Menetlus : 2018/0166R(APP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0358/2018

Esitatud tekstid :

A8-0358/2018

Arutelud :

PV 13/11/2018 - 2
CRE 13/11/2018 - 2

Hääletused :

PV 14/11/2018 - 14.1
CRE 14/11/2018 - 14.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0449

VAHERAPORT     
PDF 1703kWORD 279k
7.11.2018
PE 626.946v02-00 A8-0358/2018

mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(COM(2018)0322 – C8-0000/2018 – 2018/0166R(APP))

Eelarvekomisjon

Kaasraportöörid: Jan Olbrycht, Isabelle Thomas, Janusz Lewandowski, Gérard Deprez

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(COM(2018)0322 – C8-0000/2018 – 2018/0166R(APP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta teatist „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ (COM(2018)0321),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322), ja komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekuid Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (COM(2018)0325, COM(2018)0326, COM(2018)0327 ja COM(2018)0328),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut, mis käsitleb institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2018)0323),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta ning resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(2),

–  võttes arvesse Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist Euroopa Parlamendi poolt 4. oktoobril 2016(3) ja nõukogu poolt 5. oktoobril 2016(4),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, mis jõustus 1. jaanuaril 2016,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(5),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 5,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni vaheraportit, väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamust ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0358/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt peab liit end varustama oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega;

B.  arvestades, et kehtiv 2014.–2020. aasta finantsraamistik on esimene, mis on nii kulukohustuste kui maksete assigneeringute poolest eelmisest väiksem; arvestades, et kuna mitmeaastane finantsraamistik ja valdkondlikud õigusaktid võeti vastu väga hilja, oli uusi programme väga keeruline ellu viima hakata;

C.  arvestades, et kiiresti sai selgeks, et vastu võetud mitmeaastasest finantsraamistikust ei piisa paljudele kriisidele ja uutele rahvusvahelistele kohustustele reageerimiseks ja uute poliitiliste ülesannete lahendamiseks, mida vastuvõtmisel sellesse ei lisatud ja/või ei osatud ette näha; arvestades, et vajalike rahasummade tagamiseks on tulnud mitmeaastane finantsraamistik ülemmääradeni ära kasutada ja rakendada pärast olemasolevate varude ammendumist muu hulgas enneolematult suures ulatuses ka paindlikkussätteid ja erivahendeid; arvestades, et väga tähtsate ELi teadus- ja taristuprogrammide eelarvet tuli juba kaks aastast pärast nende vastuvõtmist lausa kärpida;

D.  arvestades, et finantsraamistiku läbivaatamisel, mida alustati 2016. aasta lõpus, tehti kindlaks, et kehtivate paindlikkussätete kasutusvõimalusi tuleb tingimata suurendada, kuid finantsraamistiku ülemmäärasid ei muudetud; arvestades, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu hindasid läbivaatamise edukaks;

E.  arvestades, et uue finantsraamistiku kindlaksmääramine on 27 riigiga liidu jaoks väga tähtis, sest sellega on võimalik kinnitada, et jagatakse ühiseid pikaajalisi arusaamu, leppida kokku edasised poliitilised prioriteedid ja anda liidule nende elluviimiseks vahendid; arvestades, et 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik peaks andma liidule ressursid, mida on vaja kestliku majanduskasvu, teadusuuringute ja innovatsiooni suurendamiseks, noortele mõjuvõimu andmiseks, rändeprobleemide tulemuslikuks lahendamiseks, tööpuuduse, jätkuva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edasiseks tugevdamiseks, kestlikkuse, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste küsimustega tegelemiseks, ELi julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks, liidu välispiiride kaitsmiseks ja naaberriikide toetamiseks;

F.  arvestades, et pidades silmas ülemaailmseid probleeme, mida liikmesriigid üksi ei suuda lahendada, peaks olema võimalik väärtustada Euroopa ühiseid hüvesid ja teha kindlaks valdkonnad, kus Euroopa kulutused oleksid tulemuslikumad kui riiklikud kulutused, et kanda vastavad rahalised vahendid üle liidu tasandile ning tugevdada seeläbi liidu strateegilist tähtsust, ilma et avaliku sektori kogukulutused seetõttu ilmtingimata suureneksid;

G.  arvestades, et komisjon esitas 2. mail 2018. aastal 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja ELi omavahendite kohta mitu seadusandlikku ettepanekut ja ning veidi hiljem ka seadusandlikud ettepanekud uute ELi programmide ja vahendite loomise kohta;

1.  rõhutab, et 2021.–2027. aasta finantsraamistikuga tuleb kindlustada liidu kohustus ja suutlikkus katta tekkivad vajadused, lahendada esilekerkivad probleemid ja täita uued rahvusvahelised kohustused ning saavutada liidu poliitilised prioriteedid ja eesmärgid; juhib tähelepanu sellele, et 2014.–2020. aasta finantsraamistiku alarahastamine on põhjustanud suuri probleeme, ja kordab, et varasemaid vigu tuleb tingimata vältida ja selleks tuleb ELile kohe alguses järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks ette näha tugev ja usaldusväärne eelarve, mis toob kodanikele kasu;

2.  on seisukohal, et ettepanekud, mille komisjon on 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja liidu omavahendite süsteemi kohta esitanud, on eesseisvate läbirääkimiste lähtepunktiks; esitab nende ettepanekute kohta oma seisukoha, teadmata, millised on nõukogu läbirääkimisvolitused, mis ei ole veel kättesaadavad;

3.  rõhutab, et järgmise finantsraamistiku kogusumma, mis vastab ELi 27 riigi kogurahvatulust 1,08 %-le (kui lisada Euroopa Arengufond, siis 1,11 %-le), on kogurahvatulu protsendimäära poolest kehtivast finantsraamistikust tegelikult väiksem; on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku kavandatav tase ei võimalda liidul täita oma poliitilisi kohustusi ja lahendada tähtsaid eesseisvaid küsimusi; kavatseb seega pidada läbirääkimisi selle tõstmise üle;

4.  väljendab ka vastuseisu mis tahes kärbetele aluslepingutes sätestatud EL pikaajaliste poliitikavaldkondade, nt ühtekuuluvuspoliitika ning ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika mahus; on eriti kindlalt vastu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis kahjustavad poliitikavaldkondade põhisisu ja eesmärke, näiteks kärbetele, mida tahetakse teha Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarves; on seetõttu vastu ettepanekule kärpida Euroopa Sotsiaalfondi + (ESF+) eelarvet, sest selle kasutusvaldkonda on laiendatud ja sellega on liidetud neli olemasolevat sotsiaalprogrammi, eelkõige noorte tööhõive algatus;

5.  rõhutab ühtlasi, et mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad peavad tuginema üldkehtivatele põhimõtetele; kinnitab sellega seoses, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esimeste hulgas, ning peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks seatud selget ja nähtavat eesmärki; nõuab seetõttu, et ÜRO kestliku arengu eesmärke tuleb võtta arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes liidu meetmetes ja algatustes; rõhutab ka, et kõik järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvad programmid peaksid olema kooskõlas põhiõiguste hartaga; rõhutab, kui tähtis on Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine diskrimineerimise kaotamiseks, sh LGBTI-inimeste vastu, ja vähemustega (sh romad) seotud õigusaktide paketi loomiseks, mis kõik on kaasava Euroopa eesmärgi täitmiseks määrava tähtsusega; rõhutab, et Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks peaks ELi panus kliimaeesmärkide saavutamisse ulatuma mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027 vähemalt 25 %ni kuludest ja võimalikult kiiresti, hiljemalt 2027. aastaks 30 %ni kuludest;

6.  peab sellega seoses kahetsusväärseks, et vaatamata 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku määrusele lisatud ühisavaldusele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ei ole selles valdkonnas tehtud märkimisväärseid edusamme ning komisjon ei võtnud mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel selle rakendamist arvesse; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus täielikult kõrvale jäetud, ning taunib asjaolu, et asjaomaste ELi poliitikavaldkondade ettepanekutes puuduvad selged soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid, nõuded ja näitajad; nõuab, et iga-aastase eelarvemenetluse käigus hinnataks ELi poliitika täielikku mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja et seda eelarves arvestataks (sooteadlik eelarvestamine); ootab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon pööraksid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ja selle tulemuslikule järelevalvele palju rohkem tähelepanu, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus;

7.  toonitab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku aluseks peavad olema suurem aruandekohustus, lihtsustamine, nähtavus, läbipaistvus ja tulemuspõhine eelarvestamine; tuletab sellega seoses meelde, et tulevikus on kulude tegemisel vaja rohkem keskenduda tulemuslikkusele ja tulemustele, võttes aluseks kaugeleulatuvad ja asjakohased tulemuseesmärgid ning Euroopa lisaväärtuse tervikliku ja ühise määratluse; palub komisjonil, võttes arvesse eespool nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, optimeerida tulemuslikkust puudutavat aruandlust, muuta selle käsitlus kvalitatiivseks, nii et see hõlmaks keskkonna- ja sotsiaalnäitajaid, ning esitada selge teave peamiste ELi probleemide kohta, millega tuleb veel tegeleda;

8.  on teadlik suurtest probleemidest, mis liidul tuleb lahendada, ja võtab täieliku kohustuse tagada õigeks ajaks eelarve, mis vastab ELi kodanike vajadustele ja ootustele ning mille puhul kodanike muresid on arvesse võetud; on valmis alustama nõukoguga kohe läbirääkimisi, et komisjoni ettepanekuid parandada ja realistlik finantsraamistik koostada;

9.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on oma seisukohta juba selgelt väljendanud 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonis, mis kujutavad endast parlamendi poliitilist seisukohta 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite küsimustes; tuletab meelde, et need resolutsioonid võeti vastu väga suure enamusega, milles väljendub parlamendi ühtsus ja eesseisvateks läbirääkimisteks valmisolek;

10.  loodab seetõttu, et nõukogu seab finantsraamistiku oma poliitilises kavas esikohale, ja peab kahetsusväärseks, et seni ei ole selget edasiminekut märgata; on seisukohal, et korrapäraseid kohtumisi nõukogu järjestikuste eesistujate ja parlamendi läbirääkimismeeskonna vahel tuleks intensiivistada, et valmistada ette pinnas ametlikeks läbirääkimisteks; loodab, et mõistlik kokkulepe saavutatakse enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi, sest nii saab vältida varasemalt esinenud olukorda, kus uusi programme ei saa kaua aega alustada, sest finantsraamistik võetakse vastu väga hilja; rõhutab, et selline ajakava võimaldab järgmisel parlamendikoosseisul 2021.–2027. aasta finantsraamistikku selle kohustusliku läbivaatamise käigus muuta;

11.  tuletab meelde, et tulusid ja kulusid tuleks läbirääkimistel käsitleda ühtse küsimusena; rõhutab seetõttu, et tulevases finantsraamistikus on võimalik kokku leppida ainult siis, kui vastavaid edusamme tehakse ka liidu uutes omavahendites;

12.  rõhutab, et kõik finantsraamistiku ja omavahendite paketi elemendid ja eelkõige finantsraamistiku arvnäitajad peaksid jääma läbiräägitavaks kuni lõpliku kokkuleppe sõlmimiseni; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlament on kriitiline nii menetluse suhtes, millega kehtiv mitmeaastase finantsraamistiku määrus vastu võeti, kui ka domineeriva rolli suhtes, mis selles protsessis oli Euroopa Ülemkogul, kes tegi paljude elementide, sealhulgas ülemmäärade ja mitme valdkondliku poliitikaga seotud meetme kohta pöördumatu otsuse, rikkudes sellega nii aluslepingute mõtet kui ka sätteid; on eriti mures selle pärast, et nõukogu eesistujariigi koostatud mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimispakettide esimesed elemendid järgivad sama loogikat ja sisaldavad küsimusi, mida nõukogu ja parlament peavad uute ELi programmide loomist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel koos otsustama; kavatseb seetõttu oma strateegiat vastavalt kohandada;

13.  on seisukohal, et finantsraamistiku määruse ühehäälse vastuvõtmise ja läbivaatamise nõue on protsessis suureks takistuseks; palub Euroopa Ülemkogul võtta kasutusele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 sätestatud sillaklausel, et nõukogu saaks finantsraamistiku määruse vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega;

14.  võtab käesoleva resolutsiooni vastu selleks, et esitada oma läbirääkimisvolitused komisjoni ettepanekute iga üksiku aspekti kohta ning teha muudatusettepanekuid nii kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse kui ka institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta; esitab peale selle kõigi ELi poliitikavaldkondade ja programmide arvnäitajate tabeli, mis põhineb seisukohtadel, mida Euroopa Parlament on väljendanud juba varasemates finantsraamistikku puudutavastes resolutsioonides; rõhutab, et need arvnäitajad on ka üks osa Euroopa Parlamendi volitustest eelseisvateks poliitilisteks läbirääkimisteks, mille tulemusena võetakse vastu ELi 2021.–2027. aasta programmid;

A. MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKUGA SEOTUD NÕUDMISED

15.  nõuab seetõttu, et nõukogu võtaks Euroopa Parlamendi alltoodud seisukohti igati arvesse, sest see on vajalik 2021.–2027. aasta finantsraamistiku läbirääkimistel mõistlike tulemusteni jõudmiseks ja Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312;

Arvnäitajad

16.  kinnitab, et Euroopa Parlamendi ametlik seisukoht on, et 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kogusumma peaks 2018. aasta hindades olema 1324,1 miljardit eurot, mis vastab 1,3 %-le ELi 27 riigi kogurahvatulust, sest nii on ELi tähtsaimatele poliitikavaldkondadele tagatud vajalikud eraldised, mille abil on võimalik täita nende põhi- ja alleesmärgid;

17.  nõuab sellega seoses, et ELi programmide ja poliitika jaoks tagataks järgmine rahastamise tase, mis esitatakse komisjoni poolt pakutud mitmeaastase finantsraamistiku struktuuri kajastavas järjekorras ning mida korratakse üksikasjalikus tabelis (käesoleva resolutsiooni III ja IV lisa); nõuab asjaomaste kulukohustuste ja maksete ülemmäärade korrigeerimist, nagu on esitatud käesoleva resolutsiooni I ja II lisas:

i.  suurendada programmi „Euroopa horisont“ eelarvet nii palju, et see oleks 2018. aasta hindades 120 miljardit eurot;

ii.  suurendada InvestEU fondi eraldisi, nii et see vastaks paremini uue programmi alla aastatel 2014–2020 viidud rahastamisvahendite tasemele;

iii.  suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi kaudu transporditaristule („CEF-Transport“) eraldavat rahasummat;

iv.  kahekordistada VKEde sihtotstarbelist rahastamist (võrreldes COSME programmiga) ühtse turu programmi raames, et suurendada nende juurdepääsu turgudele, parandada ettevõtlustingimusi ja ettevõtete konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust;

v.  suurendada veelgi ühtse turu programmi, et rahastada uut turujärelevalve eesmärki;

vi.  kahekordistada ELi pettusevastase programmi rahastamise kavandatud taset ja suurendada programmi „Fiscalis“ rahastamise taset;

vii.  näha kestliku turismi jaoks ette sihtotstarbeline eraldis;

viii.  tugevdada veelgi Euroopa kosmoseprogrammi, eelkõige selleks, et tugevdada SSA/GOVSATCOMi, aga ka Copernicuse programmi;

ix.  säilitada 27 liikmesriigiga ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamine reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves;

x.  kahekordistada noorte tööpuuduse vastaseks võitlemiseks ESF+ raames eraldatavaid vahendeid (võrreldes praeguse noorte tööhõive algatusega) ning tagada samal ajal süsteemi tulemuslikkus ja lisaväärtus;

xi.  näha lastegarantii jaoks ette sihtotstarbeline eraldis (5,9 miljardit eurot), et vähendada laste vaesust nii ELis kui ka tema välistegevuse kaudu;

xii.  kolmekordistada programmi „Erasmus+“ praegust eelarvet;

xiii.   tagada programmi „DiscoverEU“ (Interrail) piisav rahastamine;

xiv.  suurendada programmi „Loov Euroopa“ praegust rahastamist;

xv.  suurendada õiguste ja väärtuste programmi praegust rahastamist ning kehtestada sihtotstarbeline eraldis liidu uuele väärtuste tegevussuunale (vähemalt 500 miljonit eurot), et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, kes edendavad ELis kohalikul ja riiklikul tasandil põhiväärtusi ja demokraatiat;

xvi.  eraldada ELi 27 liikmesriigi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamiseks reaalväärtuses sama suur summa kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa;

xvii.  suurendada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvet 10 %, sest fondile on antud sinise majandusega seoses uus ülesanne;

xviii.  kahekordistada praegust programmi „Life+” rahastamist, sealhulgas sihtotstarbelised rahastamispaketid bioloogilise mitmekesisuse ja Natura 2000 võrgustiku haldamise jaoks;

xix.  näha ette sihtotstarbeline eraldis (4,8 miljardit eurot) uue energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fondi jaoks, et käsitleda sotsiaalset, sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju töötajatele ja kogukondadele, kellele üleminek söelt ja süsinikurikastelt kütustelt mõjub kahjulikult;

xx.  suurendada eraldist vahendi(te)le, millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat (3,5 miljardit eurot), et toetada Aafrika investeerimiskava suurema summaga;

xxi.  taastada kõigi ametite jaoks vähemalt 2020. aasta tase, kaitstes samal ajal komisjoni pakutud kõrgemat taset, sealhulgas nende ametite jaoks, kellele on antud uued pädevused ja kohustused, ning nõuab tasudel põhineva rahastamise terviklikku käsitust;

xxii.  säilitada mitme ELi programmi (nt tuumarajatiste tegevuse lõpetamine, koostöö ülemeremaade ja -territooriumidega) rahastamise 2014.–2020. aasta tase, sealhulgas need programmid, mille kohta on tehtud ettepanek, et need ühendataks suuremate programmidega (nt abi enim puudustkannatavatele isikutele, tervishoid, tarbijaõigused), ja mille suhtes komisjoni ettepanek kujutab endast seega reaalset vähendamist;

xxiii.  kehtestada koos eespool nimetatud muudatustega kõikide muude programmide rahastamispaketid komisjoni kavandatud tasemel, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogramm, Euroopa ühendamise rahastu digiprogramm, digitaalse Euroopa programm, Euroopa Kaitsefond ja humanitaarabi;

18.  kavatseb komisjoni ettepaneku alusel tagada piisava eraldise rubriigile 4 „Ränne ja piirihaldus“ ja rubriigile 5 „Julgeolek ja kaitse“, sh kriisile reageerimine; kinnitab oma kauaaegset seisukohta, et uute poliitiliste prioriteetide korral tuleb eraldada ka lisaraha, et mitte kahjustada olemasolevaid meetmeid ja programme ja vähendada neile uue finantsraamistiku alusel eraldatavaid summasid;

19.  kavatseb kaitsta komisjoni ettepanekut tagada piisavad rahasummad tugevale, tõhusale ja kvaliteetsele Euroopa avalikule haldusele, mis on kõigi eurooplaste teenistuses; tuletab meelde, et on ELi institutsioonid ja detsentraliseeritud asutused vähendanud kehtiva finantsraamistiku ajal personali 5 %, ja on seisukohal, et töötajate arvu rohkem vähendada ei tohiks, sest nii satuks liidu meetmete võtmine otseselt ohtu; rõhutab veel kord oma ägedat vastuseisu nn ametite ümberpaigutamisreservi süsteemi uuesti kasutuselevõtmisele;

20.  on kindlalt otsustanud ennetada järjekordset maksekriisi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) esimestel aastatel, nagu see juhtus käesoleval perioodil; on seisukohal, et üldise maksete ülemmäära puhul tuleb arvesse võtta, et 2020. aasta lõpu seisuga oli enneolematult palju täitmata kulukohustusi, mille hinnanguline suurus on suurte rakendamisviivituste tõttu pidevalt kasvanud ja mis tuleb lahendada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames; nõuab seetõttu, et maksete üldine tase ja maksete iga-aastased ülemmäärad, eriti perioodi alguses, määrataks kindlaks asjakohasel tasemel, võttes seda olukorda nõuetekohaselt arvesse; kavatseb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete vahel aktsepteerida ainult piiratud ja hästi põhjendatud lõhet;

21.  esitab selle alusel käesoleva resolutsiooni III ja IV lisas tabeli, kus on iga ELi poliitikavaldkonna ja programmi kohta märgitud täpne summa; märgib, et võrdlemise eesmärgil kavatseb Euroopa Parlament hoida kõikide ELi programmide struktuuri sellisena, nagu komisjon on kavandanud, mis ei tähenda, et seda ei võiks muuta, kui nende programmide vastuvõtmisega lõppeva seadusandliku menetluse käigus seda nõutakse;

Muutmine

22.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohustus tuleb alles jätta, sest kehtiva raamistiku puhul on see pretsedent kasulik olnud, ja nõuab

i.  mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamisele järgnevat kohustuslikku ja õiguslikult siduvat muutmist, milles võetakse arvesse hinnangut kliimaeesmärgi saavutamisel ja kestliku arengu eesmärkide ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel tehtud edusammude kohta ning lihtsustamismeetmete mõju toetusesaajatele;

ii.  et komisjon esitaks vastava ettepaneku aegsasti, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni järgmine koosseis jõuaksid 2021.–2027. aasta finantsraamistikku mõistlikult korrigeerida, tehes seda hiljemalt 1. juulil 2023;

iii.  et liikmesriikidele eelnevalt ette nähtud rahastamispaketti muutmisel ei vähendataks;

