Menetlus : 2018/2091(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0388/2018

Esitatud tekstid :

A8-0388/2018

Arutelud :

PV 10/12/2018 - 20
CRE 10/12/2018 - 20

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.18
CRE 11/12/2018 - 5.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0499

RAPORT     
PDF 456kWORD 61k
23.11.2018
PE 625.477v02-00 A8-0388/2018

Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta

(2018/2091(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Giorgos Grammatikakis

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta

(2018/2091(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Göteborgis 17. novembril 2017. aastal peetud õiglase töö ja majanduskasvu teemalist sotsiaaltippkohtumist, 2017. aasta novembri hariduse ja kultuuri teemalist juhtide tegevuskava ning Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldusi liidu sotsiaalse mõõtme, hariduse ja kultuuri kohta,

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(3),

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas(4),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta(6),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(8),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides(9),

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(10),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni kultuurile juurdepääsu struktuuriliste ja rahaliste takistuste kohta(11),

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm “Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) rakendamise kohta(12),

–  võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 27. oktoobri 2005. aasta raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ(13),

–  võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta(14),

–  võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2014. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta(15),

–  võttes arvesse ELi kultuurivaldkonna töökava ajavahemikuks 2015–2018,

–  võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust(16),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamise kohta (COM(2010)0390),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (COM(2010)0183),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (COM(2016)0543),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ (COM(2014)0477),

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide töörühma 2012. aasta aruannet kultuurile juurdepääsu kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2010. aasta teatist „Piiriüleste maksutõkete kõrvaldamine ELi kodanike hüvanguks“ (COM(2010)0796),

–  võttes arvesse komisjoni 11. novembri 2011. aasta teatist topeltmaksustamise kohta ühtsel turul (COM(2011)0712),

–  võttes arvesse komisjoni eksperdirühma 2015. aasta aruannet „Ways to tackle cross-border tax obstacles facing individuals within the EU“ (Võimalused võidelda piiriüleste maksutõketega, millega inimesed peavad ELis toime tulema), milles käsitletakse ELis piiriüleselt aktiivselt tegutsevate üksikisikute maksuprobleemide kõrvaldamist,

–  võttes arvesse liikmesriikide ekspertide töörühma 2017. aasta aruannet avatud koordinatsiooni meetodi raames peetava kultuuridevahelise dialoogi kohta pealkirjaga „Kuidas saavad kultuur ja kunst edendada kultuuridevahelist dialoogi rände- ja pagulaskriisi kontekstis“,

–  võttes arvesse 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni, milles ELi 27 liikmesriigi ja ELi institutsioonide juhid teatasid soovist ambitsioonika liidu järele, „mille kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks“, „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“,

–  võttes arvesse 22. jaanuari 2018. aasta Davosi deklaratsiooni kvaliteetse ehituskultuuri (Baukultur) kohta Euroopas, milles Euroopa kultuuriministrid toonitasid, et „tungivalt on vaja […] töötada välja uued meetodid Euroopa tehiskeskkonna kultuuriväärtuste kaitsmiseks ja täiustamiseks“ ning „tehiskeskkonna terviklikku, kultuurikeskset käsitlusviisi“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0388/2018),

A.  arvestades, et uue tegevuskava ja sektoripõhise lähenemisviisi prioriteedid on teretulnud; arvestades, et võrdset ja vajadustele vastavat toetust, milles keskendutakse sektorile omastele probleemidele, tuleks anda igale kultuuri- ja loomesektorile, ning arvestades, et kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog peaksid jääma valdkondadevahelisteks prioriteetideks; arvestades, et kultuur on avalik hüve ning kultuurivaldkonna uue tegevuskavaga tuleks püüda säilitada, laiendada ja levitada elavat ja mitmekesist kultuurimaastikku, tagades juurdepääsu kõigi jaoks ning soodustades osalemist;

B.  arvestades, et kultuurivaldkonna uue tegevuskavaga tuleks tagada paindlik raamistik muutuvate kultuuriökosüsteemide jaoks ning sektoritevahelise koostoime edendamiseks;

C.  arvestades, et Euroopa toibub tõsisest finantskriisist, mille jooksul tehti kahjuks sageli esimeste seas kärpeid just riikide ja piirkondade kultuurieelarvetest;

D.  arvestades, et Euroopa kogeb kasvavat sotsiaalset ebavõrdsust ja noorte töötust, populismi ja radikaliseerumist ning selle elanikkond mitmekesistub üha enam; arvestades, et kultuur on seetõttu olulisem kui kunagi varem, saavutades sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kultuuridevahelise dialoogi ning tagades kodanike vabaduse ja väljendusvormide mitmekesisuse, suhtlemise ja loomise ning lähendades inimesi;

E.  arvestades, et Euroopa loome- ja kultuurisektorid on ELi kindlaim vara; arvestades, et need moodustavad 4,2 % ELi SKPst, loovad 8,4 miljonit töökohta, mis moodustab 3,7 % ELi tööhõivest ning on majanduslikult vastupanuvõimelised isegi kriisiajal; arvestades, et need sektorid julgustavad loovust, mis annab panuse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ning noorte ja naiste tööhõive on seal suurem kui muudes sektorites;

F.  arvestades, et Euroopa muusikasektor on väga dünaamiline, olles loonud miljon töökohta ja omades 25 miljardi euro suurust käivet; arvestades, et sellegipoolest on see jätkuvalt väga alarahastatud, eelkõige võttes arvesse uusi võrgupõhiseid levitamismudeleid; arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ 1,46 miljardi euro suurusest eelarvest on 2018. aasta juuli seisuga muusikaprojektidesse, peamiselt klassikalisele muusikale suunatud vaid 51 miljonit eurot; arvestades, et see ei kajasta Euroopa muusikasektori mitmekesisust ega selle majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist panust;

