Menetlus : 2018/0012(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0326/2018

Esitatud tekstid :

A8-0326/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 19.4
CRE 13/03/2019 - 19.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0192

RAPORT     ***I
PDF 1187kWORD 153k
15.10.2018
PE 620.820v02-00 A8-0326/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL

(COM(2018)0033 – C8-0014/2018 – 2018/0012(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Gesine Meissner

Arvamuse koostaja (*):

Bas Eickhout, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUD ISIKUD JA ORGANISATSIOONID
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL

(COM(2018)0033 – C8-0014/2018 – 2018/0012(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0033),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0014/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust1,

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0326/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

—————————————

1 ELT 283, 10.8.2018, lk 61.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

1 jaotis

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL

milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ning muudetakse direktiive 2005/35/EÜ, 2009/16/EÜ ja 2010/65/EL

(Seotud artikli 20 a (uus) muudatusettepanekuga, milles tehakse ettepanek muuta laevade põhjustatud merereostuse direktiivis saasteainete mõistet.)

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)   ÜRO 14. kestliku arengu eesmärgiga juhitakse tähelepanu merede reostumise ja toitainetega saastumise, ressursside ammendumise ja kliimamuutuste ohtudele, mida põhjustab eeskätt inimtegevus. Sellised ohud seavad veelgi suurema surve alla niisugused keskkonnasüsteemid nagu bioloogilise mitmekesisuse ja looduslikud taristud ning tekitavad samal ajal üleilmseid sotsiaal-majanduslikke probleeme, sealhulgas tervise-, ohutus- ja finantsriske. Euroopa Liit peab töötama selle nimel, et kaitsta mereliike ja toetada inimesi, kes sõltuvad ookeanidest, olgu siis seoses tööhõive, ressursside või vaba aja veetmisega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Viimase kahekümne aasta jooksul on MARPOLi konventsiooni ja selle lisadesse tehtud olulisi muudatusi, millega kehtestati laevajäätmete merre heitmise rangemad normid ja keelud.

(4)  Viimase kahekümne aasta jooksul on MARPOLi konventsiooni ja selle lisadesse tehtud olulisi muudatusi, millega on kehtestatud rangemad jäätmete üleandmise normid ja laevajäätmete merre heitmise keelud.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Liit peaks siiski jätkama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) tasandil tööd avatud skraberite reovee ja teatavate lastijäätmete merre heitmise keelustamiseks, et merelaevadele kehtiksid sama ranged eeskirjad nagu liidu sisevetel sõitvatele laevadele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Liikmesriikidel tuleks soovitada keelustada oma territoriaalvetes avatud skraberite reovee ja teatavate lastijäätmete merre heitmine.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Käesoleva direktiivi üldeesmärk on takistada laevajäätmete merre heitmist. Seepärast ei tohiks selle reguleerimisalasse kuuluda remonditöödega seotud jäätmed ega ballastitankide puhastamisest või parandamisest tekkinud setted, kuna need antakse alati üle sadamas, kui laev on sildunud või kuivdokis. Ballastitankide puhastamisest või parandamisest tekkinud remonditööde ja setete jäätmed on vastavalt reguleeritud ELi jäätmealaste õigusaktide ja IMO ballastvee käitlemise konventsiooniga.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Sellisest regulatiivsest arengust hoolimata heidetakse jäätmeid ikka veel merre. See toimub mitme teguri koosmõju tõttu – nimelt ei ole sadamates alati piisavalt vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi, sageli on nõuete täitmise tagamine ebapiisav ning puuduvad stiimulid jäätmete üleandmiseks kaldal.

(7)  Sellisest regulatiivsest arengust hoolimata heidetakse jäätmeid ikka veel merre, mis põhjustab suurt keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku kahju. See toimub mitme teguri koosmõju tõttu – nimelt ei ole sadamates alati piisavalt vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi, sageli on nõuete täitmise tagamine ebapiisav ning puuduvad stiimulid jäätmete üleandmiseks kaldal.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Olukord on küll paranenud, kuid eelkõige merematkelaevadel tekib endiselt väga palju toidujäätmeid. Toidujäätmete käitlemiseks tuleb välja töötada eraldi kogumis- ja korduskasutusmeetodid.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b) Tuleks tunnustada kalandussektori algatusi, mille eesmärk on vähendada kalandusjäätmeid või korjata kokku plastjäätmeid, sealhulgas kaotatud kalapüügivahendeid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Nagu selgus õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kohasest direktiivi hindamisest, on tänu direktiivile 2000/59/EÜ alates selle jõustumisest suurenenud sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse üle antud jäätmete maht ning sellel on olnud oluline roll jäätmete merre heitmise vähendamisel.

(8)  Direktiivi 2000/59/EÜ kohaselt peavad kõik Euroopa sadamaid külastavad laevad juba praegu osalema sadama vastuvõturajatiste kulude katmisel, sõltumata sellest, kas nad neid rajatisi tegelikult kasutavad. Nagu selgus õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kohasest direktiivi 2000/59/EÜ hindamisest, on pärast direktiivi jõustumist suurenenud sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse üle antud jäätmete kogused ning see on aidanud oluliselt vähendada jäätmete merre heitmist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Samuti selgus direktiivi REFITi kohasest hindamisest, et direktiiv 2000/59/EÜ ei ole olnud piisavalt tõhus vastuolude tõttu MARPOLi konventsiooni raamistikuga. Peale selle tõlgendavad liikmesriigid direktiivi teatavaid põhimõisteid (nt seadmete ja rajatiste piisavus, jäätmete eelteade ja jäätmete kohustuslik üleandmine sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse ning plaanipärase laevaliiklusega tegelevate laevade puhul tehtavad erandid) erinevalt. Hindamises kutsuti üles neid mõisteid rohkem ühtlustama ja veelgi enam MARPOLi konventsiooniga kooskõlla viima, et vältida tarbetut halduskoormust nii sadamatele kui ka sadama kasutajatele.

(9)  Samuti selgus direktiivi REFITi kohasest hindamisest, et direktiiv 2000/59/EÜ ei ole olnud piisavalt tõhus vastuolude tõttu MARPOLi konventsiooni raamistikuga. Peale selle tõlgendavad liikmesriigid direktiivi teatavaid põhimõisteid (nt seadmete ja rajatiste piisavus, jäätmete eelteade ja jäätmete kohustuslik üleandmine sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse ning plaanipärase laevaliiklusega tegelevate laevade puhul tehtavad erandid) erinevalt. Hindamisel kutsuti üles neid mõisteid rohkem ühtlustama ja veelgi enam MARPOLi konventsiooniga kooskõlla viima, et vältida tarbetut halduskoormust nii sadamatele kui ka sadama kasutajatele. Üleandmiskohustus tuleb viia täielikult kooskõla MARPOLi konventsioonis sätestatud heite-eeskirjadega.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud peamised jäätmekäitluse põhimõtted, sealhulgas „saastaja maksab“ põhimõte ja jäätmehierarhia, mille puhul on pigem nõutav jäätmete korduskasutamine ja ringlussevõtt kui jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise muud vormid, ning nõutakse jäätmete liigiti kogumise süsteemide loomist. Need kohustused kehtivad ka laevajäätmete käitlemise puhul.

(11) Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud peamised jäätmekäitluse põhimõtted, sealhulgas „saastaja maksab“ põhimõte ja jäätmehierarhia, mille puhul on pigem nõutav jäätmete korduskasutamine ja ringlussevõtt kui jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise muud vormid, ning nõutakse jäätmete liigiti kogumise süsteemide loomist. Peale selle on liidu jäätmealaste õigusaktide juhtpõhimõtteks laiendatud tootjavastutuse kontseptsioon, mille kohaselt tootjad vastutavad oma toodete keskkonnamõju eest kogu nende olelusringi vältel. Need kohustused kehtivad ka laevajäätmete käitlemise puhul.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Laevajäätmete, sealhulgas mahajäetud kalapüügivahendite liigiti kogumine on nõutav nende täiendava taaskasutamise tagamiseks jäätmete käitlemise ahela järgmises etapis. Sageli eraldatakse jäätmed laevapardal rahvusvaheliste normide ja standardite kohaselt ning liidu õigusaktidega tuleks tagada, et pardal jäätmete eraldamiseks tehtavaid jõupingutusi ei kahjusta see, et kaldal puudub jäätmete liigiti kogumise kord.

(12)  Laevajäätmete, sealhulgas mahajäetud kalapüügivahendite liigiti kogumine on nõutav, et neid saaks järgmises jäätmekäitlusetapis korduskasutusse või ringlusse võtta ning need ei tekitaks kahju mereloomadele ega -keskkonnale. Sageli sorteeritakse jäätmed laevapardal rahvusvaheliste normide ja standardite kohaselt ning liidu õigusaktidega tuleks tagada, et pardal jäätmete sorteerimist ei kahjustaks asjaolu, et kaldal puudub jäätmete liigiti kogumise kord. Liikmesriigid peaksid soodustama selliseid liigiti kogumise süsteeme, mis on sadamate võimalusi arvestades sobivaimad.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Jäätmete, nt toidujäätmete, määrdeainete ja kütteõli liigiti kogumist tuleks edasi arendada, et neid saaks ringmajanduse põhimõtete kohaselt korduskasutada.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Olgugi et suurem osa mereprügi tuleb maismaategevusest, on ka laevandussektor, sealhulgas kala- ja väikelaevade sektor, oluline saastaja, kes heidab prügi, sealhulgas plasti ja mahajäetud kalapüügivahendid otse merre.

(13)  Igal aastal satub ainuüksi liidus ookeani 150 000 kuni 500 000 tonni plasti. Olgugi et suurem osa mereprügi tuleb maismaategevusest, on ka laevandussektor, sealhulgas kala- ja väikelaevade sektor, oluline saastaja, kes heidab prügi, sealhulgas plasti ja mahajäetud kalapüügivahendid otse merre. Komisjoni hinnangul moodustab plast mereprügist üle 80 % ja Euroopa randadest leitud mereprügist on 27 % ehk 11 000 tonni aastas plasti sisaldavad kalapüügivahendid.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud meetmed, mida liikmesriigid peaksid jäätmetekke vältimiseks võtma. Meetmete otstarve peaks olema ka peatada mereprügi teke, et aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki, mille kohaselt tuleb igasugust merereostust vältida ja märkimisväärselt vähendada.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  8. septembril 2017 jõustus IMO 13. veebruari 2004. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade ballastvee ja sette kontrolli ning käitlemise kohta (ballastvee käitlemise konventsioon). Selle konventsiooniga kohustatakse kõiki laevu käitlema ballastvett IMO nõuete kohaselt ning ballastitankide puhastamiseks ja parandamiseks määratud sadamatelt ja terminalidelt nõutakse, et neil peavad olema sette vastuvõtmiseks vajalikud rajatised.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  Juhul, kui liikmesriigid kasutavad sadamarajatiste väidetava ebapiisavuse juhtude uurimisel Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) teenuseid, tuleks EMSA-l vastavad taotlused registreerida ja esitada need andmed komisjonile, et saaks hinnata, kas järgmisest rahastamispaketist tuleks eraldada EMSA-le lisavahendeid.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste piisavuse tagamiseks on oluline koostada jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning seda uuesti hinnata, tuginedes kõikide asjaomaste sadama kasutajatega peetavatele konsultatsioonidele. Praktilistel ja korralduslikel põhjustel võivad sama piirkonna naabersadamad välja töötada ühise kava, mis hõlmab sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavust igas kavaga hõlmatud sadamas, tagades samal ajal ühise haldusraamistiku.

(17)  Sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste piisavuse tagamiseks on oluline koostada jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning seda uuesti hinnata, tuginedes kõikide asjaomaste sadama kasutajatega peetavatele konsultatsioonidele. Praktilistel ja korralduslikel põhjustel võivad sama geograafilise piirkonna naabersadamad välja töötada ühise kava, mis hõlmab sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavust igas kavaga hõlmatud sadamas, tagades samal ajal ühise haldusraamistiku.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Jäätmete vastuvõtu- ja käitlemiskavade vastuvõtmine ja nende täitmise kontroll võib olla keeruline vähese liiklusega väikesadamate, näiteks sildumisalade ja jahisadamate puhul, mida külastavad peamiselt väikelaevad või mida aastaringselt ei kasutata. Selliste väikesadamate tekitatud jäätmeid käideldakse tavaliselt olmejäätmete käitlemise süsteemis vastavalt direktiivis 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2018/851/EL) sätestatud põhimõtetele. Selleks et kohalikke omavalitsusi mitte üle koormata ja sellistes väikesadamates jäätmehooldust lihtsustada, peaks olema piisav, kui kohalike sildumisalade ja jahisadamate jäätmed lisatakse olmejäätmete voogu ja neid käideldakse vastavalt, ning sadam teeb teabe jäätmete vastuvõtmise kohta sadama kasutajatele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Mereprügi probleemi tõhusaks käsitlemiseks on ülioluline tagada õiged stiimulid jäätmete (eelkõige prügi) üleandmiseks sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse. Seda on võimalik saavutada kulude eest tasumise süsteemi abil, millega nähakse ette kaudne tasu, mis tuleb maksta jäätmete üleandmisest olenemata ja mis peaks tagama õiguse anda jäätmed üle ilma täiendavate otseste tasudeta. Selle süsteemiga tuleks hõlmata ka kala- ja väikelaevade sektorid, arvestades nende osakaalu mereprügi tekkes.

(18)  Mereprügi probleemi tõhusaks käsitlemiseks on ülioluline tagada õiged stiimulid jäätmete (eelkõige prügi) üleandmiseks sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse. Seda on võimalik saavutada kulude eest tasumise süsteemi abil, millega nähakse ette kaudne tasu, mis tuleb maksta jäätmete üleandmisest olenemata ja mis peaks tagama õiguse anda jäätmed üle ilma täiendavate otseste tasudeta. Siiski peaksid ka laevahaldajad püüdma vähendada jäätmete teket laeva pardal. Selle süsteemiga tuleks hõlmata ka väikelaevade sektor, arvestades selle osakaalu mereprügi tekkes. Veest välja püütud jäätmete üleandmine ei tohiks tekitada kalalaevadele lisakulusid.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Teatavates liikmesriikides on loodud kavad, et katta kulusid, mis kaluritel võivad tekkida püügivahendijäätmete või aktiivselt ja passiivselt püütud jäätmete üleandmisel. Neid kavasid võiks toetada laiendatud tootjavastutuse süsteemidega, mis võiksid täiendada käesoleva direktiivi kohaseid kulude eest tasumise skeeme. Sellised kulude eest tasumise skeemid ei tohiks võtta kalalaevadelt ja sadamakogukondadelt tahtmist osaleda kehtivates aktiivselt ja passiivselt püütud jäätmete üleandmise kavades.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b)  Tavapärase püügitegevuse käigus passiivselt võrkudesse püütud jäätmete üleandmise edendamiseks peaksid liikmesriigid alternatiivsetest tuluallikatest saadud tulu arvel katma kulud, mis kaasnevad nende jäätmete kogumisega sadama vastuvõturajatises ning nende edasise käitlemisega.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Jäätmekäitluse kontekstis tuleks keskkonnahoidlike laevade kontseptsiooni edasi arendada nii, et oma jäätmeid pardal vähendavate laevade puhul oleks võimalik rakendada tõhusat preemiasüsteemi.

(19)  Jäätmekäitluse kontekstis tuleks edasi arendada ja täielikult rakendada keskkonnahoidlike laevade kontseptsiooni. Tuleks liidu tasandil kehtestada ja võimalikult ühtlaselt rakendada miinimumnõuded, et oleks võimalik rakendada tõhusat premeerimissüsteemi laevade puhul, kes vähendavad pardal olevaid jäätmeid parimaid tavasid järgiva keskkonnasäästliku jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse teel. Liikmesriigid peaksid innustama kehtestama kohustuslikest nõuetest rangemaid jäätmekäitlusviise. Seejuures piirab jäätmeteket eelkõige jäätmete tulemuslik sorteerimine laeva pardal kooskõlas IMO suunistega MARPOLi V lisa kohta ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni välja töötatud standarditega. Komisjon peaks määrama ekspertide rühma, et kehtestada kriteeriumid, mis tuleb täita, et laeva saaks kuulutada keskkonnahoidlikuks laevaks, ning ühtlasi soodustama alt-üles suunatud skeemide väljatöötamise häid tavasid.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja sageli on neil majanduslik väärtus. Seetõttu ei peaks lastijäätmeid kulude eest tasumise süsteemide ja kaudse tasu kohaldamisega hõlmama; lastijäätmete üleandmise tasu peaks vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kasutaja maksma asjaomaste poolte vahel sõlmitud lepingupõhise kokkuleppe või muu kohaliku korra alusel.

