Menetlus : 2018/0179(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0363/2018

Esitatud tekstid :

A8-0363/2018

Arutelud :

PV 18/04/2019 - 5
CRE 18/04/2019 - 5

Hääletused :

PV 18/04/2019 - 10.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0435

RAPORT     ***I
PDF 793kWORD 118k
9.11.2018
PE 626.716v02-00 A8-0363/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

(COM(2018)0354 – C8-0208/2018 – 2018/0179(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Paul Tang

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

(COM(2018)0354 – C8-0208/2018 – 2018/0179(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0354),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0208/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee [arvamuse kuupäev] arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0363/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb ▌jätkusuutlikkusriske ja investeeringute jätkusuutlikkuse tulemuslikkust käsitleva teabe avalikustamist ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Et tagada liidu majanduse pikaajaline konkurentsivõime, on ülioluline minna üle vähese CO2-heitega jätkusuutlikumale ja ressursitõhusamale ringmajandusele. Pariisi kliimakokkuleppega (COP21), mille liit ratifitseeris 5. oktoobril 2016(5) ja mis jõustus 4. novembril 2016, püütakse tugevdada reageerimist kliimamuutustele, viies muu hulgas rahastamisvood vastavusse liikumisega vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas.

(1 a)  Keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurite arvessevõtmine investeerimisotsuste tegemise protsessis võib tuua kasu, mis ulatub kaugemale finantsturgudest. Seepärast on äärmiselt oluline, et finantsturu osalised esitaksid vajaliku teabe, mis võimaldaks investeeringute võrreldavust ja teadlikke investeerimisotsuste tegemist. Lisaks vajavad finantsturu osalised usaldusväärse, võrreldava ja ühtlustatud teabe avalikustamist investeerimisobjektiks olevate äriühingute poolt, et täita hoolsuskohustusi seoses jätkusuutlikkusmõju ja -riskidega ning pakkuda lõppinvestoritele sisulist teavet. See protsess saab olla edukas ainult siis, kui kehtestatakse mõistete õiguslikult kokkulepitud määratlused.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ,(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ,(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL,(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL,(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97,(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341,(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013(12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013(13) ühine eesmärk on lihtsustada vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid), alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusandjate, investeerimisühingute, kindlustusvahendajate, tööandja kogumispensioni asutuste, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate (Euroopa riskikapitalifondide valitsejad) ja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad) tegevuse alustamist ja jätkamist. Nende direktiivide ja määrustega on tagatud lõppinvestorite ühtsem kaitse ning nende jaoks on muudetud lihtsamaks eri finantstoodete ja -teenuste kasutamine, kehtestades samas reeglid, mis võimaldavad investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid. Kuigi nimetatud eesmärgid on laias laastus saavutatud, ei ole lõppinvestorite ja investorite teavitamine sellest, kuidas on eurofondide valitsejate, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusandjate, portfellihaldust pakkuvate investeerimisühingute, tööandja kogumispensioni asutuste, pensionitoodete pakkujate, krediidiasutuste, Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate investeerimisotsustes arvestatud jätkusuutlikkusriskide, jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidega, ega lõppinvestorite ja investorite teavitamine sellest, kuidas on kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud (finantsnõustajad) nõustamisprotsessis arvestanud jätkusuutlikkusriskidega ja jätkusuutlikkuse tulemuslikkusega, piisavalt välja arendatud, kuna sellise avalikustamise ja investeerimisotsustes jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise suhtes ei kohaldata veel ühtseid jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse näitajaid ja nõudeid. Hoolsuskohustuste täitmiseks seoses oluliste jätkusuutlikkusriskide ja jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse arvessevõtmisega vajavad finantsturu osalised ise usaldusväärse, võrreldava ja ühtlustatud teabe avalikustamist investeerimisobjektiks olevate äriühingute poolt ning ühtlustatud raamatupidamisstandardeid seoses jätkusuutlikkuse näitajatega.

(2 a)  Määrus käsitleb finantsturu osaliste suhtes kohaldatavaid avalikustamiseeskirju seoses finantstoodete või -teenuste ja investeerimisnõustamisega. Selleks et tagada finantsturu osalistele võrdsed tingimused ja võimaldada finantstoodete võrreldavust, on oluline kehtestada finantsturu osalistele jätkusuutlikkuse riskide ja tulemuslikkuse avalikustamise ühtlustatud raamistik hoolsuskohustuste ja investeerimis- ja krediidiriskide juhtimise protsesside valdkonnas. Avalikustamisnõue peaks olema proportsionaalne üksuse suuruse ja süsteemse tähtsusega ning tagama avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) kaitse.

(2 b)  EBA peaks uurima, kas on teostatav ja asjakohane võtta kasutusele tehnilised kriteeriumid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste eesmärkidega (ESG) oluliselt seotud tegevusriskidega, et hinnata muu hulgas selliste riskide võimalikke allikaid ja mõju krediidiasutustele, võttes arvesse krediidiasutuste esitatud jätkusuutlikkust käsitlevat aruandlust.

(3)  Kuna liidus puuduvad ühtsed eeskirjad jätkusuutlikkust käsitleva teabe investoritele ja lõppinvestoritele avalikustamise kohta investorite ja investeerimisobjektiks olevate äriühingute poolt, on tõenäoline, et riiklikul tasandil võetakse jätkuvalt vastu lahknevaid meetmeid ja finantsteenuste sektorites võib jätkuda lahknevate lähenemisviiside kasutamine. Sellised erinevad meetmed ja lähenemisviisid põhjustaksid jätkuvalt suuri konkurentsihäireid, mis tuleneks märkimisväärsetest avalikustamisnõuete erinevustest. Lisaks killustab täiendavalt turgu turupõhiste tavade paralleelne areng, mis tuleneb erinevaid tulemusi andvatest äriprioriteetidest, ja mis võib tulevikus siseturu toimimist isegi halvendada. Lahknevad avalikustamisnõuded ja ühtsete jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse näitajate puudumine muudavad eri finantstoodete ja -teenuste võrdlemise väga keeruliseks ning loovad sellistele toodetele, teenustele ja turustuskanalitele ebavõrdsed tingimused ja tekitavad siseturule täiendavaid tõkkeid. Kõnealused lahknevused võivad olla lõppinvestorite jaoks segadust tekitavad ja moonutada nende investeerimisotsuseid. Pariisi kliimakokkuleppe järgimise tagamisega seoses valitseb oht, et liikmesriigid võtavad vastu lahknevaid riiklikke meetmeid, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist ning olla kahjulikud finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele. Lisaks muudab läbipaistvust käsitlevate ühtsete eeskirjade ja jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse näitajate puudumine lõppinvestorite jaoks keeruliseks liikmesriigiti erinevate finantstoodete ja -teenuste tulemusliku võrdlemise, lähtudes finantstoodete ja nende aluseks olevate äriühingute keskkonnaalasest, sotsiaalsest ja äriühingu üldjuhtimisega seotud mõjust ja riskidest, jätkusuutlikkuse tulemuslikkusest ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidest. Seepärast on vaja vaadelda siseturu toimimist ja teha võimalikuks finantstoodete võrdlemine, et ennetada takistuste tekkimist.

(4)  Et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ja see, et finantsturu osalised kohaldavad käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustusi selgelt ja järjepidevalt, on vaja selgete ja ühtsete näitajate põhjal kindlaks määrata „jätkusuutlike investeeringute“ ja „jätkusuutlikkusriskide“ ühtne määratlus, vältides kattuvust ja seda, et õigusakt ei ole kooskõlas parema õigusloome ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Jätkusuutlike investeeringute määratlus tagab finantstoodete ja -teenuste järjepidevuse miinimumtaseme ning tagab ühtlasi, et sellistel investeeringutel on jätkusuutlikkuse seisukohast positiivne netomõju. Jätkusuutlikkuse mitmetahulise olemuse tõttu – arvestades keskkonnaalast, sotsiaalset ja äriühingu üldjuhtimise jätkusuutlikkuse mõõdet – ei pruugi positiivne mõju ühes mõõtmes tähendada alati positiivse mõju kaasnemist teistes mõõtmetes, kuid jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse netotulemused, mida mõõdetakse ühtlustatud jätkusuutlikkuse näitajate alusel, peavad alati olema märkimisväärselt positiivsed. Jätkusuutlikkuse riskide määratlemine on vajalik selleks, et tagada regulatiivsete väljundite järjepidevuse miinimumtase, kuid see on ka arenev ja dünaamiline vahend, mille abil on võimalik arvesse võtta tekkivaid riske ning teha kindlaks võimalikud ja tegelikud kahjulikud mõjud. Määratlus hõlmab keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskidega mittearvestamise rahalist ja mitterahalist mõju. Määratlus peaks olema tulevikku suunatud, et see hõlmaks olulisi või oluliseks muutuda võivaid riske lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Finantsturu osalised peaksid integreerima jätkusuutlikkusriskide kindlakstegemise, vältimise ja maandamise ning kahjulike mõjude kindlakstegemise oma hoolsuskohustuse täitmise protsessidesse, mille puhul nad peaksid arvesse võtma käesoleva määruse I a lisas loetletud jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkuse tulemuslikkust tuleb mõõta Euroopa Komisjoni poolt kiiremas korras kehtestatavate ühtlustatud jätkusuutlikkuse näitajate alusel ning toetudes olemasolevatele Euroopa ja rahvusvahelistele algatustele. Ühtlustatud näitajad aitavad stimuleerida finantsturu osalisi võtma järkjärgulisi ja proportsionaalseid meetmeid jätkusuutlikkusele ülemineku suunas suurema läbipaistvuse abil, tagades samal ajal sidususe muude jätkusuutliku rahastamise ettepanekutega, sealhulgas [Väljaannete Talitus: palun lisada viide määrusele, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks] ja [Väljaannete Talitus: palun lisada viide määrusele, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas].

(5)  Finantsturu osaliste ja finantsnõustajate tasustamispõhimõtted peaksid olema kooskõlas jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise ja vajaduse korral jätkusuutliku investeerimise eesmärkidega ning peaksid olema kindlaks määratud nii, et need toetaksid pikaajalist jätkusuutlikku kasvu. Seepärast tuleks lepingueelse teabena muu hulgas esitada teavet selle kohta, kuidas kõnealuste üksuste tasustamispõhimõtted on kooskõlas jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise ja direktiiviga (EL) 2017/828 ning järgivad finantsturu osalise keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud sisemisi tegevust puudutavaid hindamiskriteeriume, aidates samal saavutada pikaajalisi asjakohaseid kasvueesmärke, ja on kooskõlas vajaduse korral selliste finantstoodete ja -teenuste jätkusuutliku investeerimise eesmärkidega, mida finantsturu osalised pakuvad või millega seoses finantsnõustajad osutavad nõustamisteenust.

