Menetlus : 2018/2092(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0365/2018

Esitatud tekstid :

A8-0365/2018

Arutelud :

PV 10/12/2018 - 16
CRE 10/12/2018 - 16

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0497

RAPORT     
PDF 569kWORD 57k
9.11.2018
PE 623.658v02-00 A8-0365/2018

Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis

(2018/2092(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Sergei Stanishev

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis

(2018/2092(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimise protokolli (11997D/PRO/02),

–  võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõiget 2,

–  võttes arvesse 29. septembri 2010. aasta ja 8. juuli 2011. aasta nõukogu otsuse eelnõusid 14142/2010 ja 14142/1/2010 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2011. aasta nõukogu otsuse eelnõud 14302/3/2011 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise raamistiku kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõud Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias(1),

–  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. ja 10. juuni 2011. aasta, 22. ja 23. septembri 2011. aasta, 25. ja 26. oktoobri 2012. aasta, 7. ja 9. märtsi 2013. aasta ning 5. ja 6. detsembri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 13. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Schengeni alaga(2),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2015. aasta Schengeni ala toimimist käsitlevat kaheksandat poolaastaaruannet (COM(2015)0675),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsust (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias(4),

–   võttes arvesse 18. aprilli 2018. aasta nõukogu otsuse eelnõud, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (15820/1/2017),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0365/2018),

A.  arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastu Euroopa Liiduga ühinemisel 2007. aastal; arvestades, et Bulgaaria teatas 2008. aastal valmisolekust Schengeni ala liikmesriikide ekspertidest koosneva Schengeni hindamise töörühma (SCH-EVAL) läbiviidava hindamise alustamiseks; arvestades, et Rumeenia teatas 2007. ja 2008. aastal valmisolekust alustada SCH-EVALi teostatavaid hindamisi;

B.  arvestades, et SCH-EVALi ekspertide tasandil ja nõukogu 9. ja 10. juuni 2011. aasta järeldustes kinnitati Schengeni hindamisprotsessi lõpuleviimist Bulgaarias ja Rumeenias ning nende kahe riigi valmisolekut Schengeni acquis’ kõigi sätete rakendamiseks; arvestades, et nõukogu kinnitas oma 8. juuli 2011. aasta otsuse eelnõus, et Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud kõikides valdkondades, nimelt andmekaitse, õhupiiride, maismaapiiride, politseikoostöö, Schengeni infosüsteemi, merepiiride ja viisade vallas; arvestades, et lisaks Euroopa Liidu välispiiride haldamise probleemile tähendas Schengeni hindamisprotsess seda, et mõlemad riigid restruktureerivad põhjalikult oma piirivalvesüsteemid ja investeerivad õiguskaitsealase võimekuse suurendamisse; arvestades, et 2005. aasta ühinemisakti kohaselt on Schengeni hindamisprotsessi edukas läbiviimine ainuke eeltingimus Schengeni acquis’ täiemahuliseks kohaldamiseks, sealhulgas kontrolli kaotamiseks sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia valmisolekut Schengeni acquis’ täiemahuliseks kohaldamiseks on korduvalt tunnustanud nii nõukogus esindatud riigipead ja valitsusjuhid kui ka komisjon ja Euroopa Parlament, viimati 27. septembri 2017. aasta komisjoni teatises ja Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioonis;

C.  arvestades, et oma 29. septembri 2010. aasta otsuse eelnõus tegi nõukogu ettepaneku Bulgaarias ja Rumeenias täielikult kohaldada Schengeni acquis’d ning kaotada kontroll sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; arvestades, et oma 8. juuni 2011. aasta seadusandlikus resolutsioonis kiitis Euroopa Parlament selle otsuse heaks ja palus nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõud oluliselt muuta;

D.  arvestades, et 2011. aasta septembris tutvustas nõukogu eesistujariik ettepanekut kohaldada Bulgaarias ja Rumeenias osaliselt Schengeni acquis’ sätteid, nimelt kaotada kontroll nende riikide sisepiiridel üksnes merel ja õhuruumis ning näha ette hilisem eraldi otsus maismaapiiride kohta;

E.  arvestades, et justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldustes kinnitatakse korduvalt nõukogu kohustust võtta tulevikus mis tahes otsused, mis käsitlevad Bulgaaria ja Rumeenia liidusisestel piiridel kontrolli kaotamist, vastu kaheetapilist lähenemisviisi kasutades; arvestades, et nimetatud otsuse vastuvõtmist justiits- ja siseküsimuste nõukogus on korduvalt edasi lükatud;

