Menetlus : 2018/2156(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0372/2018

Esitatud tekstid :

A8-0372/2018

Arutelud :

PV 10/12/2018 - 18
CRE 10/12/2018 - 18

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.17
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0498

RAPORT     
PDF 472kWORD 63k
21.11.2018
PE 625.206v02-00 A8-0372/2018

sõjaväelise liikuvuse kohta

(2018/2156(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Tunne Kelam

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

sõjaväelise liikuvuse kohta

(2018/2156(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. juunil 2016. aastal esitatud dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta, 26. juuni 2015. aasta, 15. detsembri 2016. aasta, 9. märtsi 2017. aasta, 22. juuni 2017. aasta, 20. novembri 2017. aasta, 14. detsembri 2017. aasta ja 28. juuni 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta ja 25. juuni 2018. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2017. aasta teatist „Aruteludokument Euroopa kaitse tuleviku kohta“ (COM(2017)0315),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2017. aasta ühisteatist „Sõjaväelise liikuvuse parandamine Euroopa Liidus“ (JOIN(2017)0041),

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. märtsi 2018. aasta ühisteatist sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohta (JOIN(2018)0005),

–  võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri(1),

–  võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2018. aasta soovitust alalise struktureeritud koostöö rakendamise tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri(3),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi ning NATO peasekretäri 8. juuli 2016. aasta ja 10. juuli 2018. aasta ühisdeklaratsioone, Euroopa Liidu Nõukogu ja NATO nõukogu 6. detsembril 2016. aastal ja 5. detsembril 2017. aastal heaks kiidetud ühiseid ettepanekuid ühisdeklaratsioonide rakendamiseks ning 14. juunil ja 5. detsembril 2017. aastal ja 6. juunil 2018. aastal esitatud eduaruandeid nende rakendamise kohta, sealhulgas asjaomaseid nõukogu järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2017. aasta ja 25. juuni 2018. aasta järeldusi ühisdeklaratsioonide rakendamise kohta,

–  võttes arvesse 11. juuli 2018. aasta Brüsseli deklaratsiooni Atlandi-ülese julgeoleku ja solidaarsuse kohta ning samal kuupäeval vastu võetud NATO Brüsseli tippkohtumise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa kaitsekoostöö liidu kohta(4) ja oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni ELi ja NATO suhete kohta(5),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) rakendamise kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0372/2018),

A.  arvestades, et ajal, mil valitseb geopoliitiline ebastabiilsus ja strateegiline keskkond muutub ebasoodsamaks, pannakse üha enam proovile liidu aluseks olevad põhiväärtused – demokraatia, inimõiguste austamine ja õigusriik, nagu ka kindlatel reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem ja Euroopa ühtsus;

B.  arvestades, et usutav heidutus ning kriisilahenduse ja Mandri-Euroopa kaitsmise planeerimine sõltub suutlikkusest väed koos väljaspoolsete liitlasjõududega kiiresti ja tõhusalt liikvele viia;

C.  arvestades, et 1989. aasta järgse „rahudividendi“ nautimise ajal on kaitsevajaduste rahuldamine relvajõudude liikuvuse ja taristute osas kogu Euroopas järk-järgult kahanenud;

D.  arvestades, et EL püüab täielikus koostöös NATOga toimida ülemaailmselt julgeoleku tagajana, kel lasub vastutus rahu ja stabiilsuse tagamise eest nii liidu sees kui ka väljaspool seda ning kohustus tagada oma kodanike ja territooriumi julgeolek, kasutades selleks ulatuslikku ja ainulaadset valikut poliitikameetmetest, instrumentidest ja vahenditest;

E.  arvestades, et vastavalt oma ülemaailmse strateegia eesmärkidele võtab Euroopa Liit rohkem vastutust omaenda kaitse ja julgeoleku tagamise eest ja partnerina rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel, eelkõige oma naabruses, kuid ka kaugemal, ning tugevdab ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale tuginedes oma strateegilist sõltumatust;

F.  arvestades, et liit peab tõhusa välis- ja julgeolekupoliitika abil tugevdama oma strateegilist sõltumatust, et säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, tagades samas nii oma kodanike kui ka ÜJKP missioonidega seotud isikute turvalisuse, et kaitsta oma huve ja alusväärtusi üheaegselt tulemusliku mitmepoolsuse edendamisega;

G.  arvestades, et kui EL tahab saada vastupanuvõimeliseks ning tugevdada oma strateegilist sõltumatust kaitse-, terrorismivastase võitluse ja küberturvalisuse valdkonnas, peab ta suutma otsustada ja tegutseda kolmandate osapoolte suutlikkusest sõltumata;

H.  arvestades, et standardimine ja koostegutsemisvõime taristute ja riigihangete tasandil on strateegilise sõltumatuse, kaitsekoostöö liidu ja tõhusa sõjaväelise liikuvuse saavutamise peamised eeldused;

I.  arvestades, et hästitoimiv sõjaväeline liikuvus on saavutatav vaid juhul, kui kõik liikmesriigid on täiel määral kaasatud ja pühendunud ning teevad kõigi liikmesriikide vahendeid, vajadusi ja piirkondlikke erisusi arvestades mõjusalt koostööd NATOga kooskõlas asjakohaste ELi tasandi algatustega, et luua sidusate ja üksteist täiendavate projektide abil julgeolekuvajadustele vastav tõhus üleeuroopaline taristu;

J.  arvestades, et sõjaväeline liikuvus on sõjalise tegevuse strateegiline ja operatiivne tugi, mis suurendab liidu strateegilist sõltumatust ning hõlbustab liidu sõjaliste eesmärkide saavutamiseks liikmesriikide jõudude kasutamist, ümberpaigutamist ja toetamist;

K.  arvestades, et Euroopa Liidu ees seisvad hübriidsed ja erisuunalised probleemid tulevad eeskätt Kaug-Põhjast, Idast, Balkani poolsaarelt ja Lõuna-/Vahemere piirkonnast; arvestades, et neil suundadel (põhja-lõuna, ida-lääne suund) vahendite ja kaupade kiiremal ja ladusamal kasutuselevõtmisel võiks olla arvestatava vastutegutsemise võimaldamiseks määrav tähtsus;

L.  arvestades, et 2016. aastal leppisid liitlased NATO Varssavi tippkohtumisel kokku alliansi heidutus- ja kaitsepositsiooni (Deterrence and Defence Posture) tugevdamises ning on suurendanud reageerimisjõudude valmisolekut, olles nende eesmärkide täitmiseks käivitanud tugevdatud ja olukorrale kohandatud kohaloleku;