Paindlikkus

23.  peab kiiduväärseks komisjoni poolt paindlikkuse kohta tehtud ettepanekuid, mis on läbirääkimisteks hea lähtekoht; nõustub 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusmehhanismide üldise ülesehitusega; rõhutab, et erivahenditel on erinevad otstarbed ja nad vastavad erinevatele vajadustele, ning on vastu mis tahes katsetele need ühendada; toetab igati selget sätet, mille kohaselt tuleb erivahendite kasutamiseks vajalikud kulukohustuste ja maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku vastavat ülemmäära arvestamata, ning maksete koguvaruga seotud korrigeerimistelt piirmäära kaotamist; nõuab, et paindlikkust suurendataks veel rohkem, muu hulgas järgmiste meetmetega:

i.  liidu reservi täiendamine summaga, mis on võrdne trahvidest ja muudest rahalistest karistustest laekuva tuluga;

ii.  aastal n – 2 kulukohustustest vabastatud assigneeringute (k.a need, mis vabastatakse kehtiva finantsraamistiku ajal võetud kulukohustustest) kohene taaskasutamine;

iii.  erivahendite tühistatud summad tuleb teha kättesaadavaks kõigi erivahendite jaoks ja mitte ainult paindlikkusinstrumendi puhul;

iv.  suurem eraldis paindlikkusinstrumendile, hädaabireservile, Euroopa Liidu Solidaarsusfondile ja ettenägematute kulude varule ning viimase puhul kohustusliku kompenseerimise nõude kaotamine;

Kestus

24.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku kestusena peaks järk-järgult kasutusele võtma kaks järjestikust viieaastast perioodi, mille keskel tuleb raamistikku kohustuslikus korras muuta; nõustub, et järgmine finantsraamistik tuleks üleminekulahendusena kehtestada veel viimast korda seitsmeks aastaks; loodab, et kahe viieaastase perioodiga seotud üksikasjalik kord on 2021.–2027. aasta finantsraamistiku muutmise ajaks kinnitatud;

Ülesehitus

25.  kiidab heaks komisjoni esitatud finantsraamistiku seitsme rubriigi üldise ülesehituse, mis vastab suuresti Euroopa Parlamendi enda ettepanekule; on seisukohal, et sellise ülesehitusega raamistik võimaldab suuremat läbipaistvust, ELi kulutused on selles paremini esitatud ja see on endiselt piisavalt paindlik; nõustub ühtlasi sellega, et luuakse programmide teemavaldkonnad, tänu millele peaks ELi eelarve ülesehitus muutuma palju lihtsamaks ja ratsionaalsemaks, ning et see viiakse finantsraamistikuga selgelt kooskõlla;

26.  võtab teadmiseks, et komisjon soovitab ELi programmide arvu rohkem kui kolmandiku võrra vähendada; rõhutab, et Euroopa Parlamendi seisukoht 37 uue programmi ülesehituse ja koosseisu kohta määratakse kindlaks asjaomaste valdkondlike õigusaktide vastuvõtmisel; loodab igal juhul, et kavandatud eelarve liigenduses kajastuvad iga programmi puhul kõik eri komponendid, nii et on tagatud läbipaistvus ja esitatud teave, mida eelarvepädevatel institutsioonidel on aastaeelarve vastuvõtmiseks ja selle täitmise järelevalveks vaja;

Eelarve ühtsus

27.  peab kiiduväärseks ettepanekut kanda Euroopa Arengufond liidu eelarvesse, sest Euroopa Parlament on seda kõigi eelarveväliste vahendite puhul nõudnud juba ammu; tuletab meelde, et ühtsuse põhimõte, mille kohaselt tuleb eelarves esitada kõik liidu tulud ja kulud, on aluslepingu nõue ja ka peamine demokraatia eeltingimus;

28.  seab seetõttu kahtluse alla, kas rahastamisvahendite loomine väljaspool eelarvet on mõistlik ja põhjendatud, kui see takistab Euroopa Parlamendil avaliku sektori raha kasutamist kontrollida ega võimalda otsuseid teha läbipaistvalt; on seisukohal, et selliste vahendite loomise otsustega minnakse sageli mööda Euroopa Parlamendist, kellel on seadusandliku, eelarvepädeva ja kontrolliorganina kolmekordne vastutus; on seisukohal, et kui leitakse, et teatavate eesmärkide saavutamiseks on vaja teha erandeid, näiteks rahastamisvahendite või usaldusfondide kasutamise abil, peavad need olema täiesti läbipaistvad, nende täiendavus ja lisaväärtus peavad olema tõendatud ning need peavad tuginema rangetele otsustusprotsessidele ja vastutust käsitlevatele sätetele;

29.  toonitab siiski, et nende vahendite integreerimine ELi eelarvesse ei tohiks vähendada muude ELi poliitikavaldkondade ja programmide rahastamist; rõhutab seetõttu vajadust langetada otsus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üldise taseme kohta, arvestamata 0,03 % eraldist ELi kogurahvatulust, mis vastab Euroopa Arengufondile, sest see peaks lisanduma juba kokkulepitud ülemmääradele;

30.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad ei tohiks liidu poliitiliste eesmärkide rahastamist liidu eelarvest takistada; loodab seetõttu, et kui raha on vaja uute poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, tagatakse finantsraamistiku ülemmäärade tõstmine, mitte ei kasutata valitsustevahelisi rahastamismeetodeid;

B. SEADUSANDLIKUD KÜSIMUSED

Õigusriigi põhimõte

31.  rõhutab seda, kui oluline on uus mehhanism Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste austamise tagamiseks, mille alusel võetakse rahalisele vastutusele liikmesriigid, kes neid väärtusi ei austa; hoiatab aga selle eest, et liidu eelarve lõplikud toetusesaajad ei tohi mingil juhul selle tõttu kannatada, et nende valitsus eirab põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet; rõhutab seetõttu, et sellised meetmed ei tohi mõjutada valitsusüksuste või liikmesriikide kohustust teha lõplikele toetusesaajatele või vahendite saajatele makseid;

Seadusandlik tavamenetlus ja delegeeritud õigusaktid

32.  rõhutab, et programmi eesmärgid ja vahendite kasutamise prioriteedid, rahaeraldised, rahastamiskõlblikkus, valiku- ja hindamiskriteeriumid, tingimused, määratlused ja arvutusmeetodid tuleks kindlaks määrata asjaomases õigusaktis, järgides täielikult Euroopa Parlamendi õiguseid kaasseadusandjana; rõhutab, et kui sellised meetmed, mis võivad kaasa tuua olulisi poliitilisi valikuid, ei ole lisatud alusakti, tuleks need vastu võtta delegeeritud õigusaktidega; on sellega seoses seisukohal, et mitmeaastased ja/või ühe aasta töökavad tuleks üldjuhul vastu võtta delegeeritud õigusaktiga;

33.  märgib, et Euroopa Parlament kavatseb alati, kui see on vajalik, täiustada sätteid, mis puudutavad juhtimist, vastutust, läbipaistvust ja parlamentaarset kontrolli, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende partnerite mõjuvõimu suurendamist ning valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna kaasamist järgmise põlvkonna programmidesse; samuti kavatseb vajaduse korral parandada ja selgitada eri fondide ja poliitika sidusust ja koostoimet; tunnistab vajadust suurema paindlikkuse järele ressursside eraldamisel teatud programmide raames, kuid rõhutab, et see ei tohiks toimuda nende algsete ja pikaajaliste poliitiliste eesmärkide, prognoositavuse ja Euroopa Parlamendi õiguste arvelt;

Läbivaatamisklauslid

34.  juhib tähelepanu sellele, et kõikidesse finantsraamistiku programmidesse ja rahastamisvahenditesse tuleks lisada üksikasjalikud ja tõhusad läbivaatamisklauslid, et tagada programmide ja vahendite sisukas läbivaatamine ning Euroopa Parlamendi täielik kaasamine vajalikke kohandusi käsitleva otsuse tegemisse;

Seadusandlikud ettepanekud

35.  palub komisjonil esitada lisaks juba esitatud ettepanekutele asjakohased seadusandlikud ettepanekud, eelkõige ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond ja säästva turismi eriprogramm; toetab peale selle uude Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) Euroopa lastegarantii lisamist, õiguste ja väärtuste programmi spetsiaalse liidu väärtuste tegevussuuna lisamist ning Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise määruse läbivaatamist; peab kahetsusväärseks, et komisjoni asjakohased ettepanekud ei sisalda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 nõuetele vastavaid meetmeid väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ning saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade puhul; on seisukohal, et kui see on finantsraamistiku läbirääkimiste tõttu vajalik, tuleks läbivaatamisettepanek teha ka finantsmääruse kohta;

C. OMAVAHENDID

36.  rõhutab, et praegune omavahendite süsteem on väga keeruline, ebaõiglane, läbipaistmatu ja ELi kodanikele täiesti arusaamatu; nõuab veel kord lihtsamat süsteemi, millest ELi kodanikud saavad paremini aru;

37.  peab sellega seoses kiiduväärseks, et põhjalikuma reformi tähtsa etapina võttis komisjon uue omavahendite süsteemi kohta 2. mail 2018 vastu mitu ettepanekut; kutsub komisjoni üles võtma arvesse kontrollikoja arvamust nr 5/2018 (Euroopa Liidu uut omavahendite süsteemi käsitleva komisjoni ettepaneku kohta), milles rõhutatakse paremate arvutusmeetodite ja süsteemi täiendava lihtsustamise vajalikkust;

38.  tuletab meelde, et uute omavahendite kasutuselevõtmisel peaks olema kaks eesmärki: esiteks vähendada oluliselt kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu ja teiseks tagada ELi kulutuste piisav rahastamine 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames;

39.  toetab ettepanekut muuta olemasolevad omavahendid tänapäevasemaks, mis tähendab, et

–  tollimaksud, mis on ELi traditsioonilised omavahendid, tuleb alles jätta, kuid vähendada tuleb protsendimäära, mille ulatuses võivad liikmesriigid tulu nn kogumiskulude katteks endale jätta, ning taastada tuleb algne määr, milleks on 10 %;

–  käibemaksupõhine omavahend tuleb lihtsamaks muuta, st kehtestada tuleb ühtne sissenõudmismäär, millest erandeid ei tehta;

–  kogurahvatulupõhine omavahend tuleb alles jätta, eesmärgiga viia selle osakaal ELi eelarves järk-järgult 40 %ni, säilitades samas selle tasakaalustava mõju;

40.  nõuab kooskõlas komisjoni ettepanekuga niisuguste uute omavahendite kavandatud kasutuselevõttu, mis (ilma et nendega suureneks kodanike maksukoormus) vastaksid ELi põhilistele strateegilistele eesmärkidele, mille Euroopa lisaväärtus on ilmselge ja asendamatu:

–  ühtse turu tõrgeteta toimimine, konsolideerimine ja tugevdamine eelkõige äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kasutuselevõtmise abil uute omavahendite alusena, kehtestades äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist saadavale tulule ühtse maksumäära ja maksustades ühtsest turust kasu saavaid digisektori suuri äriühinguid;

–  kliimamuutuste vastane võitlus ja energiasüsteemi kiirem ümberkujundamine selliste meetmete abil nagu osa heitkogustega kauplemise süsteemi tulust;

–  võitlus keskkonna kaitsmise eest, kasutades selleks osamaksu, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel;

41.  nõuab võimalike uute omavahendite loetelu pikendamist nii, et sellesse lisataks

–  finantstehingute maksul põhinev omavahend, kutsudes ühtlasi kõiki liikmesriike üles saavutama kokkulepet tõhusa süsteemi suhtes;

–  lisatakse ka mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist ning mis oleks ELi eelarves uus omavahend ja peaks ühtlasi tagama rahvusvahelises kaubanduses võrdsed tingimused ja vähendama tootmise viimist liidust välja, võttes samal ajal imporditavate kaupade hinnas arvesse kliimamuutuste kulusid;

42.  kiidab igati heaks kõikide tagasimaksete ja muude korrektsioonimehhanismide kaotamise, mida võib vajaduse korral teha järk-järgult (piiratud aja jooksul);

43.  nõuab, et võetaks kasutusele muud tuluallikad, mis peaksid ELi eelarve jaoks olema lisatulu, mille arvelt kogurahvatulul põhinevaid osamakse vastavalt vähendada ei saa:

–  trahvid, mida äriühingud maksavad liidu eeskirjade rikkumise eest, või trahvid, mida makstakse osamakse tasumisega hilinemise eest;

–  tulu, mis laekub Euroopa Kohtu otsuste põhjal määratud trahvidest, sealhulgas liikmesriikidele määratud ühekordsed maksed või karistusmaksed, mis tulenevad rikkumistest;

44.  toonitab ka komisjoni ettepanekutega kooskõlas muude tuluallikate kasutuselevõttu seoses järgmisega:

–  tasud, mida võetakse ELiga otseselt seotud mehhanismide, nt ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) rakendamise eest;

–  emissioonitulu, mis on sihtotstarbelise tulu vormis ja millest rahastatakse uut investeeringute stabiliseerimise vahendit;

45.  juhib tähelepanu sellele, et ELi eelarve peab finantsturgude jaoks olema usaldusväärne, mis tähendab, et omavahendite ülemmäärasid tuleb tõsta;

46.  palub komisjonil esitada ettepaneku, millega lahendada paradoksaalne olukord, kus Ühendkuningriigi osamaks assigneeringutesse, millest kaetakse 2021. aasta eelsed täitmata kulukohustused, kantakse eelarvesse üldtuluna ning seda võetakse seetõttu omavahendite ülemmäära puhul arvesse, samas kui see ülemmäär ise arvutatakse ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulu põhjal, st pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist ilma Ühendkuningriigita; on seisukohal, et Ühendkuningriigi osamaksu tuleks hoopis arvestada omavahendite ülemmäärast eraldi;

47.  juhib tähelepanu asjaolule, et tolliliit on Euroopa Liidu jaoks oluline rahaallikas; rõhutab sellega seoses vajadust ühtlustada tollikontrolle ja -korraldust kogu liidus, et ennetada liidu finantshuve kahjustavaid pettusi ja eeskirjade rikkumisi ning nende vastu võidelda;

48.  väljendab tugevat toetust asjaolule, et komisjon esitas ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed; tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab andma selle määruse suhtes nõusoleku; tuletab meelde, et see määrus on komisjoni esitatud omavahendite paketi lahutamatu osa, ning ootab, et nõukogu käsitleks sellega seotud nelja omavahendeid käsitlevat teksti koos mitmeaastase finantsraamistikuga ühtse paketina;

D. 2021.–2027. AASTA FINANTSRAAMISTIKU MÄÄRUSE ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD

49.  on seisukohal, et ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, tuleks muuta järgmiselt:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Võttes arvesse piisava prognoositavuse vajadust keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1. jaanuarist 2021 seitse aastat.

(1)  Võttes arvesse piisava prognoositavuse vajadust keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel ning vajadust tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus, peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1.jaanuarist 2021 seitse aastat ning edaspidi tuleks kasutusele võtta 5+5 raamistik, mis oleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja komisjoni poliitiliste töötsüklitega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastased ülemmäärad peavad järgima kulukohustuste assigneeringute ja omavahendite ülemmäärasid, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt.

(2)  Mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks kehtestada iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastased ülemmäärad, et tagada, et liidu kulutusi tehakse korrapäraselt ja omavahendite piires ning et liit suudab end varustada oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega, nagu on nõutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 esimeses lõigus, ja on suuteline täitma oma kohustusi kolmandate isikute suhtes, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artiklis 323.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Ülemmäärad tuleks kindlaks määrata vastavalt summadele, mida on liidu programmide ja meetmete rahastamiseks ja elluviimiseks vaja, ning varudele, mida on vaja tulevaste vajadustega kohanemiseks. Peale selle tuleb maksete ülemmäärade puhul arvesse võtta, et 2020. aasta lõpus on eeldatavasti suures summas kulukohustuste assigneeringuid täitmata. Käesolevas määruses ja 2021.–2027. aasta programmide alusaktides sätestatud summad tuleks kokku leppida 2018. aasta hindades ning lihtsustamise ja prognoositavuse huvides tuleks neid igal aastal kindlaksmääratud 2 % deflaatoriga kohandada.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr EL [xxx/201x] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 208 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäära, kuid mitte omavahendite ülemmäära.

(3)  Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr EL [xxx/201x] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 208 lõikele 1], võib kasutatav summa ületada mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäära ning seda tuleks seega omavahendite ülemmäära kehtestamisel arvesse võtta.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Mitmeaastases finantsraamistikus ei tuleks arvesse võtta eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest finantsmääruse tähenduses.

(4)  Eelarvepunktide rahastamist sihtotstarbelistest tuludest finantsmääruse tähenduses ei tuleks arvestada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames, kuid kogu olemasolev teave peaks olema aastaeelarve heakskiitmise menetluse ja selle rakendamise käigus läbipaistvalt esitatud ja kättesaadav.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Tagada tuleks konkreetne ja võimalikult suur paindlikkus, et võimaldada liidul täita Euroopa Liidu toimimise lepingu (EL toimimise leping) artiklist 323 tulenevad kohustused.

(6)  Mitmeaastase finantsraamistiku raames tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, et tagada eelkõige see, et liit suudab täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 311 ja 323 tulenevad kohustused.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires, ning selleks et võimaldada eelarvemenetluse sujuv toimimine, on vajalikud järgmised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, hädaabireserv, kulukohustuste koguvaru (liidu reserv), paindlikkusinstrument ja ettenägematute kulude varu. Hädaabireserv ei ole ette nähtud selleks, et tegeleda põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate, turuga seotud kriiside tagajärgedega. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

(7)  Selleks, et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires, ja võimaldada seeläbi iga-aastasel eelarvemenetlusel sujuvalt toimida, on vajalikud järgmised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, hädaabireserv, kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv), paindlikkusinstrument ja ettenägematute kulude varu. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Kuigi liit ja selle liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku, et tagada eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud kulukohustuste tulemuslik ärakasutamine nende algsel eesmärgil, peaks olema võimalik võtta kasutusele kulukohustuste assigneeringuid, mida ei ole täidetud või mis on vabastatud liidu kulukohustuste reservi kaudu, tingimusel et see ei võimalda toetusesaajatel asjakohaste kulukohustuste vabastamise eeskirjade täitmisest kõrvale hoida.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kindlaks tuleks määrata eeskirjad muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada. Kohandused võivad seonduda olukorraga, kus uute eeskirjade või koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega programmide vastuvõtmine hilineb, või meetmetega, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises, ja mis on vastu võetud vastavalt asjaomasele alusaktile.

(9)  Kindlaks tuleks määrata eeskirjad muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada. Kohandused võivad seonduda olukorraga, kus uute eeskirjade või koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega programmide vastuvõtmine hilineb või eelarveliste kulukohustuste täitmine peatatakse vastavalt asjaomasele alusaktile.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Mitmeaastase finantsraamistiku toimimine tuleb selle rakendamise vahehindamise käigus läbi vaadata. Läbivaatamise tulemusi tuleks käesoleva määruse mis tahes muutmise korral mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud eelseisvaid aastaid silmas pidades arvesse võtta.

(10)  Selleks et võtta arvesse uusi poliitikasuundi ja prioriteete, tuleks ette näha mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine, st selle toimimise ja rakendamise vahehindamine, mille raames tuleks koostada ka aruanne, milles esitatakse 5+5 aasta finantsraamistiku praktilise rakendamise meetodid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Selleks et täita liidu võetud kohustust olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi elluviimisel esirinnas, võetakse finantsraamistiku muutmisel arvesse edusamme, mis on tehtud nende eesmärkide elluviimisel kõigis ELi poliitikavaldkondades ja 2021.–2027. aasta finantsraamistiku algatustes ning mida mõõdetakse komisjoni koostatud tulemusnäitajate alusel, sealhulgas edusammud soolise aspekti arvestamisel kõigis ELi meetmetes. Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel tuleb samuti arvesse võtta edusamme, mida on tehtud 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kestuse ajal üldise eesmärgi – näha 25 % ELi kulutustest ette kliimaeesmärkide täitmisele kaasaaitamisele – saavutamiseks ja selleks, et võimalikult ruttu ja hiljemalt 2027. aastaks saavutataks iga-aastaste kulutuste 30 % eesmärk, mida hinnatakse läbivaadatud tulemusnäitajate alusel, mille puhul tehakse vahet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel. Läbivaatamisel tuleks riiklike ja kohalike sidusrühmadega konsulteerides hinnata ka seda, kas vastuvõetud lihtsustamismeetmetega on ka tegelikult suudetud vähendada toetusesaajate jaoks bürokraatiat programmide rakendamisel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Kõik aluslepingutel põhineva liidu poliitika rakendamiseks liidu tasandil tehtavad kulutused on liidu kulud ELi toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 tähenduses ning need tuleks seetõttu kanda liidu eelarvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetlusele, et tagada selliste tähtsaimate põhimõtete järgimine nagu kodanike demokraatlik esindatus otsuste tegemisel, parlamentaarne järelevalve avaliku sektori rahanduse üle ja otsustamisprotsessi läbipaistvus. Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradega ei tohi takistada liidu poliitiliste eesmärkide rahastamist liidu eelarvest. Seepärast on vaja näha ette võimalus mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid tõsta, kui see osutub vajalikuks liidu poliitika rahastamise hõlbustamise seisukohast, eriti seoses uute poliitiliste eesmärkidega, et ei tuleks kasutada valitsustevahelisi või muid samaväärseid rahastamismeetodeid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Erieeskirjad on vajalikud ka selliste suuremahuliste taristuprojektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Vaja on kindlaks määrata maksimumsummad, mida makstakse nendele projektidele liidu üldeelarvest, tagades seeläbi, et neile eraldatavad summad ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.

(13)  Erieeskirjad on vajalikud ka selliste suuremahuliste taristuprojektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Nende suuremahuliste ja liidu jaoks strateegilise tähtsusega projektide rahastamine on vaja liidu üldeelarves küll tagada, kuid vaja on kindlaks määrata nendele projektidele sealt makstavad maksimumsummad, tagades seeläbi, et võimalik kulude ületamine ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad.

