Menetlus : 2016/0397(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0386/2018

Esitatud tekstid :

A8-0386/2018

Arutelud :

PV 17/04/2019 - 4
CRE 17/04/2019 - 4

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.2
CRE 11/12/2018 - 5.2
PV 18/04/2019 - 10.5
CRE 18/04/2019 - 10.5

Vastuvõetud tekstid :


RAPORT     ***I
PDF 1381kWORD 207k
23.11.2018
PE 612.058v03-00 A8-0386/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord

(COM(2016)0815 – C8-0521/2016 – 2016/0397(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Guillaume Balas

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: ÜKSUSTE VÕI ISIKUTE LOETELU, KELLELT ARVAMUSE KOOSTAJA ON TEAVET SAANUD
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord

(COM(2016)0815 – C8-0521/2016 – 2016/0397(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0815),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 48, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0521/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. juuli 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0386/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 5

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. juuli 2017. aasta arvamust1,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. juuli 2017. aasta arvamust1,

__________________

__________________

1 ELT L 345, 13.10.2017, lk 85.

1 ELT L 345, 13.10.2017, lk 85.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 1a,

 

__________________

 

1a ELT C 342, 12.10.2017, lk 65.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Uuendatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju hakati kohaldama alates 1. maist 2010 määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009.

(1)  Uuendatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju hakati kohaldama alates 1. maist 2010 määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009, välja arvatud sätteid, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) kasutuselevõttu, mille eesmärk on aidata pädevatel asutustel ja institutsioonidel kiiremini ja turvalisemalt teavet vahetada.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Hindamistest ja aruteludest sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis on ilmnenud, et pikaajalise hoolduse hüvitiste, töötushüvitiste ja perehüvitiste valdkonnas peaks ajakohastamise protsess jätkuma.

(3)  Hindamistest ja aruteludest sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis on ilmnenud, et pikaajalise hoolduse hüvitiste, töötushüvitiste ja perehüvitiste valdkonnas peaks ajakohastamise protsess jätkuma, et kogemusi vahetades ja parimaid tavasid jagades muuta nende hüvitistega seotud eeskirjad õiglasemaks, selgemaks ja lihtsamini täidetavaks. Sellise kogemustevahetuse hõlbustamiseks tuleks edendada uue tehnoloogia kasutamist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Määratlused ja kriteeriumid puude ja invaliidsuse kindlaksmääramiseks on liikmesriigiti väga erinevad ja see võib olla puude- ja invaliidsusküsimusi käsitlevate riiklike otsuste vastastikusel tunnustamisel suureks takistuseks, eriti seoses juurdepääsuga konkreetsetele teenustele ja vahenditele, ning seada puudega inimesed ja invaliidid ühest liikmesriigist teise liikumisel sotsiaalvaldkonnas eriti ebasoodsasse olukorda. Seepärast tuleb puudega inimeste ja invaliidide ühest liikmesriigist teise reisimise ja liikumise hõlbustamiseks tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastava ühise Euroopa määratluse vastuvõtmine ja puudestaatuse vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel, eeskätt rakendades kõigis liikmesriikides kiiresti ELi puudega isiku kaarti, mis seotakse Euroopa ravikindlustuskaardi ja Euroopa sotsiaalkindlustuse kaardiga.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Puuetega inimeste õiguste konventsiooni tulemusliku rakendamise ja jõustamise ning puudehüvitiste ülekantavuse tagamiseks tuleks sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise nimel edendada puude ühise määratluse ja ühiste kriteeriumide ning puude hindamise meetodite (puude protsent) vastuvõtmist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c)  Oluline on austada liidu tervishoiusüsteemide ühiseid väärtusi ja põhimõtteid, millele on viidatud nõukogu 22. juuni 2006. aasta järeldustes ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta1a, eriti üldisi universaalsuse, kvaliteetse ravi kättesaadavuse, võrdsuse ja solidaarsuse väärtusi. Eriti oluline on see niisuguste kodanike kategooriate puhul, kes ei tööta ega otsi tööd, nagu üliõpilased, kelle liikuvuse säilitamiseks tuleks neile tagada juurdepääs vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalkindlustushüvitistele, sealhulgas tervisekindlustusele. Nõukogu märgib, et „universaalsus tähendab, et kedagi ei jäeta ravist ilma; solidaarsus on tihedalt seotud meie riiklike tervishoiusüsteemide rahastamiskorraga ja vajadusega tagada kõigile ravi kättesaadavus; võrdsus tähendab võrdset juurdepääsu vastavalt vajadusele, sõltumata etnilisest kuuluvusest, soost, east, sotsiaalsest staatusest või võimest maksta.“

 

______________

 

1a ELT C 146, 22.6 2006, lk 1.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  On jätkuvalt oluline, et koordineerimiseeskirjad peaksid sammu areneva õigusliku ja sotsiaalse taustaga, hõlbustades veelgi kodanike õiguste kasutamist, tagades samal ajal õigusliku selguse, finantskoormuse ausa ja õiglase jagamise liikmesriikide asutuste vahel ning haldusliku lihtsuse ja eeskirjade täidetavuse.

(4)  On jätkuvalt oluline, et koordineerimiseeskirjad peaksid sammu areneva õigusliku ja sotsiaalse taustaga, hõlbustades veelgi kodanike õiguste kasutamist, tagades samal ajal õiguskindluse, finantskoormuse ausa ja õiglase jagamise liikmesriikide asutuste vahel ning haldusliku lihtsuse ja eeskirjade täidetavuse. Sellega seoses tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ1a ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, eelkõige selle artiklit 27. Käesolev määrus on siseturu ja liikumisvabaduse nõuetekohase toimimise tagamiseks otsustavalt tähtis. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjad tuleks koostada nii, et need sobiksid kõigi liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidega.

 

__________________________________

 

1a nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16);

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu esitama spetsiaalsete ja põhjalike uuringute kaudu saadud läbipaistvat avalikku teavet, et võimaldada riiklikul ja Euroopa tasandil mõistlikku ja tulemuslikku arutelu selle üle, milline on riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme kahjustavate võimalike pettuste ja kuritarvituste tegelik maht ning tõeline majanduslik ja sotsiaalne mõju, ja samuti seoses küsimusega, kuidas tugevdada koordineerimiskorda, et suurendada liikuvate töötute isikute tööturule lõimimise edendamisel või selle korrapärases järelevalves usaldust eri avalike tööhõiveasutuste vastu.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Liikumisvabadus on siseturu nurgakivi. Siiski ei saa siseturg toimida ilma vastastikuse usalduseta. Et kaitsta liikuvuse eeliseid, peab EL võitlema kuritarvitamise, pettuse ja ebaausa konkurentsi vastu.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul rõhutas Euroopa Parlament vajadust „tagada sotsiaalkindlustushüvitiste (st riikliku pensioni, tervisekindlustuse, töötushüvitiste ja peretoetuste) ülekantavus ja vähendada sellega tööjõu liikuvuse tõkkeid ELis“ ja nõudis „otsustavate ja tõhusate meetmete võtmist, et luua koordineeritud süsteem, kuhu on koondatud sotsiaalmaksed ja -toetused iga üksikisiku kohta kogu ELis, näiteks sotsiaalkindlustuskaart, et hõlbustada sotsiaalkindlustusmaksete ja -õiguste jälgitavust“.

 

______________

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d)  Tuleks edendada meetmeid, millega hõlbustada kogu liidus sotsiaalkindlustusõiguste ja -hüvitiste kindlakstegemist ja tagamist, näiteks võtta kasutusele Euroopa sotsiaalkindlustuse kaart, mis peaks olema seotud olemasoleva Euroopa ravikindlustuskaardi ja ELi puudega isiku kaardiga ning hõlmama kõiki sotsiaalkindlustuse valdkondi.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 e)  Töötajate, üliõpilaste ja tööotsijate liikuvuse parandamiseks kogu liidus on tähtis, et liikmesriigid tagaksid Euroopa ravikindlustuskaardi kättesaadavuse vahet tegemata kõigile inimestele, sealhulgas ajutised töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja ebatüüpilistes töösuhetes inimesed, samuti üliõpilased ja liikuvad tööotsijad.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 f)  Sotsiaalkindlustussüsteemide erapooletu koordineerimise tagamiseks on eriti oluline piiriülene tervishoid. Selles suhtes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL1a rakendamine liikmesriigiti väga erinev. Liidu kodanike ja nende perekondade vaba liikumise tagamiseks tuleks eelkõige ilma diskrimineerimiseta rakendada selle direktiivi artiklit 7.

 

______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  On vaja tagada õiguskindlus selgitades, et seoses majanduslikult mitteaktiivsete liikuvate ELi kodanike juurdepääsuga sotsiaalkindlustushüvitistele vastuvõtvas liikmesriigis võib võrdse kohtlemise põhimõtte suhtes kohaldada seadusliku elamise nõuet, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil33. Seetõttu tuleb majanduslikult mitteaktiivset kodanikku selgelt eristada tööotsijast, kelle elamisõigus tuleneb vahetult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 45.

välja jäetud

______________

 

44 ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Pikaajalise hoolduse hüvitised ei ole seni selgesõnaliselt lisatud määruse (EÜ) nr 883/2004 sisulisse kohaldamisalasse, kuid nende koordineerimine haigushüvitistena põhjustab õiguslikku ebakindlust nii asutustele kui ka pikaajalise hoolduse hüvitiste taotlejatele. Vaja on välja töötada stabiilne õigusraamistik, mis sobiks pikaajalise hoolduse hüvitiste käsitlemiseks käesoleva määruse raames ning selliste hüvitiste selge määratlus.

(6)  Pikaajalise hoolduse hüvitised ei ole seni selgesõnaliselt lisatud määruse (EÜ) nr 883/2004 sisulisse kohaldamisalasse, vaid neid koordineeritakse haigushüvitistena. Määrusesse on vaja lisada selliste pikaajalise hoolduse hüvitiste selge määratlus ja nende eripära arvessevõtmiseks tuleb ajakohastada ka eeskirju. Oluline on selgitada, et nii majanduslikult mitteaktiivsetel kui ka aktiivsetel inimestel võivad olla pikaajalised hooldusvajadused. Pikaajalise hoolduse hüvitiste eesmärk on aidata inimestel oma igapäevaseid toimetusi teha, et toetada nende isiklikku iseseisvust, sealhulgas töökohal.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Komisjoni president märkis 13. septembril 2017 peetud kõnes liidu olukorra kohta, et „liidus, kus kõik on võrdsed, ei tohi ühtegi töötajat kohelda teisejärgulisena“ ning et oleme „absurdses olukorras, kus meil on pangandusstandardite kohaldamist jälgiv Euroopa Pangandusjärelevalve, kuid puudub ühine tööjärelevalve, mis tagaks meie ühtsel turul õigluse põhimõtte järgimise“. Euroopa Parlamendi 14. septembri 2016. aasta resolutsioonis sotsiaalse dumpingu kohta Euroopa Liidus ergutati „liikmesriike looma vajaduse korral kahepoolseid ajutisi rakkerühmi ning vajaduse korral mitmepoolse rakkerühma, kuhu kuuluvad riiklikud pädevad asutused ja tööinspektorid, kes tegeleksid sõltuvalt kõikide asjaomaste liikmesriikide heakskiidust väidetavate sotsiaalse dumpingu juhtumite, ebaseaduslikes tingimustes tehtava või pettusega seotud töö juhtumite piiriülese kohapealse uurimisega kooskõlas kontrollide toimumiskohaks olevate liikmesriikide siseriikliku õigusega, tuvastaksid varifirmasid, pettuslikke värbamisagentuure ja eeskirjade kuritarvitamisi, millega kaasneb töötajate ärakasutamine“.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Määrusega (EÜ) nr 883/2004 luuakse üldtunnustatav õigusraamistik. Liikmesriikidel on moraalne kohustus püüda kahepoolsete lepingute alusel vähendada üldsuse halduskoormust. Tuleks võtta meetmeid, et luua riiklikud asutused, mis vastutavad asjaomases liikmesriigis piiriülese tegevusega seotud sotsiaalmaksete kontrollimise eest, tagades samal ajal vastavuse Euroopa õigusaktidele. Samuti tuleks teha jõupingutusi järelevalveks vajaliku elektroonilise teabevahetusvahendi väljatöötamiseks, mis võimaldaks tööhõiveinspektsioonide kiiret juurdepääsu vajalikele andmetele. Seega tuleks hoida käesoleva määruse kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ1a.

 

_______________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Tehnoloogia areng pakub uusi koordineerimise, teabevahetuse ja täitmise tagamise võimalusi. Nagu näitab Belgia sotsiaalkindlustuspanga Crossroads Bank for Social Security1a eeskuju, võib kõiki sotsiaalkindlustusasutusi koondav elektrooniline võrgustik parandada vastastikuseid suhteid, läbipaistvust ja vastutust.

 

__________________

 

1a http://www.ksz.fgov.be/en/international/page/content/websites/international/aboutcbss.html

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 d)  Euroopa Parlament juhtis oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis tõhusa tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia kohta „tähelepanu sellele, et kõigi asjaomaste sotsiaalasutuste elektroonilisse võrku ühendamine, nagu Belgias Crossroads Bank for Social Security , ja sellega kaasnev lihtsam andmevahetus kõigi asjaomaste sotsiaalasutuste vahel on riikliku tööjärelevalve jaoks kasulik vahend, et nõuda kiiresti järelevalve jaoks vajalikke andmeid,“ ning palus „komisjonil uurida, kas oleks kasulik võtta kasutusele – ja vajadusel kehtestada – võltsimiskindel Euroopa sotsiaalkindlustuskaart või mu üleliiduline elektrooniline dokument, kuhu saaks salvestada kõik töösuhete kontrollimiseks vajalikud andmed, nagu andmed sotsiaalkindlustuse olemasolu kohta ja tööaeg, ning mille suhtes kehtivad ranged andmekaitse eeskirjad, iseäranis sel määral, mil töödeldakse eraelu puutumatuse suhtes tundlikke isikuandmeid“.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 e)  Isikute vaba liikumise optimeerimiseks tuleb pöörata suuremat tähelepanu selle valdkonna ja maksusüsteemide koordineerimise seosele, võttes täielikult arvesse nende eripära ja austades subsidiaarsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 f) Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul nõuti „otsustavate ja tõhusate meetmete võtmist, et luua koordineeritud süsteem, kuhu on koondatud sotsiaalmaksed ja -toetused iga üksikisiku kohta kogu ELis, näiteks sotsiaalkindlustuskaart, et hõlbustada sotsiaalkindlustusmaksete ja -õiguste jälgitavust“.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 g)  Kui sotsiaalkindlustussüsteemide ebakõla tõttu on muus kui oma elukohaliikmesriigis töötavate inimeste rühm Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 45 kuni 48 sätete kohaselt asetatud ebasoodsasse olukorda võrreldes nendega, kes ei ole kasutanud töötajate vaba liikumise õigust, mis väljendub selles, et teatud ajavahemikul on neile pakutud märkimisväärselt madalamal tasemel kaitset kui asjakohase liikmesriigi kodanikule, ja kui küsimust ei ole võimalik lahendada koordineerimiseeskirjadele tuginedes, peab liikmesriik, kus need isikud koos oma perekondadega elavad, leidma asjaomaste liikmesriikidega kokkuleppel lahenduse, kuidas sellist ebasoodsat olukorda leevendada.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et tagada ELi õiguses kasutatud terminoloogia selgus, tuleks mõistet „lähetatud“ kasutada üksnes seoses töötajate lähetamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega34. Saavutamaks kooskõla töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohtlemise vahel, on vaja, et erieeskirju kohaldatavate õigusaktide määramiseks teise liikmesriiki ajutiselt lähetatud või saadetud töötajate puhul kohaldataks järjepidevalt nii töötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

(7)  Selleks et tagada ELi õiguses kasutatud terminoloogia selgus, tuleks mõistet „lähetatud“ kasutada üksnes seoses töötajate lähetamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega34. Määrustes (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 tuleks lähetatud töötajatele, sealhulgas neile, kes kuuluvad direktiivi 96/71/EÜ reguleerimisalasse, viidata kui tööle „saadetud”, mitte „lähetatud” töötajatele. Saavutamaks kooskõla töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohtlemise vahel, on vaja, et erieeskirju kohaldatavate õigusaktide määramiseks teise liikmesriiki ajutiselt lähetatud töötajate puhul kohaldataks järjepidevalt nii töötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

__________________________________

__________________________________

34 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1. 1.

34 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1. 1.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Töötushüvitiste valdkonnas tuleks kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid eeskirju kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Perioodide liitmist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel töötushüvitise andmiseks, tuleks see seada sõltuvusse tingimusest, et kindlustatud isik on hiljuti töötanud vähemalt kolm kindlustusega hõlmatud kuud kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud artikli 65 lõikes 2 osutatud piiriüleste töötajate puhul. Eelmine pädev liikmesriik peaks olema pädev kõikide kindlustatute suhtes, kes ei vasta sellele tingimusele. Sellisel juhul peaks registreerimine viimase kindlustuse liikmesriigi tööhõivetalitustes evima sama mõju, kui registreeritus selle liikmesriigi tööhõivetalituses, kus töötu isik oli eelnevalt kindlustatud.

(8)  Töötushüvitiste valdkonnas tuleks kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid eeskirju kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Perioodide liitmist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel töötushüvitise andmiseks, tuleks see seada sõltuvusse tingimusest, et kindlustatud isik on hiljuti töötanud vähemalt ühe kindlustusega hõlmatud päeva kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud artikli 65 lõikes 2 osutatud piiriüleste töötajate puhul.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta35 soovitati pikendada töötushüvitiste ülekandmise minimaalset kestust kolmelt kuult kuue kuuni, et parandada nende töötute võimalusi, kes liiguvad teise liikmesriiki töö otsimiseks ja nende väljavaateid lõimuda tööturuga ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem piiriüleselt.

(9)  2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta35 soovitati pikendada töötushüvitiste ülekandmise minimaalset kestust kolmelt kuult kuue kuuni, et edendada liikuvust ja parandada nende töötute võimalusi, kes liiguvad teise liikmesriiki töö otsimiseks ja nende väljavaateid ümber õppida ja tööturuga lõimuda ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem piiriüleselt.

_______________________________

__________________________________

35 COM(2013) 269 final.

35 COM(2013) 269 final.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  On vaja tagada piirialade ja piiriüleste töötajate võrdsem kohtlemine, tagades, et piirialatöötajad saavad töötushüvitisi viimase tegevuskoha liikmesriigis, tingimusel et nad on töötanud kõnealuses liikmesriigis vähemalt kaheteistkümne viimase kuu jooksul.

(10)  On vaja tagada piirialade ja piiriüleste töötajate võrdsem kohtlemine, pakkudes neile võimalust saada töötushüvitisi viimase tegevuskoha liikmesriigis või elukohaliikmesriigis, suurendamaks tõenäosust, et töötud leiavad tööd liikmesriigis, kus neil on selleks parimad võimalused.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Samuti on oluline tugevdada pädevate asutuste koostööd ja selgitada kohaldatavat õigusraamistikku, et viimase tegevuskoha liikmesriik, varasema tegevuse liikmesriik ja/või elukohaliikmesriik ei kuulutaks end kindlustatud isikute kahjuks hüvitise maksmise küsimuses ebapädevaks. Teabevahetus viimase tegevuskoha liikmesriigi pädeva asutuse ja tööotsija vahel peaks toimuma tööotsija keeles. Piiriülestele tööotsijatele tuleb anda võimalus registreerida end piiriüleses tööturuasutuses, tingimusel, et selline asutus on nende tööotsingute geograafilises piirkonnas olemas.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Kuigi koordineerimiseeskirjad ei saa takistada seda, et mobiilsete kodanike kaitstuse tase on madalam kui mitteliikuvatel kodanikel, ergutatakse liikmesriike leidma kooskõlas käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 16 kahepoolseid lahendusi.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha diferentseeritud lisahüvitiste kehtestamine, et kaotada lõhe viimase tegevuskoha liikmesriigis ja elukohaliikmesriigis makstavate töötushüvitiste vahel.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 d)  Tuleb luua piiriülesed tööhõiveasutused, mis on võimalikult suures kooskõlas piirialade tegeliku olukorraga, et aidata tööotsijaid uue töö leidmisel.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Perehüvitised, mis on ette nähtud sissetuleku asendamiseks lapse kasvatamise aja jooksul, on välja töötatud selliselt, et need vastaksid vanema isiklikele ja individuaalsetele vajadustele vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele, ja seega eristatakse neid teistest peretoetustest, kuna nende eesmärk on hüvitada vanemale saamata jäänud sissetulek või tulu lapse kasvatamise aja jooksul, mitte toetada üksnes perekonna üldväljaminekuid.

(11)  Rahalised perehüvitised, mis on peamiselt ette nähtud lapse kasvatamise tõttu osaliselt või täielikult teenimata jäänud sissetuleku asendamiseks või lisasissetuleku andmiseks, on välja töötatud selliselt, et need vastaksid vanema isiklikele ja individuaalsetele vajadustele vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele, ja seega eristatakse neid teistest peretoetustest, kuna nende eesmärk on hüvitada vanemale saamata jäänud sissetulek või tulu lapse kasvatamise aja jooksul, mitte toetada üksnes perekonna üldväljaminekuid.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Vaja on tagada, et pädevad asutused määraksid sotsiaalkindlustushüvitiste määramise eesmärgil mõistliku ajavahemiku jooksul kindlaks inimese alalise elukoha.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Selleks et käesolevat määrust saaks õigeaegselt ajakohastada riigi tasandil toimunud arengutega, tuleks Euroopa Komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 987/2009 lisade muutmisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes36. Et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid samal ajal, kui need esitatakse liikmesriikide ekspertidele, ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12)  Selleks et käesolevat määrust saaks õigeaegselt ajakohastada kooskõlas riigi tasandil toimunud arengutega, tuleks käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 987/2009 lisasid korrapäraselt muuta.

_________________________________

 

36 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et toetada liikmesriike nende jõupingutustes võitluses pettuste ja vigade vastu koordineerimiseeskirjade kohaldamisel, on vaja kehtestada täiendav lubav õiguslik alus, et hõlbustada nende isikute isikuandmete töötlemist, kelle suhtes kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009. See võimaldaks regulaarselt võrrelda liikmesriigi pädevate asutuste valduses olevaid andmeid teise liikmesriigi valduses olevate andmetega, et tuvastada vigu ja ebatäpsusi, mis vajavad täiendavat uurimist.

(13)  Selleks et toetada liikmesriike nende jõupingutustes võitluses pettuste ja vigade vastu koordineerimiseeskirjade kohaldamisel, on vaja hõlbustada nende isikute isikuandmete töötlemist, kelle suhtes kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009, järgides täielikult, ilma eranditeta, andmekaitset käsitlevat liidu acquis’d, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/6791a. See võimaldaks regulaarselt võrrelda liikmesriigi pädevate asutuste valduses olevaid andmeid teise liikmesriigi valduses olevate andmetega, et tuvastada vigu ja ebatäpsusi, mis vajavad täiendavat uurimist.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Et tagada koordineerimiseeskirjade tõhus ja tulemuslik toimimine, on vaja selgitada eeskirju selliste töötajate suhtes kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel, kes tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis, et tagada suurem võrdsus tingimustega, mida kohaldatakse ühte liikmesriiki majandustegevuse eesmärgil lähetatud või saadetud isikute puhul. Lisaks tuleks lähetamise eeskirju, mis näevad ette kohaldatava õiguse jätkumise, kohaldada üksnes nende isikute suhtes, kel on eelnev seos päritoluliikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga.