M.  arvestades, et sõjaväeline liikuvus on konkreetne meede, mis peab rahuldama liidu konkreetsed julgeoleku- ja kaitsevajadused ning mis on osa ÜJKPst; arvestades, et ELi liikmesriikide kollektiivne kaitse ja julgeolek ning võime välisriikides kriisiolukorras sekkuda sõltub suurel määral võimest liitlaste vägesid ning kriisiohjamise tsiviilpersonali, materjale ja varustust vabalt ja kiiresti läbi üksteise territooriumi ja liidu piiridest väljapoole transportida; arvestades, et 22 ELi liikmesriiki on ka NATO liikmed, nad on ühinenud kollektiivkaitse kohustusega ning neil on ühtne relvajõudude ja transpordi taristu; arvestades, et transporditaristusse kavandatud investeeringud tuleb julgeoleku- ja kaitsevajadustega paremini ühtlustada;

N.  arvestades, et arvukad füüsilised, juriidilised ja regulatiivsed takistused raskendavad sageli selliseid liikumisi, põhjustades olulisi viivitusi ja ähvardades seeläbi kahjustada tegevuse eesmärki, eriti kriisiolukordades; arvestades, et NATO raames viimastel aastatel korraldatud üleeuroopalised sõjalised õppused on näidanud, kui äärmiselt tähtis on sõjaliste eesmärkide saavutamiseks sobiv transporditaristu;

O.  arvestades, et ELi käsutuses on tugevad poliitikameetmed ja vahendid, millega saab aidata liikmesriikidel täita nende sõjaväelise liikuvuse vajadusi ja rahvusvahelisi kohustusi;

P.  arvestades, et 28. märtsil 2018. aastal esitasid komisjon ning komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sõjaväelise liikuvuse tegevuskava, mis sisaldab ELi ja selle liikmesriikide võetavate meetmete ajakava; arvestades, et tegevuskava rakendamist on alustatud sõjaväelise liikuvuse alaste ühiste sõjaliste vajaduste väljaselgitamisega ELis ja väljaspool seda ning ettepanekuga rahastada sõjaväelist liikuvust järgmises mitmeaastases finantsraamistikus Euroopa ühendamise rahastu kaudu, mis võimaldab rahastada transporditaristu kahesuguse, st nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel kasutamisega seotud projekte;

Q.  arvestades, et nõukogu 25. juuni 2018. aasta järeldustes kutsutakse liikmesriike üles viivitamata ja hiljemalt 2024. aastaks võtma riiklikul tasandil meetmeid sõjaväelise liikuvuse tõhustamiseks ning liikmesriikide õigusakte järgides lihtsustama asjaomaseid eeskirju ja menetlusi kooskõlas tegevuskavaga ning liidus ja liiduväliselt sõjaväelisele liikuvusele kohaldatavate sõjaliste nõuetega;

R.  arvestades, et komisjoni ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevuse täiendamiseks on alalise struktureeritud koostöö raames algust tehtud sõjaväelise liikuvuse projektiga; arvestades, et sellele tegevusele peaks lisanduma veel üks alalise struktureeritud koostöö projekt, milles keskendutaks logistikakeskustele Euroopas ja operatsioonide toetamisele; arvestades, et niisuguste logistiliste vajaduste seisukohalt on äärmiselt tähtis eesmärk võimaldada taristute kahesugust kasutust; arvestades, et lisaks sellele on liikmesriigid võtnud sõjaväelise liikuvusega seotud kohustusi osana siduvamatest kohustustest, mille täitmist nõutakse struktureeritud koostöö protokollis; arvestades, et alalise struktureeritud koostöö projekte tuleks välja töötada koostöös NATOga; arvestades, et vaja oleks alalise struktureeritud koostöö projekti, mis lahendaks Euroopa Liidu lepingu artikli 43 lõikes 1 sätestatud sõjaliste ülesannetega seotud liikuvuse, eriti meritsi ja õhuteed pidi varustamisega seotud raskused;

S.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu on ühine ja keskselt juhitav rahastamisprogramm, mille eesmärk on edendada transpordi, energeetika ja digitaalteenuste valdkonnas hästitoimiva, kestliku ja sidusa üleeuroopalise võrgu (TEN) arendamist, mille juures tuleks keskenduda piiriülese ühenduse hõlbustamisele, kitsaskohtade kõrvaldamisele ning rahvusvahelise koostöö ja kooskõlastamise kaudu selge ELi lisaväärtuse pakkumisele; arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek aastateks 2021–2027 sisaldab Euroopa ühendamise rahastu transpordisektori eelarverea all uut rahastamispaketti sõjaväelise liikuvuse vajaduste katmiseks; arvestades, et ülimalt soovitav on säilitada ja suurendada veelgi Euroopa ühendamise rahastu tõhusust;

T.  arvestades, et Euroopa Kaitseagentuur juhib sõjaväelise liikuvuse valdkonnas mitut projekti seoses diplomaatiliste lubade ja ELi mitmeliigilise transpordi keskustega, samuti hiljuti algatatud sihtotstarbelisi programme seoses piiriülese liikumise lubade väljastamise menetluste ja tolliga seotud sõjaliste nõuete ühtlustamisega; arvestades, et Euroopa Kaitseagentuuri ja komisjoni töö peab olema selgelt ja sidusalt kooskõlastatud, et aidata liikmesriikidel teatavad tegevuskava aspektid lõplikult välja töötada; arvestades, et konsultatsiooniprotsessis tuleb arvesse võtta liikmesriikide vajadusi, prioriteete ja sõjalisi nõudeid;

U.  arvestades, et sõjaväeline liikuvus nimetati ühisdeklaratsioonide rakendamist käsitlevates ühistes ettepanekutes hiljuti ELi ja NATO koostöö seisukohast esmatähtsaks valdkonnaks ning selle prioriteetsust kinnitati veel kord uues ühisdeklaratsioonis ja Brüsseli deklaratsioonis Atlandi-ülese julgeoleku ja solidaarsuse kohta; arvestades, et EL on võtnud üle NATO sõjaväelise liikuvuse standardid, sealhulgas NATO üldised transporditaristu parameetrid;

