Menetlus : 2018/0048(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0364/2018

Esitatud tekstid :

A8-0364/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/03/2019 - 18.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0301

RAPORT     ***I
PDF 1010kWORD 146k
9.11.2018
PE 626.662v03-00 A8-0364/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta

(COM(2018)/0113 – C8-0103/2018 – 2018/0048(COD)).

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Ashley Fox

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta

(COM(2018)/0113 – C8-0103/2018 – 2018/0048(KOD)).

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0113),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0103/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0364/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2018/0048 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühisrahastamine on üha sagedamini üks alternatiivse rahastamise viise idufirmade ja varajases kasvuetapis olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks, kes tuginevad tavaliselt väikestele investeeringutele. Ühisrahastamine esindab aina suureneva tähtsusega uut liiki vahendust, kus ühisrahastamisteenuse osutaja käitab üldsusele avatud digitaalset platvormi, et viia või aidata viia potentsiaalsed investorid või laenuandjad kokku rahastamist vajavate ettevõtjatega, sõltumata sellest, kas rahastamise tulemuseks on laenuleping, osalus aktsiakapitalis või muu vabalt võõrandatava väärtpaberi põhine osalus, ilma et ühisrahastamisteenuse osutaja ise riske võtaks. Seepärast on asjakohane lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse nii laenu- kui ka investeerimispõhine ühisrahastamine▌.

(2)  Ühisrahastamine võib parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja edendada kapitaliturgude liidu kujundamist. Isegi liikmesriikides, kus pangapõhine rahastamine on finantskriisi ajal jäänud stabiilseks, põhjustavad tagasihoidlikud rahastamisvõimalused sellistele ettevõtjatele probleeme. Ühisrahastamise puhul on välja kujunenud tava, et projekti või ettevõtet rahastab internetipõhise platvormi kaudu tavaliselt suur hulk inimesi või organisatsioone ning eraisikud, organisatsioonid ja ettevõtted, sealhulgas idufirmad, kaasavad selle kaudu suhteliselt väikseid rahasummasid.

(3)  Üldiselt tuginevad ühisrahastamisteenused kolme liiki osalejatele: projektiomanik, kes esitab rahastamiseks projekti või ärilaenud; investorid, kes tavaliselt väikeste investeeringute või laenudega rahastavad esitatud projekti, ning teenust osutav vahendav organisatsioon, kes internetipõhise platvormi kaudu viib kokku projektiomanikud ja investorid või laenuandjad.

(4)  Ühisrahastamine ei ole ettevõtjatele mitte ainult alternatiivne rahastamisallikas, nagu riskikapital, vaid võib neile pakkuda ka muid eeliseid. See võib toetada projekti või ettevõtte kontseptsiooni ja ideed, anda juurdepääsu suurele hulgale inimestele, pakkudes ettevõtjale teadmisi ja teavet, ning olla turundusmeetodiks. ▌

(5)  Mitu liikmesriiki on juba kehtestanud riigisisese sihtotstarbelise ühisrahastamiskorra. Kõnealune kord on kohandatud kohalike turgude ja investorite omaduste ja vajadustega. Selle tulemusena lahknevad liikmesriikide eeskirjad nii ühisrahastamisplatvormide kasutamistingimuste, lubatud tegevuste kohaldamisala kui ka tegevusloanõuete osas.

(6)  Olemasolevate siseriiklike õigusnormide erinevused takistavad piiriüleste ühisrahastamisteenuste osutamist ja seega mõjutavad nad otseselt selliste teenuste siseturu toimimist. Eelkõige asjaolu, et õigusraamistik on liikmesriigiti killustunud, toob kaasa õiguslike nõuete täitmisega seotud olulised kulud jaeinvestorite jaoks, kes on sageli silmitsi raskustega, mis on disproportsionaalsed investeeringute suurusega, kui nad püüavad määrata kindlaks, milliseid õigusnorme piiriüleste ühisrahastamisteenuste suhtes kohaldatakse. Seepärast ei julge sellised investorid tihti investeerida piiriüleselt ühisrahastamisplatvormide kaudu. Samadel põhjustel hoiduvad ühisrahastamisplatvormide kaudu tegutsevad ühisrahastamisteenuse osutajad osutamast oma teenuseid muudes liikmesriikides peale selle, kus on nende asukoht. Selle tulemusena piirdub ühisrahastamistegevus senini suuresti siseriikliku turuga, kahjustades sellega kogu liitu hõlmavat turgu, võttes ettevõtjatelt ühisrahastamisteenustele juurdepääsu võimaluse, eriti kui ettevõte asub liikmesriigis, kus selle suhteliselt väiksema rahvaarvu tõttu ei leidu piisavalt võimalikke rahastajaid.

(7)  Selleks et edendada piiriülest ühisrahastamistegevust ja hõlbustada ühisrahastamise pakkujatele kõnealuste teenuste osutamise ja vastuvõtmise vabaduse kasutamist siseturul, on vaja kõrvaldada ühisrahastamisteenuste siseturu nõuetekohase toimimise takistused. Selliste ühtsete ühisrahastamisteenuste osutamise eeskirjade kehtestamine, millega antakse ühisrahastamisteenuse osutajale võimalus taotleda ühtset, tervet liitu hõlmavat tegevusluba, et tegutseda kõnealuste eeskirjade kohaselt, on asjakohane esimene samm selleks, et edendada piiriülest ühisrahastamistegevust ja seeläbi tõhustada siseturu toimimist.

(8)  Käesoleva määruse eesmärk on edendada ettevõtjate piiriülest rahastamist, kõrvaldades siseturu toimimise takistused. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust kohaldada ühisrahastamisteenuste suhtes, mida osutatakse seoses laenuandmisega isikutele, kes on tarbijad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ(5) artikli 3 punkti a tähenduses.

(9)  Vältimaks seda, et sama tegevuse jaoks on liidus vaja erinevaid tegevuslubasid, tuleks need ühisrahastamisteenused, mida osutavad isikud, kellel on kehtiv tegevusluba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL(6) või kes on selle saanud kooskõlas siseriikliku õigusega, jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja.

(10)  Seoses laenupõhise ühisrahastamisega peaks laenude vahendamine, sealhulgas sellised teenused nagu klientidele ühisrahastamispakkumiste tutvustamine või projektiomanike krediidivõime hindamine, hõlmama erinevaid ärimudeleid, et võimaldada ühisrahastamisplatvormi kaudu laenulepingute sõlmimist ühe või mitme kliendi ja ühe või mitme projektiomaniku vahel.

(11)  Investeeringupõhise ühisrahastamise korral on vabalt võõrandatav väärtpaber investorile tähtis tagatis, sest see võimaldab neil investeeringust väljuda, kuna annab neile õigusliku võimaluse võõrandada oma osalus kapitaliturgudel. Käesolev määrus hõlmab ja lubab seepärast investeeringupõhiseid ühisrahastamisteenuseid üksnes seoses vabalt võõrandatavate väärtpaberitega. Muud finantsinstrumendid kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid tuleks siiski käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, kuna nendega kaasneb investorite jaoks risk, mida ei suudeta käesolevas õigusraamistikus nõuetekohaselt hallata.

11 a)  Algmüntide pakkumiste omadused erinevad märkimisväärselt käesolevas määruses reguleeritud ühisrahastamisest. Algmüntide pakkumisel ei kasutata tavaliselt vahendajaid, näiteks ühisrahastamisplatvorme, ja sageli kaasatakse rahalisi vahendeid rohkem kui 1 000 000 euro väärtuses. Algmüntide pakkumise lisamine käesolevasse määrusesse ei lahendaks kõiki algmüntide pakkumisega seotud probleeme.

(12)  Ühisrahastamisinvesteeringutega seotud riske arvestades on investorite tõhusa kaitse ja turudistsipliini mehhanismi kehtestamise huvides asjakohane kehtestada iga ühisrahastamispakkumise maksimaalse müügihinna piirmäär. Seepärast tuleks kehtestada piirmäär 8 000 000 eurot, mis on maksimaalne piirmäär, milleni liikmesriigid võivad teha väärtpaberite avalike pakkumiste puhul erandi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129(7) kohasest prospekti koostamise kohustusest. Mõjutamata vajadust range investorikaitse standardi järele, tuleks see piirmäär kehtestada kooskõlas riiklike turgude tavadega, et muuta liidu platvorm ettevõtete piiriülese rahastamise jaoks atraktiivseks.

12 a)  Selles määruses sätestatakse potentsiaalsetele investoritele iga ühisrahastamispakkumise korral edastatava investeerimist käsitleva põhiteabedokumendi sisu. Kuna investeerimist käsitlev põhiteabedokument koostatakse nii, et see oleks kooskõlas ühisrahastamispakkumise eriomaduste ja investorite teabevajadustega, peaks see asendama määruse (EL) 2017/1129 kohaselt väärtpaberite avaliku pakkumise korral nõutavat prospekti. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohased ühisrahastamispakkumised määruse (EL) 2017/1129 kohaldamisalast välja arvata ja seda määrust tuleks vastavalt muuta.

(13)  Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja tagada tõhus järelevalve ühisrahastamisteenuse osutajate üle, tuleks ühisrahastamisteenuse osutajatel keelata avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine, välja arvatud juhul, kui neil on krediidiasutuse tegevusluba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(8) artikliga 8.

(14)  Selleks et kõnealune eesmärk saavutada, tuleks ühisrahastamisteenuse osutajatele anda võimalus taotleda ühtne kogu liitu hõlmav tegevusluba ja tegutseda kooskõlas sellega seotud ühtsete nõuetega. Selleks et säilitada selliste ainult riiklikule turule suunatud ühisrahastamispakkumiste lai kättesaadavus, mille korral ühisrahastamisteenuse osutajad otsustavad osutada oma teenuseid vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, peaks neil olema võimalik seda teha ka edaspidi. Seepärast peaks käesolevas määruses sätestatud ühtsete nõuete kohaldamine olema vabatahtlik ja neid ei tuleks kohaldada sellistele ühisrahastamisteenuse osutajatele, kes otsustavad tegutseda üksnes riiklikul tasandil.

(15)  Selleks et säilitada kõrgetasemeline investorikaitse, vähendada ühisrahastamisega seotud riske ning tagada kõikide klientide õiglane kohtlemine, peaksid ühisrahastamisteenuse osutajad kehtestama korra, et tagada projektide valimine ja ühisrahastamisteenuste osutamine asjatundlikul, õiglasel ja läbipaistval viisil.

15 a)  Samal põhjusel tuleks käesolevast määrusest välja jätta ühisrahastamisteenuse osutajad, kes kasutavad oma platvormil algmüntide pakkumisi. Selle kujuneva tehnoloogia tõhusaks reguleerimiseks võiks komisjon esitada tulevikus põhjaliku mõjuhindamise alusel ettepaneku tervikliku ELi tasandi õigusraamistiku kohta.

15 b)  Alternatiivsetel investeerimisvahenditel, nagu algmüntide pakkumine, on VKEde, uuenduslike idufirmade ja kasvufirmade rahastamise ning tehnosiirde kiirendamise potentsiaal ja need võivad moodustada kapitaliturgude liidu olulise osa. Komisjon peaks hindama, kas oleks vaja teha eraldi liidu õigusraamistiku ettepanek algmüntide pakkumiste kohta. Õiguskindluse üldine suurenemine võib aidata suurendada investori ja tarbija kaitset ja vähendada asümmeetrilisest teabest, petturlikust käitumisest ning ebaseaduslikust tegevusest tulenevaid riske.

(16)  Selleks et parandada klientidele (kes võivad olla potentsiaalsed või tegelikud investorid või projektiomanikud) pakutavaid teenuseid, peaks ühisrahastamisteenuse osutajal olema võimalik kasutada klientide nimel otsustusõigust seoses korralduste täitmise kriteeriumidega, eeldusel et võetakse kõik vajalikud meetmed klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks ja et klientidele avaldatakse otsustusõiguse meetod ja kriteeriumid. Selleks et tagada potentsiaalsetele investoritele erapooletu investeerimisvõimaluste pakkumine, ei tohiks ühisrahastamisteenuse osutajad maksta või anda ega saada tasu, allahindlust või mitterahalist hüve investorite korralduste suunamise eest konkreetse pakkumise juurde enda platvormil või konkreetse pakkumise juurde kolmanda osapoole platvormil.

(17)  Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada otseinvesteeringuid ja takistada õigusliku arbitraaži võimaluste loomist finantsvahendajatele, kelle tegevust reguleerivad muud liidu õigusaktid, eelkõige varahaldureid käsitlevad liidu õigusnormid. Õiguslike struktuuride, sealhulgas eriotstarbeliste üksuste kasutamine ühisrahastamisprojektide või ettevõtete ja investorite vahendamise korral peaks seepärast olema rangelt reguleeritud ja seda tuleks lubada üksnes nõuetele vastavatele vastaspooltele või valitavatele kutselistele investoritele, nagu on määratletud direktiivis 2014/65/EL.

(18)  Tõhusa juhtimissüsteemi tagamine on vajalik selleks, et juhtida riske nõuetekohaselt ja ennetada mis tahes huvide konflikti. Ühisrahastamisteenuse osutaja peaks seepärast kehtestama sellise juhtimiskorra, millega tagatakse tõhus ja usaldusväärne juhtimine, ning tema juhtkonnal peaks olema hea maine ning piisavad teadmised ja kogemused. Ühisrahastamisteenuse osutajad peaksid kehtestama menetluse kliendikaebuste vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks.