(14)  Läbipaistvuse ja eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad, millega austatakse institutsioonidele aluslepingutega antud eelarvepädevust, tagamaks, et eelarveotsuste tegemine toimub võimalikult avatult ja kodanikulähedaselt, nagu nõutakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3, ning et eelarvemenetlus oleks sujuv, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 3 teises lõigus.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025, et institutsioonidel oleks võimalik see heaks kiita piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 4 kehtivad käesoleva määrusega ette nähtud viimase aasta ülemmäärad edasi juhul, kui käesoleva määrusega kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuks ei ole uut finantsraamistikku vastu võetud,

(15)  Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025. Sellise tähtaja korral on ametisse nimetataval uuel komisjonil piisavalt aega oma ettepanekute koostamiseks ja 2024. aasta valimiste tulemusel moodustaval parlamendikoosseisul on aega esitada 2027. aasta järgse finantsraamistiku kohta oma seisukoht. Nii on institutsioonidel võimalik see ka heaks kiita piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 4 kehtivad käesoleva määrusega ette nähtud viimase aasta ülemmäärad edasi juhul, kui käesoleva määrusega kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuks ei ole uut finantsraamistikku vastu võetud,

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 1 – artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Omavahendite ülemmäära järgimine

Seos omavahenditega

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 1 – artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab omavahendite ülemmäära, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud EL toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).

4.  Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab liidu omavahendite kogusummat, ilma et see piiraks liidu kohustust varustada end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 311 esimeses lõigus, ning institutsioonide kohustust tagada rahaliste vahendite kättesaadavus, et liit saaks täita oma seaduslikke kohustusi kolmandate isikute suhtes, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artiklis 323.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 1 – artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Vajaduse korral alandatakse finantsraamistikus esitatud ülemmäärasid, et tagada kehtiva omavahendite otsuse kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine.

välja jäetud

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 2 – artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ilma et see piiraks artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamist, ei saa asjaomase aasta suhtes teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 2 – artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohandused, mis tulenevad meetmetest, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises

Kohandused, mis on seotud eelarveliste kulukohustuste täitmise peatamisega

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 2 – artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui vastavalt asjaomastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada liidu vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmine meetmete tõttu, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmisega, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puuduseid õigusriigi toimimises, kantakse peatatud kulukohustustele vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa eelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2.

Juhul kui vastavalt asjaomastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada eelarveliste kulukohustuste täitmine, kantakse vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa eelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2. Alates aastast n+3 kantakse summa, mis on võrdne tühistatud kulukohustustega, artiklis 12 osutatud liidu kulukohustuste reservi.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa Liidu Solidaarsusfond, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002, ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 600 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastasummast. Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

1.  Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile ette nähtud finantsabi andmiseks suurõnnetuste korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil, ning see ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastasummast. Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Euroopa Liidu Solidaarsusfondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Reserviks on igal aastal ette nähtud 600 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n +1. Reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse. Iga aasta 1. oktoobriks peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastaks n ettenähtud summast. Iga aasta 30. septembrini kättesaadavast summast ei tohi vastavalt sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta rohkem kui pool. Alates 1. oktoobrist võib kättesaadava summa ülejäänud osa aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta.

2.  Hädaabireserviks on igal aastal ette nähtud 1 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n +1. Reserv kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse. Iga aasta 1. oktoobriks peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt 150 miljonit eurot (2018. aasta hindades) aastaks n ettenähtud summast. Iga aasta 30. septembrini kättesaadavast summast ei tohi vastavalt sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta rohkem kui pool. Alates 1. oktoobrist võib kättesaadava summa ülejäänud osa aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 12 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kulukohustuste koguvaru (liidu reserv)

Kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv)

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kulukohustuste koguvaru (liidu reserv), mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2022–2027 kohta kindlaks määratud ülemmääradele, koosneb järgmisest:

(a) finantsraamistiku aasta n–1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varud;

(b) alates aastast 2023 lisaks punktis a osutatud varudele summa, mis vastab aasta n–2 jooksul vabastatud assigneeringutele, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 15] kohaldamist.

1.  Kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reserv), mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2021–2027 kohta kindlaks määratud ülemmääradele, koosneb järgmisest:

(a) finantsraamistiku varasemate aastate kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varud;

(a a) aasta n–1 täitmata kulukohustused;

(b) summa, mis vastab aasta n–2 jooksul vabastatud assigneeringutele, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 15] kohaldamist;

(b a) aasta n–3 peatatud kulukohustuste summaga võrdne summa, mida ei saa enam kanda eelarvesse vastavalt artiklile 7;

(b aa) summa, mis on võrdne trahvidest ja muudest rahalistest karistustest laekuva tuluga.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kulukohustuste koguvaru (liidu reservi) või selle osa kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kulukohustuste koguvaru (liidu kulukohustuste reservi) või selle osa kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames. Aasta n varu võib liidu kulukohustuste reservi kaudu võtta kasutusele aastatel n ja n+1, tingimusel et see ei ole menetlemisel olevate või kavandavate paranduseelarvetega vastuolus.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3.  2027. aasta lõpus kantakse liidu kulukohustuste reservi raames jätkuvalt kasutamata summad üle järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku aastani 2030.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Paindlikkusinstrumenti võib teataval eelarveaastal kasutada selliste selgelt kindlaks määratud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Teist lõiku arvesse võttes on paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär 1000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

Paindlikkusinstrumenti võib teataval eelarveaastal kasutada selliste selgelt kindlaks määratud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires ega ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, Euroopa Liidu Solidaarsusfondist või hädaabireservist. Teist lõiku arvesse võttes on paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär 2 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse ettenägematute kulude varu, mille suurus on kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust ja mis jääb välja finantsraamistiku ülemmäärade hulgast. Selle võib kasutusele võtta üksnes seoses paranduseelarve või aastaeelarvega.

1.  Ettenägematule olukorrale reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse ettenägematute kulude varu, mille suurus on kuni 0,05 % liidu kogurahvatulust ja mis jääb välja finantsraamistiku ülemmäärade hulgast. Selle võib kasutusele võtta üksnes seoses paranduseelarve või aastaeelarvega. Selle võib kasutusele võtta nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute jaoks või ka ainult maksete assigneeringute jaoks.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ettenägematute kulude varu ei tohi ühelgi eelarveaastal kasutada suuremas ulatuses kui finantsraamistikus tehtavates iga-aastastes tehnilistes kohandustes ette nähtud maksimaalne summa ning see peab olema kooskõlas omavahendite ülemmääraga.

2.  Ettenägematute kulude varu ei tohi ühelgi eelarveaastal kasutada suuremas ulatuses kui finantsraamistikus tehtavates iga-aastastes tehnilistes kohandustes ette nähtud maksimaalne summa.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ettenägematute kulude varu kasutuselevõtmisega kättesaadavaks tehtud summad tuleb täielikult kompenseerida jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi varuga.

välja jäetud

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõike 3 kohaselt kompenseeritud summasid ei võeta enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis. Ettenägematute kulude varu kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsraamistiku muutmine ja läbivaatamine

Muutmised

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 4 – artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2, artiklite 16–20 ja artikli 24 kohaldamist, võib ettenägemata asjaoludel finantsraamistikku muuta, pidades seejuures kinni kehtiva omavahendite otsuse kohaselt sätestatud omavahendite ülemmäärast.

 

1.  Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2, artiklite 16–20 ja artikli 24 kohaldamist, korrigeeritakse mitmeaastase finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid ülespoole, kui see on vajalik, et hõlbustada liidu poliitika rahastamist ja eelkõige uute poliitikaeesmärkide saavutamist, kui muidu oleks vaja kehtestada täiendavad valitsustevahelised või muud samaväärsed rahastamismeetodid, millega minnakse mööda ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetlusest.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 4 – artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute mis tahes eeldatavat alakasutamist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 4 – artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsraamistiku läbivaatamine

Finantsraamistiku muutmine

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 4 – artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab enne 1. jaanuarit 2024 finantsraamistiku toimimise läbivaatamise. Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisele asjakohased ettepanekud.

Komisjon esitab enne 1. juulit 2023 seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks vastavalt ELi toimimise lepingus sätestatud menetlustele, tuginedes finantsraamistiku toimimise läbivaatamisele. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 6 kohaldamist, ei vähendata sellise muutmisega eelnevalt kindlaks määratud riiklikke assigneeringuid.

 

Ettepanek koostatakse, võttes arvesse hinnangut järgmiste aspektide kohta:

  edasiminek üldeesmärgi – suunata 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ajal 25 % ELi kulutustest kliimaeesmärkide täitmiseks – saavutamisel ja võimaliku kiire liikumine iga-aastase kulutuste eesmärgi 30 % täitmise suunas;

  ÜRO kestliku arengu eesmärkidega arvestamine;

  soolise perspektiivi arvestamine liidu eelarves (sooteadlik eelarvestamine);

  lihtsustamismeetmete mõju bürokraatia vähendamisele toetusesaajate jaoks rahastamisprogrammide rakendamisel, mis toimub sidusrühmadega konsulteerides;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 4 – artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon vajaduse korral ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel või siis, kui maksete ülemmäärad võivad takistada liidu õiguslike kohustuste täitmist, esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 5 – artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XXXX/XX - kosmoseprogramm] kohaldamisalasse kuuluvate suuremahuliste projektide jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 kuni 14 196 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

1.  Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo) ja Copernicuse (Maa seire Euroopa programm) jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 ühiselt teatav maksimumsumma. Kõnealune maksimumsumma on 15 % suurem kui [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XXXX/XX kosmoseprogramm] kohaste ulatuslike projektide jaoks kehtestatud soovituslikud summad. Selle maksimumsumma suurendamist rahastatakse varude või erivahendite kaudu ning see ei tohi kaasa tuua muude programmide ja projektide rahastamise vähendamist.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 5 – artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui eespool nimetatud suuremahuliste projektide jaoks on vaja liidu eelarvest lisaraha, teeb komisjon ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid vastavalt muuta.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Läbipaistvus ja eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 6 – artikkel 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Läbipaistvus ja eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 6 – artikkel 22 – lõik 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Poliitilisel tasandil peetavatel kohtumistel esindavad nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu mõlema institutsiooni liikmed.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 6 – artikkel 22 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad oma seisukohad eelarveprojekti suhtes vastu avalikel kohtumistel.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 6 – artikkel 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas finantsmääruse artikliga [7] kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 1 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 7 – artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

Komisjon esitab enne 1. juulit 2023 koos finantsraamistiku muutmise ettepanekuga ka aruande, milles esitatakse 5+5-aastase finantsraamistiku perioodi praktilise rakendamise meetodid.

 

Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

 

Juhul kui nõukogu ei ole enne 31. detsembrit 2027 vastu võtnud määrust, millega määratakse kindaks uus mitmeaastane finantsraamistik, kehtivad finantsraamistiku viimase aasta ülemmäärad ja muud sätted seni, kuni võetakse vastu määrus, millega määratakse kindlaks uus finantsraamistik. Kui pärast 2020. aastat ühineb liiduga uus liikmesriik, tehakse laiendatud finantsraamistikus vajaduse korral ühinemise arvessevõtmiseks vajalikud muudatused.

E. INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD

50.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku uue määruse üle peetavate läbirääkimiste ja selle vastuvõtmise tulemusena tuleks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanekusse teha järgmised muudatused:

Muudatusettepanek    48

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

I osa

A jagu – punkt 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Teave muude kui liidu üldeelarves sisalduvate toimingute ja liidu omavahendite eri kategooriate eeldatava muutumise kohta on näitlikuna esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos eelarveprojektile lisatud dokumentidega.

Muudatusettepanek    49

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

I osa

A jagu – punkt 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu.

7.  Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade varusse või olemasolevatesse erivahenditesse jäetakse piisav summa.

Muudatusettepanek    50

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

I osa

A jagu – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast 2027. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine

8.  2024. aastal kohandab komisjon pärast 2027. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose.

Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.

Makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine

8.  Komisjon kohandab igal aastal kuni 2027. aastani ja pärast seda makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose.

Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.

Muudatusettepanek    51

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

I osa

B jagu – punkt 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

9.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, esitab komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

Muudatusettepanek    52

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

I osa

B jagu – punkt 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon vastavalt finantsmäärusele ettepaneku asjaomase eelarvevahendi kohta.

10.  Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt.

Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Solidaarsusfondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

Muudatusettepanek    53

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

I osa

B jagu – punkt 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

11.  Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

Arvamuste lahknemise korral arutatakse küsimust järgmistel eelarvealastel kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Muudatusettepanek    54

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

I osa

B jagu – punkt 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Paindlikkusinstrument

 

12.  Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulusid eeldava rubriigi piires.

Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa. Sellise ettepaneku võib teha eelarveprojekti või paranduseelarve projekti kohta.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

Paindlikkusinstrument

 

12.  Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on kasutanud ära kõikide asjaomaste rubriikide varud.

Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

Muudatusettepanek    55

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

I osa

B jagu – punkt 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13.  Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi. Sellise ettepaneku võib teha eelarveprojekti või paranduseelarve projekti kohta.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ettenägematute kulude varu kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

13.  Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad ettenägematute kulude varu kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

Muudatusettepanek    56

Institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek

II osa

A jagu – punkt 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a.  Selleks et hõlbustada uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist või selle muutmist ning kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 5, korraldavad institutsioonid korrapäraseid kohtumisi, sh:

 

  Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi vahelisi kohtumisi, nagu on ette nähtud aluslepingu artiklis 324;

 

  Euroopa Parlamendi delegatsiooni teabe- ja aruandekohtumisi nõukogu eesistuja poolt enne ja pärast asjaomaseid nõukogu istungeid;

 

  mitteametlikke kolmepoolseid kohtumisi nõukogus toimuva menetluse jooksul, et võtta arvesse parlamendi seisukohti nõukogu eesistuja koostatavates dokumentides;

 

  kolmepoolseid läbirääkimisi, kui nii parlamendi kui ka nõukogu läbirääkimisvolitused on vastu võetud;

 

  nõukogu eesistuja esindaja osalemisi asjaomase parlamendikomisjoni töös ja parlamendi läbirääkimisrühma esindaja osalemine vastavas nõukogu üksuses.

 

 

Nii parlament kui ka nõukogu edastavad üksteisele niipea kui võimalik kõik dokumendid, mis on nende ettevalmistavates instantsides ametlikult vastu võetud või ametlikult nende nimel esitatud.

Muudatusettepanek    57

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

I osa

B jagu – punkt 15 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Euroopa Arengufondi (edaspidi „EAF“), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF“), Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi „ESM“) ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide tulude, kulude, varade ja kohustustega;

–  Euroopa Arengufondi (edaspidi „EAF“), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF“), Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi „ESM“) ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide (mida ei rahastata ELi eelarvest, vaid mis on loodud selleks, et toetada aluslepingutest tulenevate liidu poliitiliste eesmärkide täitmist) tulude, kulude, varade ja kohustustega;

Muudatusettepanek    58

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

I osa

B jagu – punkt 15 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15 a.  Eraldiseisvate ümberpaigutuste heakskiitmise korral vastavalt finantsmääruse artikli 30 lõikele 1 teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone viivitamatult selliste ümberpaigutuste üksikasjalikest põhjustest. Kui parlament või nõukogu esitab eraldiseisva ümberpaigutuse kohta vastuväite, reageerib komisjon sellele ja tühistab vajaduse korral ümberpaigutamisotsuse.

Muudatusettepanek    59

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

III osa

A jagu – punkt 24 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

24 a.  Kui eelarvepädevad institutsioonid teevad eelarvemenetluse raames otsuseid konkreetsete assigneeringute suurendamise kohta, ei neutraliseeri komisjon oma järgnevate aastate finantsplaneerimise käigus ühtegi sellist otsust, välja arvatud juhul, kui eelarvepädevad institutsioonid on talle selleks konkreetsed juhised andnud.

Muudatusettepanek    60

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

A osa – punkt 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  Iga institutsioon hoidub edastamast teistele institutsioonidele nende puhkeaja jooksul mis tahes eelarvepositsioone, ümberpaigutusettepanekuid või muid teateid, mis ei ole kiireloomulised, aga millega kaasnevad tähtajad, tagamaks, et iga institutsioon saab oma menetluslikke õigusi nõuetekohaselt kasutada.

Institutsioonide teenistused teavitavad üksteist oma institutsiooni puhkeaegadest varakult.

Muudatusettepanek    61

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

B osa – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, peetakse kolmepoolsed läbirääkimised algava eelarveaasta võimalike prioriteetide üle.

2.  Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, peetakse kolmepoolsed läbirääkimised algava eelarveaasta võimalike prioriteetide üle ning käimasoleva eelarveaasta eelarve täitmisega seotud küsimuste arutamiseks.

Muudatusettepanek    62

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

C osa – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma korrapäraseid aktiivseid kontakte vastavate läbirääkijate kaudu kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige lepitusperioodi ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil ning peavad vajaduse korral tehnilisi/mitteametlikke kohtumisi lepitusperioodi jooksul koostöös komisjoniga. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.

8.  Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma korrapäraseid aktiivseid kontakte vastavate läbirääkijate kaudu kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige lepitusperioodi ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil ning eelkõige edastavad üksteisele kõik oma asjaomastes ettevalmistavates instantsides vastu võetud menetlusdokumendid niipea, kui need on olemas. Samuti kohustuvad nad pidama vajaduse korral tehnilisi/mitteametlikke kohtumisi lepitusperioodi jooksul koostöös komisjoniga. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.

Muudatusettepanek    63

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

D osa – punkt 12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad oma seisukohad eelarveprojekti suhtes vastu avalikel kohtumistel.

Muudatusettepanek    64

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

E osa – punkt 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15.  Euroopa Parlament ja nõukogu on esindatud lepituskomitees asjakohasel tasandil, nii et kumbki delegatsioon saab oma institutsioonile poliitilisi kohustusi võtta ning teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

15.  Nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu esindavad lepituskomitees vastava institutsiooni liikmed, nii et kumbki delegatsioon saab oma institutsioonile poliitilisi kohustusi võtta ning teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

Muudatusettepanek    65

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

E osa – punkt 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19.  Kolm institutsiooni lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku.

19.  Kolm institutsiooni lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku. Lepitusperioodil võib vajaduse korral korraldada täiendavaid kohtumisi, sealhulgas tehnilisel tasandil.

Muudatusettepanek    66

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

E osa – punkt 21 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

21 a.  Selleks et kasutada täielikult ära aluslepingus sätestatud 21 päeva pikkune lepitusaeg ja võimaldada institutsioonidel oma vastavaid läbirääkimispositsioone ajakohastada, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu vaatama kogu nimetatud ajavahemiku jooksul igal oma asjaomaste ettevalmistavate instantside koosolekul läbi lepitusmenetluse olukorra ning hoiduvad selle jätmisest viimastesse etappidesse.

Muudatusettepanek    67

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

G osa – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

G osa.  Täitmata kulukohustused

G osa.  Eelarve täitmine, maksed ja täitmata kulukohustused

Muudatusettepanek    68

Institutsioonidevahelise kokkulepe ettepanek

Lisa

G osa – punkt 36

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

36.  Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et jälgivad tähelepanelikult täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked.

 

Selleks, et tagada kõigi rubriikide kohaste maksete hallatav tase ja profiil, kohaldatakse kõigi rubriikide puhul rangelt kulukohustuste vabastamise eeskirju, eelkõige kulukohustuste automaatse vabastamise eeskirju.

 

Eelarvemenetluse käigus kohtuvad kolm institutsiooni korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel aastatel. See leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste vastava tasandi kohtumiste näol, enne mida esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud prognooside kohta. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kohustustest ajavahemikul 2021–2027, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.

36.  Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et jälgivad tähelepanelikult maksete assigneeringute prognoose ja täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrked.

 

Eelarvemenetluse käigus kohtuvad kolm institutsiooni korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel aastatel. See leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste vastava tasandi kohtumiste näol, enne mida esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud lühi- ja kaugprognooside kohta. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kohustustest ajavahemikul 2021–2027, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.