V.  arvestades, et NATO keskendub oma Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja (SACEUR) vastutusala edenduskavaga ka enda logistilise võimekuse parandamisele, eelkõige kohandades õigusakte ja menetlusi, täiustades juhtimist ja kontrolli, suurendades transpordivõimekust ja ajakohastades taristut; märgib sellega seoses, et loodud on kaks uut väejuhatust, ühendvägede juhatus Norfolkis ja toetava tegevuse ühendväejuhatus Ulmis;

W.  arvestades, et alates 2019. aastast on kolm neljast raamistikus osalevast riigis, kes NATO tugevdatud kohalolekus idasuunal vägesid rakendavad, pärit väljastpoolt ELi; arvestades, et USA, Kanada ja Ühendkuningriigi püsiv kohalolek Euroopas ja nende lisajõudude kohaletoimetamine on Euroopa julgeoleku jaoks määrava tähtsusega;

X.  arvestades, et sõjaväeliste logistiliste varude, sealhulgas laskemoona ja kütuse tõhusam eelpaigutamine aitab liikuvusega seotud pingeid mõneti leevendada;

Y.  arvestades, et kõikidest nimetatud institutsioonilistest meetmetest hoolimata peab paranema eelkõige ELi liikmesriikide sõjaväelise liikuvuse võime ning nad peavad kohandama oma riiklikke taristuid ja regulatiivset keskkonda; arvestades, et arvukate lahendamist vajavate küsimuste tõttu nõuab see kogu valitsemist hõlmavat lähenemisviisi; arvestades, et selle ühise jõupingutuse elluviimisel tuleb täiel määral järgida ELi liikmesriikide otsustusprotseduure ja põhiseaduslikke nõudeid ning samas arvestada ka ELi ja NATO koostöös tuvastatud sõjaväelise liikuvuse nõudeid;

Z.  arvestades, et sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohaselt ja nagu näitas Eesti eesistumise ajal 2017. aastal algatatud üleeuroopalise transpordivõrgu Põhjamere-Balti koridori riikide katseanalüüs, ei ole paljude maanteesildade maksimaalne kõrgus maapinnast ja kandevõime sõjaväemasinate jaoks piisav ning suuremõõdulise sõjaväevarustuse vedamiseks raudteel ei jätku laadimisvõimsusi;

1.  rõhutab, et sõjaväeline liikuvus on oluline strateegiline vahend, mis võimaldab ELil järgida oma julgeoleku- ja kaitsevaldkonna huvisid tulemuslikult ja vastastikku täiendaval viisil teiste selliste organisatsioonidega nagu NATO, ning see ei peaks piirduma vaid füüsiliste, juriidiliste ja taristust tingitud takistuste kõrvaldamisega; rõhutab vajadust parandada NATO kiirreageerimisvõimekuse huvides sõjaväelist liikuvust, sest see tugevdaks meie kollektiivset julgeolekut ja võiks suurendada ELi panust rahvusvahelisse stabiilsusse ja julgeolekusse; väljendab heameelt asjaolu üle, et sõjaväeline liikuvus on viimasel ajal pälvinud kõigilt asjaomastelt osalejatelt suurt tähelepanu; märgib, et see parandab Euroopa valmisolekut ja suurendab meie heidutusjõudu võimalike vastaste ja kriisiolukordade suhtes ning aitab saavutada kaitse- ja julgeolekupoliitikas ELi seatud eesmärke, sealhulgas poliitilist, operatiivset ja tööstuslikku strateegilist sõltumatust;

2.  rõhutab, et liidus sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kehtestamine on osa suuremast eesmärgist parandada ELis liikuvust ning üksiti lahendada ÜJKPs välja toodud logistilised ja liikuvusalased probleemid; selleks on väga tähtis ühtlustada piiriülesed nõuded ja tollieeskirjad ning haldus- ja õigusmenetlused; ELi ühisettevõtetel on oluline roll haldus- ja õigusmenetluste ühtlustamisel nii Euroopa ühendamise rahastu kui ka sõjaväelise liikuvuse tegevuskava tarvis; tuleb loota, et kahesugune (tsiviil- ja kaitsealane) liikuvus mõjub positiivselt Euroopa ühendamise rahastu arengule, aitab lahendada eelarveküsimusi ning rahuldada uusi ja tulevasi vajadusi;

3.  rõhutab, et Euroopa kaitsekoostöö liidu edendamine ning strateegilise sõltumatuse ja iseseisva vastupanuvõime arendamine ei tohiks suurendada pingeid ELi suhetes strateegilise tähtsusega piirkondlike osalistega;

4.  rõhutab, et sõjaväelise liikuvuse saavutamine Euroopas sõltub ennekõike liikmesriikide võetavatest kohustustest ja poliitilisest tahtest, ning ELi osa selles peaks olema protsessi juhtimine: nõuete raamistiku loomine, rahastuse võimaldamine, protokollide koostamine tehnika ja inimeste tõhusa liikumise hõlbustamiseks, koostöö edendamine ja foorumite loomine parimate tavade, teabe ja kogemuste vahetamiseks, milles osaleksid nii tsiviil- kui ka sõjaväeasutused; toonitab, et hästitoimiv sõjaväeline liikuvus toob kasu kõikidele liikmesriikidele, tõhustades nende ühendatust nii sõjalises kui ka tsiviilvaldkonnas; rõhutab vajadust austada kõigi liikmesriikide otsustusmenetlusi ja põhiseaduslikke norme;

5.  rõhutab, kui oluline on edendada liikmesriikide vahel valdkondadevahelist koostööd (koostoimet), et arendada tõhusat, koostalitlusvõimelist, turvalist, mitmeliigilist, arukat ja säästvat kahesugust (tsiviil- ja kaitsealast) liikuvust, mis vastab uutele, transpordi digiteerimisega (automatiseerimine ja ühendatus) seotud probleemidele ning vajadusele täita usaldusväärselt ELi kui üleilmse tähtsusega osaleja ülesandeid ja kohustusi kahesuguse (tsiviil- ja kaitsealase) logistika valdkonnas;

6.  toetab kindlalt nõukogu nõudmist, et liikmesriigid koostaksid 2019. aasta lõpuks riiklikud sõjaväelise liikuvuse kavad ja näeksid nende rakendamist prioriteedina; tunnustab nõukogu järeldustes esitatud muid meetmeid seoses 25. juuni 2018. aasta ELi üldstrateegiaga ja nõuab liikmesriikidelt selles sätestatud tähtaegadest kinnipidamist; rõhutab, et edukad jõupingutused sõjaväelise liikuvuse edendamiseks võimaldaksid liikmesriikidel tulemuslikult kavandada nii riiklikku kui ka ühist Euroopa kaitsealast planeerimist ning tõhusalt osaleda ühisõppustel, väljaõppes ja ÜJKP missioonidel ja operatsioonides;

