Menetlus : 2018/2079(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0396/2018

Esitatud tekstid :

A8-0396/2018

Arutelud :

PV 12/12/2018 - 24
CRE 12/12/2018 - 24

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0519

RAPORT     
PDF 507kWORD 67k
26.11.2018
PE 627.896v03-00 A8-0396/2018

soovitustega Euroopa Komisjonile kaubandusvaidluste lahendamise kiirendatud korra kohta

(2018/2079(INL))

Õiguskomisjon

Raportöör: Tadeusz Zwiefka

(Algatus – kodukorra artikkel 46)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:SOOVITUSED MEETMETE KOHTA EUROOPA KIIRENDATUD TSIVIILKOHTUMENETLUSE KASUTUSELEVÕTMISEKS JA TOETAMISEKS
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soovitustega Euroopa Komisjonile kaubandusvaidluste lahendamise kiirendatud korra kohta

(2018/2079(INL))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 67 lõiget 4 ja artikli 81 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Building competence in commercial law in the Member States“ (Äriõiguse pädevuse arendamine liikmesriikides),

–  võttes arvesse 2018. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelit,

–  võttes arvesse Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku 2016. aasta väljaannet „Kohtunike koolituse põhimõtted“(1),

–  võttes arvesse liidu õigustikku tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0396/2018),

A.  arvestades, et harta artikliga 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 6 kehtestatud õigus õiglasele ja avalikule ärakuulamisele mõistliku aja jooksul on üks õigusriigi ja demokraatia peamisi garantiisid ning tsiviilkohtumenetluse kui terviku lahutamatu osa;

B.  arvestades, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kasutuselevõtt võib aidata kaasa riiklike menetluste ajakohastamisele, võrdsete võimaluste tagamisele ettevõtjate jaoks ja suuremale majanduskasvule tänu tulemuslikele ja tõhusatele kohtusüsteemidele, lihtsustades samas juurdepääsu õiguskaitsele liidus ja aidates kaitsta liidu põhivabadusi;

C.  arvestades, et 2018. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelist avaldus, et õigusabi kättesaadavusel ja kohtukulude tasemel on õiguskaitsele juurdepääsul otsustav tähtsus, seda eelkõige vaesuses elavate kodanike jaoks;

D.  arvestades, et õigusalast koostööd on soodustanud, toetanud ja ergutanud mitu liidu teisese õiguse menetlusõigusakti, sh väiksemaid kohtuvaidlusi käsitlev määrus, õigusabi käsitlev direktiiv, tõendite kogumist käsitlev määrus ja dokumentide kätteandmist käsitlev määrus;

E.  arvestades, et liikmesriikide õigusalase koostöö eesmärgid on muu hulgas tagada piiriülestes juhtumites õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele täielik austamine, kindlustada neis olukordades ka tõhusad ja sujuvad kohtumenetlused ning panna kohtusüsteemides alus vastastikusele usaldusele, mis on alus edasisele kohtuotsuste vastastikusele tunnustamisele kogu Euroopa Liidus;

F.  arvestades, et paljusid menetlusõiguslikke küsimusi tsiviilõiguse vallas reguleeritakse riigi tasandil, seega erineb selle valdkonna menetlusõigus liikmesriigiti, mis on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega; arvestades, et kiirendatud menetlus võib viia menetluskordade vajaliku ühtlustamiseni;

G.  arvestades, et on vaja tõhustada koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja liidu tasandil kohtusüsteemide vahel, eesmärgiga kõrvaldada kõik takistused, mis võivad tuleneda eri kohtu- ja haldussüsteemide kokkusobimatusest;

H.  arvestades, et Brüsseli I määruses sätestatakse kohtualluvust, tunnustamist ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad põhieeskirjad liidu piiriülestes tsiviil- ja kaubandusküsimustes; arvestades, et selle uuesti sõnastatud versioonis, mida kohaldatakse alates 2015. aastast (Brüsseli Ia määrus), võeti kasutusele mitu olulist piiriüleseid vaidlusi käsitleva ELi resolutsiooni parandust, millega hoitakse kokku ettevõtjate ja eraisikute aega ja raha;