(16)  Et tagada koordineerimiseeskirjade tõhus ja tulemuslik toimimine, on vaja selgitada eeskirju selliste töötajate suhtes kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel, kes tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis, et tagada suurem võrdsus tingimustega, mida kohaldatakse ühte liikmesriiki majandustegevuse eesmärgil saadetud isikute puhul. Lisaks tuleks eeskirju, mis näevad ette kohaldatava õiguse jätkumise, kohaldada üksnes nende isikute suhtes, kel on eelnev seos päritoluliikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Et tugevdada seost ettevõtja sisulise tegevuse ja õigusaktide vahel, mida kohaldatakse isiku suhtes, keda see ettevõtja ajutiselt muusse liikmesriiki lähetab, on oluline rõhutada, et sisulise tegevuse raames peab muu hulgas rohkem kui 25 % aastakäibest olema saavutatud selles liikmesriigis, kust isik lähetatakse.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Euroopa Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et tagada ühetaolised tingimused määruse () nr 883/2004 artiklite 12 ja 13 rakendamisel. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 artikliga 5, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes37.

(17)  Käesoleva määruse täiendamiseks, luues standardmenetluse olukordade kindlaksmääramiseks, kus dokument tuleb väljastada või kus see tuleb tühistada, kuna selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab, vaidlustab selle täpsuse ja kehtivuse, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigusaktide vastuvõtmise õigus seoses käesoleva määrusega muudetud määruse EÜ (nr) 883/2004 artiklite 12 ja 13 rakendamisega. Eriti tähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes37 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

_________________________________

_________________________________

37 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

37 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ning ta on vastu võtnud arvamuse1a.

 

_________________________________

 

1 a. ELT L 91, 26.4.2007, lk 15.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 2 – teine lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Põhjendusele 2 lisatakse teine lause järgmiselt:

välja jäetud

„Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 21 on igale liidu kodanikule tagatud õigus vabale liikumisele, mille suhtes kohaldatakse piiranguid ja tingimusi, mis on sätestatud aluslepingutes, ning nende rakendamiseks vastuvõetud meetmeid.“

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Põhjenduses 5 lisatakse teksti „tagada võrdne kohtlemine ühenduse piires“ järele järgmine tekst:

(2)  Põhjendus 5 asendatakse järgmisega:

„, mille suhtes kohaldatakse tingimusi seoses majanduslikult mitteaktiivsete liikuvate ELi kodanike juurdepääsuga teatavatele sotsiaalkindlustushüvitistele vastuvõtvas liikmesriigis, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil40.“

„(5)  Kõnealuse kooskõlastamise raames tuleb asjaomastele isikutele eri siseriiklike õigusaktide alusel tagada liidu piires võrdne kohtlemine ja toetada kodanikke nende aluslepinguga tagatud vaba liikumise õiguse kasutamisel, tagades eeskätt selguse liikmesriigi kohta, kes peab tagama nende juurdepääsu asjaomasele sotsiaalkindlustussüsteemile ja sellega kaetuse.“

__________________________________

 

40 ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

 

Selgitus

Recital (5) emphasises the obligation to ensure equality of treatment which is contained in Article 4 of Regulation 883/2004. It is not appropriate at this point in time to add limitations to this principle given that the case law in this area is still evolving. This suggested amendment also reflects the position of the Council (ST 13139/2017) that recital (5) of Regulation 883/2004 should not be amended. Moreover, there are circumstances in which the principle of equality of treatment applies without Directive 2004/38 also applying, for example as regards the exportability of benefits where a citizen is not residing in the competent Member State. All references to economically inactive citizen, social security benefits and Directive 2004/38 should therefore be deleted.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 5a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5a)  Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriigid võivad majanduslikult mitteaktiivsetele kodanike juurdepääsu puhul vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalkindlustushüvitistele, mis ei kujuta endast sotsiaalabi direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses, kohaldada seadusliku elamise nõuet kõnealuse direktiivi tähenduses. Seadusliku riigis elamise õiguse kontrollimine peaks toimuma kooskõlas direktiivi 2004/38/EÜ nõudega. Seetõttu tuleb majanduslikult mitteaktiivset kodanikku selgelt eristada tööotsijast, kelle elamisõigus tuleneb vahetult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 45. Õigusliku selguse parandamiseks kodanike ja institutsioonide jaoks, on vajalik selle kohtupraktika kodifitseerimine.

välja jäetud

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 5b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5b)  Liikmesriigid peaksid tagama, et majanduslikult mitteaktiivsetele ELi kodanikele ei takistata vastuvõtvas liikmesriigis üldise ravikindlustuse tingimustele vastavust, nagu on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Seetõttu peaks lubama kõnealustel kodanikel panustada proportsionaalsel viisil ravikindlustusskeemi selles liikmesriigis, kus nad alaliselt elavad.

(5b)  Liikmesriigid peaksid tagama, et majanduslikult mitteaktiivsetele ELi kodanikele ei takistata vastuvõtvas liikmesriigis üldise ravikindlustuse tingimustele vastavust, nagu on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Seetõttu tuleks vähemalt lubada kõnealustel kodanikel panustada proportsionaalsel viisil ravikindlustusskeemi või muul viisil täita ravikindlustuse saamise kriteeriumid selles liikmesriigis, kus nad alaliselt elavad.

Selgitus

Üldine ravikindlustus on põhiõigus. Mitteaktiivsetel liikuvatel kodanikel peaks olema võimalus saada ravikindlustust ka oma elukohaliikmesriigis. Liikmesriigid peaksid saama tugineda siduvatele suunistele, kui võimaldavad mitteaktiivsetele liikuvatele ELi kodanikele juurdepääsu oma ravikindlustussüsteemile.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 5c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5c)  Olenemata võrdse kohtlemise piirangutest majanduslikult mitteaktiivsete isikute puhul, mis tulenevad direktiivist 2004/38/EÜ või muul viisil liidu õigusest, ei tohiks käesoleva määrusega piirata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi, eelkõige õigust inimväärikusele (artikkel 1), õigust elule (artikkel 2) ja õigust tervishoiule (artikkel 35).“

välja jäetud

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 20

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 a. Põhjendus 20 asendatakse järgmisega:

(20)  Haigus-, sünnitus- ja sellega samaväärsete isadushüvitiste vallas tuleks võimaldada kaitset kindlustatud isikutele ja nende pereliikmetele, kes elavad või viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik.

„(20)  Haigus-, pikaajalise hoolduse, sünnitus- ja sellega samaväärsete isadushüvitiste vallas tuleks võimaldada kaitset kindlustatud isikutele ja nende pereliikmetele, kes elavad või viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„(24)  Pikaajalise hoolduse hüvitised kindlustatud isikutele ja nende pereliikmetele peavad olema koordineeritud vastavalt erieeskirjadele, mis üldjuhul vastavad haigushüvitiste puhul kohaldatavatele eeskirjadele, kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Samuti on vaja ette näha erisätted pikaajalise hoolduse mitterahaliste ja rahaliste hüvitiste kattumise korral.“

„(24)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga tuleks pikaajalise hoolduse hüvitisi kindlustatud isikutele ja nende pereliikmetele põhimõtteliselt ka edaspidi koordineerida haigushüvitiste puhul kohaldatavate eeskirjade kohaselt. Ühtlasi aga tuleks nimetatud eeskirjades arvesse võtta pikaajalise hoolduse hüvitiste eripära. Samuti on vaja ette näha erisätted pikaajalise hoolduse mitterahaliste ja rahaliste hüvitiste kattumise korral.“

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 35a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„(35a)  Rahalised perehüvitised, mille eesmärk on asendada sissetulekut lapse kasvatamise perioodide jooksul, on individuaalne õigus, mis on ette nähtud personaalselt lapsevanemale vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele. Võttes arvesse nende perehüvitiste eripära, tuleks need hüvitised loetleda käesoleva määruse XIII lisa I osas ning neid tuleks anda üksnes asjaomasele lapsevanemale. Teisese pädevusega liikmesriik võib otsustada, et prioriteetsuse määramise eeskirju, kui perehüvitist on õigus saada nii pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel kui ka pereliikmete elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel, ei kohaldata kõnealuste hüvitiste suhtes. Kui liikmesriik otsustab mitte kohaldada prioriteetsuse eeskirju, peab ta seda tegema järjepidevalt seoses kõigi samasuguses olukorras olevate õigustatud isikutega, ning see tuleks loetleda XIII lisa II osas.“

„(35a)  Rahalisi perehüvitisi, mille põhieesmärk on osaliselt või täielikult asendada teenimata jäänudsissetulekut või sissetulekut, mida isik ei saa lapse kasvatamise ajal teenida, saab eristada teistest perehüvitistest, mis on ette nähtud perekonna väljaminekute katmiseks. Kuna selliseid hüvitisi võib pidada individuaalseteks õigusteks, mis on ette nähtud personaalselt lapsevanemale vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele, peaks neid olema võimalik reserveerida üksnes sellele vanemale. Sellised isiklikud hüvitised tuleks loetleda käesoleva määruse XIII lisa I osas. Teisese pädevusega liikmesriik võib otsustada, et prioriteetsuse määramise eeskirju, kui perehüvitist on õigus saada nii pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel kui ka pereliikmete elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel, ei kohaldata kõnealuste hüvitiste suhtes. Kui liikmesriik otsustab mitte kohaldada prioriteetsuse eeskirju, peab ta seda tegema järjepidevalt seoses kõigi samasuguses olukorras olevate õigustatud isikutega, tingimusel, et hüvitised loetletakse XIII lisa II osas.“

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 39a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„(39a)  Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse asjaomaseid ELi andmekaitsealaseid õigusakte, eelkõige määrust (EL) nr 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)42.

„(39a)  Käesoleva määrusega mõjutatud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse täielikult, ilma eranditeta, asjaomaseid ELi andmekaitsealaseid õigusakte, eelkõige määrust (EL) nr 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)42.

__________________________________

__________________________________

42 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88

42 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 46

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Selleks et käesolevat määrust saaks õigeaegselt ajakohastada riigi tasandil toimunud arengutega, tuleks Euroopa Komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 987/2009 lisade muutmisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes43. Et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid samal ajal, kui need esitatakse liikmesriikide ekspertidele, ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

välja jäetud

__________________

 

43 COM(2015) 216 final.

 

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 47

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), õigust omandile (artikkel 17), õigust mittediskrimineerimisele (artikkel 21), lapse õigusi (artikkel 24), eakate õigusi (artikkel 25), puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26), õigust pere- ja tööelule (artikkel 33); õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile (artikkel 34), õigust tervishoiule (artikkel 35) ning liikumis- ja elukohavabadust (artikkel 45); ning seda tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(47)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust inimväärikusele (artikkel 1), õigust elule (artikkel 2), era- ja perekonnaelu austamist (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), õigust omandile (artikkel 17), õigust mittediskrimineerimisele (artikkel 21), naiste ja meeste võrdõiguslikkust (artikkel 23), lapse õigusi (artikkel 24), eakate õigusi (artikkel 25), puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26), õigust pere- ja tööelule (artikkel 33); õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile (artikkel 34), õigust tervishoiule (artikkel 35) ning liikumis- ja elukohavabadust (artikkel 45) ja Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ning seda tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 48a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48a)  Käesolevas määruses ei piira miski Euroopa sotsiaalhartas tunnustatud sõltumatuid õigusi ja kohustusi, eelkõige õigust sotsiaalkindlustusele (artikkel 12), õigust saada sotsiaal- ja meditsiiniabi (artikkel 13), võõrtöötajate ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi (artikkel 19) ja õigust kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest (artikkel 30). Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 48b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48b)  Piirialatöötajate töötushüvitist käsitlevad uued sätted võivad mõnel juhul põhjustada nende tööturule naasmist soodustavate tingimuste halvenemist. Seetõttu on väga vajalik suurendada piirialatöötajatega tegelevate pädevate asutuste halduskoostööd ning õigusraamistikuga tuleks lihtsustada näiteks elukohaliikmesriigis vajalikke toiminguid, selgitades nende järelevalve eest vastutava avaliku tööhõivetalituse pädevust, ning viimase tegevuskoha liikmesriigi pädeva asutuse ja tööotsija suhtlus peaks toimuma tööotsija keeles.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 48c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48c)  Liikmesriigid võivad ette näha diferentseeritud lisahüvitiste kehtestamise, et kaotada lõhe viimase tegevuskoha liikmesriigis ja elukohaliikmesriigis makstavate töötushüvitiste vahel.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 48d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48d)  Käesolevas määruses ei piira miski Euroopa Nõukogu sotsiaal- ja meditsiiniabi konventsioonis tunnustatud sõltumatute õiguste ja kohustuste rakendamist asjaomastes liikmesriikides.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 48e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48e)  Lisaks on oluline tõhustada pädevate asutuste koostööd ning selgitada kohaldatavat õigusraamistikku, et liikmesriigid – st viimase tegevuskoha, viimase töökoha ja/või elukoha liikmesriik – kindlustatute kahjuks ei teataks, et nad ei ole töötushüvitiste maksmiseks pädevad.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  punktis c asendatakse tekst „III jaotise 1. ja 3. peatükis“ tekstiga „III jaotise peatükkides 1, 1a ja 3“;

välja jäetud

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt c

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(a a)  Punkt c asendatakse järgmisega:

c)  kindlustatud isik III jaotise 1. ja 3. peatükis sätestatud sotsiaalkindlustusliikide puhul isik, kes vastab selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustele, kes II jaotise kohaselt on õigustatud hüvitisi saama käesoleva määruse sätteid arvesse võttes;

„c)  kindlustatud isik III jaotise 1. ja 3. peatükis sätestatud sotsiaalkindlustusliikide puhul isik, kes vastab selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustele, kes II jaotise kohaselt on õigustatud hüvitisi saama vähemalt ühe riskiteguri eest, mis kuulub peatüki kohaldamisalasse, mida tuleb kohaldada käesoleva määruse sätteid arvesse võttes;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt i – lõige 1 – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  punkti i lõike 1 alapunktile ii lisatakse pärast teksti „III jaotise 1. peatükile nagu haigus-, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised“ tekst „ ning peatükile 1a pikaajalise hoolduse hüvitiste kohta“;

välja jäetud

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt i – punkt 1 – alapunkt ii

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(b a)  punktis i asendatakse punkti 1 alapunkt ii järgmisega:

ii)  mitterahaliste hüvitiste puhul vastavalt III jaotise 1. peatükile nagu haigus-, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised, isik, keda määratletakse või tunnistatakse pereliikmena või leibkonna liikmena nende liikmesriikide õigusaktides, kus ta elab;

ii)  mitterahaliste hüvitiste puhul vastavalt III jaotise 1. peatükile, nagu haigus-, pikaajalise hoolduse, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised, isik, keda määratletakse või tunnistatakse pereliikmena või leibkonna liikmena nende liikmesriikide õigusaktides, kus ta elab;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt va – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  punkti va alapunktile ii lisatakse pärast teksti „III jaotise 1. peatüki (haigushüvitised, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised)“ tekst „ ning peatüki 1a (pikaajalise hoolduse hüvitised)“ ning viimane lause jäetakse välja;

välja jäetud

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt va – alapunkt i

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(c a)  punktis va asendatakse alapunkt i järgmisega:

i)  III jaotise 1. peatüki (haigushüvitised, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised) kohaldamisel mitterahalised hüvitised, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides ning mille eesmärk on osutada või teha kättesaadavaks arstiabi ning sellise abiga seonduvad tooted ja teenused või maksta otse või hüvitada nende kulu. See hõlmab ka pikaajalisi mitterahalisi hooldushüvitisi;

i)  III jaotise 1. peatüki (haigushüvitised, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised) kohaldamisel mitterahalised hüvitised, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides ning mille eesmärk on osutada või teha kättesaadavaks arstiabi ning sellise abiga seonduvad tooted ja teenused või maksta otse või hüvitada nende kulu. See hõlmab ka pikaajalisi mitterahalisi hooldushüvitisi, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides ning mille eesmärk on osutada pikaajalist hooldust või see kättesaadavaks teha või maksta otse või hüvitada selle kulu;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt d

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikli 1 punkt vb

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vb)  „pikaajalise hoolduse hüvitis“ – mis tahes mitterahaline või rahaline hüvitis või mõlema kombinatsioon isikutele, kes pikema aja jooksul vanaduse, puude, haiguse või kahjustuse tõttu vajavad teise isiku või isikute abi, et teostada olulisi igapäevaseid tegevusi, sealhulgas toetada nende isiklikku iseseisvust; see hõlmab hüvitisi sellist abi osutavale isikule;

vb)  „pikaajalise hoolduse hüvitis“ – mitterahaline või rahaline hüvitis, mille eesmärk on katta sellise isiku hooldus- või toetusvajadusi, kes vanaduse, puude, haiguse või kahjustuse tõttu vajab pikema aja jooksul teise isiku või isikute abi oma olulisteks igapäevaelu toiminguteks, et toetada tema isiklikku iseseisvust, kaasa arvatud töökohal; see hõlmab samal eesmärgil antavaid hüvitisi sellist abi osutavale isikule või isikutele;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt d

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt vb a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vb a)  „ravi jätkamine” – haiguse uurimise, diagnoosimise ja ravi jätkamine kogu haiguse kestel.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt d

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt vb b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vb b)  „pikaajalise hoolduse jätkamine“ – mitterahaliste pikaajalise hoolduse hüvitiste jätkuv andmine sellise hooldusvajaduse tõttu, mis tehti kindlaks enne pensionile jäämist ja mis jätkub pärast seda tähtaega.“

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

9 a.  Artikli 3 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

a)  haigushüvitised;

a)  haigus- ja pikaajalise hoolduse hüvitised;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt ba

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Artikli 3 lõike 1 punkti b järele lisatakse järgmine punkt:

välja jäetud

„ba)  pikaajalise hoolduse hüvitised,“

 

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.   Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 4 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Artikkel 4

 

Võrdne kohtlemine

 

1.  Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võimaldatakse isikutele, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, iga liikmesriiki õigusaktide alusel samasuguseid soodustusi ja nende suhtes kehtivad samasugused kohustused kui nimetatud riigi kodanike suhtes.

 

2.  Liikmesriik võib nõuda, et seoses kõnealuses liikmesriigis elava majanduslikult mitteaktiivse isiku juurdepääsuga sotsiaalkindlustushüvitistele kohaldatakse seadusliku elukoha tingimust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil44.“

 

___________________________________

 

44 ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

 

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 11 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõikes 2 asendatakse tekst „rahaliste haigushüvitiste suhtes, mis hõlmavad piiramata kestusega ravi“ tekstiga „pikaajalise hoolduse rahaliste hüvitiste suhtes“;

välja jäetud

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 11 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(a a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Käesoleva jaotise eesmärgil käsitatakse isikuid, kes saavad rahalisi hüvitisi oma töö või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu või selle tagajärjel, nimetatud tegevusega tegelejatena. See ei kehti invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensionite või tööõnnetus- või kutsehaiguspensionite või rahaliste haigushüvitiste suhtes, mis hõlmavad piiramata kestusega ravi.

„2.  Käesoleva jaotise eesmärgil käsitatakse isikuid, kes saavad rahalisi hüvitisi oma töö või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu või selle tagajärjel, nimetatud tegevusega tegelejatena. See ei kehti invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensionite, tööõnnetus- või kutsehaiguspensionite ega rahaliste haigushüvitiste suhtes, mis hõlmavad piiramata kestusega ravi, samuti mitte pikaajalise hoolduse rahaliste hüvitiste suhtes, mida makstakse hooldust vajavale isikule.“;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a b (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt c

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(a b)  lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

c)  isiku suhtes, kes saab töötushüvitisi kooskõlas artikliga 65 elukohajärgse liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte;

„c)  isiku suhtes, kes saab töötushüvitisi kooskõlas artikliga 65 elukohajärgse liikmesriigi või selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus isik viimati töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutses, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a c (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 11 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(a c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.   Käesoleva jaotise mõistes käsitletakse töötamist või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, mis tavaliselt toimub liikmesriigi lipu all merd sõitval alusel, nimetatud liikmesriigis toimuva tegevusena. Siiski kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes saab palka ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on teises liikmesriigis, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusakte, kui ta elab selles riigis. Palka maksvat ettevõtjat või isikut käsitatakse kõnealuste õigusaktide kohaldamisel tööandjana.

„4.   Käesoleva jaotise mõistes käsitletakse töötamist või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, mis tavaliselt toimub liikmesriigi lipu all merd sõitval alusel, nimetatud liikmesriigis toimuva tegevusena. Siiski kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes saab palka tööandjalt, kelle registrisse kantud asukoht on teises liikmesriigis, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusakte, kui ta elab selles riigis.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 11 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lennumeeskonna või salongipersonali liikmena reisijate- või kaubaveoteenuste osutamist käsitatakse tegevusena, mida teostatakse selles liikmesriigis, kus asub põhibaas, nagu on määratletud komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 965/2012 (millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008, nagu seda on muudetud komisjoni 29. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 83/2014)45 III lisa alajaos FTL.

5.  Lennumeeskonna või salongipersonali liikmena reisijate- või kaubaveoteenuste osutamist käsitatakse tegevusena, mida teostatakse selles liikmesriigis, kus asub põhibaas, nagu on määratletud komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 965/2012 (millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008, nagu seda on muudetud komisjoni 29. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 83/2014)45 III lisas.

__________________

__________________

45ELT L 28, 31.1.2014, lk 17.

45ELT L 28, 31.1.2014, lk 17.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12

Artikkel 12

Erieeskirjad

Erieeskirjad

1.  Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja eest, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta) tähenduses seoses teenuste osutamisega,46 või saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki tegema tööd kõnealuse tööandja eest, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et

1.  Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja eest, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud tööandja poolt teise liikmesriiki tegema tööd kõnealuse tööandja eest, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et:

sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning teda ei ole lähetatud või saadetud asendama teist töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes oli varem lähetatud või saadetud käesoleva artikli tähenduses.

(a)  Sellise töö eeldatav või tegelik kestus ei ületa 18 kuud;

 

(b)  asjaomase isiku suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kus tööandja on asutatud, vähemalt kolme kuu jooksul vahetult enne töötamise alustamist;

 

(c)  Tööandja asukohaliikmesriigi pädevat asutust on enne töö alustamist töötaja saatmisest teavitatud ja talle on esitatud taotlus jätkata selle liikmesriigi õigusaktide kohaldamist. Ametlikku taotlust ei ole vaja esitada, kui töö on seotud ärireisiga.

2.  Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning ta ei asenda teist lähetatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat.“

2.  Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et:

 

(a)  Sellise töö eeldatav või tegelik kestus ei ületa 18 kuud;

 

(b)  asjaomase isiku suhtes on kohaldatud selle liikmesriigi õigusakte, kus ta tavaliselt töötab, vähemalt kolme kuu jooksul vahetult enne töötamise alustamist;

 

(c)  selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane isik tavaliselt töötab, on teatatud tema tegevusest teises liikmesriigis ning pädev asutus on saanud enne tegevuse algust taotluse oma riigi õigusaktide jätkuva kohaldamise kohta. Ametlikku taotlust ei ole vaja esitada, kui töö on seotud ärireisiga.

 

2a.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võetakse samas kohas sama või sarnast tööülesannet täitvate lähetatud töötajate asendamise korral arvesse töötajate lähetuste kumulatiivset kestust.

 

Kui töötaja töölesaatmise ettenähtud maksimaalne ajavahemik on lõppenud, ei tohi esimese liikmesriigi õigusaktide alusel anda samale ettevõtjale või liikmesriigile luba selle töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja saatmiseks samasse liikmesriiki enne, kui eelmisest saatmisperioodist on möödunud kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib teisest lõigust erandi teha.

