Menetlus : 2018/0158(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0361/2018

Esitatud tekstid :

A8-0361/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/01/2019 - 12.9

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0022

RAPORT     ***I
PDF 772kWORD 97k
8.11.2018
PE 627.022v02-00 A8-0361/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ELi WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamist pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000

(COM(2018)0312 – C8-0202/2018– 2018/0158(COD))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Godelieve Quisthoudt-Rowohl

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ELi WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamist pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000

(COM(2018)0312 – C8-0202/2018– 2018/0158(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0312),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0202/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0361/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ühendkuningriigi liidust väljaastumine mõjutab Ühendkuningriigi ja liidu suhteid kolmandate isikutega, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), mille asutajaliikmed nad mõlemad on.

(2)  Ühendkuningriigi liidust väljaastumine mõjutab Ühendkuningriigi ja liidu suhteid kolmandate isikutega, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), mille asutajaliikmed nad mõlemad on. Kuna see protsess toimub samaaegselt mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimistega, ja pidades silmas finantsraamistikus põllumajandussektorile ette nähtud osa, võib nimetatud sektor tuntavalt ohtu sattuda, mistõttu tuleb läbirääkimistel üles näidata teatavat ettevaatlikkust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)   Kooskõlas WTO eeskirjadega peaks selline liidu kontsessioonide ja kohustuste loendisse kuuluvate tariifikvootide jaotamine toimuma 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) artikli XXVIII kohaselt. Liit alustab seega pärast esialgseid kontakte läbirääkimisi WTO liikmetega, kellel on põhimõtteline või oluline tarnehuvi või esialgne läbirääkimisõigus iga kõnealuse tariifikvoodiga seoses.

(4)   Kooskõlas WTO eeskirjadega peaks selline liidu kontsessioonide ja kohustuste loendisse kuuluvate tariifikvootide jaotamine toimuma 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) artikli XXVIII kohaselt. Liit alustab seega pärast esialgseid kontakte läbirääkimisi WTO liikmetega, kellel on põhimõtteline või oluline tarnehuvi või esialgne läbirääkimisõigus iga kõnealuse tariifikvoodiga seoses. Läbirääkimisteemad peaksid olema piiratud ning mitte mingil juhul ei tohiks need tekitada uusi läbirääkimisi toodete liidu turule juurdepääsu üldtingimuste või ulatuse üle.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seepärast tuleks kasutada järgmist metoodikat: esimeses etapis tuleks sätestada iga tariifikvoodi kohta Ühendkuningriigi kasutamise osakaal. Kasutamise osakaal, mida väljendatakse protsendina, on Ühendkuningriigi osa kogu ELi impordist tariifikvootide alusel hiljutisel kolmeaastasel vaatlusperioodil. Kõnealust kasutamise osakaalu tuleks seejärel kohaldada kogu kavandatud tariifikvoodi mahu suhtes, et saavutada Ühendkuningriigi osa asjaomasest tariifikvoodist. ELi osa koosneks sel juhul kõnealuse tariifikvoodi ülejäänud osast. See tähendab, et teatava tariifikvoodi kogumaht ei muutu (st EL 27 maht = praegune EL 28 maht – Ühendkuningriigi maht). Alusandmed tuleks võtta asjaomastest komisjoni andmebaasidest.

(6)  Seepärast tuleks kasutada järgmist metoodikat: esimeses etapis tuleks sätestada iga tariifikvoodi kohta Ühendkuningriigi kasutamise osakaal. Kasutamise osakaal, mida väljendatakse protsendina, on Ühendkuningriigi osa kogu ELi impordist tariifikvootide alusel hiljutisel kolmeaastasel vaatlusperioodil. Kõnealust kasutamise osakaalu tuleks seejärel kohaldada kogu kavandatud tariifikvoodi mahu suhtes, võttes arvesse mis tahes alatäitmist, et saavutada Ühendkuningriigi osa asjaomasest tariifikvoodist. ELi osa koosneks sel juhul kõnealuse tariifikvoodi ülejäänud osast. See tähendab, et teatava tariifikvoodi kogumaht ei muutu (st EL 27 maht = praegune EL 28 maht – Ühendkuningriigi maht). Alusandmed tuleks võtta asjaomastest komisjoni andmebaasidest.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Individuaalsete tariifikvootide kasutamise osakaalu väljaarvutamise metoodika kehtestasid ja selles leppisid kokku liit ja Ühendkuningriik kooskõlas GATT 1994 artikli XXVIII nõuetega ning seetõttu tuleks kõnealune metoodika täiel määral säilitada, et tagada selle ühesugune kohaldamine.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Asjaomaste põllumajandustoodete tariifikvootide puhul on määruse (EL) nr 1308/20131 artiklitega 184–188 ette nähtud õiguslik alus, mis on vajalik tariifikvootide haldamiseks siis, kui kvoodid on käesoleva määruse kohaselt jaotatud. Kalandustooteid, tööstustooteid ja teatavaid töödeldud põllumajandustooteid hõlmavaid tariifikvoote hallatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 32/20002. Asjaomaste tariifikvootide kogused on sätestatud kõnealuse määruse I lisas, mis tuleks seega asendada käesoleva määruse lisa B osas sätestatud kogustega.