I.  arvestades, et Rooma I määruses kehtestatakse eeskirjad tsiviil- ja kaubandusasjade lepingulistele kohustustele kohaldatava õiguse jaoks;

J.  arvestades, et menetlusnormidega tuleks tagada nii poolte õiguste kaitse kui ka vaidluste lahendamise kiireloomulisus;

K.  arvestades, et kaubandusalaste küsimuste lahendamine liikmesriikide avalikes kohtutes on üldiselt aeglane protsess, mis ei vasta kaubandusvaidlustesse kaasatud poolte ootustele ja mis on eriti silmatorkav Euroopa väiksemate nõuete menetluse kasutuselevõtmise taustal, mis on viinud oluliselt kiirema kaubandusvaidluste lahendamiseni, ning arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõuetekohane kasutamine kohtutes aitab kaasa menetluste kiirendamisele ja kulude vähendamisele;

L.  arvestades, et kaubandusalaste vaidluste aeglane lahendamine liidus võib viia selleni, et kaubandusettevõtted otsivad alternatiivset vaidluste lahendamist või vaidluste lahendamist kolmandates riikides ning otsustavad lepingute suhtes kohaldada kolmanda liikmesriigi õigust;

M.  arvestades, et kaubandusalaste vaidluste lahendamine sõltub kohtute, sh kohtunike, advokaatide ja õigusala töötajate pädevusest ja kogemusest nende teemade valdkonnas;

N.  arvestades, et liikmesriikide äärmiselt kogenud ja pädevate kohtunike ning advokaatide toetatava kiire ja kulutõhusa kiirmenetluse kättesaadavus muudaks liikmesriigi riikliku õiguse valimise otsuse tõenäolisemaks ning rikastaks selle tulemusena pädevust liikmesriikide tsiviil- ja kaubandusasjades;

O.  arvestades, et eri keelekasutuse kordadele näib olevat vajalik leida sobiv lahendus, mis võiks hõlmata kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavaid ühtlustatud vorme;

P.  arvestades, et kaubandusasjadele spetsialiseeruvad kohtud ja kojad tagavad neis asjades suurema pädevuse ja sõltumatuse, meelitades seetõttu selliseid kohtuasju liikmesriikide kohtutesse;

* * *

1.  märgib, et kaubandusasjade lahendamine on palju aeglasem, kui see võiks olla, võttes keskmiselt kolm kuni neli aastat aega, ning see põhjustab ettevõtjatele märkimisväärset kahju mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka aja, energia ja muude ressurssidena, mida saaks suunata muudesse võimalustesse;

2.  rõhutab vajadust tagada poolte õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele täielik austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning kindlustada kaubandusalaste kohtumenetluste parim kvaliteet;

3.  tõstab esile Euroopa väiksemate nõuete menetluse eduka rakendamise, mis on andnud vahendi liidus väikeste summadega seotud tarbija- ja muude piiriüleste vaidluste lahendamiseks kiirelt ja kulutõhusalt, toetades samal ajal poolte õiguste kaitset;

4.  rõhutab, et vastastikune usaldus on keeruline mõiste ning usalduse saavutamisel on oma roll paljudel näitajatel, sealhulgas õigusalasel haridusel ja täienduskoolitusel, piiriülesel õiguskoostööl ning kohtunikevahelisel kogemuste ja heade tavade vahetamisel;

5.  rõhutab, et õiglase kohtumenetluse ja õiguskaitse kättesaadavuse osas tuleks säilitada ja laiendada õigusalast koostööd ja teabevahetust suurendavaid koostöövõrgustikke ning andmebaase, sh Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali, millest peab saama liidu õigusvaldkonna nn ühe akna süsteem;

6.  väidab, et Euroopa väiksemate nõuete menetluse sarnase eeskirja, piiriüleste kaubandusvaidluste suhtes kohaldatava Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse vastuvõtmine oleks parim viis käsitleda liidu kaubandusvaidluste pikki ooteaegu, võimaldades Euroopa ettevõtetele suurt kokkuhoidu ja mobiliseerides kasutamata kapitali;

7.  väidab, et kaubandusettevõtetel on lihtsam kohtus esindajate eest maksta ja kohtuasjaks valmistuda, mistõttu oleks neil paremad väljavaated oma õigusi kaitsta, mis võimaldaks kiiremat menetlust;