°

°           °

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

I lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: ülemmäärad ja ülemmääradest välja jäävad vahendid

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

 

Komisjoni ettepanek

Parlamendi seisukoht

Kulukohustuste assigneeringud

Kokku

2021–2027

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

2021–2027

I. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

166 303

31 035

31 006

31 297

30 725

30 615

30 757

30 574

216 010

II. Ühtekuuluvus ja väärtused

391 974

60 026

62 887

64 979

65 785

66 686

69 204

67 974

457 540

millest: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

330 642

52 143

52 707

53 346

53 988

54 632

55 286

55 994

378 097

III. Loodusvarad ja keskkond

336 623

57 780

57 781

57 789

57 806

57 826

57 854

57 881

404 718

IV. Ränne ja piirihaldus

30 829

3 227

4 389

4 605

4 844

4 926

5 066

5 138

32 194

V. Julgeolek ja kaitse

24 323

3 202

3 275

3 223

3 324

3 561

3 789

4 265

24 639

VI. Naabrus ja maailm

108 929

15 368

15 436

15 616

15 915

16 356

16 966

17 729

113 386

VII. Euroopa avalik haldus

75 602

10 388

10 518

10 705

10 864

10 910

11 052

11 165

75 602

millest: institutsioonide halduskulud

58 547

8 128

8 201

8 330

8 432

8 412

8 493

8 551

58 547

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

1 134 583

181 025

185 293

188 215

189 262

190 880

194 688

194 727

1 324 089

protsendina kogurahvatulust

1.11 %

1.29 %

1.31 %

1.31 %

1.30 %

1.30 %

1.31 %

1.29 %

1.30 %

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

1 104 805

174 088

176 309

186 391

187 490

188 675

189 961

191 398

1 294 311

protsendina kogurahvatulust

1.08 %

1.24 %

1.24 %

1.30 %

1.29 %

1.28 %

1.28 %

1.27 %

1.27 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hädaabireserv

4 200

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

7 000

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

1 400

200

200

200

200

200

200

200

1 400

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

4 200

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

1 000

7 000

Paindlikkusinstrument

7 000

2 000

2 000

2 000

2 000

2 000

2 000

2 000

14 000

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa rahutagamisrahastu

9 223

753

970

1 177

1 376

1 567

1 707

1 673

9 223

MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

26 023

4 953

5 170

5 377

5 576

5 767

5 907

5 873

38 623

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK + MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

1 160 606

185 978

190 463

193 592

194 838

196 647

200 595

200 600

1 362 712

protsendina kogurahvatulust

1.14 %

1.32 %

1.34 %

1.35 %

1.34 %

1.34 %

1.35 %

1.33 %

1.34 %

II lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: ülemmäärad ja ülemmääradest välja jäävad vahendid (jooksevhindades)

(miljonit eurot, jooksevhindades)

 

Komisjoni ettepanek

Parlamendi seisukoht

Kulukohustuste assigneeringud

Kokku

2021–2027

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

2021–2027

I. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

187 370

32 935

33 562

34 555

34 601

35 167

36 037

36 539

243 395

II. Ühtekuuluvus ja väärtused

442 412

63 700

68 071

71 742

74 084

76 601

81 084

81 235

516 517

millest: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

373 000

55 335

57 052

58 899

60 799

62 756

64 776

66 918

426 534

III. Loodusvarad ja keskkond

378 920

61 316

62 544

63 804

65 099

66 424

67 785

69 174

456 146

IV. Ränne ja piirihaldus

34 902

3 425

4 751

5 084

5 455

5 658

5 936

6 140

36 448

V. Julgeolek ja kaitse

27 515

3 397

3 545

3 559

3 743

4 091

4 439

5 098

27 872

VI. Naabrus ja maailm

123 002

16 308

16 709

17 242

17 923

18 788

19 878

21 188

128 036

VII. Euroopa avalik haldus

85 287

11 024

11 385

11 819

12 235

12 532

12 949

13 343

85 287

millest: institutsioonide halduskulud

66 028

8 625

8 877

9 197

9 496

9 663

9 951

10 219

66 028

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

1 279 408

192 105

200 567

207 804

213 140

219 261

228 107

232 717

1 493 701

protsendina kogurahvatulust

1.11 %

1.29 %

1.31 %

1.31 %

1.30 %

1.30 %

1.31 %

1.29 %

1.30 %

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

1 246 263

184 743

190 843

205 790

211 144

216 728

222 569

228 739

1 460 556

protsendina kogurahvatulust

1.08 %

1.24 %

1.24 %

1.30 %

1.29 %

1.28 %

1.28 %

1.27 %

1.27 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hädaabireserv

4 734

1 061

1 082

1 104

1 126

1 149

1 172

1 195

7 889

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

1 578

212

216

221

225

230

234

239

1 578

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

4 734

1 061

1 082

1 104

1 126

1 149

1 172

1 195

7 889

Paindlikkusinstrument

7 889

2 122

2 165

2 208

2 252

2 297

2 343

2 390

15 779

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa rahutagamisrahastu

10 500

800

1 050

1 300

1 550

1 800

2 000

2 000

10 500

MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

29 434

5 256

5 596

5 937

6 279

6 624

6 921

7 019

43 633

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK + MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU ÜLEMMÄÄRADEST VÄLJA JÄÄVAD VAHENDID KOKKU

1 308 843

197 361

206 163

213 741

219 419

225 885

235 028

239 736

1 537 334

protsendina kogurahvatulust

1.14 %

1.32 %

1.34 %

1.35 %

1.34 %

1.34 %

1.35 %

1.33 %

1.34 %

III lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: jaotus programmide kaupa (2018. aasta hindades)

N.B! Võrdlemise eesmärgil sisaldab tabel kõikide ELi programmide struktuuri sellisena, nagu komisjon on kavandanud, mis ei tähenda, et seda ei võiks muuta, kui nende programmide vastuvõtmisega lõppeva seadusandliku menetluse käigus seda nõutakse.

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

 

2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik (EL27+EAF)

Komisjoni ettepanek aastateks 2021–2027

Parlamendi seisukoht

2021–2027

I. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

116 361

166 303

216 010

1. Teadusuuringud ja innovatsioon

69 787

91 028

127 537

Programm „Euroopa horisont“

64 674

83 491

120 000

Euratomi teadus- ja koolitusprogramm

2 119

2 129

2 129

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

2 992

5 406

5 406

Muu

2

2

2

2. Euroopa strateegilised investeeringud

31 886

44 375

51 798

InvestEU fond

3 968

13 065

14 065

Euroopa ühendamise rahastu (kogu rubriigi 1 osa)

sh:

17 579

21 721

28 083

Euroopa ühendamise rahastu – Transport

12 393

11 384

17 746

Euroopa ühendamise rahastu – Energeetika

4 185

7 675

7 675

Euroopa ühendamise rahastu – Digitaalvaldkond

1 001

2 662

2 662

Digitaalse Euroopa programm

172

8 192

8 192

Muu

9 097

177

177

Detsentraliseeritud asutused

1 069

1 220

1 281

3. Ühtne turg

5 100

5 672

8 423

Ühtse turu programm (sh COSME)

3 547

3 630

5 823

ELi pettustevastase võitluse programm

156

161

322

Maksukoostöö („Fiscalis“)

226

239

300

Tollikoostöö (tolliprogramm)

536

843

843

Säästev turism

 

 

300

Muu

61

87

87

Detsentraliseeritud asutused

575

714

748

4. Kosmos

11 502

14 404

15 225

Euroopa kosmoseprogramm

11 308

14 196

15 017

Detsentraliseeritud asutused

194

208

208

Varu

-1 913

10 824

13 026

II. Ühtekuuluvus ja väärtused

387 250

391 974

457 540

5. Regionaalareng ja ühtekuuluvus

272 647

242 209

272 647

ERF + Ühtekuuluvusfond

sh:

272 411

241 996

272 411

Euroopa Regionaalarengu Fond

196 564

200 622

 

Ühtekuuluvusfond

75 848

41 374

 

millest: Euroopa ühendamise rahastu – Transport

11 487

10 000

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

236

213

236

6. Majandus- ja rahaliit

273

22 281

22 281

Reformide tugiprogramm

185

22 181

22 181

Euro kaitsmine võltsimise eest

7

7

7

Muu

81

93

93

7. Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse sidususse ja väärtustesse

115 729

123 466

157 612

Euroopa Sotsiaalfond + (sh 5,9 miljardit eurot lastegarantii jaoks)

96 216

89 688

106 781

millest: tervishoid, tööhõive ja sotsiaalne innovatsioon

1 075

1 042

1 095

Programm „Erasmus+“

13 699

26 368

41 097

Euroopa solidaarsuskorpus

373

1 113

1 113

Programm „Loov Euroopa“

1 403

1 642

2 806

Õiglus

316

271

316

Õigused ja väärtused, sh vähemalt 500 miljonit eurot liidu väärtuste tegevussuunale

594

570

1 627

Muu

1 158

1 185

1 185

Detsentraliseeritud asutused

1 971

2 629

2 687

Varu

-1 399

4 018

4 999

III. Loodusvarad ja keskkond

399 608

336 623

404 718

8. Põllumajandus- ja merenduspoliitika

390 155

330 724

391 198

EAGF + EAFRD

sh:

382 855

324 284

383 255

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF)

286 143

254 247

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

96 712

70 037

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

6 243

5 448

6 867

Muu

962

878

962

Detsentraliseeritud asutused

95

113

113

9. Keskkond ja kliimameetmed

3 492

5 085

11 520

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

3 221

4 828

6 442

Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond

 

 

4 800

Detsentraliseeritud asutused

272

257

278

Varu

5 960

814

1 999

IV. Ränne ja piirihaldus

10 051

30 829

32 194

10. Ränne

7 180

9 972

10 314

Varjupaiga- ja Rändefond

6 745

9 205

9 205

Detsentraliseeritud asutused*

435

768

1 109

11. Piirihaldus

5 492

18 824

19 848

Integreeritud piirihalduse fond

2 773

8 237

8 237

Detsentraliseeritud asutused*

2 720

10 587

11 611

Varu

-2 621

2 033

2 033

V. Julgeolek ja kaitse

1 964

24 323

24 639

12. Julgeolek

3 455

4 255

4 571

Sisejulgeolekufond

1 200

2 210

2 210

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine

sh:

1 359

1 045

1 359

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu)

459

490

692

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine (sh Bulgaarias ja Slovakkias)

900

555

667

Detsentraliseeritud asutused

896

1 001

1 002

13. Kaitse

575

17 220

17 220

Euroopa Kaitsefond

575

11 453

11 453

Sõjaväeline liikuvus

0

5 767

5 767

14. Kriisidele reageerimine

1 222

1 242

1 242

Liidu kodanikukaitse mehhanism (rescEU)

560

1 242

1 242

Muu

662

p.m.

p.m.

Varu

-3 289

1 606

1 606

VI. Naabrus ja maailm

96 295

108 929

113 386

15. Välistegevus

85 313

93 150

96 809

Vahend(id), millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat, sh EAFi mantlipärijat ja Aafrika investeerimiskava

71 767

79 216

82 716

Humanitaarabi

8 729

9 760

9 760

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

2 101

2 649

2 649

Ülemeremaad ja -territooriumid (sh Gröönimaa)

594

444

594

Muu

801

949

949

Detsentraliseeritud asutused

144

132

141

16. Ühinemiseelne abi

13 010

12 865

13 010

Ühinemiseelne abi

13 010

12 865

13 010

Varu

-2 027

2 913

3 567

VII. Euroopa avalik haldus

70 791

75 602

75 602

Euroopa koolid ja pensionid

14 047

17 055

17 055

institutsioonide halduskulud

56 744

58 547

58 547

 

 

 

 

KOKKU

1 082 320

1 134 583

1 324 089

% kogurahvatulust (EL27)

1.16 %

1.11 %

1.30 %

* Euroopa Parlamendi 10. ja 11. klastri detsentraliseeritud asutuste summa hõlmab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevate komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekute finantsmõju.

IV lisa – Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027: jaotus programmide kaupa (jooksevhindades)

(miljonit eurot, jooksevhindades)

 

2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik (EL27+EAF)

Komisjoni ettepanek aastateks 2021–2027

Parlamendi seisukoht

2021-2027

I. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

114 538

187 370

243 395

1. Teadusuuringud ja innovatsioon

68 675

102 573

143 721

Programm „Euroopa horisont“

63 679

94 100

135 248

Euratomi teadus- ja koolitusprogramm

2 085

2 400

2 400

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)

2 910

6 070

6 070

Muu

1

3

3

2. Euroopa strateegilised investeeringud

31 439

49 973

58 340

InvestEU fond

3 909

14 725

15 852

Euroopa ühendamise rahastu (kogu rubriigi 1 osa)

sh:

17 435

24 480

31 651

Euroopa ühendamise rahastu – Transport

12 281

12 830

20 001

Euroopa ühendamise rahastu – Energeetika

4 163

8 650

8 650

Euroopa ühendamise rahastu – Digitaalvaldkond

991

3 000

3 000

Digitaalse Euroopa programm

169

9 194

9 194

Muu

8 872

200

200

Detsentraliseeritud asutused

1 053

1 374

1 444

3. Ühtne turg

5 017

6 391

9 494

Ühtse turu programm (sh COSME)

3 485

4 089

6 563

ELi pettustevastase võitluse programm

153

181

363

Maksukoostöö („Fiscalis“)

222

270

339

Tollikoostöö (tolliprogramm)

526

950

950

Säästev turism

 

 

338

Muu

59

98

98

Detsentraliseeritud asutused

572

804

843

4. Kosmos

11 274

16 235

17 160

Euroopa kosmoseprogramm

11 084

16 000

16 925

Detsentraliseeritud asutused

190

235

235

Varu

-1 866

12 198

14 680

II. Ühtekuuluvus ja väärtused

380 738

442 412

516 517

5. Regionaalareng ja ühtekuuluvus

268 218

273 240

307 578

ERF + Ühtekuuluvusfond

sh:

267 987

273 000

307 312

Euroopa Regionaalarengu Fond

193 398

226 308

 

Ühtekuuluvusfond

74 589

46 692

 

millest: Euroopa ühendamise rahastu – Transport

11 306

11 285

 

Toetus Küprose türgi kogukonnale

231

240

266

6. Majandus- ja rahaliit

275

25 113

25 113

Reformide tugiprogramm

188

25 000

25 000

Euro kaitsmine võltsimise eest

7

8

8

Muu

79

105

105

7. Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse sidususse ja väärtustesse

113 636

139 530

178 192

Euroopa Sotsiaalfond + (sh 5,9 miljardit eurot lastegarantii jaoks)

94 382

101 174

120 457

millest: tervishoid, tööhõive ja sotsiaalne innovatsioon

1 055

1 174

1 234

Programm „Erasmus+“

13 536

30 000

46 758

Euroopa solidaarsuskorpus

378

1 260

1 260

Programm „Loov Euroopa“

1 381

1 850

3 162

Õiglus

 

305

356

Õigused ja väärtused, sh vähemalt 500 miljonit eurot 2018. aasta hindades liidu väärtuste tegevussuunale

 

642

1 834

Muu

1 131

1 334

1 334

Detsentraliseeritud asutused

1 936

2 965

3 030

Varu

-1 391

4 528

5 634

III. Loodusvarad ja keskkond

391 849

378 920

456 146

8. Põllumajandus- ja merenduspoliitika

382 608

372 264

440 898

EAGF + EAFRD

sh:

375 429

365 006

431 946

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF)

280 351

286 195

 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

95 078

78 811

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

6 139

6 140

7 739

Muu

946

990

1 085

Detsentraliseeritud asutused

94

128

128

9. Keskkond ja kliimameetmed

3 437

5 739

12 995

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

3 170

5 450

7 272

Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise fond

 

 

5 410

Detsentraliseeritud asutused

267

289

313

Varu

5 804

918

2 254

IV. Ränne ja piirihaldus

9 929

34 902

36 448

10. Ränne

7 085

11 280

11 665

Varjupaiga- ja Rändefond

6 650

10 415

10 415

Detsentraliseeritud asutused*

435

865

1 250

11. Piirihaldus

5 439

21 331

22 493

Integreeritud piirihalduse fond

2 734

9 318

9 318

Detsentraliseeritud asutused*

2 704

12 013

13 175

Varu

-2 595

2 291

2 291

V. Julgeolek ja kaitse

1 941

27 515

27 872

12. Julgeolek

3 394

4 806

5 162

Sisejulgeolekufond

1 179

2 500

2 500

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine

sh:

1 334

1 178

1 533

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu)

451

552

780

Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine (sh Bulgaarias ja Slovakkias)

883

626

753

Detsentraliseeritud asutused

882

1 128

1 129

13. Kaitse

590

19 500

19 500

Euroopa Kaitsefond

590

13 000

13 000

Sõjaväeline liikuvus

0

6 500

6 500

14. Kriisidele reageerimine

1 209

1 400

1 400

Liidu kodanikukaitse mehhanism (rescEU)

561

1 400

1 400

Muu

648

p.m.

p.m

Varu

-3 253

1 809

1 809

VI. Naabrus ja maailm

93 381

123 002

128 036

15. Välistegevus

82 569

105 219

109 352

Vahend(id), millest toetatakse naabrus- ja arengupoliitikat, sh EAFi mantlipärijat ja Aafrika investeerimiskava

70 428

89 500

93 454

Humanitaarabi

8 561

11 000

11 000

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

2 066

3 000

3 000

Ülemeremaad ja -territooriumid (sh Gröönimaa)

582

500

669

Muu

790

1 070

1 070

Detsentraliseeritud asutused

141

149

159

16. Ühinemiseelne abi

12 799

14 500

14 663

Ühinemiseelne abi

12 799

14 500

14 663

Varu

-1 987

3 283

4 020

VII. Euroopa avalik haldus

69 584

85 287

85 287

Euroopa koolid ja pensionid

13 823

19 259

19 259

institutsioonide halduskulud

55 761

66 028

66 028

 

 

 

 

KOKKU

1 061 960

1 279 408

1 493 701

% kogurahvatulust (EL27)

1.16 %

1.11 %

1.30 %

* Euroopa Parlamendi 10. ja 11. klastri detsentraliseeritud asutuste summa hõlmab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevate komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekute finantsmõju.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075 ja P8_TA(2018)0076.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.

(3)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 249.

(4)

ELT L 282, 19.10.2016, lk 1.

(5)

ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb vaheraportit, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – Euroopa Parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(COM(2018)03222018/0166R(APP))

Arvamuse koostaja: Marietje Schaake

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ülemaailmset ja piirkondlikku stabiilsust ohustavaid suurenevaid väljakutseid silmas pidades tuleb uues mitmeaastases finantsraamistikus märkimisväärselt suurendada ELi välistegevuse jaoks ette nähtud assigneeringuid ning seejuures tuleb säilitada ELi välispoliitika tuginemine demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ning inim- ja põhiõiguste austamisele; võtab teadmiseks komisjoni pakutud rahastamise mõõduka tegeliku suurendamise ja nõuab, et välistegevuse kulukohustusi suurendataks suhtelise määrana veel rohkem, ning soovib seda institutsioonidevahelistel läbirääkimistel säilitada;

2.  tuletab meelde oma seisukohta, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, sealhulgas nende sihid ja eesmärgid, tuleks nende eripära tõttu säilitada sõltumatute rahastamisvahenditena, ning rõhutab, et vältida tuleb eri poliitikameetmete vahelist konkurentsi; nõuab tungivalt, et temaatilised ja piirkondade järgi korraldatud programmid seotaks omavahel tugevamalt, sest neis on palju kattuvaid küsimusi, nt inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, puuetega inimeste mittediskrimineerimine ja kliimamuutused; tuletab samuti meelde oma nõudmist säilitada praegune finantstasakaal vahendite jaotamisel ELi lõuna- ja idanaabruse vahel;

3.  tuletab meelde, et stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend on ainus tsiviilkonfliktide ennetamiseks ette nähtud ELi vahend, mis hõlmab vahendamist, arutelu ja lepitamist; peab kahetsusväärseks, et ettepanekus, mille komisjon on praegu naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi loomise kohta esitanud, ei käsitleta stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi tähtsaid aspekte, nt lepituskomisjonide toetamist, lapssõdurite suhtes võetavaid meetmeid, võitlust tulirelvade ebaseadusliku kasutamise vastu ega relvavägivalla ohvrite rehabiliteerimist;

4.  peab kiiduväärseks ettepanekut kanda Euroopa Arengufond ELi eelarvesse ja nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks kontrolliks suuremad volitused;

5.  nõuab tungivalt soolise mõõtmega seotud erieesmärkide lisamist, suurendades selle valdkonna eelarvet;

6.  kordab, et välisrahastamisvahendite praeguse struktuuri reform peaks suurendama vastutust, läbipaistvust, demokraatlikku ja parlamentaarset kontrolli, tõhusust ja sidusust ning võtma samal ajal arvesse liidu strateegilisi prioriteete; rõhutab, et neid eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui puudub korralik juhtimisstruktuur, mis võimaldab poliitilist kontrolli, põhineb strateegial, on kaasav ja aruandekohustuslik ning hõlmab selgeid eesmärke, sihttasemeid ning järelevalve- ja hindamismehhanisme ning milles kasutatakse tõhustatud tulemuspõhist eelarvestamist; rõhutab lisaks, et tagada tuleb kodanikuühiskonna kaasamine ELi välispoliitika kujundamisse ja elluviimisse; peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning IPA III kohta ei sisalda peaaegu üldse selliseid juhtimisaspekte käsitlevaid sätteid ning et ette ei ole nähtud spetsiaalset mehhanismi, mille kaudu kaasata Euroopa Parlament prioriteetide ja rahastamisega seotud strateegiliste otsuste tegemisse; märgib seetõttu, et need ettepanekud ei ole nende praegusel kujul vastuvõetavad;

7.  tunnistab vajadust suurema paindlikkuse järele; rõhutab siiski, et tekkivate probleemide ja prioriteetide jaoks kavandatud reservi raames kasutatavaid vahendeid ei või kasutada muudel eesmärkidel, nagu rände haldamine ja julgeolek, ning et paindlikkust suurendades ei tohi ohtu seada pikaajalisi poliitikaeesmärke ega vähendada Euroopa Parlamendi võimalusi kasutada oma poliitilisi juhtimis- ja kontrolliõigusi; on veendunud, et reservi paigutatud summade eraldamiseks tuleb kehtestada selged kriteeriumid ja toimiv seiremehhanism;

8.  mõistab teravalt hukka asjaolu, et artikli 17 kohaste täiendavate, tulemuspõhiste rahaeraldiste määramise kriteeriumide hulgas on rändekoostöö; rõhutab, et põhimõtte „rohkema eest rohkem“ algne eesmärk oli luua tihedam partnerlus nende naaberriikidega, kes teevad demokraatlike reformide nimel suuremaid pingutusi, kuid rändekoostöö seab selle lähenemisviisi suurde ohtu ja ELil ei pruugi olla võimalik järgida Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtteid;

9.  rõhutab, et ELi antava välisabi üle tuleb pidada demokraatlikumalt aru ja see tähendab ka seda, et Euroopa Parlament tuleb ELi välistegevusvahendite strateegilisse poliitilisse juhtimisse paremini kaasata;

10.  on seisukohal, et kaitsevaldkonna kulutusi tuleks teha üksnes kaitsealastel eesmärkidel, nagu näiteks Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Kaitsefondi ja programmi „Euroopa horisont“ raames võetavate meetmete kaitsealane osa, sh taristu ja vara kahesugune kasutamine, sest need on peamised vahendid, mis võimaldavad tõhustada kaitset ja suurendada tsiviil-sõjalist koostoimet;

11.  palub komisjonil hakata kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 8 rakendama sooteadlikku eelarvestamist.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vaheraport, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – Euroopa Parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

Viited

2018/0166R(APP)

Vastutav komisjon

 

BUDG

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Marietje Schaake

10.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

4

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Goffredo Maria Bettini, Victor Boştinaru, Klaus Buchner, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Wajid Khan, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Michel Reimon, Sofia Sakorafa, Jean-Luc Schaffhauser, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Anders Primdahl Vistisen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Norica Nicolai, Gilles Pargneaux, Helmut Scholz, Igor Šoltes, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ivan Štefanec

