Menetlus : 2018/0106(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0398/2018

Esitatud tekstid :

A8-0398/2018

Arutelud :

PV 15/04/2019 - 14
CRE 15/04/2019 - 14

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0366

RAPORT     ***I
PDF 3323kWORD 597k
26.11.2018
PE 623.965v02-00 A8-0398/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta

(COM(2018)0218 – C8-0159/2018 – 2018/0106(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Virginie Rozière

Arvamuse koostajad (*):

Miguel Viegas, majandus- ja rahanduskomisjon

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

(*)  Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
 (*) MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 (*) KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta

(COM(2018)0218 – C8-0159/2018 – 2018/0106(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0218),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 16, 33, 43, 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62, 91, 100, 103, 109, 114, 168, 169, 192, 207 ja artikli 325 lõiget 4 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamisleping) artiklit 31, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C8-0159/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kontrollikoja 26. septembri 2018.aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0398/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16, 33, 43, 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62, 91, 100, 103, 109, 114, 168, 169, 192, 207 ja artikli 325 lõiget 4, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16, 33, 43, 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62, 91, 100, 103, 109, 114, artikli 153 lõike 1 punkte a, b ja e, artikli 157 lõiget 3, artikleid 168, 169, 192, 207 ja artikli 325 lõiget 4, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 31,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Isikud, kes töötavad mõne organisatsiooni heaks või puutuvad sellega kokku oma tööalases tegevuses, saavad sageli esimesena teada selles kontekstis tekkivatest ohtudest või kahjust avalikule huvile. Rikkumisest teatades on neil tähtis roll seaduserikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel ning ühiskonna heaolu kaitsmisel. Kuid sageli ei julge potentsiaalsed rikkumisest teatajad oma muredest või kahtlustest survemeetmete hirmus teatada.

(1)  Isikud, kes töötavad mõne avalik-õigusliku või eraõigusliku organisatsiooni heaks või puutuvad sellega kokku oma tööalases tegevuses, saavad sageli esimesena teada selles kontekstis tekkivatest ohtudest või kahjust avalikule huvile. Rikkumisest teatades on neil tähtis roll avaliku huvi seisukohast kahjulike seaduserikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel ning ühiskonna heaolu kaitsmisel. Kuid sageli ei julge potentsiaalsed rikkumisest teatajad oma muredest või kahtlustest survemeetmete hirmus teatada. Sellega seoses tunnistatakse rikkumisest teatajatele tasakaalustatud ja tõhusa kaitse tagamise olulisust üha suuremal määral nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Käesoleva direktiivi eesmärk on seetõttu luua rikkumisest teatajate jaoks usaldusväärne keskkond, mis võimaldab neil teatada täheldatud õigusrikkumistest ja avalikku huvi kahjustavatest rikkumistest või nende kahtlustest, ning edendada väljendus- ja meediavabaduse kasutamist, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11. On oluline rõhutada, et need vabadused on nurgakiviks uurivale ajakirjandusele ja teabeallikate konfidentsiaalsuse põhimõttele.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu tasandil on rikkumisest teatajate teated üks liidu õiguse täitmise tagamise eeltingimustest: need annavad liikmesriikide ja liidu õiguskaitsesüsteemidele teavet, mis võimaldab liidu õiguse rikkumise juhtumite tõhusat tuvastamist ja uurimist ning nende kohta süüdistuste esitamist.

(2)  Liidu tasandil on rikkumisest teatajate ja uurivate ajakirjanike teated ja avalikustamised üks liidu õiguse ja poliitikameetmete täitmise tagamise eeltingimustest: need annavad liikmesriikide ja liidu õiguskaitsesüsteemidele teavet, mis sageli võimaldab liidu õiguse rikkumise juhtumite tõhusat tuvastamist ja uurimist ning nende kohta süüdistuste esitamist, suurendades seega läbipaistvust ja aruandekohustust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Kõik alates 2014. aastast avalikustatud suuremad skandaalid, näiteks LuxLeaks ja Panama dokumendid, on tulnud ilmsiks tänu rikkumisest teatajatele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Teatavates poliitikavaldkondades võib liidu õiguse rikkumine avalikku huvi tõsiselt kahjustada ühiskonna heaolu ähvardavate oluliste riskide tekitamise tähenduses. Kui nendes valdkondades on tuvastatud täitmise tagamise puudusi ja rikkumisest teatajad on rikkumise avalikustamiseks eelisseisundis, tuleb täitmise tagamist parandada rikkumisest teatajatele survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamisega ja tõhusate teatamiskanalite kasutuselevõtmisega.

(3)  Liidu õiguse rikkumine võib avalikku huvi kahjustada ühiskonna heaolu ähvardavate oluliste riskide tekitamise tähenduses ja vähendada kodanike usaldust liidu meetmete vastu. Kuna rikkumisest teatajad on üldiselt asjaomase rikkumise avalikustamiseks eelisseisundis ja neil on julgust teatada või avalikustada teavet avalike huvide kaitseks hoolimata isiklikust või ametialasest riskist, tuleb liidu õiguse täitmise tagamist parandada rikkumisest teatajatele survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamisega ja tõhusate, sõltumatute, konfidentsiaalsete ja ohutute teatamiskanalite kasutuselevõtmisega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Praegu Euroopa Liidus tagatud rikkumisest teatajate kaitse on liikmesriikide lõikes killustunud ja poliitikavaldkondade lõikes ebaühtlane. Rikkumisest teatajate avastatud piiriülese mõõtmega liidu õiguse rikkumise juhtumite tagajärjed ilmestavad seda, kuidas ebapiisav kaitse ühes liikmesriigis ei avalda üksnes negatiivset mõju ELi poliitika toimimisele selles liikmesriigis, vaid võib avaldada ka mõju teistes liikmesriikides ja liidus tervikuna.

(4)  Praegu Euroopa Liidus tagatud rikkumisest teatajate kaitse on liikmesriikide ja liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste lõikes killustunud ja poliitikavaldkondade lõikes ka ebaühtlane. Rikkumisest teatajate avastatud piiriülese mõõtmega liidu õiguse rikkumise juhtumite tagajärjed ilmestavad seda, kuidas ebapiisav kaitse ühes liikmesriigis ei avalda üksnes negatiivset mõju ELi poliitika toimimisele selles liikmesriigis, vaid võib avaldada ka mõju teistes liikmesriikides ja liidus tervikuna.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni (mille osalised on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid) artiklis 33 on selgelt sätestatud, et vaja on võtta kohaseid õiguslikke meetmeid, mis tagaksid kaitse igasuguse põhjendamatu kohtlemise eest igale isikule, kes kooskõlas nimetatud konventsiooniga teeb pädevatele ametiasutustele heas usus ja mõistlikel alustel teatavaks faktid rikkumiste kohta.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)   Avalikustamise hõlbustamiseks ja avatud aruandluskultuuri loomiseks tuleks tagada, et avalikustamistingimused on kooskõlas Euroopa Nõukogu soovitusega CM/Rec(2014)7, milles käsitletakse rikkumisest teatajate kaitset. Meediat ei tohiks mingil viisil takistada rikkumisi avalikustamast ja seeläbi oma demokraatlikku rolli täitmast.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Sellest tulenevalt tuleks ühiseid miinimumstandardeid, mis tagavad rikkumisest teatajate tõhusa kaitse, kohaldada nende õigusaktide ja poliitikavaldkondade suhtes, kus i) on olemas vajadus täitmise tagamise tugevdamise järele; ii) rikkumisest teatamata jätmine on peamine täitmise tagamist mõjutav tegur ning iii) liidu õiguse rikkumine kahjustab tõsiselt avalikku huvi.

(5)  Sellest tulenevalt tuleks ühiseid õiguslikke miinimumstandardeid, mis tagavad rikkumisest teatajate tõhusa kaitse üldise ja tervikliku lähenemisviisiga, kohaldada kõigi nende liidu ja siseriiklike õigusaktide ja poliitikavaldkondade suhtes, kus i) on olemas vajadus täitmise tagamise tugevdamise järele; ii) rikkumisest teatamata jätmine on peamine täitmise tagamist mõjutav tegur ning iii) liidu või siseriikliku õiguse rikkumine kahjustab tõsiselt avalikku huvi.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Rikkumisest teatajate kaitse tuleks kehtestada selleks, et edendada teabe- ja meediavabadust soodustavat keskkonda; esiteks eeldab see, et ajakirjanikele ja nende allikatele, sealhulgas rikkumisest teatajatele, tagatakse nende turvalisuse ning vaimse ja füüsilise puutumatuse mis tahes rikkumise vastu tõhus kaitse, ning teiseks, et hoitakse ära kõik katsed neid hirmutada või kahjustada nende sõltumatust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Rikkumisest teatajate kaitse on vajalik riigihankeid käsitleva liidu õiguse täitmise tagamise parandamiseks. Lisaks ELi eelarve täitmise, sealhulgas riigihangete kontekstis pettuste ja korruptsiooni ärahoidmise ja tuvastamise vajadusele on vaja tegeleda riigihankeid käsitlevate õigusnormide täitmise ebapiisava tagamisega riiklike ametiasutuste ja teatavate avalikku teenust osutavate ettevõtjate poolt kaupade, tööde ja teenuste ostmisel. Selliste normide rikkumised põhjustavad konkurentsimoonutusi, suurendavad ettevõtluskulusid, rikuvad investorite ja aktsionäride huve ning üldises plaanis vähendavad investeerimise atraktiivsust ja loovad ettevõtjate jaoks ebaühtlaseid tingimusi kogu Euroopas, mõjutades seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist.

(6)  Rikkumisest teatajate kaitse on vajalik riigihankeid käsitleva liidu õiguse täitmise tagamise parandamiseks. Lisaks ELi eelarve täitmise, sealhulgas riigihangete kontekstis pettuste ja korruptsiooni ärahoidmise ja tuvastamise vajadusele on vaja tegeleda riigihankeid käsitlevate õigusnormide täitmise ebapiisava tagamisega riiklike ametiasutuste ja teatavate avalikku teenust osutavate ettevõtjate poolt kaupade, tööde ja teenuste ostmisel. Selliste normide rikkumised põhjustavad konkurentsimoonutusi, suurendavad ettevõtluskulusid, rikuvad investorite ja aktsionäride huve ning üldises plaanis vähendavad investeerimise atraktiivsust ja loovad ettevõtjate jaoks ebaühtlaseid tingimusi kogu Euroopas, mõjutades seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist. Enamikul juhtudel seavad sellised rikkumised tõsiselt ohtu inimeste usalduse avaliku sektori institutsioonide vastu ja ohustavad seetõttu demokraatia nõuetekohast toimimist. Tõsist tähelepanu tuleks pöörata nende isikute kaitsele, kes teatavad väärkasutamisest või üleastumisest seoses liidu eelarve ja liidu institutsioonidega.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kord ei välista vajadust tugevdada iga liikmesriigi ning nende avaliku sektori struktuuride järelevalvevahendeid, mille suutlikkus võitluses maksupettuse ja rahapesu vastu peaks järjest suurenema, ega ka rahvusvahelise koostöö tegemise vajadust nendes valdkondades.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Finantsteenuste valdkonnas on liidu seadusandja rikkumisest teatajate kaitse lisaväärtust juba tunnustanud. Finantskriisi järel, kui ilmnesid tõsised puudujäägid asjaomaste õigusnormide täitmise tagamisel, kehtestati paljudes selle valdkonna õigusaktides meetmed rikkumisest teatajate kaitsmiseks34. Eelkõige krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusnõuete raamistiku kontekstis on direktiivis 2013/36/EL35 sätestatud rikkumisest teatajate kaitse, mis kehtib ka määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) puhul.

(7)  Finantsteenuste valdkonnas on liidu seadusandja rikkumisest teatajate valdkondliku kaitse lisaväärtust juba tunnustanud. Finantskriisi järel, kui ilmnesid tõsised puudujäägid asjaomaste õigusnormide täitmise tagamisel, kehtestati paljudes selle valdkonna õigusaktides meetmed rikkumisest teatajate kaitsmiseks34. Eelkõige krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusnõuete raamistiku kontekstis on direktiivis 2013/36/EL35 sätestatud rikkumisest teatajate kaitse, mis kehtib ka määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) puhul. Paljud Euroopa finantsasutustega seotud kõrgetasemelised juhtumid on siiski näidanud, et rikkumisest teataja kaitse sellistes finantsasutustes ei ole ikka veel rahuldaval tasemel ning hirm nii tööandja kui ka ametivõimude survemeetmete ees takistab rikkumisest teatajaid endiselt seaduserikkumistest teatamast.

_________________

_________________

34 8. detsembri 2010. aasta teatis „Finantsteenuste sektoris karistuste tõhustamine“.

34 8. detsembri 2010. aasta teatis „Finantsteenuste sektoris karistuste tõhustamine“.

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Rikkumisest teatajate kaitse on oluline ka selleks, et hoida ära ja tõkestada transpordiohutust käsitlevate liidu õigusnormide rikkumist, mis võib ohustada inimelusid. Seda on juba tõdetud lennundusohutust38 ja meretranspordi ohutust39 käsitlevates valdkondlikes liidu õigusaktides, milles on sätestatud rikkumisest teatajate kaitse kohandatud meetmed ja konkreetsed teatamiskanalid. Need õigusaktid hõlmavad ka nende töötajate kaitset survemeetmete eest, kes teatavad omaenda heas usus tehtud vigadest (nn õiglane suhtumine). Nendes kahes sektoris on vaja täiendada olemasolevaid rikkumisest teatajate kaitse elemente ning lisaks on ohutusstandardite täitmise tagamise parandamiseks vaja tagada selline kaitse ka muude transpordiliikide, st maantee- ja raudteetranspordi puhul.

(9)  Rikkumisest teatajate kaitse on oluline ka selleks, et hoida ära ja tõkestada transpordiohutust käsitlevate liidu õigusnormide rikkumist, mis võib ohustada inimelusid. Seda on juba tõdetud lennundusohutust38 ja meretranspordi ohutust39 käsitlevates valdkondlikes liidu õigusaktides, milles on sätestatud rikkumisest teatajate kaitse kohandatud meetmed ja konkreetsed teatamiskanalid. Need õigusaktid hõlmavad ka nende töötajate kaitset survemeetmete eest, kes teatavad omaenda heas usus tehtud vigadest (nn õiglane suhtumine). Nendes kahes sektoris on muu hulgas vaja täiendada ja laiendada olemasolevaid rikkumisest teatajate kaitse elemente ning lisaks on ohutusstandardite täitmise tagamise parandamiseks vaja viivitamata tagada selline kaitse ka muude transpordiliikide, st eri-, sisevee-, maantee- ja raudteetranspordi puhul.

_________________

_________________

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid (ELT L 122, lk 18).

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid (ELT L 122, lk 18).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, lk 57).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, lk 57).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Tõendite kogumisel, keskkonnakuritegude ning keskkonnakaitse vastase ebaseadusliku tegevuse avastamisel ja käsitlemisel esineb endiselt probleeme ning neid valdkondi tuleb tugevdada, nagu on tõdetud komisjoni 18. jaanuari 2018. aasta teatises „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“40. Kuigi rikkumisest teatajate kaitse normid on seni olemas kõigest ühes valdkondlikus keskkonnakaitset käsitlevas õigusaktis,41 näib sellise kaitse kehtestamine olevat vajalik, et tagada liidu keskkonnaalase õigustiku tõhus täitmine, kui selle rikkumine võib avalikku huvi tõsiselt kahjustada, põhjustades võimalikke riigipiire ületavaid mõjusid. See võib olla asjakohane ka juhtudel, kus ohtlike toodete kasutamine võib põhjustada keskkonnakahju.

(10)  Tõendite kogumisel, keskkonnakuritegude ning keskkonnakaitse vastase ebaseadusliku tegevuse või tegevusetuse ning potentsiaalse rikkumise ennetamisel, avastamisel ja käsitlemisel esineb paraku endiselt probleeme ning neid valdkondi tuleb tugevdada, nagu on tõdetud komisjoni 18. jaanuari 2018. aasta teatises „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“40. Kuigi rikkumisest teatajate kaitse normid on seni olemas kõigest ühes valdkondlikus keskkonnakaitset käsitlevas õigusaktis41, on sellise kaitse kehtestamine vajalik, et tagada liidu keskkonnaalase õigustiku tõhus täitmine, kui selle rikkumine võib avalikku huvi kahjustada, põhjustades võimalikke riigipiire ületavaid mõjusid. See võib olla asjakohane ka juhtudel, kus ohtlike toodete kasutamine võib põhjustada keskkonnakahju.

_________________

_________________

40 COM(2018) 10 final.

40 COM(2018)0010.

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust (ELT L 178, lk 66).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.6.2013, lk 66).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Sarnastel kaalutlustel peab rikkumisest teatajate kaitse tuginema olemasolevatele sätetele ja võimaldama vältida ELi toiduahela valdkonna, eelkõige toiduainete ja sööda ohutust ning loomatervist ja loomade heaolu käsitlevate õigusnormide rikkumist. Nendes valdkondades välja töötatud erinevad liidu õigusnormid on omavahel tihedalt seotud. Määruses (EÜ) nr 178/200242 on sätestatud üldpõhimõtted ja nõuded, mis on kõikide liidu ja liikmesriikide toiduainete ja söödaga seotud meetmete alustalaks ning keskenduvad eelkõige toiduohutusele, et tagada inimeste tervise ja tarbijate toiduga seotud huvide kaitse kõrge tase ning siseturu tõhus toimimine. Selles määruses on muu hulgas sätestatud, et toidu- ja söödakäitlejad ei tohi pidurdada oma töötajate ja teiste inimeste koostööd pädevate asutustega, kui see võib ära hoida või kõrvaldada toidust tuleneva riski või seda vähendada. Liidu seadusandja on võtnud sarnase lähenemisviisi kasutusele ka loomatervishoiu alaste õigusaktide valdkonnas määrusega (EL) 2016/429, millega kehtestatakse loomadele ja inimestele edasi kanduvate loomataudide ennetamise ja kontrolli eeskirjad43.

(11)  Sarnastel kaalutlustel peab rikkumisest teatajate kaitse tuginema olemasolevatele sätetele ja võimaldama vältida ELi toiduahela valdkonna, eelkõige toiduainete ja sööda ohutust, samuti loomatervist ning loomade kaitset ja heaolu käsitlevate õigusnormide rikkumist. Nendes valdkondades välja töötatud erinevad liidu õigusnormid on omavahel tihedalt seotud. Määruses (EÜ) nr 178/200242 on sätestatud üldpõhimõtted ja nõuded, mis on kõikide liidu ja liikmesriikide toiduainete ja söödaga seotud meetmete alustalaks ning keskenduvad eelkõige toiduohutusele, et tagada inimeste tervise ja tarbijate toiduga seotud huvide kaitse kõrge tase ning siseturu tõhus toimimine. Selles määruses on muu hulgas sätestatud, et toidu- ja söödakäitlejad ei tohi pidurdada oma töötajate ja teiste inimeste koostööd pädevate asutustega, kui see võib ära hoida või kõrvaldada toidust tuleneva riski või seda vähendada. Liidu seadusandja on võtnud sarnase lähenemisviisi kasutusele ka loomatervishoiu alaste õigusaktide valdkonnas määrusega (EL) 2016/429, millega kehtestatakse loomadele ja inimestele edasi kanduvate loomataudide ennetamise ja kontrolli eeskirjad43. Nõukogu direktiivis 98/58/EÜ43a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/63/EL43b, nõukogu määruses (EÜ) nr 1/200543c ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/200943d on kehtestatud eeskirjad põllumajandusloomade kaitse ja heaolu kohta vedamise ajal, surmamisel ja loomkatsetes kasutamise korral.

__________________

__________________

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, lk 1).

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, lk 1).

43 ELT L 84, lk 1.

43 ELT L 84, lk 1.

 

43a Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23).

 

43b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).

 

43c Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

 

43d Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Rikkumisest teatajate kaitse parandamine soodustaks ka Euratomi tuumaohutust, kiirguskaitset ning kasutatud tuumkütust ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist käsitlevate normide rikkumise ärahoidmist ja tõkestamist ning aitaks tugevdada tõhusat tuumaohutuse kultuuri käsitleva läbivaadatud tuumaohutuse direktiivi44, eriti selle artikli 8b lõike 2 punkti a täitmise tagamist; kõnealuses punktis on muu hulgas nõutud, et pädev reguleeriv asutus kehtestaks juhtimissüsteemid, milles omistatakse tuumaohutusele asjakohane prioriteet ning edendatakse töötajate ja juhtkonna võimet suhtuda kriitiliselt asjakohaste ohutuspõhimõtete ja -toimingute tõhusasse täitmisesse ning võimet teatada ohutusprobleemidest õigel ajal.

(12)  Rikkumisest teatajate kaitse parandamine soodustaks ka Euratomi tuumaohutust, kiirguskaitset ning kasutatud tuumkütust ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist käsitlevate normide rikkumise ärahoidmist ja tõkestamist ning aitaks tugevdada tõhusat tuumaohutuse kultuuri käsitleva läbivaadatud tuumaohutuse direktiivi44, eriti selle artikli 8b lõike 2 punkti a täitmise tagamist; kõnealuses punktis on muu hulgas nõutud, et pädev reguleeriv asutus kehtestaks juhtimissüsteemid, milles omistatakse tuumaohutusele asjakohane prioriteet ning edendatakse töötajate ja juhtkonna võimet suhtuda kriitiliselt asjakohaste ohutuspõhimõtete ja -toimingute tõhusasse täitmisesse ning võimet teatada ohutusprobleemidest õigel ajal.

_________________

_________________

44 Nõukogu 8. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 219, 25.7.2014, lk 42–52).

44 Nõukogu 8. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 219, 25.7.2014, lk 42).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Samamoodi võivad rikkumisest teatajate teated olla ülimalt olulised, et tuvastada, vältida, vähendada või kõrvaldada riske, mis liidu õigusnormide rikkumise tagajärjel rahvatervisele ja tarbijakaitsele tekivad ja mis võivad vastasel korral jääda varjatuks. Eelkõige on tarbijakaitse tugevalt seotud ka juhtumitega, kus ohtlikud tooted võivad tarbijatele märkimisväärset kahju põhjustada. Seega tuleks rikkumisest teatajate kaitse ette näha seoses asjaomaste liidu eeskirjadega, mis on vastu võetud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 114, 168 ja 169.

(13)  Samamoodi võivad rikkumisest teatajate teated olla ülimalt olulised, et tuvastada, vältida, vähendada või kõrvaldada riske, mis liidu õigusnormide rikkumise tagajärjel rahvatervisele ja tarbijakaitsele tekivad ja mis võivad vastasel korral jääda varjatuks. Eelkõige on tarbijakaitse tugevalt seotud ka juhtumitega, kus ohtlikud tooted võivad tarbijatele kahju põhjustada. Seega tuleks rikkumisest teatajate kaitse ette näha seoses asjaomaste liidu eeskirjadega, mis on vastu võetud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 114, 168 ja 169.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse on veel üks valdkond, kus rikkumisest teatajad on eelisseisundis, et avalikustada liidu õiguse rikkumisi, mis võivad avalikku huvi tõsiselt kahjustada. Sarnased kaalutlused kehtivad võrgu- ja infosüsteemide turvet käsitleva direktiivi45, rikkumise puhul; kõnealuses direktiivis on kehtestatud intsidentidest (sealhulgas sellistest, mis ei kahjusta isikuandmeid) teatamise nõuded ja turvanõuded asutustele, kes osutavad olulisi teenuseid paljudes valdkondades (näiteks energeetika, tervishoid, transport, pangandus jne), ja peamiste digitaalsete teenuste (nt pilvandmetöötlusteenuste) pakkujatele. Selles valdkonnas on rikkumisest teatamine eriti väärtuslik, et ära hoida turvaintsidente, mis võivad mõjutada olulist majandus- ja ühiskondlikku tegevust ning laialdaselt kasutatavaid digitaalseid teenuseid. See aitab tagada siseturu toimimiseks ja ühiskonna heaoluks hädavajalike teenuste järjepidevust.

(14)  Põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8 sätestatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse on veel üks valdkond, kus rikkumisest teatajad saavad aidata avalikustada liidu õiguse rikkumisi, mis võivad avalikku huvi kahjustada. Sarnased kaalutlused kehtivad võrgu- ja infosüsteemide turvet käsitleva direktiivi45 rikkumise puhul; kõnealuses direktiivis on kehtestatud intsidentidest (sealhulgas sellistest, mis ei kahjusta isikuandmeid) teatamise nõuded ja turvanõuded asutustele, kes osutavad olulisi teenuseid paljudes valdkondades (näiteks energeetika, turism, tervishoid, transport, pangandus, ehitus jne), peamiste digitaalsete teenuste (nt pilvandmetöötlusteenuste) pakkujatele ning põhiliste kommunaalteenuste, nt vee-, elektri- ja gaasivarustusteenuste pakkujatele. Selles valdkonnas on rikkumisest teatamine eriti väärtuslik, et ära hoida turvaintsidente, mis võivad mõjutada olulist majandus- ja ühiskondlikku tegevust ning laialdaselt kasutatavaid digitaalseid teenuseid, samuti vältida liidu andmekaitsealaste õigusaktide mis tahes rikkumisi. See aitab tagada ühiskonna jaoks hädavajalike teenuste järjepidevust.

_________________

_________________

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Liidu finantshuvide kaitse, mis on seotud pettuste, korruptsiooni ja mis tahes muu liidu kulutuste kasutamist mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse, liidu tulude ja rahaliste vahendite kogumise või liidu varadega, on põhiline valdkond, milles tuleb liidu õiguse täitmise tagamist tugevdada. Liidu finantshuvide kaitse tugevdamine hõlmab ka Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tehtavate kulutustega seotud liidu eelarve täitmist. Tõhusa täitmise tagamise puudumine liidu finantsteenuste valdkonnas, sealhulgas seoses pettuste ja korruptsiooniga liikmesriikide tasandil, põhjustab liidu tulude vähenemist ja ELi rahaliste vahendite väärkasutamist, mis võib moonutada avaliku sektori investeeringuid ja õõnestada kodanike usaldust ELi meetmete vastu. Rikkumisest teatajate kaitse on vajalik pettuse- ja ebaseadusliku tegevuse juhtumite tuvastamise, ärahoidmise ja tõkestamise lihtsustamiseks.

(16)  Liidu finantshuvide kaitse, mis on seotud pettuste, korruptsiooni, õigusnõuete rikkumise, võimu kuritarvitamise ja mis tahes muu liidu kulutuste kasutamist mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse, liidu tulude ja rahaliste vahendite kogumise või liidu varadega, on põhiline valdkond, milles tuleb liidu õiguse täitmise tagamist tugevdada. Liidu finantshuvide kaitse tugevdamine hõlmab ka Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tehtavate kulutustega seotud liidu eelarve täitmist. Tõhusa täitmise tagamise puudumine liidu finantsteenuste valdkonnas, sealhulgas seoses pettuste ja korruptsiooniga liikmesriikide tasandil, põhjustab liidu tulude vähenemist ja ELi rahaliste vahendite väärkasutamist, mis võib moonutada avaliku sektori investeeringuid ja õõnestada kodanike usaldust ELi meetmete vastu. Ka uurivatel ajakirjanikel on otsustav roll kõigi nende valdkondadega seotud väärtegude paljastamisel. Nimetatud kutseala esindajatena on nad väga haavatavad, makstes sageli oma töökoha, vabaduse ja isegi eluga mastaapsete rikkumiste ja korruptsiooniskeemide paljastamise eest. Seepärast tuleks rikkumisest teatajate kaitset käsitlevasse horisontaalsesse seadusandlikku ettepanekusse lisada uurivate ajakirjanike kaitseks võetavad erimeetmed. Uurivate ajakirjanike ja rikkumisest teatajate kaitse on vajalik pettuse- ja ebaseadusliku tegevuse juhtumite tuvastamise, ärahoidmise ja tõkestamise lihtsustamiseks.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Teatavad liidu õigusaktid, eelkõige finantsteenuste valdkonnas, näiteks määrus (EL) nr 596/2014 turukuritarvituste kohta49 ja selle määruse alusel vastu võetud komisjoni rakendusdirektiiv 2015/2392,50 juba sisaldavad üksikasjalikke eeskirju rikkumisest teatajate kaitse kohta. Selliseid olemasolevaid liidu õigusakte, sealhulgas lisa II osas esitatud loetelu, tuleks täiendada käesoleva direktiiviga, nii et need aktid oleksid täielikus kooskõlas selle miinimumstandarditega, säilitades samal ajal neis ette nähtud erisused, mis on kohandatud asjaomaste sektorite jaoks. Eriti oluline on teha kindlaks, millistel finantsteenuste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas tegutsevatel juriidilistel isikutel on praegu asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus.

(18)  Teatavad liidu õigusaktid, eelkõige finantsteenuste valdkonnas, näiteks määrus (EL) nr 596/2014 turukuritarvituste kohta49 ja selle määruse alusel vastu võetud komisjoni rakendusdirektiiv 2015/239250, juba sisaldavad üksikasjalikke eeskirju rikkumisest teatajate kaitse kohta. Selliseid olemasolevaid liidu õigusakte, sealhulgas lisa II osas esitatud loetelu, tuleks täiendada käesoleva direktiiviga, nii et need aktid oleksid täielikus kooskõlas selle miinimumstandarditega, säilitades samal ajal neis ette nähtud erisused, mis on kohandatud asjaomaste sektorite jaoks. Eriti oluline on teha kindlaks, millistel finantsteenuste ning rahapesu tõkestamise ja selle vastu võitlemise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/7/EL50a nõuetekohase rakendamise ning terrorismi rahastamise ja küberkuritegude tõkestamise valdkonnas tegutsevatel juriidilistel isikutel on praegu asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus. Kuna selliste juhtumite puhul on sageli tegemist väga keeruliste rahvusvaheliste äri- ja finantsskeemidega, mis kuuluvad eri jurisdiktsioonide alla, tuleks vastu võtta rikkumisest teatajate ühtset kontaktpunkti käsitlevad sätted.

_________________

_________________

49 ELT L 173, lk 1.

49 ELT L 173, lk 1.

50 Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2015/2392, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega (ELT L 332, lk 126).

50 Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2015/2392, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega (ELT L 332, lk 126).

 

50a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Euroopa Liit rajaneb ühistel väärtustel ja põhimõtetel. EL tagab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste austamise. Kuna tegemist on ELi aluseks olevate õiguste ja põhimõtetega, on nende kaitsmine äärmiselt oluline ning selliste õiguste ja põhimõtete kahjustamist paljastavatel isikutel peaks olema õigus saada käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitset.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Iga kord, kui võetakse vastu mõni uus liidu õigusakt, mille korral on rikkumisest teatajate kaitse asjakohane ja võib aidata kaasa õigusnormide täitmise tõhusamale tagamisele, tuleks kaaluda, kas käesoleva direktiivi lisa tuleks muuta, et selle kohaldamisala hõlmaks ka uut õigusakti.

(19)  Selleks et võtta arvesse liidu uusi õigusakte, mille puhul rikkumisest teatajate kaitse on asjakohane ja millel võib olla mõju tõhusama jõustamise seisukohast, tuleks komisjonile delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitus õigusaktide vastuvõtmiseks, et muuta käesolevat direktiivi, uuendades selle lisa iga kord, kui selline uus liidu õigusakt võetakse vastu, et lisada see käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes1a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

 

___________________

 

1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Teatavates olukordades võib töötajate kaitset, tööhõive- ja töötingimusi, sotsiaalseid, individuaalseid ja kollektiivseid õigusi käsitlevate liidu õiguse rikkumiste suhtes kohaldada tõhusaid individuaalseid õiguskaitsemenetlusi. Teisalt, kui sellised rikkumised on süstemaatilised, kahjustavad need avalikku huvi ja seetõttu on vaja ette näha sellistest rikkumisest teatavate isikute kaitse. Teatavates valdkondades on täheldatud raskusi liidu õigusaktide rakendamisel, näiteks kui ollakse lubamatult sunnitud tuginema ebakindlatele tööhõivevormidele. On vaja ka liidu õiguse tõhusat jõustamist ning rikkumisest teatajate kaitse parandamine tööõiguse valdkonnas parandaks seega õigusaktide kohaldamist ja tagaks siseturul töötajate kõrgetasemelise kaitse, tagades samal ajal õiglase konkurentsi ettevõtjate vahel.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata töötajatele liidu tööõiguse rikkumisest teatamisel antavat kaitset. Eelkõige tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas on raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklis 11 juba sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et töötajad või töötajate esindajad ei satu ebasoodsasse olukorda seetõttu, et nad esitavad tööandjale nõude või ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid töötajaid ähvardavate ohtude vähendamiseks ja/või ohuallikate kõrvaldamiseks. Töötajatel ja nende esindajatel on õigus esitada kaebus riiklikule pädevale asutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad.

(20)  Käesolev direktiiv peaks täiendama töötajatele liidu tööõiguse rikkumisest teatamisel antavat kaitset. Eelkõige tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas on raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklis 11 juba sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et töötajad või töötajate esindajad ei satu ebasoodsasse olukorda seetõttu, et nad esitavad tööandjale nõude või ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid töötajaid ähvardavate ohtude vähendamiseks ja/või ohuallikate kõrvaldamiseks. Töötajatel ja nende esindajatel on õigus esitada kaebus riiklikule või liidu pädevale asutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata riikliku julgeoleku ja muu salastatud teabe kaitsmist, mille kaitsmine volitamata juurdepääsu eest on julgeolekukaalutlustel nõutav liidu õiguse või asjaomases liikmesriigis kehtivate õigus- või haldusnormidega. Lisaks ei tohiks käesoleva direktiivi sätted mõjutada komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsusest (EL, Euratom) 2015/444 (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta) või nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsusest (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) tulenevaid kohustusi.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Isikud, kes annavad tööalase tegevuse kontekstis saadud teavet avalikule huvile tekitatud ohtude või kahju kohta, kasutavad oma sõnavabadust. ELi põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõnavabadus hõlmab meediavabadust ja mitmekesisust.

(22)  Isikud, kes annavad teavet avalikule huvile tekitatud ohtude või kahju kohta, tegutsevad ELi põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõna- ja teabevabaduse alusel, mis hõlmab teabe saamise ja levitamise õigust ning meediavabadust ja mitmekesisust.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Kaitset tuleks esiteks kohaldada isikute suhtes, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus,52 st isikud, kes teevad teataval ajavahemikul teisele isikule selle juhtimise all teatavaid töid, mille eest nad saavad tasu. Seega tuleks kaitse tagada ka töötajatele, kes on mittestandardses töösuhtes, sealhulgas osalise tööajaga töötajatele ja tähtajalise lepinguga töötajatele, ning isikutele, kellel on tööleping või töösuhe renditööjõu agentuuriga, sest sellist tüüpi suhete puhul on standardseid ebaõiglase kohtlemise vastaseid kaitsemeetmeid sageli keeruline kohaldada.

(26)  Kaitset tuleks esiteks kohaldada isikute suhtes, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus,52 st isikud, kes teevad teataval ajavahemikul teisele isikule selle juhtimise all teatavaid töid, mille eest nad saavad tasu. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleks mõistet „töötaja“ tõlgendada laialt, nii et hõlmatud on ka avaliku sektori töötajad ja avalikud teenistujad. Seega tuleks kaitse tagada ka töötajatele, kes on muus töösuhtes, sealhulgas osalise tööajaga töötajatele ja tähtajalise lepinguga töötajatele, tasustatud ja tasustamata praktikantidele, ning isikutele, kellel on tööleping või töösuhe renditööjõu agentuuriga, ja neile, kes on ebakindla tööhõivevormiga või piiriüleses töösuhtes, sest sellist tüüpi suhete puhul on standardseid ebaõiglase kohtlemise vastaseid kaitsemeetmeid sageli keeruline kohaldada. Samuti tuleks kaitse anda isikutele, kelle tööleping on lõppenud.

_________________

_________________

52 3. juuli 1986. aasta kohtuotsus Lawrie-Blum, 66/85; 14. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Union Syndicale Solidaires Isère, C-428/09; 9. juuli 2015. aasta kohtuotsus Balkaya, C-229/14; 4. detsembri 2014. aasta kohtuotsus FNV Kunsten, C-413/13; 17. novembri 2016. aasta kohtuotsus Ruhrlandklinik, C-216/15.

52 Euroopa Kohtu 3. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas C-66/85, Lawrie-Blum vs. Land Baden-Württemberg, C-188/85, ECLI:EU:C:1986:284; Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-428/09, Union Syndicale Solidaires Isère, ECLI:EU:C:2010:612; Euroopa Kohtu 9. juuli 2015. aasta otsus kohtuasjas C-229/14, Balkaya, ECLI:EU:C:2015:455; Euroopa Kohtu 4. detsembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C-413/13, FNV Kunsten Informatie en Media, ECLI:EU:C:2014:2411; Euroopa Kohtu 17. novembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-216/15, Betriebstrat der Ruhrlandklinik, ECLI:EU:C:2016:883.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Kaitset tuleks laiendada ka muudele selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute kategooriatele, kes ei ole küll töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, kuid kellel võib olla oluline roll seaduserikkumiste paljastamisel ning kes võivad tööalase tegevuse tõttu sattuda majandusliku haavatavuse olukorda. Näiteks sellises valdkonnas nagu tooteohutus on tarnijad ohtlike toodete võimalike ebaõiglase või ebaseadusliku tootmise, importimise või turustamise tavade allikale palju lähemal; liidu rahaliste vahendite haldamisega seotud teenuseid osutavad konsultandid on eelisseisundis, et tõmmata tähelepanu rikkumistele, mille tunnistajateks nad on. Selliste isikute kategooriate, sealhulgas teenuseid osutavate füüsilisest isikust ettevõtjate, vabakutseliste, töövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate suhtes kasutatakse sageli survemeetmeid, milleks võib olla töövõtulepingu, litsentsi või loa ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine, äritegevuse võimaluste ja sissetulekute vähenemine, sundimine, hirmutamine või ahistamine, musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine või maine kahjustamine. Ka aktsionäride või juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes võidakse kasutada survemeetmeid, näiteks rahalist survestamist või hirmutamist või ahistamist, musta nimekirja kandmist või maine kahjustamist. Kaitse peaks olema tagatud ka isikutele, kes soovivad organisatsioonis tööd saada või sellele teenuseid osutada ning kes on saanud teavet seaduserikkumiste kohta värbamisprotsessi ajal või muus lepingueelsete läbirääkimiste etapis ning kelle suhtes võidakse kasutada selliseid survemeetmeid nagu negatiivsed soovitused või musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine.

(27)  Kaitset tuleks laiendada ka muudele selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute kategooriatele, kes ei ole küll töötajad siseriikliku õiguse tähenduses või vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 45, kuid kellel võib olla oluline roll seaduserikkumiste paljastamisel ning kes võivad tööalase tegevuse tõttu sattuda majandusliku haavatavuse olukorda. Näiteks sellises valdkonnas nagu tooteohutus on tarnijad ohtlike toodete võimalike ebaõiglase või ebaseadusliku tootmise, importimise või turustamise tavade allikale palju lähemal; liidu rahaliste vahendite haldamisega seotud teenuseid osutavad konsultandid on eelisseisundis, et tõmmata tähelepanu rikkumistele, mille tunnistajateks nad on. Selliste isikute kategooriate, sealhulgas teenuseid osutavate füüsilisest isikust ettevõtjate, vabakutseliste, töövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate suhtes kasutatakse sageli survemeetmeid, milleks võivad näiteks olla töövõtulepingu, litsentsi või loa ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine, äritegevuse võimaluste ja sissetulekute vähenemine, sundimine, hirmutamine või ahistamine, musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine või maine kahjustamine. Ka aktsionäride või juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes võidakse kasutada survemeetmeid, näiteks rahalist survestamist või hirmutamist või ahistamist, musta nimekirja kandmist või maine kahjustamist. Kaitse peaks olema tagatud ka isikutele, kes soovivad organisatsioonis tööd saada või sellele teenuseid osutada ning kes on saanud teavet seaduserikkumiste kohta värbamisprotsessi ajal või muus lepingueelsete läbirääkimiste etapis ning kelle suhtes võidakse kasutada selliseid survemeetmeid nagu negatiivsed soovitused või musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine.