7.  rõhutab liikuvuse tähtsust kriisidele reageerimisel, s.t vajadust vahendid missioonide ja operatsioonide tarvis kiiresti kohale toimetada, tagamaks et säilib ELi kui usaldusväärse üleilmse julgeoleku ja rahu tagaja maine ning et ta suudab tõhusalt toimida näidisstsenaariumites kirjeldatud loodusõnnetuste, humanitaarkriiside ja ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 osutatud sõjaliste ülesannete korral ning järgida vastastikuse abistamise ja solidaarsuse klausleid;

8.  on veendunud, et tõhus sõjaväelise liikuvuse poliitika tugevdab ELi ÜJKP missioone, pidades silmas nende rahvusvahelist mõõdet ja rahuvalve eesmärki, suurendades kaitsevajaduste vahelist koostoimet, ja tugevdades ELi suutlikkust toimida hädaolukorras, ning et paremast sõjaväelisest liikuvusest peaks olema kasu ka ELi piires humanitaarmissioonide korraldamisel ja loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel; märgib, et suuremast sõjaväelisest liikuvusest oleks ELis ja väljaspool seda kõige rohkem abi kollektiivkaitse valdkonna missioonidel ning riigisisestel või üleeuroopalistel kriisihaldusmissioonidel ja -operatsioonidel; rõhutab siinkohal, et nimetatud valdkonnas toimuv areng aitab neil ELi liikmesriikidel, kes on ka NATO liikmed, täita oma artiklist 5 tulenevaid kohustusi; rõhutab neutraalsete liikmesriikide erilist rolli; tõdeb sellegipoolest, et vastavalt ELi lepingu artikli 42 lõikele 7 ja kooskõlas enda kui NATO liikme kohustustega on liikmesriikidel üheselt mõistetav kohustus anda kõigi nende käsutuses olevate vahenditega abi liikmesriigile, kes langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks;

9.  tunnistab, et tähtis on põhjalikult analüüsida, millised ELi osad või millised liikmesriigid vajavad rohkem sõjaväelise liikuvuse investeeringuid ning kus valitseb suurem väline julgeolekuoht;

10.  tunnistab ettevõtmise keerukust, kuna see hõlmab muu hulgas taristute väljaehitamist, ühiseid standardeid, transpordikorraldust, tolliküsimusi, makse ja liikumislubasid ning kõiki valitsustasandeid kohalikest omavalitsustest kuni rahvusvaheliste organisatsioonideni; kutsub sellega seoses üles looma raamistikke kõigi tasandite nii sõjaväeliste kui ka tsiviilosaliste, sealhulgas NATO ja NATO partnerite kokkuviimiseks, et arutada asjakohaseid küsimusi ja tagada seeläbi lisaväärtuse loomine ning tulemuslik koordineerimine ja rakendamine, ning juhib tähelepanu sellele, et optimaalsete tulemuste saamiseks tuleb liikmesriikidel investeerida haldusasutuste ja institutsioonide töötajate ühiskoolitustesse; väljendab heameelt, et Euroopa Komisjon on lubanud kaaluda võimalusi tollimenetluste ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks 2018. aasta lõpuks; juhib tähelepanu sellele, et õigusnormide ühtlustamiseks ELis on äärmiselt oluline institutsiooniline koostöö asjaomaste liikmesriikide, organisatsioonide ja asutuste vahel; rõhutab asjaolu, et taristute kahesuguse kasutamise korral ohtlike kaupade veoks tuleks ette näha erikooskõlastamine ja kogemuste vahetamine, et vältida õnnetusi ja samas optimeerida ohutust kogu võrgustikus tervikuna;

11.  märgib, et raskevarustuse ja -sõidukite lühikese etteteatamisega transportimiseks sobiliku raudteeveeremi, eriti lamedapõhjaliste mootorvagunite arv on tublisti vähenenud;

12.  mõistab, et sellises keerukas keskkonnas tegutsemine toob kaasa mitmeid raskusi seoses dubleerimise ja koordineerimisega, samuti kulude tõttu, mis võivad kogu projekti ohtu seada, kui neid piisavalt ei hallata; tunnistab, et ELi transpordisektoris on juba kahesuguse koostöö kogemusi, näiteks ühtne Euroopa taevas (Single Sky); palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada tõhusam koostööraamistik; rõhutab, et sõjaväeliste liikuvusprojektide elluviimiseks on vaja liikmesriikide tihedamat koostööd ning on vaja õhutada koostööd tsiviil- ja sõjalise valdkonna vahel; rõhutab vajadust tegevuse kooskõlastamiseks püsiva struktureeritud koostöö raames välja töötatud sõjaväelise liikuvuse projektidega ning Euroopa Kaitsefondiga seotud projektidega;

13.  rõhutab seetõttu, et ühise strateegilise eesmärgi mõistmine ja ühise kava väljatöötamine ning koostöö liikmesriikide vahel on edu saavutamiseks vältimatult vajalik; juhib tähelepanu sellele, et tulemusliku strateegilise sõltumatuse saavutamiseks on vältimatu sidus sõjaline planeerimine, mis tugineb varustuse ja relvastuse standardimisele ja koostalitlusvõimele, strateegilisele doktriinile ja juhtimisprotsessidele; väljendab sellega seoses heameelt sõjaväelise liikuvuse tegevuskava üle, milles nähakse ette konkreetsed sammud erinevatele institutsioonidele ja ELi liikmesriikidele ning tunnistatakse üleeuroopalise transpordivõrgu strateegilist tähtsust; väljendab heameelt liikmesriikide võetud kohustuste üle;

14.  väljendab kahetsust, et tegevuskavas kirjeldatakse põhimõtteliselt nn alt üles lähenemisviisi ning esitatakse vaid piiratud strateegiline nägemus sellest, milliseid konkreetseid kaitsealaseid eesmärke EL soovib tegevuskavas kirjeldatud eri tegevustega saavutada; peab sellega seoses taunitavaks, et ikka veel ei ole avaldatud ELi kaitseküsimuste valget raamatut, mis oleks võinud sellise üldise eesmärgitunnetuse tagada; on sellegipoolest veendunud, et praegusel käsitlusel on olulisi plusse ning et see vastab kõigi, nii neutraalsete kui ka NATOsse kuuluvate ELi liikmesriikide huvidele;