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Javier Nart, Norica Nicolai, Jozo Radoš, Ivo Vajgl

ECR

Charles Tannock

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

PPE

Michèle Alliot-Marie, Lorenzo Cesa, Andrzej Grzyb, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, David McAllister, Ramona Nicole Mănescu, Cristian Dan Preda, Ivan Štefanec, Dubravka Šuica, László Tőkés, Željana Zovko

S&D

Francisco Assis, Goffredo Maria Bettini, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Ana Gomes, Wajid Khan, Arne Lietz, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Gilles Pargneaux, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula

4

ECR

Anders Primdahl Vistisen

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

NI

Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

11

0

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Helmut Scholz, Marie-Christine Vergiat

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Michel Reimon, Jordi Solé, Igor Šoltes, Bodil Valero

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (17.10.2018)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb vahearuannet mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(2018/0166R(APP))

Arvamuse koostaja: Željana Zovko

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde ELi toimimise lepingu artiklit 208, mille kohaselt liidu poliitikat arengukoostöö valdkonnas teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega, mille põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine; rõhutab, et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad täiendavad ja tugevdavad üksteist; tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 21 lõikes 2 on sätestatud, et arengukoostöö poliitika aitab kaasa ELi välistegevuse eesmärkide saavutamisele; nõuab ELi toimimise lepingu ja ELi lepinguga seotud kohustuste täielikku austamist ning arengule suunatud välisrahastamisvahendit 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus;

2.  tuletab meelde vajadust suurendada ELi ametliku arenguabi praegust taset mitmeaastase finantsraamistiku tulevases välistegevusrubriigis ning peab kiiduväärseks komisjoni kavandatavat mõõdukat kasvu (2018. aasta hindades);

3.  märgib, et ettepanek naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) kohta kajastab välispoliitika ja arengupoliitika uut käsitust, mis ei ole ELi toimimise lepingu artikliga 208 kooskõlas; rõhutab, et vaesuse kaotamine peab olema ELi arengupoliitika lõppeesmärk ning et vaesuse kaotamine, aga ka kestlik inim-, keskkonna- ja majandusareng, võitlus ebavõrdsuse, ebaõigluse ja tõrjutuse vastu, hea valitsemistava ning rahu ja julgeolek peavad olema järgmises mitmeaastases finantsraamistikus lisaks ELi toimimise lepingu artikli 208 lõike 2 kohastele kestliku arengu eesmärkidega seotud kohustustele ELi välisrahastamisvahendite peamised eesmärgid;

4.  tuletab meelde ELi kohustust rakendada kestliku arengu eesmärke, Addis Abeba arengu rahastamise tegevuskava ja Pariisi kliimakokkulepet, mis peavad suunama tema arengupoliitikat; on seisukohal, et ELi toetuses sellisele rakendamisele arengumaades peab säilima õigustepõhine lähenemisviis ja selles tuleb keskenduda pikaajalistele eesmärkidele, nagu vaesuse kaotamine, ebavõrdsuse, ebaõigluse ja tõrjutuse vastane võitlus, demokraatliku valitsemistava, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, sealhulgas kodanikuühiskonna ruumi edendamine ning kestliku ja kaasava arengu edendamine, eelkõige vähim arenenud riikides;

5.  rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab tagama, et välisrahastamisvahendid on poliitikast ajendatud ja toimivad aluslepingutes sätestatud asjakohase poliitika eesmärkide saavutamisel kõige tulemuslikumal viisil; tuletab meelde, et ELi sisehuvid ei tohiks mõjutada tema naabrus-, arengu-, humanitaar- ja rahvusvahelist koostööd; toonitab oma vastuseisu abi tööriistana kasutamisele;

6.  märgib, et uued rahastamisvajadused, mis on tingitud julgeolekuolukorra halvenemisest Euroopa Liidu naabruses ning liidusuunaliste rändevoogude suurenemisest, nõuavad uuest mitmeaastasest finantsraamistikust suuremaid summasid; märgib, et uute probleemidega tuleb tegeleda koos kestliku arengu eesmärkidega; on seisukohal, et NDICI loomine võib suurendada ohtusid, mida on rõhutatud välisrahastamisvahendite vahekokkuvõttes, nimelt et muude poliitikavaldkondade suurenenud vajadused on viinud ELi arengupoliitika vaesuse leevendamisest eemale; juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi Euroopa Arengufondi kandmine eelarvesse on väga soovitav, ei saa seda tõlgendada arenguabi rahastamise suurendamisena;

7.  tuletab meelde, et ELi rahvusvaheliste koostööprogrammide raames eraldatavad riigipõhised toetused peaksid välispoliitikat täiendama, tagades samal ajal, et arengu rahastamist kasutatakse üksnes arenguga seotud eesmärkide puhul, mitte aga selliste kulude katmiseks, mis on seotud mitmesuguste eri eesmärkide saavutamisega, näiteks piirikontroll või rändevastane poliitika;

8.  märgib, et koostöövahendi ülesehitus peaks jätma piisava paindlikkuse programmide kohandamiseks kolmandate riikide erivajadustele; kordab, et märkimisväärne osa ELi abist tuleks eraldada vähim arenenud riikidele, mis ongi ametliku arenguabi peamine eesmärk; rõhutab, et tõhususe, tulemuslikkuse, nähtavuse ja poliitikavaldkondade arengusidususe tagamine rakendamises, tagades kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise ning arengukoostöö õigustepõhise käsituse rakendamise ning kehtestades 20 % vahendite eraldamise põhilistele sotsiaalteenustele, on arengu peamised aspektid, mida järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tsükli jooksul tuleb säilitada ja parandada;

9.  rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õiguste ja mõjuvõimu suurendamine peab olema kõikide geograafiliste ja temaatiliste programmide oluline eesmärk; on seisukohal, et ELi eelarve peaks olema sootundlik ja konfliktitundlik;

10.  märgib, et kavandatav NDICI sisaldab mitut paindlikkusmehhanismi, nagu reservid, puhvrid ja kiirreageerimisraamistikud; rõhutab, et suurema paindlikkuse mõju ametliku arenguabi prognoositavusele tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta; nõuab, et selle haldamise ja struktuuride üle tugevdataks parlamentaarset kontrolli ning et haldamine ja struktuurid oleksid selgemad; märgib murega, et eesmärkides puudub selgesõnaline viide vaesuse kaotamisele, kestlikule arengule, kestliku arengu eesmärkidele ja ebavõrdsuse vastu võitlemisele; rõhutab, et need prioriteedid peavad kavandatava õigusakti eesmärkides selgelt väljenduma, et saavutada arengu küsimuses konsensus;

11.  juhib tähelepanu sellele, et EL on jätnud täitmata oma rahvusvahelise kohustuse suurendada ametlikku arenguabi kogurahvatulust 0,7 %ni, millest 20 % läheks inimarengule ja sotsiaalsele kaasatusele, ning eraldada 2030. aastaks 0,2 % kogurahvatulust vähim arenenud riikidele, aga ka pakkuda arengumaade kliimameetmete jaoks uut ja täiendavat rahastamist; rõhutab, et neid kohustusi tuleb 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus nõuetekohaselt arvesse võtta;

12.  väljendab heameelt kavatsuse üle, et 92 % sellest rahastamisvahendist oleks võimalik kulutada ametlikule arenguabile, ja nõuab selle määra säilitamist; nõuab, et kõikide geograafiliste ja temaatiliste programmide raames eraldataks igal aastal NDICI kestuse jooksul vähemalt 20 % ametlikust arenguabist sotsiaalsele kaasatusele ja inimarengule, et toetada ja tugevdada esmaste sotsiaalteenuste, nt tervishoid (sealhulgas toitumine), haridus ja sotsiaalkaitse, pakkumist, eelkõige kõige enam tõrjutud rühmadele, sealhugas naised ja lapsed; nõuab, et vähemalt 85 % ametlikust arenguabist suunataks kõikide geograafiliste ja temaatiliste programmide raames igal aastal ja meetmete kestuse jooksul meetmetele, mille peamine või oluline eesmärk on sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õigused ja nende mõjuvõimu suurendamine; kinnitab, et lisaks sellele peaks 20 % meetmete puhul olema põhieesmärk sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õigused ja mõjuvõimu suurendamine; nõuab, et 50 % kogu vahendist eraldataks kliima- ja keskkonnaeesmärkidele ja -meetmetele;

13.  on seisukohal, et ELi eelarve peaks olema sootundlik ja konfliktitundlik, ning palub komisjonil rakendada sootundlikku eelarvestamist;

14.  tuletab meelde, et riikidele eraldatav abi ei tohiks sõltuda rändealastest kokkulepetest ELiga ning rahastamist ei tohiks ümber suunata vaestelt riikidelt ja piirkondadelt Euroopasse rändajate päritoluriikidele või transiidiriikidele üksnes seetõttu, et need asuvad rändeteedel;

15.  kordab, et toetab Euroopa Arengufondi integreerimist ELi eelarvesse, sealhulgas üle kantud vahendite täielikku täiendavust;

16.  tunneb heameelt selle üle, et on loodud rahastamisvahend koostööks ülemeremaade ja -territooriumidega, et saavutada nende kestlik areng ning edendada liidu väärtusi ja standardeid kogu maailmas; rõhutab siiski, et sellele vahendile on vaja anda piisavad rahalised vahendid, mille liigendus on paremini kohandatud eri ülemeremaade ja -territooriumide vajadustele ja on tasakaalustatum;

17.  kiidab heaks komisjoni märkimisväärsed jõupingutused, mille eesmärk on suurendada assigneeringuid mitmeaastase finantsraamistiku humanitaarabi eelarvereale; märgib, et see kasv ei vasta veel siiski vajadustele, mis on alates 2011. aastast enam kui kahekordistunud;

18.  rõhutab, et on äärmiselt oluline, et kogu järgmine mitmeaastane finantsraamistik täidaks täielikult arengupoliitika sidususe põhimõtet, nagu see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208, ning aitaks saavutada kestliku arengu eesmärke;

19.  tuletab meelde, et sooline võrdõiguslikkus on sätestatud ELi aluslepingutes ning seda tuleks tegeliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks kõikides ELi meetmetes arvesse võtta; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkusega arvestav eelarvestamine peab muutuma mitmeaastase finantsraamistiku lahutamatuks osaks ning selleks tuleb finantsraamistiku määrusse lisada selge kohustus;

20.  väljendab heameelt hädaabireservi laiendatud kohaldamisala ja suurendatud assigneeringute üle, et tulla toime ka sisekriisidega; tuletab meelde vajadust tagada väljaspool ELi tekkivate ootamatute humanitaarkriiside prioriteetsus;

21.  rõhutab vajadust kasutada ära järgmise mitmeaastase finantsraamistiku pakutav võimalus toetada rahaliselt hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise kontseptsiooni alusel elluviidavaid operatsioone; rõhutab, et humanitaarabi ja arengukoostöö vaheline seos nõuab arengu- ja humanitaarmeetmete vastastikuse täiendavuse tagamist ning arusaama muutmist, mille kohaselt rõhuasetus on ELil kui abiandjal – selle asemel tuleb saavutada suurem paindlikkus ja riskivalmidus, et toetada hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamist, suurendada üksikisikute ja kogukondade vastupanuvõimet ning varajast taastumist ja taastamist; nõuab, et ELi humanitaartegevuses oleks rohkem mitmeaastast planeerimist ja rahastamist ning ELi arendustegevuses võetaks süstemaatiliselt kasutusele kriisiga seotud muutujad, et ELi partnerid saaksid tulemuslikult selle seose rakendamisele kaasa aidata;

22.  rõhutab, et 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus tuleb säilitada ja parandada Euroopa Parlamendi järelevalvet ja kontrolli vahendite kasutamise üle koos selge mehhanismi ja otsuste tegemise protsessiga veel eraldamata vahendite eraldamiseks, tagades Euroopa Parlamendi mõju välisrahastamisvahendite kavandamise ja rakendamise etapile; kordab, et mis tahes ettepanek suurema paindlikkuse kohta peab olema tasakaalustatud läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vahearuanne mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

Viited

2018/0166R(APP)

Vastutav komisjon

 

BUDG

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

DEVE

13.9.2018

Raportöör

nimetamise kuupäev

Željana Zovko

11.7.2018

Endine raportöör

Frank Engel

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

30.8.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Nirj Deva, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Lola Sánchez Caldentey, Eleni Theocharous, Mirja Vehkaperä, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller, Željana Zovko, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Thierry Cornillet, Cécile Kashetu Kyenge, Ádám Kósa, Florent Marcellesi, Paul Rübig, Kathleen Van Brempt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra artikli 200 lõige 2)

Kati Piri

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Thierry Cornillet, Mirja Vehkaperä

ECR

Nirj Deva, Eleni Theocharous

EFDD

Ignazio Corrao

GUE/NGL

Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey

PPE

Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ádám Kósa, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko

S&D

Enrique Guerrero Salom, Cécile Kashetu Kyenge, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Kati Piri, Kathleen Van Brempt

1

EFDD

Mireille D’Ornano

3

0

PPE

Paul Rübig

VERTS/ALE

Maria Heubuch, Florent Marcellesi

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (15.10.2018)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb vahearuannet mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(COM(2018)03222018/0166R(APP))

Arvamuse koostaja: Helmut Scholz

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Soovitused

1.  kui kaasseadusandjad lepivad kokku uues ja terviklikus välistegevuse rahastamisvahendis, tuleks selle nimes otsesõnu mainida ka kaubandust, nii et selle nimi võiks näiteks olla naabruspoliitika, arengu, kaubanduse ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend;

2.  peab kiiduväärseks, et komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta on kuuenda rubriigi („Naabrus ja maailm“) meetmetele eraldatavaid vahendeid suurendatud, ning nõuab, et sellega proportsionaalselt (st 30%) suurendataks selles jaos ka rahvusvahelisele kaubandusele mõeldud eraldisi, kusjuures need vahendid tuleks ette näha konkreetselt kaubandusele;

3.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku eesmärk on poliitika rakendamine; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et ambitsioonikas strateegias „Kaubandus kõigile“ määratletakse liidu jaoks väärtustepõhise kaubanduspoliitika lähenemisviis, sh õiglased ja eetilised kaubanduspõhimõtted, ning nõuab aastateks 2021–2027 sellist mitmeaastast finantsraamistikku, millega nähakse ette piisavad rahalised vahendid liidu kaubanduspoliitika edasiseks arendamiseks sidusate strateegiate abil ja vastavalt ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, ja selle arendustegevuse toetamist nii poliitiliselt kui ka administratiivsete meetmetega; peab murettekitavaks, et mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus ei ole sellist selget ja nähtavat sihti seatud; rõhutab, et kestliku arengu eesmärke tuleb Euroopa Liidu ja kolmandate riikide, eriti arenguriikide jätkusuutliku majanduskasvu, stabiilsuse, tööhõive ja kestliku arengu saavutamiseks nõuetekohaselt arvesse võtta; tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide rakendamine puudutab nii ELi sise- kui ka välispoliitikat; nõuab seetõttu, et kestliku arengu eesmärke võetaks arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes ELi poliitikameetmetes (sh kaubanduspoliitikas) ja algatustes; rõhutab, et poliitika edukust tuleb mõõta selle järgi, mil määral see kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele kaasa aitab; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata piisava kvaliteetse toidu ja puhta vee tagamisele ning täiendavate reoveekäitlusrajatiste ehitamisele kestliku arengu 2. ja 6. eesmärgi saavutamiseks; juhib lisaks tähelepanu arenguriikide energiaostuvõimetuse ulatusele ja selle tagajärgedele ning nõuab täiendavaid meetmeid energiaostuvõimekuse suurendamiseks eelkõige kaugetes võrguühenduseta maapiirkondades vastavalt kestliku arengu 7. eesmärgile; rõhutab, et kaubandusabi algatuste rahastamist tuleks suurendada;

4.  rõhutab vajadust säilitada tulevase välistegevuse rahastamisvahendi struktuuris paindlikkus, mida rakendatakse kaubandusega seotud ülesannete (nt sisenõuanderühmade) rahastamisel praegu olemasolevates rahastamisvahendites (nt partnerluse rahastamisvahendis), ja nõuab selliste kõrvalmeetmete jaoks ette nähtud summade suurendamist; märgib, et liidu välistegevuse rahastamisvahendite üks eesmärk on ka diplomaatia, et suurendada kolmandates riikides usaldust ELi poliitika vastu ja parandada sellest arusaamist; rõhutab, et kodanikuühiskonna osalemine on äärmiselt tähtis, ning tunnistab, et sisenõuanderühmad on kaubandusalaste partnerluslepingute nõuetekohase rakendamise tagamise seisukohast väga vajalikud; märgib siiski murega, et nende eelarve ja suutlikkus on liiga väikesed, eelkõige kolmandates riikides, ning nõuab seetõttu vahendite suurendamist, et toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist partnerriikide vastavates sisenõuanderühmades;

5.  kordab, et vaja on piisavalt vahendeid, et viia läbi kaubanduslepingute eel-, vahe- ja järelhindamine ning vaadata läbi kasutatud metoodika, kusjuures hindamisel tuleb arvestada ka kumulatiivset mõju ja seda, mil määral toetatakse iga lepinguga kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja Pariisi kokkuleppe rakendamist; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks praeguste ja tulevaste stsenaariumide hindamisel võtma rohkem arvesse oma kaubandussuhete ja kaubanduslepingute sotsiaalset, tervise- ja keskkonnamõju, ning rõhutab ka vajadust sooliselt eristatud andmete järele; palub, et komisjon teeks tihedat koostööd ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi ja OECD teadusorganitega;

6.  märgib, et iga uue kaubanduslepingu sõlmimine võib tähendada liidu omavahenditest eelarvesse laekuvate tulude olulist vähenemist; palub komisjonil need kahjud täpselt ära mõõta ja esitada parlamendile iga sõlmitud lepingu kohta vastavad andmed; märgib, et liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuludeks endale 20 % väljastpoolt ELi pärit kaupade impordile kehtestatud tollimaksudest; toetab ettepanekut vähendada seda mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ajaks 10 %-ni, et suurendada liidu omavahendite eelarvet; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha tollipettuste vastu võitlemisel suuremaid jõupingutusi;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et tolliliit on Euroopa Liidu üks olulisemaid rahaallikaid; nõuab seetõttu liidu tolliseadustiku rangemat ja ühtsemat rakendamist; tunneb endiselt muret OLAFi 2017. aasta aruande(1) pärast, milles märgitakse, et Ühendkuningriigi importijad on jätnud tasumata suures ulatuses tollimaksu, sest nad kasutasid fiktiivseid ja valearveid ning esitasid impordideklaratsioonis kaupade kohta valesid tolliväärtusi; võtab teadmiseks, et komisjoni järgnenud lisakontrollid tõid päevavalgele selle petuskeemi (madalama tolliväärtuse esitamise) kasutamise järsu kasvu Ühendkuningriigis; tuletab meelde, et kuigi Ühendkuningriik oli alates 2007. aastast teadlik Hiina Rahvavabariigist pärinevate tekstiiltoodete ja jalatsite importimisega seotud pettuseohust ning tal paluti võtta asjakohaseid riskiohjemeetmeid, ei võtnud Ühendkuningriik meetmeid pettuste ärahoidmiseks; peab murettekitavaks OLAFi järeldust, et Ühendkuningriigi tolli jätkuva hooletuse tõttu jäi Euroopa Liidu saamata 1,987 miljardit eurot tollimakse, st tulu, ning soovib, et Ühendkuningriik maksaks selle eest trahvi 2,7 miljardit eurot, nagu komisjon on nõudnud;

8.  kordab, et kaubandus- ja arengupoliitika täiendavad liidu välispoliitikat ja on Euroopa arengukonsensuse lahutamatuks osaks, ning et abi tõhususe põhimõtteid tuleb kohaldada ka kaubandusabi suhtes; tuletab meelde, et EL ja enamik selle liikmesriike on lubanud suurendada ametlikku arenguabi 2030. aastaks 0,7 %-ni kogurahvatulust, kusjuures 20 % ELi ametlikust arenguabist peab minema sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu edendamiseks ja 0,2 % ELi kogurahvatulust tuleb ametliku arenguabi raames eraldada vähim arenenud riikidele, kuid lubadused on täitmata;

9.  rõhutab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb ette näha makromajanduslik finantsabi, mille puhul järgitakse edusammude tegemisega seotud rangeid majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi;

10.  rõhutab, et VKEde oluline roll ELi majanduse jaoks peaks kajastuma terviklikus ja sidusas strateegias, mis tagab Euroopa VKEdele ettevõtlussõbraliku keskkonna ning edendab nende rahvusvahelisi kaubandus- ja investeerimisvõimalusi; kordab komisjonile esitatud üleskutset hinnata ja parandada VKEde rahvusvahelistumist toetavate eri algatuste (muu hulgas partnerluse rahastamisvahendi algatuste) tulemuslikkust ja tõhusust, sh seoses erasektori ja liikmesriikide algatuste ning muude VKEsid toetavate ELi rahastamisvahenditega, nagu COSME, et tagada täiendavus ja Euroopa lisaväärtus; palub komisjonil täiendavalt rahastada VKEde rahvusvahelistumise programme ning püüda teha kättesaadavaks VKEde vajadustele vastav päritolureeglite kalkulaator, mis võimaldaks neil kasutada kehtivate lepingutega kättesaadavaid soodustusi, et suurendada soodustuste kasutamise määra; märgib, et VKEde juurdepääsu välistele rahastamisvahenditele tuleks parandada, võttes kasutusele vähem keerukad ja kasutajasõbralikumad eeskirjad, sest see võib hõlbustada olemasolevate vahendite kiiremat kasutamist ning aidata samal ajal VKEdel omandada rahvusvahelisi kogemusi; rõhutab, et eelkõige liikmesriikide tasandil tuleb parandada teabevahetust ja suurendada VKEde teadlikkust olemasolevatest vahenditest;