(6)  Kuna jätkusuutlikkuse võrdlusalused kujutavad endast standardit, mille alusel investeeringute jätkusuutlikkust mõõdetakse, tuleks lõppinvestoreid lepingueelse teabe raames teavitada määratud indeksi sobivusest, nimelt kõnealuse indeksi kohandamisest jätkusuutliku investeeringu eesmärgiga. Samuti peaksid finantsturu osalised avalikustama põhjuse, miks määratud indeksi kaal ja koostisosad erinevad laiapõhjalisest turuindeksist, tehes vahet tootel, mis jäljendab indeksit, ja tootel, mis kasutab indeksit tulemuslikkuse mõõtmiseks või võrdlemiseks. Et veelgi suurendada läbipaistvust, peaksid finantsturu osalised märkima ka, kust leiab määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi arvutusmetoodika, nii et lõppinvestoritel oleks vajalik teave selle kohta, kuidas valiti ja kaaluti indeksi alusvara, millised varad arvati välja ja miks, kuidas mõõdeti alusvarade jätkusuutlikkusega seotud mõjusid või milliseid andmeallikaid kasutati. Kui finantstoode on selgelt kavandatud kooskõlas kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppega või selle eesmärk on vähendada CO2-heidet, peaksid võrdlusaluste koostajad avalikustama ka teaduslikel andmetel põhineva teabe selle kohta, mil määral on toode kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Selline teave peaks põhinema ühtlustatud tulemuslikkuse näitajatel, võimaldama tulemuslikku võrdlemist ja aitama luua õige ettekujutuse jätkusuutlikkusriskidest, jätkusuutlikkuse tulemuslikkusest ja jätkusuutlikkust toetavatest investeeringutest. Kui võrdlusaluseks ei ole ühtegi indeksit määratud, peaksid finantsturu osalised selgitama, kuidas saavutatakse jätkusuutliku investeeringu eesmärk või kuidas on arvestatud jätkusuutlikkusriskidega ja jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse näitajatega.

(7)  Kui finantstoote või -teenuse eesmärk on vähendada CO2-heidet, tuleks lepingueelses teabes avalikustada madala CO2-heite osakaal, sealhulgas teave selle vastavusse viimise kohta Pariisi kokkuleppe ja asjakohaste ELi eesmärkidega.

(8)  Läbipaistvuse suurendamiseks ja investorite ja lõppinvestorite teavitamiseks tuleks reguleerida juurdepääsu teabele selle kohta, kuidas võtavad finantsturu osalised arvesse jätkusuutlikkuse tulemuslikkust ja olulisi või oluliseks muutuda võivaid jätkusuutlikkusriske investeerimisotsuste tegemise protsessis, sh organisatsioonilisi, riskijuhtimise ja äriühingu üldjuhtimise aspekte, ning finantsnõustajad nõustamisprotsessis ja investeerimisobjektiks olevad äriühingud oma strateegias ja tegevuses, ja nõuda, et finantsturu osalised avaldaksid oma veebisaitidel lühikese kokkuvõtte nendest põhimõtetest.

(9)  Liidu õigusaktidega praegu kehtestatud avalikustamisnõuded ei näe ette kogu sellise teabe avalikustamist, mida on vaja lõpptarbijate piisavaks teavitamiseks nende investeeringute jätkusuutlikkusega seotud mõjust. Seepärast on seoses jätkusuutlike investeeringutega asjakohane sätestada standarditud täpsemad avalikustamisnõuded, et võimaldada võrreldavust. Näiteks tuleks standarditud viisil regulaarselt esitada aruanded finantstoodete jätkusuutlikkusega seotud üldise tulemuslikkuse kohta, kasutades jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse mõõtmiseks ja võrdlemiseks asjakohaseid ühtseid näitajaid. Kui võrdlusaluseks on määratud sobiv indeks, tuleks see samuti ära märkida nii määratud indeksi kui ka laiapõhjalise turuindeksi puhul, et neid saaks omavahel võrrelda, tehes vahet tootel, mis jäljendab indeksit, ja tootel, mis kasutab indeksit tulemuslikkuse mõõtmiseks või võrdlemiseks. Määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi koostisosi käsitlev teave tuleks samuti avalikustada koos nende kaaludega, et anda võrreldavat lisateavet selle kohta, kuidas jätkusuutlike investeeringute eesmärke saavutatakse. Kui Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad määruse (EL) nr 346/2013 kohaselt kättesaadavaks asjaomase fondi eesmärgiks olevat positiivset sotsiaalset mõju, üldist saavutatud sotsiaalset tulemust ja kasutatud meetodeid käsitleva teabe, võivad nad vajaduse korral kasutada seda teavet käesoleva määruse kohasel avalikustamisel.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL(14) on kehtestatud läbipaistvuskohustused seoses muude kui finantsaruannete sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja äriühingu üldjuhtimise aspektidega. Kõnealuste direktiividega kehtestatud vormi ja esitusviisi ei saa finantsturu osalised ja finantsnõustajad aga lõppinvestorite puhul otse kasutada. Finantsturu osalised ja finantsnõustajad peaksid käesoleva määruse kohaldamisel saama vajaduse korral kasutada tegevusaruannetes ja muud kui finantsteavet kajastavates aruannetes sisalduvat teavet vastavalt direktiivile 2013/34/EL. Selleks et tagada investoritele võrreldava kvaliteetse teabe esitamine, tuleks direktiivi 2013/34/EL läbipaistvuskohustusi ajakohastada, et hõlmata olulised jätkusuutlikkusriskid ja ühtsetel näitajatel põhinev jätkusuutlikkuse tulemuslikkus ning esitada sellekohane teave integreeritud perioodilistes aruannetes, mis sisaldavad nii finants- kui mittefinantsteavet.

(11)  Et tagada finantsturu osaliste ja finantsnõustajate veebisaitidel avaldatud teabe usaldusväärsus, tuleks seda ajakohastada ning kõiki muudatusi ja läbivaatamisi tuleks arusaadavalt selgitada.

(12)  Komisjonile tuleks direktiivi (EL) 2016/2341 raames delegeerida õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et täpsustada, kuidas tööandja kogumispensioni asutused teevad investeerimisotsuseid ja hindavad riske, võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riske. Tööandja kogumispensioni asutuste tegevustulemuste järjepidevuse ja korrapära tagamiseks juba kohaldatakse investeerimisotsuste ja riskihinnangute suhtes äriühingu üldjuhtimist ja riskijuhtimist käsitlevaid õigusnorme. Investeerimisotsused tuleks teha ja asjaomaseid riske, sealhulgas keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riske tuleks hinnata nii, et tagatakse liikmete ja soodustatud isikute huvide järgimine. Tööandja kogumispensioni asutuste tegevus ja aluseks olevad protsessid peaksid tagama delegeeritud õigusaktide eesmärkide saavutamise. Delegeeritud õigusaktid peaksid vajaduse korral tagama kooskõla delegeeritud õigusaktidega, mis on vastu võetud direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ direktiivi 2011/61/EL alusel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid avalikke konsultatsioone ▌ja et kõnealused konsultatsioonid korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(13)  Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) (kokku tuntud „Euroopa järelevalveasutustena“), mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010(15), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010(16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(17), peaksid vastavalt määruse nr 1093/2010, määruse nr 1094/2010 ja määruse 1095/2010 artiklitele 10–14 töötama ühiskomitee kaudu välja regulatiivsed tehnilised standardid ja täpsustama finantsturu osaliste poolt lepingueelsetes dokumentides, vähemalt kord aastas avaldatavates perioodilistes aruannetes ja veebisaidil jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse ja riskide kohta avalikustatava teabe esitust ja sisu. Komisjonile tuleks anda õigus need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastu võtta.

(14)  Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15, et määrata kindlaks jätkusuutlike investeeringute standardesitusviis reklaamteadetes.

(15)  Kuna perioodilistes aruannetes võetakse põhimõtteliselt kokku kogu kalendriaasta äritulemused, tuleks perioodiliste aruannete läbipaistvusnõuete kohaldamist edasi lükata [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: artikli 12 teises lõigus osutatud kuupäevale järgneva aasta 1. jaanuar].

(16)  Käesoleva määruse avalikustamisnõuded peaksid täiendama direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ, direktiivi 2011/61/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341,(18) määruse (EL) nr 345/2013 ja määruse (EL) nr 346/2013 sätteid, ning neid tuleks kohaldada lisaks kõnealustele sätetele.

(16a)  Käesolevas määruses sätestatud avalikustamisnõuded täiendavad üldise ja kohustusliku hoolsuskohustuse tervikliku raamistiku, sh hoolsuskomponendi kehtestamist kõigi finantsturu osaliste jaoks, mis võetakse kuni täieliku kasutuselevõtuni järk-järgult kasutusele üleminekuperioodi jooksul, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja pöörates erilist tähelepanu proportsionaalsusele arvestades üksuse suurust ja süsteemset tähtsust ning tagades avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) kaitse. Hoolsuskohustuse täitmine tähendab mõistlikku hoolsust keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide arvessevõtmisel ja uurimisel, tuginedes keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja äriühingu üldjuhtimise näitajatele. Hoolsuskohustuse täitmisega saavad investorid vältida mitte ainult oma investeeringutest tulenevat negatiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale, vaid vältida ka finants- ja maineriske, vastata oma klientide ja soodustatud isikute ootustele ning panustada kliimamuutuste ja kestliku arengu üleilmsetesse eesmärkidesse. Seda tehes on finantsturu osalised kohustatud liikuma kaugemale sellest, kuidas nad siiani oma investorikohustusi on mõistnud, st vaid finantsilisest vaatenurgast. Lisaks on raamistiku aluseks veel hoolsuskohustuse raamistiku nõue, mille Euroopa Parlament esitas oma algatusraportis jätkusuutliku rahastamise kohta (2018/2007(INI)), OECD suunised „OECD Guidance – Responsible Business Conduct for Institutional Investors – Key Considerations for due diligence under the OECD Guidelines for Multinational Investors (2017)“ ja Prantsusmaa 27. märtsi 2017. aasta ettevõtjate hoolsuskohustust käsitlev seadus, eriti selle artiklid 1 ja 2.