(20)  Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja sageli on neil majanduslik väärtus. Seetõttu ei peaks lastijäätmeid kulude eest tasumise skeemide ja kaudse tasu kohaldamisega hõlmama; lastijäätmete üleandmise tasu peaks vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kasutaja maksma asjaomaste poolte vahel sõlmitud lepingupõhise kokkuleppe või muu kohaliku korra alusel. Selleks et edendada käesoleva direktiivi ühtlustatud rakendamist, tuleks kooskõlas MARPOLi konventsiooni I ja II lisaga välja töötada lastijäätmete käitlemise tehnilised suunised. Neid ei peaks aga kohaldama lastijäätmete suhtes, mida on keeruline taaskasutada (näiteks sellised suure viskoossusega püsivad hõljuvained nagu parafiin). Sellised ained võivad olla majanduslikult väheväärtuslikud ja seetõttu on oht, et kui need jäävad sadama vastuvõturajatises korralikult välja pesemata, siis uhutakse need välja merel.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Plastist kalapüügivahenditel on suur ringlussevõtu potentsiaal, eriti kui need on vastavalt välja töötatud. Seepärast tuleks „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt luua laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et rahastada kalapüügivahenditest ja nende osadest tekkinud jäätmete toimivat käitlemist ning saavutada kõrge kogumismäär.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b)  Liikmesriigid peaksid rahaliselt toetama mereprügi püüdmise kavasid nii, et juba merre sattunud jäätmed saaks ilma kalureid koormamata uuesti ringlusse võtta või nõuetekohaselt kõrvaldada.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Meresõiduohutuse parandamiseks ja merekeskkonna paremaks kaitsmiseks tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/35/EÜ1a, et liidu õigusaktides käsitletaks ka laevajäätmetest tingitud reostust, mis on määratletud MARPOLi konventsiooni IV–VI lisas, ning tagada, et jäätmete ebaseadusliku merre heitmise eest vastutavatele isikutele määrataks õiglane karistus.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Jäätmete üleandmise kohustust tuleks täiendada sätetega, millega keelatakse jäätmete vette heitmine, et anda selge signaal nõuete täitmise kohustuste kohta ning anda tsiviil- ja kriminaalõigusrikkumistele selge alus.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Järelevalvet ja jõustamist tuleks edendada elektroonilisele teatamisele ja teabevahetusele tugineva süsteemi abil. Selleks tuleks direktiivi 2000/59/EÜ alusel loodud teabe- ja järelevalvesüsteemi edasi arendada ning jätkata selle kasutamist olemasolevate elektrooniliste andmesüsteemide, eelkõige liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet) ja kontrolliandmebaasi (THETIS) alusel. Samuti peaks süsteem sisaldama teavet eri sadamates kättesaadavate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kohta.

(24)  Järelevalvet ja jõustamist tuleks edendada elektroonilisele teatamisele ja teabevahetusele tugineva süsteemi abil. Selleks tuleks direktiivi 2000/59/EÜ alusel loodud teabe- ja järelevalvesüsteemi edasi arendada ning jätkata selle kasutamist olemasolevate elektrooniliste andmesüsteemide, eelkõige liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet) ja kontrolliandmebaasi (THETIS) alusel. Samuti peaks süsteem sisaldama teavet eri sadamates kättesaadavate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste ning kaotatud püügivahendite kohta.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 48 tuleb püügivahendite kaotamisest teada anda.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 b)  Praegu läbivaadatava direktiiviga 2010/65/EL lihtsustatakse ja ühtlustatakse meretranspordile kohaldatavaid haldusmenetlusi, standardides elektroonilist teabeedastust ja muutes teavitusformaalsused mõistlikumaks. Tarbetute ja vastuoluliste IT-arengute vältimiseks tuleks laevaheitmeid käsitlevad uued teavitusformaalsused rakendada kooskõlas läbivaadatud direktiiviga 2010/65/EL.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut ja edendada pardal jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tavasid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et ajakohastada viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele ja lisadele ning muuta viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele selleks, et vältida vajaduse korral nende rahvusvaheliste õigusaktide muudatuste kohaldamist käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ning töötada välja kriteeriumid keskkonnahoidlike laevade tunnustamiseks eesmärgiga tagada nendele laevadele vähendatud jäätmetasu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(30)  Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut ja edendada pardal jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tavasid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et ajakohastada viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele ja lisadele ning muuta viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele selleks, et vältida vajaduse korral nende rahvusvaheliste õigusaktide muudatuste kohaldamist käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ning muuta, rakendada ja täiustada keskkonnahoidlike laevade tunnustamise kriteeriumeid, võttes seejuures arvesse kehtivaid häid tavasid ja alt ülespoole suunatud kavasid nendele laevadele vähendatud jäätmetasu kehtestamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  Sadama vastuvõturajatistes töötavate sadamatöötajate head töötingimused on ülimalt olulised selleks, et luua turvaline, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik merendussektor, mis suudab ligi tõmmata kvalifitseeritud töötajaid ja tagada kogu Euroopas võrdsed tingimused. Teenuste kvaliteedi ja töötajate kaitse tagamiseks on oluline personali algne ja korrapärane koolitus. Sadama- ja vastuvõturajatiste käitajad peaksid tagama kõigile töötajatele nende töö jaoks oluliste teadmiste omandamiseks vajaliku koolituse, pöörates erilist tähelepanu ohtlike materjalidega seotud töötervishoiu ja -ohutuse küsimustele, ning tagama koolitusnõuete korrapärase ajakohastamise, et võtta arvesse tehnoloogilistest uuendustest tulenevaid muutusi.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a)  Tuleks võtta arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 tunnustatud äärepoolseimate piirkondade eripära, millega liikmesriikidel võimaldatakse kehtestada neile piirkondadele suunatud rahastamismeetmeid, et seal suudetaks tagada piisavate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste olemasolu.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta merekeskkonda negatiivse mõju eest, mida põhjustab liidu sadamaid kasutavate laevade jäätmete merre heitmine, ja tagada samal ajal mereliikluse tõrgeteta toimimine, parandades piisavate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavust ning neisse jäätmete üleandmist.

Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta merekeskkonda negatiivse mõju eest, mida põhjustab liidu sadamaid kasutavate laevade jäätmete merre heitmine, ja tagada samal ajal mereliikluse tõrgeteta toimimine, parandades piisavate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavust ja kasutamist ning neisse jäätmete üleandmist.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  „kinnitatud või ujuvplatvorm“ – igasugune kinnitatud või ujuvplatvorm, sealhulgas puurplatvormid, avamerel nafta tootmiseks ja ladustamiseks kasutatavad puurimise, ladustamise ja väljalaadimise ujuvsüsteemid ning ujuvlaod toodetud nafta avamerel ladustamiseks;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, või püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmed, mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse;

(c)  „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva või kinnitatud või ujuvplatvormi töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde või laeva remonditööde ajal, sh ballastitankide puhastamise või parandamise käigus tekkinud sete, ning mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  „kalalaevade jäätmed“ – kõik jäätmed, mis tekivad kalalaeva töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal ning mis kuuluvad otseselt ja individuaalselt MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, välja arvatud püügireisi või vesiviljelustegevuse käigus saadud värsked terved või mittevärsked kalad;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b)  „passiivselt püütud jäätmed“ – püügioperatsioonide ajal võrkudesse tahtmatult püütud jäätmed;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c c)  „aktiivselt püütud jäätmed“ – jäätmed, mis kogutakse keskkonnahinnangu põhjal tuvastatud saastatud piirkondadesse korraldatud muu kui püügireisi ajal, mille ainuke eesmärk on mereprügi eemaldamine merest;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c d)  „püügireis“ – kalalaeva reis, mille kestel tegeldakse kalapüügiga ning mis algab kalalaeva sadamast lahkumisel ja lõpeb jõudmisel lähtesadamasse või muusse sadamasse, kus saak lossitakse;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  „lastijäätmed“ – laeva pardal tekile jäävad või lastiruumides oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast lastimise ja lossimise lõpetamist, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid või lastipühkmed kas märjana või kuivana või pesuveest niiskena, välja arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm;

(d)  „lastijäätmed“ – laeva pardal tekile jäävad või lastiruumides või mahutites oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast lastimise ja lossimise lõpetamist, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid või lastipühkmed kas märjana või kuivana või pesuveest niiskena, välja arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere elusressursside püüdmiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere elusressursside peibutamiseks ja püüdmiseks;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  „väikelaev“ – mis tahes liiki laev, mille kerepikkus on vähemalt 2,5 meetrit, olenemata sellest, mille jõul see liigub, ning mida kasutatakse sportimiseks või vaba aja veetmiseks ja mis ei ole seotud kaubandusliku tegevusega;

(g)  „väikelaev“ – mis tahes liiki laev, mille kerepikkus on 2,5 – 24 meetrit, olenemata sellest, mille jõul see liigub, ning mida kasutatakse sportimiseks või vaba aja veetmiseks ja mis ei ole seotud kaubandusliku tegevusega;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a)  „keskkonnahoidlik laev“ – keskkonnasäästlikult projekteeritud, käitatav ja lõpuks ringlusse võetav laev, kus tegevuse käigus tekkivad kahjulikud heited kõrvaldatakse integreeritud viisil; laeva ehitus, seadmed, käitamine ja hankepoliitika loovad sünergia, mis aitab vähendada laevas seda liiki jäätmete koguseid, mille suhtes tasu kohaldatakse, ning võimaldab laeval käidelda oma jäätmeid säästvalt ja keskkonnahoidlikult;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  „rahvusvaheline reis“ – merereis väljaspool liitu asuvast sadamast liikmesriigi sadamasse;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  „sadam“ – koht või geograafiline piirkond, kus on tehtud selliseid kohandustöid ja kuhu on paigaldatud selliseid seadmeid, mis võimaldavad vastu võtta laevu, sealhulgas sadama jurisdiktsiooni kuuluv ankruala;

(j)  „sadam“ – koht või geograafiline piirkond, kus on tehtud selliseid kohandustöid ja kuhu on paigaldatud selliseid seadmeid, mis võimaldavad peamiselt vastu võtta laevu, sealhulgas sadama jurisdiktsiooni kuuluv ankruala;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  „toidujäätmed“ – kõik toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest;

(k)  „toitlustusjäätmed“ – kõik toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, ning klaas ja plast;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k a)  „rahvusvahelised toitlustusjäätmed“ – kõik rahvusvahelisel reisil tekkinud toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, ning klaas ja plast;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  „piisav ladustamismaht“ – piisav maht, et ladustada väljasõidu hetkest kuni järgmise sissesõidusadamani pardal kõiki jäätmeid, sealhulgas sõidu ajal tekkivaid jäätmeid;

(l)  „piisav ladustamismaht“ – laeva sertifikaatide või jäätmekäitluskavade kohane piisav kavandatud maht igat liiki jäätmete, sealhulgas sõidu ajal tekkivate jäätmete pardal ladustamiseks väljasõidu hetkest kuni järgmise sissesõidusadamani;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)  „plaanipärane laevaliiklus“ – laevaliiklus, mis toimub avaldatud või kavandatud väljumis- ja saabumisaegade alusel kindlaksmääratud sadamate vahel, või korduvad üleveod, mida võib pidada äratuntavaks sõiduplaaniks;

(m)  „plaanipärane laevaliiklus“ – laevaliiklus, mis toimub avaldatud või kavandatud väljumis- ja saabumisaegade alusel kahe kindlaksmääratud sadama vahel, või korduvad üleveod, mida võib pidada äratuntavaks sõiduplaaniks; laeva sõiduplaan tuleks eelnevalt kindlaks määrata ja see peaks jääma muutmata vähemalt nelja kuu jooksul;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt p a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

p a)  „töötlemine“ – taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingud, kaasa arvatud taaskasutamis- või kõrvaldamistegevuse ettevalmistustööd;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kõigi laevade suhtes, kes külastavad liikmesriigi sadamat või tegutsevad seal, olenemata sellest, millise lipu all nad sõidavad, välja arvatud sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mis kuuluvad riigile või mida käitab riik ja mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel;

(a)  kõigi laevade suhtes, kes külastavad liikmesriigi sadamat või tegutsevad seal, olenemata sellest, millise lipu all nad sõidavad, välja arvatud laevad, millega osutatakse sadamateenust määruse (EL) 2017/352 artikli 1 lõike 2 tähenduses, sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mis kuuluvad riigile või mida käitab riik ja mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liikmesriikide kõigi sadamate suhtes, mida tavaliselt külastavad punkti a kohaldamisalasse kuuluvad laevad.

(b)  liikmesriikide kõigi sadamate suhtes, mida tavaliselt külastavad punkti a kohaldamisalasse kuuluvad laevad. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ja selleks, et mitte põhjustada laevadele asjatuid viivitusi, võivad liikmesriigid otsustada, et artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamisel ei loeta ankruala sadama osaks;

 

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  kõigi liidu siseveeteedel sõitvate laevade suhtes.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et võimaluse korral annavad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävad laevad oma jäätmed üle kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et kui see on mõistlik ja praktiline, annavad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävad laevad oma jäätmed üle kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised võimaldavad laevajäätmeid käidelda keskkonda säästval viisil vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja muude jäätmeid käsitlevate liidu õigusaktide nõuetele. Selle saavutamiseks tagavad liikmesriigid laevajäätmete liigiti kogumise sadamates, nagu on nõutud jäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides, eelkõige direktiivis 2008/98/EÜ, direktiivis 2012/19/EL ja direktiivis 2006/66/EÜ. Punkti c kohaldamine ei piira määrusega (EÜ) nr 1069/2009 rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmete kohta kehtestatud rangemate nõuete kohaldamist.

(c)  sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised võimaldavad laevajäätmeid käidelda keskkonda säästval viisil vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ning muude jäätmeid käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusaktide nõuetele. Punkti c kohaldamisel tagavad liikmesriigid laevajäätmete ringlussevõtu ja korduvkasutuse hõlbustamiseks liigiti kogumise sadamates, nagu on nõutud jäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides, eelkõige direktiivis 2008/98/EÜ, direktiivis 2012/19/EL ja direktiivis 2006/66/EÜ. Käesoleva punkti kohaldamine ei piira määrusega (EÜ) nr 1069/2009 rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmete kohta kehtestatud rangemate nõuete kohaldamist.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid uurivad kõiki väidetavate puuduste juhtumeid ja tagavad, et laevajäätmete üleandmises või vastuvõtmises osalev pool võib taotleda asjatute viivituste põhjustatud kahju hüvitamist.

4.  Liikmesriigid, konsulteerides vajaduse korral EMSAga, uurivad kõiki väidetavate puuduste juhtumeid ja tagavad, et laevajäätmete üleandmises või vastuvõtmises osalev pool võib seoses jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale mittevastavusega taotleda asjatute viivituste põhjustatud kahju hüvitamist.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Asjaomased sadamavaldajad või, kui nemad seda ei tee, siis asjaomased asutused tagavad, et jäätmete üleandmisel või vastuvõtmisel kohaldatakse piisavaid ohutusmeetmeid, et vältida käesoleva direktiiviga hõlmatud sadamates ohtu inimestele ja keskkonnale.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 tunnustatud äärepoolseimate piirkondade eripära arvestades võivad liikmesriigid vastu võtta konkreetseid riiklikke rahastamismeetmeid, et tagada piisavate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste olemasolu.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga sadama jaoks kehtestatakse pärast asjaomaste isikutega, eelkõige sadama kasutajate või nende esindajatega pidevat konsulteerimist asjakohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning viiakse see ellu. Kõnealune konsulteerimine peaks toimuma nii kavade algse koostamise ajal kui ka pärast nende vastuvõtmist, eelkõige juhul, kui artiklitega 4, 6 ja 7 kehtestatud nõuetes on toimunud olulised muudatused. Selliste kavade väljatöötamise üksikasjalikud nõuded on esitatud 1. lisas.

1.  Iga sadama jaoks kehtestatakse pärast asjaomaste isikutega, sh sadama kasutajate või nende esindajatega ja kodanikuühiskonna esindajatega pidevat konsulteerimist asjakohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning viiakse see ellu. Kõnealune konsulteerimine peaks toimuma nii kavade algse koostamise ajal kui ka pärast nende vastuvõtmist, eelkõige juhul, kui artiklitega 4, 6 ja 7 kehtestatud nõuetes on toimunud olulised muudatused. Selliste kavade väljatöötamise üksikasjalikud nõuded on esitatud 1. lisas.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et nende sadamates jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavasid käsitlevast järgmisest teabest sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavuse kohta ning seonduvatest kuludest teatatakse selgelt laevade käitajatele ja see tehakse avalikult kättesaadavaks kas sadamate veebisaidil või trükitud kujul:

Liikmesriigid tagavad, et nende sadamate jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavades sisalduv alljärgnev teave sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavuse ning vastavate kulude jagunemise kohta edastatakse selgelt laevade käitajatele ja tehakse üldsusele kergesti kättesaadavaks nii inglise keeles kui ka sadama asukohaliikmesriigi ametlikus keeles:

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste asukoht iga kai ääres;

(a)  sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste asukoht iga kai ääres, sealhulgas nende lahtiolekuajad;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kulude eest tasumise süsteemide kirjeldus, ning

(e)  kulude eest tasumise süsteemide kirjeldus, sealhulgas tasud ja nende arvestamise põhimõtted ning

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 osutatud jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad võib tõhususe huvides töötada välja sama piirkonna kahe või enama naabersadama vastaval osalusel, tingimusel et vajadus vastuvõtuseadmete ja -rajatiste järele ning nende olemasolu täpsustatakse iga sadama puhul eraldi.