(8)  Asjaomaste põllumajandustoodete tariifikvootide puhul on määruse (EL) nr 1308/20131 artiklitega 184–188 ette nähtud õiguslik alus, mis on vajalik tariifikvootide haldamiseks siis, kui kvoodid on käesoleva määruse kohaselt jaotatud. Selle haldamise puhul tuleb seetõttu järgida liidu põllumajandusmudelit, mille aluseks on põllumajandustegevuse multifunktsionaalsus, pannes ühtlasi rõhku sellele, kui oluline on selgesõnaliselt tunnustada kaubandusväliseid tegureid ja võtta arvesse kodanike nõudmisi toiduohutuse, keskkonnakaitse, toiduainete kvaliteedi ja loomade heaolu valdkonnas. Kalandustooteid, tööstustooteid ja teatavaid töödeldud põllumajandustooteid hõlmavaid tariifikvoote hallatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 32/20002. Asjaomaste tariifikvootide kogused on sätestatud kõnealuse määruse I lisas, mis tuleks seega asendada käesoleva määruse lisa B osas sätestatud kogustega.

_________________

_________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

2 Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 32/2000, millega avatakse GATTiga seotud ühenduse tariifikvoodid ja teatavad muud ühenduse tariifikvoodid, sätestatakse nende haldamine, kehtestatakse üksikasjalikud sätted nende kvootide muutmiseks või kohandamiseks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1808/95 (EÜT L 5, 8.1.2000, lk 1).

2 Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 32/2000, millega avatakse GATTiga seotud ühenduse tariifikvoodid ja teatavad muud ühenduse tariifikvoodid, sätestatakse nende haldamine, kehtestatakse üksikasjalikud sätted nende kvootide muutmiseks või kohandamiseks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1808/95 (EÜT L 5, 8.1.2000, lk 1).

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tuletada meelde GATTis sisalduva põllumajanduslepingu aluspõhimõtteid, et neid kohaldataks ka praeguse tariifikvootide jaotamise väljatöötamisele ja rakendamisele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Võttes arvesse, et läbirääkimised asjaomaste WTO liikmetega toimuvad samaaegselt seadusandliku tavamenetlusega käesoleva määruse vastuvõtmiseks, tuleks volitused õigusaktide vastuvõtmiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile, et muuta käesoleva määruse lisa ja määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa seoses selles loetletud jaotatud tariifikvootide kogustega, et võtta arvesse võimalikke sõlmitud lepinguid või asjakohast teavet, mida komisjon võib saada kõnealuste läbirääkimiste raames ja millest nähtuks, et teatavate varem teadmata asjaolude tõttu tuleb kohandada liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste tariifikvootide jaotamist. Sama võimalus tuleks anda ka juhul, kui selline teave muutub kättesaadavaks väljaspool kõnealuseid läbirääkimisi.

(9)  Võttes arvesse, et läbirääkimised asjaomaste WTO liikmetega toimuvad samaaegselt seadusandliku tavamenetlusega käesoleva määruse vastuvõtmiseks, tuleks volitused õigusaktide vastuvõtmiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile, et muuta käesoleva määruse lisa ja määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa seoses selles loetletud jaotatud tariifikvootide kogustega. Nimetatud lisasid tuleks muuta üksnes eesmärgiga võtta arvesse võimalikke sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid või asjakohast teavet, mida komisjon võib saada kas kõnealuste läbirääkimiste raames või väljaspool neid ja millest nähtuks, et teatavate varem teadmata asjaolude tõttu tuleb kohandada liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste tariifikvootide jaotamist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 32/2000 on komisjonile antud õigus kõnealuse määruse teatud sätete rakendamiseks. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on asjakohane viia kõnealused volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 290 ja 291. Volituste vastavusse viimiseks tuleks asjakohasel juhul anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ning kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud teatavaid menetlusi. Selleks tuleks kõnealuse määrusega komisjonile antud rakendamisvolitused asendada volitustega delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 1 a

 

Liidu osa artiklis 1 sätestatud tariifikvootidest määratakse järgmise korra rakendamise teel:

 

1)   iga üksiku tariifikvoodi puhul määratakse liidu impordi kasutamise osakaal protsentides viimase kolmeaastase vaatlusperioodi kohta;

 

2)   liidu impordi kasutamise osakaalu protsentides kohaldatakse kogu kavandatud tariifikvoodi mahu suhtes, et saavutada liidu osakaal asjaomasest tariifikvoodi mahust;

 