(19)  Ühisrahastamisteenuse osutajad peaksid oma ühisrahastamisplatvormil tegutsema klientide erapooletute vahendajatena. Selleks et ennetada huvide konflikte, tuleks ühisrahastamisteenuse osutajatele, juhtidele ja töötajatele või mis tahes neid otseselt või kaudselt kontrollivatele isikutele kehtestada kindlad nõuded. Ühisrahastamisteenuste osutajad peaksid hoiduma rahalise osaluse omamisest ühisrahastamispakkumistes, mida nende ühisrahastamisplatvormide kaudu korraldatakse, välja arvatud siis, kui nad avalikustavad oma rahalise osaluse projektides või pakkumistes eelnevalt oma veebisaidil. See võimaldab ühisrahastamisteenuse osutajatel oma huvid investorite huvidega kooskõlla viia. Aktsionärid, kes omavad 20 % või enam aktsiakapitalist või häältearvust, ja juhid ▌või mis tahes isikud, kes otseselt ▌kontrollivad ühisrahastamisplatvormi, ei tohiks olla asjaomase ühisrahastamisplatvormi kaudu osutatavate ühisrahastamisteenuste klientideks.

(20)  Ühisrahastamisteenuste tõhusa ja toimiva osutamise eesmärgil peaks ühisrahastamisteenuste osutajatel olema võimalik usaldada teistele teenuseosutajatele kas täielikult või osaliselt tööülesannete täitmine, tingimusel et selline tegevuse edasiandmine ei kahjusta oluliselt ühisrahastamisteenuse osutaja sisekontrolli kvaliteeti ega tõhusa järelevalve teostamist. Ühisrahastamisteenuste osutajad peaksid täielikult vastutama käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise eest.

(21)  Kliendi vara hoidmiseks ja makseteenuste osutamiseks tuleb taotleda makseteenuse pakkuja tegevusluba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiiviga 2015/2366(9). Kohustusliku tegevusloa nõue ei ole täidetud, kui on olemas ühisrahastamisteenuse osutaja tegevusluba. Seepärast on asjakohane täpsustada, et juhul, kui ühisrahastamisteenuse osutaja osutab koos ühisrahastamisteenustega selliseid makseteenuseid, on tal vaja ka makseasutuse tegevusluba kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/2366. Selleks et võimaldada selliste tegevuste üle nõuetekohase järelevalve teostamist, tuleks riiklikku pädevat asutust teavitada sellest, kas ühisrahastamisteenuse osutaja ise kavatseb asjakohase tegevusloa alusel osutada makseteenuseid või annab ta selliste teenuste osutamise tegevusloaga kolmandale osapoolele edasi.

(22)  Piiriüleste ühisrahastamisteenuste kasv ja sujuv toimimine nõuab piisavat ulatust ja avalikkuse usaldust selliste teenuste vastu. Seepärast on vaja tegevuslubadele sätestada ühtsed, proportsionaalsed ja otse kohaldatavad nõuded ning määrata ühtne järelevalveasutus.

(23)  Ühisrahastamisteenuste kasvule aitab kaasa investorite suur usaldus. Seepärast peaksid ühisrahastamisteenuste nõuded soodustama kõnealuste teenuste piiriülest osutamist, vähendama tegevusriske ning tagama suure läbipaistvuse ja investorikaitse.

(24)  Ühisrahastamisteenuste korral ei ole välistatud rahapesu ega terrorismi rahastamise oht, nagu on rõhutatud komisjoni aruandes siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta(10). Seetõttu tuleks ette näha kaitsemeetmed, mille kohaselt reguleeritakse vastavust tegevusloa saamise tingimustele ja hinnatakse juhtkonna head mainet, ning millega tagatakse, et makseteenuseid osutavad ainult tegevusloaga üksused, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Selleks et edaspidi tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu ennetades finantsstabiilsus ning võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt ühisrahastamispakkumisega kaasatavatele vahenditele seatud maksimaalset piirmäära, peaks komisjon hindama, kas on vajalik ja proportsionaalne, et asjaomaste ühisrahastamisteenuste osutajad, kes on käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud, järgiksid kõiki või osa siseriiklikke õigusnorme, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/849 seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega, ning kas ühisrahastamisteenuste osutajad tuleks lisada kohustatud isikute loetellu direktiivi (EL) 2015/849 tähenduses.

(25)  Selleks et võimaldada ühisrahastamisteenuste osutajatel erinevaid õigusnorme arvestamata piiriüleselt tegutseda ja soodustada nii erinevate liikmesriikide investorite projektide rahastamist kogu liidus, ei tohiks liikmesriigid kehtestada täiendavaid nõudeid ühisrahastamisteenuste osutajatele, kes on saanud käesoleva määruse kohaselt tegevusloa.

(26)  Tegevusloa andmise protsess peaks võimaldama riiklikul pädeval asutusel saada teavet teenuste kohta, mida potentsiaalsed ühisrahastamisteenuste osutajad kavatsevad osutada, ning ühisrahastamisplatvormide kohta, mida nad kavatsevad hallata, hinnata nende juhtimise kvaliteeti ning hinnata potentsiaalsete ühisrahastamisteenuste osutajate sisemist töökorraldust ja menetlusi, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine.

(27)  Ühisrahastamisteenuste osutamise läbipaistvuse edendamiseks jaeinvestorite huvides peaks ESMA kooskõlas käesoleva määrusega looma liidus tegevusloa saanud ning platvorme haldavate ühisrahastamisteenuste osutajate avaliku registri ja ajakohastama seda.

(28)  Tegevusluba tuleks kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa andmise tingimused ei ole enam täidetud. Riiklik pädev asutus peaks eelkõige hindama, kas juhtide hea maine on kahjustatud või kas sisemistes menetlustes ja süsteemides esineb tõsiseid puudujääke. Selleks et riiklik pädev asutus saaks hinnata, kas ühisrahastamisteenuse osutaja tegevusluba tuleks kehtetuks tunnistada, tuleks riiklikku pädevat asutust teavitada iga kord, kui ühisrahastamisteenuse osutaja või tema nimel tegutseva kolmanda osapoole makseasutuse tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, või kui on tuvastatud, et ta on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849(11) nõudeid.

(29)  Selleks et potentsiaalsetel investoritel oleks selge arusaamine ühisrahastamisteenuste olemusest, riskidest, kuludest ja tasudest, peaksid ühisrahastamisteenuste osutajad esitama kliendile selget ja liigendatud teavet.

(30)  Investeeringud ühisrahastamisplatvormidel turustatavatesse toodetesse ei ole võrreldavad tavapäraste investeerimistoodete või säästutoodetega ja neid tooteid ei tohiks kõnealuste toodetena turustada. Selleks et tagada, et potentsiaalsed investorid mõistavad ühisrahastamisinvesteeringutega seotud riske, on ühisrahastamisteenuse osutajad kohustatud tegema potentsiaalsete investorite teadmiste testi, et selgitada välja nende investeerimisalased arusaamad. Ühisrahastamisteenuse osutajad peaksid potentsiaalseid investoreid sõnaselgelt hoiatama iga kord, kui osutatavaid ühisrahastamisteenuseid peetakse neile sobimatuks.

(31)  Selleks et potentsiaalsed investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, peaksid ühisrahastamisteenuse osutajad esitama neile põhiteabedokumendi. Põhiteabedokument peaks potentsiaalset investorit hoiatama, et asjaomases investeerimiskeskkonnas esinevad riskid ja seda ei hõlma ei hoiuste tagamise skeem ega investeeringute tagamise skeem.

(32)  Põhiteabedokumendis tuleks arvestada ka varajases etapis ettevõtjate tunnusjooni ja nendega seotud riske ning tuleks keskenduda põhiteabele projektiomanike kohta, investorite õigustele ja tasudele ning pakutavate väärtpaberite liigile ja laenulepingutele. Kuna kõnealust teavet saab kõige paremini edastada projektiomanik, peaks põhiteabedokumendi koostama tema. Kuna potentsiaalsete investorite teavitamise eest vastutavad ühisrahastamisteenuse osutajad, vastutavad nemad põhiteabedokumendi terviklikkuse eest.

(33)  Selleks et tagada idufirmadele ja VKEdele sujuv ja otstarbekas juurdepääs kapitaliturgudele, vähendada nende rahastamiskulusid ning vältida ühisrahastamisteenuse osutajate viivitusi ja kulusid, ei nõuta pädevalt asutuselt põhiteabedokumendi heakskiitmist.

(34)  Selleks et vältida piiriüleste ühisrahastamisteenuste osutamise asjatuid kulusid ja kaasnevat halduskoormust, ei tuleks kehtestada reklaamteadete tõlkimise kohustust▌.

(35)  Ühisrahastamisteenuse osutajatel ei peaks olema võimalik omandamis- või võõrandamishuvide valikuline või mittevalikuline kokkuviimine, kuna kõnealune tegevus nõuab investeerimisühingu tegevusluba kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikliga 5 või reguleeritud turu tegevusluba kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 44. Ühisinvesteerimisteenuse osutajatel peaks läbipaistvuse ja teabevoo tagamise huvides olema võimalik lubada nende platvormi kaudu investeerinud investoritel üksteisega oma platvormi kaudu seoses algse investeeringuga ühendust võtta ja teha seotud tehinguid. Ühisrahastamisteenuse osutajad peaksid siiski teavitama oma kliente sellest, et nad ei halda kauplemissüsteemi ja et nende platvormide kaudu toimuva omandamise ja võõrandamise kohta teeb otsuse klient ja vastutab selle eest.

(36)  Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada kliendisuhtluse nõuetekohane dokumenteerimine, peaksid ühisrahastamisteenuse osutajad kõik oma osutatud teenuste ja tehtud tehingute andmed nõuetekohaselt säilitama.

(37)  Selleks et tagada investorite ja projektiomanike õiglane ja mittediskrimineeriv kohtlemine, ei tohiks ühisrahastamisteenuse osutajad, kes reklaamivad oma teenuseid reklaamteadete kaudu, kohelda ühtegi konkreetset projekti soodsamalt teistest projektidest, mida platvormi kaudu pakutakse, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne põhjus, näiteks investori erinõudmised või investori eelnevalt kindlaks määratud riskiprofiil. Ühisrahastamisteenuse osutajaid ei tohiks siiski takistada mainimast edukalt lõppenud pakkumisi, millesse platvormi kaudu investeeringuid enam teha ei saa, ning neid julgustatakse võimaldama oma lõppenud projektide tulemuste võrdlemist.

(38)  Selleks et pakkuda kogu liidus tegutsevatele ühisrahastamisteenuse osutajatele suuremat õiguskindlust ja et tagada lihtsam turulepääs, tuleks ▌elektrooniliselt avaldada täielik teave liikmesriikides kohaldatavate õigus- ja haldusnormide kohta, mis konkreetselt käsitlevad ühisrahastamisteenuse osutajate reklaamteateid, ning nende normide kokkuvõtted. Sellel eesmärgil peaksid pädevad asutused ja ESMA haldama keskseid andmebaase.

(39)  Selleks et paremini mõista reklaamteadetele kohaldatavate nõuete regulatiivseid erinevusi liikmesriikides, peaksid pädevad asutused esitama ESMA-le igal aastal üksikasjaliku aruande oma täitemeetmete kohta selles valdkonnas.

39 a)  Selleks et tagada kogu liidus tegutsevatele ühisrahastamisteenuse osutajatele tegevuslubade andmise ja neile kehtivate nõuete ühtne kohaldamine, peaks ESMA komisjonile esitamiseks välja töötama regulatiivsed tehnilised standardid.

(40)  On oluline tõhusalt ja tulemuslikult tagada tegevuslubade andmise ja ühisrahastamisteenuste osutamise nõuete järgimine kooskõlas käesoleva määrusega. Riiklik pädev asutus peaks välja andma tegevuslubasid ja teostama järelevalvet. Riiklikul pädeval asutusel peaks olema pädevus nõuda teavet, korraldada üldisi uurimisi ja kohapealseid kontrolle, avaldada avalikke teadaandeid ja hoiatusi ning määrata sanktsioone. Riiklik pädev asutus peaks kasutama oma järelevalve- ja karistuste määramise pädevust proportsionaalselt.

(42)  Riiklik pädev asutus peaks võtma tasu üksustelt, kelle üle ta otsest järelevalvet teostab, et katta oma kulusid, sealhulgas üldkulusid. Tasu suurus peaks olema proportsionaalne selle üksuse suurusega, kelle üle otsest järelevalvet teostatakse, võttes arvesse seda, et ühisrahastamissektor on varajases arengujärgus.

(43)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on ühisrahastamisteenuste suhtes kohaldatava õigusraamistiku killustatuse vähendamine, et tagada selliste teenuste siseturu nõuetekohane toimimine, parandades samas investorite kaitset ja turu tõhusust ning toetades kapitaliturgude liidu loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(44)  Käesoleva määruse kohaldamist tuleks edasi lükata, et viia see kooskõlla nende siseriiklike õigusnormide kohaldamise algusega, millega võetakse üle direktiiv XXX/XXXX/EL (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) .../...), millega vabastatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad ühisrahastamisteenuse osutajad direktiivi 2014/65/EL kohaldamisest.

(45)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(46)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(12) artikli 28 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Sisu, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed nõuded järgmisele:

(a)  ühisrahastamisteenuse osutajate tegevus ja korraldus;

(b)  ühisrahastamisteenuse osutajatele tegevuslubade andmine ja järelevalve nende üle;

(c)  läbipaistvus ja ühisrahastamisteenuste osutamisega seotud reklaamteated liidus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, kes otsustavad taotleda tegevusluba ühisrahastamisteenuse osutamiseks kooskõlas artikliga 10, ja ühisrahastamisteenuse osutajate suhtes, kes on saanud tegevusloa kooskõlas kõnealuse artikliga. Selleks, et need juriidilised isikud võiksid luba taotleda, peab nende tegelik ja püsiv asukoht olema liidu liikmesriigis.

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata:

(a)  ühisrahastamisteenuste suhtes, mida osutatakse projektiomanikele, kes on tarbijad direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti a tähenduses;

(b)  ühisrahastamisteenuste suhtes, mida osutab füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud investeerimisühingu tegevusloa kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikliga 7;

(c)  ühisrahastamisteenuste suhtes, mida osutab füüsiline või juriidiline isik kooskõlas siseriikliku õigusega;

(d)  ühisrahastamispakkumiste suhtes, mille müügihind on suurem kui 8 000 000 eurot ühisrahastamispakkumise kohta, mis arvestatakse 12-kuulise perioodi ja iga konkreetse ühisrahastamisprojekti kohta.