G.  arvestades, et kultuuril on sotsiaalse ühtekuuluvuse ja integratsiooni valdkonnas suur tähtsus, eeskätt vähemuste, ebasoodsas olukorras rühmade, marginaliseeritud kogukondade, rändajate ja pagulaste osalemise kaudu kultuuri- ja ühiskonnaelus, ning arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ eriline üleskutse rändajate integreerimiseks on olnud tõhus, kuid taotlusi saabus liiga palju ja programm on alarahastatud;

H.  arvestades, et kunstnikud ja kultuurieksperdid võivad sageli sattuda ebakindlasse ja ebastabiilsesse olukorda kus nende sotsiaalkindlustus on nõrk ja sissetulekud prognoosimatud;

I.  arvestades, et kultuurilist teadlikkust ja väljendusvabadust on ELi tasandil tunnustatud elukestva õppe võtmepädevusi käsitlevas muudetud soovituses; arvestades, et kunstivaldkonnad ja humanitaarteadused tuleks lisada täies mahus haridussüsteemidesse, et aidata kujundada Euroopat, mis on koostööpõhine, loov ja mobiliseeritud, et edendada kestlikkust, integratsiooni ja ühiskondlikku ühtekuuluvust;

J.  arvestades, et kultuurivõrgustikud on inimestevaheliste suhete ja kauaaegsete rahumeelsete piiriüleste sidemete ja dialoogi loomise ja seega üleilmse reguleerimise keskmes olevate rahvusvaheliste kultuurisidemete ja Euroopa kultuuriruumi esiletõusu edendamise mõjukas vahend;

Üldised märkused

1.  kiidab heaks kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja rõhutab, et see annab suurepärase võimaluse võtta Euroopa tasandil vastu kõikehõlmav ja sidus kultuuripoliitika, mida tunnustavad kodanikud nii Euroopas kui ka väljaspool ELi; rõhutab siiski, et tegevuskava saab olla edukas vaid juhul, kui seda toetab programmi „Loov Euroopa“ eelarve märkimisväärne suurenemine ning sünergia ja koostoime arendamine teiste ELi rahastatud programmidega, et luua terviklik, valdkonnaülene kultuurikäsitlus;

2.  kinnitab veel kord kultuuri ning kultuuri- ja loomesektori rolli kui liikumapanevat jõudu ühtekuuluvuspoliitika ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide täitmisel kogu Euroopa Liidus, ning nõuab, et seda võetaks struktuuri- ja ühtekuuluvusvaldkonna rahastamise määramisel arvesse;

3.  tunnistab, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kujutab endast võimalust suurendada teadlikkust ELi kultuuri ja kultuuripärandi erakordsest tugevusest, mitmekesisusest ja sisemisest väärtusest ning sellest, kui olulist rolli need täidavad meie ühiskonnas ja majanduses, luues ühtekuuluvustunnet, edendades kodanikuaktiivsust ning määratledes meie identiteeti ning vabaduse, mitmekesisuse, võrdsuse, solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse põhiväärtusi;

4.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse esitleda kultuuripärandi tegevuskava ja rõhutab vajadust keskenduda nii Euroopa kultuuripärandi materiaalsetele kui ka mittemateriaalsetele aspektidele ning sidemetele, mis sel on kaasaegsete kunsti- ja loomeprojektide ja eneseväljendusega; lisaks toonitab vajadust luua sidusrühmadega teadmiste kogumise, suutlikkuse suurendamise ja koordineerimise toetamise eesmärgil Euroopa kultuuripärandi jaoks alaline struktureeritud dialoog kui viis tugevdada Euroopa kultuuripärandiaasta järelmõju ja aidata viia tegevuskava ellu; toonitab, et see struktureeritud dialoog peaks hõlmama kõiki kultuuri-, loome- ja pärandisektoreid; lisaks palub liikmesriikidel koostada riigi tasandil täiendavad tegevuskavad ning peab tegevuskava võimaluseks käsitleda kõiki kümne Euroopa algatuse raames arutatud küsimusi väljaspool Euroopa kultuuripärandiaastat 2018 ning tuua välja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 vältel esitatud soovitused;

5.  kutsub komisjoni üles tagama, et vajadus reageerida uutele ettenägematutele olukordadele ei takistaks kultuurivaldkonna jaoks juba kokkulepitud eesmärkide saavutamist; tuletab meelde, et uusi algatusi tuleks rahastada uue eelarve uutest allikatest, mitte olemasolevate summade ümberjaotamise kaudu;

6.  kutsub komisjoni üles looma ühtse ELi portaali, mis on pühendatud kultuuripärandile ning mis koondab teavet kõikidest kultuuripärandit rahastavatest ELi programmidest ja mis on jaotatud kolmeks põhiosaks: kultuuripärandi rahastamisvõimalused, andmebaas, mis sisaldab näiteid kultuuripärandi valdkonna parimate tavade ja tippsaavutuste kohta ja asjakohaseid viiteid, ning uudised ja lingid kultuuripärandiga seotud poliitika arengusuundade, meetmete ja sündmuste kohta;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama süsteemse andmekogumise uusi käsitusi igas kultuuri- ja loomesektoris ning tagama tõhusate statistiliste koodide ja kvalitatiivsemate näitajate kasutamise, et kaotada lõhe üha andmevaesema avaliku sektori ja andmerikaste digioperaatorite (kes kasutavad seda teavet turuosa omandamiseks ja turuosaliste destabiliseerimiseks) vahel;

