Menetlus : 2018/0091M(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0367/2018

Esitatud tekstid :

A8-0367/2018

Arutelud :

PV 11/12/2018 - 14
CRE 11/12/2018 - 14

Hääletused :

PV 12/12/2018 - 12.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0505

RAPORT     
PDF 459kWORD 59k
9.11.2018
PE 627.606v02-00 A8-0367/2018

muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta

(07964/2018 – C8‑0382/2018 – 2018/0091M(NLE))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Pedro Silva Pereira

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIK RESOLUTSIOON
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIK RESOLUTSIOON

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta

(07964/2018 – C8‑0382/2018 – 2018/0091M(NLE))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07964/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist majanduspartnerluslepingut (07965/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule, artikli 2018 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8‑0382/2018),

–  võttes arvesse 17. juulil 2018 toimunud ELi ja Jaapani tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse 17. juulil 2018 alla kirjutatud ELi ja Jaapani strateegilise partnerluse lepingut,

–  võttes arvesse Jaapaniga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle peetavate läbirääkimiste juhiseid, mille nõukogu väljastas 29. novembril 2012 ja avaldas 14. septembril 2017,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni ELi kaubandusläbirääkimiste kohta Jaapaniga(1),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste kohta(2) ning 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni digitaalkaubanduse strateegia väljatöötamise kohta(3),

–  võttes arvesse aprillis 2016 ELi ja Jaapani vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu lõpparuannet ning komisjoni kaubanduse peadirektoraadi poolt juunis 2018 avaldatud ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu majandusliku mõju analüüsi,

–  võttes arvesse 10. mail 2018 toimunud ELi ja Jaapani 38. parlamentidevahelise kohtumise ühisavaldust,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel vastu võetud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta oktoobri teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. veebruari 2018. aasta mitteametlikku dokumenti, milles käsitletakse ELi vabakaubanduslepingutes kaubandus- ja kestliku arengu peatüki rakendamise ja täitmise tagamise parandamist ning kirjeldatakse edasisi tegutsemisvõimalusi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust kodanikuühiskonna rolli kohta ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingus ning 14. veebruari 2018. aasta arvamust kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohta ELi vabakaubanduslepingutes,

–  võttes arvesse komisjoni 15 punktist koosnevat kava, mille eesmärk on muuta ELi kaubanduse ja kestliku arengu peatükid tõhusamaks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11, mida komisjon taotles 10. juulil 2015,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 26 üldhuviteenuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2 ja 21,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 168–191, eriti artikli 191 lõiget 2,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 207 ja artiklit 218, eriti selle lõiget 10,

–  võttes arvesse oma ... seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8–0330/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidul ja Jaapanil on ühised põhiväärtused, nagu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamine, ning mõlemad pühenduvad kindlat kestlikule arengule ja eeskirjadel põhinevale Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) süsteemile;

B.  arvestades, et ELi ja Jaapani majanduspartnerluslepingul on strateegiline mõõde ja see on kõige tähtsam kahepoolne kaubandusleping, mille liit on kunagi sõlminud, kuna sellega on hõlmatud peaaegu kolmandik maailma SKPst, st peaaegu 40 % maailmakaubandusest ja rohkem kui 600 miljonit inimest;

C.  arvestades, et Jaapan on maailmas suuruselt kolmas tarbijaturg, kuid liidu jaoks on see kõigest kuues eksporditurg, mis näitab kahepoolse kaubanduse kasutamata potentsiaali;

D.  arvestades, et mitu eeluuringut ja analüüsi ELi ja Jaapani majanduspartnerluslepingu mõju kohta näitavad, et leping võib avaldada positiivset mõju nii liidu kui ka Jaapani SKP kasvule, sissetulekutele, kaubandusele, tootlikkusele ja tööhõivele, järgides samal ajal aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu eesmärki; arvestades, et leping võib tuua kasu ka tarbijatele, alandades hindu ja suurendades tarbijate valikuvõimalusi seoses kaupade ja teenustega; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peaksid parandama olemasolevaid vahendeid, et aidata töötajatel ja ettevõtetel kohaneda uute võimalustega ning globaliseerumise ja kaubanduslepingute võimaliku negatiivse mõjuga; arvestades, et lepingu edu hindamisel tuleks lähtuda ka selle panusest kestliku arengu eesmärkide saavutamisse 2030. aastaks;