11.  soovitab luua tulevase finantsinstrumentide struktuuri raames kindlad ja järjepidevad järelevalve- ja hindamismehhanismid (sealhulgas selleks, et täita kohustused, mis tulenevad kaubanduse ja säästva arengu peatükkidest), et tagada parem vastutus, läbipaistvus, parlamendi demokraatlik kontroll ja kulude parem suunamine; nõuab rohkemate ja piisavate eelarvevahendite tagamist tulevaste rahastamisvahendite struktuuris ning piisavate töötajate eraldamist komisjoni kaubanduse peadirektoraadile, et see saaks täita oma järjest rohkemaid ülesandeid; nõuab samuti kaubanduslepingute rakendamise jälgimist ja kaubanduse kaitsemeetmete rakendamist, eelkõige selleks, et kaitsta ja edendada ülemaailmsete kaubanduseeskirjade ja -normide arendamisel mitmepoolsust, ning nõuab ka WTO reformimist ja kaubanduspoliitika ja otsustusprotsessi paremat integreerimist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemis; nõuab WTO parlamentaarsele mõõtmele liidult suuremat toetust, sh suuremat rahalist toetust ja lisapersonali andmist vastutavale sekretariaadile; rõhutab, kui tähtis on ette näha piisavad rahalised vahendid selleks, et võimaldada rahvusvahelistel organisatsioonidel, näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni delegatsioonidel, kaubanduse ja säästva arengu peatükkidest tulenevate kohustuste täitmist korrapäraselt ja tõhusalt jälgida ning teistel ÜRO organitel järelevalvet teostada ja teavet koguda;

12.  palub komisjonil eraldada välistegevuse rahastamisvahendite kaudu piisavalt rahalisi vahendeid kolmandate riikidega ja eriti arenguriikidega tehtavaks koostööks ja tehniliseks abiks, pidades silmas meetmeid, mis on seotud kaubandussektori õigusaktidega, nagu määrus, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus, Kimberley protsess ning rõivasektorit käsitlev komisjoni juhtalgatus, muud sarnased algatused ja ÜRO algatus Global Compact;

13.  on seisukohal, et ELi välistegevuse tagatisfond on tõhus ja mõjus mehhanism, mis pakub kaitset ELi kolmandates riikides tehtavate laenutehingutega seotud riskide vastu; nõuab tungivalt, et VKEde toetamiseks ning sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri arendamiseks piirkondades, mida rände- ja pagulaskriis kõige rohkem mõjutab, tehtaks kättesaadavaks rohkem laene;

14.  juhib tähelepanu sellele, et kaubanduse hõlbustamise toetamine partnerriikides peab jääma mitmeaastase finantsraamistiku oluliseks aspektiks, ning soovitab keskenduda kohalike ja piirkondlike turgude puhul turulejõudmise aja lühendamisele, kalade ja põllumajandustoodete ladustamisrajatistele antava toetuse suurendamisele ning liiduga toimuva õiglase ja eetilise kaubanduse stimuleerimisele.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vahearuanne mitmeaastase finantsraamistiku 2021-2027 kohta - parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

Viited

2018/0166R(APP)

Vastutav komisjon

 

BUDG

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Helmut Scholz

23.8.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

30.8.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

8

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Yannick Jadot, France Jamet, Elsi Katainen, Jude Kirton-Darling, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, David Martin, Anne-Marie Mineur, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, William (The Earl of) Dartmouth, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Goffredo Maria Bettini, Sander Loones, Fernando Ruas, Paul Rübig, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Beatriz Becerra Basterrechea, Czesław Hoc, Stanisław Ożóg, Jozo Radoš, Anders Sellström

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Elsi Katainen, Jozo Radoš

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Helmut Scholz

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Christophe Hansen, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Fernando Ruas, Paul Rübig, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Anders Sellström, Adam Szejnfeld

S&D

Maria Arena, Goffredo Maria Bettini, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Yannick Jadot

8

ECR

Czesław Hoc, Sander Loones, Stanisław Ożóg, Jan Zahradil

EFDD

Tiziana Beghin, William (The Earl of) Dartmouth

ENF

France Jamet, Danilo Oscar Lancini

1

0

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Pettustevastase Ameti seitsmeteistkümnes aastaaruanne 2016. aasta kohta, 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, 2017.


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb vahearuannet mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(COM(2018)03222018/0166R(APP))

Arvamuse koostajad: Inés Ayala Sender, Gerben-Jan Gerbrandy

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada järgmised ettepanekud vaheraportisse, mis käsitleb nõukogu määrust, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, ja nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta.

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek

1.  tuletab meelde ELi eelarve ühtsuse, õigsuse, aastasuse, tasakaalu, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikkuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid, millest tuleb mitmeaastase finantsraamistiku kehtestamisel kinni pidada;

2.  rõhutab, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 peaks hõlbustama tõelise Euroopa lisaväärtusega eelarve koostamist, mis sisaldaks eesmärkide saavutamiseks piisavaid rahalisi vahendeid ja keskenduks senisest enam stabiilsusele ja lihtsusele, tulemuslikkusele ja tulemustele, mis viib paremate ja tulemuslikumate kulutuste, väikeste tegevuskulude, ressursside tõhusa eraldamise, võrdsuse ning suurema vastutuse ja läbipaistvuseni liidu rahaliste vahendite osas, mis muudab eelarve Euroopa kodanikele arusaadavaks;

Arvud(1)

3.  märgib, et Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) andmetel on komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2017 jooksevhindades 18 % suurem kui mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020: summa suurenes 1087 miljardilt eurolt 1279 miljardile eurole; toonitab samas, et võttes arvesse inflatsiooni, Ühendkuningriigi toetusesaajatega seotud summasid 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ajal ning Euroopa Arengufondi (EAF) eelarvesse kandmist, on tegelik kasv 5 %; juhib tähelepanu, et komisjoni hinnangul see näitaja tegelikult kaheneb samadel alustel arvutatuna kogurahvatuluga võrreldes – 1,16 %-lt 1,08 %-le ja vähenemine on 11 %, kui EAF juurde arvata;

4.  märgib, et komisjon teeb ettepaneku vähendada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi „Loodusvarad ja keskkond“ rahastamist 16 % võrra, mis tähendab eelkõige järgmist:

–  ÜPP-d kärbitakse tervikuna 15 % (otsetoetusi vähendatakse 11 % ja maaelu arengu programme vähendatakse 27 %);

–  Euroopa Parlamendi andmete kohaselt suureneb keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) rahastamine 38 % ja see programm moodustab endiselt väikese osa loodusvarade ja keskkonna rubriigist: 2 %;

5.  võtab teadmiseks, et rubriigi „Ühtekuuluvus ja väärtused“ kulutusi on kavas suurendada 1 %, kuid programmi tasandil tehakse suuri muutusi, kuna kolme fondi, mis praegu moodustavad ühtekuuluvuse vahendid, nimelt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamist kokku kärbitakse 10 %, mis tähendab järgmist:

–  ERFi suurendatakse 2 %,

–  Ühtekuuluvusfondi kärbitakse 45 %,

–  ESFi kärbitakse 7 %, vaatamata fondi laienenud tegevusalale ja noorte tööhõive algatuse integreerimisele;

6.  märgib murelikult, et ühissätete määruses esitas komisjon ühtekuuluvuspoliitika riiklikud eraldised ilma üksikasjaliku jaotuseta ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahel;

7.  märgib, et muud programmid kuuluvad rubriiki „Ühtekuuluvus ja väärtused“, nagu „Erasmus +“, mille rahastamist kavatseb komisjon suurendada 77 % (mis moodustab 7 % uuest rubriigist „Ühtekuuluvus ja väärtused“);

8.  märgib, et kokkuvõttes teeb komisjon ettepaneku suurendada teiste mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide rahastamist 115 miljardi euro võrra, mis vastab 11 %-le praegu kehtivast mitmeaastasest finantsraamistikust;

9.  märgib, et komisjoni esildatud prioriteetide muutmine keskendub rubriikidele „Ränne ja piirihaldus“ ning „Julgeolek ja kaitse“, mille rahastamine suureneb praeguselt 1 %-lt ligi 5 %-le kogu eelarvest, ning ühtse turu, innovatsiooni ja digivaldkonna kulutused kasvavad 11 %-lt 15 %-le;

Strateegiline planeerimine

10.  märgib, et komisjon kavatseb viia ELi eelarve struktuuri ja programmid täielikult kooskõlla liidu 2020. aasta järgse positiivse tegevuskavaga, milles lepiti kokku Bratislavas ja Roomas(2); märgib, et Bratislavas ja Roomas vastu võetud deklaratsioone ja tegevuskava ei saa käsitleda pikaajalise strateegilise visioonina, millel on eesmärgid ja näitajad, mis hõlmavad kõiki liidu poliitikavaldkondi;

11.  kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks pikaajalise visiooni Euroopa Liidu positsiooni kohta globaliseerunud maailmas, mis tugineb pikaajaliste poliitiliste eesmärkide alusel õigesti rakendatud poliitikale, mis võimaldab ELil tegeleda oma praeguste ja tulevaste probleemidega; märgib, et kui seda ei tehta, võib see vähendada mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku lisaväärtust;

12.  juhib tähelepanu sellele, et strateegia „Euroopa 2020“ lõpeb enne uue mitmeaastase finantsraamistiku perioodi algust ja otsust ELi uute strateegiliste eesmärkide kohta ei ole veel tehtud; rõhutab vajadust poliitika edasise strateegilise planeerimise järele komisjoni poolt ja kordab, et riigieelarved tuleb kindlaks määrata pärast pikaajaliste poliitiliste eesmärkide seadmist ja poliitika kujundamist kooskõlas ELi üldvisiooniga, ning peab seetõttu kahetsusväärseks, et uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek ei peegelda seda nõuet täielikult;

13.  rõhutab, et liikmesriigid ja komisjon peaksid enne kulutuste kavandamist liidu rahastamisvajadusi hästi põhjendama ning määrama kindlaks strateegilised eesmärgid ja loodetud tulemused, samuti näitajad, mida tuleb mõõta;

Poliitilised prioriteedid ja ELi eelarve esitamine

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et uued programmid rühmitatakse poliitilistesse teemavaldkondadesse, mis kajastuvad aastaeelarve jaotistes; väljendab lootust, et see annab suurema selguse selles osas, kuidas need aitavad kaasa poliitikaeesmärkide saavutamisele;

15.  väljendab heameelt eelarve üldise ajakohastamise ja lihtsustamise üle ning soovi üle saavutada suurem sidusus, paindlikkus ja läbipaistvus;

16.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon kavatseb viia alates 2021. aastast poliitikavaldkondade kontseptsiooni kooskõlla programmirühmadega, ning et see vastavusseviimine võimaldab aastaeelarve ja mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide lihtsamat võrdlemist;

17.  tuletab meelde, et eelarvekontrollikomisjon palus komisjonil mitmel korral esitada liidu eelarve vastavalt parlamendis vastu võetud mitmeaastase finantsraamistiku poliitilistele eesmärkidele; on arvamusel, et see võimaldab eelarvepädevatel institutsioonidel kergemini kontrollida ja jälgida eelarve ettevalmistamist ja täitmist;

18.  tuletab meelde, et poliitika ja projektide rahastamine peaks olema kooskõlas kliima- ja energiaeesmärkidega ning Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega; tuletab seetõttu meelde, et vähemalt 30 % ELi kulutustest peaks aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, ja on nõus, et seda on kõige parem teha kliimakulutuste integreerimisega kõikidesse ELi programmidesse; kordab oma nõudmist, et komisjon tagaks, et seda kohaldatakse sidusalt ja terviklikult kooskõlas strateegilise planeerimisega;

19.  juhib tähelepanu sellele, et kolme institutsiooni poolt vastu võetud ELi sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamiseks puuduvad selged investeeringud;

20.  peab kahetsusväärseks, et kavandatud mitmeaastane finantsraamistik ei ole kooskõlas ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgiga aastaks 2030, millega toetatakse järkjärgulist üleminekut jätkusuutlikule Euroopa ühiskonnale;

21.  kutsub komisjoni üles pidevalt demonstreerima strateegilist juhtimist ja pühendumist strateegilistes valdkondades ning palub komisjonil tagada rahastamise parem üldine nähtavus üldsuse jaoks;

Lihtsustamine ja tulemuslikkus

22.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle vähendada kuluprogrammide arvu kolmandiku võrra ja muuta eeskirjad sidusamaks; rõhutab, et menetluse tegelikuks lihtsustamiseks toetusesaajate jaoks tuleks kaotada kõik tarbetud eeskirjad, nõuded ja menetlused;

23.  imestab, miks komisjon kasutab finantsjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmiseks kahte eesmärkide ja näitajate rühma: ühelt poolt hindavad komisjoni peadirektorid juhtimiskavas kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist iga-aastastes tegevusaruannetes ning teiselt poolt mõõdab komisjon kuluprogrammide tulemuslikkust eelarveprojektile lisatud tegevuskulude aruannete kaudu;

24.  tuletab meelde, et programmide aruandes esitatud programmide praegune tulemusraamistik sisaldab 716 eri liiki näitajat, millega mõõdetakse tulemuslikkust 61 üldise ja 228 konkreetse eesmärgiga võrreldes;

25.  palub komisjonil:

a)  ühtlustada tulemusaruandlust,

–  vähendades veelgi oma paljudes tulemusaruannetes kasutatavate eesmärkide ja näitajate arvu ning keskendudes nendele, mis mõõdavad kõige paremini liidu eelarve tulemuslikkust lihtsustamise, läbipaistvuse ja parema kontrolli saavutamiseks;

–  laiendades kvalitatiivset lähenemisviisi ning hõlmates keskkonna- ja sotsiaalnäitajaid, et oleks võimalik mõõta ELi poliitika mõju keskkonna- ja sotsiaalpoliitikale;

–  esitades finantsteavet viisil, mis võimaldab seda võrrelda tulemusalase teabega, et kulude ja tulemuslikkuse vaheline seos oleks selge;

b)  luua paremini tasakaalustatud tulemuslikkuse aruandluse, esitades selge teabe tulemuste saavutamist pärssivate peamiste probleemide kohta;

c)  esitada deklaratsiooni tulemuslikkuse kohta esitatud andmete kvaliteedi kohta;

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekule lisatud kulude läbivaatamine

26.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on hinnanud ainult kulutusi, selle asemel et analüüsida kõiki praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku peamisi programme nullpõhise eelarve põhimõtte alusel; märgib, et komisjoni piiratud läbivaatamise raames püüti siiski ühendada:

–  strateegiline hindamine (keskendutakse programmide prioritiseerimisele nende lisaväärtuse ja sidususe alusel ELi eesmärkidega);

–  tõhususe hindamine (võimaluste otsimine olemasolevate programmide elluviimise parandamiseks);

27.  peab kahetsusväärseks, et eespool nimetatud kulude läbivaatamine ei ole kaasa toonud põhjalikku hindamist, mille eesmärk on näidata programmide tõelist lisaväärtust;

28.  tuletab meelde, et selleks, et parlament saaks koostada järgneva viie aasta igaks aastaks poliitilise raamistiku, tuleks eelarve kavandamine viia kooskõlla parlamendi ametiajaga; on seisukohal, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 on üleminekuperiood seitsmeaastaselt eelarvelt uuele mudelile, mis vastab parlamendi viieaastasele ametiajale ega sea ohtu poliitikat, mille puhul on vaja pikaajalist programmitööd;

29.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistab vajadust viia mitmeaastane finantsraamistik kooskõlla poliitiliste ja institutsiooniliste tsüklitega, ning on seisukohal, et hiljemalt 2023. aasta lõpus toimuva vahekokkuvõtte tegemine kujutab endast sammu edasi, et jõuda järk-järgult mitmeaastase finantsraamistiku kooskõlla viimiseni ELi institutsioonide viieaastase poliitilise tsükliga;

ELi lisaväärtus

30.  tuletab meelde, et komisjoni pakkus aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta(3) välja loetelu seitsme kriteeriumiga ELi lisaväärtuse hindamiseks ning selgitas, et ELi rahaline toetus programmidele peaks sõltuma kõnealuse hindamise tulemustest(4); väljendab muret, et puudub ELi lisaväärtuse läbipaistev määratlus ning seda ei ole ka niipea oodata;

31.  märgib, et aruteludokumendi kohaselt peaksid täieliku ELi rahastamise saama ainult väga kõrge ELi lisaväärtusega programmid, keskmise kuni kõrge ELi lisaväärtusega programmide rahastamine peaks olema piiratud ning rahastada ei tuleks programme, mille ELi lisaväärtus on madal;

32.  peab kahetsusväärseks, et avaldatud kulude läbivaatamises ei antud süstemaatilist hinnangut programmidele, mis põhinevad kriteeriumidel, mille komisjon määratles ELi lisaväärtuse jaoks, ega esitatud selgeid üldisi järeldusi iga programmi ELi lisandväärtuse kohta; palub komisjonil töötada välja ELi lisaväärtuse täpse ja selge kontseptsiooni ja seda kohaldada, tuginedes aruteludokumendis esitatud seitsmele kriteeriumile;

33.  märgib, et arvestades asjaolu, et 2020. aastale järgneva perioodi strateegilisi eesmärke ei ole veel paika pandud, ei olnud komisjonil võimalik piisavalt hinnata sidusust ELi 2021.–2027. aasta eesmärkidega, mistõttu on raske kindlaks teha ja jälgida ELi lisaväärtust, mis peab igal juhul jätkuvalt paranema, eelkõige ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast;

34.  tuletab meelde, et ELi eelarvega seondub kohustus vastata asjakohaselt ELi poliitikast tulenevatele vajadustele ja püüdlustele ning anda liidule lisaväärtust;

Paindlikkus ja vastutus

35.  väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle parandada ELi eelarve suutlikkust reageerida muutuvatele oludele, suurendades üldist paindlikkust ja tagades piisavad assigneeringud ettenägematute sündmuste jaoks, ilma et see takistaks järelevalvet ja kontrolli; väljendab erilist heameelt ettepanekute üle suurendada omavahendite ülemmäära, vähendada maksete assigneeringute kogusumma ja kulukohustuste assigneeringute kogusumma vahet, kaotada maksete koguvarule kehtestatud piirangud, suurendada mitmeaastase finantsraamistiku väliste erirahastamisvahendite (paindlikkusinstrument, hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond) mahtu ja kohaldamisala, laiendada hädaabireservi kohaldamisala ELi sisestele operatsioonidele ning laiendada kulukohustuste koguvaru ja nimetada see ümber liidu reserviks;

36.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle lisada EAF ELi eelarvesse ja hakata selle suhtes kohaldama samu põhimõtteid ja eeskirju, mis on kohaldatavad teiste ELi eelarvest rahastatavate programmide suhtes, kuid rõhutab, et tuleks tagada läbipaistvus ning pidev vastutus ELi eelarve kaudu ELi eesmärkide saavutamiseks kasutatavate vahendite ja jätkuvalt väljaspool eelarvet kasutatavate vahendite üle;

37.  rõhutab, et avaliku sektori auditi mandaadid tuleks kehtestada ELi ja liikmesriikide tasandil teostatava ELi poliitika igat liiki rahastamise jaoks ning kontrollikoda tuleks nimetada ELi poliitika rakendamiseks loodud asutuste, sh selliste ELi asutuste nagu Euroopa Kaitseagentuur ja kavandatav Euroopa Valuutafond ning väljaspool ELi õiguskorraldust lepingutega loodud asutuste (nt Euroopa stabiilsusmehhanism ja Euroopa Investeerimispank seoses ELi eelarve välise tegevusega) audiitoriks;

ÜPP ja ühtekuuluvuse valdkonna kärped

38.  märgib ära komisjoni poolt ÜPP ja ühtekuuluvuse valdkonnas kavandatud kärped ning leiab, et see on vajalik samm tulemuslikuma ja sihipärasema kulutamise suunas;

39.  väljendab kartust, et ÜPP kärped avaldavad mõju paljude põllumajandustootjate kutsealase tegevuse jätkusuutlikkusele; usub, et ÜPP toetuse tõhususe suurendamine on nende negatiivsete mõjude piiramiseks hädavajalik;

40.  tuletab meelde kontrollikoja soovitusi seoses komisjoni teatisega ÜPP tuleviku kohta, nimelt et uue rakendamismudeliga tuleks püstitada nii ambitsioonikaid kui ka asjakohaseid tulemuseesmärke, mis põhinevad statistilistel ja teaduslikel tõenditel, on kooskõlas ELi eesmärkidega, mida iseloomustavad tugev vastutus ja auditiahel ning mis põhinevad suuremal tulemusjärelevalvel ning poliitika tulemuslikkuse hindamisel ja usaldusväärsel hindamisraamistikul;

41.  rõhutab, et ÜPP rahastamiskavadest tuleks eelkõige toetada väikseid põllumajandusettevõtjaid, ökoloogiliselt ja geograafiliselt keerulisi piirkondi ning hõredalt asustatud piirkondi vastavalt ELi strateegilistele eesmärkidele;

42.  märgib, et komisjoni ettepanek kehtestada uus ÜPP liikmesriikide koostatavate strateegiliste kavade alusel võib kohustada neid võtma rohkem vastutust põllumajanduspoliitika ja eelarve koostamise eest; märgib lisaks, et see võib suurendada ÜPP finantsjuhtimises mitmekesisuse ja keerukuse riski ning muuta õiguspärased kontrollid keerulisemaks;

43.  võtab teadmiseks maaelu arengu programmide kärped (kokku 27 %, 45 % ühtekuuluvusfondi ja 10 % Euroopa Sotsiaalfondi puhul); palub komisjonil siiski tagada, et ta suudaks edukalt vähendada suuri erinevusi linna- ja maapiirkondade vahel, et pöörata ümber erinevuste süvenemise tendents ja saada lahti killustatusest;