(17)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(18)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada lõppinvestorite kaitset ja investoritele antavat teavet ja parandada nende jaoks avalikustamist ja investeerimisvalikuid ning aidata finantsturu osalistel, finantsnõustajatel ja börsil noteeritud äriühingutel võtta oma investeerimisalaste otsuste tegemisel arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riske, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid neid saab paremini saavutada liidu tasandil, kuna ühtsed avalikustamisnõuded tuleb sätestada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid (kehtestades üleminekuperioodi, et anda turuosalistele piisavalt aega kohaneda) vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed läbipaistvuseeskirjad finantsturu osalistele, kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta kindlustusnõustamist pakkuvatele kindlustusvahendajatele ja investeerimisnõustamist pakkuvatele investeerimisühingutele ja investeerimisobjektiks olevatele äriühingutele seoses jätkusuutlikkusriskide ja jätkusuutlikkuse tulemuslikkuseintegreerimisega investeerimisotsuste tegemise või nõustamise protsessi ja seoses kõigi finantstoodete ja -teenuste läbipaistvusega, hoolimata sellest, kas nende eesmärk on või ei ole jätkusuutliku mõjuga.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)  „finantsturu osaline“ – üks järgmistest:

i)  kindlustusandja, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav investeerimisühing, tööandja kogumispensioni asutus või pensionitoote pakkuja▐ ;

ii)  kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, kes on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 345/2013 artiklile 14;

iii)  kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, kes on registreeritud vastavalt määruse (EL) nr 346/2013 artiklile 15;

iv)  eurofondi valitseja;

iv a)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, mis teostab investeerimis- või krediidijuhtimisprotsesse, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 [Väljaannete Talitus: palun lisada viide asjakohasele artiklile] määratletud väikesed ja lihtsa struktuuriga krediidiasutused ja investeerimisühingud;

(b)  „kindlustusandja“ – kindlustusandja, kes on saanud tegevusloa vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 18;

(b a)  „investeerimisobjektiks olev äriühing“ – direktiivi 2013/34 artiklis 1 määratletud börsil noteeritud ja noteerimata äriühingud;

(b b)  „jätkusuutlikkuse tulemuslikkus“ – finantstoote või -teenuse vastavus keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskidele ja teguritele, mis kajastavad ühtsete jätkusuutlikkuse näitajate mõju;

(c)  „kindlustuspõhine investeerimistoode“ – üks järgmistest:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014(19) artikli 4 lõikes 2 määratletud kindlustuspõhine investeerimistoode;

ii)  kutselistele investoritele kättesaadavaks tehtud investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagasiostuväärtusele, mille suurus sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel;

(d)  „alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

(e)  investeerimisühing – investeerimisühing, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1, välja arvatud väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud, nagu on määratletud määruse [Väljaannete Talitus: palun lisada viide määrusele, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid] artiklis 12;

(f)  „väärtpaberiportfelli valitsemine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemine;

(g)  „tööandja kogumispensioni asutus“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 9 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud tööandja kogumispensioni asutus;

(h)  „pensionitoode“ – üks järgmistest:

i)  määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud pensionitoode;

ii)  määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 2 lõike 2 punktis g osutatud erapensionitoode;

ii a)  üleeuroopaline personaalne pensionitoode, millele on osutatud määruse [Väljaannete Talitus: palun lisada viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta] artikli 2 lõikes 2;

(i)  „eurofondi valitseja“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud investeerimisühing;

(j)  „finantstoode või -teenus“ – pakutav portfelli valitsemine, alternatiivne investeerimisfond, kindlustuspõhine investeerimistoode, pensionitoode, pensioniskeem või eurofond;

(k)  „alternatiivne investeerimisfond“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

(l)  „pensioniskeem“ – direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 6 lõikes 2 määratletud pensioniskeem;

(m)  „eurofond“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 kohaselt tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja;

(n)  „investeerimisnõustamine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamine;

(n a)  „asjaomased pädevad asutused“ – pädevad või määratud asutused, kes teostavad järelevalvet käesoleva artikli punktis a osutatud finantsturu osaliste üle;

(o)  „jätkusuutlikud investeeringud“ – tooted, mis on seotud strateegiatega, mille eesmärk on saavutada keskkonnaalane, sotsiaalne ja juhtimisega seotud tulemuslikkus ning mis hõlmavad ühte järgmistest või nende kombinatsiooni:

i)  investeeringud majandustegevusse, mis toetab märkimisväärselt keskkonnaalaseid eesmärke, sealhulgas peamised ressursitõhususe näitajad, nagu energiakasutus, taastuvenergia kasutamine, toorainekasutus, jäätmeteke, heide, CO2-heide, vee- ja maakasutus ning mõju bioloogilisele mitmekesisusele, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni ringmajanduse seireraamistikus. Need eesmärgid ei tohi oluliselt kahjustada alapunktide ii ja iii kohaste investeeringute eesmärke;

ii)  investeeringud majandustegevusse, mis toetab märkimisväärselt sotsiaalseid eesmärke, ja eelkõige ebavõrdsust vähendada aitavad investeeringud, sotsiaalset ühtekuuluvust ja lõimumist ning töösuhteid edendavad investeeringud, või investeeringud inimkapitali või majanduslikult või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras kogukondadesse, ning mis ei kahjusta oluliselt alapunktide i ja iii kohaste investeeringute eesmärke;

iii)  investeeringud, millega edendatakse või toetatakse head juhtimistava äriühingutes ja eelkõige äriühingutes, millele on omased tugev ja läbipaistev juhtimisstruktuur ja hoolsuskohustuse menetlused, head töösuhted, töötajate läbipaistvad tasustamispõhimõtted ja maksukuulekus, ning mis ei kahjusta oluliselt alapunktide i ja ii kohaste investeeringute eesmärke;

(o a)  „jätkusuutliku investeerimise lähenemisviis“ – investeerimisviis või -strateegia, mis toetab tooteid ja teenuseid, mille eesmärk on saavutada keskkonnaalane, sotsiaalne ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tulemuslikkus;

(p)  „jaeinvestor“ – muu kui kutseline investor;

(p a)  „hoolsuskohustus“ – pidev mõistliku hoolsuse ja uurimise protsess, mille kaudu investor või investeerimisteenuste osutaja tuvastab, väldib või leevendab, selgitab tegelikke või võimalikke kahjulikke keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid ja jätkusuutlikkusriske ning annab neist teada enne investeeringu tegemist ning kuni investeeringu müügi või lõpptähtajani;

(p b)  „keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eelistused“ – kliendi või potentsiaalse kliendi eelistused keskkonnaalaselt jätkusuutlike investeeringute, sotsiaalsete investeeringute või hea valitsemistavaga seotud investeeringute vallas;

(q)  „kutseline investor“ – direktiivi 2014/65/EL II lisas sätestatud kriteeriumidele vastav klient;

(r)  „kindlustusvahendaja“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud kindlustusvahendaja;

(s)  „kindlustusnõustamine“ – direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktis 15 määratletud nõustamine.

(s a)  „jätkusuutlikkusriskid“ – keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teguritega seotud olulised või pikas perspektiivis tõenäoliselt oluliseks muutuvad finants- ja muud kui finantsriskid, kui need on konkreetse investeerimisviisi seisukohast asjakohased;

jätkusuutlikkusriskid hõlmavad järgmist:

(a)  lühi- ja/või pikaajalised riskid seoses finants- või pensionitoote tootlusega, mis tulenevad toote kokkupuutest majandustegevusega, millel võib olla kahjulik keskkonna- või sotsiaalne mõju, või mis tulenevad toote kokkupuutest investeerimisobjektiks olevate üksustega, kus ilmneb halb juhtimistava;

(b)  lühi- ja/või pikaajaline risk, mis tuleneb finants- või pensionitoote kokkupuutest majandustegevusega, millel on negatiivne mõju looduskeskkonnale, töötajatele ja kogukondadele või investeerimisobjektiks olevate üksuste juhtimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult, seoses ka punktis a osutatud finantsriskiga;

finantsturu osalised peaksid arvesse võtma käesoleva määruse I a lisas loetletud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid ja näitajaid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli esimese lõigu punktides bb, o, bb ja sa sätestatud mõistete täiendavaid elemente, et võtta arvesse turu arengut, avalikustamise eeskirjade kohaldamisel saadud kogemusi ning uusi või muutuvaid Euroopa tasandi määratlusi.

Teises lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide koostamisel võtab komisjon arvesse II a lisas loetletud põhimõtteid.

Artikkel 3Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete läbipaistvus

1.  Finantsturu osalised kehtestavad hoolsuskohustuse põhimõtted jätkusuutlikkusriskide hindamiseks ning annavad pädevatele asutustele nende kohta igal aastal aru, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Need põhimõtted hõlmavad vähemalt oluliste või oluliseks muutuda võivate jätkusuutlikkusriskide ja jätkusuutlikkuse näitajatel põhineva tulemuslikkuse arvessevõtmist juhtimise, tegevustingimuste, eelkõige investeerimisstrateegia ja varade jaotamise, ettevõtete organisatsiooniliste nõuete, sealhulgas riskijuhtimismenetluste, aktsionäride hääleõiguse teostamise ja ettevõtetega suhtlemise vallas. Nende põhimõtete lühikokkuvõte avalikustatakse, tagatakse aga direktiivis EL/2016/943 määratletud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladused) konfidentsiaalsus ja kaitse.

2.  Kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses kehtestavad kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud kirjalikud hoolsuskohustuse põhimõtted jätkusuutlikkusriskide hindamiseks ning annavad pädevatele asutustele nende kohta igal aastal aru, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Need põhimõtted hõlmavad vähemalt oluliste või oluliseks muutuda võivate jätkusuutlikkusriskide ja jätkusuutlikkuse näitajatel põhineva tulemuslikkuse arvessevõtmist juhtimise, vara jaotuse, investeerimisnõustamise, riskijuhtimise, aktsionäride hääleõiguse teostamise ja ettevõtetega suhtlemise vallas. Nende põhimõtete lühikokkuvõte avalikustatakse, tagatakse aga direktiivis EL/2016/943 määratletud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladused) konfidentsiaalsus ja kaitse.

2 a.  Krediidiasutused ja kindlustusandjad kehtestavad põhimõtted jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise kohta oma investeerimis- ja krediidiriskide juhtimise protsessides. Nende põhimõtete lühikokkuvõte avalikustatakse, tagatakse aga direktiivis EL/2016/943 määratletud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladused) konfidentsiaalsus ja kaitse.

2 b.  Finantsturgude osalised ja kindlustusvahendajad tagavad, et nende hoolsuskohustuse rakendamise protsessides ja investeerimisotsuste tegemisel võetakse piisavalt arvesse jätkusuutlikkusriskide tuvastamist ja juhtimist, kusjuures investoritelt nõutakse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurite vältimist või leevendamist ning nende kirjalikus vormis avaldamist oma veebisaitidel.

2 c.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 9 a vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks:

(a)  kirjalike põhimõtete ja hoolsuskohustuse protsesside üldine ja kohustuslik raamistik koos miinimumnormidega, mida finantsturu osalised ja kindlustusvahendajad peavad rakendama tagamaks, et investeeringuotsuste tegemisel võetaks arvesse kahjulikke jätkusuutlikkusriske, mida tekitavad finantsturu osalised, sealhulgas kõiki keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimise näitajaid;

(b)   suunised käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud avalikustamise nõuete täitmiseks;

(c)  suunised käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud proportsionaalsuse põhimõtte rakendamiseks, võttes eriti arvesse üksuse suuruse ja süsteemse tähtsuse proportsionaalsust;

2 d.  Lõikes 2 c osutatud delegeeritud õigusakte koostades võtab komisjon arvesse II a lisas loetletud põhimõtteid.

Artikkel 4

Jätkusuutlikkusriskide ja jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse arvessevõtmise läbipaistvus

1.  Finantsturu osalised kirjeldavad lepingueelses teabes järgmist, tagades sealjuures direktiivis EL/2016/943 määratletud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladused) konfidentsiaalsuse ja kaitse:

(a)  milliseid hoolsuskohustuse menetlusi ja tingimusi rakendatakse oluliste või oluliseks muutuda võivate jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmiseks konkreetse toote kohta investeerimisotsuste tegemise protsessis ja kuidas neid kohaldatakse ning milliseid menetlusi kasutatakse jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse mõõtmiseks;

(b)  mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid prognooside kohaselt mõjutada kättesaadavaks tehtavaid finantstooteid või -teenuseidja millises portfelli osas on need jätkusuutlikkusriskid tuvastatud;

(c)  kuivõrd on finantsturu osaliste tasustamispõhimõtted kooskõlas direktiiviga (EL)2017/828, jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise ning oma keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud sisemiste ja tegevust puudutavate hindamiskriteeriumide järgimisega, aidates samal saavutada pikaajalisi kandvaid kasvueesmärke, ning kuivõrd need on kooskõlas finantstoote või -teenuse jätkusuutliku investeeringu eesmärgiga, kui see on asjakohane.