E.  arvestades, et parlament on neid läbirääkimisi algusest peale jälginud ning on muu hulgas kutsunud läbirääkijaid üles täitma kodanike, kodanikuühiskonna ja ettevõtjate huve ning tagama läbipaistvuse, mis on kaasa toonud parema juurdepääsu dokumentidele, korrapärase aruandluse läbirääkimiste kohta ja parema teabevahetuse; arvestades, et tulevikus võiks kaubandusleppega seotud menetlust veelgi parandada, eelkõige ELi ettepanekute jagamise ja selle tagamise kaudu, et nõukogu avaldab läbirääkimissuunised süstemaatiliselt enne läbirääkimisi;

F.  arvestades, et lepinguga avanevate kaubanduseelistuste ja võimaluste kättesaadavus ning nende täielik kasutamine on väga oluline;

1.  on seisukohal, et see leping on olulise kahepoolse ja ülemaailmse strateegilise tähtsusega ning kujutab endast õigeaegset signaali avatud, õiglaste, väärtustel ja eeskirjadel põhineva kaubanduse toetamiseks, edendades samal ajal kõrgeid standardeid keskkonna, toiduohutuse, tarbijakaitse ja töötajate õiguste valdkonnas ajal, mil rahvusvahelist korda ohustavad tõsised probleemid seoses protektsionismiga; hoiatab, et sellist protektsionismi ei saa lubada ja et kaubanduspoliitika praegune olukord ei ole enam vastuvõetav;

2.  kiidab heaks majanduspartnerluslepingu ambitsioonikuse ja kõikehõlmavuse, millega saavutatakse prioriteedid, mis on sätestatud parlamendi 25. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis ELi kaubandusläbirääkimiste kohta Jaapaniga;

3.  märgib eelkõige, et majanduspartnerluslepinguga on kokku lepitud tariifide liberaliseerimise kõrge tase, mille täieliku rakendamise korral on 99 % ELi tariifiridadest ja 97 % Jaapani tariifiridadest liberaliseeritud, sh tööstustoodete jaoks sektorites, kus EL on väga konkurentsivõimeline, ning koos sellega rakendatakse meetmeid kõige tundlikumate toodete kaitsmiseks tollimaksuvabade kvootide, vähendatud maksumäärade või üleminekuperioodide kaudu; rõhutab, et majanduspartnerlusleping sisaldab pettusevastast klauslit, mis võimaldab ELil tühistada pettuse või tollialasest koostööst keeldumise korral kaubandussoodustused, tagades samal ajal, et seaduslikele kauplejatele ei teki negatiivset mõju;

4.  juhib tähelepanu sellele, et ELi tollitariif autodele kaotatakse järk-järgult seitsme aasta jooksul; palub komisjonil jälgida selle perioodi jooksul suundumusi autokaubanduse voogudes, et prognoosida mis tahes destabiliseerumist Euroopa turul ja sellisel juhul olukorrale reageerida; rõhutab siiski, et märkimisväärne osa ELis müüdavatest Jaapani sõidukimarkidest on toodetud ELis;

5.  rõhutab, et Jaapan on tegelenud mittevajalike mittetariifsete meetmete probleemiga mitmesugustes sektorites, nagu sõidukid, toidu lisaained, sanitaar- ja fütosanitaareeskirjad, toiduainete märgistamine ja kosmeetika, ning vähendanud seeläbi nõuete täitmisega seotud kulusid ja loonud prognoositavama õigusraamistiku; tuletab meelde, et piisava tervise, ohutuse või tarbijakaitse huvides on riigil õigus kehtestada riiklikke standardeid kõrgemal tasemel kui rahvusvahelised standardid; võtab lisaks teadmiseks, et Jaapan on kohustunud viima oma autotööstuse standardid vastavusse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) rahvusvaheliste standarditega, mida kasutavad ka ELi autotootjad;