2a.  Liikmesriikide seadused, mis käsitlevad projektiomanikele või investoritele esitatavaid litsentsimisnõudeid, ei tohi neid takistada kasutamast ühisrahastamisteenuseid, mida käesoleva määruse kohaselt tegevusloa saanud ühisrahastamisteenuse osutajad selle määruse kohaselt pakuvad.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)  „ühisrahastamisteenus“ – ▌ ühisrahastamisplatvormi pakkumine, et osutada järgmist:

i)  otsene ühisrahastamisteenus, mis lihtsustab investori kokkuviimist konkreetse projektiomanikuga ja konkreetse projektiomaniku kokkuviimist investoriga;

ii)  vahendatud ühisrahastamisteenus, mis lihtsustab investori kokkuviimist projektiomanikuga ning võimaldab sellega seoses kindlaks määrata pakkumiste hinna ja esitamisviisi või mis lihtsustab projektiomaniku kokkuviimist investoriga ja võimaldab sellega seoses kindlaks määrata pakkumiste hinna, või mõlemat;

(b)  „ühisrahastamisplatvorm“ – ühisrahastamisteenuse osutaja käitatav või hallatav elektrooniline süsteem;

(c)  „ühisrahastamisteenuse osutaja“ – juriidiline isik, kes osutab ühte või enamat ühisrahastamisteenust ja kellele asjaomane riiklik pädev asutus on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10 andnud selleks tegevusloa;

(d)  „ühisrahastamispakkumine“ – ühisrahastamisteenuse osutaja mis tahes teade, milles esitatakse teavet selleks, et potentsiaalne investor saaks teha otsuse ühisrahastamistehingu tegemise asjaolude üle;

(e)  „klient“ – potentsiaalne või tegelik investor või projektiomanik, kellele ühisrahastamisteenuse osutaja osutab või võib osutada ühisrahastamisteenuseid;

(f)  „projektiomanik“ – isik, kes soovib ühisrahastamisplatvormi kaudu rahastamist leida;

(g)  „investor“ – isik, kes ühisrahastamisplatvormi kaudu annab laenu või omandab vabalt võõrandatavaid väärtpabereid;

(h)  „ühisrahastamisprojekt“ – eesmärk, mida projektiomanik ühisrahastamispakkumise kaudu rahastab või soovib rahastada;

(i)  „vabalt võõrandatav väärtpaber“ – vabalt võõrandatav väärtpaber, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44;

(j)  „reklaamteade“ – ühisrahastamisteenuse osutaja teave või teade potentsiaalsele investorile või projektiomanikule ühisrahastamisteenuse osutaja teenuste kohta, välja arvatud käesoleva määruse nõuete kohaselt investorile avalikustamisele kuuluv teave;

(k)  „püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab salvestada teavet nii, et seda saab tulevikus asjaomase teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada;

(l)  „eriotstarbeline üksus“ – üksus, mis on loodud ainult väärtpaberistamiseks või mille ainsaks eesmärgiks on väärtpaberistamine Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013(13) artikli 1 lõike 2 tähenduses;

la)   „laen“ – leping, mis kohustab investorit andma projektiomaniku käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on projektiomanik kohustatud nimetatud summa kokkulepitud aja jooksul tagasi maksma;

lb)  „riiklik pädev asutus“ – liikmesriigi määratud asutus või asutused, millele on antud vajalikud volitused ja mis tegeleb või mis tegelevad käesoleva määruse kohaldamise huvides ühisrahastamisteenuse osutajate tegevuslubade ja järelevalvega seotud ülesannetega.

II peatükkÜhisrahastamisteenuste osutamine ning korralduslikud ja tegevusnõuded ühisrahastamisteenuste osutajatele

Artikkel 4

Ühisrahastamisteenuste osutamine

1.  Ühisrahastamisteenuseid võivad osutada üksnes juriidilised isikud, kelle tegelik ja püsiv asukoht on liidu liikmesriigis ning kellele on antud ühisrahastamisteenuse osutaja tegevusluba kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10.

Kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud ei saa käesoleva määruse kohaselt ühisrahastamisteenuse osutaja tegevusluba taotleda.

2.  Ühisrahastamisteenuse osutaja tegutseb ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide ja potentsiaalsete klientide parimate huvidega.

3.  Ühisrahastamisteenuse osutaja ei maksa või ei anna ega saa tasu, allahindlust või mitterahalist hüve investorite korralduste suunamise eest konkreetse pakkumise juurde enda platvormil või konkreetse pakkumise juurde kolmanda osapoole platvormil.

4.  Ühisrahastamisteenuse osutaja võib kasutada oma klientide nimel otsustusõigust seoses klientide korralduste täitmise kriteeriumidega, avaldades klientidele otsustusõiguse täpse meetodi ja kriteeriumid ning võttes kõik vajalikud meetmed klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks.

5.  Kui ühisrahastamisteenuste osutamiseks investoritele, kes ei ole nõuetele vastavad vastaspooled, nagu on määratletud direktiivis 2014/65/EL, kasutatakse eriotstarbelist üksust, on ühisrahastamisteenuse osutajal õigus kanda eriotstarbelisele üksusele üle üksnes üks vara, et võimaldada investoritel võtta väärtpaberite omandamise kaudu kõnealuses varas positsioon. Investor teeb aluseks olevas varas positsiooni võtmise kohta otsuse iseseisvalt.

Artikkel 4a

Vahendatud ühisrahastamisteenused

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad vahendatud ühisrahastamisteenused järgmist:

a)  projektiomanike vabalt võõrandatavate väärtpaberite emissioon ilma kindla kohustuseta, nagu on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 7, või projektiomaniku laenu vahendamine;

b)  projektiomanike vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või projektiomaniku laenu vahendamist puudutav investeerimisnõustamine, nagu on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 5 ja

c)  projektiomanike vabalt võõrandatavate väärtpaberite või projektiomaniku laenu vahendamisega seotud kliendikorralduste vastuvõtmine ja edastamine, nagu on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 1.

Artikkel 5

Tõhus ja usaldusväärne juhtimine

Ühisrahastamisteenuse osutaja juhtkond kehtestab asjakohase korra ja asjakohased menetlused, et tagada tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus, talitluspidevus ja huvide konfliktide vältimine, ja teostab järelevalvet nende rakendamise üle, tehes seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil. Ühisrahastamisteenuse osutajad, kes pakuvad artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii a osutatud teenuseid, tagavad, et neil on teenuste pakkumisega kaasnevate riskide haldamiseks ja finantsmodelleerimiseks asjakohased süsteemid ja kontrollid.

Artikkel 5a

Hoolsuskohustusega seotud nõuded

1a.  Ühisrahastamisteenuse osutajad tagavad, et projektiomanike suhtes, kes esitavad ühisrahastamisteenuse osutaja ühisrahastamisplatvormil rahastamiseks projekti, järgitakse vähemalt minimaalset nõuetekohast hoolsust.

2a.  Lõikes 1 osutatud minimaalne nõuetekohane hoolsus hõlmab kõike järgmist:

a)  tõendite saamist selle kohta, et projektiomanikul puuduvad varasemad karistused äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse, finantsteenuseid käsitleva õiguse, rahapesuvastase õiguse, pettusi käsitlevate õigusaktide või ametialast vastutust puudutavate riiklike sätete rikkumise eest;

b)  tõendite saamist selle kohta, et projektiomanik, kes soovib leida ühisrahastamisplatvormi kaudu rahastamist:

i) ei ole asutatud liidu asjaomase poliitika alusel määratletud koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis ega direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohases suure riskiga kolmandas riigis ja

ii) täidab tõhusalt kõiki läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid maksustandardeid, mis on kokku lepitud liidu või rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 6

Kaebuste käsitlemine

1.  Ühisrahastamisteenuse osutaja näeb ette klientidelt saadud kaebuste kiireks, õiglaseks ja järjekindlaks käsitlemiseks tõhusa ja läbipaistva korra ning avalikustab selle kirjelduse.

2.  Ühisrahastamisteenuse osutaja tagab, et kliendil on võimalik tema vastu tasuta kaebus esitada.

3.  Ühisrahastamisteenuse osutaja koostab ning teeb klientidele kättesaadavaks standardse kaebuste esitamise vormi ning registreerib kõik saadud kaebused ja võetud meetmed.

3 a.  Ühisrahastamisteenuse osutaja uurib kõiki kaebusi õigeaegselt ja õiglaselt ning teavitab kaebuse esitajat uurimise tulemusest mõistliku aja jooksul.

4.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kaebuste käsitlemise nõuded, standardvormingud ja menetlused.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [XXX (kuud) pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 7

Huvide konflikt

1.  Ühisrahastamisteenuse osutaja ei või omada rahalist osalust mis tahes ühisrahastamispakkumises oma ühisrahastamisplatvormil.

Erandina esimesest lõigust võib ühisrahastamisteenuse osutaja omada oma ühisrahastamisplatvormil olevas ühisrahastamispakkumises rahalist osalust juhul, kui teave selle osaluse kohta on klientidele selgelt kättesaadav, st avaldatud on selged ja läbipaistvad valikumenetlused.

2.  Ühisrahastamisteenuse osutaja ei tohi võtta klientideks oma aktsionäre, kellele kuulub 20 % või enam aktsiakapitalist või häältearvust, oma juhte ▌või teisi isikuid, kes on nende aktsionäride ja juhtidega otseselt ▌ seotud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 35 alapunktis b määratletud kontrolli kaudu.

3.  Ühisrahastamisteenuse osutaja omab ja kohaldab tõhusaid sisekorra eeskirju, et ära hoida huvide konflikt, ning tagab, et tema töötajatel puudub otsene või kaudne mõju projektide üle, milles nad omavad rahalist osalust.

4.  Ühisrahastamisteenuse osutaja võtab kõik asjakohased meetmed, et vältida, tuvastada, hallata ja avalikustada huvide konflikte ühisrahastamisteenuse osutajate endi, nende aktsionäride, juhtide ja töötajate või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 35 alapunktis b määratletud kontrolli kaudu nendega otseselt või kaudselt seotud isikute ning nende klientide või kahe kliendi vahel.

5.  Ühisrahastamisteenuse osutaja avaldab kliendile ▌ teabe huvide konflikti üldise laadi ja allika ning asjaomaste riskide maandamiseks võetud meetmete kohta▌.

6.  Lõikes 5 osutatud teave:

(a)  avaldatakse püsival andmekandjal;

(a)  sisaldab piisavalt üksikasju, võttes arvesse iga kliendi olemust, et võimaldada igal kliendil teha teadlikke otsuseid teenuse kohta, millega seoses huvide konflikt on tekkinud.

7.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a)  lõigetes 1 ja 3 osutatud rahalist osalust puudutavate valikumenetluste ja sisekorra eeskirjade säilitamise ja kohaldamise nõuded;

b)  lõikes 4 osutatud meetmed;

c)  lõigetes 5 ja 6 osutatud teabe avaldamiskord.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [XXX (kuud) pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 7a

Ühisrahastamisplatvormi ja investorite huvide kooskõlastamine

1.  Selleks et ühisrahastamisplatvormid kooskõlastaksid oma stiimulid investorite omadega, ergutatakse stimuleerivate mehhanismide kasutuselevõttu.

2.  Ühisrahastamisplatvormid võivad projekti rahastamises osaleda. Osalus ei tohi olla suurem kui 2 % projekti jaoks kogunenud kapitalist.

3.  Ühisrahastamisteenuse osutajale võib maksa edukustasu (intressi), kui projekt väljub ühisrahastamisplatvormilt edukalt.

4.  Ühisrahastamisteenuse osutaja kirjeldab ESMA-le enne tegevusloa saamist huvide kooskõlastamise põhimõtteid, mida ta kavatseb kasutada, ja taotleb nendele heakskiitu.

5.  Ühisrahastamisplatvormid võivad huvide kooskõlastamise põhimõtteid muuta iga kolme aasta tagant. Mis tahes muudatusele tuleb taotleda ESMA heakskiitu.

6.  Ühisrahastamisplatvorm avaldab oma veebisaidil silmapaistvas kohas huvide kooskõlastamise põhimõtete üksikasjaliku kirjelduse.

Artikkel 8

Tegevuse edasiandmine

1.  Kui ühisrahastamisteenuse osutaja usaldab tööülesannete täitmise kolmandale osapoolele, peab ta võtma kõik mõistlikud meetmed, et vältida võimalikke täiendavaid tegevusriske.

2.  Oluliste tööülesannete edasiandmine ei tohi ▌ kahjustada ühisrahastamisteenuse osutaja sisekontrolli kvaliteeti ja riikliku pädeva asutuse võimet jälgida seda, kas ühisrahastamisteenuse osutaja täidab kõiki käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

3.  Ühisrahastamisteenuse osutaja vastutab edasiantud tegevuse korral täielikult käesoleva määruse nõuete täitmise eest.

Artikkel 9

Kliendi vara hoidmine, rahaliste vahendite hoidmine ja makseteenuste osutamine

1.  Ühisrahastamisteenuse osutaja teavitab klienti järgmisest:

(a)  kas ja millistel tingimustel ta osutab varahoidmisteenuseid, lisades viited kohaldatavale siseriiklikule õigusele;

(b)  kas varahoidmisteenuseid osutatakse ise või teeb seda kolmas isik;

(c)  kas makseteenuseid osutab ning rahalisi vahendeid hoiab ja kaitseb ühisrahastamisteenuse osutaja või teeb seda tema nimel tegutsev kolmas osapool.

2.  Ühisrahastamisteenuse osutaja või tema nimel tegutsev kolmas osapool ei hoia klientide rahalisi vahendeid ega osuta makseteenuseid, välja arvatud juhul, kui neid rahalisi vahendeid on kavas kasutada ühisrahastamisteenustega seotud makseteenuste osutamiseks ning ühisrahastamisteenuse osutaja või tema nimel tegutsev kolmas osapool on direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkuja.