3.  Lõikes 1 osutatud jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad võib tõhususe huvides töötada välja sama geograafilise piirkonna kahe või enama naabersadama vastaval osalusel, tingimusel et vajadus vastuvõtuseadmete ja -rajatiste järele ning nende olemasolu täpsustatakse iga sadama puhul eraldi.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid hindavad ja kiidavad heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, jälgivad selle rakendamist ning tagavad, et vähemalt iga kolme aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi sadama töös kiidetakse see uuesti heaks. Kõnealused muudatused hõlmavad muu hulgas järgmist: sadama laevaliikluse struktuursed muutused, uue taristu väljaarendamine, sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste nõudluse ja pakkumise muudatused ning uued pardal käitlemise tehnikad.

4.  Liikmesriigid hindavad ja kiidavad heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, jälgivad selle rakendamist ning tagavad, et vähemalt iga nelja aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi sadama töös kiidetakse see uuesti heaks. Kõnealused muudatused hõlmavad muu hulgas järgmist: sadama laevaliikluse struktuursed muutused, uue taristu väljaarendamine, sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste nõudluse ja pakkumise muudatused ning uued pardal käitlemise tehnikad.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Väikesed sadamad, kus ei toimu äritegevust ja kus käib vähe või harva ainult väikelaevu, võib käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta, kui nende vastuvõtuseadmed ja -rajatised kuuluvad kohaliku omavalitsuse poolt või tema nimel hallatavasse jäätmekäitlussüsteemi ning sadamate asukohaliikmesriigid tagavad, et sadamate kasutajatele on jäätmekäitlussüsteemi käsitlev teave kättesaadavaks tehtud.

 

Selliste sadamate asukohaliikmesriigid teatavad nende sadamate nimed ja asukohad elektrooniliselt artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi kaudu.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vastavalt direktiivile 2010/65/EL ja direktiivile 2002/59/EÜ esitatakse lõikes 1 osutatud teave elektrooniliselt käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

2.  Vastavalt direktiivile 2010/65/EL ja direktiivile 2002/59/EÜ esitatakse lõikes 1 osutatud teave elektrooniliselt käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas ning tehakse kättesaadavaks asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste käitajatele.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu sadamat külastava laeva kapten annab enne sadamast lahkumist kõik laeva pardal veetavad laevajäätmed üle sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse MARPOLi konventsioonis sätestatud merreheitenormide kohaselt.

1.  Liidu sadamat külastava laeva kapten annab enne sadamast lahkumist kõik laeva pardal veetavad laevajäätmed vastavalt MARPOLi konventsioonis sätestatud üleandmis- ja merreheitenormidele ning -eeskirjadele üle sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse ega heida pärast sadamast lahkumist jäätmeid merre.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kooskõlas MARPOLi konventsiooni ja kehtivate ELi õigusaktidega, eelkõige direktiiviga 2005/35/EÜ, on keelatud heita merre plasti, sealhulgas sünteetilisi köisi, sünteetilisi kalavõrke, plastprügi ja plasttoodete põletustuhka, välja arvatud järgmistel juhtudel:

 

(a)  laevalt plasti merre heitmine oli vajalik laeva ja laeva pardal olijate ohutuse tagamiseks või merel elu päästmiseks;

 

(b)  plasti kaotamine toimus juhuslikult, kuna laev või selle seadmed said kahjustada, tingimusel et enne ja pärast kahjustust võeti kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, et juhuslikku kadu vältida või minimeerida;

 

(c)  laeva kalapüügivahendite juhuslik kaotsiminek, tingimusel et võeti kõik mõistlikud ettevaatusabinõud nende kaotamise ärahoidmiseks;

 

(d)  laeva kalapüügivahendite merre heitmine merekeskkonna kaitsmiseks või laeva või selle meeskonna ohutuse tagamiseks.

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratletakse kõik mõistlikud ettevaatusabinõud kalapüügivahendite juhusliku kaotsimineku ärahoidmiseks.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üleandmisel täidab jäätmekäitleja või selle sadama vastav asutus, kus jäätmed üle anti, täpselt 3. lisas esitatud vormi ja väljastab laevale kviitungi.

Üleandmisel täidab jäätmekäitleja või selle sadama vastav asutus, kus jäätmed üle anti, täpselt 3. lisas esitatud vormi ja väljastab põhjendamatu viivituseta laevale jäätmekviitungi.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

See nõue ei kehti mehitamata väikesadamate või kaugel asuvate sadamate puhul, kui liikmesriik, kus selline sadam asub, on nimetatud teabe esitanud elektrooniliselt käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

See nõue ei kehti mehitamata rajatistega väikesadamate ega kaugel asuvate sadamate puhul, kui liikmesriik, kus selline sadam asub, on nimetatud teabe esitanud elektrooniliselt käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vastavalt direktiivile 2010/65/EL ja direktiivile 2002/59/EÜ esitab direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse kuuluva laeva käitaja, agent või kapten enne lahkumist elektrooniliselt jäätmete vastuvõtmise kviitungi teabe käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

3.  Vastavalt direktiivile 2010/65/EL ja direktiivile 2002/59/EÜ esitab direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse kuuluva laeva käitaja, agent või kapten enne lahkumist või võimalikult kiiresti pärast kviitungi saamist käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas elektrooniliselt jäätmete vastuvõtmise kviitungil oleva teabe.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liidu sadamat külastava kalalaeva kapten teavitab püügivahendite kadumise korral sellest 24 tunni jooksul oma lipuliikmesriigi pädevat asutust, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 48.

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kalalaevade jaoks kindlaks teavitamise vorm.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.   Kui kaotatud kalapüügivahendit ei õnnestu päästa, teeb laeva kapten püügipäevikusse selle kohta märke. Lipuliikmesriigi pädev asutus teavitab sellest rannikuliikmesriigi pädevat asutust.

 

Liikmesriigid koguvad ja registreerivad kaotatud kalapüügivahendite kohta esitatud teabe ning edastavad selle igal aastal komisjonile.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  laev viibib ankrukohas vähem kui 24 tundi või ebasoodsate ilmastikuolude korral;

(a)  laev viibib prahtimist oodates või ebasoodsate ilmastikuolude tõttu ankrukohas vähem kui 24 tundi;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Kui järgmine sissesõidusadam asub väljaspool liitu või on alust arvata, et järgmises sissesõidusadamas ei ole piisavaid seadmeid ja rajatisi, või kui sadam ei ole teada, nõuab liikmesriik laevalt, et see annaks kõik jäätmed üle enne sadamast lahkumist.

7.  Kui kättesaadava teabe põhjal, sealhulgas käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemist või GISISest elektrooniliselt kättesaadava teabe põhjal ei ole võimalik tuvastada, et järgmises sissesõidusadamas on piisavad seadmed ja rajatised, või kui järgmine sissesõidusadam ei ole teada, nõuab liikmesriik, et laev annaks enne sadamast lahkumist üle kõik jäätmed, mida ei saa järgmises sissesõidusadamas nõuetekohaselt vastu võtta ja käidelda.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Liidu sadamat külastava laeva kapten korraldab enne sadamast lahkumist vastavalt MARPOLi konventsiooni II lisale suure viskoossusega püsivate hõljuvainete, sh parafiini eemaldamiseks eelpesu ning eemaldab lossimissadamas kõik jäägid või veesegud, kuni mahuti on tühi ja tühjendustorud jääkidest puhtad.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 b

 

Püügiseadmete kaotsimineku ärahoidmine

 

1.  Liikmesriigi sadamat külastava kalalaeva kapten tagab, et võetakse kõik mõistlikud ettevaatusabinõud püügiseadmete kaotsimineku ärahoidmiseks.

 

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, mis tuleb võtta kalapüügivahendite juhusliku kaotsimineku ärahoidmiseks.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 c

 

Püügiseadmete ringmajandus

 

Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid, et tagada püügiseadmete puhul ringmajandust toetav disain, eelkõige seoses korduskasutuseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamisega, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 kohaldamist.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et laevajäätmete (v.a lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga. Nimetatud kulud sisaldavad 4. lisas loetletud elemente.

1.  Liikmesriigid tagavad, et laevajäätmete (sh suure viskoossusega püsivate hõljuvainete lastijäätmed, kuid v.a muud lastijäätmed) vastuvõtu- ja käitlemisseadmete ja -rajatiste käitamise kulud sadamates kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga vastavalt põhimõttele „saastaja maksab“. Nimetatud kulud peavad sisaldama 4. lisas loetletud elemente.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kaudne tasu katab kaudsed halduskulud ja samuti märkimisväärse osa otsestest tegevuskuludest, nagu on kindlaks määratud 4. lisas. Märkimisväärne osa otsestest tegevuskuludest moodustab vähemalt 30 % jäätmete tegeliku üleandmise aastastest otsestest kuludest;

(b)  kaudne tasu katab kaudsed halduskulud ja samuti märkimisväärse osa otsestest tegevuskuludest, nagu on kindlaks määratud 4. lisas, ning see märkimisväärne osa peab moodustama vähemalt 30 % jäätmete tegeliku üleandmise otsekuludest eelnenud aastal. Arvesse võib võtta ka järgneva aasta eeldatavate mahtudega seotud kulusid;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  selleks et soodustada maksimaalselt MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete, sealhulgas püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmete üleandmist, peab võetav kaudne tasu katma kõik nende jäätmetega seotud sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kulud, et tagada õigus anda jäätmeid üle ilma täiendavate otseste tasudeta;

(c)  selleks et maksimaalselt soodustada MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete (mis ei ole lastijäätmed, küll aga võivad need olla suure viskoossusega püsivad hõljuvained) üleandmist, ei võeta selliste jäätmete eest otsest tasu, et tagada õigus anda jäätmed üle ilma täiendavate tasudeta, mis põhinevad üle antud jäätmete mahul, välja arvatud juhul, kui üle antud jäätmete kogus ületab käesoleva direktiivi 2. lisas sätestatud vormis osutatud maksimaalse ladustamismahu. See kord hõlmab passiivselt püütud jäätmeid ja nende üleandmise õigust; kaudne tasu katab tavapäraselt üleantavaid koguseid sõltuvalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  jäätmepüügiskeemide soodustamiseks ja selleks, et passiivselt püütud jäätmete sadama vastuvõtuseadmetes ja -rajatistes kogumise ja järgneva käitlemise kulud ei jääks sadama kasutajate kanda, katavad liikmesriigid need kulud täielikult alternatiivsete rahastamisskeemide, muu hulgas laiendatud tootjavastutuse ja ringlussevõtu skeemide tuludest; kulude katteks võib kasutada ka kättesaadavaid piirkondlikke, riiklikke ja ELi rahastamisallikaid;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kaudne tasu ei kata heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmetega seotud kulusid, mis kaetakse üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui punktis b osutatud tasu ei kata osa kuludest, kaetakse see osa laeva poolt tegelikult üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel.

3.  Kulud, mida lõike 2 punktis b osutatud tasu ei kata, kaetakse laeva poolt tegelikult üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tasud võib diferentseerida muu hulgas ka olenevalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest ning liikluse liigist, millega laev tegeleb, ning väljaspool sadama tavalist tööaega osutatud teenustest.

4.  Tasud võib diferentseerida muu hulgas ka olenevalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest ning laeva tegevusvaldkonnast, jäätmete ohtlikkusest ja väljaspool sadama tavalist tööaega osutatud teenustest.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tasusid vähendatakse, kui laeva ehitus, seadmed ja käitus on sellised, et saab tõendada, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult. Kooskõlas artikliga 19 antakse komisjonile õigus määrata delegeeritud õigusaktide abil kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas laev vastab käesolevas lõikes esitatud nõuetele seoses laeva pardal toimuva jäätmekäitlusega.

5.  Tasusid vähendatakse, kui laeva ehitus, seadmed, hanke läbiviimise põhimõtted ja käitus on sellised, et saab tõendada, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult. Kooskõlas artikliga 19 võtab komisjon käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, määrates kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas laev vastab käesolevas lõikes esitatud nõuetele seoses laeva pardal toimuva jäätmekäitlusega. See peaks toimuma kooskõlas parimate tavade ja IMO suunistega.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Tagamaks, et tasud on õiglased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kajastavad olemasolevate ja vajaduse korral ka kasutatavate seadmete ja teenuste kulusid, tehakse tasude summad ja nende arvutamise alused sadama kasutajatele kättesaadavaks.

6.  Tagamaks, et tasud on õiglased, läbipaistvad, kergesti tuvastatavad ja mittediskrimineerivad ning kajastavad olemasolevate ja vajaduse korral ka kasutatavate seadmete ja teenuste kulusid, tehakse tasude summad ja nende arvutamise alused sadama kasutajatele jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavades kättesaadavaks inglise keeles.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Prügipüügialgatused ja rannakoristustalgud

 

1.  Liikmesriigid loovad riikliku fondi, et toetada tegevusi ja projekte, mis on seotud kalalaevade passiivselt püütud jäätmete ning sadamate ja laevasõiduteede lähedastelt rannikualadelt saadud jäätmete kogumisega, ning haldavad seda fondi.

 

2.  Liikmesriigid tagavad, et kogutakse seireandmeid passiivselt püütud ning sadamate ja laevasõiduteede lähedastelt rannikualadelt kogutud jäätmete mahu, hulga ja liikide kohta, ning et sellised andmed edastatakse komisjoni loodavasse ja hallatavasse elektroonilisse andmebaasi.

 

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohase riikliku fondi loomisest hiljemalt 31. detsembriks [kaks aastat pärast vastuvõtmist] ning esitavad seejärel iga kahe aasta tagant aruande rahastatud tegevuste ja projektide kohta. Need aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse seireandmete kogumise metoodika ja aruandevormid.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  vabastus ei vähenda meresõiduohutust, ei kahjusta tervist, ei halvenda laeval elu- ega töötingimusi ega kahjusta merekeskkonda;

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  punktis b esitatud korra olemasolu tõendab sadamaga või jäätmekäitlejaga sõlmitud leping, jäätmete vastuvõtmise kviitungid ja kinnitus, et korra on heaks kiitnud kõik laeva teekonnale jäävad sadamad. Jäätmete üleandmise ja tasu maksmise kord peab olema kehtestatud liidu sadamas, et seda loetaks käesoleva lõike kohaselt piisavaks tõendiks.

(c)  punktis b esitatud korra olemasolu tõendab sadamaga või jäätmekäitlejaga sõlmitud leping, jäätmete vastuvõtmise kviitungid ja kinnitus, et korrast on teavitatud kõiki laeva teekonnale jäävaid sadamaid. Jäätmete üleandmise ja tasu maksmise kord peab olema kehtestatud sadamas, et seda loetaks käesoleva lõike kohaselt piisavaks tõendiks, või muus sadamas, kui artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemile ning üleilmsele laevanduse infosüsteemile (GISIS) elektrooniliselt edastatud teabe põhjal on võimalik tuvastada, et sadamas, millega punkti b kohane kord on kokku lepitud, on olemas piisavad rajatised.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Laiendatud tootjavastutus

 

Liikmesriigid kehtestavad kalapüügivahendeid ja kalapüügivahendite osi käsitlevad laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 8a kehtestatud miinimumnõuetele peaksid kõnealused süsteemid hõlmama järgmisi elemente:

 

(a)  eristav tasu, millega edendatakse selliste kalapüügivahendite turulelaskmist, mis on konstrueeritud korduskasutuseks ja ringlussevõtuks sobivatena;

 

(b)  tagatisrahasüsteem, mis tagab vanade, minemavisatud või kasutuskõlbmatute kalapüügivahendite tagastamise ja kogumise.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimiseks võib kontrollida kõiki laevu.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimiseks võib kontrollida kõiki laevu, sealhulgas teostada laevade pistelist kontrolli.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvate laevade kontrolli puhul tagavad liikmesriigid, et kontrolli tehakse allpool loetletud iga kategooria üksikute laevade koguarvust vähemalt 20% puhul:

1.  Direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvate laevade kontrolli puhul tagavad liikmesriigid, et aastas kontrollitakse vähemalt 25 % allpool loetletud iga kategooria laevade koguarvust:

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel kontrollitakse alla 100-tonnise kogumahutavusega kalalaevade ja alla 100-tonnise kogumahutavusega väikelaevade puhul, kas käesoleva direktiiviga kohaldatavad nõuded on täidetud, ning tagatakse, et igal aastal kontrollitakse vähemalt 20 % asjaomast liikmesriiki külastavate kalalaevade ja väikelaevade koguarvust.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud kontrolli tulemused salvestatakse käesoleva direktiivi artiklis 15 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

2.  Lõigetes 1 ja 1 a osutatud kontrolli tulemused salvestatakse käesoleva direktiivi artiklis 15 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Selleks et tagada vastavus käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, kehtestavad liikmesriigid selliste kala- ja väikelaevade kontrolli korra, mille kogumahutavus on alla 100.

välja jäetud

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  kalapüügivahendite kaotamise korral vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/20091a artikli 48 põhjal nõutav teave.