Selgitus

Direktiiv peaks võtma arvesse, et mõiste „töötaja“ määratletakse mõnes liikmesriigis siseriiklike õigusaktidega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklitele 22a, 22b ja 22c ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 11, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/681a, on kõik liidu institutsioonid kohustatud võtma rikkumisest teatajate kaitseks vastu sise-eeskirjad ja neid rakendama.

 

_______________

 

1a EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Rikkumisest teatajate tõhus kaitse tähendab ka muude selliste isikute kategooriate kaitsmist, kes ei pruugi küll oma tööalasest tegevusest majanduslikult sõltuda, kuid kelle suhtes võidakse rikkumise paljastamise tõttu siiski survemeetmeid kasutada. Vabatahtlike ja tasustamata praktikantide võivad survemeetmed tähendada, et loobutakse nende teenuste kasutamisest või et neile antakse tulevase töökoha jaoks negatiivne soovitus või kahjustatakse nende mainet muul viisil.

(28)  Rikkumisest teatajate tõhus kaitse tähendab ka muude selliste isikute kategooriate kaitsmist, kes ei pruugi küll oma tööalasest tegevusest majanduslikult sõltuda, kuid kelle suhtes võidakse rikkumise paljastamise või rikkumisest teatajate teavitustegevuse otsese või kaudse toetamise tõttu siiski survemeetmeid kasutada. Vabatahtlike ja tasustatud või tasustamata praktikantide puhul võivad survemeetmed tähendada, et loobutakse nende teenuste kasutamisest või et neile antakse tulevase töökoha jaoks negatiivne soovitus või kahjustatakse nende mainet või karjäärivõimalusi muul viisil.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Samuti on oluline tagada kaitse isikutele, näiteks kolleegidele, kes rikkumisest teatavat isikut töökohal abistavad, andes talle muu hulgas nõu astutavate sammude, rikkumisest teatamise viiside, pakutava kaitse või teabe sõnastamise kohta. Sellised isikud võivad paljastatavast teabest teadlikuks saada ning võivad seega samuti olla survemeetmete ohvrid. Seetõttu peaks neil olema õigus saada käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitset. Uurivatel ajakirjanikel on samuti oluline roll liidu õiguse rikkumiste paljastamisel ja nad võivad kannatada survemeetmete, näiteks laimamis- või solvamissüüdistuste alusel algatatud strateegiliste kohtuvaidluste all. Neil peaks seetõttu samuti olema õigus kasutada käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid, et tagada sõnavabadus juhul, kui siseriiklik õigus ei näe ette suuremat kaitset.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  Rikkumisest teatajate tõhus kaitse peaks hõlmama ka selliste üksikisikute kaitset, kellel on tõendeid rikkumiste kohta avalikus või erasektoris, kuid kes ei pruugi tingimata olla selliste tegude vahetuks tunnistajaks.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 c)  Tõhus kaitse eeldab nõuetekohast koolitust ning teabekeskust, mis teavitaks rikkumisest teatajaid nende õigustest, avalikustamisvõimalustest ja kaitse piirangutest, nii et nad oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustustest. See ei tohiks asendada juurdepääsu sõltumatule õigusabile, mis peaks samuti olema kättesaadav.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Avaliku huvi tõsise kahjustamise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks on vaja, et kaitse andmise aluseks olev teave hõlmab mitte üksnes ebaseaduslikku tegevusu, vaid ka õigusnormide kuritarvitamist, st tegevust või tegevusetust, mis ei näi olevat ebaseaduslik formaalses mõttes, kuid mis on vastuolus õigusnormide eesmärgiga.

(29)  Avaliku huvi kahjustamise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks on vaja, et kaitse andmise aluseks olev teave hõlmab mitte üksnes ebaseaduslikku tegevust, vaid ka õigusnormide kuritarvitamist, st tegevust või tegevusetust, mis ei näi olevat ebaseaduslik formaalses mõttes, kuid mis on vastuolus õigusnormide eesmärgiga või kujutab avaliku huvi jaoks ohtu või võimalikku ohtu.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks ärahoidmiseks tuleb kaitse tagada ka isikutele, kes annavad teavet potentsiaalsete rikkumiste kohta, mis ei ole veel tegelikkuseks saanud, kuid mis pannakse tõenäoliselt toime. Samadel põhjustel tuleks kaitse tagada ka isikutele, kes ei esita konkreetseid tõendeid, kuid väljendavad põhjendatud muret või kahtlusi. Samas ei tohiks sellist kaitset kohaldada juhul, kui teatatakse juba avalikustatud teabest või alusetutest kuuldustest või kuulujuttudest.

(30)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks ärahoidmiseks tuleb kaitse tagada ka isikutele, kes annavad teavet väga suure tõenäosusega toime pandavate rikkumiste kohta. Samadel põhjustel tuleks kaitse tagada ka isikutele, kes ei esita konkreetseid tõendeid, kuid väljendavad põhjendatud muret või kahtlusi, samuti isikutele, kes täiendavad juba avalikustatud teavet. Samas ei tohiks sellist kaitset kohaldada juhul, kui teatatakse alusetutest kuuldustest või kuulujuttudest.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Et vältida põhjendamatut maine kahjustamist, tuleks teha selget vahet ka tahtlike valesüüdistuste (mille eesmärk on kahjustada asjaomast isikut või üksust) ja sellise teabe esitamise vahel, mille puhul rikkumisest teatajal oli alust arvata, et see vastab tõele. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata siseriiklike õigusaktide kohaldamist valesüüdistuste, näiteks laimamise eest.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Survemeetmed viitavad tihedale (põhjuslikule) seosele, mis peab otseselt või kaudselt olemas olema rikkumisest teatava isiku edastatud teate ja talle osaks saanud kahjuliku kohtlemise vahel ja mille alusel tal on õigus õiguskaitset saada. Rikkumisest teatavate isikute tõhus kaitsmine liidu õiguse täitmise tagamise parandamise vahendina nõuab survemeetmete laiapõhjalist määratlemist, et need hõlmaks mis tahes tööalases kontekstis esinevat tegevust või tegevusetust, mis põhjustab neile isikutele kahju.

(31)  Survemeetmed viitavad (põhjuslikule) seosele, mis peab otseselt või kaudselt olemas olema edastatud teate ning rikkumisest teatavale isikule või teatamist kaaluvale isikule või rikkumisest teatavat isikut teatamisel abistavale isikule osaks saanud kahjuliku kohtlemise vahel ja mille alusel neil on õigus õiguskaitset saada. Kuna survemeetmete vormid on piiratud üksnes selliste tegude toimepanijate kujutlusvõimega, nõuab rikkumisest teatavate isikute või teatamist kaaluvate isikute või rikkumisest teatavat isikut teatamisel abistavate isikute tõhus kaitsmine liidu õiguse täitmise tagamise parandamise vahendina survemeetmete laiapõhjalist määratlemist, et need hõlmaks mis tahes tööalases kontekstis esinevat tegevust või tegevusetust, mis põhjustab neile isikutele kahju.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Rikkumisest teatajad on oluline allikas eelkõige uurivate ajakirjanike jaoks. Rikkumisest teatajatele survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamine suurendab (potentsiaalsete) rikkumisest teatajate õiguskindlust ning seeläbi soodustab ja lihtsustab ka meediale rikkumisest teatamist. Sellega seoses on rikkumisest teatajate kui ajakirjanduse allikate kaitsmine äärmiselt oluline demokraatlikes ühiskondades uuriva ajakirjanduse nn valvekoera rolli tagamiseks.

(33)  Rikkumisest teatajad on oluline allikas eelkõige uurivate ajakirjanike jaoks. Rikkumisest teatajatele ja uurivatele ajakirjanikele survemeetmete ja igasuguse ahistamise eest tõhusa kaitse tagamine suurendab (potentsiaalsete) rikkumisest teatajate õiguskindlust ning seeläbi soodustab ja lihtsustab ka meediale rikkumisest teatamist, kui see on õigustatud. Sellega seoses on rikkumisest teatajate kui ajakirjanduse allikate kaitsmine äärmiselt oluline demokraatlikes ühiskondades uuriva ajakirjanduse nn valvekoera rolli tagamiseks. Seetõttu tuleb ka uurivatele ajakirjanikele, kes kasutavad rikkumisest teatajaid allikatena, tagada sama kaitse, mis nende rikkumisest teatajatest allikatele. Rikkumisest teatajad ja ajakirjanikud on ka sageli kaasatud alusetutesse kohtuasjadesse, kui laimamise ja väljapressimise küsimustega tegelevad advokaadibürood on nende vastu esitanud hagi, et rikkumisest teatanud isikuid hirmutada ja sundida neid kasutama kulukat õiguskaitset. Selline tegevus tuleks karmilt hukka mõista ja seepärast peaks see kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Liikmesriikide ülesanne on teha kindlaks asutused, kes on pädevad võtma vastu teateid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta ning rakendavad asjakohaseid järelmeetmeid. Nendeks võivad olla asjaomase valdkonna reguleerivad või järelevalveasutused, õiguskaitseasutused, korruptsioonivastased asutused ja ombudsmanid. Pädevaks asutuseks määratud asutustel peavad olema teates esitatud väidete täpsuse hindamiseks ja teatatud rikkumiste käsitlemiseks vajalik suutlikkus ja volitused, sealhulgas vastavalt nende volitustele uurimise alustamise, süüdistuse esitamise või vahendite tagasinõudmise või muu asjakohase õiguskaitsemeetme rakendamise teel.

(34)  Liikmesriikide ülesanne on teha kindlaks asutused, kes on pädevad võtma vastu teateid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta ning rakendavad asjakohaseid järelmeetmeid ning kes on maksimaalselt sõltumatud ja erapooletud. Nendeks võivad olla asjaomase valdkonna õigusasutused, reguleerivad või järelevalveasutused, õiguskaitseasutused, korruptsioonivastased asutused ja ombudsmanid. Pädevaks asutuseks määratud asutused peaksid olema sõltumatud ja neil peavad olema teates esitatud väidete täpsuse erapooletuks ja objektiivseks hindamiseks ja teatatud rikkumiste käsitlemiseks vajalik suutlikkus ja volitused, sealhulgas vastavalt nende volitustele uurimise alustamise või taotlemise, süüdistuse esitamise või vahendite tagasinõudmise või muu asjakohase õiguskaitsemeetme rakendamise teel. Nimetatud asutuste töötajad on spetsialiseerunud ning saanud nõuetekohase väljaõppe.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Konkreetsetes valdkondades, näiteks turukuritarvituste,53 tsiviillennunduse54 või avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse55 valdkonnas, on liidu õiguses asutusesiseste ja -väliste teatamiskanalite loomise nõue juba ette nähtud. Käesolevas direktiivis kehtestatud selliste kanalite loomise kohustused peaksid võimalikult suures ulatuses tuginema juba olemasolevatele, konkreetsete liidu õigusaktidega sätestatud kanalitele.

(35)  Konkreetsetes valdkondades, näiteks turukuritarvituste53, tsiviillennunduse54 või avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse55 valdkonnas, on liidu õiguses asutusesiseste ja -väliste teatamiskanalite loomise nõue juba ette nähtud. Käesolevas direktiivis kehtestatud selliste kanalite loomise kohustused peaksid võimalikult suures ulatuses tuginema juba olemasolevatele, konkreetsete liidu õigusaktidega sätestatud kanalitele. Kui sellised sätted puuduvad ning juhul, kui käesoleva direktiiviga sätestatud eeskirjad pakuvad suuremat kaitset, tuleb kohaldada neid eeskirju.

__________________

__________________

53 Vt eespool.

53 Vt eespool.

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, ELT L 122, lk 18.

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ.

55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.6.2013, lk 66).

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumite korral on vaja lisakaitsemeetmeid tagamaks, et isikud, keda teave süüstab, ei takistaks rikkumisest teatavatel isikutel kaitset saada.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 b)  Rikkumisest teatavatel isikutel, kellel on teavet kõrgema tasandi korruptsiooni kohta, peaks olema võimalus pöörduda muudest valitsusasutustest sõltumatu õigusasutuse poole, kellel on volitused tagada rikkumisest teatajatele tõhus kaitse ja käsitleda nende paljastatavaid rikkumisi.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks on äärmiselt oluline, et asjakohane teave jõuaks sujuvalt nendeni, kes on probleemi allikale kõige lähemal, kellel on parimad võimalused selle uurimiseks ja volitused võtta võimaluse korral parandusmeetmeid. Selleks peavad era- ja avaliku sektori juriidilised isikud looma asjakohased asutusesisesed menetlused teadete vastuvõtmiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks.

(37)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks on äärmiselt oluline, et asjakohane teave jõuaks sujuvalt nendeni, kes on probleemi allikale kõige lähemal, kellel on parimad võimalused selle uurimiseks ja volitused võtta võimaluse korral parandusmeetmeid. Selleks peavad era- ja avaliku sektori juriidilised isikud looma asjakohased ja proportsionaalsed sõltumatuse ja erapooletuse põhimõtetest juhinduvad asutusesisesed menetlused teadete vastuvõtmiseks, analüüsimiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks. Selliste sisemenetluste kohaselt võetavate meetmetega tuleks ette näha piisavad tagatised konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse osas.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Erasektori juriidiliste isikute puhul on asutusesiseste kanalite loomise kohustus vastavuses nende suuruse ja selle riski tasemega, mida nende tegevus endast avalikule huvile kujutab. Seda tuleks kohaldada kõikide keskmise suurusega ja suurte üksuste suhtes, olenemata nende tegevuse laadist, võttes aluseks nende käibemaksu kogumise kohustuse. Üldreeglina peaksid väikesed ja mikroettevõtjad vastavalt komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (muudetud redaktsioon)56 lisa artiklile 2 olema asutusesiseste kanalite loomise kohustusest vabastatud. Kuid asjakohase riskihindamise järel võivad liikmesriigid nõuda, et väikeettevõtjad looksid asutusesisesed teatamiskanalid konkreetsetel juhtudel (näiteks nende tegevusest tuleneda võivate oluliste riskide tõttu).

(38)  Erasektori juriidiliste isikute puhul on asutusesiseste kanalite loomise kohustus vastavuses nende suuruse ja selle riski tasemega, mida nende tegevus endast avalikule huvile kujutab. Seda tuleks kohaldada kõikide keskmise suurusega ja suurte üksuste suhtes, olenemata nende tegevuse laadist, võttes aluseks nende käibemaksu kogumise kohustuse. Erandina peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada sellest kohustusest keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (muudetud redaktsioon)56 lisa artiklile 2. Üldreeglina peaksid väikesed ja mikroettevõtjad vastavalt komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (muudetud redaktsioon) lisa artiklile 2 olema asutusesiseste kanalite loomise kohustusest vabastatud. Kuid asjakohase riskihindamise järel võivad liikmesriigid nõuda, et väikeettevõtjad looksid asutusesisesed teatamiskanalid konkreetsetel juhtudel (näiteks nende tegevusest tuleneda võivate oluliste riskide tõttu).

_________________

_________________

56 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

56 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Väike- ja mikroettevõtjate asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustusest vabastamist ei tohiks kohaldada erasektori ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas. Sellistele ettevõtjatele peaks jääma asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus, mis on kooskõlas liidu finantsteenuseid käsitlevas õigustikus sätestatud praeguste kohustustega.

(39)  Väike- ja mikroettevõtjate asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustusest vabastamist ei tohiks kohaldada erasektori ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas või on sellega tihedalt seotud. Sellistele ettevõtjatele peaks jääma asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus, mis on kooskõlas liidu finantsteenuseid käsitlevas õigustikus sätestatud praeguste kohustustega.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a)  Kuigi käesoleva direktiivi eesmärk ei ole reguleerida anonüümse teatamise või anonüümse avalikustamise korda, võivad sellist liiki teatamised aset leida. Seetõttu tuleks sisekanalite kaudu saadud anonüümsete teadete puhul võtta asjakohaseid järelmeetmeid. Väliskanalite kaudu edastatavate anonüümsete teadete puhul peaks pädevatel asutustel olema lubatud jätta need tähelepanuta kooskõlas siseriiklike õigusaktidega. Juhul kui rikkumisest teatavate isikute identiteet tuleb ilmsiks, peaksid need isikud olema käesoleva direktiivi kohaselt kaitstud.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 b)  On tõendatud, et rikkumisest teatava või selle avalikustava isiku identiteedi konfidentsiaalsuse säilitamine on tõrgete ja enesetsensuuri vältimiseks äärmiselt oluline. Seetõttu tuleks näha ette, et konfidentsiaalsuskohustusest tohib teha erandi vaid erandlikes olukordades, mil rikkumisest teatava isiku identiteeti puudutava teabe avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne kohustus, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktide alusel uurimise või hilisema kohtumenetluse otstarbel või selleks, et kaitsta teiste isikute vabadusi, sealhulgas asjaomase isiku kaitseõigust, mille puhul kohaldatakse igal juhul nimetatud õigusaktides sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid. Rikkumisest teatava isiku identiteeti puudutava konfidentsiaalsuskohustuse eiramise korral tuleks ette näha asjakohased karistused.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 c)  On tähtis, et rikkumisest teatava isiku ja kõigi asjaosaliste identiteeti puudutav konfidentsiaalsus oleks tagatud, nii et teatamisprotsess kulgeks võimalikult sujuvalt ilma takistusteta ja välditaks enesetsensuuri. Isikuandmete kaitse olulisus on sätestatud liidu õiguses ja liikmesriikide õiguses ning rikkumisest teatamise korral vajavad sellised andmed veelgi enam kaitset.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  See, milline isik või üksus määrata erasektori juriidilises isikus pädevaks võtma teateid vastu ja võtma nende suhtes järelmeetmeid, sõltub üksuse struktuurist, kuid igal juhul peaks nende ülesanne olema huvide konflikti puudumise ja sõltumatuse tagamine. Väiksemates üksustes võib seda funktsiooni täita töötaja, kelle positsioon võimaldab tal hästi otse organisatsiooni juhile aru anda, näiteks vastavusbüroo või personaliosakonna vanemametnik, õigus- või eraelu kaitse ametnik, rahandusosakonna vanemametnik, auditeerimisosakonna tegevjuht või juhatuse liige.

(45)  See, milline isik või üksus määrata erasektori juriidilises isikus pädevaks võtma teateid vastu ja võtma nende suhtes järelmeetmeid, sõltub üksuse struktuurist, kuid igal juhul peaks nende ülesanne olema huvide konflikti puudumise, nõuetekohase oskusteabe olemasolu ja sõltumatuse tagamine. Väiksemates üksustes võib seda funktsiooni täita töötaja, kelle positsioon võimaldab tal hästi otse organisatsiooni juhile aru anda, näiteks vastavusbüroo või personaliosakonna vanemametnik, õigus- või eraelu kaitse ametnik, rahandusosakonna vanemametnik, auditeerimisosakonna tegevjuht või juhatuse liige.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Asutusesisese teatamise kontekstis on teate suhtes järelmeetmete võtmise menetluse kohta antava teabe kvaliteet ja läbipaistvus äärmiselt olulised, et luua usaldust rikkumisest teatajate kaitse üldise süsteemi tõhususe vastu ja vähendada edasiste ebavajalike teadete või avalikustamise tõenäosust. Rikkumisest teatavat isikut tuleks teavitada mõistliku ajavahemiku jooksul teate järelmeetmetena kavandatavate või võetud meetmete kohta (näiteks uurimise lõpetamine piisavate tõendite puudumisel või muudel alustel, sisejuurdluse alustamine ja võimaluse korral selle tulemused ja/või tõstatatud teema uurimiseks võetud meetmed, edastamine pädevale asutusele edasiseks uurimiseks), kui selline teave ei piira juurdlust või uurimist või ei kahjusta asjaomase isiku õigusi. Selline mõistlik ajavahemik ei tohiks olla pikem kui kolm kuud. Kui asjakohaseid järelmeetmeid veel kavandatakse, tuleks rikkumisest teatavale isikule anda teavet selle ja mis tahes muu tagasiside kohta, mida ta võiks oodata.

(46)  Asutusesisese teatamise kontekstis on teate suhtes järelmeetmete võtmise menetluse kohta antava teabe kvaliteet ja läbipaistvus äärmiselt olulised, et luua usaldust rikkumisest teatajate kaitse üldise süsteemi tõhususe vastu ja vähendada edasiste ebavajalike teadete või avalikustamise tõenäosust. Rikkumisest teatavat isikut tuleks teavitada mõistliku ajavahemiku jooksul teate järelmeetmetena kavandatavate või võetud meetmete kohta (näiteks uurimise lõpetamine piisavate tõendite puudumisel või muudel alustel, sisejuurdluse alustamine ja võimaluse korral selle tulemused ja/või tõstatatud teema uurimiseks võetud meetmed, edastamine pädevale asutusele edasiseks uurimiseks), kui selline teave ei piira juurdlust või uurimist või ei kahjusta asjaomase isiku õigusi. Selline mõistlik ajavahemik ei tohiks olla pikem kui neli kuud. Kui asjakohaseid järelmeetmeid veel kavandatakse, tuleks rikkumisest teatavale isikule anda teavet selle ja mis tahes muu tagasiside kohta, mida ta võiks oodata. Igal juhul tuleks rikkumisest teatavat isikut uurimise käigust ja tulemusest teavitada. Talle tuleks uurimise käigus anda võimalus konsulteerimiseks ja märkuste esitamiseks, kuigi tal ei ole selleks kohustust. Isik või üksus, kes vastutab teadete järelmeetmete võtmise eest, peaks neid märkusi arvesse võtma, kui peab neid asjakohaseks.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a)  Avalikustatud teabe vastuvõtjate hulka töökohas peaksid kuuluma muu hulgas: otsesed ülemused, muud ülemused või organisatsiooni esindajad; personalitöötajad, eetikaametnikud, töönõustajad või muud tööalaste konfliktide, sealhulgas huvide konfliktide vahendamise eest vastutavad organid; organisatsioonisisesed finantsjärelevalveorganid; organisatsiooni distsiplinaarorganid.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Teatamise kasulikkuse vastu usalduse puudumine on üks peamisi tegureid, mis potentsiaalseid rikkumisest teatajaid heidutab. See tingib vajaduse kehtestada pädevatele asutustele selge kohustuse võtta vastuvõetud teadete suhtes hoolsalt järelmeetmeid ning anda rikkumisest teatavale isikule mõistliku ajavahemiku jooksul tagasisidet järelmeetmetena kavandatavate või võetud meetmete kohta (näiteks uurimise lõpetamine piisavate tõendite puudumisel või muudel alustel, asutusesisese uurimise alustamine ja võimaluse korral selle tulemused ja/või tõstatatud teema uurimiseks võetud meetmed, edastamine muule järelmeetmete võtmiseks pädevale asutusele) sellises ulatuses, mis ei piira uurimist või ei kahjusta asjaomaste isikute õigusi.

(49)  Väga reaalse ja väga põhjendatud hirmu kõrval survemeetmete ees on teatamise tõhususe vastu usalduse puudumine üks peamisi tegureid, mis potentsiaalseid rikkumisest teatajaid heidutab. See tingib vajaduse kehtestada pädevatele asutustele selge kohustuse võtta vastuvõetud teadete suhtes hoolsalt järelmeetmeid ning anda rikkumisest teatavale isikule mõistliku ajavahemiku jooksul tagasisidet järelmeetmetena kavandatavate või võetud meetmete kohta (näiteks uurimise lõpetamine piisavate tõendite puudumisel või muudel alustel, asutusesisese uurimise alustamine ja võimaluse korral selle tulemused ja/või tõstatatud teema uurimiseks võetud meetmed, edastamine muule järelmeetmete võtmiseks pädevale asutusele) sellises ulatuses, mis ei piira uurimist või ei kahjusta asjaomaste isikute õigusi.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50)  Järelmeetmete võtmine ja tagasiside andmine peaks toimuma mõistliku ajavahemiku jooksul; see on tingitud vajadusest käsitleda kiiresti probleemi, mis võib olla teate teema, ning vältida ebavajalikku avalikustamist. Selline ajavahemik ei tohiks olla pikem kui kolm kuud, kuid seda võib pikendada kuue kuuni, kui see on vajalik juhtumi konkreetsete asjaolude, eelkõige teate teema olemuse ja keerukuse tõttu, mille puhul võib olla vajalik pikem uurimine.

(50)  Järelmeetmete võtmine ja tagasiside andmine peaks toimuma mõistliku ajavahemiku jooksul; see on tingitud vajadusest käsitleda kiiresti probleemi, mis võib olla teate teema, ning vältida ebavajalikku avalikustamist. Selline ajavahemik ei tohiks olla pikem kui kaks kuud, kuid seda võib pikendada nelja kuuni, kui see on vajalik juhtumi konkreetsete asjaolude, eelkõige teate teema olemuse ja keerukuse tõttu, mille puhul võib olla vajalik pikem uurimine.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Selleks, et pädevad asutused saaksid teadete käsitlemiseks määratud töötajatega tulemuslikult teavet vahetada, peavad neil olema paigas ja kasutuses spetsiaalsed kasutajasõbralikud kanalid, mis ei ole seotud nende tavaliste avalike kaebuste süsteemidega ja mis võimaldavad kirjalikku ja suulist ning elektroonilist ja mitteelektroonilist teatamist.

(52)  Selleks, et pädevad asutused saaksid teadete käsitlemiseks määratud töötajatega tulemuslikult teavet vahetada, peavad neil olema paigas ja kasutuses spetsiaalsed kasutajasõbralikud ja konfidentsiaalsed kanalid, mis ei ole seotud nende tavaliste avalike kaebuste süsteemidega ja mis võimaldavad kirjalikku ja suulist ning elektroonilist ja mitteelektroonilist teatamist.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Teadete läbivaatamiseks ja rikkumisest teatava isikuga suhtlemiseks, samuti teadete suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmiseks peavad pädevatel asutustel olema spetsiaalselt selleks määratud töötajad, kes on saanud erialase väljaõppe, sealhulgas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade valdkonnas.

(53)  Teadete vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks ja rikkumisest teatava isikuga suhtlemiseks, teadete suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmiseks ning huvitatud isikute teavitamiseks ja nõustamiseks peaksid pädevatel asutustel olema spetsiaalselt selleks määratud töötajad, kes on saanud korrapäraselt erialast väljaõpet, sealhulgas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade valdkonnas.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54)  Isikud, kes kavatsevad rikkumisest teatada, peaksid olema suutelised tegema teadliku otsuse selle kohta, kas, kuidas ja millal rikkumisest teatada. Seetõttu peaksid pädevad asutused üldsusele avalikustama ja tegema lihtsalt kättesaadavaks teabe pädevas asutuses kättesaadavate teatamiskanalite, kohaldatavate menetluste ja teadete käsitlemiseks määratud töötajate kohta, kes nendes asutustes töötavad. Kogu teadete esitamist käsitlev teave peaks olema läbipaistev, lihtsalt arusaadav ja usaldusväärne, et soodustada rikkumisest teatamist ja mitte seda tõkestada.

(54)  Isikud, kes kavatsevad rikkumisest teatada, peaksid olema suutelised tegema teadliku otsuse selle kohta, kas, kuidas ja millal rikkumisest teatada. Seetõttu peaksid pädevad asutused üldsusele avalikustama ja tegema lihtsalt kättesaadavaks teabe pädevas asutuses kättesaadavate teatamiskanalite (juhul kui asutuseväline teatamine on võimalik), kohaldatavate menetluste ja teadete käsitlemiseks määratud töötajate kohta, kes nendes asutustes töötavad. Kogu teadete esitamist käsitlev teave peaks olema läbipaistev, lihtsalt arusaadav ja usaldusväärne, et soodustada rikkumisest teatamist ja mitte seda tõkestada.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)  Liikmesriigid peaksid tagama kõikide rikkumise teadete asjakohase dokumenteerimise ning kandma hoolt selle eest, et iga teade on pädevas asutuses kättesaadav ja et vajaduse korral saaks saadud teavet kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamisel tõendusmaterjalina.

(57)  Liikmesriigid peaksid tagama kõikide rikkumise teadete asjakohase dokumenteerimise ning kandma hoolt selle eest, et iga teade on pädevas asutuses kättesaadav ja et vajaduse korral saaks saadud teavet kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamisel tõendusmaterjalina, kaitstes samal ajal võimaluse korral alati rikkumisest teatava isiku identiteeti ja eraelu puutumatust, ning vajaduse korral teha see kättesaadavaks ka teistele liikmesriikidele või liidu asutustele, austades võimaluse korral rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsust. Nii edastavate kui ka vastuvõtvate asutuste kohustus on tagada rikkumisest teatajate identiteedi täielik kaitse ning võimaluse korral tema eraelu puutumatus.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58)  Väga oluline on kaitsta rikkumisest teatava ja asjaomase isiku isikuandmeid, et vältida ebaõiglast kohtlemist või maine kahjustamist isikuandmete avalikustamise, eelkõige asjaomase isiku identiteeti paljastavate andmete avalikustamise tulemusel. Seega peaksid pädevad asutused kooskõlas määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) nõuetega looma piisavad andmekaitse menetlused, mis on konkreetselt suunatud rikkumisest teatava isiku, asjaomase isiku ja teates osutatud kolmandate isikute kaitsmisele ja mis peaksid hõlmama pädeva asutuse sisest turvalist süsteemi, millele pääsevad juurde üksnes volitatud töötajad.

(58)  Väga oluline on kaitsta rikkumisest teatava ja asjaomase isiku isikuandmeid ning teabe konfidentsiaalsust, et vältida ebaõiglast kohtlemist, igasugust ahistamist ja hirmutamist või maine kahjustamist isikuandmete avalikustamise, eelkõige asjaomase isiku identiteeti paljastavate andmete avalikustamise tulemusel. Seega peaksid pädevad asutused kooskõlas määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) nõuetega looma piisavad andmekaitse menetlused, mis on konkreetselt suunatud rikkumisest teatava isiku, asjaomase isiku ja teates osutatud kolmandate isikute kaitsmisele ja mis peaksid hõlmama pädeva asutuse sisest turvalist süsteemi, millele pääsevad juurde üksnes volitatud töötajad.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)  Kaitse saamiseks peaks rikkumisest teatavatel isikutel olema neile teatamise ajal kättesaadavaid asjaolusid ja teavet arvesse võttes mõistlik põhjus olla veendunud, et nende esitatav teave on tõene. Seda põhjendatud veendumust tuleks eeldada, kui ja kuni ei ole tõendatud vastupidist. See on oluline pahatahtlike ja põhjendamatute või kuritahtlike teadete vastane kaitsemeede, millega tagatakse, et nendele, kes tahtlikult ja teadlikult esitavad ebaõiget või eksitavat teavet, kaitset ei tagata. Samal ajal tagab see kaitse rikkumisest teatavale isikule, kes esitas ebatäpse teate heauskselt. Sarnaselt peaks rikkumisest teatavatel isikutel olema õigus käesoleva direktiivi kohasele kaitsele, kui neil on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave kuulub selle kohaldamisalasse.

(60)  Rikkumisest teatavad isikute suhtes peaks kehtima käesolevas direktiivis sätestatud kaitse hoolimata sellest, kas nad pöörduvad mõne asutusesisese või -välise teatamiskanali poole või kasutavad mõlemat, ning ilma mis tahes eritingimuste või eelistusjärjestuseta. Samuti peaks käesolevas direktiivis sätestatud kaitse kehtima rikkumisest teatavate isikute suhtes, kes kasutavad oma õigust avalikustamisele. Selline kaitse peaks kehtima kogu menetluse jooksul, sh ka pärast menetluse lõppu, v.a juhul, kui saab tõestada, et survemeetmed neid enam ei ähvarda. Kaitse saamiseks peavad rikkumisest teatavad isikud tegutsema heas usus, mis tähendab, et neile teatamise ajal kättesaadavaid asjaolusid ja teavet arvesse võttes peaks neil olema mõistlik põhjus olla veendunud, et nende esitatav teave on tõene. Seda põhjendatud veendumust tuleks eeldada, kui ja kuni ei ole tõendatud vastupidist. See on oluline pahatahtlike ja põhjendamatute või kuritahtlike teadete vastane kaitsemeede, millega tagatakse, et nendele, kes tahtlikult ja teadlikult esitavad ebaõiget või eksitavat teavet, kaitset ei tagata ning neid saab võtta liikmesriikide siseriiklike õigusaktide alusel vastutusele. Samal ajal tagab see kaitse rikkumisest teatavale isikule, kes esitas ebatäpse teate heauskselt. Sarnaselt peaks rikkumisest teatavatel isikutel olema õigus käesoleva direktiivi kohasele kaitsele, kui neil on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave kuulub selle kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(61)  Teatamiskanalite astmelise kasutamise nõue on üldreeglina vajalik selleks, et tagada, et teave jõuab nende isikuteni, kes saavad aidata kaasa avalikku huvi ohustavate riskide varajasele ja tõhusale kõrvaldamisele, ning et hoida ära avalikustamisest tulenevat põhjendamatut maine kahjustamist. Samal ajal tuleb selle kohaldamisest teha mõned erandid, mis võimaldavad rikkumisest teataval isikul valida kõige asjakohasema kanali olenevalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Lisaks on vaja kaitsta avalikustamist, võttes arvesse demokraatlikke põhimõtteid, nagu läbipaistvus ja aruandekohustus, ning põhiõigusi, nagu sõna- ja meediavabadus, tagades samas, et tööandjate huvid nende organisatsioonide juhtimisel ja huvide kaitsmisel ning avalikkuse huvi olla kaitstud kahju eest, oleksid tasakaalus kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas57 väljakujunenud kriteeriumidega.

(61)  Tuleb tagada, et rikkumisest teatavale isikule oleks avatud kõik asutusesisesed ja -välised teatamiskanalid ning et rikkumisest teatajal oleks vabadus valida sobivaim kanal olenevalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest, et tagada teabe jõudmine nende isikuteni või üksusteni, kes võivad kaasa aidata avalikku huvi ohustavate riskide varajasele ja tõhusale kõrvaldamisele. Lisaks on vaja kaitsta avalikustamist, võttes arvesse demokraatlikke põhimõtteid, nagu läbipaistvus ja aruandekohustus, ning põhiõigusi, nagu sõna-, meedia- ja teabevabadus, tagades samas, et tööandjate õiguspärased huvid nende organisatsioonide juhtimisel ning maine ja huvide kaitsmisel ning avalikkuse huvi olla kaitstud kahju eest oleksid tasakaalus, kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas57 väljakujunenud kriteeriumidega.

__________________

__________________

57 Üks kriteerium, mis võimaldab kindlaks määrata, kas teavet avalikustavate rikkumisest teatajate vastased survemeetmed riivavad sõnavabadust viisil, mis ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalik, on see, kas teavet avalikustanud isikute käsutuses oli ka alternatiivseid teabe avaldamise kanaleid; vt näiteks Guja vs. Moldova [GC], nr 14277/04, EKL 2008.

57 Üks kriteerium, mis võimaldab kindlaks määrata, kas teavet avalikustavate rikkumisest teatajate vastased survemeetmed riivavad sõnavabadust viisil, mis ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalik, on see, kas teavet avalikustanud isikute käsutuses oli ka alternatiivseid teabe avaldamise kanaleid; vt näiteks Guja vs. Moldova [GC], nr 14277/04, EKL 2008.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62)  Reeglina peaksid rikkumisest teatavad isikud kasutama kõigepealt nende käsutuses olevaid asutusesiseseid kanaleid ja teatama rikkumisest oma tööandjale. Kuid võib esineda olukordi, kus asutusesiseseid kanaleid ei ole (üksuste puhul, millel ei ole käesoleva direktiivi või kohaldatava siseriikliku seaduse kohaselt selliste kanalite loomise kohustust) või nende kasutamine ei ole kohustuslik (mida võib esineda isikute puhul, kes ei ole töösuhetes) või neid kasutati, kuid need ei toiminud nõuetekohaselt (näiteks teadet ei käsitletud hoolikalt või mõistliku ajavahemiku jooksul või seaduserikkumise käsitlemiseks ei võetud meetmeid hoolimata juurdluse positiivsetest tulemustest).

(62)  Reeglina peaksid rikkumisest teatavad isikud kasutama kõigepealt nende käsutuses olevaid asutusesiseseid või -väliseid kanaleid ja teatama rikkumisest oma tööandjale või pädevale asutusele. Lisaks tuleb kaitse tagada juhtudel, kus liidu õigusaktidega on rikkumisest teataval isikul lubatud teatada rikkumisest otse liidu asutustele, büroodele või ametitele, näiteks liidu eelarve suhtes toime pandud pettuse, rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise kontekstis või finantsteenuste valdkonnas.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(63)  On ka juhtumeid, mille puhul ei ole võimalik põhjendatult eeldada asutusesiseste kanalite nõuetekohast toimimist, näiteks kui rikkumisest teatavatel isikutel on kaalukad põhjused uskuda, et nende suhtes rakendatakse rikkumisest teatamisega seoses survemeetmeid; et nende konfidentsiaalsus ei oleks kaitstud; et rikkumisega on seotud tööalases kontekstis kõrgeima taseme vastutuse kandja; et rikkumist võidakse varjata; et tõendeid võidakse varjata või hävitada; et pädevate asutuste kasutatavate uurimismeetmete tõhusus võib olla ohus või et on vajadus kiireloomuliste meetmete järele (näiteks põhjusel, et esineb vahetu märkimisväärne ja konkreetne oht isikute elule, tervisele ja ohutusele või keskkonnale). Kõikidel sellistel juhtudel tuleks kaitsta isikuid, kes teatavad rikkumisest asutuseväliselt pädevatele asutustele, ja kui see on asjakohane, siis liidu asutustele, büroodele või ametitele. Lisaks tuleb kaitse tagada juhtudel, kus liidu õigusaktidega on rikkumisest teataval isikul lubatud teatada rikkumisest otse pädevatele riiklikele asutustele või liidu asutustele, büroodele või ametitele, näiteks liidu eelarve suhtes toime pandud pettuse, rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise kontekstis või finantsteenuste valdkonnas.

välja jäetud

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(64)  Ka isikutel, kes avalikustavad rikkumise otse, peaks olema õigus saada kaitset juhtudel, kui rikkumist ei käsitletud (näiteks seda ei hinnatud või uuritud nõuetekohaselt või ei võetud parandusmeetmeid), kuigi sellest teatati asutusesiseselt ja/või asutuseväliselt, kasutades olemasolevaid kanaleid astmeliselt; või juhtudel, kui rikkumisest teatavatel isikutel on kaalukad põhjused uskuda, et on põhjendatud alus kahtlustada kokkumängu rikkumise toimepanija ja pädeva asutuse vahel, et tõendeid võidakse varjata või hävitada või et pädevate asutuste uurimismeetmete tõhusus võib olla ohus; või juhtudel, kui esineb vahetu ja ilmne oht avalikule huvile või pöördumatu kahju, muu hulgas füüsilise puutumatuse kahjustamise oht.