3.  Lõikes 2 osutatud rahalisi vahendeid kaitstakse kooskõlas siseriiklike õigusnormidega, millega on üle võetud direktiiv (EL) 2015/2366.

4.  Kui ühisrahastamisteenuse osutaja ei osuta makseteenuseid ega hoia või kaitse ühisrahastamisteenusega seotud rahalisi vahendeid ise või kolmanda osapoole kaudu, peab ta nägema ette korra, millega tagatakse, et projektiomanik võtab vastu rahalisi vahendeid ühisrahastamispakkumiste jaoks või muid makseid ainult direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkuja või artiklis 19 määratletud makseteenuseid osutava agendi kaudu, ja ta peab seda korda ajakohastama.

II peatükkÜhisrahastamisteenuse osutajate tegevusload ja järelevalve

Artikkel 10

Ühisrahastamisteenuse osutajale tegevusloa andmine

1.  Selleks et saada käesoleva määruse kohaseks ühisrahastamisteenuse osutajaks, peab potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja taotlema selle liikmesriigi riiklikult pädevalt asutuselt, kus ta on asutatud, tegevusluba ühisrahastamisteenuste osutamiseks.

2.  Lõikes 1 osutatud taotlus peab sisaldama kogu järgmist teavet:

(a)  potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja aadress;

(b)    potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja õiguslik seisund;

(c)  potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja põhikiri;

(d)    tegevuskava, milles on loetletud ühisrahastamisteenuste liigid, mida potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja kavatseb osutada, ning platvorm, mida ta kavatseb kasutada, sealhulgas see, kus ja kuidas pakkumisi reklaamitakse;

(e)  potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja juhtimiskorra ja sisekontrollimehhanismide, sealhulgas riskijuhtimis- ja raamatupidamisprotseduuride kirjeldus, et tagada vastavus käesoleva määruse nõuetele;

(f)  potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja süsteemide ning andmetöötlussüsteemide kontrolli ja kaitse vahendite ja korra kirjeldus;

(g)    potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja talitluspidevuse tagamise korra kirjeldus, et tagada, et potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja maksejõuetuse korral jätkatakse laenu tagasimaksete ja investorite investeeringute haldamist;

(h)  andmed potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja juhtimise eest vastutavate isikute kohta;

(i)  tõendid, et punktis h osutatud isikutel on hea maine ning potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja juhtimiseks kohased teadmised ja kogemus;

(j)    potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja sisekorraeeskirjade kirjeldus, et vältida seda, et aktsionärid, kes omavad 20 % või enam ühisrahastamisteenuse osutaja aktsiakapitalist või häältearvust, samuti juhid ▌või mis tahes isikud, kes on otseselt ▌kontrolli kaudu nendega seotud, osalevad ühisrahastamistehingutes, mida potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja pakub, ning kirjeldus peab hõlmama ka potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja sisekorraeeskirju projektidega kokku puutuvate töötajate huvide konfliktide kohta;

(k)  potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja tegevuse edasiandmise korra kirjeldus;

(l)  potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja kliendikaebuste käsitlemise korra kirjeldus;

(m)  vajaduse korral selliste makseteenuste kirjeldus, mida potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja kavatseb kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/2366 osutada;

(m a)  tõendid selle kohta, et ühisrahastamisteenuse osutaja on piisavalt kindlustatud või et tal on piisav kapital ametialase vastutuse rahalise külje kandmiseks juhul, kui ta ei täida käesoleva määrusega kehtestatud ametialaseid kohustusi.

3.  Seoses lõike 2 punktiga i esitab potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja tõendid järgmise kohta:

(a)  et kõikidel potentsiaalse ühisrahastamisteenuse osutaja juhtkonda kaasatud isikutel puuduvad äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse, finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide, rahapesuvastaste õigusaktide, pettuse või ametialase vastutuse valdkonnas kehtiva siseriikliku õiguse rikkumisest tulenevate süüdimõistvate kohtuotsuste ja sanktsioonidega seotud karistusregistri andmed;

(b)  et kõikidel ühisrahastamisteenuse osutaja juhtkonda kaasatud isikutel ühiselt on ühisrahastamisteenuse osutaja juhtimiseks piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning et kõnealustel isikutel on kohustus pühendada oma ülesannete täitmisele piisavalt aega.

4.  Riiklik pädev asutus hindab 30 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud tegevusloa taotluse saamist, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab riiklik pädev asutus tähtaja, mille jooksul peab potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja puuduva teabe esitama.

5.  Kui lõikes 1 osutatud taotlus on täielik, teavitab riiklik pädev asutus sellest potentsiaalset ühisrahastamisteenuse osutajat viivitamatult.

5a.  Riiklik pädev asutus konsulteerib enne ühisrahastamisteenuste osutamiseks esitatud tegevusloa taotluse heakskiitmist või tagasilükkamist teise asjaomase liikmesriigi riikliku pädeva asutusega järgmistel juhtudel:

a)  potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja on teises liikmesriigis tegevusloa saanud ühisrahastamisteenuse osutaja tütarettevõte;

b)  potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja on teises liikmesriigis tegevusloa saanud ühisrahastamisteenuse osutaja emaettevõtja tütarettevõte;

c)  potentsiaalset ühisrahastamisteenuse osutajat juhib sama juriidiline või füüsiline isik, kes juhib teises liikmesriigis tegevusloa saanud ühisrahastamisteenuse osutajat;

d)  potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja kavatseb turustada pakkumisi otse teises liikmesriigis.

5b. Kui üks lõikes 5a osutatud riiklikest pädevatest asutustest ei ole teise riikliku pädeva asutuse menetluse või meetme sisu või meetme võtmatajätmisega nõus, lahendatakse erimeelsus vastavalt artiklile 13a.

6.  Kolme kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist hindab riiklik pädev asutus seda, kas potentsiaalne ühisrahastamisteenuse osutaja vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, ning teeb igakülgselt põhjendatud otsuse ühisrahastamisteenuse osutajale tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta. Riiklik pädev asutus võib tegevusloa andmisest keelduda juhul, kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et ühisrahastamisteenuse osutaja juhtkond võib seada ohtu selle tõhusa, kindla ja usaldusväärse juhtimise ning talitluspidevuse ning klientide huvide ja turu usaldusväärsuse nõuetekohase arvessevõtmise.

6a.   Riiklik pädev asutus teavitab ESMAt tegevusloa taotluse heakskiitmisest vastavalt käesolevale artiklile. ESMA kannab taotluse heakskiidetud platvormide registrisse, mida käsitletakse artiklis 11. ESMA võib nõuda teavet veendumaks, et riiklik pädev asutus tegutseb käesoleva artikli kohaste tegevuslubade andmisel järjekindlalt. Kui ESMA ei nõustu riikliku pädeva asutuse otsusega tegevusloa taotlus käesoleva artikli alusel heaks kiita või tagasi lükata, esitab ta eriarvamusele jäämise põhjused ning selgitab ja põhjendab igasugust märkimisväärset kõrvalekaldumist otsusest.

7.  Riiklik pädev asutus teavitab potentsiaalset ühisrahastamisteenuse osutajat oma otsusest kahe tööpäeva jooksul pärast asjaomase otsuse tegemist.

7a.  Kooskõlas käesoleva artikliga tegevusloa saanud ühisrahastamisteenuse osutaja peab tegevusloa saamise tingimusi täitma igal ajal.

8.  Lõikes 1 osutatud tegevusluba kehtib kogu liidu territooriumil.

9.  Liikmesriigid ei nõua ühisrahastamisteenuse osutajalt selleks, et osutada piiriüleselt ühisrahastamisteenuseid, muud füüsilist kohalolekut mõne liikmesriigi territooriumil peale rajatiste liikmesriigis, kus on ühisrahastamisteenuse osutaja asukoht ning kus ta on saanud tegevusloa.

10.  ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada tegevusloa taotlemiseks standardvormid, mudelid ja menetlused.

ESMA esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [XX kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 11

Ühisrahastamisteenuse osutajate register

1.  ESMA loob ühisrahastamisteenuse osutajate registri. Register on avalikkusele kättesaadav ESMA veebisaidil ja registrit ajakohastatakse korrapäraselt.

2.  Lõikes 1 nimetatud register sisaldab järgmisi andmeid:

(a)  ühisrahastamisteenuse osutaja nimi ja õiguslik vorm;

(b)  ühisrahastamisteenuse osutaja hallatava ühisrahastamisplatvormi ärinimi ja veebiaadress;

(c)  teave ühisrahastamisteenuse osutaja teenuste kohta, mille osutamiseks tal on tegevusluba;

(d)  teave ühisrahastamisteenuse osutajale või tema juhtidele määratud sanktsioonide kohta.

3.  Teave artikli 13 kohaselt kehtetuks tunnistatud tegevuslubade kohta on registris kättesaadav viie aasta jooksul.

Artikkel 12

Järelevalve

1.  Ühisrahastamisteenuse osutaja osutab oma teenuseid selle liikmesriigi riikliku pädeva asutuse järelevalve all, kus ühisrahastamisteenuse osutajale on antud tegevusluba.

2.  Ühisrahastamisteenuse osutaja peab igal ajal vastama tegevusloa saamise tingimustele, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 10.

3.  Riiklik pädev asutus hindab seda, kas ühisrahastamisteenuse osutaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Ta määrab kindlaks hindamiste sageduse ja põhjalikkuse, võttes arvesse ühisrahastamisteenuse osutaja suurust ja tema tegevuse keerukust. Hindamise käigus võib riiklik pädev asutus teostada ühisrahastamisteenuse osutaja juures kohapealseid kontrolle.

4.  Ühisrahastamisteenuse osutaja teatab põhjendamatu viivituseta riiklikule pädevale asutusele olulistest muutustest tegevuslubade andmise tingimustes ning esitab taotluse korral vajalikku teavet, et oleks võimalik hinnata nende vastavust käesoleva määruse sätetega.

Artikkel 12a (uus)Pädeva asutuse nimetamine

1.  Iga liikmesriik nimetab riikliku pädeva asutuse, kes vastutab ühisrahastamisteenuse osutajate tegevuslubade ja järelevalve asjus käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest, ning teavitab sellest ESMAt.

Kui liikmesriik nimetab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta kindlaks nende vastavad ülesanded ja nimetab ühe asutuse, kes vastutab koostöö eest teiste liikmesriikide riiklike pädevate asutuste ja ESMAga vastavalt käesoleva määruse sätetele.

2.  ESMA avaldab oma veebisaidil esimese lõigu kohaselt nimetatud riiklike pädevate asutuste loetelu.

3.  Riiklikele pädevatele asutustele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisõigused.

Artikkel 13

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

1.  Riiklikud pädevad asutused võivad ühisrahastamisteenuse osutajale antud tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui ühisrahastamisteenuse osutaja:

(a)  ei ole kasutanud tegevusluba 18 kuu jooksul pärast tegevusloa saamist;

(b)  on sõnaselgelt loobunud tegevusloast;

(c)  ei ole osutanud ühisrahastamisteenuseid kuue järjestikuse kuu jooksul;

(d)  on saanud tegevusloa ebaausal viisil, sealhulgas taotluses valeandmeid esitades;

(e)  ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

(f)  on raskelt rikkunud käesoleva määruse sätteid;

(g)  tegevusluba, mis võimaldab tal tegutseda makseasutusena, on tunnistatud kehtetuks vastavalt direktiivi (EL) 2015/2366 artiklile 13 või tema nimel tegutseva kolmanda osapoole tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;

(h)  on rikkunud siseriiklikke õigusnorme, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/849 seoses rahapesu või terrorismi rahastamisega, või neid õigusnorme on rikkunud tema juhid, töötajad või tema nimel tegutsevad kolmandad osapooled.

4.  Riiklik pädev asutus teavitab ESMAt põhjendamatu viivituseta oma otsusest tunnistada ühisrahastamisteenuse osutaja tegevusluba kehtetuks ▌.

4 a.  Riiklik pädev asutus konsulteerib enne ühisrahastamisteenuse osutajale antud tegevusloa kehtetuks tunnistamist teise asjaomase liikmesriigi riikliku pädeva asutusega, kui:

(a)    ühisrahastamisteenuse osutaja on teises liikmesriigis tegevusloa saanud ühisrahastamisteenuse osutaja tütarettevõte;

(b)  ühisrahastamisteenuse osutaja on teises liikmesriigis tegevusloa saanud ühisrahastamisteenuse osutaja emaettevõtja tütarettevõte;

(c)  ühisrahastamisteenuse osutajat juhib sama juriidiline või füüsiline isik, kes juhib teises liikmesriigis tegevusloa saanud ühisrahastamisteenuse osutajat;

(d)  ühisrahastamisteenuse osutaja turustab pakkumisi otse teises liikmesriigis.

Artikkel 13a

Pädevate asutuste vaheliste vaidluste lahendamine

1.  Kui pädev asutus ei ole käesoleva määruse kohaldamisel nõus teise liikmesriigi riikliku pädeva asutuse menetluse või meetme sisu või meetme võtmatajätmisega, võib ESMA ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

Kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et eri liikmesriikide pädevad asutused on eriarvamusel, võib ESMA omal algatusel aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 osutatud korras.

2.  ESMA kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib ESMA vahendajana.

Kui esimeses lõigus osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused kokkuleppele jõudnud, võib ESMA teha määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 44 lõike 1 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma konkreetseid meetmeid või meetmete võtmisest loobuma, et tagada kooskõla liidu õigusega.

3.  Kui pädev asutus ei täida ESMA otsust ja ei suuda seetõttu tagada, et ühisrahastamisteenuse osutaja täidab käesolevast määrusest tingitud kohustusi, võib ESMA, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu ühisrahastamisteenuse osutajale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.

4.  Lõike 3 kohased otsused on pädeva asutuse poolt samas küsimuses varem vastu võetud otsuste suhtes ülimuslikud. Kõik meetmed, mida pädevad asutused võtavad seoses asjaoludega, mille kohta võetakse vastu lõigetes 2 või 3 osutatud otsus, peavad olema selle otsusega kooskõlas.