3)   selliste üksikute tariifikvootide puhul, mille juures ei ole punktis 1 sätestatud vaatlusperioodil kaubandust täheldatud, kasutatakse liidu osakaalu määramiseks punktis 2 sätestatud korda, tuginedes liidu impordi kasutamise osakaalule protsentides teise täpselt sama toote määratlusega tariifikvoodi puhul või vastavatele tariifiridadele, mis jäävad tariifikvoodist väljapoole.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

välja jäetud

Nõukogu määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas B osas esitatud tekstiga.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisa ning määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa muutmiseks, et võtta arvesse järgmist:

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisa A osa muutmiseks, et võtta arvesse järgmist, tagades sidususe Ühendkuningriigiga ühiselt kokku lepitud ühise metoodikaga ning tagades eeskätt selle, et Ühendkuningriigi väljaastumise järel ei oleks liidu turule juurdepääsemine suurem vaatlusperioodil kaubavoogude osakaalus kajastatust:

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  asjakohane teave, mida komisjon võib saada kas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXVIII alusel peetavate läbirääkimiste raames või muude vahendite abil.

(b)  asjakohane teave, mida komisjon võib saada kas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXVIII alusel peetavate läbirääkimiste raames või muudest konkreetse tariifikvoodi vastu huvi tundvatest allikatest.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000 muudetakse järgmiselt:

 

1)   artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

„2. Otsus peatada ajutiselt lõikes 1 osutatud tariifikvootide kohaldamine kas täielikult või osaliselt võetakse vastu rakendusaktidega pärast eelnevaid asjakohaseid konsultatsioone komisjoni ja kõnealuse soodustatud riigi vahel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

 

2)   artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

„1. Komisjonil on õigus võtta artikli 10a kohaselt vastu delegeeritud õigusakte lisade I kuni VII muutmiseks järgmistel juhtudel:

 

a)   kui muudatusi ja tehnilisi kohandusi on vaja koondnomenklatuuri ja Tarici koodide muutuste tõttu;

 

b)   kui kohanduste vajadus on tingitud järgmisest:

 

— nõukogu poolt GATTi raames sõlmitud kokkulepetest või kirjavahetusest või liidu poolt GATTi raames teatavate riikide suhtes võetud lepinguliste kohustuste järgimisest;

 

— üldiste soodustuste kava laiendamisest džuudist ja kookoskiust toodetele;

 

c)  selleks, et lisada arengumaid kandidaatriigi ametliku taotluse korral IV ja V lisa loenditesse, millega antakse kõnealuste toodete ehtsuse kontrolli jaoks vajalikud tagatised;

 

d)  kui on vaja käsitöötoodete ja käsitelgedel kootud riide määratluste ning autentsussertifikaadi näidiste muudatusi ja kohandusi.

 

1 a.  Kõik lõike 1 kohased I lisa muudatused, mis tulenevad Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest:

 

a)  peavad tagama sidususe Ühendkuningriigiga ühiselt kokku lepitud ühise metoodikaga ning tagama eeskätt selle, et Ühendkuningriigi väljaastumise järel ei oleks liidu turule juurdepääsemine suurem vaatlusperioodil kaubavoogude osakaalus kajastatust; ning

 

b)  võib vastu võtta ka selleks, et võtta arvesse asjakohast teavet, mida komisjon võib saada kas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXVIII alusel peetavate läbirääkimiste raames või muudest konkreetse tariifikvoodi vastu huvi tundvatest allikatest“;

 

3)  artikkel 10 asendatakse järgmisega:

 

„1. Komisjoni abistab määruse (EL) nr 952/2013 artikli 285 alusel asutatud tolliseadustiku komitee.

 

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“;

 

4)  lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 10a

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artiklis 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusaktist teavitamist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;

 

5)  I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa B osa tekstiga.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile [neljaks] aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(2)  Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

(4)  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Selleks et tagada võrdne juurdepääs kogu teabele, edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõik dokumendid samal ajal kui liikmesriikide ekspertidele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [ühe kuu] võrra.

(6)  Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikleid 1 ja 2 kohaldatakse alates kuupäevast, mil liidu õigust ei kohaldata enam Ühendkuningriigi suhtes kooskõlas Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 sõlmitud lepinguga või, sellise lepingu puudumisel, alates 30. märtsist 2019.

Artiklit 1 ja artikli 3a (uus) lõiget 5 kohaldatakse alates kuupäevast, mil liidu õigust ei kohaldata enam Ühendkuningriigi suhtes kooskõlas Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 sõlmitud lepinguga või, sellise lepingu puudumisel, alates 30. märtsist 2019.

(Artiklite nummerdus komisjoni ettepanekus ei ole korrektne. Vea tõttu on selles kaks artiklit 4.)


SELETUSKIRI

29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriigi valitsus Euroopa Ülemkogule Ühendkuningriigi kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust (EL), mille liikmesriik ta praegu on. Eeldatakse, et Ühendkuningriik lakkab olemast ELi liikmesriik alates 30. märtsist 2019. Selles kontekstis on vaja määrata, kuidas jagatakse 1994. aasta üldisele tolli- ja kaubanduskokkuleppele lisatud liidu WTO kontsessioonide ja kohustuste loendis ELi ja Ühendkuningriigi vastavad tariifikvoodid.