Omavahendid

44.  väljendab heameelt kolme uue omavahendi üle, mille hulka kuulub äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi osa, 20 % heitkogustega kauplemise süsteemist saadavast tulust ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud riiklik osamakse; sellega seoses tuletab meelde, et esildatud omavahendite süsteem ei tohiks suurendada ELi maksumaksjate üldist maksukoormust ning sellega peaks kaasnema liikmesriikide poolt ELi eelarvesse makstavate summade proportsionaalne vähendamine;

45.  julgustab komisjoni esitama täiendavaid ettepanekuid uute omavahendite kohta, et saavutada keskmises perspektiivis jätkusuutlik ELi eelarve; on arvamusel, et uute tõeliste omavahendite osakaal peab mängima olulist rolli ELi eelarve tulude poolel;

46.  kordab, et praegune korrektsioonide ja tagasimaksete süsteem tuleb kaotada, ning toetab komisjoni ettepanekut kaotada kõik tagasimaksed järk-järgult 2025. aastaks, mis toob kaasa lihtsama ja läbipaistvama struktuuri;

47.  toetab komisjoni ettepanekut vähendada liikmesriikide poolt tollimaksude pealt sissenõudmiskuludena kinni peetavat määra 10 %-ni;

48.  nõuab käibemaksu käsitlemist ELi omavahendina seda samal ajal ka tegelikult lihtsustades;

49.  on veendunud, et ELi rahastamine peaks olema stabiilsem, jätkusuutlik, prognoositav, läbipaistev ja ELi kodanikele arusaadav;

50.  märgib, et ELi seatavate tingimuste üldine eesmärk on edendada integratsiooni ja ühtekuuluvust liikmesriikide vahel; usub, et usaldusväärsed ja loogilised tingimused peavad hõlmama stiimulite kehtestamist selliselt, et see suurendaks liikmesriikide osalust Euroopa projektis, aitaks saavutada soovitud tulemusi ja takistaks ELi rahaliste vahendite väärkasutamist;

51.  palub komisjonil selgitada ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud riikliku osamakse arvutamist ja kogumist; kutsub komisjoni üles kehtestama seirevahendid, millega toetatakse liikmesriike osamaksete kogumise ja arvutamise ühise metoodika väljatöötamisel;

52.  märgib murelikult, et seadusandlikku ettepanekut äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaasi kohta ei ole veel vastu võetud ja ei ole ka teada hinnanguline aeg, millal nõukogu selles kokku lepib; on arvamusel, et äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi ei saa seetõttu pidada järgmisel programmiperioodil tegelikuks omavahendiks; kutsub nõukogu üles jõudma selles küsimuses kokkuleppele, võttes arvesse äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi tähtsust hargmaiste ettevõtjate maksustamise vältimise probleemi lahendamisel;

53.  väljendab heameelt põhimõtte üle, et ELi poliitikast saadav tulevane tulu tuleks kanda ELi eelarvesse, sest see on tõeline ELi tuluallikas;

54.  kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele tagada olemasolevate kontrollisüsteemide tugevdamine ning ELi finantshuve kahjustavate pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmine;

55.  rõhutab sellega seoses vajadust kaotada ELis tollikontrollide erinevused, mis kujutavad endast suurt riski ELi finantshuvidele, ning kutsub komisjoni üles ühtlustama kogu ELis tollikorraldust, et tõhusalt võidelda salakaubaveo ja maksupettuste vastu.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vahearuanne mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

Viited

2018/0166R(APP)

Vastutav komisjon

 

BUDG

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

CONT

13.9.2018

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Jonathan Bullock, Tamás Deutsch, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Iris Hoffmann, Andrey Novakov, Julia Pitera, Miroslav Poche

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE

Nedzhmi Ali

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Andrey Novakov, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Iris Hoffmann, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Miroslav Poche, Derek Vaughan

2

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Jean-François Jalkh

1

0

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027, Euroopa Kontrollikoja infodokument, juuli 2018.

(2)

Bratislava 16. septembri 2016. aasta deklaratsioon; Rooma 25. märtsi 2017. aasta deklaratsioon.

(3)

28. juuni 2017. aasta aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta (COM(2017)0358).

(4)

Kriteeriumid olid järgmised: aluslepingust tulenevad eesmärgid ja kohustused, Euroopa mõõtmega avalikud hüved, mastaabisääst, ülekandeefekt, subsidiaarsuse põhimõte, ELi integratsiooni eelised ja euroopalikud väärtused: rahu, demokraatia ja õigusriigi põhimõte.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (15.10.2018)

eelarvekomisjonile

vaheraporti kohta, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – Euroopa Parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(2018/0166R(APP))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel: Marita Ulvskog (esimees)

Seisukoht

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitab vastutavale eelarvekomisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimelResolutsiooni ettepanek

Põhjendus E a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

E a.  arvestades, et liidu fondide programmitöö ja Euroopa poolaasta ning asjakohased riigipõhised soovitused on omavahel seostatud; arvestades, et liidu fondidega tahetakse saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud eesmärke, et tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning vähendada eri piirkondade arengutaseme erinevusi;

Muudatusettepanek    2

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimelResolutsiooni ettepanek

Punkt 5

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  rõhutab ühtlasi, et finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad peavad tuginema üldkehtivatele põhimõtetele; kinnitab sellega seoses, et EL peab täitma lubaduse olla esimeste hulgas, kes ÜRO kestliku arengu eesmärgid ellu viivad, ja peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks selget ja nähtavat eesmärki seatud; nõuab seetõttu, et kestliku arengu eesmärke tuleb võtta arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes ELi meetmetes ja algatustes; rõhutab ühtlasi, et EList ei saa kaasavat Euroopat, kui diskrimineerimist ei kaotata, ja peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku ettepanekutes esitatud ELi meetmetes ei ole soolist aspekti arvesse võetud ega soolist võrdõiguslikkust eesmärgiks seatud; rõhutab, et Pariisi kokkuleppe tõttu tuleks kliimameetmetele kulutada palju rohkem kui kehtivas finantsraamistikus ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti – kuid hiljemalt 2027. aastaks – suurenema 30 %-ni;

5.  rõhutab ühtlasi, et finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad peavad tuginema üldkehtivatele põhimõtetele; kinnitab sellega seoses, et EL peab täitma lubaduse olla esimeste hulgas, kes ÜRO kestliku arengu eesmärgid ellu viivad, ja peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks selget ja nähtavat eesmärki seatud; nõuab seetõttu, et kestliku arengu eesmärke tuleb võtta arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes ELi meetmetes ja algatustes; rõhutab ühtlasi, kui tähtis on Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine vastupidava sotsiaalse Euroopa loomiseks ja et EList ei saa kaasavat Euroopat, kui diskrimineerimist ei kaotata, ja peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku ettepanekutes esitatud ELi meetmetes ei ole soolist aspekti arvesse võetud ega soolist võrdõiguslikkust eesmärgiks seatud; rõhutab, et Pariisi kokkuleppe tõttu tuleks kliimameetmetele kulutada palju rohkem kui kehtivas finantsraamistikus ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti – kuid hiljemalt 2027. aastaks – suurenema 30 %-ni;

Muudatusettepanek    3

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimelResolutsiooni ettepanek

Punkt 4

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  väljendab peale selle vastuseisu igasugustele kärbetele EL peamiste poliitikavaldkondade, nt ELi ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) mahus; on eriti kindlalt vastu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis kahjustavad poliitikavaldkondade põhisisu ja eesmärke, näiteks kärbetele, mida tahetakse teha Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarves; on seetõttu vastu ettepanekule kärpida Euroopa Sotsiaalfondi eelarvet, sest selle kasutusvaldkonda on laiendatud ja sellest rahastatakse nüüd ka noorte tööhõive algatust;

4.  väljendab peale selle vastuseisu igasugustele kärbetele EL peamiste poliitikavaldkondade, nt ELi ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) mahus; on eriti kindlalt vastu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis kahjustavad poliitikavaldkondade põhisisu ja eesmärke, näiteks kärbetele, mida tahetakse teha Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarves; on seetõttu vastu ettepanekule kärpida Euroopa Sotsiaalfondi+ eelarvet, sest selle kasutusvaldkonda on laiendatud ja sellest rahastatakse nüüd ka noorte tööhõive algatust, Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning terviseprogrammi;

Muudatusettepanek    4

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimelResolutsiooni ettepanek

Punkt 5 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  rõhutab, et kavandatud seost struktuurifondide programmitöö, nende poliitikaeesmärkide ja Euroopa poolaasta, eelkõige riigipõhiste soovituste vahel tuleks täpsustada ning seejuures tuleks arvesse võtta kohalikku ja piirkondlikku mõõdet; nõuab tulemuslike programmitöö mehhanismide loomist ELi fondide, eelkõige ESF+ tarbeks, millega rakendataks Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja õiguseid, sealhulgas ulatuslike rahaliste vahendite ning liidu fondide vahelise vajaliku koostoime tagamisega;

Muudatusettepanek    5

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimelResolutsiooni ettepanek

Punkt 14 – alapunkt vi

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

14. vi)  kahekordistada noorte tööpuuduse vastaseks võitlemiseks (praeguse noorte tööhõive algatuse programmi kaudu) eraldatavaid vahendeid;

14. vi)  kahekordistada noorte tööpuuduse vastaseks võitlemiseks ESF+ raames (praeguse noorte tööhõive algatuse programmi kaudu) eraldatavaid vahendeid ning tagada samal ajal süsteemi tulemuslikkus ja lisaväärtus;

Muudatusettepanek    6

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimelResolutsiooni ettepanek

Punkt 15 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15 a.  on kindlalt seisukohal, et tõhustada tuleb noorte töötuse vastu võitlemist; on aga mures asjaolu pärast, et noorte tööhõive algatuse integreerimine fondi „ESF+“ võib vähendada liikmesriikide võetavate kohustuste taset ja vahetult noortele suunatud vahendite taset;

Muudatusettepanek    7

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimelResolutsiooni ettepanek

Punkt 16 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 a.  rõhutab vajadust tõhustada liidu vahendeid, millega tegeletakse kolmandate riikide kodanike sotsiaalse kaasatuse ning tööturule integreerimisega; nõuab selle saavutamiseks liidu fondide vahelise koostoime suurendamist ja piisavate vahendite eraldamist; rõhutab, kui tähtis on võidelda konkreetsete linna ja kohalikul tasandil esinevate rändega seotud probleemide vastu, hõlbustades muu hulgas selle valdkonna projektide väljatöötamise ja rakendamisega tegelevate linnade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele;

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (18.10.2018)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb vaheraportit, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – Euroopa Parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(COM(2018)03222018/0166R(APP))

Arvamuse koostaja: Ivo Belet

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, kui oluline on keskkonnakvaliteedi säilitamine, kaitsmine ja parandamine ning kliimamuutuste, ökosüsteemide hävimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemine ning liidu roll niisuguses tegevuses; juhib tähelepanu sellele, et liit peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisel esireas, arvestades, et need kujutavad endast üleilmset tegevuskava säästlikumate, võrdsemate ja jõukamate ühiskondade loomiseks meie planeedi poolt seatavaid piiranguid arvesse võttes; tuletab meelde liidu poolt Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi ning tungivat vajadust minna üle vähese CO2-heitega jätkusuutlikule ringmajandusele;

2.  on veendunud, et omavahendeid ja mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027) käsitlevad läbirääkimised kujutavad ka Brexitiga seoses endast võimalust muuta liidu eelarve tulude pool jätkusuutlikumaks ja läbipaistvamaks, muuta liit autonoomsemaks ning viimaks kasutada paremini liidu eelarve ümberkujundavat jõudu; nõuab omavahendite süsteemi põhjalikku reformimist, kõikide tagasimaksete kaotamist ning niisuguste uute rahastamisallikate kasutuselevõttu, mis on täielikult kooskõlas liidu poliitikaga, muu hulgas keskkonna-, tervishoiu- ja kliimapoliitikaga;

3.  toonitab, et programm „Life“ on peamine programm, millega toetatakse keskkonna- ja kliimameetmete alaste liidu õigusaktide rakendamist; märgib, et märkimisväärne osa programmi „Life“ aastateks 2021–2027 kavandatud eelarve suurendamisest on suunatud puhtale energeetikale ülemineku uuele allprogrammile; toetab puhtale energeetikale ülemineku tervikliku programmi loomist, kuid on seisukohal, et see ei tohiks vähendada looduse ja bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse ning kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise rahastamist; nõuab taas, et programmi „Life“ rahalisi vahendeid vähemalt kahekordistataks 6,442 miljardi euroni (2018. aasta) püsivhindades, ning nõuab, et bioloogilise mitmekesisuse tarbeks ja Natura 2000 võrgustiku haldamiseks loodaks sihtotstarbelised rahastamispaketid;

4.  väljendab heameelt programmile „Euroopa horisont“ eraldatud eelarve kavandatud suurendamise üle ning eelkõige tervishoiu (6,83 miljardit eurot), kliima, energeetika ja liikuvuse (13,31 miljardit eurot) ning toidu ja loodusvarade (8,87 miljardit eurot) valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks ette nähtud sihtotstarbeliste rahastamispakettide üle; kordab siiski oma nõudmist, et üheksandat raamprogrammi rahastataks suuremas ulatuses, st vähemalt 116,895 miljardi euro suuruse eelarvega, säilitades samas kliima, energeetika ja liikuvuse teemavaldkonna osakaalu (15,94 %) ning toidu ja loodusvarade teemavaldkonna osakaalu (10,63 %) ning suurendades tervishoiu teemavaldkonna osakaalu vähemalt 9,7 %ni kooskõlas kaheksanda raamprogrammiga; nõuab lisaks nendes valdkondades tehtavatele alusuuringutele märkimisväärsete rahaliste vahendite eraldamist;

5.  tunneb heameelt Euroopa ühendamise rahastu energeetika valdkonnale aastateks 2021–2027 eraldatud vahendite märkimisväärse suurendamise üle 7,675 miljardi euroni (2018. aasta) püsivhindades; 

6.  väljendab tõsist muret tervishoiuprogrammi rahastamise kavandatud vähendamise pärast; kordab oma nõudmist, et tervishoiuprogramm taastataks tugeva eraldiseisva programmina, mille rahastamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) suurendatakse, et täita rahvatervist, tervishoiusüsteeme ja keskkonnaga seotud probleeme puudutavad kestliku arengu eesmärgid ning tagada ambitsioonikas tervishoiupoliitika, milles keskendutakse piiriülestele väljakutsetele, sealhulgas eelkõige liidu ühiste jõupingutuste oluline suurendamine võitluses vähi vastu, krooniliste haiguste ennetamisel ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel ning tervishoiuteenuste piiriülese kättesaadavuse lihtsustamise tagamisel;

7.  peab kahetsusväärseks ohtu, et ei saavutata praegust kliimaga seotud kulutuste eesmärki, ja võtab sellega seoses teadmiseks kõnealuse eesmärgi kavandatava suurendamise vähemalt 25 %ni liidu eelarvest aastatel 2021–2027; nõuab aga kliimaga seotud kulutuste ambitsioonikamat eesmärki, milleks oleks 30 % liidu eelarvest aastatel 2021–2027, et saavutada ja täita Pariisi kokkuleppe eesmärgid ning kajastada kliimameetmete suuremat tähtsust ja hädavajalikkust ning vajadust täiendavate kliimadiplomaatia meetmete järele, ning nõuab usaldusväärse ja läbipaistva jälgimismeetodi väljatöötamist; nõuab lisaks meetmeid, millega tagada, et liidu eelarve struktuur ja täitmine ei oleks vastuolus liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisega;

8.  nõuab kindlalt, et mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 oleksid välistatud fossiilkütuste mis tahes otse- või kaudsed toetused;

9.  tunneb muret keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni pädevusalasse kuuluvatele detsentraliseeritud asutustele (Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Euroopa Ravimiamet (EMA)) ette nähtud rahaliste vahendite kavandatud 5 %se vähendamise pärast; nõuab, et detsentraliseeritud asutustele eraldataks asjakohasel juhul ja individuaalsete vajaduste põhjal, eelkõige uute ülesannete määramise korral, nagu ECHA ja EEA puhul, rohkem rahalisi ja inimressursse reaalväärtuses vähemalt 2014.–2020. aasta tasemel; rõhutab, kui tähtis on niisuguste asutuste puhul piisav rahastamine selleks, et tugevdada teaduspõhist reguleerimist ja suurendada üldsuse usaldust liidu poliitika kujundamisse;

10.  kordab, et EEA ülesanne on aidata liidul ja liikmesriikidel teha teadlikke otsuseid selle kohta, kuidas kaitsta ja parandada keskkonda, võtta keskkonnaaspekte arvesse majanduspoliitikas ja suurendada säästlikkust; rõhutab, et komisjon on määranud EEA-le lisaülesanded, mis hõlmavad nendega piirdumata uute seadusandlike ja poliitikasuundumuste jälgimist vähese CO2-heitega majanduse, ringmajanduse tegevuskava ja kestliku arengu eesmärkide täitmise valdkonnas, ning rõhutab, et see peaks asjakohaselt kajastuma EEA rahastamispaketis, mis tuleks perioodi 2021–2027 eelarves vähemalt liigitada reaalväärtuses stabiilsena;

11.  tunneb heameelt ettepaneku üle võtta kasutusele omavahend, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel; rõhutab, et selle suunav mõju peab väljenduma jäätmetekke vältimise esmatähtsaks pidamises kooskõlas jäätmehierarhiaga, ning kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas suunata sellest saadavad tulud pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisse; nõuab tõhusate registreerimis- ja kontrollimehhanismide kasutamist ning arvutusmeetodi selgitamist;

12.  nõuab, et märkimisväärset osa üha suurenevast heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) enampakkumisest saadavast tulust peetaks alates 4. etapist (2021) liidu omavahendiks ja et see suunataks järk-järgult liidu projektidesse, mis on kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkidega ning millega toetatakse piiriülest elektritaristut, taastuvenergiat ja energia salvestamist, ning investeeringutesse, mida tehakse tööstuses murrangulise vähese CO2-heitega innovatsiooni valdkonnas; on seisukohal, et see peaks toimuma järk-järgult, et mitte avaldada survet riikide kliima- ja energiapoliitika eelarvele (sest HKSi direktiiviga (direktiiv 2003/87/EÜ) on selleks otstarbeks ette nähtud 50 % tuludest);

13.  nõuab paralleelselt, et kaalutaks võimalust võtta liidu eelarves uue omavahendina kasutusele mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist ning mille tagajärjeks oleks ühtlasi rahvusvahelises kaubanduses võrdsete tingimuste tagamine ja tootmise liidust välja viimise vähendamine, samas kui imporditavate kaupade hinnas võetakse arvesse kliimamuutuste kulusid;

14.  on veendunud, et lennukipetrooli maksustamist käsitlevate ühtlustatud rahvusvaheliste meetmete puudumisel tuleks kaaluda liidu tasandil lendude CO2-mahukusel põhineva maksu kehtestamist, et pakkuda täiendavaid stiimuleid tõhusamate, vähem CO2-heidet tekitavate õhusõidukite ja kütustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks ning investeeringuteks ning piirata lennunduse suurenevaid heitkoguseid, tagades samal ajal transpordisektoris võrdsed tingimused;

15.  ergutab jätkama finantstehingute maksu kehtestamise alaseid jõupingutusi ja on veendunud, et osa ühisest finantstehingute maksust tuleks võtta kasutusele tulevase omavahendina;

16.  nõuab, et 25 % struktuurireformi tugiprogrammi eelarvest paigutataks ümber struktuurifondidesse, et selle saaks suunata täiendava toetuse andmisse söest sõltuvatele piirkondadele, mida mõjutab vajalik struktuurne üleminek vähese CO2-heitega majandusele; on seisukohal, et kõnealustel piirkondadel peaks olema juurdepääs niisugusele lisatoetusele, et aidata neil saavutada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 2 sihid, et hõlbustada õiglast üleminekut; märgib, et eesmärk on toetada kõnealuseid piirkondi, eelkõige piirkondi, kes ei ole juba direktiivi 2003/87/EÜ alusel moderniseerimisfondi raamistikus toetuskõlblikud, edendades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendusõpet, haridust, aktiivseid tööturumeetmeid ning uute töökohtade loomist, näiteks idufirmade abil, tehes seda tihedas dialoogis ja koostöös sotsiaalpartneritega;

17.  rõhutab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kulude ja tulude poolt tuleks käsitleda ühtse paketina ning et Euroopa Parlamendiga ei ole võimalik saavutada kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku osas, kui ei jõuta kokkuleppele omavahendite osas.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vaheraport, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – Euroopa Parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

Viited

2018/0166R(APP)

Vastutav komisjon

 

BUDG

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Ivo Belet

10.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

18.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

6

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Arne Gericke, Jens Gieseke, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Giorgos Grammatikakis, Rebecca Harms, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Merja Kyllönen, Carolina Punset, Christel Schaldemose, Keith Taylor, Tiemo Wölken, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Sophia in ‘t Veld, Kati Piri, Mirja Vehkaperä

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Carolina Punset, Frédérique Ries, Nils Torvalds, Mirja Vehkaperä, Sophia in ’t Veld

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Merja Kyllönen

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Andrzej Grzyb, Giovanni La Via, Peter Liese, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean

S&D

Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Giorgos Grammatikakis, Jytte Guteland, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Kati Piri, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Rebecca Harms, Martin Häusling, Keith Taylor, Davor Škrlec

6

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter,

EFDD

Julia Reid

2

0

ALDE

Jan Huitema

NI

Zoltán Balczó

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (10.10.2018)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb vahearuannet mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(COM(2018)03222018/0166R(APP))