5.  ESMA eesistuja toob määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ning nende erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

IV peatükkLäbipaistvus ja ühisrahastamisteenuse osutaja korraldatav teadmiste test

Artikkel 14

Klienditeave

1.  Kogu teave, sealhulgas artiklis 19 osutatud reklaamteated, ühisrahastamisteenuse osutajatelt klientidele ▌ enda kohta, ühisrahastamisteenuste või investeeringutega seotud kulude, rahaliste riskide ja tasude kohta, sealhulgas ühisrahastamisteenuse osutaja maksejõuetusega seotud riskide kohta, ühisrahastamistingimuste, sealhulgas ühisrahastamisprojektide valikukriteeriumide kohta või nende ühisrahastamisteenuste laadi ja seotud riskide kohta, peab olema aus, selge ja mitte eksitav.

2.  Kogu teave, mis tuleb klientidele lõike 1 kohaselt esitada, tuleb esitada kokkuvõtlikul, täpsel ja kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas ühisrahastamisteenuse osutaja veebisaidil. Teave esitatakse asjakohasel ajal, sh enne ühisrahastamistehingu sooritamist.

Artikkel 14a

Makseviivituse määra avalikustamine

1.  Ühisrahastamisteenuse osutajad avalikustavad igal aastal oma ühisrahastamisprojektide platvormidel vähemalt viimase 24 kuu jooksul pakutud ühisrahastamisprojektide makseviivituse määrad.

2.  Lõikes 1 osutatud makseviivituse määrad avaldatakse ühisrahastamisteenuse osutaja veebisaidil silmapaistvas kohas.

3.  ESMA töötab koos EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles kirjeldatakse ühisrahastamisplatvormi kaudu pakutavate projektide makseviivituse määra arvutamise metoodikat.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [XX kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 15

Teadmiste test ja kahju kandmise võime simuleerimine

1.  ▌Ühisrahastamisteenuse osutaja hindab seda, kas osutatav ühisrahastamisteenus on potentsiaalsele investorile asjakohane.

2.  Selleks et teostada lõike 1 kohane hindamine, palub ühisrahastamisteenuse osutaja potentsiaalsel investoril esitada teavet tema kogemuste, investeerimiseesmärkide, finantsolukorra ja arusaamade kohta seoses üldiste investeerimisriskidega ning ühisrahastamisplatvormi kaudu pakutavate investeeringutega kaasnevate riskidega, sealhulgas teavet järgmise kohta:

(a)  potentsiaalse investori varasemad investeeringud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või laenulepingutesse, sealhulgas varajases arengujärgus või laienemisjärgus ettevõtetesse;

(b)  potentsiaalse investori arusaam riskidest, mis kaasnevad laenuandmise ja vabalt võõrandatavate väärtpaberite omandamisega ühisrahastamisteenuse platvormi kaudu, ning erialane kogemus seoses ühisrahastamisinvesteeringutega.

▌4.  Kui ühisrahastamisteenuse osutaja on lõike 2 kohaselt saadud teabe põhjal veendunud, et potentsiaalsel investoril on ebapiisavad teadmised või et teenused ei ole tema jaoks asjakohased, teavitab ühisrahastamisteenuse osutaja potentsiaalset investorit sellest, et tema platvormi kaudu osutatav teenus ei ole pruugi olla investori jaoks asjakohane, ja edastab talle riskihoiatuse. Kõnealune teade või riskihoiatus ei takista potentsiaalsel investoril investeerimast ühisrahastamisprojektidesse. Teates või hoiatuses tuleb selgelt esile tuua risk, et investeeritud raha võidakse täielikult kaotada.

5.  Kõik ühisrahastamisteenuse osutajad pakuvad igal ajal potentsiaalsetele investoritele ja investoritele võimalust simuleerida kahju kandmise võimet, arvestades 10 % nende netoväärtusest, tuginedes järgmisele teabele:

(a)  regulaarne sissetulek, kogutulu ja vajaduse korral leibkonna sissetulek, ning kas sissetulek on püsiv või ajutine;

(b)  varad, sealhulgas finantsinvesteeringud, isiklik vara ja kinnisvarainvesteeringud, pensionifondid ja rahahoiused;

(c)  rahalised kohustused, sealhulgas korrapärased, olemasolevad või tulevikukohustused.

Tuginedes simulatsiooni tulemustele võivad ühisrahastamisteenuse osutajad takistada potentsiaalseid investoreid ja investoreid investeerimast ühisrahastamisprojektidesse. Vastutus investeeringu tegemise kogu riski eest jääb siiski investoritele.

6.  ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada meetmeid, mis on vajalikud järgmiseks:

(a)  lõikes 1 osutatud hindamiste läbiviimiseks;

(b)  lõikes 5 osutatud simulatsiooni läbiviimiseks;

(c)  lõigetes 2 ja 4 osutatud teabe edastamiseks.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [XX kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 16

Põhiteabedokument

-1.  Ühisrahastamisteenuse osutajad, kes pakuvad artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud teenuseid, esitavad potentsiaalsetele investoritele kogu käesolevas artiklis osutatud teabe.

1.  Potentsiaalsele kliendile esitatakse põhiteabedokument, mille koostab projektiomanik iga ühisrahastamispakkumise kohta. Põhiteabedokument koostatakse vähemalt ühes asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või inglise keeles, mis on üldkasutatav keel.

2.  Lõikes 1 osutatud põhiteabedokument sisaldab järgmist teavet:

(a)  lisas esitatud teave;

(b)  vahetult põhiteabedokumendi pealkirja all esitatakse järgmine selgitus:

„Käesolevat ühisrahastamispakkumist ei ole kontrollinud ega heaks kiitnud ESMA ega riiklikud pädevad asutused.

Enne Teile käesolevale investeeringule juurdepääsu võimaldamist ei ole Teie hariduse ja teadmiste asjakohasust hinnatud. Tehes käesoleva investeeringu, võtate kogu sellega seotud riski, sealhulgas riski, et kaotate kas osaliselt või täielikult investeeritud raha.“;

(c)  riskihoiatus, mille sõnastus on järgmine:

„Investeerimine ühisrahastamispakkumisse sisaldab riske, sealhulgas riski, et kaotate kas osaliselt või täielikult investeeritud raha. Teie investeering ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemi ega investeeringute tagamise skeemiga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/49/EL* ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/9/EÜ.**

Võib juhtuda, et Te ei saa investeeringult mitte mingit tulu.

Tegemist ei ole säästutootega ja me ei soovita Teil investeerida ühisrahastamisprojektidesse rohkem kui 10 % oma netovarast.

Võib juhtuda, et Te ei saa investeerimisinstrumenti soovi korral müüa. Isegi kui Te saate müüa, võite ikkagi raha kaotada.“

_______________

*  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

**  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 084, 26.3.1997, lk 22).“

3.  Põhiteabedokument peab olema aus, selge ja mitte eksitav ning ei tohi sisaldada muid allmärkusi peale viidete kohaldatavatele õigusaktidele. Põhiteabedokument on püsival andmekandjal eraldiseisev dokument, mis on selgelt eristatav reklaamteadetest ning on trükituna maksimaalselt kolmel A4 lehel.

4.  Ühisrahastamisteenuse osutaja ajakohastab põhiteabedokumenti kogu aeg ja ühisrahastamispakkumise kogu kehtivusperioodi jooksul.

4 a.  Käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud nõuet ei kohaldata ühisrahastamisteenuse osutajate suhtes, kes pakuvad artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud teenuseid. Nimetatud osutajad koostavad selle asemel ühisrahastamisteenuse osutaja kohta põhiteabedokumendi, mis sisaldab üksikasjalikku teavet ühisrahastamisteenuse osutaja, tema süsteemide ja riskijuhtimise kontrollimehhanismide, ühisrahastamispakkumise finantsmudeli ning selle varasema tulemuslikkuse kohta.

5.  Kõik ühisrahastamisteenuse osutajad kehtestavad asjakohase menetluskorra ja kohaldavad seda, et kontrollida põhiteabedokumendis sisalduva teabe terviklikkust, õigsust ja selgust.

6.  Kui ühisrahastamisteenuse osutaja tuvastab põhiteabedokumendis ▌puudujäägi, ▌vea või ▌ebatäpsuse, millel võib olla oluline mõju eeldatavale investeeringutasuvusele, võetakse järgmised parandusmeetmed:

(a)  ühisrahastamisteenuse osutaja, kes pakub artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud teenuseid, teavitab puudujäägist, veast või ebatäpsusest viivitamata projektiomanikku, kes seejärel teavet täiendab või muudab;

(b)  ühisrahastamisteenuse osutaja, kes pakub artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud teenuseid, parandab puudujäägi, vea või ebatäpsuse põhiteabedokumendis ise.

Kui täiendusi ja muudatusi ei tehta, siis ühisrahastamisteenuse osutaja ei tee ühisrahastamispakkumist või ta tühistab olemasoleva pakkumise, kuni põhiteabedokument on kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

7.  Investor võib ühisrahastamisteenuse osutajalt nõuda, et ta korraldaks põhiteabedokumendi tõlkimise sellesse keelde, mille investor valib. Tõlge peab usaldusväärselt ja täpselt kajastama põhiteabedokumendi originaali sisu.

Kui ühisrahastamisteenuse osutaja ei esita põhiteabedokumendi nõutud tõlget, peab ta sõnaselgelt soovitama investoril hoiduda investeeringu tegemisest.

8.  Riiklikud pädevad asutused ei nõua eelnevat teavitamist ja põhiteabedokumendi heakskiitmist.

9.  ESMA võib koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, määrates kindlaks alljärgneva:

(a)  nõuded lõikes 2 ja lisas osutatud teabe esitamisele ja näidise sisule;

(b)  riskide liigid, mis omavad ühisrahastamispakkumise korral olulist tähtsust ja mis seepärast tuleb kooskõlas lisa osaga C avalikustada;

(b a) teatavate finantssuhtarvude kasutamine, et suurendada põhifinantsteabe selgust;

(c)  lisa osa H punktis a osutatud vahendus- ja teenustasud ja tehingukulud, sealhulgas üksikasjalik ülevaade otsestest ja kaudsetest kuludest, mis jäävad investori kanda.

Standardite väljatöötamisel eristab ESMA artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud teenuseid.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [XXX kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 17

Teadetetahvel

1.  Ühisrahastamisteenuse osutaja, kes võimaldab oma investoritel otse omavahel suhelda, et omandada ja võõrandada laenulepinguid või vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mida algselt tema platvormi kaudu rahastati, teavitab oma kliente sellest, et ta ei halda kauplemissüsteemi ning selline ostu- ja müügitegevus tema platvormi kaudu toimub klientide endi äranägemisel ja nende endi vastutusel. Selline ühisrahastamisteenuse osutaja teavitab oma kliente ka sellest, et direktiivis 2014/65/EL sätestatud eeskirju kauplemiskohtade kohta, nii nagu määratletud selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 24, tema platvormi suhtes ei kohaldata.

2.  Ühisrahastamisteenuse osutaja, kes esitab lõikes 1 osutatud ostu-müügitegevuse võrdlushinna, teavitab oma kliente sellest, kas võrdlushind on siduv või mitte, ja põhjendab alust, mille põhjal võrdlushind arvutati.

2 a.   Selleks et investorid saaksid ühisrahastamisteenuse osutaja platvormi kaudu omandatud laene osta ja müüa, edendavad ühisrahastamisteenuse osutajad investorite huvides oma platvormi läbipaistvust, andes teavet antud laenude tulemuslikkuse kohta.

Artikkel 18

Juurdepääs andmetele

Ühisrahastamisteenuse osutaja on kohustatud tegema järgmist:

(a)  säilitama andmeid osutatud teenuste ja tehtud tehingute kohta püsival andmekandjal viis aastat;

(b)  tagama, et klientidel on igal ajal juurdepääs andmetele neile osutatud teenuste kohta;

(c)  säilitama ühisrahastamisteenuse osutaja ja tema klientide vahelisi lepinguid viis aastat.

V peatükkReklaamteated

Artikkel 19

Reklaamteadetega seotud nõuded

1.  Ühisrahastamisteenuse osutaja tagab, et kõik tema investoritele suunatud reklaamteated oleks selgesti tuvastatavad.

2.  Reklaamteated ei tohi olla ebaproportsionaalselt suunatud konkreetsetele kavandatud, pooleliolevatele või käimasolevatele ühisrahastamisprojektidele või pakkumistele, mis ei ole veel lõppenud. ▌

3.  Ühisrahastamisteenuse osutaja kasutab oma reklaamteates ühte või enamat selle liikmesriigi ametlikku keelt, kus ühisrahastamisteenuse osutaja tegutseb, või inglise keelt.

4.  Riiklikud pädevad asutused ei nõua eelnevat teavitamist ega reklaamteadete heakskiitmist.

Artikkel 20

Turustusnõudeid käsitlevate siseriiklike õigusnormide avaldamine

1.  Riiklikud pädevad asutused avaldavad ja ajakohastavad oma veebisaidil teavet siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohta, mida kohaldatakse ühisrahastamisteenuse osutajate reklaamteadete suhtes.

2.  Pädevad asutused teavitavad ESMAt lõikes 1 osutatud õigus- ja haldusnormidest ning edastavad teabe pädevate asutuste veebisaidi hüperlinkide kohta, mille kaudu kõnealune teave on kättesaadav. Pädevad asutused edastavad viivitamata ESMA-le rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles kokkuvõtte asjakohaste siseriiklike õigusnormide kohta.

3.  Pädevad asutused teavitavad ESMAt muudatustest lõikes 2 sätestatud teabes ja edastavad viivitamata ajakohastatud kokkuvõtte siseriiklike õigusnormide kohta.

4.  ESMA avalikustab oma veebisaidil rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles kokkuvõtte asjakohaste siseriiklike õigusnormide kohta ning avalikustab lõikes 1 osutatud pädevate asutuste hüperlingid ja ajakohastab kõnealust teavet. ESMA ei vastuta kokkuvõttes esitatud teabe eest.

