Menetlus : 2018/0209(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0397/2018

Esitatud tekstid :

A8-0397/2018

Arutelud :

PV 10/12/2018 - 13
CRE 10/12/2018 - 13

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.5
CRE 11/12/2018 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2019 - 8.13
CRE 17/04/2019 - 8.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0487
P8_TA(2019)0405

RAPORT     ***I
PDF 1207kWORD 220k
26.11.2018
PE 627.845v02-00 A8-0397/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(COM(2018)0385 - C8-0249/2018 – 2018/0209(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Gerben-Jan Gerbrandy

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(COM(2018)0385 - C8-0249/2018 – 2018/0209(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0385),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 192, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0249/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0397/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/20136 ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest 25 aasta jooksul rakendatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning poliitiliste prioriteetide rakendamist. Programm hinnati hiljutisel vahehindamisel7 tulemuslikuks, tõhusaks ja asjakohaseks. Perioodi 2014–2020 programmi LIFE tuleks seetõttu jätkata teatavate muudatustega, mis tehti kindlaks vahehindamisel ja sellele järgnenud hindamiste käigus. Sellest tulenevalt tuleks aastaga 2021. algavaks perioodiks kehtestada keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE (edaspidi „programm“).

(2)  Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/20136 ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest 25 aasta jooksul rakendatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning poliitiliste prioriteetide rakendamist. Programm hinnati hiljutisel vahehindamisel7 juba väga kulutasuvaks, üldiselt tulemuslikuks, tõhusaks ja asjakohaseks. Perioodi 2014–2020 programmi LIFE tuleks seetõttu jätkata teatavate muudatustega, mis tehti kindlaks vahehindamisel ja sellele järgnenud hindamiste käigus. Sellest tulenevalt tuleks aastaga 2021. algavaks perioodiks kehtestada keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE (edaspidi „programm“).

_________________

_________________

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

7 Keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE vahehindamise aruanne (SWD(2017) 355 final).

7 Keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE vahehindamise aruanne (SWD(2017) 355 final).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohtustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm aitama minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta keskkonda ja parandada selle kvaliteeti ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil.

(3)  Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohtustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm aitama minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, CO2-neutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta ja parandada keskkonda ja tervist ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, muu hulgas Natura 2000 võrgustiku toetamise ja ökosüsteemide tulemusliku haldamise ja seisukorra halvenemise peatamise abil, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Seda silmas pidades peaks programm oluliselt panustama nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.

(4)  Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Seda silmas pidades peaks programm peegeldama solidaarsuse ja vastutuse jagamise põhimõtet, panustades oluliselt nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)   Kestliku arengu edendamiseks tuleks keskkonna- ja kliimakaitsenõuded integreerida kõigi liidu poliitikavaldkondade ja meetmete määratlemisse ja rakendamisse. Seetõttu tuleks edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu rahastamisprogrammidega, sealhulgas soodustades selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad strateegilisi integreeritud projekte ja strateegilisi loodusprojekte ning toetavad programmi raames välja töötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et vältida eri rahastamisvahenditest tulenevate aruandluskohustuste tõttu projekti toetusesaajatele langevat täiendavat halduskoormust ja -kattuvust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Programm peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste puhta energeetika alaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 20308, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon9 ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe10 („Pariisi kliimakokkulepe“).

(5)  Programm peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste puhta energeetika alaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 20308, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon9, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe10 („Pariisi kliimakokkulepe“), UNECE keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon („Århusi konventsioon“), UNECE piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon, ÜRO ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon, ÜRO teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami konventsioon ja ÜRO püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon.

_________________

_________________

8 Kestliku arengu tegevuskava 2030, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 25.9.2015.

8 Kestliku arengu tegevuskava 2030, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 25.9.2015.

9 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

9 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

10 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

10 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Üldiste eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline ringmajanduse paketi, kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030,12 ,13 ,14 liidu loodusalaste õigusaktide15 ning nendega seotud poliitika16 ,17 ,18 ,19 ,20 rakendamine.

(6)  Üldiste eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline ringmajanduse paketi,11 kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030,12,13,14 liidu loodusalaste õigusaktide15 ning nendega seotud poliitika16,17,18,19,20 rakendamine, nagu ka ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 3 kohaselt vastu võetud üldiste keskkonna- ja kliimapoliitika tegevusprogrammide (nagu seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm20 b) rakendamine20 a.

_________________

_________________

11 COM(2015) 614 final, 2.12.2015.

11 COM(2015) 614 final, 2.12.2015.

12 Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, COM(2014) 15, 22.1.2014.

12 Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, COM(2014) 15, 22.1.2014.

13 ELi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks, COM(2013) 216, 16.4.2013.

13 ELi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks, COM(2013) 216, 16.4.2013.

14 Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, COM(2016) 860 (final), 30.11.2016.

14 Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, COM(2016) 860 (final), 30.11.2016.

15 Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava, COM(2017) 198, 27.4.2017.

15 Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava, COM(2017) 198, 27.4.2017.

16 Programm „Puhas õhk Euroopale“, COM(2013) 918.

16 Programm „Puhas õhk Euroopale“, COM(2013) 918.

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

18 Mullakaitse teemastrateegia, COM(2006) 231.

18 Mullakaitse teemastrateegia, COM(2006) 231.

19 Vähese heitega liikuvuse strateegia, COM/2016/0501 final.

19 Vähese heitega liikuvuse strateegia, COM/2016/0501 final.

20 Direktiivi 2014/94/EL artikli 10 lõike 6 kohane alternatiivkütuste taristu tegevuskava, 8.11.2017.

20 Direktiivi 2014/94/EL artikli 10 lõike 6 kohane alternatiivkütuste taristu tegevuskava, 8.11.2017.

 

20 a Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta.

 

20 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa Liit peab väga tähtsaks programmi LIFE projektide tulemuste pikaajalist kestlikkust ning suutlikkust tagada ja säilitada neid tulemusi pärast projekti rakendamist, muu hulgas projekti jätkamise, kordamise ja/või ülekandmise kaudu. See tähendab, et taotlejatele peavad olema erinõuded ja vaja on liidu tasandi tagatisi, et muud liidu rahastatavad projektid ei kahjusta rakendatud LIFE-projektide tulemusi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta energiatõhusaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning valmistada ette sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta kestlikuks, ringmajandusel põhinevaks, taastuvaks, energiatõhusaks, CO2-neutraalseks ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima kasvuhoonegaaside heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning rakendada sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat kooskõlas Pariisi kokkuleppe CO2-heite vähendamise eesmärgiga. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

(8)  Taastuvale, energiatõhusale ja CO2-neutraalsele energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Programm peaks hõlmama kõiki sidusrühmi ja sektoreid, mis on seotud puhtale energiale üleminekuga, näiteks ehitussektor, tööstus, transport ja põllumajandus. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid puhtasse energeetikasse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Programm LIFE on ainus programm, mis on mõeldud konkreetselt keskkonna- ja kliimameetmete võtmiseks, mille tõttu on sel nendes valdkondades liidu õigusaktide rakendamise toetamisel keskne roll.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka muudest liidu programmidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Meetmeid, mis saavad rahastust erinevate liidu programmide alusel, auditeeritakse vaid ühe korra, hõlmates kõiki asjaomaseid programme ja vastavaid kohaldatavaid eeskirju.

(11)  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka muudest liidu programmidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Meetmeid, mis saavad rahastust erinevate liidu programmide alusel, tuleks auditeerida vaid ühe korra, hõlmates kõiki asjaomaseid programme ja vastavaid kohaldatavaid eeskirju.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima vajaliku edu katalüsaatorina uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamise, sidusrühmade kaasatuse suurendamise, ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

(12)   Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima katalüsaatorina, et tegeleda horisontaalsete, süsteemsete probleemide ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel tuvastatud rakendamispuuduste algpõhjustega ning saavutada vajalikud edusammud uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamisega, parandades keskkonna-, kliimamuutuste ja puhtale energiale üleminekuga seotud küsimustes juhtimist, sealhulgas mitmetasandilise avalikkuse ja sidusrühmade kaasatuse suurendamise, suutlikkuse suurendamise, kommunikatsiooni ja teadlikkuse edendamise kaudu; ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

_________________

_________________

21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM/2017/063 final).

21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM/2017/063 final).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 202022, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/201425) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit peaks jälgima bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.

(13)  Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide kahjustumise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ja muudes veeökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 202022, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/201425) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi, nagu tulemuslik majandamine, seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit ja liikmesriigid peaksid jälgima oma bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.

_________________

_________________

22 COM(2011) 244 final.

22 COM(2011) 244 final.

23 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

23 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine. Peamised liidu rahastamisvahendid (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) võivad anda olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks. Meetmete lõimimist saaks programmiga veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks liikmesriikides toetada meetmeprogramme asjakohaste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide arvesse võtmiseks teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade rakendamisel. Liikmesriigid võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.

(14)  Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine. Peamised liidu rahastamisvahendid (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) võivad anda olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks tingimusel, et rahastamine peab olema täiendav. Meetmete lõimimist saaks programmiga veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks toetada meetmeprogramme, et aidata võtta asjakohaseid looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaseid eesmärke arvesse teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade rakendamisel. Liikmesriigid võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. On asjakohane võimaldada jätkata programmist väiketoetuste andmist bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.

(15)  Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud 2011. aasta vastuvõetud BEST ettevalmistava meetme ja sellele järgnenud BEST 2.0 programmi ja BEST RUP projekti abil suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest ja nende ülitähtsast rollist maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Komisjoni hinnangul vajatakse kõnealustel territooriumidel kohapealsete projektide jaoks rahalist toetust 8 miljonit eurot aastas. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. Seepärast on väga asjakohane, et programmist jätkatakse väiketoetuste andmist bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, sealhulgas suutlikkuse suurendamiseks ja rahastatavate meetmete kapitaliseerimiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Ringmajanduse edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.

(16)  Ringmajanduse ja ressursitõhususe edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused, kodanikuühiskond ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmehierarhia kohaldamise ning jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Keskkonnakaitse kõrge tase on liidu kodanike tervise ja heaolu jaoks on äärmiselt oluline. Programmiga tuleks toetada liidu eesmärki toota ja kasutada kemikaale nii, et kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale viidaks miinimumini, ning töötada välja liidu strateegia mürgivaba keskkonna jaoks. Programm peaks toetama ka tegevusi, millega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ1 a rakendamisele, et saavutada sellised müratasemed, mis ei avalda inimeste tervisele märkimisväärset mõju ega ohusta seda.

 

___________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega – Komisjoni avaldus direktiiviga seotud lepituskomitees, mis käsitleb keskkonnamüra hindamist ja kontrollimist (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Liidu õhukvaliteedi poliitika pikaajaline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele. Üldsuse teadlikkus õhusaastest on suur ja kodanikud ootavad ametiasutustelt tegusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/228426 rõhutatakse liidupoolse rahastuse rolli puhta õhu eesmärkide saavutamisel. Seega peaks programm toetama projekte, sealhulgas strateegilisi integreeritud projekte, millel on potentsiaali finantsvõimendada avaliku ja erasektori vahendeid, pakkuda hea tava näiteid ja kiirendada õhukvaliteedi kavade ja õigusaktide rakendamist kohalikul, piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

(17)  Liidu õhukvaliteedi poliitika pikaajaline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele ega keskkonnale, tugevdades samas õhukvaliteedi paranemise ja kasvuhoonegaaside heite vähenemise koostoimet. Üldsuse teadlikkus õhusaastest on suur ja kodanikud ootavad ametiasutustelt tegusid, eelkõige piirkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/228426 rõhutatakse liidupoolse rahastuse rolli puhta õhu eesmärkide saavutamisel. Seega peaks programm toetama projekte, sealhulgas strateegilisi integreeritud projekte, millel on potentsiaali finantsvõimendada avaliku ja erasektori vahendeid, pakkuda hea tava näiteid ja kiirendada õhukvaliteedi kavade ja õigusaktide rakendamist kohalikul, piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

_________________

_________________

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Merekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ28; puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; Euroopa plastistrateegia rakendamine ringmajanduses, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme ning liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda.