(c a)  kui aktsionärid hääletavad jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkusriski leevendamise üle, siis millised on hääletamisjuhised ja -põhjused, kui hääletatakse juhtkonna vastu, jäädakse erapooletuks ja antakse vaieldavaid hääli.

Punktis c a osutatud teave peab olema kooskõlas direktiiviga (EL)2017/828.

2.  Kindlustuspõhise investeerimistootega seoses kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud kirjeldavad lepingueelses teabes järgmist:

(a)  milliseid hoolsuskohustuse menetlusi ja tingimusi rakendatakse investeerimis- või kindlustusnõustamise pakkumisel oluliste või oluliseks muutuda võivate jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmiseks ning milliseid menetlusi rakendatakse jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse mõõtmiseks;

(b)  mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid prognooside kohaselt mõjutada kättesaadavaks tehtavaid finantstooteid või -teenuseidja millises portfelli osas on need jätkusuutlikkusriskid tuvastatud;

(c)  kuivõrd on kindlustuspõhise investeerimistootega seoses investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute ja kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate tasustamispõhimõtted kooskõlas direktiiviga (EL)2017/828 ja kajastavad jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmist ning järgivad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud sisemisi ja tegevust puudutavaid hindamiskriteeriume, aidates samal saavutada pikaajalisi kandvaid kasvueesmärke, ja, vajaduse korral, kuivõrd need on kooskõlas selle finantstoote või -teenuse jätkusuutliku investeeringu eesmärgiga, mille kohta nõu antakse;

(c a)  kui aktsionärid hääletavad jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkusriski leevendamise üle, siis millised on hääletamisjuhised ja -põhjused, kui hääletatakse juhtkonna vastu, jäädakse erapooletuks ja antakse vaieldavaid hääli.

Lõike 2 punktis c a osutatud teave peab olema kooskõlas direktiiviga (EL)2017/828.

3.  Viited 1 ja 2 osutatud teabele esitatakse järgmisel viisil:

(a)  alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul tehakse investoritele teave kättesaadavaks vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõikele 1;

(b)  kindlustusandjate puhul esitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikes 2 osutatud teave;

(c)  tööandja kogumispensioni asutuste puhul esitatakse direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 41 osutatud teave;

(d)  kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate puhul esitatakse direktiivi (EL) 345/2013 artikli 13 lõikes 1 osutatud teave;

(e)  kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate puhul esitatakse direktiivi (EL) 346/2013 artikli 14 lõikes 1 osutatud teave;

(f)  pensionitoodete pakkujate puhul esitatakse teave kirjalikult piisavalt aegsasti enne seda, kui jaeinvestor seob end pensionitoote lepinguga;

(g)  eurofondide puhul esitatakse teave direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud prospektis;

(h)  väärtpaberiportfelli valitsemise teenust või investeerimisnõustamist osutavate investeerimisühingute puhul esitatakse teave vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 ja selle võib esitada standarditud vormis vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 5;

(i)  seoses kindlustuspõhiste toodetega kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate puhul vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 29 lõikele 1.

3 a.  Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) vahendusel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 3 osutatud sätete kooskõlla viimine lõigete 1 ja 2 nõuetega seoses käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasjade ja sisuga.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 5

Investeeringute jätkusuutlikkusriskide ja tulemuslikkuse läbipaistvus lepingueelses teabes

1.  Kui finantstoode või -teenus on turule lastud ja sellele on määratud võrdlusindeks ▌, lisatakse artikli 4 lõike 1 kohaselt avalikustatavale teabele järgmine teave:

(a)  jätkusuutliku investeeringu eesmärgi kirjeldus ja teave selle kohta, kuidas on määratud indeks viidud vastavusse eesmärgiga;

(a a)  selgitus selle kohta, kuidas artikli 2 lõike 1 punktis s a loetletud näitajaid võetakse arvesse indeksi metoodikas;

(b)  selgitus, miks kõnealusele eesmärgile vastava määratud indeksi kaal ja koostisosad erinevad laiapõhjalise turuindeksi kaalust ja koostisosadest.

Tuleks teha vahet tootel, mis jäljendab indeksit, ja indeksil, mida kasutatakse toote tulemuslikkuse mõõtmiseks või võrdlemiseks.

2.  Kui ▌ finantstootele või -teenusele ei ole võrdlusindeksit määratud, sisaldab artikli 4 lõikes 1 osutatud teave kirjeldust selle mõju kohta jätkusuutlikkusele, kasutades artiklis 2 määratletud jätkusuutlikkusriski näitajaid.

3.  Kui finantstoode või -teenus on selgelt kavandatud kooskõlas kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppega või selle eesmärk on vähendada CO2-heidet, peab artikli 4 lõike 1 kohaselt avalikustatav standarditud teave hõlmama teaduslikel andmetel põhinevat teavet selle kohta, mil määral on toode kooskõlas Pariisi kokkuleppega või madala CO2-heite sihttaseme saavutamisega.

Erandina lõikest 2, kui ELi tasandil puudub määruse (EL) 2016/1011 kohane vähese CO2-heite võrdlusalus või heite mõju vähendamise võrdlusalus, sisaldab artiklis 4 osutatud teave üksikasjalikku selgitust, kuidas tagatakse ▌ CO2-heite vähendamise sihttaseme saavutamine ja/või Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmine.

4.  Finantsturu osaliste poolt artikli 4 lõike 1 kohaselt avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kust leiab, millist metoodikat kasutati käesoleva artikli lõikes 1 osutatud indeksite ja käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud võrdlusaluste arvutamiseks.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) vahendusel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasju ja sisu.

6.  EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 6

Investeeringute jätkusuutlikkusriskide ja tulemuslikkuse läbipaistvus veebisaitidel

1.  Finantsturu osalised avaldavad ja hoiavad oma veebisaitidel artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud iga finantstoote või -teenuse kohta järgmise teabe:

(a)  jätkusuutliku investeeringu eesmärk;

(b)  milline on finantstoote või -teenuse jaoks valitud investeeringute jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse hindamise, mõõtmise ja jälgimise metoodika, sealhulgas andmeallikad, alusvarade hindamise kriteeriumid ja asjaomased jätkusuutlikkuse näitajad, mida on kasutatud finantstoote või -teenuse üldise jätkusuutliku mõju mõõtmisel;

(c)  artiklis 5 osutatud teave;

(d)  artiklis 7 osutatud teave.

Esimese lõike kohaselt avalikustatav teave peab olema selge, sisukas ning jaeinvestoritele ja üldsusele arusaadav. See avaldatakse veebisaidil selgelt ja nähtavalt, peab olema hõlpsasti kättesaadav ja kergesti mõistetav, selges ja lihtsas keeles. Veebisaidil antakse ka üksikasjalikumat teavet kutselistele investoritele ja teistele asjatundjatele.

2.  EBA, EIOPA ja ESMA töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõikes 1 ▌osutatud teabe sisu ja esitamise üksikasju▌, et täpsustada lõikes 2 osutatud sätete kooskõlla viimine lõike 1 nõuetega seoses käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasjade ja sisuga.

EBA, EIOPA ja ESMA võtavad arvesse Euroopa tasandi uusi või muutuvaid määratlusi.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjon võtab vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14 vastavalt.

Artikkel 7

Investeeringute jätkusuutlikkusriskide ja tulemuslikkuse läbipaistvus perioodilistes aruannetes

1.  Kui finantsturu osalised teevad kättesaadavaks artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud finantstoote või -teenuse, lisavad nad perioodilistesse, vähemalt korra aastas koostatavatesse auditeeritud ja integreeritud aruannetesse, mis sisaldavad nii finants- kui ka mittefinantsteavet, järgmise teabe:

(a)  finantstoote või -teenuse üldine jätkusuutlikkusega seotud mõju ja tulemuslikkus ühtsete ja võrreldavate jätkusuutlikkusriski näitajate alusel;

(b)  kui võrdlusaluseks on määratud indeks, finantstoote või -teenuse üldise mõju võrdlus määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi korral kaalude, koostisosade ja jätkusuutlikkuse näitajate seisukohast;

(b a)  börsil noteeritud äriühingud lisavad direktiivis 2013/34/EL osutatud aruandeaasta finantsaruannetesse ja konsolideeritud finantsaruannetesse kirjelduse selle kohta, kuidas jätkusuutlikkuse tulemuslikkust ja jätkusuutlikkusriske on arvesse võetud juhtimisprotsessides ja investeerimisstrateegias.

2.  Lõikes 1 osutatud teave avalikustatakse järgmisel viisil:

(a)  alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul direktiivi 2011/61/EL artiklis 22 osutatud aastaaruannetes;

(b)  kindlustusandjate puhul igal aastal kirjalikult vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõikele 6;

(c)  tööandja kogumispensioni asutuste puhul direktiivi (EL) 2016/2341 artiklis 38 osutatud pensionimakse teatises ja direktiivi (EL) 2016/2341 artikli 43 kohase teabe esitamisel;

(d)  kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate puhul direktiivi (EL) 345/2013 artiklis 12 osutatud aastaaruandes;

(e)  kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate puhul direktiivi (EL) 346/2013 artiklis 13 osutatud aastaaruandes;

(f)  pensionitoodete pakkujate puhul kirjalikult vähemalt aastaaruannetes või siseriikliku õiguse kohastes aruannetes;

(g)  eurofondide valitsejate ja äriühinguna asutatud eurofondide puhul direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud aasta- ja poolaastaaruannetes;

(h)  väärtpaberiportfelli valitsemist pakkuvate investeerimisühingute puhul direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 6 osutatud perioodilistes aruannetes;

(h a)  börsil noteeritud ja noteerimata äriühingute puhul vastavalt direktiivi 2013/34/EL osutatud perioodilistele aruannetele.

3.  Lõike 1 kohaldamisel kasutavad finantsturu osalised vajaduse korral direktiivi 2013/34/EL artikli 19 kohases tegevusaruandes või artikli 19a kohases muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitatud teavet, tagades sealjuures, et lõppinvestoritele esitatakse teave selgelt, kergesti mõistetavalt ja kättesaadavalt.

4.  EBA, EIOPA ja ESMA töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud teabe sisu ja esitamise üksikasju, et täpsustada lõikes 2 osutatud sätete kooskõlla viimine lõike 1 nõuetega seoses käesoleva artikli kohaselt avalikustatava teabe esitamise üksikasjade ja sisuga.

EBA, EIOPA ja ESMA võtavad arvesse Euroopa tasandi uusi või muutuvaid määratlusi.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8Avalikustatud teabe läbivaatamine

1.  Finantsturu osalised tagavad, et kogu artikli 3 või 6 kohaselt avaldatud teavet ajakohastatakse. Kui finantsturu osaline muudab kõnealust teavet, avaldab ta samal veebisaidil selle muudatuse selge põhjuse.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses kindlustusnõustamist pakkuvate kindlustusvahendajate ja seoses artikli 3 kohaselt avaldatud mis tahes teabega investeerimisnõustamist pakkuvate investeerimisühingute suhtes.