 

______________

 

1a Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 | (ELT L 343 22.12.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab artikli 4 ja artikli 5 lõike 2 kohaldamiseks esitatava teabe seejärel ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) üleilmse laevanduse infosüsteemi (GISIS) alla kuuluvasse sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste andmebaasi.

4.  Komisjon edastab artikli 4 ja artikli 5 lõike 2 kohaldamiseks esitatava teabe seejärel ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) üleilmse laevanduse infosüsteemi (GISIS) alla kuuluvasse sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste andmebaasi, mida tuleb korrapäraselt ajakohastada.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon avaldab lõike 2 punkti d a kohaselt esitatud teabe põhjal 31. detsembriks 2022 ja seejärel iga kahe aasta tagant kokkuvõtliku aruande kalapüügivahendite kaotamise kohta.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon tagab, et kontrolliandmebaasist on võimalik saada liikmesriikide esitatud asjakohast teavet direktiivi rakendamise järelevalve kohta.

4.  Komisjon tagab, et kontrolliandmebaasist on võimalik saada liikmesriikide esitatud asjakohast teavet direktiivi rakendamise järelevalve kohta. Komisjon vaatab andmebaasi korrapäraselt läbi, et kontrollida direktiivi rakendamist, ja kui tekib kahtlus, et direktiivi ei rakendata täielikult, juhib sellele parandusmeetmete algatamiseks tähelepanu.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15a ( uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Töötajate koolitus

 

Sadamate ja nende vastuvõturajatiste haldajad tagavad, et kõik nende töötajad saavad oma jäätmekäitlustöö jaoks oluliste teadmiste omandamiseks vajaliku koolituse, pöörates erilist tähelepanu ohtlike materjalidega seotud töötervishoiu ja -ohutuse aspektidele, ning et koolitusnõudeid ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse tehnoloogilisi uuendusi.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning karistuse määramisel tuleb arvesse võtta rikkumise raskusastet ja asjaolu, kas asutus, käitaja, esindaja, kapten või muu asjaomane isik on varem toime pannud sarnaseid rikkumisi.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon korraldab kogemuste vahetamise liikmesriikide ametiasutuste ja ekspertide (sealhulgas erasektorist) vahel käesoleva direktiivi rakendamise kohta liidu sadamates.

Komisjon korraldab kogemuste vahetamise liikmesriikide ametiasutuste ja ekspertide (sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna ja ametiühingute esindajad) vahel käesoleva direktiivi rakendamise kohta liidu sadamates.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid annavad hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] ja pärast seda iga kahe aasta järel komisjonile aru oma parimatest tavadest jäätmete säästvaks käitlemiseks laevadel ja oma sadamates. Kuus kuud pärast iga aruandlustähtaega koostab komisjon nende parimate tavade kohta aruande, milles antakse käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks suuniseid.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20a – lõige 1 – punkt 1 (uus)

Direktiiv 2005/35/EÜ

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 20 a

 

Direktiivi 2005/35/EÜ muudatused

 

Direktiivi 2005/35/EÜ muudetakse järgmiselt.

 

(1)  Artikli 2 punkt 2 asendatakse järgmisega:

2. saasteained — MARPOLi 73/78 I lisaga (nafta) ja II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid) hõlmatud ained;

„2.  saasteained — MARPOLi 73/78 (ajakohastatud versioon) I lisaga (nafta), II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid), IV lisaga (reovesi), V lisaga (prügi) ja VI lisaga (õhusaastega seotud jäätmed) hõlmatud ained;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02005L0035-20091116). Seotud artiklit 20 a (uus) käsitleva uue muudatusettepanekuga, milles tehakse ettepanek muuta laevade põhjustatud merereostuse direktiivis saasteainete mõistet.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20a – lõige 1 – punkt 2 (uus)

Direktiiv 2005/35/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(2)   Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel ei käsitleta rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 I lisa reeglites 15, 34, 4.1 või 4.3 või II lisa reeglites 13, 3.1.1 või 3.1.3 sätestatud tingimustele.

„1.  Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel ei käsitleta rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 (ajakohastatud versioon) I lisa reeglites 15, 34, 4.1 või 4.3, II lisa reeglites 13, 3.1.1 või 3.1.3, IV lisa reeglites 3 ja 11, V lisa reeglites 4, 5, 6 või 7 või VI lisa reeglis 3 sätestatud tingimustele.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02005L0035-20091116). Seotud artiklit 20 a (uus) käsitleva uue muudatusettepanekuga, milles tehakse ettepanek muuta laevade põhjustatud merereostuse direktiivis saasteainete mõistet.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20a – lõige 1 – punkt 3 (uus)

Direktiiv 2005/35/EÜ

Artikkel 5 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(3)   Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.   Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud aladel ei käsitleta reederi, kapteni ega laevapere rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 I lisa reeglis 4.2 või II lisa reeglis 3.1.2 sätestatud tingimustele.

„2.   Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud aladel ei käsitleta reederi, kapteni ega laevapere rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 (ajakohastatud versioon) I lisa reeglis 4.2, II lisa reeglis 3.1.2, IV lisa reeglites 3 ja 11, V lisa reeglites 4, 5, 6 või 7 või VI lisa reeglis 3 sätestatud tingimustele.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02005L0035-20091116). Seotud artiklit 20 a (uus) käsitleva muudatusettepanekuga, milles tehakse ettepanek muuta laevade põhjustatud merereostuse direktiivis saasteainete mõistet.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab käesolevat direktiivi ning esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt seitsme aasta pärast alates selle jõustumisest.

Komisjon hindab käesolevat direktiivi ning esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt nelja aasta pärast alates selle jõustumisest. Komisjon hindab ka, kas Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) tuleks anda käesoleva direktiivi jõustamiseks lisapädevus. See võiks hõlmata artikli 4 kohaste sadama vastuvõtuseadmete ja ‑rajatiste väidetavate puuduste kontrollimist ja uurimist.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Artikli 4 lõikest 3, artikli 5 lõike 2 viimasest lõigust, artikli 6 lõikest 2, artikli 7 lõikest 3 ja artikli 9 lõikest 3 tulenevaid kohustusi täidetakse kooskõlas direktiiviga 2010/65/EL.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. lisa – 1. alapealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sadamate vastuvõtuseadmete ja rajatiste käitamise ja haldamise kulude kategooriad

Sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste käitamise ja haldamise kulude ja puhastulude kategooriad

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. lisa – tabel – veerg 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tulud

 

Laiendatud tootjavastutuse süsteemist ja olemasolevast riiklikust/piirkondlikust rahastamisest tulenev tulu, sh allpool esitatud tuluelemendid.

 

– Segajäätmete kogumine, transport ja käitlemine (laiendatud tootjavastutuse süsteemi alla kuuluvad jäätmed, mida ei suunata eraldi kogumise kanalisse, st koos segaolmejäätmetega kogutud jäätmed);

 

– üldsuse teavitamine ja teadlikkuse suurendamine;

 

– jäätmetekke vältimise meetmed;

 

– prügitekke ennetamine ja prügikäitlus;

 

– laiendatud tootjavastutuse süsteemi jõustamine ja järelevalve (sealhulgas auditeerimine, vastutusest kõrvalehoidjate vastu suunatud meetmed jne);

 

– haldus, kommunikatsioon, andmehaldus ja aruandlus, mis on seotud kollektiivsete kavade käitamisega;

 

– EMKFist eraldatav rahastus;

 

– sadamate muu rahastamine või toetused jäätmete ja kala käitluseks.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Puhastulu

 

Jäätmekäitluskavadest ja riiklikust/piirkondlikust rahastamisest saadav puhastulu, sealhulgas allpool loetletud tuluelemendid.

 

– Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest tulenev rahaline puhastulu;

 

– muust jäätmekäitlusest, näiteks ringlussevõtu kavadest saadav puhastulu;

 

– Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist eraldatavad rahasummad;

 

– sadamate muu rahastamine või toetused jäätmete ja kala käitluseks.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

V lisa – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[sisestage laeva nimi] [sisestage IMO number] [sisestage lipuriigi nimi]

[sisestage laeva nimi] [sisestage IMO number] [sisestage lipuriigi nimi]

tegeleb plaanipärase laevaliiklusega ning külastab sageli ja regulaarselt graafiku või eelnevalt kindlaksmääratud marsruudi kohaselt [sisestage liikmesriigi nimi] asuvaid järgmisi sadamaid:

tegeleb plaanipärase laevaliikluse või kalapüügiretkedega ning külastab sageli ja regulaarselt graafiku või eelnevalt kindlaksmääratud marsruudi kohaselt [sisestage liikmesriigi nimi] asuvaid järgmisi sadamaid:


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Mereprügi ja -reostuse vähendamine on muutunud üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks. Igal aastal satub ookeani 4,8 kuni 12,7 miljonit tonni plastjäätmeid. Ookeanis, merepõhjast kuni kauge Arktikani, leidub praktiliselt igat liiki plastmaterjali. Laialdase kasutamise ja sobimatu kõrvaldamise tõttu on sellest kergest ja vastupidavast materjalist saanud makro- ja mikroplasti kujul oht mereökosüsteemidele. Ehkki suur osa mereprügist pärineb maismaal asuvatest allikatest, saab seda probleemi lahendada üksnes tervikliku lähenemisviisi abil. Seega on plastivaba ja elujõulise ookeani saavutamiseks oluline tegeleda laevadelt tahtlikult või kogemata merre lastud jäätmete ja reovee probleemiga. Seeläbi kaitseme ookeani elutähtsat rolli inimeste heaolu jaoks ka tulevikus.

Direktiiviga 2000/59/EÜ reguleeritakse kaldal toimuvat kõnealust tegevust sätete abil, millega tagatakse sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavus ning neile jäätmete üleandmine. Sellega rakendatakse asjaomaseid rahvusvahelisi norme, näiteks neid, mis on esitatud MARPOLi konventsioonis (rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon). 17 aastat pärast jõustumist tuleb direktiiv põhjalikult läbi vaadata, sest selle kohaldamisala ja määratlused ei ole enam rahvusvahelise raamistikuga kooskõlas ning liikmesriigid tõlgendavad selle peamisi mõisteid erinevalt, mis tekitab osapoolte (laevade, sadamate ja ettevõtjate) hulgas segadust.

Komisjoni mõjuhinnang

Komisjoni mõjuhinnangus tuvastati kaks peamist probleemi ja nende viis põhjust. Kaks peamist probleemi on järgmised: merre heidetavad laevaheitmed ja lastijäätmed ning sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste direktiivi rakendamisega seonduv halduskoormus. Probleemide viis põhjust on: puudulik jäätmete vastuvõtt ja käitlemine sadamate vastuvõturajatistes; ebapiisavad rahalised stiimulid laevaheitmete üleandmiseks; üleandmiskohustuse ebatõhus ja ebapiisav jõustamine; ebajärjekindlad ja vananenud määratlused ja vormid; plaanipärase laevaliiklusega tegelevatele laevadele tehtud erandite ebajärjekindel kohaldamine.

Komisjoni ettepanek

Komisjoni ettepanekul, millega muudetakse direktiivi 2000/59/EÜ, on kaks peamist eesmärki: vähendada laevaheitmete merre heitmist ja vähendada sadamate, sadamakasutajate ja pädevate asutuste halduskoormust. Nende peaeesmärkide saavutamiseks on välja töötatud viis konkreetset eesmärki: tagada piisavate rajatiste kättesaadavus; pakkuda tõhusaid (rahalisi) stiimuleid jäätmete üleandmiseks sadamarajatistes, kehtestades prügi ja passiivselt püütud jäätmete eest 100 % suuruse kaudse tasu; kaotada jõustamise takistused; ühtlustada ja ajakohastada määratlusi ja norme; ühtlustada erandite tegemise eeskirju.

Raportööri seisukoht

•  Raportöör kiidab heaks komisjoni ettepaneku kui osa ringmajandusele ülemineku strateegiast.

•  Raportöör toetab „laevaheitmete“ mõiste üldisemat määratlust, võttes arvesse MARPOLi asjaomaseid lisasid, nii et see hõlmaks ka lastijäätmeid ja heitgaaside puhastussüsteemide jääke (mis koosnevad nii settest kui ka süsteemidest väljajooksvast veest). Nii oleks see MARPOLi määratlustega täielikult kooskõlas ja vastaks paremini IMO standardvormidele ja sertifikaatidele. Raportöör leiab siiski, et teatud lastijäätmetele ja avatud skraberite heitveele tuleks kehtestada täiendavad merre heitmise keelud. Ta julgustab liikmesriike võtma oma territoriaalvetes meetmeid ja nõuab tungivalt, et EL tegutseks selle nimel IMO tasandil.

•  Raportöör teeb ka ettepaneku lisada direktiivi kohaldamisalasse laevaremondi jäätmed ja ballastvee käitlemise, kooskõlas 2017. aasta septembris jõustunud IMO ballastvee käitlemise konventsiooniga.

•  Raportöör toonitab, kui tähtis on vähendada jäätmete teket laeva pardal ja rõhutab, et selles valdkonnas on vaja teadlikkuse tõstmise meetmeid ja positiivseid stiimuleid, näiteks tuleks jäätmekäitlusele laeva pardal kohandada keskkonnahoidlike laevade kontseptsiooni.

•  Kuna kaduma läinud püügivahendite kohta on vähe andmeid, kuid need ohustavad merekeskkonda ja laevade ohutust, soovitab raportöör kehtestada konkreetse kohustuse teatada sadamasse naasmisel püügivahendite kaotamisest.

•  Raportöör juhib tähelepanu passiivselt püütud jäätmetele ja vajadusele stimuleerida mereprügi kogumise projektide elluviimist. Seepärast ei peaks passiivselt püütud jäätmete käitlemise kulusid kandma sadamakasutajad ja kalurid, vaid need tuleks katta alternatiivsete rahastamissüsteemide kaudu, nt jäätmekäitluskavadest või riiklikest vahenditest.

•  Raportöör tunneb muret väikesadamate olukorra pärast, kes võivad sattuda raskustesse, kuna nende vahendid töötajate, struktuuri, organisatsiooni jne näol on piiratud. Selleks et mitte kehtestada ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks väga väikesed sadamad jäätmekava koostamise ja jäätmete vastuvõtmise kviitungite väljastamise kohustusest vabastada.

•  Raportöör märgib, et lähimerevedude laevu võib oodata suur halduskoormus, kui nende eristaatust arvesse ei võeta. Tuleks ette näha võimalus kohaldada seda tüüpi laevadele vähendatud tasusid.

•  Raportöör piiraks kohustust enne kolmandasse riiki sõitmist jäätmed ELi sadamas üle anda nende juhtudega, kui järgmises külastatavas sadamas sobivad rajatised puuduvad.

•  Kuna merre heitmise keelu kontrollimine on suur probleem, teeb raportöör ettepaneku, et kui komisjon direktiivi läbi vaatab, tuleks uurida EMSA rolli käesoleva direktiivi jõustamisel.


LISA: RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUD ISIKUD JA ORGANISATSIOONID

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt ja isikutelt.

Üksus ja/või isik

Hazardous Waste Europe

EUROSHORE

Seas at Risk

Euroopa Meresadamate Organisatsioon (ESPO)

Union des Ports de France

Rotterdami sadam

Hanse-Office, Vertretung der Hansestadt Hamburg und Schleswig-Holsteins bei der EU

Euroopa Ühenduse Reederite Ühingud (ECSA)

Verband Deutscher Reeder (VdR)

Kreeka Laevaomanike Liit

Cruise Lines International Association (CLIA)

Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (Europêche)

Eri liikmesriikide valitsuste esindajad

Euroopa Komisjoni esindajad


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (18.9.2018)

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL

(COM(2018)0033 – C8-0014/2018 – 2018/0012(COD))

Arvamuse koostaja (*): Bas Eickhout

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Laevajäätmete merre heitmine on merekeskkonnale väga ohtlik, see mõjutab inimtervist ning sellel on kulukad majanduslikud tagajärjed. Olgugi et suurem osa mereprügist pärineb maismaalt, on suur osa sellest pärit ka merega seotud allikatest, mis tekitavad ELis keskmiselt hinnanguliselt 32 % ja teatavates ELi merepiirkondades kuni 50 % mereprügist. Laevade tekitatud mereprügi probleemi lahendamiseks esitas komisjon ettepaneku sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste direktiivi läbivaatamiseks.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid kõik sadamad kohaldama põhimõtet, mille kohaselt prügi eest mingisugust eritasu ei nõuta, et laevadel ei oleks majanduslikku ajendit prügi merre heita. Arvamuse koostaja tunneb heameelt, et komisjon on teinud ettepaneku nii suure muudatuse kohta. Prügi merre heitmine ei tohiks laevade jaoks majanduslikult kasulik olla.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt ka selle üle, et kulude eest tasumise süsteeme hakatakse kohaldama ka kalalaevade suhtes. Kalapüügivahendite jaoks ettepanekus aga spetsiaalseid meetmeid ei ole. Samas läheb suur osa võrkudest kaduma (33 %), mille tagajärjel tekib varipüük, mis mõjutab kalavarusid ja põhjustab kahju mereelustikule. Samuti tekitab see suurt majanduslikku kahju, kuna kaotatud võrgud kahjustavad tihti teisi laevu. Arvamuse koostaja leiab, et selle probleemi lahendamiseks on tähtsad kohustuslikud laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Liikmesriigid peaksid kasutama eristavat tasude süsteemi, et edendada hõlpsasti ringlussevõetavate püügivahendite väljatöötamist, ning rakendama uute püügivahendite müügil tagatisraha süsteemi, et soodustada olelusringi lõppu jõudnud seadmete üleandmist.