8.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele ELi tulemustabelid, millega mõõta kultuuri ja meedia pluralismi, töötama välja näitajad ja jälgima Euroopa tasandil kunstilise eneseväljenduse õigust ja mitmekesisust loovtööde loomisel, levitamisel ja pakkumisel;

9.  tunnustab raamistiku „Muusika liigutab Euroopat“ (Music Moves Europe) käivitamist, kuna see on oluline esimene samm stimuleerimaks loovust, mitmekesisust ja innovatsiooni Euroopa muusikasektoris ning valdkondlikke meetmeid programmis „Loov Euroopa“; kutsub komisjoni üles keskenduma kunstnike liikuvusele ja repertuaarile Euroopas ja sellest väljaspool, levitamisele, VKEde rahastamisele, digiplatvormide läbipaistvusele ja vastutusele kunstnike jaoks, voogedastusteenuste mitmekesisusele, võrguteabe kättesaadavusele ning sektori kaardistamisele ELi muusikaalase tegevuse edasisel arendamisel;

10.  kiidab heaks Euroopa filmide veebikataloogi loomise ning ELi esimese filminädala käivitamise ning julgustab komisjoni ja liikmesriike tugevdama Euroopa kino nähtavust Euroopas ja maailma tasandil, eelkõige suurendades koostöös kunstnike loomemajandusega Euroopa filmide kättesaadavust ja arendades Euroopa platvorme, mis võimaldaksid juurdepääsu ELis loa saanud filmidele, tasustades kunstnikke ja õiguste omajaid õiglaselt ning austades territoriaalsuse põhimõtet; toob lisaks esile filmiauhinna LUX positiivse kogemuse Euroopa filmide edendamisel ja nende levitamise hõlbustamisel;

11.  kutsub komisjoni üles tunnistama, kui oluline on ELi linnade tegevuskava, ning julgustama koostööd liikmesriikide ja linnade vahel, muude sidusrühmade seas, et ergutada Euroopa linnades majanduskasvu, elamiskõlblikkust ja innovatsiooni ning teha kindlaks ja lahendada edukalt ühiskonnaprobleemid;

12.  kutsub komisjoni üles nägema ette kunstiteoste liikuvust käsitlev sihtotstarbeline meede, mis võib vormilt olla ringreisi toetus, kuna see pikendaks paljude programmist „Loov Euroopa“ rahastatud projektide elutsüklit;

Kultuuriline ja kunstiline mõõde

13.  tunnistab kultuurilise, kunstilise ja loomingulise vaba väljenduse ning üldsuse võimalikult laia kultuurile juurdepääsu – sealhulgas erimeetmete kaudu – sisemist väärtust;

14.  palub komisjonil tagada Euroopa festivalide toetamine, kuna need on oluline element, mis aitab tuua kodanikke kokku kõikjalt Euroopast ja kaugemalt, tugevdades samal ajal nendevahelisi sidemeid; toonitab, et festivalid on ühendav jõud, mis mõjutab ühiskonda, kodakondsust, majandust, kultuuripärandit ja välisarengut;

15.  palub komisjonil kaaluda Euroopa aasta kultuuriinimese nimetamist – see üritus hõlmaks mitmeid kõikjal Euroopas aset leidvaid tegevusi ja projekte, millega avaldataks austust asjaomase inimese elule ja tööle ning toodaks esile tema mõju Euroopa väärtuste ja identiteedi edendamisele;

16.  nõuab, et kunstnike, autorite, kultuuriettevõtjate, reklaamikirjutajate ja audiovisuaalvaldkonna ettevõtjate kutsealast pädevust kasutataks kui Euroopa kultuurimõõtme, kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise ja kunstilise innovatsiooni, territoriaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasamise arendamise hädavajalikku tuge;

17.  palub komisjonil tunnustada kultuuri pehme jõuna, mis võimaldab kodanikel ja annab neile mõjuvõimu olla ühiskonnas vastutustundlikud juhid, keda iseloomustab terviklikkus, entusiasm ja empaatia;

18.  palub komisjonil võimestada Euroopat olema koht, kus elavad vastutustundlikud kodanikud, kes loovad suhteid enda kultuurist väljaspool, avardavad mõtlemist ja soodustavad innovatsiooni ning arendavad ja kaasavad teisi;

19.  kutsub komisjoni üles ergutama kultuurilist mitmekesisust, rändajate integreerimist ja kodakondsuse kvaliteeti;

20.  palub komisjonil soodustada kultuuriekspertide, haridustöötajate, kaasatud kodanike ja ettevõtjate vahelist kootööd, et ergutada inimeste uut huvi kultuuri vastu;

21.  palub komisjonil tagada, et kultuurivõrgustikke toetatakse kui kollektiivsete teadmiste, kogemuste ja mälu vahendit, mis tagab mitteametliku teabevahetuse, ergutab arutelu ja kultuuri arengut, et parandada edasisi liikuvus- ja koostöövõimalusi, ning aitab kaasa Euroopa integreeritud kultuuriruumile;

Sotsiaalne mõõde

22.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse võtta programmi „Loov Euroopa“ raames kasutusele sihtotstarbeline liikuvusalane meede, kuid rõhutab, et see nõuab asjakohast eelarvet ja lihtsustatud haldusmenetlusi, et vältida takistusi, näiteks viisadega seotud takistusi, eeskätt kolmandate riikide elanike puhul; toonitab, et vaja on konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada sellised takistused ja raskused, mille tõttu maksustatakse kunstnikke ülemäära või topelt;

23.  kutsub komisjoni üles seadma sisse ühtse portaali, mis sisaldab teavet kõigi saadaolevate residentuuriprogrammide ja liikuvusvõimaluste kohta;