Artikkel 9Reklaamteated

1.  Ilma et see piiraks rangemate sektoripõhiste õigusaktide kohaldamist, eelkõige direktiivi 2009/65/EÜ, direktiivi 2014/65/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 ja määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamist, tagavad finantsturu osalised, kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud, et reklaamteated ei ole vastuolus käesoleva määruse kohaselt avalikustatud teabega.

2.  EBA, EIOPA ja ESMA võivad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kaudu välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks jätkusuutlikke investeeringuid käsitleva teabe standardesitusviis.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 9 aDelegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjon võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimustel vastu delegeeritud õigusakte.

2.  Artiklis 3 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile 5 aastaks. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 2 lõike (...) ja artikli 3 lõike 2 b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10 a Direktiivi (EL) 2013/34 muutmine

Direktiivi (EL) 2013/34 muudetakse järgmiselt.

(1)  Artikli 19 a lõikesse 1 ja artikli 29 a lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„(f)  konkreetset ettevõtet puudutavad jätkusuutlikkusriskid, nagu on määratletud artikli 2 punktis a määruses [Väljaannete Talitus: palun lisada viide määrusele, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341 ja direktiivi 2013/34/EL], mis võimaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis s a määratletud finantsturu osalistel täita oma jätkusuutlikkusriski avalikustamise ja leevendamise kohustusi, nagu on määratletud selle määruse artiklites 4 ja 5;

(g)  tulemuslikkus, mida mõõdetakse konkreetset ettevõtet ja tööstust puudutavate jätkusuutlikkuse näitajate alusel, lähtudes ühtlustatud jätkusuutlikkuse näitajate loetelust, mille peab välja töötama ja mida peab ajakohastama Euroopa Komisjon kooskõlas määrusega [Väljaannete Talitus: palun lisada viide määrusele, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik];“.

Artikkel 10Direktiivi (EL) 2016/2341 muutmine

Direktiivi (EL) 2016/2341 muudetakse järgmiselt.

(1)  Artiklisse 19 lisatakse lõige 9:

„9. Komisjonil on artikli 60a kohaselt õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed, mis tagavad, et:

(a)  keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide kaalumisel lähtutakse ettevaatuse põhimõttest;

(b)  ettevõttesisestes investeerimisotsustes ja riskijuhtimisprotsessis arvestatakse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teguritega.

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse mahtu, laadi, ulatust ja keerukust ning nendele tegevustele omast riski, ning tagatakse kooskõla direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 14, direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 132 ja direktiivi 2011/61/EÜ artikliga 12.“;

(2)  lisatakse artikkel 60a:

„Artikkel 60a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 19 lõikes 9 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 19 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 19 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

Artikkel 11Hindamine

Hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast jõustumist] hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist, eelkõige mis puudutab sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid ja näitajaid ning nende arvessevõtmist investeerimisotsustes ja lepingueelses teabes. Hindamine hõlmab hinnangu andmist sellele, kuidas emitentide andmete kättesaadavus ja kvaliteet mõjutab finantsturu osaliste võimet arvestada toote kohta teabe avalikustamises ja investeerimisotsustes jätkusuutlikkusriski.

Komisjon võtab kaalumisele direktiivi 2013/34/EL läbivaatamise eesmärgiga parandada ettevõtete jätkusuutlikkusriskidest teatamist.

Artikkel 12Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist]. Käesoleva määruse igale tulevasele läbivaatamisele või ajakohastamisele eelneb mõju hindamine, millega tehakse kindlaks selle teostatavus.

Artikli 5 lõiget 5, artikli 6 lõiget 2, artikli 7 lõiget 4, artikli 9 lõiget 2 ja artiklit 10 kohaldatakse aga [Väljaannete Talitus: palun lisada jõustumise kuupäev] ning artikli 7 lõikeid 1 kuni 3 kohaldatakse alates [Väljaannete Talitus: palun lisada selle aasta 1. jaanuar, mis järgneb teises lõigus osutatud kuupäevale].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president          eesistuja

I a LISA

Tulenevalt ÜRO toetatud väljaandest „Principles for Responsible Investment Reporting Framework. Main definitions for 2018“ (november 2017) ja Euroopa Komisjoni ringmajanduse järelevalve raamistikust võivad jätkusuutlikkusriskid hõlmata järgmisi keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid ja näitajaid:

i)  küsimusi, mis on seotud looduskeskkonna ja looduslike süsteemide kvaliteedi ja toimimisega. Nende hulgas on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kasvuhoonegaaside heide, kliimamuutused, taastuvenergia, energiatõhusus, õhu-, vee- ja loodusvarade ammendumine või saastumine, jäätmekäitlus, stratosfääri osoonikihi kahanemine, maade seisundi muutumine;

ii)  inimeste ja kogukondade õiguste, heaolu ja huvidega seotud küsimusi. Nende hulgas on inimõigused, tööstandardid tarneahelas, laste-, orja-, sunnitöö, töötervishoid ja -ohutus, ühinemis- ja sõnavabadus, vaba ja sõltumatu kodanikuühiskond, inimõiguste kaitsjate tegutsemise võimalus, inimkapitali juhtimine ja töösuhted, mitmekesisus, suhted kohalike kogukondadega, kaasa arvatud nende kogukondade vabatahtlik, eelnev ja teadlik nõusolek, tegevus konfliktipiirkondades, tervishoid ja ravimite kättesaadavus, HIV/AIDS, tarbijakaitse, vaidlusalused relvad; ning

iii)  küsimusi, mis on seotud äriühingute ja muude investeerimisobjektiks olevate üksuste juhtimisega. Noteeritud aktsiatega seoses hõlmavad need järgmisi teemasid: juhatuse struktuur, suurus, mitmekesisus, oskused ja sõltumatus, tippjuhtide palgad, aktsionäri õigused, sidusrühmadega suhtlemine, teabe avalikustamine, ärieetika, altkäemaks ja korruptsioon, maksukuulekus privaatsus ja andmekaitse, sisekontroll ja riskijuhtimine ning üldiselt küsimused, mis puudutavad suhteid äriühingu juhtkonna, selle nõukogu, osanike ja muude sidusrühmade vahel. Selle kategooria alla võivad kuuluda ka äristrateegia küsimused, mis hõlmavad nii äristrateegia järelmeid keskkonna- ja sotsiaalküsimustes kui ka strateegia rakendamise viisi. Noteerimata vara eri liikide valitsemisega seotud küsimused hõlmavad ka fondide juhtimisega seonduvat, näiteks nõuandekomiteede volitusi, hindamist, tasustruktuure jne.

II a LISA

Rahvusvahelised põhimõtted

1.

ÜRO

Principles for Responsible Investment - Reporting Framework - https://www.unpri.org/

2.

OECD

OECD Guidance – Responsible Business Conduct for Institutional Investors – Key Considerations for due diligence under the OECD Guidelines for Multinational Investors (2017) - https://mneguidelines.oecd.org/RBC-for-Institutional-Investors.pdf

(1)

ELT......

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

  ELT C , , lk .

(4)

  ELT C , , lk .

(5)

  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(8)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(9)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(10)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

(11)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(12)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

(13)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

(14)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(15)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(16)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(17)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(18)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(19)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

(COM(2018)0354 – C8-0208/2018 – 2018/0179(COD))

Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

mis käsitleb investeeringute jätkusuutlikkusmõju ja -riske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341

(EMPs kohaldatav tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ,32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ,33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL,34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL,35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97,36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341,37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/201338 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/201339 ühine eesmärk on lihtsustada vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid), alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusandjate, investeerimisühingute, kindlustusvahendajate, tööandja kogumispensioni asutuste, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate (Euroopa riskikapitalifondide valitsejad) ja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad) tegevuse alustamist ja jätkamist. Nende direktiivide ja määrustega on tagatud lõppinvestorite ühtsem kaitse ning nende jaoks on muudetud lihtsamaks eri finantstoodete ja -teenuste kasutamine, kehtestades samas reeglid, mis võimaldavad investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid. Kuigi nimetatud eesmärgid on laias laastus saavutatud, ei ole lõppinvestorite teavitamine sellest, kuidas on eurofondide valitsejate, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusandjate, portfellihaldust pakkuvate investeerimisühingute, tööandja kogumispensioni asutuste, pensionitoodete pakkujate, Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate investeerimisotsustes arvestatud jätkusuutlikkusriskide ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidega, ega lõppinvestorite teavitamine sellest, kuidas on kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud (finantsnõustajad) nõustamisprotsessis arvestanud jätkusuutlikkusriskidega, piisavalt välja arendatud, kuna sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata veel ühtseid nõudeid.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ,32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ,33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL,34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL,35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97,36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341,37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/201338 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/201339 ühine eesmärk on lihtsustada vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid), alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusandjate, investeerimisühingute, kindlustusvahendajate, tööandja kogumispensioni asutuste, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate (Euroopa riskikapitalifondide valitsejad) ja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad) tegevuse alustamist ja jätkamist. Nende direktiivide ja määrustega on tagatud lõppinvestorite ühtsem kaitse ning nende jaoks on muudetud lihtsamaks eri finantstoodete ja -teenuste kasutamine, kehtestades samas reeglid, mis võimaldavad investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid. Kuigi nimetatud eesmärgid on laias laastus saavutatud, ei ole lõppinvestorite teavitamine sellest, kuidas on eurofondide valitsejate, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusandjate, portfellihaldust pakkuvate investeerimisühingute, tööandja kogumispensioni asutuste, pensionitoodete pakkujate, Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate investeerimisotsustes arvestatud jätkusuutlikkusmõju ja jätkusuutlikkusriskide ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidega, ega lõppinvestorite teavitamine sellest, kuidas on kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud (finantsnõustajad) nõustamisprotsessis arvestanud jätkusuutlikkusriskidega, piisavalt välja arendatud, kuna sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata veel ühtseid näitajaid ja nõudeid. Hoolsuskohustuste täitmiseks seoses jätkusuutlikkusmõju ja -riskidega vajavad finantsturu osalised ise usaldusväärset, võrreldavat ja ühtlustatud teabe avalikustamist investeerimisobjektiks olevate äriühingute poolt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL39a kehtestatakse äriühingute raamatupidamis- ja aruandlusnõuetega seotud kohustused. Seepärast tuleks kõnealust direktiivi ajakohastada, et lisada integreeritud, auditeeritud aruandlus jätkusuutlikkusriskide ja -mõju kohta, et reageerida kasvavale vajadusele võtta äriühingute strateegias ja riskijuhtimised arvesse jätkusuutlikkusega seotud kaalutlusi.