(19)  Veekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja veeökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ28; puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; Euroopa plastistrateegia rakendamine ringmajanduses, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme ning liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta veekeskkonda.

_________________

_________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Natura 2000 alade praegune kaitsestaatus põllumajandusmaal on väga halb, mis näitab, et sellised alad vajavad veel kaitset. Kõige mõjusam vahend bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks Natura 2000 aladel on praegused ÜPP toetused1a. Need toetused on aga ebapiisavad ega kujuta endast looduskapitali jaoks suurt väärtust. Et tõhustada selliste alade keskkonnakaitset, tuleks Natura 2000 alade jaoks ette nähtud ÜPP toetusi suurendada.

 

_________________

 

1a G. Pe’er, S. Lakner, R. Müller, G. Passoni, V. Bontzorlos, D. Clough, F. Moreira,C. Azam, J. Berger, P. Bezak, A. Bonn, B. Hansjürgens, L. Hartmann, J.Kleemann, A. Lomba, A. Sahrbacher, S. Schindler, C. Schleyer, J. Schmidt, S.Schüler, C. Sirami, M. von Meyer-Höfer, and Y. Zinngrebe (2017). Is the CAP Fit for purpose? An evidence based fitness-check assessment (Kas ÜPP täidab oma eesmärki? Tõenduspõhine toimivuskontrolli hinnang). Leipzig, German Centre for Integrative Biodiversity Research (iDiv) Halle-Jena-Leipzig.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, kaasates tarbijad ning laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises.

(20)  Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, sealhulgas kommunikatsioonistrateegia abil, milles võetakse arvesse uut meediat ja sotsiaalvõrgustikke, kaasates tarbijad ning laiendades avalikkuse ja sidusrühmade mitmetasandilist osalemist, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises. Seepärast on asjakohane, et programmiga toetatakse suurt hulka valitsusväliseid organisatsioone, samuti mittetulundusüksuste võrgustikke, mille eesmärk on liidu üldistes huvides ja mis tegutsevad peamiselt keskkonna- või kliimameetmete valdkonnas, andes konkurentsipõhiselt ja läbipaistvalt tegevustoetusi, et aidata sellistel valitsusvälistel organisatsioonidel, võrgustikel ja üksustel anda tulemuslik panus liidu poliitikasse ning suurendada nende suutlikkust saada tõhusamaks partneriks.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Samal ajal kui juhtimise parandamine kõigil tasanditel peaks olema kõigi allprogrammide läbiv eesmärk, peaks programm toetama horisontaalsete keskkonnajuhtimisalaste õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas selliste õigusaktide, millega rakendatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni29.

(21)  Samal ajal kui juhtimise parandamine kõigil tasanditel peaks olema kõigi allprogrammide läbiv eesmärk, peaks programm toetama keskkonna- ja kliimaõiguse, eelkõige horisontaalsete keskkonnajuhtimisalaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, täitmise tagamist ja tulemuslikku järgimist, sealhulgas selliste õigusaktide, millega rakendatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni29 29 a ning Århusi konventsiooni vastavuskomiteed.

_________________

_________________

29 ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

29 ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

 

29 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13);

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks. Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.

(22)  Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, CO2-neutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Programmi eesmärk on toetada tehnikate, lähenemisviiside ja parimate tavade esitlemist, et neid korrata ja suuremate programmide raames laiendada. Uuenduslikud lahendused aitaksid parandada keskkonnatoimet ja säästvust, eelkõige mis puudutab säästvate põllumajandustavade arendamist valdkondades, mis on aktiivsed kliima, vee, pinnase, bioloogilise mitmekesisuse ja jäätmete valdkonnas. Sellega seoses tuleks rõhutada koostoimet teiste programmide ja poliitikavaldkondadega, näiteks põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse ning ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemiga.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest (kliimaeesmärkide arvesse võtmine). Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muud rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.

(23)  ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest. Seepärast on hädavajalik tõhustada kliimaeesmärkide arvessevõtmise alaseid jõupingutusi, et tagada liidu muude rahastamisprogrammide kestlikkus, bioloogiline mitmekesisus ja kliimamõju ning integreerida kestlikkuse kaitsemeetmed kõikidesse liidu vahenditesse. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu ühine metoodika ja võtta mõjusaid meetmeid, et tagada, et teised liidu programmid ja poliitikavaldkonnad ei mõjutaks programmi LIFE projekte negatiivselt. Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muud rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide edu sõltub tihedast koostööst riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning programmi eesmärkidest mõjutatud valitsusväliste osalejate vahel. Seetõttu tuleks kohaldada projektide väljatöötamist, rakendamist, hindamist ja järelevalvet käsitlevate otsuste läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõtet, seda eelkõige süvalaiendamise või mitme rahastamisallika korral.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

(24)  Pidades silmas kliimamuutustega koordineeritult ja ambitsioonikalt võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist, ning iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist [61%] ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.

(25)  Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale. Sellega seoses tuleks liidu ja liikmesriikide poolset rahastamist vastavalt tugevdada. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Programmi rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi riiklike kontaktpunktidega, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muud tegevust projekti tulemuste levitamiseks ja kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks ning projektitulemuste kordamiseks kogu liidus. Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd.

(26)  Programmi rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi riiklike, piirkondlike ja kohalike kontaktpunktidega, kaasa arvatud kohaliku tasandi nõuandevõrgustiku loomisel, et hõlbustada suure lisaväärtuse ja poliitilise mõjuga projektide väljatöötamist ning tagada teabe andmine lisarahastamise, projektide ülekandvuse ja pikaajalise kestlikkuse kohta, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muud tegevust, näiteks meediakampaaniaid, et paremini levitada projekti tulemusi ning hõlbustada kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning projektitulemuste kordamist kogu liidus, edendades sel moel koostööd ja teabevahetust. Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd. On ülimalt oluline, et teabevahetuses ja koostöös osaleksid ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Kaasrahastamise miinimum- ja maksimummäärad tuleks kehtestada tasemel, mis on vajalik selleks, et säilitada programmi pakutava toetuse tulemuslik tase, võttes samal ajal arvesse paindlikkust ja kohandatavust, mida on vaja olemasolevatele meetmetele ja üksustele reageerimiseks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist.

(31)  Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist. Komisjon peaks tagama, et rakendamine on kergesti mõistetav, ning edendama projektiarendajate huvides tegelikku lihtsustamist.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(36 a)  Selleks et tagada, et programmi toetus ja rakendamine on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu mitmeaastased tööprogrammid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kestliku arengu toetamine ning liidu keskkonna- ja kliimaalastes ning asjakohastes puhtale energeetikale üleminekut käsitlevates õigusaktides, strateegiates, kavades või rahvusvaheliste kohustustega seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasaaitamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja kaugelevaatavate kliimameetmete toetamine koos hea juhtimise ja paljusid sidusrühmi hõlmava käsitusega ning liidu keskkonna- ja kliimaalastes ning asjakohastes puhtale energeetikale üleminekut, bioloogilist mitmekesisust, ringmajandust ning taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevates õigusaktides, strateegiates, kavades või rahvusvaheliste kohustustega seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasaaitamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm“), mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, ELi-poolse rahastamise vormid ja selle rahastamise eeskirjad.

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve selleks perioodiks, ELi-poolse rahastamise vormid ja selle rahastamise eeskirjad.

Muudatusettepanek    37

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades liikmesriikides sidusaid meetmeprogramme nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;

(1)  „strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades sidusaid meetmeprogramme eelkõige nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldine eesmärk on toetada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, sealhulgas puhtale energeetikale ülemineku, keskkonna kaitsmise ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja selle tendentsi ümberpööramise kaudu, toetades seeläbi kestlikku arengut.

1.  Programmi üldine eesmärk on toetada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, CO2-neutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti ning peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja pöörata see tendents ümber, toetades seeläbi kestlikku arengut.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale energeetikale, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade kohaldamisele;

(a)  arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale taastuvenergiale ja energiatõhususe suurendamine, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud teadmusbaasi, tulemusliku juhtimise ja parimate tavade kohaldamisele, kaasa arvatud Natura 2000 võrgustiku toetamise kaudu;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet ja jõustamist, muu hulgas tõhustades juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;

(b)  toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet, tulemuslikku täitmist ja jõustamist, eelkõige toetades ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 3 kohaselt vastu võetud üldiste keskkonnaalaste tegevusprogrammide rakendamist ning tõhustades keskkonna- ja kliimaalast juhtimist igal tasandil, muu hulgas avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 5 450 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 2018. aasta hindades 6 442 000 000 eurot (jooksevhindades 7 272 000 000 eurot).

Selgitus

Vastavalt esimeeste konverentsi 13. septembri 2018. aasta otsusele kajastab käesolev muudatusettepanek 14. novembri 2018. aasta täiskogu istungil vastu võetud mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) vahearuandes sisalduvaid arve.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud summa suunav jaotus on järgmine:

2. Lõikes 1 osutatud summa suunav jaotus on järgmine:

(a)  3 500 000 000 eurot valdkonnale „Keskkond“, millest

(a)  4 715 000 000 eurot 2018. aasta hindades (5 322 000 000 jooksevhindades, mis vastab 73,2 %-le programmi kogu rahastamispaketist) valdkonnale „Keskkond“, millest

(1)  2 150 000 000 eurot looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile;

(1)  2 829 000 000 eurot 2018. aasta hindades (3 261 420 000 jooksevhindades, mis vastab 44,9 %-le programmi kogu rahastamispaketist) looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile, ning

(2)  1 350 000 000 eurot ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;

(2)  1 886 000 000 eurot 2018. aasta hindades ( 2 060 580 000 jooksevhindades, mis vastab 28,3 %-le programmi kogu rahastamispaketist) ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;

(b)   1 950 000 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest

(b)   1 950 000 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest

(1)   950 000 000 eurot kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning

(1)   950 000 000 eurot kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning

(2)   1 000 000 000 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.

(2)   1 000 000 000 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.

Selgitus

Vastavalt esimeeste konverentsi 13. septembri 2018. aasta otsusele kajastab käesolev muudatusettepanek 14. novembri 2018. aasta täiskogu istungil vastu võetud mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) vahearuandes sisalduvaid arve.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programm on avatud järgmistele kolmandatele riikidele:

1.  Tingimusel et nad täidavad täielikult kõiki programmi reegleid ja juhiseid, on programm avatud järgmistele kolmandatele riikidele:

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Rahvusvaheline koostöö

 

Programmi rakendamisel võib teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning nende organisatsioonide asutuste ja organitega, kui see on vajalik artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendatakse viisil, mis tagab selle kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastuga ja programmiga InvestEU, et tekitada koostoimet, eriti strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide puhul, ning toetada programmi raames väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist.