EL peab üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXVIII raames kolmandate riikidega läbirääkimisi, et muuta ELi WTO loendit, mis sisaldab tariifikvootide mahtusid. Siiski ei ole kindel, et nende läbirääkimiste tulemusena sõlmitaks kokkulepped enne seda, kui ELi WTO loend Ühendkuningriiki hõlmamast lakkab. Seepärast on vaja tagada, et kui selliseid kokkuleppeid ei sõlmita, võib EL siiski jätkata tariifikvootide jaotamist WTO tariifsete soodustuste muutmise kaudu, ning et komisjonile antakse vajalikud volitused, et muuta asjaomaseid ELi õigusnorme asjaomaste tariifikvootide avamise ja rakendamise kaudu.

Ettepanekus on kirjeldatud, kuidas ELi WTO kontsessioonide ja kohustuste loendis sisalduvad tariifikvoodid ELi ja Ühendkuningriigi vahel jaotatakse. Samuti antakse sellega komisjonile volitused vajaduse korral pärast kolmandate riikidega hiljem sõlmitavaid kokkuleppeid seda jaotust delegeeritud aktide abil muuta. See puudutab põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike toodete tariifikvoote.

Raportöör kiidab ettepaneku üldise sisu ja eesmärgid heaks, kuna ELil peaksid olema kõik vajalikud vahendid selleks, et kaubanduses ei tekiks tõrkeid, kui Ühendkuningriik EList välja astub ja kui kolmandate riikidega ei ole õigeks ajaks võimalik asjakohaseid kokkuleppeid sõlmida. Sellegipoolest pakub raportöör mõned allpool kirjeldatud muudatused, mida ettepanekule lisada.

Esiteks on õigusselguse jaoks vaja kehtestada määruse sätetes – mitte ainult põhjendustes – metoodika, mida kasutataks ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste olemasolevate tariifikvootide jaotamiseks.

Teiseks tuleks täpsemalt kirjeldada komisjonile delegeeritavate volituste ulatust, nagu see praegu artiklis 3 ette nähtud on.

Lõpetuseks tõstetakse selles raporti projektis esile küsimus, mida komisjon oleks raportööri arvates ettepanekus selgelt käsitlema pidanud. Nimelt sisaldab ettepanek volituste delegeerimist, millel oleks sama mõju, mis määruse (EÜ) nr 32/2000(1) I lisa muutmisel. ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel ei tohi delegeeritud aktide vastuvõtmise volituse saamine olla sama mõjuga, mis muu seadusandliku akti muutmine, st teise seadusandliku akti muutmiseks peab see akt ise volituste delegeerimist hõlmama. Raportöör märgib, et hoolimata hiljutistest võetud kohustustest, eeskätt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(2) punktis 27 võetud kohustustest, ei ole määrust (EÜ) nr 32/2000 kooskõlastatud ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 sätetega. Näiteks tuleks tuua esile see, et kaubanduspoliitika vallas viidi I kaubandusalase koondõigusakti(3) ja II kaubandusalase koondõigusaktiga(4) kõik peamised seadusandlikud aktid delegeeritud ja rakendusaktidega kooskõlla juba 2014. aastal. Seetõttu ei ole raportööri arvates muud valikut kui lisada selles määruses kooskõlastamine määruse (EÜ) nr 32/2000 delegeeritud ja rakendusaktidesse.

Arvestades üldist ebakindlust seoses Ühendkuningriigi EList väljaastumisega, peaks lisaks olema volituste delegeerimine pikendatava kestusega, nagu on üldiselt tavaks.

(1)

Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 32/2000, millega avatakse GATTiga seotud ühenduse tariifikvoodid ja teatavad muud ühenduse tariifikvoodid, sätestatakse nende haldamine, kehtestatakse üksikasjalikud sätted nende kvootide muutmiseks või kohandamiseks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1808/95 (EÜT L 5, 8.1.2000, lk 1).

(2)

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 37/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmise menetlustega (ELT L 18, 21.1.2014, lk 1–51).

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 38/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega teatavate meetmete vastuvõtmiseks (ELT L 18, 21.1.2014, lk 52–69).


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (24.10.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ELi WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamist pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000

(COM(2018)312 – C8-0202/2018 – 2018/0158(COD))

Arvamuse koostaja: Matt Carty

LÜHISELGITUS

Tariifikvoot on oluline Euroopa Liidu põllumajandusliku toidutööstuse väliskonkurentsi juhtimise ja kontrolli vahend. Impordi piiramine eelnevalt sätestatud kvooditasemega ja väheatraktiivne tariifikvoodiväline tase kaitseb haavatavaid liidusiseseid sektoreid ebaausa konkurentsi eest. Seda vahendit kasutatakse tavaliselt nii WTO mitmepoolses raamistikus kui ka vabakaubanduslepingute kahepoolses raamistikus.