Peale selle on arvamuse koostaja seisukohal, et kui laev on kaotanud kalapüügivahendeid, peaks kehtima nõue esitada lipuriigi pädevale ametiasutusele selle kohta kogu teave. Teave tuleks olukorra jälgimiseks, probleemide tuvastamiseks ja vahendite tagasitoomise soodustamiseks koguda süstemaatiliselt kesksesse andmebaasi (SafeSeaNet). See aitaks kaasa ka vanade kalapüügivahendite merre heitmise keelu jõustamisele. Nende andmete alusel koostab komisjoni korrapäraseid aruandeid, mille abil saab kaotatud kalapüügivahendid kindlaks teha, et aidata ellu viia väljatoomisprogramme ning teisi meetmeid.

Kalalaevade võrkudesse jääb väga tihti ka jäätmeid. Arvamuse koostaja leiab, et jäätmete sadamasse toimetamist ei tohiks takistada majanduslikud tegurid. Komisjon soovib soodustada passiivselt püütud jäätmete üleandmist sellega, et on lisanud selle 100 % suuruse kaudse tasu süsteemi. Arvamuse koostaja kiidab lisamise heaks, kuid nendib, et see võib kalalaevade üldisi tasusid suurendada. Seepärast on arvamuse koostaja lisanud nõude, et sadama vastuvõtuseadmetes ja -rajatistes passiivselt püütud jäätmete vastuvõtmise ning nende edasise käitlemise kulud kaetaks muudetud sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste direktiivist tulenevatest alternatiivsetest sissetulekuallikatest, näiteks laiendatud tootjavastutuse süsteemid või toetused.

Komisjon on kasutusele võtnud keskkonnahoidlike laevade mõiste, mis tähendab, et pardal oma jäätmeid vähendavate laevade suhtes võib kohaldada vähendatud tasu. Arvamuse koostaja leiab, et miinimumnõudeid tuleb selgitada ja kooskõlastada. Arvamuse koostaja soovitab võtta rea meetmeid, mis on kooskõlas ringmajanduse põhimõtete ja MARPOLi konventsiooni prügi käsitlevate suunistega ning mis on esitatud uues lisas. Nimetatud meetmed ulatuvad jäätmete sorteerimisest ja kogumisest nende tekkekohtades kuni väljaõppe ja ühekordselt kasutatava materjali vältimiseni.

Samuti teeb arvamuse koostaja ettepaneku tagada, et prügi ja õhusaastega seotud jäätmete merre heitmist käsitletaks ELi õigusaktides kuriteona, kui seda tehakse tahtlikult, ettevaatamatuse või ränga hooletuse tõttu, kohustades seeläbi liikmesriike kehtestama asjakohased karistused. Kehtivad erandid peaksid vastama rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis (MARPOL) kehtestatud eranditele.

Peale selle ei käsitleta praeguses komisjoni ettepanekus sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste direktiivi läbivaatamise kohta nafta tootmiseks ja ladustamiseks kasutatavaid avamere kinnitatud ega ujuvplatvorme. 2015. aastal oli Euroopa Liidus 232 umbkaudu 100–200 töötajaga avamere platvormi. Analüütikute järelduste kohaselt kuuluvad need platvormid merel suurte jäätmetekitajate hulka. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku tagada, et ka seal tekkinud jäätmed toimetataks sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL

milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ning muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL

(Seotud artiklit 20 a (uus) käsitleva muudatusettepanekuga, milles tehakse ettepanek muuta laevade põhjustatud merereostuse direktiivis saasteainete mõistet.)

Selgitus

Direktiiviga 2005/35/EÜ sätestatakse eeskirjad saasteainete laevadelt merre heitmise korral rakendatavate karistuste määramiseks. Kehtivas direktiivis 2005/35/EÜ käsitletakse vaid MARPOLi konventsiooni I lisaga (nafta) ja II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid) hõlmatud jäätmeid. Direktiivi tuleks muuta, nii et see hõlmaks ka V lisas (prügi) ja VI lisas (õhusaastega seotud jäätmed) esitatud jäätmete merre heitmist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis (edaspidi „MARPOLi konventsioon“) on kehtestatud üldised laevajäätmete merre heitmise keelud, kuid on reguleeritud ka tingimused, mille kohaselt võib teatavat liiki jäätmeid merekeskkonda heita. MARPOLi konventsiooniga nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid sadamates piisavad vastuvõtuseadmed ja -rajatised.

(2)  Rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis (edaspidi „MARPOLi konventsioon“) on kehtestatud üldised laevajäätmete ning kinnitatud või ujuvplatvormidel tekkinud jäätmete merre heitmise keelud, kuid on reguleeritud ka tingimused, mille kohaselt võib teatavat liiki jäätmeid merekeskkonda heita. MARPOLi konventsiooniga nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid sadamates piisavad vastuvõtuseadmed ja -rajatised.

Selgitus

MARPOLi konventsiooniga reguleeritakse ka kinnitatud ja ujuvplatvormide jäätmeid. Need jäätmed tuleks siia lisada.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Viimase kahekümne aasta jooksul on MARPOLi konventsiooni ja selle lisadesse tehtud olulisi muudatusi, millega kehtestati laevajäätmete merre heitmise rangemad normid ja keelud.

(4)  Viimase kahekümne aasta jooksul on MARPOLi konventsiooni ja selle lisadesse tehtud olulisi muudatusi, millega on kehtestatud rangemad jäätmete üleandmise normid ja laevajäätmete merre heitmise keelud.

Selgitus

MARPOLi konventsioonis käsitletakse ka jäätmete üleandmist sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Sellisest regulatiivsest arengust hoolimata heidetakse jäätmeid ikka veel merre. See toimub mitme teguri koosmõju tõttu – nimelt ei ole sadamates alati piisavalt vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi, sageli on nõuete täitmise tagamine ebapiisav ning puuduvad stiimulid jäätmete üleandmiseks kaldal.

(7)  Sellisest regulatiivsest arengust hoolimata heidetakse jäätmeid ikka veel merre, mis põhjustab suurt keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku kahju. See toimub mitme teguri koosmõju tõttu – nimelt ei ole sadamates alati piisavalt vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi, sageli on nõuete täitmise tagamine ebapiisav ning puuduvad stiimulid jäätmete üleandmiseks kaldal.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Olukord on küll paranenud, kuid eelkõige merematkelaevadel tekib endiselt väga palju toidujäätmeid. Toidujäätmete käitlemiseks tuleb välja töötada eraldi kogumis- ja korduskasutustavad.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Laevajäätmete, sealhulgas mahajäetud kalapüügivahendite liigiti kogumine on nõutav nende täiendava taaskasutamise tagamiseks jäätmete käitlemise ahela järgmises etapis. Sageli eraldatakse jäätmed laevapardal rahvusvaheliste normide ja standardite kohaselt ning liidu õigusaktidega tuleks tagada, et pardal jäätmete eraldamiseks tehtavaid jõupingutusi ei kahjusta see, et kaldal puudub jäätmete liigiti kogumise kord.

(12)  Laevajäätmete, sealhulgas mahajäetud kalapüügivahendite liigiti kogumine on nõutav, et neid saaks järgmises jäätmekäitlusetapis korduskasutusse või ringlusse võtta ning need ei tekitaks mereloomadele ega -keskkonnale kahju. Sageli eraldatakse jäätmed laevapardal rahvusvaheliste normide ja standardite kohaselt ning liidu õigusaktidega tuleks tagada, et pardal jäätmete eraldamiseks tehtavaid jõupingutusi ei kahjusta see, et kaldal puudub jäätmete liigiti kogumise kord. Liikmesriigid peaksid soodustama selliseid liigiti kogumise süsteeme, mis on sadamate võimalusi arvestades sobivaimad.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Jäätmete, nt toidujäätmete, määrdeainete ja kütteõli liigiti kogumist tuleks edasi arendada, et neid saaks ringimajanduse põhimõtete kohaselt korduskasutada.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Olgugi et suurem osa mereprügi tuleb maismaategevusest, on ka laevandussektor, sealhulgas kala- ja väikelaevade sektor, oluline saastaja, kes heidab prügi, sealhulgas plasti ja mahajäetud kalapüügivahendid otse merre.

(13)  Olgugi et suurem osa mereprügi tuleb maismaategevusest, on ka laevandussektor, sealhulgas kala- ja väikelaevade sektor, oluline saastaja, kes heidab prügi, sealhulgas plasti ja mahajäetud kalapüügivahendid otse merre. Komisjoni hinnangul moodustab plast mereprügist üle 80 % ja Euroopa randadest leitud mereprügi hulgas on plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid 27 %, mis teeb aastas 11 000 tonni.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud jäätmete vältimise meetmed, mida liikmesriigid peaksid jäätmetekke vältimiseks võtma. Meetmete otstarve peaks olema ka peatada mereprügi teke, et aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki, mille kohaselt tuleb igasugust merereostust vältida ja märkimisväärselt vähendada.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Kinnitatud ja ujuvplatvormid tekitavad samuti mereprügi ning neilt tuleks nõuda jäätmekäitluskava, mille alusel koguda jäätmeid liigiti ja anda need regulaarselt liidu sadamates üle.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  8. septembril 2017 jõustus IMO 13. veebruari 2004. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade ballastvee ja sette kontrolli ning käitlemise kohta (ballastvee käitlemise konventsioon). Selle konventsiooniga kohustatakse kõiki laevu käitlema ballastvett IMO nõuete kohaselt ning ballastitankide puhastamiseks ja parandamiseks määratud sadamatelt ja terminalidelt nõutakse, et neil peavad olema sette vastuvõtmiseks vajalikud rajatised.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Mereprügi probleemi tõhusaks käsitlemiseks on ülioluline tagada õiged stiimulid jäätmete (eelkõige prügi) üleandmiseks sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse. Seda on võimalik saavutada kulude eest tasumise süsteemi abil, millega nähakse ette kaudne tasu, mis tuleb maksta jäätmete üleandmisest olenemata ja mis peaks tagama õiguse anda jäätmed üle ilma täiendavate otseste tasudeta. Selle süsteemiga tuleks hõlmata ka kala- ja väikelaevade sektorid, arvestades nende osakaalu mereprügi tekkes.

(18)  Mereprügi probleemi tõhusaks käsitlemiseks on ülioluline tagada õiged stiimulid jäätmete (eelkõige prügi) üleandmiseks sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse. Seda on võimalik saavutada kulude eest tasumise süsteemi abil, millega nähakse ette kaudne tasu, mis tuleb maksta jäätmete üleandmisest olenemata ja mis peaks tagama õiguse anda jäätmed üle ilma täiendavate otseste tasudeta. Selle süsteemiga tuleks hõlmata ka kala- ja väikelaevade sektorid, arvestades nende osakaalu mereprügi tekkes. Passiivselt püütud jäätmete üleandmine ei tohiks tekitada kalalaevadele lisakulusid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Väga palju saavad mereprügi aidata vähendada kalurid, kes toovad passiivselt kogutud jäätmed tagasi sadamasse, et neid saaks jäätmetena korrektselt käitlema hakata. Et tavapäraste püügioperatsioonide käigus passiivselt võrkudesse püütud jäätmeid antaks rohkem üle, peaksid liikmesriigid katma kulud, mis kaasnevad nende jäätmete kogumisega sadama vastuvõtuseadmetes ja -rajatises ning nende edasise käitlemisega, kasutades selleks alternatiivsetest sissetulekuallikatest saadavat tulu.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b)  Et mereprügiprobleem lahendada, peaksid liikmesriigid peale selle püüdma koostada strateegia ja kava, kuidas vähendada kalapüügivahendite merre jätmist, ja kasutama selleks näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetust, toetuma struktuurifondidest ja Euroopa territoriaalse koostöö kaudu saadavale toetusele ja kaasama sellesse aktiivselt ka piirkonnad. Samuti tuleks innustada uute haldusvahendite ja heade tavade kasutuselevõttu, nt vahendid ja tavad, mida on kaalutud Aadria merega seotud projektide puhul, mida kaasrahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö raames. Teine võimalus on anda kalalaevadele uus ülesanne tegutseda merevalvuritena.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Jäätmekäitluse kontekstis tuleks keskkonnahoidlike laevade kontseptsiooni edasi arendada nii, et oma jäätmeid pardal vähendavate laevade puhul oleks võimalik rakendada tõhusat preemiasüsteemi.

(19)  Jäätmekäitluse kontekstis tuleks rakendada keskkonnahoidlike laevade kontseptsiooni. Tuleks kehtestada kogu liidus kehtivad ja võimalikult ühtlaselt rakendatavad miinimumnõuded, et laevade puhul, kes vähendavad pardal olevaid jäätmeid keskkonnasäästliku jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse abil kooskõlas parimate tavade ja IMO 2017. aasta suunistega MARPOLi konventsiooni V lisa rakendamiseks, oleks võimalik rakendada tõhusat preemiasüsteemi. Liikmesriigid peaksid innustama kehtestama kohustuslikest standarditest rangemaid jäätmekäitlustavasid.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja sageli on neil majanduslik väärtus. Seetõttu ei peaks lastijäätmeid kulude eest tasumise süsteemide ja kaudse tasu kohaldamisega hõlmama; lastijäätmete üleandmise tasu peaks vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kasutaja maksma asjaomaste poolte vahel sõlmitud lepingupõhise kokkuleppe või muu kohaliku korra alusel.

(20)  Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja sageli on neil majanduslik väärtus. Seetõttu ei peaks lastijäätmeid kulude eest tasumise süsteemide ja kaudse tasu kohaldamisega hõlmama; lastijäätmete üleandmise tasu peaks vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kasutaja maksma asjaomaste poolte vahel sõlmitud lepingupõhise kokkuleppe või muu kohaliku korra alusel. See ei tohiks kehtida aga lastijäätmete kohta, mida ei ole kerge taaskasutada, näiteks sellised suure viskoossusega püsivad hõljuvained nagu parafiin. Sellised ained võivad majanduslikult olla väheväärtustlikud ja seetõttu on oht, et kui neid ei pesta korralikult välja sadama vastuvõturajatises, siis uhutakse need välja merel.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Meresõiduohutuse parandamiseks ja merekeskkonna paremaks kaitsmiseks tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/35/EÜ1a, et liidu õigusaktides käsitletaks ka laevajäätmetest tingitud reostust, mis on määratletud MARPOLi konventsiooni IV–VI lisas, ning tagada, et jäätmete ebaseadusliku merreheitmise eest vastutavatele isikutele määrataks õiglane karistus.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

Selgitus

Direktiiviga 2005/35/EÜ sätestatakse eeskirjad karistuse kohta, mis määratakse saasteainete laevadelt merre heitmise eest. Kehtivas direktiivis käsitletakse vaid MARPOLi konventsiooni I lisaga (nafta) ja II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid) hõlmatud jäätmeid. Direktiivi tuleks muuta, nii et see hõlmaks ka IV lisas (reovesi), V lisas (prügi) ja VI lisas (õhusaastega seotud jäätmed) esitatud jäätmete merre heitmist.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Järelevalvet ja jõustamist tuleks edendada elektroonilisele teatamisele ja teabevahetusele tugineva süsteemi abil. Selleks tuleks direktiivi 2000/59/EÜ alusel loodud teabe- ja järelevalvesüsteemi edasi arendada ning jätkata selle kasutamist olemasolevate elektrooniliste andmesüsteemide, eelkõige liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet) ja kontrolliandmebaasi (THETIS) alusel. Samuti peaks süsteem sisaldama teavet eri sadamates kättesaadavate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kohta.