8.  märgib, et selline menetlus võiks toetuda nõudele, et pooled enne menetluse algust põhjalikult selleks ette valmistuksid, rangetele tähtaegadele, vähesele võimalusele menetluse ajal fakte või tõendusmaterjale lisada ning menetlusotsuste puhul eraldi kaebamisvõimaluse keelamisele, saavutades nii kiirmenetluse;

9.  on arvamusel, et kõnealune range kohtusüsteem on kooskõlas poolte õiguste kaitse põhimõttega, tingimusel et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kohaldamine on vabatahtlik ja seda kasutatakse üksnes järgmistel juhtudel:

– kui pooled on pärast vaidluse tekkimist menetluse kasutamises kokku leppinud või

– kui kostja nõustub menetluses osalema pärast seda, kui hageja on esitanud hagi Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse raames, tingimusel et kostjal on enne menetluse algust piisavalt aega end ette valmistada;

10.  on seisukohal, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus peaks igal juhul kehtima üksnes juhul, kui pooli on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud sellise menetluse kasutamisega nõustumise tagajärgedest; märgib, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse kulud ei tohiks poolte jaoks olla ülemäära suured, et tagada õiguskaitsele juurdepääsu õiguse järgimine;

11.  rõhutab, et vaidluse pooled jõuavad rahumeelse lahenduseni vaid juhul, kui asjaolud ja argumendid täielikult välja arendatakse, mis tähendab, et menetlussüsteemis, mis nõuab pooltelt enne kohtusse minekut asjaolude uurimist ja oma argumentide välja arendamist, lahendataks rohkem vaidlusi rahumeelselt varasemas etapis;

12.  märgib, et eesmärki pakkuda liidus kiirendatud ja kulutõhusamat kaubandusvaidluste lahendamist ei ole võimalik saavutada üksnes ühtlustatud kiirmenetlussüsteemi kasutusele võtmisega – selle saavutamiseks ja sellise menetlussüsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja kaubandusõiguse ja rahvusvahelise eraõiguse alal väga pädevaid ja kogenud kohtuid, kohtunikke, advokaate ja õigusala töötajaid;

13.  rõhutab, et praegune jaotus kaubanduslepingutes kohaldatava õiguse valikus Euroopa eri jurisdiktsioonide vahel ei ole liikmesriikides samaväärne;

14.  märgib, et kohaldatava õiguse valik põhineb sageli keerukatel kaalutlustel, kuid välisriigi õiguse ja kohtu kombinatsioon asetab vaidluspoole tihti märkimisväärsesse majanduslikku ohtu, ning et sellised sätted on eriti küsitavad juhul, kui nendega nõustutakse tüüplepingu osana või olukordades, kus ühel poolel puudub üldse või on väike võimalus lepingut selles osas muuta;

15.  mõistab, et keelebarjäärid võivad olla täiendav tõke ja seega veel üks põhjus, mis eelistada kohaldamiseks üht õigust teisele;

16.  rõhutab, et kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavad ühtlustatud standardvormid lihtsustaksid juurdepääsu Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlusele;

17.  soovitab, et ühtlustatud standardvormide kasutuselevõtmise tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mida teostatakse kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega;

18.  kutsub komisjoni üles hindama vajadust vaadata läbi Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määrused eesmärgiga tugevdada seost lepingute eesmärgi ja sisu ning valitud õiguse vahel, samuti tagada ettevõtetevaheliste suhete ja lepingute nõrgemate poolte kaitse ning säilitada poolte autonoomia seoses õiguse valikuga;

19.  rõhutab, et nende küsimustega tegelemiseks ei piisa üksnes seadusandlikest meetmetest, vaid nii kohtute kui ka advokaatide asjatundlikkuse taseme tõstmiseks on vaja ka praktilisi meetmeid, nagu täiustatud kaubandusasjadealane koolitus ning parem juurdepääs liidu õigusele ja liikmesriikide õigusele, eeskätt kohtupraktikale;

20.  märgib, et äriõigus ja rahvusvaheline eraõigus on muudest õigusvaldkondadest vähem kodifitseeritud, mis tähendab, et teaduslikul uurimistööl on suurem roll, ning seega on üks liikmesriikides kaubandusasjade pädevuse tugevdamise meede eraldada selles valdkonnas uurimistöö tegemiseks rohkem vahendeid;