24.  kutsub liikmesriike üles kaaluma OECD näidislepingu artikli 17 eemaldamist ELi liikmesriikide vahelistest kahepoolsetest maksulepingutest; kutsub komisjoni üles kehtestama vahepealse lahendusena valdkonnapõhise kinnipeetavate maksude tegevusjuhendi, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kulude vähendamise ja menetluste lihtsustamise võimalusi, esitades parimad tavad ja võimalikud erandid;

25.  nõuab, et tagataks loome- ja kunstivaldkonna töötajate õigus õiglasele tasustamisele, lepingulistele kokkulepetele ja töötingimustele; viitab kultuuritöötajate projektipõhisele, ebakindlale ja ebatüüpilisele tööhõivele Euroopas; kutsub seepärast liikmesriike üles võtma kasutusele kõikehõlmavaid meetmeid halli tsooni vähendamiseks ühtlustamise teel ning ELi ja Euroopa tasandil kunstnike ja loovisikute lepingutingimuste parandamiseks kollektiivse esindatuse, sotsiaalkindlustuse ning otseste ja kaudsete maksude osas; nõuab kõikjal liidus turvasüsteeme, et võtta täiel määral arvesse mittestandardsete töövormide erijooni;

26.  rõhutab, et kultuuripärandil ja kultuuriruumil on linnade taaselustamises ja elanike ühtekuuluvuse edendamises oluline roll; julgustab seetõttu komisjoni ja Teadusuuringute Ühiskeskust, kelle töö annab linnade lugudele tähenduse ja suuna, arendama edasi seireprojekti Cultural and Creative Cities Monitor ning kutsub linnu ja omavalitsusi üles seda paremini kasutama;

27.  tunnistab naabruspõhise kultuuritegevuse lisaväärtust ühiskondliku, majandusliku ja tervisealase kasu pakkumisel kohalikele kogukondadele, eeskätt väikese sissetulekuga ja marginaliseeritud piirkondades, nagu äärelinnad ja maapiirkonnad; palub liikmesriikidel, linnadel ja omavalitsustel toetada seepärast neid tegevusi konkreetsete meetmetega, nagu kohandatud üldplaneeringu eeskirjad, rahastamisalgatused ja mahajäetud rajatiste taaskasutamine;

28.  toonitab, et kultuuril on tõendatud mõju sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisele ning eluga rahulolu ja heaolu suurendamisele ning et seega täidab see üliolulist rolli selle surve leevendamisel, millega peab toime tulema Euroopa kui kultuuriliselt aina mitmekesisemaks muutuva elanikkonna elukoht; toonitab rolli, mida kultuur ja kultuuridevaheline dialoog võivad täita rändajate võimestamisel ja nende integreerumise hõlbustamisel;

29.  peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei osalenud 36 % eurooplastest eelneval aastal üheski kultuuritegevuses; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama kultuuri, kunsti, loometegevuse, hariduse, innovatsiooni ja kunstialase teadustöö vahelisi sidemeid; lisaks kutsub neid üles investeerima publiku kaasamisse, kogukonna osalemisse ja kultuurialasesse võimekusse ning rakendama vajalikke meetmeid, et tagada juurdepääs kultuurielule ja selles osalemine, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras rühmade jaoks;

30.  ergutab suuremat koostoimet kultuurisektori ja hariduse valdkonna vahel, näiteks soodustades õppetööväliseid tegevusi või kunstnike kaasamist koolidesse; tuletab sellega seoses meelde vajadust toetada avaliku sektori rahastusega piisavalt kunstnikke, juhte, õpetajaid, vahendajaid, sotsiaaltöötajaid ja muude kutsealade esindajaid neis valdkondades;

31.  rõhutab, kui olulised on tõhusad meetmed, millega edendada laste intellektuaalset ja kultuurilist arengut; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada oma vastavates pädevusvaldkondades piisav rahastus lastele suunatud kultuuritegevuse projektide toetamiseks;

32.  rõhutab kunstivaldkondade, muusika ja humanitaarteaduste lisaväärtust koolide õppekavas, kuna need suurendavad loovust, tekitavad huvi kultuuri vastu ning soodustavad kriitilist mõtlemist; toonitab, et digitaalses keskkonnas on üha enam vaja kultuurilisi ja loovaid oskusi, ning kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles ületama distsipliinide range eraldatuse ning minema nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnalt üle hariduse ja kunstiga seotud majandusvaldkondadele (STEAM) ning võtma kasutusele kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonna töötajate pidevõppe mudeli; tunnustab muusika ja kunstivaldkondade olulist rolli koolide õppekavas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima Euroopa kultuuriajaloo õpiku väljatöötamist;

33.  rõhutab, et kultuuri õitsenguks on hädavajalik tagada õpilastele ja õpetajatele turvaline ja asjakohane õppekeskkond; sellega seoses palub liikmesriikidel teha kindlaid investeeringuid üldkasutatavate rajatiste hooldusesse, eriti koolidesse, et parandada seismilist ohutust ja kõrvaldada arhitektuurilised takistused, kui see osutub vajalikuks;

34.  märgib, et tehnoloogilise muutuse tempo tõttu on hädavajalik võtta kasutusele kultuuriinimestele kättesaadav pidevõppe mudel ning edendada nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses kultuuri ja hariduse vahelist koostoimet;

35.  tunnistab loominguliste keskuste, näiteks kultuuri- ja loomesektori ekspertidele ette nähtud koostööruumide potentsiaali; rõhutab sellegipoolest, et sektorid vajavad peamiselt suutlikkuse suurendamist digi- ja juhtimisoskuste näol, mitte pelgalt keskendumist uuele digitaalsele innovatsioonile;