__________________

__________________

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

 

39a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Kuna liidus puuduvad ühtsed eeskirjad jätkusuutlikkust käsitleva teabe lõpptarbijale avalikustamise kohta, on tõenäoline, et riiklikul tasandil võetakse jätkuvalt vastu lahknevaid meetmeid ja finantsteenuste sektorites võib jätkuda lahknevate lähenemisviiside kasutamine. Sellised erinevad meetmed ja lähenemisviisid põhjustaksid jätkuvalt suuri konkurentsihäireid, mis tuleneks märkimisväärsetest avalikustamisnõuete erinevustest. Lisaks killustab täiendavalt turgu turupõhiste tavade paralleelne areng, mis tuleneb erinevaid tulemusi andvatest äriprioriteetidest, ja mis võib tulevikus siseturu toimimist isegi halvendada. Lahknevad avalikustamisnõuded ja turupõhised tavad muudavad eri finantstoodete ja -teenuste võrdlemise väga keeruliseks ning loovad sellistele toodetele, teenustele ja turustuskanalitele ebavõrdsed tingimused ja tekitavad siseturule täiendavaid tõkkeid. Kõnealused lahknevused võivad olla lõppinvestorite jaoks segadust tekitavad ja moonutada nende investeerimisotsuseid. Pariisi kliimakokkuleppe järgimise tagamiseks võtavad liikmesriigid tõenäoliselt vastu lahknevaid riiklikke meetmeid, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist ning olla kahjulikud finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele. Lisaks muudab läbipaistvust käsitlevate ühtsete eeskirjade puudumine lõppinvestorite jaoks keeruliseks liikmesriigiti erinevate finantstoodete ja -teenuste tulemusliku võrdlemise, lähtudes keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskidest ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidest. Seepärast on vaja siseturu toimimiselt kõrvaldada praegused takistused ja ennetada nende tekkimist.

(3)  Kuna liidus puuduvad ühtsed eeskirjad jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta emitentide ja investorite poolt, on tõenäoline, et riiklikul tasandil võetakse jätkuvalt vastu lahknevaid meetmeid ja finantsteenuste sektorites võib jätkuda lahknevate lähenemisviiside kasutamine. Sellised erinevad meetmed ja lähenemisviisid põhjustaksid jätkuvalt suuri konkurentsihäireid, mis tuleneks märkimisväärsetest avalikustamisnõuete erinevustest. Lisaks killustab täiendavalt turgu turupõhiste tavade paralleelne areng, mis tuleneb erinevaid tulemusi andvatest äriprioriteetidest, ja mis võib tulevikus siseturu toimimist isegi halvendada. Lahknevad avalikustamisnõuded ja turupõhised tavad ning ühtsete nõuete puudumine muudavad eri finantstoodete ja -teenuste võrdlemise väga keeruliseks ning loovad sellistele toodetele, teenustele ja turustuskanalitele ebavõrdsed tingimused ja tekitavad siseturule täiendavaid tõkkeid. Kõnealused lahknevused võivad olla lõppinvestorite jaoks segadust tekitavad ja moonutada nende investeerimisotsuseid. Pariisi kliimakokkuleppe järgimise tagamiseks võtavad liikmesriigid tõenäoliselt vastu lahknevaid riiklikke meetmeid, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist ning olla kahjulikud finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele. Lisaks muudab läbipaistvust käsitlevate ühtsete eeskirjade ja näitajate puudumine investorite jaoks keeruliseks investeerimisobjektiks olevate äriühingute ning liikmesriigiti erinevate finantstoodete ja -teenuste tulemusliku võrdlemise, lähtudes keskkonnaalasest, sotsiaalsest ja äriühingu üldjuhtimisega seotud mõjust ja riskidest ja jätkusuutliku investeerimise eesmärkidest. Seepärast on vaja siseturu toimimiselt kõrvaldada praegused takistused ja ennetada nende tekkimist.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ja see, et finantsturu osalised kohaldavad käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustusi selgelt ja järjepidevalt, on vaja kindlaks määrata „jätkusuutlike investeeringute“ ühtne määratlus.

(4)  Et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ja see, et finantsturu osalised kohaldavad käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustusi selgelt ja järjepidevalt, on vaja ühtsete näitajate põhjal kindlaks määrata „jätkusuutlike investeeringute“ ja „jätkusuutlikkusriskide“ ühtne määratlus. Olulistele riskidele keskendudes peaks see määratlus olema tulevikku suunatud ja võtma nõuetekohaselt arvesse tekkivaid riske.

Selgitus

Selged mõisted ja ühtsed näitajad tuleb määratleda selleks, et tagada õiguskindlus ning vähemalt minimaalne järjepidevus riikide ametiasutuste ja turuosaliste vahel ning hoida ära turu killustatus.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Kuna jätkusuutlikkuse võrdlusalused kujutavad endast standardit, mille alusel investeeringute jätkusuutlikkust mõõdetakse, tuleks lõppinvestoreid lepingueelse teabe raames teavitada määratud indeksi sobivusest, nimelt kõnealuse indeksi kohandamisest jätkusuutliku investeeringu eesmärgiga. Samuti peaksid finantsturu osalised avalikustama põhjuse, miks määratud indeksi kaal ja koostisosad erinevad laiapõhjalisest turuindeksist. Et veelgi suurendada läbipaistvust, peaksid finantsturu osalised märkima ka, kust leiab määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi arvutusmetoodika, nii et lõppinvestoritel oleks vajalik teave selle kohta, kuidas valiti ja kaaluti indeksi alusvara, millised varad arvati välja ja miks, kuidas mõõdeti alusvarade jätkusuutlikkusega seotud mõjusid või milliseid andmeallikaid kasutati. Selline teave peaks võimaldama tulemuslikku võrdlemist ja aitama luua õige ettekujutuse jätkusuutlikkust toetavatest investeeringutest. Kui võrdlusaluseks ei ole ühtegi indeksit määratud, peaksid finantsturu osalised selgitama, kuidas saavutatakse jätkusuutliku investeeringu eesmärk.

(6)  Kuna jätkusuutlikkuse võrdlusalused kujutavad endast standardit, mille alusel investeeringute jätkusuutlikkust mõõdetakse, tuleks lõppinvestoreid lepingueelse teabe raames teavitada määratud indeksi sobivusest, nimelt kõnealuse indeksi kohandamisest jätkusuutliku investeeringu eesmärgiga. Samuti peaksid finantsturu osalised avalikustama põhjuse, miks määratud indeksi kaal ja koostisosad erinevad laiapõhjalisest turuindeksist. Et veelgi suurendada läbipaistvust, peaksid finantsturu osalised märkima ka, kust leiab määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi arvutusmetoodika, nii et lõppinvestoritel oleks vajalik teave selle kohta, kuidas valiti ja kaaluti indeksi alusvara, millised varad arvati välja ja miks, kuidas mõõdeti alusvarade jätkusuutlikkusega seotud mõjusid või milliseid andmeallikaid kasutati. Selline ühtsetel näitajatel põhinev teave peaks võimaldama tulemuslikku võrdlemist ja aitama luua õige ettekujutuse jätkusuutlikkust toetavatest investeeringutest. Kui võrdlusaluseks ei ole ühtegi indeksit määratud, peaksid finantsturu osalised selgitama, kuidas saavutatakse jätkusuutliku investeeringu eesmärk.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Kui finantstoode või -teenus koosneb võlakirjadest, hinnavahelepingutest, tuletisinstrumentidest või muudest alusvara väärtusest sõltuvatest instrumentidest, tuleks avalikustatavas teabes selgelt täpsustada seos jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamise ja varade väärtuse vahel.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Läbipaistvuse suurendamiseks ja lõppinvestorite teavitamiseks tuleks reguleerida juurdepääsu teabele selle kohta, kuidas võtavad finantsturu osalised jätkusuutlikkusriske arvesse investeerimisotsuste tegemise protsessis ja finantsnõustajad nõustamisprotsessis, ja nõuda, et kõnealused üksused hoiavad kõnealust teavet oma veebisaitidel.

(8)  Läbipaistvuse ja võrreldavuse suurendamiseks ja investorite teavitamiseks tuleks reguleerida juurdepääsu teabele selle kohta, kuidas võtavad finantsturu osalised jätkusuutlikkusmõju ja jätkusuutlikkusriske arvesse investeerimisotsuste tegemise protsessis ja finantsnõustajad nõustamisprotsessis, ja nõuda, et kõnealused üksused hoiavad kõnealust teavet oma veebisaitidel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Liidu õigusaktidega praegu kehtestatud avalikustamisnõuded ei näe ette kogu sellise teabe avalikustamist, mida on vaja lõpptarbijate piisavaks teavitamiseks nende investeeringute jätkusuutlikkusega seotud mõjust. Seepärast on seoses jätkusuutlike investeeringutega asjakohane sätestada täpsemad avalikustamisnõuded. Näiteks tuleks regulaarselt esitada aruanded finantstoodete jätkusuutlikkusega seotud üldise mõju kohta, kasutades jätkusuutliku investeeringu eesmärgi seisukohast asjakohaseid näitajaid. Kui võrdlusaluseks on määratud sobiv indeks, tuleks see samuti ära märkida nii määratud indeksi kui ka laiapõhjalise turuindeksi puhul, et neid saaks omavahel võrrelda. Määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi koostisosi käsitlev teave tuleks samuti avalikustada koos nende kaaludega, et anda lisateavet selle kohta, kuidas jätkusuutlike investeeringute eesmärke saavutatakse. Kui Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad määruse (EL) nr 346/2013 kohaselt kättesaadavaks asjaomase fondi eesmärgiks olevat positiivset sotsiaalset mõju, üldist saavutatud sotsiaalset tulemust ja kasutatud meetodeid käsitleva teabe, võivad nad vajaduse korral kasutada seda teavet käesoleva määruse kohasel avalikustamisel.

(9)  Liidu õigusaktidega praegu kehtestatud avalikustamisnõuded ei näe ette kogu sellise teabe avalikustamist, mida on vaja lõpptarbijate piisavaks teavitamiseks nende investeeringute jätkusuutlikkusega seotud mõjust. Seepärast on seoses jätkusuutlike investeeringutega asjakohane sätestada täpsemad avalikustamisnõuded. Näiteks tuleks regulaarselt esitada aruanded finantstoodete jätkusuutlikkusega seotud üldise mõju kohta, kasutades jätkusuutliku investeeringu eesmärgi seisukohast asjakohaseid ühtseid näitajaid. Kui võrdlusaluseks on määratud sobiv indeks, tuleks see samuti ära märkida nii määratud indeksi kui ka laiapõhjalise turuindeksi puhul, et neid saaks omavahel võrrelda. Määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksi koostisosi käsitlev teave tuleks samuti avalikustada koos nende kaaludega, et anda lisateavet selle kohta, kuidas jätkusuutlike investeeringute eesmärke saavutatakse. Kui Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad teevad määruse (EL) nr 346/2013 kohaselt kättesaadavaks asjaomase fondi eesmärgiks olevat positiivset sotsiaalset mõju, üldist saavutatud sotsiaalset tulemust ja kasutatud meetodeid käsitleva teabe, võivad nad vajaduse korral kasutada seda teavet käesoleva määruse kohasel avalikustamisel.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL40 on kehtestatud läbipaistvuskohustused seoses muude kui finantsaruannete sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja äriühingu üldjuhtimise aspektidega. Kõnealuste direktiividega kehtestatud vormi ja esitusviisi ei saa finantsturu osalised ja finantsnõustajad aga lõppinvestorite puhul otse kasutada. Finantsturu osalised ja finantsnõustajad peaksid käesoleva määruse kohaldamisel saama vajaduse korral kasutada tegevusaruannetes ja muud kui finantsteavet kajastavates aruannetes sisalduvat teavet vastavalt direktiivile 2013/34/EL.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL40 on kehtestatud läbipaistvuskohustused seoses muude kui finantsaruannete sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja äriühingu üldjuhtimise aspektidega. Kõnealuste direktiividega kehtestatud vormi ja esitusviisi ei saa finantsturu osalised ja finantsnõustajad aga lõppinvestorite puhul otse kasutada. Finantsturu osalised, finantsnõustajad ja börsil noteeritud äriühingud peaksid käesoleva määruse kohaldamisel avalikustama iga-aastastes tegevusaruannetes ja muud kui finantsteavet kajastavates aruannetes vastavalt direktiivile 2013/34/EL teabe keskkonnaalase, sotsiaalse ja äriühingu üldjuhtimisega seotud mõju ja riskide kohta.