_________________________________

 

46 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1. 1.

 

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 13 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

13 a.  Artikli 13 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

1.  Isiku suhtes, kes tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis, kohaldatakse õigusakte järgmiselt:

„1.  Isiku suhtes, kes tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis, kohaldatakse õigusakte järgmiselt:

a) elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kui oluline osa tema tegevusest toimub selles liikmesriigis, või

a)  elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kui oluline osa tema tegevusest toimub selles liikmesriigis,

b) kui oluline osa tema tegevusest ei toimu elukohajärgses liikmesriigis:

b)  selle liikmesriigi õigusakte, kus toimub suurem osa tema tegevusest, kui ta ei ela ühes neist liikmesriikidest, kus toimub oluline osa tema tegevusest. või

 

ba)  elukohaliikmesriigi õigusakte, kui tegevus jaotub võrdselt.

i) selle liikmesriigi õigusakte, kus asub talle tööd andva ettevõtja või tööandja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht, kui talle annab tööd üks ettevõtja või tööandja, või

 

ii) või kui talle annavad tööd kaks või mitu ettevõtjat või tööandjat, selle liikmesriigi õigusakte, kus asub talle tööd andva ettevõtja või tööandja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht ning ettevõtja või tööandja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht asub ainult ühes liikmesriigis; või

 

iii) selle liikmesriigi õigusakte, kus asub talle tööd andva ettevõtja või tööandja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht ning mis ei ole asjaomase isiku elukohajärgne liikmesriik, kui talle annavad tööd kaks või enam ettevõtjat või tööandjat, kelle registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on kahes liikmesriigis, millest üks on asjaomase isiku elukohajärgne liikmesriik.

 

iv) elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kui talle annavad tööd kaks või enam ettevõtjat või tööandjat, kellest vähemalt kahe registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on eri liikmesriikides, millest kumbki ei ole asjaomase isiku elukohajärgne liikmesriik.

 

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 13 – lõige 4a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14.  Artikli 13 lõike 4 järele lisatakse lõige 4a:

välja jäetud

„4a.  Isiku suhtes, kes saab rahalisi töötushüvitisi ühes liikmesriigis ja kes samaaegselt töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana mõnes teises liikmesriigis, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kus makstakse töötushüvitist.“

 

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 15a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a.  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 15 a

 

Teises liikmesriigis korrespondendina töötavad Euroopa meedia ajakirjanikud

 

Teises liikmesriigis korrespondendina töötavad Euroopa meedia ajakirjanikud võivad valida, kas nad soovivad kohaldada selle liikmesriigi õigusakte, kus nad töötavad, selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on, või selle liikmesriigi õigusakte, kus on nende peamise tööandja registrijärgne asukoht.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

III jaotis – 1. peatükk – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 b.  III jaotise 1. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Haigushüvitised, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised“

„Haigushüvitised, pikaajalise hoolduse hüvitised, rasedus- ja sünnitushüvitised ning nendega samaväärsed isadushüvitised“

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 19

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 c.  Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

Artikkel 19

Artikkel 19

Viibimine väljaspool pädevat liikmesriiki

Viibimine väljaspool pädevat liikmesriiki

1.  Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, omavad ka kindlustatud isik ja tema pereliikmed, kes viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, õigust mitterahalistele hüvitistele, mis nende viibimise ajal on vajalikud meditsiinilistel põhjustel, võttes arvesse hüvitiste iseloomu ja eeldatavat viibimise pikkust. Neid hüvitisi annab pädeva asutuse nimel viibimiskoha liikmesriigi asutus vastavalt selle asutuse kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleksid asjaomased isikud kindlustatud nimetatud õigusaktide alusel.

1.  Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, omavad ka kindlustatud isik ja tema pereliikmed, kes viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, õigust mitterahalistele hüvitistele, mis nende viibimise ajal on vajalikud kas meditsiinilistel põhjustel või pikaajalise hoolduse vajaduse tõttu, võttes arvesse hüvitiste iseloomu ja eeldatavat viibimise pikkust. Neid hüvitisi annab pädeva asutuse nimel viibimiskoha liikmesriigi asutus vastavalt selle asutuse kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleksid asjaomased isikud kindlustatud nimetatud õigusaktide alusel.

2.  Halduskomisjon koostab loetelu mitterahalistest hüvitistest, mille andmiseks teises liikmesriigis viibimise ajal on praktilistel põhjustel nõutav eelkokkulepe asjaomase isiku ja hooldust andva asutuse vahel.“

2.  Halduskomisjon koostab loetelu mitterahalistest hüvitistest, mille andmiseks teises liikmesriigis viibimise ajal on praktilistel põhjustel nõutav eelkokkulepe asjaomase isiku ja hüvitist andva asutuse vahel.“

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt 14 d (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 20 – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 d.  Artikli 20 pealkiri asendatakse järgmisega:

Reisimine mitterahaliste hüvitiste saamise eesmärgil – luba saada asjakohast ravi väljaspool elukohajärgset liikmesriiki

Reisimine mitterahaliste hüvitiste saamise eesmärgil – luba saada asjakohast ravi ja pikaajalist hooldust väljaspool elukohajärgset liikmesriiki

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9 – alapunkt 14 e (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 20 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 e.  Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Kindlustatud isik, kes on saanud pädevalt asutuselt loa minna teise liikmesriiki tema seisundile sobiva ravi saamiseks, saab mitterahalisi hüvitisi, mida pädeva asutuse nimel annab viibimiskohajärgne asutus vastavalt viimase kohaldatavate õigusaktide sätetele, nagu oleks ta kindlustatud nimetatud õigusaktide alusel. Luba antakse, kui kõnealune ravi kuulub kõnealuse isiku elukohajärgses liikmesriigis õigusaktidega sätestatud hüvitiste hulka ning seda ravi pole võimalik talle pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.

2.  Kindlustatud isik, kes on saanud pädevalt asutuselt loa minna teise liikmesriiki tema seisundile sobiva ravi või pikaajalise hoolduse saamiseks, saab mitterahalisi hüvitisi, mida pädeva asutuse nimel annab viibimiskohajärgne asutus vastavalt viimase kohaldatavate õigusaktide sätetele, nagu oleks ta kindlustatud nimetatud õigusaktide alusel. Luba antakse, kui kõnealune ravi või pikaajaline hooldus kuulub kõnealuse isiku elukohajärgses liikmesriigis õigusaktidega sätestatud hüvitiste hulka ning seda ravi või pikaajalist hooldust pole võimalik talle pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu, või tähtaja jooksul, mis on põhjendatav, võttes arvesse tema praegust pikaajalise hoolduse vajadust ja selle vajaduse tõenäolist jätkumist.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 f (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 25

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 f.  Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

Artikkel 25

Artikkel 25

Pensionid ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, välja arvatud elukohajärgne liikmesriik, kui viimatinimetatud liikmesriigis kehtib õigus saada mitterahalisi hüvitisi

Pensionid ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, välja arvatud elukohajärgne liikmesriik, kui viimatinimetatud liikmesriigis kehtib õigus saada mitterahalisi hüvitisi

Kui isik, kes saab pensioni või pensione ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, elab liikmesriigis, mille õigusaktide alusel ei sõltu õigus mitterahalistele hüvitistele kindlustustingimustest või töötamisest või tegevusest füüsilisest isikust ettevõtjana, ja sellest riigist pensioni ei saa, kannab talle ja tema pereliikmetele antavad mitterahaliste hüvitiste kulud ühe tema pensionite suhtes pädeva liikmesriigi asutus, mis määratakse kooskõlas artikli 24 lõikega 2, sellises ulatuses, milles pensionäril ja tema pereliikmetel oleks õigus niisugustele hüvitistele, kui nad elaksid selles liikmesriigis.

Kui isik, kes saab pensioni või pensione ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, elab liikmesriigis, mille õigusaktide alusel ei sõltu õigus mitterahalistele hüvitistele kindlustustingimustest või töötamisest või tegevusest füüsilisest isikust ettevõtjana, ja sellest riigist pensioni ei saa, kannab talle ja tema pereliikmetele antavad mitterahaliste hüvitiste kulud ühe tema pensionite suhtes pädeva liikmesriigi asutus, mis määratakse kooskõlas artikli 24 lõikega 2, sellises ulatuses, milles pensionäril ja tema pereliikmetel oleks õigus hüvitistele, kui nad elaksid selles liikmesriigis.

Selgitus

Sõna „sellistele“ võidakse tõlgendada nii, et liikmesriik keeldub korvamast pikaajalise hoolduse hüvitisi mitterahaliselt, sest kõnealuse liikmesriigi õigusaktide põhjal ei ole õigust sellistele mitterahalistele pikaajalise hoolduse hüvitistele. Näib, et see ei ole käesoleva artikli mõte.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 g (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 27 – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 g.  Artikli 27 pealkiri asendatakse järgmisega:

Pensionäri või tema pereliikmete viibimine liikmesriigis, kus nad ei ela – viibimine pädevas liikmesriigis – luba asjakohaseks raviks väljaspool elukohajärgset liikmesriiki

Pensionäri või tema pereliikmete viibimine liikmesriigis, kus nad ei ela – viibimine pädevas liikmesriigis – luba asjakohaseks raviks või pikaajaliseks hoolduseks väljaspool elukohajärgset liikmesriiki

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 h (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 27 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 h.   Artikli 27 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Artiklit 20 kohaldatakse mutatis mutandis pensionäri ja/või tema pereliikmete suhtes, kes viibivad liikmesriigis, kus nad ei ela, oma seisundile vastava ravi saamise eesmärgil.

„3.  Artiklit 20 kohaldatakse mutatis mutandis pensionäri ja/või tema pereliikmete suhtes, kes viibivad liikmesriigis, kus nad ei ela, oma seisundile vastava ravi või pikaajalise hoolduse saamise eesmärgil.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 i (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 i.  Artikli 28 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Vanaduse või invaliidsuse tõttu pensionile jäänud piirialatöötajal on õigus haiguse korral saada jätkuvalt mitterahalisi hüvitisi liikmesriigis, kus ta viimati töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, niivõrd kui sellega jätkatakse selles liikmesriigis alustatud ravi. Mõiste “ravi jätkamine” tähendab haiguse uurimise, diagnoosimise ja ravi jätkamist kogu haiguse kestel.

Vanaduse või invaliidsuse tõttu pensionile jäänud piirialatöötajal on õigus haiguse või pikaajalise hoolduse vajaduse korral saada jätkuvalt mitterahalisi hüvitisi liikmesriigis, kus ta viimati töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, niivõrd kui sellega jätkatakse selles liikmesriigis alustatud ravi või pikaajalist hooldust.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 j (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 28 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 j.  Artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Pensionäril, kes viie aasta jooksul enne vanadus- või invaliidsuspensioni jõustumiskuupäeva on töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt kaks aastat kui piirialatöötaja, on õigus mitterahalistele hüvitistele liikmesriigis, kus ta selliselt piirialatöötajana töötas või tegutses, kui see liikmesriik ja liikmesriik, kus asub pensionärile tema elukohajärgses liikmesriigis antavate mitterahaliste hüvitiste kulude kandmise eest vastutav pädev asutus, on selle valinud ja mõlemad on loetletud V lisas.

„2.  Pensionäril, kes kümne aasta jooksul enne vanadus- või invaliidsuspensioni jõustumiskuupäeva on töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt kaks aastat kui piirialatöötaja, on õigus mitterahalistele hüvitistele liikmesriigis, kus ta selliselt piirialatöötajana töötas või tegutses, kui see liikmesriik ja liikmesriik, kus asub pensionärile tema elukohajärgses liikmesriigis antavate mitterahaliste hüvitiste kulude kandmise eest vastutav pädev asutus, on selle valinud ja mõlemad on loetletud V lisas.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 k (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 28 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 k.  Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis endise piirialatöötaja pereliikmete või tema ülalpidamisel olnud isikute suhtes, kui lõikes 2 osutatud perioodidel oli neil õigus mitterahalistele hüvitistele artikli 18 lõike 2 kohaselt, isegi kui piirialatöötaja suri enne pensionile jäämist, tingimusel et viie aasta jooksul enne oma surma vähemalt kaks aastat töötas ta või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana kui piirialatöötaja.

„3.  Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis endise piirialatöötaja pereliikmete või tema ülalpidamisel olnud isikute suhtes, kui lõikes 2 osutatud perioodidel oli neil õigus mitterahalistele hüvitistele artikli 18 lõike 2 kohaselt, isegi kui piirialatöötaja suri enne pensionile jäämist, tingimusel et viie aasta jooksul enne oma surma vähemalt kümme aastat töötas ta või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana kui piirialatöötaja.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 l (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 30

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 l.  Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

Artikkel 30

Artikkel 30

Pensionäride sissemaksed

Pensionäride sissemaksed

1.  Liikmesriigi asutus, mis kohaldatavate õigusaktide alusel vastutab haigus-, sünnitus- ja samaväärsete isadushüvitiste sissemaksete mahaarvamise eest, võib kohaldatavate õigusaktide alusel arvutatud mahaarvamisi taotleda ja tagasi nõuda üksnes selles ulatuses, milles nimetatud liikmesriigi asutus kannab hüvitiste kulusid artiklite 23–26 alusel.

1.  Liikmesriigi asutus, mis kohaldatavate õigusaktide alusel vastutab haigus-, pikaajalise hoolduse, sünnitus- ja samaväärsete isadushüvitiste sissemaksete mahaarvamise eest, võib kohaldatavate õigusaktide alusel arvutatud mahaarvamisi taotleda ja tagasi nõuda üksnes selles ulatuses, milles nimetatud liikmesriigi asutus kannab hüvitiste kulusid artiklite 23–26 alusel.

2.  Kui artiklis 25 osutatud juhul sõltub haigus- ning sünnitus- ja samaväärsete isadushüvitiste saamine sissemaksete või samalaadsete maksete tasumisest vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus asjaomane pensionär elab, ei tule selliseid sissemakseid tasuda.

2.  Kui artiklis 25 osutatud juhul sõltub haigus-, pikaajalise hoolduse ning sünnitus- ja sellega samaväärsete isadushüvitiste saamine sissemaksete või samalaadsete maksete tasumisest vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus asjaomane pensionär elab, ei tule selliseid sissemakseid tasuda.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 32 – lõige 3 – punkt a – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  kindlustatud isiku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel saadavad õigused;

i)  kindlustatud isiku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel saadavad õigused, sealhulgas artikli 11 lõike 2 või lõike 3 punkti c kohaldamisel kehtivad õigused;

Selgitus

The Proposal does not contain any provisions relating to circumstances in which a parent receives benefits relating to incapacity for work (or maternity benefit, paternity benefit), parental benefit or unemployment benefit. It is important to make clear that, in accordance with Article 11(2), persons receiving cash benefits because of or as a result of their activity as an employed or self-employed person are considered to be pursuing said employment or activity. If therefore a parent receives instance benefits relating to incapacity for work or unemployment benefit because of or as a result of their employment, the resulting derivative right is not to be treated differently than any resulting directly from the employment.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 33a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15 a.  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 33a

 

Pikaajalise hoolduse hüvitised

 

„1.  Halduskomisjon koostab pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega, hüvitise saajaid esindavate ühendustega ja asjaomaste kutseorganisatsioonidega üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, täpsustades, millised on mitterahalised ja millised rahalised hüvitised ja kas hüvitist antakse hooldust vajavale või hooldavale isikule.

 

2.  Kui käesoleva peatükiga hõlmatud pikaajalise hoolduse hüvitisel on ühtlasi III jaotise muu peatüki alusel kooskõlastatavate hüvitiste omadusi, võivad liikmesriigid erandina lõikest 1 kooskõlastada selliseid hüvitisi vastavalt kõnealuses muus peatükis sätestatud eeskirjadele, täpsustades, millist peatükki kohaldatakse, tingimusel et:

 

a)   sellise koordineerimise tulemus on hüvitise saajate jaoks vähemalt sama soodne kui see oleks olnud juhul, kui hüvitist oleks koordineeritud käesoleva peatüki kohase pikaajalise hoolduse hüvitisena; ning

 

b)  pikaajalise hoolduse hüvitis on loetletud lisas XII.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 34

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16.  Artikkel 34 jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 34

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

16 a.  Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

Artikkel 34

Artikkel 34

Pikaajalise hoolduse hüvitiste kattumine

Pikaajalise hoolduse hüvitiste kattumine

1.  Kui isik, kes saab pikaajalisi rahalisi hooldushüvitisi, mida tuleb käsitleda haigushüvitistena ning seepärast annab neid artikli 21 või 29 alusel rahaliste hüvitiste puhul pädev liikmesriik, on samaaegselt ja käesoleva peatüki alusel õigustatud taotlema samal eesmärgil kavandatud mitterahalisi hüvitisi elukohajärgselt või teises liikmesriigis viibimiskohajärgselt asutuselt ning esimese liikmesriigi asutusel tuleb ühtlasi nende mitterahaliste hüvitiste kulu tagasi maksta artikli 35 alusel, kohaldatakse artiklis 10 sätestatud üldsätet hüvitiste kattumise ennetamise kohta, kuid järgmise piiranguga: kui asjaomane isik taotleb ja saab mitterahalist hüvitist, vähendatakse rahalise hüvitise summat sellise mitterahalise hüvitise summa võrra, mida taotletakse või võidakse taotleda esimese liikmesriigi asutuselt, kes peab kulutused korvama.

„1.  Kui isik, kes saab pikaajalisi rahalisi hooldushüvitisi, mida antakse artikli 21 või 29 alusel, on samaaegselt ja käesoleva peatüki alusel õigustatud taotlema samal eesmärgil kavandatud mitterahalisi hüvitisi elukohajärgselt või teises liikmesriigis viibimiskohajärgselt asutuselt ning esimese liikmesriigi asutusel tuleb ühtlasi nende mitterahaliste hüvitiste kulu tagasi maksta artikli 35 alusel, kohaldatakse artiklis 10 sätestatud üldsätet hüvitiste kattumise ennetamise kohta, kuid järgmise piiranguga: kui asjaomane isik taotleb ja saab mitterahalist hüvitist, vähendatakse rahalise hüvitise summat sellise mitterahalise hüvitise summa võrra, mida taotletakse või võidakse taotleda esimese liikmesriigi asutuselt, kes peab kulutused korvama.

2.  Halduskomisjon koostab lõikega 1 hõlmatud rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste loetelu.

2.  Halduskomisjon koostab lõikega 1 hõlmatud rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste loetelu.

3.  Kaks või mitu liikmesriiki või nende pädevad asutused võivad kokku leppida muid või lisameetmeid, mis ei ole asjaomaste isikute suhtes lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ebasoodsamad.

3.  Kaks või mitu liikmesriiki või nende pädevad asutused võivad kokku leppida muid või lisameetmeid, mis ei ole asjaomaste isikute suhtes lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ebasoodsamad.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Peatükk 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17.  Pärast artiklit 35 lisatakse järgmine peatükk:

välja jäetud

„PEATÜKK 1a

 

Pikaajalise hoolduse hüvitised

 

Artikkel 35a

 

Üldsätted

 

1.  Ilma et see piiraks käesoleva peatüki erisätete kohaldamist, kohaldatakse artikleid 17–32 mutatis mutandis pikaajalise hoolduse hüvitiste suhtes.

 

2.  Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, mis vastavad käesoleva määruse artikli 1 punktis vb sätestatud kriteeriumidele, täpsustades, millised on mitterahalised hüvitised ja millised rahalised hüvitised.

 

3.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid anda pikaajalise hoolduse rahalisi hüvitisi kooskõlas III jaotise muude peatükkidega, kui hüvitis ja hüvitise suhtes kehtivad eritingimused on loetletud XII lisas, ja tingimusel, et sellise koordineerimise tulemus on saajatele vähemalt sama soodus, kui hüvitis oleks koordineeritud käesoleva peatüki alusel.

 

Artikkel 35b

 

Pikaajalise hoolduse hüvitiste kattumine

 

1.  Kui isik, kes saab pikaajalisi hoolduse rahalisi hüvitisi pädevalt liikmesriigilt, on samaaegselt ja käesoleva peatüki alusel õigustatud taotlema mitterahalisi pikaajalise hoolduse hüvitisi elukohajärgselt või teises liikmesriigis viibimiskohajärgselt asutuselt ning esimese liikmesriigi asutusel tuleb ühtlasi nende mitterahaliste hüvitiste kulu tagasi maksta artikli 35c alusel, kohaldatakse artiklis 10 sätestatud üldsätet hüvitiste kattumise ennetamise kohta, kuid järgmise piiranguga: rahalise hüvitise summat vähendatakse tagasimakstava mitterahalise hüvitise võrra, mida taotletakse artikli 35c alusel esimese liikmesriigi asutuselt.

 

2.  Kaks või mitu liikmesriiki või nende pädevad asutused võivad kokku leppida muid või täiendavaid meetmeid, mis ei ole asjaomastele isikutele lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ebasoodsamad.

 

Artikkel 35c

 

Tagasimaksed asutuste vahel

 

1.  Artikli 35 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis pikaajalise hoolduse hüvitiste suhtes.

 

2.  Kui käesoleva peatüki kohaselt pädeva asutuse liikmesriigi õigusaktides ei ole ette nähtud pikaajalise hoolduse mitterahalisi hüvitisi, peetakse peatüki 1a kohaldamisel pädevaks asutuseks 1. peatüki kohast asutust, mis on vastutav teises liikmesriigis saadud mitterahaliste haigushüvitiste tagasimaksmise eest.“

 

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 61

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 61

Artikkel 61

Erieeskirjad kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide liitmise kohta

Erieeskirjad kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide liitmise kohta

1.  Välja arvatud artikli 65 lõik 2 nimetatud juhtudel sõltub artikli 6 kohaldamine sellest, kus asjaomane isik viimati täitis vähemalt kolme kuu pikkuse kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi vastavalt õigusaktidele, mille alusel hüvitisi taotletakse.

1.  Lõike 2 kohaldamisel peab selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaselt sõltub hüvitiste saamise õiguse omandamine, säilitamine, taastamine või kestus kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide täitumisest, võtma vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel. Sellise kindlustusperioodide liitmise korral liidab pädev liikmesriik ainult need perioodid, mida võetakse arvesse selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus need täitusid töötushüvitise saamise õiguse omandamise ja säilitamise eesmärgil.

2.  Kui töötu isik ei täida perioodide liitmise tingimusi vastavalt lõikele 1, kuna tema viimati täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide kogukestus vastavas liikmesriigis on vähem kui kolm kuud, siis on õigus saada töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus ta on varem sellised perioodid täitnud vastavalt artiklis 64a sätestatud tingimustele ja piirangutele.“

2.  Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et asjaomasel isikul on vastavalt õigusaktidele, mille alusel hüvitisi taotletakse, täitunud:

 

a)  vähemalt ühe päeva pikkused kindlustusperioodid, kui nimetatud õigusaktides nõutakse kindlustusperioode;

 

b)  vähemalt ühe päeva pikkused töötamisperioodid, kui nimetatud õigusaktides nõutakse töötamisperioode, või

 

c)  vähemalt ühe päeva pikkused füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid, kui nimetatud õigusaktides nõutakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 62 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

19 a.  Artikli 62 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaselt arvutatakse hüvitisi varasema palga või kutsetegevuse tulu põhjal, võtab hüvitise arvutamisel arvesse üksnes palka või kutsetegevuse tulu, mida asjaomane isik sai viimasel töötamisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel nimetatud õigusaktide alusel.