5.  Riiklikud pädevad asutused on ühtseteks kontaktpunktideks, kes vastutavad asjaomaste liikmesriikide turunduseeskirjade kohta teabe esitamise eest.

▌7.  Pädevad asutused esitavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ESMA-le aruande täitemeetmete kohta, mis nad võtsid eelmisel aastal ühisrahastamisteenuse osutajate reklaamteadete suhtes kohaldatavate siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt. Eelkõige peab aruanne sisaldama järgmist:

(a)  võetud täitemeetmete koguarv väärkäitumise liigi kohta, kui see on asjakohane;

(b)  täitemeetmete tulemused, sealhulgas kohaldatud sanktsioonid iga kohaldatud sanktsiooni liigi järgi või ühisrahastamisteenuse osutaja võetud parandusmeetme järgi, kui teave on kättesaadav;

(c)  näited pädevate asutuste tegevuse kohta juhul, kui ühisrahastamisteenuse osutajad ei järgi siseriiklikke õigusnorme, kui teave on kättesaadav.

VI peatükk Asjaomaste riiklike pädevate asutuste volitused ja pädevus

I jaotisPädevus ja menetlused

Artikkel 21

Kutsesaladus

Riiklikule pädevale asutusele või selle ametnikele või teistele riikliku pädeva asutuse poolt volitatud isikutele artiklitega 22–25 antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 25

Teabevahetus

ESMA ja pädevad asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 26

Ametisaladus

Direktiivi 2014/65/EL artiklis 76 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse riiklike pädevate asutuste, ESMA ja kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud riiklike pädevate asutuste või ESMA heaks või mõne teise isiku heaks, kellele ülesandeid delegeeriti, sealhulgas ▌lepinguliste audiitorite ja ekspertide suhtes.

II jaotis Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

Artikkel 27a Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1.  Piiramata liikmesriikide õigust näha ette ja kehtestada kriminaalkaristused vastavalt artiklile 27 c, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad, millega sätestatakse asjakohased halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida kohaldatakse vähemalt juhul, kui ühisrahastamisteenuse osutaja ei ole täitnud I–V peatükis sätestatud nõudeid. Kõnealused halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid tagavad, et nimetatud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid rakendatakse mõjusalt.

2.  Liikmesriigid annavad riiklikele pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse kohaldada käesoleva määruse I–V peatükis osutatud õigusrikkumiste korral vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

(a)  avalik teadaanne, milles märgitakse ära õigusrikkumise eest vastutava isiku nimi ja õigusrikkumise olemus;

(b)  korraldus, millega nõutakse, et see isik lõpetaks rikkuva tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

(c)  ajutine keeld või korduva raske rikkumise korral alaline keeld, millega keelatakse rikkumise eest vastutaval juriidilise isiku juhtorgani liikmel või mis tahes muul rikkumise eest vastutaval füüsilisel isikul asjaomases ettevõttes juhtimisülesandeid täita;

(d)  füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline haldustrahv kuni 5 % ühisrahastamisteenuse osutaja selle kalendriaasta kogukäibest, mil rikkumine toime pandi;

(e)  maksimaalne rahaline haldustrahv, mis on vähemalt kaks korda nii suur kui rikkumisest saadud kasu, kui selle kasu suurust on võimalik kindlaks teha, isegi kui see ületab punktis d sätestatud maksimumsummat.

3.  Kui lõike 1 sätteid kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele õiguse kohaldada lõikes 2 sätestatud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustele juhtorgani liikmete ja teiste isikute suhtes, kes on siseriikliku õiguse alusel asjaomase rikkumise eest vastutavad.

4.  Liikmesriigid tagavad, et iga otsus või meede, millega määratakse lõikes 2 sätestatud halduskaristused või muud haldusmeetmed, on nõuetekohaselt põhjendatud ja seda saab edasi kaevata kohtusse.

Artikkel 27bVolituste kasutamine halduskaristuste ja muude haldusmeetmete määramiseks

1.  Olenevalt asjaoludest kasutavad pädevad asutused oma volitusi artiklis 27 a osutatud halduskaristuste ja muude haldusmeetmete määramisel kooskõlas käesoleva määruse ja oma riigi õigusraamistikuga kas:

(a)  otse;

(b)  koostöös teiste asutustega;

(c)  omal vastutusel, delegeerides volitused teistele asutustele

(d)  või suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

2.  Kui pädevad asutused määravad artikli 27 a alusel määratava halduskaristuse või muu haldusmeetme liiki ja taset, võtavad nad arvesse, mil määral on rikkumine tahtlik või tuleneb hooletusest, ja kõiki muid asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

(a)  rikkumise olulisus, raskus ja kestus;

(b)  rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

(c)  rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantstugevus;

(d)  rikkumise toime pannud vastutava füüsilise või juriidilise isiku teenitud kasumi või välditud kahju suurus, kui neid saab kindlaks teha;

(e)  kolmandatele isikutele rikkumisega tekitatud kahju, kui seda on võimalik kindlaks teha;

(f)  õigusrikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine;

(g)  rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

Artikkel 27cKriminaalkaristused

1.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada halduskaristusi või muid haldusmeetmeid käsitlevaid õigusnorme selliste rikkumiste eest, mille suhtes siseriiklikus õiguses kohaldatakse kriminaalkaristusi.

2.  Kui liikmesriigid on käesoleva artikli lõike 1 alusel otsustanud kehtestada artikli 27 a lõikes 1 osutatud rikkumise eest kriminaalkaristuse, tagavad nad, et on olemas asjakohased meetmed selleks, et riiklikel pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused suhelda oma jurisdiktsiooni piires kohtute, prokuratuuri või kriminaalõigusasutustega, et saada konkreetset teavet artikli 27 a lõikes 1 osutatud rikkumiste asjus algatatud kriminaaluurimiste või menetluste kohta, ning anda sama teavet teistele pädevatele asutustele ja ESMA-le, et täita käesoleva määruse alusel oma koostöökohustust.

Artikkel 27 dTeatamiskohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile, ESMA-le oma õigus- ja haldusnormid, millega käesolevat peatükki rakendatakse, sealhulgas asjaomased kriminaalõigusnormid, hiljemalt ... [ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ESMAt kõnealuste normide hilisematest muudatustest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 27ePädevate asutuste ja ESMA vaheline koostöö

1.  Riiklikud pädevad asutused ning ESMA teevad omavahel tihedat koostööd ja vahetavad teavet, et täita oma käesolevast peatükist tulenevaid ülesandeid.

2.  Riiklikud pädevad asutused kooskõlastavad tihedalt oma järelevalvetegevust, et teha kindlaks ja heastada käesoleva määruse rikkumised, töötada välja ja edendada parimaid tavasid, hõlbustada koostööd, edendada tõlgendamise järjepidevust ning anda lahkhelide korral jurisdiktsiooniüleseid hinnanguid.

3.  Kui riiklik pädev asutus leiab või kui tal on põhjust uskuda, et I–V peatükis esitatud nõuet on rikutud, teavitab ta oma leiust piisava üksikasjalikkusega sellises rikkumises kahtlustatava(te) üksus(t)e pädevat asutust. Et tagada oma otsuste ühtsus, koordineerivad asjaomased pädevad asutused tihedalt oma järelevalvet.

Artikkel 27 fHalduskaristuste ja muude haldusmeetmete avaldamine

1.  Võttes arvesse lõiget 4, tagavad liikmesriigid, et riiklikud pädevad asutused avaldavad oma veebisaidil ilma põhjendamatu viivituseta vähemalt kõik halduskaristuse või muu haldusmeetme määramise otsused, mille suhtes ei ole esitatud edasikaebust pärast seda, kui isikut, kellele karistus või meede määrati, on sellest otsusest teavitatud.

2.  Lõikes 1 osutatud teabes avalikustatakse teave rikkumise liigi ja laadi kohta, selle eest vastutatavate isikute nimed ja kehtestatud halduskaristused või muud haldusmeetmed.

3.  Kui pädev asutus on iga üksikjuhtumit eraldi hinnates jõudnud järeldusele, et juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku identiteedi ja isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui pädev asutus leiab, et nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist, või kui avaldamine põhjustaks niivõrd, kuivõrd seda on võimalik kindlaks teha, asjaomasele isikule ebaproportsionaalset kahju, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kas:

(a)  viivitavad halduskaristuse või muu haldusmeetme määramise otsuse avaldamisega kuni hetkeni, mil viivitamise põhjused lakkavad eksisteerimast;

(b)  avaldavad halduskaristuse või muu haldusmeetme määramise otsuse anonüümselt kooskõlas siseriikliku õigusega või

(c)  jätavad halduskaristuse või muu haldusmeetme määramise otsuse avaldamata, kui pädev asutus on arvamusel, et punktides a ja b sätestatud võimalused on ebapiisavad, et tagada:

i) et finantsturgude stabiilsus ei satuks ohtu, või

ii) et sellise otsuse avaldamine on õiges proportsioonis vähemolulisteks peetavate meetmetega.

4.  Kui on tehtud otsus avaldada halduskaristus või muud haldusmeede anonüümselt, võib asjaomaste andmete avaldamise edasi lükata. Kui riiklik pädev asutus avaldab halduskaristuse või muu haldusmeetme määramise otsuse, mis on asjaomastele kohtuasutustele edasi kaevatud, lisavad pädevad asutused selle teabe ja kogu edaspidise teabe edasikaebamise tulemuste kohta viivitamata ka oma ametlikule veebisaidile. Samuti avaldatakse halduskaristuse või muu haldusmeetme määramise otsust tühistav kohtuotsus.

5.  Riiklikud pädevad asutused tagavad, et kõik lõigete 1–4 kohaselt avaldatud otsused on nende ametlikul veebisaidil kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul pärast nende avaldamist. Kõnealustes otsustes sisalduvaid isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes aja jooksul, mis on kohaldatavate andmekaitse normide kohaselt vajalik.

6.  Riiklikud pädevad asutused teatavad ESMA-le kõikidest määratud halduskaristustest ja muudest haldusmeetmetest, sealhulgas vajaduse korral nende edasikaebamisest ja selle tulemustest.

7.  ESMA haldab talle teatatud halduskaristuste ja muude haldusmeetmete keskandmebaasi. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult ESMA, EBA, EIOPA ja pädevad asutused ning seda ajakohastatakse riiklike pädevate asutuste poolt lõike 6 kohaselt esitatud teabe põhjal.

Artikkel 36

Andmekaitse

1.  Kui käesoleva määruse raames töödeldakse isikuandmeid, täidavad pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679.

2.  Kui ESMA töötleb käesoleva määruse raames isikuandmeid, järgib ta määrust (EÜ) nr 45/2001.

VII peatükkDelegeeritud õigusaktid

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 3 lõikes 2, artikli 31 lõikes 10 ja artikli 34 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 2, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 7, artikli 10 lõikes 10, artikli 15 lõikes 6, artikli 16 lõikes 9, artikli 31 lõikes 10 ja artikli 34 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 3 lõike 2, artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 7, artikli 10 lõike 10, artikli 15 lõike 6, artikli 16 lõike 9, artikli 31 lõike 10 ja artikli 34 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

VIII peatükk Lõppsätted

Artikkel 38

Aruandlus

1.  Enne [palun sisestage kuupäev 24 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise algust] esitab komisjon pärast konsulteerimist ESMAga Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral õigusakti ettepaneku.

2.  Aruandes hinnatakse järgmist:

(a)  turu toimimist liidu ühisrahastamisteenuse osutajate jaoks, sealhulgas turu arengusuundumused ▌ja nende turuosa ning eriti käesolevas määruses sätestatud määratluste ja künniste kohandamise vajadust, samuti seda, kas käesolevas määrusega hõlmatud teenuste kohaldamisala on jätkuvalt asjakohane;

(b)  käesoleva määruse mõju ühisrahastamisteenuste siseturu nõuetekohasele toimimisele, sealhulgas mõju VKEde juurdepääsule rahastamisele, samuti investoritele ja teistele isikute kategooriatele, keda need teenused mõjutavad;

(c)  tehnoloogiliste uuenduste rakendamist ühisrahastamissektoris, sealhulgas pangavälise rahastamise meetodid (kaasa arvatud krüptoraha esmane müük), uuenduslike ärimudelite ja tehnoloogiate rakendamine;

(d)  kas artikli 2 lõike 2 punktis d kehtestatud piirmäär on endiselt asjakohane käesoleva määruse eesmärkide taotlemisel;

(e)  ühisrahastamisteenuse osutajate reklaamteateid reguleerivate siseriiklike õigus- ja haldusnormide mõju teenuste osutamise vabadusele, konkurentsile ja investorikaitsele;

(f)  halduskaristuste kohaldamist ja eelkõige vajadust veelgi ühtlustada käesoleva määruse nõuete rikkumise eest ette nähtud halduskaristusi.

(g)  kas on vajalik ja proportsionaalne, et asjaomaste ühisrahastamisteenuste osutajad järgiksid siseriiklikke õigusnorme, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/849 seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega, ning kas ühisrahastamisteenuste osutajad tuleks lisada kohustatud isikute loetellu direktiivi (EL) 2015/849 tähenduses.

(h)  kas käesoleva määruse kohaldamisala laiendamine kolmandatele riikidele oleks asjakohane;

(i)  koostöö riiklike pädevate asutuste ja ESMA vahel ning riiklike pädevate asutuste sobivus käesoleva määruse järelevalvajana;

(j)  võimalus sätestada käesolevas määruses erimeetmed kestlike ja uuenduslike ühisrahastamisprojektide edendamiseks ning ELi fondide kasutamiseks.