21.  väljendab seetõttu heameelt Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku üheksa õigusalase koolituse põhimõtte üle, mis võeti vastu võrgustiku 2016. aasta üldkogul ja millega tagatakse ühine alus ja raamistik nii Euroopa kohtuasutusele kui ka õigusalase koolituse asutustele;

22.  rõhutab, et väga oluline on ka kaubandusasjade suhtes kohaldatava õiguse kvaliteet ja see, mis määral on seda õigust õnnestunult kohandatud kaubandussektori tavadele ja arengutele;

23.  palub seetõttu ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt komisjonil esitada 1. jaanuariks 2020 ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 alusel ettepanek võtta vastu Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlust käsitlev õigusakt ning kooskõlas soovitustega, mis on esitatud käesoleva dokumendi lisas, ja pärast sellise läbivaatamise vajalikkust käsitlevat hindamist komisjoni poolt võimalik ettepanek Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määrustes tehtavateks muudatusteks;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiendama neid ettepanekuid toetavate meetmetega, mille eesmärk on liikmesriigi asjatundlikkuse suurendamine äriõiguses ja rahvusvahelises eraõiguses;

25.  kinnitab, et käesolevale resolutsiooni ettepanekule lisatud soovitused järgivad põhiõigusi, siseriikliku menetlusautonoomia põhimõtet ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

26.  leiab, et ettepaneku finantsmõju, eelkõige Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse menetluskulud, hüvitab samaväärne sääst, kuna Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus on tõenäoliselt oluliselt kulutõhusam kui liikmesriikide tavamenetlused ning kuna kõnealuseid vaidlusi ei toodaks vastava liikmesriigi üldisesse menetlussüsteemi;

27.  rõhutab, et kaubandusõigus on ainult üks valdkond, mille puhul on vaja võtta liidu tasandil lisameetmeid, et tagada õiguskaitse parem kättesaadavus, menetluste kõrgem kvaliteet, pooli toetavad tugevamad kaitsemeetmed ja vaidluste kiirem lahendamine;

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

http://www.ejtn.eu/PageFiles/15756/Judicial%20Training%20Principles_ET.pdf


RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:SOOVITUSED MEETMETE KOHTA EUROOPA KIIRENDATUD TSIVIILKOHTUMENETLUSE KASUTUSELEVÕTMISEKS JA TOETAMISEKS

TAOTLETAVATE ETTEPANEKUTE PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

I  Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus

  Ettepaneku peamine eesmärk on võtta kasutusele vabatahtlikkuse alusel kohaldatav Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus, et pakkuda Euroopa ettevõtjatele võimalust saavutada ettevõtetevahelistes puhtalt kaubandusalastes piiriülestes vaidlustes lahendus mõistliku aja jooksul.

Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus võiks toetuda järgmistele põhimõtetele:

1.  kohaldamine piiriüleste kaubandusvaidluste suhtes, mille puhul Euroopa väiksemate nõuete menetlust ei kohaldata;

2.  kohaldamine juhul, kui pooled on selles pärast vaidluse tekkimist kokku leppinud või kui hageja esitab hagi selle menetluse raames ja kostja sellega nõustub;

3.  kohaldamine üksnes juhul, kui pooli on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud sellise menetluse kasutamisega nõustumise tagajärgedest;

4.  kohaldamise eeldusena tuleks nõuda, et pooled valmistaksid oma nõuded enne kohtusse minekut suures ulatuses ette, millega kaasneb kohtus uute asjaolude või tõendite ilmnemise võimaluse varajane välistamine;

5.  menetlusotsuste vastu eraldi kaebamisvõimaluse välistamine;

6.  menetlus on peamiselt kirjalik ja suulisi istungeid võidaks lubada vaid vähemalt ühe poole nõudmisel;

7.  lähtepunktina menetlusele väga lühikeste tähtaegade kohaldamine, võimaldades kohtul poolte nõusolekul keerukamate juhtumite korral rakendada pikemaid tähtaegu;

8.  piiriüleste kaubandusvaidluste kohtusiseste ja -väliste rahumeelsete lahenduste julgustamine, sh vahendamise teel;

9.   nüüdisaja tehnoloogiate kasutamise ergutamine suuliste istungite, tõendite kogumise ja dokumentide kätteandmise puhul;

10.  menetlusega seotud kulusid tuleks piirata, et tagada õiguskaitse kättesaadavuse õiguse austamine;

11.  menetluse lõpliku kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise tagamise võimaldamine viisil, mis on liidu õiguse kohaselt võimalikult lihtne ja kasutajasõbralik.