Aastate jooksul on Euroopa Liidu tariifikvootide arv WTOs suurenenud, et võtta eeskätt arvesse kompensatsioone, mida võimaldati ELi laienemise kontekstis või kaubandusvaidluste lahendamisel (nt hormoonidega töödeldud veiseliha; kontideta, külmutatud kanaliha tükid). Ühendkuningriigi eelseisev lahkumine EList toob kaasa vajaduse jaotada kogu ELi ja Ühendkuningriigi vaheline WTO tariifikvootide loend ümber, et kajastada tariifikvootide tegelikku kasutust mõlema osalise poolt. Kui seejuures ei kasutata selget ja erapooletut metoodikat, võib selline tegevus turud üle ujutada ja kodumaised tooted võidakse mujale ümber suunata, mis võib viimaks mõjutada hindu, mida esmatootjad oma toodete eest saavad.

Ei ole üllatav, et ELi loendis on ülekaalus põllumajandustooted 87 tariifikvoodiga, sealhulgas on kolm kõige suurema kvoodiarvuga kategooriat liha, teravili ja piimatooted. See näitab nende ja muude põllumajandustoodete tundlikkust konkurentsi suhtes ja vajadust, et kõnealune määrus oleks ümberjaotamise küsimuses õiglane ja täpne.

Jaotamise puhul järgitakse Euroopa Komisjoni ettepanekus Ühendkuningriigiga ühiselt kokku lepitud metoodikat, milles käsitletakse iga kvoodi kasutamise osakaalu. Arvamuse koostaja on nõus, et tariifikvootide jaotamine, tuginedes iga osaleja impordi osakaalu arvutamisele vaatlusperioodil 2013–2015, on loogiline ja objektiivselt õiglane viis praeguse olukorra lahendamiseks. Tegemata metoodikas sisulisi muudatusi, esitab arvamuse koostaja muudatusettepaneku, milles rõhutatakse, et kasutamise osakaalu rakendatakse kogu kavandatavale tariifikvoodile, vaatamata igasugusele alatäitmisele.

Selle metoodika kohaldamisel teeb komisjon ettepaneku käivitada menetlus 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXVIII kohaselt, et alustada läbirääkimisi WTO liikmetega, kes on peamised tarnijad, kellel on oluline huvi uute läbirääkimiste vastu või kellel on esialgne läbirääkimisõigus. Arvamuse koostaja leiab, et selle protsessi puhul on oluline rõhutada, et läbirääkimisvolitus ei laiene mingil juhul üldiste juurdepääsuõiguste uuele läbirääkimisele ega kogumahu suurendamisele. See peaks loomulikult hõlmama vajadust säilitada praegune tasakaal, näiteks kui võimaldatakse piiratud ülekantavust kõrgekvaliteedilise veise- ja vasikaliha kava ja veiseliha autonoomse tariifikvoodi vahel.

Arvamuse koostaja tunnistab, et nende läbirääkimiste laadi ja Ühendkuningriigi lahkumise tegeliku kuupäeva ja tingimustega seotud ebakindluse tõttu võib olla vajalik teha lisas toodud kontsessioonide jaotuses muudatusi.

Mõnel juhul seda loomulikult peab tegema. Kui Iirimaa saarel range piirikontrolli vältimiseks puuduvad muud lahendused, on Ühendkuningriik ja EL kokku leppinud, et Põhja-Iirimaa jääb täielikult kooskõlla ELi ühtse turu ja tolliliiduga (nn kaitseettepanek). Sellisel juhul on vaja määruse lisas loetletud tariifikvoodid täielikult ümber jaotada, et võtta arvesse Põhja-Iirimaa litsentsi saanud või sinna imporditud kaupu.

Lisaks võib olla vajalik otsida ümberjaotamiseks uut andmekogu, kui näiteks vaatlusperioodil 2013–2015 põhjustasid sanitaar‐ ja fütosanitaarmeetmed teatava WTO partneriga kaubandushäireid, mis tähendab, et teave ei kajasta tegelikkust õigesti.

Mõnel juhul, kui Ühendkuningriigi tariifikvoodi kasutamise osakaal on väga väike, tekitab kvootide jaotamine väljapakutud metoodika kohaselt veelgi väiksema tariifikvoodi, mida WTO partnerid võivad eraldi saadetise lubamise jaoks pidada ebapiisavaks.

Arvamuse koostaja leiab, et kõikidele eespool toodud juhtudele vastavad muudatusettepanekud hõlmavad poliitilisi otsuseid, mis võivad mõjutada äärmiselt tundlikke põllumajandussektoreid.