__________________

__________________

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) (kokku tuntud „Euroopa järelevalveasutustena“), mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010,41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/201042 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010,43 peaksid vastavalt määruse nr 1093/2010, määruse nr 1094/2010 ja määruse 1095/2010 artiklitele 10–14 töötama ühiskomitee kaudu välja regulatiivsed tehnilised standardid ja täpsustama finantsturu osaliste poolt lepingueelsetes dokumentides, perioodilistes aruannetes ja veebisaidil jätkusuutliku investeerimise eesmärkide kohta avalikustatava teabe esitust ja sisu. Komisjonile tuleks anda õigus need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastu võtta.

(13)  Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) (kokku tuntud „Euroopa järelevalveasutustena“), mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010,41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/201042 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010,43 peaksid vastavalt määruse nr 1093/2010, määruse nr 1094/2010 ja määruse 1095/2010 artiklitele 10–14 töötama ühiskomitee kaudu välja regulatiivsed tehnilised standardid ja täpsustama finantsturu osaliste poolt lepingueelsetes dokumentides, perioodilistes ja iga-aastastes integreeritud aruannetes ja veebisaidil investeerimise jätkusuutlikkusmõju ja -riskide kohta avalikustatava teabe esitust ja sisu. Komisjonile tuleks anda õigus need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastu võtta.

__________________

__________________

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Käesolevas määruses sätestatud avalikustamisnõuded täiendavad üldise ja kohustusliku hoolsuskohustuse tervikliku raamistiku, sh hoolsuskomponendi kehtestamist kõigi finantsturu osaliste, nii investorite kui ka investeerimisobjektiks olevate äriühingute jaoks, mis võetakse kuni täieliku kasutuselevõtuni järk-järgult kasutusele üleminekuperioodi jooksul, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suunistega ning tuginedes Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta resolutsioonile jätkusuutliku rahastamise kohta, milles nõutakse kohustuslikku hoolsuskohustuse raamistikku.

Selgitus

Hoolsuskohustuse raamistiku tugevdamine finantsturu osaliste jaoks aitab investoritel hoida ära oma investeeringute võimaliku kahjuliku mõju ühiskonnale ja keskkonnale, vältida finants- ja maineriske, vastata klientide ja soodustatud isikute ootustele ja võtta arvesse muid riske kui need, mis on seotud investori finantsülesannetega.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada lõppinvestorite kaitset ja parandada neile avalikustatavat teavet, sealhulgas juhul, kui finantstooteid ostavad piiriüleselt lõppinvestorid, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid neid saab paremini saavutada liidu tasandil, kuna ühtsed avalikustamisnõuded tuleb sätestada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(18)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada investoritele antavat teavet ja parandada neile avalikustatavat teavet ning aidata finantsturu osalistel, finantsnõustajatel ja börsil noteeritud äriühingutel võtta oma investeerimisstrateegiates ja äriühingu juhatuse otsustes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riske, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid neid saab paremini saavutada liidu tasandil, kuna ühtsed avalikustamisnõuded tuleb sätestada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Et täita hoolsuskohustusi seoses jätkusuutlikkusmõju ja -riskidega vajavad finantsturu osalised usaldusväärset, võrreldavat ja ühtlustatud teavet investeerimisobjektiks olevate äriühingute kohta. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestatud avalikustamisnõudeid kohaldada börsil noteeritud äriühingute suhtes pärast käesoleva määruse jõustumisele järgneva 18 kuu pikkuse üleminekuaja möödumist. Sellest tulenevalt peaks komisjon uurima, kas oleks asjakohane teha ettepanek direktiivi 2013/34/EL muutmiseks.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed läbipaistvuseeskirjad finantsturu osalistele, kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta kindlustusnõustamist pakkuvatele kindlustusvahendajatele ja investeerimisnõustamist pakkuvatele investeerimisühingutele seoses jätkusuutlikkusriskide integreerimisega investeerimisotsuste tegemise või nõustamise protsessi ja seoses finantstoodetega, mille eesmärk on jätkusuutlikud investeeringud, sealhulgas CO2-heite vähendamine.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed läbipaistvuseeskirjad finantsturu osalistele, kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta kindlustusnõustamist pakkuvatele kindlustusvahendajatele ja investeerimisnõustamist pakkuvatele investeerimisühingutele ning börsil noteeritud äriühingutele selle kohta, kuidas jätkusuutlikkusriske ja -mõju arvestada investeerimisotsuste tegemise või nõustamise protsessis, ja investeerimistoodete, sh finantstoodete jätkusuutlikkusmõju ja -riskide läbipaistvuse kohta, kui see on oluline ja asjakohane.

Selgitus

Õigusaktis peaks olema selge, et määruses sisalduvaid läbipaistvusnõudeid kohaldatakse kõigi finantstoodete suhtes.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  „börsil noteeritud äriühing” – direktiivi 2013/34/EL reguleerimisalasse kuuluv ettevõtja;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  üleeuroopaline pensionitoode, nagu on esildatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 201X/XXX1a;

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta (PEPP), 2017/0143 (COD).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt o – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)  „jätkusuutlikud investeeringud“ – üks järgmistest või nende kombinatsioon:

(o)  „jätkusuutlikud investeeringud“ – tooted, mis on seotud strateegiatega, mille eesmärk on saavutada keskkonnaalane, sotsiaalne ja äriühingu üldjuhtimisega seotud mõju, sh üks järgmistest kombinatsioonidest, niivõrd kui kõigi kategooriate eesmärgid on kooskõlas ega kahjusta märkimisväärselt ühtegi järgnevat muu kategooria eesmärki:

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt o – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  investeeringud majandustegevusse, mis toetab keskkonnaalaseid eesmärke, sealhulgas keskkonnaalaselt jätkusuutlikud investeeringud, nagu määratletud [Väljaannete Talitus: palun lisada viide määrusele jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta] artiklis 2;

i)  investeeringud majandustegevusse, mis toetab keskkonnaalaseid eesmärke, sealhulgas keskkonnaalaselt jätkusuutlikud investeeringud, nagu määratletud [Väljaannete Talitus: palun lisada viide määrusele jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta] artiklis 2, ja tuginedes tähtsamatele ressursitõhususe näitajatele, nagu energiakasutus, taastuvenergia kasutamine, toorainekasutus, jäätmeteke, heitmed, CO2 heide, vee- ja maakasutus ning mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt o – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  investeeringud head juhtimistava järgivatesse äriühingutesse, eelkõige äriühingutesse, millele on omased tugev juhtimisstruktuur, head töösuhted, töötajate kindlad tasustamispõhimõtted ja maksueeskirjade järgimine;

iii)  investeeringud head juhtimistava järgivatesse äriühingutesse, eelkõige äriühingutesse, millele on omased tugev juhtimis- ja hoolsuskohustuse struktuur, head töösuhted, töötajate kindlad tasustamispõhimõtted ja maksueeskirjade järgimine;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt s a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(s a)  „jätkusuutlikkusriskid“ – keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teguritega seotud olulised või pikas perspektiivis tõenäoliselt oluliseks muutuvad finants- ja muud kui finantsriskid, kui see on konkreetse investeerimisstrateegia seisukohalt asjakohane:

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete läbipaistvus

Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete läbipaistvus ja jätkusuutlikkusmõju

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Finantsturu osalised avaldavad oma veebisaitidel kirjalikud põhimõtted investeerimisotsustes jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise kohta.

1.  Finantsturu osalistel on kehtestatud kirjalikud põhimõtted jätkusuutlikkusriskide ja -mõju arvessevõtmise kohta investeerimisotsustes, nt valitsemise, varade jaotuse, investeerimisstrateegia, riskijuhtimise, aktsionäri hääleõiguse kasutamise ja äriühingu tegevuse valdkonnas ning nad avaldavad nende põhimõtete kokkuvõtte kirjalikus vormis oma veebisaitidel.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses avaldavad kindlustusnõustamist pakkuvad kindlustusvahendajad ja investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud oma veebisaitidel kirjalikud põhimõtted selle kohta, kuidas nad võtavad investeerimisnõustamisel või kindlustusnõustamisel arvesse jätkusuutlikkusriske.

2.  Kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses on kindlustusnõustamist pakkuvatel kindlustusvahendajatel ja investeerimisnõustamist pakkuvatel investeerimisühingutel kehtestatud kirjalikud põhimõtted selle kohta, kuidas nad võtavad investeerimisnõustamisel või kindlustusnõustamisel, nt valitsemise, varade jaotuse, investeerimisstrateegia, riskijuhtimise, aktsionäri hääleõiguse kasutamise ja äriühingu tegevuse valdkonnas arvesse jätkusuutlikkusriske ja -mõju, ning nad avaldavad need kirjalikus vormis oma veebisaitidel.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Finantsturgude osalistel ja kindlustusvahendajatel peavad olema kehtestatud hoolsuskohustuse protsessid, millega tagatakse, et investeeringuotsuste tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse jätkusuutlikkusriskide väljaselgitamist ja juhtimist, mis eeldab, et investorid selgitavad välja, hoiavad ära, leevendavad ja arvestavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid, võttes arvesse institutsionaalsete investorite vastutustundlikke äritavasid käsitlevaid OECD 2017. aasta suuniseid: hargmaistele ettevõtetele suunatud OECD suuniste hoolsuskohustuse põhiaspektid („Responsible business conduct for institutional investors: Key considerations for due diligence under the OECD Guidelines for Multinational Enterprises“) ja avaldavad sellised protsessid kirjalikus vormis oma veebisaitidel.

 

 

 

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kirjalikud põhimõtted sisaldavad muu hulgas järgmist:

 

(a)  kliimamuutuste mõjuga seotud investeerimisriskide, sh nii akuutsete kui ka krooniliste riskide arvessevõtmist;

 

(b)  vähese CO2-heitega majandusele üleminekuga seotud riskide ja võimaluste, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste regulatiivsete piirangute, CO2-heite maksustamise, kohtuvaidluste ja maineriski, tehnoloogilise ja tururiski arvessevõtmist.