F.  arvestades, et nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsusega anti Bulgaariale ja Rumeeniale passiivne juurdepääs viisainfosüsteemile; arvestades, et nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsuse eelnõus tehti ettepanek Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete täielikuks kohaldamiseks mõlemas liikmesriigis;

G.  arvestades, et ei 2005. aasta ühinemisaktis ega Schengeni hindamismehhanismis ei tehta ettepanekut kaotada kontroll sisepiiridel maal, merel ja õhuruumis eri aegadel; arvestades, et kõik varasemad Schengeni ala laienemised kinnitati üheainsa õigusaktiga;

H.  arvestades, et Schengeni ala kehtiv korraldus on ainulaadne ja üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi, mis võimaldab isikute vaba liikumist üle Schengeni ala sisepiiride; arvestades, et see on saanud võimalikuks tänu sellistele eri kompensatsioonimeetmetele nagu Schengeni infosüsteemi rajamine teabevahetuse parandamiseks ja hindamismehhanismi loomine, et kontrollida Schengeni acquis’ rakendamist liikmesriikides ja suurendada vastastikust usaldust Schengeni ala toimimise suhtes;

I.  arvestades, et Schengeni alal liidu sisepiiridel piirikontrolli säilitamine või taaskehtestamine mõjutab oluliselt Euroopa kodanike ja kõigi nende elu, kes saavad kasu ELi-sisese vaba liikumise põhimõttest, ja õõnestab tõsiselt nende usaldust Euroopa institutsioonide ja integratsiooni vastu; arvestades, et see toob kaasa otsesed tegevus- ja investeerimiskulud piiriüleste töötajate, turistide, maanteeveofirmade ja avaliku sektori haldusasutuste jaoks, mis avaldaks halvavat mõju liikmesriikide majandusele ja ELi siseturu toimimisele; arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia suhtes sisepiiridel toimuva kontrolli säilitamine kahjustab mõlema liikmesriigi eksporti ja importi ning vedusid mõningatesse Euroopa lõunaosa suurimatesse tsiviil- ja kaubasadamatesse ja neist sadamatest välja ning see tähendab kasumite kaotamist ja kulude kasvu; arvestades, et piirikontrolli taaskehtestamisega seotud kulud Euroopa Liidu jaoks on hinnanguliselt 0,05–20 miljardit eurot ühekordsete kuludena ja 2 miljardit eurot iga-aastaste tegevuskuludena(6);

J.  arvestades, et Schengeni alas liidu sisepiiridel piirikontrolli säilitamist või taaskehtestamine näib ajendavat pigem ettekujutus ohust avalikule korrale ja sisejulgeolekule kui kindlad tõendid reaalse tõsise ohu esinemisest; arvestades, et varem ühinenud liikmesriikides Schengeni acquis’ täieliku rakendamise tulemusena toimunud kontrolli kaotamine sisepiiridel ei ole toonud kaasa kuritegevuse kasvu; arvestades, et Schengeni ala laienemisega 2007. aastal seondub varavastaste kuritegude määra vähenemine nii Schengeni alaga äsja ühinenud liikmesriikides kui ka Schengeni alaga varem ühinenud liikmesriikides ning see ei ole vähendanud ELi kodanike turvatunnet(7);

1.  tuletab meelde, et kõik vajalikud tingimused Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks olid Bulgaarias ja Rumeenias täidetud juba 2011. aastal;

2.  avaldab kahetsust selle üle, et nõukogu ei ole seitsme aasta jooksul võtnud vastu otsust Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias, vaatamata komisjoni ja Euroopa Parlamendi korduvatele selleteemalistele pöördumistele;

3.  on seisukohal, et ettepanek jagada sisepiiridel kontrolli kaotamine kaheks õigusaktiks, eesmärgiga kehtestada maismaa-, mere- ja õhupiiridel kontrolli kaotamiseks erinevad tähtajad, on märkimisväärselt erinev 29. septembri 2010. aasta nõukogu otsuse eelnõust, mille Euroopa Parlament heaks kiitis;

4.  tuletab meelde, et nõukogu võib teha otsuse Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias alles pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga – see kohustus tuleneb 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikest 2; kordab oma palvet, et nõukogu teavitaks Euroopa Parlamenti, kui ta kavatseb parlamendi poolt tema 8. juuni 2011. aasta seadusandlikus resolutsioonis heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