36.  märgib, et demokraatlikud põhimõtted ja Euroopa väärtused, nagu väljendusvabadus, inimõiguste ja õigusriigi austamine, demokraatia ja solidaarsus, peavad nii Euroopas kui ka maailmas toimuva üha suurema polariseerumise tõttu tulema toime üha suuremate raskustega; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegilist käsitust kultuuriliste õiguste, kunstilise eneseväljenduse, meedia mitmekesisuse ning kultuurielus vaba osalemise õiguse kaitse kohta, sealhulgas toetades näitajate ja jälgimissüsteemide väljatöötamist Euroopa tasandil;

37.  nõustub seisukohaga, et kultuuris osalemine ja igapäevane loovus aitab suurel määral edendada kultuuridevahelist dialoogi ja luua terveid ühiskondi; rõhutab siiski vajadust tagada, et ELi rahastamisvahendites on piisavalt ruumi kunstnike töö sisemise ja unikaalse väärtuse tunnustamisele;

38.  juhib tähelepanu vajadusele edendada naiste juurdepääsu kõigile kunsti-, kultuuri- ja loomevaldkonna kutsealadele ning julgustab liikmesriike kõrvaldama takistusi, mis tõkestavad naiste juurdepääsu kultuuriasutuste ja sihtasutuste, akadeemiate ja ülikoolide juhtivatele ametikohtadele;

Majanduslik mõõde

39.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid aitama kaasa kultuuriorganisatsioonide arendamisele, pakkudes stabiilset, usaldusväärset ja järjepidevat rahalist toetust; peab kahetsusväärseks, et vaatamata kultuuriinvesteeringute ELi lisaväärtusele moodustab programm „Loov Euroopa“ vaid 0,15 % ELi kogueelarvest ning ainult 31 % selle programmi eelarvest on eraldatud kultuurile; märgib, et laiendatakse programmi „Loov Euroopa“ poliitikavaldkondi; võtab teadmiseks uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku ning tunnustab rahastamise suurendamise ettepanekut kui tublit esimest sammu, kuid nõuab uue programmi „Loov Euroopa“ eelarve kahekordistamist ning seda, et programm muudetaks väiksematele organisatsioonidele kättesaadavamaks;

40.  rõhutab, et programmi „Loov Euroopa“ populaarsus koos selle alarahastamise ja haldusliku keerukusega andis tulemuslikkuseks üksnes 16,2 % ning tõi kaasa toetust saanud projektide märkimisväärse piirkondliku ja geograafilise tasakaalustamatuse; märgib, et see koos haldusliku keerukusega on heidutav tegur, mis tekitab frustratsiooni programmi ja ELi kultuuritegevuse suhtes ja takistab paljusid kultuuri- ja loomesektori osalejaid taotlust esitamast; nõuab seetõttu, et vahehindamise aruandes tuvastatud puuduste alusel vaadataks valikuprotsess läbi;

41.  toonitab, kui oluline on hõlbustada ja lihtsustada väikeste kultuurivaldkonnas tegutsejate ja VKEde juurdepääsu programmile „Loov Euroopa“; rõhutab sellega seoses vajadust kehtestada sihtotstarbeline meede, mis on ette nähtud asjaomastele kultuurivaldkonnas tegutsejatele ja ettevõtjatele, eeskätt neile, kes on pärit loodusõnnetustest mõjutatud piirkondadest;

42.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus ei ole nimetatud kultuuri ja kunsti enamikus poliitikavaldkondades, millele need kaasa aitavad, ning kutsub komisjoni seetõttu üles looma koostöös kultuuri- ja loomesektoriga terviklikke ja kooskõlastatud strateegiaid kultuuri ja kunsti integreerimiseks muudesse poliitikavaldkondadesse, keskendudes eeskätt rahastuse kättesaadavusele väiksemate organisatsioonide jaoks;

43.  rõhutab kultuuri koostoime mõju muude valdkondadega ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma aru selle kohta, kui palju vahendeid on igas rahastamisprogrammis kultuurile eraldatud, ning tagama, et see moodustaks järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust vähemalt 1 %; kutsub ELi piirkondi üles määrama kultuuri, kultuuripärandi ning kultuuri- ja loomesektori struktuurifondide prioriteediks ning julgustama liikmesriike lisama oma rakenduskavade strateegilistesse eesmärkidesse kultuurimõõtme;

44.  kutsub komisjoni üles arendama välja ühe akna süsteemi portaali, kus on kasutajasõbralikul, kõikehõlmaval, uuenduslikul ja tõhusal viisil loetletud kõik ELi rahastamisvahendid ning mis sisaldaks selgeid taotlemisjuhiseid ja abi;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi rahastamisvahenditest eraldataks kunsti- ja loovprojektide sisemise väärtuse põhjal piisavalt ressursse;

46.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kultuurivaldkondadele, mis on rahastamise või tähelepanu puudumise tõttu ohustatud; üks selline valdkond on luule;

47.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu iga sektori jaoks kohandatud lähenemisviisi; rõhutab, et kultuuriökosüsteemi vaatlemiseks tervikuna, mittemateriaalsete varade õigeks väärtustamiseks ning uuenduslike kunsti- ja kultuuritavade toetamiseks on hädavajalikud just toetused; rõhutab, et kui sellised rahalised vahendid nagu tagatised, laenud ja omakapital sobivad kasumlike projektide jaoks, peaksid eelkõige väiksematele üksustele jääma peamiseks rahastamisallikaks toetused;

48.  kutsub komisjoni üles kultuuri- ja loomesektori finantstagatissüsteemi rakendamisest aru andma; avaldab kahetsust selle piiratud geograafilise ulatuse pärast ja soovitab, et väga väikeste ettevõtjate puhul kasutataks mikrorahastamist, kuna kultuuri- ja loomesektor koosneb peamiselt VKEdest, kellest 95 % on mikroettevõtjad; rõhutab vajadust tagada, et pangad väärtustaksid autoriõigust ja mittemateriaalseid varasid rohkem;