6.  väljendab heameelt eriti asjaolu üle, et Jaapan tagab ELi tarnijatele mittediskrimineeriva juurdepääsu 54 peamise linna hanketurgudele, ning võib veelgi suurendada hõlmatud linnade arvu, kõrvaldada tegevusohutuse klausli, mis on praktikas takistanud ELi raudteetarnijatel pääseda ligi Jaapani turule ning suurendada läbipaistvust riigihankelepingute sõlmimisel; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult selle punkti rakendamist, et tagada avatuse ja võrdse juurdepääsu valdkonnas võetud kohustuste täitmine; rõhutab, et riigihankelepingute sõlmimisel tuleks arvesse võtta ka sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kriteeriume; rõhutab, et nii ELi kui ka Jaapani riigihanked peavad jätkuvalt teenima kodanike parimaid huve;

7.  on seisukohal, et Jaapan on ELi põllumajandustootjate ja toidutootjate jaoks väga väärtuslik eksporditurg, ning märgib, et ligikaudu 85 % põllumajanduslikke toiduaineid lubatakse tulevikus Jaapanisse tollimaksuvabalt; juhib tähelepanu asjaolule, et ka töödeldud põllumajandussaaduste juurdepääs Jaapani turule muutub pärast üleminekuperioodi tollimaksuvabaks; väljendab heameelt asjaolu üle, et leping pakub olulisi ekspordivõimalusi ELi põllumajanduslike toiduainete jaoks, nagu vein, veiseliha, sealiha ja juust, ning et sellega kaitstakse 205 Euroopa geograafilist tähist koos võimalusega lisada täiendavaid geograafilisi tähiseid, mis on eelmiste kaubanduslepingutega võrreldes veel üks edusamm ning on eriti oluline toiduainesektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks; nõuab pärast kolme aasta möödumist läbirääkimiste jätkamist, et hinnata võimalusi kaitstud geograafiliste tähiste nimekirja laiendamiseks, ja ootab, et mõlemad pooled pööraksid erilist tähelepanu kestlikule põllumajandusele, sealhulgas väiketootmisele ja maaelu arengule;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et leping edendab tarbijatele ohutu ja kvaliteetse toidu ja toodete pakkumise parimaid tavasid; rõhutab, et ükski lepingu säte ei takista Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibi kohaldamist ELis; väljendab heameelt, et lepingusse on lisatud selge viide ettevaatuspõhimõttele; rõhutab, et leping ei tohi mingil juhul seada ohtu toidu märgistamist, mis on täpne, arusaadav ja vastab ELi nõuetele; kutsub mõlemat partnerit üles tõhustama lepingu rakendamisel tarbijakaitset, tarbijate heaolu ja toiduohutust ning kutsub komisjoni üles lisama kõikidesse tulevastesse ELi kaubanduslepingutesse konkreetsed ja tugevad sätted tarbijakaitse kohta;

9.  rõhutab, et mõlemad osapooled on võtnud kohustuse tagada keskkonnakaitse ja töökaitse kõrge taseme ning et neid kõrgeid standardeid ei tohiks pidada kaubandustõketeks, märkides samas, et lepingus täpsustatakse ka, et töö- ja keskkonnastandardeid ei tohi kaubanduse ja investeeringute ligimeelitamiseks leevendada ega vähendada; tuletab meelde ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärki 5; väljendab heameelt asjaolu üle, et nii Jaapan kui ka EL on ühinenud Buenos Aireses vastu võetud kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise deklaratsiooniga, ning kutsub mõlemaid pooli üles tugevdama seoses kõnealuse kokkuleppega soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse alaseid kohustusi, sealhulgas seoses õigusega võrdsele töötasule; eeldab ELi ja Jaapani puhul näha kõikides tegevustes, sh kõnealuse lepingu rakendamises, pühendumust kestliku arengu eesmärkide täitmisele; palub komisjonil teostada lepingu rakendamise jätkusuutlikkust käsitleva mõju järelhindamine;