(24)  Järelevalvet ja jõustamist tuleks edendada elektroonilisele teatamisele ja teabevahetusele tugineva süsteemi abil. Selleks tuleks direktiivi 2000/59/EÜ alusel loodud teabe- ja järelevalvesüsteemi edasi arendada ning jätkata selle kasutamist olemasolevate elektrooniliste andmesüsteemide, eelkõige liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet) ja kontrolliandmebaasi (THETIS) alusel. Samuti peaks süsteem sisaldama teavet eri sadamates kättesaadavate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste ning kaotatud kalapüügivahendite kohta.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut ja edendada pardal jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tavasid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et ajakohastada viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele ja lisadele ning muuta viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele selleks, et vältida vajaduse korral nende rahvusvaheliste õigusaktide muudatuste kohaldamist käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ning töötada välja kriteeriumid keskkonnahoidlike laevade tunnustamiseks eesmärgiga tagada nendele laevadele vähendatud jäätmetasu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(30)  Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut ja edendada pardal jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tavasid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et ajakohastada viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele ja lisadele ning muuta viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele selleks, et vältida vajaduse korral nende rahvusvaheliste õigusaktide muudatuste kohaldamist käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ning muuta kehtivaid häid tavasid ja alt ülespoole suunatud kavasid arvesse võttes keskkonnahoidlike laevade tunnustamise kriteeriumeid, et kehtestada nendele laevadele vähendatud jäätmetasu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  „kinnitatud või ujuvplatvorm“ – avamerel asuv kinnitatud või ujuvplatvorm, sealhulgas puurplatvormid või mis tahes tahkes, vedelas või gaasilises olekus aine või materjali tootmiseks, ladustamiseks, lastimiseks või lossimiseks kasutatavad puurimise, ladustamise, ja väljalaadimise ujuvsüsteemid;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, või püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmed, mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse;

(c)  „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva või kinnitatud või ujuvplatvormi töö käigus või lastimis-, lossimis-, koristustööde või laeva parandamise ajal, sh ballastitankide puhastamise või parandamise käigus tekkinud sete või püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmed, mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  „passiivselt püütud jäätmed“ – püügioperatsioonide ajal võrkudesse tahtmatult püütud jäätmed;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  „lastijäätmed“ – laeva pardal tekile jäävad või lastiruumides oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast lastimise ja lossimise lõpetamist, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid või lastipühkmed kas märjana või kuivana või pesuveest niiskena, välja arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm;

(d)  „lastijäätmed“ – laeva pardal tekile jäävad või lastiruumides või tankides oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast lastimise ja lossimise lõpetamist, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid või lastipühkmed kas märjana või kuivana või pesuveest niiskena, välja arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  „piisav ladustamismaht“ – piisav maht, et ladustada väljasõidu hetkest kuni järgmise sissesõidusadamani pardal kõiki jäätmeid, sealhulgas sõidu ajal tekkivaid jäätmeid;

(l)  „piisav ladustamismaht“ – piisav spetsiaalselt eraldatud maht, et ladustada väljasõidu hetkest kuni järgmise sissesõidusadamani pardal igat liiki jäätmeid, sealhulgas sõidu ajal tekkivaid jäätmeid;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  sadamatel ja terminalidel, kus toimub ballastimahutite puhastamine ja parandamine, on sette vastuvõtmiseks sobivad vastuvõturajatised;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised võimaldavad laevajäätmeid käidelda keskkonda säästval viisil vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja muude jäätmeid käsitlevate liidu õigusaktide nõuetele. Selle saavutamiseks tagavad liikmesriigid laevajäätmete liigiti kogumise sadamates, nagu on nõutud jäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides, eelkõige direktiivis 2008/98/EÜ, direktiivis 2012/19/EL ja direktiivis 2006/66/EÜ. Punkti c kohaldamine ei piira määrusega (EÜ) nr 1069/2009 rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmete kohta kehtestatud rangemate nõuete kohaldamist.

(c)  sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised võimaldavad laevajäätmeid käidelda keskkonda säästval viisil vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja muude jäätmeid käsitlevate liidu õigusaktide nõuetele. Selle saavutamiseks tagavad liikmesriigid laevajäätmete korduskasutuse ja ringlussevõtu hõlbustamiseks jäätmete liigiti kogumise sadamates, nagu on nõutud jäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides, eelkõige direktiivis 2008/98/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ1a, direktiivis 2012/19/EL ja direktiivis 2006/66/EÜ. Punkti c kohaldamine ei piira määrusega (EÜ) nr 1069/2009 rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmete kohta kehtestatud rangemate nõuete kohaldamist.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10);

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Asjaomased sadamavaldajad või, kui nemad seda ei tee, siis asjaomased asutused tagavad, et jäätmete üleandmisel või vastuvõtmisel kohaldatakse piisavaid ohutusmeetmeid, et vältida käesoleva direktiiviga hõlmatud sadamates ohtu inimestele ja keskkonnale.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga sadama jaoks kehtestatakse pärast asjaomaste isikutega, eelkõige sadama kasutajate või nende esindajatega pidevat konsulteerimist asjakohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning viiakse see ellu. Kõnealune konsulteerimine peaks toimuma nii kavade algse koostamise ajal kui ka pärast nende vastuvõtmist, eelkõige juhul, kui artiklitega 4, 6 ja 7 kehtestatud nõuetes on toimunud olulised muudatused. Selliste kavade väljatöötamise üksikasjalikud nõuded on esitatud 1. lisas.

1.  Iga sadama jaoks kehtestatakse pärast asjaomaste isikutega, sh sadama kasutajate või nende esindajatega ja kodanikuühiskonna esindajatega pidevat konsulteerimist asjakohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning viiakse see ellu. Kõnealune konsulteerimine peaks toimuma nii kavade algse koostamise ajal kui ka pärast nende vastuvõtmist, eelkõige juhul, kui artiklitega 4, 6 ja 7 kehtestatud nõuetes on toimunud olulised muudatused. Selliste kavade väljatöötamise üksikasjalikud nõuded on esitatud 1. lisas.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Väga väikesed sadamad, kus käib vähe või harva ainult väikelaevu, võib käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta, kui nende vastuvõtuseadmed ja -rajatised kuuluvad kohaliku omavalitsuse poolt või tema nimel hallatavasse jäätmekäitlussüsteemi ning liikmesriigid, kus need sadamad asuvad, tagavad, et nende sadamate kasutajatele on jäätmekäitlussüsteemi käsitlev teave kättesaadavaks tehtud.

 

Liikmesriigid, kus need sadamad asuvad, teavitavad neid sadamaid elektrooniliselt artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi kaudu.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

3. jagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Laevajäätmete üleandmine

Laevajäätmete merre heitmine ja üleandmine

(Seotud artikli 7 lõike 1 kohta tehtud muudatusettepanekuga.)

Selgitus

Selles jaos tuleks käsitleda ka MARPOLi konventsiooni kohaselt kohaldatavaid jäätmete merre heitmise keeldusid.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Laevajäätmete üleandmine

Laevajäätmete merre heitmine ja üleandmine

(Seotud artikli 7 lõike 1 kohta tehtud muudatusettepanekuga.)

Selgitus

Selles artiklis tuleks käsitleda ka MARPOLi konventsiooni kohaselt kohaldatavaid jäätmete merre heitmise keeldusid.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu sadamat külastava laeva kapten annab enne sadamast lahkumist kõik laeva pardal veetavad laevajäätmed üle sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse MARPOLi konventsioonis sätestatud merreheitenormide kohaselt.

1.  Liidu sadamat külastava laeva kapten annab enne sadamast lahkumist kõik laeva pardal veetavad laevajäätmed vastavalt MARPOLi konventsioonis sätestatud üleandmis- ja merreheitenormidele ning -eeskirjadele üle sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse ega heida jäätmeid pärast sadamast lahkumist merre. Kooskõlas ballastvee käitlemise konventsiooniga kohaldatakse seda nõuet ka ballastitankide puhastamisel ja parandamisel tekkinud sette suhtes.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Kui järgmine sissesõidusadam asub väljaspool liitu või on alust arvata, et järgmises sissesõidusadamas ei ole piisavaid seadmeid ja rajatisi, või kui sadam ei ole teada, nõuab liikmesriik laevalt, et see annaks kõik jäätmed üle enne sadamast lahkumist.

7.  Kui kättesaadava teabe põhjal, sealhulgas käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemist või GISIS-est elektrooniliselt kättesaadava teabe põhjal ei ole võimalik tuvastada, et järgmises sissesõidusadamas oleks piisavad seadmed ja rajatised, või kui sadam ei ole teada, nõuab liikmesriik laevalt, et see annaks kõik jäätmed üle enne sadamast lahkumist.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Kinnitatud või ujuvplatvormi tööd juhtiv isik tagab, et kooskõlas MARPOLi konventsiooniga antakse platvormi jäätmed korrapäraste ajavahemike järel üle sadama vastuvõtuseadmesse või rajatisse.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Liidu sadamat külastava laeva kapten korraldab enne sadamast lahkumist vastavalt MARPOLi konventsiooni II lisale suure viskoossusega püsivate hõljuvainete, sh parafiini eemaldamiseks eelpesu ning eemaldab lossimissadamas kõik jäägid või veesegud, kuni mahuti on tühi ja tühjendustorud jääkidest puhtad.

Selgitus

Kuna reostusennetuse ja -tõrje allkomitee võttis 2018. aasta veebruaris vastu muudatusettepanekute projektid, milles nõutakse suure viskoossusega püsivate hõljuvainete tankide eelpesu, mille lisamist MEPC 73 II lisasse kaalutakse, peaks EL lisama need nõuded läbivaadatud sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste direktiivi, et neist saaksid liidu sätted, millega lisatakse kohustus tagada, et tühjendustorud on jääkidest puhtad. Eriti parafiin uhutakse merre ja see jõuab Euroopa randadesse, kus põhjustab probleeme muu hulgas elusloodusele.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et laevajäätmete (v.a lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga. Nimetatud kulud sisaldavad 4. lisas loetletud elemente.

1.  Liikmesriigid tagavad, et laevajäätmete (sh suure viskoossusega püsivate hõljuvainete lastijäätmed, kuid v.a muud lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga. Nimetatud kulud sisaldavad 4. lisas loetletud elemente.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  selleks et soodustada maksimaalselt MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete, sealhulgas püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmete üleandmist, peab võetav kaudne tasu katma kõik nende jäätmetega seotud sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kulud, et tagada õigus anda jäätmeid üle ilma täiendavate otseste tasudeta;

(c)  selleks et soodustada maksimaalselt MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete, sealhulgas püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmete ja suure viskoossusega püsivate hõljuvainete lastijäätmete üleandmist, peab võetav kaudne tasu katma kõik nende jäätmetega seotud sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kulud, et tagada õigus anda jäätmeid üle ilma täiendavate otseste tasudeta;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  et passiivselt püütud jäätmete sadama vastuvõtuseadmetes ja -rajatistes kogumise ja edasise käitlemise kulud ei jääks sadama kasutajate kanda, katavad liikmesriigid need kulud täielikult 4. lisas loetletud alternatiivsetest sissetulekuallikatest saadava tuluga;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tasusid vähendatakse, kui laeva ehitus, seadmed ja käitus on sellised, et saab tõendada, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult. Kooskõlas artikliga 19 antakse komisjonile õigus määrata delegeeritud õigusaktide abil kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas laev vastab käesolevas lõikes esitatud nõuetele seoses laeva pardal toimuva jäätmekäitlusega.

5.  Tasusid vähendatakse, kui laeva ehitus, seadmed, hanke läbiviimise põhimõtted ja käitus on sellised, et saab tõendada, et laevas tekitatud selle kategooria jäätmete kogused, mille suhtes tasu kohaldatakse, on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult ning kooskõlas lisaga 4 a, mis käsitleb laevu, mis ei ole kalalaevad, ja lisaga 4 b, mis käsitleb kalalaevu. Kooskõlas artikliga 19 antakse komisjonile õigus võtta 4 a ja 4 b lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ühtlustatud miinimunõudeid.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  vabastus ei vähenda meresõiduohutust, ei kahjusta tervist, ei halvenda laeval elu- ega töötingimusi ega kahjusta merekeskkonda;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvate laevade kontrolli puhul tagavad liikmesriigid, et kontrolli tehakse allpool loetletud iga kategooria üksikute laevade koguarvust vähemalt 20 % puhul:

1.  Direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvate laevade kontrolli puhul tagavad liikmesriigid, et kontrolli tehakse allpool loetletud iga kategooria üksikute laevade koguarvust aastas vähemalt 20 % puhul:

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel kontrollitakse alla 100-tonnise kogumahutavusega kalalaevade ja alla 100-tonnise kogumahutavusega väikelaevade puhul, kas käesoleva direktiiviga kohaldatavad nõuded on täidetud, ning tagatakse, et igal aastal kontrollitakse vähemalt 20 % nende kalalaevade ja väikelaevade koguarvust, kes asjaomast liikmesriiki külastavad.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikli 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud kontrolli tulemused salvestatakse käesoleva direktiivi artiklis 15 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

2.  Lõigetes 1 ja 1 a osutatud kontrolli tulemused salvestatakse käesoleva direktiivi artiklis 15 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Selleks et tagada vastavus käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, kehtestavad liikmesriigid selliste kala- ja väikelaevade kontrolli korra, mille kogumahutavus on alla 100.

välja jäetud

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  kalapüügivahendite kaotamise korral vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/20091a artiklike 48 nõutav teave.

 

______________

 

1a Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 | (ELT L 343 22.12.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Et tagada kaotatud kalapüügivahenditest aruandmiseks ühetaolised tingimused, antakse komisjonile rakendamisvolitused määrata kindlaks aruande vorm. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon avaldab lõike 2 punkti d a kohaselt esitatud teabe põhjal 31. detsembriks 2022 ja seejärel iga kahe aasta tagant kaotatud kalapüügivahendite kohta koondaruande.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon tagab, et kontrolliandmebaasist on võimalik saada liikmesriikide esitatud asjakohast teavet direktiivi rakendamise järelevalve kohta.

4.  Komisjon tagab, et kontrolliandmebaasist on võimalik saada liikmesriikide esitatud asjakohast teavet direktiivi rakendamise järelevalve kohta. Komisjon vaatab andmebaasi korrapäraselt läbi, et kontrollida direktiivi rakendamist, ja kui tekib kahtlus, et direktiivi ei rakendata täielikult, juhib sellele parandusmeetmete algatamiseks tähelepanu.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon korraldab kogemuste vahetamise liikmesriikide ametiasutuste ja ekspertide (sealhulgas erasektorist) vahel käesoleva direktiivi rakendamise kohta liidu sadamates.

Komisjon korraldab kogemuste vahetamise liikmesriikide ametiasutuste ja ekspertide (sealhulgas erasektorist ja kodanikuühiskonnast) vahel käesoleva direktiivi rakendamise kohta liidu sadamates.

Selgitus

Kogemusi ei peaks vahetama ainult riikide ametiasutused ja erasektori eksperdid, vaid ka kodanikuühiskonna eksperdid.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid annavad hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] ja pärast seda iga kahe aasta järel komisjonile aru, millised on nende parimad tavad laevadel ja riigi sadamates jäätmete säästvaks käitlemiseks. Kuus kuud pärast iga aruandlustähtaega koostab komisjon nende parimate tavade kohta aruande, milles antakse käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks suuniseid.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 a – lõik 1 – punkt 1 (uus)

Direktiiv 2005/35/EÜ

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikkel 20 a

 

Direktiivi 2005/35/EÜ muudatused

 

Direktiivi 2005/35/EÜ muudetakse järgmiselt.

 

(1)  Artikli 2 punkt 2 asendatakse järgmisega:

2. saasteained — MARPOLi 73/78 I lisaga (nafta) ja II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid) hõlmatud ained;

2.  saasteained — MARPOLi 73/78 (ajakohastatud versioon) I lisaga (nafta), II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid), IV lisaga (reovesi), V lisaga (prügi) ja VI lisaga (õhusaastega seotud jäätmed) hõlmatud ained;

((https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02005L0035-20091116)(Seotud artiklit 20 a (uus) käsitleva uue muudatusettepanekuga, milles tehakse ettepanek muuta laevade põhjustatud merereostuse direktiivis saasteainete mõistet.))

Selgitus

Direktiiviga 2005/35/EÜ sätestatakse eeskirjad karistuse kohta, mis määratakse saasteainete laevadelt merre heitmise eest. Kehtivas direktiivis käsitletakse vaid MARPOLi konventsiooni I lisaga (nafta) ja II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid) hõlmatud jäätmeid. Direktiivi tuleks muuta, nii et see hõlmaks IV lisas (reovesi), V lisas (prügi) ja VI lisas (õhusaastega seotud jäätmed) esitatud jäätmete merre heitmist. Samuti tuleks selliste jäätmete merreheitmist käsitleda kuriteona, kui seda tehakse tahtlikult, ettevaatamatuse või ränga hooletuse tõttu.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 a – lõik 1 – punkt 2 (uus)

Direktiiv 2005/35/EÜ

Artikkel 5 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(2)   Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel ei käsitleta rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 I lisa reeglites 15, 34, 4.1 või 4.3 või II lisa reeglites 13, 3.1.1 või 3.1.3 sätestatud tingimustele.

1.   Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel ei käsitleta rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 (ajakohastatud versioon) I lisa reeglites 15, 34, 4.1 või 4.3, II lisa reeglites 13, 3.1.1 või 3.1.3, IV lisa reeglites 3 ja 11, V lisa reeglites 4, 5, 6 või 7 või VI lisa reeglis 3 sätestatud tingimustele.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02005L0035-20091116)(Seotud artiklit 20 a (uus) käsitleva uue muudatusettepanekuga, milles tehakse ettepanek muuta laevade põhjustatud merereostuse direktiivis saasteainete mõistet.))

Selgitus

Võttes arvesse saasteainete mõiste muutmist, on vaja erandeid selle järgi kohandada. Erandid peaksid vastama MARPOLi konventsioonis sätestatud eranditele.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 a – lõik 1 – punkt 3 (uus)

Direktiiv 2005/35/EÜ

Artikkel 5 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(3)   Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.   Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud aladel ei käsitleta reederi, kapteni ega laevapere rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 I lisa reeglis 4.2 või II lisa reeglis 3.1.2 sätestatud tingimustele.