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaselt arvutatakse hüvitisi varasema palga või kutsetegevuse tulu põhjal, võtab hüvitise arvutamisel arvesse palka või kutsetegevuse tulu, mida asjaomane isik sai viimasel töötamisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel või sellise tegevuse ajal nimetatud õigusaktide alusel.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 64 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõike 1 punktis c asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kuue“ ning tekst „kolmekuulist perioodi pikendada maksimaalselt kuue kuuni“ sõnadega „kuuekuulist perioodi pikendada kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni”;

„c)  õigus saada hüvitist säilib kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil töötu isik ei olnud enam kättesaadav selle liikmesriigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus, tingimusel et hüvitise saamise kestus kokku ei ületa perioodi pikkust, mil tal oli õigus hüvitisele selle riigi õigusaktide alusel; pädev talitus või asutus võib seda kuuekuulist perioodi pikendada kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 64 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõikes 3 asendatakse sõna „kolmeks” sõnaga „kuueks” ning tekst „maksimaalselt kuue kuuni“ sõnadega „kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni“.

(b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

3.  Kahe töötamise vahelisel perioodil säilib õigus hüvitisele lõike 1 alusel kokku maksimaalselt kuueks kuuks, välja arvatud juhul kui pädeva liikmesriigi õigusaktid on soodsamad; pädev talitus või asutus võib kuuekuulist perioodi pikendada kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni.“

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 64a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21.  Artikli 64 järele lisatakse artikkel 64a:

välja jäetud

„Artikkel 64a

 

Erieeskirjad töötute puhul, kes on liikunud teise liikmesriiki, ilma et nad täidaksid artikli 61 lõikes 1 ja artiklis 64 sätestatud tingimusi

 

Artikli 61 lõikes 2 osutatud olukordades muutub liikmesriik, mille õigusakte töötu isiku suhtes varem kohaldati, pädevaks töötushüvitiste andmiseks. Töötushüvitised makstakse pädeva asutuse kulul artikli 64 lõike 1 punktis c ettenähtud aja eest, kui töötu isik teeb ennast kättesaadavaks viimatise kindlustuse liikmesriigi tööhõivetalitusele ja vastab tingimustele, mis on kehtestatud asjaomase liikmesriigi õigusaktidega. Artikli 64 lõikeid 2–4 kohaldatakse mutatis mutandis.“

 

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 65

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 65

Artikkel 65

Töötud, kes elasid muus liikmesriigis kui pädev riik

Töötud, kes elasid muus liikmesriigis kui pädev riik

1.  Töötu isik, kes oma viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, peab olema kättesaadav oma tööandjale või tööhõivetalitusele pädevas liikmesriigis. Kõnealune isik saab hüvitist kooskõlas pädeva liikmesriigi õigusaktidega, nagu ta elaks selles liikmesriigis. Nimetatud hüvitisi annab pädeva liikmesriigi asutus.

1.  Töötu isik, kes oma viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, peab olema kättesaadav oma tööandjale või tööhõivetalitusele pädevas liikmesriigis. Kõnealune isik saab hüvitist kooskõlas pädeva liikmesriigi õigusaktidega, nagu ta elaks selles liikmesriigis. Nimetatud hüvitisi annab pädeva liikmesriigi asutus. Selline isik võib ka end ise elukohaliikmesriigi tööhõivetalitustele kättesaadavaks teha. Ta võib teha end kättesaadavaks ka piiriülesele tööhõivetalitusele, tingimusel selline asutus on tema tööotsingute geograafilises piirkonnas olemas.

 

1 a.  Pädeva liikmesriigi ja elukohaliikmesriigi ametiasutused teevad tihedalt koostööd ja selgitavad tööotsijatele nende järelevalve eest vastutavate avaliku sektori tööhõivetalituste pädevust. Nad tagavad ka selle, et teabevahetus pädeva asutuse ja tööotsija vahel toimub viimati nimetatule mõistetavas keeles, kaasates võimaluse korral nende talitluste EURESe nõustajaid.

2.  Erandina lõikest 1 peab täielikult töötu isik, kes oma viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik ja kes ei ole täitnud vähemalt 12-kuulist töötuskindlustuse perioodi üksnes pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt, olema kättesaadav elukohaliikmesriigi tööhõivetalitusele. Kõnealune isik saab hüvitist kooskõlas elukohaliikmesriigi õigusaktidega, nagu ta oleks täitnud kõik kindlustusperioodid vastava liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Nimetatud hüvitisi maksab elukohaliikmesriigi asutus. Teise võimalusena võib käesolevas lõikes osutatud täielikult töötu isik, kellel oleks õigus saada töötushüvitist üksnes pädeva liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, juhul kui ta seal elaks, teha end kättesaadavaks kõnealuse liikmesriigi tööhõivetalitustele ning saada hüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, nagu ta elaks selles riigis.

2.  Kui lõikes 1 osutatud isik teeb end vastavalt kõnealuse lõike teisele lõigule elukohaliikmesriigi tööhõivetalitusele kättesaadavaks, saab ta hüvitist kooskõlas elukohaliikmesriigi õigusaktidega, nagu ta oleks täitnud kõik kindlustusperioodid vastava liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Nimetatud hüvitisi maksab elukohaliikmesriigi asutus.

3.  Kui lõikes 1 või 2 osutatud täielikult töötu isik ei soovi pärast registreerimist olla kättesaadav selle liikmesriigi tööhõivetalitustele, kus ta viimati tegutses, ning soovib otsida tööd elukohaliikmesriigis või viimase tegevuskoha liikmesriigis, kohaldatakse artikli 64 sätteid mutatis mutandis, välja arvatud artikli 64 lõike 1 punkti a. Pädev asutus võib pikendada artikli 64 lõike 1 punkti c esimeses lauses osutatud tähtaega kuni hüvitise saamise õiguse perioodi lõpuni.

3.  Kui lõikes 1 või 2 osutatud täielikult töötu isik ei soovi pärast registreerimist olla kättesaadav pädeva liikmesriigi tööhõivetalitustele, kus ta oli registreeritud, ning soovib otsida tööd elukohajärgses liikmesriigis või viimase tegevuskoha liikmesriigis, kohaldatakse artikli 64 sätteid mutatis mutandis, välja arvatud artikli 64 lõike 1 punkti a. Pädev asutus võib pikendada artikli 64 lõike 1 punkti c esimeses lauses osutatud tähtaega kuni hüvitise saamise õiguse perioodi lõpuni.

4.  Käesolevas artiklis osutatud täielikult töötu isik võib lisaks enda kättesaadavaks tegemisele pädeva liikmesriigi tööhõivetalitustele teha ennast kättesaadavaks ka teise liikmesriigi tööhõivetalitustele.

 

5.  Lõikeid 2–4 ei kohaldata isiku suhtes, kes on osaliselt või aeg-ajalt töötu.“

 

 

5 a.  Lõike 2 alusel elukohajärgse asutuse määratud hüvitise maksmine toimub selle asutuse kulul. Lõike 7 alusel tagastab pädev asutus liikmesriigis, mille õigusakte isiku suhtes viimati kohaldati, elukohajärgsele asutusele viimase poolt esimesel neljal kuul antud hüvitiste kogusumma. Tagasimaksmise kord sätestatakse rakendusmääruses.

 

5 b.  Lõikes 6 osutatud tagasimakseperioodi pikendatakse kaheksa kuuni, kui asjaomasel isikul on eelnenud 24 kuu jooksul täitunud vähemalt 12kuuline töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood liikmesriigis, mille õigusakte tema suhtes viimati kohaldati, kui need perioodid annavad õiguse töötushüvitisele.

 

5 c.  Lõigete 5a ja 5b kohaldamisel võivad kaks või enam liikmesriiki või nende riikide pädevad võimuorganid näha ette teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda igasugusest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahelistest tagasimaksetest.

Selgitus

Ajale, mil piirialatöötaja saab taotleda hüvitist viimase töökoha liikmesriigis, eelneva 12kuulise perioodi kehtestamine viib tõenäoliselt täiendavate haldusraskusteni. Anda piirialatöötajatele selle asemel võimalus saada töötushüvitist viimase töökoha liikmesriigist või elukohaliikmesriigist vähendab haldusraskusi ja annab asjaomasele isikule võimaluse otsida tööd liikmesriigis, kus tal on parimad võimalused töö leidmiseks. Käesoleva muudatusettepaneku vastuvõtmise korral tuleks tekstis läbivalt teha vastavad muudatused.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 68b – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahalisi perehüvitisi, mille eesmärk on asendada sissetulekut lapse kasvatamise perioodide jooksul ja mis on loetletud XIII lisa 1. osas, antakse üksnes isikule, kelle suhtes kohaldatakse pädeva liikmesriigi õigusakte, ning selliste hüvitiste puhul ei teki tema pereliikmetele tuletatud õigust. Käesoleva määruse artiklit 68a ei kohaldata kõnealuste hüvitiste suhtes ning pädev asutus ei ole kohustatud vastu võtma taotlust, mille on esitanud teine vanem, vanemana käsitatav isik või lapse või laste hooldajana tegutsev asutus vastavalt rakendusmääruse artikli 60 lõikele 1.

1.  Rahalisi perehüvitisi, mille eesmärk on asendada või anda lisasissetulekut lapse kasvatamise perioodide jooksul ja mis on loetletud XIII lisa 1. osas, antakse üksnes isikule, kelle suhtes kohaldatakse pädeva liikmesriigi õigusakte, ning selliste hüvitiste puhul ei teki tema pereliikmetele tuletatud õigust. Käesoleva määruse artiklit 68a kohaldatakse nimetatud hüvitistele olukordades, kui lapse kasvatamise ajal sissetuleku asendajana toimiv perehüvitiste saaja ei täida oma ülalpidamiskohustust.

Selgitus

Juhul kui õigustatud isik elab muus liikmesriigis kui tema lapsed ja kui kõnealune isik ei täida oma ülalpidamiskohustust, ei saa pädevad asutused – komisjoni ettepaneku kohaselt – enam pakkuda hüvitist otse lastele või teisele vanemale. Seda olukorda tuleks vältida.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 71 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

23 a.  Artikli 71 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Euroopa Komisjoni juures tegutsevasse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni (edaspidi halduskomisjon) kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad ekspertnõustajad. Euroopa Komisjoni esindaja võtab halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

1.   Euroopa Komisjoni juures tegutsevasse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni (edaspidi halduskomisjon) kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad ekspertnõustajad. Euroopa Komisjoni esindaja, Euroopa Parlamendi esindaja ning vajaduse korral sotsiaalpartnerite ja hüvitisesaajate esindajad, sealhulgas puudega inimeste organisatsioonide esindajad, võtavad halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 75a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädevad võimuorganid tagavad, et nende asutused oleks teadlikud ja kohaldaksid käesoleva määruse ja rakendusmääruse valdkondades ja tingimustel kõiki sätteid, õiguslikke ja muid, sealhulgas halduskomisjoni otsused.

1.  Pädevad võimuorganid tagavad vastavalt oma riiklikule õigusele ja/või tavadele, et nende asjaomased asutused oleks teavitatud ja kohaldaksid käesoleva määruse ja rakendusmääruse valdkondades ja tingimustel kõiki sätteid, õiguslikke ja muid, sealhulgas halduskomisjoni otsused.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 75a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selleks et tagada kohaldatavate õigusaktide korrektne kindlaksmääramine, edendavad pädevad võimuorganid oma liikmesriigis koostööd asutuste ja tööinspektsioonide vahel.“

2.  Selleks et tagada kohaldatavate õigusaktide korrektne kindlaksmääramine, edendavad pädevad võimuorganid oma liikmesriigis koostööd asjaomaste asutuste, näiteks tööinspektsioonide ja maksuametite vahel.“

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 25

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 76a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Komisjonile antakse volitused võtta vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse menetlust, mida tuleb järgida, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse artiklite 12 ja 13 kohaldamiseks. Nende õigusaktidega kehtestatakse standardmenetlus, sealhulgas

1.  Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse artiklite 12 ja 13 ning rakendusmääruse artiklite 14, 15 ja 16 kohaldamiseks, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse järgitavat menetlust. Nende õigusaktidega kehtestatakse standardmenetlus, sealhulgas

–  omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte tõendava porditava dokumendi väljaandmise tähtajad, vorm ja sisu,

–  omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte tõendava porditava dokumendi väljaandmise tähtajad, elektrooniline vorm, mis tagab võltsimiskindluse, ja sisu, sealhulgas kohustuslik teave, mis sisaldab Euroopa ühtset sotsiaalkindlustusnumbrit,

  nende olukordade kindlaksmääramine, mille korral dokument välja antakse,

 

–  elemendid, mida tuleb kontrollida enne dokumendi väljaandmist,

–  elemendid, mida tuleb kontrollida enne dokumendi väljaandmist, parandamist või tühistamist,

  dokumendi tühistamine, kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab.

 

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 25 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 79

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

25 a.  Artikkel 79 asendatakse järgmisega:

Artikkel 79

„Artikkel 79

Sotsiaalkindlustusvaldkonna tegevuste rahastamine

Sotsiaalkindlustusvaldkonna tegevuse rahastamine

Käesoleva määruse ja rakendusmäärusega seoses võib Euroopa Komisjon rahastada täielikult või osaliselt järgmisi tegevusi:

Käesoleva määruse ja rakendusmäärusega seoses võib Euroopa Komisjon rahastada täielikult või osaliselt järgmist tegevust:

a)   tegevused, mis on suunatud teabevahetuse parandamisele sotsiaalkindlustusasutuste ja liikmesriikide asutuste vahel, eriti elektroonilisele andmevahetusele;

a)  tegevus, mis on suunatud teabevahetuse parandamisele sotsiaalkindlustusasutuste ja liikmesriikide asutuste vahel, eriti elektroonilisele andmevahetusele, näiteks elektroonilisele sotsiaalkindlustuse võrgusüsteemile;

b)   muud tegevused eesmärgiga pakkuda teavet käesoleva määrusega hõlmatud isikutele ja nende esindajatele nende õiguste ja kohustuste kohta käesolevast määrusest tulenevalt, kasutades kõige sobivamaid vahendeid.

b)  muu tegevus eesmärgiga pakkuda teavet käesoleva määrusega hõlmatud isikutele ja nende esindajatele nende õiguste ja kohustuste kohta käesolevast määrusest tulenevalt, kasutades kõige sobivamaid vahendeid.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel -88 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 a.  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel -88

 

Kohaldatavaid sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte tõendavate porditavate dokumentide esitamine ja tühistamine

 

Komisjon võtab hiljemalt [...] kooskõlas artikliga 88a vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesoleva määruse artikleid 12 ja 13 ning rakendusmääruse artikleid 14, 15 ja 16, sätestades standardmenetluse seoses järgmisega:

 

a)  selliste olukordade kindlaksmääramine, kus omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte tõendavad porditavad dokumendid, mis on osutatud artikli 76a taandes 1, antakse välja, parandatakse või tühistatakse, ning

 

b)  dokumendi tühistamine, kui selle täpsuse või kehtivuse seab põhjendatult kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab.“

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 88a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 88a

Artikkel 88a

Delegeeritud volituste rakendamine

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Käesoleva määruse artikli 88 kohased delegeeritud volitused antakse Euroopa Komisjonile määramata ajaks alates [määruse (EL) xxxx jõustumise kuupäev].

2.  Käesoleva määruse artiklite -88 ja 88 kohased delegeeritud volitused antakse Euroopa Komisjonile viieks aastaks alates [määruse (EL) xxxx COD 2016/397 jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 88 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites -88 ja 88 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprillil 2016. aastal välja antud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprillil 2016. aastal välja antud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5.   Niipea kui Euroopa Komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Niipea kui Euroopa Komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 88 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist Euroopa Komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite -88 ja 88 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist Euroopa Komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 883/2004

XII lisa – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RAHALISED PIKAAJALISE HOOLDUSE HÜVITISED, MIDA ANTAKSE ERANDINA 1. PEATÜKI ARTIKLI 35A LÕIKEST 1

RAHALISED PIKAAJALISE HOOLDUSE HÜVITISED, MIDA ANTAKSE ERANDINA 1. PEATÜKI ARTIKLI 33A LÕIKEST 1

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Põhjendus 13

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1.  Põhjendus 13 asendatakse järgmisega:

(13)   Käesolevas määruses nähakse ette meetmed ja menetlused töötajate ja töötute liikuvuse soodustamiseks. Piirialatöötajad, kes on jäänud täiesti töötuks, võivad teha ennast tööhõivetalitustele kättesaadavaks nii oma elukohariigis kui ka selles liikmesriigis, kus nad viimati töötasid. Siiski peaks neil olema õigus saada hüvitisi üksnes oma elukohaliikmesriigist.

„(13)  Käesolevas määruses nähakse ette meetmed ja menetlused töötajate ja töötute liikuvuse soodustamiseks. Piirialatöötajad, kes on jäänud täiesti töötuks, võivad teha ennast tööhõivetalitustele kättesaadavaks nii oma elukohariigis kui ka selles liikmesriigis, kus nad viimati töötasid.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Asjaomaste isikute õiguste kaitsmiseks peaks liikmesriik tagama, et andmete taotlused ja vastused oleksid vajalikud ja proportsionaalsed määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks kooskõlas Euroopa andmekaitsealaste õigusaktidega. Hüvitise saamise õigust ei tohiks andmevahetuse alusel automaatselt ära võtta ning iga andmevahetusest tulenev otsus peaks austama asjaomase isiku põhiõigusi ja -vabadusi, nii et otsus oleks piisavalt tõendatud ning selle suhtes rakendataks õiglast edasikaebamise korda.

(26)  Asjaomaste isikute õiguste kaitsmiseks peaks liikmesriik tagama, et andmete taotlused ja vastused oleksid vajalikud ja proportsionaalsed määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks kooskõlas Euroopa andmekaitsealaste õigusaktidega. Isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse alusel kohaldatakse asjaomaseid liidu andmekaitse õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 679/20161a . Hüvitise saamise õigust ei tohiks andmevahetuse alusel automaatselt ära võtta ning iga andmevahetusest tulenev otsus peaks austama asjaomase isiku põhiõigusi ja -vabadusi, nii et otsus oleks piisavalt tõendatud ning selle suhtes rakendataks õiglast edasikaebamise korda.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori märkustega ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt ea

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„ea) „pettus“ – mis tahes tahtlik tegu või tegevusetus, et koguda või saada sotsiaalkindlustushüvitisi või vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist, mis on vastuolus liikmesriigi õigusega;“.

„ea)  „pettus“ – mis tahes tahtlik tegu või tegevusetus, et koguda või saada sotsiaalkindlustushüvitisi või vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist, mis on vastuolus liikmesriigi õigusega, alusmääruse või rakendusmäärusega;“

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 2 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui isiku õigused või kohustused, mille suhtes kohaldatakse alus- ja rakendusmääruseid, on kindlaks määratud, võib pädev asutus taotleda elu- või viibimiskohajärgselt liikmesriigilt kõnealuse isiku isikuandmeid. Päring ja mis tahes vastus peab hõlmama teavet, mis võimaldab pädeval liikmesriigil tuvastada ebatäpsust asjaoludes, millel isiku õiguste ja kohustuste kindlaksmääramise dokument või otsus põhineb vastavalt alus- või rakendusmäärusele. Päringu võib esitada ka siis, kui puudub kahtlus dokumendis sisalduva või konkreetses asjas otsuse tegemise aluseks olnud teabe kehtivuse või õigsuse kohta. Teabepäring ja mis tahes vastus peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed.

5.  Kui isiku õigused või kohustused, mille suhtes kohaldatakse alus- ja rakendusmääruseid, on kindlaks määratud, võib pädev asutus taotleda elu- või viibimiskohajärgselt liikmesriigilt kõnealuse isiku isikuandmeid kooskõlas määrusega (EL) nr 2016/679. Päring ja mis tahes vastus peab piirduma teabega, mis võimaldab pädeval liikmesriigil tuvastada ebatäpsust asjaoludes, millel isiku õiguste ja kohustuste kindlaksmääramise dokument või otsus põhineb vastavalt alus- või rakendusmäärusele. Päringu võib esitada ka siis, kui puudub kahtlus dokumendis sisalduva või konkreetses asjas otsuse tegemise aluseks olnud teabe kehtivuse või õigsuse kohta. Teabepäring ja mis tahes vastus peavad olema põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed.

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori märkustega ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 2 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu andmepäringute liikidest ja vastustest, mida saab lõike 5 alusel esitada, ning Euroopa Komisjon teavitab sellest loetelust vajalikus ulatuses. Lubatud on ainult kõnealuses loetelus nimetatud andmepäringud ja vastused.

6.  Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu andmepäringute liikidest ja vastustest, mida saab lõike 5 alusel esitada, määrab kindlaks, millistel üksustel on õigus selliseid päringuid esitada, ning kehtestab kohaldatavad menetlused ja tagatised. Komisjon teavitab sellest loetelust vajalikus ulatuses. Lubatud on ainult kõnealuses loetelus nimetatud andmepäringud ja vastused.

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori märkustega ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente, mis näitavad isiku olukorda põhimääruse ja rakendusmääruse kohaldamise eesmärgil, ning tõendusmaterjale, mille alusel need dokumendid on välja antud, aktsepteeritakse teiste liikmesriikide asutustes niikaua, kuni need väljastanud liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud. Need dokumendid kehtivad vaid juhul, kui kõik kohustuslikud osad on täidetud.

1.  Liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente, mis näitavad isiku olukorda alusmääruse ja rakendusmääruse kohaldamise eesmärgil, ning tõendusmaterjale, mille alusel need dokumendid on välja antud, aktsepteeritakse teiste liikmesriikide asutustes tingimusel, et need väljastanud liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud. Need dokumendid kehtivad vaid juhul, kui kõik kohustuslikud osad on täidetud.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui esineb kahtlus dokumendi kehtivuses või selles sisalduvate asjaolude täpsuses, palub dokumendi saanud liikmesriigi asutus dokumendi väljastanud asutuselt vajalikke selgitusi ja vajaduse korral kõnealuse dokumendi tagasivõtmist.