Komisjon tagab programmi järjepideva rakendamise ning komisjon ja liikmesriigid tagavad sidususe ja koordineerimise Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastuga, heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga ja programmiga InvestEU, et tekitada koostoimet, eriti strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide puhul, ning toetada programmi raames väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Komisjon ja liikmesriigid tagavad kõikidel tasanditel täiendavuse. Komisjon määrab kindlaks konkreetsed meetmed ja võtab kasutusele asjakohase rahastamise liidu muude programmide raames ning hõlbustab muudest allikatest rahastatavate täiendavate meetmete koordineeritud ja ühtset rakendamist.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Selliseid looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projekte, mis puudutavad Natura 2000 alade majandamist, taastamist ja seiret kooskõlas direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, toetatakse direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade alusel.

3.  Sellistes looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projektides, mis puudutavad Natura 2000 alade majandamist, taastamist ja seiret kooskõlas direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, võetakse arvesse riiklikes ja piirkondlikes kavades, strateegiates ja poliitikas kehtestatud prioriteete, muu hulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid tähtsusjärjestatud tegevuskavasid.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Toetustest võib rahastada tegevust väljaspool liitu tingimusel, et projekt täidab liidu keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke ning liiduväline tegevus on vajalik, et tagada liikmesriikide territooriumil võetud meetmete tulemuslikkus.

4.  Toetustest võib rahastada tegevust väljaspool liikmesriiki või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil tingimusel, et projekt täidab liidu keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke ning liiduväline tegevus on vajalik, et tagada liikmesriikide territooriumil või ülemeremaal või -territooriumil võetud meetmete tulemuslikkus või et toetada rahvusvahelisi lepinguid, milles liit on osaline.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  muu tööprogrammis loetletud kolmas riik punktides 4–6 sätestatud tingimustel;

(3)  muu mitmeaastastes tööprogrammides loetletud kolmas riik punktides 4–6 sätestatud tingimustel;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Selleks et tagada programmi vahendite tulemuslik kasutamine ja lõikes 4 osutatud juriidiliste isikute tõhus osalemine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat artiklit, sätestades, millises ulatuses liidu poolt keskkonna- ja kliimapoliitikas nende juriidiliste isikute osalemine on piisav, et neid saaks programmi raames rahastada.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Projektide esitamise ja valikumenetlused

 

1.  Programmi raames nähakse ette järgmised projektide esitamise ja valimise menetlused:

 

(a)  lihtsustatud kaheetapiline meetod, mis põhineb kokkuvõtte esitamisel ja selle hindamisel ning millele järgneb täispikk ettepanek nendelt kandidaatidelt, kelle ettepanekud välja valitakse;

 

(b)  tavapärane üheetapiline meetod, mis põhineb üksnes täispika ettepaneku esitamisel ja selle hindamisel. Kui lihtsustatud meetodile eelistatakse tavapärast meetodit, tuleb seda valikut tööprogrammis põhjendada, arvestades iga allprogrammi ja vajaduse korral iga projektikonkursi organisatsioonilisi ja tegevuslikke piiranguid.

 

2.  Lõike 1 kohaldamisel tähendab „kokkuvõte“ kuni 10 lehekülje pikkust teksti, mis sisaldab kirjeldust projekti sisu, võimalike partnerite, tõenäoliselt tekkivate piirangute ja hädaolukorra plaani kohta nende lahendamiseks, samuti strateegiat, mis on valitud, et tagada projekti tulemuste kestlikkus pärast selle lõppemist, projektis osalevate toetusesaajate haldusvorme ja projekti üksikasjalikku eelarvet.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Artikkel 13

Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid esitatakse konkursikutses, võttes arvesse järgmist:

Hindamiskriteeriumid määratletakse artiklis 17 nimetatud mitmeaastastes tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse järgmist:

(a)  programmist rahastatavate projektidega peab hoiduma programmi keskkonna-, kliima- või asjakohaste puhta energeetika alaste eesmärkide kahjustamisest ning võimaluse korral edendama keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist;

(a)  programmist rahastatavate projektidega ei kahjustata keskkonna-, kliima- või asjakohaste puhta energeetika alaseid eesmärke ning võimaluse korral edendatakse alati keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist;

 

(a a)  projektid on kulutasuvad ning tehniliselt ja rahaliselt sidusad;

 

(a b)  eelistatakse projekte, mis võiksid kõige rohkem kaasa aidata artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

(b)   eelistatakse projekte, mis annavad lisakasu ja suurendavad artiklis 4 osutatud allprogrammide vahelist koostoimet;

(b)   eelistatakse projekte, mis annavad lisakasu ja suurendavad artiklis 4 osutatud allprogrammide vahelist koostoimet;

(c)  eelistatakse projekte, millel on suurim potentsiaal kordamiseks ja avalikus või erasektoris kasutuselevõtuks või suurimate investeeringute või rahaliste vahendite saamiseks;

(c)  hindamisel saavad nö lisapunkte projektid, millel on suurim potentsiaal kordamiseks ja avalikus või erasektoris kasutuselevõtuks või suurimate investeeringute või rahaliste vahendite saamiseks;

(d)   tagatakse standardprojekti tulemuste korratavus;

(d)   tagatakse standardprojekti tulemuste korratavus;

(e)   projektid, mis põhinevad muude programmist, sellele eelnenud programmidest või muudest liidu vahenditest rahastatud projektide tulemustel või täiendavad neid, saavad hindamisel lisapunkte;

(e)   projektid, mis põhinevad muude programmist, sellele eelnenud programmidest või muudest liidu vahenditest rahastatud projektide tulemustel või täiendavad neid, saavad hindamisel lisapunkte;

(f)  Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad või äärepoolseimad piirkonnad.

(f)  Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektide biogeograafilisele tasakaalule ning projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad, suure loodusväärtusega alad või äärepoolseimad piirkonnad.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Meede, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka programmist LIFE, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

1.  Meede, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka programmist LIFE, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Selleks et vastata programmi alusel toetuse saamise tingimustele, ei tohi liidu muudest programmidest rahastatud meetmed olla kahjustanud artiklis 3 sätestatud keskkonna- ja kliimaeesmärke. Liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

2.   Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

(a)   neid on hinnatud programmi projektikonkursi alusel;

(a)   neid on hinnatud programmi projektikonkursi alusel;

(b)   need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

(b)   need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

(c)   eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada,

(c)   eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ja eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.

Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega, võttes nõuetekohaselt arvesse kestlikkuse ja läbipaistvuse nõudeid.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööprogramm

Mitmeaastane tööprogramm

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud vähemalt kahe mitmeaastase tööprogrammi kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud vähemalt kahe mitmeaastase tööprogrammi kaudu. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 21 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu need mitmeaastased tööprogrammid.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon tagab, et kaasseadusandjate ja sidusrühmadega, kaasa arvatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, konsulteeritakse mitmeaastaste tööprogrammide väljatöötamisel piisavalt.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  kaasrahastamise miinimum- ja maksimummäärad, mis on diferentseeritud vastavalt artiklis 4 sätestatud allprogrammidele ja artiklis 10 sätestatud rahastamiskõlblikele meetmetele, mille puhul esimese mitmeaastase tööprogrammi kaasrahastamise maksimummäärad artikli 10 lõike 2 punktides a, b ja d ning artikli 10 lõikes 5 osutatud meetmetele on kuni [60 %] rahastamiskõlblikest kuludest ja [75 %] juhul, kui tegemist on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi raames rahastatavate projektidega, mis puudutavad elupaiku või liike, mis on esmatähtsad direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks, või linnuliike, mida direktiivi 2009/147/EÜ artikli 16 kohaselt loodud tehnika ja teaduse arenguga kohandamise komitee peab rahastamisel esmatähtsaks, kuna see on vajalik kaitse-eesmärgi saavutamiseks;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  segarahastamistoiminguteks ette nähtud maksimaalne kogusumma;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemiku vältel välja kuulutatavate taotlusvoorude esialgsed ajakavad;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  projektide esitamise ja valikumenetluse tehniline metoodika ja artiklis 13 sätestatud valiku- ja hindamiskriteeriumide elemendid;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Esimese mitmeaastase tööprogrammi kestus on neli aastat ja teise mitmeaastase tööprogrammi kestus on kolm aastat.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Komisjon tagab, et taotlusvoorus kasutamata jäänud vahendid jaotatakse ümber artikli 10 lõikes 2 osutatud eri meetmeliikide vahel.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Komisjon tagab sidusrühmadega konsulteerimise mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis, võttes nõuetekohaselt arvesse sidusust, koostoimet, liidu lisaväärtust ja pikaajalist jätkusuutlikkust ning asjaomase keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteete.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust, ning selles kasutatakse II lisas esitatud väljund- ja tulemusnäitajaid. Kõnealusele hindamisele lisatakse vajaduse korral ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

 

Hindamine hõlmab vähemalt järgmist:

 

(a)  programmi rakendamise kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed aspektid,

 

(b)  vahendite kasutamise tõhusus,

 

(c)  mil määral on saavutatud kõigi meetmete eesmärgid, täpsustades võimaluse korral tulemused ja mõju;

 

(d)  projektide tegelik või eeldatav edu muude liidu vahendite võimendamisel, võttes eelkõige arvesse eeliseid, mida annab suurem sidusus muude liidu rahastamisvahenditega,

 

(e)  mil määral on saavutatud eesmärkide vahel sünergia ja programmi vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega,

 

(f)  liidu lisaväärtus ja programmi pikaajaline mõju, et otsustada meetmete uuendamise, muutmise või peatamise üle,

 

(g)  sidusrühmade kaasamise määr,

 

(h)  kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs programmi mõju kohta direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud elupaikade ja liikide kaitsestaatusele;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.  Programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise, millele lisandub väline ja sõltumatu järelhindamise aruanne, mis käsitleb programmi rakendamist ja tulemusi.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon esitab hindamise tulemused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning teeb hindamise tulemused avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti projekte ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti projekte ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Selleks kasutavad rahaliste vahendite saajad II a lisas kujutatud programmi logo kogu oma kommunikatsioonitegevuses ning logo peab olema strateegilistes kohtades asuvatel teadetetahvlitel üldsusele nähtaval kohal. Kui komisjon ei ole määranud teisiti, kannavad kõik programmi raames soetatud kestvuskaubad programmi logo.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tagasimaksed määruse (EL) nr 1293/2013 alusel loodud rahastamisvahenditest võib investeerida [InvestEU fondi] alusel loodud rahastamisvahenditesse.

4.  Tagasimaksed määruse (EL) nr 1293/2013 alusel loodud rahastamisvahenditest jaotatakse programmi meetmete vahel ümber.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – kolmas a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Kemikaalid

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – viies a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Müra

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – viies b taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Ressursikasutus ja -tõhusus

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.2 a.  Üldine teadlikkus

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a LISA

 

Programmi logo

 

 

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Keskkonnakaitse ei takista majanduskasvu ja tööhõivet. Otse vastupidi, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja selle suundumuse ümberpööramine, CO2-heite vähendamine ning üleminek ringmajandusele on pikaajalise sotsiaal-majandusliku õitsengu ja ülemaailmse konkurentsivõime jaoks elulise tähtsusega. Nagu institutsioonid on korduvalt kinnitanud, peaks EL olema jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive ülemaailmne liider. Sellest hoolimata on vaja palju rohkem ära teha.

ELi keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika nõuetekohane rakendamine koos piisavate vahenditega on vajalik selleks, et saavutada ELi ja liikmesriikide üldised keskkonna- ja kliimaeesmärgid ning täita rahvusvahelised kohustused. Euroopa Parlamendi üks põhinõudmisi on olnud tagada 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku piisav rahastamine ning eelarvevahendite suurem koondamine valdkondadesse, mis pakuvad selget Euroopa lisaväärtust ja ergutavad jätkusuutlikku majanduskasvu. Kuid ELi eelarve on piiratud ning liikmesriigid peavad tagama ka piisavad riiklikud vahendid, et täita ELi seatud eesmärke.