(64)  Ka isikutel, kes avalikustavad rikkumise otse, peaks olema õigus saada kaitset juhtudel, kui rikkumist ei käsitletud (näiteks seda ei hinnatud või uuritud nõuetekohaselt või ei võetud parandusmeetmeid), kuigi sellest teatati asutusesiseselt või asutuseväliselt või kasutades mõlemaid kanaleid; või juhtudel, kui rikkumisest teatavatel isikutel on mõistlikud põhjused uskuda, et on põhjendatud alus kahtlustada kokkumängu rikkumise toimepanija ja pädeva asutuse vahel, et asjaomased välised asutused on väidetavas rikkumises otseselt või kaudselt osalenud, et tõendeid võidakse varjata või hävitada või et pädevate asutuste uurimismeetmete tõhusus võib olla ohus; või juhtudel, kui esineb vahetu ja ilmne oht või kahju avalikule huvile või pöördumatu kahju, muu hulgas füüsilise puutumatuse kahjustamise oht või kui on tegemist kiireloomulise olukorraga.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 64 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(64 a)  Rikkumisest teatajate kaitse võimaldab avaliku huvi kahjustamist ennetada ja seda heastada. Ehkki on oluline luua ühtne ja toimiv süsteem käesolevas direktiivis sätestatud rikkumistest teatamiseks, peaks süsteemi sügavam mõte olema asjaomasele organisatsioonile, pädevatele asutustele või üldsusele teada antava teabe asjakohasus ja tähtsus. Seepärast on kindlasti vaja tagada, et käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitse antakse kõigile käesoleva direktiivi alusel rikkumisest teatavatele või seda avalikustavatele isikutele ning et sellise kaitse andmisest keeldumiseks ei ole võimalik kasutada mingeid argumente.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 65

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(65)  Rikkumisest teatavaid isikuid tuleks kaitsta mis tahes kujul otseste või kaudsete survemeetmete eest, mida võtavad nende tööandja või klient või teenuste saaja ja viimase nimel töötavad või tegutsevad isikud, sealhulgas kaastöötajad ja juhid samas organisatsioonis või muudes organisatsioonides, millega rikkumisest teatav isik puutub kokku oma tööalase tegevuse kontekstis, kus asjaomane isik soovitab või lubab survemeetmete kasutamist. Kaitse tuleks tagada survemeetmete eest, mida võetakse rikkumisest teatava isiku enda, kuid ka juriidilise isiku suhtes, keda ta esindab, näiteks teenuste osutamisest keeldumine, musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine. Kaudsed survemeetmed hõlmavad ka meetmeid, mida võetakse rikkumisest teatava isiku sugulaste suhtes, kes on samuti tööalastes suhetes selle tööandja või kliendi või teenuste saajaga, ja töötajate esindajate suhtes, kes on rikkumisest teatavat isikut toetanud.

(65)  Rikkumisest teatavaid isikuid tuleks kaitsta mis tahes kujul otseste või kaudsete survemeetmete eest, mida võtavad nende tööandja või klient või teenuste saaja ja viimase nimel töötavad või tegutsevad isikud, sealhulgas kaastöötajad ja juhid samas organisatsioonis või muudes organisatsioonides, millega rikkumisest teatav isik puutub kokku oma tööalase tegevuse kontekstis, kus asjaomane isik soovitab või lubab survemeetmete kasutamist. Kaitse tuleks tagada survemeetmete eest, mida võetakse rikkumisest teatava isiku enda, kuid ka juriidilise isiku suhtes, keda ta esindab, näiteks teenuste osutamisest keeldumine, musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine. Kaudsed survemeetmed hõlmavad ka meetmeid, mida võetakse teatamisel abistajate ja rikkumisest teatava isiku sugulaste suhtes, kes on samuti tööalastes suhetes selle tööandja või kliendi või teenuste saajaga, ja töötajate esindajate suhtes, kes on rikkumisest teatavat isikut toetanud.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 66

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(66)  Kui survemeetmeid võetakse tõkestamatult ja karistamatult, siis on sellel potentsiaalsetele rikkumisest teatajatele heidutav mõju. Kui survemeetmed õigusaktidega selgelt keelatakse, on sellel oluline hoiatav mõju, mida tugevdavad veelgi sätted survemeetmete rakendajate isikliku vastutuse ja neile määratavate karistuste kohta.

(66)  Kui survemeetmeid võetakse tõkestamatult ja karistamatult, siis on sellel potentsiaalsetele rikkumisest teatajatele heidutav mõju. Kui survemeetmed õigusaktidega selgelt keelatakse, on sellel oluline hoiatav mõju, mida tuleks tugevdada sätetega survemeetmete rakendajate isikliku vastutuse ja neile määratavate karistuste kohta ning juhtival ametikohal olevate isikute kohta, kes hõlbustavad või ignoreerivad selliseid survemeetmeid.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67)  Potentsiaalsed rikkumisest teatajad, kes ei ole kindlad, kuidas rikkumisest teatada ja kas neile tagatakse kaitse, ei pruugi julgeda rikkumisest teatada. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomast teavet antakse kasutajasõbralikul viisil ja see on üldsusele lihtsalt kättesaadav. Individuaalsed, erapooletud ja konfidentsiaalsed tasuta nõuanded peaks olema kättesaadavad näiteks selle kohta, kas kõnealune teave on hõlmatud rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldatavate normidega, millist teatamiskanalit oleks kõige parem kasutada ja millised alternatiivsed menetlused on kättesaadavad juhul, kui teave ei ole kohaldatavate normidega hõlmatud. Sellistele nõuannetele juurdepääs aitab tagada, et rikkumisest teatatakse asjakohaste kanalite kaudu ja vastutustundlikul viisil ning et rikkumisi ja õiguserikkumisi tuvastatakse õigel ajal või suudetakse isegi ära hoida.

(67)  Potentsiaalsed rikkumisest teatajad, kes ei ole kindlad, kuidas rikkumisest teatada ja kas neile tagatakse kaitse, ei pruugi julgeda rikkumisest teatada. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomast teavet antakse kergestimõistetaval viisil ja see on üldsusele lihtsalt kättesaadav. Individuaalsed, erapooletud ja konfidentsiaalsed tasuta nõuanded peaks olema kättesaadavad näiteks selle kohta, kas kõnealune teave on hõlmatud rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldatavate normidega, millist teatamiskanalit oleks kõige parem kasutada ja millised alternatiivsed menetlused on kättesaadavad juhul, kui teave ei ole kohaldatavate normidega hõlmatud. Juurdepääs sellistele nõuannetele, eelkõige pädevate asutuste kaudu, võib aidata tagada, et rikkumisest teatatakse asjakohaste kanalite kaudu ja vastutustundlikul viisil ning et rikkumisi ja õiguserikkumisi tuvastatakse õigel ajal või suudetakse isegi ära hoida.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 67 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(67 a)  Liikmesriikides, kus rikkumisest teatavatele isikutele on ette nähtud ulatuslik kaitse, on kasutusel mitmesugused rikkumisest teatavaid inimesi suunavad ja toetavad mehhanismid. Võttes arvesse olemasolevaid parimaid tavasid ja liikmesriikide erinevaid asjaolusid, peaks individuaalse nõu ja täpse teabe andmisega saama tegeleda üksainus liikmesriigi asutatud sõltumatu ja selgelt kindlaks määratud asutus või teabekeskus, tingimusel et esitatakse piisavad tagatised. Nõu või teavet tuleks anda igale isikule, kes seda soovib. Teave või nõustamine võiks hõlmata selliseid küsimusi nagu kaitsemeetmed, rikkumisest teatamise kanalite asjakohasus või direktiivi kohaldamisala.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(69)  Käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud õigustest ja kohustustest ei tohiks olla võimalik loobuda lepinguliste vahenditega. Üksikisikute juriidilistele või lepingulistele kohustustele, näiteks lepingutes sisalduvatele lojaalsuse klauslitele või konfidentsiaalsuse või mitteavaldamise kokkulepetele ei saa tugineda, et takistada töötajatel rikkumisest teatamist, keelata neile kaitse või karistada neid teatamise eest. Samal ajal ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada siseriiklikus õiguses sätestatud juriidiliste või muude kutsealaste privileegide kaitset.

(69)  Käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud õigustest ja kohustustest ei tohiks olla võimalik loobuda lepinguliste vahenditega. Üksikisikute juriidilistele või lepingulistele kohustustele, näiteks lepingutes sisalduvatele lojaalsuse klauslitele või konfidentsiaalsuse või mitteavaldamise kokkulepetele ei saa tugineda, et takistada töötajatel rikkumisest teatamist, keelata neile kaitse või karistada neid teatamise eest. Samal ajal ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada siseriiklikus õiguses sätestatud juriidiliste või muude kutsealaste privileegide, nagu arstisaladuse või kliendi ja advokaadi konfidentsiaalse suhte kaitset ega riigi julgeoleku kaitseks vajaliku konfidentsiaalsuse kaitset, kui see on riigi õiguses ette nähtud.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70)  Survemeetmete võtmist põhjendatakse suure tõenäosusega muude aluste kui rikkumisest teatamisega ning rikkumisest teatavatel isikutel võib olla väga keeruline tõendada nendevahelist seost, samas kui survemeetmete rakendajal võib olla rohkem võimalusi ja vahendeid võetud meetmete dokumenteerimiseks ja nende põhjendamiseks. Seega kui rikkumisest teatav isik demonstreerib prima facie, et ta on rikkumisest teatanud või selle avalikustanud kooskõlas käesoleva direktiiviga ja et on kannatanud kahju, peaks tõendamiskoormis üle minema kahjustava meetme võtnud isikule, kes peab seejärel tõendama, et võetud meede ei olnud kuidagi seotud rikkumisest teatamise või rikkumise avalikustamisega.

(70)  Survemeetmete võtmist põhjendatakse suure tõenäosusega muude aluste kui rikkumisest teatamisega või selle üldsusele avalikustamisega ning rikkumisest teatavatel isikutel võib olla väga keeruline tõendada nendevahelist seost, samas kui survemeetmete rakendajal võib olla rohkem võimalusi ja vahendeid võetud meetmete dokumenteerimiseks ja nende põhjendamiseks. Seega kui rikkumisest teatav isik demonstreerib prima facie, et ta on rikkumisest teatanud või selle avalikustanud kooskõlas käesoleva direktiiviga ja et on kannatanud kahju, peaks tõendamiskoormis üle minema kahjustava meetme võtnud isikule, kes peab seejärel tõendama, et võetud meede ei olnud kuidagi seotud rikkumisest teatamise või rikkumise avalikustamisega.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Lisaks seaduses sätestatud sõnaselgele survemeetmete rakendamise keelule on äärmiselt oluline tagada, et rikkumisest teatavatel isikutel, kelle suhtes on rakendatud survemeetmeid, on juurdepääs õiguskaitsevahenditele. Iga juhtumi puhul määratakse asjakohane õiguskaitsevahend kindlaks survemeetmete laadi alusel. Selles võib olla ennistamine (näiteks töölt ametist vabastamise, üleviimise või madalamale ametikohale taandamise või koolitusel osalemise või takistamise korral) või tühistatud loa, litsentsi või lepingu taastamine; tegeliku ja tulevase rahalise kahju hüvitamine (saamata jäänud palkade, kuid ka tulevase sissetuleku vähenemise või töökoha vahetamisega seotud kulude eest); majandusliku kahju, näiteks kohtukulude ja ravikulude ning immateriaalse kahju (valu ja kannatuste) hüvitamine.

(71)  Lisaks seaduses sätestatud sõnaselgele survemeetmete rakendamise keelule on äärmiselt oluline tagada, et rikkumisest teatavatel isikutel, kelle suhtes on rakendatud survemeetmeid, on juurdepääs õiguskaitsevahenditele ja hüvitisele. Iga juhtumi puhul määratakse asjakohane õiguskaitsevahend kindlaks survemeetmete laadi alusel ja kannatatud kahju tuleks täielikult hüvitada. Selleks võib olla ennistamine (näiteks töölt ametist vabastamise, üleviimise või madalamale ametikohale taandamise või koolitusel osalemise või takistamise korral) või tühistatud loa, litsentsi või lepingu taastamine; tegeliku ja tulevase rahalise kahju hüvitamine (saamata jäänud palkade, kuid ka tulevase sissetuleku vähenemise või töökoha vahetamisega seotud kulude eest); muu majandusliku kahju, näiteks kohtukulude ning meditsiinilise ja psühholoogilise ravi kulude ning immateriaalse kahju (valu ja kannatuste) hüvitamine.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 72

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(72)  Kohtumenetluse liigid võivad olla õigussüsteemide lõikes erinevad, kuid need peaksid tagama võimalikult täieliku ja tõhusa õiguskaitsevahendite kasutamise. Õiguskaitsevahendid ei tohiks potentsiaalseid tulevasi rikkumisest teatajaid heidutada. Näiteks töölt vabastamise korral ennistamise alternatiivina hüvitise maksmise lubamine võib põhjustada selle süstemaatilist praktiseerimist eelkõige suuremate organisatsioonide poolt, mistõttu on sellel tulevastele rikkumisest teatajatele heidutav mõju.

(72)  Kohtumenetluse liigid võivad olla õigussüsteemide lõikes erinevad, kuid need peaksid tagama kannatatud kahju täieliku hüvitamise.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 73

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(73)  Rikkumisest teatavate isikute jaoks on eriti oluline, et pikaajaliseks venida võivas kohtumenetluses otsuse vastuvõtmiseni kohaldatakse ajutisi õiguskaitsevahendeid. Ajutised toetusmeetmed võivad olla eriti vajalikud ähvarduste, kättemaksukatsete või jätkuvate survemeetmete, näiteks töökohas ahistamise lõpetamiseks, või selliste survemeetmete vormide nagu töölt vabastamine vältimiseks, sest neid võib olla pika aja möödudes keeruline ümber pöörata, mistõttu võivad need isiku majanduslikult hävitada – väljavaade, mis võib potentsiaalseid rikkumisest teatajaid tõsiselt heidutada.

(73)  Rikkumisest teatavate isikute jaoks on eriti oluline, et pikaajaliseks venida võivas kohtumenetluses otsuse vastuvõtmiseni kohaldatakse ajutisi õiguskaitsevahendeid. Ajutised toetusmeetmed võivad olla eriti vajalikud ähvarduste, kättemaksukatsete või jätkuvate survemeetmete, näiteks töökohas ja väljaspool töökohta toimuva ahistamise lõpetamiseks, või selliste survemeetmete vormide nagu solvamine või füüsiline vägivald või töölt vabastamine vältimiseks, sest neid võib olla pika aja möödudes keeruline ümber pöörata, mistõttu võivad need isiku majanduslikult hävitada – väljavaade, mis võib potentsiaalseid rikkumisest teatajaid tõsiselt heidutada.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(74)  Rikkumisest teatavate isikute suhtes tööalasest kontekstist väljaspool võetavad meetmed, näiteks menetlused, mis on algatatud seoses laimu, autoriõiguse rikkumise, ärisaladuste, konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitsega, võivad samuti rikkumisest teatajaid tõsiselt heidutada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/94358 on rikkumisest teatavad isikud selles sätestatud tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite tagamiseks vajalike meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisest vabastatud, kui ärisaladuse väidetav ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine toimus üleastumise, väärteo või ebaseadusliku tegevuse paljastamiseks, tingimusel et kostja tegutses üldise avaliku huvi kaitsmise eesmärgil. Ka muudes menetlustes peaks rikkumisest teataval isikul olema võimalik tugineda enda kaitsmisel sellele, et ta teatas rikkumisest või avalikustas selle vastavalt käesolevale direktiivile. Sellistel juhtudel peaks menetluse algatav isik kandma rikkumisest teatava isiku poolse seaduserikkumise kavatsuse tõendamise koormist.

(74)  Rikkumisest teatavate isikute suhtes tööalasest kontekstist väljaspool võetavad meetmed, näiteks menetlused, mis on algatatud seoses laimu, autoriõiguse rikkumise, ärisaladuste, konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitsega, võivad samuti rikkumisest teatajaid tõsiselt heidutada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/94358 on rikkumisest teatavad isikud selles sätestatud tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite tagamiseks vajalike meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisest vabastatud, kui ärisaladuse väidetav ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine toimus üleastumise, väärteo või ebaseadusliku tegevuse paljastamiseks, tingimusel et kostja tegutses üldise avaliku huvi kaitsmise eesmärgil. Käesolev direktiiv ei tohiks seetõttu piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 sätete kohaldamist ning mõlemat õigusakti tuleks pidada teineteist täiendavaks. Seepärast peaksid käesolevas direktiivis ette nähtud kaitse, menetlused ja tingimused olema kohaldatavad selle sisulise kohaldamisalaga hõlmatud juhtumite suhtes, isegi kui esitatud teavet võib pidada ärisaladuseks. Muudel juhtudel tuleks kohaldada direktiivi (EL) 2016/943. Ka muudes menetlustes peaks rikkumisest teataval isikul olema võimalik tugineda enda kaitsmisel sellele, et ta teatas rikkumisest või avalikustas selle vastavalt käesolevale direktiivile. Sellistel juhtudel peaks menetluse algatav isik kandma rikkumisest teatava isiku poolse seaduserikkumise kavatsuse tõendamise koormist.

_________________

_________________

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75)  Märkimisväärne kulu rikkumisest teatavate isikute jaoks, kes vaidlustavad nende suhtes kasutatud survemeetmed kohtumenetluses, võivad olla õigusabikulud. Kuigi neile võidakse need kulud menetluse lõpus hüvitada, ei pruugi nad olla suutelised neid eelnevalt katma, eriti kui nad on töötud või musta nimekirja kantud. Kriminaalmenetluse korral abi andmine, eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/191959 sätetele, ning üldisemalt tõsistes majanduslikes raskustes olevate isikute toetamine võib teatavatel juhtudel olla nende kaitseõiguste täitmise tagamiseks määrava tähtsusega tegur.

(75)  Märkimisväärne kulu rikkumisest teatavate isikute jaoks, kes vaidlustavad nende suhtes kasutatud survemeetmed kohtumenetluses, võivad olla õigusabikulud. Kuigi neile võidakse need kulud menetluse lõpus hüvitada, ei pruugi nad olla suutelised neid eelnevalt katma, eriti kui nad on töötud või musta nimekirja kantud. Kriminaalmenetluse korral abi andmine, eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/191959 sätetele, ning üldisemalt tõsistes majanduslikes raskustes olevate isikute toetamine on nende kaitseõiguste täitmise tagamiseks määrava tähtsusega tegur. Rikkumisest teatajatel peaks olema ka võimalus nõuda hüvitamist mis tahes ahistamise eest, mille all nad on kannatanud, või oma praeguse või tulevase elatise kaotuse eest, kui kahju tekkis survemeetmetest.

_________________

_________________

59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1).

59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76)  Asjaomase isiku õigusi tuleks kaitsta maine kahjustamise või muude negatiivsete tagajärgede vältimiseks. Lisaks tuleks asjaomase isiku kaitseõigust ja õiguskaitsevahendite kasutamise õigust täielikult austada rikkumisest teatamisele järgnenud menetluse igas etapis vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 47 ja 48. Liikmesriigid peaksid tagama uurimise või hilisema kohtumenetluse raames asjaomase isiku kaitseõiguse, sealhulgas õiguse tutvuda toimikuga, õiguse olla ära kuulatud ja õiguse kasutada siseriiklike õigusaktide kohast tõhusat õiguskaitsevahendit, et vaidlustada enda kohta tehtud otsus.

(76)  Asjaomase isiku õigusi tuleks kaitsta maine kahjustamise või muude negatiivsete tagajärgede vältimiseks. Lisaks tuleks asjaomase isiku kaitseõigust ja õiguskaitsevahendite kasutamise õigust täielikult austada rikkumisest teatamisele järgnenud menetluse igas etapis vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 47 ja 48. Liikmesriigid peaksid kaitsma asjaomase isiku identiteedi konfidentsiaalsust ja tagama uurimise või hilisema kohtumenetluse raames kaitseõiguse, sealhulgas õiguse tutvuda toimikuga, õiguse olla ära kuulatud ja õiguse kasutada siseriiklike õigusaktide kohast tõhusat õiguskaitsevahendit, et vaidlustada enda kohta tehtud otsus. Selleks tuleks võtta sobivaid meetmeid, et üksikisikud ja kodanikuühiskond oleks nendest õigustest paremini teavitatud.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 77

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(77)  Mis tahes isikule, kes kannatab ebatäpsest või eksitavast teabest teatamise või selle avalikustamise tagajärjel otseselt või kaudselt kahju, tuleks tagada kaitse ja juurdepääs üldise õiguse kohastele õiguskaitsevahenditele. Kui sellisest ebatäpsest või eksitavast teabest teatati või see avalikustati tahtlikult ja teadlikult, peaks asjaomastel isikutel olema õigus hüvitisele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

(77)  Mis tahes isikule, kes kannatab ebatäpsest või eksitavast teabest teatamise või selle avalikustamise tagajärjel otseselt või kaudselt kahju, tuleks tagada kaitse ja juurdepääs üldise õiguse kohastele õiguskaitsevahenditele. Kui sellisest ebatäpsest või eksitavast teabest teatati või see avalikustati tahtlikult ja teadlikult, ei tohiks rikkumisest teatajatel olla õigust kaitsele ning asjaomastel isikutel peaks olema õigus hüvitisele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 78

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(78)  Karistused on vajalikud rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate õigusnormide tõhususe tagamiseks. Karistused, mis määratakse neile, kes rakendavad rikkumisest teatavate isikute suhtes surve- või muid kahjulikke meetmeid, võivad pidurdada selliste meetmete edasist rakendamist. Karistused, mis määratakse isikutele, kes teatavad teabest või avalikustavad teavet, mille puhul on tõendatud, et see on teadlikult vale, on vajalikud, et takistada edasist pahatahtliku teabe esitamist ja säilitada süsteemi usaldusväärsust. Selliste karistuste proportsionaalsus peaks tagama, et need ei avalda potentsiaalsetele rikkumisest teatajatele heidutavat mõju.

(78)  Karistused on vajalikud rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate õigusnormide tõhususe tagamiseks. Karistused, mis määratakse neile, kes rakendavad rikkumisest teatavate isikute suhtes surve- või muid kahjulikke meetmeid, võivad pidurdada selliste meetmete edasist rakendamist. Karistused, mis määratakse isikutele, kes teatavad teabest või avalikustavad teavet, mille puhul on tõendatud, et see on teadlikult vale, on samuti vajalikud, et takistada edasist pahatahtliku teabe esitamist ja säilitada süsteemi usaldusväärsust. Kui liikmesriigid näevad ette karistused laimu või väärteabe levitamise korral, võiksid need karistused olla kohaldatavad ka teatatud või avalikustatud teabe suhtes, mille puhul on tõendatud, et see on teadlikult vale. Selliste karistuste proportsionaalsus peaks tagama, et need ei avalda potentsiaalsetele rikkumisest teatajatele heidutavat mõju.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 80

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumstandardid ning liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada või säilitada rikkumisest teatava isiku jaoks soodsamaid sätteid, tingimusel et sellised sätted ei takista asjaomaste isikute kaitsmiseks võetavate meetmete rakendamist.

(80)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumstandardid ja liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada või säilitada rikkumisest teatava isiku jaoks soodsamaid sätteid ning neid tuleks julgustada seda tegema. Käesoleva direktiivi ülevõtmine ei anna mingil juhul alust alandada rikkumisest teatavatele isikutele riikliku õigusega juba võimaldatud kaitse üldist taset valdkondades, mille suhtes direktiivi kohaldatakse.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 82

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(82)  Käesoleva direktiivi sisuline kohaldamisala põhineb selliste valdkondade kindlaksmääramisel, mille puhul rikkumisest teatajate kaitse kehtestamine näib praegu kättesaadavate tõendite alusel olevat põhjendatud ja vajalik. Kohaldamisala võib laiendada muudele valdkondadele või liidu õigusaktidele, kui see osutub hiljem ilmnevate tõendite või käesoleva direktiivi toimimise hindamise alusel vajalikuks, et tugevdada nende täitmise tagamist.

(82)  Käesoleva direktiivi sisuline kohaldamisala põhineb selliste valdkondade kindlaksmääramisel, mille puhul rikkumisest teatajate kaitse kehtestamine näib praegu kättesaadavate tõendite alusel olevat põhjendatud ja vajalik. Sisulist kohaldamisala võib laiendada muudele valdkondadele või liidu õigusaktidele, kui see osutub hiljem ilmnevate tõendite, mille kogumist tuleb komisjonil jätkata, või käesoleva direktiivi toimimise hindamise alusel vajalikuks, et tugevdada nende täitmise tagamist.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 84

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(84)  Käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tugevdada rikkumisest teatajate tõhusa kaitse kaudu õigusnormide täitmise tagamist teatavates poliitikavaldkondades ja selliste õigusaktide puhul, millega seotud liidu õiguse rikkumine võib avalikku huvi tõsiselt kahjustada, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksi või koordineerimatult, vaid seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil, nähes ette rikkumisest teatajate kaitse ühtlustamise miinimumstandardid. Lisaks saab üksnes liidu meetmega tagada sidusust ja viia liidu rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad olemasolevad normid omavahel kooskõlla. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(84)  Käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tugevdada rikkumisest teatajate tõhusa kaitse kaudu õigusnormide täitmise tagamist teatavates poliitikavaldkondades ja selliste õigusaktide puhul, millega seotud liidu õiguse rikkumine võib avalikku huvi kahjustada, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksi või koordineerimatult, vaid seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil, nähes ette rikkumisest teatajate kaitse ühtlustamise miinimumstandardid. Lisaks saab üksnes liidu meetmega tagada sidusust ja viia liidu rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad olemasolevad normid omavahel kooskõlla. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 85

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(85)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellest tulenevalt tuleks käesolevat direktiivi rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk tagada, et täielikult austatakse sõna- ja teabevabadust, isikuandmete kaitse õigust, ettevõtlusvabadust, õigust kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja kaitseõigusi.

(85)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja põhimõtteid, mida on eeskätt tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 11. Sellest tulenevalt tuleks käesolevat direktiivi rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega, tagades muu hulgas selle, et täielikult austatakse sõna- ja teabevabadust, isikuandmete kaitse õigust, ettevõtlusvabadust, õigust kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, õigust headele ja õiglastele töötingimustele, õigust inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele, õigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele, õigust heale haldusele, õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja kaitseõigusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka Euroopa inimõiguste konventsioonile, eriti selle artiklile 10.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 85 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(85 a)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riikliku õiguse rikkumise korral samu või sarnaseid norme, millega luuakse rikkumisest teatavate isikute kaitsmiseks sidus ja terviklik raamistik.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 85 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(85 b)   Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2017. aasta resolutsioonile rikkumistest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel ning Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioonile õiguspäraste meetmete kohta üldsuse huvides äriühingute ja avalik õiguslike asutuste konfidentsiaalset teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -1

 

Eesmärk

 

Käesoleva direktiivi eesmärk on suurendada liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitset ja parandada liidu õiguse täitmist avaliku huvi kaitsmiseks, sätestades selliste isikute kaitsmiseks, kes teatavad artiklis 1 osutatud valdkondades toimuvast ebaseaduslikust tegevusest või õigusnormide kuritarvitamisest, ühised miinimumstandardid.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 1

Artikkel 1

Kohaldamisala

Sisuline kohaldamisala

1.  Konkreetsetes valdkondades liidu õiguse ja poliitika täitmise tagamise parandamise eesmärgil nähakse käesoleva direktiiviga ette ühised miinimumstandardid selliste isikute kaitsmiseks, kes teatavad järgmisest ebaseaduslikust tegevusest või õigusnormide kuritarvitamisest:

1.  Käesoleva direktiiviga nähakse ette ühised miinimumstandardid selliste isikute kaitsmiseks, kes teatavad järgmisest ebaseaduslikust tegevusest või õigusnormide kuritarvitamisest:

a)  rikkumised, mis kuuluvad lisas (I ja II osa) nimetatud liidu õigusaktide kohaldamisalasse seoses järgmiste valdkondadega:

a)  liidu õigusaktide, muu hulgas lisas (I ja II osa) sätestatud õigusaktide ja neid rakendavate õigusaktide rikkumised, mis on seotud järgmiste valdkondadega:

i)  riigihanked;

i)  riigihanked;

ii)  finantsteenused, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;1

ii)  finantsteenused, maksudest kõrvalehoidumine, maksupettus, maksustamise vältimine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;1

iii)  tooteohutus;

iii)  tooteohutus;

iv)  transpordiohutus;

iv)  transpordiohutus

v)  keskkonnakaitse;

v)  keskkonnakaitse;

vi)  tuumaohutus;

vi)  tuumaohutus;

vii)  toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;

vii)  toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;

viii)  rahvatervis;

viii)  rahvatervis;

ix)  tarbijakaitse;

ix)  tarbijakaitse;

x)  eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;

x)  eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus; ning

 

x a)  tööhõive, töötingimused, töötajate õigused ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõte tööelus.

b)  ELi toimimise lepingu artiklite 101, 102, 106, 107 ja 108 rikkumised ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 kohaldamisalasse kuuluvad rikkumised;

b)  ELi toimimise lepingu artiklite 101, 102, 106, 107 ja 108 rikkumised ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 kohaldamisalasse kuuluvad rikkumised;

c)  rikkumised, mis kahjustavad liidu finantshuve, nagu need on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 325 ning nagu neid on täpsustatud eelkõige direktiivis (EL) 2017/1371 ja määruses (EL, Euratom) nr 883/2013;

c)  rikkumised, mis kahjustavad liidu finantshuve, nagu need on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 325 ning nagu neid on täpsustatud eelkõige direktiivis (EL) 2017/1371 ja määruses (EL, Euratom) nr 883/2013;

d)  rikkumised, mis on seotud ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 määratletud siseturuga seoses tegevusega, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ja kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, millega minnakse äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga vastuollu.

d)  rikkumised, mis on seotud ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 määratletud siseturuga seoses tegevusega, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ja kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, millega minnakse äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga vastuollu.

2.  Kui lisa II osas loetletud valdkondlikes liidu õigusaktides on sätestatud konkreetsed normid rikkumisest teatamise kohta, kohaldatakse neid norme. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõikide rikkumisest teatavate isikute kaitset käsitlevate küsimuste puhul, mida ei ole nendes valdkondlikes liidu õigusaktides reguleeritud.

2.  Kui lisa II osas loetletud valdkondlikes liidu õigusaktides on sätestatud konkreetsed normid rikkumisest teatamise kohta, kohaldatakse neid norme. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõikide rikkumisest teatavate isikute kaitset käsitlevate küsimuste puhul, mida ei ole nendes valdkondlikes liidu õigusaktides reguleeritud.

________________

______________

1 Majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ainupädevus

1 Majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ainupädevus

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Isikuline kohaldamisala

Isikuline kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse rikkumisest teatavate isikute suhtes, kes töötavad era- või avalikus sektoris ja kes on saanud teavet rikkumise kohta tööalases kontekstis, sealhulgas vähemalt järgmiste isikute suhtes:

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse heas usus tegutsevate rikkumisest teatavate ja abistavate isikute suhtes, kes töötavad era- või avalikus sektoris ja kes on saanud teavet rikkumise kohta tööalases kontekstis, sealhulgas vähemalt järgmiste isikute suhtes:

a)  isikud, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses;

a)  isikud, kes on töötajad riikliku õiguse ja riikliku tava tähenduses või ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, sealhulgas ametnikud;

b)  isikud, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad ELi toimimise lepingu artikli 49 tähenduses;

b)  isikud, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad ELi toimimise lepingu artikli 49 tähenduses;

c)  aktsionärid ja isikud, kes kuuluvad ettevõtja juhtorganisse, sealhulgas tegevjuhtkonda mittekuuluvad liikmed, ning vabatahtlikud ja tasustamata praktikandid;

c)  aktsionärid ja isikud, kes kuuluvad ettevõtja juhtorganisse, sealhulgas tegevjuhtkonda mittekuuluvad liikmed, ning vabatahtlikud ja tasustatud või tasustamata praktikandid;

d)  mis tahes isikud, kes töötavad töövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate järelevalve ning juhendamise all.

d)  mis tahes isikud, kes töötavad töövõtjate, alltöövõtjate, teenuseosutajate ja tarnijate järelevalve ning juhendamise all.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka rikkumisest teatavate isikute suhtes, kelle töösuhe ei ole veel alanud, kui rikkumist käsitlev teave on saadud värbamisprotsessi või muude lepingueelsete läbirääkimiste ajal.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka selliste heas usus tegutsevate rikkumisest teatavate isikute suhtes, kelle töösuhe ei ole veel alanud, kui rikkumist käsitlev teave on saadud värbamisprotsessi või muude lepingueelsete läbirääkimiste ajal, ning selliste rikkumisest teatavate isikute suhtes, kelle töösuhe on lõppenud.

 

 

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Mõisted

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)  „rikkumine“ – tegelik või potentsiaalne ebaseaduslik tegevus või õigusnormide kuritarvitamine, mis on seotud liidu õigusaktidega ning artiklis 1 ja lisas osutatud kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega;

(1)  „rikkumine“ – tegelik või potentsiaalne ebaseaduslik tegevus või õigusnormide kuritarvitamine, mis on seotud liidu õigusaktidega ning artiklis 1 ja lisas osutatud kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega;

(2)  „ebaseaduslik tegevus“ – liidu õiguse vastane tegevus või tegevusetus;

(2)  „ebaseaduslik tegevus“ – liidu õiguse vastane tegevus või tegevusetus;

(3)  „õigusnormide kuritarvitamine“ – liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluv tegevus või tegevusetus, mis ei ole formaalselt ebaseaduslik, kuid mis on vastuolus kohaldatavate õigusnormide eesmärgiga;

(3)  „õigusnormide kuritarvitamine“ – liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluv tegevus või tegevusetus, mis ei ole formaalselt ebaseaduslik, kuid mis on vastuolus kohaldatavate õigusnormide eesmärgiga;

(4)  „teave rikkumise kohta“ – tõendid tegeliku rikkumise kohta ning põhjendatud kahtlused potentsiaalse rikkumise suhtes, mis ei ole veel tegelikkuseks saanud;

(4)  „teave rikkumise kohta“ – tõendid tegeliku rikkumise kohta ning põhjendatud kahtlused potentsiaalse rikkumise suhtes, mis ei ole veel tegelikkuseks saanud;

(5)  „rikkumisest teatamine“ – teabe andmine rikkumise kohta, mis on toime pandud või mis pannakse tõenäoliselt toime organisatsioonis, kus rikkumisest teatav isik töötab või on töötanud, või muus organisatsioonis, millega ta puutub või on puutunud kokku oma töö kaudu;

(5)  „rikkumisest teatamine“ – teabe andmine rikkumise kohta, mis on toime pandud või mis pannakse tõenäoliselt toime organisatsioonis, kus rikkumisest teatav isik töötab või on töötanud, või muus organisatsioonis, millega ta puutub või on puutunud kokku oma töö kaudu;

(6)  „asutusesisene teatamine“ – rikkumise kohta teabe andmine avaliku või erasektori juriidilise isiku piires;

(6)  „asutusesisene teatamine“ – rikkumise kohta teabe andmine avaliku või erasektori juriidilise isiku piires;

(7)  „asutuseväline teatamine“ – rikkumise kohta teabe andmine pädevale asutusele;

(7)  „asutuseväline teatamine“ – rikkumise kohta teabe andmine pädevale asutusele;

(8)  „avalikustamine“ – tööalases kontekstis saadud, rikkumist käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks tegemine;

(8)  „avalikustamine“ – tööalases kontekstis saadud, rikkumist käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks tegemine;

(9)  „rikkumisest teatav isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teatab tööalase tegevuse kontekstis saadud, rikkumist käsitlevast teabest või avalikustab selle;

(9)  „rikkumisest teatav isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teatab tööalase tegevuse kontekstis saadud, rikkumist käsitlevast teabest või avalikustab selle;

 

(9 a)  „abistav isik“ – füüsiline isik, kes toetab või abistab rikkumisest teatavat isikut tööalases kontekstis toimuvas rikkumisest teatamise protsessis;

(10)  „tööalane kontekst“ – praegune või varasem tööalane tegevus avalikus või erasektoris, sõltumata selle laadist, mille kaudu võivad isikud saada teavet rikkumise kohta ja millega seoses nende isikute suhtes võidakse kohaldada survemeetmeid, kui nad nendest teatavad;

(10)  „tööalane kontekst“ – praegune või varasem tööalane tegevus avalikus või erasektoris, sõltumata selle laadist, mille kaudu võivad isikud saada teavet rikkumise kohta ja millega seoses nende isikute suhtes võidakse kohaldada survemeetmeid, kui nad nendest teatavad;

(11)  „asjaomane isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele osutatakse teatamisel või avalikustamisel kui isikule, kes on rikkumise toime pannud või sellega seotud;

(11)  „asjaomane isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele osutatakse teatamisel või avalikustamisel kui isikule, kes on rikkumise toime pannud või sellega seotud;

(12)  „survemeetmed“ – mis tahes ähvardusena esitatud või tegelik tegevus või tegevusetus, mis johtub asutusesisest või -välisest teatamisest, leiab aset tööalases kontekstis ja põhjustab või võib põhjustada rikkumisest teatavale isikule põhjendamatut kahju;

(12)  „survemeetmed“ – mis tahes ähvardusena esitatud või tegelik otsene või kaudne tegevus või tegevusetus, mis johtub asutusesisest või -välisest teatamisest või üldsusele avalikustamisest, leiab aset tööalases kontekstis ja põhjustab või võib põhjustada rikkumisest teatavale isikule põhjendamatut kahju;

(13)  „järelmeetmed“ – asutusesiseselt või -väliselt esitatud teate vastuvõtja võetavad meetmed, et hinnata teates sisalduvate väidete täpsust, ja kui see on asjakohane, teatatud rikkumisjuhtumit menetleda, sealhulgas sellised meetmed nagu sisejuurdlus, uurimine, süüdistuse esitamine, vahendite tagasinõudmine, juhtumi menetlemise lõpetamine;

(13)  „järelmeetmed“ – asutusesiseselt või -väliselt esitatud teate vastuvõtja võetavad meetmed, et hinnata teates sisalduvate väidete täpsust, ja kui see on asjakohane, teatatud rikkumisjuhtumit menetleda, sealhulgas sellised meetmed nagu sisejuurdlus, uurimine, süüdistuse esitamine, vahendite tagasinõudmine, juhtumi menetlemise lõpetamine;

(14)  „pädev asutus“ – siseriiklik asutus, kellel on õigus võtta vastu teateid kooskõlas III peatükiga ja kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud ülesandeid, eelkõige seoses teadete suhtes võetavate järelmeetmetega.

(14)  „pädev asutus“ – siseriiklik asutus, kellel on õigus võtta vastu teateid kooskõlas III peatükiga ja kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud ülesandeid, eelkõige seoses teadete suhtes võetavate järelmeetmetega;

 

(14 a)  „hea usk“ – rikkumisest teatava isiku olukorrapõhine ja talle rikkumisest teatamise hetkel kättesaadavale teabele tuginev põhjendatud veendumus, et tema esitatud teave on õige ja kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Rikkumisest teatamiseks ja teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks asutusesiseste kanalite ja meetmete loomise kohustus

Rikkumisest teatamiseks ja teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks asutusesiseste kanalite ja meetmete loomise kohustus

1.  Liikmesriigid tagavad, et era- ja avaliku sektori juriidilised isikud loovad rikkumisest teatamiseks ja teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks asutusesisesed kanalid ja menetlused, vajaduse korral pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist.

1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas oma riiklike tavadega, et tööandjad ning teised era- ja avaliku sektori juriidilised isikud loovad rikkumisest teatamiseks ja teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks asutusesisesed kanalid ja menetlused pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja nendega kokkuleppel.

