Menetlus : 2018/2240(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0377/2018

Esitatud tekstid :

A8-0377/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 29/11/2018 - 8.6

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0471

RAPORT     
PDF 492kWORD 67k
22.11.2018
PE 629.510v02-00 A8-0377/2018

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2018/003 EL/Attica publishing)

(COM(2018)0667 – C8-0430/2018 – 2018/2240(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Eider Gardiazabal Rubial

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI
 REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2018/003 EL/Attica publishing)

(COM(2018)0667 – C8-0430/2018 – 2018/2240(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0667 – C8-0430/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (edaspidi „EGFi määrus“)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0377/2018),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Kreeka esitas taotluse EGF/2018/003 EL/Attica publishing, et saada EGFist rahalist toetust seoses 550 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas majandussektoris Kreekas NUTS 2. tasandi piirkonnas Atikas (EL30);

D.  arvestades, et taotlus tugineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumiskriteeriumitele, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul mõne liikmesriigi ettevõtetes, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes külgnevas piirkonnas juhul, kui kahes ühe liikmesriigi seotud piirkonnas on koondamistest mõjutatud üle 500 töötaja;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja Kreekal on õigus saada nimetatud määruse alusel 2 308 500 eurot rahalist toetust, mis moodustab 3 847 500 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2.  märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid taotluse 22. mail 2018 ning pärast Kreekalt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 4. oktoobril 2018 ja andis sellest samal päeval (seega 12-nädalase tähtaja jooksul) Euroopa Parlamendile teada;

3.   märgib, et Kreeka väitel on koondamised seotud üleilmse finants- ja majanduskriisiga, täpsemalt Kreeka majandusele avalduva mõjuga, mis hõlmab SKP tegelikku vähenemist elaniku kohta, töötuse kasvu ning palkade ja kodumajapidamiste sissetulekute vähenemist, ning kiire digiarenguga ja tõsiasjaga, et peamised reklaamitellijad kärbivad reklaamikulusid, mis muudab kirjastussektorit; märgib, et sektorit ähvardab nii reklaami- kui ka müügitulude langus;

4.  tuletab meelde, et Kreeka kirjastussektoris tegutsevas kolmes ettevõttes toimunud koondamised avaldavad kohalikule majandusele ilmselt märkimisväärset negatiivset mõju ja see on seotud asjaoluga, et uut tööd on raske leida, sest töökohti napib ja tööotsijaid on palju ning ei korraldata tööturu kindlakstehtud vajadustele vastavaid kutseõppekursuseid;

5.  toonitab murelikult, et endiselt kõrge tööpuudusega Kreekas on suur osa töötutest ja pikaajalistest töötutest registreeritud Atika piirkonnas;

6.  tuletab meelde, et see on pärast 2014. aastal esitatud taotlust EGF/2014/018 (mis kiideti heaks)(4) Kreeka teine taotlus EGFist rahalise toetuse saamiseks seoses koondamistega Atika kirjastussektoris;

7.  märgib, et taotlus on esitatud seoses 550 töötaja koondamisega, kellest suur osa on naised (41,82 %); märgib ka, et 14,73 % koondatud töötajatest on vanemad kui 55 aastat ja 1,6 % nooremad kui 30 aastat; tunnistab sellega seoses, et EGFist kaasrahastatavad aktiivsed tööturumeetmed on väga olulised, et parandada nendesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tööturule naasmise võimalusi;

8.  väljendab heameelt selle üle, et kavandatavas koolituspakkumises arvestatakse taotlusega EGF-2014-018 GR/Attica saadud kogemusi, kusjuures selle juhtumi puhul saavutati käimasoleva hindamise andmetel kõrge tööturule naasmise määr;

9.  märgib, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte tarvis ei ole meetmeid kavandatud, ehkki selliste noorte osakaal on Kreekas endiselt kõrge;

10.  toonitab, et rahalised toetused sõltuvad toetuse saajate aktiivsest osalemisest ja võivad Kreeka majanduslikes tingimustes toimida tõelise stiimulina;

11.  märgib, et rahalised toetused ja stiimulid, s.t värbamisstiimulid ning tööotsimis- ja koolitustoetused on lähedal EGFi määruses sätestatud 35 % suurusele ülemmäärale;

12.   märgib, et Kreekal on kavas võtta taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks viit tüüpi meetmeid: i) kutsenõustamine ja abistamine töö otsimisel, ii) tööturu vajadustele vastav koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, iii) ettevõtluse alustamise toetus, iv) tööotsimis- ja koolitustoetus ning v) värbamisstiimulid;