2.  Kui esineb kahtlus dokumendi kehtivuses või selles sisalduvate asjaolude täpsuses, palub dokumendi saanud liikmesriigi asutus dokumendi väljastanud asutuselt vajalikke selgitusi ja vajaduse korral kõnealuse dokumendi tagasivõtmist.

a)  Sellise taotluse saamisel peab väljaandev asutus vaatama läbi dokumendi väljastamise põhjused ja vajaduse korral dokumenti parandama või selle tagasi võtma 25 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Kui avastatakse dokumendi taotleja ümberlükkamatu pettus, võtab dokumendi väljastanud asutus dokumendi kohe tagasi või muudab seda viivitamata ja tagasiulatuvalt.

a)  Sellise taotluse saamisel peab väljaandev asutus vaatama läbi dokumendi väljastamise põhjused ja vajaduse korral dokumenti parandama või selle tagasi võtma 25 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Kui avastatakse dokumendi taotleja ümberlükkamatu pettus, võtab dokumendi väljastanud asutus dokumendi kohe tagasi või muudab seda viivitamata ja tagasiulatuvalt.

b)  Kui väljaandev asutus, olles dokumendi väljastamise põhjused uuesti läbi vaadanud, ei suuda tuvasta ühtki viga, edastab ta taotluse esitanud asutusele kõik tõendusmaterjalid 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Kiireloomulistel juhtudel, kui kiireloomulisuse põhjused on taotluses selgelt märgitud, tuleb seda teha kahe tööpäeva jooksul alates nimetatud taotluse saamisest, olenemata sellest, et väljaandev asutus ei ole võib-olla lõpetanud arutelusid vastavalt alapunktile a eespool.

b)  Kui väljaandev asutus, olles dokumendi väljastamise põhjused uuesti läbi vaadanud, ei suuda tuvasta ühtki viga, edastab ta taotluse esitanud asutusele kõik tõendusmaterjalid 25 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Juhtudel, mis on kiireloomulised asjaomase isiku õiguste kaitsmise seisukohast, tuleb seda teha kahe tööpäeva jooksul alates nimetatud taotluse saamisest, olenemata sellest, et väljaandev asutus ei ole võib-olla lõpetanud arutelusid vastavalt alapunktile a eespool.

c)  Kui taotluse esitanud asutusel on pärast tõendusmaterjali saamist jätkuvalt kahtlusi dokumendi kehtivuses või nende asjaolude õigsuses, millel dokumendis sisalduvad andmed põhinevad, või selles, et teave, mille alusel dokument on välja antud, ei ole õige, võib ta esitada selle kohta tõendeid ja paluda täiendavaid selgitusi ning vajaduse korral kõnealuse dokumendi tagasivõtmist väljaandva asutuse poolt kooskõlas eespool sätestatud menetluse ja tähtaegadega.

c)  Kui taotluse esitanud asutusel on pärast tõendusmaterjali saamist jätkuvalt kahtlusi dokumendi kehtivuses või nende asjaolude õigsuses, millel dokumendis sisalduvad andmed põhinevad, või selles, et teave, mille alusel dokument on välja antud, ei ole õige, esitab ta selle kohta tõendeid ja paluda täiendavaid selgitusi ning vajaduse korral kõnealuse dokumendi tagasivõtmist väljaandva asutuse poolt kooskõlas eespool sätestatud menetluse ja tähtaegadega.

 

c a)  Kui väljaandev asutus ei vasta punktis b osutatud ettenähtud tähtaja jooksul ja kui esineb kahtlusi selle porditava dokumendi kehtivuses, mis tõendab omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte, või nende aluseks olevate faktide paikapidavuses, teavitab taotluse esitanud asutus sellest olukorrast väljaandvat asutust ja ta võib nõuda tagatist, mis võrdub sissemaksetega, mida liikmesriik, kus tegevus toimub, saaks vastavalt artikli 73 lõikele 3 juhul, kui kohaldataks tema õigusakte. Tagatis kantakse tagasi esimesele liikmesriigile, kui tehakse kindlaks, et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte. Kui tehakse kindlaks, et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kus tegevus toimub, võetakse kõnealusele liikmesriigile ülekantud tagatist arvesse sissemaksete tagasimaksmisel vastavalt artikli 73 lõikele 3.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 5 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

7 a.  Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  Kui asjaomased asutused ei saavuta kokkulepet, võib pädevate võimuorganite vahendusel pöörduda halduskomisjoni poole mitte varem kui kuu aega pärast seda, kui dokumendi saanud asutus esitas taotluse. Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates tema poole pöördumisest.

4.  Kui asjaomased asutused ei saavuta kokkulepet, võib pädevate võimuorganite vahendusel pöörduda halduskomisjoni poole. Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kolme kuu jooksul alates tema poole pöördumisest. Asjaomased pädevad võimuorganid ja asutused võtavad vajalikke meetmeid nimetatud halduskomisjoni otsuste kohaldamiseks, ilma et see piiraks asjaomaste võimuorganite, asutuste ja isikute õigust kasutada liikmesriikide õigusaktides, käesolevas määruses või aluslepingutes ettenähtud menetlusi ja võimalust pöörduda kohtusse.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 5 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 b.  Artiklisse 5 lisatakse lõige 4a:

 

„4a.   Olenemata lõigetest 1-4, kui taotluse esitanud asutus on omandanud kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendusmaterjali, mis kujutab endast tõendeid selle kohta, et dokument, mis tõendab omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte, või nende aluseks olevad faktid saadi pettuse tulemusena, palub ta väljaandval asutusel see dokument tagasi võtta või seda parandada 25 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Väljaandev asutus tühistab dokumendi või parandab selle tagasiulatuvalt. Kui väljaandev asutus ei võta asjaomast dokumenti vastavalt esimesele lõigule tagasi ega paranda seda, võib taotluse esitanud asutus pöörduda riigi kohtu poole, kes otsustab, kas asjaomast dokumenti võib pettuse tõttu eirata.“

Selgitus

Komisjoni esildatud põhjendust 15 „Eesmärgiga kiirendada [...] mõistliku aja jooksul“ hääletati EMPL-komisjonis kompromissettepanekuna.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 6 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

7 c.  artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.   Kui asjaomased asutused ei saavuta kokkulepet, võib pädevate võimuorganite vahendusel pöörduda halduskomisjoni poole mitte varem kui kuu aega pärast kuupäeva, mil tekkisid lõigetes 1 ja 2 osutatud erimeelsused. Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates tema poole pöördumisest.

„3.   Kui asjaomased asutused ei saavuta kolme kuu jooksul alates erimeelsuse tekkimise kuupäevast kokkulepet, pöördutakse pädevate võimuorganite vahendusel halduskomisjoni poole mitte varem kui kuu aega pärast kuupäeva, mil tekkisid lõigetes 1 ja 2 osutatud erimeelsused. Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates tema poole pöördumisest.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 d (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 d.  Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.   Lõikes 1 viidatud hüvitise ja sissemakse ajutine arvutamine toimub hiljemalt üks kuu pärast seda, kui asjaomane isik on esitanud taotluse.“

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 e (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 11 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

7 e.  Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   Kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel on erimeelsusi selle isiku elukoha kindlaksmääramise küsimuses, kelle suhtes põhimäärust kohaldatakse, määravad need asutused ühisel kokkuleppel kindlaks asjaomase isiku tegevuste huvikeskme, tuginedes üldhinnangule kogu asjakohaste faktidega seotud kättesaadava teabe kohta, mis võib vajaduse korral hõlmata järgmist:

„1.  Kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel on erimeelsusi selle isiku elukoha kindlaksmääramise küsimuses, kelle suhtes põhimäärust kohaldatakse, määravad need asutused hiljemalt kolm kuud pärast erimeelsuste tekkimist ühisel kokkuleppel kindlaks asjaomase isiku tegevuste huvikeskme, tuginedes üldhinnangule kogu asjakohaste faktidega seotud kättesaadava teabe kohta, mis võib vajaduse korral hõlmata järgmist:“

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 14 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Alusmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel võib isik, „kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta) tähenduses seoses teenuste osutamisega, või saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki“, olla muu hulgas isik, kes on tööle võetud teise liikmesriiki tööle lähetamise või saatmise eesmärgil, tingimusel et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse vahetult enne töökohale asumist juba lähetava liikmesriigi õigusakte vastavalt alusmääruse II jaotisele.“;

1.  Alusmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel võib isik, „kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki“, olla muu hulgas isik, kes on tööle võetud teise liikmesriiki tööle saatmise eesmärgil, tingimusel et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse vahetult enne töökohale asumist juba lähetava liikmesriigi õigusakte vastavalt alusmääruse II jaotisele.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse direktiivi 2014/67/EÜ kriteeriumid, mis on töötatud välja sisulise tegevuse määratlemiseks.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 14 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(a a)  Lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Põhimääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel osutatakse sõnadega „kes tavaliselt seal tegutseb” tööandjale, kes tavaliselt teostab sisulisi tegevusi, mitte üksnes sisemisi haldustegevusi, selle liikmesriigi territooriumil, kus ta on asutatud, võttes arvesse kõiki kõnealuse ettevõtja tegevusi iseloomustavaid kriteeriume. Asjakohased kriteeriumid peavad vastama iga tööandja spetsiifilistele iseärasustele ja tema tegevuste tegelikule iseloomule.

„2.  Alusmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel osutatakse sõnadega „kes tavaliselt seal tegutseb” tööandjale, kes tavaliselt teostab sisulisi tegevusi, mitte üksnes sisemisi haldustegevusi. Selleks et teha kindlaks, kas ettevõtja sisuline tegevus, mitte üksnes sisemine juhtimis- ja/või haldustegevus, toimub ka tegelikult, hindavad pädevad asutused pikemat ajavahemikku arvesse võttes üldiselt kõiki faktilisi asjaolusid, mis iseloomustavad ettevõtja kõnealuseid tegevusi asutamiskoha liikmesriigis. Selliste asjaolude hulka võivad eelkõige kuuluda:

 

a)  koht, kus ettevõtja registrijärgselt asub ja kus asub tema juhatus, kus ta kasutab kontoriruume, maksab makse ja sotsiaalkindlustusmakseid ning kus tal on siseriikliku õiguse kohaselt asjakohasel juhul kutsealal tegutsemise luba või kus ta on registreeritud kaubanduskoja või kutseühingu liikmena;

 

b)  töötajate töölevõtmise koht ja koht, kust nad on saadetud;

 

c)  ühelt poolt ettevõtja ja töötaja vahel sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus ja teiselt poolt klientidega sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus;

 

d)  koht, kus toimub ettevõtja sisuline äritegevus ja kus on võetud tööle halduspersonal;

 

e)  täidetavate lepingute arv ja/või asutamiskoha liikmesriigis realiseeritud käive, võttes muu hulgas arvesse hiljuti asutatud ettevõtjate ning VKEde eriolukorda.“

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse direktiivi 2014/67/EÜ kriteeriumid, mis on töötatud välja sisulise tegevuse määratlemiseks.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a b (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 14 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Põhimääruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel osutatakse sõnadega „kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana” isikule, kes tavaliselt teostab olulisi tegevusi selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema asukoht. See isik peab eelkõige olema oma tegevusi teostanud juba mõnda aega enne kuupäeva, mil ta soovib kõnealuse artikli sätteid kasutada, ning peab mis tahes perioodil, kui ta teises liikmesriigis teostab ajutiselt tegevusi, jätkuvalt täitma oma asukohaliikmesriigis oma tegevuste teostamiseks vajalikke nõudeid, et jätkata neid pärast tagasipöördumist.

„3. Alusmääruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel osutatakse sõnadega „kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana” isikule, kes tavaliselt tegutseb olulisel määral selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema asukoht. See isik peab eelkõige olema tegutsenud juba mõnda aega enne kuupäeva, mil ta soovib kõnealuse artikli sätteid kasutada, ning peab mis tahes perioodil, kui ta tegutseb teises liikmesriigis ajutiselt, jätkuvalt täitma oma asukohaliikmesriigis tegutsemiseks vajalikke nõudeid, et jätkata neid pärast tagasipöördumist.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse direktiivi 2014/67/EÜ kriteeriumid, mis on töötatud välja sisulise tegevuse määratlemiseks.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a c (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 14 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c)  Lõike 4 järele lisatakse järgmine punkt:

 

„4a.  Alusmääruse artikli 12 lõike 1 punkti c ja artikli 12 lõike 2 punkti c kohaldamisel tähendab „ärireis” ajutist tegevust, mis on seotud tööandja ärihuvidega, mis ei hõlma teenuste osutamist ega kaupade kohaletoimetamist, vaid näiteks sisemistel ja välistel ärikohtumistel osalemist, konverentsidel ja seminaridel osalemist, ärikokkulepetega seotud läbirääkimisi, müügi- või turundustegevust, sise- ja kliendiauditite läbiviimist, ärivõimaluste uurimist või koolitusel osalemist ja koolitumist.“

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse direktiivi 2014/67/EÜ kriteeriumid, mis on töötatud välja sisulise tegevuse määratlemiseks.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 14 – lõige 8a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Lõike 8 järele lisatakse järgmine punkt:

 

„8a.  Alusmääruse artikli 13 lõike 1 punkti b kohaldamisel määratakse suurim osa tema tegevusest kindlaks, võrreldes nädala keskmisi töötunde igas liikmesriigis, kus isik tegutseb.“

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse direktiivi 2014/67/EÜ kriteeriumid, mis on töötatud välja sisulise tegevuse määratlemiseks.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b b (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 14 – lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  lõige 10 asendatakse järgmisega:

10.  Lõigete 8 ja 9 rakendamisel kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramiseks võtavad asjaomased asutused arvesse järgmiseks 12 kalendrikuuks prognoositavat olukorda.

„10.  Kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramine vastavalt alusmääruse artiklile 13 kehtib kuni 24 kuud. Pärast selle perioodi lõppemist hinnatakse kohaldatavad õigusaktid töötaja olukorda arvesse võttes ümber.“

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga lisatakse direktiivi 2014/67/EÜ kriteeriumid, mis on töötatud välja sisulise tegevuse määratlemiseks.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 8 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 15 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

8 a.   Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Kui isiku tegevus toimub muus liikmesriigis kui põhimääruse II jaotise kohaselt pädevas liikmesriigis, teavitab tööandja või asjaomane isik, juhul kui isiku tegevus ei toimu palgatööna, sellest võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse, kui rakendusmääruse artiklis 16 ei sätestata teisiti. Nimetatud asutus väljastab asjaomasele isikule rakendusmääruse artikli 19 lõikes 2 osutatud tunnistuse ja muudab viivitamata asjaomase isiku suhtes põhimääruse artikli 11 lõike 3 punkti b ja artikli 12 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks selle liikmesriigi pädeva võimuorgani nimetatud asutusele, kus tegevus toimub.

„1.  Kui isiku tegevus toimub muus liikmesriigis kui põhimääruse II jaotise kohaselt pädevas liikmesriigis või enam kui ühes liikmesriigis, teavitab tööandja või asjaomane isik, juhul kui isiku tegevus ei toimu palgatööna, sellest eelnevalt selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse, kui rakendusmääruse artiklis 16 ei sätestata teisiti. Nimetatud asutus muudab viivitamata asjaomase isiku suhtes põhimääruse artikli 11 lõike 3 punkti b ja artikli 12 või artikli 13 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks asjaomasele isikule ja selle liikmesriigi pädeva võimuorgani nimetatud asutusele, kus tegevus toimub.

 

 

 

1a.  Artikli 12 kohaldamisel teavitab tööandja või asjaomane isik, juhul kui isiku tegevus ei toimu palgatööna, sellest eelnevalt selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse.

 

See pädev asutus teeb 20 tööpäeva jooksul alates teavitamisest kõik järgneva, välja arvatud juhul, kui tegevus on seotud ärireisiga:

 

a)  hindab, kas tingimused asjaomase liikmesriigi õigusaktide jätkuvaks kohaldamiseks on täidetud;

 

b)  väljastab rakendusmääruse artikli 19 lõikes 2 nimetatud tõendi asjaomasele isikule;

 

c)  muudab asjaomase töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes alusmääruse artikli 12 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks selle liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt määratud asutusele, kus tegevus toimub.

 

Selle liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel, kus tegevus toimub, edastab teavitatud pädev asutus mitte ainult tulemused, vaid ka kõik teise lõigu punktis a osutatud hindamise üksikasjad.

 

Kui teavitatud pädev asutus ei tee seda hindamist kättesaadavaks selle liikmesriigi asutusele, kus tegevus toimub, maksab ta päevatasu, mis võrdub sissemaksetega, mida viimane saaks, kui kohaldatud oleks teavitatud pädeva asutuse õigusakte.

 

Teise lõigu punktis a osutatud hindamise kestel kohaldatakse asjaomase töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes teavitatud pädeva asutuse liikmesriigi õigusakte.

 

Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kohaldatakse pärast teise lõigu punktis a osutatud hindamist selle liikmesriigi õigusakte, kus tegevus toimub, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte tagasiulatuvalt ning sissemakseid hüvitatakse ja makstakse sellele vastavalt.“

 

 

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 15a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a.  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 15a

 

Tõendi väljastamine

 

1.  Selleks et tagada artikli 19 lõikes 2 nimetatud tõendite õigeaegne väljastamine, rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/20121a loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu artikli 15 lõikes 1 osutatud halduskoostööd ja vastastikust abi.

 

2.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 19 lõikes 2 nimetatud tõendid väljastatakse asjaomastele isikutele ja tööandjatele elektrooniliselt.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).“

Selgitus

Praegu ei väljasta kõik riigid PDA1 vorme elektrooniliselt ega esita neid vastuvõtvale liikmesriigile õigeaegselt. See tekitab viivitusi, mis on koormav asjaomastele kodanikele ja tööandjatele. Vaba liikumise soodustamiseks ja sotsiaalkindlustuse valdkonna koostöö parandamiseks peaksid liikmesriigid dokumendi elektrooniliselt välja andma. Koostöö tegemiseks peaksid liikmesriigid kasutama siseturu infosüsteemi, mis on töötatud välja just koostöö suurendamiseks piiriülestes küsimustes.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 16 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui nimetatud asutus teeb kindlaks, et kohaldatakse teise liikmesriigi õigusakte, teeb ta seda ajutiselt ja teavitab viivitamata liikmesriigi asutust, kes on pädev seoses kõnealuse ajutise otsusega. Otsus muutub lõplikuks kaks kuud pärast seda, kui asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutust on sellest teavitatud, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud asutus teatab esimesena nimetatud asutusele ja asjaomastele isikutele, et ta ei saa ajutist määramisotsust veel heaks kiita või et ta on selles küsimuses eriarvamusel.

3.  Kui nimetatud asutus teeb kindlaks, et kohaldatakse teise liikmesriigi õigusakte, teeb ta seda ajutiselt ja teavitab viivitamata liikmesriigi asutust, kes on pädev seoses kõnealuse ajutise otsusega. Otsus muutub lõplikuks kaks kuud pärast seda, kui asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutust on sellest teavitatud, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud asutus teatab esimesena nimetatud asutusele ja asjaomastele isikutele ning tööandjale, et ta ei saa ajutist määramisotsust veel heaks kiita või et ta on selles küsimuses eriarvamusel.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 16 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaldamine on kas ajutiselt või lõplikult kindlaks määratud, teavitab sellest viivitamatult asjaomast isikut või tema tööandjat.“

5.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaldamine on kas ajutiselt või lõplikult kindlaks määratud, teavitab sellest viivitamatult asjaomast isikut ja tema tööandjat.“

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 19 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui see on vajalik seadusandlike volituste rakendamiseks liikmesriigi või liidu tasandil, vahetatakse asjakohast teavet asjaomase isiku sotsiaalkindlustusalaste õiguste ja kohustuste kohta otse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ning tööinspektsioonide, sisserände- ja maksuasutuste vahel ning see võib hõlmata isikuandmete töötlemist muudel eesmärkidel kui alusmääruse ja käesoleva määruse kohaste õiguste ja kohustuste teostamine või jõustamine, eelkõige selleks, et tagada vastavus asjakohastele õiguslikele kohustustele töö-, tervishoiu- ja ohutuse, sisserände ja maksuõiguse valdkonnas. Täiendavad üksikasjad sätestatakse halduskomisjoni otsusega.

4.  Kui see on vajalik seadusandlike volituste rakendamiseks liikmesriigi või liidu tasandil, vahetatakse asjakohast teavet asjaomase isiku sotsiaalkindlustusalaste õiguste ja kohustuste kohta otse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ning tööinspektsioonide, sisserände- ja maksuasutuste vahel, austades täielikult eraelu puutumatust, ning see võib hõlmata isikuandmete töötlemist muudel eesmärkidel kui alusmääruse ja käesoleva määruse kohaste õiguste ja kohustuste teostamine või jõustamine üksnes selleks, et tagada vastavus asjakohastele õiguslikele kohustustele töö-, tervishoiu- ja ohutuse, sisserände ja maksuõiguse valdkonnas. Sotsiaalkindlustuse andmete eest vastutavad asutused teatavad andmesubjektidele nende andmete teisele avalikule haldusasutusele edastamisest ja edasise töötlemise eesmärgist/eesmärkidest kooskõlas õiglase töötlemise põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ1a artiklis 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 679/20161b artikli 5 lõike 1 punktis a. Ametiasutus, kellele sotsiaalkindlustuse andmed edastatakse, teavitab andmesubjekte sellest, mis asutusega on tegemist, millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse ja millised on töödeldavate andmete kategooriad vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 11 lõike 1 punktidele a, b ja c ning määruse (EL) nr 679/2016 artikli 14 lõikele 1. Täiendavad üksikasjad sätestatakse halduskomisjoni otsusega.

 

_____________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori märkustega ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 20 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

11 a.  Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   Asjaomased asutused edastavad selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusakte isiku suhtes põhimääruse II jaotise alusel kohaldatakse, vajaliku teabe, et määrata kindlaks õigusaktide kohaldamise alguskuupäev ja sissemaksed, mida see isik ja tema tööandja(d) peavad nende õigusaktide kohaselt maksma.

„1.   Asjaomased asutused edastavad selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusakte isiku suhtes põhimääruse II jaotise alusel kohaldatakse, vajaliku teabe, et määrata kindlaks õigusaktide kohaldamise alguskuupäev ja sissemaksed, mida see isik ja tema tööandja(d) peavad nende õigusaktide ja direktiivi 96/71/EÜ kohaselt maksma, et arvutada sissemaksed makstava töötasu alusel.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 20a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12.  Artikli 20 järele lisatakse artikkel 20a:

välja jäetud

„Artikkel 20a

 

Õigus võtta vastu rakendusakte

 

1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse menetlust, mida tuleb järgida, et tagada ühetaolised tingimused alusmääruse artiklite 12 ja 13 kohaldamiseks. Nende õigusaktidega kehtestatakse standardmenetlus, sealhulgas

 

  omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte tõendava porditava dokumendi väljaandmise tähtajad, vorm ja sisu,

 

  nende olukordade kindlaksmääramine, mille korral dokument välja antakse,

 

  elemendid, mida tuleb kontrollida enne dokumendi väljaandmist,

 

  dokumendi tühistamine, kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab.

 

2. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 182/201154 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.

 

3. Komisjoni abistab halduskomisjon, mis on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.“

 

_________________________________

 

54 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18.

 

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EÜ) nr 987/2009

III jaotis – 1. peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Haigushüvitised, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised ning pikaajalise hoolduse hüvitised“.

„Haigushüvitised, pikaajalise hoolduse, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 22 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

13 a.  Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

 

1.  Pädevad võimuorganid või asutused tagavad, et kindlustatud isikutele on tehtud kättesaadavaks kogu mitterahaliste hüvitiste andmisega seotud menetlusi ja tingimusi käsitlev vajalik teave, kui neid hüvitisi saadakse sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole pädeva asutuse asukohariik.

1.  Pädevad võimuorganid või asutused tagavad, et kindlustatud isikutele on tehtud kättesaadavaks kogu mitterahaliste hüvitiste andmisega seotud menetlusi ja tingimusi käsitlev vajalik teave, kui neid hüvitisi saadakse sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole pädeva asutuse asukohariik. Pikaajalise hoolduse hüvitiste koordineerimise lihtsustamiseks teeb komisjon kättesaadavaks teabe selle kohta, milline asutus mis liiki hüvitiste eest igas liikmesriigis vastutab.

 

 

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 23 – viimane lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14.  Artikli 23 lõppu lisatakse järgmine lause:

välja jäetud

„Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis pikaajalise hoolduse hüvitiste suhtes.“

 

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 23

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 a.  Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

Artikkel 23

„Artikkel 23

Kohaldatav kindlustusskeem mitme skeemi olemasolu korral elu- või viibimiskoha liikmesriigis

Kohaldatav kindlustusskeem mitme skeemi olemasolu korral elu- või viibimiskoha liikmesriigis

Kui elu- või viibimiskoha liikmesriigi õigusaktides on haiguse, raseduse ja sünnituse ning isaduse puhuks ette nähtud rohkem kui üks kindlustusskeem rohkem kui ühe kategooria kindlustatud isikute jaoks, kohaldatakse põhimääruse artikli 17, artikli 19 lõike 1 ning artiklite 20, 22, 24 ja 26 alusel töötajate üldist kindlustusskeemi käsitlevate õigusaktide sätteid.