2.  Sellised kanalid ja menetlused võimaldavad üksuse töötajatel rikkumisest teatada. Need võivad võimaldada rikkumisest teatada ka muudel isikutel, kes puutuvad üksusega kokku tööalase tegevuse kontekstis ja kellele on osutatud artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d, kuid nende isikute kategooriate puhul ei ole asutusesiseste kanalite kasutamine rikkumisest teatamiseks kohustuslik.

2.  Sellised kanalid ja menetlused võimaldavad üksuse töötajatel rikkumisest teatada. Need võimaldavad rikkumisest teatada ka muudel isikutel, kes puutuvad üksusega kokku tööalase tegevuse kontekstis ja kellele on osutatud artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d. Üksus peab need teatamiskanalid selgelt määratlema ning need peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad nii üksusesiseselt kui ka -väliselt.

3.  Lõikes 1 osutatud erasektori juriidilised isikud on järgmised:

3.  Lõikes 1 osutatud erasektori juriidilised isikud on järgmised:

a)  erasektori juriidilised isikud, kellel on 50 või rohkem töötajat;

a)  erasektori juriidilised isikud, kellel on 50 või rohkem töötajat;

b)  erasektori juriidilised isikud, kelle äriühingu aastakäive või aastabilansi kogumaht on 10 miljonit eurot või suurem;

b)  erasektori juriidilised isikud, kelle äriühingu aastakäive või aastabilansi kogumaht on 10 miljonit eurot või suurem;

c)  erasektori juriidilised isikud, sõltumata nende suurusest, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas või kes on rahapesu või terrorismi rahastamise seisukohast haavatavad, nagu see on reguleeritud lisas osutatud liidu õigusaktidega.

c)  erasektori juriidilised isikud, sõltumata nende suurusest, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas või kes on rahapesu või terrorismi rahastamise seisukohast haavatavad, nagu see on reguleeritud lisas osutatud liidu õigusaktidega.

 

3 a.  Erandina lõike 3 punktidest a ja b võivad liikmesriigid jätta lõikes 1 osutatud erasektori juriidilistest isikutest välja järgmised erasektori juriidilised isikud:

 

a)  erasektori juriidilised isikud, kellel on vähem kui 250 töötajat;

 

b)  erasektori juriidilised isikud, kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

4.  Pärast asjakohast riskihindamist, mille puhul võetakse arvesse asjaomaste isikute tegevuse olemust ja sellega kaasnevat riskitaset, võivad liikmesriigid nõuda lisaks lõike 3 punktis c osutatud erasektori juriidilistele isikutele ka komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses62 määratletud väikese suurusega erasektori juriidilistelt isikutelt asutusesiseste teatamiskanalite ja menetluste loomist.

4.  Pärast asjakohast riskihindamist, mille puhul võetakse arvesse asjaomaste isikute tegevuse olemust ja sellega kaasnevat riskitaset eelkõige keskkonna ja rahvatervise jaoks, võivad liikmesriigid nõuda lisaks lõike 3 punktis c osutatud erasektori juriidilistele isikutele ka komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses määratletud väikese suurusega erasektori juriidilistelt isikutelt asutusesiseste teatamiskanalite ja menetluste loomist.

5.  Liikmesriigi poolt lõike 4 kohaselt tehtud otsustest teavitatakse komisjoni koos põhjenduse ja riskihindamisel kasutatud kriteeriumidega. Komisjon edastab kõnealuse otsuse teistele liikmesriikidele.

5.  Liikmesriigi poolt lõike 4 kohaselt tehtud otsustest teavitatakse komisjoni koos põhjenduse ja riskihindamisel kasutatud kriteeriumidega. Komisjon edastab kõnealuse otsuse teistele liikmesriikidele.

6.  Lõikes 1 osutatud avaliku sektori juriidilised isikud on järgmised:

6.  Lõikes 1 osutatud avaliku sektori juriidilised isikud on järgmised:

a)  riigiasutused;

a)  riigiasutused;

b)  piirkondlikud omavalitsused ja üksused;

b)  piirkondlikud omavalitsused ja üksused;

c)  rohkem kui 10 000 elanikuga kohalikud omavalitsused;

c)  rohkem kui 10 000 elanikuga kohalikud omavalitsused;

d)  muud avalik-õiguslikud üksused.

d)  muud avalik-õiguslikud üksused.

_________________

_______________

62 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

62 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

Selgitus

Üksikasjalikud sätted asutusesiseste teatamiskanalite kohta peaksid jääma liikmesriikide pädevusse, kui nende riiklikes õigusaktides on ranged sätted.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Asutusesisese teatamise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise menetlused

Asutusesisese teatamise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise menetlused

1.  Artiklis 4 osutatud rikkumisest teatamise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise menetlused hõlmavad järgmist:

1.  Artiklis 4 osutatud rikkumisest teatamise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise menetlused võivad hõlmata järgmist:

a)  teadete vastuvõtmiseks mõeldud kanalid, mis on kavandatud ja loodud ning mida kasutatakse viisil, millega tagatakse rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsus ja hoitakse ära volitamata töötajate juurdepääs;

a)  teadete vastuvõtmiseks mõeldud kanalid, mis on kavandatud ja loodud ning mida kasutatakse turvalisel viisil, millega tagatakse rikkumisest teatava isiku, abistava isiku ja asjaomase isiku identiteedi konfidentsiaalsus ning hoitakse ära volitamata isikute juurdepääs;

 

a a)  konfidentsiaalne kinnitus, mis saadetakse rikkumisest teatavale isikule teate kättesaamise kohta hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast selle kättesaamist;

b)  teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks pädeva isiku või üksuse määramine;

b)  teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks pädeva erapooletu isiku või sõltumatu üksuse määramine;

c)  järelmeetmete võtmiseks määratud isiku või üksuse poolt teate suhtes hoolikalt võetavad järelmeetmed;

c)  järelmeetmete võtmiseks määratud isiku või üksuse poolt teate suhtes hoolikalt võetavad järelmeetmed ning vajaduse korral asjakohaste ja õigeaegsete meetmete rakendamine;

 

c a)  anonüümse rikkumisest teatamisega seotud hoolikalt võetavad järelmeetmed;

d)  mõistlik ajavahemik, mis ei ole pikem kui kolm kuud pärast teate saamist, rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasiside andmiseks;

d)  mõistlik ajavahemik, mis ei ole pikem kui kaks kuud pärast teate kättesaamise kinnitamist, rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasiside andmiseks. Ajavahemikku võib pikendada kuni nelja kuuni, kui see on vajalik juhtumi konkreetsete asjaolude, eelkõige teate teema olemuse ja keerukuse tõttu, mille puhul võib olla vajalik pikem uurimine;

 

d a)  rikkumisest teatavale isikule antav võimalus, mis lubab uurimise käigus temaga konsulteerida ja tal märkusi esitada, ning punktis b viidatud isikule või üksusele antav võimalus neid märkusi arvesse võtta, kui ta seda vajalikuks peab; ning

e)  selge ja lihtsalt kättesaadav teave menetluste kohta ja teave selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel võib rikkumisest teatada asutuseväliselt pädevatele asutustele vastavalt artikli 13 lõikele 2, ja kui see on asjakohane, liidu asutustele, büroodele või ametitele.

e)  selge ja lihtsalt kättesaadav teave menetluste kohta ja teave selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel võib rikkumisest teatada asutuseväliselt pädevatele asutustele vastavalt artikli 13 lõikele 2, ja kui see on asjakohane, liidu asutustele, büroodele või ametitele.

2.  Lõike 1 punktis a sätestatud kanalid võimaldavad rikkumisest teatada kõikidel järgmistel viisidel:

2.  Lõike 1 punktis a sätestatud kanalid võimaldavad rikkumisest teatada järgmistel viisidel:

a)  kirjalikud teated, mis edastatakse elektrooniliselt või paberkandjal, ja/või suulised teated, mis edastatakse telefoni teel ja mis võidakse, kuid mida ei pruugita salvestada;

a)  kirjalikud teated, mis edastatakse elektrooniliselt või paberkandjal, ja/või suulised teated, mis edastatakse telefoni või muude häälsõnumi süsteemide teel ja mis võidakse rikkumisest teatava isiku eelneval nõusolekul salvestada või mitte;

b)  füüsilised kohtumised teadete vastuvõtmiseks määratud isiku või üksusega.

b)  füüsilised kohtumised teadete vastuvõtmiseks määratud isiku või üksusega.

Teatamiskanaleid võib hallata asutuses selleks määratud isik või üksus või seda võib teha asutuseväliselt kolmas isik, tingimusel et seejuures järgitakse lõike 1 punktis a osutatud kaitsemeetmeid ja nõudeid.

 

3.  Lõike 1 punktis b osutatud isik või üksus võib olla sama kui teadete vastuvõtmiseks pädev isik. Täiendavaid isikuid võib määrata usaldusisikuteks, kelle poole võivad rikkumisest teatavad isikud ja rikkumisest teatamist kaaluvad isikud konfidentsiaalseks nõustamiseks pöörduda.

3.  Lõike 1 punktis b osutatud isik või üksus võib olla sama kui teadete vastuvõtmiseks pädev isik, tingimusel et järgitakse lõike 1 punktides a ja b osutatud konfidentsiaalsuse ja erapooletuse kaitsemeetmeid. Täiendavaid isikuid võib määrata usaldusisikuteks, kelle poole võivad rikkumisest teatavad isikud ja rikkumisest teatamist kaaluvad isikud konfidentsiaalseks nõustamiseks pöörduda.

 

3 a.  Artiklis 4 osutatud rikkumisest teatamise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise menetlustega tagatakse, et rikkumisest teataval isikul või rikkumisest teatamist kaaluval isikul on õigus võtta menetluse igas etapis, sealhulgas käesolevas artiklis sätestatud füüsilistele kohtumistele kaasa töötajate esindaja.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Asutuseväliste teatamiskanalite loomise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise kohustus

Asutuseväliste teatamiskanalite loomise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise kohustus

1.  Liikmesriigid määravad teadete vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks pädevad asutused.

1.  Liikmesriigid määravad teadete vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks pädevad asutused.

2.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused:

2.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused:

a)  loovad rikkumisest teatava isiku antud teabe vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks sõltumatud ja eraldiseisvad asutusevälised teatamiskanalid, mis on turvalised ja tagavad konfidentsiaalsuse;

a)  loovad rikkumisest teatava isiku antud teabe vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks sõltumatud ja eraldiseisvad asutusevälised teatamiskanalid, mis on turvalised ja tagavad konfidentsiaalsuse;

b)  annavad rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasisidet mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui kolm kuud või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuus kuud;

välja jäetud

c)  edastavad teates sisalduva teabe vajaduse korral edasiseks uurimiseks liidu pädevatele asutustele, büroodele või ametitele, kui see on ette nähtud siseriikliku või liidu õiguse kohaselt.

c)  edastavad teates sisalduva teabe vajaduse korral edasiseks uurimiseks liidu pädevatele asutustele, büroodele või ametitele, kui see on ette nähtud siseriikliku või liidu õiguse kohaselt.

3.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused rakendavad teadete suhtes järelmeetmeid võttes vajalikke meetmeid ning uurivad asjakohasel määral teadete sisu. Pädevad asutused teavitavad rikkumisest teatavat isikut uurimise lõpptulemusest.

3.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused rakendavad teadete suhtes järelmeetmeid võttes vajalikke meetmeid ja uurivad asjakohasel määral teadete sisu ning et neil on õigus võtta vajaduse korral piisavaid kaitsemeetmeid. Pädevad asutused teavitavad rikkumisest teatavat isikut uurimise lõpptulemusest.

4.  Liikmesriigid tagavad, et mis tahes asutus, kes on teate vastu võtnud, kuid kellel puudub pädevus teatatud rikkumise käsitlemiseks, edastab selle pädevale asutusele ning et rikkumisest teatavat isikut teavitatakse sellest.

4.  Liikmesriigid tagavad, et mis tahes asutus, kes on teate vastu võtnud, kuid kellel puudub pädevus teatatud rikkumise käsitlemiseks, edastab selle mõistliku aja jooksul turvaliselt ning asjakohaseid andmekaitse ja konfidentsiaalsuse alaseid õigusakte ja norme nõuetekohaselt arvesse võttes pädevale asutusele. Rikkumisest teatavat isikut tuleb sellisest edastamisest viivitamata teavitada.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Artikkel 7

Nõuded asutusevälistele teatamiskanalitele

Nõuded asutusevälistele teatamiskanalitele

1.  Spetsiaalseid asutuseväliseid teatamiskanaleid käsitatakse sõltumatute ja eraldiseisvatena, kui need vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1.  Spetsiaalseid asutuseväliseid teatamiskanaleid käsitatakse sõltumatute ja eraldiseisvatena, kui need vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

a)  need on eraldatud pädeva asutuse üldistest sidekanalitest, sealhulgas neist, mille kaudu pädev asutus vahetab oma tavapärase tegevuse käigus teavet asutuse piires ja kolmandate isikutega;

a)  need on eraldatud pädeva asutuse üldistest sidekanalitest, sealhulgas neist, mille kaudu pädev asutus vahetab oma tavapärase tegevuse käigus teavet asutuse piires ja kolmandate isikutega;

b)  need on kavandatud ja loodud ning neid kasutatakse viisil, millega tagatakse teabe täielikkus, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus ning hoitakse ära pädeva asutuse volitamata töötajate juurdepääs;

b)  need on kavandatud ja loodud ning neid kasutatakse viisil, millega tagatakse teabe, sealhulgas rikkumisest teatava isiku ja asjaomase isiku identiteediga seotud teabe täielikkus, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus ning hoitakse ära pädeva asutuse volitamata töötajate juurdepääs;

c)  need võimaldavad säilitada püsivat teavet kooskõlas artikliga 11, et oleks võimalik teostada edasist uurimist.

c)  need võimaldavad säilitada püsivat teavet kooskõlas artikliga 11, et oleks võimalik teostada edasist uurimist.

2.  Spetsiaalsed teatamiskanalid võimaldavad rikkumisest teatada vähemalt kõikidel järgmistel viisidel:

2.  Spetsiaalsed teatamiskanalid võimaldavad rikkumisest teatada vähemalt kõikidel järgmistel viisidel:

a)  kirjalik teade, mis edastatakse elektrooniliselt või paberkandjal;

a)  kirjalik teade, mis edastatakse elektrooniliselt või paberkandjal;

b)  suuline teade, mis edastatakse telefoni teel, ja mis võidakse, kuid mida ei pruugita salvestada;

b)  suuline teade, mis edastatakse telefoni teel, ja mis võidakse, kuid mida ei pruugita salvestada;

c)  kohtumine pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajatega.

c)  kohtumine pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajatega, seejuures võib rikkumisest teatava isiku soovi korral kaasas olla töötajate esindaja.

3.  Pädevad asutused tagavad, et teade, mis on saadud mõnel muul viisil kui lõigetes 1 ja 2 osutatud spetsiaalsete teatamiskanalite kaudu, edastatakse spetsiaalsete sidekanalite kaudu viivitamata ja muutmata kujul pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajatele.

3.  Pädevad asutused tagavad, et teade, mis on saadud mõnel muul viisil kui lõigetes 1 ja 2 osutatud spetsiaalsete teatamiskanalite kaudu, edastatakse spetsiaalsete sidekanalite kaudu viivitamata ja muutmata kujul pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajatele.

4.  Liikmesriigid kehtestavad menetlused, millega tagatakse, et kui teade on algselt adresseeritud isikule, kes ei ole määratud teadete vastutavaks käitlejaks, ei ole sellel isikul lubatud avalikustada mis tahes teavet, mis võib tuvastada rikkumisest teatava või asjaomase isiku.

4.  Liikmesriigid kehtestavad menetlused, millega tagatakse, et kui teade on algselt adresseeritud isikule, kes ei ole määratud teadete vastutavaks käitlejaks, ei ole sellel isikul lubatud avalikustada mis tahes teavet, mis võib tuvastada rikkumisest teatava või asjaomase isiku.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Artikkel 8

Teadete käsitlemiseks määratud töötajad

Teadete käsitlemiseks määratud töötajad

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused määravad teadete käsitlemiseks spetsiaalsed töötajad. Kõnealused töötajad saavad teadete käsitlemise eesmärgil konkreetset koolitust.

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused määravad teadete käsitlemiseks piisaval hulgal pädevaid spetsiaalseid töötajaid. Kõnealused töötajad saavad teadete käsitlemise eesmärgil konkreetset koolitust ja peavad kinni käesoleva direktiiviga ette nähtud konfidentsiaalsusnõuetest.

2.  Teadete käsitlemiseks määratud töötajatel on järgmised ülesanded:

2.  Teadete käsitlemiseks määratud töötajatel on järgmised ülesanded:

a)  huvitatud isikutele rikkumisest teatamise menetluse kohta teabe andmine;

a)  huvitatud isikutele rikkumisest teatamise menetluse kohta teabe andmine;

b)  teadete vastuvõtmine ja nende suhtes järelmeetmete võtmine;

b)  teadete vastuvõtmine ja nende suhtes järelmeetmete võtmine. Nad teevad kindlaks, kas teade kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse;

c)  rikkumisest teatava isikuga ühenduse hoidmine uurimise käigust ja tulemustest teavitamise eesmärgil.

c)  rikkumisest teatava isikuga ühenduse hoidmine uurimise käigust ja tulemustest teavitamise eesmärgil.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Asutusevälise teatamise suhtes kohaldatavad menetlused

Asutusevälise teatamise suhtes kohaldatavad menetlused

1.  Asutusevälise teatamise suhtes kohaldatavate menetlustega on ette nähtud järgmine:

1.  Asutusevälise teatamise suhtes kohaldatavate menetlustega on ette nähtud järgmine:

a)  viis, kuidas pädev asutus võib nõuda rikkumisest teatajalt edastatud teabe selgitamist või rikkumisest teatajale kättesaadava lisateabe esitamist;

a)  viis, kuidas pädev asutus võib nõuda rikkumisest teatajalt edastatud teabe selgitamist või rikkumisest teatajale kättesaadava lisateabe esitamist;

 

a a)  konfidentsiaalne kinnitus, mis saadetakse rikkumisest teatavale isikule teate kättesaamise kohta hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast selle kättesaamist;

b)  mõistlik ajavahemik, mis ei ole pikem kui kolm kuud või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuus kuud, rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasiside andmiseks ning sellise tagasiside tüüp ja sisu;

b)  mõistlik ajavahemik, mis ei ole pikem kui kaks kuud alates teate kättesaamise kinnitamisest, teate suhtes hoolikalt järelmeetmete võtmiseks, sealhulgas vajaduse korral asjakohaste meetmete võtmiseks ja teate teemat käsitlevate uurimiste korraldamiseks, ning rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasiside andmiseks ning sellise tagasiside tüüp ja sisu. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib seda tähtaega pikendada nelja kuuni;

 

b a)  järelmeetmed anonüümse teatamise korral kooskõlas riiklikus õiguses selle kohta ette nähtud sätetega;

c)  teadete suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsusnõuded, mis sisaldavad nende asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, mille korral võib rikkumisest teatava isiku konfidentsiaalseid andmeid avalikustada.

c)  teadete suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsusnõuded, mis sisaldavad nende asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, mille korral võib rikkumisest teatava isiku ja asjaomase isiku konfidentsiaalseid andmeid avalikustada;

 

c a)  rikkumisest teatavale isikule antav võimalus, mis lubab uurimise käigus temaga konsulteerida ja tal märkusi esitada, ning pädevale asutusele antav võimalus neid märkusi arvesse võtta, kui ta seda vajalikuks peab;

2.  Lõike 1 punktis c osutatud üksikasjalik kirjeldus sisaldab ka erandolukordi, mil isikuandmete konfidentsiaalsust ei pruugita tagada, sealhulgas olukorrad, mil andmete avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne kohustus, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktide alusel uurimise või hilisema kohtumenetluse otstarbel või selleks, et kaitsta teiste vabadusi, sealhulgas asjaomase isiku kaitseõigust, mille puhul kohaldatakse igal juhul sellistes õigusaktides sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid.

2.  Lõike 1 punktis c osutatud üksikasjalik kirjeldus sisaldab ka erandolukordi, mil isikuandmete konfidentsiaalsust ei pruugita tagada, sealhulgas olukorrad, mil andmete avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne kohustus, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktide alusel uurimise või hilisema kohtumenetluse otstarbel või selleks, et kaitsta teiste vabadusi, sealhulgas asjaomase isiku kaitseõigust, mille puhul kohaldatakse igal juhul sellistes õigusaktides sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid.

3.  Lõike 1 punktis c osutatud üksikasjalik kirjeldus peab olema selges ja lihtsalt arusaadavas keeles ning see peab olema rikkumisest teatavatele isikutele hõlpsalt kättesaadav.

3.  Lõike 1 punktis c osutatud üksikasjalik kirjeldus peab olema selges ja lihtsalt arusaadavas keeles ning see peab olema rikkumisest teatavatele isikutele hõlpsalt kättesaadav.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

Artikkel 10

Teadete vastuvõtmist ja nende suhtes võetavaid järelmeetmeid käsitlev teave

Teadete vastuvõtmist ja nende suhtes võetavaid järelmeetmeid käsitlev teave

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad oma veebilehel hõlpsalt tuvastatavas ja juurdepääsetavas eraldi osas vähemalt järgmise teabe:

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad oma veebilehel hõlpsalt tuvastatavas ja juurdepääsetavas eraldi osas vähemalt järgmise teabe:

a)  tingimused, mille alusel rikkumisest teatavatel isikutel on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset;

a)  tingimused, mille alusel rikkumisest teatavatel isikutel on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset;

b)  sidekanalid teadete vastuvõtmiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks;

b)  sidekanalid teadete vastuvõtmiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks;

i)  telefoninumbrid koos märkega selle kohta, kas nende telefoniliinide kasutamise korral kõne salvestatakse või mitte;

i)  telefoninumbrid koos märkega selle kohta, kas nende telefoniliinide kasutamise korral kõne salvestatakse või mitte;

ii)  spetsiaalsed e-posti ja postiaadressid, mis on turvalised ja tagavad konfidentsiaalsuse ja mida kasutatakse selleks, et võtta ühendust teadete käsitlemiseks määratud töötajatega;

ii)  spetsiaalsed e-posti ja postiaadressid, mis on turvalised ja tagavad konfidentsiaalsuse ja mida kasutatakse selleks, et võtta ühendust teadete käsitlemiseks määratud töötajatega;

c)  artiklis 9 osutatud rikkumisest teatamise suhtes kohaldatavad menetlused;

c)  artiklis 9 osutatud rikkumisest teatamise suhtes kohaldatavad menetlused;

d)  teadete suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsusnõuded ja eelkõige teave isikuandmete töötlemise kohta kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 13, direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 13 ja määruse (EÜ) 45/2001 artikliga 11;

d)  teadete suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsusnõuded ja eelkõige teave isikuandmete töötlemise kohta kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklitega 5 ja 13, direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 13 ja määruse (EÜ) 45/2001 artikliga 11;

e)  teadete suhtes võetavate järelmeetmete laad;

e)  teadete suhtes võetavate järelmeetmete laad;

f)  õiguskaitsevahendid ja menetlused, mida on võimalik survemeetmete eest kaitsmiseks kasutada, ning rikkumisest teatamist kaaluvate isikute puhul konfidentsiaalse nõustamise võimalused;

f)  õiguskaitsevahendid ja menetlused, mida on võimalik survemeetmete eest kaitsmiseks kasutada, ning rikkumisest teatamist kaaluvate isikute puhul konfidentsiaalse nõustamise võimalused;

g)  selge kinnitus selle kohta, et isikud, kes annavad pädevale asutusele teavet kooskõlas käesoleva direktiiviga, ei riku teabe avaldamisele lepinguga või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning ei kanna sellise avalikustamisega seoses mingit vastutust.

g)  selge kinnitus selle kohta, et isikud, kes annavad pädevatele asutustele teavet kooskõlas käesoleva direktiiviga, ei riku teabe avaldamisele lepinguga või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning ei kanna sellise avalikustamisega seoses mingit vastutust;

 

g a)   käimasolevate uurimiste konfidentsiaalsust tagav iga-aastane aruanne saadud teadete ja nende käsitlemise kohta;

 

g b)  artiklis 14 a ette nähtud ühtse sõltumatu haldusasutuse kontaktandmed.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Artikkel 11

Saadud teadete säilitamine

Saadud teadete säilitamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused säilitavad iga saadud teate.

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused säilitavad iga saadud teate kooskõlas käesolevas direktiivis ette nähtud konfidentsiaalsusnõuetega. Teateid ei säilita kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne teatamise menetluse seisukohast, ning need kustutatakse niipea, kui menetlus on lõpetatud. Kõnealustes teadetes sisalduvaid isikuandmeid töödeldakse kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega.

2.  Pädevad asutused saadavad rikkumisest teatava isiku märgitud posti- või e-posti aadressile viivitamata kinnituse kirjaliku teate saamise kohta, välja arvatud juhul, kui rikkumisest teatav isik on sõnaselgelt nõudnud vastupidist või kui pädeval asutusel on põhjust arvata, et kirjaliku teate saamise kinnitamine seaks ohtu rikkumisest teatava isiku identiteedi kaitse.

2.  Pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud saadavad rikkumisest teatava isiku märgitud posti- või e-posti aadressile viivitamata kinnituse kirjaliku teate saamise kohta, välja arvatud juhul, kui rikkumisest teatav isik on sõnaselgelt nõudnud vastupidist või kui pädeval asutusel on õigustatult põhjust arvata, et kirjaliku teate saamise kinnitamine seaks ohtu rikkumisest teatava isiku identiteedi kaitse.

3.  Kui rikkumisest teatamiseks kasutatakse rikkumisest teatava isiku nõusolekul telefoniliini, millel tehtavad kõned salvestatakse, on pädeval asutusel õigus säilitada suuline teade ühel järgmistest viisidest:

3.  Kui rikkumisest teatamiseks kasutatakse rikkumisest teatava isiku nõusolekul ja eeldusel, et järgitakse käesoleva direktiivi kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid, telefoniliini, millel tehtavad kõned salvestatakse, säilitavad pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud suulise teate ühel järgmistest viisidest:

a)  vestluse salvestis, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul;

a)  vestluse salvestis, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul;

b)  vestluse täielik ja täpne ümberkirjutus, mille koostavad pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajad.

b)  vestluse täielik ja täpne ümberkirjutus, mille koostavad pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajad.

Pädev asutus pakub rikkumisest teatavale isikule võimalust telefonivestluse ümberkirjutust kontrollida ja parandada ning ümberkirjutusele alla kirjutades sellega nõustuda.

Pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud pakuvad rikkumisest teatavale isikule võimalust telefonivestluse ümberkirjutust kontrollida ja parandada ning ümberkirjutusele alla kirjutades sellega nõustuda.

4.  Kui rikkumisest teatamiseks kasutatakse telefoniliini, millel tehtavaid kõnesid ei salvestata, on pädeval asutusel õigus säilitada suuline teade vestluse täpse protokollina, mille koostavad pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajad. Pädev asutus pakub rikkumisest teatavale isikule võimalust kõne protokolli kontrollida ja parandada ning protokollile alla kirjutades sellega nõustuda.

4.  Kui rikkumisest teatamiseks kasutatakse telefoniliini, millel tehtavaid kõnesid ei salvestata, säilitavad pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud suulise teate vestluse täpse protokollina, mille koostavad teadete käsitlemiseks määratud töötajad. Pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud pakuvad rikkumisest teatavale isikule võimalust kõne ümberkirjutust kontrollida ja parandada ning ümberkirjutusele alla kirjutades sellega nõustuda.

5.  Kui isik palub kohtumist pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajatega, et teatada rikkumisest kooskõlas artikli 7 lõike 2 punktiga c, kannavad pädevad asutused rikkumisest teatava isiku nõusolekul hoolt selle eest, et kohtumise kohta koostatakse täielik ja täpne protokoll, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul. Pädeval asutusel on õigus säilitada kohtumise protokoll ühel järgmistest viisidest:

5.  Kui isik palub kohtumist pädevate asutuste või era- ja avaliku sektori juriidiliste isikute poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajatega, et teatada rikkumisest kooskõlas artikli 7 lõike 2 punktiga c, kannavad pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud rikkumisest teatava isiku nõusolekul hoolt selle eest, et kohtumise kohta koostatakse täielik ja täpne protokoll, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul. Pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud säilitavad kohtumise protokoll ühel järgmistest viisidest:

a)  vestluse salvestis, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul;

a)  vestluse salvestis, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul;

b)  kohtumise täpne protokoll, mille koostavad pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajad.

b)  kohtumise täpne protokoll, mille koostavad pädeva asutuse ning era- ja avaliku sektori juriidiliste isikute poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajad.

Pädev asutus pakub rikkumisest teatavale isikule võimalust kohtumise protokolli kontrollida ja parandada ning protokollile alla kirjutades sellega nõustuda.

Pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud pakuvad rikkumisest teatavale isikule võimalust kohtumise ümberkirjutust kontrollida ja parandada ning ümberkirjutusele alla kirjutades sellega nõustuda.

 

5 a.  Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud avalikustamise korral teavitab pädev asutus sellest rikkumisest teatavat isikut ja saadab talle kirjaliku selgituse asjaomaste konfidentsiaalsete andmete avalikustamise põhjuste kohta. Rikkumisest teatavale isikule antakse võimalus selgitust kontrollida ja parandada ning avalikustamise põhjustega nõustuda.

 

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Artikkel 13

Rikkumisest teatavate isikute kaitse tingimused

Rikkumisest teatavate isikute kaitse tingimused

1.  Rikkumisest teataval isikul on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset tingimusel, et tal on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave vastas teatamise ajal tõele ja et selline teave kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

1.  Isikul, kes teatab rikkumisest asutusesiseselt või asutuseväliselt või mõlemal viisil, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset tingimusel, et tal on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave vastas teatamise ajal tõele ja et selline teave kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

2.  Isikul, kes teatab rikkumisest asutuseväliselt, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

 

a)  ta teatas rikkumisest kõigepealt asutusesiseselt, kuid sellele teatele reageerimiseks ei võetud asjakohaseid meetmeid artiklis 5 osutatud mõistliku ajavahemiku jooksul;

 

b)  asutusesisesed teatamiskanalid ei olnud rikkumisest teatavale isikule kättesaadavad või ei olnud võimalik mõistlikult eeldada, et rikkumisest teatav isik oli selliste kanalite kättesaadavusest teadlik;

 

c)  asutusesiseste teatamiskanalite kasutamine ei olnud rikkumisest teatava isiku puhul kohustuslik kooskõlas artikli 4 lõikega 2;

 

d)  temalt ei saanud rikkumisteate sisu arvesse võttes mõistlikult eeldada asutusesiseste teatamiskanalite kasutamist;

 

e)  tal oli põhjendatud alus uskuda, et asutusesiseste teatamiskanalite kasutamine võib ohustada pädevate asutuste uurimismeetmete tõhusust;

 

f)   tal oli liidu õiguse alusel õigus teatada otse väliste teatamiskanalite kaudu pädevale asutusele.

 

3.  Isikul, kes teatab liidu asutustele, büroodele või ametitele käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvast rikkumisest, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset samadel tingimustel nagu isik, kes teatas rikkumisest asutuseväliselt kooskõlas lõikes 2 sätestatud tingimustega.

3.  Isikul, kes teatab liidu asutustele, büroodele või ametitele käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvast rikkumisest, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset samadel tingimustel nagu isikul, kes teatas rikkumisest kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega.

4.  Isikul, kes avalikustab üldsusele teavet käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva rikkumise kohta, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset, kui:

4.  Isikul, kes avalikustab üldsusele teavet käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva rikkumise kohta, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset, kui:

a)  ta teatas rikkumisest kõigepealt asutusesiseselt ja/või asutuseväliselt kooskõlas II ja III peatüki ja käesoleva artikli lõikega 2, kuid sellele teatele reageerimiseks ei võetud asjakohaseid meetmeid artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud mõistliku ajavahemiku jooksul; või

a)  ta teatas rikkumisest kõigepealt asutusesiseselt ja/või asutuseväliselt kooskõlas II ja III peatüki ja käesoleva artikli lõikega 1, kuid sellele teatele reageerimiseks ei võetud asjakohaseid meetmeid artikli 5 lõike 1 punktis d ja artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud mõistliku ajavahemiku jooksul; või

b)   temalt ei olnud mõistlikult võimalik eeldada asutusesiseste ja/või asutuseväliste teatamiskanalite kasutamist avalikku huvi ähvardava vahetu või ilmse ohu, juhtumi konkreetsete asjaolude või pöördumatu kahju ohu tõttu.

b)   tal on põhjendatud alus arvata, et ta ei saa eeldada asutusesiseste ja/või asutuseväliste teatamiskanalite kasutamist näiteks avalikku huvi ähvardava vahetu või ilmse ohu tõttu või avalikule huvile tekkiva kahju tõttu või juhtumi konkreetsete asjaolude tõttu, näiteks juhtudel, kui rikkumisest teataval isikul on põhjendatud alus arvata, et kuriteo toimepanija ja pädeva asutuse vahel on kokkumäng või et asjaomased välised ametiasutused on väidetava väärkäitumisega otseselt või kaudselt seotud või et tõendid võidakse maha vaikida või hävitada, või kiireloomulise olukorra või pöördumatu kahju ohu tõttu.

 

4 a.  Anonüümsel rikkumisest teatajal, kelle identiteet avaldatakse hilisemas etapis, on õigus saada käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset samadel tingimustel nagu rikkumisest teatavatel isikutel, kelle identiteet oli teada alates rikkumisest teatamisest või rikkumise üldsusele avalikustamisest.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

Artikkel 14

Rikkumisest teatavate isikute suhtes survemeetmete rakendamise keeld

Rikkumisest teatavate isikute suhtes survemeetmete rakendamise keeld

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et keelata mis tahes kujul otsesed või kaudsed survemeetmed rikkumisest teatavate isikute vastu, kes vastavad artiklis 13 sätestatud tingimustele, sealhulgas järgmised survemeetmed:

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et keelata mis tahes kujul otsesed või kaudsed survemeetmed, mida võetakse rikkumisest teatavate isikute vastu, kes vastavad artiklis 13 sätestatud tingimustele, ja rikkumisest teatada kavatsevate isikute või abistavate isikute vastu, sealhulgas järgmised survemeetmed:

a)  töölepingu peatamine, vallandamine, ametist vabastamine või samaväärsed meetmed;

a)  töölepingu peatamine, vallandamine, ametist vabastamine või samaväärsed meetmed;

b)  madalamale ametikohale taandamine või edutamise takistamine;

b)  madalamale ametikohale taandamine või edutamise takistamine;

c)  tööülesannete üleandmine, tööasukoha muutmine, palga vähendamine, tööaja muutmine;

c)  tööülesannete üleandmine, tööasukoha muutmine, palga vähendamine, tööaja muutmine;

d)  koolitusel osalemise takistamine;

d)  koolitusel osalemise takistamine;

e)  negatiivne hinnang tulemuslikkusele või tööalane soovituskiri;

e)  negatiivne hinnang tulemuslikkusele või tööalane soovituskiri;

f)  distsiplinaarkaristuse, noomituse või muu karistuse, sealhulgas rahalise karistuse määramine või rakendamine;

f)  distsiplinaarkaristuse, noomituse või muu karistuse, sealhulgas rahalise karistuse määramine või rakendamine;

g)  sundimine, hirmutamine, ahistamine või tõrjumine töökohas;

g)  sundimine, hirmutamine, ahistamine või tõrjumine;

h)  diskrimineerimine, ebasoodsasse olukorda seadmine või ebaõiglane kohtlemine;

h)  diskrimineerimine, ebasoodsasse olukorda seadmine või ebaõiglane kohtlemine;

i)  ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine;

i)  ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine;

j)  ajutise töölepingu uuendamata jätmine või ennetähtaegne lõpetamine;

j)  ajutise töölepingu uuendamata jätmine või ennetähtaegne lõpetamine;

k)  kahju tekitamine, sealhulgas isiku maine kahjustamine, või rahalise kahju põhjustamine, sealhulgas ärivõimaluste ja sissetulekute kaotamine;

k)  kahju tekitamine, sealhulgas isiku maine kahjustamine, eelkõige sotsiaalmeedias, või rahalise kahju põhjustamine, sealhulgas ärivõimaluste ja sissetulekute kaotamine;

l)  musta nimekirja kandmine sektorit või kogu tööstusharu hõlmava mitteametliku või ametliku kokkuleppe alusel, mis tähendab seda, et isik ei leia tulevikus selles sektoris või tööstusharus töökohta;

l)  musta nimekirja kandmine sektorit või kogu tööstusharu hõlmava mitteametliku või ametliku kokkuleppe alusel, mis tähendab seda, et isik ei leia tulevikus selles sektoris või tööstusharus töökohta;

m)  kaupade või teenuste lepingu ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine;

m)  kaupade või teenuste lepingu ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine käesoleva direktiivi kohase teatamise tõttu;

n)  litsentsi või loa tühistamine.

n)  litsentsi või loa tühistamine;

 

n a)  kohustuslik psühhiaatri juurde või ravile saatmine;

 

n b)  juurdepääsuloa tühistamine või peatamine.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Rikkumisest teatavat isikut toetav sõltumatu kolmas isik

 

1.  Liikmesriigid näevad ette, et rikkumisest teatavale isikule või rikkumisest teatada või seda üldsusele avalikustada kavatsevale isikule pakutakse selle toimingu juures tuge. Toetamise korral tagatakse käesolevas lõikes nimetatud isikute identiteedi konfidentsiaalsus ja tugi võib seisneda eelkõige järgmises:

 

a)  tasuta, erapooletu ja konfidentsiaalne nõustamine, eeskätt käesoleva direktiivi kohaldamisala, rikkumisest teatamise kanalite ja rikkumisest teatavale isikule antava kaitse ning asjaomase isiku õiguste küsimustes;

 

b)  õigusnõustamine kohtuvaidluse korral vastavalt artikli 15 lõikele 8;

 

c)  psühholoogiline tugi vastavalt artikli 15 lõikele 8.

 

2.  Tuge võib pakkuda teabekeskus või ühtne ja selgelt kindlaks määratud sõltumatu haldusasutus.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 b

 

Rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsuse hoidmise kohustus

 

1. Rikkumisest teatava isiku identiteeti ei tohi avalikustada ilma tema selgesõnalise nõusolekuta. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka teabe suhtes, mida võidakse kasutada rikkumisest teatava isiku identiteedi kindlakstegemiseks.

 

2. Kõik isikud, kelle valdusesse satuvad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmed, peavad neid kaitsma.

 

3. Asjaomasel isikul ei ole mingil juhul õigust saada teavet rikkumisest teatava isiku identiteedi kohta.

 

4. Asjaolud, mille puhul võib rikkumisest teatava isiku konfidentsiaalsed andmed avaldada, piirduvad juhtumitega, mil andmete avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne kohustus, mis on nõutav liidu või liikmesriikide õigusaktidega uurimise või hilisema kohtumenetluse otstarbel või selleks, et kaitsta teiste isikute vabadusi, sealhulgas asjaomase isiku kaitseõigust, ning iga sellise juhtumi korral kohaldatakse nimetatud õigusaktides sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid.

 

5. Lõikes 3 osutatud juhtudel peab teateid vastu võtma ja järelmeetmeid võtma määratud isik teavitama rikkumisest teatavat isikut enne tema konfidentsiaalsete andmete avaldamist.

 

6. Asutusesisesed ja -välised teatamiskanalid nähakse ette ja luuakse ning neid kasutatakse viisil, mis tagab rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsuse ja hoiab ära volitamata töötajate juurdepääsu. 