Seetõttu ei tohiks Euroopa Komisjonil olla piiramatut kaalutlusõigust muuta tariifikvootide jaotust ilma parlamendilt nõusolekut küsimata, nagu on ette nähtud aluslepingutes. Nendel juhtudel tuleb austada täielikku läbipaistvust ja õiguslikku järelevalvet. Komisjonil peaks olema volitus vastu võtta delegeeritud õigusakte üksnes siis, kui on sõlmitud rahvusvaheline leping, kuna nendel juhtudel on igal juhul vaja parlamendi nõusolekut. Kõikide muude jaotuse muutmise ettepanekute puhul rõhutab arvamuse koostaja, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku aluslepingutes sätestatud menetluse kohaselt.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ühendkuningriigi liidust väljaastumine mõjutab Ühendkuningriigi ja liidu suhteid kolmandate isikutega, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), mille asutajaliikmed nad mõlemad on.

(2)  Ühendkuningriigi liidust väljaastumine mõjutab Ühendkuningriigi ja liidu suhteid kolmandate isikutega, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), mille asutajaliikmed nad mõlemad on. Kuna see protsess toimub samaaegselt mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimistega, ja pidades silmas finantsraamistikus põllumajandussektorile pühendatud osa, võib nimetatud sektor tuntavalt ohtu sattuda, mistõttu tuleb läbirääkimistel üles näidata teatavat ettevaatlikkust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Tasub meelde tuletada, et 1947. aastal Genfis allkirjastatud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) ning 1994. aastal Marrakechis allkirjastatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu raames lähtub ELi ja selle liikmesriikide tegevus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 207 (ühine kaubanduspoliitika) ning 217 ja 218 (rahvusvahelised lepingud) (vt teabeleht 5.2.2).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)   Kooskõlas WTO eeskirjadega peaks selline liidu kontsessioonide ja kohustuste loendisse kuuluvate tariifikvootide jaotamine toimuma 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) artikli XXVIII kohaselt. Liit alustab seega pärast esialgseid kontakte läbirääkimisi WTO liikmetega, kellel on põhimõtteline või oluline tarnehuvi või esialgne läbirääkimisõigus iga kõnealuse tariifikvoodiga seoses.

(4)   Kooskõlas WTO eeskirjadega peaks selline liidu kontsessioonide ja kohustuste loendisse kuuluvate tariifikvootide jaotamine toimuma 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) artikli XXVIII kohaselt. Liit alustab seega pärast esialgseid kontakte läbirääkimisi WTO liikmetega, kellel on põhimõtteline või oluline tarnehuvi või esialgne läbirääkimisõigus iga kõnealuse tariifikvoodiga seoses. Läbirääkimisteemad peaksid olema piiratud ning mitte mingil juhul ei tohiks nendest saada uued läbirääkimised üldiste juurdepääsutingimuste ja toodete liidu turule pääsu ulatuse üle.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Arvestades aga selle protsessiga seotud tähtaegu, mis tulenevad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise läbirääkimistest, on võimalik, et lepinguid ei sõlmita kõigi asjaomaste WTO liikmetega kõikide tariifikvootide kohta kuupäevaks, mil liidu WTO loendit kaubavahetuse kontsessioonide ja kohustuste kohta ei kohaldata enam Ühendkuningriigi suhtes. Võttes arvesse vajadust tagada õiguskindlus ja impordi jätkuv tõrgeteta toimimine tariifikvootide raames nii liidu kui ka Ühendkuningriigi jaoks on vaja, et liit saaks jaotada tariifikvoote ühepoolselt. Kasutatav metoodika peaks olema kooskõlas GATT 1994 artikli XXVIII nõuetega.

(5)  Arvestades aga selle protsessiga seotud tähtaegu, mis tulenevad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise läbirääkimistest ja nende ebaselgest lõpptulemusest, on võimalik, et lepinguid ei sõlmita kõigi asjaomaste WTO liikmetega kõikide tariifikvootide kohta kuupäevaks, mil liidu WTO loendit kaubavahetuse kontsessioonide ja kohustuste kohta ei kohaldata enam Ühendkuningriigi suhtes. Võttes arvesse vajadust tagada õiguskindlus, eelkõige tarbijakaitse ja põllumajandustootjate heaolu, ja impordi jätkuv tõrgeteta toimimine tariifikvootide raames nii liidu kui ka Ühendkuningriigi jaoks on vaja, et liit saaks jaotada tariifikvoote ühepoolselt. Kasutatav metoodika peaks olema kooskõlas GATT 1994 artikli XXVIII nõuetega. Juhul kui eelkõige ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) käsitleva osa puhul peaks tekkima vaidlus kindlaks määratud jaotuse üle, esitatakse see meede uurimiseks WTO vaidluste lahendamise organile, tagades, et allakirjutanud riigid järgivad uusi mitmepoolseid eeskirju, aga ilma, et see takistaks liidu poolt ühepoolselt jaotatud tariifikvootide kohaldamist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seepärast tuleks kasutada järgmist metoodikat: esimeses etapis tuleks sätestada iga tariifikvoodi kohta Ühendkuningriigi kasutamise osakaal. Kasutamise osakaal, mida väljendatakse protsendina, on Ühendkuningriigi osa kogu ELi impordist tariifikvootide alusel hiljutisel kolmeaastasel vaatlusperioodil. Kõnealust kasutamise osakaalu tuleks seejärel kohaldada kogu kavandatud tariifikvoodi mahu suhtes, et saavutada Ühendkuningriigi osa asjaomasest tariifikvoodist. ELi osa koosneks sel juhul kõnealuse tariifikvoodi ülejäänud osast. See tähendab, et teatava tariifikvoodi kogumaht ei muutu (st EL 27 maht = praegune EL 28 maht – Ühendkuningriigi maht). Alusandmed tuleks võtta asjaomastest komisjoni andmebaasidest.