Kui elu- või viibimiskoha liikmesriigi õigusaktides on haiguse, pikaajalise hoolduse, raseduse ja sünnituse ning isaduse puhuks ette nähtud rohkem kui üks kindlustusskeem rohkem kui ühe kategooria kindlustatud isikute jaoks, kohaldatakse põhimääruse artikli 17, artikli 19 lõike 1 ning artiklite 20, 22, 24 ja 26 alusel töötajate üldist kindlustusskeemi käsitlevate õigusaktide sätteid.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 24 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15.  Artikli 24 lõikes 3 asendatakse tekst „ja 26” tekstiga „, 26 ja 35a“.

välja jäetud

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 25 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

15 a.  Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   Põhimääruse artikli 19 kohaldamisel esitab kindlustatud isik viibimiskoha liikmesriigi tervishoiuteenuse osutajale pädeva asutuse väljastatud dokumendi, mis näitab tema õigust saada mitterahalisi hüvitisi. Kui kindlustatud isikul sellist dokumenti ei ole, pöördub viibimiskohajärgne asutus kas taotluse või muul alusel selle dokumendi saamiseks pädeva asutuse poole.

„1.  Alusmääruse artikli 19 kohaldamisel esitab kindlustatud isik viibimiskoha liikmesriigi tervishoiuteenuse või pikaajalise hoolduse teenuse osutajale pädeva asutuse väljastatud dokumendi, mis näitab tema õigust saada mitterahalisi hüvitisi. Kui kindlustatud isikul sellist dokumenti ei ole, pöördub viibimiskohajärgne asutus kas taotluse või muul alusel selle dokumendi saamiseks pädeva asutuse poole.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 25 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

15 b.  Artikli 25 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Põhimääruse artikli 19 lõikes 1 nimetatud mitterahaliste hüvitiste all mõeldakse mitterahalisi hüvitisi, mida antakse viibimiskoha liikmesriigis vastavalt selle õigusaktidele ning mis osutuvad vajalikuks meditsiinilistel põhjustel, et kindlustatud isik ei peaks enne oma kavandatud viibimise lõppu pädevasse liikmesriiki tagasi pöörduma, et saada vajalikku ravi.

„3.  Alusmääruse artikli 19 lõikes 1 nimetatud mitterahaliste hüvitiste all mõeldakse mitterahalisi hüvitisi, mida antakse viibimiskoha liikmesriigis vastavalt selle õigusaktidele ning mis osutuvad vajalikuks meditsiinilistel põhjustel või pikaajalise hoolduse vajaduse tõttu, et kindlustatud isik ei peaks enne oma kavandatud viibimise lõppu pädevasse liikmesriiki tagasi pöörduma, et saada vajalikku ravi või pikaajalist hooldust.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 26

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

15 c.  Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

Artikkel 26

„Artikkel 26

Plaaniline ravi

Plaaniline ravi

A. Loa andmise kord

A. Loa andmise kord

1.  Põhimääruse artikli 20 lõike 1 kohaldamisel esitab kindlustatud isik viibimiskohajärgsele asutusele pädeva asutuse väljastatud dokumendi. Käesolevas artiklis tähendab pädev asutus asutust, mis kannab plaanilise ravi või pikaajalise hoolduse kulud; põhimääruse artikli 20 lõikes 4 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud juhtudel, mil elukohaliikmesriigis antud mitterahalised hüvitised makstakse tagasi kindlaksmääratud summade alusel, on pädevaks asutuseks elukohajärgne asutus.

1.  Alusmääruse artikli 20 lõike 1 kohaldamisel esitab kindlustatud isik viibimiskohajärgsele asutusele pädeva asutuse väljastatud dokumendi. Käesolevas artiklis tähendab pädev asutus asutust, mis kannab plaanilise ravi või pikaajalise hoolduse kulud; alusmääruse artikli 20 lõikes 4 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud juhtudel, mil elukohaliikmesriigis antud mitterahalised hüvitised makstakse tagasi kindlaksmääratud summade alusel, on pädevaks asutuseks elukohajärgne asutus.

2.  Kui kindlustatud isik ei ela pädevas liikmesriigis, taotleb ta luba elukohajärgselt asutuselt, kes edastab taotluse viivitamata pädevale asutusele. Sellisel juhul esitab elukohajärgne asutus õiendi selle kohta, kas põhimääruse artikli 20 lõike 2 teise lausega kehtestatud tingimused on elukohaliikmesriigis täidetud. Pädev asutus võib taotletava loa andmisest keelduda üksnes juhul, kui elukohajärgse asutuse hinnangu kohaselt ei ole kindlustatud isiku elukohaliikmesriigis täidetud põhimääruse artikli 20 lõike 2 teise lausega kehtestatud tingimused või kui pädevas liikmesriigis on meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul võimalik osutada sama ravi, võttes arvesse asjaomase isiku tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu. Pädev asutus teavitab elukohajärgset asutust oma otsusest. Kui selle riigi siseriikliku õigusega määratud tähtaja jooksul vastust ei esitata, loetakse luba pädeva asutuse poolt antuks.

2.  Kui kindlustatud isik ei ela pädevas liikmesriigis, taotleb ta luba elukohajärgselt asutuselt, kes edastab taotluse viivitamata pädevale asutusele. Sellisel juhul esitab elukohajärgne asutus õiendi selle kohta, kas põhimääruse artikli 20 lõike 2 teise lausega kehtestatud tingimused on elukohaliikmesriigis täidetud. Pädev asutus võib taotletava loa andmisest keelduda üksnes juhul, kui elukohajärgse asutuse hinnangu kohaselt ei ole kindlustatud isiku elukohaliikmesriigis täidetud põhimääruse artikli 20 lõike 2 teise lausega kehtestatud tingimused või kui pädevas liikmesriigis on meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul või pikaajalise hoolduse vajaduse alusel võimalik osutada sama ravi või pikaajalist hooldust, võttes arvesse asjaomase isiku tervislikku seisundit või hooldusvajadust ja haiguse võimalikku kulgu. Pädev asutus teavitab elukohajärgset asutust oma otsusest. Kui selle riigi siseriikliku õigusega määratud tähtaja jooksul vastust ei esitata, loetakse luba pädeva asutuse poolt antuks.

3.  Kui kindlustatud isik, kes ei ela pädevas liikmesriigis, vajab kiireloomulist elutähtsat ravi ja loa andmisest ei saa keelduda põhimääruse artikli 20 lõike 2 teise lause kohaselt, annab pädeva asutuse nimel loa elukohajärgne asutus, teavitades pädevat asutust sellest viivitamata. Pädev asutus nõustub loa väljastanud elukohajärgse asutuse poolt heaks kiidetud arstide leidudega ja nende otsustega kiireloomulise elutähtsa ravi vajalikkusega seonduvate ravivõimaluste kohta.

3.  Kui kindlustatud isik, kes ei ela pädevas liikmesriigis, vajab kiireloomulist elutähtsat ravi ja loa andmisest ei saa keelduda põhimääruse artikli 20 lõike 2 teise lause kohaselt, annab pädeva asutuse nimel loa elukohajärgne asutus, teavitades pädevat asutust sellest viivitamata. Pädev asutus nõustub loa väljastanud elukohajärgse asutuse poolt heaks kiidetud arstide leidudega ja nende otsustega kiireloomulise elutähtsa ravi vajalikkusega seonduvate ravivõimaluste kohta.

4.  Kogu loa andmise menetluse kestel on pädeval asutusel õigus lasta oma valitud arstil kindlustatud isik läbi vaadata kas viibimis- või elukohaliikmesriigis.

4.  Kogu loa andmise menetluse kestel on pädeval asutusel õigus lasta pikaajalise hoolduse vajaduse korral oma valitud arstil või muul eksperdil kindlustatud isik läbi vaadata kas viibimis- või elukohaliikmesriigis.

5.  Ilma et see piiraks loa andmise suhtes tehtavat mis tahes otsust, teavitab elukohajärgne asutus pädevat asutust, kui meditsiinilisest aspektist osutub vajalikuks olemasoleva loaga hõlmatud ravi täiendada.

5.  Ilma et see piiraks loa andmise suhtes tehtavat mis tahes otsust, teavitab elukohajärgne asutus pädevat asutust, kui meditsiinilistel põhjustel või seoses hooldusvajadusega osutub vajalikuks olemasoleva loaga hõlmatud ravi täiendada.

B.  Kindlustatud isiku kantud mitterahaliste hüvitiste kulude hüvitamine

B.  Kindlustatud isiku kantud mitterahaliste hüvitiste kulude hüvitamine

6.  Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, kohaldatakse mutatis mutandis rakendusmääruse artikli 25 lõikeid 4 ja 5.

6.  Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, kohaldatakse mutatis mutandis rakendusmääruse artikli 25 lõikeid 4 ja 5.

7.  Kui kindlustatud isik on juba ise kandnud lubatud ravi kulud täielikult või osaliselt ning pädeva asutuse poolt viibimiskohajärgsele asutusele või kindlustatud isikule lõike 6 kohaselt tagasi makstavate kulude summa (tegelik kulu) on väiksem summast, mis pädeval asutusel oleks tulnud maksta, kui sama ravi oleks osutatud pädevas liikmesriigis (arvestuslik kulu), maksab pädev asutus kindlustatud isikule taotluse korral tagasi tema kantud ravikulud selle summa ulatuses, mille võrra arvestuslik kulu on suurem tegelikust kulust. Tagasimakstav summa ei või siiski ületada kindlustatud isiku tegelikult tehtud kulutusi ning selle puhul võib võtta arvesse summat, mis kindlustatud isik oleks pidanud maksma juhul, kui ravi oleks osutatud pädevas liikmesriigis.

7.  Kui kindlustatud isik on juba ise kandnud lubatud ravi kulud täielikult või osaliselt ning pädeva asutuse poolt viibimiskohajärgsele asutusele või kindlustatud isikule lõike 6 kohaselt tagasi makstavate kulude summa (tegelik kulu) on väiksem summast, mis pädeval asutusel oleks tulnud maksta, kui sama ravi oleks osutatud pädevas liikmesriigis (arvestuslik kulu), maksab pädev asutus kindlustatud isikule taotluse korral tagasi tema kantud ravikulud selle summa ulatuses, mille võrra arvestuslik kulu on suurem tegelikust kulust. Tagasimakstav summa ei või siiski ületada kindlustatud isiku tegelikult tehtud kulutusi ning selle puhul võib võtta arvesse summat, mis kindlustatud isik oleks pidanud maksma juhul, kui ravi oleks osutatud pädevas liikmesriigis.

C. Reisi- ja elamiskulude hüvitamine plaanilise ravi puhul

C.  Reisi- ja elamiskulude hüvitamine plaanilise ravi puhul

8.  Juhul kui pädeva asutuse kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides on sätestatud kindlustatud isiku raviga lahutamatult seotud reisi- ja elamiskulude hüvitamine, hüvitab kõnealune asutus need kulud asjaomasele isikule ja vajaduse korral isikule, kes peab teda saatma, kui luba on antud raviks teises liikmesriigis.

8.  Juhul kui pädeva asutuse kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides on sätestatud kindlustatud isiku raviga lahutamatult seotud reisi- ja elamiskulude hüvitamine, hüvitab kõnealune asutus need kulud asjaomasele isikule ja vajaduse korral isikule, kes peab teda saatma, kui luba on antud raviks teises liikmesriigis.

D. Pereliikmed

D.  Pereliikmed

9.  Lõikeid 1–8 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.

9.  Lõikeid 1–8 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.“

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 28 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16.  Artikli 28 lõikele 1 lisatakse pärast teksti „põhimääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt“ tekst „ja kooskõlas selle artikliga 35a“.

välja jäetud

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 31 – pealkiri ja lõiked 1 ja 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17.  Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

välja jäetud

(c)  pealkiri asendatakse järgmisega:

 

„Alusmääruse artikli 35b kohaldamine“;

 

(d)  lõikes 1 asendatakse tekst „artiklis 34“ tekstiga „artiklis 35b“;

 

(e)  lõikes 2 asendatakse tekst „artikli 34 lõikes 2“ tekstiga „artikli 35a lõikes 2“.

 

Selgitus

Artikkel 35b jäetakse välja.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 32 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

17 a.  Artikli 32 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Kui isik või isikute rühm vabastatakse taotluse alusel kohustuslikust ravikindlustusest ning need isikud ei ole seega hõlmatud põhimääruse reguleerimisalasse kuuluva ravikindlustusskeemiga, ei muutu teise liikmesriigi asutus üksnes sellise vabastuse tõttu vastutavaks põhimääruse III jaotise 1. peatüki kohaselt nendele isikutele või nende pereliikmetele antud mitterahaliste või rahaliste hüvitiste kulude kandmise eest.

„1.  Kui isik või isikute rühm vabastatakse taotluse alusel kohustuslikust ravi- või pikaajalise hoolduse kindlustusest ning need isikud ei ole seega hõlmatud alusmääruse kohaldamisalasse kuuluva ravi- või pikaajalise hoolduse kindlustuse skeemiga, ei muutu teise liikmesriigi asutus üksnes sellise vabastuse tõttu vastutavaks põhimääruse III jaotise 1. peatüki kohaselt nendele isikutele või nende pereliikmetele antud mitterahaliste või rahaliste hüvitiste kulude kandmise eest.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 32 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18.  Artikli 32 lõike 3 järele lisatakse lõige 4:

välja jäetud

„4.  Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis pikaajalise hoolduse hüvitiste suhtes.“

 

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 55 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21.  Artikli 55 lõikes 7 asendatakse tekst „artikli 65a lõikega 3“ tekstiga „artikliga 64a ja artikli 65a lõikega 3“.

välja jäetud

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 55a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22.  Artikli 55 järele lisatakse artikkel 55a:

välja jäetud

„Artikkel 55a

 

Viimase kindlustuse liikmesriigi tööhõiveameti kohustused

 

Alusmääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud olukorra puhul saadab viimase kindlustuse liikmesriigi asutus viivitamata eelmise kindlustuse liikmesriigi pädevale asutusele dokumendi, mis sisaldab järgmist: kuupäev, mil asjaomane isik jäi töötuks, liikmesriigi õigusaktide alusel täidetud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, olulised asjaolud, mis võivad muuta hüvitiste saamise õigust, töötuna registreerimise kuupäev ja nende aadress.“

 

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 24

Määrus (EÜ) nr 987/2009

IV jaotis – 1. peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

24.  IV jaotise 1. peatükk nimetatakse ümber järgmiselt:

välja jäetud

„I PEATÜKK

 

Hüvitiste kulude tagasimaksmine alusmääruse artiklite 35, 35c ja 41 kohaselt“.

 

Selgitus

Pealkirja ei ole vaja muuta, sest artikkel 35c on välja jäetud (pikaajaline hooldus).

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 26

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 65 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga vanuserühma aastane keskmine kulu isiku kohta konkreetsel aastal teatatakse kontrollnõukogule hiljemalt kõnealusele aastale järgneva teise aasta lõpuks.

1.  Iga vanuserühma aastane keskmine kulu isiku kohta konkreetsel aastal teatatakse kontrollnõukogule hiljemalt kõnealusele aastale järgneva teise aasta lõpuks, kusjuures haiguse ja pikaajalise hoolduse mitterahalised hüvitised esitatakse eraldi.

Selgitus

Haiguse ja pikaajalise hoolduse mitterahaliste hüvitiste kulud tuleks esitada aasta keskmiste kulude arvutuses eraldi, nii et deebitorriik saaks kulusid lihtsamini jaotada.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 26 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 66 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 a.  Artikli 66 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Põhimääruse artiklites 35 ja 41 sätestatud tagasimaksed liikmesriikide asutuste vahel tehakse kontaktasutuse vahendusel. Tagasimaksete tegemiseks põhimääruse artikli 35 ja artikli 41 kohaselt võib kasutada eraldi kontaktasutusi.

„2.  Alusmääruse artiklites 35 ja 41 sätestatud tagasimaksed liikmesriikide asutuste vahel tehakse kontaktasutuse vahendusel. Tagasimaksete tegemiseks alusmääruse artiklite 35 ja 41 kohaselt võib kasutada eraldi kontaktasutust. Vastastikused nõuded tasaarveldatakse kontaktasutuste vahel. Tasaarveldamise üksikasjaliku korra kehtestab halduskomisjon.

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:02009R0987-20170411&from=EN)

Selgitus

Lojaalse koostöö põhimõtte vastu usalduse säilitamiseks ja sotsiaalkindlustusasutuste nõutava eelarvestamise majandusliku elujõulisuse tagamiseks tuleks luua tasaarveldamise võimalus. Maksetehingute arv väheneks, sest rahvusvaheliselt makstaks ainult ülemääraseid summasid.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 26 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 67

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 b.  Artikkel 67 asendatakse järgmisega:

Artikkel 67

„Artikkel 67

Nõuete esitamise ja tasaarveldamise tähtajad

Nõuete esitamise ja tasaarveldamise tähtajad

1.   Tegelike kulude alusel koostatud nõuded esitatakse deebitorriigi kontaktasutusele 12 kuu jooksul alates selle poolaasta lõppemisest, mille jooksul need nõuded kirjendati kreeditorasutuse raamatupidamisdokumentides.

1.  Tegelike kulude alusel koostatud nõuded esitatakse deebitorriigi kontaktasutusele 12 kuu jooksul alates selle poolaasta lõppemisest, mille jooksul need nõuded kirjendati kreeditorasutuse raamatupidamisdokumentides. Nõuded rahuldatakse kuue kuu jooksul alates nende esitamisest kontaktasutusele.

2.  Kindlaksmääratud summade tagasimaksetega seotud nõuded kalendriaasta kohta esitatakse deebitorriigi kontaktasutusele 12 kuu jooksul pärast seda kuud, mil keskmised kulud kõnealuse aasta kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Rakendusmääruse artikli 64 lõikes 4 osutatud arvestus esitatakse võrdlusaastale järgneva aasta lõpuks.

2.  Kindlaksmääratud summade tagasimaksetega seotud nõuded kalendriaasta kohta esitatakse deebitorriigi kontaktasutusele 12 kuu jooksul pärast seda kuud, mil keskmised kulud kõnealuse aasta kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Rakendusmääruse artikli 64 lõikes 4 osutatud arvestus esitatakse võrdlusaastale järgneva aasta lõpuks.

3.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 5 teises lõigus nimetatud juhtumi korral ei alga käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja arvestamine enne, kui on tehtud kindlaks pädev asutus.

3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud periood ei alga enne kui kuupäeval, millal kreeditorasutus saab deebitorasutuse nõudest teada. Nõudeid võib esitada kuni viimase viie kalendriaasta pikkuste hüvitisperioodide kohta. Otsustava tähtsusega on nõuete esitamine deebitorliikmesriigi kontaktasutusele.

4.  Pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu esitatud nõudeid ei arvestata.

4.  Pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu esitatud nõudeid ei arvestata.

5.  Nõuded maksab deebitorasutus rakendusmääruse artiklis 66 osutatud kreeditorriigi kontaktasutusele 18 kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul nõuded esitati deebitorriigi kontaktasutusele. See ei kehti nõuete suhtes, mille deebitorasutus on selle ajavahemiku jooksul asjakohasel põhjusel tagasi lükanud.

5.  Nõuded maksab deebitorasutus rakendusmääruse artiklis 66 osutatud kreeditorriigi kontaktasutusele 12 kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul nõuded esitati deebitorriigi kontaktasutusele. See ei kehti nõuete suhtes, mille deebitorasutus on selle ajavahemiku jooksul asjakohasel põhjusel tagasi lükanud. Kreeditorliikmesriigi kontaktasutus vastab sellisele tagasilükkamisotsusele 12 kuu jooksul alates selle kuu lõpust, millal tagasilükkamisotsus saadi. Kui sellist vastust ei saada, loetakse, et tagasilükkamisega ollakse nõus.

6.  Nõuetega seoses tekkinud vaidlused lahendatakse 36 kuu jooksul alates kuust, mil vastav nõue esitati.

6.  Nõuetega seoses tekkinud vaidlused lahendatakse 36 kuu jooksul alates kuust, mil vastav nõue esitati.

7.  Kontrollnõukogu hõlbustab lõplikku arveldamist juhtudel, kui lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei leita lahendust, ning esitab ühe osapoole põhjendatud taotluse alusel oma arvamuse vaidluse kohta kuue kuu jooksul pärast küsimuse talle suunamist.

7.  Kontrollnõukogu hõlbustab lõplikku arveldamist juhtudel, kui lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei leita lahendust, ning esitab ühe osapoole põhjendatud taotluse alusel oma arvamuse vaidluse kohta üheksa kuu jooksul pärast küsimuse talle suunamist. Kontrollnõukogu saab taotluse hiljemalt üheksa kuud pärast lõikes 6 sätestatud ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 26 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 68 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 c.  Artikli 68 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Viivis arvutatakse põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatava Euroopa Keskpanga kehtestatud intressimäära alusel. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib maksekuu esimesel päeval.

2.  Viivis arvutatakse põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatava Euroopa Keskpanga kehtestatud intressimäära alusel, liites kaheksa protsendipunkti. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib maksekuu esimesel päeval.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 70

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27.  Artikkel 70 jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 28

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 73 – lõige 3 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui alusetult makstud sissemaksete summa on suurem kui pädevaks tunnistatud asutusele juriidilise ja/või füüsilise isiku poolt võlgnetav summa, maksab alusetult sissemakseid saanud asutus ülemäärase summa juriidilisele ja/või füüsilisele isikule tagasi.

Kui alusetult makstud sissemaksete summa on suurem kui pädevaks tunnistatud asutusele juriidilise ja/või füüsilise isiku poolt võlgnetav summa, maksab alusetult sissemakseid saanud asutus ülemäärase summa juriidilisele ja/või füüsilisele isikule siseriikliku õiguse kohaselt tagasi.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 28

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 73 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Siseriiklikes õigusnormides sätestatud tähtajad ei ole mõjuv põhjus keelduda asutustevaheliste nõuete tagasimaksmisest käesoleva artikli alusel.

4.  Siseriiklikes õigusnormides ja taotlemismenetlustes sätestatud tähtajad ei ole mõjuv põhjus keelduda asutustevaheliste nõuete tagasimaksmisest käesoleva artikli alusel.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29

Direktiiv 987/2009/EÜ

Artikkel 75 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4a.  Liikmesriik, kus sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmisega seotud isik hetkel elab või viibib, teatab tagasimakse tulemuse 25 tööpäeva jooksul liikmesriigile, kes peab tagasimakse tegema.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 30

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 76 – lõige 3b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3b.  Taotluse saanud osaline kinnitab taotluse saamist võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 kalendripäeva jooksul alates selle kättesaamise hetkest.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 31 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 77 – lõige 6a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6a.  Taotluse saanud osaline kinnitab taotluse saamist võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 kalendripäeva jooksul alates selle kättesaamise hetkest.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 32 – alapunkt d

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 78 – lõiked 6 a, 6 b ja 6 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6a.  Kui taotluse saanud osalise vääring erineb taotluse esitanud poole vääringust, väljendab taotluse esitanud asutus sissenõutava summa mõlemas vääringus.

 

6b.  Sissenõudmisabi kohaldamisel kasutatav vahetuskurss on viimane vahetuskurss, mille Euroopa Keskpank avaldas enne taotluse saatmist.