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

Artikkel 15

Meetmed rikkumisest teatavate isikute kaitsmiseks survemeetmete eest

Meetmed rikkumisest teatavate isikute ja abistavate isikute kaitsmiseks survemeetmete eest

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada rikkumisest teatavatele isikutele, kes vastavad artiklis 13 sätestatud tingimustele, kaitse survemeetmete eest. Selliste meetmete hulka kuuluvad eelkõige lõigetes 2–8 loetletud meetmed.

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada rikkumisest teatavatele isikutele, kes vastavad artiklis 13 sätestatud tingimustele, kaitse survemeetmete eest. Selliste meetmete hulka kuuluvad eelkõige lõigetes 2–8 loetletud meetmed.

2.   Laiaulatuslik ja sõltumatu teave ja nõuanded survemeetmete eest kaitsmisega seotud menetluste ja õiguskaitsevahendite kohta on üldsusele hõlpsalt ja tasuta kättesaadavad.

2.   Laiaulatuslik ja sõltumatu teave ja nõuanded survemeetmete eest kaitsmisega seotud menetluste ja õiguskaitsevahendite kohta on üldsusele hõlpsalt ja tasuta kättesaadavad.

3.  Rikkumisest teatavatel isikutel on võimalik saada pädevatelt asutustelt tõhusat abi, kui nad suhtlevad mis tahes asjaomase asutusega, kes osaleb nende kaitsmisel survemeetmete eest, sealhulgas, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt ette nähtud, kinnitus selle kohta, et neil on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset.

3.  Rikkumisest teatavatel isikutel ja abistavatel isikutel on võimalik saada pädevatelt asutustelt tõhusat abi, kui nad suhtlevad mis tahes asjaomase asutusega, kes osaleb nende kaitsmisel survemeetmete eest, sealhulgas, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt ette nähtud, kinnitus selle kohta, et neil on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset.

4.  Kui isikud teatavad rikkumisest asutuseväliselt pädevatele asutustele või avalikustavad selle üldsusele kooskõlas käesoleva direktiiviga, ei käsitata seda lepinguga või õigus- või haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning nad ei kanna kõnealuse avalikustamisega seoses mingit vastutust.

4.  Kui isikud teatavad rikkumisest asutuseväliselt pädevatele asutustele või avalikustavad selle üldsusele kooskõlas käesoleva direktiiviga, ei käsitata seda lepinguga või õigus- või haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning nad ei kanna kõnealuse avalikustamisega seoses mingit vastutust.

5.  Rikkumisest teatava isiku kantud kahju käsitlevas kohtumenetluses, eeldusel et tal on põhjendatud alus uskuda, et talle põhjustatud kahju oli kättemaks rikkumisest teatamise või avalikustamise eest, on survemeetmeid kasutanud isikul kohustus tõendada, et tekitatud kahju ei olnud rikkumisest teatamise tagajärg, vaid see põhines üksnes põhjendatud alustel.

5.  Rikkumisest teatava isiku kantud kahju käsitlevas kohtumenetluses, eeldusel et tal on põhjendatud alus uskuda, et talle põhjustatud kahju oli kättemaks rikkumisest teatamise või avalikustamise eest, on survemeetmeid kasutanud isikul kohustus tõendada, et tekitatud kahju ei olnud rikkumisest teatamise või üldsusele avalikustamise tagajärg, vaid see põhines üksnes põhjendatud alustel.

6.  Rikkumisest teatavatel isikutel on vajaduse korral võimalik kasutada survemeetmetevastaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas riikliku õigusraamistiku kohaseid ajutisi meetmeid, mida kohaldatakse kuni kohtumenetluses otsuse tegemiseni.

6.  Rikkumisest teatavatel isikutel ja abistavatel isikutel on vajaduse korral võimalik kasutada survemeetmetevastaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas riikliku õigusraamistiku kohaseid ajutisi meetmeid, mida kohaldatakse kuni kohtumenetluses otsuse tegemiseni.

7.   Lisaks sellele, et rikkumisest teatavate isikute suhtes ei kohaldata direktiivis (EL) 2016/943 sätestatud meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid, on neil kohtumenetlustes, sealhulgas laimu, autoriõiguse rikkumise, ärisaladuste rikkumise või erasektori, avaliku sektori või kollektiivse tööõiguse alusel taotletava hüvitisega seotud menetlustes õigus tugineda hagi rahuldamata jätmise taotlemisel sellele, et nad teatasid rikkumisest või avalikustasid selle kooskõlas käesoleva direktiiviga.

7.   Lisaks sellele, et rikkumisest teatavate isikute suhtes ei kohaldata direktiivis (EL) 2016/943 sätestatud meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid, on neil kohtumenetlustes, sealhulgas laimu, autoriõiguse rikkumise, ärisaladuste rikkumise või erasektori, avaliku sektori või kollektiivse tööõiguse alusel taotletava hüvitisega seotud menetlustes õigus tugineda hagi rahuldamata jätmise taotlemisel sellele, et nad teatasid rikkumisest või avalikustasid selle kooskõlas käesoleva direktiiviga. Liikmesriigid võtavad ka vajalikud meetmed sellise õiguse laiendamiseks, et taotleda hagi rahuldamata jätmist kodanikuühiskonna organisatsioonide üksikute liikmete puhul, kui nad on seotud rikkumisest teatamisega.

8.  Lisaks sellele, et liikmesriigid annavad rikkumisest teatavatele isikutele kriminaal- ja piiriülestes tsiviilmenetlustes õigusabi kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/1919, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ63 ning siseriikliku õigusega, võivad nad näha ette muid õiguslikke ja rahalisi tugimeetmeid, et anda rikkumisest teatavatele isikutele kohtumenetluse käigus abi.

8.  Lisaks sellele, et liikmesriigid annavad rikkumisest teatavatele isikutele kriminaal- ja piiriülestes tsiviilmenetlustes õigusabi kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/1919, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ63 ning siseriikliku õigusega, võivad nad näha ette muid õiguslikke ja rahalisi tugimeetmeid, sealhulgas psühholoogilist tuge, et anda rikkumisest teatavatele isikutele kohtumenetluse käigus abi.

________________

________________

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 136, 24.5.2008, lk 3).

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 136, 24.5.2008, lk 3).

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Kaitsemeetmed

 

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada rikkumisest teatavatele isikutele, kes vastavad artiklis 13 sätestatud tingimustele, õiguskaitsevahendid ja kannatatud kahju täieliku hüvitamise. Sellised kaitsemeetmed võivad olla järgmised:

 

a) taasintegreerimine;

 

b) tühistatud loa, litsentsi või lepingu taastamine;

 

c) tegeliku või tulevase rahalise kahju hüvitamine;

 

d) muu majandusliku kahju või mittevaralise kahju hüvitamine.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui asjaomaste isikute identiteet ei ole üldsusele teada, tagavad pädevad asutused, et nende identiteet on kaitstud kuni uurimise lõpuni.

2.  Pädevad asutused tagavad, et asjaomaste isikute identiteet on kaitstud kuni uurimise lõpuni, kuid igal juhul mitte kauem kui kriminaalmenetluse alguseni.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Osalevate isikute õigused

 

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt tehtud teadete või üldusele avalikustamise hindamise või uurimise põhjal saadud või neist johtuvad tulemused või teated ei kahjusta ebaõiglaselt ei otseselt ega kaudselt ühtegi üksikisikut. Täielikult austatakse ka õigust õiglasele ärakuulamisele ja kohtulikule arutamisele.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17

Artikkel 17

Karistused

Karistused

1.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes:

1.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes:

a)  takistavad või üritavad takistada rikkumisest teatamist;

a)  takistavad või üritavad takistada rikkumisest teatamist;

b)  võtavad survemeetmeid rikkumisest teatavate isikute suhtes;

b)  võtavad survemeetmeid rikkumisest teatavate isikute ja abistavate isikute suhtes;

c)  algatavad rikkumisest teatavate isikute vastu pahatahtlikke menetlusi;

c)  algatavad rikkumisest teatavate isikute vastu pahatahtlikke menetlusi;

d)  rikuvad rikkumisest teatavate isikute identiteedi konfidentsiaalsuse hoidmise kohustust.

d)  rikuvad rikkumisest teatavate isikute ja asjaomaste isikute identiteedi konfidentsiaalsuse hoidmise kohustust.

2.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse isikute suhtes, kes esitavad või avalikustavad paha- või kuritahtlikke teateid, sealhulgas meetmed nendele isikutele hüvitise maksmiseks, kes on kandnud paha- või kuritahtliku rikkumisest teatamise või avalikustamise tõttu kahju.

2.  Liikmesriigid tagavad, et selliste rikkumisest teatavate isikute suhtes, kelle puhul on tõendatud, et nad on esitanud või avalikustanud teadlikult vale teavet, kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ning et olemas on ka meetemed nendele isikutele hüvitise maksmiseks, kes on kandnud selliste valeteadete või valeandmete avalikustamise tõttu kahju.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 a

 

Õiguste ja õiguskaitsevahendite tühistamise keeld

 

Käesoleva direktiiviga ette nähtud õigusi ja õiguskaitsevahendeid ei tohi ühegi kokkuleppe, poliitika, töösuhte vormi või tingimusega, sealhulgas vaidluste kohtuvälise lahendamise lepinguga, tühistada ega piirata. Iga katse neid õigusi ja õiguskaitsevahendeid tühistada või piirata on kehtetu ja õigustühine ning selle eest võidakse kohaldada karistusi või sanktsioone.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 b

 

Koostöökohustus

 

1. Liikmesriikide ametiasutused, kes on teada saanud käesoleva direktiiviga hõlmatud liidu õiguse rikkumistest, teavitavad viivitamata kõiki teisi asjaomaseid liikmesriikide pädevaid asutusi ja/või liidu organeid, asutusi ja ameteid ning teevad nendega lojaalselt, tõhusalt ja kiiresti koostööd.

 

2. Liikmesriikide ametiasutused, keda teiste liikmesriikide ametiasutused on teavitanud liidu õiguse võimalikust rikkumisest, mis on hõlmatud käesoleva direktiiviga, esitavad sisulise vastuse meetmete kohta, mida võeti seoses nimetatud teatega, ja samuti ametliku kinnituse teate kättesaamise kohta ning kontaktpunkti edasise koostöö jaoks.

 

3. Liikmesriikide ametiasutused kaitsevad saadud konfidentsiaalset teavet, eelkõige rikkumisest teatavate isikute identiteediga seotud ja muud isiklikku teavet.

 

4. Liikmesriikide ametiasutused võimaldavad rikkumisest teatavatelt isikutelt saadud teabele konfidentsiaalse juurdepääsu ja hõlbustavad õigeaegselt lisateabe taotluste esitamist.

 

5. Liikmesriikide ametiasutused jagavad teiste liikmesriikide ametiasutustega kogu asjakohast teavet, mis on seotud liidu või riikliku õiguse rikkumisega rahvusvaheliste juhtumite korral, ning teevad seda õigeaegselt.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohane isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga (EL) 2016/680. Pädevad asutused peaksid liidu tasandil teavet vahetama või edastama kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001. Isikuandmed, mis ei ole konkreetse juhtumi käsitlemiseks olulised, kustutatakse viivitamata.

Käesoleva direktiivi kohane isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga (EL) 2016/680. Pädevad asutused peaksid liidu tasandil teavet vahetama või edastama kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001. Isikuandmeid, mis ei ole konkreetse juhtumi käsitlemiseks olulised, ei koguta, või kui neid juhuslikult koguti, kustutatakse need viivitamata.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 19

Artikkel 19

Soodsam kohtlemine

Soodsam kohtlemine ja kaitse taseme säilitamine

Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada sätteid, mis on rikkumisest teatavate isikute õiguste seisukohast soodsamad kui käesoleva direktiivi sätted, ilma et need piiraksid artikli 16 ja artikli 17 lõike 2 kohaldamist.

1.  Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada sätteid, mis on rikkumisest teatavate isikute õiguste seisukohast soodsamad kui käesoleva direktiivi sätted, ilma et need piiraksid artikli 16 ja artikli 17 lõike 2 kohaldamist.

 

1 a.  Käesoleva direktiivi ülevõtmine ei anna alust alandada rikkumisest teatavatele isikutele riikliku õigusega juba võimaldatud kaitse üldist taset valdkondades, mille suhtes direktiivi kohaldatakse.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamine

 

Käesolev direktiiv ei piira sotsiaalpartnerite sõltumatust ega nende õigust sõlmida kollektiivlepinguid kooskõlas riigi õiguse, traditsioonide ja tavadega ning järgides aluslepingu sätteid.

Selgitus

Sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamise küsimuses on oluline järgida riiklikke tööturumudeleid.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Käesoleva direktiivi ülevõtmisel võivad liikmesriigid kaaluda rikkumistest teatajate sõltumatu kaitseasutuse loomist.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

ArtIkkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe seoses käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamisega. Esitatud teabe alusel esitab komisjon 15. maiks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise kohta.

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe seoses käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamisega. Esitatud teabe alusel esitab komisjon 15. maiks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab ühtlasi esimest hinnangut selle kohta, kuivõrd asjakohane oleks laiendada käesoleva direktiivi reguleerimisala teistele liidu valdkondadele või õigusaktidele.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  rikkumisest teatavate isikute suhtes võetud survemeetmete kindlaks tehtud arv.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Võttes arvesse lõike 1 kohaselt esitatud aruannet ja lõike 2 kohaselt esitatud liikmesriikide statistikat, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. maiks 2027 aruande, milles ta hindab käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide mõju. Aruandes hinnatakse käesoleva direktiivi kohaldamist ja kaalutakse vajadust täiendavate meetmete, sealhulgas selliste muudatuste järele, mille eesmärk on laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala muudele valdkondadele või liidu õigusaktidele.

3.  Võttes arvesse lõike 1 kohaselt esitatud aruannet ja lõike 2 kohaselt esitatud liikmesriikide statistikat, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. maiks 2025 aruande, milles ta hindab käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide mõju. Aruandes hinnatakse käesoleva direktiivi kohaldamist, võimalikku mõju sellistele põhiõigustele nagu õigus eraelu puutumatusele, õigus süütuse presumptsioonile ja õigus õiglasele kohtumenetlusele, ning kaalutakse vajadust täiendavate meetmete, sealhulgas selliste muudatuste järele, mille eesmärk on laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala muudele valdkondadele või liidu õigusaktidele.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Nimetatud aruanded avalikustatakse ja tehakse hõlpsalt kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 a

 

Lisa ajakohastamine

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 b vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi lisa, kui mõni uus liidu õigusakt kuulub artikli 1 lõike 1 punktis a või artikli 1 lõikes 2 sätestatud sisulisse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 b

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artiklis 21 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [ELT: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 21 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 21 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – B osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

B.  Artikli 1 punkti a alapunkt ii – finantsteenused, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

B.  Artikli 1 punkti a alapunkt ii – finantsteenused, maksudest kõrvalehoidumine, maksupettus, maksustamise vältimine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine1 a

 

_________________

 

1 a Majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ainupädevus.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt B a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

B a.  Artikli 1 punkti a alapunkt ii b – sotsiaalsed standardid, töötervishoid ja tööohutus

 

1.  Euroopa Liidu sotsiaalsed standardid, mis on reguleeritud eelkõige järgmiste õigusaktidega:

 

(i)  nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24);

 

(ii)  nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32);

 

(iii)  nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks (EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19);

 

(iv)  nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12);

 

(v)  nõukogu direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16);

 

(vi)  nõukogu 29. juuni 1998. aasta direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46);

 

(vii)  nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16);

 

(viii)  nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22);

 

(ix)  nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/79/EÜ, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta (EÜT L 302, 1.12.2000, lk 57);

 

(x)  nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16);

 

(xi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35–39) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1);

 

(xii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10);

 

(xiii)  13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37);

 

(xiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9);

 

(xv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23);

 

(xvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36);

 

(xvii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1);

 

(xviii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8);

 

(xix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11);

 

(xx)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/50/EL, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikidevahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel (ELT L 128, 30.4.2014, lk 1);

 

(xxi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 69, 13.3.2003, lk 1);

 

(xxii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51);

 

(xxiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1);

 

(xxiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1);

 

(xxv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1);

 

(xxvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

 

2.  Töötervishoiu ja tööohutuse standardid, mis on reguleeritud eelkõige järgmiste õigusaktidega:

 

(i)  kõik üksikdirektiivid direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses;

 

(ii)  nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19);

 

(iii)  3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4);

 

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24);

 

(v)  komisjoni 7. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ (ELT L 38, 9.2.2006, lk 36);

 

(vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13);

 

(vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 260, 3.10.2009, lk 5);

 

(viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28);

 

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70).

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

E.  Artikli 1 punkti a alapunkt v – keskkonnakaitse

E.  Artikli 1 punkti a alapunkt v – keskkonnakaitse, kestlik areng, jäätmekäitlus, mere-, õhu- ja mürareostus, vee ja pinnase kaitse ja majandamine, looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning kliimamuutuste vastu võitlemine

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.   Keskkonnaalast vastutust käsitlevad õigusnormid, sealhulgas:

(NB! See sissejuhatav osa tuleks lisada I lisa I osa punkti E alapunkti i ette.)

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobril 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23);

välja jäetud

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/123/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 280, 27.10.2009, lk 52);

välja jäetud

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55);

välja jäetud

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1);

välja jäetud

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(xvii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60);

välja jäetud

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – alapunkt viii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006.aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1);

välja jäetud

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – alapunkt ix

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1).

välja jäetud

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Keskkonnateabele juurdepääsu käsitlevad õigusnormid:

 

(i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26);

 

(ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43);

 

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13);

 

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1);

 

(v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).

 

(NB! See lõige tuleks paigutada punkti E alapunkti ii järele.)

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.   Keskkonda ja kliimat käsitlevad õigusnormid, sealhulgas:

 

(i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185);

 

(ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16);

 

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, 5.6.2009, lk 63), ning kõik sellega seotud määrused;

 

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 421/2014, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, seoses sellise rahvusvahelise kokkuleppe rakendamisega 2020. aastaks, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet (ELT L 129, 30.4.2014, lk 1);

 

(v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114);

 

(vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13);

 

(vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195);

 

(viii)  nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51);

 

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c.  Kestlikku arengut ja jäätmekäitlust käsitlevad õigusnormid, sealhulgas:

 

(i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3);

 

(ii)  nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1);

 

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1);

 

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10);

 

(v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega (ELT L 115, 6.5.2015, lk 11);

 

(vi)  direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38);

 

(vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1);

 

(viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88);

 

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34);

 

(x)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10);

 

(xi)  nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31);

 

(xii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88);

 

(xiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30);

 

(xiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1);

 

(xv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1);

 

(xvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60);

 

(xvii)  nõukogu 8. juuni 1993. aasta määrus (Euratom) nr 1493/93 radioaktiivsete ainete vedude kohta ühest liikmesriigist teise (EÜT L 148, 19.6.1993, lk 1).

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d.  Mere-, õhu- ja mürareostust käsitlevad õigusnormid, sealhulgas:

 

(i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1);

 

(ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3);

 

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7);

 

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1);

 

(v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22);

 

(vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24);

 

(vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/126/EÜ mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta (ELT L 285, 31.10.2009, lk 36);

 

(viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1);

 

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1);

 

(x)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1);

 

(xi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1);

 

(xii)  direktiiv 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel (EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16);

 

(xiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1);

 

(xiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 161, 14.6.2006, lk 12);

 

(xv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 12);

 

(xvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53);

 

(xvii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17);

 

(xviii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1);

 

(xix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 8, 13.1.2009, lk 3);

 

(xx)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 1);

 

(xxi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/38/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (ELT L 157, 9.6.2006, lk 8);

 

(xxii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/84/EÜ, millega muudetakse direktiive, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53);

 

(xxiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 546/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks (ELT L 163, 29.5.2014, lk 15);

 

(xxiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 88);

 

(xxv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/123/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 280, 27.10.2009, lk 52);

 

(xxvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55);

 

(xxvii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 9.5.2003, lk 1);

 

(xxviii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12);

 

(xxix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1);

 

(xxx)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 e.  Vee ja pinnase kaitset ja majandamist käsitlevad õigusnormid, sealhulgas:

 

(i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1);

 

(ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84);

 

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19);

 

(iv)  nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40);

 

(v)  nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32);

 

(vi)  komisjoni 16. mai 2003. aasta direktiiv 2003/40/EÜ, milles kehtestatakse loodusliku mineraalvee komponentide loetelu, kontsentratsioonipiirid ja märgistamise nõuded ning osooniga rikastatud õhu kasutustingimused loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel (ELT L 126, 22.5.2003, lk 34);

 

(vii)  komisjoni 9. veebruari 2010. aasta määrus (EL) nr 115/2010, millega sätestatakse aktiveeritud alumiiniumoksiidi kasutamise tingimused fluoriidi eemaldamiseks looduslikust mineraalveest ja allikaveest (ELT L 37, 10.2.2010, lk 13);

 

(viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37);

 

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19);

 

(x)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1);

 

(xi)  nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1);

 

(xii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19);

 

(xiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27);

 

(xiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 f.  Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset käsitlevad õigusnormid:

 

(i)  nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7);

 

(ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7);

 

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35);

 

(iv)  nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1);

 

(v)  nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses (ELT L 168, 28.6.2007, lk 1);

 

(vi)  nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiv 83/129/EMÜ teatavate hülgepoegade nahkade ja neist valmistatud toodete liikmesriikidesse importimise kohta (EÜT L 91, 9.4.1983, lk 30);

 

(vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36);

 

(viii)  nõukogu 15. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (ELT L 201, 30.7.2008, lk 8);

 

(ix)  nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 812/2004, millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 88/98 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 12);

 

(x)  nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1);

 

(xi)  komisjoni 4. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1);

 

(xii)  komisjoni 23. augusti 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 792/2012, millega nähakse ette nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) sätestatud lubade, sertifikaatide ja muude dokumentide kujundust käsitlevad eeskirjad ning muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 865/2006 (ELT L 242, 7.9.2012, lk 13);

 

(xiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1523/2007, millega keelatakse kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimine ja ühendusse import või ühendusest eksport (ELT L 343, 27.12.2007, lk 1);

 

(xiv)  nõukogu 29. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/22/EÜ, mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades (EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24);

 

(xv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23);

 

(xvi)  nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (ELT L 347, 30.12.2005, lk 1);

 

(xvii)  komisjoni 8. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1307/2014 suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa kriteeriumide ja geograafilise ulatuse määramise kohta vastavalt bensiini ja diislikütuse kvaliteeti käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 3 punktile c ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 3 punktile c (ELT L 351, 9.12.2014, lk 3).

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 g.  Kemikaale käsitlevad õigusnormid, sealhulgas:

 

(i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt E – lõige 1 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 h.  Mahepõllumajanduslikke tooteid käsitlevad õigusnormid, sealhulgas:

 

(i)  nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt F – lõik 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a) nõukogu 8. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 219, 25.7.2014, lk 42);

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt G – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

G.  Artikli 1 punkti a alapunkt vii – toidu- ja söödaohutus, loomade tervis ja loomade heaolu:

G.  Artikli 1 punkti a alapunkt vii – toidu- ja söödaohutus

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt G – alapunkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Muud toidu- ja söödaohutuse seisukohast olulised seadusandlikud aktid, eelkõige:

 

(i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1);

 

(ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (ELT L 125, 21.5.2009, lk 75);

 

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24);

 

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1946/2003 geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta (ELT L 287, 5.11.2003, lk 1);

 

(v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1);

 

(vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1);

 

(vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1);

 

(viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1);

 

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71);

 

(x)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1);

 

(xi)  nõukogu 15. jaanuari 2016. aasta määrus (Euratom) 2016/52, millega kehtestatakse toidu ja sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra puhul ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 3954/87 ja komisjoni määrused (Euratom) nr 944/89 ja (Euratom) nr 770/90 (ELT L 13, 20.1.2016, lk 2);

 

(xii)  nõukogu 15. jaanuari 2016. aasta määrus (Euratom) 2016/52, millega kehtestatakse toidu ja sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra puhul ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 3954/87 ja komisjoni määrused (Euratom) nr 944/89 ja (Euratom) nr 770/90 (ELT L 13, 20.1.2016, lk 2);

 

(xiii)  nõukogu 15. jaanuari 2016. aasta määrus (Euratom) 2016/52, millega kehtestatakse toidu ja sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra puhul ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 3954/87 ja komisjoni määrused (Euratom) nr 944/89 ja (Euratom) nr 770/90 (ELT L 13, 20.1.2016, lk 2);

 

(xiv)  nõukogu 25. juuni 2002. aasta otsus 2002/628/EÜ, mis käsitleb Cartagena bioohutuse protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 48);

 

(xv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1);

 

(xvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11);

 

(xvii)  nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10);

 

(xviii)  nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3);

 

(xix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55);

 

(xx)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206);

 

(xxi)  nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad (EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11);

 

(xxii)  komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1);

 

(xxiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1);

 

(xxiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31);

 

(xxv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus (ELT L 354, 31.12.2008, lk 1);

 

(xxvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7);

 

(xxvii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16);

 

(xxviii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34);

 

(xxix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1);

 

(xxx)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/32/EÜ toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 141, 6.6.2009, lk 3);

 

(xxxi)  nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1);

 

(xxxii)  komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5);

 

(xxxiii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16);

 

(xxxiv) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4);

 

(xxxv)  nõukogu 18. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/711/EMÜ, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks vajalikud põhireeglid (EÜT L 297, 23.10.1982, lk 26);

 

(xxxvi) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18);

 

(xxxvii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35);

 

(xxxiii)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1);

 

(xxxix) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487);

 

(xxxx) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22);

 

(xxxxi) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671);

 

(xxxxii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29);

 

(xxxxiii) nõukogu 26. märtsi 1990. aasta direktiiv 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused (EÜT L 92, 7.4.1990, lk 42);

 

(xxxxiv) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1);

 

(xxxxv) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10);

 

(xxxxvi) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1);

 

(xxxxii) komisjoni 5. märtsi 2008. aasta direktiiv 2008/38/EÜ, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri (ELT L 62, 6.3.2008, lk 9);

 

(xxxxiii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Loomade heaolu kaitse vastavalt järgmistele õigusaktidele:

G a.  Artikli 1 punkti a alapunkt vii a – loomade kaitse ning loomade tervis ja heaolu.

 

Loomade kaitset ning loomade tervist ja heaolu käsitlevad õigusnormid ja standardid vastavalt eelkõige järgmistele õigusaktidele:

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt G a – punktid iv–xxv (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33);

 

(v)  nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29);

 

(vi)  nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56);

 

(vii)  nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13);

 

(viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59);

 

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66);

 

(x)  nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/73/EÜ, millega lihtsustatakse nimekirjade koostamise ja andmete avaldamise korda veterinaar- ja zootehnika valdkonnas ning muudetakse direktiive 64/432/EMÜ, 77/504/EMÜ, 88/407/EMÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 89/556/EMÜ, 90/426/EMÜ, 90/427/EMÜ, 90/428/EMÜ, 90/429/EMÜ, 90/539/EMÜ, 91/68/EMÜ, 91/496/EMÜ, 92/35/EMÜ, 92/65/EMÜ, 92/66/EMÜ, 92/119/EMÜ, 94/28/EÜ, 2000/75/EÜ, otsust 2000/258/EÜ ja direktiive 2001/89/EÜ, 2002/60/EÜ ja 2005/94/EÜ (ELT L 219, 14.8.2008, lk 40);

 

(xi)  nõukogu 25. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta peatuspaikadele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1);

 

(xii)  nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/93/EÜ loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta (EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28);

 

(xiii)  nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8);

 

(xiv)  komisjoni 15. detsembri 2006. aasta otsus 2006/968/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas (ELT L 401, 30.12.2006, lk 41);

 

(xv)  nõukogu 17. detsembri 1999. aasta otsus 1999/879/EÜ, mis käsitleb veiste somatotropiini turuleviimist ja manustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 90/218/EMÜ (EÜT L 331, 23.12.1999, lk 71);

 

(xvi)  nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53);

 

(xvii)  nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (ELT L 182, 12.7.2007, lk 19);

 

(xiii)  nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7);

 

(xix)  nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5);

 

(xx)  nõukogu 4. novembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3254/91 ühenduses püünisraudade keelamise ja ühendusse teatavate metsloomaliikide karusnahkade ja neist valmistatud kaupade sisseveo kohta, mis pärinevad riikidest, kus loomi püütakse püünisraudade või püünisjahi meetoditega, mis ei vasta rahvusvahelistele humaanse püünisjahi standarditele (EÜT L 308, 9.11.1991, lk 1);

 

(xxi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/31/EL, millega muudetakse direktiivi 92/65/EMÜ seoses loomatervishoiunõuetega liidusiseseks kauplemiseks koerte, kasside ja valgetuhkrutega ning nende liitu importimiseks (ELT L 178, 28.6.2013, lk 107);

 

(xxii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1);

 

(xxiii)  nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 192, 23.7.2010, lk 1);

 

(xxiv)  nõukogu 29. aprilli 1992. aasta direktiiv 92/35/EMÜ, milles sätestatakse hobuste Aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 19).

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

H.  Artikli 1 punkti a alapunkt viii – rahvatervis

H.  Artikli 1 punkti a alapunkt viii – rahvatervis ja terviseturve

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – alapunkt 1 – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  komisjoni 25. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1214, millega muudetakse direktiivi 2005/62/EÜ seoses vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemi suhtes kehtivate standardite ja spetsifikaatidega (ELT L 199, 26.7.2016, lk 14);

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – alapunkt 1 – alapunkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i b)  komisjoni 30. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/61/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ jälgitavusnõuete ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamise osas (ELT L 256, 1.10.2005, lk 32);

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – alapunkt 1 – alapunkt i c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i c)   komisjoni 22. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/33/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas (ELT L 91, 30.3.2004, lk 25);

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – alapunkt 1 – alapunkt i d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i d)   komisjoni 30. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/62/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemiga seotud ühenduse standardite ja spetsifikaatide suhtes (ELT L 256, 1.10.2005, lk 41);

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – alapunkt 1 – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(iii a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/53/EL siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta (ELT L 207, 6.8.2010, lk 14).

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – alapunkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tubaka- ja seonduvate toodete tootmine, esitlemine ja müük vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivile 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1).

5.  Tubaka- ja seonduvate toodete tootmine, esitlemine ja müük vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivile 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1), ning tubakatoodete reklaam ja sponsorlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivile 2003/33/EÜ tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides (ELT L 152, 20.6.2003, lk 16).

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – alapunkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Alkoholist põhjustatud kahju ärahoidmine ja prioriteedid, mis on seatud Euroopa strateegias, mille eesmärk on toetada liikmesriike alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt H – alapunkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Muud rahvatervisega seotud seadusandlikud aktid, eelkõige:

 

(i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176);

 

(ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt J a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

J a.  Artikli 1 punkti a alapunkt x a – tööhõive, töötingimused, töötajate õigused ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõte tööelus.

 

1.  Tööhõivet käsitlevad Euroopa Liidu õigusaktid, eelkõige järgmised:

 

(i)  nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32);

 

(ii)  nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks (EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19);

 

(iii)  nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12);

 

(iv)  nõukogu direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16);

 

(v)  nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16);

 

(vi)  nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16);

 

(vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29–34).

 

(viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9);

 

(ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23);

 

(x)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36);

 

(xi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9–14);

 

(xii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28–44);

 

(xiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1);

 

(xiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) ( ELT L 159, 28.5.2014, lk 11);

 

(xv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 69, 13.3.2003, lk 1);

 

(xvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

 

2.  Töötingimused vastavalt eelkõige järgmistele õigusaktidele:

 

(i)  kõik üksikdirektiivid direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses;

 

(ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 260, 3.10.2009, lk 5);

 

(iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28);

 

(iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 70).

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – A osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

A.  Artikli 1 punkti a alapunkt ii – finantsteenused, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

A.  Artikli 1 punkti a alapunkt ii – finantsteenused, maksudest kõrvalehoidumine, maksupettus, maksustamise vältimine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – alaosa C a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

C a.  Liidu finantshuvide kaitse

 

(i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi.

(1)

ELT C 405, 9.11.2018, lk 1.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Rikkumisest teatajate kaitse: avaliku huvi kaitsmise oluline vahend

Arutelus rikkumisest teatajate kaitse üle on Euroopas viimaste kümnendite jooksul toimunud märkimisväärne areng. Mitmete uurimuste ning kogemuste taustal näib praeguseks täiesti selge olevat, et rikkumisest teatajatel on positiivne roll avaliku huvi kahjustamise ennetamisel ja heastamisel. Rikkumisest teatamise potentsiaali ei kasutata siiski kaugeltki täielikult ära, kuna paljud tööalases kontekstis avaliku huvi kahjustamist täheldavad isikud ei anna sellest endiselt süstemaatiliselt teada. Sellel olukorral on mitmeid põhjuseid alates teadlikkuse puudumisest rikkumisest teatamise võimaluste kohta kuni survemeetmete hirmuni sõnavõtmise korral. Sellel on kahjulikud tagajärjed kogu ühiskonnale, kuna jätkuvalt leiab aset mitmesuguseid avaliku huvi kahjustamisi, näiteks keskkonnaküsimuste, maksustamise vältimise vastu võitlemise või korruptsiooni või rahvatervisega seoses, ning kahjustada saab kodanike õigus saada teavet.

Liikmesriikides on rikkumisest teatajate kaitset käsitlevates õigusaktides toimunud areng sageli järgnenud skandaalidele või suurtele õnnetustele. Sellele vaatamata on Euroopa Nõukogu 2014. aasta soovitused oluline samm, et kehtestada teatavad standardid, mis liikmesriikidel on palutud siseriiklikusse õigusesse üle võtta.

Kõnealune ettepanek lähtub osaliselt nimetatud standarditest, aga ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast väljendusvabaduse küsimuses. Raportöör on väga rahul, et komisjon otsustas esitada oma direktiivi ettepaneku kõnealuste soovituste raames, võttes seejuures arvesse Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni.

Kohaldamisala: kavandatava õigusakti tõhususe tagamine

Raportöör leiab, et laia ja horisontaalse kohaldamisala valik on hea, kuna see võimaldab hõlmata hulgaliselt sektoreid liidu finantshuvide kaitsest tuumajulgeolekuni ning keskkonna- ja rahvatervise kaitsest maksustamise vältimise vastase võitluseni. Isik loetakse rikkumisest teatajaks, kui ta teatab ettepaneku lisas kindlaksmääratud sektoritega seotud liidu õigusakti rikkumisest või paljastab selle. On siiski oht, et teatatakse tegudest, mis ei kujuta endast rikkumist kõnealuse direktiivi tähenduses. Seega teeb raportöör ettepaneku, et hõlmatud võiksid olla kõik nende sektoritega seotud väärteod. Raportöör leiab, et seeläbi oleks avaliku huvi kaitsmist, mis on ettepaneku keskmes, paremini arvesse võetud.

Arvestades, et Euroopa Liit rajaneb ühistel väärtustel ja põhimõtetel, mis tagavad inimõiguste ja põhivabaduste austamise, peab raportöör vajalikuks lisada need põhiõigused direktiivi kohaldamisalasse.

Euroopa Liidu ametnikud ja muud teenistujad võivad oma tööalase tegevuse raames omandada teavet, millest võib direktiivi ettepaneku kohaselt teatada, ning neil on oht langeda survemeetmete ohvriks. Seetõttu on oluline anda neile sama kaitse nagu teistele töötajatele. Samuti on oluline tagada kaitse neile, kes abistavad rikkumisest teatavat isikut tema tegevuses, sealhulgas juhul, kui tegemist on uurivate ajakirjanikega.

Teatamiskanalid: toimimine rikkumisest teataja huvides

Õigusakti ettepanekuga ettenähtud teatamiskanalid pakuvad raportööri arvates piisavaid usaldusväärsuse ja sõltumatuse tagatisi. Neid on aga siiski võimalik täiustada, nähes ette teatamise rikkumisteate kättesaamisest. Lisaks näivad komisjoni esitatud menetlusajad liiga pikad, mis võib juba toimunud teatamise ohtu seada, ning seetõttu soovitab raportöör neid tähtaegu lühendada. Samuti leiab raportöör, et ametiühingute esindajad peaksid olema asutusesiseste kanalite väljatöötamisse täiel määral kaasatud ning neil peaks olema võimalik anda seda soovivatele isikutele nõu ja neid toetada. Just töötajate esindajad on kõnealuse küsimusega otseselt seotud ning toetavad võimalikku rikkumisest teatajat kõige sagedamini tema tegevuses, andes talle teavet asutusesiseste teatamiskanalite ning tema õiguste ja kohustuste kohta. Seetõttu on oluline neile direktiivi raames selline roll anda.

Peale selle on äärmiselt oluline tagada rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsuse kõrge tase. Rikkumisi täheldavad isikud hoiavad sageli end tagasi ja rakendavad enesetsensuuri tulenevalt hirmust, et nende identiteet võidakse paljastada. On tõendatud, et selle kriteeriumi järgimine võimaldab suurendada esitatavate rikkumisteadete arvu. Seega tuleks tugevdada kõnealuse õigusakti ettepaneku sätteid selles valdkonnas, nähes ette tugeva konfidentsiaalsuspõhimõtte, millest saab erandeid teha ainult erandlikel ja piiratud juhtudel.

Teatamise tõhususe ja teabe saamise õiguse esikohale seadmine

Kõnealune ettepanek toetub teatamiskanalite kasutuses võrdlemisi rangele järjekorrale, millega kaasnevad erandid. Üldreeglina tuleks potentsiaalsel rikkumisest teatajal kõigepealt pöörduda oma tööandja poole, oodata oma teate menetlemist, mis võib võtta kuni kolm kuud, ning mitterahuldava vastuse korral pöörduda välise asutuse poole ja oodata veel kuni kuus kuud. See võib seada ohtu mitte ainult teatamise enda, vaid eelkõige paneb rikkumisest teataja oma tööandja suhtes vahetusse keerulisse olukorda. Lisaks paneb see lähenemisviis rikkumisest teataja õlule kohustuse tõendada, et ta on valinud kõige sobivama teatamiskanali, juhul kui ta ei ole järginud ettepanekus ettenähtud järjestust. Juba niigi ebavõrdses jõusuhtes võib see rikkumisest teataja ohtu seada. Lõpetuseks ei võta see lähenemisviis piisavalt arvesse kodanike õigust saada teavet avaliku huvi kahjustamise korral. Nendel põhjustel soovitab raportöör sellest teatamiskanalite hierarhiast loobuda ning näha ette rohkem paindlikkust, et jätta kõige sobivama teatamiskanali valimine rikkumisest teatava isiku otsustada.

Ehkki on äärmiselt positiivne, et õigusakti ettepanekus nähakse ette kaitse isikutele, kellel on mõistlikud põhjused uskuda, et edastatud teave oli sellest teatamise hetkel tõene, on raportöör seisukohal, et seda sätet tuleks veelgi täpsustada, välistamaks kõik võimalused kaitse andmisest keeldumiseks põhjustel, mis on seotud rikkumisest teataja kavatsustega. Eelkõige tuleks ettepanekus keskenduda avalikustatava teabe asjakohasusele avaliku huvi seisukohast ja mitte niivõrd selle avalikustamise põhjustele.

Rikkumisest teatajate tõhusa ja täieliku kaitse tagamine

Direktiivi ettepanekus keelatakse üldiselt survemeetmed, mis on välja toodud loeteluna. Seda loetelu ei saa mingil juhul pidada ammendavaks, kuna kasutatavaid survemeetmeid piirab üksnes kujutlusvõime. Seega oleks kohane täpsustada, et loetelu näol on tegemist vaid näidetega.

Mis puutub pakutavasse kaitsesse, siis raportöör soovib rõhutada neist teatavate asjakohasust. Tõendamiskoormise ümberpööramine on üks neist meetmetest ning direktiivi ettepanekus esitatud sõnastust tõhustati selleks, et oleks võimalik selle sätte täit potentsiaali kasutada.