Ainsa üksnes keskkonna- ja kliimameetmetele pühendatud programmina on LIFE äärmiselt oluline, tulemuslik ja tõhus rahastamisvahend, mis aitab kaasa ELi eesmärkide saavutamisele. Seetõttu on programmi LIFE rahastamispaketi kahekordistamine vajalik ja põhjendatud, nagu seda on kinnitanud ka Euroopa Parlament. Võttes arvesse, et kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise jaoks on veel mitu rahastamisallikat, on asjakohane, et lisavahendid täiendaksid selles rahastamispaketis proportsionaalselt keskkonnaportfelli.

Programmi LIFE kavandatud rahastamispaketi suurust arvestades ei saa eeldada, et sellest piisab, et saavutada ELi üldised keskkonna- ja kliimaeesmärgid. Mõõduka eelarve kompenseerimiseks eeldatakse, et programm LIFE aitab neid eesmärke süvalaiendada, eelkõige ELi suuremates rahastamisprogrammides. Kuigi süvalaiendamise lähenemisviisi täiustamine toob kahtlemata kasu, on hädavajalik ka piisav läbipaistvus, järelevalve ja hindamine programmide puhul, mille jaoks LIFE peaks olema süvalaiendamise katalüsaatoriks. Sünergiliste eelarveprogrammide ja ELi poliitikavaldkondade range järgimine ja suurem sidusus on vajalikud selleks, et tagada programmi LIFE eesmärkide tõhus saavutamine kulutuste abil.

Väärtus ja kvaliteet

Tulemuspõhine eelarve koostamine ning kvaliteedi ja väärtuse rõhutamine peaksid olema mis tahes riikliku rahastamise nurgakivi. Riiklikud eraldised on olnud ebatõhusad ja selliste eraldiste järkjärguline kaotamine praeguses programmis LIFE on tervitatav areng, mis vastab parlamendi nõudmistele. Oluline on märkida, et väärtusele keskendumine tagab selle, et ELi vahendid on suunatud ELi üldistele eesmärkidele, mitte aga erinevatele riiklikele prioriteetidele. Programmi LIFE prioriteetide ja vahendite taasriigistamine ei vähendaks maksumaksjate ja tarbijate koormust ega annaks paremaid tulemusi, vaid hoopis kahjustaks programmi tõhusust ja tulemuslikkust.

Juhtimise tsentraliseerimine ja sihipärane nõustamine aitab luua võrdsed võimalused ning tõsta ettepanekute ja projektide taset ja üldist lisaväärtust. Komisjon on teinud positiivseid samme riiklike kontaktpunktide ja võrgustiku arendamisel. Oluline on märkida, et see ei tohiks kaasa tuua lepingute sõlmimise kriteeriumide lõdvendamist. Programmi LIFE eesmärkide saavutamiseks on vaja selgelt määratletud kriteeriume horisontaalselt kohaldada.

Paindlikkuse ja vastutuse tasakaal

Komisjon on astunud olulisi samme selle nimel, et õigusteksti lühendada ja otsustusprotsessi tõhustada. Kuigi see on kiiduväärne, ei tohi see kaasa tuua õiguslikku ebakindlust ega ebakindlust praeguste ja rahastamismeetmete suhtes. Strateegiline paindlikkus ja kohandatavus võimaldavad programmil LIFE kõige olulisemaid prioriteete täita. Nende elementide täiendav rõhutamine mitmeaastastes tööprogrammides on positiivne samm. Siiski on mis tahes eelarveprogrammi tõhusa ja tulemusliku toimimise seisukohast keskse tähtsusega selgus ja stabiilsus. Tõhususe huvides antud carte blanche ei tohi kahjustada programmi LIFE eesmärkide ja ELi üldiste eesmärkide saavutamist. Seepärast on asjakohane rakendada mitmeaastaseid tööprogramme delegeeritud õigusaktide abil, tagada institutsioonidevaheline ja sidusrühmade kaasatus ning demokraatlik vastutus.

Mõjuhinnangus on märgitud, et õiguslik alus ei piira rahastamise määra, arvestades muutuvaid nõudmisi ja vajadusi. Kehtestades kaasrahastamise ülem- ja alammäärad, mis erinevad allprogrammide ja meetmete lõikes, tagatakse potentsiaalsetele taotlejatele ja projektidele stabiilsus, võimaldades samal ajal paindlikkust ja kohandamist vastavalt konkreetsetele nõudmistele ja olukordadele.

Keskkond

Programm LIFE on loodushoiu oluline liikumapanev jõud ja katalüsaator ELis, eelkõige linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi rakendamisel ning Natura 2000 alade haldamisel. Bioloogiline mitmekesisus ja terved ökosüsteemid on olulised ka majanduskasvu, töökohtade ja majanduse seisukohast. Hinnanguliselt 4,4 miljonit töökohta sõltub otseselt Euroopa tervetest ökosüsteemidest ning Natura 2000 võrgustik annab ökosüsteemi teenuste (nt CO2 talletamine, vee puhastamine, tolmeldamine ja turism) kaudu 1,7–2,5 % ELi SKPst. Sellest hoolimata ei saavutata ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ning Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärki, kui bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub praeguses tempos. EL peab jõupingutuste suurendamiseks võtma endale kohustuse astuda kohe sisulisi ja täiendavaid samme looduskaitse valdkonnas.

Mõjuhinnangus on märgitud, et bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse oleks kõige tõhusam sihipärase lähenemisviisi abil, mis põhineb väikeste projektide rahastamisel, võrreldes suurema ja üldisema bioloogilise mitmekesisuse fondiga. Suurem rahastamispakett suurendaks selliste sihtprojektide ulatust ja mõju ning aitaks samal ajal kaasa süvalaiendamisele ja katalüütilisele mõjule. Seepärast on oluline tagada läbipaistvus, vastutus ja tõhusus. Euroopa Parlament on rõhutanud, et EL ja eelkõige liikmesriigid peavad tagama selged, kvantitatiivsed ja mõõdetavad eesmärgid koos tulemusnäitajate, jälgimisvahendite, kulukohustuste võtmise protsessi ning läbivaatamise ja aruandlusmehhanismidega.

Kliima ja üleminek puhtale energiale

Liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid, strateegia CO2-heite vähendamiseks sajandi keskpaigaks ja pikaajaliselt ning Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustused eeldavad asjakohast poliitikat ja rahalisi vahendeid. Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ei ole EL suutnud kliimakulutuste eesmärki igal aastal täita. Lisaks kliimaga seotud eelistele aitab üleminek puhtale energiale luua töökohti, ergutada majanduskasvu ja parandada energiajulgeolekut. Euroopa Parlament on rõhutanud, et selleks on vaja 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus suurendada kliimakulutusi vähemalt 30 %ni.

Pariisi kokkuleppe CO2-heite vähendamise eesmärk nõuab kiiret üleminekut puhta ja vähese heitega energia strateegiale. Märkimisväärne osa programmi LIFE kavandatud suurendamisest on suunatud uue puhtale energiale ülemineku allprogrammile. Seda võib pidada loomulikuks arenguks, mis on tingitud LIFE’i toimimisest. Siiski on oluline rõhutada, et programmi LIFE raames tehtavaid kulutusi tuleks kasutada üksnes taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe projektide edendamiseks ja rahastamiseks.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (6.11.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(COM(2018)0385 – C8-0249/2018 – 2018/0209(COD))

Arvamuse koostaja: Anneli Jäätteenmäki

LÜHISELGITUS

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on ulatuslikud ülemaailmsed probleemid, mis mõjutavad üha enam meie ühiskonda. Keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire. Keskkonnaprobleemide lahendamine vastutustundlikul ja kestlikul viisil nõuab tihedamat koostööd kõikidel tasanditel. 

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) on liidu peamine instrument ja ainus ELi fond, mis on ette nähtud üksnes keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Arvestades probleemide ulatust, on programmi eelarve suurendamine hästi põhjendatud.

Nagu Euroopa Parlament nõudis 14. märtsi(1)[1] ja 30. mai (2)[2]resolutsioonides järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, tuleks programmi rahastamispakett kahekordistada võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistiku tasemega.

Arvamuse koostaja toetab Euroopa Parlamendi seisukohta suurendada ELi eelarve kogukulutuste eesmärki kliimameetmete toetamisel 25 %-lt 30 %-le, milleni tuleb jõuda võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks. Lisaks sellele rahastatakse kliimaga seotud meetmeid ELi kliimaküsimuste integreerimise eesmärgi tõttu järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ka mitme muu programmi raames.

Arvamuse koostaja peab oluliseks tagada keskkonnameetmete rahaline tugevdamine. Seepärast teeb ta ettepaneku eraldada programmi LIFE raames rohkem rahalisi vahendeid keskkonna allprogrammidele.

Arvamuse koostaja kiidab komisjoni tubli tööd, rõhutades eelkõige programmi LIFE vahendite katalüütilist rolli ja selle vastastikust täiendavust muude liidu rahastamisvahenditega.

Arvamuse koostaja tervitab ka komisjoni ettepanekut laiendada ja tugevdada strateegiliste integreeritud projektide kasutamist, millel on olnud positiivne mõju keskkonnauuendustele. 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta energiatõhusaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning valmistada ette sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta energiatõhusaks, kestlikuks, ringluspõhiseks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning rakendada sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

(8)  Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid puhtasse energeetikasse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususe toetamisse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Programm LIFE on ainus programm, mis on mõeldud konkreetselt keskkonna- ja kliimameetmete võtmiseks, mille tõttu on sel nendes valdkondades liidu õigusaktide rakendamise toetamisel keskne roll.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

(24)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal, ja iga-aastane 30% eesmärk võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 2027. aastaks. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 5 450 000 000 eurot jooksevhindades.

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 2018. aasta hindades 6 442 000 000 eurot (jooksevhindades 7 272 000 000 eurot).