Artikkel 38 a Määruse (EL) nr 2017/1129 muutmine

Määruse (EL) nr 2017/1129/EL artikli 1 lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:

(k) „Euroopa ühisrahastamisteenuse osutaja tehtud ühisrahastamispakkumine määruse (EL) nr .../...(14)* artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses, kui ei ületata selle määruse artikli 2 lõike 2 punktis d sätestatud künnist.“

Artikkel 39

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [Väljaannete Talitus, palun sisestage kuupäev 12 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.  ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

  1.1.  Ettepaneku/algatuse nimetus

  1.2.  Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

  1.3.  Ettepaneku/algatuse liik

  1.4.  Eesmärgid

  1.5.  Ettepaneku/algatuse põhjendus

  1.6.  Meetme kestus ja finantsmõju

  1.7.  Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.  HALDUSMEETMED

  2.1.  Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

  2.2.  Haldus- ja kontrollisüsteem

  2.3.  Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.  ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

  3.1.  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

  3.2.  Hinnanguline mõju kuludele

  3.2.1.  Üldine hinnanguline mõju kuludele

  3.2.2.  Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

  3.2.3.  Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

  3.2.4.  Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

  3.2.5.  Kolmandate isikute rahaline osalus

  3.3.  Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.  ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.  Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta

1.2.  Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

Tegevusala: kapitaliturgude liit

1.3.  Ettepaneku/algatuse liik

ý Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest(15)

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.  Eesmärgid

1.4.1.  Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Edendada tugevama tööstusbaasiga süvendatumat ja õiglasemat siseturgu.

1.4.2.  Erieesmärgid

Erieesmärk nr.

1. Võimaldada platvormidel kasvada;

2. Parandada platvormide terviklikkust;

3. Suurendada investorite jaoks platvormide läbipaistvust

1.4.3.  Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1. Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajad võivad tegeleda oma põhitegevusega kõigis liikmesriikides ja vahendada projekte kõikjal ELis.

2. Investorite usaldus suureneb, eelkõige seoses juurdepääsuga platvormidele ja ülepiirilise investeerimisega.

1.4.4.  Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Komisjoni talitus jälgib toetatava poliitikavariandi mõjusid, lähtudes järgmisest näitajate mitteammendavast loetelust:

1. Mõju platvormidele:

a.  riikide arv, kus platvormid on otsustanud selle korraga ühineda

b.  ühisrahastamistehingute aastased mahud ELi riikides

c.  investorite baas investorite liigi kaupa

d.  piiriüleselt rahastatud projektide arv, maht ja liik

e.  piiriülese investeerimisvoo maht

2.  Otsesed kulud

a.  tegevusloa eest nõutav tasu

b.  järelevalve- ja regulatiivtasud

c.  täitmise tagamise kulud

3.  Kaudsed kulud/tulud

a.  finantsprojektidega/investeerimisega seotud tasude muutused

b.  keskmise osalemise mahu muutused

1.5.  Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.  Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Käesolev ettepanek peaks käsitlema järgmisi küsimusi:

1) ühtne turg: ühisrahastamisplatvormid sõltuvad suuresti võrgumõjust. Kasv suurendab ärimudelite elujõulisust ja pakub ka suuremat kasu platvormi kasutajatele ehk investoritele ja projektiomanikele. Praegu on ühisrahastamisplatvormidel laienemisel teistesse ELi liikmesriikidesse suuri raskusi ning nad piirduvad seepärast peamiselt oma koduriigiga. Käesolev algatus võimaldab platvormidel, kes tahavad tegutseda ELi tasandil, taotleda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt Euroopa ühisrahastamisteenuse osutaja tegevusluba, mis võimaldab neil vabalt osutada teenuseid kogu ühtsel turul.

2) sektori terviklus ja turvalisus: ühisrahastamine pole ennast veel kehtestanud kui usaldusväärne ja väljakujunenud sektor ning investorid on eriti ettevaatlikud piiriülesel investeerimisel. See on osaliselt tingitud eri normide kogumitest, mille eri liikmesriigid on vastu võtnud. See tekitab ebakindlust kaitsemeetmete kohaldamise, hoolsusmeetmete rakendamise ning kontrolli taseme suhtes. Käesolev algatus sätestab äratuntava Euroopa märgise, mis tagab rahastamise vahendamisele läbipaistva ja turvalise keskkonna, võimaldades investoritel keskenduda nende poolt toetatavate projektide elujõulisusele.

1.5.2.  ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tegevus vähendab oluliselt keerukust, finants- ja halduskoormust kõikide sidusrühmade jaoks ehk ühisrahastamisplatvormide, projektiomanike ja investorite jaoks, tagades samal ajal võrdsed võimalused kõikidele teenuseosutajatele, kes kasutavad sama ELi märgist. Lisaks oleks usaldatavusnõuete, tegevustingimuste ja läbipaistvusnõuete ühtlustamine kõigi asjaomaste osaliste jaoks ilmselgelt ka investorikaitse ja finantsstabiilsuse huvides. Ühisrahastamisplatvormi oluliste tunnuste ühtlustamise kaudu püütakse ettepanekuga kehtestada ühisrahastamistegevuse määratlemise ühtne raamistik, sätestades selgelt konkreetsetes valdkondades ühtsed normid.

Hiljuti sidusrühmadega konsulteerimise ja välisuuringute käigus saadud tulemused näitavad, et tegutseda tuleb kohe. ELi tasandi meetme eesmärk on aidata tulemuslikult ja tõhusalt kaasa ELi ühisrahastamisteenuste, investorikaitse, finantssüsteemi stabiilsuse ja tõhususe, liidu majanduse, liidu kodanike ning ettevõtluse arengule. Komisjoni ettepanekule lisatud mõjuhinnang aitab paremini mõista seda, miks need eesmärgid on paremini saavutatavad liidu tasandil.

1.5.3.  Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Uus algatus

1.5.4.  Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesoleva ettepaneku eesmärgid on kooskõlas mitme muu olulise ELi poliitikameetmetega ja käimasoleva algatusega, eelkõige kapitaliturgude liidu, finantstehnoloogia algatuse ja digitaalse ühtse turuga.

1.6.  Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–  ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

ý Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–  Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–  millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.  Ettenähtud eelarve täitmise viisid(16)

¨ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–  ¨  rakendusametite kaudu

¨ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

ý Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

¨rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

¨Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

ýartiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

¨avalik-õiguslikele asutustele;

¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

¨liikmesriigi eriõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

¨ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

Ei kohaldata

2.  HALDUSMEETMED

2.1.  Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Kooskõlas kehtiva korraga koostavad Euroopa järelevalveasutused korrapäraselt oma tegevuse kohta aruandeid (sealhulgas sisearuanded kõrgemale juhtkonnale, aruanded juhatusele ja aastaaruande koostamine) ning kontrollikoda ja komisjoni siseauditi talitus korraldavad auditid nende vahendite kasutamise ja tegevuse tulemuslikkuse kohta. Ettepanekuga hõlmatud meetmete üle tehakse järelevalvet ja nende kohta esitatakse aruandeid kooskõlas juba kehtivate nõuetega, aga ka käesolevast ettepanekust tulenevate uute nõuetega.

2.2.  Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.  Tuvastatud ohud

Arvestades turu tagasihoidlikku suurust ja rahalise toetuse suunatust varajases kasvuetapis väikeettevõtjatele, ei ole olulist majanduslikku, finantsstabiilsusega seotud või muud riski tuvastatud. Tuleb märkida, et ühisrahastamisplatvormide kaudu vahendatud projektid on väga suure riskiga, kuid see tuuakse esile riskihoiatustes investoritele ja muudes kaitsemeetmetes, millega tagatakse, et investorid tunnevad valitud keskkonda, kus on võimalik toetada ettevõtjate projekte, kuid mis ei ole võrreldav säästutoodete keskkonnaga. Platvormide endi osalemine investeeringutes või selliste pakkumiste tagamisel ei ole lubatud, nad võivad üksnes kaasa aidata osapooltevahelistele tehingutele.

2.2.2.  Ettenähtud kontrollimeetodid

Euroopa järelevalveasutuste määrustega ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemid on juba rakendatud. Euroopa järelevalveasutused teevad tihedalt koostööd komisjoni siseauditi talitusega, et tagada asjakohaste nõuete täitmine kõigis sisekontrolli raamistiku valdkondades. Seda korda kohaldatakse Euroopa järelevalveasutuste suhtes ka seoses rolliga, mis on neile käesoleva ettepanekuga antud.

Lisaks sellele annab Euroopa Parlament igal eelarveaastal nõukogu soovituse põhjal kinnituse iga Euroopa järelevalveasutuse tegevusele asjaomase eelarve täitmisel.

2.3.  Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse Euroopa järelevalveasutuste suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

Euroopa järelevalveasutustel on spetsiaalne pettusevastase võitluse strateegia ja sellest tulenev tegevuskava. Euroopa järelevalveasutuste tugevdatud meetmed pettusevastase võitluse valdkonnas on kooskõlas finantsmääruses sätestatud eeskirjade ja suunistega (pettusevastased meetmed usaldusväärse finantsjuhtimise osana), OLAFi pettuste ärahoidmise põhimõtetega ning komisjoni pettustevastase võitluse strateegia (KOM(2011) 376) ja ELi detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi (2012. aasta juuli) ning asjaomase tegevuskava põhimõtetega.

Lisaks sellele on nii Euroopa järelevalveasutuste asutamismäärustes kui ka Euroopa järelevalveasutuste finantsmäärustes kehtestatud sätted Euroopa järelevalveasutuste eelarve täitmise ja kontrolli kohta ning kohaldatavad finantseeskirjad, sealhulgas need, mille eesmärk on pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmine.

3.  ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

•  Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringuteliik

 

Rahaline osalus

Nr[Nimetus………...…………]

 

Liigendatud/liigendamata(17)

EFTA riigid(18)

Kandidaatriigid(19)

Kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1a

12 02 06 ESMA

 

Liigendatud/liigendamata

EI

EI

EI

EI

•  Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Nr[Nimetus………...…………]

 

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[…]

[XX.AA.AA.AA]

[…]

[…]

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

3.2.  Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.  Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Number

[Nimetus…...…]

Peadirektoraat: <…….>

 

 

Aasta

2019

Aasta

2020

Aasta

N+2

Aasta

N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

1. jaotis Tegevusassigneeringud

Kulukohustused

1)

0,764

1,637

 

 

 

 

 

2,401

Maksed

2)

0,764

1,637

 

 

 

 

 

2,401

2. jaotis

Kulukohustused

1a

 

 

 

 

 

 

 

 

Maksed

2a

 

 

 

 

 

 

 

 

3. jaotis

Kulukohustused

3a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maksed

3b

 

 

 

 

 

 

 

 

Mitmeaastase finantsraamistiku ESMA vajadused

Kulukohustused

=1+1a +3a

0,764

1. 637

 

 

 

 

 

2.401

Maksed

=2+2a

+3b

0,764

1. 637

 

 

 

 

 

2.401

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

 

 

Aasta

2019

Aasta

2020

Aasta

N+2

Aasta

N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

Peadirektoraat: …….

Ÿ Inimressursid

0,401

0,995

 

 

 

 

 

1,396

Ÿ Muud halduskulud

0,091

0,236

 

 

 

 

 

0,327

<…>peadirektoraat KOKKU

Assigneeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5

kulud KOKKU

 

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

 

 

Aasta

2019

Aasta

2020

Aasta

N+2

Aasta

N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5

kulud KOKKU

Kulukohustused

0,764

1. 637

 

 

 

 

 

Maksed

0,764

1. 637

 

 

 

 

 

2. 401

3.2.2.  Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

–  ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–  ¨  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

 

ò

 

 

Aasta

N

Aasta

N+1

Aasta

N+2

Aasta

N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik(20)

Keskmine kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1(21)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- Väljund

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- Väljund

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- Väljund

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Erieesmärk nr 1 kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERIEESMÄRK nr 2 ...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- Väljund

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Erieesmärk nr 2 kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KULUD KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2.3.  Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.3.1.  Kokkuvõte

–  ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–  ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

Aasta

2019

Aasta

2020

Aasta

N+2

Aasta

N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed)

2

6

 

 

 

 

 

8

Ametnikud (AST palgaastmed)

 

 

 

 

 

 

 

 

Lepingulised töötajad

1

1

 

 

 

 

 

2

Ajutised töötajad

 

 

 

 

 

 

 

 

Riikide lähetatud eksperdid

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

3

7

 

 

 

 

 

 

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad täistööajale taandatud töötajad) – ametikohtade loetelu

Tegevusüksus ja palgaaste

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

AD 16

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

AD 14

 

 

 

 

AD 13

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

AD 10

 

 

 

 

AD 9

 

 

 

 

AD 8

 

 

 

 

AD 7

 

 

 

 

AD 6

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

 

 

 

AST 11

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

AST kokku

 

 

 

 

AST/SC 6

 

 

 

 

AST/SC 5

 

 

 

 

AST/SC 4

 

 

 

 

AST/SC 3

 

 

 

 

AST/SC 2

 

 

 

 

AST/SC 1

 

 

 

 

AST/SC kokku

 

 

 

 

KÕIK KOKKU

 

 

 

 

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad töötajad) – koosseisuvälised töötajad

Lepingulised töötajad

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Tegevusüksus IV

 

 

 

 

Tegevusüksus III

 

 

 

 

Tegevusüksus II

 

 

 

 

Tegevusüksus I

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

Riikide lähetatud eksperdid

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Kokku

 

 

 

 

Märkige kavandatav ametikoha täitmise aeg ja kohandage summat vastavalt (kui ametikoht täidetakse juulis, võetakse arvesse vaid 50 % keskmisest kulust). Esitage täiendav selgitus lisas.

3.2.3.2.  Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–  ¨  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist.

–  ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

 

Aasta

2020

Aasta

N+1

Aasta

N+2

Aasta

N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

•  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

 

 

 

 

 

 

 

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

 

 

 

 

 

 

 

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

 

 

 

 

 

 

 

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

 

 

 

 

 

 

 

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud TÖÖTAJATE ARV)(22)

 

 

 

 

 

 

 

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

 

 

 

 

 

 

 

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

 

 

 

 

 

 

 

XX 01 04 aa(23)

- peakorteris(24)

 

 

 

 

 

 

 

 

- delegatsioonides

 

 

 

 

 

 

 

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

 

 

 

 

 

 

 

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

 

 

 

 

 

 

 

Muu eelarverida (täpsustage)

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

 

Koosseisuvälised töötajad

 

V lisa punktis 3 tuleks esitada täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus.

  Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–  ¨  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–  ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

–  ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist(25).

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.3.  Hinnanguline mõju tuludele

–  ý  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–  ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  ¨  omavahenditele

–  ¨  mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju(26)

Aasta

N

Aasta

N+1

Aasta

N+2

Aasta

N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Artikkel ….

 

 

 

 

 

 

 

 

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

LISA järgmise dokumendi juurde: Finantsselgitus – Ettepanek: määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta

Kasutatud metoodika ja peamised eeldused

Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate tegevuslubadega ja järelevalvega seotud Euroopa Väärtpaberijärelevalve kulusid arvestatakse kolmes kulukategoorias: personalikulud, halduskulud ja tegevuskulud(27).

Komisjoni praeguste esialgsete hinnangute kohaselt on vaja Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate tegevusloastamise ja järelevalveülesannete täitmiseks tööle võtta neli uut töötajat aastal 2019 ja täiendavalt üheksa töötajat aastal 2020. Seda lisaks töötajatele, kes töötavad praegu Euroopa Väärtpaberijärelevalves ja kellega seonduv kajastub ka praeguses Euroopa Väärtpaberijärelevalve eelarves. Kulusid rahastatakse ELi eelarvest, et mitte koormata tärkavat sektorit ebaproportsionaalsete tasudega. Tasud kogutakse käesoleva korra kohaselt Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajatelt, rakendades siiski algatuse tekstis üksikasjalikult kirjeldatud ülempiire.

Vajadus suurendada töötajate arvu tuleneb käesoleva määrusega Euroopa Väärtpaberijärelevalvele pandud täiendavatest ülesannetest ja seondub koordineerimise ja järelevalvega Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate üle:

•  tegevusloastamise protsessi ettevalmistamine ja juhtimine;

•  keskregistri loomine ja selle pidamine;

•  käesolevas määruses sätestatud tehniliste standardite väljatöötamine;

•  põhiteabedokumendi läbivaatamine;

•  koordineerimise ja Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate üle järelevalve käivitamine;

•  igal aastal võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate jälgimine ja aruandlus.

Need uued ülesanded on sätestatud kavandatud määruses ning neid on täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas. Kuigi loetelu ei ole ammendav, hõlmab see järgmisi tegevusi: Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate tegevusloastamine ja registreerimine, järelevalve all olevate üksuste juhtkonna ja töötajatega regulaarne ühenduse võtmine, küsimustele vastamine, tegevus seoses riiklike tarbijakaitse pädevate asutuste kaebuste ja teabenõuetega, Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate määruses sätestatud nõuetele vastavuse jälgimine, teabenõuete esitamine Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajatele või isikutele, keda on kaasatud üksuse juhtimisse, kohapealsete kontrollide läbiviimine, andmete kontrollimine ja käesoleva määruse sätete väidetavas rikkumises süüdistatavate isikute ärakuulamine, põhiteabedokumentide kontroll vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetega, samuti vajalike dokumentide tõlkimine. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib täita ka ülesandeid, mis on seotud Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega ja Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate määruses sätestatud muude järelevalveliste meetmetega.

Allpool on esitatud üldised eeldused, millest lähtuti lisaressurssidega, uute inimestega ja IT-taristuga seotud kulude arvutamisel

Lisaressursside arvutamise üldised eeldused

Lisaressursside arvutamisel lähtuti järgmistest eeldustest.

Eeldatakse, et käesolevat määrust hakatakse kohaldama 2019. aasta alguses ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel kulub aasta, et ette valmistada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja tehnilised nõuanded ning protsessid ja menetlused. Võttes aluseks praegu turul tegutsevate ühisrahastamisplatvormide arvu, nende suuruse, tegevuse, üldised turutingimused ja piiriülese laienemise ette võtnud platvormide arvu, võib eeldada, et aastal 2020 hakkab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teostama järelevalvet 25 üksuse üle.

Eelduste kohaselt lisanduvad kas kooseisseisuliste või lepinguliste töötajate ametikohad. Eeldatakse, et koosseisuliste töötajatega seotud keskmine aastane kogukulu(28) on 173 000 eurot ja lepinguliste töötajate korral 86 000 eurot. Kui on kaasa arvatud pensioni- ja värbamiskulud, kuid töötajatega seotud haldus- ja tegevuskulud kuuluvad eraldi kategooriasse, siis esitatakse allpool esitatud tabelis keskmine aastane kogukulu iga töötajate kategooria kohta.

Tabel 1. Personalikulud

Töötajate liik

2019 Keskmine aastane kogukulu (*)

2020 Keskmine aastane kogukulu (*)

Ametnik

158 020 EUR

153 687 EUR

Lepinguline töötaja

85 640 EUR

72 640 EUR

(*) sealhulgas: töölevõtmise kulud, palgad ja hüvitised, pensionimaksed, muud kulud (koolitus-, meditsiini-, väljaõppe- ja personalijuhtimise kulud). Töötajatega seotud tegevuskulud (nt lähetuskulud) ja halduskulud (nt andmebaasid, koosolekud, õiguskulud).

Täiendavate töötajate vajaduse arvutamine

Tabelis 2 on esitatud inimressurss, mida Euroopa Väärtpaberijärelevalve vajab, et täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid.

Tabel 2. Täistööaja ekvivalent aastas kokku

 

2019

2020

AD

2

6

Pädev asutus

1

1

Kokku

3

7

Töötajate vajadus pärast aastat 2020 arvutatakse ja jaotatakse tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames.

Muud kulud

Registri, andmebaasi pidamise ja muud kulud kajastuvad tegevuskulude tabelis 3. Infotehnoloogia eeldatavad kulud nii aastal 2019 kui 2020 on 250 000 eurot, peale seda vähenevad kulud 50 tuhandele. Tõlkimiskulud kajastuvad samuti tegevuskulude real ja on 350 000 eurot aastas.

Kulude summad kokku ajavahemikul 2019–2020

Arvestades ülaltoodud eeldusi, on allpool tabelis esitatud Euroopa Väärtpaberijärelevalve organisatsiooniliste, järelevalvealaste ja tegevusloastamisega seotud ülesannete teostamise kulud kokku ajavahemikul 2019–2020.

Tabel 3. ESMA kulud kokku eurodes aastatel 2019–2020 seoses Euroopa ühisrahastamisteenuse osutajatega

 

2019

2020

Personalikulud

401 680 EUR

994 760 EUR

Halduskulud

90 720 EUR

236 040 EUR

Tegevuskulud

271 600 EUR

656 200 EUR

Kulud kokku

764 000 EUR

1 887 000 EUR

Tegevusloaga üksustelt kogutud tasud(*)

0

25 x 10 000 EUR

Sektorist kaetud eelarve kokku

0

250 000 EUR

Mõju ELi eelarvele kokku

764 000 EUR

1 637 000 EUR

LISA

Põhiteabedokumendis esitatav teave

A osa: teave projekti omaniku/omanike ja ühisrahastamise projekti kohta

(a)  Nimi, õiguslik seisund, omanik, juhtkond ja kontaktandmed.

(b)  Põhitegevusalad, pakutavad tooted või teenused.

(c)  projekti omaniku viimase kolme aasta peamised finantsnäitajad ja -suhtarvud.

(d)  Ühisrahastamise projekti, sealhulgas selle otstarbe ja põhiomaduste kirjeldus.

B osa: ühisrahastamise menetluse põhiomadused ning kapitali kaasamise või vahendite laenamise tingimused (nagu on kohaldatav)

(a)  Ühe ühisrahastamise pakkumuse ajal kaasatav minimaalne kapital või laenatavad minimaalsed vahendid ning projekti omaniku või ühisrahastamise teenuse osutaja poolt ühisrahastamise projekti jaoks korraldatud pakkumuste arv.

(b)  Kaasatava kapitali või laenatavate vahendite eesmärgini jõudmise tähtpäev.

(c)  Teave tagajärgede kohta, mis tekivad juhul, kui tähtpäevaks ei õnnestu kaasata piisavalt kapitali või laenata piisavalt vahendeid.

(d)  Maksimaalne pakutav summa, kui see erineb punktis a märgitud eesmärgiks olevast kapitalist.

(e)  Projekti omaniku poolt ühisrahastamise projekti kaasatud omavahendite summa.

(f)  Ühisrahastamise pakkumusega seotud emitendi kapitali või laenude koosseisu muutus.

C osa: riskitegurid

Ühisrahastamise projekti rahastamisega seotud peamiste riskide tutvustus, märkides valdkonna, projekti, projekti omaniku ja investeerimisvahendi, sealhulgas geograafilised riskid (kui see on asjakohane).

D osa: väärtpaberite pakkumisega seotud teave

(a)  Pakutavate investeerimisvahendite kogusumma ja liik.

(b)  Märkimishind.

(c)  Kui ülemärkimine on lubatud, siis selle jaotamise viis.

(d)  Märkimise ja makse tingimused.

(e)  Investeerimisvahendite hoidmine ja investoritele üleandmine.

(f)  Kui investeeringu on taganud tagatise andja:

i)  kas tagatise andja on juriidiline isik;

ii)  tagatise andja nimi, õiguslik seisund ja kontaktandmed;

iii)  teave tagatise olemuse ja tingimuste kohta.

(g)  Kui see on kohaldatav, siis siduv kohustus osta väärtpaberid tagasi ja tagasiostmise tähtaeg.

(h)  Mittekapitaliväärtpaberite puhul nominaalne intressimäär, intressi tasumise alguskuupäev, intressimaksete tähtpäevad, lunastustähtpäev ja tootlus.

E osa: teave emitendi kohta, kui emitent ei ole projekti omanik ja on seetõttu eriotstarbeline ettevõtja

(a)  Kas projekti omaniku ja investori vahel tegutseb eriotstarbeline ettevõtja.

(b)  Emitendi kontaktandmed.

F osa: investori õigused

(a)  Väärtpaberitega kaasnevad peamised õigused.

(b)  Väärtpaberite suhtes kohaldatavad piirangud.

(c)  Väärtpaberite ülekandmise piirangud.

(d)  Väljumise võimalused.

(e)  Kapitaliväärtpaberite puhul kapitali jaotus ja hääleõigused enne ja pärast pakkumuse tõttu kapitali suurenemist (eeldusel, et väärtpaberid märgitakse).

G osa: laenulepinguga seotud avalikustamine

Kui ühisrahastamise pakkumus hõlmab krediidivahendust, siis tuleb põhiteabedokumendis esitada D, E ja F osas märgitud teabe asemel järgmine teave:

(a)  krediidilepingu olemus ja kestus;

(b)  intressimäärad või investorile makstav muu hüvitis;

(c)  riskimaandamismeetmed, näiteks kas krediit on tagatud;

(d)  põhisumma ja intressi tagasimakse kavandatud amortisatsioon.

H osa: tasud, teave ja õiguskaitse

(a)  Investorilt investeeringuga seoses nõutavad tasud ja sellest talle tekkivad kulud.

(b)  Kas ja kuidas on võimalik hankida tasuta lisateavet ühisrahastamise projekti, projekti omaniku ja emitendi kohta.

(a)(c)  Kuidas ja kellele saab investor esitada kaebuse investeeringu või projekti omaniku või ühisrahastamise teenuse osutaja tegevuse kohta.

(1)

ELT C 367, 28.6.2018, lk 65.

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

  ELT C ..., ..., lk … .

(4)

  ELT C ..., ..., lk … .

(5)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(8)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(9)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(10)

  COM(2017) 340 final, komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta.

(11)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(12)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(13)

  ELT L 297, 7.11.2013, lk 107.

(14)

*   ELT: palun sisestada selle määruse number ja avaldamisviide.

(15)

  Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(16)

  Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx.

(17)

Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(18)

  EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(19)

  Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(20)

  Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

(21)

  Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. Erieesmärgid

(22)

  Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(23)

  Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(24)

  Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

(25)

  Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(26)

  Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(27)

  Tegevuskulud hõlmavad ka tõlkimise ja infotehnoloogia kulusid.

(28)

  Välja arvatud pensioni- ja värbamiskulud, kuid kaasa arvatud töötajatega seotud tegevuskulud (nt lähetuskulud) ja halduskulud (nt andmebaasid, koosolekud, õiguskulud).


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajad ettevõtjatele

Viited

COM(2018)0113 – C8-0103/2018 – 2018/0048(COD)

EP-le esitamise kuupäev

7.3.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

16.4.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

16.4.2018

IMCO

16.4.2018

JURI

16.4.2018

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

ITRE

21.3.2018

IMCO

23.4.2018

JURI

27.3.2018

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Ashley Fox

31.5.2018

 

 

 

Endised raportöörid

Ashley Fox

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.8.2018

9.10.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, David Coburn, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Stefan Gehrold, Roberto Gualtieri, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Caroline Nagtegaal, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Martin Schirdewan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Corbett, Mady Delvaux, Bas Eickhout, Ashley Fox, Eva Joly, Syed Kamall, Thomas Mann, Eva Maydell, Luigi Morgano, Lieve Wierinck, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Tiziana Beghin, John Flack, Aleksander Gabelic, Anna Hedh, Agnes Jongerius, Ricardo Serrão Santos

Esitamise kuupäev

9.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Petr Ježek, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

John Flack, Ashley Fox, Syed Kamall, Bernd Lucke, Kay Swinburne, Roberts Zīle

EFDD

Tiziana Beghin, David Coburn, Marco Valli

PPE

Markus Ferber, Stefan Gehrold, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Eva Maydell, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Tom Vandenkendelaere

S&D

Pervenche Berès, Richard Corbett, Mady Delvaux, Jonás Fernández, Aleksander Gabelic, Roberto Gualtieri, Anna Hedh, Agnes Jongerius, Luigi Morgano, Ricardo Serrão Santos, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

5

GUE/NGL

Marisa Matias, Martin Schirdewan

VERTS/ALE

Bas Eickhout, Eva Joly, Philippe Lamberts

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 23. november 2018Õigusalane teave