49.  julgustab arendama edasi Euroopa kultuuripealinnade algatust ja kestlikku kultuuriturismi, nimelt koostöös kultuurisektorite, kogukondade ja kodanikega, samuti UNESCOga kultuuripärandi määramisel ja koostöös Euroopa Nõukoguga kultuuriradade arendamisel; kutsub üles edendama ELi piirkondi kui Euroopa parimaid turismisihtkohti;

Digital4Culture

50.  märgib, et digipööre on kunsti ja kultuuri loomise, levitamise ja nautimise viise radikaalselt muutnud, pakkudes võimalusi, ent samas ka takistusi kunstnike ja loovisikute niigi pingeliste töötingimuste seisukohalt ning ohustades nende majanduslikku püsimajäämist; palub seepärast komisjonil ja liikmesriikidel edendada õiglast tasustamist, inimväärseid töötingimusi ja sotsiaalhoolekande süsteemide uuendamist kultuuri- ja loomesektori puhul ning tunnustada kunstnike staatust;

51.  tunnistab digitehnoloogiate positiivset panust kultuurilise, kunstilise, loomingulise ja audiovisuaalse sisu ja teenuste säilitamise hõlbustamisse ja selle ulatuse laiendamisse ning kättesaadavuse parandamisse, näiteks täiustatud ja virtuaalreaalsuse ning inimene-masin kasutajaliideste, aga ka hariduslike ja narratiivsete videomängude ning kultuuripärandi pilve loomise kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike siinkohal üles ergutama koostoimet selles valdkonnas, eelkõige digitaalse Euroopa programmi ja programmiga „Euroopa horisont“;

52.  on seisukohal, et autoriõiguse kaitse on kultuuri- ja loomesektori tulu jaoks määrav, ning kiidab heaks uue autoriõiguse direktiivi ettepaneku ja selle meetmed uudistekirjastajate kaitseks, loometööstuse ja digiplatvormide väärtuslõhe kaotamiseks ning autorite ja esitajate lepinguliste suhete läbipaistvuse ja tasakaalu suurendamiseks ja kaitseks intellektuaalomandi arestimise vastu; rõhutab, et on ülioluline luua õiglane internetipõhine kauplemiskoht, kus loovisikuid õiglaselt tasustatakse;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et digiplatvormidel, mis tegelevad autoriõigusega kaitstud sisu aktiivse levitamise, edendamise ja rahaks muutmisega, oleks selge kohustus saada õiguste omajatelt litsentsid ning kunstnikke, autoreid, uudistekirjastajaid, produtsente, ajakirjanikke ja loovisikuid nende töö digitaalse kasutuse eest õiglaselt tasustada;

54.  rõhutab vajadust säilitada seos Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava ja digitaalse tegevuskava vahel, kui tõhustatakse olemasolevaid sünergiaid;

55.  tuletab meelde, kui oluline on edendada, eeskätt alaealiste seas, andmekaitset, digikirjaoskust ja meediapädevust, kuna see on kõige tõhusam vahend, et võidelda muude probleemide hulgas manipuleerimisega veebis ja mikrotasandil edastamisega;

56.  rõhutab, et on ülioluline tagada kultuuritöötajatele asjakohased digioskused ja -pädevused, et soodustada kultuuripärandi edendamist ja nautimist;

Välismõõde

57.  avaldab kahetsust selle pärast, et kultuuri kaitsmist ja edendamist ei kaasatud eesmärgina kestliku arengu tegevuskavva 2030; rõhutab, et kultuur on kestliku arengu ja kultuuridevahelise dialoogi tõukejõud ning seda sünergiat võiks kasutada, arvestades programmi „Loov Euroopa“ naabruse ning rahvusvahelist mõõdet;

58.  kutsub komisjoni üles andma parlamendile rahvusvaheliste kultuurisidemete strateegia rakendamise kohta korrapäraselt aru ja suurendama ELi delegatsioonide rahalisi vahendeid kultuuri edendamise algatuste ja projektide jaoks, ka koostöös Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutide võrgustikuga (EUNIC);

59.  toetab nõukogu algatust luua rahvusvaheliste kultuurisidemete kõikehõlmav käsitus ja nõuab, et kõigis ELi delegatsioonides loodaks kultuurikeskused, koolitataks nõuetekohaselt ametnikke ning kaasataks kohalikke ja rohujuuretasandi osalejaid, kodanikuühiskonda ja rahvusvahelisi kultuurivõrgustikke, muu hulgas ka Euroopa majade ettevalmistavasse tegevusse; kordab oma nõudmist, et komisjon ja Euroopa välisteenistus annaksid rahvusvaheliste kultuurisidemete rakendamise seisu kohta iga kahe aasta tagant aru;

°

°  °

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1)

ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142.

(2)

ELT C 93, 9.3.2016, lk 95.

(3)

ELT C 238, 6.7.2018, lk 28.

(4)

ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 25.

(5)

ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223.

(6)

ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.

(7)

ELT C 316, 22.9.2017, lk 88.

(8)

ELT C 11, 12.1.2018, lk 16.

(9)

ELT C 58, 15.2.2018, lk 57.

(10)

ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0262.

(12)

ELT C 263, 25.7.2018, lk 19.

(13)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.

(14)

ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.

(15)

ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.

(16)

ELT C 172, 27.5.2015, lk 13.


SELETUSKIRI

Euroopa seisab silmitsi mitme probleemiga, sh kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, erinevad elanikkonna rühmad, populism, radikaliseerumine ja julgeolekuohud, mis õõnestavad Euroopa integratsiooni aluseid ja muudavad liikmesriikide vahelise solidaarsuse küsitavaks. Nendel keerulistel aegadel on oluline taasavastada meid kõiki ühendavad sidemed. Kultuur mängib selle saavutamises olulist rolli, kuna loob ühtekuuluvustunde, edendab kodanikuaktiivsust ja määratleb meie põhiväärtused ja identiteedi.