Selgitus

Rahastamispaketti soovitakse muuta kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. märtsi ja 30. mai resolutsioonidega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) 3 500 000 000 eurot valdkonnale „Keskkond“, millest

a) 70 %, mis vastab 2018. aasta hindades 4 509 400 000 eurole (jooksevhindades 5 090 400 000 eurot), valdkonnale „Keskkond“, millest

Selgitus

Programm LIFE on ainus ELi fond, mis on ette nähtud üksnes keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Kuigi ELi kliimaküsimuste integreerimisega seotud eesmärke rahastatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ka mitmest muust programmist, on väga oluline tagada keskkonnameetmete rahaliste vahendite suurendamine. Seepärast on õige eraldada programmi LIFE raames rohkem rahalisi vahendeid keskkonna allprogrammidele (70 % komisjoni pakutud 64,2 % asemel).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) 2 150 000 000 eurot looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile;

(1) 61 %, mis vastab 2018. aasta hindades 2 750 734 000 eurole (jooksevhindades 3 105 144 000 eurot), looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile;

Selgitus

Programm LIFE on ainus ELi fond, mis on ette nähtud üksnes keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Kuigi ELi kliimaküsimuste integreerimisega seotud eesmärke rahastatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ka mitmest muust programmist, on väga oluline tagada keskkonnameetmete rahaliste vahendite suurendamine. Seepärast on õige eraldada programmi LIFE raames rohkem rahalisi vahendeid keskkonna allprogrammidele (70 % komisjoni pakutud 64,2 % asemel).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) 1 350 000 000 eurot ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;

(2) 39 %, mis vastab 2018. aasta hindades 1 758 666 000 eurole (jooksevhindades 1 958 256 000 eurot), ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;

Selgitus

Programm LIFE on ainus ELi fond, mis on ette nähtud üksnes keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Kuigi ELi kliimaküsimuste integreerimisega seotud eesmärke rahastatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ka mitmest muust programmist, on väga oluline tagada keskkonnameetmete rahaliste vahendite suurendamine. Seepärast on õige eraldada programmi LIFE raames rohkem rahalisi vahendeid keskkonna allprogrammidele (70 % komisjoni pakutud 64,2 % asemel).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) 1 950 000 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest

b) 30 %, mis vastab 2018. aasta hindades932 600 000 eurole (jooksevhindades 2 182 000 000 eurot), valdkonnale „Kliimameetmed“, millest

Selgitus

Programm LIFE on ainus ELi fond, mis on ette nähtud üksnes keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Kuigi ELi kliimaküsimuste integreerimisega seotud eesmärke rahastatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ka mitmest muust programmist, on väga oluline tagada keskkonnameetmete rahaliste vahendite suurendamine. Seepärast on õige eraldada programmi LIFE raames rohkem rahalisi vahendeid keskkonna allprogrammidele (70 % komisjoni pakutud 64,2 % asemel).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) 950 000 000 eurot kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning

(1) 49 %, mis vastab 2018. aasta hindades 946 974 000 eurole (jooksevhindades 1 069 180 000 eurot), kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning

Selgitus

Programm LIFE on ainus ELi fond, mis on ette nähtud üksnes keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Kuigi ELi kliimaküsimuste integreerimisega seotud eesmärke rahastatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ka mitmest muust programmist, on väga oluline tagada keskkonnameetmete rahaliste vahendite suurendamine. Seepärast on õige eraldada programmi LIFE raames rohkem rahalisi vahendeid keskkonna allprogrammidele (70 % komisjoni pakutud 64,2 % asemel).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) 1 000 000 000 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.

(2) 51 %, mis vastab 2018. aasta hindades 985 626 000 eurole (jooksevhindades 1 112 820 000 eurot), puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.

Selgitus

Programm LIFE on ainus ELi fond, mis on ette nähtud üksnes keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Kuigi ELi kliimaküsimuste integreerimisega seotud eesmärke rahastatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ka mitmest muust programmist, on väga oluline tagada keskkonnameetmete rahaliste vahendite suurendamine. Seepärast on õige eraldada programmi LIFE raames rohkem rahalisi vahendeid keskkonna allprogrammidele (70 % komisjoni pakutud 64,2 % asemel).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon kontrollib korrapäraselt kliima ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide arvesse võtmist, sealhulgas kulutuste summat, ja annab sellest regulaarselt aru. Käesoleva määruse panust kogu eelarvet hõlmava eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimameetmeid, jälgitakse liidu kliimamarkerite süsteemi kaudu. Bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimiseks kasutatakse spetsiaalset markerite kogumit. Neid jälgimismeetodeid kasutatakse selliste kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute asjakohasel eristustasemel kvantifitseerimiseks, mis peaksid aitama saavutada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027. Kulutused esitatakse igal aastal eelarve koostamiseks tehtavas programmi kirjelduses. Programmi panust liidu kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmisse käsitletakse korrapäraselt hindamiste kontekstis ja aastaaruandes.

4. Komisjon kontrollib korrapäraselt kliima ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide arvesse võtmist, sealhulgas kulutuste summat, ja annab sellest regulaarselt aru. Käesoleva määruse panust kogu eelarvet hõlmava eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal, ja iga-aastase 30% eesmärgi saavutamisele võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 2027. aastaks, jälgitakse liidu kliimamarkerite süsteemi kaudu. Bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimiseks kasutatakse spetsiaalset markerite kogumit. Neid jälgimismeetodeid kasutatakse selliste kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute asjakohasel eristustasemel kvantifitseerimiseks, mis peaksid aitama saavutada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027. Kulutused esitatakse igal aastal eelarve koostamiseks tehtavas programmi kirjelduses. Programmi panust liidu kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmisse käsitletakse korrapäraselt hindamiste kontekstis ja aastaaruandes.

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) loomine

Viited

COM(2018)0385 – C8-0249/2018 – 2018/0209(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Anneli Jäätteenmäki

11.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Marco Valli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen, Stefan Gehrold

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

EFDD

Marco Valli

NI

Eleftherios Synadinos

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Stefan Gehrold, Ingeborg Gräßle, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

2

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen

1

0

ENF

Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

[1] Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (2017/2052(INI))

(2)

[2] Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioon 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2018/2714(RSP))


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (18.10.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(COM(2018)0385 – C8-0249/2018 – 2018/0209(COD))

Arvamuse koostaja: Maria Gabriela Zoană

LÜHISELGITUS

Programm LIFE on vahend, millega rahastatakse liidu poliitikat keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Programm aitab saavutada liidu eesmärki kulutada 25% kogukuludest kliimaeesmärkide täitmisele. Euroopa Parlament otsustas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta, et seda eesmärki tuleks suurendada 30 %-ni.

Programmist rahastatakse projekte allprogrammide „Loodus ja bioloogiline mitmekesisus“, „Ringmajandus ja elukvaliteet“, „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ ning „Üleminek puhtale energeetikale“ kaudu. Programmi eesmärk on aidata minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele. Seda tehakse uuenduslike meetodite edendamisega keskkonnapoliitikas ning liidu poliitikameetmete üldiselt parema rakendamisega selles valdkonnas.

Komisjoni ettepanekus luua programm LIFE aastateks 2021–2027 võetakse arvesse mitmeid probleeme, millele regionaalarengukomisjon on tähelepanu juhtinud. Eelkõige nähakse ettepanekus ette

–  koostoime programmi LIFE ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel;

–  konkreetsed eeskirjad, mille alusel rahastatakse äärepoolseimaid piirkondi ning ülemeremaid ja -territooriume, sh Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlevat vabatahtlikku kava (BEST);

–  võimalus laiendada programmi teatavatel tingimustel kolmandatesse riikidesse;

–  märkimisväärne koht koostööle ning parimate tavade väljatöötamisele.

Seega teeb arvamuse koostaja ettepaneku kiita programm heaks koos mitme muudatusettepanekuga, et

–  rõhutada seost ühtekuuluvuspoliitika ja programmi LIFE vahel;

–  suurendada piirkondlike ja kohalike ametiasutuste rolli;

–  toetada haldussuutlikkuse suurendamise projekte;

–  rõhutada äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide keskkonnaalase rahastamise tähtsust;

–  täpsustada kolmandate riikide, sh endiste liidu liikmesriikide programmis osalemise tingimusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohtustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm aitama minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta keskkonda ja parandada selle kvaliteeti ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil.

(3)  Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohtustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm aitama minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama säilitada ja kaitsta keskkonda ja parandada selle kvaliteeti ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Seda silmas pidades peaks programm oluliselt panustama nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.

(4)  Euroopa Liit tervikuna on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Sellega toetatakse ka keskkonnahoidlike töökohtade loomist. Seda silmas pidades peaks programm oluliselt panustama nii kestlikku majandusarengusse kui ka sotsiaalse ja territoriaalse sidususe suurendamisse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta energiatõhusaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning valmistada ette sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta energiatõhusaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, seda ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning valmistada ette sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Euroopa Parlament tuletas oma 6. juuli 2017. aasta resolutsioonis ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise kohta (2016/2250(INI)) meelde äärepoolseimate piirkondade erivajadusi keskkonna ja kliimameetmete valdkonnas.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)   Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

(8)  Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk on hõlbustada juba olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab lahendada keskkonnaprobleeme, leevendada kliimamuutusi ja saavutada liidu keskkonnaalaseid eesmärke. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja teiste olemasolevate programmide ja nende eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid puhtasse energeetikasse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, koondades tähelepanu piirkondade konkreetsele energiapotentsiaalile, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid puhtasse energeetikasse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et keskkonna-, kliima- energiaprobleemide lahendamisega seotud investeerimisvajadused ELis selgitatakse välja ja määratakse kindlaks nimetatud programmi strateegiliste uuringute ja innovatsiooni kavandamise protsessi käigus. LIFE peaks toimima jätkuvalt katalüsaatorina, et rakendada ELi keskkonna-, kliima- ja puhast energiapoliitikat ning õigusakte, sealhulgas võttes kasutusele ja kohaldades programmi „Euroopa Horisont ” teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ning aidates neid levitada laiemas mastaabis, kus see saab aidata lahendada keskkonna-, kliima- või puhtale energiale ülemineku küsimusi. Programmi „Euroopa Horisont” Euroopa Innovatsiooninõukogu võib pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel.

(10)  Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et keskkonna-, kliima- energiaprobleemide lahendamisega seotud investeerimisvajadused ELis selgitatakse välja ja määratakse kindlaks nimetatud programmi strateegiliste uuringute ja innovatsiooni kavandamise protsessi käigus. LIFE peaks toimima jätkuvalt katalüsaatorina, et rakendada ELi keskkonna-, kliima- ja puhast energiapoliitikat ning õigusakte, sealhulgas võttes kasutusele ja kohaldades programmi „Euroopa Horisont ” teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ning aidates neid levitada laiemas mastaabis, kus see saab aidata lahendada keskkonna-, kliima- või puhtale energiale ülemineku küsimusi. Taotluse ja hindamiskorra halduslikku keerukust tuleks uues programmis kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eeskirjade ja menetlustega veelgi lihtsamaks muuta. Uus programm LIFE peaks programmi „Horisont 2020” edukad komponendid integreerima oma tulevastesse rakenduskavadesse. Programmi „Euroopa Horisont” Euroopa Innovatsiooninõukogu võib pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima vajaliku edu katalüsaatorina uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamise, sidusrühmade kaasatuse suurendamise, ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

(12)  Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima vajaliku edu katalüsaatorina uute lähenemisviiside ja parimate tavade väljatöötamise, katsetamise ja kordamise ning nende parema nähtavuse, poliitika väljatöötamise, ühtsuse, järjepidevuse, järelevalve ja läbivaatamise valdkonnas, ning soodustama tõhusamat kooskõlastamist riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, samuti edendama kõigi sidusrühmade, eriti riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, uurimiskeskuste ja ettevõtete kaasamist; ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

_________________

_________________

21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM/2017/063 final).

21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM/2017/063 final).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020,22 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/201425) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit peaks jälgima bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.

(13)  Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020,22 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/201425) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse kaitset ei ole võimalik käsitleda eraldi ja nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil on vaja rakendada kooskõlastatud lähenemisviisi. Liit peaks panema suuremat rõhku ja eraldama rohkem vahendeid bioloogiliste andmete paremale kogumisele ja võrdlemisele ning nende andmete muutmisele väljunditeks, mis tagaksid kaitsemeetmete parema geograafilise fookuse. Liit peaks jälgima bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.

_________________

_________________

22 COM(2011) 244 (lõplik).

22 COM(2011) 244 (lõplik).

23 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

23 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine. Peamised liidu rahastamisvahendid (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) võivad anda olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks. Meetmete lõimimist saaks programmiga veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks liikmesriikides toetada meetmeprogramme asjakohaste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide arvesse võtmiseks teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade rakendamisel. Liikmesriigid võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.