13.  võtab teadmiseks, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel konsulteeriti Ateena päevalehtede ajakirjanike ametiühingu (ΕΣΗΕΑ), Ateena päevalehtede kirjastuste töötajate ametiühingu (ΕΠΗΕΑ) ja tööministeeriumi esindajatega;

14.  rõhutab, et Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ja topeltrahastamine on välistatud;

15.  tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga;

16.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektori ümberkorraldamise meetmeid, ning peab kiiduväärseks, et Kreeka on seda kinnitanud;

17.  palub komisjonil nõuda, et riikide ametiasutused esitaksid tulevastes ettepanekutes rohkem üksikasju sektorite kohta, mis eeldatavasti kasvavad ja kuhu seetõttu võetakse tõenäoliselt inimesi tööle, ning koguksid EGFi rahaeraldiste mõju kohta tõendatud andmeid, sh andmeid töökohtade kvaliteedi ja EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördunute osakaalu kohta;

18.  kutsub komisjoni uuesti üles tagama, et kõik EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumendid oleksid üldsusele kättesaadavad;

19.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. aprilli 2015. aasta otsus (EL) 2015/644 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/018 GR/Attica broadcasting, Kreeka) (ELT L 106, 24.4.2015, lk 29–30).


LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2018/003 EL/Attica publishing)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,(1) eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013(3) artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)  Kreeka esitas 22. mail 2018 taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses töötajate koondamisega Atika piirkonna kirjastussektoris. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)  Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Kreeka taotluse alusel rahalist toetust summas 2 308 500 eurot.

(5)  Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 2 308 500 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates ... [käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäev](4)*.

...,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(4)

*   Euroopa Parlament lisab kuupäeva enne Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.


SELETUSKIRI

I.  Taust

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on loodud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)(1) artikli 12 ja määruse (EL) nr 1309/2013(2) artikli 15 sätete kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna.

Menetluskorra kohaselt esitab komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(3) punktile 13 fondi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsed läbirääkimised.

II.  Kreeka taotlus ja komisjoni ettepanek

Komisjon kiitis 4. oktoobril 2018 heaks ettepaneku võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmise kohta Kreekale vahendite eraldamiseks, et toetada kolmest NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas majandussektoris Kreekas NUTS 2. tasandi piirkonnas Atika (EL30) tegutsevast ettevõttest koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. Ettepanek edastati Euroopa Parlamendile 4. oktoobril 2018.

Kõnealune taotlus on üheksas, mida tuleb 2018. aasta eelarve raames käsitleda, ja alates EGFi loomisest kolmas taotlus majandussektoris, mis kuulub NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla. See puudutab 550 koondatud töötajat ning EGFist Kreeka kasuks kokku 2 308 500 euro kasutuselevõtmist.

Taotlus saadeti komisjonile 22. mail 2018 ja selle kohta esitati lisateavet kuni 1. augustini 2018. Komisjon viis oma hindamise lõpule 4. oktoobril 2018 ja otsustas kooskõlas kõigi kohaldatavate EGFi määruse sätetega, et taotlus vastab EGFist rahalise toetuse andmise tingimustele, millele on osutatud EGFi määruse artikli 4 lõikes 1.

Kreeka väidab, et koondamised on seotud üleilmse finants- ja majanduskriisiga, eelkõige kirjastussektoris toimuvate suurte struktuurimuutustega, mis on tingitud päevalehtede ja perioodika müügi pidevast vähenemisest koos oluliste reklaamitellijate reklaamikulude koomaletõmbamisega. See on majanduslanguse otsene tagajärg, mida süvendab digiareng, mis on pannud lugejaid loobuma trükiajakirjandusest elektroonilise ajakirjanduse kasuks. See on peamiselt seletatav elektroonilise ajakirjanduse suuremalt jaolt tasuta kättesaadavusega ning selle lihtsa ja kohese juurdepääsetavusega.

Selle tagajärjel vähenes aastatel 2011–2017 ajalehtede müük 144 miljonilt eksemplarilt 2011. aastal 57 miljonile eksemplarile 2017. aastal ja ajakirjade müük vähenes 60 miljonilt eksemplarilt 23 miljonile. Aastatel 2005–2014 vähenes ajakirjandussektori käive 56,4 %. Käive on jätkuvalt vähenenud, st 2015. aastal vähenes see 14,3 %, 2016. aastal 8,3 % ja 2017. aastal 19,5 %.