15.  rõhutab, et nii ELi institutsioonid kui ka liikmesriigid peaksid tegevuskavas esitatud ambitsioonikast ajakavast kinni pidama, et kindlustada liikuvuse valdkonnas praegu esinevate puuduste võimalikult kiire likvideerimine ning kaitse- ja julgeolekupoliitika ambitsioonide realiseerimine; kiidab heaks tegevuskavas esitatud üleskutsed võtta sõjaväelise liikuvuse parandamiseks arvesse nn hübriidohte, eriti transpordi ja elutähtsate taristute puhul, ning parandada transporditaristute vastupanuvõimet hübriidohtudele;

16.  märgib ära ELis ja väljaspool ELi sõjaväelise liikuvuse saavutamiseks vajalike sõjaliste nõuete väljaarendamisel saavutatu, eelkõige kahesuguse kasutusega taristute osas, ning väljendab heameelt liikmesriikide aktiivse kaasamise üle selle protsessi kõigis etappides, Hollandi liidrirolli üle püsiva struktureeritud koostöö projektis ning NATO antud panuse üle;

17.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle kasutada Euroopa ühendamise rahastut ja kahesuguse kasutusega sõjaväelise liikuvuse projektide jaoks ette nähtud märkimisväärseid rahalisi vahendeid selleks, et tagada taristute kohandamine vastavalt sõjaväelise liikuvuse vajadustele; on veendunud, et taristute kahesugune kasutus on eeltingimus tsiviiltranspordivõrgu jaoks, mis saab kasu tegevuskavast ja sõjaväelise liikuvuse rahastamispaketist; näeb tegevuskava rakendamist kui võimalust lasta tsiviiltranspordivõrgul saada kasu võrgu kasvanud läbilaskevõimest ja edendada mitmeliigilisi ühendusi; tervitab üleskutseid viia läbi üleeuroopalise transpordivõrgu hindamine ja kohandada seda kindlakstehtud sõjaväelistele vajadustele, ning teha sama ka uute tsiviiltranspordiprojektide, eelkõige peamistes koridorides mitmeliigilise transpordi sõlmedena toimivate sadamate, lennujaamade ning raudteede ja maanteedega; juhib seetõttu tähelepanu vajadusele koostada koostöös liikmesriikidega nimekiri riiklikest taristutest ja transpordikoridoridest, võttes arvesse liikmesriikide sõjaväelisi erisusi; märgib, et kahesuguse kasutusega projektide arendamine peaks toimuma kestlikult ja kooskõlas keskkonnanormidega;

18.  on seisukohal, et ELi vahendite kasutuse optimeerimiseks tuleks igasse Euroopa ühendamise rahastust rahastatavasse ühist huvi pakkuvasse transpordiprojekti vajaduse korral lõimida sõjaväelise liikuvuse nõuded juba kavandamisjärgus, et vältida taristu hilisemat täiustamist ja sellega rahastamise ebamajanduslikku kasutamist; leiab, et iga Euroopa ühendamise rahastu sõjaväelise liikuvuse rahastamispaketist saadud toetuse puhul tuleks võimaluse korral pöörata esmajärjekorras tähelepanu mitmeliigilise transpordi projektidele, sest need pakuvad kõige rohkem kahesuguse kasutuse võimalusi, ja piiriülestele projektidele, kuna need aitavad kõrvaldada puuduvad lülid ja kitsaskohad, mis praegu suuresti füüsiliselt takistavad nii tsiviilelanike kui ka vägede ja raske sõjavarustuse kiiret ja sujuvat liikuvust; rõhutab, et sõjaväelise transpordi jaoks sobivate üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) osade väljaselgitamisel tuleb tingimata maksimeerida tsiviil- ja sõjaväelise valdkonna koostoimet ja järgida kahesuguse kasutuse põhimõtet; on veendunud selles, et võrku tehtud täiendavad investeeringud võiksid oluliselt edendada sõjaväelist liikuvust ning aidata ka TEN-T põhivõrgu 2030. aastaks ja üldvõrgu 2050. aastaks lõpuni välja ehitada; rõhutab, et transporditaristu kohandamisel nii TEN-T põhi- kui ka üldvõrgu raames peaks olema võimalik kasutada sõjaväelise liikuvuse rahastamispaketti;

19.  toetab otsust anda sõjaväelise liikuvuse rahastamispakett Euroopa ühendamise rahastu programmi tsentraliseeritud haldamise alla ja järgida rangelt kahesuguse kasutusega liikuvuse eesmärki; võtab teadmiseks tegevuskavas kehtestatud esialgsed meetmed; palub komisjonil võtta 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusaktid sõjaliste nõuete põhjalikumaks täpsustamiseks, loetledes sõjalisteks vedudeks sobivad TEN-T võrgu osad, loetledes esmatähtsad kahesuguse kasutusega taristuprojektid ning kehtestades sõjaväelise liikuvuse ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud meetmete abikõlblikkuse hindamise menetlused;

20.  tuletab meelde, et mitmed kaitsevaldkonnas kasutatavad tehnoloogiad on tsiviilvaldkonnas edukalt kasutusele võetud; juhib tähelepanu sellele, et telemaatiliste rakenduste süsteemidele (nt ERTMS ja SESAR) toetuva aruka transpordisüsteemi ja Galileo/EGNOSe/GOVSATCOMiga seotud tehnoloogiate kasutuselevõtmine on üks tsiviiltranspordisektori jaoks kõige paljutõotavamaid võimalusi; leiab seetõttu, et tegevuskava tulevaste läbivaatamiste käigus tuleks lõppkokkuvõttes uurida võimalust kasutada tsiviiltranspordi probleemide lahendamiseks, näiteks küberturvalisuse ja turvatud side valdkonnas, sõjaväelaste väljatöötatud lahendusi; nõuab lisameetmeid küberturvalisuse ja kaitse valdkonna osaliste vahelise koostöö ja usalduse tugevdamiseks ja alalise struktureeritud koostöö intensiivistamiseks; rõhutab vajadust jätkata hübriidohtude tõrjumise ühise võrgustiku arendamist, et tagada ELi sõjaväelise liikuvuse parandamise valdkonnas tehtava töö seisukohast strateegilise tähtsusega taristute vastupidavus; rõhutab, kui tähtis on ELi institutsioonide käimasolev töö kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli määruse ajakohastamiseks;