5.  väljendab muret seoses asjaoluga, et kaheetapilise lähenemisviisi kasutuselevõtt võib negatiivselt mõjutada Schengeni ala edasist laienemist; rõhutab, et kui nõukogus üksmeelt ei saavutata, seab see kahtluse alla ELi aluslepingute sätete ühetaolise kohaldamise ja ELi usaldatavuse ning see õõnestab jätkuvalt üldsuse toetust ELi ühistele poliitikavaldkondadele, kuna annab tunnistust liikmesriikide ja nende kodanike ebavõrdsest kohtlemisest ja tekitab liidus kunstlikke eraldusjooni; väljendab muret, et selline tegevus soodustab kogu Euroopas populismi ja natsionalismi tõusu, mis ohustab tõsiselt ELi toimimist;

6.  toonitab asjaolu, et inimeste vaba liikumine üle liidu sisepiiride tänu Schengeni acquis’ lisamisele ELi õigusraamistikku on üks ELi peamisi saavutusi; rõhutab, et muude poliitikavaldkondade, näiteks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi puudused ei tohiks Schengeni ala toimimist ega laienemist negatiivselt mõjutada;

7.  väljendab heameelt nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsuse vastuvõtmise üle, millega anti Bulgaariale ja Rumeeniale passiivne juurdepääs viisainfosüsteemile, ja nõukogu ettepaneku üle Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete täielikuks kohaldamiseks mõlemas liikmesriigis; väljendab kahetsust asjaolu üle, et nende otsuste vastuvõtmine ei järgnenud vahetult 2011. aastal toimunud Schengeni hindamisprotsessi edukale lõpuleviimisele, vaid see algatati ajutise meetmena, et täita eeltingimused riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks, mis eeldatavasti võetakse kasutusele 2020. aastaks; on seisukohal, et kõnealused õigusaktid on samm edasi selle poole, et kaotada teabelüngad Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate ja osaliselt kohaldavate liikmesriikide vahel; nõuab tungivalt, et nende õigusaktide vastuvõtmine ei tohiks kontrolli kaotamist sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis veelgi edasi lükata; märgib, et nende otsuste vastuvõtmisega hakkavad Bulgaaria ja Rumeenia jagama kõiki täieõigusliku Schengeni ala liikmesusega kaasnevaid ülesandeid ja kohustusi, kuid mitte kõiki hüvesid;

8.  rõhutab, et Schengeni acquis ei olnud kavandatud hõlmama erineva õigusliku seisundiga liikmesriike; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu pikaajaline tegevusetus on tekitanud vajaduse eristada teabe- ja piirihaldussüsteemidega seotud ELi õigusaktides selgelt neid liikmesriike, kes kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult, nendest, kes teevad seda osaliselt; väljendab muret selle üle, et sellega kodifitseeritakse õiguslikult vaba liikumist võimaldava Schengeni ala ja seda mittevõimaldava Schengeni ala tegelik samaaegne olemasolu, mis võib tekitada lünki teabevahetuses ja seadusandluses ning isoleerida teineteisest õigus- ja siseasjade valdkonnad;

9.  rõhutab, et seoses Schengeni acquis’ täieliku kohaldamisega ei tohiks kasutusele võtta ühtegi lisakriteeriumi ega seost teiste liidu mehhanismide ja poliitikameetmetega, mis ei ole hõlmatud 2005. aasta ühinemisaktis sätestatud eeltingimustega; see hõlmab ka koostöö- ja kontrollimehhanismi, piiramata nimetatud mehhanismi kohaldamist; kutsub liikmesriike üles tegema Schengeni ala laiendamise otsust üksnes selle põhjal, kas kandidaat täidab pärast Schengeni hindamisprotsessi lõpuleviimist Schengeni acquis’ kohaldamiseks nõutavaid tingimusi;

10.  nõuab tungivalt, et nõukogu esitaks oma 29. septembri 2010. aasta otsuse eelnõu põhjal võimalikult kiiresti uue otsuse eelnõu Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning võtaks viivitamatult ühe õigusaktina vastu otsuse kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis;

11.  kutsub nõukogu üles kasutama sama lähenemisviisi Horvaatia puhul ja kinnitama tema täielikku ühinemist Schengeni alaga kohe, kui Horvaatia on viinud edukalt lõpule Schengeni hindamismenetluse ning vajalikud kriteeriumid on täidetud;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT C 380E, 11.12.2012, lk 160.