Anonüümseid rikkumisest teatamisi on juba esinenud ning esineb ka edaspidi. Seetõttu soovib raportöör näha ette sätte, millega hõlmataks õigusaktiga ka isikud, kelle identiteet avalikustatakse, ehkki nad soovisid jääda anonüümseks.

Mõnedes liikmesriikides on mitmesuguseid kaasnevaid ja toetavaid meetmeid rikkumisest teatavatele või rikkumise avalikustavatele isikutele. Eetilise teatamise mehhanismide kohta võivad anda konfidentsiaalset nõu avaliku sektori asutused, ametiühingud või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Raportöör leiab, et need süsteemid on äärmiselt olulised rikkumisest teataja abistamisel tema tegevuses, ning soovitab seetõttu näha direktiivis ette nende süsteemide loomise eri liikmesriikides, võttes arvesse riiklikke tingimusi. Lisaks on raportöör seisukohal, et peale õigus- ja rahalise abi tuleks rikkumisest teatajatele ette näha ka psühholoogiline tugi.

Piisav õiguskindlus teatamisvabaduse tagamiseks

Teatavad ettepaneku aspektid võivad rikkumisest teatada soovivaid isikuid heidutada. Eelkõige on see nii tõsisuse aspekti puhul, mida isikul võib olla keeruline hinnata ning mida võidakse talle vastuväitena esitada, et tema tegu kehtetuks lugeda. Seega tuleks kaitse tagada sõltumata sellest, kui tõsine on avalikustatav teave, niipea, kui see kahjustab avalikku huvi.

Samuti nähakse direktiivi ettepanekus ette karistused selleks, et hoida ära pahatahtlikku ja kuritahtlikku rikkumisest teatamist. See säte näib üleliigne, arvestades siseriiklikus õiguses juba olemasolevaid sätteid, millega karistatakse laimukampaaniate või maine kahjustamise eest. Nähes ette täiendavad karistused, võib kõnealune ettepanek avaldada heidutavat, kui isegi mitte tagasihoidvat mõju, kaasa arvatud õigustatud rikkumisest teatamiste korral. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku see osa tekstist välja jätta.

Raportöör on arvamusel, et kõnealune õigusakti ettepanek kujutab endast esimest etappi, ent tõstatab olulisi küsimusi selle kohaldamisala laiendamise kohta. Seega leiab raportöör, et ettepanek vajaks kiiremas korras hindamist ja läbivaatamist, kui see osutub vajalikuks selleks, et parandada horisontaalsust ning suurendada selle arusaadavust kodanike jaoks.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Pavel Svoboda

Esimees

Õiguskomisjon

BRÜSSEL

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218 – C8-0159/2018 – 2018/0106(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimees

Vastavalt kodukorra artikli 39 lõikele 5 otsustas õiguskomisjon 24. septembril 2018 esitada omal algatusel arvamuse parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekutes sisalduvate täiendavate õiguslike aluste, millega lisataks Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (edaspidi „ettepanek“) esialgsele õiguslikule alusele, asjakohasuse kohta.

Komisjoni ettepanek tugineb mitmele valdkondlikule õiguslikule alusele. Õiguslik alus on esitatud järgmiselt:

„võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16, 33, 43, 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62, 91, 100, 103, 109, 114, 168, 169, 192, 207 ja artikli 325 lõiget 4, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 31,“

Esitati viis muudatusettepanekut, et lisada ELi toimimise lepingu artikli 19 lõige 2, artikli 77 lõige 2, artikkel 78, artikkel 79, artikli 83 lõige 1 ning artiklid 153, 154, 157 ja 352. Artikli 153 puhul soovitakse kahes muudatusettepanekus lisada kogu artikkel, samas ühes soovitakse lisada üksnes selle artikli lõike 1 punktid a, b ja e ning teises üksnes artikli 153 lõike 1 punktid a ja b.

Õigusliku aluse kohta esitatud muudatusettepanekutega kaasnevad asjakohased muudatusettepanekud kavandatava direktiivi kohaldamisala kohta. Seepärast tuleb lõplik hinnang selle kohta, kas sisuliselt tuleks ettepanekusse lisada täiendavad õiguslikud alused, anda selle põhjal, kas muudatusettepanekud, millega muudetakse kohaldamisala, võetakse vastu, ning võttes arvesse vastuvõetud ettepaneku eesmärki ja sisu. Käesolevas arvamuses õigusliku aluse kohta keskendutakse rohkem esitatud õiguslike aluste menetluslikule ühilduvusele ja nende vastavusele valitud meetmele, st direktiivile.

I – Taust

Oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis õiguspäraste meetmete kohta üldsuse huvides teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks ja 20. jaanuari 2017. aasta resolutsioonis rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel(1) kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse horisontaalne õigusraamistik, mis tagab rikkumisest teatajate kaitse kõrge taseme kõikjal liidus nii avalikus kui ka erasektoris, samuti liikmesriikide ja ELi institutsioonides.

Praegu on rikkumisest teatajaid käsitlevad eeskirjad hõlmatud mõne liidu õiguse valdkonnaga, nagu personalieeskirjade ning teatavate rahapesu ja finantsturgusid käsitlevate määrustega.

Käesolevas direktiivi ettepanekus järgitakse valdkonnapõhist lähenemisviisi, kuna selles sätestatakse rikkumisest teatajaid käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse liidu õiguse rikkumiste suhtes valdkondades, mis kuuluvad kohaldamisalasse ja on toodud lisas, milles loetletakse asjaomased liidu õigusaktid, mis on esitatud otseselt või viidetega.

II – Asjakohased aluslepingu artiklid

ELi toimimise lepingu artikkel 19 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 19

1. Ilma et see piiraks aluslepingute teiste sätete kohaldamist ja talle liidu poolt antud volituste piires võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

2. Erandina lõikest 1 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta vastu ühenduse edendamismeetmete aluspõhimõtted, mis ei tähenda liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist, et toetada liikmesriikide poolt lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks võetavaid meetmeid.

ELi toimimise lepingu artikkel 77 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 77

1. Liit töötab välja poliitika, mille eesmärk on:

a) tagada sisepiiride ületamisel igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes;

b) tagada isikute kontrollimine ja tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel;

c) kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad:

a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes;

b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;

c) tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires lühiajaliselt vabalt liikuda;

d) meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks;

e) igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.

3. Kui artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud õiguse kasutamise hõlbustamiseks osutub vajalikuks liidu meede, mille jaoks aluslepingud ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt kehtestada sätteid passide, isikutunnistuste, elamislubade või muude selliste dokumentide kohta. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

4. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide pädevust tähistada oma piire maastikul kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

ELi toimimise lepingu artikkel 78 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 78

1. Liit arendab välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab:

a) kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit kolmandate riikide kodanikele;

b) ühetaolist täiendava kaitse seisundit kolmandate riikide kodanikele, kes Euroopa varjupaika saamata vajavad rahvusvahelist kaitset;

c) ühist ajutise kaitse süsteemi ümberasustatud isikutele nende massilise sissevoolu korral;

d) ühist menetlust ühetaolise varjupaiga või täiendava kaitse seisundi andmiseks ja äravõtmiseks;

e) kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest;

f) varjupaiga või täiendava kaitse taotlejate vastuvõtmise tingimusi käsitlevaid norme;

g) partnerlust ja koostööd kolmandate riikidega, et juhtida varjupaika, täiendavat või ajutist kaitset taotlevate isikute sissevoolu.

3. Kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

ELi toimimise lepingu artikkel 79 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 79

1. Liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed järgmistes valdkondades:

a) liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning normid, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube, sealhulgas neid, mille eesmärk on perekondade taasühinemine;

b) liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste määratlemine, sealhulgas liidusisest liikumisvabadust ja teistes liikmesriikides elamist reguleerivate tingimuste sätestamine;

c) ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine;

d) võitlemine inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise vastu.

3. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega tagasivõtulepinguid riigis loata elavate kolmandate riikide kodanike, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõudeid, tagasivõtmiseks nende päritoluriiki või -kohta.

4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid, millega stimuleeritakse ja toetatakse liikmesriike oma territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni soodustamisel, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

5. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide õigust otsustada seda, kui palju lubada oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil kas palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana.

ELi toimimise lepingu artikkel 83 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 83

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel.

Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus.

Olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võib nõukogu võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

2. Kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid, võidakse direktiividega kehtestada asjaomases valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjad. Asjaomased direktiivid võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse või seadusandliku erimenetluse kohaselt vastavalt sellele, millist menetlust järgiti asjaomaste ühtlustamismeetmete vastuvõtmisel, ilma et see piiraks artikli 76 kohaldamist.

3. Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 1 või 2 osutatud direktiivi eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et direktiivi eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise.

Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase direktiivi eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 20 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 329 lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.

ELi toimimise lepingu artikkel 153 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 153

1. Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

a) eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

b) töötingimused;

c) töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

d) töötajate kaitse, kui nende tööleping lõpetatakse;

e) töötajate teavitamine ja ärakuulamine;

f) töötajate ja tööandjate huvide esindatus ja kollektiivne kaitse, sealhulgas ühine otsusetegemine, kui lõikest 5 ei tulene teisiti;

g) seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike töötingimused;

h) tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist;

i) meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

j) sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine;

k) sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine, ilma et see piiraks punkti c kohaldamist.

2. Selleks võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:

a) võtta meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teadmiste täiendamine, teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine, uuenduslike lähenemisviiside soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata;

b) lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.

Lõike 1 punktides c, d, f ja g osutatud valdkondades teeb nõukogu otsuse seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nimetatud komiteedega.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga teha ühehäälselt otsuse muuta seadusandlik tavamenetlus kehtivaks ka käesoleva artikli lõike 1 punktide d, f ja g suhtes.

3. Liikmesriik võib usaldada lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamise või vajaduse korral artikli 155 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuse rakendamise tööturu osapooltele nende ühise taotluse põhjal.

Sel juhul tagab liikmesriik, et hiljemalt selleks ajaks, mil direktiiv või otsus peab olema üle võetud või rakendatud, on tööturu osapooled kokkuleppe teel kehtestanud vajalikud meetmed, kusjuures asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad tal igal ajal tagada selle direktiivi või otsusega ettenähtud tulemusi.

4. Käesoleva artikli alusel vastuvõetud sätted:

- ei mõjuta liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted ega tohi oluliselt mõjutada selle süsteemi finantstasakaalu;

- ei takista ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, mis sobivad kokku aluslepingutega.

5. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata tasustamise, ühinemisõiguse, streigiõiguse ega töösuluõiguse suhtes.

ELi toimimise lepingu artikkel 154 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 154

1. Komisjoni ülesandeks on edendada tööturu osapooltega konsulteerimist liidu tasandil ja ta võtab kõik vastavasisulised meetmed nende dialoogi hõlbustamiseks, tagades osapooltele tasakaalustatud toetuse.

2. Sel eesmärgil konsulteerib komisjon enne sotsiaalpoliitiliste ettepanekute tegemist tööturu osapooltega liidu meetmete võimaliku suuna üle.

3. Kui komisjon pärast sellist konsulteerimist peab liidu meetmeid soovitavaks, konsulteerib ta tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle. Tööturu osapooled edastavad komisjonile arvamuse või vajaduse korral soovituse.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud konsultatsioonide korral võivad tööturu osapooled teatada komisjonile oma soovist algatada artiklis 155 sätestatud menetlus. Asjaomase protsessi kestus ei ületa üheksat kuud, kui asjaomased tööturu osapooled koos komisjoniga ei otsusta ühiselt seda pikendada.

ELi toimimise lepingu artikkel 157 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 157

1. Iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise.

2. Käesolevas artiklis mõistetakse tasu all harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab.

Võrdne tasu ilma soolise diskrimineerimiseta tähendab, et:

a) ühe ja sama tükitööna tehtava töö eest arvestatakse tasu ühe ja sama mõõtühiku alusel;

b) ajatöö eest ühel ja samal töökohal on ühesugune tasu.

3. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.

4. Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või võtmast meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris.

ELi toimimise lepingu artikkel 352 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 352

1. Kui aluslepingutes määratletud poliitika raames osutub aluslepingute mõne eesmärgi saavutamiseks vajalikuks liidu meede ning aluslepingutes ei ole sätestatud selleks vajalikke volitusi, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt vastu kohased sätted. Kui nõukogu võtab asjaomased sätted vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt, teeb nõukogu samuti otsuse ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist.

2. Kasutades Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 osutatud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli menetlust, juhib komisjon riikide parlamentide tähelepanu käesoleva artikli põhjal tehtavatele ettepanekutele.

3. Käesoleva artikli alusel võetud meetmed ei saa kaasa tuua liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist juhtudel, kui aluslepingud välistavad sellise ühtlustamise.

4. Käesolevat artiklit ei saa kasutada ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud eesmärkide saavutamise alusena ning mis tahes asjaomase artikli kohaselt vastu võetud õigusaktis tuleb pidada kinni Euroopa Liidu lepingu artikli 40 teises lõigus sätestatud piiridest.

III – Õigusliku aluse valimise üldine põhimõte

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu“(2). Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjus.

Antud juhul tuleb seetõttu kindlaks teha, kas ettepanek

1.  taotleb mitut eesmärki või kas sellega reguleeritakse mitut valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonnana, samas kui teised on kõrvalise tähtsusega, või

2.  taotleb samaaegselt mitut eesmärki või sellel on mitu lahutamatult seotud reguleerimisvaldkonda, ilma et mõni neist oleks teistega võrreldes teisejärguline või kaudne.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab esimesel juhul olema õigusaktil üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus, ning teisel juhul peab õigusakt põhinema vastavatel erinevatel õiguslikel alustel.(3)

Lisaks on Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt mitme õigusliku aluse kombinatsioon võimalik, kui need on lahutamatult seotud, ilma et üks oleks teistega võrreldes teisejärguline ja kaudne, kuid ainult siis, kui nendega ei kaasne vastuolulist otsustusmenetlust.(4) Kavandatavaid lisatavaid õiguslikke aluseid tuleb hinnata sellest aspektist, st kas need näevad ette seadusandliku tavamenetluse või on muul viisil kooskõlas komisjoni pakutud õigusliku alusega.

IV – Ettepaneku eesmärk ja sisu

Kuna komisjon on välja töötanud oma ettepaneku õigusliku aluse, vastavad kõik nimetatud sätted ettepaneku kohaldamisala ja lisa asjakohastele osadele. Kui teatud muud valdkonnad lisatakse kohaldamisalasse ja järelikult ka lisasse, oleks asjakohane ühtlustada õiguslik alus, lisades direktiivi õiguslikule alusele Euroopa Liidu toimimise lepingu vastavad artiklid.

V – Analüüs ja sobiva õigusliku aluse kindlaksmääramine

ELi toimimise lepingu artikli 19 lõike 2 kohaselt võib ELi seadusandja – seadusandliku tavamenetluse kohaselt – „võtta vastu ühenduse edendamismeetmete aluspõhimõtted“, et toetada liikmesriikide meetmeid diskrimineerimise vastu võitlemisel.

Need meetmed ei tohi siiski hõlmata „liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist“. Sellega seoses tuleb märkida, et ettepaneku artiklis 19 on sätestatud minimaalne ühtlustamine: „Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada sätteid, mis on rikkumisest teatavate isikute õiguste seisukohast soodsamad kui käesoleva direktiivi sätted“. Seepärast ei ole ELi toimimise lepingu artikli 19 lõike 2 lisamine õigusliku alusena soovitatav.

ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 kohaselt võib ELi seadusandja võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt piirikontrolli valdkonnas vastu meetmed, mis käsitlevad viisasid ja lühiajalisi elamislubasid; kontrolle välispiiridel; kolmandate riikide kodanike vabalt liikumist; välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi ning kontrollide puudumist sisepiiridel.

See uus õiguslik alus näib olevat menetluslikust küljest ettepanekuga kooskõlas.

ELi toimimise lepingu artikli 78 lõige 1 on üldine viide ühisele varjupaigapoliitikale. Lõikes 3 käsitletakse ajutiste meetmete vastuvõtmist hädaolukordades ja nähakse ette üksnes Euroopa Parlamendiga konsulteerimine.

Nimetatud artikli lõige 2 lubab võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta konkreetsetes valdkondades, nagu ühetaoline varjupaiga- ja täiendava kaitse seisund; ajutine kaitse ümberasustatud isikutele; rahvusvahelise kaitse ühine menetlus; vastuvõtutingimusi käsitlevad normid ning partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega.

Seepärast ei ole tarvis lisada ELi toimimise lepingu artikli 78 lõiget 1 õigusliku alusena ning ELi toimimise lepingu artikli 78 lõige 3 ei ole ettepaneku asjakohane õiguslik alus. ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 lisamine näib olevat menetluslikust küljest ettepanekuga kooskõlas.

ELi toimimise lepingu artiklis 79 käsitletakse ühist sisserändepoliitikat. Oluline on märkida, et lõiked 1 ja 5 ei ole õiguslikud alused. Lõikega 3 nähakse ette tagasivõtulepingute sõlmimine, mistõttu ei saa see olla kavandatava direktiivi õiguslik alus. Lõikes 4 käsitletakse seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

Lõikega 2 võimaldatakse võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed valdkondades, nagu liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimused; liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õigused; ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis; võitlemine inimkaubanduse vastu.

Seepärast näib menetluslikust seisukohast võimalik üksnes ELi toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 lisamine.

Kuigi ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikega 1 nähakse ette seadusandlik tavamenetlus, sisaldab selle artikli lõige 3 hädaolukorras peatamise sätet, mille kohaselt võib üks liikmesriik esitada eelnõu Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse.

Sel põhjusel ei ole võimalik lisada seda sätet ettepaneku muudele õiguslikele alustele.

Tuleks märkida, et ELi toimimise lepingu artiklitel 77, 78, 79 ja 83 põhinevaid meetmeid kohaldatakse Iirimaa ja Ühendkuningriigi suhtes üksnes juhul, kui need liikmesriigid otsustavad osaleda vastavalt protokollile nr 21, ja et vastavalt protokollile nr 22 ei kohaldata ühtegi sellist meedet Taani suhtes. Nende artiklite lisamine õiguslikule alusele ei mõjutaks parlamendi seadusandlikku menetlust, kuid see võib kaasa tuua ettepaneku võimaliku jagamise nõukogus menetlemise eesmärgil, kuna nende liikmesriikide arv, kelle suhtes direktiivi eri osi kohaldataks, oleks erinev.

ELi toimimise lepingu artikkel 153 lisati muudatusettepanekutega 66, 67, 68 ja 69. Muudatusettepanekud 67 ja 69 puudutavad sellest artiklist üksnes osa, nimelt punkte a, b ja e. Käesolevas artiklis loetletakse konkreetsed sotsiaalpoliitika valdkonnad, kus ELi meetmed võivad „[toetada] ja [täiendada] liikmesriikide meetmeid“.

Selle loetelu mõne kategooria menetlus ei ole ettepanekuga kooskõlas, kuna see nõuab ühehäälsust. Muudatusettepanekutega hõlmatud ülejäänud valdkonnad, kus seadusandlikku tavamenetlust kohaldatakse ilma ühehäälsuse nõudeta, on ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktid a, b, e.

ELi toimimise lepingu artikkel 154 ei ole Euroopa Parlamendi õigusakti õiguslik alus. See sisaldab menetlusnorme, mis on selgesõnaliselt kohaldatavad komisjoni suhtes. Seega ei peaks selle lisamist kaaluma.

Seoses ELi toimimise lepingu artiklis 157 sätestatud võrdse tasu maksmise põhimõttega nähakse selle artikli lõikes 3 ette seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmete võtmine, et „tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes“.

Seega näib, et ELi toimimise lepingu artikli 157 lõige 3 on ettepanekuga menetluslikult kooskõlas.

ELi toimimise lepingu artikkel 352 võimaldab Euroopa Liidul ja eelkõige nõukogul võtta meetmeid, kui „aluslepingutes määratletud poliitika raames osutub aluslepingute mõne eesmärgi saavutamiseks vajalikuks liidu meede“ ning aluslepingutes ei ole sätestatud selleks vajalikke volitusi.

Ettepanekus on kokku pandud mitu valdkondlikku õiguslikku alust horisontaalse instrumendi loomiseks, kuid tegelikult on tegemist valdkondlike meetmete paketiga. ELi toimimise lepingu artiklit 352 saab kasutada ainult juhtudel, kui aluslepingutes ei ole sätestatud vajalikke volitusi. Kuna liidu õiguses on juba kehtestatud mitmed meetmed, milles sätestatakse rikkumisest teatajaid käsitlevad eeskirjad, siis ei ole tegemist kõnealuse juhtumiga. Seega on ELi toimimise lepingu artikli 352 kasutamine põhimõtteliselt vastuolus komisjoni ettepanekus valitud lähenemisviisiga.

Lisaks on ELi toimimise lepingu artikli 352 lisamine menetluslikult vastuolus teiste õiguslike alustega, kuna see nõuab nõukogus ühehäälset otsust ja parlamendi nõusolekut. Seepärast ei ole ELi toimimise lepingu artikkel 352 ettepanekule kohane õiguslik alus.

VI – Järeldus ja soovitus

ELi toimimise lepingu järgmised sätted näevad ette seadusandliku tavamenetluse viisil, mis on kooskõlas komisjoni pakutud olemasoleva õigusliku alusega: ELi toimimise lepingu artikli 77 lõige 2, artikli 78 lõige 2, artikli 79 lõige 2, artikli 153 lõike 1 punktid a, b ja e ning artikli 157 lõige 3.

Seoses artiklitega 77, 78 ja 79 tuleb märkida, et kuigi nende artiklite lisamine ei ole vastuolus parlamendi menetlusega, võib nende lisamine õigusliku alusena tuua kaasa ettepaneku võimaliku jagamise nõukogus menetlemise eesmärgil.

ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 1 ja artikkel 352 ei ole kohaldatava seadusandliku tavamenetlusega kooskõlas ja neid ei tohiks uute õiguslike alustena lisada. Lisaks on artikkel 352, mida saab kasutada ainult juhul, kui aluslepingutes ei ole sätestatud vajalikke volitusi, põhimõtteliselt vastuolus komisjoni ettepanekus valitud lähenemisviisiga.

ELi toimimise lepingu artikkel 154 viitab komisjoni suhtes kohaldatavatele normidele ega näe ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu meetmete õiguslikku alust. Seepärast ei saa seda õigusliku alusena lisada.

ELi toimimise lepingu artikli 19 lõike 2 lisamine ei ole soovitatav, kuna ühtlustamine ei ole selle sätte alusel lubatud.

Komisjoni esitatud õigusliku aluse võimalike täiendustena käsitletavate õiguslike aluste lõplik valik peaks siiski sõltuma asjakohaste muudatusettepanekute vastuvõtmisest, millega lisatakse konkreetsed poliitikavaldkonnad kavandatava direktiivi kohaldamisalasse.

Oma 22. oktoobri 2018. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon ühehäälselt(5) 18 poolthäälega soovitada juhtival komisjonil võtta eespool esitatud järeldusi direktiivi kohaldamisala käsitlevate muudatusettepanekute hindamisel arvesse.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

(1)

2016/2224(INI) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0402+0+DOC+XML+V0//ET ja (2016/2055(INI) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A8-2017-0004+0+DOC+XML+V0//ET.

(2)

Kohtuasi C-45/86: komisjon vs. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1439, punkt 5; kohtuasi C-440/05: komisjon vs. nõukogu, EKL 2007, lk I-9097; kohtuasi C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585.

(3)

Vt eespool nimetatud kohtuasja C-411/06 punkte 46 ja 47.

(4)

  6. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-155/07: parlament vs. nõukogu, C-155/07, EU:C:2008:605, punkt 37 ning 3. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-166/07: parlament vs. nõukogu, C-166/07, EU:C:2009:499, punktid 68 ja 69.

(5)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Pavel Svoboda (esimees), Mady Delvaux (aseesimees) Axel Voss (arvamuse koostaja), Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Heidi Hautala, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, Evelyn Regner, Tiemo Wölken, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka, Olle Ludvigsson (Enrico Gasbarra asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2).


(*) MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (27.9.2018)

õiguskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta

(COM(2018)0218 – C8‑0159/2018 – 2018/0106(COD))

Arvamuse koostaja (*) Miguel Viegas

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

ECON-komisjoni arvamuse koostaja peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut tagada rikkumisest teatajatele kaitse kogu liidus, mida parlament on väga kaua palunud, muu hulgas oma PANA-komisjoni raportis ning eelmises JURI-komisjoni algatusraportis, mida ECON-komisjon koostada aitas.

Ettepanek tugineb rikkumisest teatajate kaitse valdkondlikele meetmetele, mille ECON-komisjon lisas eelnevatesse õigusaktidesse, näiteks rahapesuvastane direktiiv ja turukuritarvituse määrus.

ECON-komisjoni arvamuse koostaja muudatusettepanekute eesmärk on

•  parandada määratlust (artikkel 3)

•  laiendada töötajate õigusi (artikkel 1)

•  tagada materiaalne tugi (artikkel 15)

•  jätta välja põhjendus 21

•  edendada ideed, et rikkumisest teataja ei saa asendada riigipoolse järelevalve toimimissuutlikkust

•  kehtestada selge rikkumisest teataja seisundi määramise mehhanism, et tagada õiguskindlus

•  kehtestada anonüümsuse võimalus

•  lihtsustada asutuseväliste kanalite kasutust ilma asutusesiseseid kanaleid kasutamata

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Isikud, kes töötavad mõne organisatsiooni heaks või puutuvad sellega kokku oma tööalases tegevuses, saavad sageli esimesena teada selles kontekstis tekkivatest ohtudest või kahjust avalikule huvile. Rikkumisest teatades on neil tähtis roll seaduserikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel ning ühiskonna heaolu kaitsmisel. Kuid sageli ei julge potentsiaalsed rikkumisest teatajad oma muredest või kahtlustest survemeetmete hirmus teatada.

(1)  Isikud, kes töötavad mõne organisatsiooni heaks või puutuvad sellega kokku oma tööalases tegevuses, saavad sageli esimesena teada selles kontekstis tekkivatest ohtudest või kahjust avalikule huvile. Käesoleva direktiivi eesmärk on luua rikkumisest teatajate jaoks usaldusväärne keskkond, et teatada täheldatud või oletatavatest seaduserikkumistest, väärtegudest või ohtudest avalikule huvile. Rikkumisest teatades on neil tähtis roll seaduserikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel ning ühiskonna heaolu kaitsmisel. Kuid sageli ei julge potentsiaalsed rikkumisest teatajad oma muredest või kahtlustest survemeetmete või õiguslike tagajärgede hirmus või rikkumisest teatamise kasulikkuse vastu usalduse puudumise tõttu teatada.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu tasandil on rikkumisest teatajate teated üks liidu õiguse täitmise tagamise eeltingimustest: need annavad liikmesriikide ja liidu õiguskaitsesüsteemidele teavet, mis võimaldab liidu õiguse rikkumise juhtumite tõhusat tuvastamist ja uurimist ning nende kohta süüdistuste esitamist.

(2)  Liidu tasandil on rikkumisest teatajate teated üks liidu õiguse täitmise tagamise eeltingimustest: need annavad liikmesriikide ja liidu õiguskaitsesüsteemidele teavet, mis võimaldab sageli liidu õiguse rikkumise juhtumite tõhusat tuvastamist ja uurimist ning nende kohta süüdistuste esitamist.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Teatavates poliitikavaldkondades võib liidu õiguse rikkumine avalikku huvi tõsiselt kahjustada ühiskonna heaolu ähvardavate oluliste riskide tekitamise tähenduses. Kui nendes valdkondades on tuvastatud täitmise tagamise puudusi ja rikkumisest teatajad on rikkumise avalikustamiseks eelisseisundis, tuleb täitmise tagamist parandada rikkumisest teatajatele survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamisega ja tõhusate teatamiskanalite kasutuselevõtmisega.

(3)  Liidu õiguse rikkumine võib avalikku huvi tõsiselt kahjustada ühiskonna heaolu ähvardavate oluliste riskide tekitamise tähenduses. Kui on tuvastatud täitmise tagamise puudusi ja rikkumisest teatajad on sellise rikkumise avalikustamiseks eelisseisundis, tuleb täitmise tagamist parandada rikkumisest teatajatele survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamisega ning tagada tõhusate teatamiskanalite olemasolu.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Sellest tulenevalt tuleks ühiseid miinimumstandardeid, mis tagavad rikkumisest teatajate tõhusa kaitse, kohaldada nende õigusaktide ja poliitikavaldkondade suhtes, kus i) on olemas vajadus õigusnormide täitmise tagamise tugevdamise järele; ii) rikkumisest teatamata jätmine on peamine täitmise tagamist mõjutav tegur ning iii) liidu õiguse rikkumine kahjustab tõsiselt avalikku huvi.

(5)  Sellest tulenevalt tuleks ühiseid miinimumstandardeid, mis tagavad rikkumisest teatajate tõhusa kaitse, kohaldada üksnes nende õigusaktide, poliitikavaldkondade ja liikmesriikide suhtes, kui on olemas tõendeid selle kohta, et i) on olemas vajadus õigusnormide täitmise tagamise tugevdamise järele; ii) rikkumisest teatamata jätmine on peamine täitmise tagamist mõjutav tegur ning iii) liidu õiguse rikkumine kahjustab tõsiselt avalikku huvi.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Rikkumisest teatajate kaitse on vajalik riigihankeid käsitleva liidu õiguse täitmise tagamise parandamiseks. Lisaks ELi eelarve täitmise, sealhulgas riigihangete kontekstis pettuste ja korruptsiooni ärahoidmise ja tuvastamise vajadusele on vaja tegeleda riigihankeid käsitlevate õigusnormide täitmise ebapiisava tagamisega riiklike ametiasutuste ja teatavate avalikku teenust osutavate ettevõtjate poolt kaupade, tööde ja teenuste ostmisel. Selliste normide rikkumised põhjustavad konkurentsimoonutusi, suurendavad ettevõtluskulusid, rikuvad investorite ja aktsionäride huve ning üldises plaanis vähendavad investeerimise atraktiivsust ja loovad ettevõtjate jaoks ebaühtlaseid tingimusi kogu Euroopas, mõjutades seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist.

(6)  Rikkumisest teatajate kaitse on vajalik riigihankeid käsitleva liidu õiguse täitmise tagamise parandamiseks. Lisaks ELi eelarve täitmise, sealhulgas riigihangete kontekstis pettuste ja korruptsiooni ärahoidmise ja tuvastamise vajadusele on vaja tegeleda riigihankeid käsitlevate õigusnormide täitmise ebapiisava tagamisega riiklike ametiasutuste ja teatavate avalikku teenust osutavate ettevõtjate poolt kaupade, tööde ja teenuste ostmisel. Selliste normide rikkumised põhjustavad konkurentsimoonutusi, suurendavad ettevõtluskulusid, rikuvad investorite ja aktsionäride huve ning üldises plaanis vähendavad investeerimise atraktiivsust ja loovad ettevõtjate jaoks ebaühtlaseid tingimusi kogu Euroopas, mõjutades seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist. Tähelepanu tuleb pöörata ka nende isikute kaitsele, kes teatavad väärkasutamisest või üleastumisest seoses ELi eelarve ja ELi institutsioonidega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Režiim inimeste kaitseks, kes teavitavad liidu õiguse rikkumisest, ei asenda vajadust tugevdada iga liikmesriigi ning selliste avaliku sektori struktuuride järelevalvevahendeid, mille suutlikkus võitluses maksupettuse ja rahapesu vastu peab järjest suurenema, ega rahvusvahelise koostöö tegemise vajadust nendes valdkondades.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Finantsteenuste valdkonnas on liidu seadusandja rikkumisest teatajate kaitse lisaväärtust juba tunnustanud. Finantskriisi järel, kui ilmnesid tõsised puudujäägid asjaomaste õigusnormide täitmise tagamisel, kehtestati paljudes selle valdkonna õigusaktides meetmed rikkumisest teatajate kaitsmiseks34. Eelkõige krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusnõuete raamistiku kontekstis on direktiivis 2013/36/EL35 sätestatud rikkumisest teatajate kaitse, mis kehtib ka määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) puhul.

(7)  Finantsteenuste valdkonnas on liidu seadusandja rikkumisest teatajate valdkondliku kaitse lisaväärtust juba tunnustanud. Finantskriisi järel, kui ilmnesid tõsised puudujäägid asjaomaste õigusnormide täitmise tagamisel, kehtestati paljudes selle valdkonna õigusaktides meetmed rikkumisest teatajate kaitsmiseks34. Eelkõige krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusnõuete raamistiku kontekstis on direktiivis 2013/36/EL35 sätestatud rikkumisest teatajate kaitse, mis kehtib ka määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) puhul. Paljud Euroopa finantsasutustega seotud kõrgetasemelised juhtumid on siiski näidanud, et rikkumisest teataja kaitse ei ole kõigis finantsasutustes ikka veel rahuldav ning hirm nii tööandja kui ka asutuse enda survemeetmete ees takistab endiselt rikkumisest teatajaid andmast teada seaduserikkumistest.

_________________

_________________

34 8. detsembri 2010. aasta teatis „Finantsteenuste sektoris karistuste tõhustamine“.

34 8. detsembri 2010. aasta teatis „Finantsteenuste sektoris karistuste tõhustamine“.

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Rikkumisest teatajate kaitse on oluline ka selleks, et hoida ära ja tõkestada transpordiohutust käsitlevate liidu õigusnormide rikkumist, mis võib ohustada inimelusid. Seda on juba tõdetud lennundusohutust38 ja meretranspordi ohutust39 käsitlevates valdkondlikes liidu õigusaktides, milles on sätestatud rikkumisest teatajate kaitse kohandatud meetmed ja konkreetsed teatamiskanalid. Need õigusaktid hõlmavad ka nende töötajate kaitset survemeetmete eest, kes teatavad omaenda heas usus tehtud vigadest (nn õiglane suhtumine). Nendes kahes sektoris on vaja täiendada olemasolevaid rikkumisest teatajate kaitse elemente ning lisaks on ohutusstandardite täitmise tagamise parandamiseks vaja tagada selline kaitse ka muude transpordiliikide, st maantee- ja raudteetranspordi puhul.

(9)  Rikkumisest teatajate kaitse on oluline ka selleks, et hoida ära ja tõkestada transpordiohutust käsitlevate liidu õigusnormide rikkumist, mis võib ohustada inimelusid. Seda on juba tõdetud lennundusohutust38 ja meretranspordi ohutust39 käsitlevates valdkondlikes liidu õigusaktides, milles on sätestatud rikkumisest teatajate kaitse kohandatud meetmed ja konkreetsed teatamiskanalid. Need õigusaktid hõlmavad ka nende töötajate kaitset survemeetmete eest, kes teatavad omaenda heas usus tehtud vigadest (nn õiglane suhtumine). Nendes kahes sektoris on vaja täiendada olemasolevaid rikkumisest teatajate kaitse elemente ning lisaks on ohutusstandardite täitmise tagamise kiireks parandamiseks vaja tagada selline kaitse ka muude transpordiliikide, st maantee- ja raudteetranspordi puhul.

_________________

_________________

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid (ELT L 122, lk 18).

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid (ELT L 122, lk 18).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, lk 57).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, lk 57).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Tõendite kogumisel, keskkonnakuritegude ning keskkonnakaitse vastase ebaseadusliku tegevuse avastamisel ja käsitlemisel esineb endiselt probleeme ning neid valdkondi tuleb tugevdada, nagu on tõdetud komisjoni 18. jaanuari 2018. aasta teatises „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“40. Kuigi rikkumisest teatajate kaitse normid on seni olemas kõigest ühes valdkondlikus keskkonnakaitset käsitlevas õigusaktis,41 näib sellise kaitse kehtestamine olevat vajalik, et tagada liidu keskkonnaalase õigustiku tõhus täitmine, kui selle rikkumine võib avalikku huvi tõsiselt kahjustada, põhjustades võimalikke riigipiire ületavaid mõjusid. See võib olla asjakohane ka juhtudel, kus ohtlike toodete kasutamine võib põhjustada keskkonnakahju.

(10)  Tõendite kogumisel, keskkonnakuritegude ning keskkonnakaitse vastase ebaseadusliku tegevuse avastamisel ja käsitlemisel esineb kahjuks endiselt probleeme ning neid valdkondi tuleb tugevdada, nagu on tõdetud komisjoni 18. jaanuari 2018. aasta teatises „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“40. Kuigi rikkumisest teatajate kaitse normid on seni olemas kõigest ühes valdkondlikus keskkonnakaitset käsitlevas õigusaktis,41 näib sellise kaitse kehtestamine olevat vajalik, et tagada liidu keskkonnaalase õigustiku tõhus täitmine, kui selle rikkumine võib avalikku huvi tõsiselt kahjustada, põhjustades võimalikke riigipiire ületavaid mõjusid. See võib olla asjakohane ka juhtudel, kus ohtlike toodete kasutamine võib põhjustada keskkonnakahju.

_________________

_________________

40 COM(2018) 10 final

40 COM(2018) 10 final

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust (ELT L 178, lk 66).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust (ELT L 178, lk 66).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse on veel üks valdkond, kus rikkumisest teatajad on eelisseisundis, et avalikustada liidu õiguse rikkumisi, mis võivad avalikku huvi tõsiselt kahjustada. Sarnased kaalutlused kehtivad võrgu- ja infosüsteemide turvet käsitleva direktiivi45, rikkumise puhul; kõnealuses direktiivis on kehtestatud intsidentidest (sealhulgas sellistest, mis ei kahjusta isikuandmeid) teatamise nõuded ja turvanõuded asutustele, kes osutavad olulisi teenuseid paljudes valdkondades (näiteks energeetika, tervishoid, transport, pangandus jne), ja peamiste digitaalsete teenuste (nt pilvandmetöötlusteenuste) pakkujatele. Selles valdkonnas on rikkumisest teatamine eriti väärtuslik, et ära hoida turvaintsidente, mis võivad mõjutada olulist majandus- ja ühiskondlikku tegevust ning laialdaselt kasutatavaid digitaalseid teenuseid. See aitab tagada siseturu toimimiseks ja ühiskonna heaoluks hädavajalike teenuste järjepidevust.

(14)  Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse on veel üks valdkond, kus rikkumisest teatajad on eelisseisundis, et avalikustada liidu õiguse rikkumisi, mis võivad avalikku huvi tõsiselt kahjustada. Sarnased kaalutlused kehtivad võrgu- ja infosüsteemide turvet käsitleva direktiivi45, rikkumise puhul; kõnealuses direktiivis on kehtestatud intsidentidest (sealhulgas sellistest, mis ei kahjusta isikuandmeid) teatamise nõuded ja turvanõuded asutustele, kes osutavad olulisi teenuseid paljudes valdkondades (näiteks energeetika, tervishoid, transport, pangandus jne), ja peamiste digitaalsete teenuste (nt pilvandmetöötlusteenuste) pakkujatele. Selles valdkonnas on rikkumisest teatamine eriti väärtuslik selleks, et ära hoida turvaintsidente, mis võivad mõjutada olulist majandus- ja ühiskondlikku tegevust ning laialdaselt kasutatavaid digitaalseid teenuseid. See aitab tagada siseturu toimimiseks ja ühiskonna heaoluks hädavajalike teenuste järjepidevust.