Kõik koondamised toimusid Atika piirkonnas, kus on registreeritud 34,7 % kogu Kreeka töötutest ja 36 % pikaajalisest töötutest. Suur osa koondatud töötajatest on naised (41,82 %). 14,73 % koondatud töötajatest on vanemad kui 55 aastat. EGFist kaasrahastatavad aktiivsed tööturumeetmed on nendesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tööturule naasmise võimaluste parandamisel seda tähtsamad.

Koondatud töötajatele pakutakse viit liiki meetmeid, milleks ka EGFist kaasrahastamist taotletakse. Need on järgmised:

–  Kutsenõustamine. Seda kaasmeedet pakutakse kõikidele osalejatele ning see hõlmab järgmisi etappe: i) üldine teavitamine, ii) arvele võtmine ja registreerimine, iii) personaalne tööalane dokument, iv) tööotsingute toetamine ja karjäärinõustamine, v) nõustamine töökoha leidmiseni ja vi) seire.

–  Koolitus, ümberõpe ja kutseõpe. Meetme raames pakutakse kutseõppekursusi sellistes valdkondades ja sektorites, mis pakuvad häid arenguväljavaateid ja vastavad tööturu kindlakstehtud vajadustele. Koolitused hõlmavad ka töötajate vajadusi, mis on kindlaks tehtud kutsenõustamise käigus.

–  Ettevõtluse alustamise toetus. Töötajad, kes loovad oma ettevõtte, saavad tegevuse alustamisega seotud kulude katmiseks kuni 15 000 eurot toetust.

–  Tööotsimis- ja koolitustoetus. Kutsenõustamise meetmes osalemisega kaasnevate kulude katmiseks makstakse toetusesaajatele 40 eurot osaluspäeva kohta. Koolitusel osalemise toetus on 3,33 eurot tunnis.

–  Värbamisstiimulid. See hüvitis hõlbustab koondatud töötajate töölevõtmist teistes ettevõtetes. Ettevõttele makstakse kuni kuue kuu jooksul igakuiselt 650 eurot tingimusel, et pärast hüvitise maksmise lõpetamist hoitakse töötajat töökohal veel vähemalt kuue kuu jooksul.

Komisjon on seisukohal, et kirjeldatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud, ja et need ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

Kreeka ametiasutused on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega: – kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

– liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

– töötajaid koondanud ettevõtjad, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma juriidilised kohustused ning on oma töötajate eest nendele vastavalt hoolt kandnud;

– kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

– kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

– EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

Kreeka on komisjonile teatanud, et riikliku eel- või kaasrahastamise allikas on Kreeka majandus- ja arenguministeeriumi avalike investeeringute programm. Rahalise toetuse haldamine ja kontrollimine toimub järgmiselt: korraldusasutuseks on tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi NSRFi(4) töörühm, auditeerimisasutuseks on EDEL (finantsauditite komitee) ning sertifitseerimisasutuseks on majandus-, taristu-, turismi- ja merendusministeeriumi kaasrahastatavate programmide sertifitseerimise ja kontrollimise eriteenistus.

III.  Menetlus

Komisjon on esitanud fondi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele taotluse kokku 2 308 500 euro ümberpaigutamiseks EGFi reservist (40 02 43) EGFi eelarvereale (04 04 01).

See on 2018. aastal seni üheksas ümberpaigutamisettepanek, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele EGFi kasutuselevõtuks esitatud.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt EGFi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolne menetlus.

Vastavalt sisekokkuleppele tuleks protsessi kaasata tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakub konstruktiivset tuge ja aitab hinnata fondi kasutuselevõtmise taotlusi.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

  Riiklik strateegiline võrdlusraamistik.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI

D (2018)41901

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema: Arvamus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendite kasutuselevõtmise kohta juhtumi EGF/2018/003 EL puhul

Austatud esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (EMPL) ning selle Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond“) töörühm arutasid fondi vahendite kasutuselevõtmist juhtumi EGF/2018/003 EL puhul ja võtsid vastu järgmise arvamuse.

EMPL-komisjon ja fondi töörühm pooldavad fondi kasutuselevõtmist kõnealuse taotluse alusel. EMPL-komisjon esitab sellega seoses mõned märkused, kuid ei sea maksete tegemist kahtluse alla.