II  Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määruste võimalikud muudatused

Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse ettepanekut võiks toetada Rooma I, Rooma II ja Brüsseli Ia määruste muudatusettepanekuga, et saavutada lepingute eesmärgi ja valitud liidu õiguse vahel tugevam side ning samas võimaldada pooltele kaubanduslepingute puhul suurem sõltumatus, tagades ühtlasi ettevõtetevahelistes suhetes nõrgemate poolte kaitse.

Rooma I määruse muudatused võiksid sisaldada järgmist:

1.   kaaluda valitud õiguse ning lepingu ja poolte sisu ja eesmärgi vahelise sideme tugevdamist;

2.  õiguse valiku kehtivusele kohaldatavate eeskirjade läbivaatamine; seda tuleks kaaluda lepingu suhtes vaikimisi kohaldatava õiguse kohaselt.

III  Muud meetmed liikmesriikide kaubandusasjade pädevuse suurendamiseks

1.  Neid ettepanekuid peaks toetama komisjoni ja liikmesriikide meetmed kaubandusasjade pädevuse suurendamiseks, näiteks:

a)  kohtunike, advokaatide ja õigusala töötajate koolitamine kaubandusasjades;

b)  lihtsustatud ja parem juurdepääs liidu ning liikmesriikide õigusele, sh kohtupraktikale;

c)  õigusalases hariduses suurem keskendumine kaubandusõigusele ja rahvusvahelisele eraõigusele;

d)  rohkem ressursse teaduslikule uurimistööle äriõiguse ja rahvusvahelise eraõiguse valdkonnas ja

e)  võõrkeele ja selle õigusterminoloogia valdamise täiustamine.

2.  Liikmesriike kutsutakse ka üles tagama, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlust kohaldavatel kohtutel oleks äriõiguse valdkonnas eripädevus, näiteks olemasolevate kaubanduskohtute või -kodade nimetamise või tõhustamise teel.

3.  Peale selle kutsutakse komisjoni üles uurima veelgi võimalust luua Euroopa Kaubanduskohus, et täiendada liikmesriikide kohtuid ja anda vaidluspooltele rahvusvaheline lisafoorum, mis on spetsialiseerunud kaubandusvaidluste lahendamisele.

4.  Samuti kutsutakse liikmesriike üles vaatama läbi enda ettevõtetevaheliste kaubandusasjade suhtes kohaldatavad seadused, kuna üks õiguse valiku olulisimaid tegureid on see, kui heal tasemel on riigi kaubandusõiguse tõhusus ja kvaliteet.


SELETUSKIRI

Kaubandusvaidluste lahendamine on ELis selgelt liiga aeglane. Maailmapanga hinnangul võib paljudes liikmesriikides kaubanduslepingu jõustamiseks kuluda kuni 3–4 aastat. Paljud ettevõtjad peavad seaduse kohaselt reserveerima vaidlusalused summad; see kehtib näiteks pankadele ja kindlustusandjatele. Kuid see ei kehti vaid seaduslikult kohustatutele, selliseid reserveeringuid teevad paljud ettevõtjad. Selle tulemusena seisavad üle Euroopa suured kapitalisummad jõude.

Tsiviilmenetlused ei ole Euroopa tasandil üldiselt ühtlustatud, kuigi neid on edukalt ühtlustatud tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö raames võetud meetmete abil. 

Selle üks näide on Brüsseli I määrus, millega kehtestatakse kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise tsiviil- ja kaubandusasjades, ning selle hiljutine uuestisõnastus, mida hakati kohaldama 2015. aastal ja millega muudeti oluliselt ELi piiriüleste kohtuvaidluste korraldust. Sellega keelati välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetlus, millega kaasnes nii ELi ettevõtjate kui ka kodanike kulude kärpimine ja aja säästmine.