(6)  Seepärast tuleks kasutada järgmist metoodikat: esimeses etapis tuleks sätestada iga tariifikvoodi kohta Ühendkuningriigi kasutamise osakaal. Kasutamise osakaal, mida väljendatakse protsendina, on Ühendkuningriigi osa kogu ELi impordist tariifikvootide alusel hiljutisel kolmeaastasel vaatlusperioodil. Kõnealust kasutamise osakaalu tuleks seejärel kohaldada kogu kavandatud tariifikvoodi mahu suhtes, võttes arvesse mis tahes alatäitmist, et saavutada Ühendkuningriigi osa asjaomasest tariifikvoodist. ELi osa koosneks sel juhul kõnealuse tariifikvoodi ülejäänud osast. See tähendab, et teatava tariifikvoodi kogumaht ei muutu (st EL 27 maht = praegune EL 28 maht – Ühendkuningriigi maht). Alusandmed tuleks võtta asjaomastest komisjoni andmebaasidest.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Individuaalsete tariifikvootide kasutamise osakaalu väljaarvutamise metoodika kehtestasid ja selles leppisid kokku liit ja Ühendkuningriik kooskõlas GATT 1994 artikli XXVIII nõuetega, seega tuleks kehtestatud ja kokkulepitud metoodika täiel määral säilitada, et tagada selle ühesugune kohaldamine.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Asjaomaste põllumajandustoodete tariifikvootide puhul on määruse (EL) nr 1308/20131artiklitega 184–188 ette nähtud õiguslik alus, mis on vajalik tariifikvootide haldamiseks siis, kui kvoodid on käesoleva määruse kohaselt jaotatud. Kalandustooteid, tööstustooteid ja teatavaid töödeldud põllumajandustooteid hõlmavaid tariifikvoote hallatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 32/20002. Asjaomaste tariifikvootide kogused on sätestatud kõnealuse määruse I lisas, mis tuleks seega asendada käesoleva määruse lisa B osas sätestatud kogustega.

(8)  Asjaomaste põllumajandustoodete tariifikvootide puhul on määruse (EL) nr 1308/20131 artiklitega 184–188 ette nähtud õiguslik alus, mis on vajalik tariifikvootide haldamiseks siis, kui kvoodid on käesoleva määruse kohaselt jaotatud. Selle haldamise puhul tuleb seetõttu järgida Euroopa põllumajandusmudelit, mille aluseks on põllumajandustegevuse multifunktsionaalsus, rõhutades ühtlasi, kui oluline on selgesõnaliselt tunnustada kaubandusväliseid tegureid ja võtta arvesse kodanike nõudmisi toiduohutuse, keskkonnakaitse, toiduainete kvaliteedi ja loomade heaolu valdkonnas. Kalandustooteid, tööstustooteid ja teatavaid töödeldud põllumajandustooteid hõlmavaid tariifikvoote hallatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 32/20002. Asjaomaste tariifikvootide kogused on sätestatud kõnealuse määruse I lisas, mis tuleks seega asendada käesoleva määruse lisa B osas sätestatud kogustega.

_________________

_________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

2 Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 32/2000, millega avatakse GATTiga seotud ühenduse tariifikvoodid ja teatavad muud ühenduse tariifikvoodid, sätestatakse nende haldamine, kehtestatakse üksikasjalikud sätted nende kvootide muutmiseks või kohandamiseks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1808/95 (EÜT L 5, 8.1.2000, lk 1).

2 Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 32/2000, millega avatakse GATTiga seotud ühenduse tariifikvoodid ja teatavad muud ühenduse tariifikvoodid, sätestatakse nende haldamine, kehtestatakse üksikasjalikud sätted nende kvootide muutmiseks või kohandamiseks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1808/95 (EÜT L 5, 8.1.2000, lk 1).