21.  tunnistab, et väärtuslikud on võimalikud ettepanekud sõjaliseks otstarbeks mõeldud ohtlike kaupade veo reguleerimise kohta ning ELi tolliseadustiku kaasajastamiseks ja käibemaksueeskirjade kohandamiseks;

22.  väljendab heameelt sellealase teabe ja parimate tavade vahetamise üle sõjaväeliste ja tsiviilosaliste vahel ning rõhutab vajadust koostöös välja töötada ühised alused sõjaliseks otstarbeks mõeldud ohtlike kaupade veo reguleerimiseks;

23.  märgib, et tegevuskavas esitatakse hulk ülesandeid, mis tuleb täita liikmesriikide tasandil ning mistõttu Euroopa Kaitseagentuur ja komisjon peavad toetama ja juhendama nende kiiret ja tõhusat täitmist; tuletab meelde tollide ja maksude, eeskätt käibemaksu reguleeriva raamistiku vajalikkust; rõhutab eelkõige, et tähtis on ühtlustada piiriüleseks liikumiseks lubade väljastamise eeskirjad, mille puudumine takistab tõsiselt kiiret liikumist; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et maksimeerida piiriülese kahesuguse kasutuse tulemuslikkust ja vähendada halduskulusid; toetab seetõttu soovi kiirendada 2019. aastaks piiriületusi, anda selleks viie päevaga välja diplomaatilised load liikumiseks maal, merel ja õhus ning lühendada seda tähtaega veelgi kiirreageerimisüksuste jaoks;

24.  toetab püsivas struktureeritud koostöös osalevate liikmesriikide otsust lisada sõjaväeline liikuvus nende 17 esmatähtsa projekti esialgsesse nimekirja, mida tuleks püsiva struktureeritud koostöö raames arendada; rõhutab sellega seoses, et alalise struktureeritud koostöö sõjaväelise liikuvuse projekt võib olla kasulik vahend liikmesriikide tegevuskavas ette nähtud tegevuste ja muude, ELi otseste pädevuste hulka mittekuuluvate tegevuste kooskõlastamiseks; on veendunud, et selline tööjaotus koos asjakohase koordineerimisega on alalise struktureeritud koostöö projektist lisaväärtuse saamiseks määrava tähtsusega; väljendab ka heameelt alalise struktureeritud koostöö teadaandes esitatud siduvamate kohustuste üle, mis puudutavad piiriülese sõjaväetranspordi lihtsustamist; kutsub liikmesriike üles alalise struktureeritud koostöö sõjaväelise liikuvuse projektis aktiivselt osalema;

25.  toonitab, kui tähtis on kohalike kogukondade põhjalik teavitamine ja kaasamine seoses sõjaväelise liikuvuse peamiste taristute kavandamise ja mõjuga;

26.  rõhutab, et kokkuvõttes saab EL liikmesriikide jõupingutusi üksnes täiendada; rõhutab, et edukus sõltub täielikult liikmesriikide soovist ja võimest rakendada asjaomaste probleemide lahendamiseks kogu valitsemist hõlmavat lähenemisviisi; toonitab liikmesriikide võetud poliitiliste kohustuste olulisust, selleks et muuta hästitoimiv sõjaväeline liikuvus ELis ja väljaspool seda tegelikkuseks; toonitab, et sõjaväelise liikuvuse edukas toimimine eeldab koostööd ja koordineerimist kõikide NATO liitlastega;

27.  väljendab heameelt ELi ja NATO koostööd käsitleva uue ühisdeklaratsiooni ning Atlandi-ülese julgeoleku ja solidaarsuse Brüsseli deklaratsiooni üle ja selle üle, et mõlemas deklaratsioonis pannakse rõhku sõjaväelise liikuvuse küsimustele; väljendab heameelt ka NATO uute algatuste, eelkõige NATO Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja vastutusala edenduskava üle; tunnustab sellega seoses NATO tööd sõjaväelise liikuvuse tagamisel ning nõuab tungivalt, et nii EL kui ka NATO väldiksid tegevuse asjatut dubleerimist; toonitab sadamate kui ELi tema NATO-liitlastega ühendavate objektide, ning samuti Euroopa-siseste lähimereühenduste tähtsust; rõhutab, et arusaamatuste vältimiseks on tähtis läbipaistvus ning Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO liitlaste teavitamine ELi kaitsealgatustest, sealhulgas püsivast struktureeritud koostööst, ning väljendab heameelt ELi kaitsealgatuste üle, mis tugevdavad Euroopa sammast NATO alliansis;

28.  nõuab seepärast, et EL, tema liikmesriigid ja NATO tõhustaksid oma koostööd ja tegevuse koordineerimist muu hulgas rahastamisvahendite kasutamisega ühisprojektide tarbeks, poliitilise paindlikkuse suurendamisega, ELi ja NATO suhete ametlikuks muutmisega, koostöövaldkondade laiendamisega ning ulatuslikuma teabevahetusega, et tagada koostoime saavutamine; väljendab lootust, et sellise tihedama koostöö võimaldamiseks kõrvaldatakse võimalikult kiiresti kahe organi vahel salastatud teabe jagamist pidurdavad takistused;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi kaitsevaldkonna asutustele, NATO peasekretärile ning ELi ja NATO liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.

(2)

ELT C 88, 8.3.2018, lk 1.

(3)

ELT L 65, 8.3.2018, lk 24.

(4)

ELT C 224, 27.6.2018, lk 18.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0257.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0492.


VÄHEMUSE ARVAMUS

Vähemuse arvamus sõjaväelist liikuvust käsitleva raporti kohta (2018/2156(INI))

Väliskomisjon, raportöör: Tunne Kelam

Vähemuse arvamus, mille on esitanud fraktsiooni GUE/NGL liikmed Sabine Lösing, Miguel Urban Crespo ja Takis Hadjigeorgiou

Raportis käsitletakse sõjalise Schengeni ala rajamist, mis lihtsustaks piiride avamist vägede ja sõjavarustuse vabale liikumisele. Raporti väitel on sõjaväeline liikuvus keskne strateegiline vahend ELi kaitse- ja julgeolekuhuvide edendamiseks ning tagab ka võime sekkuda välisriikides puhkevatesse kriisidesse. Lisaks nõutakse selles, et EL ja NATO intensiivistaksid sõjaväelise liikuvuse alast koostööd. Selles väljendatakse heameelt komisjoni poolt tsiviilotstarbelisest Euroopa ühendamise rahastust sõjaväelise liikuvuse jaoks kavandatud soliidsete rahasummade üle (aastatel 2021–2027 vähemalt 6,5 miljardit eurot).