Teine näide on Euroopa väiksemate nõuete menetlus. See on spetsiaalselt tarbijate vaidluste ja muude vähem kui 5 000 euro suuruste summadega seotud vaidluste jaoks kohandatud menetlus. Seda kohaldatakse piiriülestel juhtudel ja see koostati suures osas mõne liikmesriigi olemasolevate seaduste järgi. 

Samamoodi saaks kehtestada konkreetset menetluskorda, mis puudutab piiriüleste ettevõtjate vahelisi kaubandusvaidlusi. Selline menetluskord – Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlus – pakuks Euroopa ettevõtjale kulutõhusat ja kiiret võimalust kaubandusvaidluste lahendamiseks. Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlusel võiks olla ranged eelmääratud tähtajad, puuduks menetlusotsuste jaoks eraldi kaebamisvõimalus ja piiratud võimalus tutvustada pärast esimesi teabeesitamisi uusi fakte.

See menetluskord saaks pakkuda pooltele isegi keerukate vaidluste puhul lahendust alates kuuest kuust kuni aastani, mis säästaks ulatuslikult Euroopa ettevõtjate raha ja aktiveeriks jõude seisvat kapitali. See menetlus oleks vabatahtlik ja selle jaoks oleks vaja mõlema lepingupoole nõusolekut. Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetluse jaoks oleks vaja äärmiselt pädevaid kohtunikke ja advokaate. Tekib küsimus, milliseid meetmeid saab selle ettepaneku toetamiseks võtta?

Õiguse valik kaubanduslepingutes ei ole liikmesriigiti ühtlaselt jaotunud. Sellel on palju põhjuseid, aga tagajärjena saavad mõne riigi kohtunikud ja õiguspraktikud kaubandusasjades vähem kogemust, samuti ei ole nende riikide kohtupraktika areng kuigi ulatuslik.

Õiguse valiku ühtlasema jaotumise toetamiseks ning nimetatud liikmesriikides kaubandusõigusega seotud arengu ja pädevuse suurendamiseks saaks võtta palju meetmeid. Kõige ilmselgem meede oleks muuta Rooma I määruse sätteid kohaldatava õiguse valiku kohta, et saavutada lepingute eesmärgi ja valitud ELi õiguse vahel tugevam side ning samas võimaldada pooltele kaubanduslepingute osas suuremat sõltumatust.

Täiendavad meetmed võiksid hõlmata kohtunike ja advokaatide koolitamist kaubandusasjades, paremat juurdepääsu ELi ja liikmesriikide siseriiklikule õigusele, sealhulgas kohtupraktikale, õigushariduses keskendumist kaubandusõigusele ja rahvusvahelisele eraõigusele ning vahendite eraldamist akadeemilisele teadustegevusele kaubandusõiguse ja rahvusvahelise eraõiguse vallas.

Liikmesriike kutsutakse ka üles tagama, et Euroopa kiirendatud tsiviilkohtumenetlust kohaldavatel kohtutel oleks äriõiguse valdkonnas eripädevus, näiteks spetsiaalsete kaubanduskohtute või -kodade loomine või olemasolevate tõhustamine.

Peale selle kutsutakse komisjoni üles uurima veelgi Euroopa Kaubanduskohtu loomise võimalust, et täiendada liikmesriikide kohtuid ja pakkuda vaidluspooltele rahvusvahelist lisafoorumit, mis on spetsialiseerunud kaubandusvaidluste lahendamisele.

Viimase meetmena kutsutakse liikmesriike üles kaaluma enda kaubandusasjade suhtes kohaldatavaid seadusi, kuna üks õiguse valiku olulisimaid tegureid on see, kui hästi on riigi kaubandusõigus kohandunud kaubanduspiirkondade arengule.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Geoffroy Didier, Pascal Durand, Jytte Guteland, Tiemo Wölken, Kosma Złotowski


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

ECR

Sajjad Karim, Kosma Złotowski

EFDD

Joëlle Bergeron, Laura Ferrara

ENF

Gilles Lebreton

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

PPE

Geoffroy Didier, Emil Radev, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

S&D

Mady Delvaux, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Virginie Rozière

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand, Julia Reda

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusalane teave