10.  peab tervitatavaks lubadust rakendada Pariisi kokkulepet kliimamuutustega võitlemiseks ja teisi mitmepoolseid lepinguid, sealhulgas jätkusuutlik metsade (sh ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemine) ja kalanduse (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemine) majandamine; rõhutab, et ELi õigusakte ja standardeid kohaldatakse jätkuvalt ELi turule imporditud toodete suhtes ning et eelkõige ELi puidumäärusega (määrus (EL) nr 995/2010) keelatakse ebaseadusliku puidu ELi turule laskmine ja luuakse kohustusliku hoolsuskohustuse süsteemi; kutsub mõlemaid osapooli üles tegema kestliku arengu peatüki raames tihedat koostööd, et vahetada parimaid tavasid ja tugevdada õigusaktide jõustamist nendes küsimustes, sealhulgas kõige tõhusamate ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemise meetmete kohta, ning pöörates erilist tähelepanu sellele, et vältida ebaseaduslikult raiutud puidu eksporti EList Jaapanisse;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et leping sisaldab selget lubadust ratifitseerida ILO põhikonventsioonid; rõhutab, et Jaapan ei ole veel ratifitseerinud kahte ILO põhikonventsiooni (diskrimineerimise kohta ja sunniviisilise töö kaotamise kohta), ning ootab Jaapanilt mõistliku aja jooksul konkreetseid edusamme nende konventsioonide ratifitseerimisel ja tõhusal rakendamisel kooskõlas majanduspartnerluslepingu sätetega;

12.  tervitab asjaolu, et Jaapan on loonud ministeeriumidevahelise raamistiku, et tegeleda kestliku arengu alaste kohustuste täitmisega, sealhulgas ILO põhikonventsioonide ratifitseerimisega, ning et lepingus sätestatud kaubanduse ja kestliku arengu komiteele tehakse ülesandeks suhelda kodanikuühiskonnaga kestliku arengu peatüki rakendamise teemal;

13.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus on ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut käsitleva arvamuse 2/15 punktis 161 märkinud, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidel on otsene ja vahetu mõju kaubandusele ning et kestliku arengu sätete rikkumine annab teisele osalisele õiguse lõpetada või peatada vabakaubanduslepingu muudes sätetes ettenähtud liberaliseerimine; väljendab heameelt läbivaatamisklausli lisamise üle kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevasse peatükki ning kutsub mõlemat osapoolt üles seda klauslit nõuetekohaselt ja õigeaegselt kasutama, et täita võetud kohustusi ning parandada töö- ja keskkonnasätete täitmisele pööratavust ja tulemuslikkust, võttes muu hulgas arvesse erinevate jõustamismeetodite hulgas viimase abinõuna ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi; kutsub mõlemat lepinguosalist üles mitte ära ootama läbivaatamisklausli rakendamist, et astuda samme tõhusaks rakendamiseks ja sellega tagada, et kõnealune majanduspartnerlusleping on oma loomult ennetav ja pakub võimalikult tugevat kaitset; kutsub komisjoni üles jälgima kaubanduse ja kestliku arengu peatükis võetud kohustusi ning tegema nende rakendamisel Jaapaniga koostööd, tuginedes komisjoni 15. punktist koosnevale mitteametlikule dokumendile kaubanduse ja kestliku arengu rakendamise kohta;

14.  rõhutab asjaolu, et majanduspartnerlusleping kinnitab liikmesriikide ametiasutuste õigust täies ulatuses määratleda, osutada ja reguleerida avalikke teenuseid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning et selles lepingus sätestatud negatiivne loetelu ei takista valitsusi toomast erastatud teenuseid tagasi avalikku sektorisse ega vabalt arendama uusi avalikke teenuseid; on veendunud, et põhimõtteliselt tuleks vastavalt WTO kaubanduse ja teenuste üldlepingule eelistada positiivsel loetelul põhinevat lähenemisviisi; märgib, et mõlemad lepinguosalised on võtnud endale kohustuse kaitsta avalike teenuste üldise erandi osana avaliku sektori veemajandust;