(2)

ELT C 94E, 3.4.2013, lk 13.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0228.

(4)

ELT L 269, 19.10.2017, lk 39.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0253.

(6)

van Ballegooij, W. „The Cost of Non-Schengen: Civil Liberties, Justice and Home Affairs aspects“. (Schengeni mõõtme puudumisest tulenevad kulud. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade aspektid.) Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude aruanne. Euroopa lisaväärtuse üksus, 2016, lk 32.

(7)

Samas, lk 28 ja 31.


SELETUSKIRI

I. TAUST

Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastavalt oma 2005. aasta Euroopa Liiduga ühinemise akti artikli 4 lõikele 2 vastu 2007. aastal. Mõningaid sätteid, sealhulgas sisepiiridel kontrolli kaotamine, tuli kohaldada nõukogu sellekohase otsuse alusel pärast tõendamist, et riigid on vajalikud tingimused täitnud. Nõukogu otsustas 9. juunil 2011 kooskõlas Schengeni kehtiva hindamiskorraga, et Bulgaarias ja Rumeenias on Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikud tingimused kõikides õhupiiride, maismaapiiride, politseikoostöö, andmekaitse, Schengeni infosüsteemi, merepiiride ja viisadega seotud valdkondades täidetud. Siiski oodatakse kontrolli kaotamisega sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis seotud sätete rakendamisel jätkuvalt nõukogu lõpliku otsuse järele, milles kõik praegused Schengeni lepinguga ühinenud liikmesriigid peavad andma oma ühehäälse nõusoleku.

Käesoleva raporti koostamise ajal kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni acquis’d vaid osaliselt, mistõttu nende kahe liikmesriigi piiridel teostatakse siiani kontrolle. Alates 2011. aastast on nõukogu mitmel korral kinnitanud oma kohustust teha kõik edaspidised otsused nn kaheetapilise lähenemisviisi alusel – esmalt kontrolli kaotamine vaid riigi mere- ja õhupiiridel, millele järgneb täpsustamata kuupäeval kontrolli kaotamine riigi maismaapiiridel, mida reguleeritakse eraldiseisva õigusaktiga.

Antud raporti eesmärk on kinnitada Euroopa Parlamendi seisukohta, et nõukogu peab edasise viivituseta võtma vastu otsuse Bulgaaria ja Rumeenia saamise kohta Schengeni ala täieõiguslikeks liikmeteks. Raportöör usub, et Euroopa Parlament peab kindlalt kinni hoidma põhimõttest, et Schengeni hindamisprotsessi eduka lõpuleviimise järel ühineva riigi kõigis valdkondades peaks nõukogu pärast parlamendiga konsulteerimist võtma viivitamata vastu otsuse üheainsa õigusaktiga kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis.

II. AJAKAVA

Oma valmisoleku deklaratsioonide väljastamise järel 2007. ja 2008. aastal läbisid Bulgaaria ja Rumeenia üksikasjaliku ja põhjaliku Schengeni hindamise eesmärgiga selgitada välja nende valmidus kõigi Schengeni acquis’ osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maismaa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisad) kohaldamiseks. Nõukogu avaldas 29. septembril 2010 otsuse eelnõu Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks, sealhulgas kontrolli kaotamiseks kõnealuste riikide sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis, milleks on tarvilik täiel määral vastata vajalikele tingimustele. Euroopa Parlamendi arvamuse ja heakskiitmise järel 8. juunil 2011. aastal (osana nõuandemenetlusest) kinnitas justiits- ja siseküsimuste nõukogu oma 9. ja 10. juuni 2011. aasta järeldustes, et Bulgaarias ja Rumeenias ellu viidud Schengeni hindamisprotsess on edukalt kõigis Schengeni acquis’ valdkondades lõpule viidud. Nõukogu ei võtnud aga siiski Euroopa Parlamendiga konsulteerimise tulemusena koostatud õigusliku teksti alusel otsust vastu ja lükkas selle kuni 2011. septembrini edasi.

Kuna nõukogus üksmeelt ei saavutatud, esitas tolleaegne eesistujariik Poola 2011. aasta septembris kompromissettepaneku nn kaheetapilise lähenemisviisi kasutuselevõtuks. See ettepanek esitati nõukogu otsuse eelnõuna Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komiteele (COREPER). Kuigi nõukogu otsuse eelnõu kaldus märkimisväärselt Euroopa Parlamendi heakskiidetud tekstist kõrvale, ei konsulteerinud komisjon parlamendiga uuesti, nagu on nõutud selle 8. juuni 2011. aasta seadusandlikus resolutsioonis.