Oleme käesoleva raporti vastu, sest sellega

–  kärbitakse ülimalt vajalikele tsiviiltaristuprojektidele eraldatavaid vahendeid, kuna prioriteediks loetakse sõjalisele kasutusele antav lisaväärtus;

–  süvendatakse tsiviil- ja sõjalise valdkonna koostööd ja ELi militariseerimist;

–  vaadeldakse sõjaväelist liikuvust ELi lahutamatu osana, mis võimaldab kasutada kiirreageerimisjõudusid väljaspool ELi territooriumi;

–  julgeoleku ja stabiilsuse edendamise asemel õhutatakse olukorra edasist pingestumist ELi naabruskonnas;

–  forsseeritakse ELi ja NATO kokkukasvamist;

–  ignoreeritakse ELi lepingu artikli 41 lõike 2 (keelab sõjaliste kulude rahastamise ELi eelarvest) rikkumist.

Nõuame

–  konfliktide lahendamist diplomaatiliste vahenditega ja igasugusest sõjalisest sekkumisest hoidumist;

–  sõjaliste kulutuste ELi eelarvest rahastamise keelamist ja ELi lepingu artikli 41 lõike 2 ranget tõlgendamist;

–  NATO laialisaatmist ja kõigi ELi sõjaliste programmide lõpetamist.


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (10.10.2018)

väliskomisjonile

sõjaväelise liikuvuse kohta

(2018/2156(INI))

Arvamuse koostaja: Pavel Telička

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu on ühine ja keskselt juhitav rahastamisprogramm, mille eesmärk on edendada transpordi, energeetika ja digitaalteenuste valdkonnas hästitoimiva, kestliku ja sidusa üleeuroopalise võrgu (TEN) arendamist;

B.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu keskendub piiriüleste ühenduste lihtsustamisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele ning pakub selget ELi lisaväärtust riikidevahelise koostöö ja koordineerimise hõlbustamisel;

C.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku eelnõus aastateks 2021–2027 nähakse Euroopa ühendamise rahastu transpordisektori eelarvereas ette uus assigneering sõjaväelise liikuvuse vajadusteks;

D.  arvestades, et väga soovitatav on säilitada ja suurendada veelgi Euroopa ühendamise rahastu tõhusust;

1.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sõjaväelise liikuvuse tegevuskava käsitlevas ühises teatises tunnustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) strateegilist rolli liidu taristu integreerimisel, et saavutada kõrgete ohutusstandardite ja -tulemustega kiire ja sujuv liikuvus kogu kontinendil, arendades seeläbi edasi siseturgu;

2.  on veendunud, et tõhus ja tulemuslik sõjaväeline liikuvus suurendab ELi suutlikkust reageerida kriisiolukordadele, nagu humanitaarkriisid, loodusõnnetused või tsiviilõnnetused;

3.  toetab igati otsust eraldada sõjaväelise liikuvuse assigneering Euroopa ühendamise rahastu programmi tsentraliseeritud eelarve täitmise raames, tingimusel et selle eesmärk on rangelt kahesuguse kasutusega liikuvus, mis aitab kaasa suuremale tõhususele; võtab teadmiseks esialgsed meetmed, mis kehtestati tegevuskavas enne sõjaväelise liikuvuse rakendamist ning mis põhinevad sõjaväeliste nõuete tuvastamisel ja nende suhtes kokku leppimisel, misjärel tuvastatakse TEN-T võrgu osad, mis sobivad ka sõjaväelise transpordi jaoks, ning luuakse prioriteetsete projektide nimekiri koos lõpuks toimuva TEN-T võrgule kohaldatavate tehniliste nõuete täiustamisega;

4.  rõhutab, et nendes meetmetes on vaja luua selgust; palub seetõttu, et komisjon võtaks 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusaktid sõjaliste nõuete täpsustamiseks, loetledes need TEN-T võrgu osad, mis sobivad sõjaliseks transpordiks, loetledes prioriteetsed kahesuguse kasutusega taristuprojektid ning seoses sõjaväelise liikuvuse ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud meetmete abikõlblikkuse hindamismenetlused;

5.  rõhutab, et taristuelementidel (nt lubatud hälve, maksimaalne vaba kõrgus) on märkimisväärne mõju liikumiskiirusele; juhib tähelepanu sellele, et sujuv liikuvus ja logistika on väga olulised sõjaliste jõudude kohalesaatmiseks, aga ka reisijate ja kaupade vedamiseks; näeb tegevuskava rakendamist kui võimalust lasta tsiviiltranspordivõrgul saada kasu suurenenud võrgusuutlikkusest ja edendada mitmeliigilisi ühendusi;

6.  juhib tähelepanu sellele, et sõjaväelise liikuvuse assigneeringutest rahastatavad kaitsesektori projektid peavad järgima samu kriteeriume, tingimusi ja menetlusi nagu on sätestatud Euroopa ühendamise rahastu määruses, et olla abikõlblikud; rõhutab, et sõjaväelise transpordi jaoks sobivate TEN-T võrgu osade tuvastamise protsess peab tingimusteta maksimeerima tsiviil- ja sõjaväelise valdkonna koostoimet ja järgima kahesuguse kasutuse põhimõtet; rõhutab, et transporditaristu kohandamisel nii TEN-T põhi- kui ka üldvõrgu raames peaks olema võimalik kasutada sõjaväelise liikuvuse raames eraldatavaid rahalisi vahendeid;

7.  rõhutab, et sõjaväeliste liikuvusprojektide elluviimiseks on vaja liikmesriikide tihedamat koostööd; rõhutab asjaolu, et on vaja soodustada tsiviil- ja militaarvaldkonna koostööd;

8.  usub, et taristu kahesugune kasutus, välja arvatud lennujaamad ja sadamad, sealhulgas juhtudel, kui ühendutakse oluliste tööstuspiirkondadega, mis on kaitsetööstuse jaoks olulised, on oluline eeltingimus tsiviiltranspordivõrgu jaoks, mis saab kasu tegevuskavast ja sõjaväelise liikuvuse assigneeringust; on seepärast kindlalt veendunud, et Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse assigneeringutest rahastatavad projektid peaksid olema abikõlblikud üksnes juhul, kui nad lisavad midagi TEN-T võrgu olemasolevale tsiviiltaristule ja projektidele ning võimaldavad taristu kahesugust kasutust, et säilitada Euroopa ühendamise rahastu peamine keskendumine tsiviilvajadustele, näiteks soodustades aruka transpordi arendamist TEN-T võrgu kaudu või parandades transporditaristu ligipääsetavust ja kättesaadavust julgeoleku ja kodanikukaitse eesmärgil;