2.   Saasteainete merreheitmist artikli 3 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud aladel ei käsitleta reederi, kapteni ega laevapere rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 (ajakohastatud versioon) I lisa reeglis 4.2, II lisa reeglis 3.1.2, IV lisa reeglites 3 ja 11, V lisa reeglites 4, 5, 6 või 7 või VI lisa reeglis 3 sätestatud tingimustele.

((https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02005L0035-20091116)(Seotud artiklit 20 a (uus) käsitleva muudatusettepanekuga, milles tehakse ettepanek muuta laevade põhjustatud merereostuse direktiivis saasteainete mõistet.))

Selgitus

Võttes arvesse saasteainete mõiste muutmist, on vaja erandeid selle järgi kohandada. Erandid peaksid vastama MARPOLi konventsioonis sätestatud eranditele. IV, V või VI lisas käsitletavate saasteainete suhtes ei ole põhjust kohaldada väinade, majandusvööndite või avamere puhul kehtivaid erandeid.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. lisa – esimene alapealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sadamate vastuvõtuseadmete ja rajatiste käitamise ja haldamise kulude kategooriad

Sadamate vastuvõtuseadmete ja rajatiste käitamise ja haldamisega seotud kulude ja puhastulude kategooriad

Selgitus

Nimetada tuleks ka puhastulusid. Muu hulgas tuleks neid kasutada passiivselt püütud jäätmetest tulenevate kulude katmiseks.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. lisa – veerg 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Puhastulu

 

Jäätmekäitluskavadest ja riiklikust/piirkondlikust rahastamisest saadav puhastulu, sealhulgas allpool loetletud tuluelemendid.

 

  Laiendatud tootjavastutuse skeemidest saadav rahaline puhastulu;

 

  muust jäätmekäitlusest, näiteks ringlussevõtu kavadest saadav puhastulu;

 

  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist eraldatavad rahasummad;

 

  muud eraldised või muud toetused sadamate jäätmekäitluseks ja kalapüügiks.

Selgitus

Välja tuleks tuua ka puhastulud. Neid tuleks kasutada passiivselt püütud jäätmetest tulenevate kulude katmiseks.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4 a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. LISA

 

NÕUDED ARTIKLI 8 LÕIKES 5 OSUTATUD VÄHENDATUD TASUDE KOHALDAMISEKS MUUDE KUI KALALAEVADE SUHTES

 

Et muu kui kalalaeva suhtes võiks kohaldada vähendatud tasu, peavad olema täidetud järgmised nõuded:

 

a)  prügi vähendamise kava vastuvõtmine, mis hõlmab meetmeid ja korda, et vähendada võimalikult palju selliste materjalide pardale võtmist, millest võivad tekkida jäätmed;

 

b)  meetmete ja korra kehtestamine vahendite ja toiduvarude hankimise käigus tekkiva prügi vähendamiseks, sealhulgas:

 

  suurtes kogustes ostetavate pakendamata vahendite ning ringlussevõetud materjalidest pakendite või korduskasutuspakendite ja -mahutite kasutamine;

 

  ühekordselt kasutatavate topside, söögiriistade, nõude, rätikute, lappide ja muude esmatarbekaupade kasutamise vältimine igal võimalikul juhul;

 

  plastmassist valmistatud või plastmassi pakendatud vahendite kasutamise vältimine, kui need ei ole mõeldud korduskasutamiseks;

 

c)  meetmete ja korra kehtestamine stauimiseks kasutatavate materjalide valimise ning lasti ilmastikuolude eest kaitsmise käigus tekkivate jäätmete vähendamiseks, sealhulgas:

 

  lasti kaitsmiseks püsivate korduskasutatavate katete kasutamine ühekordsete või ringlussevõetavate plastikust katete asemel;

 

  stauimissüsteemide ja -meetodite kasutamine, mille käigus kasutatakse korduskasutatavat pakkimispuitu, maabumiseks kasutatavat ning vooderdus- ja pakkematerjali;

 

d)  jäätmete tekkekohas sorteerimise ja kogumise rakendamine, muu hulgas laeva pardal selgelt märgistatud jäätmemahutite kättesaadavaks tegemine, et koguda ja eraldada prügi selle tekkimise käigus;

 

e)  laevaperele väljaõppe tagamine ja tegutsemiskorra kehtestamine juhusliku või tahtliku jäätmete vetteheitmise piiramiseks;

 

f)  distsiplinaarmenetluste rakendamine ja karistuste kehtestamine seoses töötajate väärkäitumisega, mille tagajärjel heidetakse jäätmed merre.

Selgitus

Nõuded vähendatud tasude kohaldamiseks peaksid olema direktiivi lisas sätestatud. Käesolevad nõuded põhinevad MARPOLi konventsiooni suunistel. Laevapere väljaõpet ja distsiplinaarmenetlusi käsitlevad sätted lisas arvamuse koostaja.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4 b lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. LISA

 

NÕUDED ARTIKLI 8 LÕIKES 5 OSUTATUD VÄHENDATUD TASUDE KOHALDAMISEKS KALALAEVADE SUHTES

 

Et kalalaeva suhtes võiks kohaldada vähendatud tasu, peavad olema täidetud järgmised nõuded:

 

1.  Kõigi kalalaevade puhul:

 

  kalapüügivahendite ja nende osade hankimine, mille väljatöötamisel on võetud arvesse korduskasutamise ja ringlussevõtmise edendamist;

 

  väljaõppe tagamine püügivahendite kaotamise ennetamiseks ja kaotatud püügivahendite tagasitoomiseks;

 

  püügioperatsioonide käigus passiivselt võrkudesse püütud jäätmete üleandmine sadama vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse;

 

2.  Üle 12 meetri pikkuste kalalaevade puhul, lisaks 1. punktile:

 

a)  prügi vähendamise kava vastuvõtmine, mis hõlmab meetmeid ja korda, et vähendada võimalikult palju selliste materjalide pardalevõtmist, millest võivad tekkida jäätmed;

 

b)  meetmete ja korra kehtestamine vahendite ja toiduvarude hankimise käigus tekkiva prügi vähendamiseks, sealhulgas:

 

  suurtes kogustes ostetavate pakendamata vahendite ning ringlussevõetud materjalidest pakendite või korduskasutuspakendite ja -mahutite kasutamine;

 

  ühekordselt kasutatavate topside, söögiriistade, nõude, rätikute, lappide ja muude esmatarbekaupade kasutamise vältimine igal võimalikul juhul;

 

  plastmassist valmistatud või plastmassi pakendatud vahendite kasutamise vältimine, kui need ei ole mõeldud korduskasutamiseks;

 

c)  meetmete ja korra kehtestamine stauimiseks kasutatavate materjalide valimise ning lasti ilmastikuolude eest kaitsmise käigus tekkivate jäätmete vähendamiseks, sealhulgas:

 

  lasti kaitsmiseks püsivate korduskasutatavate katete kasutamine ühekordsete või ringlussevõetavate plastikust katete asemel;

 

  stauimissüsteemide ja -meetodite kasutamine, mille käigus kasutatakse korduskasutatavat pakkimispuitu, maabumiseks kasutatavat ning vooderdus- ja pakkematerjali;

 

d)  jäätmete tekkekohas sorteerimise ja kogumise rakendamine, muu hulgas laeva pardal selgelt märgistatud jäätmemahutite kättesaadavaks tegemine, et koguda ja eraldada prügi selle tekkimise käigus;

 

e)  laevaperele väljaõppe tagamine ja tegutsemiskorra kehtestamine juhusliku või tahtliku jäätmete vetteheitmise piiramiseks;

 

f)  distsiplinaarmenetluste rakendamine ja karistuste kehtestamine seoses töötajate väärkäitumisega, mille tagajärjel heidetakse jäätmed merre;

 

3.  Kalalaevade puhul, mille pikkus on alla 12 meetri ning mis tegutsevad üksnes oma riigi territoriaalmerel või mis ei veeda kunagi merel korraga kauem kui 24 tundi:

 

  kaotatud püügivahendite tagasitoomiseks vajaliku varustuse olemasolu pardal.

Selgitus

Tasude vähendamiseks nõutavad kriteeriumid peaksid olema direktiivi lisas sätestatud. Mõningaid nõudeid tuleks kohaldada kõikide kalalaevade puhul ning osad peaksid lisanduma vaid keskmise suurusega/suurte kalalaevade või väikeste kalalaevade puhul. Selleks et nende suhtes oleks võimalik kohaldada tasude vähendamist, peaksid kõik kalalaevad hankima korduskasutatavad ja ringlussevõetavad võrgud. Keskmise suurusega/suured kalalaevad peaksid võtma kasutusele MARPOLi konventsioonil põhinevad prügi vähendamise meetmed. Väikestel kalalaevadel peaks olema stiimul kaotatud püügivahendite tagasitoomiseks vajaliku varustuse olemasoluks pardal.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks

Viited

COM(2018)0033 – C8-0014/2018 – 2018/0012(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

5.2.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

5.2.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

31.5.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Bas Eickhout

7.3.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.6.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

1

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Catherine Bearder, Simona Bonafè, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, José Inácio Faria, Elisabetta Gardini, Arne Gericke, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Jean-François Jalkh, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Jiří Maštálka, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, John Procter, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Linnéa Engström, Elena Gentile, Carolina Punset, Bart Staes, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Santiago Fisas Ayxelà, Tonino Picula, Lieve Wierinck

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Catherine Bearder, Carolina Punset, Lieve Wierinck

GUE/NGL

Jiří Maštálka

PPE

Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Santiago Fisas Ayxelà, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Giovanni La Via, Peter Liese, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean

S&D

José Blanco López, Simona Bonafè, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Jo Leinen, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Tonino Picula, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Marco Affronte, Margrete Auken, Linnéa Engström, Davor Škrlec, Bart Staes

1

ECR

John Procter

6

0

ECR

Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha

ENF

Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh

PPE

Elisabetta Gardini

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (13.7.2018)

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL

(COM(2018)0033 – C8-0014/2018 – 2018/0012(COD))

Arvamuse koostaja: Cláudia Monteiro de Aguiar

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) ÜRO kestliku arengu eesmärgiga nr 14 juhitakse tähelepanu mere reostumise ja toitainetega saastumise, ressursside ammendumise ja kliimamuutuste ohtudele, mida põhjustab peamiselt inimeste tegevus. Sellised ohud seavad veelgi suurema surve alla keskkonnasüsteemid, nagu bioloogilise mitmekesisuse ja looduslikud infrastruktuurid, tekitades samal ajal ülemaailmseid sotsiaal-majanduslikke probleeme, sealhulgas tervise-, ohutus- ja finantsriske. Euroopa Liit peab töötama selle nimel, et kaitsta mereliike ja toetada inimesi, kes sõltuvad ookeanidest, olgu siis tegemist tööhõive, ressursside või vaba aja veetmisega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Tuleks tunnustada kalandussektori algatusi, mille eesmärk on vähendada kalandusjäätmeid või korjata kokku plastjäätmeid, sealhulgas kaotatud kalapüügivahendeid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud peamised jäätmekäitluse põhimõtted, sealhulgas „saastaja maksab“ põhimõte ja jäätmehierarhia, mille puhul on pigem nõutav jäätmete korduskasutamine ja ringlussevõtt kui jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise muud vormid, ning nõutakse jäätmete liigiti kogumise süsteemide loomist. Need kohustused kehtivad ka laevajäätmete käitlemise puhul.

(11) Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud peamised jäätmekäitluse põhimõtted, sealhulgas „saastaja maksab“ põhimõte ja jäätmehierarhia, mille puhul on pigem nõutav jäätmete korduskasutamine ja ringlussevõtt kui jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise muud vormid, ning nõutakse jäätmete liigiti kogumise süsteemide loomist. Peale selle on liidu jäätmealaste õigusaktide juhtpõhimõtteks laiendatud tootjavastutuse kontseptsioon, mille kohaselt tootjad vastutavad oma toodete keskkonnamõju eest kogu nende olelusringi vältel. Need kohustused kehtivad ka laevajäätmete käitlemise puhul.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18 a) Teatavates liikmesriikides on loodud kavad, et rahastada kulusid, mis kaluritel võivad tekkida püügivahendite jäätmete või aktiivselt ja passiivselt püütud jäätmete kaldaletoimetamisel. Neid kavasid võiks toetada laiendatud tootjavastutuse süsteemidega, mis võiksid täiendada käesoleva direktiivi kohaseid kulude eest tasumise süsteeme. Sellised kulude eest tasumise süsteemid ei tohiks vähendada kalalaevade ja sadamakogukondade osalemist olemasolevates aktiivselt ja passiivselt püütud jäätmete üleandmise kavades.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b) Tavapäraste püügioperatsioonide käigus passiivselt võrkudesse püütud jäätmete üleandmise edendamiseks peaksid liikmesriigid katma kulud, mis kaasnevad nende jäätmete kogumisega sadama vastuvõtuseadmetes ja -rajatises ning nende edasise käitlemisega, kasutades selleks alternatiivsetest sissetulekuallikatest saadavat tulu.

Selgitus

On oluline, et kõnealune direktiiv käsitleks ka passiivselt püütud jäätmeid. Passiivselt püütud jäätmete üleandmine ei tohiks tekitada kalalaevadele lisakulusid. Passiivselt püütud jäätmete sadama vastuvõtuseadmetes ja -rajatistes kogumise ning edasise käitlemise kulud tuleks katta alternatiivsetest sissetulekuallikatest.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Jäätmekäitluse kontekstis tuleks keskkonnahoidlike laevade kontseptsiooni edasi arendada nii, et oma jäätmeid pardal vähendavate laevade puhul oleks võimalik rakendada tõhusat preemiasüsteemi.

(19) Jäätmekäitluse kontekstis tuleks rakendada keskkonnahoidlike laevade kontseptsiooni. Tuleks kehtestada kogu liidus kehtivad miinimumnõuded, et oma jäätmeid pardal vähendavate laevade puhul oleks võimalik rakendada tõhusat preemiasüsteemi kooskõlas parimate tavade ja IMO 2017. aasta suunistega MARPOLi konventsiooni V lisa rakendamiseks. Jäätmete vähendamine saavutatakse peamiselt jäätmete tõhusa eraldamisega laeva pardal kooskõlas IMO suunistega MARPOLi V lisa kohta ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni välja töötatud standarditega.

Selgitus

Keskkonnahoidlike laevade kontseptsiooni tuleks rakendada kohe, eriti kuna selged suunised selleks on juba olemas.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Plastist kalapüügivahendite ringlussevõtu potentsiaal suur, eriti kui need on vastavalt välja töötatud. Seepärast tuleks „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt luua laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et rahastada kalapüügivahenditest ja nende osadest tekkinud jäätmete toimivat käitlemist ning saavutada kõrge kogumismäär.

Selgitus

Laiendatud tootjavastutuse nõuded tuleks kehtestada ka kalapüügivahenditele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32 a)   Sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste piisavuse tagamisel piirkondades, mis ei pruugi suuta nõudeid täita, tuleb arvestada äärepoolseimate piirkondade eripära, mida tunnustatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Nende eristaatust tuleb seetõttu arvesse võtta. Seepärast peab liikmesriikidel olema võimalik vastu võtta konkreetseid rahastamismeetmeid, millega tagatakse piisavate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste olemasolu.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, või püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmed, mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse;

(c)  „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal ning mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse;

Selgitus

Kõik kalapüügiga seotud jäätmed tuleks määratleda, et tagada ebaõiglaste kohustuste käsitlemine, nagu pardal toimuva tegevusega seotud kalandusjäätmed.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  „kalalaevade jäätmed“ – kõik jäätmed, mis tekivad kalalaeva töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal ning mis kuuluvad otseselt ja individuaalselt MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, kuid välja arvatud värsked terved või mittevärsked kalad, mis on saadud püügireisi ajal või vesiviljelustegevuse käigus;

Selgitus

Kõik kalapüügiga seotud jäätmed tuleks määratleda, et tagada ebaõiglaste kohustuste käsitlemine, nagu pardal toimuva tegevusega seotud kalandusjäätmed.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  „passiivselt kogutud jäätmed“ – jäätmed, mis kogunevad kalapüügi käigus võrkudesse;

Selgitus

Kõik kalapüügiga seotud jäätmed tuleks määratleda, et tagada ebaõiglaste kohustuste käsitlemine, nagu pardal toimuva tegevusega seotud kalandusjäätmed.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c)  „aktiivselt kogutud jäätmed“ – jäätmed, mida kogutakse reiside ajal, mis ei ole ette võetud kalapüügiks, vaid ainuüksi mereprügi eemaldamiseks merest;

Selgitus

Kõik kalapüügiga seotud jäätmed tuleks määratleda, et tagada ebaõiglaste kohustuste käsitlemine, nagu pardal toimuva tegevusega seotud kalandusjäätmed.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  „püügireis“ – kalalaeva reis, mille kestel tegeldakse kalapüügiga ning mis algab kalalaeva lahkumisel sadamast ja lõpeb jõudmisel lähtesadamasse või muusse sadamasse, kus toimub lossimine;

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid loovad kalapüügivahendite ja kalapüügivahendite osade laiendatud tootjavastutuse süsteemid, mis vastavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 8a sätestatud miinimumnõuetele ning hõlmavad eristavaid rahalisi toetusi, millega soodustatakse ringlussevõttu edendavate kalapüügivahendite turule laskmist.