Arvamuse koostaja: Jerzy Buzek

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et aastateks 2021–2027 kavandatava mitmeaastase finantsraamistiku maht ei tohiks 2020. aasta tasemega võrreldes väheneda, ka mitte Brexiti korral, ning et uute ELi algatustega peavad kaasnema uued ja piisavad rahalised vahendid ja nende puhul tuleb kasutada kaasotsustamismenetlust; rõhutab, et piisavalt tuleks rahastada eelkõige Euroopa Liidu pikaajalisi poliitilisi prioriteete, nagu töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamine, tulevikule orienteeritud ja konkurentsivõimelise Euroopa tööstuse väljakujundamine ning võitlus kliimamuutustega ülemineku kaudu vähese CO2-heitega majandusele, ning need peaksid jääma uue mitmeaastase finantsraamistiku programmi keskmesse;

2.  rõhutab, et õigusriigi põhimõtte täielik austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus; toetab seetõttu uut mehhanismi, mis võimaldaks komisjonil kasutada tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid majandusliku kahju ohu juhtumite puhul, mille on põhjustanud üldistunud puudused õigusriigi toimimises liikmesriigis, pidades eriti silmas võitlust ulatusliku korruptsiooniga;

3.  nõuab arvandmete esitamiseks selget metoodikat, mis põhineb püsivhindadel;

4.  tuletab meelde, et rahastamispoliitika ja projektid peaksid olema kooskõlas kliima- ja energiaeesmärkidega ning Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega; nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 tõstetaks kliimaeesmärkide saavutamisele suunatud kulukohustuste osakaal 30 %ni, et hõlbustada ja võimaldada üleminekut süsinikdioksiidiheitevabale majandusele 2050. aastal;

5.  kordab, et Euroopa Parlament nõuab programmi „Euroopa horisont“ eelarve suurendamist püsivhindades vähemalt 120 miljardi euroni, et reageerida asjakohaselt ühiskondlikele muutustele, tagada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime, inimeste heaolu ning teaduslik ja tööstuslik juhtpositsioon ning aidata saavutada kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkuleppe eesmärke; rõhutab vajadust kasutada programmi „Euroopa horisont“ investeeringuid selleks, et uurida, arendada ja tuua ühiskonda tehnoloogilisi ja mittetehnoloogilisi lahendusi pakiliste ühiskondlike muutuste tarvis, nagu võitlus kliimamuutustega ning üleminek säästvale ja taastuvenergiale, energia- ja ressursitõhusale mürgivabale ringmajandusele, säästvatele toidutootmis- ja põllumajandustavadele ning taskukohasele tervishoiule ja meditsiinile; tunneb heameelt, et ühissätete määrus annab võimaluse programmidele ette nähtud rahaeraldisi ühest fondist teise üle kanda, ning julgustab kõiki piirkondi oma teaduspotentsiaali arendama; on seisukohal, et selliste ülekannete tingimusi ja mehhanisme tuleks veel täpsustada, et tagada nende kokkusobivus struktuurifondidega ja vältida kahekordset auditeerimist; rõhutab, et rahaline toetus programmist „Euroopa horisont“ tuleks teha toetusesaajatele kättesaadavaks kiire, alt üles suunatud ja vähem bürokraatliku korra kohaselt ja toetusesaajatele tuleks pakkuda tehnilise abi teenuseid, mis juhiksid nad kõige sobivamate vahenditeni; on ühtlasi seisukohal, et tuleks soodustada koostoimet muude programmide ja rahastamisvahenditega, püüdes samal ajal asjaajamist võimalikult lihtsana hoida;

6.  on seisukohal, et arvestades tõsist soovi muuta programm „Euroopa horisont“ paindlikumaks, tuleks iga programmi vahendite kasutamise prioriteedid määrata kindlaks raamprogrammi õigusaktides, mitte mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppes;

7.  toetab 3,5 miljardi euro eraldamist InvestEU-le; toonitab siiski selgelt, et seda summat ei tohiks võtta programmi „Euroopa horisont“ vahenditest, vaid see peaks programmist saadavat rahastust täiendama; on arvamusel, et InvestEU teadusuuringuid, innovatsiooni ja digiteerimist käsitlevas osas tuleks kasutada samu eeskirju kui eduka algatuse InnovFin puhul, kohaldada kõiki põhikriteeriume ja katta suurima riskiga osamakse;

8.  tunneb heameelt Euroopa ühendamise rahastu energia- ja digitaalkomponentidele eraldatud summa üle, mille eesmärk on luua Euroopa energia- ja digitaristus praegu puuduvad ühenduskohad, toetades energia- ja digiteenuste valdkonnas võimsate, säästvate ja tõhusalt ühendatud üleeuroopaliste võrkude arendamist täielikus kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimaeesmärkidega; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu peaks püüdma saavutada suuremat sünergiat, nagu on osutatud rahastu vahekokkuvõttes, eelkõige selleks, et kasutada paremini ära transpordi-, digitaal- ja energiataristute koostoimet; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu eesmärk on üleminek vähese CO2-heitega süsteemile;

9.  rõhutab Euroopa ühendamise rahastu määruses sätestatud keskse juhtimisstruktuuri tõhusust; märgib, et Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud Ühtekuuluvusfondi osa on osutunud väga edukaks ja asjaomaste liikmesriikide rahulolu võimaldab kaaluda selle mehhanismi jätkamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; teeb sellest tulenevalt ettepaneku eraldada Euroopa ühendamise rahastule Euroopa Regionaalarengu Fondist 20 miljardit eurot ja kehtestada samad haldusnõuded, mida kohaldati Euroopa ühendamise rahastusse ülekantud Ühtekuuluvusfondi vahendite haldamisel; on seisukohal, et arvestades saadaolevate vahendite ja vajaduste suurt lõhet, aitaks see ettepanek Euroopa TEN-E projektide elluviimisega kiiresti edasi liikuda;

10.  on üldiselt rahul komisjoni ettepanekuga eraldada uuele Euroopa kosmoseprogrammile 16 miljardit eurot; nõuab siiski programmi üldeelarve mõõdukat suurendamist; rõhutab seoses programmi komponentidega vajadust eraldada rohkem vahendeid kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA) ja riikliku satelliitside programmile (GOVSATCOM), säilitades Copernicuse ja Galileo komponentidele ettenähtud eelarve samas mahus või suurendades seda mõõdukalt; rõhutab, et on äärmiselt oluline tagada kahe juhtkomponendi, Galileo ja Copernikuse jätkuvus ning kindlustada kahe uue algatuse, GOVSATCOMi ja SSA toimimine, kuna need aitavad lahendada üha suurenevat kosmose infrastruktuuri ohutuse ja satelliitside turvalisuse probleemi;

11.  on rahul sellega, et vähemalt 9,194 miljardit eurot on ette nähtud digitaalse Euroopa programmile, mis suurendab liidu digitaalset suutlikkust, eelkõige tehisintellekti, küberturvalisust ja kõrgjõudlusega andmetöötlust, ning tugevdab ühtlasi digioskuste toetamise teel majanduse ja ühiskonna digiüleminekut; rõhutab, et seda programmi tuleb tihedalt koordineerida programmiga „Euroopa horisont“ ning Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

12.  toonitab vajadust rahastada piisavalt ettevõtjate konkurentsivõimet parandavat ELi meetmete programmi, mis keskendub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); märgib, et VKEdele keskenduv programm peaks täiendama teisi ELi programme ja see peaks arvestama ka eelnevast programmist (COSME) saadud häid kogemusi, et hõlbustada juurdepääsu turgudele liidus ja väljaspool, parandada ettevõtete raamtingimusi ja konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri;

13.  on veendunud, et energeetikasektoris tuleks rõhku panna energiajulgeolekule, energiatõhususele, taastuvenergia paremale kasutamisele, sektorite liitmisele, arukale ja nüüdisaegsele taristule, tarbijate mõjuvõimu suurendamisele ning toimivale ühtsele energiaturule, mida iseloomustab aktiivsem piiriülene kaubandus ja koostöö; peab oluliseks saavutada 2030. aastaks vähemalt 15 % omavahelise ühendatuse eesmärk; rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks keskenduma energialiidu eesmärkide saavutamisele; rõhutab vajadust keskenduda järgmises mitmeaastases raamprogrammis Euroopa majanduse CO2-heite vähendamisele, et saavutada energialiidu eesmärgid, ELi kliimaeesmärgid ja kestliku arengu eesmärgid, tuua kasu ELile ja kõigile liidu kodanikele ning eelkõige toetada haavatavaid, energiaostuvõimetuse ohus väikese sissetulekuga majapidamisi energiatõhususe saavutamisel;

14.  rõhutab tuumaohutuse olulisust ja vajadust suurendada Leedus asuva Ignalina tuumajaama dekomisjoneerimise abiprogrammile eraldatud summat 552 miljonilt eurolt 780 miljonile eurole, et aidata Leedul toime tulla Tšernobõli tüüpi grafiitreaktori südamike demonteerimisega seotud tehnoloogiliste väljakutsetega ning et ära hoida kiirgusohtu ja veelgi vähendada ohtu ELi kodanike jaoks;

15.  peab väga kahetsusväärseks, et uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus ei kajastu Euroopa Parlamendi nõudmine luua uues mitmeaastases finantsraamistikus õiglane energiasüsteemi ümberkujundamise fond söetööstus- ja CO2-mahukatele piirkondadele; kordab oma ettepanekut luua liidu tasandil õiglane energiasüsteemi ümberkujundamise fond kogueelarvega 5 miljardit eurot, mis oleks ette nähtud selliste piirkondade toetamiseks, kus söe- ja CO2-põhistes sektorites töötavate inimeste osakaal on suur ja kus selline üleminek avaldab kogukonnale negatiivset mõju; rõhutab, et see fond peaks tagama piisavad vahendid kaasava, kohaliku ja õiglase üleminekustrateegia väljatöötamiseks ning ühiskondlike, sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjudega tegelemiseks, rajatiste ümberkujundamiseks, inimväärsete ja püsivate töökohtade loomiseks ning ümber- ja täiendõppeks taastuvatel energiaallikatel või energiatõhusatel lahendustel põhinevate keskkonnahoidlike protsesside ja tehnoloogiate alal;

16.  rõhutab vajadust säilitada Euroopa Kaitsefondi piisav ja selge 13 miljardi euro suurune eelarve, et ergutada Euroopa kaitsetööstuse kasvu ja konkurentsivõimet;

17.  nõuab asjakohast rahastust tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tegevusvaldkonda kuuluvatele ametitele, et nad suudaksid üha rohkemate ülesannetega piisavalt hästi toime tulla;

18.  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku ja selle õiguslike aluste õigeaegset vastuvõtmist, et tagada sujuv üleminek ühest programmist teise ja vältida viivitusi rakendamisel;

19.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine peab olema õiguslikult siduv ja kohustuslik; on seisukohal, et parlament tuleks kaasata mitmeaastase finantsraamistiku igasuguse muutmise korral;

20.  märgib, et aastateks 2021–2027 ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine/muutmine on ELi kulutuste haldamises oluline punkt, et hinnata, kuidas investeerimisprogrammid täidavad seatud sihte ja eesmärke ning kas nende abi on suudetud piisavalt ära kasutada ja kas nad toodavad ELi lisaväärtust; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine/muutmine annab võimaluse teha edasisi lihtsustusi kogu rakendustsükli jooksul;

21.  märgib, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumist ja selle mõju ELi eelarvele; soovib, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad ELi programmid saaksid takistamatult jätkuda; tunneb seetõttu heameelt komisjoni ettepanekute üle, mis käsitlevad olemasolevate omavahendite ajakohastamist ja uute omavahendite kasutuselevõttu ning tagasimaksete likvideerimist ja omavahendite piirmäära suurendamist.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vahearuanne mitmeaastase finantsraamistiku 2021-2027 kohta - parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

Viited

2018/0166R(APP)

Vastutav komisjon

 

BUDG

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

13.9.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Jerzy Buzek

16.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

4

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Jonathan Bullock, Jerzy Buzek, Reinhard Bütikofer, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Theresa Griffin, Igor Gräzin, András Gyürk, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Tilly Metz, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Julia Reda, Paul Rübig, Sven Schulze, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Pervenche Berès, Tamás Deutsch, Jens Geier, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Werner Langen, Sofia Sakorafa

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Fredrick Federley, Igor Gräzin, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski

PPE

Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Tamás Deutsch, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Nadine Morano, Paul Rübig, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, Pervenche Berès, Jens Geier, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Csaba Molnár, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

4

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Angelo Ciocca, Christelle Lechevalier

PPE

Christian Ehler

10

0

ECR

Ashley Fox

EFDD

Dario Tamburrano

ENF

Barbara Kappel

GUE/NGL

Jaromír Kohlíček, Sofia Sakorafa

VERTS/ALE

Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Benedek Jávor, Tilly Metz, Julia Reda

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (10.10.2018)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb vahearuannet mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

(COM(2018)03222018/0166R(APP))

Arvamuse koostaja: Dominique Riquet

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Sissejuhatus

1.  rõhutab, et pikaajalistest investeeringutest sõltuvate sektorite, näiteks transpordisektori jaoks on mitmeaastane finantsraamistik strateegilise tähtsusega; rõhutab, et transporditaristu on ühtse turu alustala, majanduskasvu ja töökohtade loomise alus ning ülimalt tähtis selleks, et tagada neli põhivabadust, mis on seotud isikute, kapitali, kaupade ja teenuste liikumisega; juhib tähelepanu järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud kesksetele küsimustele ja üldistele piirangutele, arvestades transpordimahu suurenemist ja järjest lisanduvaid probleeme, eelkõige keskkonnaprobleeme, mida põhjustab süsinikuheite, tahkete peenosakeste ja gaasiliste saasteainete lisandumine, mis leiab aset hoolimata ambitsioonikate eesmärkide püstitamisest kliima ja keskkonna kaitseks kooskõlas Pariisi kokkuleppega, ning ühendatud ja isejuhtivate sõidukite arendamisega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadustele; tuletab meelde ka viivitusi investeerimisel ühenduvuse parandamiseks mõeldud uude taristusse ja eriti olemasoleva taristu korrashoidmisel tekkinud viivitusi;

Mitmeaastane finantsraamistik

2.  juhib tähelepanu Euroopa ühendamise rahastu edule kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames ning asjaolule, et selle projektikonkurssidele esitati kolm korda rohkem taotlusi, kui suudeti rahuldada; kiidab heaks Euroopa ühendamise rahastu tegevuse pikendamise järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa ühendamise rahastu transpordi valdkonnale eraldatud summa väheneb püsihindades 12 % ja Ühtekuuluvusfondi rahalist toetust kärbitakse 13 %; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu eelarvet ei saa eraldada muudele programmidele, mis jäävad selle erieesmärkidest kõrvale; nõuab, et Euroopa ühendamise rahastu transpordi valdkonna assigneering 17,746 miljardit eurot (püsihindades) ja Ühtekuuluvusfondi rahaline toetus 10 miljardit eurot (püsihindades) taastataks, võttes arvesse nende positiivset mõju majanduse arengule;

3.  toonitab Euroopa ühendamise rahastu määruses sätestatud keskse juhtimisstruktuuri tõhusust; märgib, et osa Ühtekuuluvusfondi rahaliste vahendite ülekandmine Euroopa ühendamise rahastusse on osutunud väga edukaks ning asjaomaste liikmesriikide rahulolu on kinnituseks, et selle mehhanismiga jätkatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames ning et rahalistest vahenditest piisab Ühtekuuluvusfondi rahalise osaluse kaudu rahastatavate käimasolevate projektide lõpuleviimiseks; teeb sellest tulenevalt ettepaneku eraldada Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa ühendamise rahastu jaoks 20 miljardit eurot, mida hallatakse sarnaste eeskirjade kohaselt, mida kohaldatakse Ühtekuuluvusfondist rahastamise eraldamisele Euroopa ühendamise rahastu jaoks, kuid see rahastamine on kättesaadav kõigile liikmesriikidele; usub, et arvestades suurt vahet olemasolevate ja vajaminevate rahaliste vahendite vahel, tuleb pöörata rohkem tähelepanu sellistele suure ELi lisaväärtusega lahendustele nagu puuduvad piiriülesed ühendused, nt raudteeühendused, ning et selline üleminek tagaks, et TEN-T projektide osas toimuks Euroopas märkimisväärne edasiminek;

4.  rõhutab, et ajakohastatud ja tõhusam Euroopa ühendamise rahastu programm järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ajal peaks hõlmama kõiki transpordiliike, soodustama üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele, julgustama liikmesriike investeerima arukasse, kestlikku ja integreeritud ühistransporti, seadma prioriteediks suuremad seosed terviklike võrkude vahel, parandama Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kaudu koostalitlusvõimet ja kasutama täielikult ära ühtse Euroopa taeva algatust ning aitama saavutada ELi liiklusohutuse eesmärke;

5.  tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu on toetusmehhanism, ja tunneb heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle selgitada seda aspekti, lisades Euroopa ühendamise rahastu finantsvahendi uude InvestEU programmi; on seisukohal, et rahastamisvahendi kujul rakendatava Euroopa ühendamise rahastu transpordieelarve osakaal ei tohiks olla suurem kui 5 % kogu sellest eelarvest; taunib asjaolu, et hoolimata Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile (EFSI) Euroopa ühendamise rahastu arvel tehtavast kahetsusväärsest rahaliste vahendite ümberpaigutamisest jääb transpordisektori investeeringute osakaal selles fondis kvantitatiivselt kaugele 30 % eesmärgist ja kvalitatiivselt väga kaugele ka Euroopa lisaväärtuse kriteeriumist; toonitab seetõttu väga, et ei tuleks lubata mingit rahaliste vahendite ümberpaigutamist programmist „Euroopa horisont“ InvestEU programmi; rõhutab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames on oluline, et InvestEU programmist oleks kasu tõelise ELi lisaväärtusega projektidele, ning tunneb heameelt, et komisjoni ettepaneku kohaselt võiks jätkusuutlik taristu olla üks neljast kindlaksmääratud investeerimisvaldkonnast;

6.  juhib tähelepanu, et väga oluline on luua säästva turismi eelarverubriik, võttes arvesse selle sektori tähtsust ELi majanduses, mis andis 2016. aastal 5 % SKPst, ning ELi toimimise lepingu artiklist 195 tulenevaid ELi kohustusi eesmärgiga liikuda tõelise ELi turismipoliitika suunas, mis aitaks lahendada praeguseid killustatuse ja rahaliste vahendite kättesaadavuse probleeme, edendada Euroopat turismisihtkohana ja ergutada turismitööstust, aidates seeläbi kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

7.  märgib, et väliskulude vähendamine tuleb lisada mitmeaastasesse finantsraamistikku juhtpõhimõttena kui kulutõhus meede, mille abil vähendada tulevaste riigieelarvete koormust;

Ametid

8.  väljendab heameelt Euroopa transpordiametitele, eelkõige Euroopa Lennundusohutusametile, Euroopa Meresõiduohutuse Ametile ja Euroopa Liidu Raudteeametile antud mitme uue pädevuse üle; rõhutab, kui oluline on tagada, et kõikidel transpordiametitel oleks oma ülesannete ja uute kohustuste täitmiseks piisavalt ressursse, mis on reaalväärtuses stabiilsed;

9.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle asutada Euroopa tööjõuamet; rõhutab, kui oluline on tagada, et kõnealusel uuel ametil oleksid piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks transpordisektoris;

Teadusuuringud

10.  tuletab meelde, et transpordi ja liikuvuse valdkonnas on väga tähtis toetada teadus- ja arendustegevust, võttes arvesse probleeme, mis on seotud süsinikuheite, tahkete peenosakeste ja gaasiliste saasteainete lisandumisega tihedast liiklusest ja ummikutest tingituna, energiasüsteemi ümberkujundamise ja suurema transpordiohutuse vajadusega ning ühendatud ja isejuhtivate sõidukite arendamisega; rõhutab seega, kui tähtis on säilitada otsene seos programmi „Euroopa horisont“ ja teadus- ja arendustegevuse tulemusel välja töötatud transpordilahenduste ELi tasandil kasutuselevõtu vahel; tuletab meelde selliste ühisettevõtete nagu SESAR, Shift2Rail ja CleanSky edukust; leiab, et on oluline jätkata kõnealuste programmide märkimisväärset toetamist ja neile asjakohaste rahaliste vahendite eraldamist programmi „Euroopa horisont“ raames; rõhutab, et teadus- ja arendustegevuse toetamisel tuleks transpordivaldkonnas kohaldada tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet;

Omavahendid

11.  märgib, et kõik liikmesriigid saavad märkimisväärset rahalist või maksulaadset tulu, mis on otseselt seotud transpordi ja turismiga, ning sellest tulust kasvõi minimaalse osa ümberpaigutamine ELi omavahendite kujul parandaks liidu suutlikkust tulla toime uute tekkivate probleemidega; on seisukohal, et Euroopa Ühenduse loomise ajal kavandatud omavahendite tunduvalt suurema tähtsuse taastamine toetaks liidu poliitiliste ja eelarvealaste meetmete võtmise suutlikkust.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vahearuanne mitmeaastase finantsraamistiku 2021-2027 kohta - parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks

Viited

2018/0166R(APP)

Vastutav komisjon

 

BUDG

 

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Dominique Riquet

27.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

8.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

4

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Nicola Danti, Michael Detjen, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Innocenzo Leontini, Peter Lundgren, Georg Mayer, Gesine Meissner, Renaud Muselier, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Keith Taylor, Pavel Telička, Marie-Pierre Vieu, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Kosma Złotowski, Luis de Grandes Pascual, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Claudia Țapardel

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Francisco Assis, Jill Evans, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Ryszard Antoni Legutko, Marek Plura, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Angel Dzhambazki, John Howarth, Wajid Khan

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS

NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

GUE/NGL

Merja Kyllönen

PPE

Georges Bach, Wim van de Camp, Deirdre Clune, Andor Deli, Luis de Grandes Pascual, Dieter-Lebrecht Koch, Innocenzo Leontini, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Renaud Muselier, Markus Pieper, Marek Plura, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

S&D

Francisco Assis, Inés Ayala Sender, Nicola Danti, Michael Detjen, Ismail Ertug, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, John Howarth, Wajid Khan, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Claudia Țapardel

VERTS/ALE

Michael Cramer, Jill Evans, Keith Taylor

4