Selgitus

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Madalmaade keskpank, Inglise Pank ning paljud teised finantsasutused ja nõuandvad organid tunnistavad kliimamuutustest tulenevat süsteemset riski finantssüsteemile ja majandusele. Seepärast peavad integreeritud jätkusuutlikkusriskid hõlmama selgelt ka kliimamuutustega seotud riske.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kirjalikud põhimõtted sisaldavad muu hulgas teavet jätkusuutlikkusriskide kindlakstegemise protsessi, jätkusuutlikkusriskide hindamise metoodika ja parameetrite kohta, juhatuse järelevalvet jätkusuutlikkusriskide kindlakstegemise ja haldamise üle ning organisatsioonis kindlaks tehtud jätkusuutlikkusriskide ülevaadet.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d.  Komisjon võtab 30. juuniks 2019 kooskõlas artikliga [...] vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, määrates üksikasjalikumalt kindlaks kirjalike põhimõtete ja hoolsuskohustuse protsesside nõuded, et hinnata nende täitmist.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmise läbipaistvus

Jätkusuutlikkusriskide ja -mõju arvessevõtmise läbipaistvus

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  milliseid menetlusi ja tingimusi rakendatakse investeerimisotsustes jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmiseks;

(a)  milliseid hoolsuskohustuse menetlusi ja tingimusi rakendatakse investeerimisotsustes jätkusuutlikkusriskide, sh kliimamuutuste mõjuga seotud riskide ning vähese CO2-heitega majandusele üleminekuga seotud riskide ja võimaluste arvessevõtmiseks;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid mõjutada kättesaadavaks tehtavatelt finantstoodetelt saadavat tulu;

(b)  mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid, sh kliimamuutuste mõjuga seotud riskid ning vähese CO2-heitega majandusele üleminekuga seotud riskid ja võimalused, mõjutada keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud küsimusi ning kättesaadavaks tehtavatelt finantstoodetelt saadavat tulu;

Selgitus

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Madalmaade keskpank, Inglise Pank ning paljud teised finantsasutused ja nõuandvad organid tunnistavad kliimamuutustest tulenevat süsteemset riski finantssüsteemile ja majandusele. Seepärast peavad integreeritud jätkusuutlikkusriskid hõlmama selgelt ka kliimamuutustega seotud riske.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  CO2-heite maksustamise, heitkogustega kauplemise, maksustamise või muude asjakohaste regulatiivsete nõuetega seotud stsenaariumid ja prognoositavad kulud, mida on võetud arvesse jätkusuutlikkusriskide hindamisel;

Selgitus

CO2-heite maksustamine, nt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi või Hiina riikliku heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu, on selgelt kindlaks määratud kulu. Investoritel, laenuandjatel, kindlustusandjatel ja muudel sidusrühmadel puudub aga sageli selge teave investeeringutega seotud võimalike CO2-ga seotud kulude kohta. Kuna CO2-heite maksustamise ulatus ja tase võib vähese CO2-heitega majandusele üleminekul oluliselt muutuda, aitaks suurem läbipaistvus CO2-ga seotud kulu osas vähendada süsteemseid riske.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  millised olid kliimaalase stressitesti tulemused, mis viidi läbi stsenaariumianalüüsi kasutades, et hinnata mitut võimalikku tulevast arengut, sh järgmisi stsenaariume:

 

i)  „kiire CO2-heite vähendamine“ – stsenaarium, mille kohaselt viivad kõik maailma majandussektorid 15 aasta jooksul kasvuhoonegaasi netoheite nullini;

 

ii)  „kontrollimatu soojenemine“ – stsenaarium, mille kohaselt tõuseb ülemaailmne temperatuur 4 C võrra üle industriaalühiskonna eelse taseme;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  kuidas aktsionärid hääletasid jätkusuutlike investeeringute ja jätkusuutlikkusriski leevendamise üle ning hääletamisjuhised ja põhjused, miks hääletati juhtkonna vastu, jäädi erapooletuks ja anti vastuolulisi hääli.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  milliseid menetlusi ja tingimusi rakendatakse investeerimis- või kindlustusnõustamise pakkumisel jätkusuutlikkusriskide arvessevõtmiseks;

(a)  milliseid menetlusi ja tingimusi rakendatakse investeerimis- või kindlustusnõustamise pakkumisel jätkusuutlikkusriskide, sh kliimamuutuste mõjuga seotud riskide ning vähese CO2-heitega majandusele üleminekuga seotud riskide ja võimaluste arvessevõtmiseks;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid prognooside kohaselt mõjutada nendelt finantstoodetelt saadavat tulu, millega seoses nõustamist pakutakse;

(b)  mil määral võivad jätkusuutlikkusriskid, sh kliimamuutuste mõjuga seotud riskid ning vähese CO2-heitega majandusele üleminekuga seotud riskid ja võimalused, prognooside kohaselt mõjutada keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud küsimusi ning nendelt finantstoodetelt saadavat tulu, millega seoses nõustamist pakutakse;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  CO2-heite maksustamise, heitkogustega kauplemise, maksustamise või muude asjakohaste regulatiivsete nõuetega seotud stsenaariume ja prognoositavaid kulusid, mida on võetud arvesse jätkusuutlikkusriskide kvalitatiivsel hindamisel;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  millised olid kliimaalase stressitesti tulemused, mis viidi läbi stsenaariumianalüüsi kasutades, et hinnata mitut võimalikku tulevast arengut, sh järgmisi stsenaariume:

 

i)  „kiire CO2-heite vähendamine“ – stsenaarium, mille kohaselt viivad kõik maailma majandussektorid 15 aasta jooksul kasvuhoonegaasi netoheite nullini;

 

ii)  „kontrollimatu soojenemine“ – stsenaarium, mille kohaselt tõuseb ülemaailmne temperatuur 4 C võrra üle industriaalühiskonna eelse taseme;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  börsil noteeritud äriühingute puhul vastavalt direktiivile 2013/34/EL.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud avalikustatav teave peab sisaldama kogu teavet, mis on oluline investori investeerimisotsuse tegemiseks. See teave tuleb esitada õiglaselt, see ei tohi olla eksitav ega petlik ning selles ei tohi esineda teabe olulist väljajätmist.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jätkusuutlike investeeringute läbipaistvus lepingueelses teabes

Investeeringute jätkusuutlikkusmõju ja -riskide läbipaistvus lepingueelses teabes

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  milline on finantstoote jaoks valitud jätkusuutlike investeeringute mõju hindamise, mõõtmise ja jälgimise metoodika, sealhulgas andmeallikad, alusvarade hindamise kriteeriumid ja asjaomased jätkusuutlikkuse näitajad, mida on kasutatud finantstoote üldise jätkusuutliku mõju mõõtmisel;

(b)  milline on finantstoote jaoks valitud investeeringute jätkusuutlikkusmõju hindamise, mõõtmise ja jälgimise metoodika, sealhulgas andmeallikad, alusvarade hindamise kriteeriumid ja asjaomased jätkusuutlikkuse näitajad, mida on kasutatud finantstoote üldise jätkusuutliku mõju mõõtmisel;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõike kohaselt avalikustatav teave avaldatakse veebisaidil selgelt ja nähtavalt.

Esimese lõike kohaselt avalikustatav teave avaldatakse veebisaidil selgelt ja nähtavalt ja eri sidusrühmadele, sh erineva finantskirjaoskuse tasemega mittespetsialiseerunud sidusrühmadele arusaadavalt.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui finantsturu osalised teevad kättesaadavaks artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud finantstoote, lisavad nad perioodilistesse aruannetesse järgmise teabe:

1.  Kui finantsturu osalised teevad kättesaadavaks artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud finantstoote, lisavad nad vähemalt korra aastas koostatavatesse perioodilistesse, auditeeritud ja integreeritud aruannetesse järgmise teabe:

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  finantstoote üldine jätkusuutlikkusega seotud mõju asjaomaste jätkusuutlikkuse näitajate alusel;

(a)  finantstoote üldine jätkusuutlikkusega seotud mõju ühtsete ja võrreldavate asjaomaste jätkusuutlikkuse näitajate alusel;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  börsil noteeritud äriühingud lisavad direktiivis 2013/34/EL osutatud aruandeaasta finantsaruannetesse ja konsolideeritud finantsaruannetesse kirjelduse selle kohta, kuidas jätkusuutlikkusmõju ja -riskid on kaasatud juhtimisprotsessidesse ja investeerimisstrateegiasse.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  börsil noteeritud äriühingute puhul vastavalt direktiivis 2013/34/EL osutatud perioodilistele aruannetele.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 60 kuud pärast jõustumist] hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist.

Hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist.

Selgitus

Võttes arvesse selle poliitika uudsust ja kiiret arengut jätkusuutliku rahanduse valdkonnas, on hindamine 24 kuud pärast jõustumist asjakohasem.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamine

Viited

COM(2018)0354 – C8-0208/2018 – 2018/0179(COD)

Vastutavad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

ECON

5.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Adina-Ioana Vălean

21.6.2018

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

58

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Jiří Maštálka, Valentinas Mazuronis, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Nicola Caputo, Jørn Dohrmann, Christofer Fjellner, Christophe Hansen, Danilo Oscar Lancini, Tilly Metz, Younous Omarjee, Aldo Patriciello, Carolina Punset, Christel Schaldemose, Bart Staes, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Kati Piri

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

58

+

ALDE

Catherine Bearder, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Carolina Punset, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker

EFDD

Piernicola Pedicini

ENF

Sylvie Goddyn, Danilo Oscar Lancini Joëlle Mélin

GUE/NGL

Lynn Boylan, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Younous Omarjee

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Christofer Fjellner, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Christophe Hansen, György Hölvényi, Giovanni La Via, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Aldo Patriciello, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Kati Piri, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Margrete Auken, Tilly Metz, Michèle Rivasi, Bart Staes

4

ECR

Jørn Dohrmann, Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha

1

0

EFDD

Julia Reid

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamine

Viited

COM(2018)0354 – C8-0208/2018 – 2018/0179(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

5.7.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

5.7.2018

ENVI

5.7.2018

FEMM

5.7.2018

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

EMPL

31.5.2018

FEMM

20.6.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Paul Tang

31.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

3.9.2018

18.10.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, David Coburn, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Stefan Gehrold, Roberto Gualtieri, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Philippe Lamberts, Bernd Lucke, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Martin Schirdewan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Jakob von Weizsäcker, Steven Woolfe

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Corbett, Mady Delvaux, Bas Eickhout, Ashley Fox, Eva Joly, Syed Kamall, Thomas Mann, Eva Maydell, Luigi Morgano, Lieve Wierinck, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Flack, Aleksander Gabelic, Anna Hedh, Agnes Jongerius, Ricardo Serrão Santos

Esitamise kuupäev

9.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Petr Ježek, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

John Flack, Ashley Fox, Syed Kamall, Bernd Lucke, Kay Swinburne, Roberts Zīle

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Marisa Matias, Martin Schirdewan

NI

Steven Woolfe

PPE

Markus Ferber, Stefan Gehrold, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Esther de Lange, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Eva Maydell, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Tom Vandenkendelaere

S&D

Pervenche Berès, Richard Corbett, Mady Delvaux, Jonás Fernández, Aleksander Gabelic, Roberto Gualtieri, Anna Hedh, Agnes Jongerius, Luigi Morgano, Ricardo Serrão Santos, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Bas Eickhout, Eva Joly, Philippe Lamberts

2

ALDE

Caroline Nagtegaal

EFDD

David Coburn

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 26. november 2018Õigusalane teave