 

6c.  Taotluse saanud osaline kinnitab taotluse saamist võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 kalendripäeva jooksul alates selle kättesaamise hetkest.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 33

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 79 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.   Taotluse saanud osalise liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi võib välja anda mitme nõude ja mitme isiku kohta vastavalt taotluse esitanud poole liikmesriigis täitmisele pööramist lubavale esmasele juriidilisele dokumendile või esmastele juriidilistele dokumentidele.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 34 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 80 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lisatakse järgmine lõige:

 

„2a.  Olenemata summadest, mille taotluse saanud asutus on sissenõutud viivisena kogunud, loetakse nõue rahuldatuks võrdeliselt taotluse saanud osalise liikmesriigi vääringus väljendatud sissenõutud summaga taotluses nimetatud vahetuskursi alusel.“

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 35 – alapunkt d

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 81 – lõige 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5a.  Kohanduse tulemusena saadud nõude summa ümberarvestamiseks taotluse saanud osalise liikmesriigi vääringusse kasutab taotluse esitanud osaline oma esialgses taotluses kasutatud vahetuskurssi.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 39

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 85a – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taotluse esitanud ja saanud poole kokkuleppel ning kooskõlas taotluse saanud poole kehtestatud korraga võivad taotluse esitanud poole volitatud ametnikud käesolevas jaos sätestatud vastastikuse abi edendamiseks:

1.  Taotluse esitanud ja saanud poole kokkuleppel ning kooskõlas taotluse saanud poole kehtestatud korraga võivad taotluse esitanud osalise või Euroopa tööhõiveameti volitatud ametnikud ja isikud käesolevas jaos sätestatud vastastikuse abi edendamiseks:

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 39

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 85a – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  olla kohal taotluse saanud poole liikmesriigi territooriumil läbiviidava haldusuurimise ajal.

b)  olla kohal taotluse saanud osalise ja/või taotluse esitanud osalise liikmesriigi territooriumil läbiviidava haldusuurimise ajal.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 39

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 85a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui see on lubatud taotluse saanud poole liikmesriigi kehtivate õigusaktidega, võib lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppega ette näha, et taotluse esitanud poole liikmesriigi ametnikud võivad küsitleda üksikisikuid ja kontrollida dokumente.

2.  Kui see on lubatud taotluse saanud osalise liikmesriigi kehtivate õigusaktidega, võib lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppega ette näha, et taotluse esitanud osalise liikmesriigi ja vajaduse korral Euroopa tööhõiveameti ametnikud või volitatud isikud võivad küsitleda üksikisikuid ja kontrollida dokumente.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 40 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 87 – lõige 6 – viimane lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Kui asutus, kellel paluti teha kontroll, kasutab tulemusi ka hüvitiste andmiseks asjaomasele isikule tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, ei nõua ta tagasi eelmises lauses osutatud kulusid.“.

„Kui asutus, kellel paluti teha kontroll, kasutab tulemusi ka iseseisvalt hüvitiste andmiseks asjaomasele isikule tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, ei nõua ta tagasi eelmises lauses osutatud kulusid.“.

Selgitus

Tuleb selgitada, et taotluse saanud asutus ei nõua kulusid tagasi ainult nendel juhtudel, kus taotluse saanud asutus kasutab tulemusi ka iseseisvalt hüvitiste andmiseks asjaomasele isikule. Juhtudel kus viibimiskohajärgne asutus kasutab tulemusi hüvitiste andmiseks pädeva asutuse nimel, makstakse osutatud kontrollide kulud tagasi.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 40 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 89 – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

40 a.  Artiklisse 89 lisatakse järgmine lõige:

 

„1 a.   Kodanike taotluse korral peavad pädevate asutuste institutsioonid tegema kodanikele kättesaadavaks nende isikutoimikud koos kokkuvõtliku ja kohandatud teabega eeskirjade kohta, mille alusel määratakse kindlaks pädevad asutused ja nende õigused vastavalt alusmäärusele ja rakendusmäärusele.“

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikli 2 punkti 9a [mis lisatakse määruse (EÜ) nr 987/2009 uude artiklisse 15a] kohaldatakse alates ... [viis aastat pärast käesoleva määruse – COD2016/0397 – jõustumist].

(1)

  ELT C 345, 13.10 2017, lk 85.

(2)

  ELT C 342, 12.10 2017, lk 65.


SELETUSKIRI

Komisjoni läbivaatamisettepaneku eesmärk on soodustada inimeste liikuvust eesmärgiga vältida õiguste kadu Euroopas reisimisel (EL, Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) ning tagada isikute sotsiaalse kaitse jätkumine ühe liikmesriigi seadusandluse alt teise liikmesriigi seadusandluse alla suundumisel.

Euroopa Komisjon muudab töötushüvitiste kooskõlastamist kolme aspekti puhul:

(1) töötushüvitiste ülekandmise perioodi pikendamine kolmelt kuult kuue kuuni, andes liikmesriikidele võimaluse pikendada seda perioodi kuni õiguste lõppemiseni; Raportöör toetab seda ettepanekut ja paneb ette pikendada nimetatud ülekandmisperioodi nii kaua, kuni lõpeb õigus saada töötushüvitisi. Komisjoni tellitud uurimuse kohaselt suurendab pikem töötushüvitiste ülekandmise periood töötu väljavaateid leida uus töökoht.

(2) tööotsija viimase tegevuskoha liikmesriik peab võtma arvesse mujal täitunud kindlustusperioode, juhul kui tööotsija on töötanud asjaomases liikmesriigis vähemalt kolm kuud. Vastasel juhul peab nimetatud hüvitisi maksma liikmesriik, kus tööotsija viimati tegutses. Praegune olukord tundub olevat liikmesriikide pädevate asutuste jaoks üsna segadusttekitav. Raportöör soovib meelde tuletada, et kindlustusperioodide liitmine on üks käesoleva õigusakti aluspõhimõtteid, seepärast teeb ta ettepaneku kehtestada minimaalseks töötamisperioodiks üks kuu enne perioodide liitmist viimase tegevuskoha liikmesriigis.

(3) Piirialatöötajate puhul peab töötushüvitisi maksma viimase töökoha liikmesriik, kui piirialatöötajad on seal töötanud kaksteist kuud. Kehtivate eeskirjade kohaselt lasub pädevus elukohaliikmesriigil, ehkki piirialatöötajad maksavad sotsiaalkindlustusmakseid tegevuskoha liikmesriigis.

Näib olevat õigustatud, et riik, kuhu laekuvad sotsiaalmaksed, on vastutav ka töötushüvitiste maksmise eest, sellegipoolest soovib raportöör, et nimetatud sätteid täpsustataks, et komisjoni esildatud muudatus ei tooks kaasa praktilisi, haldus- või keeleprobleeme või probleeme seoses koolituspakkumistega, samuti palub raportöör selgitada avalike tööturuasutuste pädevust.

Komisjon teeb ettepaneku töötada välja pikaajalist hooldust käsitlev eraldi peatükk, mis tugineb haigushüvitiste suhtes võetud lähenemisviisile. Ehkki raportöör on põhimõtteliselt selle algatuse poolt, soovib ta, et halduskomisjon teeks tihedamat koostööd sotsiaalpartnerite, kutseorganisatsioonide ja hüvitisesaajate esindajatega, eelkõige uue peatükiga hõlmatud hüvitiste loetelu väljatöötamisel.

Ettepaneku eesmärk on integreerida Euroopa Liidu Kohtu hiljutine kohtupraktika majanduslikult mitteaktiivsete liikuvate kodanike sotsiaalkindlustushüvitistele juurdepääsu tingimuste kohta. Raportöör võtab kohtupraktika teadmiseks, kuid on seisukohal, et ELi seadusandjate ülesanne ei ole kodifitseerida Euroopa Kohtu tehtud otsuseid.

Raportöör toetab samuti komisjoni kavatsust standardida menetlusi sotsiaalkindlustussüsteemi liikmesust tõendava porditava dokumendi väljaandmise tähtaegade, vormi ja sisu osas, määrata kindlaks need olukorrad, mille korral dokument välja antakse, ja dokumendi tühistamise kord, kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi asutus, kus isik töötab. Seepärast teeb raportöör ettepaneku tihendada pädevate asutuste koostööd ning on seisukohal, et lojaalse koostöö põhimõtet tuleks tõhustada, kehtestades lühemad vastamistähtajad, ning et vastamata jätmine peaks tooma kaasa vastutuse ülekandmise pädevate asutuste vahel.

Asutustevahelise teabevahetuse optimeerimiseks ja määrustega hõlmatud isikute kaitse tagamiseks toetab raportöör uute sätete kehtestamist („sotsiaalkindlustuse keskpank“), sotsiaalkindlustusasutusi ühendava elektroonilise operatiivvõrgu kasutuselevõtmist („Euroopa elektrooniline sotsiaalkindlustuskaart ja -number“) ning soovib saavutada määrustega hõlmatud dokumentide ajakohastamise, st digiteerimise.

Raportöör peab samuti vajalikuks täpsustada õigusraamistikku, mida kohaldatakse lähetatud töötajatele (kohustuslik sotsiaalkindlustussüsteemi liikmesuse miinimumperiood lähetavas riigis, porditava dokumendi väljaandmine enne lähetuse algust), füüsilisest isikust ettevõtjatele ja mitme eri tegevusvaldkonnaga tegelevatele isikutele.

Raportöör ei ole nõus peretoetuste indekseerimisega laste elukohas: ehkki andmed on ebatäielikud ega hõlma kõiki kooskõlastusmäärusega hõlmatud asjaomaseid riike, tuletagem meelde, et vähem kui 1 % kõikidest peretoetustest makstakse lastele, kes elavad teises liikmesriigis, kui liikmesriik, kus nende vanemad töötavad. Sellega seoses eeldaks indekseerimissüsteem, mille kohaselt toetuste suurus määrataks kindlaks ja seda ajakohastataks laste elukoha alusel, keerukat ja kulukat süsteemi, mis mõjutaks riikide rahandust.

Raportöör soovib, et kooskõlastusmääruste läbivaatamise teemalistes aruteludes ei keskendutaks sellistele hoiakutele ja sõnakõlksudele nagu „sotsiaalturism“, „laiaulatuslik pettus“ või „varjatud protektsionism“: Kui läbivaatamine on lõpule viidud, peab see tagama kodanike sotsiaalkindlustusõiguste järjepidevuse ning edendama ühtlasi tõhusat liikuvust Euroopas.


LISA: ÜKSUSTE VÕI ISIKUTE LOETELU, KELLELT ARVAMUSE KOOSTAJA ON TEAVET SAANUD

Kaasraportöörid soovivad teatavaks teha, et raporti koostamise ajal võtsid nendega ühendust teiste seas järgmised sidusrühmade esindajad ja lobistid.

Üksus ja/või isik

Arnaud Emériau

Délégué permanent, Représentation des Institutions Françaises de sécurité sociale auprès de l'UE (REIF)

Delphine Rudelli

UIMM, Directeur “Relations européennes et internationales”

Chiara Lorenzini

Policy Adviser, Fédération européenne des travailleurs du bâtiment et du bois

Jean-Francois Macours

Conseiller juridique, Fédération générale du travail de Belgique

Isabelle Ory,

Journaliste.Correspondante à Bruxelles. rtsinfo, Europe1, Le_Figaro

Henri Lourdelle

Conseiller, Fédération Européenne des Retraités et des Personnes Agées

Claire Champeix

Policy Officer, Eurocarers – European Association Working for Carers

Liina Carr, Confederal Secretary

Claude Denagtergal, AdvisorAdministrative assistant, European Trade Union Confederation

 

Eugenio Quintieri

Secretary General, European Builders Confederation EBC

Gilles Kounowski

Directeur des Relations Européennes, Internationales et de la coopération, Caisse nationale des allocations familiales

Rebekah Smith

Senior Adviser; Social Affairs Department, Business Europe

Werner Buelen

European Federation of Building and Woodworkers (EFBWW)

Arsène Schmitt

Président du Comité de Défense des Travailleurs Frontaliers de la Moselle

Kaare Barslev

Minister Counsellor, Permanent Representation of Denmark to the EU

Jordi Curell,

director of Labour Mobility at the Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion

European Commission

Stefanie Klein, Deutsche Verbindungsstelle

Myriam Diallo, Conseillère

Federation Francaise Du Batiment

Patrick Liébus,

Président de la Confédération de l’artisanat et des petites entreprises du bâtiment (CAPEB)

Cécile Sauveur,

Directrice du pôle juridique et social , CAPEB

Claude Denagtergal

Advisor, European Trade Union Confederation

Dr. David Pascal Dion

Head of unit, DG Employment, Social Affairs and Inclusion

European Commission

Thomas Heidener

Head of Office, Danish Trade Union Office

Kaia Iva

Estonian Minister of Social Protection

Philip Von Brocksdorff

Groupe des Travailleurs, Malte, rapporteur du CESE sur la communication concernant la proposition de nouveau règlement pour coordonner les régimes de sécurité sociale dans l'UE

Judite Berkemeier

Secrétariat du Comité économique et social européen/Section SOC

Garance Pineau

Directeur adjoint, Direction des Relations Sociales

Mouvement des entreprises de France - MEDEF


PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (24.4.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord

(COM(2016)0815 – C8-0521/2016 – 2016/0397(COD))

Arvamuse koostaja: Soledad Cabezón Ruiz

LÜHISELGITUS

13. detsembril 2016 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord. Ettepaneku eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist reguleerivaid eeskirju, et need vastaks liikmesriikide sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale, ning tõhustada määrustega kodanikele ette nähtud õiguste kasutamist.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate kehtivate eeskirjade mis tahes muutmisel tuleks juhinduda universaalsuse, võrdsuse ja solidaarsuse ühistest väärtustest, eriti seoses juurdepääsuga ravikindlustushüvitistele. Eeskätt üliõpilastel ja puudega inimestel peaks säilima ühest liikmesriigist teise liikumise korral ilma diskrimineerimiseta sotsiaalkindlustusõiguste ja muude õiguste ülekandmise võimalus.

Sellega seoses võtab arvamuse koostaja teadmiseks komisjoni esitatud uue, pikaajalise hoolduse hüvitisi käsitleva peatüki ning peab kiiduväärseks, et see peatükk hõlmab nüüd selgesõnaliselt puudetoetusi; ta soovitab halduskomisjonil teha vastavas peatükis käsitletud hüvitiste üksikasjaliku loetelu kindlaksmääramisel tihedat koostööd hüvitisesaajate ühendustega, sealhulgas puudega inimeste organisatsioonide esindajatega. Arvamuse koostaja rõhutab ka vajadust tagada ELi puudega isiku kaardi kiire rakendamine kõigis ELi liikmesriikides ning palub halduskomisjonil edendada sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eesmärgil puude ühise määratluse ja ühiste kriteeriumide vastuvõtmist. Arvamuse koostaja loodab, et ELi puudega isiku kaardi rakendamine võimaldab pidada arutelusid kaardiga kaasnevate hüvitiste üle, et kehtestada hoolduse, tervishoiu ja abivaldkonnas täiendavaid olulisi hüvitisi, mis võimaldaks puudega inimestel kasutada täiel määral ELis oma liikumisvabadust.

Petitsioonikomisjoni poole pöördutakse pidevalt petitsioonidega, mis käsitlevad kõiki sotsiaalkindlustusvaldkondi piiriülestes olukordades. Petitsioonikomisjoni tähelepanu on pidevalt juhitud pensioniõiguste ülekantavuse ja -hüvitistega seotud probleemidele, eriti pikaajalistele viivitustele, mida kogetakse pädevatelt asutustelt asjakohase teabe saamisel, ning pensionihüvitiste arvutamisele kodanike puhul, kes on töötanud mitmes liikmesriigis. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku kehtestada pädevate liikmesriikide asutustele tähtajad taotleja alalise elukoha kindlaks määramiseks, hüvitiste summa arvutamiseks ning teiste liikmesriikidega tekkida võivate erimeelsuste lahendamiseks. Selles sageli keerulises valdkonnas on otsustava tähtsusega ka kohandatud ja kokkuvõtliku teabe kättesaadavus, tagamaks et kodanikud saavad kasutada ilma diskrimineerimiseta oma liikumis- ja töötamisvabadust ELis.

Need ettepanekud aitaksid kaasa komisjoni seatud eesmärkidele edendada kodanike õiguste kasutamist, tagades samas sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise valdkonnas eeskirjade õigusselguse ja jõustatavuse ning austades universaalsuse, võrdsuse ja solidaarsuse domineerivaid väärtusi, mis on kogu Euroopa Liidus ühised.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Määratlused ja kriteeriumid puude ja invaliidsuse kindlaksmääramiseks on liikmesriigiti väga erinevad ning see võib olla puude- ja invaliidsusküsimusi käsitlevate riiklike otsuste vastastikusel tunnustamisel suureks takistuseks, eriti seoses juurdepääsuga konkreetsetele teenustele ja vahenditele, ning seada puudega inimesed ja invaliidid ühest liikmesriigist teise liikumise korral sotsiaalkindlustuse valdkonnas eriti ebasoodsasse olukorda. Seepärast tuleb puudega inimeste ja invaliidide ühest liikmesriigist teise reisimise ja liikumise hõlbustamist silmas pidades tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastava ühise Euroopa määratluse vastuvõtmine ja puudestaatuse vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel, eeskätt rakendades kõigis liikmesriikides kiiresti ELi puudega isiku kaarti, mis on seotud Euroopa ravikindlustuskaardi ja Euroopa sotsiaalkindlustuse kaardiga.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Puuetega inimeste õiguste konventsiooni tulemusliku rakendamise ja jõustamise ning puudehüvitiste ülekantavuse tagamiseks tuleks sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise nimel edendada puude ühise määratluse ja ühiste kriteeriumide ning puude hindamise meetodite (puude protsent) vastuvõtmist.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c)  Oluline on austada liidu tervishoiusüsteemide ühiseid väärtusi ja põhimõtteid, millele on viidatud nõukogu 22. juuni 2006. aasta järeldustes ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta1 a, eriti universaalsuse, kvaliteetse ravi kättesaadavuse, võrdsuse ja solidaarsuse domineerivaid väärtusi. Eriti oluline on see niisuguste kodanike kategooriate puhul, kes ei tööta ega otsi tööd, nagu üliõpilased, kelle liikuvus tuleks tagada asjakohase juurdepääsu kaudu vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalkindlustushüvitistele, sealhulgas tervisekindlustusele. Nõukogu märgib, et „universaalsus tähendab, et kedagi ei jäeta ravist ilma; solidaarsus on tihedalt seotud meie riiklike tervishoiusüsteemide rahastamiskorraga ja vajadusega tagada kõigile ravi kättesaadavus; võrdsus tähendab võrdset juurdepääsu vastavalt vajadusele, sõltumatult etnilisest kuuluvusest, soost, east, sotsiaalsest staatusest või võimest maksta.“

 

______________

 

1 a ELT C 146, 22.6.2006, lk.1.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul 1 a rõhutas Euroopa Parlament vajadust „tagada sotsiaalkindlustushüvitiste (st riikliku pensioni, tervisekindlustuse, töötushüvitiste ja peretoetuste) ülekantavus ja vähendada sellega tööjõu liikuvuse tõkkeid ELis“ ja nõudis „otsustavate ja tõhusate meetmete võtmist, et luua koordineeritud süsteem, kuhu on koondatud sotsiaalmaksed ja -toetused iga üksikisiku kohta kogu ELis, näiteks sotsiaalkindlustuskaart, et hõlbustada sotsiaalkindlustusmaksete ja -õiguste jälgitavust“.

 

______________

 

1 a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0083.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Edendada tuleks meetmeid, millega hõlbustada kogu liidus sotsiaalkindlustusõiguste ja -hüvitiste kindlakstegemist ja tagamist, näiteks võtta kasutusele Euroopa sotsiaalkindlustuse kaart, mis peaks olema seotud olemasoleva Euroopa ravikindlustuskaardiga ja ELi puudega isiku kaardiga ning hõlmama kõiki sotsiaalkindlustuse valdkondi.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Töötajate, üliõpilaste ja tööotsijate liikuvuse parandamiseks kogu liidus on ülioluline, et liikmesriigid tagaksid ilma diskrimineerimiseta Euroopa ravikindlustuskaardi kättesaadavuse kõigile inimestele, sealhulgas ajutistele töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ebatüüpilistes töösuhetes olevatele inimestele, samuti üliõpilastele ja liikuvatele tööotsijatele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d)  Sotsiaalkindlustussüsteemide erapooletu koordineerimise tagamisel on eriti oluline piiriülene tervishoid. Sellega seoses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL1 a rakendamine liikmesriigiti väga erinev. Liidu kodanike ja nende perekondade vaba liikumise tagamiseks tuleks rakendada ilma diskrimineerimiseta eeskätt selle direktiivi artiklit 7.

 

______________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Töötushüvitiste valdkonnas tuleks kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid eeskirju kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Perioodide liitmist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel töötushüvitise andmiseks, tuleks see seada sõltuvusse tingimusest, et kindlustatud isik on hiljuti töötanud vähemalt kolm kindlustusega hõlmatud kuud kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud artikli 65 lõikes 2 osutatud piiriüleste töötajate puhul. Eelmine pädev liikmesriik peaks olema pädev kõikide kindlustatute suhtes, kes ei vasta sellele tingimusele. Sellisel juhul peaks registreerimine viimase kindlustuse liikmesriigi tööhõivetalitustes evima sama mõju, kui registreeritus selle liikmesriigi tööhõivetalituses, kus töötu isik oli eelnevalt kindlustatud.

(8)  Töötushüvitiste valdkonnas tuleks kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid eeskirju kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Perioodide liitmist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel töötushüvitise andmiseks tuleks see seada sõltuvusse tingimusest, et kindlustatud isik on hiljuti töötanud vähemalt ühe kindlustusega hõlmatud kuu kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud artikli 65 lõikes 2 osutatud piiriüleste töötajate puhul. Eelmine pädev liikmesriik peaks olema pädev kõikide kindlustatute suhtes, kes ei vasta sellele tingimusele. Sellisel juhul peaks registreerimine viimase kindlustuse liikmesriigi tööhõivetalitustes evima sama mõju, kui registreeritus selle liikmesriigi tööhõivetalituses, kus töötu isik oli eelnevalt kindlustatud.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta35 soovitati pikendada töötushüvitiste ülekandmise minimaalset kestust kolmelt kuult kuue kuuni, et parandada nende töötute võimalusi, kes liiguvad teise liikmesriiki töö otsimiseks ja nende väljavaateid lõimuda tööturuga ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem piiriüleselt.

(9)  Vaja on pikendada töötushüvitiste ülekandmise kestust kuni tööotsija omandatud õiguste ammendumiseni, et parandada nende töötute võimalusi, kes liiguvad teise liikmesriiki töö otsimiseks ning nende väljavaateid kvalifitseeruda ümber ja lõimuda tööturuga ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem piiriüleselt.

__________________

__________________

35 COM(2013) 269 final.

35 COM(2013) 269 final.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Vaja on tagada, et pädevad asutused määraksid alalise elukoha sotsiaalkindlustushüvitiste kehtestamise eesmärgil kindlaks mõistliku ajavahemiku jooksul.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Isikutel peaks olema võimalus sotsiaalkindlustushüvitiste kindlaksmääramiseks valida omale alalist elukohta, mille pädevad asutused mõistliku aja jooksul kinnitavad vastavalt sellele, kas isikul on piisavalt tõendatud seos asjaomase liikmesriigiga.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Selleks et käesolevat määrust saaks õigeaegselt ajakohastada riigi tasandil toimunud arengutega, tuleks Euroopa Komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 987/2009 lisade muutmisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes36. Et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid samal ajal, kui need esitatakse liikmesriikide ekspertidele, ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12)  Selleks et käesolevat määrust saaks õigeaegselt ajakohastada riigi tasandil toimunud arengutega, tuleks regulaarselt muuta käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 987/2009 lisasid.