Nn kaheetapilist lähenemisviisi käsitlev ettepanek Bulgaaria ja Rumeenia sisepiiridel kontrolli kaotamise kohta tuli vahepealsel perioodil mitu korda justiits- ja siseküsimuste nõukogus arutlusele ning sellele osutasid ka ELi liikmesriikide (Schengeni) juhid oma avalikes teadaannetes.

III. KAHE LIIKMESRIIGI POOLT SCHENGENI ACQUIS’ OSALISE KOHALDAMISE MÕJU

Raportöör usub, et Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga täieliku ühinemise pideval edasilükkamisel on otsesed negatiivsed tagajärjed nii neile kahele liikmesriigile kui ka kogu liidule tervikuna.

Vaba liikumine on ELi aluspõhimõte ning võimalus liidus liikuda, kohtamata sisepiiridel piirikontrolle, kuulub selle kõige edukamate ja konkreetsemate saavutuste hulka. See on tugevdanud kodanike ühisesse jagatud vabaduse, rahu ja heaolu üksusesse kuulumise tunnet. Seevastu suurendab selle saavutuse kõigile Euroopa kodanikele laiendamata jätmine skeptilist suhtumist ELi, õhutab üles ebaõiglustunnet ning õõnestab ELi populaarsust, vähendades lõppkokkuvõttes üldsuse toetust ühistele Euroopa tegevustele.

Schengeni alal kehtestatud vaba liikumine on osalevatele liikmesriikidele toonud kaasa ka olulist majanduslikku kasu, lihtsustades piiriülese kaubanduse integratsiooni. Uuringus „The Cost of Non-Schengen: Civil Liberties, Justice and Home Affairs aspects“ (Schengenist loobumise hind: kodanikuvabadusi, justiits- ja siseküsimusi puudutavad asjaolud), mille tellis kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, tehakse otsustavaid järeldusi liikmesriikidevahelise piiriületuse kontrolli negatiivse majandusmõju kohta. Schengeni alal piirikontrolli taaskehtestamisega seotud kulud jäävad hinnanguliselt ühekordsete kuludena arvestatult 0,05 miljardi ja 20 miljardi euro vahele ning aastaste tegevuskuludena arvestatult kahe miljardi ja nelja miljardi euro vahele. Kuigi Bulgaariale ja Rumeeniale osutuva täpse majandusmõju määramine on mitmel viisil takistatud, usub raportöör, et olemasolevad andmed viitavad sellele, et nõukogus tekkinud jätkuv ummikseis põhjustab neile kahele riigile märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset kahju.

Avalikes aruteludes seostatakse Schengeni ala laienemist sageli muude liidu poliitikavaldkondadega, nagu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine või jätkuvad püüdlused tõhusa julgeolekuliidu saavutamiseks. Raportöör usub kindlalt, et puudused teistes liidu poliitikavaldkondades ei tohiks kodanike vaba liikumist kahjustada ja samuti ei tohiks see teistele poliitikavaldkondadele allutatud olla. Liidu julgeoleku tagamiseks on vaja ühiseid ja mitte killustatud meetmeid, hoides samal ajal õiget tasakaalu vabaduste ja julgeoleku vahel. Seetõttu tuleb teha jõupingutusi kooskõlastatud, jõulise ja kaasava õigusraamistiku ülesehitamiseks, kus kõik liikmesriigid toimivad võrdsetel alustel.

Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise pidev edasilükkamine on samm vastupidises suunas. Sellega tekib vajadus eristada ELi õigusaktides liikmesriike, kes kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult, nendest liikmesriikidest, kes teevad seda osaliselt, ning samuti tarvidus võtta erimeetmeid ebavõrdsuste vältimiseks ja võimalike puuduste ennetamiseks. Bulgaaria ja Rumeenia osalist ühinemist käsitlev ettepanek on veel üks samm vaba liikumist võimaldava Schengeni ala ja seda mittevõimaldava (või osaliselt võimaldava) Schengeni ala tegeliku samaaegse kooseksisteerimise õigusliku kodifitseerimise suunas.