(14)  Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine ning vähene kooskõlastamine valitsus- ja teadusasutuste vahel. Peamised liidu rahastamisvahendid, sh eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, võivad anda olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks. Meetmete lõimimist tuleb programmiga veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on tõhustada kestlikkust ja loodushoidu ning kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Paljudes liikmesriikides on suur osa ökosüsteemidest kahjustatud ning ökosüsteemide taastamine aitab peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimist ja kaitsta ökosüsteemiteenuseid, mida nad pakuvad. Erilist tähelepanu tuleks pöörata looduslike protsesside jaoks ruumi loomisele, et taastada ja säilitada ökosüsteeme, ning looduspõhise majanduse väljaarendamisel tuleks ergutada partnerlust teiste majandussektoritega, nagu metsandus ja veemajandus. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks liikmesriikides toetada meetmeprogramme asjakohaste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide arvesse võtmiseks teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu, mille puhul tekib nende poliitikasuundade rakendamiseks ette nähtud liidu eri rahastamisvahendite vahel koostoime ning luuakse tasakaal looduskaitse ning kohalike ja piirkondlike arenguvajaduste vahel. Liikmesriigid ja nende piirkonnad võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. On asjakohane võimaldada jätkata programmist väiketoetuste andmist bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.

(15)  Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. Seepärast tuleks selle kestvust pikendada, integreerides selle programmiga LIFE ja tagades selle eelarvele ulatuslikud rahalised vahendid. Programmist tuleb jätkata väiketoetuste andmist bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel, täites nii liidu kohustusi nende piirkondade ees, tagades liidu keskkonnaeesmärkide järgimise ning toetades sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. See kava ei asenda muid programmi LIFE raames äärepoolseimatele piirkondadele antavaid toetusi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Ringmajanduse edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.

(16)  Ringmajanduse edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike territoriaalsete lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks, aidates sellega kaasa mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, kaasates tarbijad ning laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises.

(20)  Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks kõigil tasanditel tuleb kaasata kodanikuühiskond, intensiivistades suhtlemist ja suurendades üldsuse teadlikkust, kaasates riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametivõime ja tarbijad ning laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste, uurimis- ja innovatsioonipartnerite ja ettevõtete osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks. Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.

(22)  Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid, katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks ning kaasata kohalikke ja piirkondlikke osalejaid ringmajanduse eesmärkide elluviimisse. Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata, sh meediakampaaniate kaudu.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest (kliimaeesmärkide arvesse võtmine). Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muud rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.

(23)  ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest (kliimaeesmärkide arvesse võtmine), sh ühtekuuluvusfondidest. Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muud rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

(24)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 30 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.

(25)  Programmi rakendamisel tuleb kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 174 ja 349 järgida liitu täieõiguslikult kuuluvate äärepoolseimate piirkondade strateegiat ning vastata üldiselt selliste piirkondade konkreetsetele vajadustele, iseärasustele, piirangutele ja haavatavusele, mis kannatavad raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste tõttu. Rakendamine võiks samuti aidata vähendada eri piirkondade arengutaseme erinevusi ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade arengu mahajäämust, võttes sealhulgas arvesse keskkonnasäästlike poliitikasuundade rakendamisega seotud konkreetseid probleeme, et toetada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning aidata kaasa sealse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Programmi rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi riiklike kontaktpunktidega, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muud tegevust projekti tulemuste levitamiseks ja kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks ning projektitulemuste kordamiseks kogu liidus. Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd.

(26)  Programmi rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi riiklike, piirkondlike ja kohalike kontaktpunktidega, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muud tegevust, näiteks meediakampaaniaid, et paremini levitada projekti tulemusi ning hõlbustada kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning projektitulemuste kordamist kogu liidus, edendades sel moel koostööd ja teabevahetust. Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd. On ülimalt oluline, et teabevahetuses ja koostöös osaleksid ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist.

(31)  Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada parimaid tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust, huvide konflikti tekkimise ohtu ja teiste otse hallatavate rahastamisvahenditega võrreldes madalamat kaasrahastamismäära. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Nende üksuste osalemine programmis peaks keskenduma eeskätt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projektidele.

(33)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 94 on liidu vastutusel olevatel ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Nende üksuste osalemine programmis peaks keskenduma eeskätt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projektidele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kolmandad riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda vastavalt koostööle, mis on kehtestatud EMP lepinguga, mille alusel vastu võetud otsusega on ette nähtud programmide rakendamine. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(35)  Kolmandad riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda vastavalt koostööle, mis on kehtestatud EMP lepinguga, mille alusel vastu võetud otsusega on ette nähtud programmide rakendamine. Kolmandad riigid, sh endised liidu liikmesriigid, võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. Samuti tuleks ette näha võimalus pöörduda vajaduse korral Euroopa Liidu Kohtusse.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm“), mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, ELi-poolse rahastamise vormid ja selle rahastamise eeskirjad.

Selles nähakse ette programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades liikmesriikides sidusaid meetmeprogramme nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;

(1)  „strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades liikmesriikides riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sidusaid meetmeprogramme nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „strateegiline integreeritud projekt“ – projekt, millega ühes või mitmes piirkonnas või riigis rakendatakse liikmesriikide ametiasutustes välja töötatud keskkonna- või kliimastrateegiaid või tegevuskavu, mis on nõutud konkreetse keskkonna-, kliima- või puhta energeetika alase asjakohase liidu õigusakti või poliitikaga, tagades samal ajal sidusrühmade kaasamise ning edendades koostööd vähemalt ühe muu asjakohase liidu, riikliku või erasektori rahastamisallikaga ning kaasates selle;

(2)  „strateegiline integreeritud projekt“ – projekt, millega ühes või mitmes piirkonnas või riigis rakendatakse liikmesriikide ametiasutustes välja töötatud riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi keskkonna- või kliimastrateegiaid või tegevuskavu, mis on nõutud konkreetse keskkonna-, kliima- või puhta energeetika alase asjakohase liidu õigusakti või poliitikaga, tagades samal ajal sidusrühmade kaasamise ning edendades koostööd vähemalt ühe muu asjakohase liidu, riikliku või erasektori rahastamisallikaga ning kaasates selle;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „standardne meetmeprojekt“ – projekt, v.a strateegiline integreeritud projekt, strateegiline loodusprojekt või tehnilise abi projekt, mille eesmärk on täita programmi erieesmärke, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 2;

(4)  „standardne meetmeprojekt“ – projekt, v.a strateegiline integreeritud projekt, strateegiline loodusprojekt või tehnilise abi projekt, näiteks „alt üles“ projekt (kogukonna juhitud kohalik areng), mille eesmärk on täita programmi erieesmärke, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 2;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  „haldussuutlikkuse suurendamise projekt“ – projekt, millega liikmesriikide ametivõimud suurendavad võimet täita ülesandeid, lahendada probleeme ja saavutada eesmärke ning mõista ja hallata oma arengut laiemas kontekstis ja kestlikul viisil;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi üldine eesmärk on toetada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, sealhulgas puhtale energeetikale ülemineku, keskkonna kaitsmise ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja selle tendentsi ümberpööramise kaudu, toetades seeläbi kestlikku arengut.

Programmi üldine eesmärk on toetada üleminekut kestlikule, puhtale, ringluspõhisele, energia- ja ressursitõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, sealhulgas puhtale energeetikale ja taastuvenergiale ülemineku, keskkonna kaitsmise ja säilitamise ning keskkonna kvaliteedi parandamise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja selle tendentsi ümberpööramise kaudu, toetades seeläbi kestlikku arengut ja võideldes kliimamuutuste vastu. Programmist toetatakse ka keskkonna- ja kliimavaldkonna juhtimise parandamist kõikidel tasanditel, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide suuremat kaasamist.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale energeetikale, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade kohaldamisele;

a)  arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale energeetikale ja taastuvenergiale, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade kohaldamisele;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)   toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet ja jõustamist, muu hulgas tõhustades juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;

b)   toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet ja jõustamist, parandades seejuures koostööd ja teabevahetust, muu hulgas tõhustades mitmetasandilist juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu, sh piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)   hoogustada edukate tehniliste ja poliitikaga seotud lahenduste ulatuslikku kasutuselevõttu, et rakendada asjakohaseid liidu õigusakte ja poliitikat tulemuste kordamise, seotud eesmärkide muude poliitikasuundade ning avaliku ja erasektori tavadega lõimimise, investeeringute hankimise ja rahastamise kättesaadavuse parandamise kaudu.

c)   hoogustada edukate tehniliste ja poliitikaga seotud lahenduste ulatuslikku kasutuselevõttu, et rakendada asjakohaseid liidu õigusakte ja poliitikat tulemuste ja parimate tavade kordamise, seotud eesmärkide muude poliitikasuundade ning avaliku ja erasektori tavadega lõimimise kaudu, sh piirkondlikul ja kohalikul tasandil, aga ka investeeringute hankimise ja rahastamise kättesaadavuse parandamise kaudu.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  allprogrammi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“;

a)  allprogrammi „Kliimamuutuste haldamine, leevendamine ja nendega kohanemine“;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 5 450 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 6 442 000 000 eurot 2018. aasta hindades.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud summa suunav jaotus on järgmine:

2.  Lõikes 1 osutatud summa suunav jaotus on järgmine:

a) 3 500 000 000 eurot valdkonnale „Keskkond“, millest

a)  4 122 880 000 eurot valdkonnale „Keskkond“, millest

(1)  2 150 000 000 eurot looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile;

(1)  2 514 956 800 eurot looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile;

(2)  1 350 000 000 eurot ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;

(2)  1 607 923 200 eurot ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;

b)  1 950 000 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest

b)  2 319 120 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest

(1)  950 000 000 eurot kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning

(1)  1 136 368 800 eurot kliimamuutuste haldamise, leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning

(2)  1 000 000 000 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.

(2)   1 182 751 200 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  teave ja teavitamine, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatavad vahendid hõlmavad ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist ning liidu keskkonna- ja kliimaalaste või asjakohaste puhtale energeetikale üleminekut käsitlevate õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise seisu tutvustamist;

a)  teave ja teavitamine, sealhulgas meediakampaaniad, näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatavad vahendid hõlmavad ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist ning liidu keskkonna- ja kliimaalaste või asjakohaste puhtale energeetikale üleminekut käsitlevate õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise seisu tutvustamist;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  koostöövõrgustikud ning parimate tavade platvormid;

e)  koostöövõrgustikud ning parimate tavade platvormid või projektid;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud kolmanda riigi osalemist liidu programmides käsitlevas erikokkuleppes, tingimusel et sellega

d)  muud kolmandad riigid, sh endised liidu liikmesriigid, vastavalt tingimustele, mis on sätestatud kolmanda riigi osalemist liidu programmides käsitlevas erikokkuleppes, tingimusel et sellega

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  tagatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

–  tagatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve ning nähakse ette võimalus pöörduda vajaduse korral Euroopa Liidu Kohtusse.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendatakse viisil, mis tagab selle kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastuga ja programmiga InvestEU, et tekitada koostoimet, eriti strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide puhul, ning toetada programmi raames väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist.

Programmi rakendatakse viisil, mis tagab selle läbipaistvuse ja kooskõla liidu ühtekuuluvuspoliitikaga ja eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga ning programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastuga ja programmiga InvestEU, et tekitada koostoimet, eriti strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide puhul, ning toetada programmi raames väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Asjaomaseid piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kaasatakse programmitöö ja rakendamise kõigis asjaomastes etappides.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon peaks traditsiooniliste projektide rahastamisel igal aastal püüdma vahendeid liikmesriikide vahel tasakaalustatult jagada.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning maksimaalne kaasrahastamise määr on 85 %.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  haldussuutlikkuse suurendamise projekte;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

(1)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kolmest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või programmiga ühinenud kolmandates riikides või muudes kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud.