Selgitus

Liikmesriigid peaksid kooskõlas läbivaadatud jäätmete raamdirektiivis sätestatud miinimumnõuetega võtma vastu kohustuslikud laiendatud tootjavastutuse süsteemid kalasadamates ning neid rakendama, asetades rõhku eristavale tasude süsteemile, et edendada hõlpsalt ringlussevõetavate püügivahendite väljatöötamist.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a.  Võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära, mida tunnustatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, on liikmesriikidel võimalik vastu võtta konkreetseid rahastamismeetmeid, millega tagatakse piisavate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste olemasolu. Lisaks on võimalik teha liikmesriikidele nende äärepoolseimate piirkondade puhul eespool nimetatud kohustustest kaheaastane erand, kui leitakse, et need piirkonnad ei suuda tagada sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste piisavust.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

See nõue ei kehti mehitamata väikesadamate või kaugel asuvate sadamate puhul, kui liikmesriik, kus selline sadam asub, on nimetatud teabe esitanud elektrooniliselt käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

See nõue ei kehti mehitamata, väikeste sadamate või kaugel asuvate sadamate puhul, kui liikmesriik, kus selline sadam asub, on nimetatud teabe esitanud elektrooniliselt käesoleva direktiivi artiklis 14 osutatud teabe-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi vastavas osas.

Selgitus

Kui laev annab oma jäätmed üle puhkepäeval või väljaspool tavapärast tööaega väikesadamas, on sellises sadamas tõenäoliselt liiga vähe töötajaid ning laev ei pruugi jäätmete vastuvõtmise kviitungit saada.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Kui kaotatud kalapüügivahendit ei ole võimalik päästa, teeb laeva kapten püügipäevikusse selle kohta märke. Lipuliikmesriigi pädev asutus teavitab sellest rannikuliikmesriigi pädevat asutust.

 

Liikmesriigid koguvad ja registreerivad kaotatud kalapüügivahendite kohta esitatud teavet ning edastavad selle igal aastal komisjonile.

Selgitus

Vastutava TRAN-komisjoni raporti projekt sisaldab sarnaseid nõudeid, kuid see hõlmab komisjonile volituste delegeerimist teavitamise vormi kohta. Nõuete kohandamisega kalanduskontrolli käsitleva määruse ettepaneku (COM(2018) 368 final) artikli 1 punkti 42 sõnastusega välditakse niisiis võimalike eri nõuete loomist.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Kui järgmine sissesõidusadam asub väljaspool liitu või on alust arvata, et järgmises sissesõidusadamas ei ole piisavaid seadmeid ja rajatisi, või kui sadam ei ole teada, nõuab liikmesriik laevalt, et see annaks kõik jäätmed üle enne sadamast lahkumist.

7. Kui järgmine sissesõidusadam asub väljaspool liitu ja on alust arvata, et järgmises sissesõidusadamas ei ole piisavaid seadmeid ja rajatisi, või kui sadam ei ole teada, nõuab liikmesriik laevalt, et see annaks kõik jäätmed üle enne sadamast lahkumist.

Selgitus

Rääkimata sellest, et laevadel võib olla piisav ladustamismaht, et tööd jätkata, ilma et neil oleks vaja jäätmed osaliselt üle anda, on eelkõige Brexitit arvesse võttes liiga range nõuda, et laevad annaksid kõik jäätmed üle Euroopa Liidu sadamas, enne kui nad sealt lahkuvad. Näiteks ei saaks seda erandit kohaldada kalalaeva suhtes, mis lahkub Prantsusmaalt, lossib kala Ühendkuningriigi sadamas ja pöördub lähtesadamasse tagasi. Sama kehtib äärepoolseimate piirkondade puhul.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et laevajäätmete (v.a lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga. Nimetatud kulud sisaldavad 4. lisas loetletud elemente.

1. Liikmesriigid tagavad, et laevajäätmete (v.a lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasu, jäätmekäitluskavadest saadava tulu ja muude vahendite kombinatsiooniga. Nimetatud kulud ja tulud on loetletud 4. lisas.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  selleks et soodustada maksimaalselt MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete, sealhulgas püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmete üleandmist, peab võetav kaudne tasu katma kõik nende jäätmetega seotud sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kulud, et tagada õigus anda jäätmeid üle ilma täiendavate otseste tasudeta;

(c)  selleks et soodustada maksimaalselt MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete üleandmist, ei kohaldata kalalaevade aktiivselt ja passiivselt kogutud jäätmete suhtes käesolevas direktiivis sätestatud otsetasu korda. Võetav kaudne tasu peab katma kõik nende jäätmetega seotud sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kulud, et tagada õigus anda jäätmeid üle ilma täiendavate otseste tasudeta.

 

Riiklikul ja piirkondlikul tasandil võib kehtestada ja rahastada täiendavaid meetmeid, et vähendada kulusid ja pakkuda kaluritele stiimuleid aktiivseks ja passiivseks jäätmekogumiseks.

 

Selleks et passiivselt püütud jäätmete sadama vastuvõtuseadmetes ja -rajatistes kogumise ja edasise käitlemise kulud ei jääks sadama kasutajate kanda, katavad liikmesriigid need kulud täielikult 4. lisas loetletud alternatiivsetest sissetulekuallikatest saadava tuluga;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tasud võib diferentseerida muu hulgas ka olenevalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest ning liikluse liigist, millega laev tegeleb, ning väljaspool sadama tavalist tööaega osutatud teenustest.

4. Tasud võib diferentseerida muu hulgas ka olenevalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest, keskkonnahoidliku laeva tunnustusest ning liikluse liigist, millega laev tegeleb, 3. lisas määratletud eri jäätmeliikidest ja -kategooriatest, sadama liigist sõltuvatest eri vastuvõtuviisidest ning väljaspool sadama tavalist tööaega osutatud teenustest.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tasusid vähendatakse, kui laeva ehitus, seadmed ja käitus on sellised, et saab tõendada, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult. Kooskõlas artikliga 19 antakse komisjonile õigus määrata delegeeritud õigusaktide abil kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas laev vastab käesolevas lõikes esitatud nõuetele seoses laeva pardal toimuva jäätmekäitlusega.

5. Tasusid vähendatakse, kui laeva ehitus, seadmed ja käitus on sellised, et saab tõendada, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad või neid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult, rakendades laeva pardal jäätmete eraldamise süsteemi kooskõlas riiklike või piirkondlike ametiasutuste kehtestatud käitluskavadega. Kooskõlas artikliga 19 antakse komisjonile õigus määrata delegeeritud õigusaktide abil kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas laev vastab käesolevas lõikes esitatud nõuetele seoses laeva pardal toimuva jäätmekäitlusega.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  punktis b esitatud korra olemasolu tõendab sadamaga või jäätmekäitlejaga sõlmitud leping, jäätmete vastuvõtmise kviitungid ja kinnitus, et korra on heaks kiitnud kõik laeva teekonnale jäävad sadamad. Jäätmete üleandmise ja tasu maksmise kord peab olema kehtestatud liidu sadamas, et seda loetaks käesoleva lõike kohaselt piisavaks tõendiks.

(c)  punktis b esitatud korra olemasolu tõendavad sadamaga või jäätmekäitlejaga sõlmitud leping ja jäätmete vastuvõtmise kviitungid. Jäätmete üleandmise ja tasu maksmise kord peab olema kehtestatud liidu sadamas, et seda loetaks käesoleva lõike kohaselt piisavaks tõendiks.

Selgitus

Kohustus, mille kohaselt kõik laeva teekonnale jäävad sadamad peavad sõnaselgelt aktsepteerima ja kinnitama, et laev on otsustanud jäätmekava kohaselt oma jäätmed teatavas sadamas üle anda, suurendab tarbetult bürokraatiat ja nii kalalaevade kui ka sadamavaldajate töökoormust ega toeta käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a (uus)

 

Liikmesriikide korraldused

 

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik kalalaevasid vastu võtvad sadamad (v.a kauged või ainult väikese kalalaevade arvuga sadamad) kehtestavad prügi püüdmise algatused, et soodustada tavapärase püügitegevuse käigus passiivselt püütud jäätmete kogumist ja mõõtmist. 

 

2. Sellised kavad tuleks kehtestada kooskõlas suunistega, mis on sätestatud Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni soovituses 2016/1 mereprügi vähendamise kohta prügi püüdmise algatuste elluviimise kaudu. 

 

3. Liikmesriigid võivad luua riikliku fondi ja seda hallata, et toetada passiivselt püütud jäätmete kogumist kalalaevadelt. Fondi võib kasutada prügi püüdmise algatuste toimimise tagamiseks, sealhulgas laevade varustamiseks spetsiaalsete jäätmehoidlatega, passiivselt püütud jäätmete seireks, haridusotstarbeks ja algatuses vabatahtliku osalemise edendamiseks, jäätmekäitluse kuludeks ning selliste kavade toimimiseks vajalike töötajatega seotud kulude katmiseks. 

 

4. Liikmesriigid peavad tagama, et andmed kogutud passiivselt püütud jäätmete koguste kohta koondatakse riiklikku või piirkondlikku andmebaasi ning neid säilitatakse järelevalve ja hindamise eesmärkidel. Liikmesriigid teavitavad komisjoni riiklike fondide loomisest hiljemalt 31. detsembril [kaks aastat pärast vastuvõtmist] ja esitavad seejärel iga kahe aasta tagant aruande käesoleva artikli kohaselt rahastatud tegevuse kohta.

Selgitus

Fishing for litter initiatives were first launched in 2002 in Sweden. Quantities of waste collected by such schemes can be substantial. The OSPAR Convention adopted guidelines on how to develop a fishing for litter project (OSPAR Agreement 2017-08). Such schemes are voluntary but require significant engagement to ensure that vessel crew participate in the scheme. Fishing vessels must be provided with a large, sturdy bag to separately collect waste that has been passively fished, and once back at port the waste should be weighed and the data collected before disposal. Due to the monetary cost involved in the establishment and running of such schemes, it is possible that the 100% indirect fee for garbage delivery fees in ports could be increased substantially to cover these costs. As most of the passively fished waste would not have originated from fishing activities, there is an argument that fishing vessels should not be obliged to pay for it. Indeed if they were this would provide an incentive to not participate in such activities. A national fund would spread the costs for fishing for litter across all maritime users in that area.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 b

 

Laiendatud tootjavastutus

 

Liikmesriigid kehtestavad kalapüügivahendeid ja kalapüügivahendite osi käsitlevad laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 8a sätestatud miinimumnõuetele hõlmavad need süsteemid eristavat tasu, millega soodustatakse korduskasutamiseks ja ringlussevõtmiseks välja töötatud ja ette valmistatud kalapüügivahendite turule laskmist.

Selgitus

Liikmesriigid peaksid kooskõlas läbivaadatud jäätmete raamdirektiivis sätestatud miinimumnõuetega võtma vastu kohustuslikud laiendatud tootjavastutuse süsteemid ning neid rakendama, asetades rõhku eristavale tasude süsteemile, et edendada hõlpsalt ringlussevõetavate püügivahendite väljatöötamist.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. lisa – tabel – veerg 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tulud

 

Laiendatud tootjavastutuse süsteemist ja olemasolevast riiklikust/piirkondlikust rahastamisest tulenev tulu, sh allpool esitatud tuluelemendid.

 

– Segajäätmete kogumine, transport ja käitlemine (laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmed, mida ei suunata eraldi kogumise kanalisse, st koos segaolmejäätmetega kogutud jäätmed);

 

– üldsuse teavitamine ja teadlikkuse suurendamine;

 

– jäätmetekke vältimise meetmed;

 

– prügitekke ennetamine ja prügikäitlus;

 

– laiendatud tootjavastutuse süsteemi jõustamine ja järelevalve (sealhulgas auditeerimine, vastutusest hoidujate vastu suunatud meetmed jne);

 

– haldus, kommunikatsioon, andmehaldus ja aruandlus, mis on seotud kollektiivsete kavade käitamisega;

 

– Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist eraldatav rahastus;

 

– sadamate muu rahastamine või toetused jäätmete ja kala käitluseks.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. lisa – alapealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sadamate vastuvõtuseadmete ja rajatiste käitamise ja haldamise kulude kategooriad

Sadamate vastuvõtuseadmete ja rajatiste käitamise ja haldamisega seotud kulude ja puhastulude kategooriad

Selgitus

Oleks soovitatav märkida ka puhastulud, kuna neid tuleks kasutada muu hulgas passiivselt püütud jäätmetega kaasnevate kulude katmiseks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. lisa – tabel – veerg 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Puhastulu

 

Jäätmekäitluskavadest ja riiklikust/piirkondlikust rahastamisest tulenev puhastulu, sh allpool esitatud tuluelemendid.

 

– Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest tulenev rahaline puhastulu;

 

– jäätmekäitlusest, näiteks ringlussevõtu kavadest tulenev muu puhastulu;

 

– Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist eraldatav rahastus;

 

– sadamate muu rahastamine või toetused jäätmete ja kala käitluseks.

Selgitus

Oleks soovitatav märkida ka puhastulud, kuna neid tuleks kasutada muu hulgas passiivselt püütud jäätmetega kaasnevate kulude katmiseks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

5. lisa – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[sisestage laeva nimi] [sisestage IMO number] [sisestage lipuriigi nimi]

[sisestage laeva nimi] [sisestage IMO number] [sisestage lipuriigi nimi]

tegeleb plaanipärase laevaliiklusega ning külastab sageli ja regulaarselt graafiku või eelnevalt kindlaksmääratud marsruudi kohaselt [sisestage liikmesriigi nimi] asuvaid järgmisi sadamaid:

tegeleb plaanipärase laevaliikluse või püügireisidega ning külastab sageli ja regulaarselt graafiku või eelnevalt kindlaksmääratud marsruudi kohaselt [sisestage liikmesriigi nimi] asuvaid järgmisi sadamaid:

Selgitus

On ilmne, et direktiivis keskendutakse peamiselt meretranspordile, kuid kala- ja väikelaevadega tehakse ka plaanilisi reise koos sagedaste ja regulaarsete sadamakülastustega, mille puhul tuleks võimaldada vabastada laev jäätmete kohustuslikku üleandmist, jäätmetest eelteatamist ja teatavates marsruudil asuvates sadamates kohustusliku tasu maksmist käsitlevate nõuete täitmisest.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks

Viited

COM(2018)0033 – C8-0014/2018 – 2018/0012(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

5.2.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

19.4.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Cláudia Monteiro de Aguiar

20.3.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.3.2018

20.6.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Alain Cadec, Richard Corbett, Linnéa Engström, João Ferreira, Sylvie Goddyn, Mike Hookem, Ian Hudghton, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Annie Schreijer-Pierik, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Giuseppe Ferrandino, Francisco José Millán Mon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Deirdre Clune, Dieter-Lebrecht Koch, Fernando Ruas, Wim van de Camp

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22

+

ALDE

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

ECR

Peter van Dalen, Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić

PPE

Alain Cadec, Wim van de Camp, Deirdre Clune, Dieter-Lebrecht Koch, Werner Kuhn, Francisco José Millán Mon, Fernando Ruas, Annie Schreijer-Pierik

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Nicola Caputo, Giuseppe Ferrandino, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

VERTS/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström, Ian Hudghton

1

EFDD

Mike Hookem

3

0

ENF

Sylvie Goddyn

GUE/NGL

João Ferreira, Liadh Ní Riada

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks

Viited

COM(2018)0033 – C8-0014/2018 – 2018/0012(COD)

EP-le esitamise kuupäev

16.1.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

5.2.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

5.2.2018

PECH

19.4.2018

 

 

Kaasatud komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

31.5.2018

 

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Gesine Meissner

19.2.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.7.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Innocenzo Leontini, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Renaud Muselier, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Francisco Assis, Jakop Dalunde, Michael Detjen, Maria Grapini, Ryszard Antoni Legutko, Marek Plura

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Angel Dzhambazki, John Howarth, Clare Moody

Esitamise kuupäev

15.10.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

46

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Angel Dzhambazki, Ryszard Antoni Legutko, Peter Lundgren, Kosma Złotowski, Peter van Dalen

EFDD

Daniela Aiuto

ENF

Marie-Christine Arnautu, Georg Mayer

GUE/NGL

Tania González Peñas, Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Dieter-Lebrecht Koch, Innocenzo Leontini, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Renaud Muselier, Markus Pieper, Marek Plura, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp

S&D

Francisco Assis, Inés Ayala Sender, Isabella De Monte, Michael Detjen, Ismail Ertug, Maria Grapini, John Howarth, Bogusław Liberadzki, Clare Moody, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Claudia Țapardel, Janusz Zemke

VERTS/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

2

ECR

Jacqueline Foster

EFDD

Jill Seymour

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 6. november 2018Õigusalane teave