Viimase sammuna anti Bulgaariale ja Rumeeniale mõlemale 2017. aastal enne nende riikide sisepiiridel kontrolli kaotamist passiivne juurdepääs viisainfosüsteemile. Käesoleva raporti koostamise ajal käib menetlus võimaldamaks Schengeni infosüsteemiga (SIS) seotud Schengeni acquis’ sätete täielikku jõustamist. Kõnealuste õigusaktide rakendamiseks vajalikud kriteeriumid täideti juba 2011. aastal. Need nõukogu ettepanekud lükati aga edasi ja seda mitte ELi nimel võetud kohustuste tõttu, vaid pigem osana käimasolevatest ettevalmistustest riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks kogu ELis, mis peaks eeldatavasti kasutusele võetama 2020. aastaks. Raportöör usub, et nende otsuste vastuvõtmise järel hakkavad Bulgaaria ja Rumeenia jagama kõiki täieõigusliku Schengeni ala liikmete ülesandeid ja kohustusi, aidates seega kaasa kõigi Schengeni liikmesriikide julgeoleku tagamisele, kuid liidu kodanikel ei ole siiski vaba liikumise õigust neisse riikidesse ja neist riikidest.

IV. RAPORTÖÖRI JÄRELDUSED

Raportöör on veendunud, et nn kaheetapilist lähenemisviisi käsitleval ettepanekul Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta ei puudu üksnes igasugune õiguslikult kindel põhjendus, vaid see toob lisaks kaasa mitmeid ohte, nagu uute tingimuste kehtestamine eesmärgiga maismaa sisepiiridel kontrolli kaotamist jätkuvalt edasi lükata, märkimisväärse majandusliku koormuse pikendamine neile kahele liikmesriigile, mis tuleneb maismaapiiridel kontrolli säilitamisest, ning hea aluse loomine võimalikele teabelünkadele ja õigusaktide puudustele Schengeni liikmesriikide ja Schengeni lepinguga mitte liitunud riikide vahel tulevikus.

Nõukogu otsuse jagamine kaheks õigusaktiks (üks, mis käsitleb õhu- ja merepiiridel kontrolli kaotamist, ja teine maismaapiiride kohta) kodifitseeriks samuti praegu Schengeni alal kehtivat topeltstandardit, mille kohaselt lasuvad Bulgaarial ja Rumeenial kõik täieõiguslike Schengeni ala liikmete ülesanded ja kohustused, kuid neil ei ole vaba liikumise õigust.

Raportöör on seetõttu arvamusel, et Euroopa Parlament peaks kindlalt toetama Schengeni ala eelmiste laienemiste jooksul loodud mudelit, kui Schengeni acquis’ sätete täielik kohaldamine, sealhulgas riikide õhu-, mere- ja maismaapiiridel kontrolli kaotamine, on vajalike kriteeriumide täitmise järgselt ellu viidud üheainsa õigusaktiga. Mis tahes muu otsus looks pretsedendi, mis viib kahjulike poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedeni mitte üksnes Bulgaarias ja Rumeenias, vaid ka kogu liidus tervikuna, mõjutades negatiivselt ka teisi tulevasi Schengeni ala laienemisi.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Heinz K. Becker, Monika Beňová, Michał Boni, Daniel Dalton, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Kinga Gál, Ana Gomes, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, Ivari Padar, Judith Sargentini, Giancarlo Scottà, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carlos Coelho, Pál Csáky, Maria Grapini, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jeroen Lenaers, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Morten Helveg Petersen, Barbara Spinelli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Petras Auštrevičius, Enrique Calvet Chambon, Rupert Matthews, Martina Michels


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

36

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Enrique Calvet Chambon, Sophia in 't Veld, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Morten Helveg Petersen

ECR

Rupert Matthews, Helga Stevens

EFDD

Laura Ferrara

GUE/NGL

Cornelia Ernst, Martina Michels, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

PPE

Heinz K. Becker, Michał Boni, Carlos Coelho, Pál Csáky, Frank Engel, Kinga Gál, Barbara Kudrycka, Roberta Metsola, Csaba Sógor, Traian Ungureanu

S&D

Monika Beňová, Ana Gomes, Maria Grapini, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Ivari Padar, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Eva Joly, Judith Sargentini

4

ECR

Kristina Winberg

ENF

Giancarlo Scottà, Auke Zijlstra

PPE

Jeroen Lenaers

1

0

ECR

Daniel Dalton

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 28. november 2018Õigusalane teave