

35 %

35 %

Hispaania

33 %

33 %

Küpros

29 %

29 %

Malta

35 %

35 %

Portugal

27 %

27 %

Kreeka

23 %

23 %

Sloveenia

20 %

20 %

Tšehhi Vabariik

27 %

27 %

Eesti

21 %

21 %

Slovakkia

20 %

20 %

Leedu

19 %

19 %

Poola

20 %

20 %

Horvaatia

17 %

17 %

Ungari

21 %

21 %

Läti

20 %

20 %

Rumeenia

17 %

17 %

Bulgaaria

16 %

16 %

* Riigipõhiseid väärtusi saab individuaalselt kohandada vastavalt artikli 10 lõikele 3, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolude kontrollitavaid muutusi, mis mõjutavad asjaomase liikmesriigi suutlikkust vastavaid eesmärke täita, sh juhtudel, kui liikmesriik taotleb kõnealuse eesmärgi suurendamist;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa 1

Direktiiv 2009/33/EÜ

Lisa – tabel 5

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 5. Tabeli 3 kohaste raskesõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

Veokid

Bussid

 

2025

2030

2025

2030

Luksemburg

10 %

15 %

50 %

75 %

Rootsi

10 %

15 %

50 %

75 %

Taani

10 %

15 %

50 %

75 %

Soome

9 %

15 %

46 %

69 %

Saksamaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

48 %

71 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

50 %

75 %

Madalmaad

10 %

15 %

50 %

75 %

Austria

10 %

15 %

50 %

75 %

Belgia

10 %

15 %

50 %

75 %

Itaalia

10 %

15 %

50 %

75 %

Iirimaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Hispaania

10 %

14 %

50 %

75 %

Küpros

10 %

13 %

50 %

75 %

Malta

10 %

15 %

50 %

75 %

Portugal

8 %

12 %

40 %

61 %

Kreeka

8 %

10 %

38 %

57 %

Sloveenia

7 %

9 %

33 %

50 %

Tšehhi Vabariik

9 %

11 %

46 %

70 %

Eesti

7 %

9 %

36 %

53 %

Slovakkia

8 %

9 %

39 %

58 %

Leedu

9 %

8 %

47 %

70 %

Poola

7 %

9 %

37 %

56 %

Horvaatia

6 %

7 %

32 %

48 %

Ungari

8 %

9 %

42 %

63 %

Läti

8 %

9 %

40 %

60 %

Rumeenia

6 %

7 %

29 %

43 %

Bulgaaria

8 %

7 %

39 %

58 %

* Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk või maagaasi tarbiv sõiduk, kui see töötab täielikult biometaanil, mida tuleks tõendada biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga, vastab eesmärgi täitmise arvutamisel ühele sõidukile. Seda arvutusviisi ei kasutata nende liikmesriikide puhul, kus minimaalne hanke-eesmärk ületab 50 % riigihangete kogumahust, kui piirmäär on 50 %. Kõik teised sõidukid, mis täidavad käesoleva lisa tabeli 2 nõuded, vastavad eesmärgi täitmise arvutamisel 0,5 sõidukile.

 

Muudatusettepanek

Tabel 5. Artikli 4 lõike 4 punkti b kohaste raskesõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

Veokid

Bussid**

 

2025

2030

2025

2030

Luksemburg

10 %

15 %

50 %

75 %

Rootsi

10 %

15 %

50 %

75 %

Taani

10 %

15 %

50 %

75 %

Soome

9 %

15 %

46 %

69 %

Saksamaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

48 %

71 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

50 %

75 %

Madalmaad

10 %

15 %

50 %

75 %

Austria

10 %

15 %

50 %

75 %

Belgia

10 %

15 %

50 %

75 %

Itaalia

10 %

15 %

50 %

75 %

Iirimaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Hispaania

10 %

14 %

50 %

75 %

Küpros

10 %

13 %

50 %

75 %

Malta

10 %

15 %

50 %

75 %

Portugal

8 %

12 %

40 %

61 %

Kreeka

8 %

10 %

38 %

57 %

Sloveenia

7 %

9 %

33 %

50 %

Tšehhi Vabariik

9 %

11 %

46 %

70 %

Eesti

7 %

9 %

36 %

53 %

Slovakkia

8 %

9 %

39 %

58 %

Leedu

9 %

8 %

47 %

70 %

Poola

7 %

9 %

37 %

56 %

Horvaatia

6 %

7 %

32 %

48 %

Ungari

8 %

9 %

42 %

63 %

Läti

8 %

9 %

40 %

60 %

Rumeenia

6 %

7 %

29 %

43 %

Bulgaaria

8 %

7 %

39 %

58 %

* Riigiomaseid väärtusi saab individuaalselt kohandada vastavalt artikli 10 lõikele 3, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolude kontrollitavaid muutusi, mis mõjutavad asjaomase liikmesriigi suutlikkust järgida asjaomaseid sihteesmärke, sh juhtudel, kui liikmesriik taotleb kõnealuse sihteesmärgi suurendamist;

** 2030. aastaks on vähemalt 50 % käesolevast hanke-eesmärgist heitevabad bussid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine

Viited

COM(2017)0653 – C8-0393/2017 – 2017/0291(COD)

Vastutavad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

29.11.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

transpordi- ja turismikomisjon

29.11.2017

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Andor Deli

22.1.2018

Vastuvõtmise kuupäev

10.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Claudia Schmidt, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Werner Kuhn

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Anna Hedh

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

ERC

PPE

 

S&D

 

 

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet

Jacqueline Foster, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Peter van Dalen

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Dieter-Lebrecht Koch, Werner Kuhn, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Claudia Schmidt, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp

Lucy Anderson, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Anna Hedh, Miltiadis Kyrkos, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Janusz Zemke

5

ECR

GUE/NGL

Rohelised/EVF

Peter Lundgren

Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu

Michael Cramer, Karima Delli,

 

3

0

EFDD

ENF

 

Daniela Aiuto

Marie-Christine Arnautu, Georg Mayer

 

 

Hääletuse parandused

+

 

 

0

 

Tähiste seletused

+: poolt

–: vastu

0: erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine

Viited

COM(2017)0653 – C8-0393/2017 – 2017/0291(COD)

EP-le esitamise kuupäev

8.11.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

29.11.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

29.11.2017

IMCO

29.11.2017

TRAN

29.11.2017

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

4.12.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Andrzej Grzyb

16.1.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

16.5.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

10

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Jørn Dohrmann, Linnéa Engström, Eleonora Evi, Fredrick Federley, Christophe Hansen, Jan Huitema, Norbert Lins, Rupert Matthews, Tilly Metz, Younous Omarjee, Gabriele Preuß, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Anthea McIntyre, Kati Piri

Esitamise kuupäev

15.10.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Fredrick Federley, Jan Huitema, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

GUE/NGL

Lynn Boylan, Kateřina Konečná

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Christophe Hansen, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Kati Piri, Pavel Poc, Gabriele Preuß

10

EFDD

Eleonora Evi, Julia Reid

ENF

Sylvie Goddyn, Joëlle Mélin

VERTS/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström, Benedek Jávor, Tilly Metz, Michèle Rivasi, Bart Staes

7

0

ECR

Jørn Dohrmann, Arne Gericke, Urszula Krupa, Rupert Matthews, Anthea McIntyre, Bolesław G. Piecha

GUE/NGL

Younous Omarjee

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2018Õigusalane teave