Euroopa loome- ja kultuurisektor ei ole vaid pehme jõud, vaid üks ELi väärtuslikumaid varasid. Need sektorid on ka kriisi ajal majanduslikult vastupanuvõimelised ja noorte tööhõive on neis suurem kui muudes sektorites. ELi tööandjate hulgas on loome- ja kultuurisektor pärast ehitus- ning toiduaine- ja joogisektorit kolmandal kohal ning annab märkimisväärse kaubandusbilansi ülejäägi.

Praegune ELi tasandil toimuv enneolematu kultuuri kaitsmine ja edendamine, mida on väljendatud Rooma deklaratsioonis ja Göteborgi tippkohtumisel, ning Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 pakuvad erakordset võimalust kujundada sidus, kõikehõlmav ja kestlik ELi kultuuripoliitika. See on võimalus, mida me ei tohi maha magada, kui soovime jääda tõeliselt „ühinenuks mitmekesisuses“.

Käesoleva algatusraporti eesmärk ei ole mitte ainult kaasa aidata kultuuripoliitika kujundamisele ja eelmise tegevuskava tulemuste hindamisele. Selle eesmärk on ka tagada, et sotsiaal-, majandus- ja kultuuripoliitika vahel leitaks õige tasakaal ning et uus tegevuskava ja muud programmid (nt „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“) oleksid omavahel järjepidevad.

Uue tegevuskava prioriteetide osas kiidab raportöör heaks nende paigutamise kolme mõõtme – sotsiaalne, majanduslik ja välismõõde – ümber ning sektoripõhise käsituse kasutamist. Raportöör rõhutab, et toetada tuleks kõiki kultuuri- ja loomesektoreid ning et kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog peaksid jääma valdkondadevahelisteks prioriteetideks.

On teada, et kultuur suudab suurendada sotsiaalset sidusust, kaasatust, dialoogi ja vastastikkust mõistmist ning luua ühtekuuluvustunnet. Kultuuri rolli inimeste võimestamises kultuuris osalemise ja loome kaudu ei tohi alahinnata. See on eriti oluline ja puudutab kõiki sotsiaalmajanduslikke ja vanuserühmi, sh vähemused, rändajad, noored ja eakad, puudega ja väheste võimalustega inimesed. Euroopa kultuuri suurim väärtus on selle visioonide, häälte ja väljendusvormide mitmekesisus ning seda on vaja säilitada, suurendada ja edendada.

Kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvusel on Euroopa kultuuriruumi arenemisele ülisuur mõju. See on kultuurilise mitmekesisuse ja koostöö edendamise eeldus. Seetõttu kiidab raportöör heaks kavatsuse töötada välja kunstnike ja kultuuriekspertide liikuvuskava ning nõuab olemasolevate takistuste (viisad ja topeltmaksustamise oht) kõrvaldamist.

Uue kultuuripoliitika teine prioriteet on hariduse ja kultuuri sünergia suurendamine. Oluline on mõista kultuuri- ja kunstihariduse väärtust, liikudes hariduses STEM (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) valdkondadelt STEAM (teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunst ja matemaatika) valdkondadele.

Uus tegevuskava saab aga vaatamata oma kaugeleulatuvatele eesmärkidele olla edukas vaid juhul, kui seda saadab kultuuri kestlik ja suurem rahanduslik toetamine. Raportöör rõhutab, et programmi „Loov Euroopa“ populaarsus ja selle tohutu alarahastamine perioodil 2014–2017 andis üldiseks tulemuslikkuseks vaid 16,2 % ja koostööprojektide osas 14 %. See tähendab, et peaaegu 85 % projektidest, sh palju kvaliteetseid projekte, mis läbivad bürokraatlikult koormava taotlusprotseduuri, ei saa toetust. See on heidutav tegur ja takistab paljusid kultuuri- ja loomesektori ettevõtjaid hoolimata rahanappusest taotlust esitamast.

Raportöör nõuab seetõttu programmi „Loov Euroopa“ eelarve kahekordistamist ning tervikliku ja kooskõlastatud strateegia arendamist, et integreerida kultuur muudesse poliitikavaldkondadesse. Selleks kutsub ta komisjoni ja liikmesriike üles andma aru selle kohta, kui palju vahendeid on praegu igas rahastamisprogrammis kultuurile eraldatud, ning tagama, et see moodustaks järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust vähemalt 1 %. Raportöör kutsub komisjoni ka üles töötama välja ühe akna süsteemi veebisaiti/portaali, kus kõik ELi rahastamisvahendid oleksid loetletud kasutajasõbralikul, kõikehõlmaval ja tõhusal viisil.

Muusika liigutab Euroopat

Euroopa muusikasektor on väga dünaamiline, olles loonud miljon töökohta ja omades 25 miljardi euro suurust käivet. Euroopa on paljude maailma juhtivate esitajate, heliloojate, plaadifirmade, kontserdikohtade, festivalide ja muusika voogedastusplatvormide kodu. Ometi on muusikasektor tohutult alarahastatud, olles siiani saanud vaid 3 % programmi „Loov Euroopa“ eelarvest, mis ei kajasta kuidagi muusikasektori majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist panust. Raportöör toetab Euroopa Parlamendi ettevalmistavat tegevust „Muusika liigutab Euroopat“ (Music Moves Europe), kuna see on oluline esimene samm loovuse, mitmekesisuse ja innovatsiooni stimuleerimise poole Euroopa muusikasektoris, ning tunnustab komisjoni muusikaalast tegevust programmi „Loov Euroopa“ raames. Ta rõhutab, et eriti tuleks keskenduda väiksematele osalejatele, kuna salvestatud muusika sektoris on 99 % plaadifirmadest VKEd, kes annavad välja 80 % uutest salvestistest.