5.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kolmest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, või programmiga ühinenud kolmandates riikides või muudes kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  projektid on kooskõlas geograafilise tasakaalu üldpõhimõttega;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad või äärepoolseimad piirkonnad.

f)  Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad, põhjapoolsed hõredalt asustatud alad või äärepoolseimad piirkonnad.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  erilist tähelepanu pööratakse rahaliste vahendite eraldamisele äärepoolseimates piirkondades korraldatavate projektide elluviimiseks.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

välja jäetud

a) neid on hinnatud programmi projektikonkursi alusel;

 

b) need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

 

c) eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada,

 

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kõik sidusrühmad, sealhulgas piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, tuleb asjakohaselt kaasata tööprogrammide kavandamise ja rakendamise kõikidesse etappidesse.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  vahendite jaotamine iga allprogrammi vajaduste vahel ja eri rahastamisliikide vahel;

a)  vahendite jaotamine iga allprogrammi vajaduste vahel ja eri rahastamisliikide vahel ning minimaalne ja maksimaalne kaasrahastamise määr iga konkreetse juhtumi puhul;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liidu rahaliste vahendite saajad määravad igale konkreetsele projektile teabevahetusametniku („projekti teabevahetusametnik“).

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Keskkonna ja kliimameetmete programmi „Life“ kehtestamine

Viited

COM(2018)0385 – C8-0249/2018 – 2018/0209(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Maria Gabriela Zoană

20.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, John Flack, Aleksander Gabelic, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Iskra Mihaylova, Konstantinos Papadakis, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Raffaele Fitto, John Howarth, Bronis Ropė, Davor Škrlec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Asim Ademov, Arne Lietz

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

Raffaele Fitto, John Flack

EFDD

Rosa D'Amato

PPE

Asim Ademov, Franc Bogovič, Lambert van Nistelrooij, Stanislav Polčák, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller

S&D

Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Aleksander Gabelic, John Howarth, Constanze Krehl, Arne Lietz, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Davor Škrlec

1

NI

Konstantinos Papadakis

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (16.10.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(COM(2018)0385 – C8-0249/2018 – 2018/0209(COD))

Arvamuse koostaja: Czesław Adam Siekierski

LÜHISELGITUS

Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis loodi määrusega (EL) nr 1293/2013 ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest 25 aasta jooksul rakendatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning poliitiliste prioriteetide rakendamist. Programm toetab oma katalüütilise rolli tõttu selliseid väikesemahulisi meetmeid, mille eesmärk on algatada, laiendada või kiirendada kestliku tootmise, turustamise ja tarbimise tavasid.

Kavandatava määrusega soovitakse kehtestada keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ajavahemikuks, mis algab 2021. aastal, ja mida tuleks toetada, võttes arvesse programmi asjakohasust kliima ja keskkonna valdkonna vajaduste ja probleemide lahendamisel. Kliimamuutustega kohanemine on üks kõige olulisemaid ülemaailmseid probleeme, mis nõuab kooskõlastatud ja ulatuslikku reageerimist.

Kavandatavad muudatused käsitlevad eelkõige allpool kirjeldatud aspekte.

– Programmi üld- ja erieesmärkide selgitamine

Programm peaks toetama üleminekut kestlikule, ring-, ressursi- ja energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, kaasa arvatud ülemineku kaudu väga energiatõhusale ja taastuvenergiapõhisele energiasüsteemile. Mainida tuleks Natura 2000 toetamist ja ökosüsteemide seisundi halvenemise vastast võitlust, samuti vajadust kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja kaugelevaatavate kliimameetmete järele. Programmist tuleks toetada ka keskkonna- ja kliimavaldkonna paremat juhtimist kõikidel tasanditel, samuti kodanikuühiskonna, vabaühenduste ja kohalike osalejate suuremat kaasamist. Programmi erieesmärkidesse tuleks lisada viited kestlikele põllumajandus- ja toidusüsteemidele ning põllumajandusele, aiandusele, metsandusele ja kalandusele. Programm ei tohi ka kahjustada muude liidu õigusaktide ja poliitikameetmete eesmärke.

– Programmi ülesehitus

Keskkonnavaldkond peaks hõlmama ka kestlikke põllumajandustavasid, nt pinnase- ja agro-bioloogiline mitmekesisus, süsinikdioksiidi kogumine, pinnase seire, pinnase ja vee kaitse;

– Hindamiskriteeriumid

Programmi kaudu rahastatavad projektid aitavad märkimisväärselt kaasa vähemalt ühe kavandatava määruse artiklis 3 sätestatud eesmärgi saavutamisele; nad ei tohi kahjustada muid liidu õigusakte ja poliitilisi prioriteete, eelkõige ressursitõhusust ja toiduainete tootmist. Lisaks eelistatakse projekte, millel on suurim potentsiaal kaasata kodanikuühiskonda, maaomanikke, põllumajandust, aiandust ja metsandust ning teha nendega arukat koostööd. Programmi rahastatavate projektide geograafilise tasakaalu tagab komisjon.

– Maa ostuga seotud toetuskõlblikud kulud

Varem osteti või sundvõõrandati põllumajanduskrunte LIFE-programmi vahendeid kasutades, mis tõi kaasa avaliku poleemika. Ainus viis soovitud tulemuse saavutamiseks peaks olema maa ostmine, kui seda kasutatakse. Kaitse-eesmärkide saavutamiseks tuleks eelistada koostööd põllumajandustootjatega.

– Kavandamine, järelevalve, aruandlus ja hindamine

Komisjon võtab programmi LIFE jaoks rakendusaktidega vastu mitmeaastased tööprogrammid. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt uues esildatud artiklis osutatud uurimismenetlusele kooskõlas praeguse LIFE programmiga. LIFE komitee tuleks säilitada. Komisjon tagab, et kaasseadusandjate ja sidusrühmadega konsulteeritakse tööprogrammide väljatöötamisel piisavalt.

Programmi vahehinnangule lisatakse vajaduse korral ettepanek kavandatava määruse muutmiseks. Komisjon avalikustab hindamise tulemused. Hinnatakse ka programmi koostoimet liidu muude täiendavate programmide ning allprogrammidega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhta energeetika poliitika ning vastavad õigusaktid on keskkonna seisundit suurel määral parandanud. Kuid endiselt on lahendamata olulised keskkonna- ja kliimaprobleemid, millel on nende tähelepanuta jätmise korral liidu ja selle kodanike heaolu jaoks märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed.

(1)  Liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhta energeetika poliitika ning vastavad õigusaktid on keskkonna seisundit suurel määral parandanud. Keskkonna seisundit parandab ka keskkonnakaitsemeetmete lülitamine muudesse poliitikavaldkondadesse, näiteks põllumajandusse ja energeetikasse. Kuid endiselt on lahendamata olulised keskkonna- ja kliimaprobleemid, millel on nende tähelepanuta jätmise korral liidu ja selle kodanike heaolu jaoks märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohtustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm aitama minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta keskkonda ja parandada selle kvaliteeti ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil.

(3)  Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, tuleb kinni pidada poliitikas, kavades ja rahvusvahelistes kohustustes sätestatust. Programm peaks aitama minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, tehnoloogiliselt arenenud, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta keskkonda ja parandada selle kvaliteeti ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil..

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Programm peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste puhta energeetika alaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 20308, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon9 ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe10 („Pariisi kliimakokkulepe“).

(5)  Programm peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste puhta energeetika alaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige, mis kõige tähtsam, selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 20308, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon9 ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe10 („Pariisi kliimakokkulepe“).

_________________

_________________

8 Kestliku arengu tegevuskava 2030, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 25.9.2015.

8 Kestliku arengu tegevuskava 2030, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 25.9.2015.

9 Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

9Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

10 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

10 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Üldiste eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline ringmajanduse paketi,11 kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030,12 ,13 ,14 liidu loodusalaste õigusaktide15 ning nendega seotud poliitika16 ,17 ,18 ,19 ,20 rakendamine.

(6)  Üldiste eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline ringmajanduse paketi,11 kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030,12 ,13 ,14 liidu loodusalaste õigusaktide15 ning nendega seotud poliitika16 ,17 ,18 ,19 ,20, sealhulgas biomajanduse strateegia rakendamine.

_________________

_________________

11 COM(2015) 614 final, 2.12.2015.

11 COM(2015) 614 final, 2.12.2015.

12 Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, COM(2014) 15, 22.1.2014.

12 Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, COM(2014) 15, 22.1.2014.

13 ELi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks, COM(2013) 216, 16.4.2013.

13 ELi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks, COM(2013) 216, 16.4.2013.

14 Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, COM(2016) 860 (final), 30.11.2016.

14 Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, COM(2016) 860 (final), 30.11.2016.

15 Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava, COM(2017) 198, 27.4.2017.

15 Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava, COM(2017) 198, 27.4.2017.

16 Programm „Puhas õhk Euroopale“, COM(2013) 918.

16 Programm „Puhas õhk Euroopale“, COM(2013) 918.

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

18 Mullakaitse teemastrateegia, COM(2006) 231.

18 Mullakaitse teemastrateegia, COM(2006) 231.

19 Vähese heitega liikuvuse strateegia, COM/2016/0501 final.

19 Vähese heitega liikuvuse strateegia, COM/2016/0501 final.

20 Direktiivi 2014/94/EL artikli 10 lõike 6 kohane alternatiivkütuste taristu tegevuskava, 8.11.2017.

20 Direktiivi 2014/94/EL artikli 10 lõike 6 kohane alternatiivkütuste taristu tegevuskava, 8.11.2017.

 

20aInnovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus, COM(2012) 60 final, 13.2.2012.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta energiatõhusaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning valmistada ette sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

(7)  ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks, millest tuleb kinni pidada, on liit vaja muuta energiatõhusaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning valmistada ette sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees, näha ette selle põhjustatud katastroofe ja nendega toime tulla.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

(8)  Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel ja vähendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja vähendamisele. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel, soodustades rahastamist mitmest allikast, ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid puhtasse energeetikasse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

(9)  Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et komisjoni poolt kavandatud liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kaasseadusandjad tõstatasid need eesmärgid taastuvenergia direktiivi ja energiatõhususe direktiivi lõpliku vormistamise käigus, et tuua liidu eesmärgid lähemale Pariisi kokkuleppe alusel võetud liidu kohustustele. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja detsentraliseeritud väiksemahulised taastuvenergiaallikad, mis on eelkõige ette nähtud energiatarbimiseks kütmisel ja õhu konditsioneerimisel), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse, näiteks soodustada katseprojekte, mis on mõeldud väikeste linnakonglomeraatide tarbeks. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid puhtasse energeetikasse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

Selgitus

Ehitussektori CO2-heite vähendamine on oluline samm ELi kliima- ja energiaeesmärkide, ning seega ka Pariisi lepingu eesmärkide saavutamiseks. Siiski on oluline pöörata rohkem tähelepanu kütte ja kliimaseadmete energiatarbimisele, mis moodustavad olulise osa Euroopa energiatarbimisest.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima vajaliku edu katalüsaatorina uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamise, sidusrühmade kaasatuse suurendamise, ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

(12)  Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima vajaliku edu olulise katalüsaatorina uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamise, teadlikkuse ja teabevahetuse parandamine; hea juhtimise arendamine; sidusrühmade kaasatuse suurendamise, ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

_________________

_________________

21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM/2017/063 final).

21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM/2017/063 final).