15.  on veendunud, et turulepääsu kohustused piiriüleste teenuste puhul, sealhulgas e-kaubandus, meretransport, postiteenused, energia ja telekommunikatsioon võivad oluliselt edendada teenuskaubandust; on seisukohal, et leping muudab ELi ettevõtjate jaoks Jaapani turul teenuste osutamise lihtsamaks, tagades õiglasema kohtlemise; tuletab meelde, et avaliku poliitika eesmärke tuleb kaitsta, muu hulgas küberjulgeoleku valdkonnas, ning et tuleb säilitada poliitiline ruum tulevaste reguleerimisalaste probleemide lahendamiseks;

16.  rõhutab, et majanduspartnerluslepingus on ette nähtud spetsialistide piiriülene ajutine liikumine (4. viis), mis kohustab mõlemat poolt tegema ettevõtjasiseseid üleviimisi ligikaudu 40 sektoris ja üle viima sõltumatuid spetsialiste umbes 20 sektoris, hõlbustades seeläbi ELi-Jaapani sidemeid välismaiste otseinvesteeringute alal;

17.  rõhutab, et leping säilitab suveräänse õiguse reguleerida finants- ja pangandussektorit ettevaatuse ja järelevalvega seotud põhjustel; kutsub mõlemaid osapooli üles kasutama ülemaailmse finantssüsteemi parendamiseks finantsturgude reguleerimisvaldkonna foorumit;

18.  väljendab heameelt selliste oluliste uuenduslike elementide üle nagu sihtotstarbelised peatükid või sätted Pariisi kokkuleppe kohta ning VKEde ja äriühingu üldjuhtimise kohta, mille eesmärk on edendada ettevõtete sotsiaalset vastutust, tuginedes G20 ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni põhimõtetele; nõuab tungivalt, et mõlemad lepinguosalised töötaksid aktiivselt ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja õiguslikult siduvat ÜRO äritegevust ja inimõigusi käsitleva lepingu sõlmimise suunas;

19.  rõhutab, et regulatiivne koostöö on vabatahtlik ega piira mingil viisil reguleerimise õigust; tuletab meelde, et vastavaid sätteid tuleb kohaldada, austades täielikult kaasseadusandjate õiguseid; väljendab heameelt asjaolu üle, et regulatiivse koostöö peatükis on selgelt kirjas, et ELi toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid, nagu ettevaatuspõhimõtet, tuleb täiel määral järgida;

20.  nõuab läbipaistvust regulatiivse koostöö komitee toimimise osas ja kõigi sidusrühmade, eelkõige ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide piisavat kaasamist, mida tuleks pidada eeltingimuseks, et jätkata üldsuse usalduse suurendamist lepingu ja selle tagajärgede vastu; rõhutab, et parlamenti tuleks regulatiivses koostöökomitees tehtud otsustest korrapäraselt teavitada;

21.  märgib, et eraldi investeerimislepingu üle jätkuvad läbirääkimised ja parlament jälgib neid tähelepanelikult; märgib, et kuni mitmepoolse investeerimiskohtu loomiseni on komisjon võtnud teiste partneritega sõlmitavates lepingutes kasutusele investeerimiskohtu süsteemi; kordab, et vana eraõiguslike investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanism on vastuvõetamatu ning selle juurde ei saa tagasi pöörduda;

22.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EL ja Jaapan viisid 17. juulil 2018. aastal edukalt lõpule läbirääkimised vastastikuse piisavuse otsuse üle ning leppisid kokku, et tunnustavad üksteise andmekaitsesüsteeme samaväärsetena, mis võimaldab andmete ohutumat liikumist ELi ja Jaapani vahel; rõhutab vastavate andmekaitseasutuste olulist rolli piisava andmekaitse taseme tagamisel; märgib, et leping sisaldab läbivaatamisklauslit, milles antakse hinnang andmete piiriülese edastamise kohta kolme aasta jooksul ning tunnistatakse digitaalmajanduse kasvavat tähtsust majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks; tuletab meelde, et kõigis kaubanduslepingutes tuleb täielikult järgida andmekaitset ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevat ELi õigustikku, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärust (määrus (EL) nr 2016/679), ning rõhutab, et mis tahes edasiste tulemuste suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi nõusolekut ja kaitsta ELi kodanike põhiõigusi;