_________________

_________________

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Teatavad liidu õigusaktid, eelkõige finantsteenuste valdkonnas, näiteks määrus (EL) nr 596/2014 turukuritarvituste kohta49 ja selle määruse alusel vastu võetud komisjoni rakendusdirektiiv 2015/2392,50 juba sisaldavad üksikasjalikke eeskirju rikkumisest teatajate kaitse kohta. Selliseid olemasolevaid liidu õigusakte, sealhulgas lisa II osas esitatud loetelu, tuleks täiendada käesoleva direktiiviga, nii et need aktid oleksid täielikus kooskõlas selle miinimumstandarditega, säilitades samal ajal neis ette nähtud erisused, mis on kohandatud asjaomaste sektorite jaoks. Eriti oluline on teha kindlaks, millistel finantsteenuste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas tegutsevatel juriidilistel isikutel on praegu asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus.

(18)  Teatavad liidu õigusaktid, eelkõige finantsteenuste valdkonnas, näiteks määrus (EL) nr 596/2014 turukuritarvituste kohta49 ja selle määruse alusel vastu võetud komisjoni rakendusdirektiiv 2015/2392,50 juba sisaldavad üksikasjalikke eeskirju rikkumisest teatajate kaitse kohta. Selliseid olemasolevaid liidu õigusakte, sealhulgas lisa II osas esitatud loetelu, tuleks täiendada käesoleva direktiiviga, nii et need aktid oleksid täielikus kooskõlas selle miinimumstandarditega, säilitades samal ajal neis ette nähtud erisused, mis on kohandatud asjaomaste sektorite jaoks. Eriti oluline on teha kindlaks, millistel finantsteenuste ning rahapesu ärahoidmise, hilinenud maksmise direktiivi 2011/7/EL nõuetekohase rakendamise ning terrorismi rahastamise ja küberkuritegude tõkestamise valdkonnas tegutsevatel juriidilistel isikutel on praegu asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus. Kuna nende juhtumite puhul on sageli tegemist väga keeruliste rahvusvaheliste äri- ja finantsstruktuuridega, mis kuuluvad eri jurisdiktsioonide alla, tuleks vastu võtta rikkumistest teatajate ühtset kontaktpunkti käsitlevad sätted.

_________________

_________________

49 ELT L 173, lk 1.

49 ELT L 173, lk 1.

50 Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2015/2392, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega (ELT L 332, lk 126).

50 Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2015/2392, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega (ELT L 332, lk 126).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Iga kord, kui võetakse vastu mõni uus liidu õigusakt, mille korral on rikkumisest teatajate kaitse asjakohane ja võib aidata kaasa õigusnormide täitmise tõhusamale tagamisele, tuleks kaaluda, kas käesoleva direktiivi lisa tuleks muuta, et selle kohaldamisala hõlmaks ka uut õigusakti.

(19)  Iga kord, kui võetakse vastu mõni uus liidu õigusakt, mille korral on rikkumisest teatajate kaitse asjakohane ja võib aidata kaasa õigusnormide täitmise tõhusamale tagamisele, tuleks muuta käesoleva direktiivi lisa, et selle kohaldamisala hõlmaks ka uut õigusakti.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata töötajatele liidu tööõiguse rikkumisest teatamisel antavat kaitset. Eelkõige tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas on raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklis 11 juba sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et töötajad või töötajate esindajad ei satu ebasoodsasse olukorda seetõttu, et nad esitavad tööandjale nõude või ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid töötajaid ähvardavate ohtude vähendamiseks ja/või ohuallikate kõrvaldamiseks. Töötajatel ja nende esindajatel on õigus esitada kaebus riiklikule pädevale asutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad.

(20)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata töötajatele liidu tööõiguse rikkumisest teatamisel antavat kaitset. Eelkõige tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas on raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklis 11 juba sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et töötajad või töötajate esindajad ei satu ebasoodsasse olukorda seetõttu, et nad esitavad tööandjale nõude või ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid töötajaid ähvardavate ohtude vähendamiseks ja/või ohuallikate kõrvaldamiseks. Töötajatel ja nende esindajatel on õigus esitada kaebus riiklikule või Euroopa Liidu pädevale asutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata riikliku julgeoleku ja muu salastatud teabe kaitsmist, mille kaitsmine volitamata juurdepääsu eest on julgeolekukaalutlustel nõutav liidu õiguse või asjaomases liikmesriigis kehtivate õigus- või haldusnormidega. Lisaks ei tohiks käesoleva direktiivi sätted mõjutada komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsusest (EL, Euratom) 2015/444 (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta) või nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsusest (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) tulenevaid kohustusi.

(21)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata riikliku julgeoleku ja muu salastatud teabe kaitsmist, mille kaitsmine volitamata juurdepääsu eest on julgeolekukaalutlustel nõutav liidu õiguse või asjaomases liikmesriigis kehtivate õigus- või haldusnormidega. Pealegi ei tohiks käesoleva direktiivi sätted mõjutada komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsusest (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta või nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsusest ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta tulenevaid kohustusi.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Kaitset tuleks esiteks kohaldada isikute suhtes, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus52, st isikud, kes teevad teataval ajavahemikul teisele isikule selle juhtimise all teatavaid töid, mille eest nad saavad tasu. Seega tuleks kaitse tagada ka töötajatele, kes on mittestandardses töösuhtes, sealhulgas osalise tööajaga töötajatele ja tähtajalise lepinguga töötajatele, ning isikutele, kellel on tööleping või töösuhe renditööjõu agentuuriga, sest sellist tüüpi suhete puhul on standardseid ebaõiglase kohtlemise vastaseid kaitsemeetmeid sageli keeruline kohaldada.

(26)  Kaitset tuleks esiteks kohaldada isikute suhtes, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus52, st isikud, kes teevad teataval ajavahemikul teisele isikule selle juhtimise all teatavaid töid, mille eest nad saavad tasu. Seega tuleks kaitse tagada ka töötajatele, kes on mittestandardses töösuhtes, sealhulgas osalise tööajaga töötajatele ja tähtajalise lepinguga töötajatele, ning isikutele, kellel on tööleping või töösuhe renditööjõu agentuuriga, sest sellist tüüpi suhete puhul on standardseid ebaõiglase kohtlemise vastaseid kaitsemeetmeid sageli keeruline kohaldada. Võttes arvesse 2018. aasta suvel avaldatud Transparency Internationali aruannet, milles rõhutatakse rikkumisest teatajate kaitse vajalikkust ELi institutsioonides, samuti peaks kaitse laienema ka ELi töötajatele.

_________________

_________________

52 3. juuli 1986. aasta kohtuotsus Lawrie-Blum, 66/85; 14. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Union Syndicale Solidaires Isère, C-428/09; 9. juuli 2015. aasta kohtuotsus Balkaya, C-229/14; 4. detsembri 2014. aasta kohtuotsus FNV Kunsten, C-413/13; 17. novembri 2016. aasta kohtuotsus Ruhrlandklinik, C-216/15.

52 3. juuli 1986. aasta kohtuotsus Lawrie-Blum, 66/85; 14. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Union Syndicale Solidaires Isère, C-428/09; 9. juuli 2015. aasta kohtuotsus Balkaya, C-229/14; 4. detsembri 2014. aasta kohtuotsus FNV Kunsten, C-413/13; 17. novembri 2016. aasta kohtuotsus Ruhrlandklinik, C-216/15.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Rikkumisest teatajate tõhus kaitse tähendab ka muude selliste isikute kategooriate kaitsmist, kes ei pruugi küll oma tööalasest tegevusest majanduslikult sõltuda, kuid kelle suhtes võidakse rikkumise paljastamise tõttu siiski survemeetmeid kasutada. Vabatahtlike ja tasustamata praktikantide võivad survemeetmed tähendada, et loobutakse nende teenuste kasutamisest või et neile antakse tulevase töökoha jaoks negatiivne soovitus või kahjustatakse nende mainet muul viisil.

(28)  Rikkumisest teatajate tõhus kaitse tähendab ka muude selliste isikute kategooriate kaitsmist, kes ei pruugi küll oma tööalasest tegevusest majanduslikult sõltuda, kuid kelle suhtes võidakse rikkumise paljastamise tõttu siiski survemeetmeid kasutada. Vabatahtlike ja tasustamata praktikantide puhul võivad survemeetmed tähendada, et loobutakse nende teenuste kasutamisest või et neile antakse tulevase töökoha jaoks negatiivne soovitus või kahjustatakse nende mainet või karjäärivõimalusi muul viisil.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Kaitset tuleb pakkuda nii liidus asuvates institutsioonides töötavatele isikutele kui ka väljaspool liidu territooriumi asuvates Euroopa üksustes töötavatele isikutele. Seda tuleb kohaldada nii ametnikele kui ka teistele liidu institutsioonide, ametite ja asutuste töötajatele ja praktikantidele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Liikmesriikide ülesanne on teha kindlaks asutused, kes on pädevad võtma vastu teateid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta ning rakendavad asjakohaseid järelmeetmeid. Nendeks võivad olla asjaomase valdkonna reguleerivad või järelevalveasutused, õiguskaitseasutused, korruptsioonivastased asutused ja ombudsmanid. Pädevaks asutuseks määratud asutustel peavad olema teates esitatud väidete täpsuse hindamiseks ja teatatud rikkumiste käsitlemiseks vajalik suutlikkus ja volitused, sealhulgas vastavalt nende volitustele uurimise alustamise, süüdistuse esitamise või vahendite tagasinõudmise või muu asjakohase õiguskaitsemeetme rakendamise teel.

(34)  Liikmesriikide ülesanne on teha kindlaks asutused, kes on pädevad võtma vastu teateid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta ja rakendama asjakohaseid järelmeetmeid, et tagada direktiivi nõuetekohane rakendamine ning täielik, lojaalne ja kiire koostöö nii liikmesriigi pädevate asutuste kui ka teiste liikmesriikide asjaomaste asutuste vahel. Nendeks võivad olla asjaomase valdkonna reguleerivad või järelevalveasutused, õiguskaitseasutused, korruptsioonivastased asutused ja ombudsmanid. Pädevaks asutuseks määratud asutustel peavad olema peale vajaliku suutlikkuse ja volituste ka sobiva kvalifikatsiooniga töötajad, et hinnata teates esitatud väidete täpsust ja käsitleda teatatud rikkumisi, sealhulgas vastavalt oma volitustele alustada uurimist, esitada süüdistus või nõuda tagasi vahendeid või rakendada muid asjakohaseid õiguskaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks on äärmiselt oluline, et asjakohane teave jõuaks sujuvalt nendeni, kes on probleemi allikale kõige lähemal, kellel on parimad võimalused selle uurimiseks ja volitused võtta võimaluse korral parandusmeetmeid. Selleks peavad era- ja avaliku sektori juriidilised isikud looma asjakohased asutusesisesed menetlused teadete vastuvõtmiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks.

(37)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks on äärmiselt oluline, et asjakohane teave jõuaks sujuvalt nendeni, kes on probleemi allikale kõige lähemal, kellel on parimad võimalused selle uurimiseks ja volitused võtta võimaluse korral parandusmeetmeid. Selleks peavad era- ja avaliku sektori juriidilised isikud looma asjakohased asutusesisesed menetlused teadete vastuvõtmiseks, analüüsimiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Väike- ja mikroettevõtjate asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustusest vabastamist ei tohiks kohaldada erasektori ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas. Sellistele ettevõtjatele peaks jääma asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus, mis on kooskõlas liidu finantsteenuseid käsitlevas õigustikus sätestatud praeguste kohustustega.

(39)  Väike- ja mikroettevõtjate asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustusest vabastamist ei tohiks kohaldada erasektori ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas või on sellega tihedalt seotud. Sellistele ettevõtjatele peaks jääma asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus, mis on kooskõlas liidu finantsteenuseid käsitlevas õigustikus sätestatud praeguste kohustustega.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)  Liikmesriigid peaksid tagama kõikide rikkumise teadete asjakohase dokumenteerimise ning kandma hoolt selle eest, et iga teade on pädevas asutuses kättesaadav ja et vajaduse korral saaks saadud teavet kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamisel tõendusmaterjalina.

(57)  Liikmesriigid peaksid tagama kõikide rikkumise teadete asjakohase dokumenteerimise ning kandma hoolt selle eest, et iga teade on pädevas asutuses kättesaadav ja et vajaduse korral saaks saadud teavet kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamisel tõendusmaterjalina ja teha võimaluse korral selline teave kättesaadavaks teiste liikmesriikide või Euroopa Liidu asutustele. Nii edastavate kui ka vastuvõtvate asutuste kohustus on tagada rikkumisest teatajate täielik kaitse ning täielik, lojaalne ja kiire koostöö.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62)  Reeglina peaksid rikkumisest teatavad isikud kasutama kõigepealt nende käsutuses olevaid asutusesiseseid kanaleid ja teatama rikkumisest oma tööandjale. Kuid võib esineda olukordi, kus asutusesiseseid kanaleid ei ole (üksuste puhul, millel ei ole käesoleva direktiivi või kohaldatava siseriikliku seaduse kohaselt selliste kanalite loomise kohustust) või nende kasutamine ei ole kohustuslik (mida võib esineda isikute puhul, kes ei ole töösuhetes) või neid kasutati, kuid need ei toiminud nõuetekohaselt (näiteks teadet ei käsitletud hoolikalt või mõistliku ajavahemiku jooksul või seaduserikkumise käsitlemiseks ei võetud meetmeid hoolimata juurdluse positiivsetest tulemustest).

(62)  Rikkumisest teatavad isikud peaksid kõigepealt kasutama nende käsutuses olevaid asutusesiseseid kanaleid ja teatama rikkumisest oma tööandjale. Kuid võib esineda olukordi, kus asutusesiseseid kanaleid ei ole (üksuste puhul, millel ei ole käesoleva direktiivi või kohaldatava siseriikliku seaduse kohaselt selliste kanalite loomise kohustust) või nende kasutamine ei ole kohustuslik (mida võib esineda isikute puhul, kes ei ole töösuhetes) või neid kasutati, kuid need ei toiminud nõuetekohaselt (näiteks teadet ei käsitletud hoolikalt või mõistliku ajavahemiku jooksul või seaduserikkumise käsitlemiseks ei võetud meetmeid hoolimata juurdluse positiivsetest tulemustest).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 80

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumstandardid ning liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada või säilitada rikkumisest teatava isiku jaoks soodsamaid sätteid, tingimusel et sellised sätted ei takista asjaomaste isikute kaitsmiseks võetavate meetmete rakendamist.

(80)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumstandardid ning liikmesriikidel peaks olema õigus ja neile peaks soovitama kehtestada või säilitada rikkumisest teatava isiku jaoks soodsamaid sätteid, tingimusel et sellised sätted ei takista asjaomaste isikute kaitsmiseks võetavate meetmete rakendamist.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 84

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(84)  Käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tugevdada rikkumisest teatajate tõhusa kaitse kaudu õigusnormide täitmise tagamist teatavates poliitikavaldkondades ja selliste õigusaktide puhul, millega seotud liidu õiguse rikkumine võib avalikku huvi tõsiselt kahjustada, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksi või koordineerimatult, vaid seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil, nähes ette rikkumisest teatajate kaitse ühtlustamise miinimumstandardid. Lisaks saab üksnes liidu meetmega tagada sidusust ja viia liidu rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad olemasolevad normid omavahel kooskõlla. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(84)  Käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tugevdada rikkumisest teatajate tõhusa kaitse kaudu õigusnormide täitmise tagamist teatavates poliitikavaldkondades ja selliste õigusaktide puhul, millega seotud liidu õiguse rikkumine võib avalikku huvi kahjustada, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksi või koordineerimatult, vaid seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil, nähes ette rikkumisest teatajate kaitse ühtlustamise miinimumstandardid. Lisaks saab üksnes liidu meetmega tagada sidusust ja viia liidu rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad olemasolevad normid omavahel kooskõlla. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Konkreetsetes valdkondades liidu õiguse ja poliitika täitmise tagamise parandamise eesmärgil nähakse käesoleva direktiiviga ette ühised miinimumstandardid selliste isikute kaitsmiseks, kes teatavad järgmisest ebaseaduslikust tegevusest või õigusnormide kuritarvitamisest:

1.  Konkreetsetes valdkondades liidu õiguse ja poliitika täitmise tagamise parandamise eesmärgil nähakse käesoleva direktiiviga ette ühised miinimumstandardid selliste isikute kaitsmiseks, kes teatavad ebaseaduslikust tegevusest, õigusnormide kuritarvitamisest või ohust avalikule huvile, sealhulgas:

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  rikkumised, mis kuuluvad lisas (I ja II osa) nimetatud liidu õigusaktide kohaldamisalasse seoses järgmiste valdkondadega:

a)  rikkumised, mis kuuluvad liidu õigusaktide kohaldamisalasse järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  finantsteenused, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;

ii)  finantsteenused, maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse, maksustamise vältimise, rahapesu ja terrorismi rahastamise, küberterrorismi ja küberkuritegude, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  ELi toimimise lepingu artiklite 101, 102, 106, 107 ja 108 rikkumised ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 kohaldamisalasse kuuluvad rikkumised;

b)  konkurentsiõigus, eriti ELi toimimise lepingu artiklite 101, 102, 106, 107 ja 108 rikkumised ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 kohaldamisalasse kuuluvad rikkumised;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  rikkumised, mis on seotud ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 määratletud siseturuga seoses tegevusega, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ja kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, millega minnakse äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga vastuollu.

d)  rikkumised, mis on seotud ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 määratletud siseturuga, eelkõige seoses tegevusega, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ja kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, millega minnakse äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga vastuollu.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui lisa II osas loetletud valdkondlikes liidu õigusaktides on sätestatud konkreetsed normid rikkumisest teatamise kohta, kohaldatakse neid norme. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõikide rikkumisest teatavate isikute kaitset käsitlevate küsimuste puhul, mida ei ole nendes valdkondlikes liidu õigusaktides reguleeritud.

2.  Kui lisa II osas loetletud valdkondlikes liidu õigusaktides on sätestatud kõrgemad kaitsenormid rikkumisest teatamise kohta, kohaldatakse neid norme. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõikide rikkumisest teatavate isikute kaitset käsitlevate küsimuste puhul, mida ei ole nendes valdkondlikes liidu õigusaktides reguleeritud.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse rikkumisest teatavate isikute suhtes, kes töötavad era- või avalikus sektoris ja kes on saanud teavet rikkumise kohta tööalases kontekstis, sealhulgas vähemalt järgmiste isikute suhtes:

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse rikkumisest teatavate isikute ja nende abistajate suhtes, kes töötavad era- või avalikus sektoris ja kes on saanud teavet rikkumise kohta, sealhulgas vähemalt järgmiste isikute suhtes:

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  isikud, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses;

a)  isikud, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, sealhulgas osaajaga töötajad ja tähtajalise lepinguga töötajad ning ametnikustaatusega isikud;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  mis tahes isikud, kes töötavad töövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate järelevalve ning juhendamise all.

d)  mis tahes isikud, kes töötavad töövõtjate, alltöövõtjate, teenuseosutajate ja tarnijate järelevalve ning juhendamise all.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  isikud, kes lihtsustavad teatamist, näiteks vahendajad ja ajakirjanikud.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka rikkumisest teatavate isikute suhtes, kelle töösuhe ei ole veel alanud, kui rikkumist käsitlev teave on saadudvärbamisprotsessi või muude lepingueelsete läbirääkimiste ajal.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka rikkumisest teatavate isikute suhtes, kelle töösuhe ei ole veel alanud, kui rikkumist käsitlev teave on saadud värbamisprotsessi või muude lepingueelsete läbirääkimiste ajal, ning töösuhete kohta, mis on lõppenud.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Ilma et see piiraks määruse nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom) artiklite 22a, 22b ja 22c kohaldamist, kohaldatakse käesolevat direktiivi ka Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike ja muude teenistujate suhtes, kes annavad teavet artiklis 1 nimetatud rikkumiste kohta.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „rikkumine“ – tegelik või potentsiaalne ebaseaduslik tegevus või õigusnormide kuritarvitamine, mis on seotud liidu õigusaktidega ning artiklis 1 ja lisas osutatud kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega;

(1)  „rikkumine“ – tegelik või potentsiaalne ebaseaduslik tegevus, tegevusetus või õigusnormide kuritarvitamine, mis on seotud liidu õigusaktidega, artiklis 1 osutatud kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „õigusnormide kuritarvitamine“ – liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluv tegevus või tegevusetus, mis ei ole formaalselt ebaseaduslik, kuid mis on vastuolus kohaldatavate õigusnormide eesmärgiga;

(3)  „õigusnormide kuritarvitamine“ – liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluv tegevus või tegevusetus, mis ei ole formaalselt ebaseaduslik, kuid mis on vastuolus kohaldatavate õigusnormide eesmärgiga või kujutab ohtu avalikule huvile;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „teave rikkumise kohta“ – tõendid tegeliku rikkumise kohta ning põhjendatud kahtlused potentsiaalse rikkumise suhtes, mis ei ole veel tegelikkuseks saanud;

(4)  „teave rikkumise kohta“ – tõendid tegeliku rikkumise kohta ning kahtlused potentsiaalse rikkumise suhtes, mis ei ole veel tegelikkuseks saanud;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „rikkumisest teatamine“ – teabe andmine rikkumise kohta, mis on toime pandud või mis pannakse tõenäoliselt toime organisatsioonis, kus rikkumisest teatav isik töötab või on töötanud, või muus organisatsioonis, millega ta puutub või on puutunud kokku oma töö kaudu;

(5)  „rikkumisest teatamine“ – teabe andmine rikkumise kohta, mis on toime pandud või mis pannakse tõenäoliselt toime, kui tegemist on tõsise ja otsese ohuga või kui on olemas pöördumatu kahju oht;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „avalikustamine“ – tööalases kontekstis saadud, rikkumist käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks tegemine;

(8)  „avalikustamine“ – rikkumist käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks tegemine;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „rikkumisest teatav isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teatab tööalase tegevuse kontekstis saadud, rikkumist käsitlevast teabest või avalikustab selle;

(9)  „rikkumisest teatav isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teatab rikkumist käsitlevast teabest või avalikustab selle või on survemeetmete ohus; see hõlmab ka isikuid, kellel ei ole traditsioonilist tööandja ja töötaja suhet, nt nõustajad, töövõtjad, praktikandid, vabatahtlikud, üliõpilased, ajutised töötajad ja endised töötajad;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „survemeetmed“ – mis tahes ähvardusena esitatud või tegelik tegevus või tegevusetus, mis johtub asutusesisest või -välisest teatamisest, leiab aset tööalases kontekstis ja põhjustab või võib põhjustada rikkumisest teatavale isikule põhjendamatut kahju;

(12)  „survemeetmed“ – mis tahes ähvardusena esitatud või tegelik tegevus või tegevusetus, mis johtub asutusesisest või -välisest teatamisest või avalikustamisest ja põhjustab või võib põhjustada rikkumisest teatavale isikule, rikkumisest teatamises kahtlustatavale isikule, tema pereliikmetele, sugulastele või teatamisele kaasa aitavatele isikutele põhjendamatut kahju;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  „järelmeetmed“ – asutusesiseselt või -väliselt esitatud teate vastuvõtja võetavad meetmed, et hinnata teates sisalduvate väidete täpsust, ja kui see on asjakohane, teatatud rikkumisjuhtumit menetleda, sealhulgas sellised meetmed nagu sisejuurdlus, uurimine, süüdistuse esitamine, vahendite tagasinõudmine, juhtumi menetlemise lõpetamine;

(13)  „järelmeetmed“ – asutusesiseselt või -väliselt esitatud teate vastuvõtja võetavad meetmed, et hinnata teates sisalduvate väidete täpsust, ja kui see on asjakohane, teatatud rikkumisjuhtumit menetleda, sealhulgas sellised meetmed nagu sisejuurdlus, uurimine, süüdistuse esitamine, vahendite tagasinõudmine, juhtumi menetlemise lõpetamine ning mis tahes muud asjakohased parandus- või leevendusmeetmed;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  „pädev asutus“ – siseriiklik asutus, kellel on õigus võtta vastu teateid kooskõlas III peatükiga ja kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud ülesandeid, eelkõige seoses teadete suhtes võetavate järelmeetmetega.

(14)  „pädev asutus“ – juriidiliselt vastutav liidu või liikmesriigi asutus, kellel on õigus võtta vastu teateid kooskõlas III peatükiga ja kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud ülesandeid, eelkõige seoses teadete suhtes võetavate järelmeetmetega.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et era- ja avaliku sektori juriidilised isikud loovad rikkumisest teatamiseks ja teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks asutusesisesed kanalid ja menetlused, vajaduse korral pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist.

1.  Liikmesriigid tagavad, et era- ja avaliku sektori juriidilised isikud loovad pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist rikkumisest teatamiseks ja teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks asutusesisesed kanalid ja menetlused.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sellised kanalid ja menetlused võimaldavad üksuse töötajatel rikkumisest teatada. Need võivad võimaldada rikkumisest teatada ka muudel isikutel, kes puutuvad üksusega kokku tööalase tegevuse kontekstis ja kellele on osutatud artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d, kuid nende isikute kategooriate puhul ei ole asutusesiseste kanalite kasutamine rikkumisest teatamiseks kohustuslik.

2.  Sellised kanalid ja menetlused võimaldavad üksuse töötajatel rikkumisest teatada. Need võimaldavad rikkumisest teatada ka muudel isikutel, kes puutuvad üksusega kokku tööalase tegevuse kontekstis ja kellele on osutatud artikli 2 lõike 1 punktides b, c ja d, kuid nende isikute kategooriate puhul ei ole asutusesiseste kanalite kasutamine rikkumisest teatamiseks kohustuslik.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

erasektori juriidilised isikud, kelle äriühingu aastakäive või aastabilansi kogumaht on 10 miljonit eurot või suurem;

erasektori juriidilised isikud, kelle äriühingu või kontserni aastakäive või aastabilansi kogumaht on 10 miljonit eurot või suurem;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  erasektori juriidilised isikud, sõltumata nende suurusest, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas või kes on rahapesu või terrorismi rahastamise seisukohast haavatavad, nagu see on reguleeritud lisas osutatud liidu õigusaktidega.

c)  erasektori juriidilised isikud, sõltumata nende suurusest, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas või kes on rahapesu, terrorismi rahastamise või küberkuritegevuse seisukohast haavatavad, nagu see on reguleeritud lisas osutatud liidu õigusaktidega.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 6 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja organid;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  teadete vastuvõtmiseks mõeldud kanalid, mis on kavandatud ja loodud ning mida kasutatakse viisil, millega tagatakse rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsus ja hoitakse ära volitamata töötajate juurdepääs;

a)  teadete vastuvõtmiseks mõeldud kanalid, mis on kavandatud ja loodud ning mida kasutatakse viisil, millega tagatakse teate vastuvõtmise kinnitamine ning rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsus või anonüümsus ja hoitakse ära volitamata töötajate juurdepääs;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  mõistlik ajavahemik, mis ei ole pikem kui kolm kuud pärast teate saamist, rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasiside andmiseks;

d)  mõistlik ajavahemik, mis ei ole pikem kui kolm kuud pärast teate saamist, rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta sisulise tagasiside andmiseks;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kirjalikud teated, mis edastatakse elektrooniliselt või paberkandjal, ja/või suulised teated, mis edastatakse telefoni teel ja mis võidakse, kuid mida ei pruugita salvestada;

a)  kirjalikud teated, mis edastatakse elektrooniliselt või paberkandjal, ja/või suulised teated, mis edastatakse telefoni teel ja mis võidakse, kuid mida ei pruugita salvestada; kui telefonivestlus salvestatakse, on vajalik rikkumisest teatava isiku eelnev nõusolek;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  füüsilised kohtumised teadete vastuvõtmiseks määratud isiku või üksusega.

b)  füüsilised kohtumised teadete vastuvõtmiseks määratud isiku või üksusega, seejuures võib rikkumisest teatava isiku soovi korral kaasas olla ametiühingu esindaja või tema õigusesindaja;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  loovad rikkumisest teatava isiku antud teabe vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks sõltumatud ja eraldiseisvad asutusevälised teatamiskanalid, mis on turvalised ja tagavad konfidentsiaalsuse;

a)  loovad rikkumisest teatava isiku antud teabe vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks sõltumatud ja eraldiseisvad asutusevälised teatamiskanalid, mis on turvalised ja tagavad konfidentsiaalsuse ning võimaldavad anonüümset rikkumisest teatamist ja tagavad rikkumisest teataja isikuandmete kaitse;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  edendavad rikkumisest teatavatele isikutele ja vahendajatele tasuta ja sõltumatu nõustamise ning õigusabi tagamist;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  annavad rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasisidet mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui kolm kuud või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuus kuud;

b)  kinnitavad teate kättesaamist, annavad rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasisidet mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui kolm kuud või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuus kuud;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  edastavad teates sisalduva teabe vajaduse korral edasiseks uurimiseks liidu pädevatele asutustele, büroodele või ametitele, kui see on ette nähtud siseriikliku või liidu õiguse kohaselt.

c)  edastavad teates sisalduva teabe vajaduse korral edasiseks uurimiseks liidu või teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, büroodele või ametitele.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  teevad täielikku, lojaalset ja kiiret koostööd nii teiste liikmesriikide kui ka ELi asutustega.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused rakendavad teadete suhtes järelmeetmeid võttes vajalikke meetmeid ning uurivad asjakohasel määral teadete sisu. Pädevad asutused teavitavad rikkumisest teatavat isikut uurimise lõpptulemusest.

3.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused rakendavad teadete suhtes järelmeetmeid võttes vajalikke meetmeid ning uurivad asjakohasel määral teadete sisu. Pädevad asutused teavitavad rikkumisest teatavat isikut ja kõiki teisi asjaomaseid liikmesriikide ning ELi pädevaid asutusi ja ameteid uurimise lõpptulemusest.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tagavad, et mis tahes asutus, kes on teate vastu võtnud, kuid kellel puudub pädevus teatatud rikkumise käsitlemiseks, edastab selle pädevale asutusele ning et rikkumisest teatavat isikut teavitatakse sellest.

4.  Liikmesriigid tagavad, et mis tahes asutus, kes on teate vastu võtnud, kuid kellel puudub pädevus teatatud rikkumise käsitlemiseks, edastab selle pädevale asutusele ning et rikkumisest teatavat isikut teavitatakse sellest. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel, kes saavad teateid, millega neil ei ole pädevust tegelda, on selged menetlused kogu avaldatud teabe turvaliseks ja konfidentsiaalseks käsitlemiseks.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  need edendavad rikkumisest teatavatele isikutele ja vahendajatele tasuta ja sõltumatu nõustamise ning õigusabi tagamist;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  kohtumine pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajatega.

c)  kohtumine pädeva asutuse poolt teadete käsitlemiseks määratud töötajatega, seejuures võib rikkumisest teatava isiku soovi korral kaasas olla ametiühingu esindaja või tema õigusesindaja, tagades samas konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused määravad teadete käsitlemiseks spetsiaalsed töötajad. Kõnealused töötajad saavad teadete käsitlemise eesmärgil konkreetset koolitust.

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused määravad teadete käsitlemiseks piisaval hulgal pädevaid spetsiaalseid töötajaid. Kõnealused töötajad saavad teadete käsitlemise eesmärgil konkreetset koolitust.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  rikkumisest teatava isikuga ühenduse hoidmine uurimise käigust ja tulemustest teavitamise eesmärgil.

c)  rikkumisest teatava isikuga konfidentsiaalse ühenduse hoidmine uurimise käigust ja tulemustest teavitamise eesmärgil.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  mõistlik ajavahemik, mis ei ole pikem kui kolm kuud või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuus kuud, rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasiside andmiseks ning sellise tagasiside tüüp ja sisu;

b)  mõistlik ajavahemik, mis ei ole pikem kui kolm kuud või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuus kuud, rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta sisulise tagasiside andmiseks ning sellise tagasiside tüüp ja sisu;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a)  kontaktteave kodanikuühiskonna organisatsioonide kohta, kellelt saab tasuta õigusabi.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rikkumisest teataval isikul on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset tingimusel, et tal on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave vastas teatamise ajal tõele ja et selline teave kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

1.  Rikkumisest teataval isikul on sõltumata valitud teatamiskanalist õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset ja talle antakse rikkumisest teataja seisund tingimusel, et tal on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave vastas teatamise ajal tõele ja et selline teave kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Kaitse laieneb ka neile, kes avalikustavad ebatäpset teavet heas usus, ja rikkumisest teatajate kaitse peaks teabe täpsuse hindamise ajal jõus olema.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Isikul, kes avalikustas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teabe anonüümselt ja kelle isik sai teatavaks, on samuti õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Liikmesriigid kehtestavad selged kriteeriumid, mille alusel tagatakse rikkumisest teatavale isikule käesolevas direktiivis sätestatud õigused ja kaitse teatamise hetkest alates.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Isikul, kes teatab rikkumisest asutuseväliselt, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

välja jäetud

a)  ta teatas rikkumisest kõigepealt asutusesiseselt, kuid sellele teatele reageerimiseks ei võetud asjakohaseid meetmeid artiklis 5 osutatud mõistliku ajavahemiku jooksul;

 

b)  asutusesisesed teatamiskanalid ei olnud rikkumisest teatavale isikule kättesaadavad või ei olnud võimalik mõistlikult eeldada, et rikkumisest teatav isik oli selliste kanalite kättesaadavusest teadlik;

 

c)  asutusesiseste teatamiskanalite kasutamine ei olnud rikkumisest teatava isiku puhul kohustuslik kooskõlas artikli 4 lõikega 2;

 

d)  temalt ei saanud rikkumisteate sisu arvesse võttes mõistlikult eeldada asutusesiseste teatamiskanalite kasutamist;

 

e)  tal oli põhjendatud alus uskuda, et asutusesiseste teatamiskanalite kasutamine võib ohustada pädevate asutuste uurimismeetmete tõhusust;

 

f)  tal oli liidu õiguse alusel õigus teatada otse väliste teatamiskanalite kaudu pädevale asutusele.

 

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Isikul, kes avalikustab üldsusele teavet käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva rikkumise kohta, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset, kui:

välja jäetud

a) ta teatas rikkumisest kõigepealt asutusesiseselt ja/või asutuseväliselt kooskõlas II ja III peatüki ja käesoleva artikli lõikega 2, kuid sellele teatele reageerimiseks ei võetud asjakohaseid meetmeid artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud mõistliku ajavahemiku jooksul; või

 

b) temalt ei olnud mõistlikult võimalik eeldada asutusesiseste ja/või asutuseväliste teatamiskanalite kasutamist avalikku huvi ähvardava vahetu või ilmse ohu, juhtumi konkreetsete asjaolude või pöördumatu kahju ohu tõttu.

 

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  sundimine, hirmutamine, ahistamine või tõrjumine töökohas;

g)  sundimine, hirmutamine, ahistamine või tõrjumine;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Ühte või mitut rikkumisest teatavat isikut abistav sõltumatu kolmas isik

 

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et rikkumisest teatavat või rikkumisest teatada või rikkumist avalikustada kavatsevat isikut abistatakse selle toimingu juures. Abi andmisel tagatakse käesolevas lõikes nimetatud isikute identiteedi konfidentsiaalsus ja see võib seisneda eelkõige järgmises:

 

a) tasuta, erapooletu ja konfidentsiaalne nõustamine, eeskätt käesoleva direktiivi kohaldamisala, rikkumisest teatamise kanalite ja rikkumisest teatavate isikute kaitse ning asjaomase isiku õiguste küsimuses;

 

b) õigusnõustamine õigusvaidluse korral;

 

c) psühholoogiline nõustamine.

 

2. Abi võib anda sõltumatu haldusasutus, ametiühing või muu töötajaid esindav organisatsioon või liikmesriigi määratud kvalifitseeritud üksus tingimusel, et see vastab järgmistele kriteeriumidele:

 

a) see on asutatud nõuetekohaselt liikmesriigi õiguse alusel;

 

b) sellel on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiiviga ette nähtud sätete täitmine ja

 

c) see on mittetulunduslik.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Lisaks sellele, et liikmesriigid annavad rikkumisest teatavatele isikutele kriminaal- ja piiriülestes tsiviilmenetlustes õigusabi kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/1919, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ63 ning siseriikliku õigusega, võivad nad näha ette muid õiguslikke ja rahalisi tugimeetmeid, et anda rikkumisest teatavatele isikutele kohtumenetluse käigus abi.

8.  Lisaks sellele, et liikmesriigid annavad rikkumisest teatavatele isikutele kriminaal- ja piiriülestes tsiviilmenetlustes õigusabi kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/1919, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ63 ning siseriikliku õigusega, võivad nad otsustada näha ette muid õiguslikke ja rahalisi tugimeetmeid, et anda rikkumisest teatavatele isikutele kohtumenetluse käigus abi ja ajutise sissetuleku kaotuse puhul rahalist toetust.

__________________

__________________

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 136, 24.5.2008, lk 3).

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 136, 24.5.2008, lk 3).

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsuse hoidmise kohustus

 

1. Rikkumisest teatava isiku identiteeti ei tohi avalikustada ilma tema selgesõnalise nõusolekuta. Konfidentsiaalsuskohustus hõlmab ka teavet, mille abil võidakse rikkumisest teatav isik tuvastada.

 

2. Isik, kellel on või kes saab lõikes 1 osutatud teavet, ei tohi seda avalikustada.

 

3. Olukorrad, milles võib rikkumisest teatava isiku identiteediga seotud teabe erandina lõikest 2 avaldada, piirduvad erandlike olukordadega, mil selle teabe avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne kohustus, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega uurimise või hilisema kohtumenetluse otstarbel või selleks, et kaitsta isikute vabadusi, sealhulgas asjaomase isiku kaitseõigust, mille puhul kohaldatakse igal juhul nimetatud õigusaktides sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid. Sellistel juhtudel tuleb võtta asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, et tagada rikkumisest teatava isiku või isikute ohutus ja heaolu.

 

4. Lõikes 3 osutatud juhtudel teavitab rikkumisteadet vastu võtma määratud isik rikkumisest teatavat isikut aegsasti enne tema identiteedi avaldamist ja konsulteerib temaga teiste võimalike alternatiivsete tegutsemisvõimaluste üle.

 

5. Asutusesisesed ja -välised teatamiskanalid nähakse ette selliselt, et need tagaksid rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsuse ning takistaksid selleks volitamata isikutel sellele juurde pääseda. Säilitada tuleb teavet selle kohta, millised töötajad on konfidentsiaalse teabega tutvunud, sealhulga tutvumise kellaaeg ja kuupäev.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  rikuvad rikkumisest teatavate isikute identiteedi konfidentsiaalsuse hoidmise kohustust.

d)  rikuvad rikkumisest teatavate isikute identiteedi konfidentsiaalsuse või anonüümsuse hoidmise kohustust.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  kordavad rikkumisest teatava isiku teatatud rikkumist pärast juhtumi menetlemise lõppemist.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse isikute suhtes, kes esitavad või avalikustavad paha- või kuritahtlikke teateid, sealhulgas meetmed nendele isikutele hüvitise maksmiseks, kes on kandnud paha- või kuritahtliku rikkumisest teatamise või avalikustamise tõttu kahju.

2.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse isikute suhtes, kes esitavad või avalikustavad paha- või kuritahtlikke teateid.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 a

 

Koostöökohustus

 

1. Liikmesriikide ametiasutused, kes on teada saanud käesoleva direktiiviga hõlmatud liidu õiguse rikkumistest, on kohustatud viivitamata teavitama kõiki teisi asjaomaseid liikmesriikide pädevaid asutusi ja/või ELi asutusi ja ameteid ning tegema nendega lojaalselt, tõhusalt ja kiiresti koostööd.

 

2. Liikmesriikide ametiasutused, keda teiste liikmesriikide ametiasutused on teavitanud liidu õiguse võimalikust rikkumisest, mis on hõlmatud käesoleva direktiiviga, peavad esitama sisulise vastuse meetmete kohta, mida võeti seoses nimetatud teatega, ja samuti ametliku vastuvõtmist kinnitava teate ning kontaktpunkti edasise koostöö jaoks.