9.  rõhutab asjaolu, et taristu kahesuguse kasutamise korral ohtlike kaupade veoks tuleks ette näha erikooskõlastamine ja kogemuste vahetamine, samuti kehtivate ühtlustatud tsiviileeskirjade kohandamine, et vältida õnnetusjuhtumite riski, optimeerides samal ajal ohutust kogu võrgustikus tervikuna;

10.  on seisukohal, et ELi vahendite kasutuse optimeerimiseks peaks mis tahes Euroopa ühendamise rahastust rahastatud ühist huvi pakkuv transpordiprojekt integreerima vajaduse korral sõjaväelise liikuvuse tehnilised nõuded kavandamisetapis, et vältida taristu ebavajalikku täiustamist hilisemas etapis üksnes sõjaväelistel põhjustel ning seetõttu rahastamise ebaökonoomset kasutamist;

11.  märgib, et TEN-T võrku on siiani kavandatud üksnes seoses tsiviileesmärkidega, ning usub, et näiteks piiriülestes projektides või elutähtsas taristus tehtavad täiendavad investeeringud võrku võiksid tuua märkimisväärset kasu sõjaväelisele liikuvusele, aidates samal ajal kaasa TEN-T põhivõrgu valmimisele 2030. aastaks, ning tervikliku võrgu valmimisele 2050. aastaks;

12.  leiab, et Euroopa ühendamise rahastu sõjaväelise liikuvuse assigneeringust saadud mis tahes toetuse puhul tuleks võimaluse korral pöörata esmajärjekorras tähelepanu mitmeliigilistele projektidele, sest 2017. aasta katseanalüüsi kohaselt pakuvad need kõige rohkem kahesuguse kasutuse võimalusi, ja piiriülestele projektidele, sest need aitavad kõrvaldada olemasolevad puuduvad lülid ja kitsaskohad, mis on hetkel kiire ja sujuva liikuvuse suured füüsilised takistused nii tsiviilelanike kui ka sõjaväe ja raske sõjavarustuse liikumise puhul; rõhutab seepärast, et võrgu jätkumine ja hea seisukord ning koostalitlusvõime ja ühendveod on hädavajalikud;

13.  tuletab meelde, et mitu kaitsesektoris kasutatavat tehnoloogiat –nt internet – on viidud edukalt üle tsiviilsektorisse; juhib tähelepanu sellele, et telemaatiliste rakenduste süsteemidele (nt ERTMS ja SESAR) toetuva intelligentse transpordisüsteemi ja Galileo/EGNOS/GOVSATCOMiga seotud tehnoloogia kasutuselevõtmine kujutab endast ühte kõige huvitavamat võimalust tsiviiltranspordisektori jaoks; leiab seetõttu, et tegevuskava tulevase läbivaatamise raames tuleks lõppkokkuvõttes uurida võimalust, et tsiviiltranspordis kasutataks nende probleemide lahendamiseks sõjalisi vastuseid, näiteks küberturvalisuse ja turvatud side valdkonnas;

14.  rõhutab, et sadamad on olulised punktid, mis seovad ELi selle liitlastega NATOs, ning ühendavad Euroopas asuvaid lühimaa meretranspordisõlmi, ning samuti vajadust paigaldada või täiustada teatavaid taristuosi, et võtta vastu ja teenindada sõjalisi laevu;

15.  tuletab meelde vajadust tolli ja maksude reguleeriva raamistiku järele, eelkõige seoses käibemaksuga, mis oleks standarditud ning sõjavarustuse ja sellega seotud asjade liikumiseks sobiv, eriti kui seda on vaja hädaolukordades;

16.  on arvamusel, et ELi liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et piiriülese kahesuguse kasutusega maanteetranspordi tõhusust suurendada ja halduskulusid vähendada.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

7

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Isabella De Monte, Andor Deli, Ismail Ertug, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Innocenzo Leontini, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Keith Taylor, Pavel Telička, Marie-Pierre Vieu, Kosma Złotowski, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp, Claudia Țapardel

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Gehrold, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Ryszard Antoni Legutko, Henna Virkkunen, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Angel Dzhambazki

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Angel Dzhambazki, Ryszard Antoni Legutko, Kosma Złotowski

ENF

Georg Mayer

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Stefan Gehrold, Dieter-Lebrecht Koch, Innocenzo Leontini, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp, Patricija Šulin

S&D

Inés Ayala Sender, Isabella De Monte, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Gabriele Preuß, Marc Tarabella

7

EFDD

Jill Seymour

GUE/NGL

Tania González Peñas, Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu

S&D

Ismail Ertug

VERTS/ALE

Michael Cramer, Keith Taylor

2

0

ECR

Peter Lundgren

EFDD

Daniela Aiuto

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

13

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Elmar Brok, James Carver, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Tunne Kelam, Wajid Khan, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Michel Reimon, Jean-Luc Schaffhauser, Anders Sellström, Alyn Smith, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrea Bocskor, Igor Gräzin, Rebecca Harms, Marek Jurek, Juan Fernando López Aguilar, Antonio López-Istúriz White, Urmas Paet, Bodil Valero, Mirja Vehkaperä, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Inés Ayala Sender, Eleonora Evi, Rupert Matthews, Miroslav Mikolášik, Liliana Rodrigues, Flavio Zanonato


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Igor Gräzin, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Mirja Vehkaperä

ECR

Marek Jurek

EFDD

Aymeric Chauprade, Eleonora Evi

PPE

Michèle Alliot-Marie, Andrea Bocskor, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Miroslav Mikolášik, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Anders Sellström, Jaromír Štětina

S&D

Inés Ayala Sender, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Wajid Khan, Arne Lietz, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Liliana Rodrigues, Flavio Zanonato

13

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat

NI

James Carver, Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

VERTS/ALE

Barbara Lochbihler, Michel Reimon, Alyn Smith, Jordi Solé, Bodil Valero

4

0

ECR

Bas Belder, Rupert Matthews, Charles Tannock

VERTS/ALE

Rebecca Harms

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 5. detsember 2018Õigusalane teave