__________________

 

36 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

 

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et toetada liikmesriike nende jõupingutustes võitluses pettuste ja vigade vastu koordineerimiseeskirjade kohaldamisel, on vaja kehtestada täiendav lubav õiguslik alus, et hõlbustada nende isikute isikuandmete töötlemist, kelle suhtes kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009. See võimaldaks regulaarselt võrrelda liikmesriigi pädevate asutuste valduses olevaid andmeid teise liikmesriigi valduses olevate andmetega, et tuvastada vigu ja ebatäpsusi, mis vajavad täiendavat uurimist.

(13)  Selleks et toetada liikmesriike nende jõupingutustes võitluses pettuste ja vigade vastu koordineerimiseeskirjade kohaldamisel, on vaja kehtestada täiendav lubav õiguslik alus, et hõlbustada nende isikute isikuandmete töötlemist, kelle suhtes kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009, arvestades nõuetekohaselt asjakohaseid andmekaitset käsitlevaid liidu õigusakte, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/6791 a. See võimaldaks regulaarselt võrrelda liikmesriigi pädevate asutuste valduses olevaid andmeid teise liikmesriigi valduses olevate andmetega, et tuvastada vigu ja ebatäpsusi, mis vajavad täiendavat uurimist.

 

______________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Eesmärgiga kiirendada dokumentide kontrollimist ja tagasivõtmist (eelkõige seoses sotsiaalkindlustuse õigusaktidega, mida õiguste omaniku suhtes kohaldatakse) pettuste ja vigade korral, on vaja tugevdada koostööd ja teabevahetust väljastava asutuse ja tagasivõtmist taotleva asutuse vahel. Kui esineb kahtlus dokumendi kehtivuses või tõendusmaterjali õigsuses või kui esineb erimeelsusi liikmesriikide vahel kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramise suhtes, on liikmesriikide ja asjaomaste isikute huvides, et asjaomased asutused jõuaksid kokkuleppele mõistliku aja jooksul.

(15)  Eesmärgiga kiirendada dokumentide kontrollimist, parandamist ja tagasivõtmist (eelkõige seoses sotsiaalkindlustuse õigusaktidega, mida õiguste omaniku suhtes kohaldatakse) pettuste ja vigade korral, on vaja tugevdada koostööd ja teabevahetust väljastava asutuse ja tagasivõtmist taotleva asutuse vahel. Kui esineb kahtlus dokumendi kehtivuses või tõendusmaterjali õigsuses või kui esineb erimeelsusi liikmesriikide vahel kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramise suhtes, on liikmesriikide ja asjaomaste isikute huvides, et asjaomased asutused jõuaksid kokkuleppele mõistliku aja jooksul. Kui ettenähtud aja jooksul vastust ei saada, peaks taotluse esitanud asutus olema pädev määrama kindlaks kohaldatavad õigusaktid.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 5a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5a)  Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriigid võivad majanduslikult mitteaktiivsetele kodanike juurdepääsu puhul vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalkindlustushüvitistele, mis ei kujuta endast sotsiaalabi direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses, kohaldada seadusliku elamise nõuet kõnealuse direktiivi tähenduses. Seadusliku riigis elamise õiguse kontrollimine peaks toimuma kooskõlas direktiivi 2004/38/EÜ nõudega. Seetõttu tuleb majanduslikult mitteaktiivset kodanikku selgelt eristada tööotsijast, kelle elamisõigus tuleneb vahetult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 45. Õigusliku selguse parandamiseks kodanike ja institutsioonide jaoks, on vajalik selle kohtupraktika kodifitseerimine.

välja jäetud

Selgitus

Võrdse kohtlemise põhimõttest kõrvalekaldumine enam kui 700 000 majanduslikult mitteaktiivse liikuva kodaniku puhul kujutab endast märkimisväärset lõhet sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimises Euroopa Liidus. Komisjoni kavandatavad muudatused ei aita luua suuremat õigusselgust ega leevendada asjaomaste isikute olukorda. Seetõttu ei tuleks määrusesse lisada viidet direktiivile 2004/38/EÜ.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 5c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5c)  Olenemata võrdse kohtlemise piirangutest majanduslikult mitteaktiivsete isikute puhul, mis tulenevad direktiivist 2004/38/EÜ või muul viisil liidu õigusest, ei tohiks käesoleva määrusega piirata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi, eelkõige õigust inimväärikusele (artikkel 1), õigust elule (artikkel 2) ja õigust tervishoiule (artikkel 35).

(5c)  Olenemata võrdse kohtlemise piirangutest majanduslikult mitteaktiivsete isikute puhul, mis tulenevad direktiivist 2004/38/EÜ või muul viisil liidu õigusest, ei tohiks käesoleva määrusega piirata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi, eelkõige õigust inimväärikusele (artikkel 1), õigust elule (artikkel 2), õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile (artikkel 34) ja õigust tervishoiule (artikkel 35).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 24 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Pärast põhjendust 24 lisatakse järgmine:

 

„(24a)  Käesolev määrus ei tohiks anda muule kui pädevale liikmesriigile alust keelduda elamisloa andmisest majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele üksnes käesoleva määrusega hõlmatud sotsiaalkindlustusliike käsitleva taotluse põhjal.“

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Põhjendus 46

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Selleks et käesolevat määrust saaks õigeaegselt ajakohastada riigi tasandil toimunud arengutega, tuleks Euroopa Komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 987/2009 lisade muutmisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes43. Et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid samal ajal, kui need esitatakse liikmesriikide ekspertidele, ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

välja jäetud

__________________

 

43 COM(2015) 216 final.

 

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt d

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt vb

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vb)  „pikaajalise hoolduse hüvitis“ – mis tahes mitterahaline või rahaline hüvitis või mõlema kombinatsioon isikutele, kes pikema aja jooksul vanaduse, puude, haiguse või kahjustuse tõttu vajavad märkimisväärses mahus teise isiku või isikute abi, et teostada olulisi igapäevaseid tegevusi, sealhulgas toetada nende isiklikku iseseisvust; see hõlmab hüvitisi sellist abi osutavale isikule;“

vb)  „pikaajalise hoolduse hüvitis“ – mis tahes mitterahaline või rahaline hüvitis või mõlema kombinatsioon isikutele, kes pikema aja jooksul vanaduse, puude, haiguse või kahjustuse tõttu vajavad teise isiku või isikute abi, et teostada olulisi igapäevaseid tegevusi, sealhulgas toetada nende isiklikku iseseisvust; see hõlmab hüvitisi sellist abi osutavale isikule;“

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriik võib nõuda, et seoses kõnealuses liikmesriigis elava majanduslikult mitteaktiivse isiku juurdepääsuga sotsiaalkindlustushüvitistele kohaldatakse seadusliku elukoha tingimust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil44.“

välja jäetud

__________________

 

44 ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 12 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja eest, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta) tähenduses seoses teenuste osutamisega,46 või saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki tegema tööd kõnealuse tööandja eest, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning teda ei ole lähetatud või saadetud asendama teist töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes oli varem lähetatud või saadetud käesoleva artikli tähenduses.

1.  Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja eest, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud tööandja poolt teise liikmesriiki tegema tööd kõnealuse tööandja eest, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et

 

a)  sellise töö eeldatav või tegelik kestus ei ületa kuut kuud ning teda ei ole lähetatud või saadetud asendama teist töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes oli varem lähetatud või saadetud käesoleva artikli tähenduses, ja

 

b)  vähemalt kuus kuud vahetult enne töökohale asumist kohaldati tema suhtes juba selle liikmesriigi õigusakte, kus tema tööandja asub.

__________________

 

46 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1. 1.

 

Selgitus

Komisjoni andmetel on keskmine lähetuse kestus vähem kui neli kuud. Seetõttu on mõistlik, et kuue kuu möödudes tuleks sotsiaalkindlustusega kaetuse osas kohaldada töökohariigi õigust.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 12 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning ta ei asenda teist lähetatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat.

2.  Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et

 

a)  sellise tegevuse eeldatav või tegelik kestus ei ületa kuut kuud ning ta ei asenda teist lähetatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat ja

 

b)  vähemalt kuus kuud vahetult enne tegevuse alustamist kohaldati tema suhtes juba selle liikmesriigi õigusakte, kus ta tavaliselt tegutseb.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et majanduslikult mitteaktiivsetel liikuvatel kodanikel ja tööotsijatel on vastuvõtvas liikmesriigis juurdepääs üldisele ravikindlustusele, võimaldades neil kodanikel panustada proportsionaalsel viisil ravikindlustusse või muul viisil vastata asjakohastele ravikindlustusele juurdepääsu kriteeriumidele selles liikmesriigis, kus nad alaliselt elavad.

Selgitus

Üldine ravikindlustus on põhiõigus. Mitteaktiivsetel liikuvatel kodanikel peaks olema võimalus saada ravikindlustust ka nende elukohaliikmesriigis. Liikmesriigid peaksid saama tugineda siduvatele suunistele, kui võimaldavad mitteaktiivsetele liikuvatele ELi kodanikele juurdepääsu oma ravikindlustussüsteemile.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 35a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, mis vastavad käesoleva määruse artikli 1 punktis vb sätestatud kriteeriumidele, täpsustades, millised on mitterahalised hüvitised ja millised rahalised hüvitised.

2.    Halduskomisjon koostab pärast nõuetekohast konsulteerimist asjaomaste sotsiaalpartneritega, hüvitisesaajaid esindavate ühendustega, sealhulgas puudega inimeste organisatsioonidega, ning kõigi vastavate sidusrühmadega ammendava ja üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, mis vastavad käesoleva määruse artikli 1 punktis vb sätestatud kriteeriumidele, täpsustades, millised on mitterahalised hüvitised ja millised rahalised hüvitised.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 35a – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.  Halduskomisjon tagab ELi puudega isiku kaardi kiire rakendamise kõigis liikmesriikides ning edendab käesoleva määruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks puude ühise määratluse ja ühiste kriteeriumide vastuvõtmist.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 52 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

18 a.  Artiklile 52 lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.   Pädevad asutused arvutavad ja määravad makstava hüvitise kolme kuu jooksul alates maksmistaotluse esitamisest.“

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Välja arvatud artikli 65 lõik 2 nimetatud juhtudel sõltub artikli 6 kohaldamine sellest, kus asjaomane isik viimati täitis vähemalt kolme kuu pikkuse kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi vastavalt õigusaktidele, mille alusel hüvitisi taotletakse.

1.  Välja arvatud artikli 65 lõikes 2 nimetatud juhtudel sõltub artikli 6 kohaldamine sellest, kus asjaomane isik viimati täitis vähemalt ühe kuu pikkuse kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi vastavalt õigusaktidele, mille alusel hüvitisi taotletakse.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 61 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui töötu isik ei täida perioodide liitmise tingimusi vastavalt lõikele 1, kuna tema viimati täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide kogukestus vastavas liikmesriigis on vähem kui kolm kuud, siis on õigus saada töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus ta on varem sellised perioodid täitnud vastavalt artiklis 64a sätestatud tingimustele ja piirangutele.

2.  Kui töötu isik ei täida perioodide liitmise tingimusi vastavalt lõikele 1, kuna tema viimati täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide kogukestus vastavas liikmesriigis on vähem kui üks kuu, siis on õigus saada töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus ta on varem sellised perioodid täitnud vastavalt artiklis 64a sätestatud tingimustele ja piirangutele.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 64 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõike 1 punktis c asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kuue“ ning tekst „kolmekuulist perioodi pikendada maksimaalselt kuue kuuni“ sõnadega „kuuekuulist perioodi pikendada kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni”;

(a)  lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

 

„c) õigus saada töötushüvitist säilib perioodi lõpuni;“

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 64 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  lõige 2 jäetakse välja;

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:32004R0883&from=EN)

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 64 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõikes 3 asendatakse sõna „kolmeks” sõnaga „kuueks” ning tekst „maksimaalselt kuue kuuni“ sõnadega „kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni“.

(b)   lõige 3 jäetakse välja.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 71 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

23 a.  Artikli 71 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Euroopa Komisjoni juures tegutsevasse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni (edaspidi halduskomisjon) kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad ekspertnõustajad. Euroopa Komisjoni esindaja võtab halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

1.   Euroopa Komisjoni juures tegutsevasse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni (edaspidi halduskomisjon) kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad ekspertnõustajad. Euroopa Komisjoni esindaja, Euroopa Parlamendi esindaja ning vajaduse korral sotsiaalpartnerite ja hüvitisesaajate esindajad, sealhulgas puudega inimeste organisatsioonide esindajad, võtavad halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02004R0883-20140101&from=ET)

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 25

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 76a – lõige 1 – taane 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  dokumendi tühistamine, kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab.

–  dokumendi tühistamine:

 

  kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab,

 

  kui väljaandev asutus ei esita oma vastust ettenähtud tähtaja jooksul.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 88

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27.  Artikkel 88 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

 

 

„Artikkel 88

 

Volituste delegeerimine lisade ajakohastamiseks

 

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 88a, et kohandada korrapäraselt halduskomisjoni taotlusel käesoleva määruse ja rakendusmääruse lisasid.

 

Artikkel 88a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Käesoleva määruse artikli 88 kohased delegeeritud volitused antakse Euroopa Komisjonile määramata ajaks alates [määruse (EL) xxxx jõustumise kuupäev].

 

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 88 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprillil 2016. aastal välja antud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

 

5.  Niipea kui Euroopa Komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 88 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist Euroopa Komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

 

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt ea

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ea)  „pettus“ – mis tahes tahtlik tegu või tegevusetus, et koguda või saada sotsiaalkindlustushüvitisi või vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist, mis on vastuolus liikmesriigi õigusega;

ea)  „pettus“ – mis tahes tahtlik, asutustele kahju tekitav tegu või tegevusetus, et koguda või saada sotsiaalkindlustushüvitisi, vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist või rikkuda liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi eeskirju, minnes vastuollu liikmesriigi õigusega, alusmäärusega või rakendusmäärusega;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 2 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui isiku õigused või kohustused, mille suhtes kohaldatakse alus- ja rakendusmääruseid, on kindlaks määratud, võib pädev asutus taotleda elu- või viibimiskohajärgselt liikmesriigilt kõnealuse isiku isikuandmeid. Päring ja mis tahes vastus peab hõlmama teavet, mis võimaldab pädeval liikmesriigil tuvastada ebatäpsust asjaoludes, millel isiku õiguste ja kohustuste kindlaksmääramise dokument või otsus põhineb vastavalt alus- või rakendusmäärusele. Päringu võib esitada ka siis, kui puudub kahtlus dokumendis sisalduva või konkreetses asjas otsuse tegemise aluseks olnud teabe kehtivuse või õigsuse kohta. Teabepäring ja mis tahes vastus peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed.

5.  Kui isiku õigused või kohustused, mille suhtes kohaldatakse alus- ja rakendusmääruseid, on kindlaks määratud, võib pädev asutus taotleda elu- või viibimiskohajärgselt liikmesriigilt kõnealuse isiku isikuandmeid, täites täielikult eraelu puutumatuse nõudeid. Päring ja mis tahes vastus peab piirduma teabega, mis võimaldab pädeval liikmesriigil tuvastada ebatäpsust asjaoludes, millel isiku õiguste ja kohustuste kindlaksmääramise dokument või otsus põhineb vastavalt alus- või rakendusmäärusele. Päringu võib esitada ka siis, kui puudub kahtlus dokumendis sisalduva või konkreetses asjas otsuse tegemise aluseks olnud teabe kehtivuse või õigsuse kohta. Teabepäring ja mis tahes vastus peavad olema põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 6 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

7 a.  Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.   Kui asjaomased asutused ei saavuta kokkulepet, võib pädevate võimuorganite vahendusel pöörduda halduskomisjoni poole mitte varem kui kuu aega pärast kuupäeva, mil tekkisid lõigetes 1 ja 2 osutatud erimeelsused. Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates tema poole pöördumisest.

3.   Kui asjaomased asutused ei saavuta kolme kuu jooksul alates erimeelsuse tekkimise kuupäevast kokkulepet, pöördutakse pädevate võimuorganite vahendusel halduskomisjoni poole mitte varem kui kuu aega pärast kuupäeva, mil tekkisid lõigetes 1 ja 2 osutatud erimeelsused. Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates tema poole pöördumisest.

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1517319430937&uri=CELEX:32009R0987)

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 b.  Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.   Lõikes 1 viidatud hüvitise ja sissemakse ajutine arvutamine toimub hiljemalt üks kuu pärast seda, kui asjaomane isik on esitanud taotluse.“

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 11 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

7 c.  Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   Kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel on erimeelsusi selle isiku elukoha kindlaksmääramise küsimuses, kelle suhtes põhimäärust kohaldatakse, määravad need asutused ühisel kokkuleppel kindlaks asjaomase isiku tegevuste huvikeskme, tuginedes üldhinnangule kogu asjakohaste faktidega seotud kättesaadava teabe kohta, mis võib vajaduse korral hõlmata järgmist:

1.   Kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel on erimeelsusi selle isiku elukoha kindlaksmääramise küsimuses, kelle suhtes põhimäärust kohaldatakse, määravad need asutused hiljemalt kolm kuud pärast erimeelsuste tekkimist ühisel kokkuleppel kindlaks asjaomase isiku tegevuste huvikeskme, tuginedes üldhinnangule kogu asjakohaste faktidega seotud kättesaadava teabe kohta, mis võib vajaduse korral hõlmata järgmist:

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32009R0987&from=ET)

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 19 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui see on vajalik seadusandlike volituste rakendamiseks liikmesriigi või liidu tasandil, vahetatakse asjakohast teavet asjaomase isiku sotsiaalkindlustusalaste õiguste ja kohustuste kohta otse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ning tööinspektsioonide, sisserände- ja maksuasutuste vahel ning see võib hõlmata isikuandmete töötlemist muudel eesmärkidel kui alusmääruse ja käesoleva määruse kohaste õiguste ja kohustuste teostamine või jõustamine, eelkõige selleks, et tagada vastavus asjakohastele õiguslikele kohustustele töö-, tervishoiu- ja ohutuse, sisserände ja maksuõiguse valdkonnas. Täiendavad üksikasjad sätestatakse halduskomisjoni otsusega.

4.  Kui see on vajalik seadusandlike volituste rakendamiseks liikmesriigi või liidu tasandil, vahetatakse asjakohast teavet asjaomase isiku sotsiaalkindlustusalaste õiguste ja kohustuste kohta otse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ning tööinspektsioonide, sisserände- ja maksuasutuste vahel, rikkumata mingil moel eraelu puutumatuse nõudeid. See võib hõlmata isikuandmete töötlemist muudel eesmärkidel kui alusmääruse ja käesoleva määruse kohaste õiguste ja kohustuste teostamine või jõustamine üksnes selleks, et tagada vastavus asjakohastele õiguslikele kohustustele töö-, tervishoiu- ja ohutuse, sisserände ja maksuõiguse valdkonnas. Täiendavad üksikasjad sätestatakse halduskomisjoni otsusega.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 26 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 67 – lõige 5

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 a.  Artikli 67 lõige 5 asendatakse järgmisega:

5.  Nõuded maksab deebitorasutus rakendusmääruse artiklis 66 osutatud kreeditorriigi kontaktasutusele 18 kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul nõuded esitati deebitorriigi kontaktasutusele. See ei kehti nõuete suhtes, mille deebitorasutus on selle ajavahemiku jooksul asjakohasel põhjusel tagasi lükanud.

5.  Nõuded maksab deebitorasutus rakendusmääruse artiklis 66 osutatud kreeditorriigi kontaktasutusele 12 kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul nõuded esitati deebitorriigi kontaktasutusele. See ei kehti nõuete suhtes, mille deebitorasutus on selle ajavahemiku jooksul asjakohasel põhjusel tagasi lükanud.

(http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2009R0987:20130108:ET:HTML)

Selgitus

Praegust 18kuulist ajavahemikku tuleks vähendada 12 kuuni, et vähendada hüvitist eelrahastava kontaktasutuse kulukoormust.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 40 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 987/2009

Artikkel 89 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

40 a.  Artiklile 89 lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.   Kodanike taotluse korral peavad pädevate asutuste institutsioonid tegema kodanikele kättesaadavaks nende isikutoimikud koos kokkuvõtliku ja kohandatud teabega eeskirjade kohta, mille alusel määratakse kindlaks pädevad asutused ja nende õigused vastavalt alusmäärusele ja rakendusmäärusele.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32009R0987&from=ET)

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine

Viited

COM(2016)0815 – C8-0521/2016 – 2016/0397(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.1.2017

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

PETI

19.1.2017

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Soledad Cabezón Ruiz

10.2.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.2.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Soledad Cabezón Ruiz, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Peter Jahr, Rikke-Louise Karlsson, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Notis Marias, Roberta Metsola, Miroslavs Mitrofanovs, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, Virginie Rozière, Yana Toom, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elisabetta Gardini, Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Rosa D’Amato, Pascal Durand, Miroslavs Mitrofanovs, Remo Sernagiotto

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

NI

PPE

 

S&D

VERTS/ALE

Beatriz Becerra Basterrechea, Yana Toom, Cecilia Wikström

Notis Marias, Remo Sernagiotto

Rosa D’Amato, Eleonora Evi

Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina

Rikke-Louise Karlsson

Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut, Elisabetta Gardini, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Roberta Metsola, Jarosław Wałęsa

Soledad Cabezón Ruiz, Andrea Cozzolino, Jude Kirton-Darling, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, Virginie Rozière

Pascal Durand, Miroslavs Mitrofanovs

0

 

 

1

0

 

Sven Schulze

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine

Viited

COM(2016)0815 – C8-0521/2016 – 2016/0397(COD)

EP-le esitamise kuupäev

14.12.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

19.1.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

19.1.2017

LIBE

19.1.2017

FEMM

19.1.2017

PETI

19.1.2017

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

12.1.2017

LIBE

13.2.2017

FEMM

21.3.2017

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Guillaume Balas

14.3.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.6.2017

28.11.2017

27.2.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

19

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Michael Detjen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Miroslavs Mitrofanovs, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Dennis Radtke, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Siôn Simon, Romana Tomc, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Amjad Bashir, Rosa D’Amato, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Anne Sander, Sven Schulze, Helga Stevens, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Dietmar Köster

Esitamise kuupäev

23.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

Robert Rochefort

EFDD

Laura Agea, Rosa D'Amato

ENF

Dominique Martin, Joëlle Mélin

GUE/NGL

Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo

NI

Lampros Fountoulis

PPE

David Casa, Jérôme Lavrilleux, Verónica Lope Fontagné, Elisabeth Morin-Chartier, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Michael Detjen, Elena Gentile, Dietmar Köster, Edouard Martin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Maria João Rodrigues, Marita Ulvskog

VERTS/ALE

Jean Lambert, Miroslavs Mitrofanovs, Terry Reintke

19

ALDE

Martina Dlabajová, Ivo Vajgl

ECR

Amjad Bashir, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Jana Žitňanská

GUE/NGL

Rina Ronja Kari

PPE

Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Dennis Radtke, Sven Schulze, Romana Tomc

S&D

Ole Christensen, Agnes Jongerius, Siôn Simon

5

0

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Renate Weber

ENF

Mara Bizzotto

GUE/NGL

João Pimenta Lopes

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusalane teave