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tuletada meelde GATTis sisalduva põllumajanduslepingu aluspõhimõtteid, et neid kohaldataks ka praeguse tariifikvootide jaotamise väljatöötamisele ja rakendamisele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Võttes arvesse, et läbirääkimised asjaomaste WTO liikmetega toimuvad samaaegselt seadusandliku tavamenetlusega käesoleva määruse vastuvõtmiseks, tuleks volitused õigusaktide vastuvõtmiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile, et muuta käesoleva määruse lisa ja määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa seoses selles loetletud jaotatud tariifikvootide kogustega, et võtta arvesse võimalikke sõlmitud lepinguid või asjakohast teavet, mida komisjon võib saada kõnealuste läbirääkimiste raames ja millest nähtuks, et teatavate varem teadmata asjaolude tõttu tuleb kohandada liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste tariifikvootide jaotamist. Sama võimalus tuleks anda ka juhul, kui selline teave muutub kättesaadavaks väljaspool kõnealuseid läbirääkimisi.

(9)  Võttes arvesse, et läbirääkimised asjaomaste WTO liikmetega toimuvad samaaegselt seadusandliku tavamenetlusega käesoleva määruse vastuvõtmiseks, tuleks volitused õigusaktide vastuvõtmiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile, et muuta käesoleva määruse lisa ja määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa seoses selles loetletud jaotatud tariifikvootide kogustega. Seda tuleks teha üksnes eesmärgiga võtta arvesse võimalikke sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid või asjakohast teavet, mida komisjon võib saada kas kõnealuste läbirääkimiste raames või väljaspool seda, ja millest nähtuks, et teatavate varem teadmata asjaolude tõttu tuleb kohandada liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste tariifikvootide jaotamist.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)   Kui läbirääkimiste käigus on saadud asjakohast teavet, mille tõttu on tariifikvootide jaotamist vaja kohandada muul juhul kui rahvusvahelise lepingu sõlmimise korral, järgib komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikes 4 ja artikli 218 lõikes 6 sätestatud menetlusi.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Ühendkuningriigi väljaastumine liidust avaldab mõju Ühendkuningriigi ja liidu suhetele kolmandate riikidega, kes on praegu 28 liikmesriigist koosneva Euroopa Liiduga sõlmitud kahepoolse vabakaubanduslepingu osalised. Euroopa Komisjon peaks tegelema ka selle küsimusega, et tagada ettevõtjatele õiguskindlus ja vältida liigseid tariifikvoote, mis võiksid rikkuda 27 ELi liikmesriigi turutasakaalu.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisa ning määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa muutmiseks, et võtta arvesse järgmist:

Komisjonil antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 4 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisa ning määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa muutmiseks, hoidudes samas hoolikalt suurendamast praegust turulepääsu, et võtta arvesse järgmist:

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile [neljaks] aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(2)  Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile [kaheks] aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

(4)  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Et tagada võrdne juurdepääs kogu teabele, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [ühe kuu] võrra.

(6)  Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [ühe kuu / või taotletud ajavahemiku, mis ei ületa 40 tööpäeva] võrra.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

ELi WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamine pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja nõukogu määruse (EÜ) nr 32/2000 muutmine

Viited

COM(2018)0312 – C8-0202/2018 – 2018/0158(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

INTA

31.5.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

AGRI

31.5.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Matt Carthy

4.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

22.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Paolo De Castro, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Giulia Moi, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Elsi Katainen, Anthea McIntyre, Momchil Nekov, Sofia Ribeiro, Molly Scott Cato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Flack

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

36

+

ALDE

Elsi Katainen

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo

ENF

Philippe Loiseau

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez

PPE

Franc Bogovič, Daniel Buda, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Marijana Petir, Sofia Ribeiro, Czesław Adam Siekierski

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Karine Gloanec Maurin, Karin Kadenbach, Momchil Nekov, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Martin Häusling, Bronis Ropė, Molly Scott Cato

5

ECR

Jørn Dohrmann, John Flack, Anthea McIntyre, James Nicholson

EFDD

John Stuart Agnew

0

0

-

-

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

ELi WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamine pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja nõukogu määruse (EÜ) nr 32/2000 muutmine

Viited

COM(2018)0312 – C8-0202/2018 – 2018/0158(COD)

EP-le esitamise kuupäev

22.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

INTA

31.5.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

31.5.2018

AGRI

31.5.2018

PECH

31.5.2018

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

ITRE

19.6.2018

PECH

20.6.2018

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Godelieve Quisthoudt-Rowohl

20.6.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.7.2018

27.9.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Nadja Hirsch, Yannick Jadot, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Patricia Lalonde, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Syed Kamall, Sajjad Karim, Sander Loones, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ramon Tremosa i Balcells, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, John Flack, Norbert Lins

Esitamise kuupäev

8.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Nadja Hirsch, Patricia Lalonde, Ramon Tremosa i Balcells

EFDD

Tiziana Beghin

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

NI

David Borrelli, Emmanuel Maurel

PPE

Georges Bach, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Christophe Hansen, Norbert Lins, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Alessia Maria Mosca, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Yannick Jadot

0

 

 

5

0

ECR

John Flack, Syed Kamall, Sajjad Karim, Sander Loones

ENF

France Jamet

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

−  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 23. november 2018Õigusalane teave