Välismõõde.

Kultuurivahetus võib olla oluline sild eri etnilise, usulise või sotsiaalse taustaga inimeste vahel, tugevdades kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist. ELi ajaloos on kultuurisidemed olnud sotsiaalse sidususe ja kestliku arengu peamised liikumapanijad. Need mängivad olulist rolli kodanikuühiskonna suutlikkuse ja inimestevaheliste kontaktide tugevdamises ning radikaliseerumise ennetamises, et kaitsta kultuuripärandit ning tegeleda konfliktide ennetamise, lahendamise ja nende suhtes vastupanuvõime arendamisega. Seetõttu peaks kultuur saama oluliseks osaks kolmandate riikidega peetavast poliitilisest dialoogist ning kultuurivaldkond tuleb süstemaatiliselt välistegevuse projektidesse ja -programmidesse integreerida. Raportöör nõuab kultuurialaste välissuhete strateegia rakendamist ning kohalikele rohujuuretasandi kultuuriorganisatsioonidele ja osalejatele asjakohase tähelepanu pööramist. Eesmärk ei ole Euroopa kultuuri eksportida, vaid luua sidemeid ning edendada kultuuridevahelist dialoogi ja rahumeelseid suhteid.

Raportöör tunnustab eespool mainitud aspektide olulisust, kuid rõhutab, et nende vahel peaks alati valitsema tasakaal ning et kultuuripoliitika peamine eesmärk on kultuuri sisemine väärtus. Raportöör rõhutab, et kunstiliste ja loovprojektide sisemise väärtuse põhjal tuleks eraldada piisavalt ressursse ning uutele ettenägematutele olukordadele (nt pagulaste integreerimine) reageerimise vajadust tuleks toetada uute rahastamisvahenditega, et mitte kahjustada kultuurivaldkonna juba kokkulepitud eesmärke ja programme.

Raportöör kiidab heaks strateegia digital4culture, kuna digipööre on kunsti ja kultuuri loomise, levitamise ja nautimise viise radikaalselt muutnud, pakkudes võimalusi sisu ulatulikumaks levitamiseks, ent tekitades samas ka probleeme kunstnike ja loovisikute niigi pingeliste töötingimuste suhtes ning ohustades nende majanduslikku püsimajäämist. Raportöör rõhutab, et kultuuri- ja loomemajanduse tulu keskseks küsimuseks on autoriõiguse ja seotud õiguste kaitse.

Kuna kunsti ei saa olla ilma kunstniketa, rõhutab raportöör vajadust loovisikuid digitaalses keskkonnas kaitsta ja kiidab seetõttu heaks autoriõiguse direktiivi ettepaneku. Ta kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et digiplatvormidel, mis tegelevad autoriõigusega kaitstud sisu aktiivse levitamise, edendamise ja rahaks muutmisega, oleks selge kohustus saada õiguste omajatelt litsentsid ning kunstnikke, autoreid, uudistekirjastajaid, produtsente, ajakirjanikke ja loovisikuid nende töö digitaalse kasutuse eest õiglaselt tasustada. Oluline on teha selgeks, et erandeid kohustustest saab kohaldada ainult tõeliselt erapooletute ja passiivsete veebiteenuste osutajate suhtes, nagu need on määratletud e-kaubanduse direktiivis ja Euroopa Liidu Kohtu praktikas.

Euroopa kultuuripärandiaasta andis paljudele ELi kodanikuühiskonna osalejatele ja avaliku sektori asutustele tõuke ning tõestas, et kultuuri saab integreerida ja seda peaks integreerima kõigisse poliitikavaldkondadesse. Viimane aeg on tagada selle algatuse kestlikkus nii sisu kui ka korralduslikul tasandil, et jõupingutused ei läheks kaduma. Raportöör rõhutab, et arvesse on vaja võtta nii kultuuripärandi materiaalseid kui ka immateriaalseid elemente ning uurida nende seost kaasaegse kultuuri ja loomega.

Raportöör rõhutab, et iga kultuuri- ja loomesektori puhul on vaja kiiresti töötada välja uued andmekogumise viisid ning kultuuripoliitika paremaks kujundamiseks ja selle mõju hindamiseks tuleks kasutada kvalitatiivsemaid näitajaid. Praegu on üha andmevaesema avaliku sektori ja andmerikaste digioperaatorite vahel väga suur lõhe. Ja lõpuks, kuna Euroopa kunsti digitaalne levitamine on ülioluline, soovitab raportöör ka töötada välja Euroopa digiplatvormi, mis võimaldaks juurdepääsu ELis loa saanud filmidele.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Rupert Matthews, Luigi Morgano, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Santiago Fisas Ayxelà, Dietmar Köster, Emma McClarkin, Michel Reimon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Nicola Danti, Tomáš Zdechovský


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat

EFDD

Isabella Adinolfi

PPE

Norbert Erdős, Santiago Fisas Ayxelà, Svetoslav Hristov Malinov, Sabine Verheyen, Theodoros Zagorakis, Tomáš Zdechovský, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Nicola Danti, Damian Drăghici, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Dietmar Köster, Luigi Morgano, Julie Ward

Verts/ALE

Michel Reimon, Helga Trüpel

4

ECR

Angel Dzhambazki, Emma McClarkin, Rupert Matthews

ENF

Dominique Bilde

2

0

ALDE

Yana Toom

GUE/NGL

Nikolaos Chountis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusalane teave