Selgitus

Parem juhtimine, eelkõige teadlikkuse tõstmise ja sidusrühmade kaasamise kaudu, on keskkonnaeesmärkide saavutamise võtmeks ja see oli prioriteet, mida konkreetselt mainiti eelmises LIFE-programmis.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020,22 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/201425) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit peaks jälgima bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.

(13)  Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas veeökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020,22 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/201425) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit peaks jälgima bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.

_________________

_________________

22 COM(2011) 244 (lõplik).

22 COM(2011) 244 (lõplik).

23 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

23 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Ringmajanduse edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.

(16)  Ringmajanduse edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige veeprügi vähendamiseks.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Merekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜCouncil28; puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; Euroopa plastistrateegia rakendamine ringmajanduses, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme ning liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda.

(19)  Veekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja veeökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜCouncil28; puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; Euroopa plastistrateegia rakendamine ringmajanduses, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme ning liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta veekeskkonda.

_________________

_________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, kaasates tarbijad ning laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises.

(20)  Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, sealhulgas kommunikatsioonistrateegia abil, milles võetakse arvesse uut meediat ja sotsiaalvõrgustikke ning suurendatakse tarbijate kaasatust ja üldsuse teadlikkust, kaasates tarbijad ning laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises.

Selgitus

Tähtis on selgelt välja tuua kaasaegse kommunikatsiooni vajadus.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.

(22)  Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele olemasolevate loodusressursside säästliku kasutamise kaudu, ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks. Et toetada kestlike lahenduste, eelkõige uuenduslike taastuvenergia tehnoloogiate arendamise, suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.

Selgitus

Tänu tehnoloogilisele ja turu arengule ja samuti avalikkuse toetusele on taastuvenergia süsteemide paigaldamise kulud viimasel kümnendil väga järsult langenud. Selles suunas tuleb edasi liikuda, et täielikult välja arendada Euroopa energiapotentsiaali, pannes rõhku alternatiivsetele energiaallikatele (nagu mere- või maasoojusenergia), mida praegu veel vähe kasutatakse, ning arendades ELi energiaalast sõltumatust kolmandatest riikidest.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

(24)  Kliimamuutustega kohanemine on üks kõige olulisemaid ülemaailmseid probleeme, mis nõuab kooskõlastatud ja ulatuslikku reageerimist. Liit peab tegelema kliimamuutustega kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, ning programm aitab võtta arvesse kliima- ja keskkonnameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmist. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale30. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.

(25)  Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale30. Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima-, ringmajanduse- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.

_________________

_________________

30 COM(2017) 623 final

30 COM(2017) 623 final

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Käesoleva määruse hindamine annab otsuste tegemiseks vajalikku teavet, et vajaduse korral programmi täiustada. Lisaks sellele, et hinnatakse, kuidas on programm täitnud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärki, tuleb erilist tähelepanu pöörata taotlusprotsessile, et tagada nende vahendite kättesaadavus kõigile asjaomastele projektidele. Eriti oluline on tagada, et kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna osalemine oleks praktiline ja lihtne.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades liikmesriikides sidusaid meetmeprogramme nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;

(1)  „strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse eelkõige direktiivis 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades liikmesriikides sidusaid meetmeprogramme nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „standardne meetmeprojekt“ – projekt, v.a strateegiline integreeritud projekt, strateegiline loodusprojekt või tehnilise abi projekt, mille eesmärk on täita programmi erieesmärke, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 2;

(4)  „standardne meetmeprojekt“ – projekt, v.a strateegiline integreeritud projekt, strateegiline loodusprojekt või tehnilise abi projekt, näiteks kohalikult tasandilt lähtuvad projektid, mille eesmärk on täita programmi erieesmärke, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 2;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldine eesmärk on toetada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, sealhulgas puhtale energeetikale ülemineku, keskkonna kaitsmise ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja selle tendentsi ümberpööramise kaudu, toetades seeläbi kestlikku arengut.

1.  Programmi üldine eesmärk on toetada üleminekut kestlikule, ringluspõhisele, ressursi- ja energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, sealhulgas ülimalt energiatõhusale ja taastuvatel energiaallikatel põhinevale energiasüsteemile ülemineku kaudu, tagada keskkonna kaitsmine ja keskkonna kvaliteedi parandamine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja selle tendentsi ümberpööramine, sh Natura 2000 toetamine ja ökosüsteemide seisundi halvenemisega tegelemine, toetades seeläbi keskkonnakaitse kõrget taset ja ambitsioonikaid kliimameetmeid. Programmist toetatakse ka keskkonna- ja kliimavaldkonna paremat juhtimist kõikidel tasanditel, samuti kodanikuühiskonna, vabaühenduste ja kohalike osalejate suuremat kaasamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale energeetikale, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade kohaldamisele;

a)  arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale energeetikale, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega ning kestliku põllumajanduse ja toidusüsteemidega seotud parimate tavade kohaldamisele;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet ja jõustamist, muu hulgas tõhustades juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;

b)  toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet ja jõustamist, muu hulgas tõhustades juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamisega, sh põllumajanduse, aianduse, metsanduse ja kalanduse vallas, ning kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Programm ei tohi kahjustada muude liidu õigusaktide ja poliitika eesmärke;

Selgitus

Kahjuks on LIFE projektid põhjustanud pereettevõtete sundvõõrandamise tõttu mõnes liikmesriigis viimastel aastatel avalikke vastuolusid ja vastuolusid. Vältida tuleb vastuolu muude liidu õigusaktide ja poliitikaga, nagu ÜPP ja noorte põllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete kaitse. LIFE fondi määrusega tuleb tugevdada koostööd näiteks talunike ja maaomanikega, aga ka VKEde ja erasektoriga.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  säästvad põllumajandustavad, sealhulgas mulla- ja agro-bioloogiline mitmekesisus, süsinikdioksiidi kogumine, mulla seire, pinnase ja vee kaitse;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  programmi kaudu rahastatavad projektid aitavad märkimisväärselt kaasa vähemalt ühe artiklis 3 sätestatud eesmärgi saavutamisele;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  programmist rahastatavate projektidega peab hoiduma programmi keskkonna-, kliima- või asjakohaste puhta energeetika alaste eesmärkide kahjustamisest ning võimaluse korral edendama keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist;

a)  programmist rahastatavate projektidega peab hoiduma programmi keskkonna-, kliima- või asjakohaste puhta energeetika alaste eesmärkide kahjustamisest ning võimalikult sageli edendama keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  programmi kaudu rahastatavad projektid ei tohi kahjustada muid liidu õigusakte ja poliitilisi prioriteete, eelkõige ressursitõhusust ja toiduainete tootmist;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  eelistatakse projekte, millel on suurim potentsiaal kaasata kodanikuühiskonda, maaomanikke, põllumajandust, aiandust ja metsandust ning teha nendega arukat koostööd;

Selgitus

Seniste kogemuste kohaselt on programmi LIFE projektide elluviimiseks väga oluline kodanikuühiskonna, maaomanike, põllumajanduse, aianduse ja metsanduse kaasamine ja nendega tehtava koostöö tugevdamine, et arendada, tutvustada ja edendada innovaatilisi meetodeid ja lähenemisviise liidu keskkonna- ja kliimameetmete alaste õigusaktide ja poliitika, sealhulgas energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärkide saavutamiseks, ning aidata kaasa parimate tavade rakendamisele ja toetamisele seoses looduse ja bioloogilise mitmekesisusega.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  komisjon tagab programmi rahastatava projekti geograafilise tasakaalu;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad või äärepoolseimad piirkonnad.

f)  Võimaluse korral ja tingimusel, et projekt toob keskkonnakasu, pööratakse erilist tähelepanu projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad või äärepoolseimad piirkonnad.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  maaost on ainuke kulutasuv või kõige kulutasuvam viis soovitud kaitse-eesmärgi saavutamiseks;

b)  maaost on ainuke viis soovitud kaitse-eesmärgi saavutamiseks;

Selgitus

Minevikus on põllumajanduskrunte LIFE-programmi vahendeid kasutades ostetud või sundvõõrandatud, mis tõi kaasa avaliku poleemika. Ainus viis soovitud tulemuse saavutamiseks peaks olema maa ostmine, kui seda kasutatakse. Kaitse-eesmärkide saavutamiseks tuleks eelistada koostööd põllumajandustootjatega.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon võtab programmi LIFE jaoks rakendusaktidega vastu mitmeaastased tööprogrammid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 a osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Selgitus

Programmi LIFE komitee menetlus on kooskõlas kehtiva LIFE-määrusega. Tööprogrammide ettevalmistamises peaksid osalema liikmesriigid.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon tagab, et kaasseadusandjate ja sidusrühmadega konsulteeritakse tööprogrammide väljatöötamisel piisavalt.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust, ning see peab sisaldama artikli 18 lõike 5 kohaselt läbiviidud hindamist. Kõnealusele vahehindamisele lisatakse vajaduse korral ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.  Programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise ning ka artikli 18 lõike 5 kohased hindamised.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Komisjon avalikustab hindamise tulemused.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 a

 

Komiteemenetlus

 

1.  Komisjoni abistab keskkonna- ja kliimameetmete programmi LIFE komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

Kui komitee oma arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Selgitus

Komiteemenetlus on kooskõlas kehtiva LIFE programmi eeskirjadega. Komisjoni ja liikmesriikide vahelist head koostööd tuleks jätkata. LIFE komitee tuleks säilitada.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Keskkonna ja kliimameetmete programmi „Life“ kehtestamine

Viited

COM(2018)0385 – C8-0249/2018 – 2018/0209(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Czesław Adam Siekierski

9.10.2018

Endine arvamuse koostaja

John Stuart Agnew

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

13

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, José Bové, Daniel Buda, Matt Carthy, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Maria Gabriela Zoană

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elsi Katainen, Susanne Melior, Momchil Nekov, Ramón Luis Valcárcel Siso

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Stanisław Ożóg

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Ulrike Müller

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Stanisław Ożóg

PPE

Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski, Ramón Luis Valcárcel Siso

13

ECR

Jørn Dohrmann, Laurenţiu Rebega

EFDD

John Stuart Agnew

ENF

Philippe Loiseau

S&D

Paolo De Castro, Karine Gloanec Maurin, Susanne Melior, Momchil Nekov, Maria Noichl, Maria Gabriela Zoană

Verts/ALE

José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė

4

0

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Maria Lidia Senra Rodríguez

PPE

Herbert Dorfmann

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Keskkonna ja kliimameetmete programmi „Life“ kehtestamine

Viited

COM(2018)0385 – C8-0249/2018 – 2018/0209(COD)

EP-le esitamise kuupäev

1.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

ITRE

14.6.2018

REGI

14.6.2018

AGRI

14.6.2018

 

PECH

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

19.6.2018

PECH

20.6.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Gerben-Jan Gerbrandy

16.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Nicola Caputo, Michel Dantin, Esther Herranz García, Peter Jahr, Gesine Meissner, Tilly Metz, Ulrike Müller, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mercedes Bresso, Innocenzo Leontini, Olle Ludvigsson, Ana Miranda, Miroslav Poche

Esitamise kuupäev

26.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Frédérique Ries

ECR

Mark Demesmaeker

EFDD

Sylvie Goddyn

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian Silviu Buşoi, Birgit Collin Langen, Michel Dantin, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Esther Herranz García, Peter Jahr, Giovanni La Via, Innocenzo Leontini, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer Pierik, Adina Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Mercedes Bresso, Nicola Caputo, Nessa Childers, Seb Dance, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Miroslav Poche, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Tilly Metz, Ana Miranda

1

EFDD

Julia Reid

4

0

ECR

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusalane teave