 

3. Liikmesriikide ametiasutused on kohustatud kaitsma saadud konfidentsiaalset teavet, eelkõige rikkumisest teatavate isikute identiteeti ja muud isiklikku teavet.

 

4. Liikmesriikide ametiasutused on kohustatud võimaldama konfidentsiaalse juurdepääsu rikkumisest teatavatelt isikutelt saadud teabele ja tegelema kiiresti lisateabe taotlustega.

 

5. Liikmesriikide ametiasutused on kohustatud jagama teiste liikmesriikide ametiasutustega kogu asjakohast teavet, mis on seotud liidu või siseriikliku õiguse rikkumisega ning tegema seda õigeaegselt.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 b

 

Õiguste ja õiguskaitsevahendite tühistamise keeld

 

Käesoleva direktiiviga ette nähtud õigusi ja õiguskaitsevahendeid ei tohi ühegi kokkuleppe, poliitika, töösuhte vormi või tingimusega, sealhulgas mis tahes vaidluste kohtuvälise lahendamise lepinguga, tühistada ega piirata. Igasugune katse neid õigusi ja õiguskaitsevahendeid tühistada või piirata on kehtetu ja õigustühine.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Käesoleva direktiivi ülevõtmisel võivad liikmesriigid kaaluda rikkumisest teatajate sõltumatu kaitseasutuse loomist.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 a

 

Lisade ajakohastamine

 

Kui uus ELi õigusakt kuulub artikli 1 lõike 1 punktis a või artikli 1 lõikes 2 sätestatud sisulisse kohaldamisalasse, ajakohastab komisjon lisasid delegeeritud õigusaktiga. 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse

Viited

COM(2018)0218 – C8-0159/2018 – 2018/0106(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

28.5.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

28.5.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Miguel Viegas

31.5.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.8.2018

24.9.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

15

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Barbara Kappel, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Martin Schirdewan, Pedro Silva Pereira, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Steven Woolfe, Marco Zanni, Esther de Lange

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Doru-Claudian Frunzulică, Ramón Jáuregui Atondo, Rina Ronja Kari, Jeppe Kofod, Marcus Pretzell, Michel Reimon, Romana Tomc, Lieve Wierinck, Roberts Zīle, Sophia in ‘t Veld

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Edouard Martin, Julia Pitera, Virginie Rozière, Sabine Verheyen, Anna Záborská

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ECR

Pirkko Ruohonen‑Lerner

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

GUE/NGL

Rina Ronja Kari, Marisa Matias, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

PPE

Anne Sander, Tom Vandenkendelaere

S&D

Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Doru‑Claudian Frunzulică, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Jeppe Kofod, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Virginie Rozière, Pedro Silva Pereira

Verts/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Michel Reimon, Ernest Urtasun

15

ECR

Sander Loones

ENF

Barbara Kappel, Marcus Pretzell

NI

Steven Woolfe

PPE

Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Werner Langen, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Julia Pitera, Romana Tomc, Sabine Verheyen, Anna Záborská

7

0

ALDE

Lieve Wierinck, Sophia in 't Veld

ECR

Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Roberts Zīle

ENF

Marco Zanni

PPE

Esther de Lange

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


(*) KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (8.11.2018)

õiguskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta

(COM(2018)0218 – C8‑0159/2018 – 2018/0106(COD))

Arvamuse koostaja (*): Maite Pagazaurtundúa Ruiz

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16, 33, 43, 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62, 91, 100, 103, 109, 114, 168, 169, 192, 207 ja artikli 325 lõiget 4, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 10, 11, 12, 15, 16, 33, 43, 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62, 91, 100, 103, 109, 114, 168, 169, 192, 207, artikli 325 lõiget 4 ja artiklit 352, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 31,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel,

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni õiguspäraste meetmete kohta üldsuse huvides äriühingute ja avalik-õiguslike asutuste konfidentsiaalset teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks,

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Isikud, kes töötavad mõne organisatsiooni heaks või puutuvad sellega kokku oma tööalases tegevuses, saavad sageli esimesena teada selles kontekstis tekkivatest ohtudest või kahjust avalikule huvile. Rikkumisest teatades on neil tähtis roll seaduserikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel ning ühiskonna heaolu kaitsmisel. Kuid sageli ei julge potentsiaalsed rikkumisest teatajad oma muredest või kahtlustest survemeetmete hirmus teatada.

(1)  Isikud, kes töötavad või töötasid mõne organisatsiooni heaks või puutuvad/puutusid sellega kokku, saavad sageli esimesena teada selles kontekstis tekkivatest ohtudest, kuritegevusest või ebaseaduslikust tegevusest või kahjust avalikule huvile. Rikkumisest teatades on neil tähtis roll seaduserikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel, ühiskonna heaolu kaitsmisel ning põhiõiguste, sh väljendus- ja teabevabaduse õiguse kaitsel. Rikkumisest teatajatel on oluline roll väärteo või ebaeetilise ja ebaausa käitumise paljastamisel üldsuse huvides. Neil on sageli raske hinnata asjaolude õiguspärasust, kuid Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et õiguspärasuse hindamine ei ole rikkumisest teatajate ülesanne, juhul kui nad tegutsevad heas usus ja faktid peavad paika. Kuid sageli ei julge potentsiaalsed rikkumisest teatajad oma muredest või kahtlustest survemeetmete hirmus teatada, kui nad avastavad liidus avaliku või erasektori asutuste tegevusega seotud rikkumisi, juhtimisvigu, rahaliste vahendite väärkasutamist, haldusomavoli või võimalikku korruptsiooni; nad ei ole tõeliselt kaitstud ning tunnevad end kaitsetutena.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu tasandil on rikkumisest teatajate teated üks liidu õiguse täitmise tagamise eeltingimustest: need annavad liikmesriikide ja liidu õiguskaitsesüsteemidele teavet, mis võimaldab liidu õiguse rikkumise juhtumite tõhusat tuvastamist ja uurimist ning nende kohta süüdistuste esitamist.

(2)  Liidu tasandil on rikkumisest teatajate ja uurivate ajakirjanike teated üks liidu õiguse täitmise tagamise eeltingimustest: need annavad liikmesriikide ja liidu õiguskaitsesüsteemidele teavet, mis võimaldab liidu õiguse rikkumise juhtumite tõhusat tuvastamist ja uurimist ning nende kohta süüdistuste esitamist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Teatavates poliitikavaldkondades võib liidu õiguse rikkumine avalikku huvi tõsiselt kahjustada ühiskonna heaolu ähvardavate oluliste riskide tekitamise tähenduses. Kui nendes valdkondades on tuvastatud täitmise tagamise puudusi ja rikkumisest teatajad on rikkumise avalikustamiseks eelisseisundis, tuleb täitmise tagamist parandada rikkumisest teatajatele survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamisega ja tõhusate teatamiskanalite kasutuselevõtmisega.

(3)  Liidu õiguse rikkumine võib tõsiselt kahjustada avalikku huvi ning inimõiguste ja põhivabaduste kasutamist. On vaja tagada rikkumisest teatajate tõhus kaitse survemeetmete eest ning kehtestada tõhusad ja konfidentsiaalsed teatamiskanalid.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Praegu Euroopa Liidus tagatud rikkumisest teatajate kaitse on liikmesriikide lõikes killustunud ja poliitikavaldkondade lõikes ebaühtlane. Rikkumisest teatajate avastatud piiriülese mõõtmega liidu õiguse rikkumise juhtumite tagajärjed ilmestavad seda, kuidas ebapiisav kaitse ühes liikmesriigis ei avalda üksnes negatiivset mõju ELi poliitika toimimisele selles liikmesriigis, vaid võib avaldada ka mõju teistes liikmesriikides ja liidus tervikuna.

(4)  Praegu Euroopa Liidus tagatud rikkumisest teatajate kaitse on liikmesriikide lõikes killustunud ja poliitikavaldkondade lõikes ebaühtlane. Rikkumisest teatajad peavad olema kaitstud, kui nad avalikustavad üldsuse huvides seaduserikkumisi, väärtegusid või üleastumisi. Ebapiisav kaitse ühes liikmesriigis ei avalda üksnes negatiivset mõju ELi poliitika toimimisele selles liikmesriigis, vaid võib avaldada ka mõju teistes liikmesriikides ja liidus tervikuna.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Sellest tulenevalt tuleks ühiseid miinimumstandardeid, mis tagavad rikkumisest teatajate tõhusa kaitse, kohaldada nende õigusaktide ja poliitikavaldkondade suhtes, kus i) on olemas vajadus täitmise tagamise tugevdamise järele; ii) rikkumisest teatamata jätmine on peamine täitmise tagamist mõjutav tegur ning iii) liidu õiguse rikkumine kahjustab tõsiselt avalikku huvi.

(5)  Sellest tulenevalt tuleks ühiseid õiguslikke miinimumstandardeid, mis tagavad rikkumisest teatajate tõhusa kaitse üldise ja tervikliku lähenemisviisiga, kohaldada kõigi nende liidu ja siseriiklike õigusaktide ja eelkõige poliitikavaldkondade suhtes, kus i) on olemas vajadus täitmise tagamise tugevdamise järele; ii) rikkumisest teatamata jätmine on peamine täitmise tagamist mõjutav tegur ning iii) liidu ja siseriikliku õiguse rikkumine õõnestab avalikku huvi.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Rikkumisest teatajate kaitse on oluline ka selleks, et hoida ära ja tõkestada transpordiohutust käsitlevate liidu õigusnormide rikkumist, mis võib ohustada inimelusid. Seda on juba tõdetud lennundusohutust38 ja meretranspordi ohutust39 käsitlevates valdkondlikes liidu õigusaktides, milles on sätestatud rikkumisest teatajate kaitse kohandatud meetmed ja konkreetsed teatamiskanalid. Need õigusaktid hõlmavad ka nende töötajate kaitset survemeetmete eest, kes teatavad omaenda heas usus tehtud vigadest (nn õiglane suhtumine). Nendes kahes sektoris on vaja täiendada olemasolevaid rikkumisest teatajate kaitse elemente ning lisaks on ohutusstandardite täitmise tagamise parandamiseks vaja tagada selline kaitse ka muude transpordiliikide, st maantee- ja raudteetranspordi puhul.

(9)  Rikkumisest teatajate kaitse on oluline ka selleks, et hoida ära ja tõkestada transpordiohutust käsitlevate liidu õigusnormide rikkumist, mis võib ohustada inimelusid. Seda on juba tõdetud lennundusohutust38 ja meretranspordi ohutust39 käsitlevates valdkondlikes liidu õigusaktides, milles on sätestatud rikkumisest teatajate kaitse kohandatud meetmed ja konkreetsed teatamiskanalid. Need õigusaktid hõlmavad ka nende töötajate kaitset survemeetmete eest, kes teatavad omaenda heas usus tehtud vigadest (nn õiglane suhtumine). Muu hulgas on nendes kahes sektoris vaja täiendada olemasolevaid rikkumisest teatajate kaitse elemente ning lisaks on ohutusstandardite täitmise tagamise parandamiseks vaja tagada selline kaitse ka muude transpordiliikide, st maantee- ja raudteetranspordi puhul.

_________________

_________________

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid (ELT L 122, lk 18).

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid (ELT L 122, lk 18).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, lk 57).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, lk 57).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse on veel üks valdkond, kus rikkumisest teatajad on eelisseisundis, et avalikustada liidu õiguse rikkumisi, mis võivad avalikku huvi tõsiselt kahjustada. Sarnased kaalutlused kehtivad võrgu- ja infosüsteemide turvet käsitleva direktiivi, rikkumise puhul45; kõnealuses direktiivis on kehtestatud intsidentidest (sealhulgas sellistest, mis ei kahjusta isikuandmeid) teatamise nõuded ja turvanõuded asutustele, kes osutavad olulisi teenuseid paljudes valdkondades (näiteks energeetika, tervishoid, transport, pangandus jne), ja peamiste digitaalsete teenuste (nt pilvandmetöötlusteenuste) pakkujatele. Selles valdkonnas on rikkumisest teatamine eriti väärtuslik, et ära hoida turvaintsidente, mis võivad mõjutada olulist majandus- ja ühiskondlikku tegevust ning laialdaselt kasutatavaid digitaalseid teenuseid. See aitab tagada siseturu toimimiseks ja ühiskonna heaoluks hädavajalike teenuste järjepidevust.

(14)  Põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8 sätestatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse on veel üks valdkond, kus rikkumisest teatajad on eelisseisundis, et avalikustada liidu õiguse rikkumisi, mis võivad avalikku huvi kahjustada. Sarnased kaalutlused kehtivad võrgu- ja infosüsteemide turvet käsitleva direktiivi45 rikkumise puhul; kõnealuses direktiivis on kehtestatud intsidentidest (sealhulgas sellistest, mis ei kahjusta isikuandmeid) teatamise nõuded ja turvanõuded asutustele, kes osutavad olulisi teenuseid paljudes valdkondades (näiteks energeetika, tervishoid, transport, pangandus jne), ja peamiste digitaalsete teenuste pakkujatele. Selles valdkonnas on rikkumisest teatamine eriti väärtuslik, et ära hoida turvaintsidente, mis võivad mõjutada olulist majandus- ja ühiskondlikku tegevust ning laialdaselt kasutatavaid digitaalseid teenuseid, samuti vältida liidu andmekaitsealaste õigusaktide mis tahes rikkumisi. See aitab tagada ühiskonna jaoks hädavajalike teenuste järjepidevust.

__________________

__________________

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Liidu finantshuvide kaitse, mis on seotud pettuste, korruptsiooni ja mis tahes muu liidu kulutuste kasutamist mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse, liidu tulude ja rahaliste vahendite kogumise või liidu varadega, on põhiline valdkond, milles tuleb liidu õiguse täitmise tagamist tugevdada. Liidu finantshuvide kaitse tugevdamine hõlmab ka Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tehtavate kulutustega seotud liidu eelarve täitmist. Tõhusa täitmise tagamise puudumine liidu finantsteenuste valdkonnas, sealhulgas seoses pettuste ja korruptsiooniga liikmesriikide tasandil, põhjustab liidu tulude vähenemist ja ELi rahaliste vahendite väärkasutamist, mis võib moonutada avaliku sektori investeeringuid ja õõnestada kodanike usaldust ELi meetmete vastu. Rikkumisest teatajate kaitse on vajalik pettuse- ja ebaseadusliku tegevuse juhtumite tuvastamise, ärahoidmise ja tõkestamise lihtsustamiseks.

(16)  Liidu finantshuvide kaitse, mis on seotud pettuste, korruptsiooni ja mis tahes muu liidu kulutuste kasutamist mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse, liidu tulude ja rahaliste vahendite kogumise või liidu varadega, on põhiline valdkond, milles tuleb liidu õiguse täitmise tagamist tugevdada. Liidu finantshuvide kaitse tugevdamine hõlmab ka Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tehtavate kulutustega seotud liidu eelarve täitmist. Tõhusa täitmise tagamise puudumine liidu finantsteenuste valdkonnas, sealhulgas seoses pettuste ja korruptsiooniga liikmesriikide tasandil, põhjustab liidu tulude vähenemist ja ELi rahaliste vahendite väärkasutamist, mis võib moonutada avaliku sektori investeeringuid ja õõnestada kodanike usaldust ELi meetmete vastu.

Ka uurivatel ajakirjanikel on otsustav roll kõigi nende valdkondadega seotud väärtegude paljastamisel; nimetatud kutseala esindajatena on nad väga haavatavad, makstes sageli oma töökoha, vabaduse ja isegi eluga mastaapsete rikkumiste ja korruptsiooniskeemide paljastamise eest; seepärast tuleks uurivate ajakirjanike kaitseks võetavad erimeetmed lisada rikkumisest teatajate kaitset käsitlevasse horisontaalsesse seadusandlikku ettepanekusse. Uurivate ajakirjanike ja rikkumisest teatajate kaitse on vajalik pettuse- ja ebaseadusliku tegevuse juhtumite tuvastamise, ärahoidmise ja tõkestamise lihtsustamiseks.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Töö- ja sotsiaalõiguse vastastest üleastumistest ja sellistest rikkumistest teatajatel on oluline roll ohutute ja õiglaste töökohtade tagamisel. Isikule, kes annab teada eeskirjade rikkumisest organisatsioonis, kus ta töötab või on töötanud, või kes on kõnealuse organisatsiooniga kokku puutunud, tuleb käesoleva määruse alusel tagada täielik kaitse.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Iga kord, kui võetakse vastu mõni uus liidu õigusakt, mille korral on rikkumisest teatajate kaitse asjakohane ja võib aidata kaasa õigusnormide täitmise tõhusamale tagamisele, tuleks kaaluda, kas käesoleva direktiivi lisa tuleks muuta, et selle kohaldamisala hõlmaks ka uut õigusakti.

(19)  Iga kord, kui võetakse vastu mõni uus liidu õigusakt, mille korral on rikkumisest teatajate kaitse asjakohane ja võib aidata kaasa õigusnormide täitmise tõhusamale tagamisele, tuleks see lisada käesoleva direktiivi lisasse, et selle kohaldamisala hõlmaks ka uut õigusakti.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata töötajatele liidu tööõiguse rikkumisest teatamisel antavat kaitset. Eelkõige tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas on raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklis 11 juba sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et töötajad või töötajate esindajad ei satu ebasoodsasse olukorda seetõttu, et nad esitavad tööandjale nõude või ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid töötajaid ähvardavate ohtude vähendamiseks ja/või ohuallikate kõrvaldamiseks. Töötajatel ja nende esindajatel on õigus esitada kaebus riiklikule pädevale asutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad.

(20)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata töötajatele liidu ja siseriikliku õiguse vastase üleastumise või väärteo või kõnealuse õiguse rikkumisest teatamisel antavat kaitset. Eelkõige tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas on raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklis 11 juba sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et töötajad või töötajate esindajad ei satu ebasoodsasse olukorda seetõttu, et nad esitavad tööandjale nõude või ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid töötajaid ähvardavate ohtude vähendamiseks ja/või ohuallikate kõrvaldamiseks. Töötajatel ja nende esindajatel on õigus esitada kaebus riiklikule pädevale asutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata riikliku julgeoleku ja muu salastatud teabe kaitsmist, mille kaitsmine volitamata juurdepääsu eest on julgeolekukaalutlustel nõutav liidu õiguse või asjaomases liikmesriigis kehtivate õigus- või haldusnormidega. Lisaks ei tohiks käesoleva direktiivi sätted mõjutada komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsusest (EL, Euratom) 2015/444 (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta) või nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsusest (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) tulenevaid kohustusi.

(21)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata riikliku julgeoleku ja muu salastatud teabe kaitsmist, mille kaitsmine volitamata juurdepääsu eest on julgeolekukaalutlustel nõutav liidu õiguse või asjaomases liikmesriigis kehtivate õigus- või haldusnormidega. Riikliku julgeoleku alase teabe kasutamise piirangud peaksid olema piiratud ja selgelt kindlaks määratud. Lisaks ei tohiks käesoleva direktiivi sätted mõjutada komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsusest (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta või nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsusest ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta tulenevaid kohustusi.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Isikud, kes annavad tööalase tegevuse kontekstis saadud teavet avalikule huvile tekitatud ohtude või kahju kohta, kasutavad oma sõnavabadust. ELi põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõnavabadus hõlmab meediavabadust ja mitmekesisust.

(22)  Isikud, kes annavad teavet avalikule huvile tekitatud ohtude või kahju kohta, kasutavad oma sõnavabadust. Sõnavabadus, mis on igas demokraatlikus ühiskonnas otsustavalt tähtis ja mis on sätestatud ELi põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10, hõlmab meediavabadust ja mitmekesisust.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Sellega seoses tugineb käesolev direktiiv Euroopa Inimõiguste Kohtu sõnavabadust käsitlevale kohtupraktikale ja Euroopa Nõukogu poolt rikkumisest teatajate kaitset käsitleva 2014. aasta soovituse51 alusel välja töötatud põhimõtetele.

(23)  Sellega seoses tugineb käesolev direktiiv Euroopa Inimõiguste Kohtu sõnavabadust käsitlevale kohtupraktikale, eelkõige 12. veebruari 2008. aasta otsusele kohtuasjas Guja vs. Moldova, ja Euroopa Nõukogu poolt rikkumisest teatajate kaitset käsitleva 2014. aasta soovituse alusel51 välja töötatud põhimõtetele.

__________________

__________________

51 CM/Rec(2014)7.

51 CM/Rec(2014)7.

 

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Inimesed vajavad konkreetset õiguskaitset, kui teave, mida nad esitavad, on saadud nende tööalase tegevuse kaudu, mistõttu neid ähvardavad tööga seotud survemeetmed (näiteks konfidentsiaalsus- või lojaalsuskohustuse rikkumine). Neile kaitse andmise algpõhjus on see, et nad on isiku poolt, kellest nende töö tegelikkuses sõltub, majanduslikult haavatavad. Kui sellist tööalast jõudude tasakaalustamatust ei esine (näiteks tavapäraste või tavakodanike esitatud kaebuste puhul), puudub ka vajadus survemeetmete eest kaitsmise järele.

(24)  Inimesed vajavad konkreetset õiguskaitset, kui teave, mida nad esitavad, on saadud nende tööalase tegevuse kaudu, mistõttu neid ähvardavad tööga seotud survemeetmed. Neile kaitse andmise algpõhjus on see, et nad on isiku poolt, kellest nende töö tegelikkuses sõltub, haavatavad. Ükski töösuhe ei tohiks piirata isiku õigust sõnavabadusele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Liidu õiguse täitmise tõhusaks tagamiseks on nõutav, et kaitse tagatakse võimalikult suurele hulgale selliste isikute kategooriatele, kellel on olenemata sellest, kas nad on ELi kodanikud või kolmanda riigi kodanikud, oma tööalase tegevuse (olenemata tegevuse laadist ning sellest, kas neid tasustatakse või mitte) tõttu eelisjuurdepääs teabele rikkumise kohta, millest teatamine oleks avalikkuse huvides, ning kelle suhtes võidakse sellest teatamise korral rakendada survemeetmeid. Liikmesriigid peaksid tagama, et vajadus kaitse järele määratakse kindlaks kõikide oluliste asjaolude alusel ja mitte üksnes suhte olemuse alusel, et hõlmata kõiki isikuid, kes on laiemas tähenduses seotud organisatsiooniga, kus rikkumine toimus.

(25)  Liidu õiguse täitmise tõhusaks tagamiseks on nõutav, et kaitse tagatakse võimalikult suurele hulgale selliste isikute kategooriatele, kellel on olenemata sellest, kas nad on ELi kodanikud või kolmanda riigi kodanikud, oma tegevuse (olenemata tegevuse laadist ning sellest, kas neid tasustatakse või mitte) tõttu eelisjuurdepääs teabele rikkumise kohta, millest teatamine oleks avalikkuse huvides, ning kelle suhtes võidakse sellest teatamise korral rakendada survemeetmeid. Liikmesriigid peaksid tagama, et vajadus kaitse järele määratakse kindlaks kõikide oluliste asjaolude alusel ja mitte üksnes suhte olemuse alusel, et hõlmata kõiki isikuid, kes on laiemas tähenduses seotud organisatsiooniga, kus rikkumine toimus.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Kaitset tuleks esiteks kohaldada isikute suhtes, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus52, st isikud, kes teevad teataval ajavahemikul teisele isikule selle juhtimise all teatavaid töid, mille eest nad saavad tasu. Seega tuleks kaitse tagada ka töötajatele, kes on mittestandardses töösuhtes, sealhulgas osalise tööajaga töötajatele ja tähtajalise lepinguga töötajatele, ning isikutele, kellel on tööleping või töösuhe renditööjõu agentuuriga, sest sellist tüüpi suhete puhul on standardseid ebaõiglase kohtlemise vastaseid kaitsemeetmeid sageli keeruline kohaldada.

(26)  Kaitset tuleks esiteks kohaldada isikute suhtes, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus52, st isikud, kes teevad teataval ajavahemikul teisele isikule selle juhtimise all teatavaid töid, mille eest nad saavad tasu, sh avaliku sektori töötajad ja avalikud teenistujad. Seega tuleks kaitse tagada ka töötajatele, kes on mittestandardses töösuhtes, sealhulgas osalise tööajaga töötajatele ja tähtajalise lepinguga töötajatele, ning isikutele, kellel on tööleping või töösuhe renditööjõu agentuuriga, sest sellist tüüpi suhete puhul on standardseid ebaõiglase kohtlemise vastaseid kaitsemeetmeid sageli keeruline kohaldada. Samuti tuleks kaitse anda isikutele, kellega on tööleping lõppenud, ning ka tasustatud ja tasustamata praktikantidele.

__________________

__________________

52 3. juuli 1986. aasta kohtuotsus Lawrie-Blum, 66/85; 14. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Union Syndicale Solidaires Isère, C-428/09; 9. juuli 2015. aasta kohtuotsus Balkaya, C-229/14; 4. detsembri 2014. aasta kohtuotsus FNV Kunsten, C-413/13; 17. novembri 2016. aasta kohtuotsus Ruhrlandklinik, C-216/15.

52 3. juuli 1986. aasta kohtuotsus Lawrie-Blum, 66/85; 14. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Union Syndicale Solidaires Isère, C-428/09; 9. juuli 2015. aasta kohtuotsus Balkaya, C-229/14; 4. detsembri 2014. aasta kohtuotsus FNV Kunsten, C-413/13; 17. novembri 2016. aasta kohtuotsus Ruhrlandklinik, C-216/15.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Kaitset tuleks laiendada ka muudele selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute kategooriatele, kes ei ole küll töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, kuid kellel võib olla oluline roll seaduserikkumiste paljastamisel ning kes võivad tööalase tegevuse tõttu sattuda majandusliku haavatavuse olukorda. Näiteks sellises valdkonnas nagu tooteohutus on tarnijad ohtlike toodete võimalike ebaõiglase või ebaseadusliku tootmise, importimise või turustamise tavade allikale palju lähemal; liidu rahaliste vahendite haldamisega seotud teenuseid osutavad konsultandid on eelisseisundis, et tõmmata tähelepanu rikkumistele, mille tunnistajateks nad on. Selliste isikute kategooriate, sealhulgas teenuseid osutavate füüsilisest isikust ettevõtjate, vabakutseliste, töövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate suhtes kasutatakse sageli survemeetmeid, milleks võib olla töövõtulepingu, litsentsi või loa ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine, äritegevuse võimaluste ja sissetulekute vähenemine, sundimine, hirmutamine või ahistamine, musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine või maine kahjustamine. Ka aktsionäride või juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes võidakse kasutada survemeetmeid, näiteks rahalist survestamist või hirmutamist või ahistamist, musta nimekirja kandmist või maine kahjustamist. Kaitse peaks olema tagatud ka isikutele, kes soovivad organisatsioonis tööd saada või sellele teenuseid osutada ning kes on saanud teavet seaduserikkumiste kohta värbamisprotsessi ajal või muus lepingueelsete läbirääkimiste etapis ning kelle suhtes võidakse kasutada selliseid survemeetmeid nagu negatiivsed soovitused või musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine.

(27)  Kaitset tuleks laiendada ka isikutele, kes lihtsustavad rikkumistest teatamist ning uurivatele ajakirjanikele, kes saavad teavet rikkumiste kohta ja avaldavad selle, samuti muudele selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute kategooriatele, kes ei ole küll töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses, kuid kellel võib olla oluline roll seaduserikkumiste paljastamisel ning kes võivad tööalase tegevuse tõttu sattuda majandusliku või muu haavatavuse olukorda. Näiteks sellises valdkonnas nagu tooteohutus on tarnijad ohtlike toodete võimalike ebaõiglase või ebaseadusliku tootmise, importimise või turustamise tavade allikale palju lähemal; liidu rahaliste vahendite haldamisega seotud teenuseid osutavad konsultandid on eelisseisundis, et tõmmata tähelepanu rikkumistele, mille tunnistajateks nad on. Selliste isikute kategooriate, sealhulgas teenuseid osutavate füüsilisest isikust ettevõtjate, vabakutseliste, töövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate suhtes kasutatakse sageli survemeetmeid, milleks võib olla töövõtulepingu, litsentsi või loa ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine, äritegevuse võimaluste ja sissetulekute vähenemine, sundimine, hirmutamine või ahistamine, musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine või maine kahjustamine. Ka aktsionäride või juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes võidakse kasutada survemeetmeid, näiteks rahalist survestamist või hirmutamist või ahistamist, musta nimekirja kandmist või maine kahjustamist. Kaitse peaks olema tagatud ka isikutele, kes soovivad organisatsioonis tööd saada või sellele teenuseid osutada ning kes on saanud teavet seaduserikkumiste kohta värbamisprotsessi ajal või muus lepingueelsete läbirääkimiste etapis ning kelle suhtes võidakse kasutada selliseid survemeetmeid nagu negatiivsed soovitused või musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Kaitse peaks laienema ka inimestele, kes aitavad teatamisele kaasa, vahendajatele, uurivatele ajakirjanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tagavad oma tegevusega võimaliku või toime pandud rikkumise tulemusliku avalikustamise.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Rikkumisest teatajate tõhus kaitse tähendab ka muude selliste isikute kategooriate kaitsmist, kes ei pruugi küll oma tööalasest tegevusest majanduslikult sõltuda, kuid kelle suhtes võidakse rikkumise paljastamise tõttu siiski survemeetmeid kasutada. Vabatahtlike ja tasustamata praktikantide võivad survemeetmed tähendada, et loobutakse nende teenuste kasutamisest või et neile antakse tulevase töökoha jaoks negatiivne soovitus või kahjustatakse nende mainet muul viisil.

(28)  Rikkumisest teatajate tõhus kaitse tähendab ka muude selliste isikute kategooriate kaitsmist, kes ei pruugi küll oma tööalasest tegevusest majanduslikult sõltuda, kuid kelle suhtes võidakse rikkumise paljastamise või rikkumisest teatajate teavitustegevuse toetamise tõttu siiski survemeetmeid kasutada. Vabatahtlike ja tasustamata praktikantide võivad survemeetmed tähendada, et loobutakse nende teenuste kasutamisest või et neile antakse tulevase töökoha jaoks negatiivne soovitus või kahjustatakse nende mainet muul viisil. Uurijate või ajakirjanike puhul võivad survemeetmed tähendada, et nende vastu algatatakse strateegilistel kaalutlustel kohtumenetlus, näiteks seoses laimamise või mustamisega.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Kaitse tuleks tagada nii kõikidele liidu institutsioonides, organites ja asutustes kui ka väljaspool liidu territooriumit asuvates Euroopa üksustes töötavatele isikutele. Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja organid peaksid kooskõlas määruse nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom) (edaspidi „personalieeskirjad”) artiklitega 22a, 22b ja 22c vastu võtma rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad sise-eeskirjad ja neid rakendama.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  Tõhus kaitse eeldab nõuetekohast koolitust ja teenistust, mis teavitaks rikkumisest teatajaid nende õigustest, avalikustamisvõimalustest ja piirangutest, et nad oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustustest. See ei tohiks asendada juurdepääsu sõltumatule õigusabile, mis peaks samuti olema kättesaadav.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks ärahoidmiseks tuleb kaitse tagada ka isikutele, kes annavad teavet potentsiaalsete rikkumiste kohta, mis ei ole veel tegelikkuseks saanud, kuid mis pannakse tõenäoliselt toime. Samadel põhjustel tuleks kaitse tagada ka isikutele, kes ei esita konkreetseid tõendeid, kuid väljendavad põhjendatud muret või kahtlusi. Samas ei tohiks sellist kaitset kohaldada juhul, kui teatatakse juba avalikustatud teabest või alusetutest kuuldustest või kuulujuttudest.

(30)  Üleastumise, väärteo või liidu või liikmesriigi õiguse rikkumise tõhusaks ärahoidmiseks tuleb kaitse tagada ka isikutele, kes annavad teavet potentsiaalsete rikkumiste kohta, mis ei ole veel tegelikkuseks saanud, kuid mis pannakse tõenäoliselt toime. Samadel põhjustel tuleks kaitse tagada ka isikutele, kes ei esita konkreetseid tõendeid, kuid väljendavad põhjendatud muret või kahtlusi. Samas ei tohiks sellist kaitset kohaldada juhul, kui teatatakse alusetutest kuuldustest või kuulujuttudest. Kaitset tuleks pakkuda liidus asuvates institutsioonides töötavatele isikutele, aga ka väljaspool liidu territooriumit asuvates Euroopa üksustes töötavatele isikutele. Kaitse peaks kehtima nii ametnikele kui ka teistele liidu institutsioonide, asutuste ja organite töötajatele ja praktikantidele.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Survemeetmed viitavad tihedale (põhjuslikule) seosele, mis peab otseselt või kaudselt olemas olema rikkumisest teatava isiku edastatud teate ja talle osaks saanud kahjuliku kohtlemise vahel ja mille alusel tal on õigus õiguskaitset saada. Rikkumisest teatavate isikute tõhus kaitsmine liidu õiguse täitmise tagamise parandamise vahendina nõuab survemeetmete laiapõhjalist määratlemist, et need hõlmaks mis tahes tööalases kontekstis esinevat tegevust või tegevusetust, mis põhjustab neile isikutele kahju.

(31)  Survemeetmed viitavad tihedale (põhjuslikule) seosele, mis peab otseselt või kaudselt olemas olema rikkumisest teatava isiku edastatud teate ja talle osaks saanud kahjuliku kohtlemise vahel ja mille alusel tal on õigus õiguskaitset saada. Rikkumisest teatavate isikute tõhus kaitsmine liidu õiguse täitmise tagamise parandamise vahendina nõuab survemeetmete laiapõhjalist määratlemist, et need hõlmaks mis tahes tegevust või tegevusetust, mis põhjustab neile isikutele kahju.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a)  Potentsiaalsetel rikkumisest teatajatel peaks olema õigus vabalt valida, millist – kas asutusesisest või -välist teatamiskanalit kasutada või otsustada avalikustada teavet näiteks meedia vahendusel, tingimusel et nende avalikustatud teabe konfidentsiaalsus ja anonüümsus on täielikult kaitstud, andmekaitse tagatud ning et ajakirjanikke, blogijaid või meediat üldiselt ei sunnita iial paljastama oma allikate identiteeti. Rikkumisest teatajaid tuleks kaitsta olenemata sellest, millise teatamiskanali nad valivad.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Rikkumisest teatajad on oluline allikas eelkõige uurivate ajakirjanike jaoks. Rikkumisest teatajatele survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamine suurendab (potentsiaalsete) rikkumisest teatajate õiguskindlust ning seeläbi soodustab ja lihtsustab ka meediale rikkumisest teatamist. Sellega seoses on rikkumisest teatajate kui ajakirjanduse allikate kaitsmine äärmiselt oluline demokraatlikes ühiskondades uuriva ajakirjanduse nn valvekoera rolli tagamiseks.

(33)  Rikkumisest teatajad on oluline allikas eelkõige uurivate ajakirjanike jaoks. Rikkumisest teatajatele ja uurivatele ajakirjanikele survemeetmete ja igasuguse ahistamise eest tõhusa kaitse tagamine suurendab (potentsiaalsete) rikkumisest teatajate õiguskindlust ning seeläbi soodustab ja lihtsustab ka meediale rikkumisest teatamist. Sellega seoses on rikkumisest teatajate kui ajakirjanduse allikate kaitsmine äärmiselt oluline demokraatlikes ühiskondades uuriva ajakirjanduse nn valvekoera rolli tagamiseks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Liikmesriikide ülesanne on teha kindlaks asutused, kes on pädevad võtma vastu teateid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta ning rakendavad asjakohaseid järelmeetmeid. Nendeks võivad olla asjaomase valdkonna reguleerivad või järelevalveasutused, õiguskaitseasutused, korruptsioonivastased asutused ja ombudsmanid. Pädevaks asutuseks määratud asutustel peavad olema teates esitatud väidete täpsuse hindamiseks ja teatatud rikkumiste käsitlemiseks vajalik suutlikkus ja volitused, sealhulgas vastavalt nende volitustele uurimise alustamise, süüdistuse esitamise või vahendite tagasinõudmise või muu asjakohase õiguskaitsemeetme rakendamise teel.

(34)  Liikmesriikide ülesanne on teha kindlaks asutused, kes on pädevad võtma vastu teateid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta ning rakendavad asjakohaseid järelmeetmeid ja tagavad maksimaalse sõltumatuse ja erapooletuse. Nendeks võivad olla asjaomase valdkonna reguleerivad või järelevalveasutused, õiguskaitseasutused, korruptsioonivastased asutused ja ombudsmanid. Pädevaks asutuseks määratud asutustel peavad olema teates esitatud väidete täpsuse hindamiseks ja teatatud rikkumiste käsitlemiseks vajalik suutlikkus ja volitused, sealhulgas vastavalt nende volitustele uurimise alustamise, süüdistuse esitamise või vahendite tagasinõudmise või muu asjakohase õiguskaitsemeetme rakendamise teel. Nimetatud asutustes töötav personal on valdkonnale spetsialiseerunud ning saanud nõuetekohase koolituse ja väljaõppe Euroopa ja riikide andmekaitsealaste õigusaktide alal. Samal ajal tuleks Euroopa Ombudsmani juurde luua sõltumatu nõuande- ja teavitamisüksus, mille eesmärk on kooskõlastada liikmesriikidega, milliseid konkreetseid meetmeid tuleks võtta rikkumisest teatajate ja uurivate ajakirjanike kaitseks, ja anda sellealast nõu.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 a)  Rikkumisest teatavatel isikutel peaks olema õigus vabalt valida teabe edastamiseks ja avalikustamiseks kõige asjakohasem – kas siis asutusesisene või -väline kanal, ilma et kanalite vahel kehtiks range hierarhia.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Peaks olema selge, et kui erasektori juriidilistel isikutel puuduvad asutusesisesed teatamiskanalid, peaks rikkumisest teatavatel isikutel olema võimalik teatada otse asutuseväliselt pädevatele asutustele ning selliste isikute suhtes peaks kehtima käesolevas direktiivis sätestatud kaitse survemeetmete eest.

(40)  Rikkumisest teatavatel isikutel peaks olema võimalik teatada pädevatele asutustele ning nende suhtes peaks kehtima käesolevas direktiivis sätestatud kaitse survemeetmete eest.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Tingimusel, et rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsus on tagatud, võib iga era- ja avaliku sektori juriidiline isik ise määratleda, millist tüüpi teatamiskanalid luua, näiteks kas teatada saab isiklikult, kirja teel, füüsilis(t)e kaebuste kasti(de) teel, vihjetelefoni või internetiplatvormi (sisevõrgu või interneti) kaudu. Kuid teatamiskanalid ei tohiks olla piiratud nende vahenditega, mis ei taga rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsust, nagu isiklik teatamine ja kaebuste kasti(de) teel teatamine.

(42)  Tingimusel, et rikkumisest teatava isiku identiteedi anonüümsus või konfidentsiaalsus on tagatud, võib iga era- ja avaliku sektori juriidiline isik ise määratleda, millist tüüpi teatamiskanalid luua, näiteks kas teatada saab isiklikult, kirja teel, füüsilis(t)e kaebuste kasti(de) teel, vihjetelefoni või internetiplatvormi (sisevõrgu või interneti) kaudu. Kuid teatamiskanalid ei tohiks olla piiratud nende vahenditega, mis ei taga rikkumisest teatava isiku identiteedi anonüümsust või konfidentsiaalsust, nagu isiklik teatamine ja kaebuste kasti(de) teel teatamine. Anonüümset rikkumisest teatamist tuleks arvesse võtta ja algselt anonüümseid rikkumisest teatajaid tuleks kaitsta, juhul kui selline kaitse on vajal