23.  palub komisjonil tõhustada koostööd ja kooskõlastamist Jaapaniga mitmepoolsetes küsimustes, tihedas koostöös teiste strateegiliste partneritega, et kaitsta ja arendada edasi rahvusvahelisi standardeid ning avatud, õiglast ja tugevat mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis põhineb WTO eeskirjade ja muude rahvusvaheliste normide järgimisel;

24.  rõhutab, et 78 % ELi ettevõtetest, kes ekspordivad Jaapanisse, on väiksemad ettevõtted, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et majanduspartnerluslepingus on VKEde kohta eraldi peatükk, et võimaldada neil lepingust maksimaalset kasu saada, nimelt klauslite kaudu, mis kohustavad mõlemaid osapooli tagama turulepääsu osas läbipaistvuse ja jagama asjakohast teavet; nõuab, et kiiresti loodaks VKEde kontaktpunktid ja veebileht selle tagamiseks, et asjaomane teave turulepääsu kohta on VKEdele kättesaadav;

25.  kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima kokkulepitud mittetariifsete tõkete nõuetekohast kaotamist ja põllumajandustoodete tariifikvootide haldamist ning andma sellest Euroopa Parlamendile aru;

26.  nõuab, et mõlemad partnerid tagaksid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna aktiivse kaasamise, eriti kodanikuühiskonna ja sisenõuanderühmaga peetava dialoogi teel; kutsub komisjoni üles aktiivselt kehtestama ja jagama Jaapaniga parimaid tavasid, mis käsitlevad riiklike nõuanderühmade toimimist ja ühist dialoogi; kutsub mõlemat lepinguosalist üles tagama, et kiiresti loodaks hästi toimivad, tõhusad ja tasakaalustatud siseriiklikud nõuanderühmad, millel on nõuetekohane käitumisjuhend, ning tagama, et nende seisukohti võetakse kokkuleppes sätestatud valitsustevahelistes konsultatsioonides läbipaistval viisil arvesse;

27.  palub komisjonil tagada, et ELi delegatsioon Jaapaniga suhtlemiseks osaleks lepingu rakendamise protsessis algusest lõpuni; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi delegatsioonid võimaldavad võtta kiireid ja otseseid meetmeid, et tagada kaubandussätete nõuetekohane rakendamine ning et probleemid ja takistused avastatakse kiiresti ja nendega tegeletakse tõhusalt;

28.  eeldab lepingu alusel asutatavate valdkondlike komiteede tegevuse täielikku läbipaistvust nii parlamendi kui ka üldsuse suhtes;

29.  võtab endale kohustuse jälgida hoolikalt lepingu rakendamist tihedas koostöös komisjoni, sidusrühmade ja Jaapani partneritega;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jaapani valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT C 72 E, 11.3.2014, lk 16.

(2)

ELT C 35, 31.1.2018, lk 21.

(3)

ELT C 369, 31.1.2018, lk 22.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(0000)0000.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta

Viited

2018/0091M(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

6.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

13.9.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

13.9.2018

TRAN

13.9.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

TRAN

14.5.2018

 

 

 

Raportöörid:

       nimetamise kuupäev

Pedro Silva Pereira

16.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.8.2018

27.9.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

9

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Nadja Hirsch, Yannick Jadot, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Patricia Lalonde, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, William (The Earl of) Dartmouth, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Syed Kamall, Sajjad Karim, Sander Loones, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ramon Tremosa i Balcells, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, John Flack, Norbert Lins

Esitamise kuupäev

9.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Nadja Hirsch, Patricia Lalonde, Ramon Tremosa i Balcells

ECR

John Flack, Syed Kamall, Sajjad Karim, Sander Loones

EFDD

Tiziana Beghin

NI

David Borrelli

PPE

Georges Bach, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Christophe Hansen, Norbert Lins, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Bernd Lange, David Martin, Alessia Maria Mosca, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández

9

ENF

France Jamet

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

NI

Emmanuel Maurel

S&D

Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Yannick Jadot

2

0

S&D

Jude Kirton-Darling, Joachim Schuster

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 28. november 2018Õigusalane teave