EMPL-komisjoni tähelepanekud põhinevad järgmistel kaalutlustel:

A) arvestades, et kõnealune taotlus põhineb määruse (EL) nr 1309/2013 (EGFi määrus) artikli 4 lõike 1 punktil b ning on seotud 550 töötaja koondamisega kolmes ettevõttes NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas majandussektoris Atika piirkonnas üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul;

B) arvestades, et selleks, et seostada koondamised üleilmse finants- ja majanduskriisiga, märkis Kreeka, et viimastel aastatel on päevalehtede ja perioodika müük vähenenud ning see on tingitud majandus- ja finantskriisist, mis avaldab Kreeka majandusele ikka veel mõju, aga ka kiirest digiarengust, mis kirjastussektorit ümber kujundab; arvestades, et sektoris on langenud nii reklaami- kui ka müügitulu;

C) arvestades, et meetme sihtrühmaks olevatest töötajatest on 41,8 % naised ja 58,8 % mehed ning et sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest 83,63 % on vanuses 30–54 aastat, 14,7 % on vanemad kui 55 aastat ja 1,6 % on nooremad kui 30 aastat.

Seetõttu palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjon vastutaval eelarvekomisjonil lisada Kreeka taotlust käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. nõustub komisjoniga, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja seetõttu on Kreekal õigus saada nimetatud määruse alusel 2 308 500 eurot rahalist toetust, mis moodustab 3 847 500 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2. märgib, et komisjon pidas kinni 12 nädala pikkusest tähtajast Kreeka ametiasutustelt täieliku taotluse kättesaamisest kuni rahalise toetuse andmise tingimustele vastavuse kohta lõpliku hinnangu andmiseni 4. oktoobril 2018 ja tegi hinnangu samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3. toonitab murelikult, et endiselt kõrge tööpuudusega Kreekas on suur osa töötutest ja pikaajalistest töötutest registreeritud Atika piirkonnas;

4. märgib, et fondist kaasrahastavad individuaalsed teenused koondatud töötajatele hõlmavad kutsenõustamist ja tööotsingute toetamist, koolitust ja ümberõpet vastavalt tööturu vajadustele, ettevõtluse alustamise toetamist, värbamisstiimuleid ning tööotsimis- ja koolitustoetusi;

5. märgib, et rahalised toetused ja stiimulid, s.t värbamisstiimulid ning tööotsimis- ja koolitustoetused on lähedal fondi määruses sätestatud 35 % suurusele ülemmäärale;

6. toonitab, et rahalised toetused sõltuvad toetuse saajate aktiivsest osalemisest ja võivad Kreeka majanduslikes tingimustes toimida tõelise stiimulina;

7. märgib, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte tarvis ei ole meetmeid kavandatud, ehkki selliste noorte osakaal on Kreekas endiselt kõrge;

8. väljendab heameelt selle üle, et kavandatavas koolituspakkumises arvestatakse taotlusega EGF-2014-018 GR/Atika saadud kogemusi, mille puhul saavutati käimasoleva hindamise andmetel kõrge tööturule naasmise määr;

9. peab kiiduväärseks, et konsulteeriti ka Ateena päevalehtede ajakirjanike ametiühingu, Ateena päevalehtede kirjastuste töötajate ametiühingu ja tööministeeriumi esindajatega;

10. märgib, et Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning topeltrahastamine on välistatud;

11. peab kiiduväärseks Kreeka kinnitust, et töötajaid koondanud ettevõtjad on täitnud seoses koondamistega oma juriidilised kohustused;

12. tuletab meelde, et vastavalt määruse artiklile 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoosida tööturu edasisi väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga.

Lugupidamisega

Marita ULVSKOG


REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Regionaalarengukomisjoni esimehe Iskra Mihaylova 15. oktoobri 2018. aasta kiri eelarvekomisjoni esimehele Jean Arthuis’le

Tõlge

Teema:    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmine

Austatud hr Arthuis

Regionaalarengukomisjonile on arvamuse avaldamiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) vahendite kasutuselevõtmise kohta. Mulle teadaolevalt on eelarvekomisjonil kavas võtta lähiajal selles küsimuses vastu raport:

  COM(2018)0667, milles tehakse ettepanek anda EGFist 2 308 500 eurot toetust 550 töötajale, kes koondati NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas majandussektoris. Koondamised toimusid peamiselt Kreekas NUTS 2. tasandi Atika (Aττική) piirkonnas (EL30) asuvates ettevõtetes.

EGFist rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006.

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisele ega eelnimetatud summa eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule.

(viisakusväljend ja allkiri)


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Tomáš Zdechovský


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez, Urmas Paet

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

NI

Neoklis Sylikiotis

PPE

Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský, Patricija Šulin

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos

VERTS/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand

3

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen, Stanisław Żółtek

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 27. november 2018Õigusalane teave